Invasiivsed

võõrliigid

EestisSten Karhu

Karena Kiis

Kenno Kokemägi

Elina Naarits

Kes/mis on invasiivne liik? Invasiivsed ehk sisse tungivad liigid on sellised

rliigid, mis inimese tahtlikul i tahtmatulkaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes ja poollooduslikes elupaikades. Seal nad pu sivad ja levivad edasi ning ivad muu hulgas ohustadaoma olemasoluga looduslikke liikide areaali ja arvukust, senist koosluste struk- tuuri ja tasakaaluning aine- ja energiaringete teid toiduahelas.

rliigid ivad muuta ka eluta keskkonnaomadusi ning kiirendada toksiliste ainete ringettoidu- ahelas. Sama liik ib eri elupaikades iokosu steemides olla nii invasiivne kui ka mitteinvasiivne.

Maismaataimed

Karuputk

Eestis levinud:Hiid-karuputkSosnovski karuputk

• Mõlemad liigid on Kaukaasia endeemid.

• Algselt võeti kasutuseleilutaimena.

• hjustavad inimese nahaleraskesti paranevaid

letushaavu.

• Levinud kõikjal Eestis.

Ida-kitsehernes

(söödagalega)

• Pa rineb Kaukaasia

ma gimetsadest 300–1800 m

rguselt.

• Kasvatatud taime

söödakultuurina

põllumajanduses,

kasutatakse silo

valmistamiseks

• Metsistub kergesti

• Levinud enamvähem kõikjal

Eestis

Kanada Kuldvits

• Pa rineb Põhja-Ameerikast.

• Kodumaal kasutatakse

taime rahvameditsiinis.

• Kasvatatakse ka laialdaselt

ilutaimena.

• Invasiivliigina levinud üle

Euroopa.

• Levinud enamvähem kõikjal

Eestis

Hobuoblikas

• Parineb Euraasia kontinentaalsetestpiirkondadest.

• Esimest korda leiti 1933. aastalTallinna sadamast, sattunudEestisse juhusliku tulnukana, hiljem on levikut laiendanudilmselt ka inim- tegevusevahendusel (heinaveoga, vilja-seemnetega jne.)

• Hobuoblikast on saanudraskesti rjutav umbrohirohumaadel ja parkides.

• Aasias kasutatakse laialdaseltrahva- meditsiinis

• Levinud enamvähem kõikjalEestis ja Lääne-Euroopas.

Kurdleheline

kibuvits

• Pa rineb Kaug-Idast.

• Kasvatatakse ilupõõsanamitme sordina.

• Metsistub ja naturaliseerubväga kergesti.

• Eestis kasvab kurdlehinekibuvits ees-ka tt rannikul.

• Vilju ja kroonlehtikasutatakse meditsiinis naguteistegi kibuvitsade omi.

• Levinud enamvähem kõikjalEesti rannikualadel.

Maismaaloomad

Kartulimardikas

• Kodumaaks on hja-

Ameerika.

• Eestist leiti esimene

kartulimardika kolle 1965.

aastal, seejarel kollete arv

suurnes ja levila laienes

• Ta on ohtlik

llumajanduskahjur kartulil.

• Tema levikut on va ga raske

piirata, kuna tegemist on

aktiivselt omal ul leviva

mardikaga.

Vaaraosipelgas

• Ürgkodumaa Indias i

Sunda saartel.

• Eesti kõige väiksem sipelgas

(keha- pikkus on 2–2,5 mm,

suurim t 0,5 mm)

• Eestis ma rgati

vaaraosipelgat esimest

korda Elvas 1969. aastal.

• ige on vaaraosipelgas

hu gieeni-kahjur. Uhtlasi teeb

ta kahju toiduaineid,

kollektsioone jms. rikkudes.

Kährikkoer

• Pa rineb Ida-Aasiast.

• Rebasest veidi va iksem ja

lu hema sabaga ja ssakas

madalajalgne metsloom.

• 1950. aastal lasti ka meil

metskonda lahti Venemaalt

toodud esimesed 86 looma.

• Nu u disajal on ka hrikkoer

levinud kogu Eestis ning

sobivates elupaikades on ta

tavaline.

• Ta on tuntud pesade

rüüstaja, eriti maas

pesitsevate lindude.

Veeselgroogsed

Hõbekoger

• Liigi levila ulatub Euroopast

ma ja Amuuri vesikonnani.

Laialt levinud Hiinas ja

Jaapanis.

• Eestisse saabus 1948. aastal

Lo wenruh’ tiikidesse ning sealt

1949 looduslikesse

veekogudesse

• Tapsemat ulevaadet kala

levikust Eesti

mageveekogudes pole, kuid

hinnanguliselt on ta laialt

levinud.

• Kuna liik on arvukamalt

levinud vaid nes piirkonnas

ja uldarvukus on vaike, ei ole

karta, et bekoger avaldaks

olulist ju keskkonnale.

Vikerforell

• Hinnatud toidukala ning

toodud Eesti vetesse

tahtlikult, et kasvatada teda

tiikides.

• Pärit hja-Ameerika

la a neranniku ja rvedest ja

gedest.

• Nagu mujal maailmas, on

katsed asustada vikerforelli

looduslikesse vee-

kogudesse ka meil

ppenud enamasti edutult.

• Ei kujuta kohalikule

kalastikule nimetamisva a rset

ohtu.

Karpkala

• Karpkala loodusliku levila

ib jaotada kaheks: Ida-

Aasia (Hiina ja naaberalad)

ning Musta, Kaspia ja Araali

mere vesikond.

• Teadaolevalt toodi umbes

400 karpkala isendit Eestisse

1893. aastal.

• Huvi pakub ta eeska ttharrastuskalastajatele.

• Hoolimata rdlemisi laiast

levikust ei ole hjust arvata,

et karpkala jutaks oluliselt

meie veeokosu steeme.

Veeselgrootud

Liiva uurikkarp

• Paritolumaa on hja-

Ameerika idarannik.

• Laanemerre id liigi

enaoliselt viikingid 11.–12.

sajandil.

• Liiva uurikkarp soodustab

kaudselt sinivetikate vo-

hamist, parandab vee

labipaistvust, hjataimestiku

elutingimusi ning suurendab

setetes elavate selgrootute

orga- nismide arvukust.

• Liiva uurikkarpi kasutatakse ka

kalapuugil peibutusso o dana.

• Laanemere kooslustest pole

liiva uurikkarpi imalik

eemaldada.

Hiina villkäppkrabi

• Parineb Hiina idarannikult.

• Eestis leiti esimest korda Vormsisaare lahistel 1933. aastal.

• Tegu on söödava liigiga. Peale selle kasutatakse krabisoodana angerjapuugil.

• Kahju: Purustab urge rajadestamme, hub kalapuu niseidja kahjustab puunistessesattunud kalu, hulgira nneteajal ummistab veekogudegauhenduses olevaid veetorusid. Havitab kalakasvandusteskalu ja nende toitu. Ilmseltvõibta valja rjuda kohalikke liike.

• Levikut on keeruline piirata ning esialgu polegi seda vaja teha.

Hulkharjasuss

Marenzelleria

neglecta• Parineb hja- Ameerika

Atlandi ookeani rannikumerestChesapeake’i lahe ja Georgia vahelisest piirkonnast.

• Esimest korda leiti liiki Eestivetes Soome lahe idaosast1994.

• Ta suudab kooslusest valjarjuda tavalise harjaslabalase

ja harjasliimuka ning sel- le kaudu vahendada kaladetoidubaasi.

• Kalad ei saa Marenzelleria’sttoituda, kuna ta kaevubsugavale setetesse.

• Asustatud kooslustest on tedapraegusel ajal juba imatueemaldada.

Täname kuulamast!