Intr

even

ooss

e (IV

) tre

pros

tiniil

i ohu

tu

kasu

tam

ise

ja k

atee

tris

t põh

just

atud

ve

rein

fekt

sioo

nide

(CR

-BSI

) enn

etam

ise

kurs

us te

rvis

hoiu

tööt

ajat

ele

Med

itsiin

ilise

info

osa

kond

Uni

ted

Ther

apeu

tics

Euro

pe, L

td

HC

P Sl

ides

–EE

EU/M

A/JA

N15

/202

b 1

Taus

t

IV tr

epro

stin

iili o

hutu

ks k

asut

amis

eks

on U

T ko

ostö

ös õ

igus

pära

ste

amet

iasu

tust

ega

välja

tööt

anud

"Ris

kiju

htim

ispl

aani

" (R

MP)

, mille

ees

mär

giks

on

min

imee

rida

kate

etris

t põh

just

atud

ver

einf

ekts

ioon

ide

(CR

-BS

I) es

inem

ine.

Kiri

"Lug

upee

tud

arst

" on

välja

tööt

atud

või

mal

ikel

e IV

trep

rost

iniili

vä

ljaki

rjuta

jate

le, e

t hoi

atad

a ne

id s

elle

ravi

ga s

eotu

d ris

kide

ees

t.

Käes

olev

sla

idik

ogum

ik, s

elle

ga k

aasn

ev in

fovo

ldik

pat

sien

dile

ja k

iri

“Lug

upee

tud

arst

” on

heak

s ki

idet

ud E

esti

Rav

imia

met

i poo

lt.

3-6

kuu

pikk

use

IV tr

epro

stin

iili ra

vipe

riood

i jär

el k

ontro

llitak

se p

atsi

ente

sp

etsi

ifilis

t "P

atsi

endi

küs

imus

tikku

” kas

utad

es, k

inni

tam

aks,

et r

iski

juht

imis

viis

e on

mõi

stet

ud n

ing

järg

itud.

Kaht

lust

atav

a ve

rein

fekt

sioo

ni k

orra

l on

vaja

lik s

uure

ndat

ud ra

vim

iohu

tuse

jä

relv

alve

aru

andl

us, m

illeks

kas

utat

akse

aru

andl

usbl

anke

tti "E

rilis

t huv

i pak

kuv

kõrv

alto

ime"

.

2

Käe

sole

va k

ursu

se v

õtm

etäh

tsus

ega

osad

CR

-BS

I ris

ki ta

gata

ust

CR

-BS

I ris

ki m

inim

eeris

e pr

aktil

ised

viis

id

Trep

rost

iniil

i müü

gilu

ba

Kah

tlust

ava

CR

-BS

I, an

nust

amis

viga

de ja

pum

ba /

infu

sioo

nisü

stee

mi t

alitl

ushä

irete

iden

tifits

eerim

ine

ning

nen

dest

teat

amin

e

Üle

min

ek S

C-lt

IV tr

epro

stin

iilile

Kok

kuvõ

te

Soo

vitu

slik

teat

mek

irjan

dus

3

Kat

eetr

ist p

õhju

stau

d ve

rein

fekt

sioo

ni

(CR

-BSI

) ris

k

4

CR

-BSI

ja IV

pro

stan

oidi

d:C

DC

poo

lt lä

bi v

iidud

retr

ospe

ktiiv

ne u

urin

g

Rav

imi s

aam

ise

päev

ad

kokk

uC

R-B

SI s

aged

us10

00 ra

vim

päev

a ko

hta

IV e

popr

oste

nool

201

158

0,43

IV tr

epro

stin

iil51

183

1,11

Kok

ku1

252

341

0,57

•R

etro

spek

tiivn

e ta

belü

leva

ade

seits

me

suur

e U

SA

ravi

asut

use

pats

ient

ides

t, ke

s sa

id IV

pro

stan

oide

(epo

pros

teno

ol

või t

repr

ostin

iil) v

ahem

ikus

200

3-20

06 a

.

•IV

trep

rost

iniil

i saa

vate

l pat

sien

tidel

esi

nes

kõrg

em C

R-B

SI s

aged

us, k

ui IV

epo

pros

teno

oli s

aava

tel

pats

ient

idel

.

BS

I, ve

rein

fekt

sioo

n; C

DC

, Cen

ters

for D

isea

se C

ontro

l (H

aigu

se k

ontro

llimis

e ke

skus

ed);

CR

-BS

I, ka

teet

rist p

õhju

stat

ud v

erei

nfek

tsio

on;

IV, i

ntra

veno

osne

; MM

WR

, Mor

bidi

ty a

nd M

orta

lity

Wee

kly

Rep

ort

1. B

arst

et a

l. M

MW

R M

orb

Mor

tal W

kly

Rep

. 200

7;56

:170

-172

;

5

CR

-BSI

hai

gest

umus

kon

teks

tis

USA

-s e

lava

tel p

atsi

entid

el, k

es s

aava

d re

gula

arse

lt IV

-ravi

tsen

traal

sete

ve

enik

atee

trite

(CV

C) k

audu

esi

neb

kesk

mis

elt ~

5 C

R-B

SI 1

000

kate

etrip

äeva

koh

ta1.

–Tu

lem

usek

s on

800

00 C

R-B

SI a

asta

s2

(vah

emik

, 0,3

kun

i 9,1

)

(vah

emik

, 0,1

kun

i 1,1

)3-5

6,7

CR

-BS

I, ka

teet

rist p

õhju

stat

ud v

erei

nfek

tsio

on; C

VC

, tse

ntra

alne

vee

nika

teet

er; I

V, i

ntra

veno

osne

; PA

H, a

rteria

alne

pul

mon

aalh

üper

tens

ioon

1. N

atio

nal N

osoc

omia

l Inf

ectio

ns S

urve

illanc

e S

yste

m.A

m J

Infe

ct C

ontro

l.20

04;3

2:47

0-48

5; 2

. O'G

rady

et a

l. M

MW

R R

ecom

m R

ep.2

002;

51(R

R-1

0):1

-29;

3.

van

Hof

f et a

l. J

Clin

Onc

ol. 1

990;

8:12

55-1

262;

4. D

ecke

r et a

l. P

edia

trC

lin N

orth

Am

. 198

8;35

:579

–612

; 5. M

oure

au e

t al.

J V

asc

Inte

rvR

adio

l.20

02;1

3:10

09-1

101;

6. A

kagi

et a

l. C

irc J

. 200

7;71

:559

-564

; 7. B

arst

et a

l. M

MW

R M

orb

Mor

tal W

kly

Rep

. 200

7;56

:170

-172

10

6

Kok

ku

P

AH

CR

-BS

I sag

edus

100

0 ka

teet

ripäe

va k

ohta

(v

ahem

ik)

Art

eria

alse

Pul

mon

aalh

üper

tens

ioon

i Ass

otsi

atsi

oon:

BSI

ravi

juhi

s &

kat

eetr

i hoo

ldam

ine

Võim

alik

ud B

SI s

isen

emis

koha

d

•C

VC

sis

esta

mis

koht

nah

al

•K

atee

tri ja

otur

ja v

oolik

u üh

endu

sed

•P

rost

agla

ndiin

i via

alid

ja m

ahut

id

BS

I; ve

rein

fekt

sioo

n; C

R-B

SI,

kate

etris

t põh

just

atud

ver

einf

ekts

ioon

; C

VC

, tse

ntra

alne

vee

nika

teet

er

7

Hai

gust

ekita

ja s

attu

min

e ts

entr

aals

e ve

enik

atee

tri s

üste

emi

Värv

liig

ubke

erm

e jä

rgi1

Laht

iühe

ndam

isel

te

kib

saas

tum

ine2

Ühe

ndus

on

kaet

ud

kile

barjä

ärig

a

(näi

tel k

ujut

atud

: GLA

D P

ress

’n S

eal®

)

GLA

D P

ress

'n S

eal®

on n

äide

sul

etav

ast k

ilem

ähis

est,

mid

a sa

ab k

asut

ada

kate

etri

jaot

uri ü

hend

use

kaits

mis

eks

saas

tum

ise

eest

kok

kupu

utel

vee

ga.2

1. Iv

y et

al.

Infe

ct C

ontro

l Hos

p E

pide

mio

l. 20

09;3

0:82

3-82

9; 2

. Dor

an. H

ealth

Mat

ters

; Fal

l 200

8.

http

://w

ww

.pha

ssoc

iatio

n.or

g/D

ocum

ent.D

oc?i

d=22

6. L

igip

ääse

tud

Mai

201

0 a.

8

Art

eria

alse

Pul

mon

aalh

üper

tens

ioon

i Ass

otsi

atsi

oon:

BSI

ravi

juhi

s &

kat

eetr

i hoo

ldam

ine

Järg

ige

Art

eria

alse

Pul

mon

aalh

üper

tens

ioon

i A

ssot

siat

sioo

ni C

R-B

SI e

nnet

amis

e ju

hise

d1

•K

atee

tri ja

otur

ite k

aits

min

e on

krii

tilis

e tä

htsu

sega

•V

eega

kok

kupu

ute

enne

tam

ine

on h

ädav

ajal

ik

•P

ööra

ke tä

hele

panu

naha

l ole

val s

ises

tam

isko

hal

kasu

tata

vale

sid

emet

üübi

le n

ing

selle

koh

a va

atle

mis

ele

BS

I; ve

rein

fekt

sioo

n; C

R-B

SI,

kate

etris

t põh

just

atud

ver

einf

ekts

ioon

; C

VC

, tse

ntra

alne

vee

nika

teet

er

1. D

oran

et a

l. A

dv P

ulm

Hyp

erte

ns. 2

008;

7:24

5-24

8

9

CR

-BSI

risk

i min

imee

rise

prak

tilis

ed v

iisid

10

Pats

ient

ide

häda

vaja

lik v

älja

õpe

ja ü

ldis

ed

põhi

mõt

ted

Pat

sien

did

peav

ad m

õist

ma

ravi

ga s

eotu

d ris

ke ja

om

a pa

nust

risk

ide

min

imee

rimis

e ki

ndlu

stam

isel

. Vas

tuta

v ra

vim

eesk

ond

peab

õpe

tam

a om

a pa

tsie

ntid

ele:

–K

äteh

ügie

eni –

olul

ine

on p

uhas

tada

käs

i sob

ilike

vah

endi

tega

, kas

utad

es li

htsa

id n

ing

toim

ivai

d võ

tteid

, mill

e ab

il on

või

mal

ik s

äilit

ada

bakt

eriv

aba

kesk

kond

infu

sioo

nide

val

mis

tam

ise

ajal

.

–Pi

irkon

na e

tteva

lmis

tam

ist –

vaja

lik o

n ar

utad

a, k

uida

s ko

dust

kes

kkon

da ig

a ko

rd e

nne

mah

utis

üste

emi j

a vo

olik

u va

heta

mis

t ette

valm

ista

da.

–H

oold

amis

t ja

jälg

imis

t–ku

idas

pöö

rata

tähe

lepa

nu k

atee

tri s

ises

tam

isko

hale

nah

al n

ing

mill

ise

sage

duse

ga v

ahet

ada

selle

l ole

vat m

arli-

või k

ilesi

det.

–K

uiva

de ü

hend

usja

otur

ite s

äilit

amis

e ol

ulis

ustn

ing

vann

is ja

duš

i all

käim

ise

ajal

vee

kind

late

si

dem

ete

kasu

tam

ist.

Uju

min

e on

rang

elt e

baso

ovita

tav.

–Võ

imal

ike

CR

-BSI

näh

tude

ja s

ümpt

omite

mõi

stm

ist n

ing

terv

isho

iutö

ötaj

ale

nend

est

teat

amis

e pr

otse

duur

i.

11

Eem

alda

b in

fusi

ooni

vool

ikus

t ba

kter

id, p

ärm

-ja

halli

tuss

eene

d ni

ng v

õõrk

ehad

.

UT

uurin

gus

saas

tati

filtri

ef

ektii

vsus

e uu

rimis

eks

kate

etriv

oolik

taht

likul

t.

Filtr

ijärg

seid

ved

elik

unäi

dise

id

uurit

i kul

tura

alse

l mee

todi

l ha

igus

teki

taja

te s

uhte

s ni

ng

tõen

deid

saa

stum

ises

t ei

leitu

d1.Vool

ikus

isen

e 0,

2-m

ikro

nilin

e fil

ter

0,2-

mik

roni

line

filte

r

1. P

hare

s. U

urin

gupl

aan:

TTP

-LR

R-M

0032

9. A

ndm

ed o

n fa

ilis, U

nite

d Th

erap

eutic

s C

orp

12

Kin

nine

mem

braa

niga

jaot

atud

ja

otur

isüs

teem

Kat

eetri

jaot

ur o

n kõ

ige

tava

lisem

tsen

traal

se k

atee

trisü

stee

mi

infe

ktsi

ooni

de a

llika

s.1,

2

Kin

nise

d ja

otur

isüs

teem

id v

õeti

kasu

tuse

le 1

980.

aas

tate

lõpu

s.

Mem

braa

niga

jaot

atud

nõe

lata

sea

det e

elis

tata

kse

meh

aani

lise

klap

iga

sead

mel

e. K

ui k

asut

atak

se m

ehaa

nilis

e kl

apig

a se

adet

, pe

aks

selle

l ole

ma

ligip

ääsu

eels

e de

sinf

ekts

ooni

teos

tam

isek

s la

me

ja s

ile p

ind3

.

Kin

nise

jaot

urig

a se

adm

ed v

õim

alda

vad

ravi

mi m

anus

tam

isel

ots

est

ligip

ääsu

ved

elik

utee

le ja

sul

guva

d la

htiü

hend

amis

el is

e (N

B!

Kin

nise

jaot

urig

a se

adm

ed e

i tak

ista

taga

sivo

olu

ja H

ickm

ani v

oolik

ul

on e

nne

laht

iühe

ndam

ist k

lam

ber i

kkag

i vaj

alik

).

1.S

itges

-Ser

ra e

t al.

JPE

N J

Par

ente

rEnt

eral

Nut

r. 19

84;8

:668

-672

2.S

itges

-Ser

ra e

t al.

Sur

gery

. 198

5;97

:355

-357

3.D

oran

et a

l. A

dv P

ulm

Hyp

erte

ns. 2

008;

7:24

5-24

8

13

Aka

giet

al n

äita

s ki

nnis

te

jaot

uris

üste

emid

e ef

ektii

vsus

t1

Uur

itud

20 P

AH

pats

ient

i (24

ju

htu)

:

–S

ulet

ud ja

otur

(n=1

3)

–M

ittes

ulet

ud ja

otur

(n=1

1)

Kat

eetri

st p

õhju

stat

ud B

SI:

–S

ulet

ud ja

otur

: 0,1

0 10

00

kate

etrip

äeva

koh

ta

–M

ittes

ulet

ud ja

otur

: 0,8

9 10

00 k

atee

tripä

eva

koht

a

Kin

nise

d m

embr

aani

ga ja

otat

ud ja

otur

isüs

teem

id

vähe

ndav

ad B

SI ri

ski

0,2-

mik

roni

line

filte

r

Mem

braa

niga

ja

otat

ud k

ork

CV

C v

oolik

BS

I, ve

rein

fekt

sioo

n; IV

, int

rave

noos

ne; P

AH

, arte

riaal

ne p

ulm

onaa

lhüp

erte

nsio

on

1. A

kagi

et a

l. C

irc J

. 200

7;71

:559

-564

14

Jaot

uri k

aits

min

e D

enve

ri La

steh

aigl

as

Hin

nati

CR

-BS

I esi

nem

ist p

atsi

entid

el, k

es s

aid

IV p

rost

anoi

d-ra

vi e

nne

ja p

äras

t kin

nise

jaot

uris

üste

emi k

asut

usel

evõt

tu.

And

met

e ko

gum

ises

sis

aldu

s–

IV p

rost

anoi

di tü

üp (e

popr

oste

nool

või

trep

rost

iniil

)

–B

akte

riaal

se in

fekt

sioo

ni tü

üp (g

ram

posi

tiivn

e/ne

gatii

vne)

–Tä

pne

haig

uste

kita

ja

–C

R-B

SI a

rv /

kate

etrip

äeva

de a

rv

–K

inni

se ja

otur

isüs

teem

i kas

utam

ine

(jah

/ ei)

CR

-BS

I, ka

teet

rist p

õhju

stat

ud v

erei

nfek

tsio

on; I

V, i

ntra

veno

osne

Ivy

et a

l. In

fect

Con

trol H

osp

Epi

dem

iol.

2009

;30:

823-

829

15

BSI

hai

gest

umus

enn

e ja

pär

ast j

aotu

ri ka

itsm

ist D

enve

ri La

steh

aigl

as

IV tr

epro

stin

iilIV

epo

pros

teno

ol

Trep

rost

iniili

ga ra

vitu

d pa

tsie

ntid

el e

sine

s pä

rast

muu

datu

ste

siss

eviim

ist o

lulin

e C

R-B

SI s

aged

use

lang

us (1

,95

vs 0

,19

1000

ka

teet

ripäe

va k

ohta

, p<0

,01)

. S

tatis

tilis

t olu

lisus

t hin

nati

kasu

tade

s 2

test

iB

SI,

vere

infe

ktsi

ooni

d; N

eg, n

egat

iivne

; Pos

, pos

itiiv

ne

Koh

anda

tud

Ivy

et a

l. In

fect

Con

trol H

osp

Epi

dem

iol.

2009

;30:

823-

829

BSI sagedus (haigestumus/1000 kateetripäeva)

BSI sagedus (haigestumus/1000 kateetripäeva)

16

Gra

m P

osG

ram

Neg

Enne

Pära

st

gram

pos.

gram

neg.

Enne

Pära

st

gram

pos.

gram

neg.

1,6

1,2

0,8

0,4

1,6

1,2

0,8

0,4

Pats

ient

ide

häda

vaja

lik v

älja

õpe

ja ü

ldis

ed

põhi

mõt

ted

Koo

stat

ud o

n in

fovo

ldik

, mill

e ab

il sa

ate

pats

iend

ile s

elgi

tada

eel

mai

nitu

d ül

dpõh

imõt

teid

.O

lulin

e on

kon

trolli

da, k

as p

atsi

ent p

äras

t tei

e su

ulis

t juh

enda

mis

t saa

b ar

u ka

vol

diku

st.

Kui

gi e

tteka

ndes

kirj

elda

tud

võtte

d on

het

kel

parim

ad p

rakt

ilise

d so

ovitu

sed

püsi

va

intra

veno

osse

ravi

kor

ral,

on p

atsi

endi

lis

anõu

stam

ine

Rem

odul

in’i

kasu

tam

ise

puhu

l hä

dava

jalik

, kun

a pa

tsie

nt v

ahet

ab v

oolik

ut ig

a pä

ev k

odus

ise,

ilm

a ot

sese

med

itsiin

ilise

või

õe

ndus

liku

järe

leva

lvet

a.

17

Rem

odul

in

Rav

imi o

mad

uste

kok

kuvõ

te (S

mPC

)

18

IV tr

epro

stin

iili S

mPC

Sm

PC

teat

ab, e

t "P

üsiv

alt p

aiga

ldat

ud ts

entra

alse

ve

enik

atee

triga

seo

tud

riski

de tõ

ttu:

–on

eel

ista

tav

man

usta

mis

viis

sub

kuta

anne

infu

sioo

n (la

hjen

dam

ata)

–pi

deva

t int

rave

noos

set i

nfus

ioon

i tul

eks

kasu

tada

vai

d pa

tsie

ntid

el, k

es o

n

•tre

pros

tiniili

sub

kuta

anse

infu

sioo

niga

sta

bilis

eerit

ud

•ei

talu

ena

m s

ubku

taan

se m

anus

tam

iste

e ka

suta

mis

t

•ja

kel

le p

uhul

loet

akse

nei

d ris

ke v

astu

võet

avat

eks”

Rav

i ees

t vas

tuta

v kl

iinilin

e m

eesk

ond

peab

kin

dlus

tam

a, e

t pa

tsie

nt o

n tä

ielik

ult v

älja

õpet

atud

ja o

n va

litud

in

fusi

ooni

sead

me

kasu

tam

isek

s ko

mpe

tent

ne.

19

Rem

odul

in (t

repr

ostin

iil) in

fusi

ooni

lahu

s S

mP

C 2

3. d

etse

mbe

r 201

1

IV tr

epro

stin

iili S

mPC

Kat

eetri

st p

õhju

stat

ud v

erei

nfek

tsio

onid

e ris

ki

min

imee

rimis

eks

on s

oovi

tata

v, e

t:

–jä

lgita

kse

üldi

seid

põh

imõt

teid

, vas

tava

lt he

tkel

par

imat

ele

prak

tikaj

uhis

tele

–ka

suta

taks

e 0,

2-m

ikro

nilis

t filt

rit in

fusi

ooni

vool

iku

ja k

atee

tri ja

otur

i vah

el

–ka

suta

taks

e ki

nnis

t mem

braa

niga

jaot

atud

jaot

uris

üste

emi,

et k

indl

usta

da k

atee

tri

vale

ndik

u su

lgum

ine

iga

kord

, kui

infu

sioo

nisü

stee

m ü

hend

atak

se la

hti

–lis

asoo

vitu

sed

kind

lust

amak

s Lu

er lo

ck-tü

üpi s

isem

iste

ühe

ndus

te p

üsim

ine

kuiv

ana

infu

sioo

nivo

olik

u võ

i kin

nise

jaot

uri v

ahet

amis

e aj

al

–la

hjen

datu

d tre

pros

tiniil

i lah

use

mak

sim

aaln

e ka

sutu

saeg

ei ü

leta

24

tund

i

20

Rem

odul

in (t

repr

ostin

iil) in

fusi

ooni

lahu

s S

mP

C 2

3. d

etse

mbe

r 201

1

CR

-BSI

kah

tluse

, ann

usta

mis

viga

de ja

pu

mba

või

infu

sioo

nisü

stee

mi

talit

lush

äire

te tu

vast

amin

e ja

nen

dest

te

atam

ine

21

Pats

iend

i küs

imus

tik

Või

mal

dam

aks

UTE

L'il

hinn

ata

riski

m

inim

eerim

isek

s vä

ljatö

ötat

ud te

gevu

ste

mõj

u ni

ng p

atsi

entid

e po

olse

t jär

gim

ist j

a va

stuv

õttu

, pak

utak

se ig

ale

IV tr

epro

stin

iil

ravi

saa

vale

pat

sien

dile

tem

a te

rvis

hoiu

tööt

aja

(HC

P) p

oolt

lihts

at

küsi

mus

tikku

.–

Küs

imus

tik a

ntak

se p

atsi

endi

le tä

itmis

eks

tem

a te

rvis

hoiu

tööt

aja

(HC

P) p

oolt

3-6

kuud

pär

ast

ravi

alu

stam

ist.

–K

üsim

ustik

ku k

asut

atak

se ta

valis

elt a

inul

t üks

ko

rd. K

õiki

IV p

atsi

ente

tule

ks ju

lgus

tada

sed

a tä

itma,

kun

a se

e ki

nnita

b, e

t pat

sien

t on

täie

likul

t aru

saa

nud

ohtu

snõu

etes

t ja

täid

ab

neid

nag

u te

da o

n ju

hend

atud

või

kin

nita

b, e

t va

jalik

on

lisav

älja

õpe

või -

nõua

nded

.

22

Pats

iend

i küs

imus

tik

Küs

imus

tik:

–V

õim

alda

b pa

tsie

ntid

el o

ma

vast

used

hoo

likal

t ja

vahe

lese

gam

iset

a (n

äite

ks in

terv

juee

rija

pool

t) lä

bi m

õeld

a. V

astu

sed

peav

ad tõ

esel

t pee

geld

ama

pats

iend

i aru

saam

u ni

ng te

gevu

st.

Vas

tam

ist e

i toh

i mõj

utad

a.

–A

nnab

üht

se p

ildi,

kuna

kõi

k pa

tsie

ndid

saa

vad

iden

tse

küsi

mus

tiku.

Kas

utad

es p

eam

isel

t va

likva

stus

tega

küs

imus

i, on

UTE

L'il

lihts

am a

nonü

ümse

id a

ndm

eid

tõlg

enda

da. K

õik

vast

used

sta

ndar

dise

erita

kse.

–K

äsitl

eb ü

sna

efek

tiivs

elt m

itmei

d m

uret

teki

tava

id p

robl

eem

e ja

–kü

sim

usi n

ing

võim

alda

b va

stus

te s

uurt

kvan

tum

it. P

rakt

isee

rivai

d ar

ste

julg

usta

taks

e se

da k

üsim

ustik

ku k

asut

ama

vahe

ndin

a hi

ndam

aks

CR

-BS

I tek

keris

ki m

inim

eerim

isek

s m

õeld

ud h

ügie

eniv

õtet

e ka

suta

mis

t om

a pa

tsie

ntid

e po

olt.

–Tä

idet

ud k

üsim

ustik

ke h

akka

b ko

gum

a ko

halik

par

tner

asut

us ja

nee

d ta

gast

atak

se U

TEL'

ile

sobi

va a

ja jo

oksu

l. A

ndm

eid

haka

taks

e an

alüü

sim

a ja

sel

le p

õhja

l koo

stat

akse

aru

andl

us n

ii U

TEL'

i Med

itsiin

iasj

ade

osak

onna

s ja

UT

ravi

mio

hutu

se jä

rele

valv

e os

akon

nas.

23

IV p

atsi

endi

pea

logi

Rav

imi m

äära

jate

le a

ntak

se IV

pat

sien

di p

ealo

gi, e

t nad

saa

ksid

pid

ada

IV p

atsi

entid

e ül

e ar

vest

ust j

a an

da n

eile

uni

kaal

ne v

iiten

umbe

r. S

amut

i sel

leks

, et k

üsim

ustik

ke s

aaks

taga

stad

a U

TEL'

ile lä

bi k

ohal

iku

partn

eras

utus

e ilm

a pa

tsie

ntid

e is

ikua

ndm

etet

a.

UTE

L'il

puud

ub li

gipä

äs lo

gile

ja s

ee k

indl

usta

b pa

tsie

ndi k

onfid

ents

iaal

suse

säi

limis

e,

võim

alda

des

UTE

L'il

sam

al a

jal k

üsid

a se

lgitu

si, m

is v

õiva

d hi

ljem

vaj

alik

ud o

lla.

24

Bla

nket

t “E

rilis

t huv

i pak

kuv

kõrv

alto

ime”

Või

mal

iku

CR

-BS

I kor

ral a

ntak

se a

ruan

dlus

ega

tege

leva

le te

rvis

hoiu

tööt

ajal

e lis

aks

tava

lisel

e ra

vim

iohu

tuse

järe

leva

lve

järe

lkon

trolli

le k

a bl

anke

tt “E

rilis

t huv

i pak

kuv

kõrv

alto

ime”

.

Bla

nket

i abi

l kog

utak

se p

atsi

endi

IV-s

üste

emi

kasu

tam

ise

koht

a sp

etsi

ifilis

t lis

ainf

orm

atsi

ooni

, m

is a

itab

leid

a võ

imal

ikke

mik

roob

ideg

a sa

astu

mis

e al

likai

d.

25

Bla

nket

t “E

rilis

t huv

i pak

kuv

kõrv

alto

ime”

Kui

või

mal

ik C

R-B

SI o

n es

inen

ud, t

äida

b kl

iinili

ne m

eesk

ond

lisak

s bl

anke

tile

“Eril

ist

huvi

pak

kuv

kõrv

alto

ime”

, uue

sti “

Pat

sien

di k

üsim

ustik

u”, k

asut

ades

pat

sien

di o

tses

t kü

sitle

mis

t (ka

s kl

iinik

us v

õi k

ui v

isiid

iaeg

a ei

ole

, siis

tele

foni

teel

sob

ival

aja

l).

Nee

d ko

mbi

neer

itud

info

allik

ad a

itava

d U

TEL'

il ja

klii

nilis

el m

eesk

onna

l tuv

asta

da

võim

alik

ke s

aast

umis

e al

likai

d, s

elle

tege

leda

ja v

õtta

kas

utus

ele

vaja

likke

sam

me

riski

de e

dasi

seks

min

imee

rimis

eks.

26

Man

usta

min

e pi

deva

intr

aven

ooss

e in

fusi

ooni

na

IV tr

epro

stin

iili m

anus

tata

kse

pide

va in

trave

noos

se in

fusi

ooni

na

tsen

traal

se v

eeni

kate

etri

kaud

u, k

asut

ades

am

bula

toor

set

infu

sioo

nipu

mpa

–

Sed

a võ

ib a

jutis

elt m

anus

tada

ka

perif

eers

e ve

enik

anüü

li ka

udu,

mis

pai

gald

atak

se

eelis

tata

valt

suur

de v

eeni

–P

erife

erse

infu

sioo

ni k

asut

amis

el k

auem

kui

mõn

e tu

nni j

ooks

ul v

õib

suur

ened

a tro

mbo

flebi

idi

tekk

eris

k

Sub

kuta

anse

ksin

fusi

ooni

ks m

õeld

ud p

umpa

sid

tule

ks v

ältid

a ja

ee

lista

da s

pets

iaal

seid

IV p

umpa

sid

–S

ubku

taan

sed

pum

bad

tööt

avad

tava

lisel

t kiir

usel

0,1

-0,2

ml/h

ja m

anus

tava

d sü

stla

mah

utis

se

otse

via

alis

t võe

tud

lahj

enda

mat

a ra

vim

it

–K

onts

entre

eritu

m ra

vim

tõst

ab ü

lean

nust

amis

e ris

ki, k

ui m

anus

tata

kse

koge

mat

a bo

olus

–N

eed

pum

bad

tööt

avad

suh

telis

elt a

egla

stel

infu

sioo

niki

irust

el, m

is v

õiva

d tõ

sta

kate

etri

umm

istu

se ri

ski

27

Man

usta

min

e pi

deva

intr

aven

ooss

e in

fusi

ooni

na

Rav

imi m

anus

tam

ise

võim

alik

e ka

tkes

tust

e vä

ltim

isek

s pe

avad

pat

sien

dile

ol

ema

kätte

saad

avad

var

uinf

usio

onip

ump

ja -i

nfus

ioon

ikom

plek

tid, j

uhuk

s,

kui m

anus

tam

isse

adm

etel

teki

b rik

e.

Prob

leem

ide

tekk

imis

e pu

huks

pea

b pa

tsie

ndile

ole

ma

õpet

atud

:–

pum

ba ja

infu

sioo

niüh

endu

ste

kont

rolli

mis

t esi

mes

e se

leta

mat

u õh

upuu

duse

või

ne

nde

tööt

amis

e m

uude

hal

vene

mis

näht

ude

tekk

imis

el

–ku

idas

ära

tund

a ül

eann

usta

mis

e nä

hte

(pun

etus

, pea

valu

, lõu

aval

u, ii

veld

us,

kõhu

laht

isus

, nõr

kus)

–ki

iret a

biot

sim

ist,

kusj

uure

s va

jalik

või

b ol

la in

fusi

ooni

süst

eem

i aju

tine

katk

esta

min

e, k

uni s

eda

saab

kon

trolli

da

Kõik

võim

alik

ke v

igu,

üle

annu

stam

ist,

kate

etri

umm

istu

st jn

e pe

ab h

oolik

alt

jälg

ima

ja n

eist

teat

ama,

kas

utad

es s

tand

ards

et tu

rust

amis

järg

ne

ohut

usar

uann

e, m

ida

saab

Uni

ted

Ther

apeu

tics'

ilt v

õi k

ohal

ikul

t Rem

odul

in'i

edas

imüü

jalt.

28

Sobi

va in

fusi

ooni

pum

ba v

alim

ine

Val

ima

peab

pum

ba, m

is o

n m

õeld

ud s

pets

iifilis

elt p

idev

ate

IV

infu

sioo

nide

man

usta

mis

eks.

Üld

isel

t pea

b am

bula

toor

ne in

fusi

ooni

pum

p ol

ema:

–vä

ike

ja k

erge

;

–re

gule

erita

va in

fusi

ooni

kiiru

sega

ligi

kaud

u 0,

05 m

l/h.

Tüüp

ilised

voo

luki

iruse

d on

0,4

ml/h

kun

i 2 m

l/h;

–um

mis

tuse

/mitt

eman

usta

mis

e, a

ku tü

hjen

emis

e, p

rogr

amm

eerim

isve

a ja

m

ooto

ririk

ke a

larm

ideg

a;

–m

anus

tam

istä

psus

ega

±6%

tunn

is m

anus

tata

vast

ann

uses

t või

täps

em;

–po

sitii

vse

rõhu

ga tö

ötav

. M

ahut

i pea

b ol

ema

valm

ista

tud

polü

vinü

ülkl

oriid

ist,

polü

prop

ülee

nist

või

kla

asis

t.

29

Infu

sioo

nipu

mpa

de v

õrdl

us

CAD

D-L

egac

y™1,

2C

anè

Cro

no F

ive3

Man

usta

min

eSo

biv

IV k

asut

amis

eks

Sobi

v IV

kas

utam

isek

s

Mah

uti

50–1

00 m

lKa

sset

t20

ml

Süst

al

Mõõ

tmed

41 x

97

x 11

2 m

m77

x 4

7 x

29 m

m

Kaa

l (tü

hjan

a)39

1 g

115

g

IV, i

ntra

veno

osne

; SC

, sub

kuta

anne

CA

DD

-MS

on

kaub

amär

k +

CA

DD

-Leg

acy

ette

võtte

Sm

iths

Med

ical

Sys

tem

regi

stre

eritu

d ka

ubam

ärk

1. h

ttp://

ww

w.s

mith

s-m

edic

al.c

om/c

atal

og/a

mbu

lato

ry-p

umps

-set

s/ca

dd-a

mbu

lato

ry-in

fusi

on-p

umps

/cad

d-le

gacy

/cad

d-le

gacy

-1-p

ump.

htm

l. V

eebr

uar 2

012

a.;

2. h

ttp://

ww

w.fi

rstb

iom

ed.c

om/c

atal

og_p

age_

prin

t.asp

x?eq

uip_

id=7

7&id

=13&

key=

equi

p_m

fg_i

d&lin

k=c.

Lig

ipää

setu

d ve

ebru

ar 2

012

a.;

3. h

ttp://

ww

w.in

fuca

re.c

h/cr

onoF

IVE

.htm

. Lig

ipää

setu

d ve

ebru

ar 2

012

a.;

Trep

rost

iniil

im

ahut

it pe

ab v

ahet

ama

vähe

mal

t iga

24

tunn

i jär

el

30

IV la

huse

arv

utus

käik

Töön

äide

: 70

kg k

aalu

v pa

tsie

nt, s

aab

30 n

g/kg

/ml n

ing

kasu

tab

20 m

l süs

tlat,

2 m

l tä

item

ahug

a vo

olik

ut ja

2,5

mg/

ml v

iaal

i.

Esm

alt a

rvut

age

süst

las

vaja

min

ev k

onts

entra

tsio

on:

(ann

us) 3

0 ng

/kg/

min

x (k

aal)

70 k

g x

0,00

006*

(infu

sioo

niki

irus)

0.8

3 m

l/t, k

ui k

asut

ada

20 m

l / p

äeva

s pu

mpa

Järg

mis

ena

arvu

tage

ravi

mi k

ogus

, mid

a tu

leb

viaa

list v

õtta

:

(lahj

enda

tud

kont

sent

rats

ioon

) 0,1

5 m

g/m

l

(v

iaal

i kon

tsen

trats

ioon

) 2,5

mg/

ml

See

järe

l lis

age

täis

kogu

se s

aam

isek

s fü

siol

oogi

list l

ahus

t (1

,3 m

l tre

pros

tiniil

+ 2

0,7

ml

füsi

oloo

gilis

t lah

ust)

= 22

ml

31

* Kor

daja

t 0.0

0006

kas

utat

akse

ng/

min

kon

verte

erim

isek

s üh

ikus

se m

g/h

= 0.

15 m

g/m

l

X (m

ahut

i & tä

item

aht)

22 m

l = 1

,3 m

l

füsi

oloo

gilis

t lah

ust)

= 22

ml

Üle

min

ek

SC-lt

IV tr

epro

stin

iilile

32

SC /

IV tr

epro

stin

iili b

ioek

viva

lent

sus

PAH

pat

sien

tidel

tõst

ab S

C v

õi IV

tre

pros

tiniili

ann

use

suur

enda

min

e pl

asm

akon

tsen

trats

ioon

i lin

eaar

selt.

Järe

ldus

: Tre

pros

tiniili

pl

asm

akon

tsen

trats

ioon

id jä

rgiv

ad

ennu

stat

avat

suh

et tr

epro

stin

iili

annu

sess

e.

2000

0

1600

0

1200

0

8000

4000 0

010

2030

4050

6070

8090

100

110

120

Trep

rost

iniil

i an

nus(

ng/k

g/m

in)

Treprostinili plasmakontsentratsioon(pg/ml)

Trep

rost

iniil

i m

anus

tam

iste

eIV SC

n=47

130

IV, i

ntra

veno

osne

; PA

H, a

rteria

alne

pul

mon

aalh

üper

tens

ioon

; PK

, far

mak

okin

eetik

a; S

C, s

ubku

taan

ne

McS

wai

n et

al.

J C

lin P

harm

acol

. 200

8;48

:19-

25

Rem

odul

in (t

repr

ostin

iil) in

fusi

ooni

lahu

s S

mP

C 2

3. d

etse

mbe

r 201

133

SC /

IV tr

epro

stin

iili b

ioek

viva

lent

sus

Trep

rost

iniili

pla

smak

onts

entra

tsoo

nid

72 tu

nni j

ooks

ul S

C v

õi IV

man

usta

mis

e jä

rgse

lt1

IV, i

ntra

veno

osne

; SC

, sub

kuta

anne

Lalib

erte

et a

l. J

Car

diov

asc

Pha

rmac

ol. 2

004;

44:2

09-2

14

Treprostiniili kontsentratsioon(ng/ml)

10-3

10-2

10-1

100

0Tu

nd12

2436

4860

7284

96

Kiir

e al

gus

Elim

inat

sioo

n

IV tr

epro

stin

iilS

C tr

epro

stin

iil

Tasa

kaal

ukon

tsen

trat

sioo

n

34

Üle

min

ek S

C-lt

IV tr

epro

stin

iilile

IV, i

ntra

veno

osne

; SC

, sub

kuta

anne

35

Kui

pla

neer

ite ü

lem

inek

ut S

C-lt

IV in

fusi

ooni

le:

–Va

lige

ambu

lato

orne

pum

p, m

is v

õim

alda

b su

urem

aid

vool

ukiir

usi k

ui S

C

mik

roin

fusi

ooni

pum

bad,

mid

a ka

suta

taks

e la

hjen

dam

ata

ravi

mi k

orra

l.

–O

lge

lahj

enda

tud

man

usta

mis

süst

eem

i jao

ks v

ajal

ike

kont

sent

rats

ioon

ide

ja in

fusi

ooni

kiiru

ste

ümbe

rarv

utam

isel

hoo

likas

.

–Ve

endu

ge, e

t pat

sien

t on

saan

ud tä

ielik

u vä

ljaõp

pe ja

on

uue

pum

ba,

süst

eem

ide

ühen

dam

ise

ja C

R-B

SI r

iski

de e

nnet

amis

võte

te o

sas

kom

pete

ntne

.

–Te

osta

ge ü

lem

inek

ala

ti kl

iinilis

e jä

relv

alve

all.

–Jä

lgig

e m

öödu

va ü

lean

nust

amis

e nä

hte

(pea

valu

, pun

etus

jne)

ja o

lge

valm

is IV

infu

sioo

ni v

ajad

usel

lühi

kese

ks a

jaks

pea

tam

a, k

una

esin

eda

võib

lühi

ke d

epoo

efek

t van

ast S

C k

ohas

t, m

is v

abas

tab

jääk

ravi

mit.

CR

-BSI

kok

kuvõ

te

CR

-BSI

või

vad

osut

uda

pats

ient

idel

, kes

vaj

avad

tsen

traal

se v

eeni

kate

etri

kaud

u m

anus

tata

vat I

V in

fusi

oonr

avi,

tõsi

stek

s tü

sist

uste

ks.

Võr

reld

es te

iste

kro

onilis

te h

aigu

steg

a on

CR

-BS

I sag

edus

PA

H1-

5ko

rral v

äga

väik

e, k

uid

korra

lik v

älja

õpe

ja p

üsiv

val

velo

lek

on h

ädav

ajal

ikud

.

Ole

mas

olev

ad a

ndm

ed n

äita

vad,

et g

ram

nega

tiivs

etes

t org

anis

mid

est

põhj

usta

tud

CR

-BS

I sag

edus

on

IV tr

epro

stni

ili ko

rral v

eidi

kõr

gem

kui

IV

epop

rost

anoo

li ko

rral,

kuig

i esi

neb

olul

ine

kattu

min

e5.

CR

-BSI

esi

nem

issa

gedu

st v

õiva

d vä

hend

ada:

–Ki

nnis

e ja

otur

iga

CVC

süs

teem

id4

–Ve

ega

saas

tum

ise

välti

min

e6

–Pa

tsie

ndi p

õhja

lik v

älja

õpe

ja e

tteva

lmis

tus,

mille

le jä

rgne

b pi

dev

head

e hü

giee

nist

anda

rdite

jälg

imin

e ja

val

vsus

nii

hool

daja

te k

ui p

atsi

entid

e po

olt.

BS

I, ve

rein

fekt

sioo

n; C

R-B

SI,

kate

etris

t põh

just

atud

ver

einf

ekts

ioon

; CV

C, t

sent

raal

ne v

eeni

kate

eter

; IV

, int

rave

noos

ne; P

AH

, arte

riaal

ne p

ulm

onaa

lhüp

erte

nsio

on

1. v

an H

off e

t al.

J C

linO

ncol

. 199

0;8:

1255

-126

2; 2

. Dec

ker e

t al.

Ped

iatr

Clin

Nor

th A

m. 1

988;

35:5

79–6

12; 3

. Mou

reau

et a

l. J

Vas

cIn

terv

Rad

iol.

2002

;13:

1009

–110

1;

4. A

kagi

et a

l. C

irc J

. 200

7;71

:559

-564

; 5. B

arst

et a

l. M

MW

R M

orb

Mor

tal W

kly

Rep

. 200

7;56

:170

-172

; 6. D

oran

et a

l. A

dv P

ulm

Hyp

erte

ns. 2

008;

7:24

5-24

8

36

Pats

iend

ile h

ädav

ajal

iku

välja

õppe

ko

kkuv

õte

Pat

sien

dile

häd

avaj

alik

u vä

ljaõp

pe k

okku

võte

:–

Käte

hügi

een

–A

la e

tteva

lmis

tam

ine

–Ka

teet

ri si

sest

amis

koha

ja s

idem

e ho

olda

min

e ni

ng jä

lgim

ine

–V

oolik

usis

este

filtr

ite ja

kin

nist

e ja

otur

isüs

teem

ide

olul

isus

–Ku

ivad

e ja

otur

iühe

ndus

te s

äilit

amis

e ol

ulis

us ja

van

nis

või d

uši a

ll kä

imis

e aj

al v

eeki

ndla

te s

idem

ete

kasu

tam

ine

–U

jum

ise

ning

muu

de in

fusi

ooni

ühen

dust

e võ

i sid

emet

e ot

sese

vee

ga

kokk

upuu

teris

kide

väl

timin

e

–V

õim

alik

u C

R-B

SI n

ähtu

dest

ja s

üste

emig

a se

otud

ravi

mi k

õrva

ltoim

etes

t te

adlik

ole

min

e ja

nen

dest

õig

eaeg

ne te

atam

ine

terv

isho

iutö

ötaj

ale

37

Kur

suse

kok

kuvõ

te

CR

-BS

I ris

ki ta

ust

–H

aigu

se k

ontro

llkes

kust

e (C

ente

rs fo

r Dis

ease

C

ontro

l) re

trosp

ektii

vne

CR

-BS

I uur

ing

–K

õigi

ravi

mite

ga s

eotu

d B

SI h

aigu

sjuh

tude

ha

iges

tum

ise

kont

ekst

–A

rteria

alse

Pul

mon

aalh

üper

tens

ioon

i A

ssot

siat

sioo

ni k

atee

triho

olda

mis

e ju

his

CR

-BS

I ris

ki m

inim

eeris

e pr

aktil

ised

võt

ted

–P

atsi

entid

e hä

dava

jalik

väl

jaõp

e ja

üld

ised

põ

him

õtte

d

–V

oolik

usis

ene

0,2-

mik

roni

line

filte

r

–K

inni

se ja

otur

iga

mem

braa

niga

jaot

atud

üh

endu

s ja

vee

kind

el s

idem

emäh

is

Rem

odul

in (t

repr

ostin

iil) in

fusi

ooni

lahu

s S

mP

C

Pat

sien

di k

üsim

ustik

38

Kah

tlust

avat

e C

R-B

SI,

annu

stam

isvi

gade

ja

pum

ba /

infu

sioo

nisü

stee

mi t

alitl

ushä

irete

tu

vast

amin

e ni

ng n

ende

st te

atam

ine

–

Ris

ki m

inim

eerim

ise

kont

roll

–M

anus

tam

ine

pide

va in

trave

noos

se in

fusi

ooni

na

–IV

man

usta

mis

eks

sobi

vad

infu

sioo

nipu

mba

d:

Süs

tlaga

man

usta

tava

d ja

vol

umee

trilis

ed

sead

med

–In

fusi

ooni

kiiru

se ja

vaj

alik

u ko

ntse

ntra

tsio

oni

arvu

tam

ine

Üle

min

ek S

C-lt

IV tr

epro

stin

iilile

–S

C ja

IV b

ioek

viva

lent

sus

Kok

kuvõ

te:

–C

R-B

SI k

okku

võte

–P

atsi

endi

le h

ädav

ajal

iku

välja

õppe

kok

kuvõ

te

Soo

vitu

slik

teat

mek

irjan

dus

Soov

itusl

ik te

atm

ekirj

andu

s

39

Dor

an A

. K, I

vy D

. D, B

arst

R.J

, et a

l “G

uide

lines

for t

he p

reve

ntio

n of

cen

tral

veno

us c

athe

ter-

rela

ted

bloo

d st

ream

infe

ctio

ns w

ith p

rost

anoi

d th

erap

y fo

r pu

lmon

ary

arte

rial h

yper

tens

ion”

Inte

rnat

iona

l Jou

rnal

of C

linic

al P

ract

ice.

200

8 62

(s16

0): 5

-9

Aka

gi S

, Mat

suba

ra H

, Oga

wa

A, e

t al “

Pre

vent

ion

of c

athe

ter-

rela

ted

infe

ctio

ns

usin

g a

clos

ed h

ub s

yste

m in

pat

ient

s w

ith p

ulm

onar

y ar

teria

l hyp

erte

nsio

n” C

irc J

. 20

07 7

1(4)

:559

-64

Ivy

DD

, Cal

derb

ank

M, W

agne

r BD

, et a

l “C

lose

d-hu

b sy

stem

s w

ith p

rote

cted

co

nnec

tions

and

the

redu

ctio

n of

risk

of c

athe

ter-

rela

ted

bloo

dstre

am in

fect

ion

in

pedi

atric

pat

ient

s re

ceiv

ing

intra

veno

us p

rost

anoi

d th

erap

y fo

r pul

mon

ary

hype

rtens

ion”

Infe

ct C

ontro

l Hos

p E

pide

mio

l. 20

09 3

0(9)

:823

-9