12. oktoober 2012

Plva hisgmnaasium Number 2 (52)

INFOLEHT

Direktor kiidab

18.-20. septembrini oli Plva G laboris seenenitus. Seenenituse korraldamise eestvedaja oli petaja Urve Lehestik ning

nituse jaoks kisid seeni korjamas 9.b ja 10.b klassi pilased.

Seenenituse korraldajaid:

18. septembril 2012 toimusid Lootospardi staadionil Plva maakonna koolide 10.-12. klasside neidude ja noormeeste

jalgpalli meistrivistlused.

Plva G neiude vistkond saavutas I koha. Vistkonda kuulusid Maris Punga, Hedvig-Helen Saare, Carina Koppel, Kadi

Suits, Helen Kask, Karin Orro, Merili-Helen Lehiste, Vaivika Nikandrova, Mari Abel.

Noormeeste 1. vistkond saavutas I koha. Vistkonnas mngisid Ragnar Ksk, Andre Kukk, Mihail Vani, Marek Puik,

Oliver Jgeva, Temari Nuuma, Jorgen Rtli, Brain Ziukson, Karl-Markus Pldma.

Noormeeste 2. vistkond saavutas II koha. Vistkonda kuulusid Raiko Rudissaar, Alvar Tint, Sander Mandel, Andreas

Rikken, Taavi Tilgre, Henri Hiiend, Robin Oberg, Karl-Magnus Rebane, Hendrik Varul ja Samuel Puna.

pilasi juhendasid petajad Lidia Petrova ja Valeri Zlatin.

Plva maakonna koolide 10.-12. klasside pilaste jalgpalli meistrivistlustel edukalt osalenud pilasi:

Plva maakonna koolide 6.-9. klasside pilaste jalgpalli meistrivistlustel edukalt osalenud pilasi:

20. septembril toimusid Lootospargi staadionil Plva maakonna koolide 6.-9. klasside jalgpalli meistri-vistlused.

Tdrukute I vistkond saavutas III koha ja II vistkond 9. koha. I vistkonnas mngisid Grete Sikk, Reti Patrail, Merilin

Viilop, Liisi Anete Mark, Hanna Lattik, Liisbeth Stt, Johanna Treier.

28. septembril toimusid Vooremel Eesti Kooli-

spordiliidu MV valikorienteerumises. Meie kooli

17 liikmeline vistkond esines igati tublilt, sest

koju toodi le mitmete aastate gmnaasiumide

arvestuses I koht. II koha saavutas Vska

Gmnaasium ja III koha Hugo Treffneri

Gmnaasium.

Plva G vistkonda kuulusid Anne Serv, Martin

Zvirblis, Oliver Jgeva (indiviuaalarvestuses

I koht), Ander Adamson, Getter Matto

(individuaalarvestuses II koht), Martin Sults,

Karl-Jrgen Pall. Villu Serv, Esko Vanahunt,

Helle Leis (individuaalarvestuses III koht),

Kelly Mattus, Kelli Nurm, Laura-Liis Ktt,

Kairiin Mrtson (individuaalarvestuses I koht),

Johanna Laanoja, Kristiin Kalle, Kerten Matto.

pilasi juhendas petaja Karin Vassil.

Eesti Koolispordiliidu meistrivistlustel valikorienteerumises edukalt osalenud pilasi:

Juba 10 aastat on Plva G 11.b

pilased alustanud oma kooli-aastat

3-pevase looduslaagriga Eestimaa

erinevates paikades. Imelist loodust

on enda jaoks avastatud kll Matsa-

lu rahvuspargis, aga ka Vormsil.

Seekord peatusime pikemalt Soo-

maa rahvuspargi aladel.

Oma avastusretke alustasime

6. septembri hommikul aga Loode-

Eestist Nvalt. Pris pnev oli ette

kujutada, et kunagi loksus seal

meri. Esimeses peatuspaigas ootas

meid ees aga kurb vaatepilt- neli

aastat tagasi metsatulekahjus

kannatada saanud mets. Meie giid

Silja Silver rkis, et poisid olid

ATV-dega metsa all ringi sitnud ja

sdemest saigi kik alguse. Tule-

kahju kigus hvis ligi 800 hektarit

metsa, mille kahju hinnati 200

miljoni eesti kroonini. Koos puudega

hukkusid loomulikult ka teised elus-

olendid metsa alustaimed ja

loomad. Mitmed loomaemad lange-

sid oma poegi tule eest kaitstes hes

nendega tuleroaks. Selles raagus

metsas viibides judis meile prale

teadmine loodusliku koosluse ja elu

haprusest.

Mda liivaseid nlvu les - alla

liikudes, jutte krest, omaaegsetest

sjavebaasidest, taas metsa-

plengutest ja -pstjate kangelas-

tegudest kuulates judsime

Peraklla RMK Nva loodusmajja.

Kuna sealt kandist lendavad paljud

rndlinnud le, siis on majas nri-

de klge riputatud rndlindude

maketid, mis alt nrist tmmates

nende lindude hlitsusi jljenda-

vad.

Mtlemapanev oli hine arutelu

teemal, kuidas inimene on end ise

kaitsetuks muutnud. Ilma elektrita

ei suudaks me enam toime tulla ja

me vrdume ha enam ja enam

loodusest.

Kogusime teadmisi meres oleva

sgava Neugrundi meteoriidikraatri

kohta. Neugrundi madaliku leidsid

juba viikingid, ent samuti hakati

leidma omapraseid kive- bretasid,

mis viitasidki meteoriidikraatri

lhedalpaiknemisele. Neugrundi

kraater on umbes 540 miljonit aas-

tat vana ja selle lbi-

mt on ligi kilomee-

ter, tegemist on hega

maailmas paremini

silinud kraatritest.

Teel mere rde kn-

disime munakivi-

sillutisega teel, mille

rde jid palu-

metsad, kus leidus

hulgaliselt mustikaid

ja pohli. Oh, neid oli

testi palju! Retkejuht

Silja rkis pikalt loo-

dusest, turistide emot-

sioonidest ja arvamus-

test Eesti looduse

kohta ning see oli

vga kuulamapanev.

Arvatavasti kik

mistsid, kui nneli-

kud saame olla, et

meil on looduslikku

metsa ning teisi

looduskauneid paiku

vastupidiselt paljude-

le riikidele.

Muinasjutumetsa si-

senedes tegime peatuse Soovide Puu

juures, kuhu said kik oma soovi

sisse sosistada ja loodetavasti vttis

puu igaht ka kuulda. Nagu iseene-

sest moodustus meie klassi hine

suur kalliring! Vaatasime veel natu-

ke metshaldja valdustes ringi, kuu-

lasime meie retkejuhi sdantsoojen-

davaid muinasjutulisi legende ja

htkki leidsime, et pkapikud

olid meile spruse mrgiks puu alla

kingituseks komme pannud. Vaat

kui tore! Thendab, olime omaks

vetud! Randa judes olime kik

vga rahul, sest meri nitas kllalt-

ki tormist ngu ja lained olid mitme

meetri krgused. Nva kandis mere-

rand laulab, kuna liivaterad on nii

marad, et ksteise vastu hrdu-

des tekitavad laulu meenutava

sahina. Laulu saab tekitada mere-

rannal jalgu lohistades, vahel vib

aga ka tuul liiva keerutades muusi-

kat tekitada. Meie kahjuks htegi

muusikapala ei kuulnud, sest mrg

rannaliiv kontserti ei korralda.

Peale merevlude nautlemist olid

paljud ka vaatamata kummikute

kandmisele natukene ligunenud,

kuid see ei hirinud kedagi. Kaaluti

isegi ujumaminekut, kuid selleni

siiski esimesel peval ei jutud.

Jtsime hvasti Siljaga, kes on meie

paljude rnnakute jooksul oma

mtlemapanevate lugudega olnud

ks toredamaid retkejuhte. Sooje

snu saime ka vastu, sest ta polevat

omakorda nii sdamlikke noori

matkamas veel kohanud.

Kiidusnadest uhketena leidsime

ennast seejrel Eesti kige loode-

poolsemas punktis, Psaspea nee-

mel bretasid katsumas ja tormi-

tuult trotsimas.

htusgiajaks judsime Torile, kus

meid vttis vastu Klaara-Manni

puhkemaja tore pererahvas. Meie

seltskond jaotati kigi mugavustega

hubastesse tubadesse ning seejrel

saime maitsta pererahva imemaits-

vaid toite. Peale ski olid kik juba

tegusast pevast pris vsinud ning

nautisid oma tubades kaminatuld ja

sooja teed. Sellel htul suunduti va-

rakult magama, et jrgmisel peval

juba Soomaad avastada.

Looduslapsed teadmistejahil Soomaal

Lk 2

Teist peva alustasime suhteliselt

vara, kuigi saime magada kauem,

kui tavalisel koolipeval. Peale

hommikuski lksime koos oma

giidi Anne Borkveliga Soomaa

rahvusparki, kus 80% territooriu-

mist moodustavad rabad ning sealne

veetaseme kikumisamplituud vib

olla 5,7 meetrit. Mda treppi (!)

tusime Soomaa suurimale - Kure-

soo rabale. Matkarajal liikudes

saime juurde palju teadmisi raba-

taimede, laugaste tekkimise ja rabas

valitsevate ohtude kohta. llatuse-

na tuli fakt, et jalajlg kaob rabast

alles 7 aastaga ning rabas liikudes

tuleb vltida helerohelise sambla

peale astumist, sest selle all ei ole

kandvat pinnast. Rabajrvede res

tegime klassiga rabavaikuse nauti-

mise minuti, mis oli vga eriline.

Karuskose klas ngime poolvalmis

haabjat (veesiduriist), mida kasu-

tatakse suurvee ajal. Ka surnute

transportimine toimus haabjate

abil, millega nad viidi Tori surnu-

aeda, kus kirstud pandi puu najale

psti, et vesi vlja valguks. Omal

ajal vis Soomaal surmatunnistuselt

lugeda: uppunud puu otsa ja seda

sna otseses mttes. Nimelt klme-

mal leujutuste ajal, kui lootsik kis

mber, klmusid tihti inimesed ra,

kui hoidsid puust kinni.

Prastluna jtkus ajaloolis- kultuu-

riliste teadmiste hankimisega Toril.

Viibisime Tori Hobusekasvanduses,

mdusime Tori krtsihoonest ning

saime pilgu heita renoveeritud Eesti

sjameeste mlestuskirikusse.

Kiriku altar on seal vga eriline,

kuna on valmistatud veskikividest.

Selles kirikus toimub palju kontser-

te, sest sealne akustika on imeline.

Klas kll kaunilt, kui vtsime les

laulu Phjamaast. Tori kiriku

juurest laskusime aga Tori prgus-

se! Just nii kutsutakse Prnu je

rset punasest liivakivist paljandis

olnud mitmesaja meetri pikkust

koobastikku, millest kahjuks

praeguseks on enamik sisse varise-

nud. G