ifi7053.dt digitaalsete õppematerjalide koostamine: sissejuhatus kursusesse
TRANSCRIPT
IFI7053.DT Digitaalsete õppematerjalide koostamine: Sissejuhatus kursusesse
Hans Põldoja
Haridustehnoloogia lektor Tallinna Ülikool, Digitehnoloogiate instituut
Doktorant Aalto University, School of Arts, Design and Architecture
[email protected] http://www.hanspoldoja.net
Tutvumisring
Avatud kursus
Ümberpööratud õppimine flipped classroom
VOSK
Kursuse ülesehitus
• Kursuse maht 3 EAP (78 tundi)
• 4 kontaktpäeva (16 tundi)
• Blogimisülesanded (32 tundi)
• Täiendavad ülesanded (30 tundi)
Täiendavad ülesanded
• Kirjanduse analüüsi koostamine digitaalsete õppematerjalidega seotud teemal
• Õppematerjali koostamine rühmatööna või individuaalselt
• Uue tehnoloogia või vahendi lühitutvustus kontakttunnis
• Vikipeedia artikli kirjutamine digitaalsete õppematerjalidega seotud teemal
Kolm põlvkonda digitaalseid õppematerjale
Sisupaketid Veeb 2.0 keskkonnad
Mobiili- ja tahvelarvutirakendused
2000 2005 2010 2015
Kontaktpäevad
• 07.02.2016 — Sissejuhatus kursusesse. Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid, sisupakettide koostamise vahendid.
• 20.03.2016 — Arvutipõhine testimine, Veeb 2.0 vahendid õppematerjalide koostamiseks.
• 17.04.2016 — Õppematerjalide koostamine nutiseadmetele, õppematerjalide autoriõigus, õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet.
• 15.05.2016 — Esitlused
Soovituslik töö maht
Nädal Teema Kontakttunnid Blogimis-ülesanded
Täiendavad ülesanded Kokku
01.02.2016 Sissejuhatus 4 1 508.02.2016 Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid 4 415.02.2016 Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid 1 122.02.2016 Sisupakettide koostamise vahendid 4 429.02.2016 Sisupakettide koostamise vahendid 1 1 207.03.2016 Veeb 2.0 vahendid õppematerjalide koostamiseks 4 4 814.03.2016 Veeb 2.0 vahendid õppematerjalide koostamiseks 4 1 2 721.03.2016 Õppematerjalide koostamine nutiseadmetele 4 4 828.03.2016 Õppematerjalide koostamine nutiseadmetele 1 4 504.04.2016 Õppematerjalide autoriõigus 4 4 811.04.2016 Õppematerjalide autoriõigus 4 1 3 818.04.2016 Õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet 4 425.04.2016 Õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet 1 2 302.05.2016 Kirjanduse analüüsi ja rühmatöö lõpetamine 4 409.05.2016 Kirjanduse analüüsi ja rühmatöö esitlemine 4 2 616.05.2016 Tagasiside ja kokkuvõtted 1 1
16 32 30 78
Õpikeskkond
• Ajaveeb: http://oppematerjalid.wordpress.com
• Õppijate ajaveebid
• Märksõna: oppematerjalid (Twitteris #oppematerjalid)
• Veeb 2.0 keskkonnad: EduFeedr, Twitter, SlideShare, Mendeley, …
• Moodle
Mendeley
http://www.mendeley.com
Privaatsus avatud õpikeskkonnas
• Oma nime all ajaveebi pidamine
• Hinded
Avatud kursus
• Kursuse e-õppe osaga võib liituda iga huviline
• Vabatahtlikud osalejad valivad ise, kui palju nad teevad. Samas ei saa nad TLÜ tõendit ega ainepunkte
• Liitumine avatud kuni 14.02.2016
Kursuse teemad
Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid
• Digitaalsete õppematerjalide ajalugu
• Õpiobjektid, sisupaketid, ...
• Repositooriumid
• Metaandmed
• ...
Sisupakettide koostamise vahendid
• Standardid
• Sisupakettide koostamise tarkvara
• Sisupakettide kasutamine õpihaldussüsteemis
• Arvutipõhine testimine
• ...
Veeb 2.0 vahendid õppematerjalide koostamiseks
• Sisuhaldusvahendid
• Interaktiivse sisu ja meediasisu koostamise vahendid
• …
Õppematerjalide koostamine nutiseadmetele
• E-õpikute koostamine
• Hariduslikud äpid
• ...
Õppematerjalide autoriõigus
• Autoriõiguse seadus
• Avatud sisulitsentsid
• Avatud õppematerjalid
• ...
Õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet
• Õppematerjalide koostamise protsess
• Õppematerjalide kvaliteedi hindamine
• ...
Mida teie tahaksite nende teemade kohta õppida?
Blogimisülesanded
Blogimisülesanded
• Blogipostitus teoreetilise ja/või praktilise ülesande põhjal
• Postituse tähtaeg: teema esimese nädala pühapäev
• Kommentaariaruteludes osalemine
• Ajaline maht 4+1 tundi
Õppematerjali koostamise rühmatöö
Õppematerjali koostamise rühmatöö
• Sisupaketi, veebipõhise õppematerjali või e-õpiku koostamine rühmatööna
• Ajaline maht 20 tundi rühma liikme kohta
• Rühma suurus kuni 3 üliõpilast
• Teema valimise tähtaeg 06.03.2016
• Esitamise tähtaeg 17.04.2016 / 12.05.2016
• Partnerhinnangute tähtaeg 01.05.2016
Kirjanduse analüüs
Kirjanduse analüüs
• Teadusartiklitel põhinev kirjanduse analüüs
• Maht 6 lk (13 500 tähemärki)
• Arvustused ja parandamine
• Ajaline maht 30 tundi
• Teema valimise tähtaeg 06.03.2016
• Esitamise tähtaeg 17.04.2016 / 12.05.2016
• Partnerhinnangute tähtaeg 01.05.2016
Tagasi lükatud Vajalikud olulised muudatused
Vajalikud väikesed muudatused
Vastu võetud
1 2 3 4SisuVastavus kursuse teemadele
Puudub seos kursuse teemadega.
Nõrk seos kursuse teemadega.
Kirjanduse analüüs on seotud kursuse teemadega, kuid seose saaks analüüsis selgemini välja tuua.
Tugev seos kursuse teemadega.
Analüüsi tase Allikmaterjale on ebapiisavalt analüüsitud ning tekst on üks-ühele ülevõetud või tõlgitud. Analüüs ei vasta teemale.
Erinevate allikate analüüs ei ole omavahel piisavalt seostatud ega moodusta hästiloetavat tervikut.
Allikmaterjalidest on koostatud hästi loetav ülevaade, mis põhiosas vastab kirjanduse analüüsi teemale.
Allikmaterjalidest on koostatud hästi loetav ja mõistetav analüütiline ülevaade, mis vastab kirjanduse analüüsi teemale.
Allikate kvaliteet
Kirjanduse analüüsi koostamisel on kasutatud ainult õppejõu poolt soovitatud teaduslikke allikaid.
Kirjanduse analüüsi koostamisel on kasutatud 3 teaduslikku allikat. Mitteteaduslike allikaid on kasutatud ka olukordades, kus nende kasutamine ei ole põhjendatud.
Kirjanduse analüüsi koostamisel on kasutatud 4–5 teaduslikku allikat. Mitteteaduslikke allikaid on kasutatud olukordades, kus nende kasutamine on põhjendatud.
Kirjanduse analüüsi koostamisel on kasutatud vähemalt 6 teaduslikku allikat. Mitteteaduslikke allikaid (ajakirjandus, õppematerjalid, ajaveebid, koduleheküljed) on kasutatud olukordades, kus teaduspublikatsioonid veel puuduvad.
Teksti ülesehitus
Tekst ei ole loogiliselt liigendatud ning erinevate osade vahel puuduvad sobivad üleminekud. Puudub selge probleemipüstitus ja üldistav kokkuvõte.
Teksti ülesehituses esineb olulisi puuduseid.
Teksti ülesehituses esineb väiksemaid puuduseid.
Tekst on sobivalt liigendatud alapeatükkideks või osadeks. Alapeatükkide ja erinevate allikate analüüside vahel on sobivad üleminekud. Kirjanduse analüüsi alguses on selgelt välja toodud probleem/eesmärk. Kirjanduse analüüs lõppeb üldistava kokkuvõttega.
VormistusÕigekiri Tekstis esineb 11 või enam
õigekirjaviga.Tekstis esineb 6–10 õigekirjaviga.
Tekstis esineb 3–5 õigekirjaviga.
Tekstis esineb kuni 2 õigekirjaviga.
Viitamine Allikmaterjalidele viitamine on puudulik ja/või ebakorrektne.
Allikmaterjalidele on läbivalt viidatud, kuid viidete vormistuses esineb märkimisväärseid puuduseid.
Viidete vormistuses esineb üksikuid vigu.
Tekstisisesed viited ja kasutatud kirjanduse loetelu on vormistatud korrektselt järgides APA viitamissüsteemi.
Maht Kirjanduse analüüs on liiga lühike või liiga pikk. Erinevus optimaalsest mahust üle 50%.
Kirjanduse analüüs on optimaalsest mahust oluliselt pikem või lühem. Erinevus optimaalsest kuni 50%.
Kirjanduse analüüs on optimaalsest mahust mõnevõrra pikem või lühem. Erinevus optimaalsest mahust kuni 25%.
Kirjanduse analüüsi maht on optimaalne: 6 lk trükiteksti / 13500 tähemärki koos tühikutega. Erinevus optimaalsest mahust kuni 15%.
Näidisteemad
Interaktiivse tahvli õppematerjalid
• Maher, D. A., Phelps, R. B., Urane, N. C., & Lee, M. D. (2012). Primary school teachers’ use of digital resources with interactive whiteboards: The Australian context. Australasian Journal of Educational Technology, 28(1), 138–158.
• Türel, Y. K., & Demirli, C. (2010). Instructional Interactive Whiteboard Materials: Designer’s perspectives. In Procedia – Social and Behavioral Sciences (Vol. 9, pp. 1437–1442). doi:10.1016/j.sbspro.2010.12.346
• Hennessy, S. (2011). The role of digital artefacts on the interactive whiteboard in supporting classroom dialogue. Journal of Computer Assisted Learning, 27(6), 463–489. doi:10.1111/j.1365-2729.2011.00416.x
VOSK-lähenemine ja õppematerjalid
• Waard, I. I. de. (2014). Using BYOD, Mobile Social Media, Apps, and Sensors for Meaningful Mobile Learning. In M. Ally & A. Tsinakos (Eds.), Increasing Access through Mobile Learning (pp. 113–124). Vancouver: Commonwealth of Learning and Athabasca University.
• Song, Y. (2014). “Bring Your Own Device (BYOD)” for seamless science inquiry in a primary school. Computers & Education, 74, 50–60. doi:10.1016/j.compedu.2014.01.005
• Ackerman, A. S., & Krupp, M. L. (2012). Five Components to Consider of BYOT/BYOD. In IADIS International Conference on Cognition and Exploratory Learning in Digital Age (CELDA 2012) (pp. 35–41). IADIS.
Õppematerjalid avatud massikursustel
• Kernohan, D. (2013). Content that talks back: what does the MOOC explosion mean for content management? Insights, 26(2), 198–203. doi:10.1629/2048-7754.82
• Guo, P. J., Kim, J., & Rubin, R. (2014). How Video Production Affects Student Engagement: An Empirical Study of MOOC Videos. In Proceedings of the first ACM conference on Learning @ scale conference (pp. 41–50). New York, NY: ACM. doi:10.1145/2556325.2566239
• Giannakos, M. N., Jaccheri, L., & Krogstie, J. (2014). Looking at MOOCs Rapid Growth Through the Lens of Video-Based Learning Research. International Journal of Emerging Technologies in Learning, 9(1), 35–38.
Vidinate tehnoloogial põhinevad hariduslikud rakendused
• Wilson, S., Sharples, P., & Griffiths, D. (2008). Distributing education services to personal and institutional systems using Widgets. In F. Wild, M. Kalz, & M. Palmér (Eds.), First International Workshop on Mashup Personal Learning Environments (pp. 25–32). Aachen: CEUR-WS.
• Govaerts, S., Verbert, K., Dahrendorf, D., Ullrich, C., Schmidt, M., Werkle, M., … Law, E. L. (2011). Towards Responsive Open Learning Environments: The ROLE Interoperability Framework. In C. Delgado Kloos, D. Gillet, R. M. Crespo Garcia, F. Wild, & M. Wolpers (Eds.), Towards Ubiquitous Learning (pp. 125–138). Berlin / Heidelberg: Springer. doi:10.1007/978-3-642-23985-4_11
• Griffiths, D., Johnson, M. W., Popat, K., Sharples, P., & Wilson, S. (2012). The Educational Affordances of Widgets and Application Stores. Journal of Universal Computer Science, 18(16), 2252–2273.
Õppematerjalide kvaliteedi tagamise viisid repositooriumides• Nesbit, J., Belfer, K., & Vargo, J. (2002). A Convergent Participation Model for
Evaluation of Learning Objects. Canadian Journal of Learning and Technology, 28(3).
• Currier, S., Barton, J., O’Beirne, R., & Ryan, B. (2004). Quality assurance for digital learning object repositories: issues for the metadata creation process. Alt-J, 12(1), 5–20. doi:10.1080/0968776042000211494
• Li, J. Z. (2010). Quality, Evaluation and Recommendation for Learning Object. In 2010 International Conference on Educational and Information Technology (ICEIT) (Vol. 2, pp. 533–537). IEEE. doi:10.1109/ICEIT.2010.5607654
Avatud haridus ja avatud õppematerjalid
• Peters, M. A. (2008). The History and Emergent Paradigm of Open Education. In M. A. Peters & R. G. Britez, Open Education and Education for Openness (pp. 3–15). Rotterdam: Sense Publishers. https://www.sensepublishers.com/media/729-open-education-and-education-for-openness.pdf
• Pantò, E., & Comas-Quinn, A. (2013). The Challenge of Open Education. Journal of E-Learning and Knowledge Society, 9(1). http://www.je-lks.org/ojs/index.php/Je-LKS_EN/article/view/798
• Hilton, J., III, Wiley, D., Stein, J., & Johnson, A. (2010). The Four R’s of Openness and ALMS Analysis: Frameworks for Open Educational Resources. Open Learning: the Journal of Open, Distance and E-Learning, 25(1), 37–44. doi:10.1080/02680510903482132
Õppematerjalide kvaliteedi hindamine
• Leacock, T. L., & Nesbit, J. C. (2007). A Framework for Evaluating the Quality of Multimedia Learning Resources. Educational Technology & Society, 10(2), 44–59. http://ifets.info/journals/10_2/ets_10_2.pdf
• Kay, R. H., & Knaack, L. (2008). Assessing learning, quality and engagement in learning objects: the Learning Object Evaluation Scale for Students (LOES-S). Educational Technology Research & Development, 57(2), 147–168. doi:10.1007/s11423-008-9094-5
• Plank, T., Villems, A., Pilt, L., Dremljuga-Telk, M., Varendi, M., & Sutt, E. (2013). Quality Assurance Processes in E-Learning – An Estonian Case. International Journal for Innovation and Quality in Learning, 1(1), 20–28. http://www.papers.efquel.org/index.php/innoqual/article/view/16
Arvutipõhine testimine• Thelwall, M. (2000). Computer-based assessment: a versatile educational
tool. Computers & Education, 34(1), 37–49. doi:10.1016/S0360-1315(99)00037-8
• Conole, G., & Warburton, B. (2005). A review of computer-assisted assessment. ALT-J Research in Learning Technology, 13(1), 17–31. doi:10.1080/0968776042000339772
• Scalise, K., & Gifford, B. (2006). Computer-Based Assessment in E-Learning: A Framework for Constructing “Intermediate Constraint” Questions and Tasks for Technology Platforms. The Journal of Technology, Learning, and Assessment, 4(6), 45. http://napoleon.bc.edu/ojs/index.php/jtla/article/view/1653
Matemaatika õpitarkvara disainipõhimõtted
• Hoyles, C., & Noss, R. (2003). What can digital technologies take from and bring to research in mathematics education. A. J. Bishop, M. A. Clements, C. Keitel, J. Kilpatrick, & F. K. S. Leung (toim), Second International Handbook of Mathematics Education (pp. 323–349). Springer Netherlands. doi:10.1007/978-94-010-0273-8_11
• Chiu, T. K. F., & Churchill, D. (2015). Exploring the characteristics of an optimal design of digital materials for concept learning in mathematics: Multimedia learning and variation theory. Computers & Education, 82, 280–291. doi:10.1016/j.compedu.2014.12.001
• Maschietto, M., & Soury-Lavergne, S. (2013). Designing a duo of material and digital artifacts: The pascaline and Cabri Elem e-books in primary school mathematics. ZDM – International Journal on Mathematics Education, 45(July), 959–971. doi:10.1007/s11858-013-0533-3
E-ohutuse õppematerjalid• Barnard-Wills, D. (2012). E-safety education: Young people, surveillance and
responsibility. Criminology and Criminal Justice, 12(3), 239–255. doi:10.1177/1748895811432957
• Woollard, J., Wickens, C., Powell, K., & Russell, T. (2009). Evaluation of e-safety materials for initial teacher training: can “Jenny”s Story’ make a difference? Technology, Pedagogy and Education, 18(2), 37–41. doi:10.1080/14759390902992659
• De Lange, M., & von Solms, R. (2012). An e-Safety Educational Framework in South Africa. Southern Africa Telecommunication Networks and Applications Conference (SATNAC) 2012. Fancourt. Loetud aadressil http://www.satnac.org.za/proceedings/2012/papers/3.Internet_Services_End_User_Applications/53.pdf
Õppijate kaasamine õppematerjalide ja ülesannete koostamisse
• Hudd, S. S. (2003). Syllabus under Construction: Involving Students in the Creation of Class Assignments. Teaching Sociology, 31(2), 195. doi:10.2307/3211308
• Mihans, R., Long, D., & Felten, P. (2008). Power and expertise: Student-faculty collaboration in course design and the scholarship of teaching and learning. International Journal for the Scholarship of Teaching & Learning, 2(2), 1–9. http://digitalcommons.georgiasouthern.edu/ij-sotl/vol2/iss2/16
• Brown, H., & Riley, P. (2013). An evaluation of the use of student-generated materials. The Language Teacher, 37(3), 3–10. http://jalt-publications.org/tlt/articles/3047-evaluation-use-student-generated-materials
Õpimärgid
(Class Hack, n.d.)
Kuidas õpimärgid töötavad?
(Open Badges, 2014)
Inimene või organisatsioon annab välja õpimärgi
Õppija võtab märgi vastu oma seljakotti (Backpack)
Õppija näitab õpimärke oma kodulehel ja sotsiaalvõrgustikes
(Mozilla, 2013)
Kirjeldada õpiobjektide lähenemise eeliseid ja
puuduseid
Otsida repositooriumitest metaandmete ja
litsentsitingimustejärgi õpiobjekte
Koostada lihtsamaid sisupakette, teste ja e-õpikuid
ning kirjeldada neid metaandmetega
Järgida õppematerjalide koostamisel autoriõiguse
põhimõtteidHinnata hindamismudeli põhjal
õppematerjali kvaliteetiKoostada põhjalikuma
õppematerjali ühe autorvahendi abil
Analüüsida ühe digitaalsete õppematerjalidega seotud teemaaktuaalseid probleeme, uurimusi
ja tulevikusuundi
Põhiteadmised õpiobjektidest ja
repositooriumidest
Põhiteadmised õppematerjalide autorvahenditest
Põhiteadmised arvutipõhisest
testimisest
Põhiteadmised õppematerjalide
uutest tehnoloogiatest
Põhiteadmised õppematerjalide autoriõigustest
Põhiteadmised õppematerjalide
kvaliteedist
Sisupaketi koostaja Testiküsimuste koostaja e-Õpiku koostaja
Süvendatud teadmised
õpiobjektidest ja repositooriumidest
Süvendatud teadmised
õppematerjalide autorvahenditest
Süvendatud teadmised
arvutipõhisest testimisest
Süvendatud teadmised
õppematerjalide uutest
tehnoloogiatest
Süvendatud teadmised
õppematerjalide autoriõigustest
Süvendatud teadmised
õppematerjalide kvaliteedist
Blogimisülesanne 1 Blogimisülesanne 2 Blogimisülesanne 3 Blogimisülesanne 4 Blogimisülesanne 5 Õppematerjali koostamise rühmatöö
Blogimisülesanne 6 Kirjanduse analüüs
Õpimärkide seosed ülesannete ja õpiväljunditega
adfa, p. 1, 2011. © Springer-Verlag Berlin Heidelberg 2011
Exploring the Potential of Open Badges in Blog-Based University Courses
Hans Põldoja and Mart Laanpere
Tallinn University, Institute of Informatics, Tallinn, Estonia {hans.poldoja, mart.laanpere}@gmail.com
Abstract. Recent developments with personal learning environments and open online courses have led educators to experiment with opening up their formal higher education courses. In these courses, the online learning activities take place in open learning environments based on various Web 2.0 tools such as blogs. Although this type of courses have a number of pedagogical benefits, they also raise issues related to private grading of students’ works and recogniz-ing the learning of informal participants. This paper presents our exploratory study on addressing these issues by introducing open badges to master’s level course that takes place in a blog-based learning environment. Students’ perspec-tives on using open badges were evaluated through focus group interviews. The results of the study indicate, that badges could have a potential in formal higher education, if they are used more widely and provide an explicit choice of per-sonal learning paths for learners.
Keywords: open badges, assessment, blog-based courses.
1 Introduction
One of the recent trends in education is the blending of formal and informal learning. This is supported by introducing social media, personal learning environments and various open educational practices to formal higher education [1, 2]. Students can enrich their learning experience by using open educational resources from other uni-versities and taking part in Massive Open Online Courses.
In many cases, such developments have led university lecturers and professors to increase the degree of openness in their courses. One approach is to move online learning activities to open learning environments that are based on social media and Web 2.0 tools such as blogs. The use of blogs in online courses provides a number of pedagogical benefits such as motivating learners, enhancing the development and expression of ideas, fostering interaction, collaboration and group work, inviting feedback from other learners, and enriching the learning environment [3]. The use of blog-based learning environments also allows educators to open up their course for informal participants or members of professional communities who are not officially enrolled to the course.
Põldoja, H., & Laanpere, M. (2014). Exploring the Potential of Open Badges in Blog-Based University Courses. In Y. Cao, T. Väljataga, J. K. T. Tang, H. Leung, & M. Laanpere (Eds.), New Horizons in Web Based Learning: ICWL 2014 International Workshops, SPeL, PRASAE, IWMPL, OBIE, and KMEL, FET, Tallinn, Estonia, August 14-17, 2014, Revised Selected Papers (Vol. 8699, pp. 172–178). Cham: Springer. doi:10.1007/978-3-319-13296-9_19
Õppijate vaatenurk
• Tunnustus ja kinnitus ülesannete aktsepteerimise kohta
• Õpimärgid oleksid väärtuslikumad, kui neid kasutataks mitmetel kursustel
• Varasema kogemuse ja tööde tunnustamine õpimärkidega
Soovitused õpimärkide edasiseks kasutamiseks
• Pakkuda vähemalt 2 taset õpimärke ülesande kohta
• Pakkuda suuremat valikut erinevaid õpiteid
• Õpimärkide graafiline disain on õppijate jaoks oluline
Õpimärkide omistamine
• Aktsepteeritud
• Aktsepteeritud parandustega
• Tagasi lükatud
• Kuldõpimärk (50% rohkem punkte)
• Poolik õpimärk (hilinenud postitused, 50% punktidest)
Õpimärkide kaalud
• Põhiteadmised … (10 punkti)
• Põhiteadmised … kuldõpimärk (15 punkti)
• Põhiteadmised … poolik õpimärk (5 punkti)
• Õppematerjali koostaja (24 punkti)
• Uurija (36 punkti)
• Valgustaja (10 punkti)
• Vikipeedia artikli autor (12 punkti)
Hindamine
• A — vähemalt 91 punkti õpimärke
• B — 81–90 punkti õpimärke
• C — 71–80 punkti õpimärke
• D — 61–70 punkti õpimärke
• E — 51–60 punkti õpimärke
• F — alla 51 punkti õpimärke
“Näidispaketid”
Uurija
• 6 blogimisülesannet — 60 punkti
• Kirjanduse analüüsi koostamine — 36 punkti
• Kokku 96 punkti (hinne A)
• Töömaht 76 tundi
Õppematerjali koostaja
• 6 blogimisülesannet — 60 punkti
• Õppematerjali koostamine — 24 punkti
• Kokku 84 punkti (hinne B)
• Töömaht 66 tundi
Mitteblogija
• Õppematerjali koostamine — 24 punkti
• Kirjanduse analüüsi koostamine — 36 punkti
• Esitlus kontakttunnis — 10 punkti
• Vikipeedia artikkel — 12 punkti
• Kokku 82 punkti (hinne B)
• Töömaht 79 tundi
Esitlused kontakttunnis
Õppematerjali rühmatööde teemad
Esimesed tegevused
Esimesed tegevused
• Ajaveebi ülesseadmine
• Enesetutvustus (või About leht)
• Õpileping
• (Toggl?)
3 palvet seoses ajaveebidega
• Palun ülesande vastuses linkida ülesande postitusele kursuse ajaveebis
• Palun postitada oma ülesanne siis, kui see valmis on
• Palun lubada kommentaaride kohene avaldamine
Õpileping• Teema – Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?
• Eesmärgid – Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?
• Strateegiad – Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras? Millised õpimärgid ma kavatsen saavutada?
• Vahendid/ressursid – Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?
• Hindamine – Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?
Magistritööd
Viited• Class Hack (n.d.). Open Badges Anatomy. http://classhack.com/post/
45364649211/open-badge-anatomy-updated
• Mozilla (2013). Badges/Onboarding-Issuer. https://wiki.mozilla.org/Badges/Onboarding-Issuer
• Open Badges (2014). About. http://openbadges.org/about/
Kasutatud fotod• Johan Larsson, http://www.flickr.com/photos/johanl/6966883093/
• https://openclipart.org
See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Hans Põldoja [email protected]
IFI7053.DT Digitaalsete õppematerjalide koostamine http://oppematerjalid.wordpress.com
Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate instituut