1. Arvutist nii- ehk naapidiKaido KikkasIT kolled / Tallinna likool / Eesti Interneti KogukondHru Teabetuba, 16.02.13Kaido Kikkas 2013. Kesoleva dokumendi paljundamine, edasiandmine ja/vi muutmine on stestatudhega jrgnevatest litsentsidest kasutaja valikul:* GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi versioon 1.2 vi uuem* Creative Commonsi Autorile viitamine + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (CC BY-SA)

2. Millest tna juttu tuleb? Vike kordamine arvuti teemadel Natuke Internetist Tarkvarast ka Veidi juurajuttu mida vib ja mida mitte Arvutiomaniku ABC Arvuti hooldamine ja turvamine Internetis kitumisest 3. Vike kordamine Suurarvutid (vt N: http://www.top500.org) Miniarvutid (mis polegi eriti minid) Personaal- ehk mikroarvutid lauaarvutid slearvutid Mobiilseadmed tahvelarvutid nutitelefonid Muud (muide ka ID-kaart on arvuti) 4. Bitid-baidid Eri nhtuste mtmine... kaugused meetrid ja kilomeetrid aeg tunnid ja minutid mass grammid ja kilod AGA ARVUTIS TOIMUV? Inimene kmnendssteem: 1,2,3,4... Arvuti kahendssteem: 0,1,10,11,100... bitt 0 vi 1 bait 8 bitti; 1 themrk = 1-4 baiti kordsed hikud kilo-, mega-, giga-, tera- N: CD-plaat 700MB, DVD 4,7GB 5. Arvuti phiosad Protsessor tsagedus hertsides ~ kiirus; ca 3GHz Emaplaat Phimlu maht gigabaitides; ca 1-8 GB Vlismlu kvakettad maht ca 100 1500 GB vlkmluseadmed (SSD) 32 256 GB Erinevad vlisseadmed 6. Vlisseadmed Kuvar e. monitor suurus diagonaal tollides; N: 15 lahutusvime pikslites ehkekraanipunktides; N: 1920 x 1080 Vlised mluseadmed vlised kvakettad mlupulgad, mlukaardid jms Printerid (eri tbid) Skannerid jne (ID-kaardi lugejad, eriseadmed...) 7. Tarkvara ehk knekeeles programmid Vib jagada kaheks: operatsioonissteem (OS) kasutajatkeskkond, mis suhtleb erinevatearvuti osadega ja ka kasutajaga. N:Windows (eri versioonid), Apple OS X (eriversioonid, Linux (vga palju eri varianteja versioone) rakendustarkvara ttab OS-i kukil ja tidab mingit kindlat funktsiooni. N: teksti vi tabelite ttlemine, muusika mngimine, piltide vaatamine jne 8. Operatsioonissteemid, 1 Microsofti ssteemid MS-DOS 1.0 6.22 (tnini kasutusel) MS Windows (3.0 kuni 8) Windows Phone Applei ssteemid MacOS OS X iOS Googlei ssteemid Android 9. Operatsioonissteemid, 2 Unix algus suurarvutitel ca 1969 tnaseks vga palju eri variante (sh OS X) Linux Unixi 1991. aastal loodud noorem vend tnaseks ca 150 erinevat varianti (distrot) enamikus vaba tarkvara (sellest kohelhemalt) ... 10. Natuke juurajuttu Tarkvara kib autoriigusseadusemistes samasse klassi kirjandusteos-tega Autor otsustab, mida tema looduga tehavib enamasti on see kirjas tarkvaralitsentsis Litsentsitingimuste titmine on seaduse ees kohustuslik (ehkki paljud seda ei tee aga paljud letavad ka kiirust vi kivad oma koeraga naabri unapuu peale jalga tstmas) 11. ... Kik Microsofti ja Applei firmade operatsioonissteemid (sh kik Windowsid) ning suur osa rakendustarkvara on tasulised NB! Tihti makse neid koos arvutiga aga see ei thenda arvutigakaasapanemist (hind on sissearvestatud)! Seega: naabripoisi poolt suvaliselt arvutisse paigaldatud ritarkvara on vga tenoliselt ebaseaduslik 12. ... Aga ma ju ei jaksa seda osta! - asjapulgad tlevad seepeale Meid ei huvita! nneks saab ka seaduslikult ja odavalt lbi aga selleks on vaja litsentsides orienteeruda 13. Tarkvaralitsentside philiigid rivara iga koopia eest tuleb omanikule(autorile) eraldi maksta N: MS Windows, MS Office, Photoshop... Jaosvara vib vabalt kopeerida ja jagada, aga kasutama hakates tuleb maksta (enamasti 1 kuu prast) N: WinZip Vabavara tasuta. N: IE, Skype Vaba tarkvara tarbijale kige suuremateigustega (vaba levitamine ja muutmine) 14. Vaba tarkvara Kasutaja neli phiigust kasuta mistahes otstarbel uuri tphimtteid (lhtekood!) paljunda ja levita tuleta uusi asju ja levita neid samamoodi Paar huvitavat momenti vib ka raha ksida, kui eelmine punkt on tidetud reeglina ei saa muuta kinnisekstarkvaraks 15. Vaba tarkvara niteid Operatsioonissteemid: Linuxi eri distrod Ubuntu, Mint, Fedora, Mageia, Debian.... Rakendustarkvara: Mozilla Firefox ja Thunderbird LibreOffice / OpenOffice GIMP VLC lisaks vga suur hulk serverite tarkvara 16. Natuke Internetist ka Tavaliselt kipuvad inimesed nimetamaInternetiks selle ht tuntuimat teenustehk veebi Peale selle on veel kmneid erinevaidteenuseid (e-post, FTP, SSH, IRC...) Internet on lemaailmne kogum arvutivrke, mis rgib hist keelt - TCP/IP protokolli. Sinna kuuluvad tnapeval lisaks arvutitele ka muud seadmed (niteks isegi sntesaatorid) ning vrgud vivad olla ka traadita 17. Interneti areng Algselt suuresti sjaline nhtus (60-ndad) siis tuli teadus (70-ndad) siis haridus (80-ndad) siis ri (alates 1991) ja lpuks tavainimesed (uuel sajandil) Tnapeval tuleb pidada mitte vaidtehnika- vaid ka kultuurinhtuseks 18. Arvutiomaniku ABC Auto on hea asi aga niisama temagasita ei lubata. Tuleb enne autokooliminna, riigile raha maksta ja eksamidteha Arvuti on ka hea asi aga kahjuks siinsamasugust ssteemi ei ole javirtuaalseid roolijoodikuid on kikkohad tis 19. A tunne enda arvutit Autoomanik ei pea olema auto- egaarvutiomanik arvutimehaanik... aga autoomanik peab tundma liiklus-eeskirju ja teadma, kus asub kigu-kangil tagurpidikik Arvutiomanik peaks teadma arvuti ja selle phiosade marki ja mudelit philisi nitajaid protsessori tp,phimlu ja kvaketta maht jne arvutisse paigaldatud tarkvara ja selleldist asukohta kataloogissteemis 20. B oska arvutit hooldada Lisaks tundmisele tuleks osata operatsioonissteemi ja muud tarkvarauuendada kasutada ja uuendada tarkvaralisikaitsevahendeid niteks antiviirust,nuhkvarapdjat ja tulemri vajalikku tarkvara igesti ja turvaliseltpaigaldada. Mrkus: kuna Microsoftioperatsioonissteemidel on rumalkomme kasutamise kigus vssakasvada ja arvuti aeglaseks muuta, siistuleb ka neid aeg-ajalt le paigaldada 21. C kitu turvaliselt See puudutab eri asju nagu arvuti kui elektriseadme kasutamist tarkvara lisamist arvutisse Internetis toimetamist Sellest valdkonnast rgime tna natukepikemalt 22. levaade netiohtudest Turvaaugud Viirused Trooja hobused Ussid muu pahavara erinevat sorti sigadused inimeste poolt 23. Vanasti oli rohi rohelisem Vanasti olid netisigadused vrreldavadhuligaansusega (nagu aknasisseviskamine) Tnapeval on ha enam tegu organiseeritud kuritegevusega poliitiliselt motiveeritud rnnetega Seeprast loogika mina olen pisike, kessee ikka mind puutub ei tta! Vaja pole mitte teid, vaid teie arvutit 24. Testage, et te pole sebra! Ka koduarvuti turvamine on tsine asi: sinna roninud pahalane rndab mnd suuremat sihtmrki, vastutegutsejad tulevad jlgipidi ja lendavad arvuti omanikule turja see vidakse panna robotvrku (botnetti)ja kasutada seda suuremtmelistesigaduste tegemiseks seal vidakse hoida erinevat kahtlastkraami. Vga hoiatav nide: MagnusErikssoni juhtum Rootsis 1999-2004 25. Mida siis teha? Mned olulised asjad: ra tegele arvutis imelike asjadega! uuenda operatsioonissteemi pidevalt kui ametlik eluiga lbi saab, vahetassteem uuema vastu uuenda rakendustarkvara paigalda tarkvara usaldatavast allikast(siin on ri- ja vaba tarkvara vgaerinevad asjad) paigalda kaitsetarkvara paroolidest rgime eraldi 26. Parool ehk salasna Kui vimalik, kasuta ldse ID-kaarti(mobiil-ID on ka variant, aga nrgem) Jta meelde: tnapeval on turvaline pikkus vhemalt 15 themrki, soovitavalt rohkem kui vimalik, ra kirjuta les, vaid jtameelde. Kui see pole vimalik, panepaber turvalisse kohta aeg-ajalt tuleks vahetada parool peaks sisaldama vimalikulterinevaid mrke Tarkvaraline parooliseif on hea mte 27. Parooliseifid Windowsile: LastPass, LockCrypt, KeePass Macile: LastPass, Pastor, KeePassX Linuxile: GPM, KeePassX ks hea lause: paroolid on nagualuspesu neid ei nidata teistele javahetatakse tihti. 28. Kaitsetarkvara Windows vajab reeglina antiviirust tulemri nuhk- ja reklaamvarapdjat Kiki neid saab nii raha eest kui tasuta hea koht, kust uurimist alustada, onarvutikaitse.ee 29. Veebilehitseja vajab kaitset Ka veebis on hulganisti kahtlasi asju eesktt skriptide ehk veebilehitsejaskivitatavate programmidena Tark oleks need esmalt ra keelata ja siishekaupa ohututes paikades lubada niteks Firefoxile on saadaval NoScript Ka tasub peatada reklaamid (niteksAdAware abil) 30. Eelneva kokkuvtteks Aeglasel arvutil on neli peamist phjust: loomulik vananemine arvuti ressursid onjnud uuenenud tarkvarale liigakasinateks. Sltub kasutatavasttarkvarast, ent ldiselt vtab aastaid riistvaraline rike niteks on ksmluplokk veaga ja toimivat mlu onseega vhem kui eeldatakse Windowsi loomulik metsakasvamine Arvutis on kutsumata klalised 31. Phisammud Suhteliselt lihtne, ent aeganudev paigaldada operatsioonissteem jaseejrel kogu rakendustarkvara uuesti.Eeldab ka litsentside korrasolekut Kontrollida kaitsetarkvara olemasolu,vanust ning toimivust Kontrollida uuenduste paigaldamist Kontrollida paigaldatud tarkvara jaeemaldada ebavajalik 32. Mned tasuta kaitsevahendid Microsoft Security Essentials Avast! ja AVG Free antiviirused Comodo tulemr SpyBot Search & Destroynuhkvarapdja (eriti vanemateleWindowsidele) 33. Suurim turvarisk arvutis... asub klaviatuuri ja tooli vahel ehk lollikindlat masinat ei saa teha,kuna lollid on limalt leidlikud jrgnevalt mned soovitused turvalise kasutamise osas 34. Vanasnu Interneti jaoks heksa korda mda, ks kord lika Kuidas kuts klale, nii kla kutsule Loll saab kirikus ka peksa Suuga teeb suure linna, kega eikrbsepesagi nnetus ei ha tulles Mida Juku ei pi, seda Juhan ei tea (!!) 35. Mned soovitused Enne mtle, siis tle Kontrolli, kellega suhtled Vrastelt tulnud e-kirjade manusefailelahti ei tehta Mistahes rahaasju puudutavatesksimustes on hea kellegiusaldusvrse inimesega nu pidada Isikliku infoga ole ettevaatlik (Facebook!) Paroolidest juba rkisime 36. Terve talupojamistus Vahel peab endalt ksima: Miks see nigeeria pastor mulle heastpeast nii palju raha pakub? Miks mu epoeg kitselt minuga inglisekeeles rkima hakkas? Miks maksuamet mulle Yahoo aadressipealt kirjutab? ... 37. Aga Juku? Lapsed Internetis on reaalsus rakeelamine ei tta Seletamine ja selgitamine ning viisakasjlgimine ttab Suur probleem: mida ma selgitan, kuiisegi ei oska! Seetttu tulebki asjad vhemalt mingilmral endale selgeks teha Kooli kaela veeretamine ka ei tta! 38. Paar mtet Facebookist ldiselt ju tore asi Aga kik, mis sinna pannakse, see sinnaka jb mahavtmine enam ei aita Taas kord: enne mtle, siis tle Piltide postitamisel mtle kaks korda ra avalda infot teiste inimeste kohtanende teadmata! 39. Kui asi lheb kurjaks Kberkiusamine ja -ahistamine on tsineasi ning kib ha enam ka paragrahvialla Ptiga tema mngu kaasa ei mngita! Kige thtsam: murega ei tohi ksi jda Tuleks ka endalt ksida: mida ta mulleteha saab? - vahel ei saagi Politsei kaasamine on mnel juhul vgahea idee 40. Kokkuvtteks Kunagi elas ks kiilakas onkel, kes ajaskohati ikka vga imelikku juttu. Aga taloli hes asjas sulaigus:PPIDA, PPIDA, PPIDA! Arvuti ja Internet on vga vimsadabimehed nagu kratt. Aga vanarahvasrkis, et kui kratiga halvasti ringi kidi,pani too peremehe maja plema Lahtised silmad aitavad muhku vltida! 41. Tnan kuulamast!