oktoober 2012

eesti ametiühingute keskliidu uudiskiri

Transpordi ametiühing asus vedama maanteeparklate kaardistamist ja korrastamist

>>Loe lk. 6-7

7. oktoobril tähistati rahvusvahelist inim-väärse töö päeva. Kuidas edenes rohe-liste lintide kampaa-nia Pärnus ja Tartus?

>> Loe lk. 2-3

Tervishoiutöötajate streik kujunes Eesti lähiajaloo pikimaks. Mida mõtlevad ja tunnevad sellises streigis osalejad?

>> Loe lk. 4-5

AMETIÜHINGUNOORED RIIAS

KOOSTÖÖ NAABRITE VAHEL: Balti noorte foorumil, mis toimus Friedrich Eberti fondi toetusel Lätis, osales igast riigist kümneliikmeline delegatsioon.

aremPHommeOKTOOBER 2012

A

Ametiühingute Keskliit taotleb inim-väärset elu kõigile eestimaalastele. Selle sihi saavutamine nõuab pidevat tegutsemist töö inimväärsemaks muutmisel.

Inimväärse töö mõiste hõlmab endas tervet rida tööga ja selle te-gemisega seotud tingimusi. Eelkõige väärikat töötasu, mis tagaks piisava äraelamise igale töötajale ja tema perele. Lisaks tervislikke töötingimusi ja piisavat sotsiaalset kaitset neile, kes mingil põhjusel töise sissetuleku kaotanud. Samuti kõigile kvaliteetseid töökohti – püsivaid, suurt lisandväär-tust loovaid ning töötajatele arengu-võimalusi ja eneseteostust pakkuvaid. Vaid nii saab Eesti edukalt püsida üha teravamas üleilmses konkurentsis.

Kahjuks on Eesti asunud oma ka-sinuse poliitikat püüdlikult ellu viies Euroopas nn kasuliku idioodi rolli. Üle võimete elada mõistagi ei saa, kuid tasakaalu saab hoida ka eelarve-tulusid suurendades. Seda enam, et vastuseks poliitikute juttudele Eesti tublidusest kriisi ületamisel ja meie riigi edukusest lahkuvad kümned tuhanded tööinimesed kodumaalt, et leida endale töö lähiriikides.

Eesti valitsejate iganenud mõtte-viis tuli selgelt esile ka äsjase ter-vishoiutöötajate streigi ajal. Pidev demagoogia rahapuuduse teemal ei veena kedagi, sest olukorras on süüdi needsamad poliitikud, kes viimased 15 aastat on vastutustundetult edasi lükanud hädavajalikke otsuseid, mis suurendaksid meie ravikindlustuse rahastamist ja tulubaasi. Kõike seda on valitsejatele tungivalt ja korduvalt soovitanud autoriteetsed rahvusvahe-lised institutsioonid – paraku on nen-de hääl kõlanud kurtidele kõrvadele.

Streigi peatumiseni viinud kokkule-pe ei jäta siiski kahtlust, et „peost suhu” mentaliteedi aeg on pöördumatult läbi saamas.

Kuidas möödus inimväärse töö päev Tartus ja Pärnus?2

JUHTKIRI

Harri Taliga,EAKL esimees

Tiina Parkja,

EAKL Pärnu

osakonna

juhataja

Inimväärse töö päeva tähistati 7. oktoobril väikest viisi ka Pärnu linnas. Pooled Pärnusse saabunud flaierid ja neoonrohelised lindid läksid jagamisele Pärnu Haiglas, koolides ja kauplustes. 200 flaieri jagamisega tegelesin ise koos abilistega.

Põhiline jagamise aeg oli 5. oktoob-ril. Pärnus tibutas vihma, kuid oli valge ja soe pärastlõuna. Viibisime, rohelised lindid rinnas, Lepa Säästu-marketi parkimisplatsil.

Paljud inimesed võtsid tuimalt ja kohusetundlikult meie poolt antud flaieri vastu, vangutasid pead ja liiku-sid edasi oma asju ajama. Aga leidus ka proua, kes kiitis flaierit ja selle väi-kest formaati ning arvas, et just väi-

EAKL noorte delegatsioon Andrei Võssoveni juhtimisel osales 11.- 13. oktoobril Balti noorte foorumil, mis toimus Friedrich Eberti fondi toetusel Lätis.

Traditsiooniliselt oli iga Balti riik es-indatud kümnest liikmest koosneva delegatsiooniga.

Noored ametiühinguaktivistid aru-tasid kolmel päeval aktuaal-

seid probleeme, kolme riigi delegatsioonide

juhid rääkisid sel-lest, millega nende

keste lehtede trükkimine oligi õige - rohkem raha pole raisatud. Mee-nub veel üks inglastest abielupaar, kes lugesid flaierilt „World day for decent work“ ja kinnitasid rõõmsalt endale rohelised lindid rinda.

Mitmed inimesed, kellega jutule saime, tundsid huvi meditsiinitööta-jate streigi vastu. Nad arvasid, et ka teistel elualadel on palgad väikesed ja töö eest makstav miinimumtasu ei võimalda inimväärset äraelamist ning laste ülalpidamist.

Mõned vanemad inimesed rääkisid oma kogemusest, et käivad tööl, et lapsi aidata. Paljud pensionärid, kelle lapsed välismaal tööl, üritavad aga võimalikult odavalt hakkama saada. Üksi koonerdades ongi või-malik kuidagi elamiskulud kanda ja ära elada. Küll ei saa aga kuidagi kõhu arvelt kokku hoida, kui peres on lapsed kasvamas.

Kui jagasin selgitusi inimväärse töö põhitõdedest– palgast jätkub järg-mise palgapäevani, töö jätab aega ka pere jaoks ja töökoht on olemas ka homme -, kuulsin kõige enam ini-meste käest vastust, et sellest võib ainult unistada. Muidugi oleks tore, kui palgapäevast palgapäevani rahu-likult ära saaks elada, tegelikkus on aga teine.

ametiühingunoored tegelevad, ja nende probleemidest.

Esiplaanil oli tööpuuduse teema. Koos otsiti vastust küsimusele: kui-das suurendada noorte tööhõivet?

Foorumi töös osales ka Läti tööandjate konföderatsiooni esi-mees Marina Sklara. Üritust kajas-tasid kohalik raadio ja televisioon.

Paneeldiskussioonil suheldi Läti energeetikute ametiühingu asepresidendi Aivars Abolinsiga ja arutati ametiühinguliidri rolli.

Tänan aktiivse osalemise eest

Eesti ametiühingunoored käisid Riias Balti noortefoorumil kogemusi omandamas

aremPHomme 3arem

Kuidas möödus inimväärse töö päev Tartus ja Pärnus?

ETKA, EMSA ja ERAÜ esindajaid. Tahaksin väga, et ka teiste haru-ametiühingute noored liikmed oleksid aktiivsemad.

Suur tänu sooja vastuvõtu eest ka Läti ametiühingute keskorganisat-sioonile (LBAS) ja selle presidendile Peteris Krigersile!

Eesti ametiühingunoored käisid Riias Balti noortefoorumil kogemusi omandamas

EAKL Tartu osakonna juhataja Arno Arukask: „Tartus jagasime 5. oktoobril linte ja flaiereid Küüni tänaval kaubamaja ees ja suuremates ettevõtetes, kus ametiühingu usaldusisikud aitasid jagamist korraldada. Rahvas oli igati toetav ja soovis meile inimväärse töö saavutamisel edu.“

UUDISTES: Lindikampaania jõudis 7. oktoobri õhtul ka ühte Eesti vaadatui-masse uudistesaatesse - “Aktuaalsesse kaamerasse”.

Pärnu5. oktoobril jagasid Pärnu Lepa keskuses flaiereid ja neoonrohelisi linte: Tiina Parkja (EAKL), Martin Batugovski(EMT AÜ), Keiu Tamm(ETTAL), Kersti Türk (ETKA) ja Irma Tamm (ETKA).Töökohtadel tegid teavituskampaaniat: Anu Juurmann (ETTA), Annely Verbitskas (Haritlaste AÜ) ja Ilona Küüts (ROTAL).

TartuTänaval olid jagamas: Arno Arukask, Marka Ilisson, Jana Morozov, Malle Kurm Elle Pütsepp ja Toomas Arukask. Töökohtadel korraldasid jaotamist: Ma-rika Ilisson , Elle Pütsepp, Iivi Luik, Sirje Viilup, Maie Raitar ja Pille Neerot.

TÖÖPÄEV LÄBI: Õhtul veedeti aega nii, nagu noored seda ikka teevad.

Andrei Võssoven, EAKL noortekomisjoni esimees

OKTOOBER 2012

aremPHommeOKTOOBER 20124

Tervishoiuvaldkonna töötajate streik kestab juba neljandat nädalat. Selles osalevad arstid, hambaarstid, õed, ämmaemandad, hooldustöötajad ning tervishoiu tugispetsialistid - massöörid, füsioterapeudid, tegevusterapeudid, tegevusjuhendajad, logopeedid, radio-loogiatehnikud ja bioanalüütikud. Mille nimel?

Meie tervishoiutöötajate väljarändel on kaks peamist põhjust: töötasu ja ülekoormus. Praegu kehtib üleriigilise minimaalse brutopalgana 3,83 eurot tunnis kõrgharidusega õele ja 2,11 eu-rot hooldajale, mis on vastutust ja töö iseloomu arvestades selgelt ajast maha jäänud.

Kas raha palkade tõstmiseks meie poolt pakutud kompromissi mahus on olemas? Jah, muidugi - me ei soovi ju kasutada mitte erakorralisteks olukor-dadeks mõeldud haigekassa reserve, vaid jaotamata kasumit (või peenema nimega - jaotamata tulemit). See tä-hendab kasutamata raha, mis on sinna laekunud sotsiaalmaksuna. Kas mingilt teiselt ministeeriumilt tuleb raha ära võtta? Muidugi mitte. Probleem on küll selles, et töötasu alusel peab Sotsiaal-ministeerium oma eelarverealt maksma lisa kiirabile ja residentidele. Kokku umbes 6 miljonit eurot. Kuid 2013. aasta riigieelarve projekteeritud tulu on 7,5 miljardit eurot, millest 2,8 miljardit on Sotsiaalministeeriumi käsutuses. Ja tulud on ületanud kulusid.

Minister muidugi ise midagi ei otsusta. Ta ongi meil selline. Oleme tänaseks

mitte finantskonfliktis, vaid psühholoogi-lises ja ideoloogilises konfliktis. Valitsus lihtsalt ei taha anda ja tundub, nagu ei toimuks streik mitte Eestimaa haiglates, vaid kuskil mujal.

Haigekassa nõukogus avalduvad mõis-tusepärase tegutsemise märgid. Nad ei läinud tagasi oma algse kolme- ja kuue-protsendise palgatõusupakkumise juurde ja on valmis tegelema edasi statsionaarse koormuse teemaga.

Kolmandal nädalal tuli aega ja energiat kulutada ka tegelastele, kellel streigiga te-gelikult mingit pistmist ei ole. Nende ilmne eemärk oli ajada vesi võimalikult sogaseks, et siis hea kalu püüda.

Aga üldiselt - aitäh kõigile streikijatele vi-saduse ja kindlameelsuse eest. Eriline tänu seejuures neile, kes algsesse streigiplaani ei kuulunud, kuid on oma solidaarsust toetusstreikidega näidanud ja näitamas: kolleegidele Ida-Viru Keskhaiglast, Tartu linna polikliinikust, Läänemaa Haiglast, Valga Haiglast, Põlva Haiglast, samuti Koh-tuekspertiisi Instituudi arstidele (nemad tahtsid samuti toetusstreiki teha, aga see polnud juriidiliselt võimalik, kuna nad on seaduse järgi riigiametnikud).

Paljude arvates ei aja me ainult arstide ja meedikute asja. Usaldus kohustab.

Ratas, mida me vändaga ringi ajame, on suur, raske ja õlitamata, see liigub vaevaliselt ja kriginal, aga ta liigub siiski! Kuid selleks, et seda liikumas hoida, on „ringiajajatel“ vaja kindlat toetuspinda. Ausõna – streigikomitee ja läbirääkijad ei väsi ära, usume, et teie ka mitte!

24. oktoobril 2012

Tervishoiutöötajate streik kujunes Eesti lähiajaloo pikimaks

Streigi kulg1. oktoober AlgusKell 8.00 algas streik. See toimub Põhja-Eesti

Regionaalhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Lää-ne-Tallinna Keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliiniku-mi plaanilise ambulatoorse arstiabi süsteemis. Ei tehta plaanilisi ambulatoorseid vastuvõtte, diagnostilisi uuringuid ja laborianalüüse plaa-nilistele ambulatoorsetele patsientidele.

8. oktoober. Teise streiginädala algusStreigiga liitusid Pärnu Haigla, Viljandi Haigla,

Narva Haigla, Kuressaare Haigla plaanilise ambulatoorse arstiabi süsteem. Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Ida-Tallinna Keskhaiglas, Lääne-Tallinna Keskhaiglas ja Tartu Ülikooli Klii-nikumis laienes streik plaanilise statsionaarse arstiabi süsteemi. Samal päeval algas ühepäe-vane toetusstreik Tartu Linna Polikliinikus ja kolmepäevane toetusstreik Ida-Viru Keskhaig-

Neljapäeval, 25. oktoobril jõudsid tervishoiutöötajad tööandjatega kokkuleppele Eesti lähiajaloo pikima streigi lõpetamise asjus. Streik pole küll prae-gugi lõppenud, kuid siiski peatatud. Mida mõtlesid, tundsid ja arvasid lahen-duse eelõhtul, neljanda streiginädala algul, aga strei-kijad ise? Selle pani kirja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu juht Iivi Luik.

4. streiginädala algus: mille nimel me streigime?• Statsionaarse ravi koormused ehk üks meie põhinõudmisi. Vaja on suurendada arsti ja õe tööaja komponenti voodipäevas ja sellega tõuseks ka voodipäeva hind. Sealt edasi saab minna patsientide arvu juurde. Haiglate liit ja haigekassa on sama meelt, minister vastu. • Palganõue on täitmata• Residentide 40tunnise töönädala tasus-tamine • Lepinguga hõlmatuse probleem ehk kuidas laieneb kollektiivleping neile, kelle palgaraha tuleb mitte haigekassast, vaid riigieelarvest. Siin on edasiminek olemas, kuigi sotsiaalminister arvas, et lisaks te-male peaks läbi rääkima ka justiitsministri (vanglaarstid) ja kaitseministriga (kaitseväe meedikud). Neljanda streiginädala alguseks oli põhimõtteline üksmeel leitud järgmises:

Esiteks - kokkulepe ambulatoorsete koor-muste vähendamise osas: esmast visiiti pikendatakse viie minuti võrra.

Teiseks - seadusest ümber kirjutatud õigus saada täienduskoolitust 20 päeva aastas keskmise töötasu säilitamisega.

Kolmandaks - summeeritud tööaja arves-tus kollektiivlepingu järgi kuni 4 kuud.

Ainus, kes kogu plaani põhja lasi, oli sotsiaalminister Hanno Pevkur: temal polevat volitusi, tema on nõus „siis kui“ jne jne. Ühesõnaga - minister loobus võimalusest streik lõpetada.

OKTOOBER 2012aremPHomme 5

Tervishoiutöötajate streik kujunes Eesti lähiajaloo pikimaks

las, kus katkesid kõik plaanilised ambulatoor-sed eriarstivastuvõtud.

12. oktooberToimus arstide liidu, tervishoiutöötajate

kutseliidu ja haiglate liidu vaheliste läbirääki-miste järjekordne voor. Kokkulepet, mis või-maldaks streigi lõpetada, ei sündinud. Ühisele arusaamisele jõuti ainult kollektiivlepingu vormilises küljes. Teise nädala lõpuks hakkas midagi arenema. Kokku õnnestus leppida ambulatoorse töö koormuse vähendamises. Töötasude osas esitasime kompromissi, et meie soovid mahuksid haigekassa jaotamata raha piiridesse.

15. oktoober. Algab kolmas streiginädalStreik jätkus samamoodi nagu eelmisel

nädalal. Liitusid ka Valga haigla ja Läänemaa haigla kolmepäevase toetusstreigiga plaanili-se ambulatoorse arstiabi osas.

Tartu Ülikooli Kliinikum – streigivad sise-haiguste erialade plaaniline ambulatoorne eriarstiabi, kirurgilise plaanilise eriarstiabi ambulatoorsed vastuvõtud ja statsionaarid.

Pärnu, Narva, Kuressaare, Viljandi – streik jätkub plaanilise ambulatoorse eriarstiabi osas, eri haiglates on mahud erinevad

Põlva haiglas on 23.-25. oktoobril toetusst-reik

25. oktooberHaiglate liidu esindajad kirjutasid streikijate

esindajatega alla eelkokkuleppe, mille alusel streik peatub kuni kollektiivlepingu allakir-jutamiseni, mis peaks sündima eeldatavalt ajavahemikus 23.-30. november. Selle juures olid ka riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna, sotsiaalminister Hanno Pev-kur ja haigekassa juht Tanel Ross Streik lõpeb peale kollektiivlepingu allkirjastamist

22. oktoober. Neljanda streiginädala algusHaiglates on skeemid järgmised:Põhja-Eesti Regionaalhaigla - siseerialadel

streigivad nii plaaniline ambulatoorne kui ka statsionaarne eriarstiabi , kirurgilistel erialadel ainult plaaniline ambulatoorne eriarstiabi.

Lääne-Tallinna Keskhaigla – streigivad kirurgia ja uroloogia plaaniline ambulatoor-ne eriarstiabi ning neuroloogiline plaaniline ambulatoorne eriarstiabi, teiste erialade plaaniline ambulatoorne eriarstiabisüsteem streigib roteeruvalt.

Ida-Tallinna Keskhaigla – reumatoloogias streigivad plaaniline ambulatoorne eriars-tiabi ja statsionaar, 1. kirurgiaosakonnas streigib plaaniline ambulatoorne eriarstiabi, naistekliinikus plaaniline ambulatoorne arstiabi, taastusravis massöörid ja iseseisva vastuvõtu õed.

Praegune tunnipalk

Esialgnesoov

Streikijate kompromiss

Haigekassa pakkumine

Lõplik lepe

Arstid 7,16 8,6 8,0 7,6 8,0Õed 3,83 5,5 4,5 4,2 4,5Hooldajad 2,11 3,0 2,6 2,4 2,6

Palganõue (eurot tunnis)

Kokkulepe saavutati 25. streigipäeva õhtulNeljapäeva, 25. oktoobri õhtul kirjutasid Arstide Liit ja

Tervishoiutöötajate Kutseliit Haiglate Liiduga alla eelle-pingu, mille järgi on pooled kokku leppinud kollektiivle-pingu tähtsamates tingimustes. Streik peatati alates 26. oktoobrist.

Kokkuleppe kohaselt hakatakse arst-residentidele alates järgmise aasta 1. jaanuarist maksma palka täis-tööaja eest. Arstide ja õdede koormust vähendatakse ambulatoorses töös 20 ja statsionaarses töös 16 prot-senti. Alates 2013. aasta 1. märtsist tõuseb hooldajate miinimumtunnitasu 23, õdedel 17,5 ja arstidel 11 prot-senti. Miinimumpalga tõus kehtib ka kiirabile ja teistele riigieelarvest rahastatavatele tervishoiutöötajatele.

Sellega võttis haiglate liit vastu läbirääkimiste käigus tervishoiutöötajate esitatud kompromissettepaneku. Täiendava kompromissina nõustusid töötajad tingimus-te jõustumise edasilükkamisega kahe kuu võrra.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahk-na, sotsiaalminister Hanno Pevkur ja haigekassa juht Tanel Ross lubasid, et tervishoiutöötajate koormuste vähendamiseks ja palgatõusuks vajalik raha tagatakse nii haigekassast kui riigieelarvest.

Haiglate Liidu juht Urmas Sule rääkis ETV hommiku-programmis “Terevisioon”, et otsuste baasil haigekassa eelarve ei muutu. See tähendab, et süsteemi sees olevad asutused - eriti haiglad - peavad oma eelarvepo-liitika umbes kümneks kuuks ringi vaatama.

Sotsiaalkomisjoni esimees on lubanud arutada sotsiaalkomisjonis arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu ettepanekuid tervishoiu rahastamise suuren-damiseks ja viia tervishoiu jätkusuutlikkuse kui riiklikult tähtsa küsimuse arutelu ka riigikogu saali.

Transpordi ametiühing asus vedama maanteeparklate korrastamistPeep Peterson, ETTA

Transpordi ametiühing on võtnud parklavõrgu arendamisel koordinee-riva rolli: kus oleks vaja lisada mõni teenus, kus eemaldada mõni märk või kuhu teha täiesti uus plats. Kaart on juba valmis ja esimesed auhinnad parimatele ülegi antud.

Transpordi Ametiühing tutvustas oktoobris iga-aastase ITF aktsiooninä-dala raames Euroopa Transporditööta-jate Föderatsiooni (ETF) veokijuhtide töötingimuste uuringut, kust selgus muuhulgas, et 80% autojuhtidest tun-nistavad alalist väsimust, kuigi töökao-tuse hirmus sellest ei räägi.

Väsimus on ka arusaadav: kui rahvus-vaheline autojuht on kodust eemal, veedab ta selle aja enamasti täielikult autokabiinis. Seal tehakse tööd, maga-takse, vaadatakse telekat. Uuring kin-nitab, et ka süüa keedetakse kabiinis.

Kui auto on pargitud maantee ääres su-valisse kohta - näiteks terveks nädalava-hetuseks -, siis erilisest väljapuhkamisest juttu olla ei saa.

Varem on transpordi ametiühing teinud aktsiooninädalatel koostööd politseiga, peatanud maanteedel veokeid ning tut-vustanud sõidu- ja puhkeajareegleid. Pa-raku selgus neist kontaktidest ja vestlus-test, et reeglitest ja karmist kontrollist on vähe kasu, kui puuduvad elementaarsed tingimused seaduse täitmiseks. Eesti on oma parklavõrguga näiteks Leedu, Poola, Soome ja Rootsiga võrreldes ikka maha jäänud.

Väsimus võib isegi tappaLiiklusspetside hinnangul on väsimus

liikluses väga suur riskifaktor ning just viimastel aastatel on hakanud sagenema ilmselgelt väsimusest tingitud õnnetu-sed. Väsimus ei ole kahjuks joove, mida õnnetusse sattunud juhi puhul saab me-ditsiiniliselt hinnata, seetõttu saavad küll

tõendid olla vaid kaudsed – vastassuu-navööndisse või teelt välja vajumised.

Millised aga on siis need kohad, kus autojuht Eestis puhata saab? Olles

aremPHommeOKTOOBER 20126

AUHINNATUD: Sillamäe Truck Stop - piirieelne veokiparkla - oli üks neist, kes ametiühingutelt sel aastal aukirja said.

„Kui rahvusvaheline autojuht on kodust eemal, veedab ta selle aja enamasti täielikult autokabiinis. Ka süüa keedetakse kabiinis.“

Tühimikke on enim Tallinna lähistel

Tarmo Kahemi sõnul on kõige kriiti-lisem olukord veokiparklatega Tallin-na lähiümbruses ning mõnedel konk-reetsetel lõikudel: „Näiteks oleks hädasti vaja korralikku parklat Laeva ja Luhamaa vahele,“ sõnas Kahem. Kõige parem olukord parklate osas on Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel, kuigi ka seal on tühimikke.

Järgmisena on ametiühingul plaa-nis kaardistada Tallinn-Paldiski, Rak-vere-Pärnu ja Jõhvi-Valga maanteed ning tulevikus ka Ääsmäe-Haapsalu, Risti-Kuressaare, Valga-Uulu, Tartu-Viljandi ja teised maanteed.

Transpordi ametiühing asus vedama maanteeparklate korrastamist

OKTOOBER 2012aremPHomme 7

Eesti Ametiühingute Keskliidu infokiri Homme Parem

Eesti Ametiühingute KeskliitPärnu mnt 41a Tallinn 10119

Toimetaja: Marko Kadanik6412 808marko@eakl.ee

pikalt ja nõutult silmitsenud Maantee-ameti koostatud, parklamärkidest üleni sinisepurust parklakaarti, jõuti järeldu-sele, et tuleb ise käed külge panna ja põhimaanteedel asuvad parklad otsast peale sõltumatult ära kaardistada.

Nii koostati hindamiskriteeriumid kolme kategooria jaoks ja transpordi ametiühingu liiklusspetsialist Tarmo Kahemi võttiski oma kaameraga auto-sõidu ette: esiteks käis ta läbi Tallinn-Ikla kui rahvusvaheliselt tähtsaima veokitee, siis Tallinn- Tartu-Luhamaa ja lõpuks Tallinn-Narva maanteed.

Uurimistöö vilja kandsid Tarmo ja ametiühingu infojuht Jaan-Hendrik Transpordi Ametiühingu kodulehel asu-vale Google’i kaardile (www.etta.ee/parklad). Rohelisega tähistatud parklad

kõlbavad ka ööpuhkuse veetmiseks, kollased tööpäevasisese 45minutili-se peatuse tegemiseks ja punaseid kutsume omavahel „pissipeatusteks”. Kaardistatud parklates jälgime paku-tavate teenuste muutumist ja teeme parklate pidajatele ettepanekuid, mil-lele tasuks tähelepanu pöörata.

Nõuded elust enesestKuna ETF uuring näitas, et 80% au-

tojuhtidest sööb peamiselt vaid enda kaasavõetud pakitoitu ja konservid tehakse soojaks improviseeritud küt-tekehadel kabiinis, teepeenral või veoki kütusepaagi peal, siis on toitlus-tus parkla taseme hindamisel üheks olulisemaks kriteeriumiks. Uuringu järgi sööb kümnendik autojuhte sooja

Punane parklaklass – kõige madalama taseme parklad, sisuliselt vaid parklamärki kandvad peatuskohad. Transpordi Ametiühing taotleb nen-de varustamist välilaudade ja tualettidega.

Kollane parklaklass – võimaldab teha vähemalt 45minutilist peatust ja saada kiirtoitu. Olemas tualett.

Roheline parklaklass – kõige paremad parklad, kus on võimalik peatu-da terve öö ning osta ka sooja toitu. Soovitatav on tasuta WiFi, turva-kaamerad ja pesemisvõimalused.

Auhinnad parimatele parklapidajatele jagatud

Transpordi Ametiühingu juha-tuse esimees Peep Peterson kin-nitab, et ametiühingu koostatud parklakaart on ennekõike peda-googilis-osutava iseloomuga. See näitab näiteks Maanteeametile kätte parklavabad tühimikud põ-himaanteedel ja utsitab paljusid parklapidajaid oma tänase teenu-se kvaliteeti tõstma.

Kaardistamise käigus jäid aga ametiühingule silma mõned paigad, mida teistele eeskujuks seada. Nii anti aktsiooninädalal üle auhinnad Ikla parklas kantiini pidavale osaühingule, samuti Sil-lamäe parklas ja Tartumaal Laeva parklas tegutsevatele ettevõtja-tele.

Need on parklad, kuhu autoju-hid tahavad minna ka ilma meie soovituseta. Ikla ja Sillamäe on loodud rohkem või vähem riigi või Euroopa Liidu toel, Laeva tankla on rohkem eraalgatusel põhinev, kuigi parklamaa omandiõiguse osas puuduvad meil andmed.

Google’i kaardi leiab aadressilt www.etta.ee/parklad

toitu vaid nädalavahetustel ja teine küm-nendik ei söö sooja toitu mitte kunagi.

Tarmo Kahem on rahul, et alates sep-tembri lõpust hakkasid näiteks Statoili tanklad sooja toitu pakkuma: „Seda, et tanklad võimaluse korral ka korralikku sooja toitu pakuksid, oleme taotlenud pikka aega ja seepärast pole me kaardis-tamise käigus vaid burgerit ja kabanossi pakkuvaid peatuskohti eriti kõrgelt hin-nanud.“

Nüüd pääsevad ka Statoili teenindusjaa-mad ametiühingu rohelisse nimekirja.

Kontaktipuudus lähedastega on samuti üks ETF uuringust nähtuv lünk autojuhi elus. Seetõttu eeldab ametiühing, et nen-de kaardil roheliselt hinnatud parklates oleks olemas ka Skype-kõnedeks piisav WiFi-ühendus.