Nr 11 (264)

Hind 0,26 € Detsember 2017

Mulgi valla Abja, Halliste ja Mõisaküla piirkonna infoleht

Mõisaküla kultuurimaja uus ajastu

Jõuluootus on juba mitu nädalat inimeste südameis. Ja juba tulevadki jõulud täis kuuselõhna ja küünalde sära.

Hetke pärast on vana aasta lõpp ning kätte jõuab ilutulestiku valguses uus aasta. Möödunud aasta jääb oma pöördelisusega kindlasti Eesti Vabariigi huvitavamate aastate nimekirja. Jaa-nuaris tundus veel kõik olevat kauges tulevikus, kuid päevast päeva kiirust juurde võttes näeme praegu, et aasta ongi läbi saamas. Pingelised ühinemisläbirääkimised omavalitsuste vahel, suvepuhkuste kiire periood ja siis valimiste karussell, mis pani paika uued jõujooned ühinenud Mulgi valla juhti-mises – kõik see tuli pöörase kiirusega. Neli üleminekuaastat peavad nüüd kindlustama, et ükski Mulgi vallaks ühinenud omavalitsuse inimene ei tohi tunda, et temaga ei arvestata. Hoolivus inimese eest peab olema meie valla lipukirjaks. Saame ju aru, et Mulgi vallas ei saa üle öö kõik teed tolmuvaba katte, üle öö ei tule Mulgi valda uusi ettevõtteid. Kuid me peame püüdlema selle poole, et vald ühtlaselt toimiks ja areneks ning siin oleks hea elada.

Tervist ja õnnerikast teguderoh-ket uut aastat!

Peeter rahnelMulgi vallavanem

vallavanema veerg

1947. aastal ehitati Mõisakülla raudteelaste klubi. Ligikaudu 20 aastat hiljem sai sellest Mõisaküla kultuurimaja. Täna, täpselt 70 aastat pärast klubi rajamist, on kõnealune hoone põhjalikult ja kaasaegselt rekonstrueeritud.

Kultuurimaja sai lisasoojustuse, uue fassaadi ja katuse, pelletikatlamaja, uue elektrisüsteemi, uue valve- ja tulekahju-signalisatsiooni, uued põrandad, uue ja suurema lava, uued lavakardinad, uue siseviimistluse. Maja on avar, soe ja loomuli-kult asukohast lähtuvalt mulgihõnguline. Hoone sisekujundus viib meid Mulgimaa erinevatesse nurkadesse.

Riigihanke tulemusel sai ehitajaks AS Pärlin. Ehitus algas maikuus ja kestis 7 kuud. Majale andis ilme nii seest kui ka väl-jast sisekujundusettevõte Duo Disain OÜ. Omanikujärelvalvet tegi FIE Väino Kalmann.

Hoone rekonstrueerimise kogumaksumus oli 255 000 eurot. Kulud kattis rahandusministeeriumi riigieelarveline toetus ja Mõisaküla linnavalitsus.

Täname kõiki ettevõtteid hea ja sujuva koostöö eest!Aitäh linnaelanikele ja kultuurimaja ringidele kannatlikkuse

eest, ootame teid kõiki tagasi! Puhume majale teie abiga taas elu sisse!

Mõisaküla kultuurimaja pidulik taasavamine toimub 29. detsembril kell 19.00.

MirjaM järve

Hingekuu 18. päeval pidas Abja kultuurimaja naisansam-bel Viisivakk oma poolesajandat sünnipäeva. Ansambel alustas lauluteed Mõisaküla kultuu-rimaja juures, sealt siirduti Mõisaküla Talleksi klubi katuse alla, siis jälle kultuurimajja ning praeguseks pesitsuspaigaks on Abja kultuurimaja. Üle 30 aasta õpetas laulud esinemisküpseks manalateele lahkunud Maie Jü-rissaar ning üle 10 aasta laulame Anne Gomaa juhendamisel. Ansambli poolesajandi vanu-sesse mahuvad ülesastumised oma kodukultuurimajas, maa-konnas, piiri taga – Lätis ja Soo-mes kui ka teistes kaunites Ees-timaa paikades. Traditsiooniline ülesastumine on ansamblil iga aastastel maakonna vokaalan-samblite päeval. Ansambel on 8-liikmeline, alustaladeks on Tiiu Rebane ja Luule Elblaus, kelle lauluhääl on kõlanud juba 50 aastat. Kai Jõeste alustas ansamblis kaasalöömist 1985. a. Lisaks nimetatud kolmikule

laulavad ansamblis Made Kot-kas (alates 2005. a), Raja Roon, Aime Jaakson, Hilja Sikka ja Liidia Mäger, kes liitusid an-sambliga 2014. a.

50 aastat – on seda vähe või palju? Aga ühe taidluskollektii-vi jaoks päris pikk aeg kogeda sõbralikku seltskonda ja mõnu-

sat muusikalist tegevust.Siinkohal tahame tänada

kõiki meie kuulajaid, sest igas lauldud laulus leidub sõnum, mille edastame just teile – kallid kuulajad. Suur tänu Karin Se-pale, kes sidus vahelugemistega meie kontserdi ühtseks tervi-kuks ning sügav kummardus kodukultuurimajale kauni ja

meeldejääva peo korralduse eest. Aitäh teile kallid sõbrad õnnitluste eest.

Laul las kajada, muud ei vaja me, laulame tuju heaks ja rinna rõõmsaks ka…

Ansambli Viisivakk nimel Made KotKas

Poolesajandi vanune naisansambel Viisivakk

Detsembrikuu on imeli-ne kuu! Advendiaeg on alati seotud jõuluootuse ja ime-dega. Sel aastal süütasime õhtuhämaruses 1. adven-diküünla Abja keskpargis jõulukuuse juures. Uhke puu sai valgusrüü samuti 3. detsembril, mis jääb parki ehtima kogu jõuluaja. Jõu-lumõtisklusega rõõmustas meid EKNK Abja koduse pastor Guldar Järve. Pos-timaja esisel tantsisid ja laulsid nii suured kui ka väiksed Abja kultuurimaja

kollektiivides osalejad ja Abja noortekeskuse laulu-

stuudio solistid. Ühtäkki tuli jõuluvana linnarahvast

tervitama ja jagas pipar-kooke.

9. detsembril sai jõulu-kinke valida Abja jõululaa-dal. Imemaitsvaid kooke pakkusid Deivi ja Triinu INGLIMUSI kohvik.

II advendil kogunesime Abja kultuurimajja, kus to-reda pühademeeleolu lõid Abja muusikakooli õpilased ja EKNK Abja kogudus. Kuulda saime flöödian-sambli muusikat ja kaunist klaverimängu. Koguduse lapsed esitasid nagu igal aastal vahva näitemängu. Koguduse noorte bändi 7 tütarlapse esituses kuul-sime mitut laulu. Samuti rõõmustas kitarrimänguga kuulajaid Margus Pork ja Guldar Järve. Jõulusõnumi tõi meieni EKNK Abja ko-guduse pastor Guldar Jär-ve. Toreda kontserdi lõpetas tuntud jõululaul „Püha öö“.

III advendi sisustab Abja gümnaasiumi pere.

Rahulikke jõule! Õnne, soojust ja lahkust igasse perre!

Ülle rõigas

Algas advendiaeg

Viisivakk koos juhendaja Anne Gomaaga 50. aasta juubelil. Foto: Sabrina Gollmer

Õbeäidsmed postimaja esisel. Foto: Sabrina Gollmer

Lapsed esitasid nagu igal aastal vahva näitemängu. Foto: Sabrina Gollmer

Lõuna-Mulgimaa 264!Just sellist numbrit kannab viimane Lõuna-Mulgimaa aja-

leht. 1994. aasta aprillis ilmavalgust näinud ajaleht, kus on ka-jastust leidnud kolme omavalitsuse sündmused, saab ajalooks. Peale omavalitsuste ühinemist ja uue Mulgi valla teket kadus ka endiste naabrite Karksi Sõna. Uuel aastal hakkab ilmuma uus Mulgi valla ajaleht. Milline leht välja hakkab nägema ja millise nime all ilmub, selgub jaanuaris.

Täname Lõuna-Mulgimaa kauaaegset toimetajat Meelis Sõerdi, kes toimetas 262 ajalehte. Allakirjutanu osaks jäi 77 lehte – alates 2011. aasta algusest kuni viimase leheni.

Ilusat jõuluaega ja kordaminekuid uuel aastal!

lauri sePPLõuna-Mulgimaa viimane koostaja

2 Mulgi valla Abja, Halliste ja Mõisaküla piirkonna infoleht

oMavalitsusKrooniKat

HalliSte VallaValitSuSeS

23.11.2017 1. Otsustati sotsiaaltoetuse maksmine.2. Otsustati toimetulekutoetuse taotlejate nimekirja kinnitamine. 3. Otsustati volituse andmine.4. Otsustati asenduskoduteenusele suunamine.5. Otsustati korraldatud jäätmeveoga perioodiliselt mitteliitunuks lugemine.6. Otsustati katastriüksustele sihtotstarvete ja koha-aadresside määramine.7. Otsustati ehitusloa väljastamine.

MulGi VallaVOliKOGuS

29. 11. 2017Võtsid osa: Eveli Allik, Kerti Einstein, Imre Jugomäe, Anne

Ladva, Leo Liiber, Arne Lohu, Ene Maaten, Arvo Maling, Ürjo Mälksoo, Reet Paju, Jüri Patune, Eneli Põder, Andres Rõigas, Mari Saarela, Tarmo Simson, Ervin Tamberg, Raimond Tammoja, Rein Tarkus, Taimo Tugi, Siret Vene, Villu Võsa ja vallavanem Peeter Rahnel.

Otsustati korraldada ümber Mulgi valla ametiasutuste Abja Vallavalitsuse, Halliste Vallavalitsuse, Karksi Vallavalitsuse ja Mõisaküla Linnavalitsuse tegevus ning moodustada alates 1. jaa-nuarist 2018. a Mulgi valla ametiasutusena Mulgi Vallavalitsus.

Kinnitati Mulgi Vallavalitsuse kui ametiasutuse põhimäärus ja palgajuhend ning kehtestati teenistuskohtade koosseis.

Kehtestati Mulgi valla Karksi-Nuia lasteaias lasteaiaõpetajate töötasu alammäärad 2018. ja 2019. aastaks.

Kehtestati vallavolikogu liikmetele istungitest osavõtu eest ja vallavolikogu alatiste ning ajutiste komisjonide töö korraldamise eest tasu maksmise ning samuti volikogu esimehele ja aseesime-hele hüvitise määramise kord.

Otsustati moodustada volikogu alatised komisjonid ning määrati liikmete arv ja tegevusvaldkonnad järgmiselt: eelarve- ja majan-duskomisjon 9 liikmelisena – eelarve, vallamajandus, vallavara, taristu, transport, arengukava, planeerimine, ehitus, ettevõtlus, innovatsioon; keskkonna- ja heakorrakomisjon 9 liikmelisena – keskkond, heakord, järelevalve; sotsiaal- ja tervishoiukomisjon 9 liikmelisena – sotsiaaltöö, tervishoid; haridus- ja noorsootöö-komisjon 9 liikmelisena – haridus, huviharidus, noorsootöö; kultuurikomisjon 9 liikmelisena – kultuur; spordikomisjon 9 liikmelisena – sport; revisjonikomisjon 5 liikmelisena.

Nimetati Mulgi valla esindajateks Viljandimaa Omavalitsuste Liidus vallavanem Peeter Rahnel ja volikogu esimees Arvo Maling ning asendusliikmeteks Ene Maaten ja Villu Võsa.

Määrati Mulgi vallavanema töötasuks 3300 eurot kalendrikuus.Otsustati maksta Mulgi Vallavalitsuse liikmetele hüvitist val-

lavalitsuse tööst osavõtu ja valitsuse ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest 100 eurot kuus.

Kinnitati Mulgi Vallavalitsuse liikmeteks vallavanema volituste ajaks: vallavanem Peeter Rahnel, Taivo Västrik, Peeter Mõttus, Ervin Tamberg, Ene Maaten, Dmitri Orav; Arvi Meidla.

Vastavalt haldusreformi seadusele otsustati maksta seoses vo-lituste lõppemisega ühekordset hüvitist kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevale eelnenud kahe aasta vastava ametikoha kuu keskmise ametipalga, töötasus või hüvituse 12-kordses ulatuses Abja vallavolikogu esimehele Villu Võsale, Halliste vallavolikogu esimehele Andres Rõigasele, Karksi vallavolikogu esimehele Siret Venele ja Mõisaküla linna-volikogu esimehele Jorma Õigusele ning Halliste vallavanemale Ene Maatenile, Karksi vallavanemale Taimo Tugile ja Mõisaküla linnapeale Ervi Tambergile.

Otsustati maksta Abja vallavanemale Peeter Rahnelile ühe-kordne lisatasu 12 kuupalga ulatuses.

aBJa VallaValitSuSeS

14.11 2017 istungil1. Kinnitati nõuete hindamise akt.2. Otsustati vajaduspõhise peretoetuse ja sotsiaaltoetuste maks-mine.3. Lahendati avaldusi jäätmekäitluse küsimustes.4. Kiideti heaks hajaasustuse programmi aruanne5. Otsustati määrata maaüksustele nimed ja sihtotstarve kinnistu jagamisel.6. Otsustati maatükkide erastamine maareformi seaduse paragrahv 22 lõike 12 alusel.

28.11.2017 istungil1. Kinnitati põhivara mahakandmise akt.2. Lahendati eraisikute avaldusi jäätmekäitluse küsimustes.3. Otsustati määrata maaüksustele nimed ja sihtotstarbed kinnistu jagamisel.4. Otsustati toimetulekutoetuse ja sotsiaaltoetuste maksmine5. Otsustati võõrandada vallavara otsustuskorras.6. Lahendati eraisikute avaldusi sotsiaalküsimustes.7. Otsustati anda ehitusluba.

Abja vallavolikogu ja -valitsuse protokollidega ja õigusaktidega on võimalik tutvuda www.abja.ee, määrused on avalikustatud Riigi Teatajas www. riigiteataja.ee.

28. novembril tähistati piduliku istungiga ees-ti omariikluse tekkimise ajaloolist tähtpäeva, kuhu oli kutsutud ka 106 koo-linoort – noorte maapäeva liiget. riigikogu esimehe eiki nestori allkirjaga kutse pidulikust koosolekust osa võtta sai Mõisaküla kooli 9. klassi õpilane helena Kook.

Kuidas sa, helena, sattu-sid sellesse seltskonda?

Oma osa mängis juhus. Hea sõber kutsus mind suve alguses Käsmusse noorte maapäeva üritusele teda asendama. Ta ise ei saanud minna. Üritus oli vägev, nii palju aktiivseid noori oli koos. Seal küsitigi siis, kas ma päriselt osaleda ei tahaks. Muidugi ma tahtsin ja nii see läks.

Järgmine suur üritus toi-mus juba Paides 10.–11. augustil. See oli Paide ar-vamusfestival. Seal osalesin juba täieõigusliku liikmena. Külastasin mitmeid arva-mustelke. Kõigepealt sat-tusin EKRE telki, teema tundus huvitav: „Sooneut-raalsus”. Aga kaua ma seda juttu kuulata ei suutnud.

Miks siis?Mulle hakkas kõik vastu.

Saan aru, et oma tuleb hoi-da, kuid minu meelest ei tohi üht rahvast riigis teisest kõrgemale sättida. Tajusin ebavõrdsust põhirahvuse ja vähemusrahvuste, meeste ja naiste vahel. Tundsin, et pean oma arvamust aval-dama ja avaldasingi. Läksin Martin Helmega vaidlema ja vaidluses selgus, et meie seisukohad kohe mitte ei kattu. Tulin sealt ära.

tean, et tänaseks oled sot-side noortekogu liige. Miks just sotsid?

Sotside puhul meeldib mulle võrdsuse rõhutamine.

Kuidas eestimaa noorte manifest kokku pandi? Kas seal oli ka sinu osa?

Manifest pandi kokku noortearuteludes. Pinna-le jäi neli põhilist teemat, mida noored kõige enam esile tõsta tahtsid. Ja need on järgmised: haridus, noor-te ühiskondlik aktiivsus, lõimumine, Eesti loodus ja elukeskkond. Jah, selles ma-nifestis on ka minu osa! Eesti loodus ja elukeskkond – see on minu algatatud teema.

Lõimumine pakub mul-le ka väga huvi. Praegu tegutseb meil Eesti-sisene õpilasvahetuse organisat-sioon VeniVidiVici. Aga see pakub õpilasvahetust eestlastele. On väga vajalik, et lõimumise raames toi-muks ka eesti-vene kooli-de vaheline õpilasvahetus. Vene lapsed tahavad eesti keelt õppida, aga võimalusi napib. Riigikogus küsisid Ida-Virumaalt pärit noored president Kersti Kaljulaidilt, kas Narva ei oleks võimalik saada eestlastest eesti keele õpetajaid. Praegu õpetavad enamikes koolides venekeel-sed õpetajad, kes on eesti keelt võõrkeelena õppinud.

Nägin, et riigikogu istun-gite saalis olid endale päris riigikogulasest pinginaabri saanud. Kuidas see käis? Ja mis mulje Sulle riigikogu pidulik istung jättis?

Kui pidulik koosolek al-gas, saadeti meid, noori, kõigepealt saali ja paluti

ühekaupa istuda. Kui olime kohad sisse võtnud, tulid riigikogulased ja nii saimegi endile pinginaabrid. Minu pinginaabriks oli Heidy Purga. Sain hiljem temaga isegi jutule.

Riigikogu pidulik istung algas EV100 noorte maa-päeva patrooni Eiki Nestor sõnavõtuga ning president Kersti Kaljulaidi tervitusega. Pärast lugesid noored maa-päeva saadikud kuulajaile ette Eestimaa noorte mani-festi ja andsid hiljem teksti riigikogu esimehele üle. Õhkkond oli väga pidulik. Meid, noori, kuulati.

nagu noortele kohane, pidasite ka ühe korraliku disko maha.

Jaa. Siis, kui töine-pidulik osa läbi sai, tehti meist koos riigikogulastega grupipilt.

Fotod tegi riigikogu ja rii-gikantselei fotograaf Erik Peinar. Ta polnud sugugi surmtõsine inimene, sest kõigepealt andis korraldu-se: „Juustupallid!”, mis pidi tähendama, et kellelgi suu pärani ega kõrvuni ei oleks, ja järgmise fotoklõpsuga tuli uus lõbus käsk: „Jänkusar-ved!”. Nii saimegi riigikogu-lastele sarved ka pähe teha.

Edasi läks pidu riigiko-gu-esisele platsile, kuhu oli diskotehnika üles seatud. Diskorid olid muuseas Eiki Nestor ja Heidy Purga.

Noorte maapäev lõppes lustakas diskorütmis.

Helenat intervjueeris aita Matson

Juuni algul käivitusid Pär-nu tänaval Mõisaküla jaoks suuremahulised rekonst-rueerimistööd, mille käigus Maanteeamet rekonstrueeris riigitee 55 Mõisaküla tee km 0,000-3,500, uuendas täna-vavalgustuse ning ehitas Pärnu tänavale tee alla vee- ja kanalisatsiooni torustiku.

Tööde kogumaksumus oli 2,4 miljonit eurot, mil-lest Mõisaküla linnavalitsus rahastas ühisveevärgi ehi-tusprojekti projekteerimist ja ühisveevärgi ehitamist 110 000 euro ulatuses.

Pärnu tänava vee- ja ka-nalisatsioonitorustike re-konstrueerimise projekteeris OÜ Soojatehnik, riigitee re-konstrueerimise projekteeris Tinter-Projekt OÜ. Maan-teeameti poolt korraldatud riigihanke tulemusel teostas tee ehitust AS TREF Nord. Omanikujärelvalvet tegid Lindvill OÜ ja FIE Väino Kalmann.

Kevadel saab näha töömehi veel haljastustöid ja muid vaegtöid tegemas.

MirjaM järve

Riigi kingitus Mõisaküla linnale

Helena Kook – noorte maapäevaline Mõisaküla koolist

Pärnu tänav suvel 2017. Foto: anu laarmann

Riigikogulastel sarved peas. Foto: erik Peinar, Riigikogu

Helena Kook Riigikogus Heidy Purga pinginaabrina. Foto: anu laarmann

3Mulgi valla Abja, Halliste ja Mõisaküla piirkonna infoleht

Foto: anneli Pälsing.

Abja päevakeskus liitus Meieselts ja Vastseliina Kä-sitööühingu ettepanekuga kingi valmistamisel Eesti 100. sünnipäevaks „Minu Eesti täna“. Igal osalejal oli võimalus teha lapivaip 100 x 100 cm, et saada kokku 100 meetrine lapivaip. Vaiba valmistamisel võis kujutada kõike head ja positiivset meie elus. Päevakeskuse re-gistreerimisnumbriks sai 85.

Päevakeskuse kuus käsi-

tööga tegelevat naist otsus-tasid, et Abja mulkide vaiba looks saab mulgi mees koos linaõitega.

Vaiba õmblemisel osalesid Ludmilla Ly Kivilaan, Helve Viinapuu, Mare Õunapuu, Lea Mikaadu, Aino Laisaar, Mari Saarela ja juhendaja Veronica Pajo.

Päevakeskuse juhataja sotsiaaltöötaja

Mari saarela

Abja naised osalesid kingi valmistamisel

EESTI VABARIIK 100

Seekordse loo panin kirja, tuginedes materjalile „Mälestused Mõisaküla perioodist – väljavõte E. Lepiku eluteest, november 1989“

„Mõisaküla asula esimene raudtee jaamahoone valmis 1895. aastal. See asus praegu rööpmeil seisva vaguni vahetus lähe-duses. Tuleb mainida, et esimene rong liinil Pärnu-Valga läbis Mõisaküla aasta hiljem.

Raudteejaama käikuandmist tähistati esimese peoga Mõisakü-las – tantsuõhtuga jaamahoones. Hoone oli madal, aga pikkust küllaga. Seetõttu mahtus sinna hulk erineva otstarbega ruume. Jaama Viljandi poolses otsas asusid ametiruumid kus keskel ruudulise kivipõrandaga ootesaal. Pärnu poolses otsas asus puhvet-söögisaal. Sealt sai osta kooke, jooke ja ka sooja toitu. Sööklas oli ettekandjaks Abja paruni juures teeninud A. Felsen. Söögisaalist edasi oli puhvetipidaja Bakise nimelise mehe korter.

Ootesaali alevipoolse ukse kõrval oli seina sees ribilise luugiga suletav ajalehekiosk. Kohalikus kõnepruugis kutsuti seda jaama raamatukapiks, sest sealt oli võimalik osta nii ajalehti kui ka raamatuid. Kioskipidaja oli Paalitsa nimeline mees. Pikka aega oli jaama kiosk ainuke koht, kust sai osta kirjasõna. Kohalike hulgas kutsutud raudteepoes ilmus väike valik ilukirjandust. Peamiselt olid need raamatud „Looduse“ kroonise romaani ja kriminaalromaani sarjast. ETK süsteemi kuuluvas „Pangapoes“ müüdi vaid õpikuid.

1896. aastal hakkas toimima pidev rongiliiklus. Koos sellega muutus jaama perroon õhtuseks jalutuskohaks. Uudistati ron-giga saabujaid, tehti märkusi reisijate, nende rõivaste ja pakkide kohta, lobiseti tuttavatega. Suuremad poisid lõid tüdrukutele külge, pakkudes ennast „patseerimiskaaslaseks“. Kel pisut raha juhtus olema, ostis puhvetist paar sendist „ponksi“ – see oli paberümbrises lutsukomm. Ponksiga uhkeldati könnide ees ja nauditi teiste kommimangumist.

Halva ilmaga istuti puhvetis ning jälgiti, millise pidulikkusega serveeris ettekandja, valge rätik käsivarrel, kundedele toitu. Või siis vaadati üksikut õllesõpra, kes leti ees kõrge puki otsas pikast pokaalist meena kollendavat märjukest trimpas. See kõik oli eba-tavaline ja kodusest miljööst täiesti erinev maailm.

Jaamast lahkudes osteti kodust kaasaantud vaskviielise eest ajaleht, mis vastas kõige enam pereisa tõekspidamisele ja maitsele. Tavaliselt oli selleks „Sakala“, vähem „Waba maa“ ja veelgi harvem „Päewaleht“ või muu väljaanne. Asula kohta leidus kümmekond „Ajude gümnastika“ ehk ristsõnade ostjat.“

Kokkuvõtteks: tolleaegne Mõisaküla raudteejaam oli segu tä-napäevasest kaubanduskeskusest ja kollasest ajakirjandusest. Sai osta, süüa, vaadata, kritiseerida ja kurameerida. Ja lõpuks oli ju ka võimalus oodata rongi…

anu laarMannMõisaküla muuseumi juhataja

Mõisaküla raudteejaama puhvet 1915. a. Foto: laine Pedaja

„Raudteejaam kui meelelahutusasutus“

Kuigi rahvakeeles loetakse tibusid sügisel on muuseu-mil detsembrikuu kokkuvõ-tete tegemise aeg. Mõisaküla muuseumi esimese küla-lisraamatu sissekanne on kirja pandud 19. detsembril 1970. varsti 47 aastaseks saav muuseum on jätkuvalt heas vormis ja toimetab näituste-külaliste lainel.

Sel aastal oli külastajaid veidi vähem võrreldes vara-sematega. Möödunud aasta 1007 külastajale on hetkel vastandada 814. Eks oma rolli mängis Valga-Uulu maan-teelt linna sissesõidutee ka-pitaalehitus. Üksikkülastajate vähesuse kompenseeris orga-niseeritud turismigruppide arv. See tõi korraga muu-seumi ca 40-50 külastajat. Aasta rosinaks pean Eesti Muinsuskaitse Seltsi aasta-seminari läbiviimist muuseu-misaalis oktoobrikuus. Kohal oli vabariigi muinsuskaitsjate koorekiht ja selle valdkonna tugevaimad tegijad.

Kõikide Eestimaa muuseu-mide tipphetk on maikuus toimuv muuseumiöö. Selle aasta teema „Öös on män-ge“ planeerimine algas juba jaanuaris. Tänu Keskkonna-ameti keskkonnahariduse Viljandimaa spetsialisti Krista Kingumetsa abikäele jõudis muuseumisse kaks õpetliku sisuga näitust „Rannaniidu-kohver“ ja „Säästlik majan-dus“. Samuti tõi ta kohale

kaks komplekti lauamängu „Lotte loodusmäng“. Need osutusid väga populaarseks ja interaktiivsete pliiatsite patareisid sai vahetatud mit-meid kordi. Keskkonnaamet laenutab taolisi näitusi ha-ridus- ja kultuuriasutustele tasuta ja pakutavate näituste nimekiri on üsna pikk. Üle Eesti oli külastusi tol päeval 111 000 ja Mõisaküla muu-seumis käis 186 külastajat.

Järgmise aasta muuseumi-öö teema on juba kinnitatud. Muuseumide- ja kultuurilisti saadetud küsitlusele vastati 511 korral. Pakutud teemad „Öös on armastust“ sai 83 ja „Öös on vabadust“ 98 häält. Ülekaalukalt edastas neid 330 häälega teema „Öös on pidu“. Juubeliaasta muuseu-miöö toimub 19. mail 2018.

Aitäh kõigile, kes aasta jooksul on Mõisaküla muu-seumi külastanud ja tege-misi-toimetamisi toetanud. Eriline tänu neile, kes on aidanud muuseumi kogusid täiendada uute huvitavate esemete näol. Hetke viimase annetuse tegi Erika Kuusk, kes tõi muuseumisse rohkete fotodega albumi „Mõisaküla lasteaed, tegevust alustatud 2.nov. 1955“. Tänu külastaja-tele ja toetajatele muuseum kasvab ja areneb.

anu laarMannMõisaküla muuseumi

juhataja

Mõisaküla muuseumi tegemisi-toimetamisi 2017. aastal

Esimesel advendil oli Mõi-sakülas võib vist öelda ainu-laadne üritus Eestis. MTÜ Mõisaküla Jahiselts Metsis korraldas 3. detsembril koos EELK Mõisaküla koguduse-ga kirikus tänulõuna. Pakuti ulukilihast suppi ja piru-kaid. Külla oli kutsutud Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts, kes rääkis kaas-

aegsest jahindusest. Samuti oli võimalus nautida Abja Accordion Band kontserti „Barokist popini“.

Idee korraldada tänulõu-na tekkis jahiseltsi juhatusel, millega liitus kirikunõukogu ja Abja muusikakool. Selli-ne üritus aitab kogukonda lähendada ja tutvustada jahimeeste tegevust.

Mõisaküla Jahiseltsi Met-sis tegevusvaldkondadeks on: ulukifondi sihipärane kasutamine, jahiulukite kaitsmine, hooldamine ja arvestuse pidamine. Kesk-konnakaitse ja järelevalve töös osalemine. Koostööd tehakse RMK-ga, erametsa omanikega ja talunikega, et ära hoida suurulukite poolt

tehtavaid kahjustusi metsa-le ja põllukultuuridele.

Tänulõuna toidud valmis-tasid Ly Torn, Gea Rebane ja Eve Varik. Sündmuse jäädvustas Uno Tisler. Loo-detavasti saab tänulõuna heaks kogukondlikuks tra-ditsiooniks.

evi oissar

Jahimehed korraldasid heategevuslõuna3. osa

Päevakeskuse kuus käsitööga tegelevat naist otsustasid, et Abja mulkide vaiba looks saab mulgi mees koos linaõitega. Foto: lauri Sepp

Lotte loodusmängu juhendab Krista Kingumets (fotol keskel). Foto: Meelis Sõerd

Mõisaküla Jahiseltsi Metsis esimees (vasakul) Kunnar Keres kirikunõukogu esimees (paremal). Foto: toomas Oissar

Kaunist jõuluaega!Head vana aasta lõppu jateguderohket uut aastat!

Mulgi VallavolikoguMulgi Vallavalitsus

(Foto: J. Paul, foto pärineb Mõisaküla muuseumi fotokogust)

4 Mulgi valla Abja, Halliste ja Mõisaküla piirkonna infoleht

Foto: Gerhard Põllumäe

Foto: Karin Sepp

Foto: ingrit Porkanen

Koolisõnumeid HallistestNovembrikuu on olnud Halliste põhikoolis tegus. 4.–6. klassi

õpilased osalesid matemaatikavõistlusel „Mulgi pähkel“, 8.–9. kl tüdrukud J. Depmani nimelisel matemaatikavõistlusel Tarvastu gümnaasiumis. 5. klassi õpilased osalesid Viljandi raamatukogus infootsimängus „Raamatutes peitub tarkus“. 7.–9. klassi õpilased käisid Ugala teatris vaatamas etendust „Primavera Paunveres ja 4.–6. klassi õpilased „Vai-vai Vargamäe“. 1.–3. klassi õpilased vaa-tasid etendust „Lumekuninganna“. 9. klassi õpilased osalesid Vil-jandis Sakala keskuses karjäärikonverentsil ja 8. klassi tüdrukud Tallinnas meediapäeval. Õpilasüritusel „Lahe koolipäev“ osalesid õpilasesinduse president ja asepresident. 1.– 3. klassi õpilased võtsid osa loovpäevast Viljandi huvikoolis, kus ka õpetajatel oli võimalik mängida erinevatel rütmipillidel.

Sügisene perepäev toimus seekord looduses. Õpiti discgol-fimängu kogenud juhendaja Mats Tõhu juhendamisel. Pärast oli võimalik ka võistkondlikult rada läbida . Päev lõppes ühise supi- ja koogisöömisega.

3.–5. klassi poiste rahvastepallivõistkond saavutas väikeste põhikoolide arvestuses 2. koha, tüdrukute võistkond 5. koha. Minivõrkpalliturniiril „Mulgid platsile“ saavutas kooli võistkond 2. koha.

1.–2. detsembrini toimus koolis mulgi keele- ja kultuurilaager. Külas oli mulgi aabitsa ja sõnastiku autor Alli Laande. Ta rääkis Mulgimaast, mängis laulumänge, tutvustas raamatuid. Veel oli õpilastel võimalik puidust meisterdada, punuda paelu, teha jõulukaarte, orienteeruda taskulampidega koolimajas, mõistatusi mõistatada, mängida rahvamänge, nuputada, laulda.

Ees on ootamas jõulupäev, mis algab jumalateenistusega ki-rikus. Koolimajas toimub jõululaat. Saab võtta osa erinevatest töötubadest, nautida õpilaste esinemist, proovida õnneloosis kätt. Töötab kohvik.

Kaunist jõuluaega kõigile!

Halliste põhikooli õpetaja Milvi Kull

2017. a on Eestis kuulutatud laste ja noorte kultuuriaas-taks. Aasta tunnuslauseks on „Mina ka“. Sellega on soovi-tud innustada lapsi ja noori kultuurist osa saama ning ka ise elamusi looma. Ei ole siis imekspandav, et ka Abja valla tänavune Jaan Rannapi nimeline jutuvõistlus kasutas seda sama „Mina ka“ teemat.

Lugudes kirjutati nii eri-nevatest muljet avaldanud kultuurisündmustest kui ka koostegutsemisest ja iseole-misest kultuuris. Tänusõnad emakeele õpetajatele Siiri Meidlale, Silvia Mälksoole ja Sirje Renterile koostöö eest! Žürii koosseisus Tiiu Sommer, Kadri Niilikse, Lia Kuik, Eve Raska, Leida Lepland, Ingrit Porkanen ja Mariliis Järvelt, leidis üksmeelselt, et tänavune juttude tase oli hästi ühtlane ja parimaid välja sõeluda päris keeruline. Lõpuks sai langetatud selline otsus:

5.-6. klassLjudmila TepperLisette LoitKertu Marjaana Kortesmaa7.-9. klassAnne-Mai VaikjärvKarmen kaskKaspar Teorein10.-12. klassMerike VossLaura MeremaaMerili Marksalu

Agu Sihvka preemia sai Merili Kask. Agu Sihvka preemia on 50-eurone rahaline preemia ja seda on siiani välja andnud Abja vallavalitsus. Jaan Rannapi jutuvõistlust on peetud Abja vallas kuus aastat. Kuidas hakkab jutuvõistlus toimuma uues Mulgi vallas, seda näitab aeg.

ingrit PorKanenAbja raamatukogu juhataja

VeniVidiVici Õpilasvahe-tus korraldab eestisiseseid õpilasvahetusi 7.-12. klas-side noortele. Õpilastel on võimalus 1, 2 või 4 nädala jooksul minna õppima tei-se Eestimaa kooli. Selle programmi eesmärgiks on anda igale noorele võimalus avastada nii iseennast kui ka oma kodumaad ning vahetuse käigus kogeda miskit, mis muudaks nende elu.

Abja gümnaasium on vahetuskoolide nimekirjas ning seetõttu on meie kooli külastanud õpilased Viimsi koolist, Tallinnast ja Rakve-

rest. Kokku on meie kooli külastanud vahetusõpila-sena 5 õpilast: 1 Rakverest, 1 Viimsist ja 3 Tallinnast. Aasta alguses on oodata 10. klassi vahetusõpilast Vladislavi Narva Vanalinna riigikoolist ja kahte õpilast 8. klassi Viimsist koolist.

Hetkel on 8. klassis vahe-tusõpilasena Maria Koht-la-Järvelt, kes tuli õppima kaheks nädalaks.

Meie koolist on vahe-tusõpilaseks käinud Getlin Karksi-Nuias, Maarja Tallin-nas ja mina Varstu koolis.

Käisin vahetusõpilasena oma eelmises koolis, kuhu

läksin üheks nädalaks. Sain seal oma vanade klassikaas-lastega kokku ja ka õpetaja-tega. Kõigil oli taasnägemi-se rõõm suur. Kindlasti on plaan veelkord minna.

Uurisin meie klassi prae-guselt vahetusõpilaselt Marialt, miks ta valis Abja gümnaasiumi ja kuidas talle seni meeldinud on. Maria valis Abja gümnaasiumi, kuna tema sõbranna õpib siin ja VeniVidiVici vahe-tusprogrammis oli Abja gümnaasium nimekirjas, mistõttu ta sai ka siia tulla. Maria kuulis vahetusprog-rammist oma klassijuhataja

käest, kes innustas teda tu-lema, et ta saaks eesti keelt täiendada. Meie klassis talle väga meeldib, kõik saavad hästi läbi ja aitavad üksteist. Keegi ei solva teda, kui ta ei oska mõndasid sõnu või kui ei saa aru, millest temaga räägitakse.

Soovitan ka teistel õpilas-tel vahetusõpilaseks minna, sest see annab hea kogemu-se suhtluses ja saab ka uusi sõpru üle Eesti.

anne-Mai vaiKjärvAbja gümnaasiumi

8. klassist

a b j a k o o l i s t o i m u s 24. novembril karneval, millest võtsid osa kõik alg-klasside õpilased.

Kuna 24. novembril joos-takse ka Katri, siis olid alg-klasside õpetajad ja paar õpilast end maskeerinud kadriteks. Karnevali olid õpetajad mõelnud huvita-vaid mänge nagu köievedu, vägikaika vedu ja teisi ring mänge. Õpetaja Karin Sepp rääkis kadripäeva komme-

test. Pidu lõppes väikese diskoga, kus õpetaja Annely Pilk õpetas kõigile „Tibutant-su” ja ei puudunud ka teised laulud.

Pärast diskot autasustati kõiki lapsi kommi ja tänu-kirjaga.

Kõigil oli lõbus ja väga tore olla.

greete ja Madleen

Agu Sihvka preemia selgunud

INTERLAN: Abja tuur

Interlanist osavõtjad mänguhoos.

21.–22. oktoobril toimus Abja gümnaasiumi aulas videomänguhuvilistele võr-gupidu, nimega InterLAN. Osalejaid oli üle 40 võistleja, lisaks kohalikele noortele osales võrgupeol ka noori üle Eesti erinevatest paika-dest. InterLAN on võrgu-pidude sari, mille algatasid Viljandi Kutseõppekeskuse noored 2012. aastal. Võr-gupidude traditsioon algas Vana-Võidus juba 7 aastat tagasi. Iga-aastaselt laiene-nud sündmus on kasvanud Eesti suurimaks võrgu-peoks, mis toimus käesole-val aastal 8.–10. detsembril Vana-Võidus, kus osaleb kuni 400 võistlejat.

Tasuta kogukondlike võr-gupidusid korraldatakse, et pakkuda aktiivset tegevust noortele väiksemates ko-gukondades. Alates 2016. aastast püütakse koondada hariduslikku õppeprogram-mi IKT valdkonnast huvitu-vaid koolide noori, et pak-kuda põnevaid väljakutseid alates keskmise suurusega ettevõtetele analoogsete võrkude seadistamisest kuni logistikaplaanide ja turunduseni. Noored ise usuvad, et põnev praktili-ne tegevus huvipakkuvas valdkonnas on kõige aren-davam meetod õppivale

noorele. Võrgupidude kor-raldamise üheks eesmär-giks on näidata võrgupeo läbiviimisega ühiskonnale videomängude positiivset ja arendavat külge. Video-mängurid on äärmiselt te-rased ja tähelepanelikud, omades kiiret reageerimist ning süvenemis- ja kes-kendumisvõimet. Võrgu-peo peamine eesmärk on tuua omavahel kokku ühise hobi harrastajad, pakkudes võimalust laiendada tut-vusringkonda ning jagada omavahel kogemusi. Peale mängimistehnika vaheta-takse ka kasulikke arvuti-alaseid teadmisi, sealhulgas disainimise, programmeeri-mise, võrguehituse ja vee-bilehekülgede tegemise oskusi. Lisaks pakutakse tegevusi ka pealtvaataja-tele, et tekitada huvi IKT valdkonna vastu!

Huvi Abja jümnaasiumis toimunud võrgupeo vastu oli suur, algselt suur tun-dunud gümnaasiumi aula pakkus võimalust osaleda 40 võistlejal, kuigi sündmu-sest huvitatud noori oleks olnud veelgi.

InterLANi meeskond tänab kõiki koostööpart-nereid Abjas võrgupeo korraldamisel. Täname: Viljandi kutseõppekeskus,

Abja gümnaasium, Abja vald, Mulgi Kõrts, Popsi Köök, Abja noortekeskus. Täname teid, et aitasite ko-gukondliku elu edendada ning noorte hariduslikku

programmi toetada!

Üks interLANil osalenu-test ja Abja tuuri korralda-jatest

gerhard PõlluMäe

Kadrikarneval Abja gümnaasiumis

Vahetusõpilased

Algklasside õpetajad maskeerisid end kadriteks.

Agu Sihvka preemia sai Merili Kask.

5Mulgi valla Abja, Halliste ja Mõisaküla piirkonna infoleht

Foto: Deily tatar

Foto: laine Pedaja Foto: aita uuk

Foto: Karin Sepp

Oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistatakse hõi-mupäeva. Hõimupäevaga soovitakse paremini tead-vustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre, väärtustada omaenda pärit-olu, emakeelt ja kultuuripä-randit.

17. novembril tähistasid Abja gümnaasiumi 1.–4. klas-side õpilased JUURTEPÄE-VA. Selleks oli meile külla tulnud Tarvastust Kristi Ilves, kes on mulgi keele õpetaja, ajalehe Ütsainus Mulgimaa ja ERR Mulgi Uudiste toimetaja ning murderingi juhendaja. Lisaks on ta ka mulgi aabitsa kaasautor ja mulgikeelse Tä-hekese toimetaja. Mõlemad on maailmas ainulaadsed.

Ta rääkis meile Mulgimaa ajaloost, mulgi keelest, kom-metest ja tavadest. Igaüks sai kindlasti teada midagi uut ja huvitavat mulkide ja nende kommete kohta. Selleks, et mulgi murdekeelt tutvustada oli iga klass ette valmistanud mulgikeelse etteaste. Ees-märk on lastele mulgikeel-sete lugude abil tutvustada ja õpetada mulgi keelt ja kultuuri ja oma pärimust. Etteasted olid omanäolised ja huvitavad. Lastele meel-dis väga kuulata ja vaadata üksteise esinemisi. See kõik rikastab maailmapilti ja aitab väärtustada omakultuuri.

ave jelisejeva

Advendiaeg lasteaias algas lõbusa etendusega „Uskumatud juhtumid päkapikukülas.“ Reedel, 8. detsembril oli majas „Ora-vakeste päkapikula“. Terve maja oli väikesi ja suuri päkapikke täis. Rühmaruumid olid muudetud töötubadeks, kus meisterdati, räägiti muinasjuttu ja mängiti. Päkapikkudel olid käed tööd täis. Oli tore hommikupoolik. Suur tänu suurtele päkapikkudele.

Kersti KÜnnaPuu

Saali ukse taha kogunesid kõik suured ja väikesed kadrisandid. Seljas olid kõigil uhked valged riided, näos punased põsed, kaa-sas lehvikud, vihmavarjud ja sallid. Lauldi ukse taga, et küüned külmetavad ja varbad valutavad. Perenaine Aire lubas meil sisse astuda. Kadrisandid tegid endale sooja laulumängude „Sõit, sõit sõtsele“ ja „Aadamal on seitse poega“. Jalapuhkamise ajal mõistatati mõistatusi. „Pähklikese“ rühma lapsed küsisid ka enda poolt mõeldud mõistatusi. Näiteks – miks söövad valged lambad rohkem, kui mustad lambad?

Kadriema soovis pererahvale lasteõnne ja karjaõnne. Ikka sel-leks, et lapsed tublid ja targad oleks ja loomad terved püsiksid. Kadrisandid näitasid kuidas loomad karjamaale lähevad. Võisteldi lammaste „lauta“ ajamises ja lõnga kerimises. Vahepeal märkas kadriema nurgas vokki ja kõik soovijad said proovida vokiratast keerutada.

Siis aga hakkas „kadrititt“ nutma ja perenaine andis lapse jaoks lõnga, riiet ja peenraha. Kadrisandid tänasid pererahvast ja läksid tantsides ära.

Maie Mägi

Kadrid Abja lasteaias

Advendiaja algus lasteaias

Aasta kõige pikemad õhtud on innukalt tegutsema ergu-tanud punases kuues ja halli habemega ametimehed – nii väikesed ühe päka pikkused tegelased kui ka suured ja kõhukate kingikottidega koor-matud taadid. Mina olengi üks nendest – taat, kelle seljas kingikott kuuse alla ratsutab, ehk kõigi poolt alati oodatud jõuluvana. Viimane pilk oma ametirüüle, kingikott kindla-malt selga ja siis koputus ukse-le. “Kas siin on koos meie valla kõige pisemad ja kärsitumad jõulude ootajad?” kõlab Minu suust esimene lause. Vastust teaksin isegi siis, kui oleksin viimase kümnendi kurdina elama pidanud: muidugi ei kahtle ükski särasilmne te-gelane siin hetkegi selles, et ta on kogu aasta usin, viks ja viisakas olnud ning kärsitult Mind oodanud! Natuke kesi-sema kindlusega kõlab vastus küsimusele salmide valdkon-nas omandatud valmisoleku kohta. Mõistetav... Aeg leida oma koht särava kuuse juures ja vaadata Minu ning saalis oli-jate rõõmustamiseks õppinud lasteaia laste esinemist. Algus on suurepärane: laval laul-dakse ja saalist tunnustatakse tegijaid aplausiga. Tasapisi kandub esinemise pisik lavalt tooliridade vahele ja peagi sumiseb seal nagu mesilaste majakeses. Küllap tegin oma ettevaatamatu salmide kohta küsimisega lahti viimse het-

keni lukus püsinud väikeste südametunnistuste uksed ja nüüd kogub hoogu hädavaja-duse põhine salmide harjuta-mine! Olen süüdi... Kuhu aga libiseb varjule see terve aasta tublisti harjutatud viisakus oma laval laulvate eakaaslaste vastu – see vist väike, aga täie-line jõulusaladus...??? Avan kingikoti ja lavalt tulnute kätes lahkuvad kotist minu käepi-gistusest saadetuna esimesed kommid. Tähtsalt paberilt loeb päkapiku kohusetäitja, tädi Deily, aina uusi laste nimesid ja Mina kuulan just selleks hetkeks õpitut, et pisikesse pihku siis kommid ulatada. Minu ümber sebib üha rohkem lapsi, kelle nime kindlasti veel kõlanud pole - ju tõstab neis

pead see ürgse olelusvõitluse alla surutud geen! Kutsutud põnnide erutus aga on vahel nii suur, et isegi oma nimi ununeb. Pole hullu, sest mõni-kord tuleb emme või suurem-kogenum õde-vend appi ja õnnelik pakike saab omaniku! Jõudsalt väheneb kingivaru ja tühjenevad toolid saalis. Viimased salmid kõlavad juba pingutamata kuuldavana kuu-sest kaugemalegi. Kott ei saagi päris tühjaks, sest osa kingisa-ajaid on tulemata jäänud - iga-vikulised “edasilükkamatud asjatoimetused”!... Tõusen ja jätan hüvasti. Lahkuda siis-ki kohe ei õnnestu, sest pilt Minu põlvedel istumisest on päris mitmele lapsele sama oluline nagu kingipakk. Mõni

pere soovib aga pildil Mind ja kuuske endi keskel näha. Loo-mulikult olen selleks olemas, sest Jõulurõõmu kinkimine on Minu ülim kohus! Kõrvalruu-mist tuleb hõrgutavat kohvi, kringli ja piparkookide lõhna. Kohe peaks minema ringmän-gudeks ja ühiseks jõululustiks. Kahjuks.... Joon enne ehitud pidumajast lahkumist võõrus-tajate ja paari kohalejäänud pere seltsis ka tassikese kohvi, söön tükikese maitsvat kring-lit, pistan põske piparkoogi ning jätkan oma rõõmu toovat teekonda. Võib-olla olen peagi just SINU uksele koputamas!...

Kaunist jõuluaega soovides sinu jõuluvana

3.12 oli Halliste rahvamajas I advendikontsert. Süütasime sel puhul ka advendiküünla. Esinemas oli Abja Accordion Band koosseisus Merili Kask, Helari Tehver, Kuldar Kask, Karmen Kask. Kontsert kandis pealkirja Barokist popini, mis oli igati õigustatud pealkiri sellele imekaunile kontser-dile. Kuigi rahvast oli saalis kasinalt, võeti esinejad väga hästi vastu ja paluti lausa kaks lisalugu. Suur tänu esinejatele ja tuult tiibadesse noortele muusikutele.

laine Pedaja

I advent Halliste rahvamajas

Juurtepäev

Jõulud. Pilk üle halli habeme

Avalik konkurss kultuuriprogrammi „Mulgimaa pärimuskultuu-ri programm 2018–2021“ taotlustele algab 11. detsembril. Taotluste esitamise viimane tähtaeg on 15. jaanuaril 2018 (kaasaarvatud). Vastu võetakse taotlusi 2018. aastal läbi viidavate projektide jaoks.

Programmi üldeesmärgiks on väärtustada ja taaselustada Mul-gimaale omast elulaadi, tavasid ja kombeid, oskusi ning keelelist eripära, mis on erinevatele inimrühmadele nende igapäevaelu ja identiteedi osana omased ja olulised. Programmi abil soovitakse kaasa aidata vaimse kultuuripärandi väärtustamisele ja säilimisele ning püsimisele elavas kasutuses. Oluline on noorte sidumine esivanemate keele ja kultuuripärandiga ning kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamine, aga ka sellele kaasa aitavate tegevuste toetamine väljaspool Mulgimaad.

Alates 2018. aastast jaguneb programmi sihtala – Mulgimaa – nelja omavalitsuse vahel. Viljandimaal paikneb see Viljandi valla lõunaosas ja kogu Mulgi valla alal, Valgamaast haarab ta Tõrva valla ning Pärnumaa Saarde valla idakaarest väikese osa.

„Mulgimaa pärimuskultuuri programm 2018–2021“ põhineb en-disel riiklikul programmil „Lõunaeesti keel ja kultuur 2000–2009“ ja on jätkuks programmile „Mulgimaa kultuuriprogramm 2010–2013“ ja „Mulgimaa kultuuriprogramm 2014–2017“. Programmi koordi-neerimise ja täitmise eest vastutab Rahvakultuuri Keskus.

Toetuse saajad võivad olla riigiasutused, kohalikud omavalit-sused ja nende allasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, äri-ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad. Vastavalt kavandatavatele tegevustele saab valida kas projektitoetuse või tegevustoetuse taotlusvormi.

Taotlused palume esitada digitaalselt allkirjastatuna: program-mid@rahvakultuur.ee või saata postiga Rahvakultuuri Keskusesse aadressil J. Vilmsi 55, 10147 Tallinn

Mulgimaa pärimuskultuuri programmi tervikteksti ning toetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda Rahvakultuuri Keskuse veebilehel http://www.rahvakultuur.ee/?s=2388

lisainfo: liina talu, programmi koordinaator, tel: 605 2027, e-post:

liina.talu@rahvakultuur.ee

Abja Accordion Band. Kadritrall.

Aeg leida oma koht särava kuuse juures.

Külla oli tulnud Kristi Ilves, kes on mulgikeelse Tähekese toimetaja

Toetusprogramm „Mulgimaa pärimuskultuuri programm 2018–2021“ taotlusvoor avaneb 11. detsembril 2017 ja kestab 15. jaanuarini 2018

6 Mulgi valla Abja, Halliste ja Mõisaküla piirkonna infoleht

India küünlamüüjad-lapsed lilleõitega võilambikesi pakkumas

Odessa katakombide skeem.

Mulgi vallas (endised Abja, Halliste, Karksi, Mõisaküla omavalitsused) esitati 2016. aastal I meetmesse kokku 15 taotlust, summas 518 375,54. Toetus määrati hindamistule-muste ja eelarve alusel 8 toetuse esitajale, kokku summas 224 171,45 eurot. II meetmesse esitati 11 taotlust, summas 191 126,03 eurot. Toetus määrati 7 toetuse esitajale 108 612,98 euro ulatuses. III meetmesse esitati 13 taotlust, summas 177 740,30 eurot. Toetus määrati 6 toetuse esitajale, kokku summas 73 363,55 eurot, sh Mulgi Kultuuri Instituudi pool esitatud piirkonnaülene 10 216,38 eurone taotlus.

2017. aastal esitati Mulgi vallas I meetmesse 17 taotlust, kokku summas 445 271,09 eurot. Toetus määrati hinda-mistulemuste ja eelarve alusel 10 toetuse esitajale, kokku summas 265 918,37 eurot. II meetmesse esitati Mulgi vallas 10 taotlust (sh 1 piirkonnaülene), kokku summas 128 587,85 eurot. Toetus määrati 9 toetuse esitajale, kokku summas 114 273,29 eurot. III meetmesse esitati Mulgi vallas 11 taotlust (sh 1 piirkonnaülene), kokku summas 241 661,52 eurot. Toe-tus määrati alusel 8 toetuse esitajale (sh 1 piirkonnaülene), kokku summas 146 294,47 eurot.

Leaderi meetme projektitaotluste taotlusvoorud on 2018 aastal avatud järgmiselt:

14.–21. september 2018, I meede „Ettevõtluse arenda-mine“, taotleda saavad Mulgimaa Arenduskoja piirkonnas tegutsevad ettevõtjad. Toetust antakse kuni 60 % abikõlblike kulude maksumusest.

12. –19. oktoober 2018, II meede „Külakeskkonna ja kogukonna arendamine“, taotleda saavad MTÜd, SAd ja KOVid. Toetust antakse kuni 90% abikõlblike kulude maksumusest.

16. –23. november 2018 III meede „Paikkonna omapära ja konkurentsivõime tugevdamine“, taotleda saavad et-tevõtjad, MTÜd, SAd ja KOVid. Toetust antakse MTÜle, KOVle ja SAle kuni 90%, ettevõtjale 60% abikõlblike kulude maksumusest.

Igasse meetmesse saab esitada ühe projektitoetuse taot-luse taotleja kohta, välja arvatud ühisprojektid. Ühisprojekt on kahe partneri poolt esitatud projekt, milles saab toetust taotleda lisaks investeeringutele ka pehmetele tegevustele, mida partnerid ühiselt ellu viivad.

2018. a taotlusvoorude eelarve kujuneb vastava piir-konna 2016 ja 2017 taotlusvoorude kasutamata eelarvetest.

anneli roosaluMTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevjuht

Ajalehe Lõuna-Mulgi-maa novembrinumbri teisel küljel avaldatud loo „Meelis Sõerd pani toimetajaameti maha“ teise veeru alumisse lõiku on kahetsusväärselt sattunud paar eksitavat

faktiviga.Tegelikult hakkas Meelis

Sõerd kirjanik Vello Lattiku eeskujul, kelle toimetamisel oli selleks ajaks juba ilmu-nud Viiratsi valla lehe Kuu-kiri kolm esimest numbrit,

teise omavalitsuslehena Viljandimaal alates 1994. aasta aprillist toimetama ajalehte Lõuna-Mulgimaa. See oli algul Abja valla ning Abja-Paluoja ja Mõisaküla linna ühisväljaanne, mille-

ga paari aasta pärast liitus ka Halliste vald.

Kõnealuse loo autor Ene Maaten ja küsitletu Meelis Sõerd paluvad vigade pä-rast vabandust.

MTÜ Mulgimaa Arenduskojal on uus juhatus

Parandame vead Foto: Kalle Gastor

Foto: Kalle Gastor

Kalle Gastoni jutud Halliste raamatukogus

India püha linn Varanasi

26. aprillil oli Kalle Gas-ton Halliste raamatukogus jagamas reisimuljeid In-diast, kus ta viibis käesoleva aasta jaanuaris-veebruaris kuu aega. Sihtkohaks oli Gangese ääres asuv püha linn Varanasi. India ja maa-ilma üheks pühamaks ja vanimaks linnaks peetavas Varanasis, kus Buddha sai uskumust mööda valgus-tatuse, elas Gaston paar nädalat. Varanasis tungleb igal hommikul kümneid tuhandeid palverändureid mööda kitsaid ja prahiseid tänavaid Gangese poole. Tänavad lõpevad kõrgete kivitreppidega, mille alu-misi astmeid paitab vesi. Altariks peetakse seal päi-kest, mis jagab valgust kõr-gel kaldapealsel seisvatele templitornidele, massiiv-setele kindlusemüüridele ja treppidele. Altari aset täidab ka püha Ganges ise, mille vee imet tegevasse, hinge ja ihu puhastavasse väesse usub iga hindu. „Tavaliselt seal inimesed põletatakse ja heidetakse tuhk vette, aga pidalitõbi-seid peetakse roojasteks ja nende laibad visatakse otse Gangesesse,“ kõneles Gaston.

Osa reisirahast tuli an-netustena, millest viiendiku annetas Kalle küünlamüü-jatele-lastele. Ta märkis,

et isegi 1 euro on vaesele indialasele arvestatav sum-ma. Varanasis võttis Kalle vastu kukeaasta ja lasi Gan-gesesse Soome iseseisvuse eest 100 ja Eesti iseseisvuse eest 99 ujuvküünalt, lisaks toetajate küünlad. Kalle filmis selle sündmuse ja seda on võimalik vaadata aadressil https://www.you-tube.com/watch?v=F9PuVr5XP9s&feature=youtu.be. Ränduri teada müüvad jõe ääres lilleõitega võilambike-si lapsed, kes toidavad tee-nistuse eest oma vanemaid ja peresid.

„Mulle on öeldud, et olen siia ilma tulnud õp-pima abipalumist, aga mul on seda väga raske teha ja Facebookis ettevõetud aktsioon on mulle suur eneseületus,“ rääkis Kalle Gaston ajaleht Sakalale.

Ta mainis, et kerjamine on läbi aegade kuulunud mungaks olemise juurde. Gaston tegeleb ka joogaga ja selle juurde peaks kuu-luma ka niisugune etapp. „Olen võtnud hoogu, et Tallinnas näiteks vene ki-riku trepil või Balti jaama tunnelis kerjata, aga seni ei ole ma seda suutnud. Ühel päeval tahan seda siiski teha, et saada kogemust, mida pean väga oluliseks. Tões ja vaimus kerjates toimub teadlik enese alan-damine, aga ka vaimne kasvamine. Indias elab 90 protsenti inimestest sisse-

tulekuga alla euro päevas. Suur osa neist on harjunud kerjamisega põlvest põlve, seega on see teema Indias väga aktuaalne,“ rääkis Gaston.

Musta mere pärl Odessa

23. novembril oli Kalle taas Halliste raamatukogus. Seekord oli pea kaheküm-nel kohale tulnud huvilisel võimalus kuulda-näha reisi-jutte Odessast. Ukraina linn Odessa asub Musta mere ääres. Hea asukoha poo-lest muutus Odessa kiiresti üleeuroopalise tähtsusega kaubandus- ja tööstuskes-kuseks. Odessat peetakse Ameerika Las Vegaseks ja selle rannapiirkonda Arkaa-diat selle keskuseks.

Arkaadiast kümmekond kilomeetrit lõuna pool kõr-gel mäeseljandikul asub Püha Uspenski Mehe Kloos-ter. Kloostris õnnestus veeta mõni ööpäev, teha seal väike ringkäik ja tutvuda sealse kloostrieluga. Kloostris, st Jumala ees ei tohi end keegi mugavalt tunda. Õigeusk on tohutute keeldude süs-teem. Kuigi kloostri terri-tooriumil pidi keelumärkide järgi mobiiltelefoni välja lülitama, oli selle kasutami-

ne meeletu. Tihti võis näha, kui keegi justkui palvetas pingil omaette aga päeva pimenedes reetis helen-dus tema tõelise tegevuse. Kloostri naabruses asuvas lastekodus andis Kalle las-tele käpiknuku etenduse, mis võeti väga soojalt vastu.

Odessa linna all on suu-red katakombid – Euroo-pa pikimad, mis on üle 2500 kilomeetri pikkuse võrgustikuga üks maailma suurimaid maa-aluste käi-kude süsteeme. Põnevad labürindikäigud tekkisid ligi 200 aastat tagasi, kui Odessa ülesehitamiseks hakati kasutama lubjaki-vi. Kaevandamise käigus tekkisid pikad käigud, mis ulatuvad kümnete meetrite sügavusele ja asuvad kolmel eritasandil. Läbi aegade on Odessa katakombid olnud varjupaigaks salakaubitse-jatele, revolutsionääridele, partisanidele, vabamüür-lastele ja mitmetele teistele.

Need olid huvitavad kohtumised. Suur tänu Kallele, kes tuli jagama oma põnevaid seiklusi! Jääme ootama uusi kohtumisi.

Halliste raamatukogu nimel tänan kõiki, kes leid-sid aega ja olid kohale tul-nud!

sirle tellis

MTÜ Mulgimaa Arenduskoda valis 27.11.2017 toimunud liikmete üldkoosolekul Kaarli rahvamajas ühingule uue ju-hatuse. Senise 16 juhatuse liikme asemel on nüüd juhatuses 9 liiget: igast omavalitsust 3 esindajat. Kõigist omavalitsus-test vastavalt üks ettevõtlussektori, üks kolmanda sektori ja üks avaliku sektori esindaja. Uue juhatuse volitused algavad 1.12.2017. a. ja kehtivad 4 aastat.

anneli roosaluMTÜ Mulgimaa Arenduskoda tegevjuht

Leaderi projektid Mulgimaa arenduskoja piirkonnas

Piirkonnad/meetmed I meede/eurot

II meede/eurot

III meede/eurot

Viljandi vald (end Tarvastu ja end Viljandi valla külad) 30 215,54 0 35 754,27

Tõrva vald 152 315,66 147 196,12 95 628,77 Mulgi vald 14 043,95 49 079,89 109 754,76 Kokku 196 575,15 196 276,01 241 137,80

Pildil vasakult paremale:Omavalitsuste esindajad: Mulgi vald Peeter Rahnel, Tõrva vald Maido Ruusmann, Viljandi vald Alar Karu, Viljandi valla MTÜde esindaja Katrin Kivistik (MTÜ Holstre Pere Selts) ja ettevõtjate esindaja Kadri Õmblus (OÜ Süsi SG), Mulgi valla MTÜde esinda-ja Dmitri Orav (MTÜ Karksi Turism ja Keskkond) ja ettevõtjate esindaja Kaido-Allan Lainurm (Polli mõis OÜ), Tõrva valla MTÜde esindaja Indrek Valner (MTÜ Taagepera Külaselts) ja ettevõtjate esindaja Andres Saarep (Vanamõisa toitlustus OÜ).

7Mulgi valla Abja, Halliste ja Mõisaküla piirkonna infoleht Tasub teada

Medi häirenuputeenus on igas Eestimaa otsas kättesaadav olnud juba üle seitsme aasta. Uuri-sime, kuidas häirenupp hättasattunuid aidanud ja enam kui 30 inimesel isegi elu päästnud ning kuidas teisedki abivahendid oma kodus pikemalt iseseisvalt elada võimaldavad.

Häirenupp on kõige liht-sam abivahend. Üldjuhul on selle kasutaja eakas või liikumispuudega inimene, kes kannab kodus ja kodu lähistel viibides randmel või kaelas veekindlat kellatao-list häirenuppu. Õnnetuse korral - olgu see kukkumi-ne, terviserike või kasvõi tulekahju, vajutab hätta sattunu punast nuppu. See-järel helistab spetsiaalne käed-vaba hoolekandete-lefon - mis on paigutatud inimese kodus keskele asu-kohale - Medi kõnekesku-se operaatorile. Temaga suheldes selgitatakse välja kohapealne abivajadus. Operaator saadab vaja-dusel kohale hoolealuse usaldusisiku - lähisugula-se, naabri, sotsiaaltöötaja, kriitilisemal juhul ka kiirabi või päästeameti. Häire-nupu eesmärk ja suurim kasu ongi kohene teavita-mine abivajadusest ning välise abi kiire saabumine. Paljudel juhtudel ongi abi saamise kiirus kriitiline, et kahandada õnnetusest tek-kida võivad tagajärgi. Medi on aastatega lahendanud üle saja olukorra, kus ilma häirenuputa oleks hädasoli-ja mitmeid tunde või lausa ööpäevi oma kodus abita olnud. Häirenupuga saabub abi tavaliselt vähem kui tun-niga, mis on hätta sattudes ja abi oodates tohutu vahe.

Kaasaegsel häirenupul on lisaks nupu vajutamise võimalusele ka kukkumis-anduri funktsioon. Kukku-misandur algatab tugeva põrutuse korral häirekõne automaatselt juhul, kui ini-mene pärast kukkumist enam ei liiguta. Nii saab info võimalikust õnnetu-sest hoolealuse abilistele

edastatud kasvõi meele-märkuse kaotusega lõppe-nud kukkumise järgselt.

Võrreldes populaarse mobiiltelefoniga on häire-nupul märkimisväärseid eeliseid. Häirenupp on alati randmel, samas kui telefon kipub eakal kodus ikka kindlas kohas paiknema. Häirenupp on täiesti veekin-del, sellega võib ka duši all käia, kus on libe ja servad, millest üle astudes on kuk-kumisoht veelgi kõrgem. Samuti ei saa häirenupp vajalikul hetkel tühjaks, pa-tarei kestab aastaid. Medil on seitsme aasta jooksul korduvalt ette tulnud olu-kordi, kus mobiil on inime-sel endaga, ent ta ei suuda seda ohuolukorras käsitle-da. Häirenupul on vaja vaid üht nuppu vajutada või teeb sellegi ära kukkumisandur. Häirenupu vajutus on palju lihtsam ja mugavam kui telefoni käsitlemine, eriti ärevas ohuolukorras, kus isegi noortel ei tule numbrid meelde.

Häirenuppu kasutatak-se Eestiski üha sagedamini ohtlikes tootmistes, labori-tes, taastusraviasutustes ja mujal, kus üksinda viibiv isik (töö)õnnetuse taga-järjel ootamatult abi vaja-da võib. Aeg-ajalt vajavad häirenuppu nooremad ja üldjuhul terved inimesed, näiteks operatsioonijärg-selt taastudes, mil kukku-misoht suurem või haigus-hoog kasvõi ajutiselt üksi kodus viibides abivajaduse tingida võib. Mõttekam on

ootamatusteks valmis olla kui pärast kahetseda ja pikaajalise tervisekahjus-tusega riskida. Häirenupp on justkui kindlustuse eest.

Medi häirenupulahen-dusega saab ühendada spetsiaalse suitsuanduri, mis on kodudes niikuinii kohustuslik. Kui tavapärane suitsuandur piiksub vaid lokaalselt, siis hoolekande-telefoniga seotud suitsuan-dur algatab koheselt auto-maatse häirekõne ja Medi abikeskuse operaator kut-sub vajadusel päästeameti välja. Seda kasutavad nii üksikutes metsataludes kui suurlinna korterites elavad inimesed, sest õn-

netus võib tabada igaüht ja ka kortermajas ei oska naabrid iga hetk seinte taga juhtunut kahtlustada. Medi häirenuputeenusega on abi ühe nupuvajutuse või suitsuanduri automaatse häirekõne kaugusel.

Seitsme aasta jooksul on Medi häirenuputeenu-se abil erinevaid muresid lahendatud ja abilised koju saadetud enam kui 660 korral, sealhulgas üle mit-mekümne kiirabi ja isegi üks politsei väljakutse.

Teadaolevalt on 33 korral häirenupp aidanud hoole-aluse elugi päästa, mille üle on õnnelikud nii hoolealu-sed, lähedased kui ka väärt teenuse pakkuja töötajad.

Teine, paljudele noore-matelegi vajalik ja meil uud-ne abivahend on automaat-ne ravimidosaator, mis Soomes, Rootsis ja mujalgi pea 30 aastat kasutusel olnud. Hõlpsalt käsitleta-val seadmel on 28 eraldi ravimilahtrit, kuhu hooldaja või lähedane ravimid valmis paneb. Täpselt määratud kellaaegadel annab ravimi-dosaator meloodia ja pu-nase tulukese vilkumisega märku, et on aeg tablett võtta. Ravimidosaator ta-gab, et unustama kippuv inimene õigel ajal just õige ravimi manustab. Lihtne lahendus välistab valede ravimite võtmise ja võimali-ku üledoseerimise. Paljude haiguste puhul on ravimi õigeaegne võtmine ju era-kordselt oluline, hoides ära traagilised tagajärjed ja elukvaliteeti kahjustavad tüsistused.

Unustama kippuvatel inimestel aitab oma kodus turvaliselt elada ja sooja toitu valmistada elektrili-ne pliidivalvur. Lahendus sobib kõikidele elektriplii-tidele, hoides ära kõrbema läinud toidust tekkida võiva tulekahju ning ohu varale ja eludele. Pliidivalvur mõõ-dab nii temperatuuri pliidi kohal kui sisse lülitamise lubatud aega ning lülitab pliidi välja enne, kui võima-lik süttimisoht üldse tekib. Pliidivalvur on erakordselt suureks abiks ühisköö-kides, sotsiaalkorterites ja -majades ning üksinda elavatel eakatel, kel oht toit pliidile unustada kõrgem.

Kui hajameelne eakas või dementne isik peaks uitama minema, aitab tema asukohta tuvastada väike ja ülilihtne asukohatuvas-taja Yepzon. Lähedane või hooldaja saab oma nutite-lefonist alati vaadata, kus inimene asub. Samuti saab tellida automaatse teavi-tuse, kui inimene hakkab liikuma või jääb pikemaks ajaks liikumatuks. Nii teab vajadusel huvi tunda, kas kõik on korras.

Medi häirenuputeenus, automaatne ravimidosaa-tor, elektriline pliidivalvur ja kaduma läinud eaka asuko-ha tuvastamise lahendused tagavad eakale lähedasele tema enda kodus ja kauge-malgi suurema turvatunde ja kõigile hoolivatele lähe-dastele meelerahu.

Lisainfot saab Medi nõuandeliinil 661 8181, e-postiga info@medi.ee ja kodulehel www.medi.ee. Vajadusel suheldaks linna või valla sotsiaalosakonna-ga, et koostöös omavalitsu-sega vajalikud abivahendid kättesaadavaks teha. Tur-vatunne ja hingerahu ei ole privileeg, vaid inimõigus - igaüks tundku end kodus kindlalt ja saagu kauem iseseisvalt elada.

ees on jõuluaeg ja aastavahetus see on aeg, kui ini-mesed tahavad kaunistada oma kodu jõuluteemaliste kaunistustega, põletada rohkem küünlaid, aga ka rohkem pidutseda nii oma lähedaste kui ka suurema seltskonnaga. juba enne pühi, aga ka jõulude ja aastavahetuse meeleolus peab mõtlema, kuidas see aeg mööduks ohutult. ainult nii saame me kõik rõõmu tunda ja nautida pühi.

Suurema osa tuleõnnetustest saab alguse hooletust ümberkäimisest lahtise tulega. Samuti on tulekahjusid põhjustanud vananenud ja ülekoormatud elektrijuhtmestik ja katkised elektriseadmed. Jätkuvalt puhkeb palju tulekah-jusid, mis saavad alguse hooletust suitsetamisest.

Igaüks meist saab muuta jõulud ja aastavahetuse oma kodus ja enda lähedaste kodus turvaliseks. Märgake ohte ja pidage meeles:

• Asetage küünlad tulekindlale alusele ning kau-gemale kergesti süttivatest esemetest! Küünlaleek võib süüdata küünlajalga ümbritseva kaunistuse või liiga lähe-dal olevad tekstiilmaterjalid. Samuti on väga ohtlik panna küünlad põlema jõulukuusel

• Ärge jätke põlevaid küünlaid järelevalveta! Isegi kui olete süütanud küünla tulekindlale alusele ja ohutusse kaugusesse teistest esemetest, ei tohi jätta küünlaid põlema ja ise magama minna või üldse kodust lahkuda. Küünla võib maha pillata teie koduloom, samuti ei pruugi lapsed osata küünlaga ohutult ümber käia.

• Ärge koormake vooluvõrku üle elektriliste seadme-tega! Kui elektrivõrk on ülekoormatud, siis juhtmed võivad kuumeneda ning hakata sulama. Lühisesse sattudes võivad need süüdata ümbruse. Samuti ei tohiks jätta põlema elekt-rilisi jõulukaunistusi ilma järelvalveta. Kui lahkute kodust või lähete magama, on mõistlik need välja lülitada.

• Olge hoolsad toidu valmistamisel! Söögi valmiste-mise ajal on kõige parem viibida köögis. Toidu unustamisest sisselülitatud pliidile võib alguse saada väga traagiliste tagajärgedega tulekahju. Eriti hoolsad peavad olema eakad inimesed.

• Ärge jätke põlevat kaminat ja küdevat ahju jä-relevalveta! Lahtine tuli on alati ohtlik ning sellega tuleb ümber käia väga ettevaatlikult. Küttekolde ümber ei tohi olla kergestisüttivaid materjale (vaip, ka puidust põrand, diivan jm), sest kaminast või ahjusuust lennanud sädemest võib alguse saada tulekahju.

• Ärge laske õhku ilutulestikku olles hoonetele ja teistele inimestele liiga lähedal! Ilutulestikku võib kasuta-da hoonetest ja inimestest kaugemal järgides täpselt selle kasutusjuhendit. Taevalaterna õhku laskmisest soovitavad päästjad sootuks loobuda.

• Ärge suitsetage siseruumides! Kui hoolite endast ja oma lähedastest, ärge suitsetage siseruumides, sest hõõgu-vast suitsuotsast võib kergesti puhkeda tulekahju.

• Kontrollige oma kodus suitsuandurit regulaarselt! Igas kodus peaks ammu olema suitsuandur, mis varakult avastab tekkinud tulekahju ning annab sellest märku valju signaaliga. Kui suitsuandur on juba olemas, tehke suitsuan-durile enne pidustusi väike üllatus – pühkige andurilt tolm, vajadusel vahetage patarei ja testnuppu vajutades veen-duge, et suitsuandur on töökorras. Aidake selles ka oma lähedasi, eriti vanemaealisi, kes vajavad abi suitsuanduri kontrollimisel.

Juba enne pühi on soovitatav vaadata kodus ringi – kas kõik on tehtud selleks, et inimestel oleks ohutu. Veebis saab oma kodu tuleohutust testida aadressil https://www.kodutuleohutuks.ee/ . Test annab kohe tagasiside kodu ohutuse kohta ning samast saab päästenõustaja soovitusi, kui olukord vajab parandamist.

Kui hoolite oma lähedastest, sugulastest ja sõpradest, kinkige neile suitsuandur, kui seda neil ikka veel ei ole. Sa-muti on suurepärane kingitus tulekustutustekk, tulekustuti või hoopis korstnapühkija külaskäik – see toob alati õnne.

Päästeamet soovib kõigile rahulikku ja ohutut jõuluaega ning lõbusat aastavahetust!

Ohutu aastalõppHäirenuputeenus päästab - seitse aastat üle Eesti

Medi häirenuputeenus | tel 661 8181 | info@medi.ee | www.medi.ee | www.häirenupp.ee

8 Mulgi valla Abja, Halliste ja Mõisaküla piirkonna infoleht

Infoleht ilmub kord kuus.

KoostajaLauri Sepp. E-post lauri@abja.ee.

Tel 435 4784, 5664 0344.Pärnu mnt 30, Abja-Paluoja, 69403, Viljandimaa.

Raamatusõpradele

Halliste raamatukogust on võimalik osta raamatuid:

Silvi Saare „Külakogukond läbi kooli silmade“Silvi Saare „Jää püsima, Eesti küla“Laine Kivilo „Saandi mõttekangas“

Hilje Kokk Tamm „Talutütre kodu- ja koolilood“Kalle Gaston „Kihelkondlikud kihelused“

Maret ja Taivo Paide 24.11.2017 sündis poeg KASPER Abja vallavalitsus

Madli ja Sander Lepikson 13.11.2017 sündis poeg ERKI Mõisaküla linnavalitsus

Õnnitleme lapse sünni puhul!

Abja kultuurimaja tegemised detsembris -jaanuaris

I korruse fuajees detsembris ränd-fotonäitus „Näoga noorte poole“19.12 kell 14.00 Abja muusikakooli jõulupidu20.12 kell 11.00 Mulgi valla Abja pensionäride jõulupidu01.01 kell 00.30 uusaastapidu. Tantsuks ansambel Mehed. Pilet eelmüügis 20. detsembrini 5.-/kohapeal 7.-11.01 kell 18.30 Abja mälumäng III voor16.01 kell 9.00–11.00 doonoripäev19.01 kell 18.00–19.00 koolitab noori DJ RetroKiirabi kell 19.00–21.30 noorte disco Avatud noortekohvik. Koolitusele registreerimine ja info Abja noortekeskuses25.01 kell 17.00 Klubi Meelespea peoõhtu. Tantsuks ans De La Rosa.

halliste raaMatuKogus raamatunäitus “Jõuluoo-tusest jõuludeni”, mis on üles seatud 7. jaanuariniKaarli rahvamaja29.12. kell 21.00 aastalõpu-pidu. Jalga keerutab vo-kaal-instrumentaalgrupp MEHED. Pilet eelmüügist 8 eurot ja samal õhtul 10 eurot. Info ja broneerimine 5886 1997.

MõisaKÜla KultuuriMajas29.12. kell 19.00 Mõisakü-la kultuurimaja pidulik taasavamine. Õhtu täis põnevaid esinejaid ja ülla-tusi. Üritus tasuta.1.01 18 kell 24.00 kesklin-nas ilutulestik ja tervitus Ervin Tambergilt. 00.30–3.00 kultuurimajas avatud öökohvik.6.01 kell 20.00 Mõisaküla spordihoones uusaastapi-du. Peaesineja Alen Veziko, kabaree show Dance Wonderlandilt, Udo Band, pääse dets 15.-, jaanuaris 16.-, kohapeal 20.-.

Võimalik ette tellida lauale sööki, jooki tel 5615 8012! Pääsmed saadaval Mõi-saküla linnavalitsuses ja kultuurimajas.9.02 kell 19.00 Anne Palu-ver ja Piret Pürg etenduse-ga „Kohe näha, et vanad sõbrad“. Pääsmed saada-val Piletilevis, linnavalitsu-ses ja kultuurimajas.

uue-Kariste rahva-Majas21. dets kell 15.00 Tähistab Klubi 60+ tooMaPäeva.Mõtiskleme toomapäeva kommetest ja saabuvast jõuluajast.Ootame päkapikku kin-gikotiga (paki väärtus 5 eurot).23. dets kell 20.00 adven-diaja-ja aastalõPu-Pidu.Tantsitab ans K&K, üllatu-sesinejad. Pääse a 10 eurot.Laudade ettetellimine, laua katab igaüks ise. Info 5348 2842.5. jaanuaril kell 15.00 Klubi 60+ kutsub kaminaruumi tähistama kolmekuninga-päeva.

Kuhu minna

HAIKARA MARIA 96JELISAVETA KUKKA 92LINDA KANGUR 90ANN KEERD 89HILDA ANSO 88VALDEKU VANKER 88SALME PAUKSON 88VALVE NÄREP 85LAINE-ARMILDE PÄRNA 85HELJU HELEMETS 81TOOMAS MÄNDVE 81JUHAN PURJU 81LINDA RULL 80ENDEL OJAMÄE 80ELGI USIN 80RAJMOND PERRY MARTON 70HEIKI PÕLLUMÄE 70

Abja vallavalitsus

VIIVI KUUSIK 89HELGI MEOS 83MAIE KÜLVET 82EVA PIHU 81EVI LAARMANN 81

Halliste vallavalitsus

AINO KADAK 89LEILI SULTS 88VEERA KÕRGEKIVI 88VALLI RAUD 84LINDA TOODO 84HELGI RESNIS 83SALE TEEARU 83EDUARD BREICIS 83MAIE RAID 82HENN OJAKÄÄR 80MAIA PULLERITS 75ATS VISNAPUU 70

Mõisaküla linnavalitsus

Õnnitleme eakaid hällilapsi

Teated ja reklaam

TÄNAN KÕIKI HÄID KOOSTÖÖPARTNEREID

JA KAASTÖÖTEGIJAID AJALEHE LÕUNA-MULGIMAA AASTAIST!

RAHULIKKE JÕULE JA HEAD UUT AASTAT!

Meelis Sõerd

MÄLESTAME

Aeg möödub ja riivab nii mõnda,elu viib paljugi käest.

Aja õigus on võtta ja anda,kuid mälestus on jääv...

PILVI JÄNES 27.09.1940 – 27.11.2017

Mõisaküla Linnavalitsus

VELLO ANSO 10.05.1937-21.11.2017

ALEKSANDR BOIKO 20.02.1956-22.11.2017

ONA SAPOŽNIKOVA 07.11.1930-24.11.2017

AINO TOOMET 20.02.1921-04.12.2017

Abja vallavalitsus

IN MEMORIAM

AINO TOOMET

Meelespea klubi liikmed on jällegi leinas.Igavikuteele lahkus 96. eluaastal kauaaegne klubi liige Aino Toomet.Ta oli Ilmar Heina kõrval üks klubi asutajaid ja võttis osa klubi tööst palju aastaid. Laulis klubi juures tegutsema hakanud naisansamblis, laulis ka solistina.Aino oli pärit Järvamaalt. Mulgimaa sai koduks 1949. aastast, kuna abikaasa määrati tööle Abja Raudteejaama. Abja-Paluojale rajati kodu, kasvasid tütred. Aino armastas lilli ja ilu enda ümber. Tal oli ilus koduaed.Aino leidis tööd Abja Tarbijate Kooperatiivis mitmetel töökohtadel.Talle meeldis käsitöö. Kangastelgedel valmis palju värvikirevaid vaipu ja mulgi mustrites pleede. Kudus salle ja kindaid. Tema käsitööd kannavad paljud Abja inimesed.Ainost jääb palju mälestusi klubi liikmetele ja Abja inimestele.Veel meenutame hetki kauneid mu noorusest.

Elu andis muret, vaeva,elu andis õnne ka.Elu juhtis nõnda laeva,Et jõudis igavikuteele.

Mälestavad Meelespea klubikaaslased

EELK HALLISTE PÜHA ANNA KIRIKUS

Jumalateenistused

24.12 kl 16 Teenib praost Marko Tiitus

25.12 kl 14 Teenib õp emeeritus Villu Jürjo

31.12 kl 14 Teenib õp emeeritus Villu Jürjo

Koguduse õpetaja: praost Marko Tiitus, tel 5341 3394, marko.tiitus@eelk.ee.Kui soovid ristimist, leeritamist, matust, pihti, eestpalvet või vaimulikku nõu, siis helista ja lepime kokku aja kohtumiseks.