hei 2011 03

Nr 29 (38) • Märts 2011

mit sloan management reviewviis innovatsioonimüüti

intervjuumartti raidal: me teame universumist meeletult vähe

kinoeestlased loovad ainulaadset talgufilmi

E E s t i i n n o v a t s i o o n i a j a k i r i

HEI internetis » hei.eas.ee

Lk 38 » eesti firma

Pipedrive pakub ülevaatlikku tarkvara pühendunud müügimehele

LK 10 » uudised

Ekspordirevolutsiooni läbinu peaks tooma ettevõttele miljon eurot käivet

Lk 29 » intervjuu

Arvo Kivikas: keegi sind niisama targaks ei tee

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) organiseerib koostöös erialaliitudega 2011. aastal mitmeid eksportööridele mõeldud kontaktreise, näiteks aprillis Araabia Ühendemiraatidesse ja mais Rootsi. Kontaktreiside eesmärk on tutvustada Eesti ettevõtjatele ekspordivõimalusi uutes sihtriikides ja kohtuda potentsiaalsete koostööpartneritega ning klientidega.

Kontaktreis on hea võimalus ambitsioonikatele ja aktiivsetele ettevõtjatele luua uusi ärikontakte. Tingimuseks on valmis toode või teenus, millega saab alustada koheselt eksporti.

Kuidas osaleda?

Kontaktreisil osaleda soovijatel tuleb täita ankeet, mille alusel otsitakse potentsiaalsed partnerid, kellega lepitakse kokku individuaalsed kohtumised.Korraga saab osaleda kuni 12 ettevõtte esindajat.

Ankeedi saamiseks palume saata e-kiri aadressile [email protected].

Täiendavat teavet leiate aadressilt: http://www.eas.ee/kontaktreisid Kontakttelefon 627 9540.

Osale kontaktreisil ja valluta uued turud

Koos loome tulevikku

Millest tekib innovatsioon?

Erik Aru, Hei peatoimetaja

Oma võrdlemisi kriitilist arvamust riike edukuse, leidlikkuse, tubliduse ja jumal teab veel mille alusel ritta seadvate kõiksuguste edetabelite kohta olen varasemateski HEI juhtkirjades avanud. Inimestele aga meeldib neid uurida ja lugejatele ei tohi

samuti pettumust valmistada. Nii tuleb selleski numbris juttu kahest nimistust, kus riigid, nende seas Eestigi, järjekorda pandud. Üks, kahe Londonis baseeruva professori metoodika põhjal koostatud ettevõtluskeskkondade võrdlus jäi lõpuks väljagi – Eesti 71 vaadeldud riigi hulka ei kuulunud.

Neist kahest üks, Euroopa innovatsioonitabel, püüab riike järjestada nende, nagu nimi-gi ütleb, innovaatilisuse põhjal. Märksa huvitavam kui ühegi riigi koht edetabelis on aga te-gelikult see, kuidas innovatsioon tekib. Selle kohta on HEI märtsinumbris kaks artiklit. Ühe võiks kokku võtta sõnadega: Hiina sunnib. Idamaine konkurents on nimelt ühe uurimuse järgi pannud lääneriikide firmasid märksa uuenduslikumalt asjadele lähenema. Teises kir-jeldavad kolm teadlast, mida nad said teada rühma maailma suurfirmade innovatsiooni-katseid vaadeldes. Tehke tööd ja nähke vaeva, küll tuleb ka innovatsioon, võiks olla nende õpetussõnad. Revolutsioonilisi ideid tuleb maailmas suhteliselt harva ette – ja ega needki ilma tööta kuhugi jõua.

Kuidas puutub siia riik? Too peaks looma võimalikult ettevõtlust soosiva keskkonna – maksude, seadusandluse ja muude institutsioonide näol – ning siis eest ära haihtuma. Küll turg ise asjad paika paneb. Sellist arvamust kuuleb Eestis praegugi sageli, kuigi vast vähem kui veel mõne aasta eest.

Harvardi Ärikõrgkooli investeerimispanganduse professor Josh Lerner uuris mõne aas-ta eest kõrgtehnoloogilisi klastreid üle maailma ega leidnud ühtegi edukat näidet, mille loomisel avaliku sektori raha poleks olulist rolli mänginud. Muidugi, leidub veel kordades rohkem ebaedukaid näiteid, mis miljonite või isegi miljardite dollarite maksumaksja raha kulumisest hoolimata kuhugi välja ei ole jõudnud.

Isegi Räniorg, mille sünni ja kasvu üldlevinud narratiivis – tegu olevat ettevõtlike ini-meste, riskikapitali ja ülikoolide iseenesliku sümfooniaga – riigile kohta ei leidu, ei ole tekki-nud vaakumis. USA föderaalvalitsus oli tegelikult selle loomise juures. Pakkus riskikapitali, tellis sõjatööstuse tarbeks kõiksugu uuringuid. Ning riik ei ole ka praeguseks kuhugi kadu-nud. Näiteks tuleb 65–70 protsenti SRI Internationali (kunagi Stanford Research Institute’i nime kandnud legendaarne rakendusuuringute keskus, kus on loodud muu hulgas arvuti-hiir ja ultraheliseade) uurimisprojektide rahast riigi kaukast. Rida nutikaid idufirmasid saab oma esimesed tellimused USA kaitse-eelarvest.

Kuidas aga leida see tasakaal riikliku toe ja ettevõtlikkuse vahepeal – vaat see on üks hea küsimus. Millele vastamisel tuleb mul õnneks praegu ruumipuudus appi.

3Juhtkiri

Peatoimetaja: Erik Aru, [email protected]

Projektijuht: Raivo Murde, [email protected]

Kujundus: Timo Viksi, [email protected]

Väljaandja: Eesti Päevalehe AS,

Narva mnt 13, Tallinn 10151

Trükk: Printall

Ajakirja tasuta tellimine: [email protected]

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel

innovatsiooniteadlikkuse programmi raames

Reklaam: Reemet Kaldoja, [email protected], tel 680 4628

lK 5 » uudisedmullu SAid STruKTuuriToETuST ENAm TrANSPorT, TööTuTE KooliTAmiNE jA KuTSEõPPEASuTuSEd

lK 6 » uudisedKoHAliKE omAVAliTSuSTE VEEbiPorTAAl SAi KASuTuSVAlmiS

lK 7 » uudisedAVANES uuTE TEAduSE TiPPKESKuSTE TAoTluSVoor

lK 8 » uudisedEESTi lAiribA ArENguKAVA mAAilmAS KuuES

lK 10 » uudisedEKSPordirEVoluTSiooNi läbiNu PEAKS ToomA ETTEVõTTElE miljoN EuroT KäiVET

lK 14 » kaubandusHiiNA SuNNib EurooPlASi jA AmEEriKlASi iNNoVATSiooNigA TEgElEmA

lK 16 » mit sloan management reviewViiS iNNoVATSiooNimüüTi

lK 26 » mit technology reviewArHiTEKTuuri ümbErEHiTAmiNE

lK 29 » intervjuuArVo KiViKAS: KEEgi SiNd NiiSAmA TArgAKS Ei TEE

lK 34 » eesti firmaKuidAS HääldAdA iNgliSE KEElT

lK 35 » eesti firmaHüVASTi PulSimõõTjAlE!

lK 40 » teaduscErN-i TEAdlASEd oTSiVAd TErViKliKKu füüSiKAT

lK 44 » intervjuumArTTi rAidAl: mE TEAmE uNiVErSumiST mEElETulT VäHE

lK 46 » ituuS börS müüb KõVAKETTAruumi PilVES

lK 47 » kinoEESTlASEd looVAd AiNulAAdSET TAlgufilmi

lK 50 » kolumn

Hea Eesti Idee Nr 4 (13) • oktoober 2008

4 SiSukord

Mullu said struktuuritoetust enam transport, töötute koolitamine ja kutseõppeasutused

Möödunud aasta lõpuks oli Euroopa Komis-jon eraldanud Eestile struktuuritoetusteks rohkem kui 2,5 miljardit eurot, toetust maksti möödunud aastal välja enam kui 453,6 miljonit eurot. Enam toetati transpor-di arendust, töötute koolitamist ja tööturu-le tagasitoomist ning kutseõppeasutuste kaasajastamist.

Aastaga kasvas võetud kohustuste maht 58-lt protsendilt 73-le. „Kohustuste võtmine 73 protsendi ulatuses tähendab seda, et ole-me perioodiks ette nähtud EL toetussumma suutnud enamjaolt juba reaalsete projektide-

ga katta. Nüüdsest on vaja keskenduda ees-kätt projektide tulemuslikule elluviimisele,“ märkis rahandusminister Jürgen Ligi. Kokku saab Eesti praegusel perioodil struktuuritoe-tust 3,4 miljardit eurot.

Mullu tehti Euroopa Liidu struktuuritoe-tuse väljamakseid ligi kümnendiku rohkem kui 2009. aastal. Suurimad summad maksti välja transpordi taristu arendamiseks (92,7 miljonit eurot), kvalifitseeritud tööjõu pak-kumise suurendamiseks (38,9 miljonit eu-rot) ja kutseõppeasutuste õppekeskkonna

kaasajastamiseks (32,9 miljonit eurot).

Kõige enam on struktuuritoetuseid ka-sutanud Harjumaa, kuna Harju maakond hõlmab mitmeid üleriiklikke investeeringuid. Enim kohustusi elaniku kohta võeti Järva-maal – 1630,31 eurot. Kõige enam välja-makseid elaniku kohta tehti Valga maakon-nas, 398,82 eurot.

Täpne info välisvahendite kasutamise kohta asub Rahandusministeeriumi kodule-hel.

Foto: Reuters

5

märts 2011 EEsti innovatsiooniajakiri HEI

uudiSed

HEI iganädalase innovatsiooniteemalise uudiskirja tellimiseks

saatke palun kiri aadressil [email protected]

Ajakirja tasuta tellimine: [email protected]

Reklaami tellimine: [email protected],

tel 680 4628Kirjastaja Eesti Päevalehe AS

Innovatsiooniajakiri HEI ilmub nüüd 10 korda aastas!

Kuni aprilli lõpuni korraldab Eesti Pank koostöös Euroopa Keskpangaga võistlus-mängu koolinoortele, et tutvustada euro pangatähti ja euroala riikide münte.

Võistlusmängu eesmärk on tutvustada euro pangatähti ja euroala riikide rahvusli-ke külgedega münte. Lisaks tuleb osalejal vastata euroga ja selle turvaelementide-ga seotud küsimustele, mille kaudu saab mängija kasulikku infot uue vääringu koh-ta.

Kahe ja poole kuu jooksul läbiviidav

Kohalike omavalitsuste veebiportaal sai kasutusvalmis

Keskpank käivitas eurot tutvustava võistlusmängu koolinoortele

arvutimäng „Eurojooks” on mõeldud eel-kõige 9–12-aastastele noortele. Võistlus-mäng koosneb seitsmest raskusastmest, iga tase on pühendatud ühele euro nimi-väärtusele. Mängu leiab Euroveebist ja Euroopa Keskpanga koduleheküljelt, kus on kirjas ka osalemistingimused.

Võistlusest osavõtmiseks saab regist-reeruda aprilli lõpuni ehk oma teadmisi võib proovile panna nii kohe kui ka aprillis. Viimane päev võistlusest osavõtmiseks on 30. aprill.

Neli paremat mängijat koos oma klas-siga kutsutakse mais finaalmängule Eesti Panka, kus toimub ka võitjate autasusta-mine.

Projekt viiakse läbi koostöös haridus- ja teadusministeeriumi, Õpetajate Lehe, ühiskonnaõpetuse ja majandusõpetajate seltside, Eesti Huvijuhtide Liidu, interne-tiportaalide koolielu.ee, lastekas.ee ja aja-kirjaga Hea Laps.

Kohalikele omavalitsustele mõeldud veebikeskkond sai kasutusele võtuks valmis. Uus veebilahendus lubab nii le-hekülje haldajatel kui ka omavalitsuse teenuseid kasutaval inimesel lihtsalt ja kiirelt teostada erinevaid toiminguid. Tänu ühendusele riigiregistritega liht-sustab teenuste kasutamist eeltäidetud avaldusvormide kasutuselevõtt.

Uue süsteemi kasutuselevõtuga soo-vib riik suurendada kohalike omavalitsus-

te läbipaistvust ja kodanike kaasarää-kimise võimalust. Portaali pilootprojekt käivitub Viiratsi vallas http://viiratsi.kovtp.ee. Teistel Eesti omavalitsustel on teenusportaaliga võimalik liituda testpe-rioodi lõppedes alates 2011. aasta märt-sist.

Teenuseportaal põhineb sisuhaldus-tööriistal (liferay.com), mis võimaldab veebilehte kergesti ja ühtselt hallata. Arendatud lahendus sisaldab omava-

litsuste veebilehekülgede standardset ülesehitust, haldustööriistu veebilehe haldamiseks ning eelseadistatud liides-tust riigiregistritega.

Kõigil omavalitsustel on võimalik ko-duleht kujundada vastavalt lahendusega kaasaskäivatele teemakaartitele enda kodulehe omanäolisust kaotamata.

Lahenduse väljatöötamist rahastati Euroopa Liidu struktuurfondide vahendi-tega.

Foto: Raigo Pajula

6

EEsti innovatsiooniajakiri HEI märts 2011

uudiSed

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi eestve-damisel valmis põhjalik veebirakendus, mille abil saavad huvilised tutvuda Ees-ti rannajoone, rannikualade ning sealse elustikuga, lahendada ülesandeid ja teha virtuaalse rännaku mööda ranni-kut.

Koostöös teiste partneritega valmis TÜ loodusmuuseumil õppevahend, mis tut-vustab just seda piiriala, mille kaudu on hea võrrelda Eesti loodust ja keskkonda naabermaadega. Veebileht aitab uurida, millised on rannikud Soomes, Rootsis,

Tartu Ülikooli loodusmuuseumil valmis Eesti rannikualade kaardirakendus

Sihtasutus Archimedes ootab kuni 1. ap-rillini taotlusi uute teaduse tippkeskuste loomiseks – loodetavasti toob äsja ava-nenud tippkeskuste arendamise meetme teine taotlusvoor Eestisse juurde vähe-malt neli uut tippkeskust.

Esimesed rahvusvaheliselt kõrge ta-semega uurimisrühmadest koosnevad teaduse tippkeskused loodi Eestis 2001. aastal. „Teaduse kvaliteet on olnud Eesti teaduspoliitika ja teaduskorralduse üheks alustalaks. Tippkeskused aitavad suu-rendada meie parimate teadlasgruppide

Lätis, millest tulenevad erinevused ja sar-nasused ning kuidas mõjutab Läänemere seisund meie loodust.

„Ühest küljest otsisime teavitavat rakendust, mis suudaks kergemini luua teadmistesilda Läänemere maade vahel,” rääkis TÜ loodusmuuseumi digitaalarhii-vide spetsialist ja kaardirakenduse üks looja Veljo Runnel. „Teisest küljest tahtsi-me luua õppevahendit, mis oleks kasulik Eesti õpetajatele ja õpilastele ning kus in-teraktiivsus ja atraktiivsus oleks olulised tegurid.”

„Veebilehe kasu on lisaks harivale suu-resti ka tunnetuslik, see aitab tajuda meie looduse ja maastiku terviklikkust. Kõik looduse- ja reisihuvilised inimesed leiavad siit kindlasti midagi põnevat ja kasulikku,” usub Runnel. Veebileht on mõeldud kasu-tamiseks kõigile huvilistele, aga eelkõige võib see olla kasulik õppevahend koolides, huvikoolides ning keskkonnahariduskes-kustes.

Eesti ranniku kaardirakendusega saab tutvuda aadressil: http://eestirannik.ut.ee.

töö tulemuslikkust, võimekust ja konku-rentsivõimet,“ rääkis haridus- ja teadus-ministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Andres Koppel. Tänaseks tegutseb Eestis seitse teaduse tippkes-kust.

31. jaanuaril avanenud meetme ees-märgiks on toetada Eestis tehtavat tipp-teadust ning soodustada temaatiliselt lähedaste või üksteist täiendavate tipp-uurimisrühmade koostööd. Toetatakse kõiki tippkeskuse tegevusi, sealhulgas aparatuuri hankimist, lähetusi ja kooli-

tusi, ideede väljatöötamist ja testimist ning teadustulemuste populariseerimist. Taotlusi hindab komisjon, kuhu lisaks si-seriiklikele liikmetele kuuluvad ka kõrge-tasemelised väliseksperdid.

Toetust võivad taotleda teadus- ja arendusasutuste uurimisrühmad või nen-de konsortsiumid, ühte tippkeskust toeta-takse kuni 3,2 miljoni euroga. Taotlusi on võimalik esitada kuni 1. aprillini 2011.

Meedet toetatakse Euroopa Regionaal-arengu Fondist.

Avanes uute teaduse tippkeskuste taotlusvoor

Foto: Terje Lepp


7


uudiSed

Selgusid paremad e-teenused

Eesti lairiba arengukava maailmas kuues

Uuringufirma Economist Intelligence Unit koostas riiklike lairibainterneti projektide hindamiseks indeksi ja järjestas nende põhjal 16 riiki, millel selgete sihtidega kava olemas.

Ettevõtte poolt välja töötatud indeksi koostamise metoodika võttis arvesse ühen-duse eesmärgiks olevat kiirust, üleüldist ühenduse kiirust, projekti rakendamise aja-kava, kulu avalikule rahakotile ja regulatsioo-nitingimusi. Maksimaalselt sai riik koguda viis punkti. Indeksi alusel koostatud edeta-belis asub Eesti küll viienda järjekorranumbri taga, aga kuna ees jagavad Soome ja Rootsi neljandat kohta, on Eesti positsioon tegeli-kult kuues.

Uuringuettevõtte sõsarfirma, nädalalehe The Economist tehnoloogiablogija varjuni-mega Babbage nendib, et tabeli eesotsas asuvad valdavalt riigid, mis ka praegu väle-date internetiühendustega silma paistavad. Märkimisväärne aga on nende maade, nagu näiteks Austraalia, Suurbritannia ja USA, nigel positsioon, kes riikliku arengukava kokku pannud just eesrindlastele järele jõudmise sihiga.

Riik Koht Punkte

Lõuna-Korea 1 4,4

Jaapan 2 4,3

Singapur 3 4,2

Rootsi 4 4,1

Soome 4 4,1

Eesti 5 4,0

Prantsusmaa 6 3,9

Hispaania 7 3,7

Taani 8 3,6

Austraalia 9 3,4

Uus-Meremaa 10 3,0

USA 10 3,0

Itaalia 11 2,9

Suurbritannia 12 2,7

Saksamaa 13 2,6

Kreeka 14 2,4

Majandus- ja kommunikatsiooniministee-rium ja Riigi Infosüsteemide Arenduskes-kuse korraldatud konkursil selgusid Eesti parimad e-teenused. Ühtekokku osales konkursil 71 uut kodumaist e-lahendust. Edasi liiguvad võitjad rahvusvahelisele konkursile World Summit Award.

Kõige tihedam oli konkursisõel e-äri ja ettevõtluse kategoorias, kus parima tiit-lile võistles 33 uut e-teenust. Erinevate alade ekspertidest koosnev žürii kuulu-tas pärast vaidlusi võitjaks sotsiaalse panganduse platvormi isePankur.ee. Žürii esimehe Margus Püüa sõnul hinnati selle inimeste- ja firmadevahelisi laene vahen-dava teenuse puhul kontseptsiooni tervik-likkust ja rahvusvahelist potentsiaali, mis võiks Eestisse tuua online-oksjonimajaga eBay võrreldava üleilmse eduloo.

Kõige tulisemad vaidlused tõi kaasa Eesti parima tiitli andmine e-valitsuse ka-tegoorias, kus võistlustulle olid astunud 15 e-lahendust. Seekord tunnistati Eesti parimaks elektrooniline majandusaasta aruannete keskkond, kuna see puudutab enam kui 120 000 Eesti ettevõtjat.

E-tervise vallas oli vaieldamatu võit-

ja Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa retseptikeskus ehk maakeeli digiretsept. „Vaatamata probleemidele süsteemi käi-vitamisel on see e-teenus tänaseks olu-liselt lihtsustanud nii patsientide kui ka arstide elu ning muutnud kõigest aastaga tundmatuseni kogu Eesti tervishoiumaas-tikku,” põhjendas Margus Püüa.

E-meelelahutuse ja mängude kategoo-rias noppis tiitlivõidu Elioni minuTV, mille kaudu saavad digitelevisiooni vaatajad määrata arvuti või nutitelefoni vahendu-sel telekavast saadete meeldetuletusi ning panna saated salvestama.

E-kultuuri ja pärandi vallas kuulutati Eesti parimaks e-teenuseks ajaloo info-pank Histrodamus, mis pakub võimalusi Eesti ajaloo interaktiivseks ja visuaalselt atraktiivseks õppimiseks ning seda ka inglise ja vene keeles.

Auhinnad jäeti välja andmata e-õppe, e-kaasamise ning e-teaduse ja tehnoloo-gia valdkondades, kuna žürii hinnangul polnud neis kategooriates tänavu piisava tasemega projekte Eesti parima e-teenu-se tiitli omistamiseks.

8


uudiSed

EEsti innovatsiooniajakiri HEI märts 2011Eesti Päevalehe topeltkülg. On, millest rääkida.

Kas vanemaks saades on hirmsam kaotada enesevalitsus, õpihimu või lapsemeelsus?

Veebruari lõpul sai läbi värbamis- ja koolitusprogrammi „Ekspordirevolutsioon” kolmenädalane värbamistsükkel. Selle eesmärk oli leida 25 välisturgudele suunduvat ettevõtet ja viia nendega kokku veerandsada värsket ekspordi müügijuhti. Tegu on seni mahukaima sellise programmiga Eestis.

Ekspordi-revolutsiooni läbinu peaks tooma ettevõttele miljon eurot käivet

Uued – just nimelt uued, sest sihiks oli leida inimesi, kellele see oleks esimene või teine töökoht pärast

kõrgkooli – ekspordi müügijuhid läbivad alates aprillist kokku 21 päeva vältava rahvusvahelise koolitusprogrammi ja neid juhendab aasta vältel isiklik mentor. „Usume, et aasta pärast programmi lõp-pu on nad suutelised tooma ettevõttele vähemalt miljoni euro suuruse ekspordi-käibe,” kinnitab programmi koos EAS-i ja Rootsi koolitusfirma ITM Internationaliga läbi viiv Marketingi Instituut oma kodule-hel.

Kokku esitas oma kandidatuuri 60 et-tevõtet ja 511 kõrgharitud spetsialisti, kellest konkursi nõuetele vastas üle ka-hesaja. „Nii suurt huvi ekspordikoolituste vastu ei osanud korraldajad loota,” tun-nistab Marketingi Instituudi juht Anu-Mall Naarits.

„Meie järgmiseks ülesandeks on viia kõik need inimesed kokku tööandjatega,” räägib Naarits. „Sellist massilist kokkuvii-mist pole Eestis varem tehtud, kuid looda-me, et juba aprilli lõpuks on meil olemas

25 ettevõtet, kes on endale leidnud igaüks ekspordijuhi ja kelle koolitamisega saame algust teha. Ukse taha jäänud paaridele ja kandidaatidele pakume võimalust oma raha eest teatud osa koolitusest siiski kaasa teha.”

„Nimena on see muidugi väga ambit-sioonikas, aga minu hinnangul kujuneb see ka üldiselt kasulikuks,” usub Eesti Kauban-dus-Tööstuskoja peadirektor Siim Raie, kes viitab oma asutuse poolt mullu suvel läbi viidud ekspordiprobleemide uuringule, mil-le järgi on kvalifitseeritud ekspordijuhtide puudumine üks suuremaid takistusi kau-pade ja teenuste väljaveo kasvatamisele. „Me peame need töökohad looma ja sinna inimesed leidma,” lisab Raie.

Praegusel ajal tegeleb suures osas Eesti ettevõtetes ekspordi ohjamisega tegevjuht ise kõigi muude asjade kõrvalt. Kuna aga te-magi aeg ei ole kummist, on see muutunud pärssivaks teguriks ekspordimahtude kas-vatamisel ja uutele turgudele siirdumisel, sel moel aga võib nii mõnigi uuenduslik ja rivaalidest eristuv toode laiemasse maailma mitte jõudagi.

Eksporditöö tundub olevat on haritud ja mitmekülgsetöökogemusega inimestele üks kojunaasmise stiimuleid.

Autor: Erik Aru • Foto: Reuters10


uudiS

Nii mõnigi ettevõtja on varem kahtlust avaldanud, kas üldse on võimalik peami-selt kodusel teel ekspordi müügijuhte koolitada. Nende seisukoha järgi tekib korralik baas rahvusvahelise turunduse korraldamiseks eeskätt väliskõrgkoolis õppides saadud kogemused ja võõramai-ne kontaktide võrgustik. „Kuskilt tuleb alustada, ega kõiki inimesi saa välismaa-le õppima saata ja siis aastateks ootama

sioonile” kandideerinud ettevõtjaid tun-neb huvi eeskätt Rootsi-Norra-Taani tur-gudele liikumise vastu. Ekspordisihtide seas aga on esindatud pea kõik ülejäänud Euroopa riigid ja Hiinagi.

„Ekspordirevolutsioon on minu hinnan-gul just sellise kvaliteediga programm, mis võiks motiveerida noori andekaid spetsialiste naasma Eestisse, et töötada jõuliselt areneda soovivates ettevõtetes ja panustada hüppelisse ekspordi käi-bekasvu, millest tõuseb tulu riigile ter-vikuna,” nägi majandus- ja kommunikat-siooniminister Juhan Parts programmi väljakuulutamisel sellest tulu ka projekti-le „Talendid koju!”.

Ja tõepoolest, Naaritsa sõnul aval-dasid programmiga liitumise vastu huvi mitu spetsialisti ja juhti, kes seni on ela-nud-töötanud välismaal. „Tundub, et eks-porditöö on üks kojunaasmise reaalseid motivaatoreid haritud ja mitmekülgse töökogemusega inimestele,” ütleb Naa-rits. Tema sõnul on avalduse saatnute seas näiteks kolmekümnendates mees-terahvas, kes juhtinud edukalt mitmeid rahvusvahelisi IT-projekte, üks majan-duskõrgharidusega kahekümnendates neiu, kes töötab praegu Saksamaal saksa keele ja matemaatika õpetajana, eduka kinnisvara arenduse taustaga kolmeküm-nendates mees, kes praegu elab ja teeb äri Belgias, samuti üks ühes araabia riigis elav ja praktiseeriv arst.

Laiemate kogemustega kandidaadid saavad võimaluse osaleda „Ekspordire-volutsiooni” ühes osas, Rootsis toimuval koolitusel, kus esinevad vaid välismaised koolitajad – doktor Fons Trompenaars räägib kultuuridevahelisest suhtlusest, professor Albert Angehrn muutuste juhtimisest ja professor Per Jester rah-vusvahelistest turundusstrateegiatest. „See on ka kogenud inimestele sobiliku tasemega moodul,” lausub Naarits. „Sel-lel ei pea nad koostama turundusstra-teegiaid ja äriplaane, mida nad niikuinii oskavad.” Neljapäevasele koolitusele järgneval viiendal päeval külastatakse Rootsi ettevõtteid.

Hanketingimustes on kirjas ka võima-lus, et samalaadne programm toimub ka tuleval aastal. Kas ja millisel kujul see teoks saab, sõltub praegu käimasoleva ettevõtmise edust.

EKsPoRdiREvolutsioon KoKKuvõtliKult

„Ekspordirevolutsioon” on aas-

tane arenguprogramm, mille

käigus otsitakse paralleelselt

veerandsada ekspordipotent-

siaaliga Eesti ettevõtet ning

sama mitut kõrgharitud ja vä-

hemalt kahte võõrkeelt valda-

vat välismaal elamise kogemu-

sega noort tööotsijat, kes oleks

huvitatud nendes ettevõtetes

ekspordijuhina töötamisest.

Väljavalitud asuvad ettevõte-

tes tööle ja osalevad samal ajal

aasta vältel kokku 21 päeval

rahvusvahelistes müügi- ja eks-

pordisuunitlusega koolitustes.

Enamiku koolitusi viivad läbi

välisõppejõud, nagu Hollandist

pärit kultuuridevahelise suhtlu-

se nõustaja Fons Trompenaars,

Prantsuse ärikõrgkooli INSEAD-

i infotehnoloogiaprofessor Al-

bert A. Angehrn ning Shang-

hais asuva Hiina Rahvusvahelise

Ärikooli strateegilise juhtimise

ja turunduse professor Per V.

Jester ning teised. Kõik aasta-

se programmi lõpetajad saavad

ka rahvusvahelise kaubanduse

juhtimise diplomi.

Ettevõtetele oli osalemise pii-

ranguks 20–250 töötajat ja

2009. aasta ekspordikäive vä-

hemalt kümme miljonit krooni

(640 000 eurot). Soovitavalt

peaks firmade sihtturud asuma

kaugemal, eelisseisundis olid

töötleva tööstuse ja teenindus-

sektori ettevõtted. Ettevõtete

omaosaluseks on viiendik koo-

lituse maksumusest ehk 2824

eurot.

jääda, kuni nad tagasi tulevad,” leiab Raie. „Selline lühiajaline intensiivne täiendõpe on väga kasulik ja kindlasti suurendab nende inimeste rakendatavust ettevõte-tes.” Pealegi – „Ekspordirevolutsioonis” osalejatel peab all olema välismaal töö-tamise, õppimise või lihtsalt elamise ko-gemus.

Kõige suurem rühm „Ekspordirevolut-


11


uudiS

Autor: Villu Zirnask • Foto: Reuters

Liidergrupis on Rootsi, Taani, Soome, Saksamaa ja neid jälitavas rühmas kümme riiki: Austria, Belgia, Küpros,

Eesti, Prantsusmaa, Iirimaa, Luksemburg, Holland, Sloveenia ja Suurbritannia. Meie lõunapoolsed naabrid Läti ja Leedu asuvad kõige viimases, neljandas, nime „tagasi-hoidlikud innovaatorid” kandvas grupis. Järjestus põhineb peamiselt 2008.–2009. aasta statistilistel näitajatel, seega majan-duskriisi mõjud selle aasta tulemuskaardil täiel määral veel ei kajastu.

MidA MõõdEtAksE?

Riikide innovaatilisuse mõõtmiseks on kasutatud kolme näitajate gruppi. Esime-se grupi ühisnimetajaks on võimaldajad. See hõlmab inimressursse, täpsemalt heade oskustega ja kõrgelt haritud tööjõu kättesaadavust (doktorantuuri uute lõpe-tajate suhtarv, kõrgharidusega inimeste osakaal), teadussüsteemi avatust ja kon-kurentsivõimet (teaduspublikatsioonide suhtarv ja tsiteeritavus, koos teiste riikide teadlastega avaldatud publikatsioonide arv, väljastpoolt EL-i tulnud doktorantide osakaal) ning finants- ja tugisüsteemide innovatsioonisõbralikkust (avaliku sektori uuringu- ja arenduskulutuste suhe SKP-sse, riskikapitali investeeringute suhe SKP-sse).

Teise näitajate grupi ühisnimetus on ettevõtete tegevus. Siin mõõdetakse et-tevõtte uuringu- ja arenduskulutuste ja muude innovatsiooniga seotud kulutuste taset SKP-sse, teadussüsteemi sidemete tihedust ärisektoriga (innovatsiooniga te-gelevate väikeettevõtete osakaal, teadus- ja ärisektori ühispublikatsioonide suhtarv)

Euroopa innovatsioonikaart 2010: Eesti kuulub liidreid jälitavasse gruppiEesti kuulub EL-i innovatsiooniliidreid jälitavasse gruppi, ütleb veebruaris avaldatud Innovation Union Scoreboard 2010, mida paneb kokku Euroopa Komisjoni hõlma all tegutsev Pro Inno Europe.

ning intellektuaalomandi suurust (paten-ditaotluste suhtarv jmt näitajad).

Kolmas näitajate rühm kannab nime tulemid. Siin mõõdetakse väikeettevõtete osakaalu, mis on rakendanud toote-, prot-sessi- või turundusinnovatsiooni, tööhõi-vet teadmusmahukates sektorites, kõrg- ja kesktehnoloogiliste toodete ja teenuste eksporti, välisturgudelt teenitava litsent-si- ja patenditasu suurust.

Eesti suhtelisteks tugevusteks on Scoreboard 2010 järgi inimressursid, et-tevõtete investeeringud (teadus- ja aren-dustegevuse (T&A) kulud võrduvad küll

kõigest 51 protsendiga EL27 keskmisest, aga muud innovatsioonikulutused see-eest 250 protsendiga) ning siinsete tead-laste tihedad sidemed muu maailmaga (teaduslike ühispublikatsioonide näitaja on 185 protsenti EL-i keskmisest tase-mest), samuti innovaatiliste väikeette-võtete hulk. Suhtelisteks nõrkusteks on teadussüsteemi vähene avatus, mis väl-jendub väljastpoolt EL-i tulnud doktoranti-de väheses arvus (vaid üheksa protsenti EL-i keskmisest tasemest), ning intellek-tuaalse omandi vähesus (litsentsi- ja pa-tenditulud välismaalt vaid 61 protsenti

Innovatsiooniliider Šveits lendab kõigil EL riikidel kaugelt eest ära

12


innovatSioonikaart

Autor: Villu Zirnask • Foto: Reuters

innovatsioonitabloo 2010

Eesti ettevõtlus on innovaatilisuselt Eli keskmisel tasemel, kuid majanduslikuks tulemiks ja intellektuaalomandiks ei ole seda suudetud pöörata Indeksi maksimaalne võimalik väärtus on 1, minimaalne on 0. Koond- inim- teadus- Finants- ja Ettevõtete teaduse ja intellek- Ettevõtete Majandus-

indeks ressrusid süsteem tugisüsteemid investeeringud äri sidusus tuaalomand innovaatilisus likud tulemid

Šveits 0.83 0.84 0.99 0.70 0.82 0.60 0.93 1.00 0.84

Roortsi 0.75 0.89 0.81 0.93 0.69 0.78 0.79 0.56 0.61

Taani 0.74 0.64 0.88 0.75 0.58 0.93 0.83 0.56 0.65

Soome 0.70 0.88 0.67 0.83 0.64 0.74 0.65 0.52 0.65

Saksamaa 0.70 0.61 0.60 0.63 0.67 0.56 0.77 0.99 0.73

Suubritannia 0.62 0.70 0.83 0.76 0.51 0.74 0.42 0.31 0.64

Belgia 0.61 0.66 0.83 0.60 0.43 0.76 0.48 0.68 0.52

Austria 0.59 0.58 0.68 0.51 0.55 0.56 0.74 0.61 0.48

Holland 0.58 0.62 0.92 0.76 0.31 0.54 0.66 0.36 0.49

Iirimaa 0.57 0.75 0.75 0.39 0.53 0.44 0.42 0.44 0.74

Luksemburg 0.57 0.52 0.64 0.66 0.32 0.47 0.53 0.74 0.64

Prantsusmaa 0.54 0.68 0.70 0.68 0.41 0.43 0.43 0.47 0.55

EL27 0.52 0.54 0.55 0.63 0.46 0.41 0.50 0.50 0.54

Küpros 0.50 0.59 0.44 0.14 0.49 0.61 0.31 0.69 0.54

Island 0.49 0.34 0.74 1.00 0.64 0.79 0.35 : 0.32

Sloveenia 0.49 0.61 0.47 0.59 0.47 0.50 0.36 0.47 0.51

Eesti 0.47 0.54 0.36 0.71 0.63 0.58 0.32 0.58 0.38

Norra 0.46 0.67 0.80 0.69 0.20 0.59 0.26 0.35 0.35

Portugal 0.44 0.44 0.48 0.57 0.34 0.41 0.33 0.72 0.38

Itaalia 0.42 0.43 0.42 0.42 0.29 0.32 0.46 0.55 0.45

Tšehhi 0.41 0.51 0.30 0.32 0.48 0.37 0.21 0.58 0.56

Hispaania 0.39 0.41 0.55 0.52 0.26 0.18 0.35 0.33 0.50

Kreeka 0.36 0.45 0.34 0.19 0.21 0.41 0.12 0.67 0.51

Malta 0.35 0.12 0.24 0.03 0.35 0.13 0.40 0.26 0.76

Ungari 0.33 0.43 0.27 0.27 0.33 0.13 0.22 0.10 0.62

Horvaatia 0.30 0.50 0.21 0.39 0.29 0.33 0.07 0.40 0.34

Poola 0.28 0.59 0.18 0.30 0.36 0.08 0.24 0.09 0.34

Slovakkia 0.27 0.57 0.17 0.09 0.21 0.11 0.15 0.21 0.47

Rumeenia 0.24 0.35 0.15 0.22 0.40 0.05 0.06 0.17 0.45

Serbia 0.24 0.38 0.54 0.24 0.21 0.17 0.02 0.09 0.30

Makedoonia 0.23 0.29 0.34 0.00 0.24 0.18 0.00 0.48 0.27

Leedu 0.23 0.61 0.10 0.56 0.22 0.17 0.10 0.17 0.16

Bulgaaria 0.23 0.45 0.20 0.23 0.27 0.07 0.17 0.11 0.27

Türgi 0.20 0.06 0.31 0.28 0.07 0.20 0.06 0.56 0.25

Läti 0.20 0.43 0.05 0.13 0.35 0.04 0.25 0.03 0.24 Allikas: Innovation Union Scoreboard 2010, www.proinno-europe.eu

EL-i keskmisest) ja tulemite nõrkus (töö-hõive teadmusmahukates sektorites on 83 protsenti EL-i keskmisest tasemest, ka innovaatiliste või kõrgtehnoloogiliste toodete ja teenuste ekspordi näitajad on EL-i keskmisega võrreldes 72–85 prot-sendi tasemel).

LiidRid jA tAgAAjAjAd

EL-i innovatsiooniliidreid iseloomustab T&A kulutuste ja muude innovatsiooniin-dikaatorite kõrge tase ettevõtetes. Kõigil liidritest on keskmisest kõrgem skoor avaliku ja erasektori ühiste teaduspubli-

katsioonide näitajas, mis viitab hästi are-nenud sidemetele teadusbaasi ja ärisek-tori vahel. Samuti on liidrid edukad oma tehnoloogiliste teadmiste kommertsia-liseerimises – seda tõestab näitaja, mis mõõdab välismaalt saadavaid litsentsi- ja patenditasusid.

Raportis märgitakse veel, et liidrite-le on omane kõrge tase kõigis näitajate kategooriates, mida mõõdeti. Igal on küll omad eripärad, kuid edu on toonud tasa-kaalustatud lähenemine innovatsioonile, mitte peamiselt ühele või teisele üksikule aspektile rõhumine.

Scoreboard 2010 mõõdab lisaks EL27 maadele ka mitme muu riigi innovaatili-sust – küll väiksema hulga näitajate järgi kui ühendusse liikmete puhul. Selgub, et Šveits edestab innovaatilisuselt kõiki EL-i maid, ka innovatsiooniliidreid. Sama tuleb öelda USA ja Jaapani kohta, kes visalt oma ammust edumaad Euroopa ees säilitavad. Kui rääkida suurematest arenevatest maadest, mida uuring samuti käsitleb, siis India ja Venemaa suhtes EL hoiab oma edumaad, Brasiilia ja Hiina aga on mõne-des innovatsiooniaspektides EL-ile kiiresti lähemale tulnud.


13


innovatSioonikaart

Hiina on kiirendanud ka Euroopa ja Ameerika ettevõtete tehnoloogilist arengut, väidavad London School

of Economicsi majandusteadlased Nicho-las Bloom, Mirko Draca ja John Van Ree-nen jaanuaris avaldatud uuringus „Trade Induced Technical Change? The Impact of Chinese Imports on Innovation, IT and Pro-ductivity”.

Hiinast tulev import suurendab ellujää-vates Euroopa ja Ameerika firmades inno-vatsiooni ning tootlikkust – nad registree-rivad rohkem patente, kulutavad rohkem uuringutele-arendusele jne, on uuringu üks järeldus. Sellisele järeldusele on jõudnud ka mitu varasemat, kitsamal andmestikul põhinevat analüüsi.

„Rääkides mõju ulatusest, võib Hiina ar-vele kanda 15% Euroopas aastail 2000–2007 aset leidnud tehnoloogilisest muutusest,” kir-jutavad Bloom, Draca ja Van Reenen.

Madaltehnoloogilistes lääne firmades on Hiina import aga vähendanud tööhõivet ja ettevõtte ellujäämisšanssi. Veel näitas uuring, et Hiina import vähendab olulisel määral hindasid, kasumlikkust ja nõudlust kvalifitseerimata tööjõu järele.

Hiina sunnib eurooplasi ja ameeriklasi innovatsiooniga tegelema1980. aastal tuli Hiinast kõigest üks protsent EL-i ja USA impordist, 1991. aastal endiselt vähe – umbes kaks protsenti. Aga 2000. aastate keskel juba ligi 11 protsenti. Laialt on teada, et Hiina saamine maailmatehaseks tegi mõnusamaks läänemaailma tarbijate elu, sest kõikvõimalikud tarbekaubad muutusid neile hinnalt kättesaadavamaks. Kuid see pole olnud ainus mõju.

Nõudluse langust kvalifitseerimata töö-jõu järele ja palkade ebavõrdsuse kasvu on ökonomistid USA-s ja teisteski arenenud rii-kides täheldanud juba 1970. aastate lõpust alates. Peamiselt on selle tendentsi põhju-seks peetud tehnilist progressi. Väliskau-banduse kasvu arenevate riikidega – peale Hiina ka India, Mehhiko, Brasiilia ja teistega – on peetud teisejärguliseks mõjuriks.

Bloom ja kaaslased pole sellega nõus. Nende hinnangul on kaubanduse roll väga tähtis – see stimuleerib tehnoloogilist edasiminekut, mis omakorda suurendab nõudlust oskustööjõu järele (ja vähendab vajadust kvalifitseerimata tööjõu järele). „Majanduspoliitika jaoks annavad meie uu-ringu tulemused mõista, et impordibarjää-ride vähendamine madalapalgaliste maade (nagu Hiina) suhtes võib tehnoloogilise arengu kiirenemise kaudu tuua koondhea-olu olulise paranemise.”

Küllap jääb EL ka edaspidi Hiinast mär-kimisväärses koguses kaupu importima, aga rõhuasetused Hiina majanduses tõe-näoliselt muutuvad mõnevõrra võrreldes ajajärguga, millest selle uuringu andmestik pärineb.

Üht muutuste suunda iseloomustavad näiteks Soome Panga siirdemajanduste instituudis, mis pärast Baltimaade EL-i võt-mist hakkas lõunanaabrite asemel jälgima Hiina majandust, tänavu hilistalvel peetud seminaride pealkirjad: „Kopeerijast inno-vatsioonimaaks? Teadus, tehnoloogia ja innovatsioon Hiinas” ning „Kas Hiina ronib kvaliteediredelit pidi ülespoole?”

Ülemaailmse intellektuaalse omandi or-ganisatsiooni (WIPO) andmetel registreeris Hiina 2010. aastal 12 300 patenti (kasv 56 protsenti võrreldes 2009. aastaga, ka-heksa protsenti 2010. aastal maailmas re-gistreeritud patentide üldarvust), tõustes selle näitaja järgi maailmas neljandaks USA (osakaal 28%), Jaapani (20%) ja Saksamaa (11%) järele ning Korea ette.

Sfäär, kus Euroopa ettevõtetel tuleb Hiina omadega konkureeri-da, laieneb aina kee-rukamatele toodetele.

Autor: Villu Zirnask • Fotod: Reuters14


kaubanduS

Sfäär, kus Euroopa ettevõtetel tuleb Hii-na omadega konkureerida, laieneb seega järk-järgult ka keerukamatele toodetele.

Teine muutuste suund aga peaks ole-ma Euroopa ettevõtetele väga rõõmustav. Nimelt on Hiina üha enam hakanud rõhu-ma sellele, et ekspordi asemel muutuks sisenõudlus sealse majanduse mootoriks. Linnades elavate hiinlaste palgad kasva-vad kiiresti (näiteks 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga 11%), jüaani reaalkurss ja ostujõud seega samuti.

Hinnatakse, et Hiina keskklassi suu-rus on kasvanud 150 miljoni inimeseni ja kallima klassi kaupade turu maht on seal rohkem kui triljon eurot aastas. Hiina turu potentsiaal Euroopa jaoks on seega suur ja kasvav. 2009. aasta andmetel oli Hiina USA ja Šveitsi järel EL-i suuruselt kolmas eksporditurg ning juba lähiaastail tõuseb tõenäoliselt teisele kohale.

Hiinas tootmine ja sinna müümine nõuab eurooplastelt muidugi rahulikku närvi: Euroopa Komisjoni andmeil kaebab ligikaudu 70% Hiinas tegutsevatest Euroo-pa ettevõtetest, et nad on seal olnud intel-lektuaalomandi õiguste rikkumise ohvrid. Hinnatakse, et nende rikkumiste tõttu kaotavad Euroopa tootjad viiendiku oma potentsiaalsest käibest Hiinas.

El-i suuRiMad KaubandusPaRtnERid 2009. aastal import eksport Riik Mln EuR osakaal Riik Mln EuR osakaal1 Hiina 214 087,9 17,8% 1 USA 205 538,5 18,7%

2 USA 159 109,5 13,3% 2 Šveits 88 554,0 8,1%

3 Venemaa 115 658,6 9,6% 3 Hiina 82 429,2 7,5%

4 Šveits 73 842,9 6,2% 4 Venemaa 65 614,4 6,0%

5 Norra 68 823,2 5,7% 5 Türgi 44 121,6 4,0%

Allikas: trade.ec.europa.eu

Hiina suuRiMad KaubandusPaRtnERid 2009. aastal import eksport Riik Mln EuR osakaal Riik Mln EuR osakaal1 Jaapan 93 451,8 14,3% 1 EL27 169 009 20,0%

2 EL27 91 450,9 14,0% 2 USA 158 235,6 18,8%

3 Lõuna-Korea 73 186,1 11,2% 3 Hongkong 118 613,1 14,1%

4 USA 55 683,1 8,5% 4 Jaapan 70 173,9 8,3%

5 Austraalia 28 043,7 4,3% 5 Lõuna-Korea 38 355,3 4,5%


Hiina sKP stRuKtuuR, % 1989 1999 2009Põllumajandus 25,1 16,5 10,3

Tööstus 42,8 45,8 46,3

Teenused 32,1 37,8 43,4


Hiina tööstus areneb säärase hooga, et kaguranniku tehaseid vaevab tõsine tööjõupuudus.


15


kaubanduS

Nüüdisajal, räägib teooria, peaks innovatsiooni tegema pidevalt, kõik töötajad ettevõttes, täiustatama kõike, milles firma seisneb – ja uued veebipõhised vahendid tulevad selles appi. Kas teooria peab paika? Või kas ettevõtete kogemused paljastavad midagi muud? Tõlge ajakirjast MIT Sloan Management Review

Viis innovatsioonimüüti

Autor: julian Birkinshaw, Cyril Bouquet, j.-L. Barsoux • Fotod: Reuters

Ajalooliselt võrdsustas enamik juhte innovatsiooni eeskätt uute toode-te ja tehnoloogiate arendamisega.

Kuid aina enam nähakse, et innovatsioon toimub nii uute teenuste, ärimudelite, hinnaplaanide ja turule sisenemise teede kui ka uute juhtimistavade vallas. Praegu mõistetakse enam, et uued ideed võivad muuta väärtusahela suvalist osa – ning tooted ja teenused kujutavad endast vaid innovatsioonijäämäe tippu.1

Too fookusemuutus mõjutab seda, kel-lele „kuulub” innovatsioon. Varem oli see valitud töötajate – olgu need disainerid, in-senerid või teadlased – valdus, kelle üles-andeks oli genereerida ja arendada uusi ideid, sageli teistest palgalistest eraldatu-na. Kuid aina sagedamini nähakse innovat-siooni terve organisatsiooni ülesandena. Paljudes suurfirmades on tegelikult uueks imperatiiviks suhtumine innovatsiooni kui

„kogu aeg ja igal pool” olevasse võimekus-se, mis rakendab kõigi astmete töötajate oskusi ja kujutlusvõimet.2

Innovatsiooni muutmine igaühe üles-andeks tundub intuitiivselt mõistlik, kuid seda on väga raske saavutada. Palju et-tevõtteid on paika pannud ettepanekute, skeemide, ideede programmid, ettevõtlik-kusüksused ja veebifoorumid. Neid lahen-dusi saadab edu siiski vaid kohati. Töötaja-te osalemist takistavad võimaluse-, aja- ja motivatsiooniprobleemid. Hästikavanda-tud lahenduste puhul on jäänud järeltöö tegemata lõpuni viimata. Ja tavaliselt am-mutab organisatsiooni tipu prioriteetide ja madalamal olijate püüdluste vahel mõnin-gane lõhe.

Pealegi, veebipõhised vahendid ideede püüdmiseks ja arendamiseks ei ole veel oma potentsiaali realiseerinud: hiljutine

McKinsey küsitlus paljastas, et vastanute osakaal, kes on veeb 2.0 lahendustega ra-hul (21%), jääb kergelt alla neile, kes väljen-davad selget rahulolematust (22%).3

Nende väljakutsete mõistmiseks ja toi-mivate innovatsioonimooduste tuvasta-miseks uurisime kolm aastat 13 üleilmse ettevõtte innovatsiooniprotsessi. Kõik need firmad võtsid ette sageli pikaleveni-nud teekondi, et muuta end pidevamalt ja kestlikumalt innovaatiliseks. Kõik püüdsid kaasata töötajaid protsessi ja kõik raken-dasid võrgulahendusi, et hõlbustada idee-de edastamist ning tõsta nende kvaliteeti ja kvantiteeti. Meie uurimus lubas meil kinnitada paljusid tavaväidetest, kuidas julgustada innovatsiooni suurtes organi-satsioonides, kuid tegime ka üllatavaid avastusi. Selles artiklis keskendume võt-metähelepanekutele, mis meie uuringust sündisid, organiseerituna ümber viie kan-

16


Mit SLoan ManaGeMent revieW

Viis innovatsioonimüüti

nisel ajavahemikul saadi. UBS Investment Banki ideebörs, mis küll viidi läbi väikse-mates mõõtmetes, hõlmas samuti suurt järeltööd. Nagu üks UBS-i juht märkis: „Nii suure hulga ideede eelsõelumine, seejärel hindamine ja tagasiside andmine nõudis tohutu hulga aega ja vaeva kategooriajuh-tidelt ning ekspertidelt. Läbitulnud ideed olid head, aga kui me seda veel kord teeme, vajame me korduskasutatavat armatuur-laua tüüpi aruandlussüsteemi tulemuste kvantifitseerimiseks ja hoo säilitamiseks.”

Teine ja reetlikum probleem ideetöö-tubadega seisneb selles, et need võivad tegelikult olla töötajaid frustreerivad, kui organisatsioon ei suuda genereeritud idee-dele reageerida. Kuulsime oma uurimistöö käigus üsna mitu kaebust indiviididelt, kes olid oma säravad ideed läbi töötoa või vee-bifoorumi välja käinud, aga ei saanud vas-tust – isegi mitte kättesaamise kinnitust. Kui „lehter” on ummistunud punktis, kus ideid hinnatakse ja arendatakse, siis uute ideede ülevalt sissetoppimine muudab probleemi vaid hullemaks.

Nii et mida peaksite tegema? Esiteks, tehke väga selgeks, millist probleemi ta-hate lahendada, ja korraldage ideetöötuba ainult siis, kui usute, et teid pidurdab just ideede puudus. Teiseks, kui usute, et idee-töötuba on õige lähenemisviis, olge valmis selle järeltöösse palju aega ja pingutusi in-vesteerima. Kainestav on märkida, et edu-katel innovatsiooniprogrammidel kulub viljade kandmiseks tavaliselt mitu aastat: Procter & Gamble’i algatust Connect + De-velop käivitati ja arendati välja kümne aas-ta vältel, samal ajal kui Royal Dutch Shelli initsiatiivil Gamechanger kulus tulemuste andmiseks üle viie aasta. Kahjuks puudub paljudel firmadel juhtkonna jätkuvus, mida läheb vaja nii pikaajalise kohustuse võtmi-seks.

Edukatel innovat-siooniprogrammidel kulub viljade kandmiseks tavaliselt mitu aastat.

gekaelselt püsiva „müüdi”, mis jätkuvalt painavad innovatsioonikatseid paljudes ettevõtetes.

Müüt nR 1. Heureka!-MoMEnt

Paljude inimeste jaoks defineerib innovat-siooni protsessi endiselt järsk vaimuväl-gatus – mõelge Archimedesele vannis või Newtonile õunapuu all. Selle vaatenurga järgi peaks ettevõtted palkama karja leid-likke ja tavaarusaamu eiravaid mõtlejaid ning andma neile viljaka keskkonna ja hul-galiselt aega ja ruumi, et tulla välja särava-te ideedega.

Kahjuks on tõde märksa proosalisem. Sageli öeldakse, et innovatsioonis on viis protsenti inspiratsiooni ja 95 protsenti perspiratsiooni ning meie uurimistöö kin-nitab seda. Kui mõelda innovatsioonile kui seotud tegevuste ahelale – ideede genereerimisest kuni nende äris edukalt

rakendamiseni –, siis just protsessi hili-semad etapid, kus ideid töötatakse välja ja arendatakse detailselt, võtavad kõige rohkem aega.4 Peale selle tekivad problee-mid just hilisemates etappides. Me küsitle-sime hiljuti 123 ettevõtet, paludes juhtidel hinnata, kui tõhusad nad on innovatsiooni väärtusahela igas etapis. Keskmiselt leid-sid nad, et nad on suhteliselt head ideede tekitamisel (kas ettevõtte sees või väl-jast), kuid nende jõudlus langes ahela iga järgneva etapiga. Me ei väida, et ideede genereerimine oleks ebaoluline. Kuid see ei ole enamiku ettevõtete probleemiks. Enamik firmasid on ideede tekitamise val-las piisavalt head; innovatsiooniprotsessi „pudelikael” tekib tegelikult hulga hilise-mas etapis.

Heureka!-müüt selgitab, miks nii palju ettevõtteid tunneb tõmmet suurte aju-rünnakuürituste poole, millel on nimeks näiteks ideetöötoad või innovatsiooni-jämmid.5 Oma uurimistöö käigus nägime palju erinevaid ajurünnakuid ja aitasime ka mitmel vaatlusalusel neid korraldada. Sää-rased sündmused on alati väärtuslikud: need aitavad fookustada suure hulga ini-meste püüdlusi, tekitavad elevust ja huvi ning genereerivad mõne kasuliku idee.

Kuid hoolimata neist kõigist eelistest ei ole selge, et ideetöötoad oleks õige viis üleettevõttelise innovatsioonivõimekuse tekitamiseks. Analoogia toomiseks mõel-ge sellele, millist rolli mängivad Live Aidi taolised suured muusikaüritused vaesuse leevendamisel. Need suured sündmused on suurepärased teadlikkuse tõstmiseks ja ühekordseks raha kogumiseks, kuid vaesuse leevendamine nõuab abiorgani-satsioonidelt aastatepikkust rasket tööd ja tulemusi saavutatakse palju pärast seda, kui mälestus suurest sündmusest on hajunud. Üldsuse osalus arenguabis päädib tavaliselt tšekiga, mille kirjutame Live Aidile; kuid abiorganisatsiooni jaoks on raha kättesaamine hetk, mil tõeline töö hakkab.

Meie uuring näitas, et enamik ettevõt-teid ei mõtle läbi ideetöötubade korralda-mise tagajärgi. Esimene probleem seisneb selles, et nad alahindavad töö hulka, mida tuleb teha pärast töötoa lõppu. IBM-i 2006. aastal üle veebi toimunud innovatsiooni-jämm, mida kirjeldatakse üksikasjaliku-malt allpool, nõudis 60 teadlase tööd, kes sorteerisid 30 000 postitust, mis 72-tun-


17



Kokkuvõte: enamik innovatsioonikat-seid ei nurju säravate ideede nappuse pä-rast, vaid hoolika ja läbimõeldud järeltöö puudumise tõttu. Nutikad ettevõtted tea-vad, kus asub nende innovatsiooni väär-tusahela nõrgim lüli, ja investeerivad aega pigem nende nõrkuste parandamisse kui oma tugevuste edasisse tugevdamisse.

Müüt nR 2. tEhkE sEE VALMis

jA nAd tuLEVAd

Teise põlvkonna internetitehnoloogiate („veeb 2.0”) esiletõus on avaldanud suurt mõju sellele, kuidas me infot jagame, ko-gume ja tõlgendame. Veebikogukondade, nagu Facebook ja LinkedIn, levik ja kasv meelitavad meid uskuma, et need sotsiaa-lse suhtluse uued vahendid muudavad ka seda, kuidas me teeme asju tööl.

Kuid iga eduka veebikogukonna kohta leidub mitu nurjumist. Mõni alustab hästi, kuid seejärel entusiasm hajub. Näiteks My-FootballClub on Suurbritannias asuv veebi-sait, mille 30 000 liiget ostsid 2007. aastal jalgpalliklubi Ebbsfleet United. Kuid 2010. aastaks oli maksvate liikmete arv kahane-nud vaid 800 inimeseni, tekitades Ebbsf-leet Unitedile tõsiseid rahalisi probleeme. Teised veebikogukonna initsiatiivid ei suuda täita oma asutajate lootusi. Näiteks üleminekuajal enne ametisse astumist, toetas president Obama ideed veebis asu-vast kodanike inforaamatust, mille kaudu inimesed saaks talle ideid edastada. Vas-tu võeti umbes 44 000 ettepanekut ja 1,4 miljonit häält, aga nagu kirjutas Interna-tional Herald Tribune: „tulemused avaldati vaikselt, kuid need tekitasid piinlikkust.”6 Kõige populaarsemad ideed – keset ma-janduskrahhi – olid muuhulgas marihuaa-na ja internetipokkeri seadustamine ning saientoloogide kiriku maksuvabastuse tühistamine.

Kuidas mõjutab see innovatsiooniprot-sessi? Ei ole üllatav, et kõik meie vaadel-dud ettevõtted olid välja mõelnud, et veeb 2.0 vahendid võiks olla väga kasulikud suure hulga inimeste innovatsiooniprot-sessi kaasamisel. Enamik oli rajanud mingi veebifoorumi, kus töötajad said oma ideid postitada, teiste ideid kommenteerida ja arendada ning ettepanekuid hinnata. Näi-teks IBM kasutas oma firma intranetti, et käivitada 2006. aastal 72-tunnine inno-vatsioonijämm, mille eesmärk oli hõlmata IBM-i töötajad, kliendid ja partnerid üle võr-gu toimuvasse debatti uute ärivõimaluste

üle. Innovatsioonijämm tõi kokku 57 000 külalist ja 30 000 postitust. Üpris teist-sugune näide on Royal Bank of Scotlandi (RBS) arendatud virtuaalne innovatsioo-nikeskus Second Life’is, mis lubas pangal luua võimalike uute panganduskeskkon-dade prototüüpe ning saada otsest ja kiiret tagasisidet töötajatelt üle kogu maailma.

Nende ja teiste juhtumite peidetud loo-gika oli: tehke see valmis ja nad tulevad. Nii IBM-i kui ka RBS-i saatis huvi tekitami-sel märkimisväärne edu, kuid üldiselt olid tulemused palju ebakindlamad. Mõni vee-bifoorum aitas tõepoolest ergutada firma innovatsioonipüüdlusi. Teiste saatuseks jäi vähene kasutus ja ebapopulaarsus.

Millised on veebipõhiste innovatsiooni-foorumite arendamise suurimad problee-mid? Esimene on see, et foorum ei lähe käima. Tavaliselt on üpris lihtne inimesi korraks või kaheks uuele saidile saama, kuid naasmiseks läheb vaja põhjust. Nagu MyFootballClub avastas, seisneb risk selles, et innovatsioonifoorumi uudsus kulub kiiresti ja osalejate arv kuivab kok-ku. Roche Diagnosticsi üks juhte märkis: „Meie lootus, et meie tehnoloogiale orien-teeritud inimesed kalduksid seda vahendit kasutama, oli täiesti põhjendamatu. Me pidime inimesi tõesti pressima (elektroo-nilise turunduskampaania kaudu), et hõl-mata neid panema ette lahendusi kuuele probleemile, mis olime tuvastanud.” Sa-mamoodi leidsid ka Marsi ja UBS-i juhid, et nende innovatsioonikatsed jäid pärast pal-julubavat algust toppama. Üks sõnas: „Me ilmselt alahindasime vajaminevat kommu-nikatsiooni. Me olime alguses tublid, kuid õppisime, et pidev kommunikatsioon on elutähtis. Me pidime vastu hakkama skep-tikutele, tekitama usu, et midagi muutub.”

Teine risk seisneb selles, et nagu Oba-ma kodanike inforaamatus, on postitatud ideed teemast mööda, pooltoored või mit-teasjakohased. Kõik juhid, kellega rääki-sime, tunnistasid, et pidid kõvasti vaeva nägema „terade eraldamiseks sõkaldest”. Palju ettepandud ideid olid kolkalikud või põhinesid valearusaamadel ja vähe oli ini-mesi, kes võtsid vaevaks teiste ideid edasi arendada. Arusaam, et head ideed korja-takse teiste poolt üles ja tõusevad tippu, osutus harva tõeks.

Mida peaks siis tegema, et neid problee-me vältida? Kõige olulisem punkt on mõis-

18



ta suhtluse liike, mis leiavad aset veebi foorumites, et saaks neid kohe kasutada. Kui otsite loovaid, ennekuulmatuid ideid ja tahate panna inimesi vastutust võtma üksteise ideid edasi arendades, on parim panus näost näkku töötuba. Aga kui otsite spetsiifilist vastust küsimusele või taha-te tekitada olemasolevate ideede kohta suurt hulka arvamusi, võib veebifoorum olla äärmiselt tõhus.

Kokkuvõte: veebifoorumid ei ole levita-tud innovatsiooni võluvits. Veebifoorumid on head suure hulga olemasolevate ideede püüdmiseks ja sõelumiseks; näost näkku foorumid on head uute ideede tekitami-seks ja arendamiseks. Nutikad ettevõtted on selektiivsed veebifoorumite kasutami-sel innovatsioonis.

Müüt nR 3. tuLEVik kuuLuB

AVAtud innoVAtsiooniLE

Kõik arutelud innovatsioonist suurtes fir-mades jõuavad varem või hiljem „avatud” innovatsioonini – ideeni, et ettevõtted peaks otsima mooduseid, kuidas pääseda ligi ideedele, mis asuvad väljapool firma formaalseid piire, ja mil moel neid ära ka-sutada. Palju ettevõtteid on nüüd omaks võtnud avatud innovatsiooni tolle mitmes eri vormis. Näiteks Taani mänguasjatootja LEGO on kasutanud klientide ideid innovat-siooniallikana aastaid ja mõni uus toode kannab isegi märki „loodud LEGO fännide poolt”.7 Ja üks P&G esimesi eksperimen-te veebireklaami vallas kutsus inimesi tegema filme ettevõtte „rääkiva plekiga” reklaamist ja panema need üles YouTube’i – tulemuseks üle 200 esitatud töö, millest mõni oli nii hea, et sobis teleris näitami-seks.8

Meie uurimistöö kinnitas, et enamik suuri ettevõtteid usub vajadusse lähene-da innovatsioonile avatumalt, kuid rõhutas ka, et tasuta lõunat pakkuda ei ole. Avatud innovatsiooni eelised – see annab firma-le juurdepääsu tohutult palju suuremale ideede kogumile – on ilmselged. Aga ka kulud on arvestatavad, sealhulgas prakti-lised väljakutsed intellektuaalse omandi küsimuste lahendamisel, usalduse mõle-mapoolne puudumine ja avatud innovat-siooni võime rajamise kulud. Avatud inno-vatsioon ei ole tulevik, aga see on kindlasti osa tulevikust, ja tark lähenemine oleks avatud innovatsiooni vahendite kasutami-ne valikuliselt.

Osa LEGO tooteid kannab kirja „loodud LEGO fännide poolt“.EEsti innovatsiooniajakiri HEI märts 2011

19



Roche Diagnostics on ettevõte, mis sai palju väärtust avatud innovatsioonist. 2009. aastal käivitas firma katseinitsiatii-vi, et saada üle spetsiifilistest tehnoloogi-listest probleemidest, mis takistasid kind-late teadus- ja arendustegevuse (T&A) projektide edenemist. Ettevõte tuvastas kuus tehnoloogilist väljakutset, mis vaja-sid lahendamist, ning avaldas need firma-sisesele T&A kogukonnale ja kahe tuntud tehnoloogiaturu, Innocentive’i ja UTEK-i (praegu Innovaro) kaudu, ka välisele teh-noloogiakogukonnale. Initsiatiivi juht kir-jeldas tulemust järgmiselt:

„Firmasiseselt oli vastuste arv neile väl-jakutsetele väga madal. Kuid üks väga läbi-mõeldud vastus ühele väljakutsele oli suu-repärane ja see kattis kogu eksperimendi kulud. Väliselt kasutasime Innocentive’i ja UTEK-it ning kummaski saime palju suure-ma hulga vastuseid kui meie firmasiseses

eksperimendis – üle kümne korra rohkem vastuseid, tegelikult. Me pakkusime 1500 dollarilist preemiat, see võis avaldada mõju. Saime ühe uudse lahenduse, mistõt-tu terve eksperiment ära tasus, kuid selle-le lisandus meie väga positiivne kogemus väliste kaastööliste kasutamisel.”

Roche’i kogemus oli ainuke meie nähtu, mis sarnanes korraliku eksperimendiga, mis võrdles ettevõttesiseste ja -väliste kogukondade rakendamise eeliseid. Kuid pange tähele, et võimalikele vastajatele esitati väga kitsas, tehnoloogiaspetsiifi-line küsimus. Selge see, et väliskogukon-nast olnuks palju vähem kasu ettevõttele või olukorrale ainuomaste probleemide puhul.

Millised on avatud innovatsiooni puu-dused või piirangud? Üks probleemikogum seostub sellega, kuidas käsitlete intellek-

tuaalomandi küsimusi. Artikli kirjutamise ajal töötas Roche Diagnostics endiselt välja litsentsilepingu üksikasju inimesega, kes lahendas firma tehnilise probleemi, ning sellega soetud tehingu- ja litsentsee-rimiskulud ei olnud sugugi väikesed. Sel-lega seondub probleem, et ilma intellek-tuaalomandi tugeva kaitseta, mida pakub turutegija, nagu Innocentive, on firmaväli-sed osalised ettevaatlikud, mida nad jaga-vad. IBM avastas selle oma innovatsiooni-jämmil. Nagu üks juht meenutas: „Jämm korraldati kui avatud foorum, et igaüks sai võtta need ideed ja neid kasutada. Nii me tundsime, et võtsime seda tehes mõne riski, ja võib-olla tähendas see, et meie kliendid olid aruteludes vaiksemad, kui me oleksime tahtnud. Kuid oli oluline muuta see avatuks selle sõna igas tähenduses.”

Teine hulk muresid seondub sellega, kuidas meie uuritud ettevõtted tegelikult

Finantskriis tekitas UBS-is paksu pahandust.

20



kasutasid välisallikatest saadud ettepa-nekuid. Ühel Euroopa telekomifirmal oli Räniorus allüksus põnevatel uutel idufir-madel ja tärkavatel tehnoloogiatel silma peal hoidmiseks, kuid selle meeskond avastas, et ainukesed tehnoloogiad, mille vastu eurooplased huvi tundsid, olid selli-sed, mis aitaks nendel oma käigusolevat arendustööd kiirendada. Tõeliselt radikaa-lsed ideed, mida allüksus pidanuks otsima, jäid Euroopas asuvate tootearendusmees-kondade jaoks liiga kaugeks, et panna neid pead pöörama.

Viimane mure on lihtsalt avatud inno-vatsiooni korralikuks läbiviimiseks kuluv aeg. Ettevõtted, nagu Procter & Gamble, Intel ja LEGO, on pannud tohutul hulgal investeeringuid oma välisvõrkude ehita-misse ja nad hakkavad tulu teenima, kuid ei maksa alahinnata sellele kuluvat aega ning vaeva.

tEadaolEvatE innovatsiooniMootoRitE sõnastiK

Innovatsioonijuhtimise värskeimate meetodite kohta oleva kirjandu-

se hulk kasvab. Nõustajad ja teadlased on ühel meelel rea tingimuste

kohta, mis aitavad kaasa jätkusuutlikule innovatsioonile.i Nende hulka

kuuluvad:

Jagatud arusaamine: kestlik innovatsioon on kollektiivne ettevõtmine,

mis on rajatud jagatud arusaamisele sellest, milliseks ettevõte muutub

– ja milliseks ei muutu. See tähendab ka innovatsiooni toetava kultuu-

ri loomist – näiteks nurjumise mittehäbimärgistamist ja edu tunnusta-

mist.

Joondamine: lisaks innovatsiooni toetavate väärtuste edendamisele

peavad organisatsioonid ka tegelema struktuursete takistustega (nagu

silomentaliteet) ning ümber joondama vastukäivad süsteemid ja prot-

sessid. Nagu ühe ettevõtte innovatsioonijuht meile ütles: Me pidime loo-

ma keskkonnas, kus oli „turvaline eksperimenteerida”; kus oli võimalik

ideid „piloteerida” ja „testida” enne, kui me neile oma rangeid jõudluse-

mõõdikuid rakendasime.”

vahendid: töötajad vajavad innovatsiooniks koolitust, kontseptsioone

ja tehnikaid. 3M otsusetoe juhi meeldejäävate sõnadega: „Ei ole kasu

inimeste julgustamisest väljaspool kasti mõtlema, kui neile ei anta va-

hendeid välja ronimiseks.”ii

Mitmekesisus: innovatsioon nõuab mõningast hõõrdumist. Väljapool-

sete – uute palgaliste, ekspertide, tarnijate või klientide – sissetoomine

ning inimeste kokkusegamine üle äriüksuste, funktsioonide ja geograa-

filiste piirkondade aitab tekitada uusi ideid.

suhtlus: organisatsioonid peavad korraldama foorumeid, platvorme

ja sündmusi, et aidata töötajatel luua võrgustikke ning anda võimalusi

ideede vahetuse ja õnneliku juhuse teokssaamiseks.

lõtk: töötajad vajavad mõnevõrra juurdepääsu lõtkuressurssidele, näi-

teks võtta aega maha oma tavapärastest tegevustest, et katsetada ja

arendada uusi ideid. See nõuab ka fookust – nii isiklikku kui ka organi-

satsioonilist – väärtust mittelisavate tegevuste elimineerimisele.

Kokkuvõte: välistel innovatsioonifoo-rumitel on juurdepääs laiale asjatundlik-kuse kogumile, mis muudab need kitsaste tehnoloogiliste probleemide lahendami-sel tõhusamaks; kinnistel innovatsiooni-foorumitel on vähem sügavust, kuid nad mõistavad paremini konteksti. Nutikad ettevõtted kasutavad oma väliseid ja si-seeksperte väga erinevate probleemitüü-pide puhul.

Müüt nR 4. tAsu on üLiMALt oLuLinE

Domineeriv mure, kui organisatsioonid püüavad oma innovatsioonivõimekust kasvatada, on see, kuidas struktureerida tasu ideede eest. Tavaline refrään kõlab, et innovatsioon hõlmab täiendavat pingu-tust lisaks olemasolevatele ülesannetele, seega peame pakkuma stiimuleid pane-maks inimesi seda lisapingutust tegema. Toodi välja riskikapitalisektor kui näide keskkonnast, milles ideedega inimestel ja

nende toetajatel on kõigil võimalus saada rikkaks.

Kuid nii akadeemiline teooria kui ka meie vestlused innovatsioonijuhtidega vii-tavad, et see on kõrvaline.

Vaatame lühidalt teooriat. Inimesi mo-tiveerivad paljud faktorid, kuid välised preemiad, nagu raha on tavaliselt sekun-daarsed, hügieeni-tüüpi faktorid. Tugeva-mad motivaatorid on tavaliselt „sotsiaal-sed” faktorid, nagu tunnustus ja staatus, mille saavutavad need, kellel hästi läheb, ja „personaalsed” faktorid, nagu sisemine rõõm, mida mõni töö pakub. Spetsiifilise-maks minnes pakuvad psühholoogilised uuringud tõendeid, inimesed näevad meel-diva ülesande eest tasu pakkumist katse-na kontrollida nende käitumist, mis seega nõrgendab nende loomuomast huvi üles-ande vastu ja loovust.9


21



Paralleelsed uuringud biheivioristliku majandusteaduse vallas viitavad, et si-semine motivatsioon kannatab iseäranis siis, kui stiimulid on suured.10

Kõik see viitab, et innovatsiooniks ei lähe vaja rahalisi preemiaid. Innovatsioon on loomuomaselt nauditav, ning on lihtne tunnustada neid ja tõsta nende staatust neil, kes selleks lisapingutusi teevad. Meie läbiviidud intervjuud andsid hulgaliselt tõendeid, et see nii on.

Võtke UBS-i kogemus. Panga ülemistel tasanditel valitsenud korraliku segaduse tingimustes oli innovatsiooniliikumine vä-gagi rohujuuretasandi pingutus – mis oli ehitatud ümber veebivahendi „UBS Idea Exchange”. Selle projekti juht kommentee-ris: „Me leidsime, et töötajad, kellel oli või-

malus oma ideid välja käia, tõid hiiglaslikku isiklikku kasu. Me õppimisime (läbi oma eksperimentide) väga selgesti, et finants-kasu ei oleks andnud mingit lisatulemust. Inimesed ütlesid, et nende ideede tunnus-tamine oli kasu iseeneses. Nad tahtsid olla kaasatud ja osaleda. Seetõttu rakendasi-me inimesi nende ideede esitlemisel tipp-juhtkonnale.”

Sama tunnet kajastas Mars Central Europe’i innovatsioonijuht: „Me püüame materiaalsete preemiate pakkumise ase-mel tunnustada inimesi. Me korraldame iga kahe aasta tagant firmasündmuse, nimega Make The Difference, kus tunnus-tatakse ideid ja edulugusid. Kesk-Euroopa meeskond on väga uhke fakti üle, et me võitsime mullu sellel sündmusel rohkem auhindu kui ükski teine piirkond.”

Kokkuvõte: inimeste premeerimine innovatsioonipüüdluste eest ei taba mär-ki. Innoveerimise protsess – initsiatiivi võtmine uute lahendustega välja tulemi-seks – on omaenda preemiaks. Nutikad ettevõtted rõhutavad pigem lisapingutuse sotsiaalseid ja isiklikke mootoreid, kui ma-teriaalseid ajameid.

Müüt nR 5. ALt üLEs

innoVAtsioon on pARiM

Innovatsioonist kirjutajate ja T&A kesk-konnas töötajate hulgas on väga palju entusiasmi alt üles aktivismi suhtes. Loo-gika on selge: tippjuhid ei ole piisavalt äri enda lähedal, et luua või rakendada uusi ideid, seepärast peavad nad innovatsioo-ni suruma organisatsiooni madalamatele tasemetele. „Laske tuhandel lillel õitseda,” on tükk aega kõlanud suurte edukate inno-

uuRiMistööst

Meie uurimistöö viidi läbi kol-

meaastasel ajavahemikul koos-

töös juhtivate firmade rühmaga.

Osalejad pärinesid erinevatest

sektoritest: tarbekaubad (Mars,

Sara Lee, Best Buy, Whirlpool),

farmaatsia (Roche Diagnostics,

GSK), ringhääling (BBC), ener-

geetika (BP), informatsiooni ja

kommunikatsioonitehnoloogia

(BT, IBM), äriinfo (ThomsonReu-

ters) – ning ka kaks panka, mis

olid hiljutise finantskriisi kesk-

mes (UBS ja RBS). Me võinuks

need uuringust välja jätta, kuid

neil olid erilised väljakutsed, mis

oluliselt rikastasid uuringut. Me

intervjueerisime nendes ettevõ-

tetes kokku 54 inimest, osa neist

korduvalt, ja kirjutasime kuuest

ettevõttest (Mars, Roche, GSK,

IBM, BT ja UBS) üksikasjaliku

kaasusuuringu.

Lisaks oma innovatsioonipüüd-

luste jälgimisele ja aruandlu-

sele kogunes osa ettevõtetest

ka detsembris 2008 Londoni

Ärikõrgkoolis toimunud ümar-

lauaseminarile. See andis põne-

va akna innovatsioonistratee-

gia rakendamise väljakutsetele

suurtes ettevõtetes ja lubas meil

testida mõnd oma algset ideed.Whirlpooli peetakse demokraatliku innovatsiooni musternäiteks.

22



vaatorite mantra, nagu 3M, Google ja W. L. Gore.

Me tahtsime seda uskuda ja otsisime välja ettevõtteid, mis olid lubanud või isegi ergutanud alt üles protsesse. Me tahtsime leida juhtumeid, kus suured muutused olid esile kerkinud alt üles initsiatiivide kaudu. Kuid meile jäid tühjad pihud.

Ärge saage valesti aru. Leidub küllalda-selt näiteid edukatest innovatsioonidest, mis said alguse rohujuure initsiatiividest, või ettepanekutest, mille tippjuhid mitu korda tagasi lükkasid. Meelde tulevate näi-dete hulka kuuluvad Ericssoni mobiiltele-foniäri, Sony PlayStation ja HP printeriäri. Kuid asi seisneb selles, et ühel hetkel kõik need innovatsioonid korjati tippjuhtkon-na poolt üles ja need said prioriteetideks.

Edukad innovatsioonid vajavad teisisõnu nii alt üles kui ka ülalt alla pingutusi ning väga sageli see ühendus ei saa teoks.

Uuringu ajal vaatlesime üksikasjali-kult mitut alt üles innovatsiooni juhtumit: UBS-i ideebörs, Best Buy tööjõu juhtimi-sega seotud vastupidavuse initsiatiiv ja GlaxoSmithKline’i programm Spark. Need initsiatiivid polnud ei väga edukad ega läinud täiesti nurja. Neid saatis mitut liiki mõõdukas edu, kuid neil ei olnud ka mõju, mida nende pooldajad soovinuks.

Me arutasime seda teemat 2008. aas-ta lõpul ühes töötoas ja esile kerkis huvi-tav lugu. RBS-i üks juht kirjeldas pinget, mida ta oli kogenud alt üles ja ülevalt alla lähenemise vahel. Ettevõte oli pannud paika hulga vahendeid: „Neist mõni on ülalt alla vahendid, mis kuuluvad tippjuh-tidele; teised on alt üles vahendid, mille me kehtestasime, et saavutada suure hulga inimeste osalemist. Ülalt alla on meil kõrgematest otsustajatest koosnev kontserni innovatsiooninõukogu ja veel 12 innovatsiooninõukogu. Alt üles liinis on igal divisjonil oma võrk ja nemad tee-vad iduinvesteeringu. Kulude kasvades läheb idee innovatsiooninõukogusse ja kui see heaks kiidetakse, rahastab nõu-kogu pilootprojekti, mis omakorda muu-dab arenduse äriplaaniks.”

Asja iva, märkis ta, seisneb selles, et edukas innovatsioon nõuab tähelepanu osutamist kummalegi küljele: „Me oleme aru saanud, et ülalt alla saab toimima ai-nult siis, kui ka alt üles korras on.”

See juhatamise ja alluvate volitamise koostoime on ilmne isegi end alt üles in-novaatoriteks kuulutanud firmades, nagu Best Buy. USA jaemüüja edu on tugevalt seotud pideva eksperimenteerimise ja üksikute poodide tasandil tehtud väikes-te panuste summaarse efektiga.12 Siiski mängib tippjuhtkond olulist rolli kollektiiv-se loovenergia kanaliseerimisel soovitud valdkondade suunas, raamides innovat-siooniväljakutse uute ja paremate klien-diteenindamisviiside leidmisega (mida hüütakse „kliendikeskseks tsükliks”) – ee-maldades sel moel juhusliku või väärasuu-nalise innovatsiooni ohu.

Alt üles protsessi viimane aspekt on see, kuidas käsitleda neid ideid, mis tagasi lükatakse.

KüsiMusEd, Mis toiMivad – Ja Ei toiMi – innovatsiooni-FooRuMitEs vEEbis

Mis toiMibValikvastustel põhinevad kü-simused, millega tahate teada saada arvamuste jaotust, nagu näiteks:

„Millist järgmistest infoallikatest

kasutate kõige sagedamini töö-

kohal? (trükimeedia, digitaal-

meedia, eksperdid, kolleegid)”

„Kuidas hindaksite meie klienti-

dele reageerimise kiirust skaalal

ühest kümneni?”

Kitsad, sageli tehnilised küsimu-sed, millele on üks (või enam) faktiliselt õigete vastust, nagu näiteks:

„Kas keegi saab mulle öelda,

mida teha, kui ma saan sellise

veakoodi? Syntax Loop uns-

pecified Ref 56663.”

Mis Ei toiMiKüsimused, mis tahavad suurt kontseptuaalset hüpet edasi, andmata inimestele viiteid, mil-lest kinni haarata, nagu näiteks:

„Me otsime radikaalselt uusi lä-

henemisi klienditeenindusele

oma jaepangas – kas on ideid?”

Nõuanne: andke ebatavalisi stii-

muleid, et julgustada inimesi eri-

nevalt mõtlema, nagu näiteks:

Kuidas võiksime me muuta jae-

panga sarnasemaks teie lem-

mikrestoranile?

Küsimused, mis paluvad inimes-tel arendada üksteise ideid konst-ruktiivselt edasi, nagu näiteks:„Alustame vestluslõnga uutest

lähenemistest tihedamale koos-

tööle klientidega.”

Nõuanne: kasutage veebis ja

näost näkku ajurünnakusessioo-

nide kombinatsiooni; või juhtige

jutulõnga aktiivselt, et sellesse

tekiks mõningane kooskõla.


23



Laiapõhine innovatsioon tegelikult sisaldab endas paljudele inimestele „ei” ütlemist, mõnikord korduvalt. Kuidas nende panust tunnustatakse, otsus-tamisprotsessi läbipaistvus ja kuidas sõnum edastatakse on üliolulised fak-torid, et tagada ideede voo jätkumine. Isegi kui nende enda ideed tagasi lüka-takse, märkavad töötajad sedagi, mis juhtub kolleegide edukate ideedega – ja ettevõtteid ei tohiks alahinnata stiimu-lit, mis kaasneb sellega, kui eesliini in-novaatoritele antakse vahel võimalus rakendada enda loodud ideid. Tõepoo-lest, Whirlpool, demokraatliku innovat-siooni musternäide, astub ühe sammu kaugemalegi: ettevõte on loonud in-novatsiooni e-ruumi, mis lubab kõigil töötajatel hoida end kursis innovatsioo-nitegevustega ja isegi pakkuda end va-batahtlikuks üksteise projektidesse.13

Veel kord, alt üles ja ülalt alla initsiatiivi-de koostoime osutub otsustavaks.

Kokkuvõte: Alt üles innovatsiooni püüete eeliseks on töötajate kaasatu-se kõrge tase; ülalt alla innovatsiooni katsete eeliseks on otsene joondumine ettevõtte eesmärkidega. Nutikad ette-võtted kasutavad mõlemat lähenemist ja oskavad aidata alt üles projektidel leida toetust, mida need ellujäämiseks vajavad.

jäRELdusEd

Innovatsioon on iga suure organisat-siooni eluallikas ja paljud investeerivad

tohutul määral aega ja pingutusi jagatud innovatsiooni projektide arendamisse. Veebi 2.0 tehnoloogiad on muutnud või-malikuks protsessi edasise demokrati-seerimise ning pakuvad võimalusi radi-kaalselt uute ideede konsolideerimiseks ja hindamiseks.

Kuid ei ole lihtsaid lahendusi, võluvit-sasid ega kõigile sobivaid lahendusi – mis ei ole üllatav, sest juba definitsioon ütleb, et igaüks ei saa olla edukas inno-vatsiooniliider.

Selles artiklis oleme võtnud kogemu-sest juhitud lähenemise. Unustage, mida teooria ütleb: millised on neid uusi jaga-tud innovatsiooni vahendeid rakendanud ettevõtete kogemused? Ja tõde osutub kainestavaks. Veebivahenditel, avatud innovatsiooni kogukondadel ja suurtel koostööfoorumitel on oma piirid. Ühelgi ei ole alati õigus, ükski ei eksi alati. Parim lähenemine hõlmab hoolikat hindamist ja sügavat arusaamist ettevõtte ees seis-vate konkreetsetest väljakutsetest. Iga elemendi plusse ja miinuseid läbi mõel-des saavad ettevõtted oma protsesse paremini juhtida.

(Autoritest)Julian Birkinshaw on Londoni Äri-kõrgkooli strateegilise ja rahvus-vahelise juhtimise professor. Cyril Bouquet on Šveitsis Lausanne’is asuva ärikõrgkooli IMD strateegia-professor. Jean-Louis Barsoux on IMD vanemteadur.

•• 1. Innovatsiooni erinevate liikide taksonoo-mia leiate S. Conway ja F. Stewardi raamatust „Managing and Shaping Innovation” (Oxford: Oxford University Press, 2009), 13–14.•• 2. Vt P. Skarzynsk ja R. Gibson „Innovation to the Core: A Blueprint for Transforming the Way Your Company Innovates” (Boston: Har-vard Business Press, 2008).•• 3. Vt „Building the Web 2.0 Enterprise: McKinsey Global Survey Results” July 2008, https://www.mckinseyquarterly.com/Busi-ness_Technology/BT_Strategy/Building_the_Web_20_Enterprise_McKinsey_Global_Survey_2174.•• 4. Vt M. Hansen ja J. Birkinshaw „The Inno-vation Value Chain” Harvard Business Review 85, no. 6 (June 2007): 121–130; ning A. Harga-don „How Breakthroughs Happen: The Surp-rising Truth About How Companies Innovate” (Boston: Harvard Business Press, 2003).•• 5. Vt näiteks J. H. Dyer, H.B. Gregersen ja C. M. Christensen „The Innovator’s DNA” Harvard Business Review 87, no. 12 (December 2009): 60–67; ning Skarzinski raamatut „Innovation to the Core”.•• 6. A. Giridharadas. „Democracy 2.0 Awaits an Upgrade” International Herald Tribune, Sa-turday-Sunday, Sept. 12–13, 2009, Currents, sec. A, p. 1.•• 7. M. Witzel. „Managers Who Use a Little Imagination for Big Rewards” Financial Times, May 6, 2008, 18.•• 8. E. Byron. „A New Odd Couple: Google, P&G Swap Workers to Spur Innovation” Wall Street Journal, Nov. 19, 2008, sec. A, p. 1.•• 9. Vt näiteks E.L. Deci, R. Koestner ja R.M. Ryan „A Meta-Analytic Review of Experiments Examining the Effects of Extrinsic Rewards on Intrinsic Motivation” Psychological Bulletin 125, no. 6 (1999): 627–668.•• 10. H.S. James. „Why Did You Do That? An Economic Examination of the Effect of Extrin-sic Compensation on Intrinsic Motivation and Performance” Journal of Economic Psycholo-gy 26, no. 4 (August 2005): 549–566.•• 11. K.J. Boudreau ja K.R. Lakhani. „How to Manage Outside Innovation“ MIT Sloan Ma-nagement Review 50, no. 4 (summer 2009): 69–76.•• 12. E. Kahn, tsiteerides Eric Mankini raamatus „Innovate or Perish: Managing the Enduring Technology Company in the Global Market” (Hoboken, New Jersey: John Wiley & Sons, 2007), 19.•• 13. J.W. Rivkin, D. Leonard ja G. Hamel „Chan-ge at Whirlpool Corporation (B)” Harvard Bu-siness School case no. 9-705-463 (Boston: Harvard Business Publishing, 2006).•• i. Täiendavaid üksikasju leiate Skarzynski, „Innovation to the Core”; ja T. Davila, M.J. Eps-tein and R. Shelton, „Making Innovation Work: How to Manage It, Measure It, and Profit From It” (Upper Saddle River, New Jersey: Wharton School Publishing, 2006).•• ii. L. Dunnavant, tsiteeritud A. Muoio artik-lis „They Have a Better Idea ... Do You?” Fast Company, (August 31, 1997), 2. i.

Autoriõigused © Massachusetts Institute of Technology, 2010. Kõik õigused reserveeritud.

viitEd

Ühelgi ei ole alati õigus, ükski ei eksi alati.

24



Kuula, Taavi Eelmaa loeb raamatut ette!

EsmaKordsElT EEsTi KEElEs!

Hunter s. Thompson (1937-2005) oli ameerika

kirjanik ja ajakirjanik, väga hull mees, kes julges

alati, kõige ja kõigi kohta öelda seda, mida arvas.

Kultusfilmi „ratastel las Vegasesse" aluseks olev raam

at


Arhitektuuri ümberehitamine

Autor: katherine Bourzac, MIT Technology Review’ materjaliteaduste toimetaja • Fotod: Mit technology Review, Reuters

Tarkvara lubab arhitektidelt radikaalselt uuel moel ehitisi disainida. Tõlge ajakirjast MIT Technology Review.

Varajastel 1990-ndatel hakkasid arhitektid kasutama „parameet-rilist” tarkvara, mis määratleb di-

saini erinevate aspektide suhted ja võib need suhted säilitada, kui aspektid ise muutuvad. Suurendage seina kumerust või muutke põrandapindala ja tarkvara tekitab automaatselt terve uue joonis-tekomplekti. Praeguseks kasutavad ar-hitektid neid programme, et kohe teada saada, kuidas projekti muutmine mõjutab energiatarbimist või ehituskulu. Mõni an-nab disainiprotsessi ohjad tarkvara kätte, tehes võimalikuks vormid, mida varem oli võimatu ehitada.

••1•• New Yorgi firma Reiser + Umemo-to loodud Hiina Guangdongi provintsis paikneva Shenzheni lennuvälja kavandi juurde kuulub käänuline katuseakende võrgustik. Ettevõte ei võitnud lennuvälja projektikonkursi, kuid 2007. aasta eskiis, mis juuresoleval pildil on digitaalsel kujul, on olnud mõjukas. Ettevõte kasutas pa-rameetrilist tarkvara nurkade arvutami-seks, mis annaks meeldiva mitteotsese loomuliku valguse, kuid ei laseks sisse nii palju päikest, et konditsioneeriarved suureneks. Sedavõrd keerukate kumerate betoonvormide tekitamine oleks ilma uue tarkvarata võimatu. •• 2 •• Arhitektid kasutavad praegu tark-vara mitte ainult vaimusilmas olevate kavandite teostamiseks, vaid ka uute ideede genereerimiseks. Toyo Ito 2002. aastal loodud Londonis asuva Serpentine Pavilioni seinte muster pärineb arvuti-programmilt.•• 3 •• Frank Gehry, kelle büroo projektee-ris 2004. aastal MIT Stata Centeri, oli pioneer tavapärasest arvutidisainist (CAD) kauge-

male jõudnud tarkvara vallas. Erinevalt va-rasematest CAD-programmidest arvutab pa-rameetrilise disaini tarkvara välja vajalikud muudatused terves struktuuris, kui varieeri-da näiteks mõne seina kaldenurka.•• 4 •• Ka ehitajad rakendavad parameet-rilist tarkvara, et välja mõelda, kuidas konstrueerida keerukaid kaarjaid vorme, nagu need, mille arhitektid projekteerisid Pekingi rahvusstaadioni tarbeks, mida sai näha 2008. aasta suveolümpiamängudel.Insenerifirma Arup Sport kasutas tarkva-ra, et arvutada välja spetsifikatsioonid, mida ehitajad järgisid, kui nad lõikasid väl-ja kaarjaid terasprofiile.Parameetriline disain võib tulevikus ehi-tusmeetodeid veelgi radikaalsemalt muu-ta. Kui tarkvara annab detailse disaini, saab selle elluviimiseks kasutada robo-teid, kolmemõõtmelisi printereid ja muud arvutitehnoloogiat.•• 5 •• Šveitsis Fläschi asulas paikneva Gantenbeini veinitehase fassaadil on kee-rukas telliskivimuster, mis kaugelt vaa-dates meenutab korvi. Disain eeldas tel-liste paigaldamist nii täpsete nurkade all, et see olnuks inimmüürsepale võimatu. Firma Gramazio & Kohler rajas fassaadi, kasutades ümberehitatud autotööstus-robotit.•• 6 •• See joonis on François Roche’i veider projekt, mis annab viiteid peaaegu täielikult masinate loodud struktuuride tulevastest arengusuundadest. Hiiglas-likud kolmemõõtmelised printerid võiks luua keerukaid biomimeetilisi (elusloodu-se vorme jäljendavaid – toim) pilvelõhku-jaid, mille eeskujuks on korallide skeletid.

Autoriõigused 2011 Technology Re-view, Inc. Levitaja Tribune Media Services

1

26


fotoeSSee

Autor: katherine Bourzac, MIT Technology Review’ materjaliteaduste toimetaja • Fotod: Mit technology Review, Reuters

2

3


27


fotoeSSee

54

6 5

4

28


fotoeSSee

•• See ilm, pakane ja külm, mis praegu väljas möllab (intervjuu on tehtud 23. veebruaril – toim), sobib teie ärile vist hästi?

Oleks ta natukene soojem, siis oleks ehk parem – suurem hulk rahvast käiks suusatamas. Kuna, olgem ausad, raha te-hakse masside pealt ja need mõned tipud, nagu näiteks Andrus Veerpalu või Justyna Kowalczyk, võivad kogu aeg suusatada, need on väga toredad fassaadid ja man-nekeenid, aga ärilises mõttes on tähtis ikkagi see, et tuhanded meie riideid kan-naksid. Ja tuhanded ei lähe nii suure kül-maga suusatama. Meie ärile oleks parim viis-kümme kraadi külma.

•• Olen aru saanud, et Ilves-Extra ees-

Arvo Kivikas: keegi sind niisama targaks ei teeIlves-Extra omanik Arvo Kivikas räägib äri tegemisest Vietnamis, koostööst Andrus Veerpaluga ja ka sellest, miks on nii, et tema ettevõttes tehtud jope, mis maksab Eestis 200 eurot, läheb Londonis ja Stockholmis müüki tuhande euroga.

märk on teha eriliselt häid ja kvaliteetseid asju. Et kui te ütlete „kvaliteet”, siis pole see lihtsalt sõnakõlks ja reklaamlause, vaid tegelikult ka – tahate teha täielikku tipptaset?

Asi algab materjalist, see on selge. Lõigete maailma, nagu meie ütleme, või kuidas riie seljas istub, nagu tavalised ini-mesed ütlevad, selle testib ära, nii sport-laste kui ka harrastajate peal. Aga kehvast materjalist on väga raske ükspuha mis lõi-kega lõppkokkuvõttes midagi head teha. Paraku tähendab see ka seda, et meie asjad ei saa väga odavad olla, sest heade materjalide hind on juba ise kõrge.

•• Eesti on väike riik, olgu talisport on meil populaarne, aga mis turust me ik-

kagi Ilves-Extra-suguse firma puhul siin räägime?

See on väga muutuv. Oma brändi osa-kaal tõusis vahepeal juba 60 protsendini kogu käibest. Masuga on siseturg rohkem ära kukkunud ja praegu elame rohkem ekspordi pealt. Aktiivspordi osakaal, see on siis suusatamine, jooksmine, orien-teerumine, see jääb kindlasti alla sellele mahule, mis tuleb jopede pealt. Meie kõige tähtsam toode on ikkagi soojad joped.

•• Soojad joped, see on see, mida näiteks ka mina mittesportlasena teie käest osta saan?

Jah, see on ikkagi meie põhiartikkel. Me toodame veel ka allhanke korras jope-sid kuulsatele brändidele.

Autor: Mikk salu, Postimees • Fotod: Rauno Volmar,

Lembit peegel / Eesti suusaliit, Margus Ansu /pM/scanpix Baltics

Arvo Kivikas suusatamise MM-il Holmenkollenis


29


intervJuu

Lääne-Euroopas võib selline jope maks-ta poes kuni tuhat eurot. See on meie too-de, aga mitte meie brändi all. Meie ise ei suuda oma brändi alt sama jopet sama hinnaga müüa. Ka meie edasimüüjad üt-levad, et jah, jope on väga hea ja väga kvaliteetne, aga selle nimega (Ilves-Extra kasutab ISC-nimelist brändi – toim) ei ole inimesed nõus sellist hinda maksma.

•• Mis see hinnavahe siis on? Kui teie jope kuulsa brändi alt maksab tuhat eurot, siis mis hinnaga te sama jope omaenda ISC nime alt suudate ära müüa?

Eestis umbes 200 eurot, natuke siia-sinnapoole. Lääne-Euroopas, arvestades igasuguseid juurdehindlusi, mida kauban-dus näiteks nõuab, siis alla 400 euro sama jope kuidagi maksta ei saaks. Ma ütleks, et Eesti inimene on väga eelistatud olu-korras. Ta saab korraliku kvaliteetse jope 200 euroga, samal ajal kui Lääne-Euroo-pas algab sama jope hind 400 eurost..

•• Kui te ütlete, et teie tehtud jope, aga nii-öelda brändijope kujul, maksab tuhat eurot, siis võib nendest arvudest tuleta-da, et nime või brändi osa sellest hinnast on 600 eurot?

See tuhat eurot on muidugi ka äärmus-lik näide. Ma ütleks, et brändijoped võivad olla 400–1000 eurot ehk siis nii võite ar-vutada brändi maksumust.

Tuhandeeurone jope on juba eksklu-siivne toode, kus jope taga on kuulsa di-saineri nimi. Konkreetse näitena Peter Blom, Peak Performance’i rajaja, kes firma hiljem maha müüs. Nüüd on tal uus bränd – Snoot. Ma mainin teda sellepärast, et Blom lubab endale viidata. Temal on tu-handeeurosed joped.

•• Ülehomme sõidate Oslosse suusata-mise maailmameistrivõistlustele. Puh-kus või töö?

Mõlemat. Kindlasti on palju tööd. Tu-leb diileritega rääkida, tuleb vaadata, kas leian mõnest riigist edasimüüja või kas tekib mingi huvi. Justyna Kowalczyk on väga hästi esinenud, pidevalt telepildis olnud ja see tähendab, et eri riikidest juba pöördutakse meie poole ja küsitakse, mis tingimustel kaupa saab.

•• Kes on diiler teie äris, mida see sõna tähendab?

Diiler, see tähendab edasimüüjat, kes ühes konkreetses riigis meiega tegeleb.

Meil on väljaspool Eestit 18 riiki, kes meie ISC brändi all toodetud kaupa pakuvad kauplustele või spordiklubidele. Või on siis ise kaupluse või kaupluseketi omanik. Näiteks Rootsis on TeamSportia, see on kauplusekett umbes 120 kauplusega ja nemad ostavad meilt sisse.

•• Suusatamise maailmameistrivõitlu-sed on siis nagu selle ala äri kokkutulek või mess?

Äripoole pealt jah. Messi mõttes on tähtsaim iga-aastane ISPO mess Münche-nis. Kahe tuhande esinejaga talvespordi suurim mess. MM-il on palju kohtumisi edasimüüjatega ja kaasa elamine nendele sportlastele, kes meid esindavad.

Toomas Saviga allkirjastamas sponsorlepingut suusaliiduga 2006. aastal

Eesti inimene on väga eelistatud olukorras. Ta saab korraliku kvaliteetse jope 200 euroga, samal ajal kui Lääne-Euroopas algab sama jope hind 400 eurost.

30


intervJuu

•• Mõnda uut sportlast MM-il silmas pea-te? On teil keegi sihikul, kes võiks teid esindada?

Ka see, aga mõtet on ikkagi siis, kui tuleb kaasa teatud turuosa, sest mõned sportla-sed esindavad riike, kus on väga raske min-git müüki arendada. Kui tema nimi kõlab üle maailma, siis on asjal mõtet. Kui ta aga jääb lokaalse tähendusega sportlaseks, sõidab teises-kolmandas-kümnes ja selles riigis, mida ta ka esindab, on ääretult raske müüki edendada, siis pole mõtet.

•• Kas peate sportlasele ka maksma selle eest, et ta teie kaubamärki kannaks?

See läheb juba väga konfidentsiaal-seks...

•• Ma ei küsi konkreetseid rahasumma-sid, aga küsin, kuidas üldiselt käib?

Üldiselt on niimoodi. Koostöö alumine tasand on see, et teeme oma riietele min-gi allahindluse, see sportlane ostab meie riideid. Koostöö kõige kõrgemal tasemel teatud tingimustel maksame. Maksame näiteks saavutuste preemiat.

•• Et kui oled 40. koha suusataja, siis sel-lele maksma ei pea?

Ei, ei. Maksmine tuleb kõne alla seal, kus minnakse medaleid võitma. Kui oled reaalne pretendent, siis käivad rahad ka juurde. Kui aga sõidad lihtsalt kaasa, siis täna ja eriti majanduskriisi tingimustes on asjad tagasi tõmmanud. Ka tippsport-

lased peavad läbi ajama märksa väiksema rahaga kui varem.

•• Aga on siis mõni uus konkreetne nimi sihikul?

Me oleme selle koostööga, mis siiani ol-nud, äärmiselt rahul. Justyna Kowalczyk tuli juurde. Ja Andrus Veerpalu ning Ville Nousiainen Soomes. Juurde tuli ka Rootsi orienteerumiskoondis. See on meile väga oluline ala ja Rootsi koondis on orienteeru-mises väga kõva sõna – see oli meie jaoks eelmisel aastal väga tähtis samm. Täna, 2011. aastal meil uute nimedega enam väga ei kibele. Paneme rohkem rõhku too-tearendusele ja sportlaste osas meil suuri arenguid oodata ei ole.

•• Kui rasked või kerged Rootsi ja Norra turud on? On need juba nii täis ja kinni, et sinna pole enam mõtet trügida?

Ei ole, aga me peame mõned teised sammud ennem ära tegema. Orienteeru-mine on Rootsis nii prestiižne spordiala. Rootsis on orienteeruja näiteks hääleta-tud riigi parimaks sportlaseks. Eestis võib orienteeruja saavutada mida iganes, teda ei hääletata kunagi. Rootsis ja Norras ole-me jõukohaselt sees ja seal edasi sammu-mine tähendaks juba väga olulisi kulutusi.

•• Jaak Mae ja Andrus Veerpalu on kar-jääri lõpetamas (intervjuupäeval Veer-palu teataski tippsordiga lõpetamisest – toim). Suured nimed...

Absoluutselt. Veerpalu on fantastiline koostööpartner, lihtsalt fantastiline.

aRvo KiviKasAS-i Ilves-Extra nõukogu

esimees ja ärijuht

Lõpetas 1972. aastal Tartu Riik-

liku Ülikooli matemaatikuna.

Meistersportlane (1970), võitis

NSVL-i orienteerumise meist-

rivõistlustel kaks kuldmedalit,

1968–85 Eesti meistrivõistlustel

52 medalit (l9 kulda, 20 hõbedat

ja 13 pronksi), võitis mitu medalit

sotsialismimaade karikavõistlus-

tel. Töötas aastaid ENSV Tea-

duste Akadeemias, alates 1989.

aastast kõigepealt Eesti-Rootsi

ühisettevõtte Ilves & Sport &

Motion direktor, seejärel alates

1992. aastast Ilves-Extra juht.


31


intervJuu

•• Aga kohe tekib küsimus, mis nüüd eda-si saab?

Edasi saab nii, et jätkame oma koos-tööd. Eestis on nii kuulsaid nimesid niivõrd vähe. Okei, ta ei suusata võib-olla enam, aga tema kogemus ja nimi ei kao ju kuhugi. Olen alati öelnud, et meie teeme Andrus Veerpaluga koostööd nii kaua, kui Andrus Veerpalu ise viitsib meiega koos töötada.

•• Veerpalu nimi ja maine on lihtsalt nii kõva?

See kestab veel aastaid ja aastaid eda-si ja jääbki kestma. Ka kolme-neljakümne aasta pärast. Andrus Veerpalu meie väike-se Eesti rahva jaoks jääb igaveseks. Meie jätkame temaga koostööd ja tore on, kui ka mõni noor juurde kasvab. Vajame oma tootearenduses asjatundja vaieldamatu autoriteedi arvamust. Ja seda, ma loodan, saame Andruselt ka edaspidi.•• Kuidas see koostöö välja näeb? Et Veerpalu proovib ja siis ütleb teile, siin tundsin ma selle riidega niimoodi, sellega tundsin ennast mugavalt…

Ja-jaa. Siin muutke nii, siin muutke naa. Saab siis uue riidetüki selga ja läheb proo-vib uuesti. Veerpalu on meie majas olnud väga tihe külaline ja meie tema juures ka. Mingis mõttes ma loodan, et nüüd on tal selleks ehk isegi veel rohkem aega.

•• Te ütlesite jutuajamise alguses, et sel-les äris algab kõik kangast?

Jah. Kehvast materjalist on väga raske midagi saada. Kangatootjad on enam-vä-hem teada ja suhtleme nendega pidevalt. Ostame materjale kokku enam kui sajalt firmalt üle kogu maailma. Järjest vähem on neid võimalik Euroopast saada, aga ka Aasia materjalid muutuvad üha pare-maks.

•• Mis innovatsioon kangatööstuses toi-mub?

Igasugused asjad. Kanga hingavus. Tuulepidavus. Veepidavus. Veehülgavus. Revolutsiooni pole, aga pidev areng. Rõi-vas on siis hästi tehtud, kui inimene ei märkagi, et tal midagi seljas on, et see kui-dagi tema sooritust ei sega ega häiri.

Me ise rahvusvahelistele suurtele kan-gatootjatele mingi suunaandja muidugi ei ole. Meie mahud ja vajadused on lihtsalt niivõrd väikesed, aga meie asi on kursis olla kangatootmise arengutega.

•• Mõni inimene võib ju mõelda, et ah mis see ikka ära pole, panen ise oma õmblu-

säri püsti. Ostan needsamad maailma parimad kangad ja teen maailma parima jope. Nii see vist ikkagi ei käi?

Ei käi. Lõppude lõpuks ka jopel on 50–60 eri positsiooni…

•• Positsioon tähendab mida?See tähendab erinevaid materjale. 50–

60 erinevat materjali, mida kusagilt tuleb hankida. Pealsest hakkab pihta. Väga täh-tis on teip, millega õmblus veepidavaks muudetakse – et see pealsega kokku kla-piks. Sealt edasi vooder ja soojustuskiht, et kõik omavahel kokku sobiks, kuni luk-kude ja trukkideni välja.

Lukk on üks kõige tundlikumaid ele-mente kogu selles loos. Kõige haavata-vam. Lukk on üks keeruline asi.

Tähtis on ka hooldus, et riided peaksid näiteks pesemisele vastu. Et hea omadus oleks ka stabiilselt hea omadus. Testime ja peseme kangaid kogu aeg. Iga uue par-tii, vähemalt elementaarsel tasemel, tes-time samuti üle.

•• Te olete selle äris olnud ühe kaheküm-ne aasta. Kui vaatate nüüd tagasi, olete mõnda põhimõtet selle aja jooksul muut-nud?

Eks ta ole olnud üks pidev evolutsioon, mingit revolutsiooni pole olnud. Kriis pani muidugi palju asju paika. Rahvusvaheli-selt oleme tahtnud tegutseda kohe algu-sest peale. Kui vähegi kusagil on võimalik olnud, siis oleme seda ka kohe teinud.

•• Aga näiteks see brändimise teema, ma ei mäleta, et see oleks Ilvese jaoks päris alguses nii oluline olnud.

Kõiki kaarte ei pea kohe lauale panema. Loomulikult oli esimesest päevast see mõte, et meil on kunagi oma bränd. Algu-ses oli lihtsalt õppimise aeg. Rahvusvahe-lisel tasemel polnud alguses teha ka või-malik ja Eestis Ilvese nime all oma tooteid tegime ja olime. Võib-olla kümme aastat tagasi sai brändimise suund jõulisemalt üles võetud. See on aastaid kestev töö, et inimeste pähe jõuaks, et meil on kvaliteet-ne asi, võib-olla veidi kallim küll.

Läti Olümpiakomitee juhi Aldons Vubleskisega Ilves Extra tehases

Kui vähegi kusagil on võimalik olnud rahvusvaheliselt tegutseda, siis oleme seda ka kohe teinud.

32


intervJuu

•• Kogu selle kahekümne aasta jooksul on pidevalt, ka Eesti rõiva- ja tekstiilifir-made puhul, olnud üleval üks teinegi tee-ma – mis on see strateegia, mis on see nipp, kuidas Eestis üldse seda äri ajada. Taustaks, eks ole, teadmine, kuidas lää-nest on need ettevõtted kuhugi Hiina, Indiasse või Türgisse läinud. Kuidas teile tundub, kas Ilves on selle nipi leidnud?

Kui võtame need brändid, millele vihja-site, siis need firmad toimivad ju ikka eda-si Saksa või Rootsi ettevõttena, küsimus on lihtsalt selles, kus kohas tootmine on, kus neid asju kokku õmmeldakse. Me ei ole ka saladust teinud, et meil on ka endal oma tootmiskoht Vietnamis.

•• Aga teil on ka Tartus Kastani tänaval endiselt tootmine olemas?

Jah. Praegugi võtame isegi õmblejaid taas juurde. See paindlikkus, väikepartiid, tippkvaliteet, see saavutatakse ikkagi Eestis. Masstoode tuleb aga Kaug-Idast. Meil on oma tootmisüksus Vietnamis ja seal me tegutseme usinasti.

•• Oma tootmisüksus – mida see tähen-dab? Koostööpartnerit? Oma tehast?

Me rendime. See jutt läheb päris tundli-kuks. Ei taha kõiki ärisaladusi lauale jaga-da, et kuidas seal täpselt tegutsema peab. Olen pidanud Aasias palju ringi reisima ja oma kallilt omandatud kogemusi ei taha odavalt/tasuta laiali jagada.

•• Tuleb leida keegi kohalik, keda usalda-da?

Absoluutselt. Tuleb leida kohalik, tuleb võtta palgale kohalikke spetsialiste ja ka meie Eesti inimesi, kes seal kohapeal käiksid. Meil on mõned inimesed siin Tar-tus isegi vietnami keele ära õppinud. Aa-sias asjad kiiresti ei käi. Pead väga visa olema. Olen eri riikides ringi trampinud ja oma vigadest õppinud. Keegi sind niisama targaks ei tee. Pead seal muudkui käima ja käima ja siis nad lõpuks vaatavad: see vist tahab tõesti midagi teha.

Järjest vähem on kangast võimalik Euroopast saada, aga ka Aasia materjalid muutu-vad üha paremaks.


33


intervJuu

Veebruari lõpus sai heakskiidu osa-ühingu Juku Lab innovatsiooniosa-ku taotlus 8000-eurose summa

peale keeleroboti valmistamiseks. Liht-samalt lahti rääkides peaks lõppkokku-võttes valmima veebipõhine lahendus, kus saab kuulata ingliskeelsete sõnade ja lausete hääldust ning teise osana ise mik-rofoni abil hääldada-öelda inglise keelt, mida loodav lahendus analüüsib ja seejä-rel heaks kiidab või tagasi lükkab. Just see teine pool ongi projekti originaalne osa, mille jaoks läheb innovatsiooniosaku toe-tus. Selle jaoks seadistavad Tallinna Teh-nikaülikooli kõnetehnoloogia ja foneetika laboratooriumi teadlased eesotsas Tanel Alumäega vastava mootori, mis suudab inimese hääldust analüüsida ja hinnata.

Lausungi verifitseerimiseks arvutab kõnetuvastusmootor etteantud referents-teksti tõenäosuse lausungi suhtes ja võrd-leb seda nn prügimudeli tõenäosusega. Kui prügimudeli tõenäosus on suurem, erines kõneleja öeldud sõna või lause tõenäoliselt etteantud tekstist. Hea verifitseerimistäp-suse saavutamiseks tuleb selle „prügimu-deli“ parameetreid optimeerida. Nüansse, millega arvestada, on mitmeid: kas rääkija on naine või mees (tämbrid on erinevad), kas rääkija on laps või täiskasvanu ja väga olulise asjana – mis on rääkija emakeel. Emakeel mõjutab inimese hääldust ja nii peab kõnetuvastusmootor sellega arves-tama, et ei praagiks välja muidu korrekt-set, aga aktsendiga hääldust.

Keeleroboti loomisega on kiire, toimiv prototüüp tuleb kahe kuuga valmis saada. Seda sellepärast, et tegelikult on taustaks konkreetne tellimus Eesti haridussektorist.

nAto sERtifikAAt

Juku Lab ise on seitse aasta vana firma. Firma nimi sündis Genfis ühes kohvikus õhtuse istumise ajal, naerab firma juhataja Andres Mellik. Tollal olid ettevõtte kliendid

Kuidas hääldada inglise keelt?Innovatsiooniosaku eest valmib inglise keele hääldust õpetav unikaalne keelerobot.

ainult välismaalt, nii polnud nimel Juku mingeid muidu tähendusi peale selle, et tegu lühikese ja lihtsasti meeldejääva va-riandiga. Hiljem on Juku Lab laiendanud tegevust ka Eestis, kus see nimi muidugi siin-seal furoori tekitab. Põhimõtteliselt tegelebki Juku Lab e-õppekeskkondade arendamise ja haldamise ning e-õppe sisu loomisega. Näiteks Integratsiooni Sihtasu-tuse kodulehelt aadressilt http://web.meis.ee/testest/ võib leida ühe näite Juku Labi tehtud eesti keele veebipõhistest testidest riiklikuks keeleeksamiks valmistujatele. Ettevõtte pakutaval vabavaralisel tarkvaral ILIAS 4 on olemas vajalikud NATO turvaser-tifikaadid ja nii on tehtud erinevaid e-õppe lahendusi klientidele kaitse- ja julgeoleku sektoris, valdavalt Euroopas. „Paljud meie kliendid ongi rahvusvahelised organisat-sioonid,“ ütleb Mellik. Oma viie töötajaga on

Juku Lab väike firma. „Seda ka sellepärast, et ostame vajaduse järgi palju asju sisse, mis meie põhifookusesse ei kuulu, näiteks õpikeskkondade kujundusi,“ räägib Mel-lik „Meie põhikompetents on õpidisain ja e-õppe protsessiga seonduvad tegevused, kuidas kõige paremini arvuti vahendusel uusi teadmisi edastada ja omandada. See on meie tugevus, mida hoida.“

Kuigi see keelerobot valmib ühe konk-reetse kliendi tellimusel, lisab Mellik, et lõ-puks peaks see ikkagi jõudma välja iseseis-va tooteni. Iseenesest on see ka loogiline, sest inglise keele hääldust õpetav veebileht võiks leida kasutajaid lastest kuni kooliõpi-laste ja täiskasvanuteni välja. Kui tahaks keelerobotit aga tulevikus ka välismaale müüa, siis tuleb seda modifitseerida, sest nagu eespool öeldud, väga palju sõltub sel-lest, mis on rääkija enda emakeel.

Autor: Mikk salu, Postimees • Foto: istockphoto

Firmanime Juku Lab idee sündis ühes Genfi kohvikus.

34


eeSti firMad

“Kooli ajast ehk veel mäletatakse, et elektrist rääkides on olemas vool, pinge ja takistus,” alustab osaühingu

Sunside Innovation juht Indrek Ruiso juttu sellest, mis asi on selline elektriline suu-rus nagu impedants, mille peale EAS andis ettevõttele veebruari alguses 4000-eu-rose innovatsiooniosaku toetuse. „Takis-tusest rääkides tulevad omakorda sisse elektrialased terminid nagu alalisvoolu takistus ja vahelduvvoolu takistus. Va-helduvvoolu takistus koosneb mitmest osast, on olemas mahtuvuslik takistus ja induktiivne takistus ja seal tekibki siis impedants.” Ruiso lisab, et temale kui elektroonikuharidusega inimesele on kõik see väga loomulik, kuid tavalisele inimese jaoks tuleb sisse nii palju spetsiifilisi ter-mineid, et teemat on väga keeruline lahti-semaks rääkida.

Selgust annab natuke ehk kirjeldus, milline siis peaks Sunside Innovationi lõpptoode olema, millest see 4000-euro-ne impedantsi projekt moodustab ainult ühe väikese osa. Nimelt tahab ettevõte luua väikest seadeldist, mille abil mõõta südame ja kopsude tööd. Kui tuua paral-leel pulsimõõtjaga (paljud on ehk kuulnud Polari pulsikelladest), siis see annab sa-muti infot südame töö kohta, tõlgendab löögisagedust ja ütleb, kui palju kasutaja kaloreid kulutab. Tegelikkuses on need tulemused aga väga umbmäärased ja tihti üsnagi kaheldava väärtusega. Sun-side Innovationi seade peaks organismi tööd mõõtma impedantsi või sagedusest sõltuva takistuse abil, mis iseloomustab erineval viisil rakkude omadusi. Näiteks rakutasemel saab impedants näidata, kas toimub rohkem happelist või aluselist ainevahetust. Selle abil saab omakorda hinnata, kas tegu on vähirakuga või mitte-vähirakuga. Inimese organismis saab im-pedantsi abil määrata ka näiteks inimese hingamise mahtu. Seda tüüpi väga keeru-lisi ja kalleid kümneid tuhandeid eurosid

Hüvasti pulsimõõtjale!Sunside Innovation loob südame ja kopsude tööd mõõtvat seadet, mis tõukaks pulsikella troonilt, kus see praegu spordiharrastajate hulgas istub.

maksvaid meditsiiniseadmeid on ka ole-mas, veel rohkem igasugust teoreetilisel tasemel teadmist ja meditsiiniuuringuid, mida impedantsi abil teha saab.

MõELdud tAVAkAsutAjALE

Ruiso ütleb, et tema ja ta kolleegide ees-märk pole luua kalleid meditsiinisead-meid. Nemad tahaks teada, mida impe-dantsi abil mõõta, kui tööülesandeks on umbes 250 eurot maksma hakkav seade, mille kasutajaks pole arst, vaid tavaline

Pulsimõõtjate andmed ei ole sageli usaldusväärsed.

Autor: Mikk salu, Postimees • Fotod: Reuters

Andmete töötlemisega peaks toime tulema tavaline nutitelefon.


35


eeSti firMad

Eesmärgiks on luua pisike ja suhteliselt odav organismi impedantsi mõõtja, mis hindaks südame ja kopsude tööd.

inimene. Just selle teadmise kogumise jaoks innovatsiooniosak taotletigi. Tallin-na Tehnikaülikooli elektroonika instituut (kellele innoosaku raha läheb) peabki koguma informatsiooni, analüüsima ja hindama, mida ja millise täpsusega saaks impedantsi mõõtmise abil inimese kop-sude ning südame töö kohta öelda, kui eesmärgiks on luua pisike ja suhteliselt odav organismi impedantsi mõõtja. „Mida reaalselt me sellise seadme abil inimese kohta impedantsi abil teada saaksime ja mida tänapäevane tehnoloogiline tase võimaldab,” võtab Ruiso kokku. Näiteks võiks see seade kindlaks teha, kui süda läheb rütmist välja või toimuvad mingid

muud anomaaliad või kui palju energiat keha kulutab.

Kui see teoreetiline baas olemas on, võib tootearendusega edasi minna. Ruiso

näivtaKistus EHK iMPEdants

Igale koolijütsile peaks alalisvoo-

luahela Ohmi seadusest olema

tuttav aktiivtakistus R, mis, nagu

nimigi ütleb, on sisuliselt tõke voo-

luahelat pidi liikuvate elektronide

teel.

Kui tegu on aga vahelduvvoolu-

ga, siis tuleb mängu juba näivta-

kistus. Vahelduvvooluahelas on

nimelt elektronidel piltlikult öeldes

teel ees juba kolme liiki tõkkeid. Li-

saks aktiivtakistusele ka reaktiivta-

kistus, mis omakorda koosneb kahe

komponendi, intuktiiv- ja mahtuvus-

liku takistuse vahest. Neist esimene

tekib kõige puhtamal kujul siis, kui

vahelduvvool läbib mõnd magnet-

mähist, teine aga kondensaatori

olemasolul ahelas. Matemaati-

liselt arvutatakse näivtakistust

täisnurkse kolmnurga reegli järgi

– tegu on ruutjuurega aktiivtakis-

tuse ja reaktiivtakistuse ruutude

summast.

Mõõtühik on oom (tähis Ω).

Erik aru

ütleb, et kasutaja vaatenurgast võiks asi välja näha nii: kõigepealt tuleb külge pan-na andurid, need võib kinnitada randmele (nagu pulsikelladki) või vööle – Ruiso sõ-nul on randmelt täpsete andmete kätte-saamine keerulisem. Anduritest tulev info läheb mobiiltelefoni, kus siis vastav prog-ramm analüüsib ning annab tagasidest, mis inimese südame ja kopsudega toimub. Ruiso viitab siin sellele, et tänapäevased nutitelefonid on juba nii võimsad (ja lähe-vad üha võimsamaks), et tegelikult pole temal kaastöötajatega mõttes mingit oma „karbikest” teha. Nutitelefon annab riist-vara, Sunside Innovation lisab andurid ja tarkvara. Ja inimene lõpuks kasutab.

Seadme käsitsemisega peaks toime tulema ka inimene, kes ei ole arst.

36


eeSti firMad

13.23 EUR


“Me ise otsisime sellist lahendust aastaid ja nüüd lõpuks leidsime,” rõõ-mustab Urmas Purde, üks Pipedrive’i

asutajaid. Kontaktihaldustarkvara on ti-heda konkurentsiga valdkond, kus tegijaid on pigem palju kui vähe. Pakkumiste ühes otsas paiknevad kallid ning „rätsepatöö-na” tehtav tarkvara, teises otsas aga prog-rammid, mida võib koondada nime alla one size fits to all. Firma Pipedrive asutajad Timo Rein ja Urmas Purde, kes on üle küm-ne aasta olnud partnerid ettevõttes Vain & Partnerid, kogesid aga päevast päeva ja aastast aastasse, et hoolimata laiast vali-kust ei sobinud neile ükski „suurus”.

„Võib öelda, et elu heas mõttes sundis meid Pipedrive’i looma,” ütleb Purde. „Olime aastate jooksul kasutanud erinevaid CRM (Customer Relationship Management – ingl kliendisuhete haldus) tarkvarasid ja sageli ka parimad neist olid pehmelt öeldes koh-makad.” Ta toob näiteks, et kliendi kohta paari rea kirjapanek eeldas mitme „akna” avamist ja rippmenüüde rullimist. Program-mi kohmakuse tõttu hakkasid meeskonna-liikmed märkmeid lisama mitte töö käigus, vaid kunagi hiljem või üldse mitte, nii et kliendiandmetesse tekkisid nii-öelda valged laigud – ehk siis puudus ülevaade müügi-tegevustest. Parimal juhul oli CRM-tarkvara lihtsalt passiivne kliendiandmete haldaja, mis kuidagi ei aidanud müüki juhtida.

Pikemate ja lühemate sööstudega ha-kati otsima lahendust, mis oleks lihtsam

Pipedrive pakub ülevaatlikku tarkvara pühendunud müügimeheleVain & Partnerite müügimehed panid aluse uudsele müügijuhtimise tarkvarale nimega Pipedrive, norides sel moel tüli tuhandete CRM-tarkvara pakkuvate firmadega maailmas.

ega pidurdaks müügitööd. Purde ja Rein olid ühtlasi tunnistajaks sellele, et sellised hädad vaevasid ka nende kliente. „Eelmi-sel aastal tilkus karikas täis,” ütleb Purde. „Mullu märtsis toimusid esimesed koos-olekud arutamaks, kuidas võiks välja näha üks hea müügijuhtimise tarkvara ning kui-das selle valmis võiks teha. Ülejäänu on juba ajalugu.”

Tänu sellele, et iga päev tuli neil teha nii müügitööd kui ka aidata kliente müügitule-muste parandamisel, tekkis üsna hea pilt sellest, kuidas müüki tulemuslikult juhti-da, ja kuidas tarkvara saaks seda toetada. Pipedrive’i loomisele panid käe külge mitu tarkvaraarenduse tippspetsialisti.

MüügiMEhE ELu LihtsAMAks

Pipedrive tuletati müügiinimeste maailmas tuntud terminist Pipeline, mis tähendab eri faasideks jagatud „müügitoru”, mida möö-da pooleliolevad müügid tehinguni „voola-vad”. Näiteks võivad need faasid olla: vihje või aimdus, et tegu on potentsiaalse klien-diga; kohtumine kokku lepitud; kohtumine toimunud; pakkumine tehtud; huvi, läbi-rääkimised alanud.

Pipedrive’i põhivaade ongi just see müügitoru. See tähendab, et müügimees näeb ühel ekraanil kõiki pooleliolevaid müüke faaside kaupa. Samas vaates on võimalik hetkega aru saada, kellega para-jasti tegelema peab, ja sedagi, kui midagi on juba maha magatud. Pipedrive näitab,

Pipedrive tekkis oma vajadusest: tavaline müügihaldus-tarkvara oli liiga kohmakas.

38


eeSti firMa Autor: kaire talviste • Foto: Arno Mikkor

muresid ei põhjustanud. Ette on tulnud pi-gem tavalised kasvava ettevõtte väljakut-sed. „Enamik neist on tagantjärele õnneks naljakad,” ütleb Purde. „Pidevalt jookseme ajaga võidu, et kõik tähtis tehtud saaks. Näiteks kirjutame alles praegu kasutaja manuaali, kuigi tasuline toode on juba saa-daval. Sellist tüüpi spurtide ja tulekahjude-ga tuleb arvestada iga nädal.”

Ilmselgelt on neil vedanud. Purde usub, et midagi õnnestus kohe alguses piisavalt õigesti teha, kuna juba esmane ja vigu täis beetaversioon kujunes mõne testikliendi juures keskseks tarkvaraks. Ta tunnistab, et inimeste huvi nii varajases faasis, kus mitu funktsiooni olid alles pooleli, oli ülla-tav ja kohati isegi üle ootuste.

„Kliendid üle maailma on saatnud sii-raid kirju, kus öeldakse, et nad on aastaid midagi sellist otsinud, ning meie tarkvara on reaalselt aidanud neil müügiefektiiv-sust tõsta,” rõõmustab Urmas Purde. „Üks asi on kuulda seda tuttava inimese käest Eestis, teine asi on saada kiri teiselt poolt maakera täiesti võõralt inimeselt.”

„Ma tõepoolest armastan teie süstee-mi,” kuulutab 3D printimisega tegelev Nicholas Pinkston USA firmast CloudFab emotsionaalselt. „Minu tootlikkus on mär-gatavalt kasvanud.” Ta lisab, et on haka-nud Pittsburghis nende toodet kiitma ja inimesed on sellest vaimustuses.

Ka praegu kogevad mehed iga nädal mõnda positiivset üllatust. Näiteks pla-neeriti märtsi algusse huvilistele üht koo-litust, täitus aga viis gruppi. Loomulikult kasutavad mehed ka ise Pipedrive’i, teisiti ei kujutaks nad oma tööd enam ettegi.

Toode tuli nii-öelda ametlikult müüki veebruari viimasel nädalal. Moodul, mis võimaldab tarkvara kasutamise eest kre-diitkaardilt raha vastu võtta, sai valmis alles möödunud kuu lõpupäevil. Seetõttu on veel väga vara tulemusi äriliselt hinna-ta. Pipedrive’i kasutab iga päev veidi üle kolmekümne firma, sealhulgas ettevõtted Soomest, Austraaliast ja Ameerika Ühend-riikidest. See ei ole suur arv, aga arvesta-des ettevõtmise noorust, võivad loojad selle üle uhkust tunda. „Loomulikult taha-me Pipedrive’i kasutajate arvu edaspidi tublisti kasvatada, seda aga, et suund on õige, teame nüüd juba üsna kindalt,” ütleb Purde.

kui palju on müügitorus raha. Näiteks saab põhivaatest lahkumata teada, et pakkumi-si on esitatud 10 000 euro eest. „Kui ko-gemused on näidanud, et tavaliselt reali-seeruvad ainult pooled pakkumistest, siis pole vaja olla Einstein mõistmaks, kui palju on puudu selle kuu müügieesmärgi saavu-tamisest,” selgitab Urmas Purde.

Müügijuhile annab Pipedrive hea üle-vaate sellest, mis tegevusi ja kui palju

meeskonnas tehakse. Näiteks saab kerge vaevaga luua endale ise raporti, mitu koh-tumist eelmisel nädalal toote X müümiseks korraldati. Siis ei pea müügijuht oletama, kas nõrga müügikuu põhjus on liiga vähe kohtumisi või hoopis müüjate argumen-teerimisoskus.

kLiEndid RõõMustAVAd

Iga uue asja loomisega kaasnevad ta-gasilöögid Pipedrive’i loojatele aga suuri


39


eeSti firMa

Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN) üritab oma eksperimenti-dega vastata looduses valitsevate

seaduspärasuste kõige fundamentaalse-matele küsimustele. CERN-i suur hadro-nite põrgati on üks tänapäeva maailma olulisemaid teaduslikke eksperimente ja kui teadlaste püstitatud eesmärgid peak-sid osaliseltki täituma, paljastuvad mit-med universumi noorus- ja nüüdisajaga seotud saladused, nagu varjatud tume aine, aine-antiaine ebasümmeetria ja su-persümmeetria. Kuigi põrgati on pälvinud suurema osa viimaste aastate CERN-ile suunatud avalikust tähelepanust, tegele-takse keskuses mitmete teistegi oluliste eksperimentidega.

Koolipingist võib jääda mulje, et tead-lastel on elust ja universumist ees suhte-liselt selge pilt, tegelikkuses on eri teoo-riate ja vaatluste ennustuste-tulemuste vahel seni hulgaliselt lahtisi otsi. Üpris radikaalseid väljavaateid pakub näiteks mitme teadlase poolt viimaste aastaküm-nete jooksul kosmoloogilistele vaatlustele tuginedes püstitatud teooria, et universu-

CERN-i teadlased otsivad terviklikku füüsikatCERN-i suure hadronite põrgati möödunudaastast tegevust võib hinnata ajutistest tagasilöökide hoolimata vägagi edukaks.

mi peenstruktuuri konstant (niinimetatud alfa-konstant) ei olegi eriti konstantne ja võib ajas ning ruumis muutuda. Kokkuvõt-likult tähendab see, et füüsikaseadused – mis peaksid olema absoluutsed – sõltu-vad kohast ja ajast ning elu tekkimiseks vajalikud tingimused võivad juhtuda ainult teatud hetkedel üksikutes ruumipunkti-des. Kuivõrd nimetatud eksperimendiga üritatakse saada ette täpsem ettekujutus universumi esimestest hetkedest ja kuna viidatud teooria puhul on tegemist on vas-tava teadusharu ühe vastuolulisema välja-vaatega, peaks põrgati aitama täpsemalt vastata „mis on elu?” tüüpi küsimustelegi.

Üks põrgati suuri eesmärke on veel suures ühendteoorias (elektronõrga in-teraktsiooni teoorias jne), mis kirjeldaks kogu universumit koos selles peituva füü-sikaga ühtsetest printsiipidest lähtuvalt, püstitatud väidetele kinnituse leidmine. Millest omakorda lähtub „jaht” Higgsi bo-sonile, kuna füüsik Peter Higgsi esitatud teooria pakub lahenduse neljakümne aas-ta vanusest matemaatilisest raamistikust koosnevas standardmudelis, mis seostab

peale gravitatsiooni omavahel kõik tuntud osakesed ja fundamentaalsed loodusjõud, valitsevatele vastuoludele. Samal ajal ei saa maha matta väljavaadetki, et Higgsi ennustatud välja osakest ei leitagi ja tead-lastel on ees huvitavad aastad uute teoo-riatega kohanemisel.

CERN-i suure hadronite põrgati eks-perimenti võib võrrelda kala püüdmisega lõhkeainega, milles tõenäosus suure kala kättesaamiseks on seda suurem, mida suurem plahvatus mida väiksemas veeko-gus korraldatakse.

Autor: karol kallas • Foto: CERn40


teaduSteaduS

Kiirendis forsseeritakse prootonid pea valguse kiiruseni, mida võib võrrelda suu-remat sorti dünamiiditükile tule otsa pane-misega. Seejärel, kui osakesed sisenevad põrgati detektoritesse, surutakse need kokku 16-mikroniliseks (mis on umbes kolmandik inimese juuksekarvast) kiireks ehk tegemist on päris pisikese lombiga. Kuna üksikud osakesed on niivõrd pisike-sed ja isegi kokkusurutud kiires on hulgali-selt tühja ruumi ning otsesed kokkupõrked – mis tekitavad suurimal hulgal energiat ja nii teadlasi kõige rohkem huvitavaid ras-keid osakesi – sünnivad tõeliselt harva.

Üheks „suureks kalaks” on eelnimeta-tud Higgsi boson. Tegemist on osakesega, mida seostatakse hüpoteetilise Higgsi väljaga, mis eelduste kohaselt läbib kogu olemasolevat ruumi ja mis mõjutab üle-jäänud elementaarosakesigi, andes neile nende massi. Kui nimetatud bosonile „küü-ned taha” saadakse, seletab see elemen-taarosakeste koondumist galaktikateks, planeetideks ja eluslooduseks ning miks aine ei jäänud massita footonite sarnaselt igavesti valguse kiirusel keerlema.

Enamik põrgati teadlasi on füüsiku Pe-

ter Higgsi ennustatud osakese tabamises kindlad, eriti juhul, kui selle mass on teoo-rias ennustatud vahemiku alumises otsas. Mida väiksem on Higgsi bosoni mass, seda vähem energiat selle tekkimiseks kulub, mis omakorda suurendab selle avasta-mise võimalusi isegi juhul, kui prootonid üksteist ainult riivavad. Kuna prootonid rii-vavad võrreldes kokkupõrgetega üksteist statistiliselt hulga sagedamini, võivad mõ-ned Higgsi osakesed – ehk osakeste põgu-sad jäljed, milleks Higgsi boson eelduste kohaselt hetkega laguneb – leiduda juba möödunud aastal põrgati eksperimenti-dest kogutud ja siiani lõpuni läbi sõelu-mata andmemassiivist. Kergemat Higgsi osakest on võrreldes raskema bosoniga teistest kokkupõrgetest tekkivatest osa-kestest paraku raskem eristada ja kuigi raskemat, prootonite otsesel kokkupõrkel sündivat Higgsi osakest leidub eelduste kohaselt hulga harvemini, jätab see täp-semalt eristatavama jälje. Higgsi boson on standardmudeli viimane teaduslike vaat-lustega tõestamata osa.

Teadlased loodavad, et põrgati lubab neil kaeda tumeda aine, mille olemasolu on kosmoloogid tuletanud, vaadeldes kauge-te galaktikate omavahelise gravitatsiooni mõjusid, osakeste olemusse. Loodetakse avastada viiteid stringiteoorias ennusta-tud dimensioonidele ja avastada kvantme-haanikat (mis selgitab väikseimate suba-tomaarsete osakeste tasandil toimuvat) ning üldist relatiivsusteooriat (mis seletab aja ja ruumi olemust) lepitav matemaati-line konstruktsioon. Põrgati tulevastele avastustele toetudes loodetakse leida veel selgitusi vaadeldava universumi aine tasakaalutusele ja antimateeriale ning te-kitada varase kosmose tingimustele vas-tavat ainet ehk „ürgsuppi”.

Märkimisväärne osa CERN-i teadus-tööst ei puuduta siiski otseselt asutuse suurimat põrgatit.

Väljavõte: Mida väiksem on Higgsi bosoni mass, seda suuremad selle avastamise võimalused.

Suure hadronite põrgataja magnetite testimine ja paigaldamine (all paremal) ning CERN-i juhtimiskeskus (all vasakul).


41


teaduS

Tegelikkuses jõuab suurde põrgatisse ainult üks miljonist teadusasutuse „proo-toniallikas” loodud prootonist. Põrgati kahe prootonikiirega laadimiseks, millega kiirendi töötab 12 tundi, kulub vähem kui kümme minutit. (Üks kiir koosneb 2808 järjestikusest sajast miljonist osakesest koosnevast üksteisest mõne meetri kau-gusel mööda kiirendi 27-kilomeetrist sil-must asuvast „kimbust”.) Samal ajal proo-toniallikas pumpab aastas välja osakesi 6000 tunni tarbeks – või pea katkematult, kui välja arvestada lühikesed hoolduspe-rioodid või lühikesed ajavahemikud, kui kii-rendi jooksutab prootonite asemel tinaioo-ne. Suurem osa prootonitest jätab kiirendi ahela maha varem, toites CERN-i vähem teatud eksperimente.

Üht vähemteatud eksperimenti kutsu-takse CLOUD-iks ja sobivalt õhulises an-gaaris asudes aitab see uurida kosmilise ja päikesekiirguse mõju atmosfäärile. Eks-perimendi kitsamalt piiritletud eesmärk on senisest paremate pilvekülvi (õhku puistatakse mõnda ainet, mis aitab suuna-ta konkreetse piirkonna sademete hulka) mehhanismide väljamõtlemine. Kontrol-litud tingimustes atmosfäärifüüsika eks-perimentide läbiviimine, eriti selliste, mis sisaldavad subatomaarseid fenomene, on märkimisväärselt keeruline. Neis on loendamatul hulgal muutujaid ja neid, mille mõjusid taga aetakse, nagu kosmiline või päikesekiirgus, ei saa süstemaatiliselt va-rieerida.

CLOUD-is on suures boileri moodi kamb-ris üritatud atmosfäär võimalikult täpselt taasluua ja teadlastel on võimalik jäljen-dada suvalise maailma paiga, suvalisel kõrgusel ja suvalise temperatuuriga õhu koostist. Sealhulgas on võimalik taasluua jääkgaase ja aerosoole, mis eelduste ko-haselt on pilvede moodustumise juures võtmetähtsusega. Pommitades kambrit CERN-i ühest väiksemast kiirendist pärit täpselt kontrollitud osakestekiirega, jäl-jendatakse sellega kosmilisi kiiri, samal ajal kui ultravioletset valgust kiirgavad op-tilised kaablid jäljendavad süsteemis päi-kesekiirgust. Teadlased lubavad esimesi tulemusi juba enne tänavu suve.

Teisena võib CERN-i vähemtuntud eks-perimentidest välja tuua antiaine lõksu. Tegemist on nii-öelda vastassuunalise eks-perimendiga, sest algosakeste kiirendami-

se asemel üritatakse neid paigale sundida, milleks kasutatakse antiprootonite aeglusti (Anti-proton Decelerator) nimelist seadet. 2010. aasta novembris õnnestus CERN-i ALPHA projektil hoida 38 antivesiniku aa-tomit kümnendiku sekundi jooksul paigal, mis on nende vaatlemiseks piisavalt pikk aeg. Pärast nimetatud õnnestunud eksperi-menti tegeleb ALPHA meeskond magnetite täiustamisega ja peatselt loodetakse alus-tada järgmiste vangistatud antivesiniku eksperimentidega.

Kui antielektronid (või positronid, nagu neid teatakse) tiirlevad ümber antiprooto-nite ja antineutronite, peaksid tulemuseks saadavad antiaatomid olema võrreldavad tavaliste aatomitega. Magnetväljale ase-tatud aatomid käituvad miniatuurse kom-passinõela sarnaselt. Müksates tavalisi vesinikuaatomeid teatud sagedusega mik-

rolainetega muudab nende magnetilised omadused vastupidiseks. ALPHA katsega üritatakse välja selgitada, kas see on oma-ne ka antivesinikule. Kui see nii on, peaks antiaatomid magnetlõksust eemale tõu-kuma, mis neid nüüd tõmbamise asemel tõukab.

31. jaanuaril 2011. aastal otsustas CERN-i juhtkond, et suur hadronite põrga-ti töötab kuni 2012. aasta lõpuni ja selle aasta lõpus tehakse ainult lühike hool-duspaus. Põrgati kiire energia võimsus on tänavu 3,5 teraelektronvolti, mis on võrrel-davatest seadmetest kolm korda suurem. 2013. aastal põrgati seisab ja 2014. aastal üritatakse jõuda kavandatud täisvõimsu-se ehk seitsme teraelektronvoldini.

Kuigi põrgati käivitamisel tabasid eks-perimenti tagasilöögid, hindavad teadlased

42


teaduS

kiirendi mullust tegevust vägagi edukaks, mis lubab loota, et võrreldes möödunud aastaga kogutakse tänavu kolm korda rohkem teaduslikke andmeid. Masinavärki juhtivad teadlased hindavad „uue füüsika”, juhul kui selleni suures hadronite põrgatis praeguste energiahulkade juures võimalik on jõuda, vihjete leidmise võimalusi suh-teliselt kõrgeks. Kuna 3,5 TeV-ini küündiv energiavahemik soovitakse võimalikult põhjalikult läbi uurida, jätkatakse eksperi-mendiga praeguste energiahulkade juures 2012. aasta lõpuni.

CERN-is töötava Eesti teadlase Mait Münteli sõnul ei maksa eksperimentidest esialgu siiski imetulemusi loota. Alguses lükatakse senise füüsika piire lihtsalt järk-järgult kaugemale ning teadlased am-mutavat infot stiilis, et kuni väärtusteni x nähtust y ei eksisteeri. Need tavainimese

jaoks pettumust valmistava tooniga avastused on aga teadlaste jaoks vä-hemalt sama tähtsad kui tõepoolest millegi uue leidmine. „Metsast nõela otsimine on keeruline, aga veel palju raskem on öelda, et selles metsas nõe-la ei ole,” näitlikustab Müntel.

alliKad:•• http://forte.delfi.ee/news/tea-

dus/kiirtee-koige-vaiksematele-

ekskursioon-suurde-hadronite-

porgutisse.d?id=40876227

••www.fyysika.ee/

uudised/?p=7716 /

••www.economist.com/

node/16941123?story_

id=16941123&fsrc=rss

•• http://press.web.cern.ch/

press/PressReleases/Rele-

ases2011/PR01.11E.html

suuR HadRonitE PõRgati:

Maailma suurim masin ja külmkapp Põrgati ringi pikkuseks on 26 659

meetrit ja selle sisemuses on kokku

9300 magnetit. Peale selle, et põr-

gati on maailma suurim osakestekii-

rendi, on see maailma suurim külm-

kapp. Maailma võimsaima külmiku

nimetuse pälvimiseks piisaks juba

ühest kaheksandikust kiirendi jahu-

tussüsteemist. Kõik magnetid jahu-

tatakse 10 080 tonni vedela läm-

mastiku abil –193,2 kraadini Celsiuse

järgi, seejärel külmutatakse mag-

netid 120 tonni vedela heeliumi abil

miinus 271,3 kraadini.

Maailma kiireim võidusõiduradaTäisvõimsusel kihutab mööda põr-

gatit ringi triljoneid prootoneid, läbi-

des ringi 11 245 korda sekundis kiiru-

sega 99,9999991 protsenti valguse

kiirusest.

Päikesesüsteemi kõige tühjem kohtVältimaks kokkupõrkeid gaasimo-

lekulidega liiguvad osakeste kiired

kiirendis ultrakõrges vaakumis ehk

planeetidevahelise ruumiga võrrel-

davas tühjuses. Põrgati siserõhk on

10-13 atmosfääri, mis on võrreldes

Kuuga kümme korda väiksem.

galaktika üks kuumemaid kohtiPõrgatis leiab nii ekstreemselt kuumi

kui ka äärmuslikult külmi kohti. Kui

kahe kiire prootonid põrkuvad, tekib

väga väikeses ruumis sellest tempe-

ratuur, mis on Päikese sisemusest

100 000 korda kuumem.

Maailma suurim superarvutiKõigi põrgati suurte eksperimen-

tide andmetega saaks aastas täis

kirjutada 100 000 kahekihilist (9,4

GB) DVD-plaati. Selleks, et tuhan-

ded teadlased üle maailma saaksid

järgmise viieteistkümne aasta jook-

sul (mis on põrguti eeldatav eluiga)

andmete analüüsimisel kaasa lüüa,

on omavahel ühendatud kümned

tuhanded arvutid üle maailma, mil-

list jagatud arvutivõrku kutsutakse

Grid’iks.

Allikas: LHC

CERN-i Meyrini lähedal Šveitsis asuv linnak õhust vaadatuna.


43


teaduS

•• Millega te Euroopa Tuumauuringute Keskuses täpsemalt tegelete ja mida pea-te oma tegevuses kõige põnevamaks?

Eestlased tegelevad CERN-is kahe as-jaga. Suurima panuse annavad eestlased, osaledes eksperimentides, millest täht-saim on suure hadronite põrgati ekspe-riment CMS ehk Compact Myon Solenoid. Nimetatud eksperimendiga otsitakse uusi elementaarosakesi.

Teiseks tegevusvaldkonnaks on ele-mentaarosakeste teooria, millega otsi-takse vastust küsimusele, kuidas tekib universumis leiduv mass. Praeguseks on teadmata selle massi allikas, me ei tea, millest me koosneme, ja me ei tunne suu-remat osa universumis olevast massist – tumedast ainest.

Ehk teisisõnu – me ei tea, millest maa-ilm koosneb. Seetõttu on vaja uurida, milli-sed on interaktsioonid ja jõud ning millised on maailma omadused. Seda me üritamegi CERN-is teada saada, osaleme viidatud eksperimendis ja teeme vastavat teooriat.

•• Kas peate Higgsi osakese leidmist kindlaks väljavaateks?

Higgsi osakese leidmine oleks kõige liht-sam ja kõige elegantsem viis meile tuntud ainele massi andmiseks. Ainele, millest me koosneme. Nüüd vastates küsimusele, kas see on olemas või mitte, siis füüsika ongi eksperimentaalne teadus ja ainult ekspe-

Euroopa Tuumauuringute Keskuse Eesti teadlasterühma juht, füüsik Martti Raidal ütleb, et kui Higgsi bosonit ei leita, tuleb teooria ümber teha.

riment otsustab seda, mis on ja mida ei ole. Praegusel ajal on olukord kummaline ses mõttes, et Higgsi osakesi on tegelikult neli. Kolm neist on leitud ja see üks ning viima-ne, mis peaks Higgsi välja teooria õigsust kinnitama, on leidmata. Loodusteadustes otsustab eksperiment ja siiani ei ole seda osakest tuvastatud ning kui seda ei leita, siis tuleb teooria ümber teha.

•• Kas on kindel, et midagi Higgsi välja laadset peab tingimata olemas olema?

Olemas peab olema kas mingisugune elementaarne või komposiitne kolman-datest osakestest koosnev väli. Füüsikas on nõndanimetatud vabadusastmed, mis annavad massi. Näiteks on avastatud ras-ke valgus. Need on W- ja Z-bosonid, mis on nagu footonid, aga need on rasked. Et neile massi anda, peavad olemas olema füüsika vabadusastmed. Küsimus on nüüd selles, mis need on? Kõige lihtsam teooria ütleb, et need on skalaarsed Higgsi bosonid. Sa-mas on võimalik luua keerulisemaid teoo-riaid.

Praegu tundub, et kõige lihtsam teooria on eks-perimendiga kõige paremas kooskõlas. Samas kui ekspe-rimendid nüüd ütlevad, et see nii ei ole, tuleb teooria ümber teha. Uute teoo-riate loomises pole küsimus. Kui neljast osakesest kolm on olemas, siis küsimus on selles, kus on neljas?

•• Kui võimalikuks te peate, et mõned kergekaalulisemad Higgsi osakesed võivad juba olemas olla möödunud aastal LHC eksperimentidega kogutud andmemassiivis?

Nimetatud küsimus on väga hästi läbi uuritud ja vastus oleks järgmine: kui nüüd Higgsi boson on olemas, siis praeguse põrgati tööenergia juures on võimalik see Higgsi boson üles leida, kui korjatakse viis pöördfemtobarni andmeid. Seni on kokku saadud 35 pöördpikobarni, mis tähendab, et and-meid peaks olema üle 140 korra roh-kem.

Vajalik andmehulk saadakse kokku järgmise aasta jooksul. Kui aparaat

Autor: karol kallas • Fotod: stanislav Moshkov / scanpix/presshouse

Higgsi osakese leidmine oleks kõige lihtsam ja kõige elegantsem viis meile tuntud ainele massi andmiseks.

Martti Raidal: me teame universumist meeletult vähe

44


intervJuu

käivitub, siis on võimalik, et juba eelole-vaks suveks kogutakse paarkümmend korda rohkem andmeid. Ajal kui me räägi-me (1. märts – toim), siis juba täna võivad toimuda esimesed põrked. Juba tänavu peaks tulema piisaval hulgal andmeid, et Higgsi osakeste kohta oleks võimalik mi-dagi rohkem arvata.

•• Milline on teie arvamus „uue füüsika” kohta ja millised võiksid olla selle tavaini-mest enim puudutavad tulemused?

Kui me räägime uuest füüsikast mõttes, mida veel ei tunta, siis uus füüsika on olu-line eelkõige selle pärast, et lõpuks ometi võime olla kindlad, kui vähe me teame – ehk me tunneme universumi massist ai-nult mõnda protsenti. Mis asi on tume aine ja tume energia? Me arvame, et me teame loodusest maru palju, aga me ei tea, mis need on. Rääkimata sellest, et me teaksi-me nende omadusi. Me teame universu-mist meeletult vähe ja selles, mida me tea-me, ei tea me, kust tuleb selle mass.

Olukord on võrreldav 19.–20. sajandi vahetusega, kus ühed inimesed arvasid, et loodusest on kõik teada, aga tegelikult tuli kvantfüüsika avastamisega välja, et loodusest ei teata midagi. Praegu ei ole võimalik ennustada, mis tuleb.

•• Mida see meile annab? Fundamentaal-füüsika üks omapära on see, et enne kui avastused konkreetsed rakendused saa-vad, läheb tublisti aega. Aga rakendustes-se need jõuavad. Kvantmehaanika muutis maailma. Kõik meie elektroonikariistad on näiteks tänapäeval kvantfüüsikale toetu-des välja töötatud.

Sellisele küsimusele vastatakse tihti ka näitega, et kui elektri avastajalt kord kü-siti, et milleks sellist jama vaja läheb, siis vastas too, et „mis kasu on vastsündinud lapsest”? Täna on näha, mida elektriga teha saab.

•• Kui suur hadronite põrgati ükskord oma töö tehtud saab, kas siis maailm vajab veel suuremat põrgatit?

Kas maailm vajab uut ja veel suuremat põrgatit, sõltub sellest, kuidas LHC suudab vastata eelnimetatud küsimustele. Kui kü-simustele, millised on meile seni tundmatu maailma omadused, jääb vastamata, tuleb kindlasti mõelda, kuidas edasi. Kas ehitada uus põrgati või minna hoopis kosmosesse, sõltub LHC-s saadavatest tulemustest.


45


intervJuu

Autor: signe kalberg • Fotod: terje Lepp, Rene suurkaev

Veebruari keskel tõi Enomaly, et-tevõte, mis seni on valmistanud tarkvara, mis lubab inimestel luua

avalikuks kasutamiseks mõeldud arvu-tipilvi, välja esimese reaalajas tegutseva pilveraalindusbörsi, nimega SpotCloud. Sellel saavad ettevõtted, kellel parasjagu serveriruumi üle jääb, selle tasu eest kelle-gi teise kasutada anda. Avalikkusele sule-tud testkasutuses on börs juba novembri-kuust. Enomaly asutaja ja tehnoloogiajuht Reuven Cohen leiab New York Timesile an-tud usutluses, et ettevõtmisel on potent-siaali saavutada pilveraalinduses sama, mida Google AdSense – mille ideeks on kasutamata veebileheruumile reklaamide paigaldamine – tegi reklaami vallas.

SpotCloud lubab müüjatel jääda ano-nüümseks, nii ei pruugi pilvepinna ostjad teadagi, kelle käest nad parasjagu virtuaal-serveriruumi soetavad. „Põhimõtteliselt saavad arvutipilveteenuse pakkujad kasu-tada SpotCloudi, pakkumaks välja üleliigset andmetöötlusvõimsust ja arvutiinventari, mis muidu jääks müümata, mis võimaldab seda suuremal määral ja tulusamalt raken-dada, ilma et nad kahjustaksid oma tavapä-rast hinnapoliitikat,” reklaamib börs end.

Sõltumatu analüütik Krishnan Subra-manian nentis siiski ajakirjale Technology Review, et anonüümsus ei pruugi SpotC-loudile kasuks tulla: „Enne, kui mina oma organisatsiooni andmed kellegi seadme-tesse panen, tahan ma tõesti teada, kelle-ga tegemist on.” Samuti ei paku SpotCloud teenusele kvaliteedile garantiisid. Subra-maniani hinnangul peaks SpotCloud pi-kemaajalise edu saavutamiseks teenuse äriklientidele atraktiivsemaks muutma.

Ostjad saavad oma valiku sooritada pakkuja asukoha, võimsuse ja hinna järgi. SpotCloudil saab jooksutada ka raken-dusi, mille komponendid paiknevad kor-raga mitmes erinevas pilvekeskkonnas (millest osa võivad olla mõeldud firma-siseseks, teised aga avalikuks kasutami-seks).

SpotCloudil puudub keskne taristu, kuna selle rajamiseks poleks Enomalyl lihtsalt raha. Selle asemel kasutab SpotC-loud pilveraalinduse teenuse pakkuja Google App Engine’i abi, mille seadmete kaudu ostjate virtuaalarvutid müüja võr-gustikku jõuavad.

Testperioodil tuli Cohenile üllatusena see, et lõviosa börsil oma teenuste pak-kujad on suuremad ettevõtted – varem oli ta uskunud pigem väikefirmade huvis-se. Ta toob näiteid – ühe teenusepakkuja allüksuse kaasomanik pankrotistus ja sada serverit jäi rakenduseta; ühe 8000 serveriga raalifarmi seadmetest leiavad kasutust vaid pooled. Seevastu väikse-mad ettevõtted hoiavad oma arvutipargi mõõtmeid neis piirides, kus võimsust liig-selt üle ei jää. Samuti on SpotCloudil tek-kinud ettevõtete rühmi, kes üksteisele ülearust serveriruumi pakuvad.

Uus börs müüb kõvakettaruumi pilves

Autor: Erik Aru • Foto: Reuters

Juba hulk aega kuuleb juttu, kuidas arvutid muutuvad virtuaalseks, see tähendab, et nende kaudu talletatud andmed kolivad lauakompuutrist või rüperaalist mingisse kesksesse serverisse, kuhu sel moel tekib nii-öelda arvutipilv. Praeguseni on arvutipilved tegutsenud valdavalt ettevõttesiseselt või siis mõne suure kõigile avatud teenusepakkuja kaudu.

Ostjad saavad oma valiku sooritada pakkuja asukoha, võimsuse ja hinna järgi.

46


it

Tänavu Kinobussi ja Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 eestvedamisel toimuvate filmitalgute eesmärgiks on panna eestimaalased ühiselt filmi tegema.

Autor: signe kalberg • Fotod: terje Lepp, Rene suurkaev

Filmitalgud on terve aasta läbi kestev meelelahutuslikult hariv projekt, mille käigus tehakse koostöös pal-

jude inimestega Eesti teemadel üks ühi-ne film. Koolitustel ning veebikeskkonna www.filmitalgud.ee vahendusel said kõik soovijad kaasa rääkida filmi aluseks oleva stsenaariumi kirjutamisel, hiljem saavad osaleda sobivate näitlejate valikul, võtte-platside ettevalmistamisel ning filmimi-sel. Ühtlasi on filmitalgud ka kingitus Eesti filmi sajandaks juubeliks – 2012. aasta on ametlikult Eesti filmi aasta.

Pärast pingelist otsustusprotsessi on filmitalgute juhendajad-stsenaristid ini-meste esitatud ideede ning lugude põhjal välja valinud ja kokku kirjutanud linateose

Eestlased loovad ainulaadset talgufilmi

lõpliku sünopsise, millega liigutakse järk-järgult augustis toimuvate võtete poole.

•• Filmitalgute üldjuht Mikk Rand, kust ja kelle poolt tuli selline originaalne idee?

See on minu idee, mis hakkas tasapisi tiksuma mõttesopis paar aastat tagasi. Kui Tallinn 2011 otsis programmi, mis toi-

muks ka Tallinnast kaugemal, siis sinna oma idee ka esmakordselt välja pakkusin. Põhjus idee tekkeks on üsna lihtne: olles juba aastaid üle Eesti rohujuure tasandilt kuni õpetajateni filmitegemist õpetanud, noori ja täiskasvanuid koolitanud, siis tekkis arusaam, et meil on selle „meedia-kirjaoskuse teadmise” järele palju suurem vajadus, kui filmitegijad ise suudavad ra-huldada. Filmitegemise ehk pildikeele alg-tõed tuleb viia lasteaia tasandile.

•• On sellel ideel olemas eeskuju?Varem sellises mahus ja sellise suunaga – et ka inimesi samal ajal koolitada, juhen-dada, õpetada – ei, nii pole tehtud. Me ole-me maailma esimesed.

Teha ühte täispikka filmi, võimalikult demokraatlikul viisil – see on üldiselt hullumeelne mõte.

Autor: Erik Aru • Foto: Reuters


47


kino

Teha ühte täispikka filmi, kusjuures film on ju üsna autoritaarne kunst, võimalikult demokraatlikul viisil – see on üldiselt hul-lumeelne mõte, mida ilmselt kergekäe-liselt ette ei võeta. Samas, teatud sar-nasusi võib tegemistest nii Eestis kui ka maailmas ikka leida, ses mõttes pole me tekkinud tühja koha pealt. Näiteks Eestis on tehtud film „Malev” teatavate tootmis-sarnasustega, samuti film „Jan Uuspõld läheb Tartusse”, maailmast võib näiteks tuua Hollywoodi tasandile jõudnud filmii-dee arendamise netikeskkonnas, filmi nimeks „Snake in the plane”. Midagi ei teki tühjast.

Teatud moel kordab Filmitalgute for-maat Kinobussi läbi aastate toimunud su-viste tuuride ja koolituste formaati, kuid on sadu kordi aja ja ressursimahukam.

•• Kui suur on projekti eelarve?Projekti eelarve on 560 000 eurot.

Võrdluseks: Euroopas peetakse eurofon-dide toetuse vääriliseks filmiprojektid, mille eelarve algav ühest miljonist eurost. Neid nimetatakse low-budget ehk madala-eelarvelised. Alla miljoni euro filmid on non-budget ehk mitte-eelarvelised. Me siis ka teeme praegu mitte-eelarvelist filmi.

•• Mis on Filmitalgute idee teostuse juures olnud senini kõige raskem, mis aga arvatust lihtsam?

Iga etapp oleks üsna raske, kui lähtuda filmitegemise tavaloo-gikast, kui aga võtta ette ja eirata ordinaarset liini, siis on filmitalgud igati teos-tatav.

•• Kas lootsite-ootasite rohkem inimesi stsenaariumi kokkupanekul? Või on roh-kem kui 40 stsenaariumiideed väga hea tulemus?

Professionaalne filmiprodutsent peaks põhimõtteliselt hoidma sahtlis kümme ideed korraga soojas, ehk siis üks toob tagasi kogu kulutatud aja ja ressursi. 40 stsenaariumiideed on väga hea tulemus, kuigi mitte kõik ei sobitunud konteksti, kus vajadus oli loo järele, mis „kataks” ter-vet Eestit.

Oleks üsna raske, kui lähtuda filmitegemise tavaloogikast, kui aga eirata ordinaarset liini, siis on filmitalgud igati teostatav.

48


kino

•• Kuidas leidsite maakondade koor-dinaatorid?

Head inimesed tulevad ise tegema, kui sõna laiali saadetud. Tegime presen-tatsiooni maakondade kultuurinõunikele ja niimoodi tulid mõned, teised tulid Ki-nobussi kontaktide kaudu, kolmandad kuulsid sõprade sõpradelt ja tulid nõnda oma oskustega ligi. Kunagi pole küll, kuna koordinaatorid toimetavad eelkõige vaba-tahtlikult, siis siiamaani on iga abi teretul-nud.

•• Kui raske on leida projektis kaasalöö-jaid?

Filmitegemisel peab meeskonnas ole-ma teatud arv inimesi, et vajalikud toimin-gud saaks sooritatud – sellises mahus tuleb inimesi igal juhul kokku. Me levitame oma ideed samm-sammult, et mitte info-ga tüüdata ning usun, et igas etapis tuleb enam ja enam tahtjaid – tegijaid juurde. Muidugi on tore, kui inimressurssi nõnda palju filmitalgutama tuleb, et seetõttu suuremaid ja vägevamaid võtteid annab korraldada – seega, lööge kaasa!

•• Kes filmi teevad?

Toimetajaid on kolm: Peep Pedman-son, Margit Keerdo ja Aina Järvine.

Lavastajad-juhendajad vahetu-vad võttepäevade jooksul. Het-

kel on lubanud tuntumatest nimedest režiid tegema tul-la Ilmar Raag, Jaak Kilmi, René Vilbre, Rasmus Me-rivoo – kuna võttepäevi/paiku on kokku 15, siis niipalju erinevaid režii-juhendajaid saab ka olla, aga ei pruugi. Protsess on arengus ja seda me tahamegi, et protsess end ka ise juhiks parima tulemuseni.

Muusikaline kujun-dus tuleb ikka proffide järelvaatamisel, kuid rahva pakutud muusi-kaga – nii nagu ka stse-naarium on ju arendatud vabatahtlike poolt.

Nii võib öelda tegeli-kult IGA kauni kunsti prot-

sessi kohta, mida film meil ühendab: kõike neid prot-

sesse juhivad profid, kelle abile ja teadmistele saab toetu-

da, õppida ja lihtsalt kaasa lüüa.

•• Mis on sellise filmi tegemise ees-märk? Näidata, et tavalised inimesed suudavad, oskavad, tahavad filmi teha?

Esimene eesmärk on läbida koos filmi-tegemise protsess – jah, et inimesed tun-netaksid kogu tegevust, ja filmi olemust. Protsessi läbimine peab olema ühtlasi nii meelelahutus kui ka hariv. See on proffi-de rida, et hoida tulemit võimalikult kõrge kunstilise tasemega. Võib ju ka öelda, et see on võimalus Eesti inimeste meediakir-jaoskuse tase viia täiesti uuele tasemele. Võin julgelt öelda, et vastuseid sellele kü-simusele on mitmeid.

•• Üks naispeaosatäitja on juba olemas?

Jah, filmi üheks naispeaosaliseks saab Lenna Kuurmaa. Noorte armastusloos maailmalõpu eel saab näha amatöör-näitlejate kõrval ka kuumi eesti staare, eesotsas Lenna Kuurmaaga, hiljuti Eesti muusikaauhindade jagamisel neli kate-gooriapreemiat noppinud lauljatariga. Ta hakkab peatselt teleekraanile jõudva rea-lity-show’ žüriis omale ka filmipartnereid valima.

•• Kõike teie toiminguid filmitakse?Filmitalgutel osaleja peab arvestama,

et kõiki filmitalgute etappe, koolitusi ja muid seonduvaid üritusi saadab alati kaa-mera. Filmitalgutel toimuvat ja osalejaid

filmitakse ning antud materjali kasutatak-se nii filmitalgute dokumentalistika toot-miseks kui ka infolevitamise eesmärgil kõikides filmitalgute poolt valitud kanali-tes.

Filmitalgute käiku kajastav ETV eri-saade on spetsiaalselt filmitalgute jaoks valmistatav saade, mis tutvustab filmis näitlemise tagamaid ning mille käigus va-litakse välja osatäitjad talgutel valmiva ulmelise mängufilmi erinevatesse rolli-desse.

•• Millal telesaade ja film eetrisse jõua-vad?

Märtsi lõpuni on käimas stsenaariumi kirjutamine, kus kõigil huvilistel on võima-lus veel oma panus anda. Aprilli alguses lüüakse stsenaarium lukku ning järgneb näitlejate ning võttekohtade otsimise aeg, täpsemalt aprillis-mais. ETV erisaade näit-lemise õpetusest peaks jõudma eetrisse alates maikuust.

Filmivõtted 15 Eesti maakonnas on kavas läbi viia tänavu augustis, filmi te-lelinastus on kavandatud 2012. aasta 1. jaanuariks.

lõiK stsEnaaRiuMist

Viimane AK saade. Edastatak-

se uudised maailmas toimuva

kohta ja teatatakse, et seni vai-

kinud teadlased on nüüd täiesti

kindlad, et maailmalõpust me

ei pääse. Ennist ekraanil vale-

tanud riigiteenistujast teadla-

ne on nüüd morn ja oskab vaid

jätkuvaid suveilmasid kiita ja

rahvale häid jõule soovida. Dik-

tor jätkab juba uue uudisega,

et Viimsepäeva Tivolituuri raa-

mes korraldatakse maailmalõ-

pu päeval (seega homme) suur

tasuta kontsert, kus astuvad

üles mitmed eesti kuulsad laul-

jad ja ansamblid, nende seas ka

Lenna Kuurmaa. Diktor soovib

kõigile häid jõule ja meeldivat

viimset päeva ning pageb stuu-

diost. Imestunud operaator va-

hib natuke ringi, kratsib kukalt,

hiilib siis häbelikult diktori laua

taha ja pildi ülekanne jätkub

juba tema poolt.

Talgufilmi staar Lenna Kuurma


49


kino

Juhtumipõhisest õppestE

estis läks käima meie õppejõu-dudele, lektoritele ja koolitajatele suunatud koolitusprojekt, mis toob

meieni Harvardi Ülikooli tavade järgi pika aja jooksul välja kujunenud oskused kirju-tada ettevõtete arengulugudel põhinevaid õppejuhtumite kirjeldusi, aga veelgi enam, kuidas neid väga efektiivselt õppetöös ka-sutada.

Mitte, et hetkekski usuks, et meil Ees-tis selline kompetents täiesti puudub. Kindlasti mitte, võin oma EBS-i õpingute perioodist kinnitada – paar ainet olid täies mahus kaasusepõhised. Aga levinud see küll ei ole. Kas põhjusel, et selle kasu ei osata meil hinnata, või seetõttu, et see nõuab koolitajalt palju enam pingutust, või ajavad Avis ja Google asja ära. Ette-võtte diagnostika ainet aga ilma reaalse diagnoosimisprotsessita ei kujutaks ette küll. Nüüdseks on teadmine kaasuseõppe valdkonnas sedavõrd täienenud, et utsi-tab õppemeetodi kasulikkust laiemalt lahti kirjutama.

Juhtumi koostamine ise on jõukohane igale kirjaoskajale, kes mõnele majanduse valdkonna aspektile ka teravamat tähele-panu oskab pöörata. Väike turg ja konku-rentide hea tundmine on Eesti ettevõtjatele põhjustamas eri liiki hirme, mistõttu nõus-olekut kaasuse kirjutamiseks pole lihtne saada. Siinkohal on hea näide tuntud IKEA, millest ainuüksi Harvad Business School Publishing pakub 18 kaasust, ja ettevõte ronib eduredelit mööda edasi aina pikema-te sammudega. Ettevõtte õppe-eesmärgil kirjutatud juhtumit, mis sünnib vaatleja ja ettevõtja tihedas koostöös, peetakse pi-gem ilukirjanduslikuks ning õppemomen-tide esiletoomiseks pisut utreerituks ja kujundlikuks looks, ettevõtte mainet või ärisaladusi kuidagi kahjustamata. Oluline on lugu, mis on reaalne, et tuvastada õi-geid otsuseid nõudnud murdekohti, neile alternatiivseid lahendusi pakkuda.

Miks on juhtumipõhine õpe hea? Hea argumendi andis Eestis sellesisulist kooli-tust läbi viiv Kopenhaageni Ülikooli profes-sor Daniel Hjorth: „Ettevõtte juhtimises on sama palju erinevaid situatsioone, kui on erinevaid ettevõtte juhte.” Ka pelgalt kaa-suseõpet kasutades pole võimalik kõikvõi-

Autor: sirje ustav, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus • Foto: EAs

Sirje Ustav, EAS-i innovatsiooni divisjoni arenduskonsultant

malikke elus ettetulevaid kombinatsioone ja situatsioone läbi proovida. Aga ometi harjutab säärane õppemeetod analüüsima ja diskuteerima, erinevaid võimalusi ja la-hendusi läbi mängima, lõpuks ka kolleegi-de arvamusega arvestama. Eriti mõjus on see meetod ettevõtlusõppes, kus õppuri-tel ka omalt poolt kaasa tuua spetsiifiline kogemus mõnest valdkonnast. Nii on juba auditooriumis näha, kuidas teadmised ja kogemused eri erialadelt reaalsetele juh-tumitele uusi lahendusi loovad. Aktiivne osalemine on vältimatu – mängu tuuakse ka need, kes tavapäraselt oma arvamuse kiivalt enda teada hoidnud.

Hästi läbiviidud juhtumi analüüs on

nagu tugev liim, ütles professor Hjorth, mis teoreetilised teadmised vältimatult ja eri-nevate olukordade kontekstis kinnistab. Tegemist on induktiivse õppemeetodiga, mis kindlasti pole teooriavaba. Teoreetili-sed konstruktsioonid seotakse konkreet-sete situatsioonidega ja sel moel on neid lihtsam mälust leida. Juhtumipõhise õppe läbiviimist on Harvardi Ärikõrgkoolis (ja mujal) uuritud ja viimistletud aastaid, nii oli selle demonstratiivne läbiviimine ka siin Tallinnas professor Hjorthi poolt nagu hästi kätte õpitud tants – õigel ajal õiged küsimused, kinnised või lahtised, osale-jate kindlal hetkel kaasamise strateegiad kuni tahvli sentimeetri pealt planeeritud kasutus – aeg läks ruttu ja rõhutades et-tevalmistuse tähtsust, lõppes minuti pealt ette nähtud ajal.

Eestis viivad praegu koolitusi läbi Ko-penhaageni Ülikooli juhtumipõhise õppe juhtivad professorid Daniel Hjorth ja Ro-bert Austin, kes nõustavad ka kaasuste kirjutamist. Juhtumiõppe läbiviijate hulga kasvule lisaks loodan, et saame ka Eesti ettevõtetest väärika õppejuhtumite kogu-miku. Täiendavat infot leiab veebist w w w.addenda.ee/ettevotluskaasuste-koolitus

Ettevõtte juhtimises on sama palju erinevaid situatsioone, kui on erinevaid ettevõtte juhte.

50


koLuMn

hei 2011 03

Documents