1939. aastal kirjutas ameerika filosoof, psühholoog ja

haridustegelane John Dewey: „of all things communication is the

most wonderful“ – kõigist asjadest on kommunikatsioon kõige

imelisem. See ei ole liialdus!

Samas, kui loete ajalehtedest pealkirju „Kiigajaan näitas tantsusaates habet“

või „Noort naist varitses internetis SURM!“, siis on raske uskuda, et

kommunikatsioon on imeline.

1916 kirjutas seesama Dewey: „Society exists not only by

transmission, by communication, but it may fairly be said to exist in

transmission, in communication“.

Puhtõpetuslikud, koolipapalikud eesmärgid:

o teha selgeks kommunikatsiooniteooria põhimõistete tähendused,

o tutvustada kommunikatsiooni käsitlemise põhilisi koolkondi,

o omandada kommunikatsiooni analüüsi esmased oskused,

o aidata mõista kommunikatsiooniteooria seost teiste

sotsiaalteadustega ning aidata kaasa interdistsiplinaarse ja

kompleksse mõtlemise kujunemisele.

Selgitada kommunikatsiooni seost ühiskonnaprotsessidega ning

kommunikatsiooniteooria võimalusi sotsiaalsete protsesside

mõtestamisel ja mõistmisel ning

Maailmavaatelised eesmärgid.

Kommunikatsiooni seos ühiskonnaprotsessidega,

kommunikatsiooniteooria võimalused sotsiaalsete protsesside

mõtestamisel ja mõistmisel.

o Mõned sotsiaalteadlased on järjest rohkem seisukohal, et

sotsiaalsed protsessid on eeskätt kommunikatsiooniprotsessid.

o Ühtlasi on saanud enesestmõistetavaks, et kommunikatsioon (sh

meediakommunikatsioon) ei ole mitte ainult nüüdisaegse

kultuuri integraalne koostisosa, vaid selle kandev element.

Seetõttu on põhjust arvata, et mitte sotsioloogia, vaid eeskätt just

kommunikatsiooniteooria on esmavajalik, et mõtestada ja

mõista ühiskonnas toimuvaid protsesse.

Kommunikatsioon on conditio

sine qua non nii üksikisiku kui

ka ühiskonna elus.

Siit tuleneb

kommunikatsiooniteaduse

eriline roll sotsiaalteaduste

hulgas.

Maailmavaatelised eesmärgid???

Misasja? Kas me oleme tagasi nõukaajas, kus õpetusel olid

ideoloogilised eesmärgid? Kas nüüd hakatakse

kommunikatsiooniteooria sildi all õpetama mingit „-ismi“?

Ei, probleem on muus:

o paljude eestlaste arusaamad ja ka suur osa traditsioonilisest

kommunikatsiooniteooria õpetusest põhineb kindlal maailmapildil;

o sotsiaalteaduste kriis. Olukord sarnaneb füüsika kriisile

möödunud sajandi kahekümnendatel aastatel, kui senine

maailmapilt ei võimaldanud ümberringi toimuvat enam mõista.

maa on lapergune, seda kannavad neli elevanti, kes seisavad hiigelsuure kilpkonna seljas.

Vaimne ja materiaalne maailm on teineteisest lahutatud.

Tunnetav vaim asub väljaspool materiaalset maailma ja vaatlustel ei ole vaadeldavatele asjadele mingit mõju.

Tunnetus on tegelikkuse kujutis või koopia ja selle ideaal on objektiivsus.

Ratsionaalsed on ainult selliseid

argumendid ja järeldused, mis

järgivad kaheväärtuselise loogika

reegleid.

Sellised ütlused on kas õiged või

valed, kolmandat võimalust ei ole

(tertium non datur).

20. sajandi sotsiaalteaduste ajalugu on kartesianismist

loobumise lugu. Olulisemad nimed:

Edmund Husserl, Ferdinand de Saussure, Walter Lippmann, Jean

Piaget, Lev Võgotski, Karl Raimund Popper, Alfred Schütz, Peter

Berger ja Thomas Luckmann, Heinz von Foerster, Humberto

Maturana, Michel Foucault, Niklas Luhmann, Ernst von Glasersfeld,

Siegfried J Schmidt jt.

See protsess on eri teadusaladel viinud arvukate “-ismide” tekkeni,

mis kasutavad samade ideede ja nähtuste kirjeldamiseks erinevaid

mõisteid: poststrukturalism, sotsiaalne konstuktsionism,

konstruktivism, süsteemiteoreetilne konstruktivism, radikaalne

konstruktivism, diskursuse analüüs, dekonstruktsioon.

Rööbiti sellega on loobutud nn klassikalisest teadusest.

Meie kõige suurem väljakutse on ajavööndite erinevus: Pariisis

ja Brüsselis on kell 245, Tallinnas aga 1954. aasta.

Kommunikatsiooniteooria

kursus seab kartesianistliku ja

njuutonliku maailmapildi

kahtluse alla.

“The major problems in the world are

the result of the differences between

the way nature works and the way

people think.”

(Peamised probleemid maailmas

johtuvad sellest vahest, mil moel

loodus toimib ja kuidas inimene

mõtleb.)

- Gregory Bateson

Me kohtume seitsmel korral:

– 30.10.17 (1700-2030,aud. N-307): Sissejuhatus. 1. teema: kommunikatsiooni

mõiste, kommunikatsiooni uurimise koolkonnad.

─ 6.10.17 (1700-2030,aud. N-307): teema jätk; 2. teema: semiootikakoolkonna

kommunikatsioonikäsitus.

─ 13.10.17 (1700-2030,aud. N-307): 3. teema: sotsiaalne konstruktsionism.

─ 20.10.17 (1700-2030,aud. N-307): 4. teema: kommunikatsioon kui süsteem.

─ 27.10.17 (1700-2030, aud. N-307): 5. teema: kommunikatsiooni liigid; 6. teema:

kommunikatsiooni teke ja 7. teema: kommunikatsiooniprotsessi positsioonid

individuaalses kommunikatsioonis.

─ 4.11.17 (1700-2030,aud. N-307): 1. seminar: protsessikoolkonna,

semiootikakoolkonna ja Carey rituaalimudeli arusaam kommunikatsioonist.

─ 11.11.17 (1700-2030,aud. N-307): 2. seminar: konstruktivismi

kommunikatsioonikäsitus.

+ eksam

Esimene seminar (4. novembril):

1. Claude Shannoni ja Warren Weaveri informatsiooniteooria

2. Lasswelli kommunikatsioonimudel ja selle kasutamine

kommunikatsiooni analüüsis

3. John Langshaw Austini kõneteo teooria

4. John R. Searle kõneteo teooria

5. Roman Jakobsoni kommunikatsiooniteo mudel ja selle kasutamine

kommunikatsiooni analüüsis

6. Ferdinand de Saussure märgikäsitus

7. Mis on kommunikatsiooni transmissioonimudel ja mis sellel viga on?

8. James W Carey kommunikatsiooni kui kultuuri teooria

9. Kommunikatiivne mimikri ja sotsiaalne võim Vjatšeslav Kaškini järgi

(teema neile tudengitele, kelle emakeel on vene keel).

10. Alfred Korzybski üldise semantika kolm põhimõtet.

Teine seminar (11. novembril):

1. Michel Foucault võimust.

2. Juri Lotman semiosfäärist.

3. Roland Barthes müüdist.

4. Grupimõtlemine (Irving Janis’i järgi).

5. Kas sõnatu kommunikatsiooni nn 7%-38%-55% reegel peab paika?

6. Mis on struktuurne sidusus (ingl. structural coupling)?

7. Niklas Luhmann Luhmann sotsiaalse süsteemi autopoieesist ja

kommunikatsiooni rollist selles

8. Kuidas (radikaalne) konstruktivism mõistab armastust?

Kogu materjali leiate Pbworks’ist. Seal on:

o aineprogramm

o konspekt – kõik slaidid, mida loengutes näete;

o ettekannete teemad koos viidetega kirjandusele,

o kordamisküsimused jms.

Et pääseda PBworks’i ja õppematerjalile ligi, saatke minu e-kirja

aadressile rpalmaru@tlu.ee järgmine sõnum:

Olen eesnimi + perekonnanimi ja soovin juurdepääsu

kommunikatsiooniteooria materjalile.

Saadan teile tagasi kasutajanime (username) ja parooli (password).