ldised kommentaarid

EESTI PETAJAHARIDUSE STRATEEGIA 2009-201321. Sissejuhatus

42. Strateegia lhtealused

42.1. Teoreetilised lhtealused

52.2. levaade Euroopa Liidu strateegilistest dokumentidest petajahariduse valdkonnas

62.3. levaade petajaharidust puudutavatest Eesti Vabariigi strateegiatest

83. petajahariduse olukorra anals

83.1. petajaskonna struktuuri statistilise analsi kokkuvte

93.2. levaade petajakoolituse arengukava 2003-2010 titmisest

133.3. Seadusandliku olukorra anals

153.4. Kokkuvte

164. petajahariduse valdkonna tegevussuunad 2008-2013

164.1. Strateegiline visioon 2013:

184.2. Tegevussuunad

184.2.1 petajaks ppimine on teadusphine ning toetab kutsestandardis kirjeldatud petajapdevuste kujunemist

194.2.2 petajahariduses rakendatakse paindlikke, haridusssteemi vajadusi ja ppijate individuaalsust arvestavaid mudeleid

204.2.3 petaja professionaalne areng ja selle toetamine on ssteemne ja jrjepidev

214.2.4 petaja on aktiivne kogukonna (kolleegid, aineliidud, kutseliidud) liige ja panustab petajahariduse valdkonna arendamisse

214.2.5 petajahariduse valdkonna juhtimine ja arendamine phineb uuringutulemustel, on jrjepidev ning sidustatud haridusssteemi kui terviku arengutega

234.2.6 petajakutse on hiskonnas vrtustatud ja kitev

244.3. petajahariduse valdkonna regulatsioonide arendamine

265. Kokkuvte

276. Strateegia rakendamine

1. Sissejuhatus

petajahariduse strateegia vljattamise tegi haridus- ja teadusminister oma 19. detsembri 2007 a. kskkirjaga lesandeks trhmale koosseisus:Heli Mattisen (Tallinna likool, akadeemiline prorektor, trhma esimees)

Katri Raik (Haridus- ja Teadusministeerium, asekantsler)

Epp Rebane (Haridus- ja Teadusministeerium, nunik)

Hasso Kukemelk (Tartu likooli Haridusteaduskond, dekaani kt)

Tnu Meidla (Tartu likooli Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, professor)

Eve Eisenschmidt (Tallinna likooli Haapsalu Kolled, direktor)

Ain Tnisson (Haridus- ja Teadusministeerium, nunik)

Vilja Saluveer(Haridus- ja Teadusministeerium, peaekspert)

Aivar Ots (Haridus- ja Teadusministeerium, peaekspert)

Mari Tikerpuu (Haridus- ja Teadusministeerium, peaekspert)

Mari-Epp Tht (Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, petajaosakonna juhataja)

Lehte Jemaa (petajate Liit, juhatuse esimees)

Vaike Parkel (Haridusttajate Liit, igusnunik)

Raimu Pruul (Koolijuhtide hendus, juhatuse liige)

Leelo Tiisvelt (Viimsi Keskkool, direktor)

Urmo Uiboleht (Vanalinna Hariduskolleegium, geograafia petaja, ppealajuhataja)

Kty Toommgi (EBSi gmnaasium, ajaloo petaja)

Prje lavere (Tallinna lasteaed Kikas, juhataja)

Enn Kirsmann (Eesti Lastevanemate Liit, juhatuse esimees)

Merilin Piipuu (Eesti pilasesinduste Liit, juhatuse esimees)

Suurele trhmale valmistas materjale ette tuumikrhm koosseisus Eve Eisenschmidt, Hasso Kukemelk, Heli Mattisen, Tnu Meidla, Aivar Ots, Katri Raik, Epp Rebane, Vilja Saluveer ja Ain Tnisson. Trhma liikmed kaasasid strateegia ettevalmistamisse kolleege ja partnereid. Esmappe, tiendppe ja kutseaasta aruteludes osalesid lisaks trhma liikmetele Ene Kpp, Ruth Raudsepp, Koidu Tani-Jrisoo, Tarmo Salumaa, Katrin Poom-Valickis, Anne Raam, Inge Timotuk, Heidi Paju jt.

Trhma lhtelesanne oli ettepanekute vljattamine petajate esmappe sisu ja korralduse arendamiseks, petaja professionaalse arengu toetamiseks, varasema pi- ja tkogemuse arvestamiseks pingutes ja kutsealasel hindamisel ning petajaharidusega seotud regulatsioonide muutmiseks. he olulise eesmrgina mratles lhtelesanne petajakutse atraktiivsuse tusu ning motivatsioonissteemi arendamise.

Vajadus petajahariduse valdkonna strateegiliste eesmrkide mbervaatamiseks aastal 2008 ning nende kavandamiseks pikemaks perioodiks tulenes muudatustest keskkonnas, olulistest arengutest petajahariduses ning eesmrgist luua strateegiline alusdokument Euroopa Liidu tukefondide vahendite kasutamiseks petajahariduse valdkonna arendamisel aastatel 2009-2013.Toetudes eelmises petajakoolituse arengukavas pstitatud eesmrkide titmise analsile, Euroopa Liidu petajahariduse arengusuundadele, Eesti hetkeolukorra kirjeldusele ja uuringutulemustele ning mratledes strateegia lppeesmrgina ppija arengu toetamise, seadis trhm strateegia koostamisel eesmrgiks ttada vlja ettepanekud petaja professionaalse arengu ssteemseks ja jrjepidevaks toetamiseks.petaja mistet kasutatakse strateegias jrgmises thenduses: lasteaiapetajad, klassipetajad, phikooli, gmnaasiumi ja kutsekooli ainepetajad, kutsepetajad, eripedagoogid. petaja miste alla ei j petajate koolitajad (nii esmappes, kutseaasta programmis kui tiendppes), keda thistatakse antud arengukavas mistega ppejud. petajakoolituse ppejud on kik petajakoolituse ppekavade realiseerimisel osalevad ppejud.petaja professionaalse arengu all mistetakse strateegias nii petaja kutsealast, erialast kui ka ametialast arengut.Kooli mistet kasutatakse strateegias laiendatud thenduses haridusasutus, kus petaja ttab: lasteaed, ldhariduskool, kutsekool. eriinternaatkool. Kooli miste alla ei j krgkool ja tienduskoolitusasutused kui petajaid koolitavad asutused.

Trhm kiitis strateegia phiteksti heaks 25. juuni 2008 seminaril Rakveres.

2. Strateegia lhtealused

2.1. Teoreetilised lhtealused

petajahariduse strateegias vaadeldakse petaja professionaalset arengut kui jrjepidevat protsessi, milles on etappidena eristatavad esmape ja kutseaasta ning neile jrgnev professionaalne pidevareng (enesetiendamine)

petaja kutsealases arengus on theldatavad kolm peamist staadiumit:

kutsealase eneseteadvuse kujunemine probleemilahenduste kaudu; kogemusest ppimine ja kutsekindluse saavutamine ning kutsealane stabiilsus, mis saavutatakse tavaliselt viiendaks taastaks. petaja professionaalne areng sltub erinevatest mjufaktoritest: petaja isikuomadused, isiklikud arenguvajadused, huvid, ambitsioonid;

esma- ja tiendppe kvaliteet;

petaja t- ja elukeskkonnast tulenevad faktorid;

erimeetmed petaja professionaalse arengu toetamiseks.

petajahariduse strateegias on kavandatud tegevused, mille eesmrgiks on toetada petaja professionaalset arengut lbivalt kikidel arengustaadiumidel ning suunata mjufaktoreid eesmrgi saavutamisele kaasa aitama.

Strateegia eesmrgiseades on kesksel kohal petaja kui reflekteeriv praktik . Refleksiooni abil mtestab petaja ise oma kutsealast tegevust, mratleb arenguvajadusi ja kavandab enesetiendust. petajaarengu sotsiaalset mdet saab olulisel mral mjutada petajate kogukond, mille tugevnemine on ks strateegia elluviimise eeldusi.

Strateegia teoreetiliseks aluseks oleval petajahariduse paradigmal on jrgmised tunnused:

1) petaja on aktiivne ppija, kes planeerib, juhib ja hindab oma ppimist ning professionaalset arengut.

2) petajaks ppimine on pikaajaline ja elukestev protsess, mille jooksul petaja annab praktilistes olukordades hinnanguid oma teadmistele ja tegevuse thususele, loob analsi tulemusel uusi teadmisi ning rakendab neid oma igapevats.

3) petajaks kujunetakse konkreetses tkeskkonnas. Professionaalne areng on kollegiaalne protsess, mida mjutavad teised petajad, kooli juhtkond, lastevanemad ja petajate kogukond laiemas thenduses. Kool kui ppiv organisatsioon loob petajale vimaluse thusaks ppimiseks tkeskkonnas.

4) petaja professionaalne areng on kooli kui organisatsiooni arengu ja ppekava rakendamise tingimus ja tulemus.

5) Professionaalne areng on mitmemtmeline ja individuaalne petaja t thusust ja tema motivatsiooni ppijana mjutab nii kooli kultuur kui ka sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline keskkond.

6) petaja professionaalne areng on tervik, mis kulgeb esmappest (tasemekoolitusest) kutseaasta lbinud algaja petajani, sealt elukestva ppe kaudu edasijudnu ja meisterpetajani.2.2. levaade Euroopa Liidu strateegilistest dokumentidest petajahariduse valdkonnas

Euroopa Liidu tasandil on petajahariduse valdkonna suundumused ja seda mjutavad tegurid olnud viimastel aastatel arutlusel mitmetes Euroopa koost- ja otsustuskogudes. Alljrgnev kokkuvte lhtub jrgmistest dokumentidest: OECD dokument Teachers Matter, Euroopa Liidu komisjoni dokument Common European Principles for Teacher Competences and Qualifications, Nukogu ja nukogus 15. november 2007 kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate jreldused petajahariduse kvaliteedi parandamise kohta ja ENTEPi dokument What is a European Teacher.

EL koost- ja otsustuskogudes vlja ttatud ning heaks kiidetud dokumentides rhutatakse, et kvaliteetne haridus on hiskonnas fundamentaalse thtsusega. Hariduse krge kvaliteedi eelduseks on motiveeritud ja asjatundlikud petajad, kelle kujunemisele aitavad thusalt kaasa petajahariduse strateegiad.

petajaks ppimine on teadusphine, mille raames on thtis roll petamispraktikal, kus erialased teadmised ja kutsealased oskused omavahel seostatakse. petajats on olulised liidrioskused ja ettevtlikkus. petajatel peab olema valmisolek oma koolitusvajadust analsida ning end tiendada kogu karjri vltel. petajad peavad tulema toime pilaste erineva sotsiaalse ja kultuurilise taustaga ning looma turvalise ja ppimist toetava pikeskkonna, tehes selleks koostd kolleegide, lapsevanemate ja petajate kogukonnaga. heks eesmrgiks on lhtuda ppijate individuaalsetest vajadustest ja nende iseseisvusest oma ppimise kavandamisel. petaja osaleb kooliarenduses, omades selleks vajalikku juhtimisalast ettevalmistust.

Esmappe, karjri alguse ning edasise professionaalse arengu toetamisel tuleb saavutada kooskla, sidusus, piisav rahastus ja kvaliteet. petajatel peab olema vimalus saada asjakohast juhendamist kogu karjri vltel. petajate enesetiendamiseks rakendatakse mobiilsusprogramme EL riikide raames.

Esmappe krval on krgkooli lesandeks kujundada petajaks ppijate kogukondi ja arendada vlja petaja professionaalset pidevarengut toetav tugissteem. Iga riik peab rakendama meetmeid petajate kvalifikatsioonitaseme tstmiseks ja nende praktiliste oskuste parandamiseks ning muutma petajaameti kitvaks karjrivalikuks. petajaametisse tuleb suunata uusi inimesi ja veenda ning motiveerida kogenud petajaid oma ametis jtkama.

2.3. levaade petajaharidust puudutavatest Eesti Vabariigi strateegiatest Erinevates EV strateegiates ja arengukavades on vlja toodud rida otseselt vi kaudselt petajahariduse valdkonda puudutavaid lesandeid. Trhm vttis arvesse jrgmisi arengukavu ja strateegiaid.

Eesti krgharidusstrateegia aastateks 20062015. Heaks kiidetud Riigikogu 8. novembri 2006. a otsusega;ldharidusssteemi arengukava aastateks 20072013. Vabariigi Valitsuse 19. jaanuari 2007. a korraldus nr 26Kutseharidusssteemi arengukava aastatel 2005 2008 Vabariigi Valitsuse protokolliline otsus 14.07.2005

Eesti sstva arengu riikliku strateegia Sstev Eesti 21. Riigikogu 14. septembri 2005. a otsus

Eesti keele arendamise strateegia 2004 2010. Vabariigi Valitsuse protokolliline otsus 05.08.2004Eesti Limimiskava 2008-2013 (10.04.2008 Valitsuse korraldus nr 172)

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala arengukava Tark ja tegus rahvas 2009 2012 (eelnu)

Inimressursi arendamise rakenduskava (CCI 2007EE051PO001 21. juuni 2007)

Eesti krgharidusstrateegias nhakse ette krghariduse ppekavade varustamine ppekavade lpetamiseks omandatavate pdevuste kirjeldusega. Iga ppekava peab kindlustama vljundi tturule. Selleks suurendatakse praktika osathtusust, toimub praktika selgem seostamine ppekava lbimisel omandatavate pdevuste ja kvalifikatsiooniraamistikuga. ppekava arendamisel vetakse aluseks kutsestandardid, enam arvestatakse elukestava ppe vajadusi. Selleks ttatakse vlja ja rakendatakse phimtteid varasema pi- ja tkogemuse arvestamiseks.

ldharidusssteemi arengukava rhutab pedagoogide t- ja palgatingimuste parandamise ning petajate professionaalse arengu toetamise vajadust. petajate peab toimuma ssteemselt, lhtudes kooli kui organisatsiooni ning iga konkreetse petaja individuaalsetest koolitusvajadustest. Selleks tuleb vlja arendada petaja professionaalse arengu soovituslik mudel.

Kutseharidusssteemi arengukava neb ette paindlikumate esma- ja tiend koolituse vimaluste loomise ning kvalifikatsiooni arvestamise.

Strateegia Sstev Eesti 21 rhutab petaja muutunud rolli teadmustephisesse hiskonda liikumisel. hiskonna uuenenud ootused petajakutsele nuavad petajat riiklikku vrtustamist ning hiskondlikku tunnustamist. ppe kvaliteedi kontrolli peaks olema vimalik kasutada kooli ja riigi tasandil ppekavaarenduseks, petajate phi- ja tienduskoolituse ning ppeasutuste t parandamiseks, tju kvalifikatsiooni hindamiseks, lhtudes kutsestandarditest.

Eesti keele arendamise strateegias nhakse ette meetmed uusimmigrantide laste keeleliseks limimiseks eestikeelsesse kooli, petajate koolitamist mitmerahvuselise kooli jaoks ning eestikeelse aineppe lbiviimiseks vene ppekeelega koolis.

Limimiskava neb ette pedagoogide ettevalmistuse ja tiendppe thustamise toimetulekuks kultuuriliselt mitmekesise pilaskonnaga eestikeelses koolis vi kakskeelse ppekavaga venekeelses koolis ning teema kultuuriliselt mitmekesise keskkonna vrtustamist ja teistesse kultuuridesse positiivse suhtumise suurendamist.

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala arengukava Tark ja tegus rahvas hendab varasemates valdkondlikes arengukavades mratletut ning snastab konkreetsed lesanded lhiaastateks.

Inimressursi arendamise rakenduskava, mille tegevusi rahastatakse Euroopa Liidu sotsiaalfondi vahenditest, neb muuhulgas ette petaja rolli vrtustamist hariduse uuendamisel ning ppe kvaliteedi tagamisel. Rakenduskava viitab vajadusele arendada petajakoolitust ning tagada igale petajale vimalus pidevalt professionaalselt areneda ning suurendada kvalifitseeritud petajate (sh noorte kvalifitseeritud petajate) osakaalu koolis.

Kesoleva petajahariduse strateegia koostamisel toetus trhm viidatud dokumentidele, vttis arvesse nende rakendamisel saavutatud tulemused ja eelmise arengukava titmise analsist johtuvad jreldused ning kavandas valdkonna arenguprioriteedid lhtuvalt olukorra analsist. Strateegia realiseerimist toetavad Inimressursi arendamise rakenduskava raames vlja ttatud programmid.

3. petajahariduse olukorra anals

3.1. petajaskonna struktuuri statistilise analsi kokkuvte

2007/2008 ppeaastal ttas 589 Eesti ldhariduskoolides 15039 petajat, neist ttas 528 tavakoolis 13939 petajat. 81 vene ppekeelega ldhariduskoolis ttas kokku 3214 petajat.

Koolieelsetes lasteasutustes (KELA) ttas 7096 petajat.

Kutseppeasutustes ttas 2383 kutseppeasutuste petajat, neist 1268 kutsepetajat, 926 ldharidusaine petajat ja 189 muud pedagoogi.Kokku ttas Eesti ppeasutustes 2007/2008 ppeaastal 24 518 petajat.

Strateegia Lisas 1 levaade Eesti petajaskonnast on ksitletud ldhariduskoolide ja koolieelsete lasteasutuste petajate ning kutsepetajate talase hivatuse, vanuselise struktuuri ja haridusega seotud tunnuseid ning petajakoolituse lpetajate asumist pedagoogilisele tle.

Esitatud tulemuste phjal vib tuua vlja jrgmised tendentsid:

3.1.1 petajaskonna ealise struktuuri rahvusvahelised vrdlusandmed viitavad sellele, et Eesti petaja on rahvusvahelisest keskmisest vanem (niteks 50aastaseid vi vanemaid matemaatikapetajaid on Eestis 40%, rahvusvaheline keskmine 23%; alla 40-aastasi on loodusainete petajate seas Eestis umbes 25%, rahvusvaheline keskmine 50%). Eakamate vanuserhmade suuremat osakaalu saab theldada eelkige kutsepetajate osas. Vene ppekeelega tavakoolides paistab nooremate ja eakamate vanuserhmade vahel valitsevat pigem tasakaal. Noored ldhariduskoolide ja lasteasutuste petajad on koondunud siiski peamiselt suurtesse linnadesse ja nende mbrusse. Maakoolides on petajate jrelkasvu tagamine suur probleem.

3.1.2 Andmed petaja hivatuse kohta osutavad, et palju petajaid ttab ainult osakoormusega. See on eriti mrgatav kutsepetajate ja ldhariduskoolide petajate puhul. Osakoormusega ttamise phjused vivad olla vga erinevad: kutsepetajate puhul on pigem soositud see, kui petaja jtkab pedagoogilise t krval td oma kutsealal; ldhariduskoolides suurendavad osakoormusega hivatute hulka valikainete petajad. Viksemates koolides ei ole vimalik tagada viksemamahuliste ainete petajatele tiskoormust, see vib vhendada petajana ttamise atraktiivsust (osakoormusest tulenev madal ttasu, vajadus leida endale samas piirkonnas tiendav t). Piirkondades, kus on enam viksemaid ja ksteisest kaugemal asuvaid koole, on ka suurem vajadus mitme aine petajate jrele.

3.1.3 petajate haridust vib ldise haridustaseme ja pedagoogilise ettevalmistuse mttes pidada Eestis heaks. Siiski on endiselt mrgatav krghariduseta (nt keskeriharidusega) petajate osakaal. Phikooli ja gmnaasiumi ainepetajatest omab erialast pedagoogilist krgharidust umbes 75%. 25% petajatest puudub kvalifikatsioon konkreetse tiendava aine petamiseks vi on nad seda alles omandamas. Siia hulka kuuluvad ka valikainet petavad pedagoogilise ettevalmistusega spetsialistid vi petajakoolitust lbivad lipilased. Koolieelse lasteasutuse petajatest 87% omab erialast pedagoogilist ettevalmistust, samas on mrgatav, et eriti suuremate tmbekeskuste piirkonnas on kllalt suur osakaal ilma erialase ettevalmistuseta (muu krgharidusega 2,6% vi keskhariduse vi muu keskeriharidusega 10,2%) petajatel. Kutsepetajate puhul ilmneb, et umbes 1/3 neist puudub pedagoogiline ettevalmistus. 3.1.4 Uute petajate vajadus seostub nii vajadusega asendada lahkuvaid ttajaid kui ka ppijate koguarvu muutumisega. Laste arvukuse muutumine tingib lhiaastatel seda, et psib nudlus koolieelse lasteasutuse petajate ja klassipetajate jrele. Samas vheneb vanemate kooliastmete (ja seega ka kutseppeasutuste) pilaste hulk, mis ilmselt vhendab ldist ainepetajate ja kutsepetajate t mahtu riigis. Aastani 2016 juab keskmiselt aastas pensioniikka 222 koolipetajat, kuid uute ttajate vajadust see hinnang tpselt ei kajasta helt poolt muutuvad ajas vajadused erineva erialase ettevalmistusega petajate jrele, teisalt sltub uute petajate vajadus koolide koormusjaotustest.

3.1.5 petajakoolituses on lpetajate ldine hulk tasemel, mis viks katta lasteasutuste ja koolide vajadusi. Probleemi tuleb nha pigem selles, et esmappe lpetanud noored ei asu oma erialal tle. Tegemist on probleemiga, mille lahendamiseks on vajalik erinevate huvirhmade koost. Kllalt paljud petajakoolituse lipilastest asuvad pedagoogilisele tle juba enne pingute lppu. Lisaks ttab koolides ilma petajahariduseta inimesi, kes peaksid asuma ennast tiendama. 3.2. levaade petajakoolituse arengukava 2003-2010 titmisest

petajakoolituse arengukava vljattamise tegi haridus- ja teadusminister oma 16. jaanuari 2003 nr 10 kskkirjaga lesandeks trhmale, mille koosseisu kuulusid kahe suurema petajaid koolitava krgkooli, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning koolijuhtide esindajad.

Trhma lhtelesanne oli ttada vlja petajakoolituse ja kasvatusteaduste riikliku arengukava eelnu, mis toetab petajakoolituse ja kasvatusteaduste sihiprast ning uuringutel phinevat arendust.

Arengukava koostati aastani 2010, kuid muutunud keskkond ning olulised arengud petajahariduse vallas tingisid vajaduse analsida tehtut ja seada uued eesmrgid. Arengukava teksti tiendati lhtuvalt muutunud olukorrast aastal 2006.

Arengukava peamiste tulemustena on oluline vlja tuua jrgmised:

Arengukava kujutas endast laiaphjalist kokkulepet erinevate sidusrhmade vahel ning andis tuke histegevuse kivitamiseks petajahariduse valdkonna arendamisel.

Arengukavas kirjeldatud petajapdevuste alusel on koostatud petaja ja Kutsepetaja kutsestandardid ning kivitunud on esmappekavade vljundiphine arendus;

Rakendunud on kutseaasta.Kolme phitulemuse krval on arengukava projektis ksitletud tegevussuundade realiseerimisel jutud mitmete teiste mrkimisvrsete tulemusteni. Jrgnevalt levaade nii tulemustest kui ka vajakajmistest arengukava projektis toodud tegevussuundade kaupa.

3.2.1 Haridusssteemi vajadustele vastava riikliku koolitustellimuse (RKT) kujundamineRiikliku koolitustellimuse kavandamine on muutnud paindlikumaks ning toetub pikemaajalistele prognoosidele. Eraldi esitatakse tellimus osakoormusega ppeks ttavatele petajatele, RKT esitatakse ka mberppele. Ebapiisavalt on seni analsitud vajadust koolide erialaspetsialistide jrele, kes toetavad petajaid erinevates valdkondades (sotsiaalttajad, karjrinustajad, abipetajad).

3.2.2 Motivatsioonimehhanismide loomine petaja koolitulekuksArengukava perioodil on igal aastal on tusnud petajate palk, alates 2008. aastast on alustavale petajale ette nhtud stardiraha, osa omavalitsusi on sisse seadnud stipendiume petajakoolituse lipilastele ning suurendanud oma eelarves petajate palgafondi. Lisaraha on eraldatud vene ppekeelega koolidele eestikeelse ppe kivitamiseks. Kivitatud on riiklike stipendiumide ssteem petajakoolituse lipilastele ning slearvutite programm petajatele. Vrreldes Euroopa Liidu keskmise petajapalgaga ei ole Eesti petajate palgatase siiski piisav, erisused palgaastmete vahel on vikesed ning karjriredel lhike.

3.2.3 Esmappe juhtimise thustamineNii Tartu kui Tallinna likoolis on vlja ttatud petajakoolituse valdkonna arendamise strateegiad. Tallinna likoolis on tle rakendatud lelikooliline petajahariduse kolleegium, mille lesanne on kikide petajakoolituse ppekavade sisuline arendamine. Pedagoogilise praktika korraldamine ning koost kureerimine koolidega toimub lbi praktikakeskuse. Tartu likoolis kivitub 2009. aasta jaanuarist petajakoolitust kureeriv struktuuriksus. petajakoolituse eripra on arvestatud nii ppekavade struktuuris kui ppekavade statuudis, samuti valdkonna juhtimisel. Vhene on olnud t avalikkusega petajate koolituses toimunud arengute tutvustamisel. petajakoolituse alane arendustegevus ei hlma siiski veel kiki petajaid koolitavaid struktuuriksusi ja krgkoole.

3.2.4 ppekavade ja ppekorralduse arendusEnamik kavandatud tegevustest on kahes suures petajaid ettevalmistavas likoolis kas tielikult vi osaliselt tidetud: Tallinna ja Tartu likooli petajakoolituse ppekavad on viidud vastavusse petajapdevuste kirjeldusega kutsestandardis. Kivitunud on ppekavanukogude/programminukogude t, millesse on kaasatud petajakoolituse erinevate moodulite esindajad. Rakendamisel on varasema pi- ja tkogemuse arvestamise ssteem krghariduses tervikuna, sh petajakoolituse ppekavadel. Arenguid on toimunud kutsepetajate koolituses, mh seoses kutsestandardite rakendamisega. Esmappes kasutatakse paindlikke ppevorme, mis vimaldavad omandada pedagoogilist krgharidust petajat krvalt. Sisulisemaks on muutunud likoolide koost koolidega pedagoogilise praktika lbiviimisel, regulaarselt toimub pedagoogilise praktika juhendajate koolitus, koolipoolsete ja likoolipoolsete juhendajate hisseminarid/koolitused, rakendatakse hajutatud pedagoogilist praktikat . Tallinna likoolis toimuvad praktika lpus refleksiooniseminarid, et toetada lipilaste isiksuslikku ja professionaalset arengut. likoolide tasemeppekavade baasil on ttavatele petajatele loodud paindlik vimalus mberppeks.

Integreerituse phimtet ei ole ppekavades piisavalt rakendatud: enamik ainepetaja ppekavu ei sisalda esimesel krgharidusastmel pedagoogilisi pinguid, kuigi lipilastel on vimalik valida aineid ka petajakoolituse ppekavadest; petajakoolituse erinevad sisumoodulid ja ppeained ei ole omavahel piisavalt sidustatud. petajakoolituse lipilase isiksusliku ja professionaalse arengu toetamine pingute jooksul on ebapiisav (tagasisidestamine ja arenguvestlused ei ole jrjepidevad). petajakoolituse ppekavad ei ne ette lipilaste kutseoskuste hindamist tkeskkonnas (nit pedagoogilise praktika lpus).

3.2.5 petajakoolituse ppejudude professionaalse arengu toetamineppejudude koolituseks lid Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetme 1.1 raames kivitunud projektid vga head vimalused ning koolituse mahud suurenesid oluliselt. Siiski ei ole veel rakendunud ppeju pdevusmudel, arenguvestlused ppejududega toimuvad ebaregulaarselt ning on pigem probleemiphised. petajakoolituse ppekavade tagasiside analsi ei kaasata kiki ppekaval petavaid ppejudusid. 3.2.6 Kutseaasta rakendamine kigile petajateleArengukavas plaanitu on realiseeritud, rakendamisel on kutsepetajate kohanemisaasta.

3.2.7 petaja professionaalse arengu ja karjri toetamineArengukava perioodil realiseerus rida ksikprojekte: ttati vlja petaja arengumapp (e-portfoolio), mida kasutatakse kutseaastal, osaliselt ka esmappes; valmis kutsepetajate professionaalse arengu soovituslik mudel ja kivitatud on erialase tienduskoolituse keskused. Kivitatud on ettevtte poolsete praktikajuhendajate koolitus. Vene ppekeelega koolide petajad said vimaluse tiendada nii eesti keele oskust kui lbida mberpe eestikeelsele ainepetusele leminekuks, kivitati metoodilise nustamise ssteem vene ppekeelega koolide petajatele leminekuks eestikeelsele aineppele.

Puudub ldhariduskooli petaja professionaalse arengu ning karjrivimaluste soovituslik mudel ning sellele vastavad tiendppeprogrammid. Ebapiisav on petajate kutsealane nustamine. Ei viida regulaarselt lbi tiendppevajaduste seiret. igusaktiga ei ole kehtestatud nudeid haridusttajaid koolitavatele tienduskoolitusasutustele ega tiendppe ppekavadele nende registreerimisel Eesti Hariduse Infossteemis (EHIS). Krgkoolide vahel on htlustamata ainealased miinimumpdevused aine petamiseks ldhariduskoolis.

3.2.8 Regulatsioonide uuendamine ja omavahel koosklla viiminepetaja ja Kutsepetaja kutsestandardid on vlja ttatud, neid rakendatakse kutseaasta raames ning osaliselt esmappe ppekavade arendamisel. Samas ei ole analsitud petajaharidust puudutavate igusaktide vastavust petajakoolituse arengusuundadele ning petaja kutsestandarditele. Riiklikud regulatsioonid ei ole omavahel koosklas ega toetu kutsestandardile. petajate koolituse raamnuded on uuendamata.

3.2.9 Erinevate osapoolte otsustusiguse ja vastutuse mratlemineTihenenud on histegevus valdkonna arendamisel Haridus- ja Teadusministeeriumi, esmappes osalevate krgkoolide ja teiste petajahariduse valdkonnas tegutsevate asutuste vahel. Ei ole kivitunud petajahariduse nukogu t Haridus- ja Teadusministeeriumi juures.

3.2.10 Andmekogude tiustamine ja sstemaatiliste uuringute kivitamine adekvaatsete otsustuste tegemiseksTiendatud on EHIS-e petajate alamregistrit. Eesti osaleb rahvusvahelistes uuringutes (OECD petajauuringus TALIS, TIMSS, PISA.). Eelmise arengukava kivitamise hetkest (2003) kuni tnaseni on likoolides lbi viidud rida petajahariduse valdkonda puudutavaid uuringuid. Neist ulatuslikumad on kaks sihtfinantseeritavat teadusteemat: petajate professionaalne areng kiiresti muutuvas maailmas (Sihtfinantseeringu teema 2002-2006, juht Edgar Krull, Tartu likool); Kool kui arengukeskkond ja pilaste toimetulek (Sihtfinantseeringu teema 2003-2007, juht Marika Veisson, Tallinna likool).

3.2.11 ksikteemadest on phjalikumalt uuritud kutseaasta rakendumist ja algajate petajate professionaalset arengut esimesel taastal (Eve Eisenschmidt ja Katrin Poom-Valickis) ning loodusteaduste petamise ja ppimisega seonduvaid probleeme (Sihtfinantseeringu teema Loodusteadusliku hariduse relevantsuse kontseptsioon ja relevantsust mjutavad tegurid ldhariduskoolis, juht Mia Rannikme, Priit Reiska). levaate kooli organisatsioonikultuuri mudelitest ja nende kuvanditest annab Tarmo Salumaa doktorit Representatsioonid organisatsioonikultuuridest Eesti kooli pedagoogide muutusteprotsessis (2007).

Kivitamata on siiski petajahariduse valdkonna pikaajalised ja ssteemsed uuringud ning puuduvad protseduurid uuringutulemuste koondamiseks, analsimiseks ja juurutamiseks.3.3. Seadusandliku olukorra anals

petajaharidust ksitlevad peamised regulatsioonid on:

PETAJATE KOOLITUSE RAAMNUDED: Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2000. a mrus nr 38;

HARIDUSTTAJATE KUTSEOSKUSTE TIUSTAMISE KORD: haridusministri 17. mrtsi 1998. a mrus nr 4;

PEDAGOOGIDE KVALIFIKATSIOONINUDED: haridusministri 26. augusti 2002. a mrus nr 65;

PEDAGOOGIDE ATESTEERIMISE TINGIMUSED JA KORD: haridusministri 2. 10. 2002. a. mrus nr. 69;

PETAJA KUTSESTANDARD: Hariduse Kutsenukogu otsus 21.09.05;KUTSEPETAJA KUTSESTANDARDID: Hariduse Kutsenukogu otsus 29.11.2006.Lisaks neile seavad tingimusi mitmed ld-, kutse- ja krghariduse sisu ja korraldust puudutavad regulatsioonid.

Peamised probleemid:

petajahariduse regulatsioonide kooskla 3.3.1 Puudub htne mistestik. Niteks toob petajate koolituse raamnuded sisse ldkeskhariduse pedagoogi miste, mida ei kasuta kski teine akt. Kige mahukam erinevate pedagoogide nimekiri on mruses pedagoogide kvalifikatsiooninuded, kus kirjeldatakse 32 erinevat pedagoogi alajaotust.

3.3.2 Regulatsioonides on kattumisi. petaja kutsestandard ja petajate koolituse raamnuded sisaldavad mlemad suuresti kattuvaid pdevusnudeid. Nii petajate koolituse raamnuded kui haridusttajate kutseoskuste tiustamise kord ksitlevad tiendkoolitust. Otstarbekas on kattuvustest loobuda.

3.3.3 Regulatsioone on laiendatud erinevatele sihtrhmadele. Kaaluda tuleb ppejudude (petajate koolituse raamnuded ja Haridusttajate kutseoskuste tiustamise kord) ning logopeedide ja koolipshholoogide (Pedagoogide kvalifikatsiooninuded) ksitlemise otstarbekust petajat puudutavates regulatsioonides. Kutsepetajate puhul on kaheldav mnede regulatsioonide (atesteerimine) asjakohasus.

Kutsestandardid ning nende seos teiste petajahariduse regulatsioonidega

3.3.4 petaja kutsestandard kirjeldab pdevuste ht taset ning puuduvad hstikasutatavad hindamiskriteeriumid, mis annaksid vimaluse teha kindlaks, kas petaja standardis toodud pdevustele vastab. Puudulik arengumde takistab standardi kasutamist petaja enesehindamisel ja arengu suunamisel koolis. Kutsepetajate kutsestandardid sisaldavad kll kolme taset, kuid need on seotud erinevate formaalhariduse tasemetega.

3.3.5 petaja kutsestandard ning kutsepetaja kutsestandard sisaldavad pdevuskirjeldusi. Mratlemata on pdevuskirjelduste ning teistes aktides kirjeldatud sisu- ja mahukomponentide vahelised seosed: Pdevuskirjelduste ja petajate koolituse raamnuetes toodud petajakoolituse koostisosade ning petajate koolituse raamnuetes ja pedagoogide kvalifikatsiooninuetes kirjeldatud petajakoolituse koolituste/kursuste (nt pedagoogikakursus, tiendava eriala petamise petajakoolitus) seosed ei ole regulatsioonides kirjeldatud.

3.3.6 Mratlemata on seos kutseomistamise ja pedagoogide kvalifikatsiooninuete ning kutseomistamise ja pedagoogide atesteerimise vahel. Ei ole otstarbekas, kui kutseomistamine kannab vaid toetavat/tagasisidestavat rolli ning ei ole selge, kuidas kutsetasemed suhestuvad atesteerimisel kasutatavate ametijrkudega.

Pedagoogide kvalifikatsiooninuded

3.3.7 Ei ole selge, kuidas petajate koolituse raamnuetes kirjeldatud koolitus on seotud pedagoogide kvalifikatsiooninuetes toodud koolitusmahtudega. Samuti ei ole selge nende mlema seos kutsestandardite sisuliste pdevustega (vt punkt 3.3.5).

3.3.8 Probleemne ja liigne on eristada 32 erinevat pedagoogi alajaotust ning 46 erinevat haridust/kursust/koolitust , sest nende puhul on eeldatavalt tegemist sarnase sisu, kuid erinevate mahtudega. Vajalik on koolituste sisu tpsustamine.

3.3.9 Phikooli ja gmnaasiumi petajate ning kutseppe ldhariduslike ainete petajate puhul on probleemiks erialase hariduse mratlemine. Seda nii tagasiulatuvalt kui tulevikus. Praegune mratlus ainevaldkonnas jtab liiga laiad tlgendamisvimalused, samas piirab ligipsu neile, kes teisest valdkonnast tulijana on lbinud raamnuetes ettenhtud vhemalt 30AP tiendava ppeaine vi erialakoolituse.

Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord

3.3.10 Atesteerimisnuded viitavad liigselt tle vljaspool kooli, see ei thtsusta petaja ametialast karjri ning panust kooliorganisatsiooni arengusse. Samuti on petajad ebavrdses olukorras regiooniti, sest vimalused panustamiseks koolist vljapoole on erinevad. 3.3.11 Vaatamata nuetele, mis peaksid tagama petajat kvaliteedi sisulise hindamise, sisaldavad atesteerimise nuded hetkel formaalseid nitajaid, mis ei toeta petajate eneseanalsi ja arengut. Samal phjusel on kaheldav riikliku atesteerimiskomisjoni kasutamine kaebuste lbivaatamisel. Probleem on seotud kutsestandardi, hindamiskriteeriumite ning vahendite arendamisega (vt ka punkt 3.3.4), samuti koolide tkultuuriga.

3.4. Kokkuvte

Vttes aluseks petajaskonna struktuuri, petajakoolituse arengukava titmise, olukorraanalsi ja uuringutulemused ning lhtudes Euroopa Liidu regulatsioonidest ja Eesti Vabariigi strateegiatest, vib vlja tuua jrgmised olulisemad probleemideringid:3.4.1 petaja staatus hiskonnas ei vasta petaja rolliga seotud ootustele, petajakutse prestii on madal, ilmne on ebakla vastutuse mra ning tasu ja tunnustuse vahel. petajakutse mainekujundus on nrk ja juhuslik. petaja ei vrtusta oma kutset piisavalt.

3.4.2 petajate kutseorganisatsioonide roll ja thendus petajakutse arendamisel ja esindamisel ning petajate kuuluvusvajaduse rahuldamisel on vhene.3.4.3 Erialase kvalifikatsiooniga petajaid on koolides valdkonniti ebapiisavalt, vanuseline struktuur ja selle regionaalne jaotus murettekitav;

3.4.4 Heal tasemel kandidaatide arv petajakoolituse magistrippekavadele ning noorte petajate tulek kooli on aastaid olnud ebapiisav, tendents on vhenemise suunas.

3.4.5 petaja ettevalmistus esma- ja tiendppes ning tema arengu toetamine toimetulekuks vga erilaadseid oskusi nudvas tkeskkonnas on ebapiisav ning ei reageeri paindlikult haridusssteemis toimuvatele muutustele.3.4.6 petajal on vhene valmisolek ja oskus tegelda oma t analsiga ja arengu juhtimisega, osaleda meeskonnats ppija arengu toetamisel, rakendada kolleeg-kolleegilt ppimise vimalusi ning panustada kooliarendusse.

3.4.7 Koolijuhtimise, sh personaliarenduse alane kompetentsus on paljudes koolides ebapiisav, kooli organisatsioonikultuur ei toeta alati petaja professionaalset arengut.3.4.8 Tiendppe kavandamine ja selle tulemuslikkuse hindamine on ppeasutuseti ebahtlane, tiendppe kvaliteedi tagamise ja hindamise ssteem riigi tasandil puudulik3.4.9 petajahariduse regulatsioonid ei arvesta kutsestandardi phimtetega ning ei ole omavahel koosklas.3.4.10 Kivitamata on petajahariduse valdkonna ssteemne seire ning uuringud, mis vimaldaksid teha valdkonna arendamisel pdevaid juhtimisotsuseid.

4. petajahariduse valdkonna tegevussuunad 2008-2013

4.1. Strateegiline visioon 2013:

Aastal 2013 ttavad Eesti koolides vrikad, motiveeritud ja asjatundlikud petajad.

Oma ts ja professionaalse arengu kavandamisel lhtuvad petajad jrgmistest phimtetest:

petajal on hiskonnas vrikas positsioon. petaja tunnetab oma rolli olulisust hiskonnas ning valmis kandma vastutust ppijate kujunemisel otsustus- ja vastutusvimelisteks Eesti ja Euroopa kodanikeks. petaja osaleb paikkonnakultuuri edendamisel ning on oma kutseala kultuuri kandja.

petaja on ppija ning oma professionaalse arengu hindaja ja kavandaja. petaja tegutseb olukorda analsides ning lahendab probleeme teaduslikke meetodeid kasutades. Ta tunneb ppimise ja petamise alaseid uuemaid uurimistulemusi, toetub neile oma ts, suudab oma tmeetodite thusust hinnata ning osaleda uuringutes. Ta suudab hinnata ja kavandada oma koolitusvajadust.

petaja toetab ppija arengut. petaja tegevuse tulemuslikkuse nitajaks on ppija areng. petaja lhtub ppija individuaalsetest arenguvajadustest. petaja analsib iga ksikut piolukorda, suudab ppijaid motiveerida, valib sobilikud pitegevused ja metoodikad ning suudab analsida nende mju ppija arengule. petaja tuleb edukalt toime mitmekultuurilises pperhmas, mrkab ppijate erivajadusi ning oskab nendega arvestada.

petaja on juhendaja ja pioskuste kujundaja. petaja on teadmiste ja oskuste vahendamise krval ha rohkem juhendaja ja nustaja, kes kujundab ppija arengut toetava pikeskkonna ja suunab piprotsessi. petaja tunneb tnapevaseid infoallikaid ning mitteformaalse ppimise vimalusi, kasutab oma ts tnapevaseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid ning toetab ppijat iseseisvate pioskuste omandamisel, teabe valikul ja ttlemisel. petaja suudab juhendada ka tiskasvanud ppijaid (lapsevanemad, kolleegid, praktikandid).

petaja on valdkondi limiv ainetundja. petaja on oma ainevaldkonna asjatundja, mistab selle arengutrende ning valdkondadevahelisi seoseid, suudab eristada ppesisus olulist vhemolulisest, limida ppesisu teiste ainevaldkondade, mbritseva keskkonnaga ja ppija kogemusega.

petaja kaasab ppija arengu toetamisse kolleege ja lapsevanemaid. Igal petajal on valmidus osaleda meeskonnats, anda ja saada tagasisidet ning oskus algatada ja juhtida ppija arengut toetavaid rhmaprotsesse. petaja kaasab ppijate arengu toetamisse lapsevanemaid, kolleege, kogukonna esindajaid, erialaasjatundjaid.

Visiooni elluviimiseks on vaja saavutada jrgmised eesmrgid:

1) petajaks ppimine on teadusphine ning toetab kutsestandardis kirjeldatud petajapdevuste kujunemist.

2) petajahariduses rakendatakse haridusssteemi vajadusi ja ppijate individuaalsust arvestavaid paindlikke mudeleid.

3) petaja professionaalne areng ja selle toetamine on ssteemne ja jrjepidev.

4) petaja on aktiivne kogukonna (kolleegid, aineliidud, kutseliidud) liige ja panustab kutseala arendamisse.

5) petajahariduse valdkonna juhtimine ja arendamine phineb uuringutulemustel, on jrjepidev ning sidustatud haridusssteemi kui terviku arenguga.

6) petajakutse on hiskonnas vrtustatud ja kitev.

Visiooni ja eesmrkide elluviimise tagavad Riigikogu ja Vabariigi Valitsus muudatuste kaudu seadusandluses, ppeasutused ppiva organisatsiooni sisehindamisssteemi rakendamise kaudu, petajakoolitust pakkuvad krgkoolid ja tiendppe pakkujad petajahariduse tervikliku arendamise ja partnerluse kaudu, petajate hendused koostvrgustike arendamise ja petajakutse mainekujunduse kaudu, petajad oma professionaalse arengu analsimise ja kavandamise kaudu.

4.2. Tegevussuunad4.2.1 petajaks ppimine on teadusphine ning toetab kutsestandardis kirjeldatud petajapdevuste kujunemistTegevussuunad:4.2.1.1 petajaid valmistatakse ette krgkoolides, kus hariduse valdkonna teadust on rahvusvahelisel tasemel tunnustatud.

4.2.1.2 petajaid ettevalmistavad krgkoolid vtavad petajakoolituse ppekavade koostamisel, pingute kavandamisel ja lbiviimisel aluseks uuemate teadusuuringute tulemused, petaja kutsestandardites kirjeldatud pdevused ning riiklike ppekavade eesmrgid. Esmappe ja kutseaasta raames seatakse olulisele kohale koostoskuste kujundamine pilase individuaalse arengu toetamiseks, kooliarenduses osalemiseks ja riiklike ppekavade rakendamiseks.

4.2.1.3 Krgkoolid hindavad lipilaste kutseoskuste omandamise taset esmappe ppekavade raames.

4.2.1.4 petajakoolituse ppekavades on omavahel sidustatud ainealased ja pedagoogilised (pedagoogilis-pshholoogilised, ld- ja ainedidaktika alased) pingud ning praktika. Pedagoogiliste ainete ppejud seostavad teoreetilised teadmised praktiliste lesannete titmisega koolikeskkonnas, arendades nii vaatluspraktika sisu kui vormi.4.2.1.5 Ainealased pingud toetavad nii riiklike ppekavade aine- kui ldeesmrkide saavutamist.

4.2.1.6 Praktika on hajutatud kogu pingute perioodi peale ning praktika juhendajad suunavad lipilasi tkeskkonnas tegevuse harjutamisel looma seoseid teoreetiliste lhtekohtadega.

4.2.1.7 Riiklikul tasandil soodustatakse ainepetajate praktika lbimist eri tpi ja lipilase emakeelest erineva ppekeelega ppeasutustes (ainepetajad kutsekoolides, eesti keelt emakeelena knelevad lipilased vene ppekeelega koolides), pakkudes selleks tiendavat ettevalmistust ning luues vajaliku tugi- ja motivatsioonissteemi.4.2.1.8 ppejud viivad lbi petamis- ja ppimisalaseid uuringuid, kaasates neisse tegevpetajaid ja petajakoolituse lipilasi.

4.2.1.9 lipilased omandavad pingute kigus teadusliku uurimist metoodika alusphimtted ning rakendavad neid oma ts praktiliste probleemide lahendamisel, oma tegevuse eesmrgistamisel ja tagajrgede prognoosimisel.

4.2.1.10 Koosts koolidega arendavad likoolid vlja innovatsioonikeskkonnad, mille tegevuse eesmrgiks on koondada vastava valdkonna ainedidaktika parimad teadmised ppekavade ja limitud ppeprotsessi arendamiseks, viia lbi ainedidaktika alast uurimistd, pakkuda nustamist petajatele, tsta ainedidaktika ppejudude ja petajate erialast pdevust, praktika sisu, korralduse ja juhendamise kvaliteeti ning esmappe lipilaste ja lpetajate kutseoskuste taset. 4.2.1.11 petajate esmappe kvaliteedi tagamiseks ja valdkonna terviklikuks arendamiseks moodustavad likoolid akadeemiliste ksuste lesed petajahariduse valdkonda kureerivad struktuurid, mille juhtimisel ttatakse vlja likooli petajahariduse arengustrateegia, koostatakse iga-aastased tegevuskavad, kavandatakse petajauuringuid, koordineeritakse petajakoolituse ppekavade ja praktikakorralduse sisuarendust ning koostd koolidega, viiakse lbi petajakoolituse ppekavade ja kutseaasta tagasiside anals ning teavitatakse nende tulemustest kiki ppejudusid, kes osalevad petajakoolituse ppekavade realiseerimisel.

4.2.2 petajahariduses rakendatakse paindlikke, haridusssteemi vajadusi ja ppijate individuaalsust arvestavaid mudeleidTegevussuunad:4.2.2.1 likoolid arendavad vlja valdkondlikud esmappe ppekavad, mis vimaldavad kvalifikatsiooni omandamist mitme aine petamiseks koolis (kigil ldhariduskooli petaja ppekavadel vhemalt kahe aine petamiseks) ning pedagoogiliste pingute alustamist krghariduse esimesel astmel.

4.2.2.2 likoolid tagavad kutsepetaja esmappe ppekavades erialateadmiste ja oskuste tiendamise vimaluse vhemalt 25% ulatuses ppekava kogumahust.

4.2.2.3 likoolid koosklastavad petaja ainealased miinimumpdevused phikoolis ja gmnaasiumis ttamiseks ning arendavad vlja ssteemi nende hindamiseks varasema pi- ja tkogemuse arvestamise (VTA) raames.4.2.2.4 likoolid pakuvad ning Haridus- ja Teadusministeerium loob riikliku koolitustellimuse kaudu ttavatele petajatele vimalusi

4.2.2.5 krvalerialade omandamiseks ja kvalifikatsiooni laiendamiseks, lhtudes esmajoones koolide reaalsetest vajadustest;

4.2.2.6 pedagoogilise kvalifikatsiooni vi erialase krghariduse omandamiseks teadusphisust ning teooria ja praktika tasakaalu sisaldavatel ppekavadel ning varasema pi- ja tkogemuse arvestamiseks nende lbimisel.

4.2.2.7 likoolid arvestavad esma- ja mberppe pakkumisel t krvalt ppimise vajaduste ja vimalustega: rakendavad paindlikke ppevorme (kaugpe, tsklipe, individuaalpe), kooliphise petajakoolituse mudelit, juhendamist tkeskkonnas jms.

4.2.2.8 likoolid lisavad kikidesse esmappe ppekavadesse vrkeeles petamise metoodika alase kursuse, mis pakub teadmisi ja oskusi tks mitmekeelsetes klassides (keelekmblus, kakskeelse ppe metoodika).4.2.2.9 petajakoolituse ppekavade lpetamisel hinnatakse lipilaste suulist ja kirjalikku vljendusoskust eesti keeles ja vhemalt hes vrkeeles.

4.2.2.10 Eesti riik ja likoolid tagavad lasteaiapetajate ja klassipetajate esmappe vene keele baasil, kehtestades heks lpetamise tingimuseks eesti keele oskuse Euroopa Keeleppe Raamdokumendi C1 tasemel (krgtase).4.2.2.11 Vene ppekeelega phikoolide petajate ettevalmistus esmappes toimub valdavalt eesti keele baasil. likoolid pakuvad venekeelse aineppe kvaliteedi tagamise eesmrgil ppijatele tuge vene ja eesti erialakeelte omandamisel, rakendades kakskeelse ppe metoodikat. 4.2.2.12 Esma- ja tiendppe pakkujad analsivad olemasolevate ppekavade ja kursuste vastavust ldhariduskooli riiklike ppekavade, ja kesoleva strateegia eesmrkidele ning petaja kutsestandarditele, arvestavad haridusssteemis toimuvate muutustega ning viivad vajadusel sisse muudatused.4.2.2.13 Koolijuhid hindavad petajate kvalifikatsiooni vastavust kehtestatud nuetele, teavitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi EHIS-e kaudu oma ttajate vajadustest mberppe, pedagoogilise kvalifikatsiooni vi erialase krghariduse omandamise jrele ning vimaldavad petajatel oma kvalifikatsiooni tiendada.

4.2.3 petaja professionaalne areng ja selle toetamine on ssteemne ja jrjepidev

Tegevussuunad:

4.2.3.1 Haridus- ja Teadusministeerium algatab petaja professionaalse arengu ssteemi (Teachers professional development plan/profile) vljattamise, mis kirjeldab petaja kvalifikatsioonist ja tkogemustest johtuvaid professionaalse arengu suundi, karjriredelit ning enesetiendamise ja lisakvalifikatsiooni omandamise vimalusi (sh petajatga seonduvad vimalused - mentorlus, nustamine, erivajadustega ppija, tiskasvanute petamine vi juhtimine).

4.2.3.2 Haridus- ja Teadusministeerium koos haridusttajatele tiendpet pakkuvate koolitusasutustega ttab vlja tiendppe kvaliteedikriteeriumid.

4.2.3.3 Esmappes rakendavad ppejud ja praktikajuhendajad metoodikaid, mille abil kujunevad tulevasel petajal enesereflektsiooniks ja oma professionaalse arengu kavandamiseks vajalikud pdevused.

4.2.3.4 likooli kutseaasta tugiprogrammi arendatakse lhtuvalt kogemusliku ppe phimtetest, eesmrgiga toetada algaja petaja eneseanalsioskuste kujunemist ja kutsealast arengut.

4.2.3.5 petaja ja petajaks ppija lhtub oma professionaalse arengu hindamisel ja kavandamisel petaja kutsestandarditest.

4.2.3.6 petaja viib igal aastal lbi oma t ja isiksusliku arengu analsi, mis phineb pideval eneserefleksioonil, mratleb professionaalse arengu vajaduse ja kavandab arenguks vajalikud tegevused. 4.2.3.7 petaja osaleb tiendppes, mille sisu toetab tema professionaalse ja isiksusliku arengu vajadusi ning arvestab haridusuuenduste ja kooli arenguvajadustega.

4.2.3.8 Koolijuhid kujundavad koolikultuuri lhtuvalt ppiva organisatsiooni phimtetest, toetades ja tunnustades petaja osalemist tiendppes, kolleeg-kolleegilt ppimist ja mentorlust (algaja petaja toetamist).

4.2.3.9 Koolijuhid tagavad regulaarsete arenguvestluste lbiviimise petajatega ja llitavad petaja eneseanalsil phineva professionaalse arenguvajaduse kava kooli tienduskoolituse kavasse ning sisehindamisanalsi.4.2.3.10 Tiendppe pakkujad llitavad koolijuhi kvalifikatsioonikursusesse petaja professionaalse arengu toetamise ning arenguvestluste lbiviimise temaatika.4.2.3.11 Haridus- ja Teadusministeerium toetab kutseorganisatsioonide vrgustikuphiseid innovatsiooniprojekte ja haridusasutuste omaalgatuslikku vrgustikutd piirkondlike nustamis- ja ressursikeskkondade vljaarendamisel, kus teevad koostd petajate kutseorganisatsioonid, petajate koolitajad ja erinevad tugispetsialistid ning mis loovad petajatele vimaluse regulaarseks eneseanalsi toetavaks individuaalseks ja rhmanustamiseks.

4.2.4 petaja on aktiivne kogukonna (kolleegid, aineliidud, kutseliidud) liige ja panustab petajahariduse valdkonna arendamisse

Tegevussuunad:4.2.4.1 likoolid toetavad petajakoolituse lipilaste ja kutseaasta petajate vrgustike vljakujunemist.

4.2.4.2 Kohalike Omavalitsuste Liit loob koosts koolidega vimalused (koordineerimine, korraldus, tugi) histegevuseks piirkondlikele petajate kogukondadele. 4.2.4.3 Haridus- ja Teadusministeerium algatab petajate organisatsioonide esindajatest koosneva koostkogu kokkukutsumise ning toetab kutseorganisatsioonide histegevuse kivitamist. Koostkogu:

a) arutab petajaharidusega seotud arendusteemasid;b) teeb ettepanekuid petajate tunnustamisssteemi ja karjriredeli kujundamiseks;c) annab hinnangu hariduse valdkonda puudutavatele eelnudele;d) koordineerib vrgustikutd ja levitab paremaid kogemusi.

4.2.4.4 Koolijuhid tunnustavad petaja panust kooliarendusse ning osalemist petajate kutseorganisatsioonides.

4.2.4.5 petaja levitab oma tegevusuuringute tulemusi ja hid kogemusi kolleegide seas piirkonnas ja vabariigis.

4.2.5 petajahariduse valdkonna juhtimine ja arendamine phineb uuringutulemustel, on jrjepidev ning sidustatud haridusssteemi kui terviku arengutegaTegevussuunad:

4.2.5.1 petajahariduse uuringuid viivad lbi rahvusvaheliselt tunnustatud uurimispdevusega uurimisrhmad likoolide juures. likoolid kaasavad uurimisrhmadesse konkreetse teemavaldkonna tippspetsialiste ka vljapoolt likoole.

4.2.5.2 Haridus- ja Teadusministeerium kavandab ja rahastab sstemaatilisi kompleksuuringuid petajahariduse kvaliteedi seireks ning lhiajalisi rakendusuuringuid konkreetsete probleemide lahendamiseks. petajahariduse arengu seisukohalt esmathtsate teemavaldkondadena ksitletakse muu hulgas jrgmisi:

Eesti petajaskonna ja petajate vajaduse anals (erialade, vanusegruppide, phihariduse, paiknemise, tkeele jt nitajate likes); petajate professionaalsed profiilid: tpoloogia ja vastavus meie koolitegelikkusele (kooliastmeti ja aineti); petajate kutsevalik ja kutsekindlus, sh kutsesobivuse hindamine, loobumine erialase karjri erinevates faasides ja lbiplemine; petajate hoiakud ja vrtushinnangud; kutsekindlust tagavad tegurid;

petajakoolituse ppekavade, valdkonda reguleerivate normatiivsete dokumentide ning petajakoolituse lpetanute kutsekvalifikatsiooni hindamismetoodikate vrdlev anals ja arendus;

ppijate hoiakute ja rahulolu uuringud; ppematerjalide vastavuse anals riiklike ppekavade eesmrkidele ning kooli ainekavade ja petajate vajadustele; petajate professionaalse taseme ja arengu uuringud, sealhulgas petajate ettevalmistuse tase, kasutatavad ppemeetodid ning nende vastavus riiklikes ppekavades stestatud eesmrkidele, petajate kutsestandardite sisunuetele jt petajahariduse regulatsioonidele; Koolide juhtimine ja organisatsioonikultuur; petaja professionaalse arengu seos kooli organisatsioonikultuuriga; petajate ja koolijuhtide tiendppevajaduse ning tiendppe kvaliteedi ja thususe anals; Vene ppekeelega gmnaasiumide eestikeelsele ppele lemineku seire. 4.2.5.3 Haridus- ja Teadusministeeriumi juurde moodustatakse petajahariduse ekspertidest ja krgkoolide esindajatest koosnev nukoda mille lesanne on: petajahariduse strateegia titmise monitooring;

petajahariduse valdkonna uuringutulemuste anals;

strateegia tiendamine lhtuvalt uuringutulemustest ning muudatustest keskkonnas;

iga-aastaste strateegia tegevuskavade koostamine;

tiendppe prioriteetide mratlemine ja seiretulemuste hindamine.4.2.5.4 Haridus- ja Teadusministeerium kivitab kutsepetaja kohanemisaasta rakenduskava vljattamise.

4.2.5.5 Hariduse kutsenukogu arendab kutsestandardit, tiustab kutseomistamise korda ning teeb ettepanekuid kutsestandardi rakendusteks.

4.2.5.6 Hariduse kutsenukogu, kutseliidud ja Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus kavandavad kutse omistamise iguse lemineku petajate kutseorganisatsioonile.4.2.5.7 Haridus- ja Teadusministeerium ja kohalikud omavalitsused suurendavad koolide iseseisvuse astet tugipersonali kaasamisel, tagades vimaluse mratleda tugipersonali koosseis lhtuvalt kooli eriprast (pilaste erivajadused, petajate kvalifikatsioon, pilaste arv jms), arengueesmrkidest ning otstarbekuse phimttest lhtuvalt. Selleks algatab Haridus- ja Teadusministeerium kooli tugipersonali vajaduse analsi ning koostab vajadusel ettepanekud haridus- ja teadusministri kskkirjaga kinnitatud miinimumkoosseisu muutmiseks. 4.2.5.8 petajakoolituse valdkonna ppekavade akrediteerimisel on vljundiphise hindamise aluseks petaja kutsestandardid. 4.2.5.9 Haridusttajate tiendppe kvaliteedi tagamiseks ja thususe hindamiseks rakendatakse jrgmisi meetmeid:a) Haridus- ja Teadusministeerium algatab petajate ja koolijuhtide tiendppe vajaduste analsi vljattamise ning suunab tiendavaid vahendeid riiklikul tasemel olulistesse tiendppe valdkondadesse.

b) Riik reguleerib haridusttajate tiendppe turgu kvaliteedijrelevalve kaudu, selleks arendatakse Eesti Hariduse Infossteemis instrumendina vlja tiendppe tagasiside moodul, kuhu koolijuht annab tagasisidet petajate poolt lbitud tiendppe kvaliteedile ja thususele.c) Tiendppe pakkujad registreerivad oma ppekavad EHIS-es, klassifikaatorina kasutatakse kutsestandardi jaotusi.

4.2.6 petajakutse on hiskonnas vrtustatud ja kitev

Selle eesmrgi saavutamisele aitab kaasa kigi eelnevate eesmrkide titmine.

Lisanduvad jrgmised tegevussuunad:4.2.6.1 Riik tagab petajatele konkurentsivimelise palgataseme.

4.2.6.2 Haridus- ja Teadusministeerium koostab koosts erinevate sidusrhmadega ettepanekute paketi petajate ldise tkoormuse ja -pinge vhendamiseks (tugispetsialistide kaasamine ppijate arengu toetamisse, abipetajate kaasamine jms) ning esimese aasta petaja erivajadusi arvestava tkoormuse mratlemiseks. 4.2.6.3 Kool mratleb end kogukonna kultuuri kandjana regioonis ning osaleb aktiivselt regiooni arendustegevuses, kaasates nii petajaid, pilasi kui lastevanemaid.

4.2.6.4 Kooli juhtkond tunnustab ning tutvustab kogukonnale oma petajate saavutusi ppijate arengu toetamisel.

4.2.6.5 petajate organisatsioonid esitavad Haridus- ja Teadusministeeriumile konkreetseid haridusssteemi kui terviku ning petajahariduse valdkonna arenguvajadusi arvestavaid ettepanekuid muudatusteks seadusandluses ning panustavad nende elluviimisse.

4.2.6.6 likoolid mratlevad petajahariduse oma arengukavades prioriteetse valdkonnana ning teavitavad avalikkust regulaarselt seal saavutatud tulemustest.4.2.6.7 Gmnaasiumid tutvustavad ppijatele karjrinustamise kigus petajaameti vimalusi ja vljakutseid. likoolid suunavad bakalaureuseppe lipilaste valikuid petajakoolituse magistrippe kasuks ning toetavad magistrippe lpetajaid petajaameti valikul.4.2.6.8 Haridus- ja Teadusministeerium ja petajate kutseorganisatsioonid kivitavad hiselt sihiprase tegevuse petajaameti maine kujundamisel: algatavad avalikkuses arutelusid aktuaalsetel hariduse valdkonna ning petajakutse arendamisega seotud teemadel, levitavad edulugusid ja hid kogemusi, kivitavad erinevaid ritusi petajaameti vrtustamiseks (ministrid petajaks ja petajad ministriks petajate peval, petajate laulupidu vms)

4.2.6.9 Haridus- ja Teadusministeerium rakendab ppeasutuste tunnustamise ssteemi, mille raames ttatakse vlja erinevad petajate tunnustamise vahendid.

4.3. petajahariduse valdkonna regulatsioonide arendamine

petajahariduse valdkonna regulatsioonide korrastamiseks moodustab haridus- ja teadusminister trhma, mille lesanne on valmistada ette jrgmised petajahariduse strateegia elluviimist toetavad muudatused:petajahariduse regulatsioonide kooskla

4.3.1 Tpsustatakse erinevate regulatsioonide eesmrgid ja funktsioonid ning piiritletakse regulatsioonide sihtrhmad. Kikides regulatsioonides vetakse kasutusele htne terminoloogia.

4.3.2 Haridusttajate kutseoskuste tiustamise kord hitatakse petajate koolituse raamnuetega.Kutsestandardid ning nende sidustamine teiste petajahariduse regulatsioonidega

4.3.3 Hariduse valdkonna kutsestandardeid arendatakse lhtuvalt htsetest phimtetest: a) pdevuste arengumtme kajastamine kutsestandardites; b) hindamiskriteeriumite ning hindamisvahendite vljattamine.

4.3.4 Kvalifikatsiooninuded, petajate koolituse raamnuded ja atesteerimisnuded seotakse kutsestandardite pdevustega.

4.3.5 Standardid kirjeldavad peamiselt petaja kutsealaseid pdevusi, erialaseid pdevusi kirjeldatakse detailselt krgkoolide ppekavades, mille alusel hinnatakse ainealaseid pdevusi (sh VTA). Vastav viide kirjutatakse sisse standarditesse.

Pedagoogide kvalifikatsiooninuded ning nende sidustamine teiste petajahariduse regulatsioonidega

4.3.6 Pedagoogide kvalifikatsiooninuetes loobutakse ksteist hlmavate kursustepakettide kirjeldamisest ning vastavad osised kirjeldatakse petajate koolituse raamnuetes.

4.3.7 Pedagoogide kvalifikatsiooninuetes kirjeldatakse kutsestandardile vastavaid kvalifikatsiooninudeid ning mratletakse nende kehtivuse algusaeg. Nendele nuetele vastavaid koolitusi kirjeldatakse petajakoolituse raamnuetes. Praegu kehtivaid kvalifikatsiooninudeid rakendatakse neile, kes on petajaks kvalifitseerunud kehtivate (ja eelmiste) nuete jrgi. 4.3.8 Pedagoogide kvalifikatsiooninuete lesehituses loobutakse spetsialistide- ja koolitbiphisest struktuurist ning nutavad pdevused kehtestatakse, lhtudes tlesannete titmiseks vajalikest oskustest/teadmistest: ldised kvalifikatsiooninuded, tiendavad kvalifikatsiooninuded juhtidele, KELA-ga seotud spetsialistidele, erinevate kooliastmete petajatele jne. Otstarbekas on hinnata, missugused oskused ja teadmised on vajalikud mingi vanusegrupi vi erivajadustega pilastega ttamiseks vi erinevate lesannetega hakkamasaamiseks ning kehtestada vastavad nuded. Kui spetsialistil on vajalikud erinevat laadi pdevused, siis vastavad nuded liidetakse. Nt erikooli ppealajuhatajale kohalduks nii pedagoogilisi, eripedagoogilisi, kui ka juhtimisalaseid nudeid.

4.3.9 Pedagoogide kvalifikatsiooninuetes kirjeldatakse eraldi juhtumeid, mille puhul tielik kvalifikatsioon ei ole vajalik: petajaks ppiv magistritaseme lipilane petajana; pedagoogilise hariduseta ppejud svappe lbiviijana; pedagoogilise hariduseta valikainete petaja gmnaasiumis.

4.3.10 Ttatakse vlja meetmed ja nendega haakuvad regulatsioonid, et ppetd hirimata juaksid ettenhtud tasemel kvalifikatsiooni omandamiseni:a) pedagoogilise haridusega, kuid ebapiisava ainealase erialase ettevalmistusega pedagoogid; b) phikoolis petamise igust omavad, kuid gmnaasiumis petatavad pedagoogid; c) klassipetaja ettevalmistusega III kooliastmes petatavad pedagoogid; d) muukeelses koolis eestikeelset ainepetust lbiviivad pedagoogid.

4.3.11 Loobutakse ainevaldkonna kasutamisest pedagoogide kvalifikatsiooninuetes. igus ainealaseks ppetks seotakse 30AP mahus vastava aine ja ainedidaktika koolitusega.

Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord ning selle sidustamine teiste petajahariduse regulatsioonidega4.3.12 Muudetakse Pedagoogide atesteerimise tingimusi ja korda, vttes aluseks jrgmised phimtted:

a) Atesteerimine seotakse kutsestandardites toodud pdevusvaldkondadega, mis vimaldab paremat tagasisidet petaja arenguvajaduste kohta (koolitusvajaduse kohta).

b) petajate t profiil ja professionaalne areng vivad olla erinevad (nt suurem panus tle HEV pilastega, kooliarendusele, mentorlusele, koolitamisele, tle aineliidus, nustamisele) ja erinevad profiilid on vrdvrselt aluseks t hindamisel ning ametijrkude omistamisel.c) Kigi ametijrkude puhul hinnatakse senisest enam td kooli sees.

d) Ametijrkude hulk ei muutu, vrreldes kehtiva mrusega. Vajadusel muudetakse ametijrkude nimetusi.

e) Pedagoogiks atesteerimine toimub kahel alternatiivsel teel: kutseomistamise kigus (kus arvestatakse olulisel mral koolist saadud tagasisidet) vi kooli atesteerimiskomisjoni poolt (kus erinevalt kehtivast praktikast lhtutakse hinnangu andmisel kutsestandardis kirjeldatud pdevustest). f) Krgemate ametijrkude (praegune vanempedagoog, pedagoog-metoodik) puhul on atesteerimisvolitused institutsiooni kes, kellega on seotud vastavast otsusest tulenev tiendav rahastamine. Koolist vljaspool tehtavate otsuste puhul eeldatakse meisterliku/silmapaistva tegevuse nhtavust vljapool kooli. 4.3.13 Atesteerimise paremaks lbiviimiseks:

a) ttatakse vlja analsivormid ning vimalused portfoolio kasutamiseks,b) juhendmaterjalid atesteerimisprotsessi lbiviimiseks,

c) viiakse lbi eneseanalsi koolitusi. 5. KokkuvteHaridusssteemis tidab vtmerolli petaja. Tema ettevalmistuse kvaliteedist, valmisolekust oma tegevust analsida ja end pidevalt tiendada sltub Eesti kooli ja iga ppija kekik. Sama oluline on petaja rolli thtsustamine ja vrtustamine hiskonnas.

Kesoleva strateegia phisuund petaja professionaalse arengu toetamine teenib omakorda ppija arengu toetamise eesmrki.

Strateegia eesmrkide saavutamine on vimalik ksnes erinevate osapoolte koosts: Riik ja koolipidaja vastutavad selle eest, et noor inimene sooviks petajaks ppida ning petajana ttamine oleks hiskonnas vrtustatud. Riik ja koolipidaja tagavad koolide jtkusuutliku finantseerimise, luues koolile mh suuremad vimlused taja ja tasu diferentseerimiseks. Haridus- ja Teadusministeeriumi lesanne on tagada petajahariduse valdkonna arengu jrjepidevus, kivitada ssteemne haridusvaldkonna seire ja rakendusuuringud ning viia petajaharidust puudutavatesse igusaktidesse sisse strateegia eesmrkide saavutamiseks vajalikud muudatused.

petajaid ettevalmistavad krgkoolid peavad thustama petaja ettevalmistamist ja tema arengu toetamist toimetulekuks vga erilaadseid oskusi nudvas tkeskkonnas, prates erilist thelepanu eneseanalsi ja oma arengu juhtimise ning meeskonnatga seotud oskuste kujunemisele. Oluline lesanne on luua paindlikke vimalusi petajaks ppimisel ning varasema pi- ja tkogemuse arvestamisel tasemeppekavade lbimisel ja kvalifikatsiooni tunnustamisel. petajate ettevalmistus peab tuginema rahvusvahelisel tasemel tunnustatud teadustegevusele ning pakkuma piisavalt vimalusi teoreetilise teadmise praktiliseks rakendamiseks koolikeskkonnas.

Kool peab toetama ja suunama petaja kutsealast arengut. Koolijuhi lesanne on kujundada koolikultuuri lhtuvalt ppiva organisatsiooni phimtetest, arendades kolleeg-kolleegilt ppimist ja mentorlust ning toetades petaja osalemist petajate organisatsioonide ts. petajate organisatsioonide roll ja thendus petajakutse arendamisel ja maine kujundamisel peab suurenema. petajate kogukonna identiteedi tugevdamiseks on vaja thustada nii regionaalset vrgustikutd kui ka organisatsioonidelest sisuarendust riiklikul tasandil.petaja ja petajaks ppija peab teadvustama oma vastutust ppija arengu toetamisel, analsima oma koolitusvajadusi ning kavandama oma kutsealast ja isiksuslikku arengut, lhtudes petaja kutsestandardi pdevuskirjeldustest, riiklikest haridusuuendustest, kooli arenguvajadustest ja oma petaja-pildist.6. Strateegia rakendamine

Strateegia rakendamist koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium ning selle titmist hindab igal aastal petajahariduse Nukoda. Vajadusel korrigeeritakse kavandatud meetmeid ja tegevusi. Muudatusettepanekud arutatakse lbi partneritega, mille jrel haridus- ja teadusminister need kinnitab.

Strateegia titmise hindamisel on aluseks:

petajahariduse valdkonna tegevusaruanded petajaid ettevalmistavatest krgkoolidest;

Haridus-ja Teadusministeeriumi petajahariduse peaeksperdi levaade Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) programmide raames toimunud tegevustest;

levaade aruandeperioodil lbi viidud uuringutest ja nende tulemustest;

statistiline levaade muudatustest petajaskonna struktuuris;

muud asjakohased materjalid.petajahariduse Nukoda koostab tegevuskavad igaks aastaks. Lhtudes strateegia rakenduskavast (Lisa 2) ning ESF programmide raames toimuvatest arendustegevustest. Nukoda koosklastab tegevuskavad erinevate petajahariduse osapooltega (petajaid ettevalmistavad krgkoolid, Eesti Koolijuhtide hendus, petajate organisatsioonid, Lastevanemate Liit, pilasomavalitsuste Liit jt).

Strateegia rakendamist finantseeritakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi programmidest vastavalt nende eesmrkidele, avatud taotlusvoorude kaudu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest. Viited finantseerimisvimalustele Euroopa Liidu tukefondide vahenditest on toodud strateegia rakenduskavas. Ingl k. vastavalt: initial education, induction year, continuing professional development

Ingl.k. reflective practitioner

OECD (2005). Teachers Matter: Attracting, developing and retaining effective teachers. OECD, Paris.

European Commission (2005). Common European Principles for Teacher Competences and Qualifications. European Commission, 2005. Vaata HYPERLINK "http://europa.eu.int/comm/education/policies/2010/testingconf_en.html"http://europa.eu.int/comm/education/policies/2010/testingconf_en.html.

Euroopa Liidu Teataja C 300 , 12/12/2007 Lk 0006 0009. Vaata: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2007:300:0006:01:ET:HTML

ENTEP: European Network on Teacher Education Policies. Vaata: http://entep.bildung.hessen.de/papers.php

Statistiline anals Lisas 1

Tavakool pevappega phikoolid ja gmnaasiumid. Ei hlma tiskasvanute gmnaasiume, erivajadustega laste ning kasvatuse eritingimusi vajavate laste koole, samuti ldharidusklasse kutseppeasutuste juures

PAGE 4