Finantsstabiilsuse ülevaadeFinantsstabiilsuse ülevaade

24.10.2012

Euroopas astutud sammud on finantsturgudel

taaskerkinud pingeid leevendanud

20%

25%

30%

35%

40%10- aaastaste riigivõlakirjade intressimäärad

Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 2

Allikas: Reuters EcoWin

0%

5%

10%

15%

2009 2010 2011 2012

Saksamaa Kreeka Portugal Iirimaa Hispaania Itaalia

Meetmete mõju on selgemini avaldunud

lühiajaliste riigivõlakirjade intressimäärades

-100

0

100

200

300b

aasp

un

kti

2-aastaste riigivõlakirjade intressimäärade muutus

Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 3

Allikas: Reuters EcoWin

-500

-400

-300

-200

-100

07. 2012 08. 2012 09. 2012 10. 2012

baasp

un

kti

Hispaania Itaalia Portugal Iirimaa

Rootsi pankade rahastamise hind on aasta

algusega võrreldes oluliselt madalam

2%

3%

Rootsi pankade kaheaastaste võlakirjade intressimäärade vahe valitsuse võlakirja intressimääraga

Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 4

Allikas: Bloomberg

0%

1%

01. 2011 04. 2011 07. 2011 10. 2011 01. 2012 04. 2012 07. 2012 10. 2012

Swedbank katmata võlakiri Swedbank kaetud võlakiri SEB kaetud võlakiri

Emapankade kapitaliseeritust on toetanud

kõrge kasumlikkus

8%

10%

12%

14%

16%

18%

Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 5

Allikad: pankade avalikud aruanded

0%

2%

4%

6%

8%

1kv 2

010

2kv 2

010

3kv 2

010

4kv 2

010

1kv 2

011

2kv 2

011

3kv 2

011

4kv 2

011

1kv 2

012

2kv 2

012

1kv 2

010

2kv 2

010

3kv 2

010

4kv 2

010

1kv 2

011

2kv 2

011

3kv 2

011

4kv 2

011

1kv 2

012

2kv 2

012

1kv 2

010

2kv 2

010

3kv 2

010

4kv 2

010

1kv 2

011

2kv 2

011

3kv 2

011

4kv 2

011

1kv 2

012

2kv 2

012

1kv 2

010

2kv 2

010

3kv 2

010

4kv 2

010

1kv 2

011

2kv 2

011

3kv 2

011

4kv 2

011

1kv 2

012

2kv 2

012

DANSKE NORDEA SEB SWEDBANK

Rootsi pankade kõrge kapitaliseerituse taga on

eluasemelaenude madal riskikaal, mistõttu riskid pole

adekvaatselt kajastatud

30

40

50

60

Eluasemelaenude riskikaal %

Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 6

Allikas: riikide keskpangad

0

10

20

30

Roots

i

Belg

ia

Soom

e

Taani

Norr

a

Kre

eka

Holla

nd

Saksam

aa

Itaalia

Eesti

Leedu

His

paani

Ungari

Läti

Slo

vakkia

Head majandustulemused on toetanud ettevõtete

laenumaksevõimet ja suurendanud finantspuhvreid

0%

10%

20%

30%Müügitulu kasv tegevusalade kaupa

Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 7

Allikas: statistikaamet

-30%

-20%

-10%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

muu töötlev tööstus ehitus kaubandus

veondus ja laondus kinnisvara tegevusalad kokku

Ettevõtete finantsvõimendus ja laenuteenindamise

kulud on vähenenud

60%

65%

70%

75%Finantsvõimendus

3

4

5

6

Intressikulude kattekordaja

Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 8

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

50%

55%

60%

võlakohustuste ja omakapitali suhe

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

0

1

2

tegevuskasumi ja intressimaksete suhe

Eesti majapidamiste finantspositsioon on veelgi

paranenud, puhvrid on suurenenud

55%

60%

65%

70%

75%

8

10

12

14

16

18

mld

eu

rot

Majapidamiste finantspositsioon

Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 9

40%

45%

50%

55%

0

2

4

6

8

2008 2009 2010 2011 2012

mld

eu

rot

finantsvarad (vasak telg) võlakohustused (vasak telg) hoiused ja sularaha suhtena võlga (parem telg)

Võrreldes Euroopa riikidega on Eesti erasektori

võlakoormus keskmiste seas

160%

200%

240%

280%

320%

Erasektori võlakoormus 2011.aastal; % SKPst

Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 10

0%

40%

80%

120%

Iiri

ma

a

Po

rtu

ga

l

Ta

an

i

Be

lgia

Ro

ots

i

Lu

ks

em

bu

rg

Ho

lla

nd

His

pa

an

ia

Ma

lta

Ing

lis

ma

a

So

om

e

EL

ke

sk

min

e

Un

ga

ri

Au

str

ia

Ee

sti

Pra

nts

us

…

Slo

ve

en

ia

Sa

ks

am

aa

Lä

ti

Ita

ali

a

Kre

ek

a

Po

ola

Tš

eh

hi

Slo

va

kk

ia

Le

ed

u

Erasektori võlakoormuse kiirele kasvule on järgnenud

märkimisväärne langus

10%

20%

30%

40%

50%

80%

100%

120%

140%

160%

180%%

SK

PstErasektori võlakoormus Eestis

Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 11

-20%

-10%

0%

10%

0%

20%

40%

60%

80%

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

% S

KP

st

majapidamised ettevõtted erasektori võlakasv (parem skaala)

Ettevõtetele antud laenude maht on

tänavu taas kasvama hakanud

8

10

12

14

16

18

mld

eu

rot

Laenu- ja liisinguportfelli maht

Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 12

Allikas: statistikaamet

0

2

4

6

8

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

mld

eu

rot

muud majapidamiste laenud eluasemelaenud ettevõtted

Pankade laenu-hoiuse suhe jätkab paranemist ja

on jõudnud ligikaudu 110% tasemele

80%

100%

120%

140%

160%

180%

200%

10 000

15 000

20 000

mln

eu

rot

Pankade kohustuste struktuur ja laenu-hoiuse suhe

Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 13

0%

20%

40%

60%

80%

0

5 000

2008 2009 2010 2011 2012

mln

eu

rot

hoiused (vasak telg) emapankadelt kaasatud ressursid (vasak telg)

emiteeritud võlakirjad (vasak telg) laenu-hoiuse suhe (parem telg)

Pankade kasumlikkus on kasvanud, kuid madal

intressi tase vähendab kasumivõimalusi

0%

1%

2%

3%

4%

5%

0

100

200

300

400

500

mln

eu

rot

Pankade puhaskasumi maht ja suhe varadesse

Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 14

-4%

-3%

-2%

-1%

0%

-400

-300

-200

-100

0

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

mln

eu

rot

puhaskasum puhaskasum ilma erakorralise finantstulutapuhaskasumi suhe varadesse (parem telg)

Pankade kapitaliseeritus ja likviidsete varade

maht on jätkanud kasvamist

15%

20%

25%

30%Pankade kapitali adekvaatsus ja likviidsete varade osakaal

Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 15

0%

5%

10%

15%

2008 2009 2010 2011 2012

kapitali adekvaatsus likviidsete varade osakaal bilansis

Kokkuvõte ja hinnang

Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 16

Kokkuvõte ja hinnang

Majanduslangus euroalal kahjustab finantssektori

laenukvaliteeti ja kapitaliseeritust

-1%

0%

1%

2%

3%

4%SKP reaalkasv euroalal

Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 17

Allikas: Euroopa Keskpank

-5%

-4%

-3%

-2%

-1%

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

kasv a/a prognoosivahemik, september 2012 prognoosivahemik, juuni 2012

Eesti finantsstabiilsust toetab pankade tugev

kapitaliseeritus ja erasektori paranenud finantsseis

• Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenuteenindamisvõime on parem kui

2009. aasta majanduslanguse eel

– Ettevõtete ja majapidamiste võlakoormus on vähenenud ja finantspuhvrid on

suurenenud

• Pankade võime tulla toime laenukahjumitega on paranenud

Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 18

• Pankade võime tulla toime laenukahjumitega on paranenud

– Teenitud kasumi abil on kasvatatud kapitaliseeritust

– Viivises olevate laenude osakaal laenuportfellis väheneb

• Samas vähendab madal intressitase pankade kasumiteenimise võimet

– See võib ajendada panku ja ka teisi finantsettevõtteid paigutama varasid kõrgema

riskiga instrumentidesse. On tähtis, et nad teadvustaksid sellega kaasnevaid riske.

Eesti pankade likviidsusriske on vähendanud nende

kuulumine Põhjamaade pangagruppidesse

• Eesti pankade finantsseisu mõjutavad üha enam emapankadele antavad

riskihinnangud

• Põhjamaade pangagrupid on saanud rahvusvahelistelt turgudelt teiste

Euroopa suuremate pankadega võrreldes odavamat raha

• Finantsturgudel kõrge usaldusväärsuse tagamiseks on Rootsis võetud suund

Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 19

• Finantsturgudel kõrge usaldusväärsuse tagamiseks on Rootsis võetud suund

süsteemselt oluliste pankade kapitaliseerituse tõstmiseks ja neile

likviidsusnõuete kehtestamiseks. Rootsi pangandust iseloomustab:

– suhtelise suure välisrahastamise osakaalu tõttu avatus väliskeskkonna riskidele

– majanduse mahuga võrreldes suur pankade varade maht

– suhteliselt kõrge finantsvõimendus

Eesti finantsstabiilsuse suurim oht on endiselt

euroala võlakriis, mille leevendamiseks on

astutud olulisi samme

• Praeguses majanduskeskkonnas ja võlakriisi taustal on

– alandatud intressimäärasid, viies esmakordselt eurosüsteemi

hoiuseintressimääri 0 protsendi peale

– on töötatud välja uus võlakirjade ostmise instrument

Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 20

– on töötatud välja uus võlakirjade ostmise instrument

• Euroopa stabiilsusmehhanism on käivitatud

• Valitsusjuhid on otsustanud luua ühtse pangajärelvalve

• Kriisi lahendus peitub riikide poolt kokkulepitud eelarvekavade

täitmises ja struktuurireformide elluviimises

Panku mõjutab uus kapitali adekvaatsuse

regulatsioon ja ühtne pangajärelevalve

• Euroopa Liidus ühtse pangajärelevalve loomine on oluline samm.

Pangandusliidu terviklahenduseni jõudmiseks on tulevikus vajalikud ühtne

kriisihaldus ja hoiusekindlustus

• Nii suure muudatuse tegemiseks peab olema realistlik ajagraafik, mis tagaks

– korraliku ellurakendamise

– selged ja kõigile üheselt arusaadavad muudatused

Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 21

– selged ja kõigile üheselt arusaadavad muudatused

– koosõla teiste regulatiivsete muudatustega, eelkõige uue kapitalia dekvaatsuse

regulatsiooniga (Basel III)

• Eesti jaoks on tähtis tagada hea piiriülese koostöö jätkumine Põhjamaade

järelvalveasutustega ning liikmesriikide õigus kehtestada

makrofinantsjärelevalve meetmeid, sealhulgas täiendavaid kapitalinõudeid

Suur tänu!

Finantsstabiilsuse ülevaade / sügis2012 22