LÄÄNEMERI

Materjal on koostatud projekti „FOODWEB - Läänemere keskkond, toit ja tervis: harjumustest teadlikkuseni” raames. Projekti toetab Euroopa Regionaalarengu Fond ja seda teostatakse Kesk-Läänemere INTERREG IV A 2007-2013 programmi raames.See materjal väljendab autorite vaateid ja programmi korraldusasutus ei vastuta projektipartnerite koostatud materjali sisu eest.Projekti FOODWEB materjalid on kättesaadavad veebilehel www.foodweb.ut.ee

Koostöö Läänemere kaitseks

Läänemere kaitseks on sõlmitud rahvusvaheline kokkulepe, Helsingi konventsioon, millega on ühinenud kõik Läänemere riigid - Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Venemaa, Rootsi ning Euroopa Ühendus. Konventsiooni ees-märkide elluviimiseks on moodustatud Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (HELCOM).

Prioriteedid•Keskkonnaseire ja keskkonnamõju hindamine•Põllumajanduses tekkiva ülemäärasest toitai-

nete koormusest põhjustatud eutrofeerumise vastased abinõud

•Ohtlike ainete reostuse vältimine•Meresõiduohutuse ja õnnetustele reageerimise

võime parandamine•Mere ja ranniku bioloogilise mitmekesisuse

kaitse ja säilitamine

Läänemeri - maakera üks suuremaid sisemeresid!Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mille pindala on 365 000 km ja maht 20 000 km . Üht-lasi on ta Vahemere järel suuruselt teine sisemeri! Ta on ookeaniga ühendatud üksnes kitsaste ja madalate Taani väinade kaudu, mille tõttu veeva-hetus mere ja ookeani vahel on piiratud. Sama vesi koos selles sisalduva orgaanilise ja anorgaanilise ainega püsib Läänemeres kuni 30 aastat!

Läänemere vesi on segu ookeani soolasest ning jõgede ja sademete mageveest. Sellist soolase ja mageda vee segu nimetatakse riimveeks. Lää-nemeri on maailma suuruselt teine riimveekogu Musta mere järel! Keskmine soolsus avamerel on 6-8 promilli, lahtedes 1-3. Võrdluseks, Atlandi ookeani keskmine soolsus on 35 promilli. Madal soolsus ja väike keskmine sügavus (55 meetrit) teevad Läänemerest erilise ent nõudliku elukesk-konna, kus vaid vähesed veeorganismid end hästi tunnevad. Läänemeri on küll väga isendirohke, kuid madala liigilise mitmekesisusega.

Maailma reostatuim meri!

Läänemerd ümbritseb vahetult 9 riiki, kus on hästi arenenud põllumajandus, tööstus ja lae-valiiklus. Kuni eelmise sajandi keskpaigani oldi harjutud oma elutegevuse jääke vette heitma. Arvukate jõgede kaudu liikusid heitveed Lääne-merre, kuhu see väga pikkadeks aastateks pidama jäi. Ka tänapäeval jõuab näiteks intensiivse põl-

lumajanduse tõttu Läänemerre palju toiteaineid. Suurtes kogustes vette sattunud lämmastik ja fosfor, aga ka orgaaniline aine (süsinik) põhjusta-vad seal vetikate ja kõrgemate taimede vohamist ning kiirendavad veekogude kinni kasvamist. Lisaks jõuavad veekogudesse ka tööstuslikud keskkonnamürgid, mis aja jooksul elusorganismi-desse kogunevad ning nende eluiga ning viljakust vähendavad. Kõik need keskkonnamürgid, mis

inimtegevusel veekogudesse satuvad, jõuavad lõpuks tagasi meie endi toidulauale!

Läänemere seisundi hindamisel tuuakse kõige sagedamini välja neli olulist probleemi: eutro-feerumine, toksiliste ainete sisaldus, võõrliigid ja kalade ülepüük. Läbi aegade on toksilistest ainetest Läänemeres kõige rohkem probleeme tekitanud kloororgaanilised ained, näiteks pestit-siid DDT, PCB-d ja dioksiinid. Kõigi nende ainete sisalduse kõrgaeg Läänemeres jäi 1970- ndatesse. Kloororgaaniliste ainete kõrge sisaldus kahjustab just toiduahela tipus olevaid röövtoidulisi loomi. Praeguseks on ained Läänemere ökosüsteemis oluliselt vähenenud, kuid kahjuks on toksiliste dioksiinide sisaldus mõnedes Läänemere liikides, eelkõige vanemates räimedes ja lõhedes, siiani liialt kõrge.

PEAMISED REOSTUSE ALLIKAD:

• Pesuvahendid ja ohtlikud kemikaalid reovees

• Õhureostus, mis vihmaga vette satub• Õnnetused ja lekked

(näiteks naftareostus)• Väetiste ja taimekaitsemürkide

liigkasutamine• Tööstuslikud keskkonnamürgid

Läänemere valgala ehk piirkond, millelt jõed merre voolavad on peaaegu viis korda suurem kui meri ise! Ligikaudu 1 700 000 km2 valgalale jääb 14 riiki kokku enam kui 85 miljoni elanikuga.