Ferenc (Franz) Liszt

1811-1886

• Ungari pianist ja helilooja; ungari rahvusliku koolkonna rajaja

• Imelapse kuulsus; vallutas varakult pianistina lavad ja salongid

• 1822 õpingud Viinis (Carl Czerny; Salieri)

• 1823 soov astuda Pariisi konservatooriumi; ei võetud vastu

• 1830.-40. kontsertreisid kõikjal Euroopas; 1842 esines Tartu Ülikooli aulas !

• Üks tuntumaid klaverivirtuoose 19. sajandil

• Mängis nii enda kui ka teiste heliloojate teoseid; väljapaistev improviseerija

• Eeskujuks viiulivirtuoos Paganini; viis klaveritehnika uuele tasemele – orkestraalsus ja laiendatud harmoonia

• 1848-61 Saksamaal – dirigent, pedagoog, kriitik; looming

• Viimased 25 aastat seotud Itaaliaga, 8 aasta Roomas kloostris; vaimulik muusika

• Päris viimased aastad Wagneri juures Saksamaal

Looming

• Sümfoonilise poeemi kui žanri rajaja (!)

• Sümfooniline poeem – 1-osaline teos sümfooniaorkestrile, mis põhineb kirjandusteosel; teos, mis väljendab programmilist poeetilist ideed. (Nt. Faust-sümfoonia; sümfoonilised poeemid “Tasso”, “Orpheus”, “Prelüüdid”)

• Ungari rapsoodiad

• Suurem osa kirjutatud klaverile (ligi 800) teost: 7 teost klaverile ja orkestrile (sh. 2 klaverikontserti); etüüdid, prelüüdid, rapsoodiad; Surmatants

• Missad ja oratooriumid; oreliteosed, reekviem

Rahvuslikud koolkonnad

• 19. sajand ‘rahvuslikkuse sajand’; ‘rahvus’ asub religiooni positsioonile, sellest saab uus ühiskonda ühendav idee; rahvusriikide teke

• Muusikas rahvusliku helikeele otsingud (rütmid, viisid)

• Võib ka mõista kui püüdlust eksootika järele

BEDŘICH SMETANA (1824-1884)

• Rajas 1848.a. Prahasse muusikakooli ja oli Praha Uue Teatri peadirigent.

• Kuulsaim ooper „Müüdud mõrsja“. • Väga edukas on ka tema 6st sümfoonilisest

poeemist koosnev tsükkel „Minu kodumaa“ (Ma Vlast).

• Smetana „Minu kodumaa“ 2.osa „Vltava“ • See on piltlik, kuid samas lüüriline kirjeldus

Vltava jõe voolamisest oma lättest kuni võimsa saabumiseni Prahasse ja viimaks kadumiseni Elbesse.

ANTONIN DVOŘAK (1841-1904).

• Oli New Yorgi konservatooriumi direktor, hiljem Praha konservatooriumi direktor. Tema kuulsaim teos on 9.sümfoonia „Uuest maailmast“, kus ta põimib tšehhi muusikat teemadega, mida on tugevasti mõjutanud neegrispirituaalid.

• Dvořak 9.sümfoonia • Slaavi tantsud; kl.konts; vl. konts;

orkestriteosed

EDVARD GRIEG (1843-1907)

• Norra helilooja, esindab põhjamaade koolkonda ; nooruses oli Griegi sõbraks Ole Bull (kuulsamaid Norra rahvamuusikuid, viiuldaja, keda kutsuti „norra paganaks“), kes tutvustas teda Norra rahvamuusikaga.

• Klaverikontsert (1869) a-moll op.16 I osa

• Klaverikontsert a-moll op.16 III osa (tantsurütmid)

• Klaverikontserdis kasutab ta norra rahvatantsu rütme.

• Muusika Henrik Ibseni draamale „Per Gynt“ on aga üks kuulsamaid teoseid.

• muusika draamale „Per Gynt“ Mäekuninga koopas“

• „Hommiku meeleolu“

JEAN SIBELIUS (1865-1957)

• Sai kuulsaks patriootiliste teostega süit „Karelia“ ja „Finlandia“. Nendele järgnesid 7 meisterlikku sümfooniat.

• Sibeliusele meeldis improvisatsioon, seepärast oligi talle vastukarva kõik akadeemiline.

• Sibelius Viiulikontsert op.47 d-moll • Suur osa tema mõtiskleva muusika jõust pärineb

muistsetest soome legendidest „Kalevala.“. Suureks eeskujuks pidas Tšaikovski sümfooniaid.

• Sibelius „Finlandia“ op.26 • Sibelius „Toonela luik“ op.22 nr.3