10 www.mu.ee13. SEPTEMBER 2016 MEDITSIINIUUDISED

luubi all

Sel aastal tasub haigekassa ühe statsio-naarse õendusabi voodipäeva eest ravi-asutusele 65,01 eurot ja patsiendile jääb tasuda omaosalustasu – ühe päeva eest 9,75 eurot, mis on umbes 300 eurot kuus. Sarnaselt eriarstiabile kehtib ka siin voo-dipäevatasu esimese kümne ravil oldud päeva eest, mis lisab summale 25 eurot.

Põlva haigla: kasutuses on 30 voodikohta 44st Põlva haigla juhatuse esimehe Koit Jostovi sõnul oli haigekassa lepingus nei-le õendusraviks ette nähtud 443 000 eurot ja haigla statsionaarses õendusosakonnas on voodihõive 79%. Tutvudes haigekassa avaldatud andmetega võib näha, et ühe

juhtumi kohta on haigekassa poolt eralda-tud 1331 eurot. “Kasutasime kõik ära, kuid kuna koduõendus oli kriitilises seisus, siis osaliselt andsime statsionaarist raha ko-duõendusele. Tänu sellele vähenes ka voo-dihõive,” ütleb Jostov.

Voodikohti planeeris sotsiaalministee-rium tema sõnul vastavalt sellele, kui pal-ju elab Põlva maakonnas 65aastaseid ja va-nemaid kodanikke. Kokku pidi algselt loo-dama 60 statsionaarset õendushooldu-se voodikohta. Euroopa fondi toel ehitati aga välja 44 õendushoolduse voodikohta. “Täna ja ka 2015. aastal on avatud 30 voo-dikohta. Ülejäänud seisavad jõude ja oota-vad paremaid aegu,” selgitab Jostov. Tema sõnul rahastab haigekassa nendest voodi-

Paljud haiglad on saanud sihtotstarbelist toetust selleks, et välja ehitada kaasaegseid võimalusi pakkuv statsionaarne õendusra-vi osakond. Haiglate voodihõive annab aga märku sellest, et täismahus neid osakondi ei kasutata.

Mirjam Esperkmirjam.esperk@aripaev.ee

Euroraha Omaosalus poob

Õendusabi osakonnad ei leia täielikku kasutust

11 www.mu.ee13. SEPTEMBER 2016 MEDITSIINIUUDISED

Kommentaar:Ravijuhu hind koosneb eri komponentidest

Vivika Tamrahaigekassa tervise edenduse ja

kommunikatsiooni talituse peaspetsialist

Selle aasta õendusabi lepingute pla-neerimisel lähtuti 2015. aasta I poolaasta lepingute tegelikust

täitmisest ja seisuga 13.10.2015 sõlmitud lepingute mahtudest 2015. aasta II pool-aastaks. Ravijuhu keskmine maksumus ühe juhu kohta kujuneb erinevate kom-ponentide koosmõjus – arvestatakse va-

rasemat teenusekasutust. Käesoleva aas-ta õendusabi lepingute planeerimisel lähtuti 2015. aasta I poolaasta lepingute tegelikust täitmisest ja II poolaasta pla-neeritud mahtudest. Arvestatakse ka ra-viasutuses kujunenud kliinilisest prakti-kast ja ravivõimalustest (nt kas osutatak-se taastusravi, kuidas on korraldatud ge-riaatriline hindamine) ning ka ravitava-te patsientide struktuurist (nt kas konk-reetsesse haiglasse suunatakse reeglina keerukamad juhtumid).

Täna ja ka 2015. aastal on avatud 30 voodikohta. Ülejäänud seisavad jõude ja ootavad paremaid aegu.

Põlva haigla juhatuse esi-mees Koit Jostov

Raviasutus Ravijuhud Summa Summa ravi- juhu kohta

Päevi ravi- juhu kohta

Lääne-Tallinna Keskhaigla 659 1 245 554 1890,07 29,07

Ida-Viru Keskhaigla 459 385 748 840,41 12,93

Pärnu haigla 455 631 871 1 388,73 21,36

Hiiumaa haigla 66 77 180 1 169,39 17,99

Kuressaare haigla 216 302 924 1 402,43 21,57

Põhja-Eesti Regionaalhaigla 190 261 501 1 376,32 21,17

Ida-Tallinna Keskhaigla 799 1 178 876 1 475,44 22,7

Läänemaa haigla 196 203 099 1 036,22 15,94

Raplamaa haigla 138 186 720 1 353,04 20,81

Jõgeva haigla 117 148 699 1 270,93 19,55

Põlva haigla 169 224 866 1330,57 20,47

Valga haigla 227 219 020 964,85 14,84

Lõuna-Eesti Haigla 300 388 737 1 295,79 19,93

Viljandi haigla 295 335 971 1 138,88 17,52

Rakvere haigla 300 283 498 944,99 14,54

Järvamaa haigla 173 222 544 1 286,38 19,79

TÜ Kliinikum 538 758 595 1 410,03 21,69

Tasub teada:Iseseisva statsionaarse õendusabi ravijuht on kõige kallim Lääne-Tallinna Keskhaiglas, odavaim IVKHs⦁ 2016. aasta II poolaasta

IVKH: leping täideti täies mahus, aga kaks kuud on liiga napp aegIda-Viru Keskhaigla (IVKH) kommunikat-sioonijuhi Ülo Veldre sõnul oli IVKHs aja-vahemikul 1. jaanuar kuni 31. juuli statsio-naarse õendusravi voodihõive 83%. Haige-kassa andmed ütlevad, et käesoleva aasta teisel poolaastal on IVKH-le ette nähtud 840 eurot juhtumi kohta. “Antud perioodil täideti leping täies mahus, lepingu täit-misega probleeme ei ole,” kinnitab Veld-re. Ka ei ole patsientidel eriti probleeme arvete maksmisega – vähemalt nii tun-dub, vaadates õenduse väheseid maksma-ta arveid. Omaosalust tasuvad Veldre sõ-nul kas patsiendid, nende omaksed või ko-halik omavalitsus.

Küll aga on patsientide haiglas hoidmi-ne ettenähtud kaks kuud keeruline mate-maatika. Sama kehtib tema hinnangul ka aktiivravis. Kuna voodipäevade arv on vä-ga väike ja teatud juhul ei saa patsienti ko-he koju saata, siis puhvriks ongi taastus-ravi ning ka iseseisev statsionaarne õen-dusravi, mis peab valmis olema patsien-tide vastuvõtuks enda aktiivravikliini-kust. “See tähendab, et teoreetiliselt peab alati olema mõni vaba koht, mis tähendab omakorda automaatselt topeltjärjekordi,” selgitab Veldre.

Lõuna-Eesti haigla: õenduse lepingud aina vähenevadLõuna-Eesti Haigla juhatuse esimees Arvi Vask sõnab, et voodihõive on statis-tiline näitaja, mis sõltub sellest, kui palju voodeid avatuna või suletuna aastas kesk-misena näidatakse. Tasuline statsionaar-se õenduse teenus ehk hooldekodu teenus haigla voodihõives ei kajastu.

Samuti tunnistab ta, et kuigi kõik hai-gekassa lepingud on neil täidetud ja üle-tatud, siis haigekassa lepingud ravijuhtu-de osas vähenevad juba mitmendat aastat. “Eelmisel aastal ostis haigekassa meilt statsionaarset õendusabi 762 410 euro eest, võiksime seda müüa aga kindlasti poo-le rohkem,” räägib Vask, et vastukaaluks vanemaealiste (65+) osakaal populatsioo-nis suureneb piirkonnas igal aastal um-bes 4000–5000 inimese võrra.

“Me ju üldjoontes teame, kui suur on katmata vajadus kasvõi uute ravimite ja eriarstiabi teenuste osas. Õendusabi po-le siin mingi erand,” kinnitab Vask. Hai-gekassa eelarve on ette näinud haiglale 1296 eurot juhtumi kohta.

Haigekassa: õendusabi teenuse lepingud on täidetud 99%-liseltHaigekassa pressiesindaja Vivika Tamra sõnul on õendusabiteenuse areng haige-kassa jaoks prioriteet, mille kättesaada-vuse suurendamisele on viimastel aasta-tel olulist tähelepanu pööranud.

Õendusabi eelarve on Tamra sõnul vii-masel paaril aastal kasvanud ennaktem-pos. “Haigekassa on õendusabi teenu-se ostmiseks sõlminud lepingud 72 ravi-asutusega. Sel aastal ostetakse õendus-abi teenust 54 960 ravijuhu osas summas 30,3 miljonit eurot,” resümeerib Tamra. Esimesel poolaastal olid tema sõnul haig-late lepingud täidetud 99%. “Ravijuhtu-de osas täideti lepingud 101% ehk teenu-se kasutus oli pisut suurem kui prognoo-siti,” hindab Tamra.

Paljudele patsientidele ei ole omaosalus jõukohane

Kadri TammepuuEesti Patsientide Liidu tegevjuht

Osadel patsientidel puudub võima-lus maksta 300 eurot kuus enda taskust.

Väga hea meel on tõdeda, et viimase kümnendi jooksul on statsionaarse õen-dusravi teenused muutunud inimeste-le oluliselt kättesaadavamaks. Viimasel ajal võib aga täheldada, et haigekassa ra-ha nappuse tõttu on järjekorras olijate arv jõudsalt suurenemas. Nii võivad ko-dus mitte toimetulevad patsiendid sat-tuda statsionaarse õendusravi asemel vahepeal hooldekodusse, kus aga puu-dub aktiivravi ja protseduuride läbivii-mise võimalus ning vajaliku ravi saami-ne viibib.

Mõnikord ei ole teenus inimesele ka rahaliselt kättesaadav. Kahjuks pole kõi-gil lisaks tavalistele püsikuludele kuus

välja käia 300 lisaeurot (omaosalus 293 ja voodipäevatasu 25 eurot) ning kulu-sid transpordile. Hättasattunute abi saa-mise võimalus pole aga tagatud võrdselt kõigile, see sõltub kohaliku omavalitsu-se võimekusest.

Patsiendikesksemalt võiks läbi mõel-da nende patsientide parema käsitluse, kes vajavad pikemaajalist kui 60päevast ravi. Meil on tekkimas erinevate tervis-hoiuasutuste vahel ringlevad patsiendid, kes iga kahe kuu möödudes liiguvad uue saatekirjaga järgmisesse haiglasse, ku-na nad ei saa kodus ise hakkama ja nen-de terviseseisundi tõttu ei võeta neid ka hooldekodusse. Kas siis mugavuse või muu pärast kirjutatakse patsient maksi-mumaja möödudes haiglast välja ja ta lä-heb uuele ringile. Täna on väga kohma-kas ja aeganõudev ka sobiliku raviasutu-se valimine.

Loe täismahus mu.ee

kohtadest keskmiselt 22 ja ülejäänud ka-heksal voodikohal püüavad nad teeninda-da tasulisi patsiente.

Aastal 2015 oli Põlva haiglas hooldus ravil 334 patsienti, mis tegi kokku 8660 voodipäeva. Jostovi hinnangul saavad enamus patsiente endale lubada vajadu-sel statsionaarset õendushooldusteenust ning selle tasumisel aitab sageli perekond. Üksikult elavaid vanureid aitab enamas-ti kohalik omavalitsus. Kuid lihtne see siiski ei ole.

“Meie hinnangul kaalutakse väga ja ot-sitakse rahalisi võimalusi statsionaarse õendushooldusteenuse saamiseks,” kinni-tab Jostov, et osadel patsientidel on ikkagi ka raskusi omaosaluse tasumisel.

Õendushaig-latesse ei jagu patsiente, kuna rahaliselt ei ole see teenus paljudele vas-tuvõetav.

FOTO: RAUL MEE

Allikas: haigekassa, Meditsiiniuudised