Ettevõtte organisatsioonilisedvormid

Kristi Suppi

FIE

FIE – füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsilineisik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu võiteenuseid. FIE peab olema äriregistrisse kantud(kohtu registriosakonnale, digitaalselt allkirjastatud kandeavaldusettevõtjaportaali (https://ettevotjaportaal.rik.ee/)

FIE ärinimi peab sisaldama FIE ees- ja perenime, agavõib sisaldada ka muid täiendeid (näiteks kaupluse vmsettevõtte nime). Talupidaja võib ees- ja perenimeasemel või koos sellega kasutada ärinimes talu nime. (Talu nime – kui omab maad)

Vanemate loal või kohtu poolt laiendatud teovõimealusel võib FIE-ks registreeruda alates 15. eluaastast.

(Tsiviilseadustiku alusel võib kohus vähemalt

15-aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada, kui see on alaealisehuvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Sel juhul otsustab kohus,huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Sel juhul otsustab kohus,

milliseid tehinguid võib alaealine teha iseseisvalt.)

FIE otsustab ise, kuidas, kellele, kus ja millal ta omateenust osutab.

Teadmiseks: FIE võib mingi töö tegemiseks palgatateisi

FIE võib mingi töö tegemiseks palgata teisi isikuid, stvõib olla tööandjaks teistele isikutele, ning korraldaboma raamatupidamise lähtuvalt raamatupidamiseseadusest.

FIE ei saa olla ise endale tööandjaks, saata ennastlähetusse, maksta endale palka ega teha endale

erisoodustusi, FIE ei saa teha tehinguid iseendaga. erisoodustusi, FIE ei saa teha tehinguid iseendaga.

FIE vastutab oma tegevuse eest kogu oma varaga.

FIE esitab maksu- ja tolliametile füüsilise isikuettevõtlusest saadud tulude deklaratsiooni(tuludeklaratsioonil, vormil E), millel kajastab ttevõtluse

tulud ja kulud.

TÜ ja UÜTäisühing ja usaldusühing asutatakse osanikevaheliseühingulepinguga (suuline või kirjalik leping ning seda eipea äriregistrile esitama).

Täis- ja usaldusosaniku sissemakse väärtuse alampiiri ei ole ningTäis- ja usaldusosaniku sissemakse väärtuse alampiiri ei ole ningselleks võib olla ka ühingule teenuste osutamine. Täis- jausaldusühingul ei ole põhikirja ega mingeid juhtimisorganeidpeale osanike. Riigilõivud ja notaritasud on teiste äriühingutegavõrreldes väga väikesed. Täis- ja usaldusühing ei pea, erinevaltteistest äriühingutest, esitama majandusaasta aruannetregistriosakonda avalikuks säilitamiseks (v.a, kui täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts, ühistu või mittetulundusühing).

Kui tegevus laieneb või risk kasvab, võib täis- jausaldusühingu alati osaühinguks või aktsiaseltsiksümber kujundada. Kui täisühingusse astubusaldusosanik, siis muutub täisühingsaldusühinguks ilma keerulise ümberkujundamisesaldusühinguks ilma keerulise ümberkujundamise

menetluseta.

Kui usaldusühingusse ei jää ühtegi saldusosanikku, aga alles on vähemalt kaks täisosanikku, muutubusaldusühing täisühinguks.

TÜ

Täisühing (TÜ) on äriühing, milles kaks või enamosanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavadühingu kohustuste eest solidaarselt (ühtselt) kogu

oma varaga. Ühingulepingu alusel lepitakse kokkuoma varaga. Ühingulepingu alusel lepitakse kokkusissemaksete suuruses, igal osanikul on õigus jakohustus osaleda täisühingu juhtimises. Jaotamisele

kuuluvast kasumiosast arvestatakse igale osanikule osavastavalt tema sissemakse suurusele, kuiühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

UÜUsaldusühing (UÜ) on äriühing, milles kaks või enamisikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neistisikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eestkogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest(usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma(usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest omasissemakse ulatuses. Usaldusosanikul ei ole õigustusaldusühingut juhtida, aga ta osaleb otsuste tegemisel

võrdselt täisosanikuga, kui ühingulepinguga ei ole ettenähtud teisiti. Jaotamisele kuuluvast kasumiosast(dividend) arvestatakse igale osanikule osa vastavalttema sissemakse suurusele.

Seaduses ei ole nõuet, kui suur peab olema FIE, TÜ ja UÜ algkapital, ettevõtjad otsustavad ise, kui palju nad raha vajavad.

Osaühingu osakapital peab olema vähemaltOsaühingu osakapital peab olema vähemalt2 500 eurot ja aktsiaseltsi aktsiakapital 25 000 eurot.

Seadused muutuvad pidevalt, käesolevadnõuded kehtivad alates 2011. aastast kunijärgmiste muudatusteni.

Osaühing (OÜ) on äriühing, millel on osadeks jaotatudosakapital. Asutajaks võib olla füüsiline isik võijuriidiline isik, üks või mitu isikut, kes koostavad

asutamislepingu. Osa väikseim nimiväärtus (sissemaksesuurus) on üks euro.

Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osad võivad olla ühesugusevõi erineva nimiväärtusega, igal osanikul võib olla üksosa. Kui osanik omandab täiendava osa (investeeriboma raha ettevõttesse juurde), suureneb vastavaltesialgse osa nimiväärtus.

Osa eest võib tasuda ka mitterahalise sissemaksega, milleks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav jaosaühingule üleantav asi (näiteks arvuti) või

varaline õigus (väärtpaberid).

Osaühingu juhatus hindab mitterahalise sissemakseväärtust ning esitab äriregistrile vara osaühinguleüleandmise lepingu ja vara väärtust tõendavadüleandmise lepingu ja vara väärtust tõendavaddokumendid.

Mitterahalise sissemakse väärtust peab hindama vandeaudiitor(vandeaudiitor on isik, kes on sooritanud arvestusala eksperdikutseeksami ja tal on õigus anda hinnanguid), kui osaühinguosakapital on vähemalt 25 000 eurot ja sissemakse väärtusületab 1/10 osakapitalist või kui osaühingu kõik mitterahalisedsissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist.

Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingujuhtimises (osaniku häälte arv koosolekutel peab olema

võrdeline tema osa suurusega) ning kasumi jaosaühingu lõpetamisel alles jäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas (ettevõtte enda

väljatöötatud alusdokument, kuidas ettevõtte toimib) ettenähtud õigused.ettenähtud õigused.

Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing kui ettevõte vastutab oma kohustustetäitmise eest kogu oma varaga.

Juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab jajuhib osaühingut. Juhatusel võib olla üks(juhataja) või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik, aga ta peab olema teovõimeline(inimene, kellelt pole kohtu kaudu ära võetudõigust otsustada oma tegude üle) füüsiline isik. õigust otsustada oma tegude üle) füüsiline isik.

Alates 2011. aastast ei ole seaduses nõuet, et juhatus valitakse kindlaks tähtajaks.

Osaühingu juhtimine on üldjuhul lihtsam kuiaktsiaseltsis, nõutud on vaid juhatuse olemasolu. Kuiosaühing on nii suur, et osakapital ületab 25 000 eurot, siis peab olema ka nõukogu ja sel juhul peab juhatusjuhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikestkorraldustest.

Nii suure ettevõtte igaaastast tegevust hindamaNii suure ettevõtte igaaastast tegevust hindamaaudiitor. Seda nõuet ei ole väiksematel ettevõtetel, kes

võivad oma tegevuse kontrollimiseks valida endi hulgastkellegi revidendiks.Revident kontrollib dokumentide õigsust, rahade kasutamist ning annabsellest aru omanikele, st koostab dokumendi, mida nimetatakse aktiks.

Kui osaühingus otsustatakse tasustada juhatuseliikme tööd, siis makstava tasu suurus ja maksmisekord määratakse osanike otsusega, nõukoguolemasolul aga nõukogu otsusega.

Vara jaotamine osaühingu lõpetamisel toimublikvideerijate koostatud vara jaotusplaani kohaseltosanike vahel, vastavalt nende osade nimiväärtustele,osanike vahel, vastavalt nende osade nimiväärtustele,kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. See saabtoimuda alles pärast seda, kui kõik võlausaldajatenõuded on rahuldatud (näiteks, kui ettevõte onkellelegi võlgu raha või on täitmata makstudtellimused jne).

Aktsiaselts (AS) on äriühing, millel on aktsiateksjaotatud aktsiakapital. Aktsiakapital peab olemavähemalt 25 000 eurot ja väikseima aktsia nimiväärtus

on 0,1 eurot.

Kui aktsia nimiväärtus on rohkem kui 10 senti, siis peab

see olema 10 sendi täiskordne.

Aktsiad on nimelised ja nende kohta peetakseAktsiad on nimelised ja nende kohta peetakseaktsiaraamatut. Aktsiad peavad olema registreeritudEesti väärtpaberite keskregistris.

Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustusteeest, aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eestoma varaga.

Aktsiate liigid. Aktsiatest võivad tuleneda erinevadõigused, vastavalt põhikirjale, kasumi jaotamisel võiaktsiaseltsi likvideerimisel järelejääva vara

jaotamisel.

Ühesuguste õigustega aktsiad moodustavad aktsiateühe liigi.

Iga lihtaktsia annab hääleõiguse üldkoosolekul ehkIga lihtaktsia annab hääleõiguse üldkoosolekul ehkõiguse osaleda ettevõtte juhtimises. Kui aktsiaseltsil on erineva nimiväärtusega aktsiaid, peab nende pooltantavate häälte arvu erinevus vastama nimiväärtuseerinevusele.

Aktsiaselts võib välja lasta hääleõiguseta aktsiaid, midanimetatakse eelisaktsiateks ning mis annavad eesõigusedividendide saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jäävavara jaotamisel. Eelisaktsia omanikul on kõik aktsionäriõigused peale hääleõiguse. Eelisaktsiate nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist. Põhikirjaga võib ettenäha, et eelisaktsia annab hääleõiguse teatud otsustevastuvõtmisel (piiratud hääleõigus).

Eelisaktsia omanikule makstakse dividend, mis määratakseEelisaktsia omanikule makstakse dividend, mis määrataksepõhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest, välja enneteistele aktsionäridele dividendide väljamaksmist.

Eelisaktsia omanikule võib maksta ka suuremat dividendi, kuion ette nähtud põhikirjas.

Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu isikut. Aktsiaseltsiasutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Asutamislepingus tuleb märkida olulised andmed naguaktsiaseltsi ärinimi, asukoht ja aadress, asutajateandmed, andmed aktsiate kohta (aktsiakapitalikavandatud suurus, aktsiate arv, nimiväärtus

jms), juhatuse ja nõukogu liikmete, samuti audiitorijms), juhatuse ja nõukogu liikmete, samuti audiitoriandmed jne.

Kui aktsiaseltsil on üks asutaja, siis on lepingu asemelasutamisotsus. Konkreetsed nõuded on ära toodudäriseadustikus, uued seadused ja seaduste

muudatused avaldatakse Riigi Teataja portaalis. Äriseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/131122010019

Aktsiaseltsi kõrgemaks juhtimisorganiks on aktsionärideüldkoosolek.

Üldkoosolek valib ja kutsub tagasi nõukogu liikmeid, keda on enamasti kolm ja kes valitakse üldjuhul viieksaastaks, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.

Üldkoosolek otsustab ka nõukogu liikme tasustamise. Juhatuse liikmeid valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikmeid valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikmed valitakse üldjuhul kolmeks aastaks janende tasustamise otsustab nõukogu. Kui juhatusel on üle kahe liikme, siis valivad nad endi hulgast juhatuseesimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.

Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärk on toetada jasoodustada liikmetemajanduslikke huve ühise majandustegevuse kaudu.

Liikmed osalevad ühistus: tarbijate või muude hüvedekasutajatena, hankijatena, tööpanuse või teenuste kasutamisekaudu või mõnel muul sarnasel viisil (näiteks tarbijate ühistud, tootjate ühistud). Tulundusühistu eeliseks on osanike isiklikvaralise vastutuse puudumine ühistu kohustuste eest. Samaskehtib tulundusühistule minimaalse põhikapitali nõue 2 500 kehtib tulundusühistule minimaalse põhikapitali nõue 2 500 eurot, mis koosneb liikmete osamaksudest, ning asutajaidpeab olema vähemalt viis. Tegevust reguleerivadTulundusühistuseadus ja Äriseadustik.Mittetulundusühing ja sihtasutus on ettevõtted, mille peamine eesmärk ei ole kasumi teenimine omanikele, küll agavõivad nad tulu teenida, et seda kasutada oma eesmärkidesaavutamiseks.

Mittetulundusühing (MTÜ) – on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärkvõi põhitegevus ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Seetähendab, et tegutsetakse avalikkuse (terve ühiskonna) huvisid silmaspidades.Tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.MTÜ ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. MTÜ-d reguleeribMittetulundusühinguteseadus. Tulumaksusoodustusega MTÜ-de nimekirja kandmisekspeab ühing (sihtasutus, usuline ühendus) vastama Tulumaksuseadusevastavatele nõuetele: ühing tegutseb avalikkuse huvides, on heategevuslikvastavatele nõuetele: ühing tegutseb avalikkuse huvides, on heategevuslik– pakub kaupa või teenust kasumit mittetaotleval viisil. MTÜ-l peab olemavähemalt kaks liiget, kelle varalised ja muud kohustused määratakse kindlakspõhikirjaga. Liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustab juhatus.Kõrgeimaks juhtimisorganiks on liikmete üldkoosolek, kes valib juhatuse(üks või mitu liiget) üldjuhul kolmeks aastaks. Liikmelisust ei saa teiseleisikule edasi anda. Liikmel on õigus avalduse alusel MTÜ-st välja astuda.Tegevuse lõpetamisel annab ühing oma järelejäänud vara üle mõnele teiselesamalaadse tegevusega tegelevale avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

Sihtasutus (SA) on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks jakasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutuse asutaja võib olla füüsiline või juriidiline isik.

Sihtasutust juhivad nõukogu ja juhatus. Juhatus koosnebühest või mitmest liikmest. Nõukogul peab olemaminimaalselt kolm liiget. Sihtasutus juhindubminimaalselt kolm liiget. Sihtasutus juhindubSihtasutuste seadusest. Eestis tuntud sihtasutused on näiteks Maaelu Edendamise Sihtasutus (laenude jatoetuste määramine maaelu edendamiseks),

Tartu Ülikooli Sihtasutus (stipendiumide andmine, ülikoolitoetamine), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Spordimeditsiini Sihtasutus jne.