Kokkuvõte ettekannetest (4.okt)

Sissejuhatus kasvatusteadustesse

Inger Kraav - tunnustatud kasvatusteadlane-perekonna

uurijaKoostajad:

Laura KaruojaJaanika Kutser

Paula SaaremäeHelerin Seepter

Inger Kraav

Inger Kraav on... Kraavi uurimisalade... Hetkel töötab Inger Kraav Tartu Ülikooli

kasvatusteaduste osakonna dotsendina ning ...

Perekond ja peresuhete mõju lapsele

Suure osa oma elust veedab inimene perekonnas Perekonda sünnitakse, perekonnas kasvatakse ja

kasvuperekonnast väljakasvanuna luuakse uus perekond

Mida rohkem tingimusteta armastust lapsel Tervetes perekondades (olgu perekonna koosseis

milline tahes) iseloomustab suhteid Perekonnas toimub lapse põhiareng Arukas kasvatus

Mõjutegurid Üheks suurimaks mõjutavaks teguriks Koolieelikud tahaksid vanematega kõigest, pikalt ja palju

rääkida. Oma jututahtes tõrjututena hakkavad nad vanemate

ajapuuduses nägema Teiseks suureks mõjuteguriks on televiisor Koolis rahutute ja kärsitute laste uurimisel on selgunud Väikeste laste televiisori vaatamisele kulutatud aja Kolmandaks mõjusfääriks on kindlasti raha• Suurimaks last ja pereelu mõjutavaks teguriks on

täiskasvanu rolli vähenemine lapse elus. • Täiskasvanut vajataksegi vestluseks • Positiivseid kasvatustulemusi saavutab pere

Raadio – igapäevane saatja

Raadio täidab erinevaid funktsioone :• Uudiste ja informatsiooni jagaja funktsioon• Kaaslase funktsioon – aitab sisustada rutiinist ,

tüütustest ülesannetest ja üksindusest tulenevat tühjustunnet

• Sotsiaalsust soodustavaid funktsioone – ühine osasaamine teadetest sündmuste kohta.

Kodu lapse õpikeskkonnana

• Mis on koduste õppeülesannete olulisus?

• Õppimise vaheliste pauside sisu• Mis mõjutavad õppetööd• Vanemate roll

Jean Jacques Rousseau(1712-1778)

Mai-Liis Tint

Maarja Sündema

Kätlin Telvik

Kristi Ennemuist

Elulugu● Sündis Genfis 28.juunil 1712.● Ema suri sünnitusel, isa hülgas ta.● Pöördus katoliiklusesse ning oli rikka

šveitslanna soosik, kelle toetusel sai haridust ja õppis muusikat.

● Sai kuulsaks, kuid vastuoluline iseloom viis ta varsti tülli mitmete valgustusliikumise tegelastega, eeskätt Adam Smithi, Diderot ja Voltaire’iga.

Elulugu● Pärast “Ühiskondlikust lepingust“ (1762)

ilmumist hakati teda taga kiusama nii Prantsusmaal kui ka kodulinnas Genfis.

● Tema romaanid on “La Nouvelle Heloise”, ühiskonnaprobleeme käsitlev kirjutis “Ühiskondlik leping” ja kasvatusprobleeme käsitlev: “Emil ehk kasvatusest”

● Suri Pariisi lähistel 1778.

Pedagoogilised vaated● ”Inimene, kes on tervik, väärtus

iseeneses, olevus, kes elab pidevas ühtluses ja kooskõlas iseenesega. Inimesed, olge inimlikud! See on esimene kohus; ei ole teist tarkust kui inimlikkus.“

● Inimene kes ei armasta, ei või olla õnnelik.

● Õigem kui headus on voorus.● Ideaali alus – loodus. Loodus on

inimesed loonud õnnelikuks.

Pedagoogilised vaated

●Piirdume ainult nende teadmistega, mida sunnib meid otsima instinkt ja jätame üleliigse. Mõistlikule inimesele pole tarvis teada, mis on, vaid mis on väärtuslik teada.●Tema looduse mõiste on osalt teoloogilist, osalt loodusloolist, osalt psühholoogilist päritolu.

Pedagoogilised vaated● Teoloogiline looduse mõiste – lihtsus ja

kooskõla , mida nimetatakse jumala ürgeliseks tööks vastupidi inimeste moonutamisele oma kunstide abil. ”Kõik on hea, mis tuleb Looja käest”. Kui jumal käsiks inimese kirgi hävitada, siis räägiks ta enesele vastu, sest ta ise on nad inimese südamesse istutanud.

● Psühholoogilise looduse mõiste – Selle leiab Rousseau enesevaatluse teel.

Pedagoogilised vaated● Looduslooline looduse mõiste – on aluseks,

kui käsitletakse primitiivset olukorda. Siin tahab Rousseau hoiduda üleloomulikust maigust ja kunstlikust kaunistusest. Loodusloolisele ja teoloogilisele loodusolukorrale on ühine see asjaolu, et nad mõlemad leiavad aset kaua enne kultuuri. Loodusloolises on küll ka lihtsus, kuid mitte ”majesteetlik” lihtsus. Primitiivne inimene elab täielikku instinktielu.

Pedagoogilised vaated● Arenemismõte – Rousseaule võlgneme

tänu ühe saladuse ilmutamise eest, mis meile tänapäeval on saanud väga omaseks. Igal astmel, igal vanusel, igal eal on omapärane täius, oma küpsus, mis vastab ainult temale, oma omapärane ilu. Erilise tähelepanu osaliseks saab lapseiga. Loodus tahab, et lapsed oleksid lapsed, enne kui saavad täiskasvanuteks – lastel on omapärane viis näha, mõelda ja tunda.

Ühiskondliku leppe teooria põhimõted

● Iga inimene on sündinud vabana ja on ise endale peremees, keegi ei ole võimeline allutama inimest tema nõusolekuta.

● Inimesel ei ole mingeid kohustusi nende vastu, kellele ta pole midagi lubanud.

● Õiguse aluseks võivad olla ainult kokkulepped ja paktid.

● Igas valitsemise vormis suveräänsus ja seadusandlik võim kuuluvad rahva juurde, mis on võimu allikaks.

Intellektuaalne haridus● Esimene metoodiline käsk – VAATLUS! Mitte

midagi pakkuda, mida laps ei või näha, mitte midagi öelda, mida pole võimalik praktiliselt läbi viia! Kõnelda ainult tõsiasjade ja tegevuse abil.

● Teine metoodiline käsk – ISETEGEVUS! Ilma selleta pole õppimisest rõõmu; kes selle esile manab, on õige õpetaja. Kui kasvandik enese mõistust tarvitab, siis on need teadmised, mida ta omab, tõeliselt tema omandus. Nii hoitakse alal inimese tähtsaim tööriist – tema terve mõistus.

Rousseau suur idee nr 1: ühiskondlik leping

● Kirjeldatav loomuseisund kujutas endast üht suurt heolu.

● Rõhutab, et riigieelsesstaadiumis kuulus inimestele täielik vabadus.

● Inimesed moodustasid valitsuse, tuues oma isikliku vabaduse ohvriks ühiskonna vajaduste ees.

● Valitsuse ülesandeks peab olema üldise tahte elluviimine.

Rousseau suur idee nr 2 : üldine tahe● Ei orjuslik ega militaarne kord kujuta endast

legitiimset valitsust.● Kõik inimesed osalevad ühiskondlikus

lepingus vabatahtlikult.● Üldine tahe tähendab kõigi tahet, mida kõik

jagavad ühiskonna huvides.● Parim ühiskonnakorraldus eeldab kõigi

inimeste osalust üldise tahte moodustumises.

Tahtekasvatus● Esimene aste – Kasvataja esimene tegevus

kõlbluse alal on eeskätt kaitsvat, negatiivset laadi. Kui tõuseb lapse tujukus, siis on saatuslikud sammud juba tehtud. Tuju ei ole kunagi looduse kaasavara, vaid halva kasvatuse vili. Lapses ja eneses tuleb lasta tegutseda ainult looduse tungil. Aidata tuleb teda ainult vajaduse korral, et mitte pakkuda toitu tema tujukusele. ”EI” on raudne müür, mis ei varise ühegi surumise all.

Tahtekasvatus● Teine aste – Samad põhimõtted maksavad

ka teisel astmel. Tavaliselt sel ajal aset leidev moraliseeriv kasvatus Rousseau poolehoidu ei leia. Kasvatus, mis möödub käskude, keeldude ja karistuse kujul, mis pöördub kasvandiku südametunnistuse poole, on ebaloomulik, arusaamatu. Ainuke mõjuv kasvatus-vahend on vabadus, hästi korraldatud vabadus.

Tahtekasvatus● Kolmas aste – Seni on laps elanud

loodusinimesega, iseendale, ainult olevikule. Uue ajajärguga on ta küps sellest üle astumiseks. Uus suurus – seltskond astub tema silmapiirile. Nüüd tegutseb ta ühiskonna kui tervikuga.

● Neljas aste- ilmuvad tugevad ja õilsad jõud, mis seni uinusid. Need on suguline tung ja tundmusilm.

Tsitaate● „Aus inimene mõtleb peaaegu alati

õiglaselt.“● „Lastekasvatamine on amet, mille juurde

kuulub teadmine sellest, kuidas kulutada aega selle säästmise eesmärgil.“

● „Valielikkusel on lõpmatu hulk vorme, tõel ainult üks“

● „Inimesed, kes teavad vähe, räägivad tavaliselt palju – ja vastupidi.“

Kasutatud materjal● Gregory Bergman „Filosoofia –

igapäevatõdesid suurtelt mõtlejatelt“ ERSEN, lk. 119-125

● http://et.oigussotsioloogia.wikia.com/wiki/Jean_Jacques_Rousseau

● “Jean-Jacques Rousseau Emile”

A. Elango pedagoogiline pärand ja kaasaeg

Anneli VirvesTriinu LüüdeMariel PillerIngrid Naar

LÕ-22

Elulugu• Sündis 1902.a ja suri 2004.a• Pedagoogikateadlane ja

vabadussõja veteran• Töötas ja õpetas Tartu ülikoolis• Eesti Akadeemilise

Pedagoogika Seltsi auliige• Ühiskondliku Pedagoogika

Uurimise Instituudi üks rajaja• Eesti Pedagoogika grand old

man

Koduse Kasvatuse Instituut

• Kodu peaks võtma peavastutuse isiksuse kujunemisel, mitte kool.

• Õpetajad peaksid kasvatama ka lapsevanemaid.• Nõuande ja selgitustöö keskus lapsevanematele.• Koolis koduõhtud• Anti välja brošüüre• Pärast Nõukogude Okupatsiooni muudeti nimi

Perekasvatuse Instituudiks.

Töökasvatus• Tähtis on õigeaegselt töökasvatuse arengut

soodustada, nii tekib töö vastu armastus ja lugupidamine

• Peab õpetama tööd tegema ning seda järjepidevalt harjutama

• Nii kujuneb tööharjumus, oskus ja vilumus• Mõjub soodustavalt eneseteenindamisele

Pedagoogilisi põhimõtteid laste töö organiseerimisel perekonnas

• Kujundab lapse isiksust• Ebatarvilik on anda lapsele tööd, et ta oleks

lihtsalt tegevuses – parem teavitada last tema töö tähtsusest ja kasulikkusest – motivatsioon

• Tuleb arvestada individuaalselt töökorralduste jagamisel

• Töö tulemusest peaks tulema eduelamus, kui tehakse valesti, siis last objektiivselt suunata

Mõjutused• Johannes Käis – tema eeskujul pidas Elango

lugu reformpedagoogikast ja õpilaste aktiviseerimisest

• Peeter Põld – pidas õpetajat autoriteediks, arvates ka, et õpetusel on kindel eesmärk

Kokkuvõte – kes siis oli Elango?

• Pedagoogikateadlane• Uuris pedagoogilistmõtlemist, pedagoogika

ajalugu• Pani aluse Koduse Kasvatuse Instituudile• Propageeris töökasvatust ja lapse iseseisvust,

eneseteenindamist

Allikad• Eksta, V. (1996). Eesti pedagoogikateaduse grand old

man Aleksander Elango. Haridus, 11-19.• Elango, A. (1953). Töökasvatusest perekonnas.

Tallinn: Eesti riiklik kirjastus, 14-35.• Kopso, I. (2002). Kaasaaegne Elango. Haridus, 52-55.• Palamets, H. (1992). Aleksander Elango nonaginta!

Haridus, 48.

Jan Amos Comenius

Mairi Põrk, Raili Kont-Kontson, Katre Küppar, Tiiu MännikLÕ-22

J. A. Comeniuse elu

• Sündis 28. märtsil 1592. a Moraavias.• Ladinakoolis , Herboni ning Heidelbergi

ülikooli usuteaduskondades• 22-aastaselt ladina keele õpetaja• Abielu ja lapsed juhtisid tähelepanu perekondliku kasvatuse probleemidele

• Teine lemmikala panasoofia • Koguduse vaimulik juht• Alus uuele õppetöö vormile- klassitunnile• Kooliaasta mõiste• Õpetajat pidid abistama dekuuriod

Comeniuse mõju haridusele• Näitlikkuse printsiibi looja• Tunnetuse aluseks on aistingud• Meeltele esitada nii palju kui võimalik• Kuldsed reeglid „Suures didaktikas“

Comeniuse mõju haridusele

Ilmunud teosed:•„Janua linguarum reserata“ (Keelte avatud uks)- eiras vana skolastilist õppeviisi, muutis teadus- ja koolikeelse õppimise kergemaks•„Emakool“- lapse vaimsele ja kõlbelisele arengule pannakse alus kodus•„Linguarum methodus novissima“ (Uusim keeleõpetuse meetod) - Keeleõpetus sai uued alused

• Orbis sensualium pictus“ (Meeltega tajutav maailm piltides)- mõeldud ladina keele õppimiseks, kuid täitis samuti emakeele algõpiku ülesannet.

• „Opera didactica omnia“ (Kogutud didaktilised tööd)- neljaköiteline, avaldatud tööde hulk lähenes 300-le

• „Angelus pacis“ (Rahuingel)- rahu, üksteisemõistmine

Comeniuse projekt• Üldhariduse valdkonna allprogramm• Koolidele, õpetajatele, üliõpilastele ja koolitusasutustele erinevad

rahvusvahelised koostöö võimalused• Comenius iseseisva programmina • Johannese kooli projekt

Steinerpedagoogika põhiseisukohad ja tänapäeva lasteaed.

Koostajad:Egelt PõhjalaAnnika ValkAviva Vigel

Karolin Sakk

Rudolf Steiner

• Rudolf Steiner sündis Austrias 1861 aastal.

• Ta õppis reaalkoolis ja peale selle lõpetamist asus ta ülikoolis õppima matemaatikat ja loodusteadusi, mille kõrvalt kuulas veel filosoofia, kirjanduse, meditsiini ja psühholoogia loengutsükleid.

• Steiner käsitleb maailma tervikuna, – vaimne maailm on sama reaalne

nagu füüsiline maailm.

Steineri pedagoogika põhiseisukohad

• 3 kasvatusprintsiipi• Rahulik ja turvaline keskkond• Loodus igapäevaelus• Mänguasjad lapse mõjutajana• Teadliku eeskuju roll• Muinasjutt

Vastuvõtlikkus• Esitas oma uurimustulemusi

esialgu vaid kitsas seltskonnas.

• 1907.aastal ühes loengus pani aluse waldorfpedagoogikale.

• Peale I MS avanes võimalus tal oma idee laia maailma viia.

• Esimese steinerkooli rajas ta 1919.aastal.

• II MS eel keelati kõik alternatiivpedagoogika suunaga tegutsevad koolid.

• Eestis hakati waldorfkoole looma 90ndate alguses. Üldiselt teatakse seda suunda vähe, kuid ajaga teadlikus siiski kasvab.

• Steiner ei kavatsenud kunagi luua erakoole. Waldorfkool ei tekkinud ideaalsest ideest vaid siiski hetkevajadusest.

• Tänapäeval on see sildistatud ühe õppemeetodina ja peetakse tegelikult eluviisiks.

• Ajajooksul on muutunud ka selle visuaalsus, kuid põhiolemus on siiski säilinud ja tõestanud oma vajalikkust.

Eesti lasteaedades

• Eestis tegutseb kaheksa waldorfpõhimõttega lasteaeda.

• Igal päeval on oma kindel rütm, kus laste sisemisest akttivsusest tekkinud vaba mäng vaheldub kasvataja poolt algatatud ühistegevusega.

• Laste arendamisel ja õpetamisel on tähtsal kohal looduse tundmaõppimine. Viibitakse palju värskes õhus, kogutakse looduslikke materjale ning meisterdatakse nendest.

• Ka teised lasteaiad Eestis on võtnud üle süsteemipärasuse lapse päevaplaanis, ning muinasjuttude ning looduse tähtsuse lapse jaoks. (Hea Alguse meetod, hommikuring)

Mis meid kõnetas?

• Egelt – “Laps vajab rahulikku ja turvalist keskkonda. Aega oma tegevuse lõpetamiseks, ilma liigse surveta!”

• Annika – “Lapsele on oluline looduslähedus.”• Aviva – “Last nähakse kui vaimset, hingelist ja

füüsilist olevust.”• Karolin – “Huvi tekib lastes ainult siis, kui

õpetaja ise on oma tegevusest innustunud ja on lastele matkimisväärseks eeskujuks.”

John Dewey

J. Dewey oli Ameerika filosoof ja probleemõppe looja. Ta pidas olulisemaks vabadust ja kogemust. Uskus, et tõeline haridus peab tulema kogemuste kaudu.Arvas, et õpetaja kohustuste hulka peaks kuuluma: • ülevaade õpilaste võimetest, vajadustest ja eelnevatest kogemustest;• ettepanekute tegemine õppimise suhtes, kuid olla valmis ka selleks, et edaspidi teeb klass neid ise, nii et õppimist käsitletakse pigem koperatiivse kui diktaatorliku ettevõtmisena;• kasutada keskkonda ja kogemusi ning ammutada sealt kõikvõimalikke teadmisi;• valida tegevused, mis õhutavad õpilasi korrastama teadmisi, mida nad on omandanud oma kogemustest antud õppeaine kohta;• vaadata ettepoole ning näha sihti, kuhu õpikogemused viivad, veendumaks, et nad ikkagi soodustavad jätkuvalt kasvamist.

Dewey tõi välja, et igal kasvaval inimesel on 4 põhivajadust, mida kool peaks suutma rahuldada:• ühiskonda kuulumis vajadus• soov asja uurida ja välja mõelda• soov midagi teha, luua ja ehitada• soov tegeleda kunstiga

Dewey arendas õpilaste õpetamiseks nn. Formaalsete astmete skeemi, kus oluliseks peetakse probleemi lahendusmeetodit (isik peab alustama õppimist probleemi kaudu).

Uue hariduse põhiideena uskus Dewey, et õpilane peaks olema keskses kohas ja õpetaja on ainult suunaja, motiveerija. Pidevalt toimus suhtlus õpilase ning õpetaja vahel ja õpilastel omavahel.

Probleemõpe tähendab õpetamist, kus õpilased näevad õpetatavas materjalis ise probleeme, formuleerivad ning siis lahendavad neid.

Probleemõpet võib rakendada 3-l viisil: formaalse, rühma- ja individuaalse tööna.

• Rühmatöö eriliseks väärtuseks on õpilastevahelised omavahelised arutlused ja diskussioonid, nende arutluste kasvatuslik osa sotsiaalse kasvatuse ja õpilaste vastastikuse rikastamise seisukohalt. Iseseisva individuaalse töö väärtus teistega võrreldes seisneb selles, et probleemi on sunnitud lahendama iga õpilane omaette ja iseseisvalt.

• Üheks probleemi ülesande liigiks iseseisvas töös on ülesannete koostamine kas lähteandmete alusel või nii, et ka viimased tuleb õpilasel endal leida. Seda ülesannet saab kasutada matemaatikas, füüsikas, keemias, keeltes – kõikjal, kus on tegemist ülesannete lahendamise ja harjutamisega.

• Probleemõppe meetodi juures peetakse positiivseks liialdamist, püüdu võimalikult palju kogu õppematerjali uurimuslikule käsitlusele allutada, mis tekitab suure ajakao ja kindlate ning süstemaatiliste teadmiste vähenemise. Neil põhjustel on saanud see meetod kriitika

osaliseks.