ESF meetmest 1.1.8 rahastatud projekt nr 1.1.0801.10-0100

“E-õppemeetodite rakendamine mittestatsionaarses õppes”

Projekti käigus loodud ja piloteeritud e-kursuste kvaliteedi uuringu aruanne

Mart Laanpere

Tallinna Ülikooli informaatika instituudi teadur

Haridustehnoloogia keskuse juhataja

Tallinn, 2013

Sisukord

“E-õppemeetodite rakendamine mittestatsionaarses õppes” ............................ 1

Projekti käigus loodud ja piloteeritud e-kursuste kvaliteedi uuringu aruanne .................................................................................................................................. 1

Sisukord ................................................................................................................................. 2

1. Sissejuhatus ..................................................................................................................... 3

2. Uuringu taust ................................................................................................................... 4

3. Teoreetilised lähtekohad ............................................................................................ 6

4. Uuringus kasutatud meetodid ja vahendid .......................................................... 9

5. Küsitluse tulemused .................................................................................................. 11 5.1. Respondendid .....................................................................................................................11 5.2. Õpilaste valmisolek e-õppeks .......................................................................................13 5.3. Õpilaste hoiakud ja arusaamad e-õppe suhtes .......................................................16 5.4. Õpilaste rahulolu e-kursuste kvaliteediga ...............................................................18 5.5. Õpilaste hinnangud enda panusele ja õpitulemustele e-kursustel .................20 5.6. Õpilaste hinnangud e-õppe edasisele rakendamisele oma koolis ..................21

6. Õpianalüütika e-kursustel ....................................................................................... 24

7. Kokkuvõtted intervjuudest ..................................................................................... 31

8. Kokkuvõte...................................................................................................................... 33

Lisad ..................................................................................................................................... 36

1. Sissejuhatus Käesolev dokument võtab kokku SA Innove rahastatud projekti nr 1.1.0801.10-

0100 “E-õppemeetodite rakendamine mittestatsionaarses õppes” raames läbi viidud

uuringu, mille eesmärgiks oli selgitada välja Projekti raames loodud e-kursuste

kvaliteet ja sobivus rakendamiseks täiskasvanute gümnaasiumi õppetöö kontekstis

lähtudes Projekti eesmärkidest. Projektis osalesid neli täiskasvanute gümnaasiumi,

millest kolm asuvad Tallinnas ja neljas Raplas:

Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium (www.vktg.tln.edu.ee)

Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (www.tg.tln.edu.ee)

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium (www.vtg.tln.edu.ee)

Rapla Täiskasvanute Gümnaasium (raplatg.ee)

Kõik neli on munitsipaalkoolid, mis pakuvad gümnaasiumi riiklikule õppekavale

vastavat haridust nii noortele (alates 17 a.) kui ka vanematele inimestele, rakendades

erinevaid õppevorme ja paindlikke õppeviise. Projekti juhtorganisastsiooniks on

Vana-Kalamaja TG, mis on neist neljast koolist ainsana vene õppekeelega.

Projekt käivitus märtsis 2011, projekti tegevustest ja ajakavast annab ülevaate allpool

olev Tabel 1.

# Tegevus Algus Lõpp

1 I uuring (koolitatavad õpetajad) 2.03.2011 31.03.2011

2 E-õppe baastaseme koolitus (48+8 in) 2.03.2011 20.05.2011

3 E-kursuste valjatöötamise koolitus (48+8 in) 23.05.2011 31.08.2011

4 II uuring (õpetajate koolituse tulemused) 1.08.2011 30.09.2011

5 Igas koolis oma Moodle serveri ülesseadmine 1.09.2011 30.09.2011

6 36 e-kursuse koostamine 9 õppeaines 1.09.2011 1.08.2012

7 240 õpilase Moodle kasutamise koolitus 1.11.2011 2.01.2012

8 E-kursuste rakendamine 2011/2012 II õp-a

2012/2013 I õp-a

2.01.2012 31.12.2012

9 III uuring 2011/2012 õp-a

(e-kursuste monitooring)

1.06.2012 29.06.2012

10 III uuring 2012/2013 õp-a

(e-kursuste evalvatsioon)

1.01.2013 31.01.2013

Tabel 1. Projekti koolituste ja uuringute ajakava 2011-2013.

Käesolev uuring on kolmas projektis kavandatud kolmest uuringust.

Esimese uuringu raames selgitati 2011. aasta märtsis välja nelja projektis osaleva

kooli pedagoogide valmisolek e-kursuste ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ning

kaardistati nende koolitusvajadus projekti eesmärkidest lähtudes. Valmisolekut uuriti

neljast erinevast aspektist:

1) arvutikäsitsemise oskused ja kogemused,

2) hoiakud e-õppe suhtes täiskasvanute gümnaasiumi kontekstis,

3) digitaalsete õppematerjalide koostamise oskused ja kogemused,

4) e-õppe jaoks sobivate meetodite valdamine.

Lisaks uuriti esimeses uuringus respondentide ja ka koolide eelistusi projekti raames

kavandatava koolituse korralduse, sisu, õppekeele ja tugisüsteemi osas. Esimese

uuringu tulemusel koostati sihtrühma vajadustele vastav kaheosaline koolitus, millest

võttis osa 45 õpetajat neljast projektis osalevast koolist.

Teine uuring viidi läbi 2011. aasta sügisel ja see keskendus Projekti esimeses faasis

läbiviidud õpetajakoolituse tulemuslikkusele ja selle käigus loodud e-kursuste

evalvatsioonile. Juba koolituse jooksul koguti andmeid käesoleva uuringu tarvis:

koolitajad tegid märkmeid koolituse sujumise kohta, kontaktpäevadel julgustati

koolitusel osalejaid andma tagasisidet koolituse kohta, jne.

Koolituse lõpul viidi läbi veebipõhine küsitlus, millele vastas enamus koolitusel

osalenud õpetajatest. Lisaks analüüsiti koolituse käigus Moodle keskkonnas toimunud

tegevusi (s.h. osalenute refleksioone ja kodutöid) ning koolituse lõputööna valminud

e-kursust. Lõpuks viidi läbi ka rühmaintervjuud koolitajatega. Uuringuaruandes esitati

erinevatel viisidel kogutud andmete analüüsi tulemused ning anti selle põhjal

koondhinnang koolituse sisule, vormile, korraldusele ja tulemuslikkusele.

Kuna e-kursuste piloteerimist ei õnnestunud kõigis koolides plaanitud ajal alustada,

nihkus kolmanda uuringu läbiviimine 2012. aasta sügis-talve peale ja lõpule viidi see

veebruaris 2013. Käesolev aruanne võtab kokku kolmanda uuringu tulemused,

alustades uuringu teoreetilise raamistiku ja uurimismetoodika tutvustusest, lõpetades

ettepanekutega Projekti raames käivitatud muutusprotsessi jätkusuutlikkuse

tagamiseks ja laiendamiseks teistesse täiskasvanute gümnaasiumidesse.

Kõigi kolme uuringu läbiviijaks oli Mart Laanpere, TLÜ informaatika instituudi

teadur ja Haridustehnoloogia keskuse juhataja.

2. Uuringu taust Käesoleva uuringu objektiks olid Projekti raames loodud 24 e-kursust, mida piloteeriti neljas täiskasvanute gümnaasiumis ajavahemikul 2012.a. septembrist 2013.a. jaanuarini. 2011. aasta aprillist augustini läbi viidud õpetajakoolituse tulemusel lõid projektis osalevad õpetajad üle 30 e-kursuse veebipõhises õpihaldussüsteemis1 (e. e-õppekeskkonnas) Moodle2. Moodle on avatud lähtekoodiga, tasuta serveritarkvara e-kursuste haldamiseks veebipõhiselt. Moodle on kümnete veebipõhiste e-õppekeskkondade seas turuliider nii Eestis kui terves maailmas. Eestis kasutavad EITSA E-õppe Arenduskeskuse poolt hallatavat Moodle serverit

1 Ing.k.: Learning Management System (LMS). Veebipõhine serveritarkvara õppesisu (nt õppematerjalid, harjutused, testid) ja õppeprotsesside (nt juhendamine, tagasiside, arutelud, kodutööd, rühmatöö, hindamine) haldamiseks. 2 Ametlik koduleht: https://moodle.org/about

peamiselt kõrg- ja kutsekoolid (moodle.e-ope.ee), üldhariduskoolides on veebipõhiste õpihaldussüsteemide kasutamine veel marginaalne ja Moodle asemel kasutatakse pigem Tallinna Ülikoolis loodud VIKO keskkonda (viko.opetaja.ee) või tasuta veebitööriistu (blogid, wikid, GoogleApps ja MS Live@Edu). Siiski on viimastel aastatel Moodle kasutamine üldhariduskoolides näidanud kasvutendentsi, eelkõige tänu Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu EENet poolt loodud teenustepaketile Havike (havike.eenet.ee), milles sisaldub ka oma kooli Moodle’i instantsi tasuta majutusteenus EENeti virtuaalserveril. Moodle’i laiemat kasutuselevõttu üldhariduskoolides pooldab ka Haridus- ja Teadusministeerium, kelle poolt viimastel aastatel korraldatud e-õppematerjalide hangetes nähakse üha sagedamini ette nõuet avaldada riigi või EL tõukefondide rahastusega loodud õppematerjalid Moodle e-kursuse formaadis. Näiteks 2011. korraldatud riigihanke3 tingimused uues gümnaasiumi riiklikus õppekavas ettenähtud loodusteaduslike valikkursuste õppekomplektide tellimiseks panid pakkujatele kohustuse luua lisaks õpikule ja õpetajaraamatule ka nendega seotud terviklik Moodle kursus. Hetkel on Eesti täiskasvanute gümnaasiumitel Moodle tarkvara kasutamiseks neli stsenaariumit:

1. Sõlmida leping EENetiga Havike’se teenustepaketi kasutamiseks ja majutada

oma Moodle instants oma kooli virtuaalserverile Havike.eenet.ee

2. Kasutada Eesti Infotehnoloogia SA (EITSA) E-õppe Arenduskeskuse poolt

hallatavat keskset Moodle serverit moodle.e-ope.ee

3. Paigaldada Moodle tarkvara oma kooli serverile

4. Paigaldada Moodle tarkvara mõne veebimajutusteenust pakkuva ettevõtte

serverile (nt. Virtuaal.com, veebimajutus.ee ja Zone.ee pakuvad sellist

võimalust).

Esimese stsenaariumi eeliseks on hind (hetkel tasuta teenus), võimalus ise tarkvaraversiooni uuendada ja oma kujundust kasutada, kontroll oma kooli andmete üle, turvalisus, varukoopiate tegemine EENeti poolt ja ühenduse kiirus. Samas on Havike’se teenuse puuduseks olulised piirangud Moodle laiendamisel lisamoodulitega, versiooniuuenduste võimaldamise aeglus ja kohustus ise süsteemi hallata. Teise stsenaariumi eeliseks on süsteemi tsentraalne haldamine EITSA E-õppe Arenduskeskuse kogenud meeskonna poolt (s.h. Moodle laiendamine, eestindamine, versiooniuuendused), samas polnud Projekti algfaasis see teenus veel täiskasvanute gümnaasiumitele avatud. Nüüdseks on E-õppe Arenduskeskus oma sihtrühma laiendanud, lugedes sinna ka täiskasvanute gümnaasiumid. Kolmanda stsenaariumi eeliseks on täielik kontroll Moodle teenuse üle, aga puuduseks on kohustus tagada nii serveri üldine haldus kui ka Moodle haldamine ainult kooli oma vahenditega, mis eeldab professionaalse süsteemihalduri olemasolu ja muudab lahenduse kalliks. Neljas stsenaarium omab nii esimese kui ka kolmanda lahenduse eeliseid, samas on see kindlasti odavam kui kolmas stsenaarium. Käesolevas projektis valis projekti koordineeriv Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium neljanda lahenduse, majutades oma kursused veebimajutusteenust

3 http://www2.archimedes.ee/File/hange/LTT%20valikkursus.pdf

pakkuva väikefirma virtuaalserverile (moodle.e-kooli.info). Projekti väljundite keskse haldamise ja kestvuse huvides imporditi samale serverile ka ülejäänud kolme kooli poolt loodud valmis e-kursused (ilma õpilaste kontodeta), kuigi teised koolid viisid tegelikult oma e-kursused läbi Havike’se virtuaalserveritesse paigaldatud Moodle instantsides:

Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium: http://ttg.havike.eenet.ee/moodle

Tallinna Vanalinna TG: http://atenafu.havike.eenet.ee/moodle

Rapla TG: http://xeuz4pa.havike.eenet.ee/moodle

Käesoleva uuringu objektiks olid nende nelja Moodle serveri peal läbi viidud

pilootkursused.

Edaspidi on plaanis jätta Vana-Kalamaja TG Moodle server (moodle.e-kooli.info)

alles vähemasti Projekti tulemuste arhiivina, kus on avalikult kättesaadavad kõik

Projekti raames neljas partnerkoolis loodud e-kursused. Pikemas perspektiivis on

siiski mõistlik kõigi täiskasvanute gümnaasiumide e-kursuste kolimine E-õppe

Arenduskeskuse poolt hallatava keskse serveri peale.

Lisaks Moodle e-kursuste majutamise ja haldamise tehnilisele poolele on oluline

täpsustada ka e-kursuste pakkumise korralduslikku ja pedagoogilist aspekti, kuna

selle osas tekkisid Projektis koolide vahel olulised erinevused. Nimelt otsustas

Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (suurim neljast Projektis osalevast koolist)

moodustada juba uute õpilaste vastuvõtul 10.klassi eraldi paralleelklassi (10E klass),

kus radikaalselt muudeti õppetöö läbiviimise korraldust. Selles klassis vähendati

auditoorse õppetöö koormust kõigis õppeainetes umbes neli korda, korvates selle

süsteemselt läbiviidava e-õppega. Selle strateegilise otsuse tulemusel kasvas TTG

poolt loodud pilootkursuste arv oluliselt suuremaks kui Projekti plaanis ette nähtud 7

kursust, lisaks pidi TTG looma teistest koolidest erineva ja kõigi oma e-kursuste jaoks

ühtse didaktilise juhise veebipõhiste õppetegevuste kavandamiseks/juhendamiseks.

Ülejäänud kolmes koolis (Vana-Kalamaja TG, Vanalinna TG ja Rapla TG) puhul olid

e-kursused pigem tavapärase õppetöö rikastamise ja paindlikumaks muutmise vahendi

rollis – õpilastelt eeldati endises mahus auditoorses õppetöös osalemist, Moodle e-

kursustel olid pigem täiendavad õppematerjalid ja ülesanded, e-kursuste tegevustes

osalemine polnud üldjuhul kõigile õpilastele kohustuslik ja e-kursustega polnud

kaetud terve õppekava.

3. Teoreetilised lähtekohad Erinevalt kahest eelmisest Projekti raames läbiviidud uuringust keskenduti käesoleva uuringu raames eelkõige õpilaste kogemuste, hoiakute ja hinnangute uurimisele. Lisaks uuriti rühmaintervjuude abil ka õpetajate hinnangut pilootkursustele ja serverilogide põhjal analüüsiti veebipõhises keskkonnas asetleidnud interaktsioone. Kuna teise uuringu raames selgus, et paljud Projektis osalevad õpetajad kahtlesid oma õpilaste valmisolekus e-õppeks (põhjuseks nii puudulik ligipääs arvutile/internetile kui ka ebapiisavad arvutioskused), siis pöörasime käesolevas küsitluses sellele suurt tähelepanu. Kuigi Tiigrihüppe SA ja Tallinna Ülikooli poolt varem läbi viidud uuringud (Tiiger Luubis, Tiiger Luubis 2, IEA SITES) on kinnitanud Eesti üldhariduskoolide õpilaste heal tasemel IKT-pädevusi, pidasid küsitletud täiskasvanute gümnaasiumi õpetajad olukorda täiskasvanute gümnaasiumides oluliselt erinevaks tavakoolidest.

Õpilaste e-õppeks valmisoleku hindamisel lähtusime Tiiger Luubis uuringus kasutatud metoodikast, jaotades selle tunnuse hindamise kolmeks alamtunnuseks:

Arvutile ja internetile ligipääs (arvestades, et tänapäeval võib internetti

kasutada ka mobiiltelefonis, tahvelarvutis või avalikes internetipunktides)

IKT kasutamise oskused (olude sunnil pidime piirduma üksnes õpilaste

enesehinnanguga oma IKT-pädevustele, kuna objektiivse eksami läbiviimine

olnuks korralduslikult ja kulukuselt ebarealistlik)

IKT kasutamise sagedus ja mustrid (kuna õpetajate väitel võivad küll paljudel

täiskasvanud õpilastel olla nii ligipääs internetile kui selle kasutamise

harjumused, kuid pigem kasutatakse tehnoloogiat muul eesmärgil kui

õppimiseks)

Kuna täpselt käesoleva Projekti vajadustele ja kontekstile sobivat metoodikat IKT ligipääsu, oskuste ja kasutamismustrite hindamise kohta ei õnnestunud leida (tosina aasta tagune Tiiger Luubis metoodika on pisut vananenud tänaseks), siis sai loodud uus ja algupärane lähenemine. Lisaks Tiiger Luubis uuringu eeskujule kasutati seejuures inspiratsioonina veel ka P.Zahariase poolt tema doktoritöös loodud ja valideeritud küsimustikku4 ja Aydn & Tasci e-õppeks valmisoleku hindamise ankeeti5. Loodetavasti leiab see metoodika ja läbitestitud ankeet kasutust ka edaspidi e-õppe alastes uuringutes. Teise alamteemana huvitasid meid õpilaste üldised hoiakud e-õppe suhtes ja nende hoiakute võrdlemine õpetajate omadega. Seetõttu kasutasime e-õppe hoiakute hindamiseks identset küsimusteplokki käesoleva Projekti teises uuringus õpetajate küsitluses esinenuga, mis on samuti spetsiaalselt käesoleva Projekti konteksti arvestades töötatud välja Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuses. Kolmandaks huvitas meid õpilaste, õpetajate ja uuringut läbi viiva eksperdi hinnang pilootkursuste sisule ja korraldusele, mille jagasime omakorda neljaks alamteemaks:

Hinnang e-kursusel kasutatud digitaalsetele õppematerjalidele

Hinnang e-kursusega seotud kontakt-tundidele

Hinnang e-kursusel aset leidnud veebipõhistele tegevustele

Hinnang e-kursuse õppekorraldusele

Eraldi keskendusime õpilaste ja õpetajate hinnangule pilootkursuste tulemuslikkuse

osas, jaotades selle kaheks alamteemaks:

hinnang kursuse tulemuslikkusele (arvestades nii ainealaseid õpitulemusi kui

e-õppe alaseid oskusi),

e-kursuste läbimisel ettetulnud takistused õpilase vaatenurgast

4 Zaharias, P. and Poulymenakou, A. (2009). Developing a usability evaluation method for e-learning applications: beyond functional usability. International Journal of Human-Computer Interaction Vol 25 (1), January 2009, 75 – 98. 5 Aydin, C. H., & Tasci, D. (2005). Measuring Readiness for e-Learning: Reflections from an Emerging Country. Educational Technology & Society, 8 (4), 244-257.

Järgmiseks huvitas meid respondentide hinnang e-õppe jätkusuutlikkusele antud

koolis ja võimalikule laienemisele nii koolisiseselt kui ka teistesse täiskasvanute

gümnaasiumitesse. Ka siin tuginesime algupärasele, endaloodud mõõdikutele.

Eeltoodud arutlus viis meid alljärgnevate uurimisküsimuste sõnastamiseni:

Milline on Projektis osalenud koolide õpilaste valmisolek e-õppe

rakendamiseks õppetöös ja üldised hoiakud e-õppe kui uudse õppeviisi suhtes?

Mil määral on Projekti raames e-kursustel osalenud õpilased ja nende

õpetajad rahul e-kursuste kvaliteediga (s.h. sisu, korraldus, tulemuslikkus)?

Kas selle rahulolu määr sõltub õpilaste e-õppeks valmisoleku astmest?

Millist potentsiaali ja milliseid takistusi näevad Projektis osalenud õpilased ja

õpetajad e-õppe edaspidisel rakendamisel täiskasvanute gümnaasiumide

õppetöös?

Viimase teemana sisaldus õpilaste küsimustikus õpihoiakute hindamise skaala

(Learning Preference Assessment või ka Self-Directed Learning Readiness Scale6, ka

SDLRS), mis on välja töötatud L. Guglielmino7 poolt ja leidnud maailmas laialdaselt

rakendust õppijate enesejuhitavuse analüüsimisel. Kuna meil ei õnnestunud leida

varasemaid juhtumeid SDLRS instrumendi kasutamisest Eesti uuringutes, tõlkisime

ise selle küsimustiku eesti keelde. Ka see küsimustik on edaspidi uuesti kasutatav

järgmistes uuringutes ja sellisena järjekorde väärtuslik väljund Projektist.

Enesejuhitava õppimise mõiste võttis esmakordselt kasutusele üks kaasaegse

täiskasvanukoolituse teooria suurkujusid: Malcolm Knowles8. Kui varem oli

enesejuhitav õppimine seotud otseselt formaalharidusest väljapoole jääva

audodidaktismiga e. iseõppimisega, siis Knowles lõi uudse ja süsteemse käsitluse

täiskavanud õppija endajuhtivusest. See käsitlus põhines järgmistel eeldustel:

inimese võimekus kasvab ajas ja tal on loomulik vajadus seda kasvu ise

juhtida

õppija varasemad kogemused moodustavad rikkaliku ressursi, mida saab

kasutada õppimise edendamiseks

inimesed eelistavad õppida seda, mis aitab neil lahendada nende elus ette

tulnud ja tulevaid ülesandeid

täiskasvanud õppija loomupärane lähenemine õppimisele on ülesande- või

probleemikeskne

ennastjuhtiva õppija õpimotivatsioon põhineb sisemistel motivaatoritel, nt.

enesekindluse taotlus, uudishimu, saavutusvajadus, rahuldus sooritusest

6 http://www.lpasdlrs.com 7 Guglielmino, L.M. (1997). Reliability and validity of the Self-Directed Learning Readiness Scale and the Learning Preference Assessment. In H. B. Long & Associates, Expanding horizons in self-directed learning (pp. 209-222). Norman, OK: Public Managers Center, College of Education, University of Oklahoma. 8 Knowles, M. (1975). Self-directed learning: A guide for learners and teachers. New York, Association Press

Tänaseks on Knowles’i loodud ning Hiemstra, Gibbons’i, Jarvis’e, Lowry jt. poolt

edasi arendatud enesejuhitava õppimise käsitlus muutunud üheks olulisemaks

baasteooriaks andragoogikas e. täiskasvanute pedagoogikas.

Ennastjuhtiva õppija uurimise vajalikkus kerkis esile käesoleva Projekti kahes

esimeses uuringus, kus õpetajad nii intervjuudes kui küsitlustes avaldasid

kahesuguseid hinnanguid täiskasvanute gümnaasiumi (TG) õpilaskontingendi osas –

ühelt poolt hinnati TG õpilasi võrdluses tavagümnaasiumide õpilastega küpsemateks,

eneseteadlikumateks ja sihipärasemateks õppijateks, teisalt aga kurdeti nende vähese

vastutustundlikkuse ja sellest tuleneva suure väljalangevuse üle. Kuna e-õpe muudab

õpingud TG-s veelgi paindlikumaks ja eeldab õppijalt suuremat vastutustunnet, siis

annab see selgesti eeliseid ennastjuhtivatele õppijatele ja võib teisalt tekitada

lisaraskusi nendele õpilastele, kelle õpihoiakud seostuvad madala enesejuhitavusega.

Seetõttu tekkis kolmandat uuringut ette valmistades idee kontrollida veel ka järgmist

hüpoteesi:

ennastjuhtivad õppijad hindavalt teistest kõrgemalt nii Projektis saadud e-

õppe alast kogemust kui ka e-kursuste sisu, korraldust, tulemuslikkust ja e-

õppe potentsiaali

Guglielmino SDLRS skaala lisamine õpilaste küsimustiku lõppu andis meile

võimaluse võrrelda ennastjuhtivaid õppijaid ülejäänud õpilastega TG-des ka muudes

aspektides, nt. ligipääsu osas internetile, arvutioskuste ja interneti kasutamismustrite

osas.

4. Uuringus kasutatud meetodid ja vahendid Vastavalt lepingule viidi kolmandas uuringus andmete kogumine läbi kolmel erineval viisil:

Eesti- ja venekeelne veebipõhise ankeetküsitlus, kasutades LimeSurvey

tarkvara. Kavakohaselt pidi küsitluses osalema 27 õpetajat ja 240 õpilast

neljast partnerkoolist, tegelikult piirduti üksnes õpilaste küsitlemisega.

Ankeedile vastas 313 õpilast nelja kooli peale kokku. Õpetajatelt saadi piisav

tagasiside juba intervjuude käigus, mistõttu õpetajate ankeetküsitlust ei peetud

enam vajalikuks.

Poolstruktureeritud rühmaintervjuud 18 õpetajaga neljas partnerkoolis.

Moodle kasutajate (nii õpilaste kui õpetajate) veebipoõhiste tegevuste

monitooring e-kursustel, kasutades Moodle andmebaasi salvestatud

andmestikku. Kuna algselt plaanis olnud Google Analytics teenuse kasutamine

antud kontekstis osutus liiga keerukaks ja see oleks suuresti dubleerinud

Moodle enda statistikat, siis piirduti Moodle andmebaasis sisalduvate andmete

analüüsiga.

Veebipõhise ankeetküsitluse läbiviimiseks kasutati tasuta ja avatud lähtekoodiga

LimeSurvey küsitlustarkvara, mis oli paigaldatud EENeti Havike’se

teenusteserverile9. LimeSurvey võimaldab küsitlusel kahte erinevat režiimi: avatud

režiimi puhul saadetakse kõigile küsitluses osalejatele (või avaldatakse kooli

kodulehel) sama veebiaadress, mille kaudu kõik respondendid pääsevad ankeedile

9 http://ahejuz.havike.eenet.ee/limesurvey/

ligi. Samas puudub anonüümse ankeedi puhul võimalus tuvastada, kes

respondentidest on vastanud ja kes mitte. Käesolevas uuringus kasutasime

alternatiivset, suletud režiimi, mille puhul LimeSurvey saadab igale respondendile

automaatselt e-posti teel personaalse kutse küsitluses osalemiseks. See meetod eeldab

kõigi respondentide nimede ja meiliaadresside sisestamist süsteemi, kuid võimaldab

tähtajaks mittevastanutele saata kaks personaalset korduskutset, mis tavaliselt aitab

viia vastuste laekumisprotsendi oluliselt kõrgemaks kui avatud režiimi puhul tavaks.

Käesolevas uuringus käivitus veebipõhine ankeetküsitlus detsembri keskel kui

pilootkursused olid juba lõpusirgel (enamus pilootkursustest lõppes jaanuari lõpul).

Esialgseks vastamistähtajaks oli 26.detsember, kuid seda pikendati veel kaks korda,

saates vastamata respondentidele kummalgi korral personaalsed meeldetuletused.

Veebipõhise küsitluse jaoks valmistati spetsiaalselt selle uuringu jaoks eesti- ja venekeelne küsimustik, mis koosnes viiest plokist:

taustainfo: respondendi vanus, sugu, kool, klass, mitmendat aastat õpib TG-s, e-kursusena õpitud ained;

valmisolek e-õppeks: respondendi ligipääs arvutile ja internetile, enesehinnang oma arvuti riist- ja tarkvara käsitsemise oskustele, arvuti kasutamise sagedus eri tegevusliikide lõikes (e-post, infootsing, õppematerjalide koostamine, e-kool, sotsiaalvõrgustikud)

hoiakud e-õppe suhtes: seitse väidet (e-õppe mõiste, olulisus, rakendusviisid, takistused täiskasvanute gümnaasiumi kontekstis jm) vastusega Likert’i 5-pallisel skaalal

hinnang e-kursuse kvaliteedile: respondendi isiklik hinnang e-kursuste õppematerjalidele (4 väidet Likert’i 5-palliskaalal), kontakt-tundidele (6 väidet), veebipõhistele õpitegevustele (5 väidet) ja korraldusele (5 väidet), lisaks veel ka avatud vastusega küsimus.

Hinnang e-kursuse tulemuslikkusele: hinnang ainealastele õpitulemustele (8 väidet) ja ilmnenud takistustele (11 väidet), lisaks veel ka avatud vastusega küsimus.

Hinnang e-õppe rakendatavusele oma koolis pärast Projekti lõppu ja laiemal skaalal (12 väidet)

Guglielmino õpihoiakute skaala SDLRS: 58 küsimust vastamiseks alljärgneval 5-pallisel skaalal

o Ei kehti peaaegu mitte kunagi minu kohta: ma tunnen harva nii. o Kehtib minu kohta harva ma tunnen niimoodi va hem kui pooltel

kordadel. o Kehtib minu kohta mo nikord ma tunnen niimoodi pooltel

kordadel o Kehtib minu kohta: ma tunnen niimoodi rohkem kui pooltel

kordadel o Kehtib peaaegu alati minu kohta on va he kordi kui ma nii ei tunne.

Personaalsed kutsed küsitluses osalemiseks saadeti Limesurvey süsteemi poolt 1183 õpilasele, kelle nimed ja e-postiaadressid saime Projektis osalevate koolide infojuhtidelt. Neist ligi 800 olid Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi õpilased, kelle seas oli palju ka neid, kes polnud ühelgi e-kursusel osalenud. Küsitluse lõpptähtajaks (06. jaanuariks) laekus 321 osaliselt täidetud ankeeti, neist 137 oli vastamisel pooleli jäetud ja 184 ankeedi puhul oli respondent jõudnud

vastamisega ankeedi lõpuni. Vaid 108 respondenti oli vastanud ka igale küsimusele Guglielmino SDLRS skaala osas, mis oli küsimustiku viimane plokk ja oma korduvate kontrollküsimustega ilmselt tüütu vastata. Kõik küsimused olid märgitud mittekohustuslikuna (vältimaks vastamise poolelijätmist) ja seetõttu on erinevatel küsimustel erinev arv vastuseid. LimeSurvey keskkonnast eksporditi andmed MS Excel formaadis, andmetöötlus teostati MS Excel ja SPSS v.20 abil. Lisaks viidi jaanuari jooksul läbi ka rühmaintervjuud e-kursuseid läbi viinud õpetajatega neljas koolis. Intervjuud salvestati, transkribeeriti ja analüüsiti avatud kodeerimise meetodil. Moodle keskkonnast laeti erinevate e-kursuste kasutusstatistika CSV failina ja seda analüüsiti MS Exceli abil.

5. Küsitluse tulemused

5.1. Respondendid 312 respondendist, kes märkisid vastuses oma soo, oli 95 mees- ja 217 naissoost. Respondentide sooline jaotus ei peegelda adekvaatselt TG õpilaskontigendi soolist jaotust, kuna meessoost õpilaste osakaal on TG õpilaskonnas siiski suurem. Vastamise poolelijätmine ei sõltunud olulisel määral soost küsimustiku täitis vähemasti osaliselt lõpuni 57% vastama asunud meestest ja 59% naistest. Vastanute vanuselist jaotust kirjeldab Joonis x allpool.

Joonis x. Õpilaste veebipõhise küsitluse respondentide vanuseline jaotus Kõige suuremad vanuserühmad respondentide seas jäävad alla 20-aastaste hulka, järgmine suurem grupp on 20-23 aasta vanused ja kolmandaks 25-26 aasta vanused õpilased. Respondentide keskmine vanus oli 23,4 aastat, seejuures meestel 23,2 ja naistel 23,5 aastat. Vastanutest ligi pooled (149) õpivad Projekti suurimas partnerkoolis, Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis. Selles koolis oli ka kõige rohkem e-kursustel osalejaid – osaliselt tänu kõigi ainete õpetamisele e-õppe kujul, osaliselt ka tänu

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

suurema hulga õpetajate kaasatusele e-õppesse. Ülejäänud kolmest koolist oli enam-vähem sama palju respondente, seejuures tuleks eraldi ära märkida Rapla TG kui kõige väiksema kooli tubli esindatus (vt. Joonis x allpool).

Joonis x. Vastanute jaotus koolide kaupa. Enamus respondentidest (144) õpib 10.klassis. 11.klassis õpib vastanuist 89 ja 12.klassis 66. Ootamatult sattus vastanute hulka ka 9 õpilast 10.klassist. Üle poole vastanuist (161) õpib täiskasvanute gümnaasiumis esimest aastat, 81 õpib teist ja 43 kolmandat aastat (vt Joonis x). Kümme või enam aastat märkis oma õpingute kestuseks täiskasvanute gümnaasiumis tervelt 8 õpilast.

Joonis x. Vastanute jaotus TG õpingute kestuse kaupa. E-kursuse vormis õppis 2012. aastal 26% vastanuist geograafiat, 22% matemaatikat, 20% emakelt ja ajalugu, 18% võõrkeelt ja 17% füüsikat (vt joonis x allpool). Keemia, bioloogia ja muusikaõpetuse e-kursuseid oli vähemal määral

55

49

47

149 Vanalinna TG

Rapla TG

Vana-Kalamaja TG

Tallinna TG

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

1 2 3 4 5 10 Üle 10

kogetud, muude õppeainetes kogetud e-kursustest mainiti sagedamini kirjandust, arvutiõpetust, kunstiajalugu ja uurimistööd.

Joonis x. Milliste õppeainete e-kursustel osalesid respondendid. Nagu eelpool mainitud, vastas küsimustiku viimases plokis toodud Guglielmino õpihoiakute skaala küsimustele vaid 108 respondenti. Meie eesmärgiks oli klassifitseerda klasteranalüüsi abil need vastanud, võttes aluseks nende enesejuhitava õppimisega seonduvad hoiakud. Nii väikese valimi puhul soovitatakse kasutada hierarhilist klasteranalüüsi, mille tulemusel jagunesid need 108 respondenti kaheks klastriks: 62% vastanuist kuulus kõrge ja 38% madalama enesejuhitavusega klastrisse. Nimetame edaspidi neid klastreid vastavalt A (e. ennastjuhtivad õppijad) ja B (e. tugevajavad õppijad). Klastris A oli keskmine vanus väiksem 23 aastat B-klastri 28 aasta vastu. Oluline erinevus on klastrite soolises jaotuses: kui meessoost repsondendid jagunesid enam-vähem võrdselt kahe klastri vahel (51% neist kuulus klastrisse A ja 39% klastrisse B), siis naissoost vastanutest jäi klastrisse B vaid 37%. Seega on naisõpilaste seas ennastjuhtivate õppijate osakaal oluliselt suurem kui meesõpilaste seas. Allpool uurime kahe klastri vahelisi erinevusi ka teiste tunnuste osas.

5.2. Õpilaste valmisolek e-õppeks Õpilaste valmisolekut e-õppeks uurisime veebipõhises küsitluses kolmest aspektist. Esiteks huvitas meid õpilaste ligipääs arvutile ja internetile, seejärel õpilaste enesehinnang enda arvutioskustele ning kolmandaks nende arvuti ja interneti kasutusmustrid. Õpilaste ligipääsu arvutile (s.h. laua-, süle- ja tahvelarvutid) hindasime erinevatel tasemetel, arvestades võimalusega, et vajadusel võivad nad kasutada ka laenatud, ühiskasutuses või kolmanda osapoole (nt. raamatukogu või töökoht) poolt ligipääsu võimaldavaid tehnilisi vahendeid. Joonis x allpool illustreerib vastuste jaotumist, üllatades eelkõige sülearvutite laia kättesaadavusega (87% vastanutest omab isiklikku või jagab kodus teistega). E-õppe jaoks on äärmiselt oluline õpilaste ligipääs internetile väljaspool kooli (eelkõige oma kodus), mille

71

63

57

54 30 39

84

64

25 69

Matemaatika

Emakeel

Võõrkeel

Füüsika

Keemia

Bioloogia

Geograafia

Ajalugu

Muusika

Muu õppeaine

suhtes teises uuringus inervjueeritud õpetajad skeptilisust ilmutasid. Käesolev küsitlus aga näitas, et interneti püsiühendus on kodus olemas 92% vastanud õpilastest (vt Joonis x allpool). Lisaks on veel umbes kolmandikul ilma koduse internetiühenduseta õpilastest olemas internet oma mobiiltelefonis. Seega on vaid ligi 5% õpilastest raskendatud ligipääs internetile ja neist suurem osa (4% kõigist õpilastest) pole seda seni ka vajalikuks pidanud. Eeltoodu põhjal võib ennustada, et kui e-õppe laiema kasutuselevõtu tõttu täiskasvanute gümnaasiumis tekib õpilastel reaalne vajadus koduse internetiühenduse järele, siis saavutatakse kergesti 98-99% koduse ligipääsu tase ja täiendavaid meetmeid koduse interneti ligipääsu tagamiseks peab kool välja pakkuma ainult 1-2 protsendile õpilastest. Ennastjuhtivate ja tugevajavate õppijate klastrite vahel puudus statistiliselt oluline erinevus (p<0.05) kõigi IKT-le ligipääsu mõõtvate indikaatorite osas, kuigi palju ei olnud sellest puudu koduse internetiühenduse olemasolu tunnuse puhul.

Joonis x. Õpilaste ligipääs arvutile ja internetile. Kuna tehnoloogiale ligipääsust ei piisa ja vaja on osata seda ka mõistlikult rakendada, siis tundsime järgmiseks huvi õpilaste info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia (IKT) kasutamise oskuste vastu. Kuna usaldusväärse pädevustesti või eksami läbiviimiseks puudusid käesoleva uuringu raames ressursid, siis piirdusime siinkohal õpilaste enesehinnanguga. Kasutasime enesehinnanguks osaliselt samu küsimusi ja skaalat kui õpetajate küsitluses Projekti esimese uuringu raames (vt. Joonis x allpool). Ainult internetist õppetööks vajaliku lisamaterjali otsimine ja e-posti kasutamine osutusid sellisteks oskusteks, mis on enda arvates olemas igal respondendil. Kõige vähem osatakse kasutada tabelarvutustarkvara (29 vastanut) ja ID-kaardiga veebipõhistesse infosüsteemidesse sisselogimist (36 vastanut). Õpetajate enesehinnang oma IKT-pädevustele oli suhteliselt sarnane õpilaste

omaga, vaid ID-kaardi kasutamise osas olid mitteoskajate osakaal õpetajate seas väiksem kui õpilaste seas. Igatahes andsid küsitluse tulemused positiivse kinnituse õpilaste valmisoleku suhtes kasutada arvutit ja internetti. Kui võrrelda kahe klastri (ennastjuhtivate ja tugevajavate) IKT-oskusi, siis statistiliselt olulised erinevused ilmnesid vaid Windows-keskkonnas töötamisel toimetulekuga ja vajadusel abi-info toel probleemide lahendamisega – need oskused olid tugevajavatel õppijatel oluliselt kehvemad kui ennastjuhtivatel.

Joonis x. Õpilaste enesehinnang oma IKT-pädevustele. Kuigi õpilasel võib olla ligipääs internetile ja ka oskused tehnoloogiat kasutada, siis oma elustiili tõttu võib ta siiski külastada veebikeskkonda liiga harva selleks, et e-õppes järje peal püsida. Seetõttu uurisime lisaks interneti ligipääsule ja IKT-oskuste olemasolule ka õpilaste igapäevaseid IKT kasutusmustreid (vt Joonis x allpool). Iga päev kasutavad õpilased arvutit ja internetti eelkõige e-posti lugemiseks (191 vastanut), Facebook’is suhtlemiseks (181) ja uudiste lugemiseks veebis (156). Iga nädal loeb e-posti 96%, suhtleb sotsiaalvõrgustikes 88% ja külastab e-kooli 85% õpilastest. Veebipõhist õpikeskkonda (Moodle) külastas vähemalt korra nädalas küll vaid 61% vastanutest, kuid kodutööde tegemiseks kasutas internetti iganädalaselt 72% ja õppematerjalide otsimiseks veebist 78% vastanutest. Ennasjuhtivate õppijate klaster erines tugevajavatest oma iganädalaste arvutikasutusmustrite poolest statistiliselt olulisel määral (p<0.05) üksnes kahe tunnuse osas ennastjuhtivad õppijad külastavad eKooli ja koostavad ka Powerpoint-esitlusi oluliselt sagedamini kui tegevajavad õppijad. Statistiliselt olulised erinevused puudusid nii koolide kui ka sugude vahel kõigi kolme e-õppeks valmisolekut puudutava tunnuste grupi osas (internetile ligipääs, IKT-pädevuste enesehinnang ja interneti kasutusmustrid).

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Saan üldjoontes aru arvuti tööpõhimõttest

Tulen toime tööga Windows keskkonnas

Oskan kasutada hiirt, klaviatuuri, printerit

Oskan kasutada tekstitöötlusprogrammi…

Oskan kasutada tabelarvutusprogrammi…

Olen teadlik arvutitega seonduvatest…

Arvutiga hätta jäädes oskan leida…

Oskan e-posti kasutada

Oskan oma tundide jaoks Internetist…

Oskan kasutada ID-kaarti veebipõhistesse…

Jah Enam-vähem Ei

Joonis x. Kui sageli kasutatakse internetti ja mis eesmärgil. Kokkuvõtteks kuigi e-õppe süstemaatilise ja laiapõhjalise kasutuselevõtu tagamiseks täiskasvanute gümnaasiumides on õpilaste internetile ligipääsu, IKT-pädevuste ja igapäevaste internetikasutusmustrite osas veel arenguruumi palju, annavad ülaltoodud tulemused rohkem lootust täiskasvanute gümnaasiumide õpilaste e-õppeks valmisoleku osas kui õpetajate esialgse hinnangu põhjal karta võis.

5.3. Õpilaste hoiakud ja arusaamad e-õppe suhtes Õpilaste hoiakuid e-õppe suhtes ja e-õppe mõistest arusaamist hindasime sama küsimusteploki abil, mis oli kasutusel ka Projekti esimeses ja teises uuringus läbi viidud õpetajate küsitluses. See andis meile võimaluse võrrelda õpilaste hoiakuid ja arusaamu õpetajate omadega. Õpilaste üldist positiivset hoiakut e-õppe suhtes näitab see, et ligi 65% vastanutest nõustus väitega “E-õppe abil saab õppetöö taset ja tempot kohandada vastavaks iga õppija individuaalsetele vajadustele” ja vaid 17% oli vastupidisel seisukohal. Lisaks nõustus 58% vastanutest, et “E-õpe on suurepärane abivahend täiskasvanute gümnaasiumi õppekvaliteedi parandamiseks” ja sellega mittenõustumist esines vaid 15% juhtudest. Need näitajad on oluliselt positiivsemad, võrreldes õpetajate hoiakutega kahes eelmises uuringus. Näiteks arvas vaid 6% esimeses uuringus küsitletud õpetajatest ja 22% teises uuringus küsitletud õpetajatest, et e-õppe abil saab täsikasvanute gümnaasiumi õppetöö kvaliteeti parandada. Kuigi uurimisandmed näitavad, et Projekti käigus on tänu e-õppe kogemusele tekkinud oluline

0% 20% 40% 60% 80% 100%

E-posti lugemiseks

Uudiste lugemiseks veebis

Õppematerjalide otsimiseks veebist

Kodutööde tegemiseks

Esitluste tegemiseks (nt. PowerPoint)

Sotsiaalmeedias suhtlemiseks (nt.…

Fotode, videode jm materjalide…

Blogi või veebipäeviku pidamiseks

Veebipõhisesse infosüsteemi…

Internetipangas toimetamiseks

Veebipõhise õpikeskkonna (Moodle)…

Muul eesmärgil

Iga päev Iga nädal Kord-paar kuus Väga harva Ei kasuta

positiivne muutus ka õpetajate e-õpet puudutavates hoiakutes, on õpilaste hoiakud ikkagi veel oluliselt optimistlikumad. E-õppe mõiste on jätkuvalt tekitanud segadust – eriti nende õpilaste-õpetajate seas, kes seda veel isiklikult kogenud pole, aga ka e-õppe kogemusega inimeste seas. Nimelt samastatakse e-õpet pahatihti veebipõhise individuaalse kaugõppega, mille puhul õppija ei saagi kokku oma kaasõpilastega ega ka õpetajaga ning õpetaja on asendatud õppeotstarbeliste digimaterjalide või arvutitarkvaraga. E-õppe ametlik ja spetsialistide poolt üldtunnustatud definitsioon on Eestis sõnastatud E-ülikooli konsortsiumi ja Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt järgmises sõnastuses10: “Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia - .” Käesolev uuring näitab, et Projekti raames e-kursustel osalenud õpilaste arusaam e-õppe mõistest on eeltootud definitsioonist siiski olulisemal määral erinev kui õpetajate arusaam, mis ilmnes Projekti teises uuringus. Kui õpilastest tervelt 38% arvas, et e-õppe puhul asendavad arvuti ja digitaalsed õppematerjalid õpetajat, siis õpetajatest toetas seda seisukohta vaid alla 20%. Samuti ei nõustunud õpilastest üksnes 34% (õpetajate 44% vastu) väitega, et e-õpe tähendab veebipõhist kaugõpet, mille puhul õpilased õpetajaga üldse kokku ei saa. Samas vastasid nii õpilased kui õpetajad suhteliselt sarnaselt (ja e-õppe definitsioonile lähedasemalt) kontrollküsimusele e-õppest kui arvuti ja interneti kasutamisest nii auditoorselt kui kodutöödel tervelt 68% õpilastest ja 70% õpetajatest nõustus selle väitega.

Joonis x. Õpilaste hoiakud ja arusaamad e-õppe suhtes.

10 E-õppe strateegia kutse-ja kõrghariduses 2009-2013. Vt. http://www.e-ope.ee/images/50000894/e-oppe_strateegia_2009.pdf

0% 20% 40% 60% 80% 100%

E-õpe tähendab sellist kaugõpet üle Interneti, millepuhul õpetaja ja õpilane üldse kokku ei saa

E-õpe on suurepärane abivahend täiskasvanutegümnaasiumi õppekvaliteedi parandamiseks

E-õppe abil saab õppetöö taset ja tempot kohandadavastavaks iga õppija individuaalsetele vajadustele

E-õpe all mõistan ma arvutite ja Interneti kasutamistnii auditoorses õppetöös kui ka kodutööde tegemisel

Kõik õpetajad meie koolis mõistavad arvuti väärtustõppevahendina

E-õpe on selline õppevorm, mille puhul arvuti jainteraktiivsed õppematerjalid asendavad õpetajat

E-õppe rakendamine täiskasvanute gümnaasiumiseeldab suuri muudatusi õppetöö korralduses

Kindlasti Pigem jah Nii ja naa Pigem mitte Üldse mitte

5.4. Õpilaste rahulolu e-kursuste kvaliteediga Peatähelepanu käesoleva, Projekti kolmanda uuringu õpilaste küsitluses langes siiski õpilaste rahulolu uurimisele kogetud e-kursuste kvaliteediga. Palusime õpilastel hinnata e-kursusel pakutud digitaalseid õppematerjale kolmest erinevast aspektist: piisavus, kasulikkus ja raskusaste. Ligi 70% vastanutest (vt. Joonist x allpool) pidas e-kursustel pakutud digitaalsete õppematerjalide hulka enda jaoks piisavaks ja vaid 12% arvas vastupidiselt. Kuigi ligi 74% vastanutest pidas e-kursusel pakutud õppematerjale endale kasulikuks, avaldus siinkohal statistiliselt oluline erinevus kahe klastri vahel: võrreldes ennasjuhtivate õppijatega oli üllatuslikult just tugevajavate õppijate seas oluliselt rohkem neid, kes pidasid pakutud digitaalseid õppematerjale endale kasulikuks. Tõenäoliselt oskavad ennastuhtivad õppijad paremini toime tulla nii õpikuga kui ka vajadusel ise täiendavate materjalide leidmisega. Teiste tunnuste (piisavus ja raskusaste) osas ei olnud olulisi erinevusi kahe klastri vahel, samuti puudusid olulised erinevused hinnangutes digitaalsetele õppematerjalidele ka vastanute sugude ja koolide vahel. Paberile trükitud õppematerjale oleks digitaalsete asemel eelistanud vaid 30% vastanutest.

Joonis x. Õpilaste rahulolu e-kursuste õppematerjalide ja kodutöödega. Moodle e-kursusel esitatud kodutöid palusime õpilastel hinnata viiest aspektist motiveerivus, piisavus, raskusastme sobivus, aeganõudvus ja õpetajapoolse tagasiside piisavus. Ligi pool vastanutest leidis, et e-kursuse kodutööd motiveerisid neid õppima, vastupidisel seisukohal oli alla viiendiku. Üle poole vastanutest leidis, et kodutööde hulk e-kursustel oli piisav ja ligi pool pidas kodutööde keerukust enda jaoks sobivaks (liiga keerukaks pidas neid vaid 14%). Samuti kurtis vaid 18% respondentidest kodutööde liigse aeganõudvuse ja õpetajapoolse tagasiside nappuse osas. Seega jäid õpilased üldjoontes rahule ka kodutöödega. Ennastjuhtivate ja tugevajavate õppijate klastrite vahel puudusid statistiliselt olulised erinevused nende hinnagutes e-kursuste kodutöödele.

0% 20% 40% 60% 80% 100%

E-kursusel jagati meile piisavalt digitaalseidõppematerjale

E-kursusel pakutud õppematerjalid olid mullekasulikud

E-kursusel kasutatud õppematerjalid olidmulle sobiva raskusastmega

Oleksin eelistanud paberile trükitudõppematerjale

Moodle kodutööd motiveerisid mind õppima

Kodutöid oli liiga vähe Moodle'is

Moodle kodutööd olid liiga keerulised

Moodle kodutööd olid liiga aeganõudvad

Moodle kodutöödele anti õpetaja pooltpiisavalt tagasisidet

Jah, kindlasti Pigem jah Nii ja naa Pigem ei Kindlasti mitte

E-kursuste õppekorraldust ja eraldi ka e-kursustega seotud kontakt-tundide korraldust palusime õpilastel hinnata mitmest erienvast aspektist (vt Joonist x allpool). Suurem osa vastanutest jäi rahule e-kursuse korralduse käiva info piisavusega ning ka kontakt-tundide ja veebipõhise õppe vahekorraga (mõlemad 44%). Samuti ei nõustunud valdav osa respondentidest negatiivset hinnagut sisaldavate väidetega, et e-kursus oli surutud liiga lühikese aja peale (55%), e-kursuse korralduses esines probleeme (59%) ja valitses teadmatus e-kursuse edasiste tegevuste osas (58%). Kontakt-tundides võimaldatud suhtluse ja koostööga ning õpetajapoolse tagasisidega jäi rahule samuti valdav enamus vastanutest (ligi 60%). E-kursuste kontakt-tunde peeti õpilaste poolt kasulikuks (65%) ja mitte liiga loengupõhiseks (57%). Samuti olid õpilased rahul nii kontakt-tundide arvu (50%) kui sagedusega (60%). Ennastjuhtivate ja tugevajavate õppijate klastrite vahel ei leidunud hinnangutes e-kursuste õppekorraldusele statistiliselt olulist erinevust.

Joonis x. Õpilaste rahulolu e-kursuse korralduse ja kontakt-tundidega. Ülaltoodud vastustest joonistub välja õpilaste valdavalt positiivne hinnang Projekti raames läbi viidud e-kursustele nii nende sisu kui korralduse osas.

0% 20% 40% 60% 80% 100%

E-kursusel oli liiga vähe kontakt-tunde

Kontakt-tunnid toimusid liiga pikkadevahedega

Kontakt-tunnid olid mulle kasulikud

Kontakt-tunnid olid liigselt loengupõhised

Kontakt-tundidel sain õpetajalt piisavalt tugeja tagasisidet

Kontakt-tundidel võimaldati piisavaltsuhtlemist ja koostööd õpilaste vahel

E-kursuse korralduses esines probleeme

E-kursus oli surutud liiga lühikese aja peale

Kontakt-tundide ja veebipõhise õppevahekord oli sobilik

Ma ei saanud tihtilugu aru, mida pean e-kursusel järgmiseks tegema

E-kursuse korralduse kohta oli mul alatipiisavalt infot

Jah, kindlasti Pigem jah Nii ja naa Pigem ei Kindlasti mitte

5.5. Õpilaste hinnangud enda panusele ja õpitulemustele e-kursustel Küsitluse järgmises osas palusime õpilastel hinnata endapoolset panustamist ja oma õpitulemusi e-kursustel, kusjuures ainealaste õpitulemuste kõrval pöörasime rohkem tähelepanu õpioskustele ja e-õppega toimetulekule.

Joonis x. Õpilaste hinnang enda panusele ja õpitulemustele e-kursusel. Ligi 70% vastanutest osales kõigis e-kursuste kontakt-tundides ja veelgi suurem osa (86%) tegi ära kõik Moodle keskkonnas püstitatud kodutööd. Samas leidis tervelt 65% õpilastest, et nad võinuks rohkem e-õppes panustada kui polnuks takistusi (nt. ajapuudus ja töökoormus). Kuigi põhjuseid endapoolse panuse eeldatust vähemaks jäämiseks leiaks ju alati ka väljastpoolt, tunnistas vaid 39% vastanutest, et nad osalesid e-kursusel oma võimete piiril ja poleks suutnud rohkem panustada. Positiivne märk (ja ühtlasi innustav tagasiside e-õppe entusiastidele Projekti meeskonnas) on see, et ligi 60% õpilastest kinnitab e-õpe sobib neile. Tervelt 56% vastanutest eelistaks ka edaspidi e-kursust traditsioonilisele õppetööle ja vaid veerand tunneb end veel ebakindlalt e-õppes. Vaid 16% vastanutest avaldas rahulolematust enda ainealaste õpitulemustega e-kursustel. Kahjuks puuduvad võrdlusandmed õpilaste rahulolust enda õpitulemustega traditsioonilises õppetöös täiskasvanute gümnaasiumi kontekstis, mistõttu põhjalikumaid järeldusi selle koha peal ei anna hetkel teha. Üllataval kombel ei esinenud hinnangutes enda panusele ja õpitulemusetele e-kursustel statistiliselt olulist erinevust kahe klastri vahel (ennastjuhtivad ja tugevajavad õppijad). Järgmises plokis keskendusime takistustele, mis võisid pärssida õpilaste panustamist osalemisse e-kursustel. Peamise takistava tegurina tõuseb teiste seas esile suur töökoormus (66%), mis jätab õppimiseks liiga vähe aega. Kõige vähem mõjutasid õpilaste panustamist e-õppesse vähesed arvutioskused ja ligipääs internetile kodus. Samas oli just viimane ainsaks tunnuseks, mille osas

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Osalesin kõigis kontakt-tundides

Tegin ära kõik kodutööd Moodle'is

E-õpe sobib mulle

Eelistaksin ka edaspidi e-kursust tavalisele

Osalesin e-kursusel oma võimete piiril,rohkem poleks suutnud panustada

Olen rahul enda õpitulemustega e-kursusel

Tunnen ennast e-õppes veel ebakindlalt

Oleksin suutnud enamat kui poleks olnudtakistusi (aeg, töökoormus jm)

Jah, kindlasti Pigem jah Nii ja naa Pigem ei Kindlasti mitte

ilmnes statistiliselt oluline erinevus ennastujuhtivate ja tugevajavate õppijate klastrite vahel.

Joonis x. Õpilaste hinnang e-õppes esinenud takistustele. Kokkuvõtteks võib teha üldistuse, et Projekti raames e-kursustel osalenud õpilased hindavad adekvaatselt enda panust e-kursustel, otsimata takistusi ja ebaõnnestumisi põhjuseid üksnes väljastpoolt.

5.6. Õpilaste hinnangud e-õppe edasisele rakendamisele oma koolis Kuna Projekti edukuse seisukohalt on äärmiselt oluline ka e-õppe rakendamine kõigis Projekti partnerkoolides ka pärast projektirahastuse lõppemist, siis uurisime ka õpilaste hinnangut e-õppe edasisele rakendamisele juba laiemal skaalal nende oma koolis. Selles plokis esitatud küsimused põhinevad Valsineri kolmelt tsoonil, mis määravad õpitu/kogetu ellurakendamist praktikas:

lähima arengu tsoon (Zone of Proximal Development), mille nõukogude pedagoogikateadlane Lev Võgotski on defineerinud kui vahemiku kahe arengutaseme vahel, millest esimene on määratletud õppija iseseisva toimetuleku võimega ja teine on saavutatav õpetaja suunamisel või tänu koostööle pädevamate kaaslastega. Käesoleva küsitluse kontekstis on lähima arengu tsoon tõlgendatav eelkõige õpilaste ja õpetajate suutlikkusega arendada end ka edaspidi e-õppe vallas ning projektijärgse haridustehnoloogilise toe näol, mida neile kooli poolt pakkuda tuleks.

vaba liikumise tsoon (Zone of Free Movement) on Valsineri poolt defineeritud kui kogum kasutatavaid ressursse (töökeskkond, töögraafik, klassiruumid, tehnilised vahendid, õppekava), mis piiravad või avardavad Projektis osalenud õpilaste ja õpetajate võimalusi e-õpet oma igapäevases tegevuses rakendada.

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Mul puudub huvi e-õppe vastu

Mu töökoormus oli liiga suur, koolitusele…

Mu arvutioskused ei olnud piisavad

Oleksin vajanud tuge kodutööde tegemiseks…

Mul on raskendatud juurdepääs Internetile…

Mul on raskendatud juurdepääs Internetile…

Oleksin vajanud individuaalkonsultatsioone…

Mul puudus info koolituse korralduse ja sisu…

Mul puudus info selle kohta, mida minult…

Minu jaoks oli segane, mida projekti raames…

Kursus oli minu jaoks liiga teoreetiline, ei…

Jah, kindlasti Pigem jah Nii ja naa Pigem ei Kindlasti mitte

prioritiseeritud tegevuse tsoon (Zone of Promoted Action) koosneb tegevustest, mida organisatsioon (kooli juhtkond, kaasõpetajad, õpilased) avalikult tähtsustab, tunnustab ja prioriteetseks seab. Meie oleme seda mõistet pisut laiendanud, kaasates ka ühiskonna poolt (lapsevanemad, meedia, haridusametnikud) tähtsustatu, mis tõenäoliselt avaldab mõju nii kooli juhtkonnale kui haridusametnikele, kes mõjutavad omalt poolt kooli taseme prioriteetide seadmist.

Lähima arengu tsooni puudutavatele küsimustele vastasid õpilased üldjoontes optimistlikult. Vaid 10% leidis, et nende kooli õpilased pole e-õppeks valmis ja 8% vastanutest polnud kindlad, et võivad loota oma kooli IT-spetsialisti toele kui e-õppes jänni jääma juhtuvad. Üle 80% nõustuks osalema e-õppe vormis kursustel ka edaspidi ja 75% soovis, et e-õppe elemente viidaks sisse kõigil kursustel. Kahe viimati mainitud tunnuse osas torkas silma Vana-Kalamaja TG õpilaste oluliselt negatiivsem häälestatus võrreldes teiste koolide õpilastega nemad pigem ei osaleks edaspidi e-kursustel. Vaba liikumise tsooni osas oldi pisut rohkem skeptilised. Näiteks leidis tervelt 77% vastanuist, et iga õppeaine ei pruugigi sobida e-õppe vormis õppimiseks. Ka selle tunnuse puhul oli Vana-Kalamaja TG õpilaste hoiak teistest koolidest oluliselt erinev – nemad üldjuhul selle väitega ei nõustuks (s.t. nende arvates sobib e-õpe igasse õppeainesse). E-õppe laiemapõhjalist rakendamist võivad vaba liikumise tsoonis takistada veel ka puudulik tehniline taristu ja kasutajatugi, aga nende osas oli kriitiline vaid 13% respondentidest. Ka arvutiklassile juurdepääs on 85% õpilaste arvates piisav, et tagada e-õppe edasine arendamine nende koolis.

Joonis x. Õpilaste hinnang e-õppe edaspidise rakendamise kohta oma koolis.

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Soovin, et e-õppe elemente viidaks sisse kõikidelkursustel

Võimaluse korral osalen ka edaspidi e-kursustel

Meie koolis on e-õppeks piisav tehniline taristu(arvutid, projektorid)

Meie kooli juhtkond peab e-õpet oluliseksprioriteediks

Võin loota IT-spetsialisti toetusele kui jään jänni e-kursusel

Meie kooli õppetöö korraldus takistab e-õpperakendamist

Ebapiisav juurdepääs kooli arvutiklassile takistab e-õppe rakendamist

Meie kooli õpilased pole e-õppeks valmis

Meie koolis puudub vajalik IT-tugi e-õpperakendamiseks

Tunnen, et e-õpet väärtustatakse ja oodatakse õpilastepoolt

Tunnen, et e-õpet peetakse tähtsaks ühiskonna poolt

Iga õppeaine ainekava ei sobi e-õppe vormisõpetamiseks

Jah, kindlasti Pigem jah Nii ja naa Pigem ei Kindlasti mitte

Eeltoodu põhjal võib ennustada, et projekti tulemuste jätkusuutlikkuse ja süstemaatilise laiendamise võti on peidus kolmandas, prioritiseeritud tegevuste tsoonis. Siinkohal hinnati e-õppe prioritiseerimist kõige positiivsemalt just oma kooli juhtkonna tasandil, sellest pisut nõrgemaks peeti õpilaste poolset e-õppe tähtsustamist ja neist pisut tagapool oli ühiskonna roll e-õppe tähtsustajana. Huvitav oli see, et ennastjuhtivad õppijad hindasid e-õppe tähtsustamist oma kooli juhtkonna poolt oluliselt kehvemaks kui tugevajavad õppijad – justnimelt selle tunnuse osas oli kahe klastri vaheline erinevus nende hoiakutes kõige suurem, seda üle terve küsimustiku. Seda hoiakut saaks parandada ja ka tervet e-õppe arendusprotsessi jätkusuutlikumaks muuta kui kaasata e-õppes silma paistnud õpilaste esindajad kooli juhtkonna eestvedamisel tegutsevasse töörühma, mis suunaks ja nõustaks e-õppe alaseid arendustegevusi koolis. Kokkuvõtteks viimase teema kohta võib kinnitada, et õpilased on e-õppe jätkuva arendamise suhtes nende koolis suhteliselt positiivselt häälestatud ja leiavad, et nende koolis on selleks head eeldused loodud nii tehniliste/korralduslike piirangute eemaldamisega kui ka juhtkonna ja õpilaste poolt e-õppe tähtsustamisega.

6. Õpianalüütika e-kursustel Esialgselt kavandatud andmete kogumist Google Analytics abil ei õnnestunud septembris käivitada, sest Havikese teenustepaketti kuuluva Moodle puhul puuduvad selleks õigused ka koolipoolsel Havikese administraatoril. Samas on Moodle’i enda kasutusstatistika peaaegu samaväärne, sisaldab piisavalt andmeid ja eeldab ainult pisut rohkem käsitööd andmete kättesaamisel ja puhastamisel. Iga Projektis osalenud kooli Moodle serverist eskporditi MS Excel formaadis viimase 6 kuu kasutusstatistika seistme kõige aktiivsemalt külastatud e-kursuse kohta. Seda andmestikku analüüsiti MS Excel ja SPSS v. 20 tarkvara abil. Põhjalikum kokkuvõte õpianalüütikast ei mahu käesolevasse aruandesse, see on plaanis avaldada teadusartiklina rahvusvahelises, kõrgeima taseme teadusajakirjas. Siinkohal teeme illustreeriva kokkuvõtte ühe selle kooli jaoks tüüpilise e-kursuse logi analüüsist iga Projektis osalenud kooli kohta. Andmekaitse huvides ei avalda me siinkohal ei õpilaste ega ka õpetaja andmeid. Tallinna TG näidiskursusel osales 46 10E klassi õpilast, kokku sooritasid nad e-kursusel 6883 tegevust, mis kanti Moodle logifaili. Võrdluseks – samal kursusel tegi õpetaja kokku 5022 ja teda toetanud haridustehnoloogid 286 tegevust. Õpilaste aktiivsuse tase ja käitumismustrid e-kursusel erinesid suuresti (vt. Joonis x allpool). Kui kõige aktiivsem õpilane jättis oma tegevustest Moodle logisse jälje ligi 800 korral, siis seitsmel õpilasel jäi tegevuste skooriks 10 või alla selle. Keskmine kursuse tegevuste arv ühe õpilase kohta oli 152.

Joonis x. Õpilaste aktiivus TTG e-kursusel – õpilase sooritatud tegevuste arv. Kui vaadata tegevuste sageduse jaotumist tegevuse tüüpide kaupa, siis kursuse avalehe vaatamine moodustas 24% kõigist tegevustest antud e-kursuse Moodle logis. Viis õpilast 46-st ei jõudnudki kunagi avalehest kaugemale. Sageduselt järgmiseks osutusid foorumi vaatamine, ülesande vaatamine ja foorumipostituse lugemine – vastavalt 21%, 18% ja 17% kõigist tegevustest. Moodle keskkonda salvestatud õppematerjale vaadati õpilaste poolt 699 korral keskmiselt 18 korda ühe õpilase kohta, seejuures kõige enam 69 ja vähemalt 2 korda ühe õpilase kohta, jättes kõrvale need seitse õpilast, kes üldse õppematerjale ei vaadanud. Väljaspool Moodle keskkonda asuvaid õppematerjale (URL) külastati õpilaste poolt 239 korral. Õpetaja poolt antud ülesannete lahendusi esitati õpilaste poolt Moodle vahendusel 147 korral, keskmiselt 6 õpilase kohta

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 41 43 45

(maksimum 16 ja miinimum 1). Huvitav oli see, et kaks kõige aktiivsemalt Moodle’is tegutsenud tegutsenud õpilast jäid kodutööde esitamise sageduse osas klassi keskmiste sekka ja ei hiilanud ka õppematerjalide vaatamise sagedusega – oma aktiivsuse rekordi püstitasid nad tänu sagedale foorumi lugemisele, aga ka foorumipostituste kirjutamise osas kuulusid nad mõlemad edetabeli tippu. Üldiselt esines foorumipostituste kirjutamist 10 korda vähem kui foorumi lugemise sündmusi, mis on suhteliselt tavaline sedalaadi õppeotstarbelistest foorumites. Ülejäänud tegevusi (s.h. teise Moodle-kasutaja profiililehe vaatamisi, uue foorumivestluse algatamisi, postituse muutmisi ja tagasiside-ankeedi täitmisi) esines e-kursuse jooksul juba oluliselt vähemal määral: 52 või vähem.

Joonis x. Tegevuste sagedus tegevuse tüüpide kaupa TTG Moodle e-kursuse logis. Moodle tegevuste ajatempleid analüüsides nägime, et õpetajate hinnangutel oli tõepõhi all õpilased kasutavad Moodle keskkonda peaaegu ööpäevaringselt (vt Joonis x allpool). TTG õpilaste puhul esines kõige sagedamini Moodle tegevusi ajavahemikus 19.00 – 22.00, aga suhteliselt aktiivne tegevus käis ka tund enne ja pärast keskööd.

Joonis x. TTG õpilaste tegevuste jaotumine Moodle e-kursusel ööpäeva lõikes.

1644

1437

1209

1170

699

239

147 119 52 27 19 12

Kursuse avalehe vaatamine

Postituse lugemine

Ülesande vaatamine

Foorumi lugemine

Materjali vaatamine

URL avamine

Ülesande esitamine

Foorumipostitus

Kasutaja vaatamine

Foorumilõime lisamine

Postituse muutmine

Tagasiside täitmine

0

100

200

300

400

500

600

700

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25

Vana-Kalamaja TG näidiskursusel osales 83 õpilast 10.klassist, kes kokku jätsid Moodle logisse jäljed 3072 tegevusest. Samas oli õpetaja tegevusi sellel kursusel peaaegu kaks korda rohkem – 6012. Haridustehnoloog ja infojuht olid jätnud antud kursuse logisse jäljed 463 tegevusest. Ka VKTG-s esinesid suured erinevused õpilaste aktiivsuses e-kursusel. Kui kaks kõige aktiivsemat õpilast jätsid kumbki üle 500 jälje Moodle logisse (vt Joonist x allpool), siis rohkem kui pooled õpilased külastasid Moodle kursust kokku alla 6 korra ja nende külastuste puhul ei jõudnud üldjuhul kursuse avalehest kaugemale. Siinkohal tuleb arvesse võtta seda, et VKTG-s oli e-kursus pigem kontakt-tundidele täiendavaks ja mittekohustulikuks lisavahendiks.

Joonis x. Õpilaste aktiivus VKTG e-kursusel – õpilase sooritatud tegevuste arv. Huvitav oli see, et VKTG isegi kaks kõige aktiivsemat Moodle kasutajat olid suhteliselt erinevate käitumismustritega, rääkimata ülejäänutest. Tegevuste edetabelis kõrgeima koha sai üks õpilane tänu oluliselt kõrgemale tunnimaterjalide vaatamisele, seejuures oli tema kursuse külastuste arv oluliselt väiksem kui edetabeli teise koha omanikul (kes jällegi vaatas oluliselt rohkem ülesandeid).

Joonis x. Tegevuste sagedus tüüpide kaupa VKTG Moodle e-kursuse logis.

0

100

200

300

400

500

600

1 4 7 10 13 16 19 22 25 28 31 34 37 40 43 46 49 52 55 58 61 64 67 70 73 76 79 82

1060

729

386

255

247

113 60 49 28

15 tunni vaatamine

kursuse vaatamine

tunni käivitamine

ülesande vaatamine

materjali vaatmine

URL vaatmine

testi vaatamine

tunni lõpetamine

kasutaja vaatamine

testi sooritamine

VKTG näidiskursuse õpetaja lähenemine e-kursuse koostamisele erines oluliselt eelpool kirjeldatud TTG e-kursusest. VKTG näidiskursusel oli kõige olulisemaks vahendiks tund (lesson), mis kujutab endast veebilehe kujul Moodle sees loodud õppematerjali. Kui kursusele sisenemiste koguarv oli 729, siis uue tunni käivitamisi esines tervelt 386 juhul ja tunnimaterjalide vaatamisi 1060 juhul. Viimane osutuski kõige sagedasemaks tegevuseks VKTG kursuse logis, samas ei kasutanud teiste koolide õpetajad seda Moodle vahendit praktiliselt üldse. VKTG näidiskursuse loonud õpetaja kasutas aktiivselt ka ülesandeid, kuid need ei olnud üldjuhul Moodle kaudu vastuste/lahenduste esitamiseks. Seetõttu esines ülesande vaatamisi VKTG e-kursusel 255, kuid kodutöö üleslaadimisi vaid 2. Failina (üldjuhul PDF) Moodle keskkonda üles laetud õppematerjale vaadati 247 korral ja väljaspool Moodle’it paiknevaid õppematerjale (URL) 113 korral. VKTG õpetaja katsetas ühena vähestest ka valikvastustega teste – neid vaatasid õpilased vaid 60 korral. VKTG õpilaste Moodle-tegevused jaotusid ööpäeva lõikes pisut teisiti kui TTG õpilastel oluliselt sagedamini külastati e-kursust koolitundide ajal. Nagu jooniselt x näha, oli Moodle kasutamise tipptunniks ajavahemik kl 19-20. Samas oli ka VKTG-s õpilasi, kes e-kursusel pärast keskööd veel aktiivsust ilmutasid.

Joonis x. VKTG õpilaste aktiivsuse jaotumine Moodle e-kursusel ööpäeva lõikes. Rapla TG näidiskursusel osales 70 õpilast 10.klassist, samas oli õpetaja jätnud avatuks võimaluse siseneda e-kursusele ka anonüümse külalisena. Seda võimalust kasutas ilmselt mitu erinevat õpilast, kes olid oma salasõna unustanud või ei pidanud sisselogimist iga kord oluliseks. Seetõttu osutus RTG e-kursusel tegutsemise aktiivsuse edetabelis esikohal olevaks just see anonüümne külalisõpilane, kes jättis Moodle logisse jälje tervelt 2266 tegevusest. Jooniselt x jätsime loetavuse huvides anonüümse külalise statistika välja, aga ka ilma selleta on e-kursusel osalemise aktiivsuse edetabeli tipp muljetavaldav – esimesel õpilasel on logis kirjas 1174 tegevust ja rohkem kui 500 tegevusega on kirjas tervelt 7 õpilast. Tänu sellele on RTG näidiskursuse keskmine tegevuste arv ühe õpilase kohta suhteliselt kõrge 189. Intervjuudest selgus, et RTG-s on palju kaugelt käivaid õpilasi, kes kasutasid e-õppe võimalust kohalkäimise vähendamiseks ja õppisid e-kursuste toel pigem kodus.

0

50

100

150

200

250

300

350

400

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24

Joonis x. RTG õpilaste aktiivus e-kursusel – õpilase sooritatud tegevuste arv. Vaadeldes tegevuste jagunemist tüüpide kaupa (Joonis x allpool), näeme ka RTG näidiskursuse õpetaja katsetamisjulgust – e-kursust ette valmistades on ta proovinud koostada õpitegevusi erinevate Moodle poolt pakutavate vahendite peale. Kui VKTG näidiskursuse õpetaja erihuviks oli tunnimaterjalide kasutamine (Moodle moodul Lesson), siis RTG õpetaja poolt kasutatav instrumentaarium oli väga mitmekesine aktiivselt kasutati nii ülesandeid, wikit, sõnastikku kui teste.

Joonis x. Tegevuste sagedus tüüpide kaupa RTG Moodle e-kursuse logis.

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 41 43 45

1278

1268

946

853

783

359

197

169

106 95

55

49

47

45

44

ülesande vaatamine

kursuse vaatamine

sõnastik

testi jätkamine

materjali vaatamine

URL vaatamine

testi hindamine

testi vaatamine

wiki vaatamine

kodutöö üleslaadimine

wiki muutmine

foorumi lugemine

testitulemuste vaatamine

testi sooritamine

foorumisse postitamine

RTG õpilaste Moodle külastuste ajaline jaotumine ööpäeva lõikes sarnaneb pigem VKTG kui TTG omaga. Kasutamisaktiivsuse tipptunnid jäävad ajavahemikesse kl 11-12 ja k 19-20, samas püsib veebipõhiste tegevuste sagedus suhteliselt kõrge alates kl 10 kuni keskööni.

Joonis x. RTG õpilaste aktiivsuse jaotumine Moodle e-kursusel ööpäeva lõikes. Tallinna Vanalinna TG näidiskursusel osales 34 õpilast 10.klassist. Nad jätsid oma veebipõhistest tegevustest Moodle logisse jälje 4343 korral, samas kui õpetajal kogunes tegevusi e-kursusel 2510. Jooniselt x allpool on näha, et TVTG õpilaste aktiivsus antud e-kursusel jaotus üle kõigi õpilaste oluliselt ühtlasemalt kui eespool kirjeldatud teiste koolide näidiskursuste puhul. Kuigi kolm õpilast paistavad silma teistest suurema aktiivsusega, ei ole nende skoor vaid napilt kaks korda suurem klassi keskmisest (mis oli 127). Oluliselt vähem on selles klassis ka neid õpilasi, kelle aktiivsus e-kursusel jäi alla 10 tegevuse piiri.

Joonis x. TVTG õpilaste aktiivus e-kursusel – õpilase sooritatud tegevuste arv. Kui vaadelda õpilaste tegevuste jagunemist TVTG näidiskursusel tegevuse tüüpide kaupa, siis paistab silma aktiivsuse suhtlaselt ühtlane jaotumine ülesannete, Moodle-väliste allikate (URL) ja Moodle lehena loodud õppematerjalide kasutamise vahel. Viimane materjali tüüp oli taas iseloomulik vaid antud näidiskursusele ja ei esinenud ühelgi eelpool kirjeldatud e-kursustest.

0

100

200

300

400

500

600

700

800

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24

0

50

100

150

200

250

300

1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33

Ka õpilaste poolt failina üles laetud kodutöid oli käesoleval kursusel oluliselt rohkem kui eelpool analüüsitud teiste koolide e-kursustel.

Joonis x. Tegevuste sagedus tüüpide kaupa TVTG Moodle e-kursuse logis. TVTG näidiskursusel osalenud õpilaste veebipõhiste tegevuste ajaline jaotumine ööpäeva lõikes erineb teistest eelpool analüüsitud näidiskursustest oluliselt üldjuhul kasutasid TVTG õpilased Moodle’it koolitundide ajal (see seletab ka õpilaste aktiivsuse edetabeli oluliselt ühtlasema jaotuse).

Joonis x. TVTG õpilaste aktiivsuse jaotumine Moodle e-kursusel ööpäeva lõikes.

1090

753

739

554

261

134

131

117 116

105 71

46 42

20 Kursuse vaatamine

Ülesande vaatamine

URL vaatamine

Lehe vaatamine

Testi vaatamine

Kodutöö esitamine

Testi jätkamine

Testi sooritamine

Testitulemuste vaatamine

Testi lõpetamine

Foorumi lugemine

Postituse lugemine

Materjali vaatamine

Kasutajate vaatamine

0

200

400

600

800

1000

1200

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24

7. Kokkuvõtted intervjuudest Pärast pilootkursuste lõppemist viidi jaanuari lõpul neljas pilootkoolis läbi rühmaintervjuud õpetajatega. Kui esialgu oli uuringus kavandatud kaasata rühmaintervjuusse igast koolist kaks õpetajat, koolijuht ja kaks õpilast, siis pärast arupidamist koolide esindajatega sai sihtrühma muudetud ja kutsutud intervjuule üksnes õpetajad. Põhjuseks on see, et koolijuhtidel ei olnud pilootkursustest põhjalikku ülevaadet ja õpilastelt laekus juba veebipõhisest küsitlusest piisavalt infot. Samas pidasime oluliseks, et õpetajad saaksid rühmaintervjuus vabamalt oma (ka kriitilist) arvamust avaldada kui õpilasi ja koolijuhti juures ei ole. Tallinna Vana-Kalamaja TG-s ja Rapla TG-s osales rühmaintervjuus kummaski 5 õpetajat, Vanalinna TG-s 4 ja Tallinna TG-s 3 õpetajat. Vana-Kalamaja TG-s viidi intervjuu läbi vene keeles. Intervjuu kestis 40-60 minutit ja iga õpetaja sai igal teemal oma hinnanguid ja arvamusi välja öelda. Intervjuu oli üles ehitatud poolstruktureerituna, konkreetsete küsimuste asemel olid ette valmistatud intervjuu käigus käsitlemist vajavad teemad

- taustainfo: mis aines, mis klassile ja mil viisil e-kursuseid pakuti

- õpetaja rahulolu e-kursuse läbiviimisega

- õpetajate ja õpilaste e-õppeks valmisolek ja motivatsioon

- e-kursuse õpitulemused: väljalangevus, õppeedukus, kvaliteet, sooritused

- õpetaja käitumise muutumine võrreldes tavakursustega: õppe kavandamisel,

õpetamisel, õpitulemuste hindamisel

- õpilaste käitumise muutumine: enesejuhitavus, vastutus, tähtaegadest

kinnipindamine

- tugi e-õppele koolis, projektis

- e-õppe jätkumine ja laienemine pärast projekti lõppu: teised ained, õpetajad,

koolid, koolidevaheline koostöö

- õpetajate poolt tunnetatavad probleemid ja vajadused seoses e-õppega

Nagu eelpool mainitud, oli pilootkursuste läbiviimine Tallinna TG-s korraldatud teisti

kui ülejäänud koolides. 2012 suvel võeti osa õpilasi vastu 10E klassi, milles kõiki

õppeaineid õpiti e-õppe vormis, seejuures vähendades auditoorse õppetöö koormust

tänu veebipõhise õppe mahu suurendamisele. Seetõttu olid TTG e-kursused kohati

põhjalikumalt ette valmistatud, õpilastele oli rohkem töölehti ja ülesandeid pakutud

ning iga õpetaja oli valmistanud ette 2-3 e-kursust. Teistes koolides oli e-kursustel

pakutavad õppematerjalid ja ülesanded kas täiendavaks (ja mittekohustuslikuks)

lisamaterjaliks auditoorsetele tundidele ja õpikule või siis toetamaks nende õpilaste

individuaalset õpet, kes mingil põhjusel ei saanud igal kontakt-tunnil osaleda. Kõik

intervjueeritud õpetajad jäid e-õppe kogemusega rahule, ei kahetsenud sellega

kaasnenud lisatööd ja muudatuste tegemist tavapärases õppetöös. Kuigi e-kursust ette

valmistades õppematerjalide leidmisega internetist ei olnud õpetajatel probleeme

(materjale on iga aine jaoks pigem ülekülluses), oli kõige suuremaks väljakutseks

materjalide didaktiline kombineerimine õpilasi huvitavate tegevuste ja ülesannetega.

Kõige rohkem meeldis õpetajatele võimalus Moodle keskkonnas erinevat tüüpi

motiveerivaid lisamaterjale pakkuda õpilastele ja neid materjale pidevalt

täiendada/parandada. Ei meeldinud see, et Wordi dokumendina üles laetud materjale

ei saanud otse Moodle keskkonnas muuta – pidi oma arvutis uue versiooni tegema,

selle Moodle’isse laadima ja vana versiooni ära kustutama. Osaliselt vene

õppekeelega VKTG õpetajad väärtustasid ka Moodle kasutamist paralleelsete

venekeelsete lisamaterjalide jagamiseks õpilastele, kelle jaoks eestikeelne õpik

puuduliku keeleoskuse tõttu üle jõu käib. Enamik intervjueeritud õpetajatest tugines

oma e-kursusel peamiselt oma aine õpikule, Moodle’isse pandi lisamaterjalid. Samas

oli igas koolis selliseid õppeaineid, mille kohta veel uuele õppekavale vastavat õpikut

polegi ja Moodle e-kursus täitis sisuliselt õpiku rolli (nt. “Kaasaegne vene kirjandus

VKTG-s”, “Elukestev õpe” TTG-s, “Uurimistöö alused” RTG-s). Osades õppeainetes

lisas e-kursuste ettevalmistamisele keerukust aine spetsiifika: nt. matemaatikas

valemite, sümbolite ja graafikute ning geograafias ja ajaloos kaartide kasutamine.

Õpilaste e-õppeks valmisoleku osas avaldasid õpetajad erinevaid seisukohti: kui

enamus õpetajatest pidas õpilaste arvutioskusi piisavaks, siis teised meenutasid

mitmeid intsidente e-kursuste algfaasis. Näiteks ei saanud mõned Vana-Kalamaja TG

õpilased aru töökäsust “Laadige oma vastused üles” (Загрузите свои ответы) –

vastused trükiti paberile ja jäeti õpetaja poskasti kooli koridoris. Informaatika alase

sõnavara mittetundmise üheks põhjukseks pidasid VKTG õpetajad informaatika kui

eraldi õppeaine puudumist täiskasvanute gümnaasiumi õppekavas. Samas olid

õpetajad ühel meelel, et pea kõik õpilased oskavad arvutit kasutada mängimiseks ja

suhtlemiseks. Õpetajad leidsid, et 10.klassi õpilastel võiks olla pisut põhjalikum e-

õppesse sissejuhatav kursus, kus tagataks igale õpilasele piisavad tehnilised

pädevused Moodle, MS Wordi ja veebi kasutamiseks. Peaaegu kõik õpetajad viisid

oma e-kursuse lõpul läbi tagasiside kogumise õpilastelt, seal hindasid õpilased oma

esimest e-õppe kogemust valdavalt positiivselt, tõstes esile eelkõige e-õppe

paindlikkust.

Kui palusime õpetajatel hinnata õpilaste rahulolu e-kursustega, siis mainiti üksikute

õpilaste ebakindlust e-kursuse algfaasis. Kui teiste koolide õpetajad hindasid õpilaste

hoiakud valdavalt positiivseks, siis VKTG õpetajad tõid esile suhteliselt suure osa

õpilaste negatiivseid hoiakuid e-õppe suhtes. Selle põhjuseks oli eelkõige õpilaste

harjumatus kasutada veebipõhiseid infosüsteeme, eriti veel osaliselt eesti- või

ingliskeelse kasutajaliidesega (või eestikeelsete õppematerjalidega). Oli esinenud

juhtumeid, kus kõigi õpilaste sisselogimine Moodle keskkonda võttis 15 minutit

kirjandustunni ajast – kellel parool meelest läinud, kes ei saa süsteemi eestikeelsetest

teadetest aru. Mõned õpilased tunnistasid, et kardavad Moodle’is midagi valesti teha,

mille tulemuseks oleks kas enda või teiste failide kustutamine vms. Kuna õpilaste

ettevalmistus ja häälestatus oli erinev, siis VKTG õpetajad üritasid paindlikkust

tagada ja lubasid kodutööde esitamist kolmel erineval moel: osa õpilastest laadis selle

Moodle keskkonda üles, osa saatis e-kirja manuses õpetajale, osa aga kirjutas

pastakaga paberile ja jättis õpetaja postkasti kooli koridoris. Õpilastele on selline

paindlikkus küll mugav, kuid õpetaja töökoormust suurendab see oluliselt. Õpilaste

suhtumises e-õppesse mainisid nii RTG, VKTG kui TTG õpetajad, et 10.klassi

õpilaste seas leidub veel selliseid, kel pole veel välja kujunenud õpiharjumused ja

sihikindlus, mistõttu nad ei pruugi e-õpet nii palju väärtustada kui 12.klassi õpilased.

E-kursuste tulemuslikkus õppekavas ettenähtud õpitulemuste vaatenurgast hinnati

õpetajate poolt heaks, TTG 10E klassi puhul näitas õpetajate poolt tehtud analüüs

lausa olulist õpitulemuste paranemist võrreldes e-õpet mittekasutanud tavaklassidega.

Kõik õpetajad plaanivad e-kursustega ka järgmisel aastal jätkata, hoolimata projekti

lõppemisest.

Tuleviku vaadates unistasid õpetajad ajast, mil õpikute asemel juba

haridusministeeriumi või õpikukirjastuste poolt valmis e-kursused ja videoklipid

Moodle’isse tulevad, mis vähendaks nende lisatööd. E-õppe laiemapõhjaline

kasutamine eeldaks ka igal õpilasel oma sülearvuti olemasolu, sest kooli ühest-kahest

arvutiklassist ei piisa e-kursuste kontakt-tundide läbiviimiseks kõigis ainetes. VKTG

õpetajad pidasid realistlikuks võimalust kaasata õpilasi ainealaste digitaalsete

õppematerjalide tegemiseks käesolevast aastast kohustuslikuks muutunud uurimistöö

ja loovtöö koostamise raames.

Õpetajad pidasid oluliseks haridustehnoloogi olemasolu koolis ka pärast projekti

lõppu, kelle käest saaks nii tehnilist abi Moodle kasutamisel kui ka juhendamist

digitaalsete õppematerjalide koostamisel. Rohkem kui pooled intervjueeritud

õpetajatest pidasid oluliseks ka edaspidi motiveerida rahaliselt (või ülikoolide

eeskujul “vaba semestrit” võimaldades) uute e-kursuste väljatöötamist, vastasel juhul

võib ka käesolevast Projektist innustust saanud entusiastidel kaduda huvi asja vastu.

8. Kokkuvõte SA Innove rahastatud projekti nr 1.1.0801.10-0100 “E-õppemeetodite rakendamine mittestatsionaarses õppes” raames läbi viidud uuringu eesmärgiks oli selgitada välja Projekti käigus loodud ja piloteeritud e-kursuste kvaliteet ja sobivus rakendamiseks täiskasvanute gümnaasiumi õppetöö kontekstis lähtudes Projekti eesmärkidest. Käesoleva uuringu objektiks olid Projekti raames loodud 24 e-kursust, mida katsetati õppetöös neljas täiskasvanute gümnaasiumis ajavahemikul 2012.a. septembrist 2013.a. jaanuarini Õpilaste seas läbi viidud veebipõhise küsitluse, õpetajate rühmaintervjuude ja e-kursuste logianalüüside põhjal otsisime vastuseid järgmistele uurimis-küsimustele

M P - ü - suhtes?

M P - e-kursuste kvaliteediga (s.h. sisu, korraldus, tulemuslikkus)? - ?

M P - ü ?

Lisaks otsisime kinnitust ka järgmisele hüpoteesile e P - -kursuste sisu, korraldust, tulemuslikkust ja e- ali. Esimese uurimisküsimuse osas leidis uuringu tulemusel kinnitust fakt, et valdav osa õpilastest on e-õppeks valmis nii internetile ligipääsu, tehniliste oskuste kui ka oma igapäevaste interneti kasutusmustrite poolest. Seega osutus alusetuks õpetajate poolt varasemates uuringutes ilmutatud skeptiline hinnang õpilastel koduarvutite puudumise ja puudulike IKT-pädevuste osas. Samas ilmutas märkimisväärne osa küsitletud õpilastest motivatsioonipuudust e-õppe laiemaks kasutuselevõtuks. Õpetajatega läbi viidud rühmaintervjuudest selgus ka, et õpilaste tehnilised oskused pole nii heal tasemel kui nad ise arvavad – korduvalt esines probleeme isegi nii lihtsa asjaga kui Moodle keskkonda sisse logimine. Seetõttu teeme uuringu tulemuste põhjal järgmised ettepanekud e-õppe edendajatele täiskasvanute gümnaasiumides

Kõik täiskasvanute gümnaasiumid peaksid sisse viima äsja vastu võetud 10.klassi õpilaste IKT oskuste testimise kohe septembrikuus ning pakkuma e-õppeks vajalike IKT-pädevuste baaskursust nendele õpilastele, kes testi ei läbinud.

Täiskasvanute gümnaasiumide juhtkonnad ja õpetajad võiksid julgustada õpilasi ostma laua-arvuti asemel süle- või tahvelarvuteid ja soovitada õpilastel neid tundides kasutada. See tooks kaasa muutuse arvutikasutamise mustrites, sest hetkel on need liigselt suhtlus- ja meelelahutuskesksed.

Teine uurimisküsimus leidis uuringu käigus positiivse vastuse valdav osa pilootkursustel osalenud õpilastest ja õpetajatest jäid rahule e-kursuste sisu, õppematerjalide ja korraldusega. Huvitav oli see, et hoolimata sarnasest varasemast kogemusest e-õppega (või pigem kogemuste puudusest) ja identsest e-õppe metoodika koolitusest, osutusid erinevused õpetajate poolt loodud e-kursuste didaktilises ülesehituses olema suhteliselt suured. Erinesid ka kooli tasandi lähenemised e-kursuste rakendamisele, mis on ka loomulik, sest iga Projektis osalenud kool erineb teistest oluliselt. Siit ka siis järgmised ettepanekud täiskasvanute gümnaasiumide e-õppe edendajatele tulevikuks

Ei ole mõistlik suruda kõigile koolidele ja õpetajatele peale ühtset lähenemist e-õppele, tuleb usaldada koolijuhtide visiooni ja õpetajate pedagoogilist loomingulisust e-õppe metoodika ja vahendite kohandamisel vastavalt enda ja õpilaste vajadustele. Samas on oluline, et mingid reeglid kooli tasandil läbi räägitaks ja konsensuslikult kinnitataks näiteks kontakt-tundide maht ja roll e-kursustel, e-kursuse lõpetamise tingimused, miinimumnõuded e-õppematerjalide ja e-kursuste kvaliteedile.

Projekti raames loodud ja spetsiaalselt täiskasvanute gümnaasiumide õpetajatele kohandatud õpetajakoolituskursus koos järgneva haridustehnoloogilise toega e-kursuste koostamise faasis osutusid tulemuslikuks ja vääriksid ka edaspidi rakendamist õpetajate ettevalmistamisel.

Projekti käigus loodud ja uuringu käigus kvaliteetseks tunnistatud e-kursused tuleks teha eeskujuna kättesaadavaks kõigile täiskasvanute gümnaasiumide õpetajatele. Miski ei inspireeri õpetajat e-õppega alustama paremini kui teiste õpetajate poolt läbikatsetatud head eeskujud.

Kolmanda uurimisküsimuse vastuse võib uuringu põhjal kokku võtta järgmiselt pilootkursustel osalenud õpilased ja neid läbi viinud õpetajad on valdavalt huvitatud ja motiveeritud e-õppega jätkamisest, nähes e-õppel suurt potentsiaali täiskasvanute gümnaasiumide õppekvaliteedi parandamisel ja õppetöö korralduse paindlikumaks muutmisel. Kuna pärast edukalt kulgenud pilootkursuseid oleks ebamõistlik jätta e-õppe arendustegevus pooleli, siis soovitame Porjektis osalenud koolide juhtkondalele järgmisi samme e-õppe viimiseks järgmisele tasandile oma koolis

Leida võimalused kasvõi osalise tööajaga haridustehnoloogi ametikoha loomiseks koolis, et tagada õpetajate edasine areng ja tugiteenused e-õppe valdkonnas

Kaasajastada kooli IKT taristu, sealhulgas leida optimaalne lahendus e-õppekeskkonna ja digitaalsete õppematerjalide veebimajutusteenusele (nt. EITSA kesksel Moodle-serveril ja õpiobjektide repositooriumis)

Ilmutada regulaarselt ja mitte üksnes sõnades avalikult juhtkonna toetust e-õppe alasele arendustööle oma koolis, et see ei jääks üksikute entusiastidest õpetajate erahobiks

Leida võimalusi e-õppe arenduses edukate õpetajate motiveerimiseks ja premeerimiseks, kusjuures alati ei pea see olema rahaline preemia.

Kuna e-õppe alane arendustegevus on keerukas ja kulukas, otsida võimalusi efektiivsete ja püsivate koostöövormide leidmiseks täiskasvanute gümnaasiumide vahel. Eeskuju saaks siinkohal võtta E-ülikooli ja E-kutsekooli konsortsiumidest, mis tegutsevad EITSA juures.

Mis puudutab hüpoteesi täiskasvanud õppija enesejuhitavusest ja selle mõjust õpilase hinnangutele e-kursuste kvaliteedi kohta, siis olulisi erinevusi ennastjuhtivate ja tugevajavate õppijate vahel oli ankeedis sisaldunud tunnuste osas suhteliselt vähe. Peamised erinevused seisnesid hinnangutes oma kooli juhtkonna poolt e-õppe tähtsustamise kohta (ennastjuhtivad olid oma hinnangutes kriitilisemad), enda IKT-pädevuste kohta (tugevajavad hindasid end nõrgemaks) ja e-kursustel kasutatud digitaalsete õppematerjalide kohta (ennastjuhtivad olid vähem rahul). Põhjalikumad kokkuvõtted käesolevast uuringust on plaanis avaldada juba teadusartiklite vormis 2013 aasta jooksul.

Lisad Ankeet