1

10/2013

* Konverents „Laulu- ja tantsupeo puudutus ajas“ * Sotsioloogiline uuring „Minu laulu- ja tantsupidu“*

* Pärimuse päitsed * Pillipidu * Palju õnne*

ERRS KUTSUB JUUBELIPEOLE!

Hea seltsi liige, rahvamuusik, tantsija, õpetaja, sõber, kutsume Sind 23. novembril kell 18 Tallinna Lennusadamasse seltsi

25. juubelile! Toimub juubelikontsert ja ERRSi aastapreemiate kätteandmine.

Osavõtust palume teatada hiljemalt 31. oktoobriks e-postil errs@errs.ee

ÜHESMÕTLEMINE OLEMISE VIISIL. KONVERENTS “LAULU- JA TANTSUPEO PUUDUTUS AJAS” 24.-25. oktoobril KUMU auditooriumis Käesoleval aastal täitub 10 aastat laulu- ja tantsupeo traditsiooni kandmisest UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Seoses sellega korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA koostöös Eesti Kooriühingu, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Kultuuriministeeriumiga 24. – 25. oktoobril laulu- ja tantsupeo mõjuuuringust inspireeritud konverentsi Ühesmõtlemised olemise viisil: “Laulu- ja tantsupeo puudutus ajas”. Osalema on kutsutud ka Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeo korraldajad ning kunstilised toimkonnad.

Laulu- ja tantsupeo mõjuuuringu valmistasid Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA eestvõttel ja Marju Lauristini juhendamisel ette koori- ja tantsuliikumise eestvedajad, laulu- ja tantsupeo korraldajad ning mitmed kaasamõtlejad. Uuringu viis käesoleva aasta alguses läbi Saar Poll ning küsitlus hõlmas u 1300 eesti keelt kõnelevat inimest vanuses 15-74 eluaastat. Uuringu tulemusi ning järeldusi esitleb Marju Lauristin esimest korda avalikult konverentsil.

Tegu ei ole päris klassikalise konverentsiga vaid ennekõike just ühesmõtlemisega. Kahel päeval on kavas ettekanded, mis käsitlevad laulu- ja tantsupeo rolli ühiskonnas ning vaatlevad peo korralduse ja formaadiga seotud teemasid. Koos Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeo korraldajatega vaadatakse, millised on olnud esimesed 10 aastat UNESCO maailmapärandi nimekirjas ning Erik Terk Tulevikuuuringute Instituudist kirjeldab uuringule tuginedes erinevaid võimalikke arengustsenaariumeid.

Ettekandega esinevad lisaks Marju Lauristinile ja Erik Terkile veel teiste hulgas Raul Talmar, Aarne Saluveer, Angela Arraste, Aet Maatee ning Rein Veidemann.

Teemablokkide juurde on Neeme Raua ja Indrek Treufeldti juhitud mõtteringidesse kutsutud Toomas Paul, Rein Lang, Margus Allikmaa, Kalev Järvela, Tõnu Kõrvits, Maie Orav ja paljud teised.

Konverentsi ülekannet saab vaadata aadressil err.uudised.ee.

2

SOTSIOLOOGILINE UURING „MINU LAULU- JA TANTSUPIDU“ Marju Lauristini ettekande teesid

Ettekanne tutvustab sotsioloogilise uuringu „Minu laulu- ja tantsupidu“ tulemuste põhjal tendentse peoliste hoiakutes ja ootustes laulu- ja tantsupidude suhtes. Uuringu andmestik koguti Saar Polli kaasabil elanikkonna esindusliku küsitlusena. Küsitlus toimus märtsis 2013 ja hõlmas 1008 eestikeelset vastajat vanuses 15-74 aastat.

Laulupeo olulisus Küsitlus „Minu laulu- ja tantsupidu“ näitas selgelt, et laulu- ja tantsupeo traditsioon Eestis on väga tugev ja elujõuline. Absoluutne enamus, 96% küsitletutest pidas pidu oluliseks sündmuseks, seejuures 63% väga oluliseks. 84% vastajatest (noortest 79%) leidis, et LTP on ja jääb eestlaste identiteedi väljenduseks.

82% (noortest 68%) ootab LTP-lt eeskätt rahvuslikke tundeid, mitte meelelahutust. 77% (noortest 67%) oli seisukohal, et LTP on ainulaadne eesti rahva püha, mitte meelelahutuslik meediasündmus või turistidele mõeldud kommertsüritus.

Laulupidudes on vahetult osalenud pool eesti rahvast. Küsitlus näitas, et peaaegu pool eesti rahvast (49%) vanuses 15-74 aastat on oma elu jooksul laulu- ja tantsupidudel vähemalt korra osalenud laulja, tantsija, koori- või tantsujuhi või korraldajana. Kaks kolmandikku küsitletutest on pidudele vähemalt kord elus väljakul publiku hulgas kaasa elanud, 85% on pidude jälginud tele- või raadioülekandeid.

Viimase kümnendi tantsupidudel on osalenud 10%, publiku hulgas olnud 36% ja ülekandeid jälginud 77% rahvast. Vaid 9% küsitletutest ei omanud mingeid kokkupuuteid laulu- ja tantsupidudega.

LTP emotsionaalselt kõige mõjuvamad momendid olid küsitletute arvates: peoliste rongkäik läbi Tallinna (80%); tule süttimine ja avalaul (Koit, 70%); lõpulaul (Mu isamaa, 67%); rahvariides inimesed (50%); Tuljak tantsupeo lõpus (47%). LTP kava oodatuimad hetked on seotud eeskätt ühendkooride esinemisega laulupeo alguses ja lõpus. Tantsupeo kavast on eriti esile tõstetud finaali ja proloogi, kui kõik tantsijad on väljakul. Peol publikuna osalemise motivatsioon

Põhjuste hulgas, miks inimesed tahavad peol ise pealtvaatajana kohal olla, mainiti kõige rohkem rahvuslikku traditsiooni, väljakul valitsevat rahvuslikku ühistunnet ning pereliikmete, sõprade osalemist laulja ja tantsijana

Arvamuste hulgas, miks osa inimesi ei tule laulu- ja tantsupeole, domineerivad välised takistused - halb tervis, majutusraskused Tallinnas, transpordiraskused peole tulekul, töö ei võimalda jms.

Küsimusele, kas suurte vabaõhuürituste kõrval on laulu- ja tantsupidu kaotamas oma populaarsust ja ainulaadsust, vastas 73% küsitletutest eitavalt.

Peoelamuste erinevust uurides selgus 4 olulist laulu- ja tantsupeo tähenduse aspekti: esiteks, lauljate-tantsijate osalusrõõm ja esteetiline nauding; teiseks, publikut ja osalisi ühendavad elamused; kolmandaks, rahvusliku identiteedi, rahvustunde väljendamine; neljandaks, peo rituaalid ja pidulikud tseremooniad: avakõned, koori- ja tantsujuhtide pärgamine, peo sõnum ja kogu sündmuse pidulik kujundus. Nende aspektide olulisus osutus erinevaks nii vanusrühmade kui soolises lõikes.

Avatus muutusteks Lisaks peol osalemisega seotud väärtustele ja motiividele käsitletakse ettekandes lähemalt vastajate suhtumist peokava võimalikesse muutustesse. Selgus, et rahva enamuse hoiak on üsnagi konservatiivne, muutusi tuleks teha väga ettevaatlikult.

3

Enamus kõigis rahvarühmades peale 15-19 aastaste nõustub väitega, et laulu- ja tantsupidu peaks jääma truuks traditsioonidele. Domineerib arvamus, et laulupeo repertuaaris peaksid jätkuvalt aukohal olema üldtuntud isamaalised laulud. Tantsupeo kava suhtes on vähem üksmeelt, rohkem nõustujaid on seisukohal, et pidu peaks pakkuma rohkem ehedaid rahvatantse ja võiks sisaldada rohkem erinevate ajastute tantse.

Peoliste tüpoloogia Laulu- ja tantsupeos osalemise kogemuse järgi jaotusid küsitletud kuude tüüpi, keda iseloomustame ettekandes lähemalt sotsiaalse koosseisu, laulu- ja tantsupeoga seotud elamuste ja osalemise motiivide alusel kui ka peokavale suunatud ootuste alusel.

Osalustüüpide võrdlusest kasvab välja üldisem pilt põlvkondade vahetuse tähendusest peotraditsiooni kestlikkusele. Laulu- ja tantsupidude pikema kogemusega osalejad väärtustavad enam pidude rahvuslikku tähendust ja institutsionaalset vormi, samas kui nooremad vabas Eestis oma pidude kogemust kujundanud vastajad olid pigem institutsionaalsusest vabama rahvusliku orientatsiooniga pidude pooldajad ning väljendasid ka hedonistlikke või kultuuritarbijalikke ootusi peo sisu ja vormi suhtes.

Kokkuvõttes näitas uurimus laulu- ja tantsupidude traditsiooni kestlikkust ja jätkuvat olulisust eestlaste rahvusliku identiteedi püsimise jaoks. Laulu- ja tantsupeo osaliste ja pealtvaatajate näol on tegemist tugevate juurtega, valdavas enamuses pikaaegset ühist pidudekogemust jagava kogukonnaga. Samas hoiatavad need tulemused selle traditsiooni endastmõistetavana võtmise eest, järgmiste laulu- ja tantsupidude korralduses tuleb arvesse võtta suurenevat lõhet vanema põlvkonna konservatiivsuse ja nooremate osalejate muutustele avatud suunitluse vahel. Kokkuvõtte koostas Sten Weidebaum

Marju Lauristini ettekannet saab kuulata konverentsil 24.-25. oktoobril.

PÄRIMUSE PÄITSETEL TULEB ESITAMISELE 24 UUT SEADET Aasta tagasi alanud omapärane muusika- ja tantsuloojate kokkuköitmise konkurss Pärimuse päitsed jõuab piduliku lõpetamiseni 9. novembril kell 18 Mooste folgikojas Põlvamaal. Tegu on erilise loomingulise konkursiga, kus esmakordselt osalevad koos rahvamuusikast inspiratsiooni saanud muusikud ning traditsioonilist rahvatantsu uute tantsuseadetega rikastavad koreograafid. Konkursi esimeses pooles laekus 21 muusikapala 14 erinevalt esitajalt. Oma tööd esitasid konkursile ansamblid Agulisiilid, Alice Pehki vokaalgrupp, Ars Apta, Epifolium, Henri Käärik & Co,

Kihnu Poisid, Klapp, Kulno Malva & Tõnis Kirsipu, Midrid, Mikk Rebane, Oort, Opium Flirt, The General Vicinity ning Tuulepuu.

Seejärel lõi 17 koreograafi neile 24 tantsuseadet. Tantsuseadetega astuvad üles Jõgevahe Pere naised koos Jõgeva Muusikakooli lasterühmaga, Kagu Kabujalakõsõ, KammiRahaPole, Keereldi, Kullerid, Lee, Peetri lasteaed-põhikooli õpetajad, Soveldaja, Sonda naisrühm, Sukad ja Tagi, Sõleke, Sõprus, tantsuklubi Mathilde, Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel, Tsuua Sulatsõ, Uppsar, Viljandi Gümnaasiumi neiud.

9. novembri lõpukontserdit hindab loomingut žürii. Nii parimaks hinnatud muusikatöötlus kui parim tantsuseade saab preemiaks 1000 euro suuruse auhinna. Lisaks on auhindu veel teistele parimatele töödele.

Konkursi korraldab Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel, ERRSi, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse ning Eesti Kultuurkapitali toel.

Olete kõik kontserdile palutud. Sissepääs on kõigile huvilistele prii!

4

LÄHENEB PILLIPIDU 2014 Nagu juba tavaks saanud toimub koos laulu- ja tantsupeoga ka Pillipidu. See on rahvamuusikute päris oma pidu suure üldpeo sees. 3.-6. juulini toimuvad Tallinna eri paikades pilliliikide kontserdid, Pillipeo kulminatsioon ja peakontsert ja rahvamuusika koondorkestri etteaste on reedel, 4.juuli õhtul Kultuurikatlas. Pühapäeval osalevad liikide mängijad laulupeokontserdi koondorkestris.

Aasta lõpukuud on mõeldud kollektiividel iseseisvalt lugude omandamiseks ja õpetamiseks. Soovituslik on tellida piirkonna kollektiividel maakondlike kuraatorite abiga mentorkoolitus. Alates jaanuarist toimuvad koondorkestri ja pilliliikide kohustuslikud eelproovid. Iga peole sooviv kollektiiv peab osalema kahes proovis liigi kohta (nii koondorkester kui pilliliigid). Teine proovide voor lõppeb ettemänguga. Peole pääsejad selguvad peale seda.

KOONDORKESTRI PROOVID 1. eelproov Koht Esialgne aeg 18.01.2014 KAGU: Tartu-, Põlva-, Võru-, Valgamaa Otepää 10.00-19.00 19.01.2014 IDA: Ida- ja Lääne-Virumaa, Jõgevamaa Rakvere 10.00-19.00 25.01.2014 LÄÄNE: Viljandi-, Pärnu-, Lääne-, Saaremaa Pärnu 10.00-19.00 26.01.2014 PÕHJA: Harju-, Rapla-, Hiiumaa Viimsi 10.00-19.00

2. eelproov ja ettemängimine

9.03.2014 KAGU: Tartu-, Põlva-, Võru-, Valgamaa Otepää 10.00-20.00 30.03.2014 IDA: Ida- ja Lääne-Virumaa, Jõgevamaa Kiviõli 10.00-20.00 5.04.2014 LÄÄNE: Viljandi-, Pärnu-, Lääne-, Saaremaa Pärnu 10.00-20.00 6.04.2014 PÕHJA: Harju-, Rapla-, Hiiumaa Viimsi 10.00-20.00

PILLILIIKIDE PROOVID 1. eelproov Liik Koht Esialgne aeg 11.01.2014 Kandled Viimsi 10.00-18.00 12.01.2014 Lõõtsad Põlva 10.00-18.00 8.02.2014 Akordion (koos laulupeo koondorkestriga) Tallinn 10.00-16.00 9.02.2014 Näppepillid (koos laulupeo koondorkestriga) Tallinn 10.00-16.00 9.02.2014 Viiulid (koos laulupeo koondorkestriga) Tallinn 15.00-20.00

2. eelproov ja ettemängimine 12.04.2014 Näppepillid Tallinn 10.00-18.00 12.04.2014 Viiulid Tallinn 10.00-18.00 12.04.2014 Akordion Tallinn 10.00-18.00 13.04.2014 Lõõtsad Põlva 10.00-18.00 26.04.2014 Kandled: KAGU, LÄÄNE Pärnu 10.00-16.00 27.04.2014 Kandled: PÕHJA, IDA Viimsi 10.00-16.00

PILLIPIDU Neljapäev, 3. juuli 17.00 - Akordionite liigikontsert 19.00 - Näppepillide liigikontsert 22.00 - Kannelde öö Reede, 4. juuli 17.00 - Viiulite liigikontsert 20.00 - Pillipeo peakontsert, koondorkester Laupäev 5. juuli 11.00 - Eesti lõõtspillide liigikontsert Pühapäev, 6. juuli 12.00 - Laulupeo 2. kontsert, pilliliigid osalevad laulupeo koondorkestris

5

PALJU ÕNNE!

8.11 Natalja Mõttus 55 9.11 Eve Sinijärv 55

10.11 Paul Bobkov 55 10.11 Piia Liblik 30 11.11 Milvi Link 82

13.11 Toivo Luhats 75 17.11 Piret Lett 55

18.11 Kaja Normann 60 20.11 Julia Tross 35

21.11 Evi Raudsep 87 22.11 Juta Helilaid 65 23.11 Virve Muser 50 25.11 Pille Rebane 45

26.11 Anne Jürimäe 55

EGA SA UNUSTANUD! Kutsume tunnustama oma valdkonna aktiivseid ja tublisid inimesi!

Kandidaatide esitamise lõpptähtaeg on 1. november. Vaata lisa www.errs.ee

Järgmine ERRSi Teataja ilmub novembris. Kaastööd saata aadressile mart@errs.ee ( Mart Valner)