erinevate sisesekretoorsete näärmete hüpo- ja ... · viljastumine Östrogeenid valmistavad naise...

62
SUGUNÄÄRMED Liina Viksi Mari Timmer Stefania Koppel STOM II kursus

Upload: others

Post on 10-Feb-2020

2 views

Category:

Documents


0 download

TRANSCRIPT

SUGUNÄÄRMED

Liina Viksi Mari Timmer

Stefania Koppel

STOM II kursus

Östrogeenide ja gestageenide toimeefektid organismis

Östrogeenid

• 18-süsinikulised steroidhormoonid • Sünteesitakse androstenedioonist ja

testosteroonist • Sünteesipaigad on ovaariumide granuloosa- ja

teekarakud, platsenta, neerupealisekoor ja testiste Leydigi rakud

• Östradiool on potentseim östrogeen • Suurem osa östrogeene on veres seotuna

suguhormoone siduva globuliiniga (SHBG) • Oluline roll naise sugutunnuste kujunemises;

progesterooni jaoks ettevalmistav toime

Menstruaaltsükkel: östrogeenid kiirendavad ovariaalfolliikli valmimist

• Emakas põhjustavad: 1) endomeetriumi proliferatsiooni 2) suurendavad müomeetriumi kontraktsioone

• Tupes: paksendavad limaskesta mukoosarakkudes salvestatud glükogeeni suurenenud vabanemine

• Emakakaelas: muudavad limakihi koostist, muutes selle eriti ovulatsiooni paiku spermale läbitavamaks

Viljastumine

Östrogeenid valmistavad naise organismis

1) sperma ette ootsüüdi seina läbimiseks ja

2) viljastamiseks

3) reguleerivad ootsüüdi liikumise kiirust munajuhas

Raseduse ajal

Östrogeenid intensiivistavad

1) emaka verevoolutust

2) kasvuprotsesse ema organismis:

tupes, emakas, piimanäärmetes, veresoontes

Gonaadidevälised toimed • Östrogeenid: 1) stimuleerivad rindade teket puberteedi ajal 2) põhjustavad muutusi tupes ja nahaaluse rasvkoe paigutuses 3) põhjustavad koos androgeenidega karvakasvu

kaenlaalustesse ja häbemepiirkonda 4) suurendavad vere viskoossust 5) aeglustavad luude pikikasvu ning põhjustavad nii meestel kui

naistel epifüüside luustumist ja osteoblastide aktiveerumist 6) vähendavad LDL-i taset ning suurendavad VLDL-i ja HDL-i

taset plasmas 7) muudavad naha õhemaks ja pehmemaks, vähendavad

rasunäärmeid, suurendavad rasvavarusid nahaaluskoes 8) mõjutavad kesknärvisüsteemi funktsioone nt seksuaal- ja

sotsiaalkäitumist, tuju

Progesteroon

• 21-süsinikuline steroidhormoon • Sünteesitakse üle pregnenolooni kolesteroolist • Sünteesipaigad on kollaskeha, platsenta ja

ovariaalfolliiklid ning neerupealisekoor • Potentseim progestatsiooniline ehk rasedust

säilitav hormoon • Suurem osa progesteroonist on veres seotuna

kortisool-seonduva globuliiniga • Peamine toime on valmistada naise genitaaltrakt

ette viljastatud munaraku implanteerumiseks ja küpsemiseks ning säilitada rasedust

Emakas on progesterooni põhiline sihtelund

Kui östrogeenid on indutseerinud endomeetriumi paksenemise, põhjustab progesteroon:

1) müomeetriumi paksenemist

2) restruktureerib endomeetriumi näärmeid

3) muudab endomeetriumi verevarustust ja glükogeenisisaldust

Viljastumine

• Potentsiaalse viljastunud munaraku implanteerumiseks loob progesteroon soodsad toimed:

1) vähendab müomeetriumi aktiivsust

2) kitsendab emakakaela suuet

3) muudab kaela limakorgi spermale praktiliselt läbistamatuks

Sünnitusel põhjustab progesterooni taseme tõus kollagenaaside sünteesi lõdvendavad pingul emakakaela

• Progesterooni kõrge tase omab

1) analgeetilist toimet KNS-ile

2) suurendab vastuvõtlikkust epileptilistele hoogudele

3) suurendab basaalset kehatemperatuuri

* Basaalse kehatemperatuuri tõus on tingitud progesterooni põhiainevahetust intensiivistavast toimest

• Progesterooni alanenud taset peetakse ka tujumuutuste ja depressiooni põhjusteks:

1) enne menstruatsiooni (PMS – premenstrual syndrome) ja

2) pärast sünnitust (postpartum depression)

Gonaadidevälised toimed

• Neerudes vähendab progesteroon kergelt aldosterooni efekti, indutseerides nii NaCl suurenenud eritumist

Androgeensed hormoonid ning nende toime mehe ja naise

organismis

Mis on androgeenid ?

• steroidsed meessuguhormoonid

• olulised põhiliselt meestel suguliseks diferentseerumiseks, spermatogeneesiks, sekundaarsete sugutunnuste kujunemiseks, geenide ning anabolismi regulatsiooniks

• testosteroon ja tema metaboliidid:

dihüdrotestosteroon

androstenedioon

• androgeene toodetakse nii nais- kui meesorganismis, kuid erinevates kogustes

• meestel toodetakse otseselt testiste Leydigi rakkudes , naisorganismis aga munasarjades kolesterooli põhjal läbi mitme etapi

Gonadotropiinid

• on glükoproteiinid, struktuur mees- ja naisorganismis on sama

• toodetakse hüpofüüsis ning stimuleerivad gonaade

• olulisemad on folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) ja luteiniseeriv hormoon (LH)

• LH toimel moodustuvad meessugunäärmetes andreogeenid

• kõige tähtsam neist testosteroon, mis eritatakse verre ja toimib efektroelundi rakkudele

Androgeenide toime meesorganismis embrüonaalarengus

• toimub meesgenitaalide diferentseerumine

• lisaks on veel Mülleri inhibeeriv hormoon

• primordiaalstruktuurid: Wolffi ja Mülleri juha

• androgeenid stimuleerivad Wolffi juha -> munandimanused, seemnejuhad ja –põiekesed

• Mülleri inhibeeriv hormoon põhjustab Mülleri juha regressiooni

• maskuliniseerub ka loote aju

Androgeenide toime meesorganismis postembrüonaaleas normaalkoguses

• 1-2 ng/ml • hormonaalsetest protsessidest sõltuvad: sigimiselundite funktsioonid seksuaalkäitumine normaalne spermatogenees

• anaboolne toime (perifeerne toime): stimuleerivad valgu sünteesi intensiivistavad luude moodustumist inhibeerivad rasva ladestumist

Androgeenide toime meesorganismis postembrüonaaleas liigkoguses

• patoloogia tõttu

• või anaboolsete steroidide kasutamine, mis mimikeeerivad testosterooni toimet

• agresiivne käitumine

• liigne lihasmassi kasv

• kolesterooli taseme kõikumised, kõrge vererõhk, maksakahjustus, akne, südame vasaku vatsakese suurenemine, apoptootilised efektid neuronitele, depressioon

• võimalik liigse testosterooni konverteerimine östradiooliks -> rinnanäärme kasv, testikulaarne atroofia

Androgeenide mõju naisorganismile normaalkoguses

• embrüonaalstaadiumis endokriinne aktivatsioon ei ole vajalik

• peamine androgeenide ülesanne naisorganismis on konverteerimisel tekitada naissuguhormoone- östrogeene

• toodetakse neerupealisekoores, munasarjades ja mõneti ka rasvarakkudes

• stimuleeritakse karvakasvu (normaalset), hoiab ära liigse luukao

Androgeenide mõju naisorganismile liigses koguses

• virlisim – hääle madaldumine, mehele iseloomulik kehaehitus, kõdisti suurenemine

• hirsutism – liigne karvakasv • polütsüstilise munasarja sündroom (POS) • steriilsus, kõrge kolesterooli tase, südame

funktsiooni häired, menstruaaltsükli ebakorrapärasus

• raseduseaegne liigproduktsioon või –tarbimine viib naislootel mehelike tunnuste kujunemiseni ja vastupidi

Erinevate sisesekretoorsete näärmete hüpo- ja hüperfunktsiooni

tagajärjed organismi talitlusele

HÜPERFUNKTSIOON

• Tekkepõhjused – autonoomsed kahjustused – antikehad, mis stimuleerivad näärmekoe retseptoreid – hormoone produtseerivad kasvajad – inaktivatsiooni ja eliminatsiooni häired

• Morfoloogiline avadumine

– näärmeparenhüümi rakkude arvu ja suuruse kasv – kaasneb tuumade ja tuumakeste suurenemine – tulemusena suureneb organ märgatavalt

HÜPOFUNKTSIOON

• Tekkepõhjused

– lõpporgani põletikuline või isheemiline destruktsioon

– hormoonide häiritud biosüntees või sekretsioon

– lõpporganresistentsus vähenenud retseptortundlikkuse puhul

• Morfoloogiline avaldumine

– atroofilised muutusted koos interstitsiaalse kollageensidekoe rohkenemisega

HÜPOFÜÜS

Hüperpituitarism

• Hüpofüüsi eessagara hormoonide hüperproduktsioon – kortikotropiin ehk adrenokortikotroopne hormoon (AKTH) – türeotropiin (TSH) – prolaktiin – kasvuhormoon ehk somatotroopne hormoon (STH) – gonadotropiinid

• follikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) • luteiniseeriv hormoon (LH)

• Sagedasem põhjus → hormoone produtseerivad

tuumorid – ülekaalukalt healoomulised (hüpofüüsi adenoomid) – kasvavad ekspansiivselt

Kasvuhormooni hüperproduktsioon

• Lastel ja noorukitel → hiidkasv ehk GIGANTISM

– lõplik kehakasv ületab

tavalist kasvu tunduvalt

– proportsionaalne keha-

ehitus, kuigi alajäsemed

on pikemad kui kere

Kasvuhormooni hüperproduktsioon

• Täiskasvanutel → AKROMEGAALIA – perifeersete kehaosade (käte, jalgade) suurenemine

– näokolju väljaulatuvate osade suurenemine

– lõualuu suurenemine → laienenud hambavahed

– siseorganite suurenemine (maks, süda)

– kare hääl

– metaboolsed häired (diabeet,

hüpertensioon)

– suguorganite atroofia

Hüperkortisolism (Cushingi sündroom)

• AKTH ↑

– stimuleeritakse neerupealistes kortikosteroidhormooni sekretsiooni

• Naha hüperpigmentatsioon

• Aeglustunud haavade paranemine

Prolaktiini hüperproduktsioon

• Sugunäärmete alatalitlus • Sellega kaasnevad

– luteiniseeriva hormooni (LH) taseme muutus – menstruatsioonitsükli häired – amenorröa – galaktorröa – libiido langus – meestel impotentsus

• Hormoonaktiivsete adenoomide ekspansiivne kasv võib

põhjustada lokaalsümptomite tekke – nägemishäired tingituna survest chiasma opticumile

Hüpopituitarism

• Hüpofüüsi eessagara hormoonide hüpoproduktsioon

• Põhjused → parenhüümikahjustused – isheemilised – põletikulised – kasvajalised

• Avaldub, kui kahjustatud on enam kui 2/3

hüpofüüsi parenhüümist

Hüpopituitarism

• Kliinilised sümptomid (sulgudes toodud osalev hormoon)

– hüpogonadism (FSH, LH)

– hüpotüreoos (TSH)

– neerupealiste puudulikkus (AKTH)

– proportsionaalne hüpofüsaarne kääbuskasv (STH)

NEERUPEALISED

Neerupealised

• Koor → steroidhormoonid – glükokortikoidid (nt kortisool)

– mineraalkortikoidid (nt aldosteroon)

– seksuaalhormoonid (nt androgeenid)

• Säsi → katehoolamiinid – adrenaliin

– noradrenaliini

– dopamiin

Hüperkortisolism

• Glükokortikodide hüperproduktsioon

• Kõhetumine • “Poolkuunäo” teke • Hüpertoonia • Striiade moodustumine • Naha atroofia • Osteoporoos • Libiido langus • Impotentsus

Hüperaldosteronism

• Aldosterooni hüperproduktsioon

• Hüpertoonia

• Hüperkaleemia

• Alkaloos

• Lihasnõrkus

• Väsimus

Adrenogenitaalne sündroom

• Androgeeni sünteesi tõus

• Tütarlastel – Viriliseerumine – mehe sugutunnuste arenemine – Clitorise hüpertroofia

• Poistel – Pubertas praecox ehk varajane puberteet – Krüptorhism ehk munandilaskumatus

• Vahel kaasneb ka soolakaotussündroom

(hüponatreemia, hüpokaleemia)

Hüpokortitsism

• Neerupealise koore hüpofunktsioon

• Ainevahetushäired

• Muutub Na/K tasakaal viimase kasuks

• Hüpotoonia

• Üldine nõrkus

Hüpokortitsism

• Primaarne vorm → Addisoni tõbi

– naha tugev hüperpigmentatsioon (“pronkstõbi”)

– alakeha rasvumus

– infantiilsed suguelundid

• Sekundaarne vorm → hüpofüüsi puudulikkus

– vähenenud naha pigmentatsioon (“valge Addison”)

KILPNÄÄRE

Kilpnääre

• Struuma ehk hõõtsik – püsiv kilpnäärme suurenemine sõltumata patogeneesist või kilpnäärme funktsionaalsest seisundist

Hüpertüreoos

• Türoksiini (T4) ja trijoodtüroniini (T3) kõrgenenud produktsioon

• Kiirenenud põhiainevahetus

• Ülierutuvus

• Kaasneda võib struuma

• Eksoftalm ehk punnsilmsus

Hüpotüreoos

• Kilpnäärmehormoonide alaproduktsioon • Täiskasvanud

– Kõikide ainevahetusprotsesside aeglustumine – Aeglustunud reageerimine keskkonna mõjudele – Unisus, väsimus, nõrkus – Mälu halvenemine – Kehakaalu tõus – Hüpotoonia – Hormoonide asendusraviga reversiibel ehk

taaspöörduv

Hüpotüreoos

• Varajane lapseiga

– Hormoonide vaegus → raske kehaline ja vaimne arengupeetus (kretinism)

– Kasvuhormoon stimuleerib luu pikkus-kasvu → selleks on vajalik kilpnäärmehormoon → väike kasv

– Luude paksusesse kasvamine vähem häiritud → jässakad

Hüpotüreoos

• Vastsündinul vajalik kohene asendusravi, ennetamaks pöördumatuid ajukahjustusi (kuni täieliku idiotismini) – Hüpotüreoosiskriining

• Kilpnäärmehormoone võimalik sünteesida ainult siis, kui toiduga saadakse piisavalt joodi – Joodiprofülaktika !

Joodi lisamine keedusoolale (NaJ näol)

• Nii hüper- kui hüpotüreoosi puhul on praktiliselt kogu organism mõjustatud

• Sageli pole reproduktsioonmeditsiiniliste häirete põhjuseks häired hüpotalamuse-hüpofüüsi-gonaadide reglulatsioonsüsteemis, vaid kilpnäärme hüpo- või hüperfunktsioonis

KÕRVALKILPNÄÄRMED

Hüperparatüreoidism

• Parathormooni sekretsiooni tõus

• Pehmunud luud → spontaansed luumurrud

• Verevalumid

• Tsüstid

• Hüperkaltseemia koos lubimetastaasidega

• Soodustatud neeru- ja sapikivide teke

• Depressioon

Hüpoparatüreoidism

• Parathormooni sekretsiooni langus või puudumine

• Hüpokaltseemia → neuromuskulaarse erutuvuse suurenemine

PANKREAS

Hüpofunktsioon

• Insuliini sekretsiooni langus

• Kujuneb diabetes mellitus

• Vere suhkrusisaldus suureneb

• Osa glükoosist eritub uriiniga

• Uriin muutub magusaks

• Lipolüüsi stimulatsioon → ketokehade moodustumine

• Võib tekkida diabeetiline kooma → surm

• RAVI: insuliini manustamine

Hüperfunktsioon

• Näiteks Langerhansi saarekeste tuumori või insuliini liigse manustamise korral

• Veresuhkru nivoo langeb

• KNS toiteline varustamine pole küllaldane

• Võib tekkida hüpoglükeemiline šokk → surm

• RAVI: glükoosi manustamine

TESTISED

Hüpogonadism

• Testosterooni alaproduktsioon

• Looteeas

– Muutused fenotüübis

– Väliste suguorganite (peenis, munandid) puudulik areng

– Hermafroditism

Hüpogonadism

• Puberteedieas

– Lihasmassi ja luustiku vähene areng

– Vähene karvakasv

– Mikropeenis

– Munandite alaareng

– Rinnanäärme suurenemine

Hüpogonadism

• Täiskasvanueas

– Erektsioonihäired

– Viljakusnäitajate langus

– Lihasmassi vähenemine

– Rinnanäärme suurenemine

– Väsimus ja keskendumisraskused

– Kuumahood

– Osteoporoos

MUNASARJAD

Östrogeenid

• Üleproduktsioon – Emaka limaskesta ja lihaskoe paksenemine

– Pikaajalised verejooksud

– Rasva ladestumine kehas

• Alaproduktsioon – Menstruatsioonitsükli häired

– Amenorröa

– Viljatus

– Vanemas eas osteoporoos

Testosterooni üleproduktsioon

• Hirsutism – liigne karvakasv

• Virilism

• Oligomenorröa

• Amenorröa

• Viljatus

• Libiido tõus

KASUTATUD MATERJALID

• "Inimese füsioloogia" R.F. Schmidt, G. Thews

• “Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded. Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused” M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehema, K. Zilmer

• Endokriinpatoloogia praktikumi materjalid – A. Minajeva

• http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/images/stories/kasiraamat/OP/prolaktiin.pdf

• http://www.nooruse.ee/Tiiu_Jaanson/Endokr/hpofsi_haigused.html

• http://biomedicum.ut.ee/arpa/pa/arstiteadused/loengumaterjale/XV%20Endokriin%20word.pdf

• http://biomedicum.ut.ee/arpa/pa/arstiteadused/loengumaterjale/XV%20Endokriin%20word.pdf

• http://www.meestearst.ee/hupogonadism.html

• http://en.wikipedia.org/wiki/Anabolic_steroid

• http://www.healthywomen.org/condition/androgen

AITÄH !