Elmar Voldemar Pettai

Luuletaja, kriitik, publitsist

SUGUPUU

Mari Pettai (Varik)1875-1954

Mihkel Pettai1869-1932

Johan Varik1834-1893

Ann Varik (Varblane)1842-1882

Kusta1895

Jaan1900

Liisa1896

Elmar Voldemar5.nov.1912 -24.mai 2008

Mihkel1898

Johannes1905

Benita Pettai (Lillevors)1923

Toomas1945

Anne-Mari1946

Mai-Liis1952

Ene Pettai (Sepp)1941

Kodukoht

Kilingi-Nõmme

Kanaküla

Välinõmme

Viljandi

Karulaane

Suitsuküla

Lapsepõlv

Ma sündisin hilisel sügiskuul Kui ma karjaseks sain, algkooli siis

Vana-Karistes Orjasaarel. enne jõulupühi mind viidi.Oli leiba vähe ja pere suur Kari lauta jäi ja mul oli siisnagu alati popsitares. aega piiluda aabitsariiki.

Elukäik• Sündis 5.nov. 1912 Pärnumaal Vana-Kariste vallas• Õppis 1921-25 Kanaküla 4-kl. algkoolis• 1925-27 Saarde 6-kl. Algkoolis• 1933-37 Eesti Haridussõprade Seltsi Kodukeskkoolis• 1936-38 Pärnu Kalanduskoolis• Töötas Eesti Kalanduskoja eksperdina• 22.sept. 1944 emigreerus Rootsi• L. M. Ericssoni kontsernis töödejuhataja• 1962-77 Stockholmi Eesti Kultuuri Koondise

büroojuhataja ja sekretär• 1978-80 Uppsala Ülikooli soome-ugri keelte instituudis

Saarde 6-klassiline Algkoolehk Punane koolimaja

Autogramm

Luuletaja

• Debüteeris 30.tel aastatel perioodikas

Luulekogud:– “Jaanilill” (1964)

– “Sinine unistus” (1978)

– “Nagu meie elu” (1980)

– “Illusioonid” (1988)

– “Rändaja kojuminek”(1992)

– “Kaks kirsipuud” (1995)

Luule

Temaatika:• Kodu

Hall ja pehkind, längus maja.Lapsed paljalt paljajalu.Koldelõukas kilgikaja –ainult vaeva, ainult valu. (“Lihtne laul”)

• Eesti saatus, mille seob enda isikugaMe teed on igavesti lahku,Ei eales kohta teineteist.Mu elupildis tuhat tahku,Kuid kodumaad ei ole teist. (“Kodumaale”)

• Armastus- ja loodusluule

Rand kevadine hoovas kargust

Ja uimastavalt lõhnas näsiniin.

Su armukihk ja noorusargus

Mind õnneuimas joovastas kui viin.

(“Kaks kevadet”)

Filosoofiline mõtisklus

Me kardame valgust,

Aga pimeduses

oleme arad.

Me kardame sõnu,

aga vaikus on hävitavam.

Kui küsimus seisab armastuses,

siis seisame suure vaikuse ees.

(“Vaikus”)

Luulet iseloomustavad• Eleegiline toon

Maha põlenud on koolimaja,

põlenud ka laste naer ja nutt.

Vaiksel sammul möödub päevakaja –

kasvav sammal, üksik rohututt.

(Põlenud koolimaja)

Vormikindlus

Kui sirelite sinast lõhnu hajub

ning rohelusest haljund mets ja aas,

Kus iga lill on õilmitsemas maas,

siis mure nagu kivi vette vajub.

(“Kevadöine”)

Muu tegevus

• On vaadelnud Juhan Liivi mõju

eesti pagulaskirjandusele

• Andnud välja albumi “Esto-84”

(1985)

• Toimetanud ajakirja “Eesti Kalur”

(1980-87)

• Toimetanud koguteose “Eesti kalanduse minevikust” I ja II osa (1984-85)

Elmar Pettai tegevusaja jooksul (1962-77) toimus Stockholmi Eesti Majas 42 kirjandusõhtut47 kunstinäitust14 kontserti15 teatrietendust8 raamatunäitust30 muud kultuurialast ettevõtmist

Eesti Kultuuri Koondis Stockholmis

Elmar Pettai

Elmar Pettai soovis, et Saarde kihelkonna tuntud inimesed

leiaksid koha Saarde kultuuriloos ja kohaliku kooli õpilased uuriksid

teistegi nimekate inimeste tegemisi.

Saarde kihelkonna nimekad inimesed• Kaarel Ird 27.08.1909 – 25.12.1986 näitleja ja lavastaja• August Jansen, 06.10.1881 – 23.01.1957, kunstnik• Elmar Järvesoo, 22.03.1909 – 19.12.1992, agronoom ja kultuuritegelane• Epp Kaidu, 1915-1975, näitleja• Aleksander Kivilaan, 20.07.1920, taimefüsioloog• Oskar Kuningas, 15.11.1911 – 09.03.1997, kirjanik, tõlkija, kultuuriloolane• Paul Lilleleht, 05.02.1893 - juuli 1955, sõjaväelane (major)• Voldemar Mettus, 24.09.1894 – 16.07.1975, kirjanik• Mats Mõtslane (Mart Kiirats), 06.01.1884 –16-12.1956, kirjanik ja Saarde

kihelkonnakooli juhataja • Pent Nurmekund, 16.12.1906 – 28.12 1996, keeleteadlane• August Peet, 13.04.1881, Ajutise Valitsuse siseminister, vandeadvokaat• Peeter Puide, 11.10.1938, kirjanik• Jakob Rang, 15.03.1884 – 08.12.1958, kaugsõidukapten• August Sikk, 30.11.1919, keeleteadlane, sotsioloog• Hendrik Sepp, 23.03.1888 – 05.11.1943, ajaloolane• August Torma (Schmidt), 19.02.1895 – 12.03.1971, kapten, EV saadik• Enn (Ervin) Uibo, 25.10.1912 – 31.08.1965, luuletaja• Peet Vallak (Peeter Pedajas), 24.09.1893 – 17.03.1959, kirjanik• Jaak Sõgel rahvaluulekoguja, rahvusliku liikumise tegelane