www.jahindusinfo.ee

Eestis elavad kiskjalised

Kärplased:

Metsnugis ja kivinugis e kodunugis on enam-vähem ühesuurused, koheva sabagakiskjalised. Teistest väikestest kärplastest on nad pisut suuremad -kõrgemate jalgadeganing kehavärvus varieerub pruunist hallini. Mets- ja kivinugisel saab vahet saab teharinnalaigu kuju ja värvuse alusel. Metsnugisel on see reeglina kollakas kuni oranž jaaheneb allosas. Kivinugisel on rinnalaik valge või kollakasvalge ning see hargnebesijalgadel kaheks.

Metsnugis (Martes martes)

www.jahindusinfo.ee

Eelistavad erinevaid elupaiku: metsnugis, nagu nimigi ütleb, on rohkem seotudmetsadega ning kivinugis kultuurmaastikega. Kuna metsnugise tallapäkad on karvased,on kerge teha vahet mets-ja kivinugise jälgedel (kivinugise tallapäkad on paljad: lummejäävad „tavalised” jäljed – näha on talla ja varbapäkad, metsnugise jälgede puhul ontalla- ja varbapäkki raske eristada (võrreldav villastes sokkides kõndimisel tekkinudjälgedega).

Lihatoidulised, kuid söövad ka taimset toitu (marju, puuvilju). Peamiselt söövadputukaid, limuseid, pisiimetajaid, linnupoegi ja -mune, oravaid (eriti metsnugis), raibet.Nugised on üksikeluviisiga , peamiselt öise aktiivsusega kiskjad. Pesadega, milleks onpuuõõnsus või endine röövlinnu või oravapesa, on nad seotud vaid poegadekasvatamise perioodil.

Kivinugis (Martes foina)

www.jahindusinfo.ee

Jooksuaeg on juunis-juulis, kuna nugistel on kärplastele omane soikeperiood (latentneperiood) munaraku arengus, sünnivad pojad alles järgmise aasta aprillis. Poegi ühespesakonnas 2-4, pojad sünnihetkel pimedad ja abitud, emapiima saavad 2,5 kuud ningtäielikult iseseisvuvad 6-kuuselt. Suguküpseks saavad aastaselt.

Täiskasvanud loomade tüvepikkus ja kaal:Metsnugis: 38-58 cm; 1,5 kgKivinugis: 40-50 cm; 2,1 kgÜksikjälg: 3-3,5 cm pikk; 2-2,5 cm lai; sammuvahe 50-80 cm, tavaliselt paarisjäljed

Tuhkur e tõhk on üsna hästi ära tuntav oma kirju kasuka poolest: tuhkru aluskarv onhele ja see kumab läbi pikema pealiskarva. Kõhupool on tumedam kui selg, üle silmadejookseb tume vööt ning kõrvatipud on valged. Varvaste vahel on ujunahk.

Tuhkur (Mustela putorius)

www.jahindusinfo.ee

Elupaigaks on kultuurmaastikud, erinevate biotoopide servaalad (ökotonid), meeldibasulate ja veekogude lähedus. Tuhkur on üksikeluviisiga hämaras ja öösel tegutsevkiskja, kes ujub ja sukeldub hästi. Elab teiste loomade urgudes või lihtsas varjes(puuriitades, põhukuhjades, põranda all, pööningul. Üsna liikuvad loomad, kes söövadkõike, millest jõud üle käib (roomajaid, kahepaikseid, pisinärilisi, siile, jäneselisi,kanalisi, putukaid, usse, limuseid). Tähtsaimaks toiduobjektiks on hiired jakahepaiksed, varakevadel ka raibe. Vähesel määral sööb marju ning toidurohkuse korralkogub varusid. Tuhkur võib korraga murda rohkem saakloomi kui süüa jõuab, seetõttuon kanakasvatajad vahel väga kurjad tuhkru peale. Jooksuaeg on märtsis-aprillis, tiinuskestab ca 1,5 kuud ning pojad sünnivad mais. Pesakonnas on 4-6 poega, kesiseseisvuvad sügiseks. Suguküpseks saavad aastaselt.

Täiskasvanu tüvepikkus 35-45 cm; kaal 0,4 - 1,5 kgÜksikjälg: 3-3,5 cm pikk; 2-2,5 cm laiTuhkru jäljerida on kergesti äratuntav, kuna see varieerub lühikese aja jooksul vägakiiresti – loomad võivad jätta mõne meetrise lõigu peale nii kaksik- kolmis- kui kanelikjälgi.

Euroopa naarits (ei ole jahiuluk) on väga ohustatud loom, olles välja surnud peaaegukõikjalt oma ajaloolise areaali piires. Väikesed hääbuvad asurkonnad on säilinudHispaanias, Prantsusmaal, Rumeenias, Valgevenes ja Venemaal. Naaritsa keha onühtlaselt tumepruun. Üla- ja alahuul valged (nagu oleks nina piimakaussi pistnud),mõnikord võib rinnal esineda valgeid laike. Ujulestad on tagajalgadel pareminiarenenud kui esijalgadel. Elupaigaks on väikesed kiirevoolulised rikkalikukaldataimestikuga ja varjevõimalustega metsa jõed ning ojad. Pesa paikneb puuõõnes,juurte vahel või kaldanõlvas ning on vooderdatud pehme materjaliga (tavaliseltsaakloomade jäänused, sammal, hein). Valdavalt öise aktiivsusega üksikeluviisigapoolveeline loom, kes on aasta ringi seotud urgudega. Toitub peamiselt konnadest,kaladest, vähilaadsetest, veeputukatest, limustest, pisinärilistest

Jooksuaeg on märtsis-aprillis, pojad sünnivad mais. Poegi on peaskonnas 4-5,emapiimast toituvad nad ligi kuu aega ning sügiseks on pojad iseseisvad. Suurimadvaenlased ja toidukonkurendid on saarmas, mink ja rebane. 1980-tel aastatel üritati Eestinaaritsapopulatsiooni päästa Tallinna Loomaaias, kuid loodusest püütud isendid eihakanud seal sigima ning surid. Praegu Tallinna Loomaaias Hiiumaale asustamisekskasvatatavad loomad on pärit Venemaalt. Kuigi mõnedes kohtades Eestis on nähtudEuroopa naaritsa tunnustega isendeid, ei ole naaritsa leidumine meie looduses kinnitustleidnud.

www.jahindusinfo.ee

Tüvepikkus: 35-40 cm; kaal 0,4 - 1,5 kgÜksikjälg: sarnaneb tuhkru omale

Mink e ameerika naarits sarnaneb välimuselt euroopa naaritsale, kuid ta on pisutsuurem ning mingil on valge vaid alamokk (vahel harva on neil valget ka ülemokal).Kehasuuruses avaldub sooline dimorfism: isased on emastest suuremad ja raskemad.Fotodel ja loomafilmides (eriti juhul, kui neid näidatakse paralleelselt euroopanaaritsaga) kujutatakse neid tihti „tigedatena” – sakris karvaga (pärast veest väljumist)või „aplatena” – mõne suurema toiduobjektiga.

Mingi „päriskodu” on Põhja-Ameerika, kust ta 20. saj algul farmiloomana Euroopassetoodi. Loodusesse pääsesid farmidest põgenedes, aga ka sihilikult lahti lastes. Mink onvõõrliik, kes kahjustab kohalikku faunat (tõrjus välja naaritsa, on toidukonkurendiksteistele väiksematele kärplastele: tuhkrule, kärbile, nirgile ning kahjustab veelindudepopulatsioone). Eestis saavutas arvukuse maksimumi 1970-´80tel.

www.jahindusinfo.ee

Elupaigana kasutavad samu biotoope, mis euroopa naaritsadki, kuid mingid ei ole niivalivad: nad saavad hästi hakkama ka aeglasevooluliste ja seisuveekogude ääres,mõnikord isegi mereranniku jõgede suudmetes. Bioloogia sama, mis euroopa naaritsal:jooksuaeg märtsis-aprillis, ning pojad (pesakonnas 4-9) sünnivad maikuus. Väga headelaastatel võib olla kaks pesakonda. Mink on samuti aasta läbi seotud urgudega, midavajab varjeks. Vaenlasteks saarmas ja rebane.

Tüvepikkus: 45 cm; kaal 0,5 - 2 kgÜksikjälg: sarnaneb tuhkru omale

www.jahindusinfo.ee

Kärp e suurnirk, (ka hermeliin) ja nirk (ei ole jahiulukid) on mõlemad meie kohalikudliigid. Suvekarvas ülalpool pruunid, kõhupoolelt kollakasvalged, talvekarvas mõlemadvalged. Kärp on suurem kui nirk, kuid üksikisenditel looduses on suuruse alusel tihtiraske vahet teha. Heaks tunnuseks on saba värvus: nirgil on see vastavuses suve- jatalvekarva värvusega, kuid kärbi saba on alati (nii suvel kui ka talvel) musta otsaga.Üksikeluviisiga, valdavalt öise aktiivsusega loomad. Head ronijad ja urgudes-käikudesliikujad (kütivad niiviisi närilisi – kärpi on isegi kodustatud näriliste tõrjeks kodudes.Toiduks ongi peamiselt pisinärilised, kuid söövad ka linde, nende mune ja poegi,putukaid, limuseid, võimalusel ka suuremaid loomi (jänesepoegi). Toidukülluselkoguvad varusid.

Kärp (Mustela erminea)

Pesakonnad sünnivad mõlemal liigil aprillis-mais, kuid paaritusajad on erinevad: nirgilon see märtsis, ning saagirohke aasta korral võib nirgil olla kaks pesakonda. Kärbil onjooksuaeg mais-juunis. Seega esineb kärbil munaraku arengus latentne periood, miskestab 10-13 kuud. Emased saavad suguküpseks enne 5. elunädalat, isased allesaastaselt. Piimast võõrduvad ja silmad avanevad ca 1 kuu vanuselt, iseseisvumine

www.jahindusinfo.ee

umbes kolmandal elukuul. Keskmine eluiga ei ületa 2 aastat – neid söövad kõiksuuremad kiskjad ja röövlinnud. Võrdluseks niipalju, et kärp kaalub 150-200 g ja nirk50-100 g (nirk on maailma väikseim kiskjaline)

Nirk (Mustela nivalis)

Ahm (ahmi) e kaljukassi on kohatud Eestis eksikülalisena - 20. sajandi jooksul ca 5korda, ning kahel korral ka kütitud. Ahm elab meist põhja pool ning satub siia tavaliselttalviste toidurännakute ajal. Toitub enamasti raibetest, kuid võimalusel murrabmetskitsi, põtru ja rebaseid. Kärplaste sugukonnas suurim maismaal elav liik, keskehahoiaku, liikumisviisi ja värvuse poolest sarnaneb karule, kuid ahma jalad onkehaga võrreldes võimsamad kui karul ning saba on pikk ja kohev. Keha külgedel onahmal hele valkjas või kollakas triip ning näos heledad laigud.

www.jahindusinfo.ee

Keha pikkus 65-85 cm, kaal 10-25 kg; isased emastest ca 30% suuremad

Ahm (Gulo gulo)

Mäger on jässaka kehaga kärplane, kellel on iseloomulikud kolm koonult algavatvalget vööti, mis jooksevad üle lauba ja pea külgedele. Keha alapool on tume (must) jaülapool hallikas. Hästi on äratuntavad mägra jäljed – esikäpa jälgedel onvarbapadjandid suunaga otse ette ja küünise otsa jäljed on (täiskasvanud looma puhul)mitu cm varbapadjandite jälgedest eespool.

Mägra puhul on väga suure tähtsusega elupaik – ta eelistab mosaiikset maastikku jakuiva, hästi kaevatavat pinnast. Mägrad on urgudega seotud aastaringselt.Mägralinnakud koosnevad harilikult ühest peaurust, millest lähtub mitu väiksematurgu. Tavaliselt on urgudesüsteemil mitu sissekäiku, pesakambrit ja maa-alust käimlat,tihti on mägralinnaku läheduses umbseid käike, mida kasutatakse varjumiseks ohukorral. Ühte urusüsteemi võivad mägrad kasutada häirimise puudumisel mitmetepõlvkondade jooksul – kümneid ja isegi sadu aastaid.

www.jahindusinfo.ee

Mäger on öö ja hämarikuloom, kes kohmaka ja aeglase loomana ei ole võimeline saakijälitama ja varitsema, vaid toitub sellest, mida ta leiab kindlatel liikumisteedel-mägraradadel. Tüüpilise segatoidulise loomana toitub mäger putukatest, ussikestest,tõukudest, närilistest. Ta sööb madalas pesitsevate lindude mune ja poegi, konni,tigusid. Olulise osa mägra toidust moodustab taimne toit (marjad, seened, taimedejuured ja teravili), seda eriti sügiseti, kui loomad koguvad endal talve üleelamiseksrasvavarusid, mis võivad moodustada 50-60% looma kehakaalust.

Taliuinak kestab Eesti aladel novembrist-detsembrist veebruari-märtsini. Soojadeilmadega võivad mägrad aeg-ajalt väljaspool urge ringi käia. Lõunapool elavad mägradei pruugi üldse taliuinakusse jääda. Jooksuaeg on juunis-juulis, kuid loote arengusesineb latentsusperiood, ning pojad (keskmiselt 3-4 pesakonnas) sünnivad alles märtsis-aprillis. Imetamine kestab 2-3 kuud ning esimese talve veedab pesakond koos. Mägradsigivad üle aasta.

Mägra arvukust on kerge alla viia nende urusüsteemide rikkumisega – nt. jättes pärasturujahti (kähriku-, rebase- ja mägrajaht) lahtikaevatud käigud kinni ajamata.

www.jahindusinfo.ee

Lahtikaevatud urgudes mägrad edasi ei ela- senine eluase jäetakse maha ning minnakseuut otsima. Kui läheduses sobivat pinnast urgude rajamiseks ei leidu, mägradhukkuvad, kuna nad on väljaspool urge kiskjatele kergeks saagiks. Selline stsenaariumoli Eestis tõenäoliselt 1970tel aastatel, mil rebase naha eest maksti jahimeestele vägahead raha – paljud mäkrade urusüsteemid said kahjustatud, kuna jahimehed lootsidsealt rebaseid saada.

Täiskasvanu tüvepikkus 60-90 cm; kaal 10 (20) kgÜksikjälg: ees 7-11 cm; taga 5-7 cm pikk (mõõdud koos küünistega)

Saarmas on kohastunud vee-eluviisiks: saarma keha on sale, lühikeste jäsematega javoolujooneline. Pea on lai ja madal ning tüürina kasutatav saba on tüve poolt väga jäme.Varvaste vahel on ujulestad. Keha värvus on pruun – selja poolt tumedam, kõhupoolheledam. Elupaigaks on mitmesugused veekogud: ojad, kraavid, jõed, järved (vägameeldivad kalakasvatustiigid). Võib elada ka kopra elupaigas, kuna saarmas ja kobraspole toidukonkurendid. Saarmas ujub kiiresti ja ühtlaselt jättes veele u-kujulise viiru.Ujumisel ulatuvad veest välja vaid nina ja silmad. Väljaheited jätab, nagu enamikkärplasi, nähtavale kohale – tavaliselt veest väljatuleku kohtadele nt. truupide servad,kivid. Saarma ekskremendid on väga kergesti äratuntavad – need on värskena mustadkuini rohelised vormitud „laigud”, mis vananedes muutuvad halliks ja haisevadtugevasti kala järgi.

Saarmas on aktiivne enamasti öösiti või hämaras. Urud on enamasti kaldas ja urusuuavaneb tihti vee alla (sellisel juhul on pesakambri laes õhuauk). Enamasti on ühelsaarmal mitu puhke ja varjepaika.

Toit on loomne: esikohal on konnad ja kalad, sööb ka pisiimetajaid (hiired, ondatra,mügri), veelindude pojad, vähid, veeputukad limused. Talvel võib toiduotsinguilliikuda kümneid kilomeetreid – väga külmadel aastatel, mil veekogud jäätuvad, ei saasaarmad kuskilt toitu kätte ja hukkuvad.

Paaritumine võib toimuda igal aastaajal, seega võib latentsusperiood olla väga pikk.Loode areneb vaid kaks kuud ning pojad sünnivad veebruaris-aprillis. Emasloompoegib üle 1-2 aasta ja korraga on pesakonnas 1-3 poega. Imetamine kestab 2 kuud ningpesakond jääb esimeseks talveks emaga kokku. Isasloom poegade hooldamisest osa eivõta, kuid kaitseb territooriumi elades eraldi urus pesakonna lähedal. Noored saavadsuguküpseks 3. või 4. eluaastal.

www.jahindusinfo.ee

Saarmast ohustab lisaks talvisele toidunappusele ka reostus ja elupaikade vähenemine.Eestis on saarmaste küttimine keelatud, kuid saarma väljapüük koprajahil (raudadega)on seaduslik, kui jahimees tabatud saarmast keskkonnateenistusse teatab.

Täiskasvanu kehapikkus 70-75 cm; kaal 5-8 kgÜksikjälg: ees 6,5 cm pikk ja 5,5 cm lai ; taga 8,5 cm pikk ja 6 cm lai

www.jahindusinfo.ee

Karulased:

Pruunkaru välimust pole vaja ehk kirjeldada. Karu on Eestis põdra järel suuruseltteine imetaja, kellel peale inimese looduslikke vaenlasi ei ole. Karupoegi ohustavad vaidisased täiskasvanud karud, kes võimalusel poegi tapavad. Elupaigaks on metsased alad,suviti varjab end tihedamas taimestikus, talvel taliuinakus. Enne taliuinakut valmistabkaru endale ette mitu pesa – Eesti oludes vaiksemates varjulistes kohtades (tuulemurtudpuude all, tihedas kuusenoorendikus) kraabib karu pinnasesse lohu, mille vooderdabkuuseokste või samblaga. Külmade tulekul valib ta ettevalmistatud kohtadest ühe välja– kui talvel karu üles aetakse (jahi, metsaraie vm tegevuse käigus) jätkab uinakut mõnesteises sügisel ettevalmistatud kohas. Taliuinakus karu on tegelikult täiseti ärkvel.Soojadel talvedel võivad isased karud ka lihtsalt ringi hulkuda. Emased karud veedavadtalved reeglina siiski „pesades” et kindlustada poegade ellujäämine. Taliuinak kestabmärtsi-aprillini, poegadega emased väljuvad pesadest hiljem kui isased karud (aprillilõpus, mai algul).

Karu on öise eluviisiga loom, päevast aktiivsust on rohkem sügisel marjadest toitumiseajal ning häirimise puhul. Segatoiduline loom, kuid taimse toidu osakaal on suuremsügisel – marjad, vili, rohttaimed ja silopallide sisu on sügisel oluliseks „nuumtoiduks”.Kevadel on olulisem loomne toit: tõugud, sipelgad, putukad, hiired, linnumunad ja –pojad, raibe. Vajadusel murrab ka suurulukeid ja koduloomi. Võimalusel sööb mett,kuid see on juhuslikuks toiduks – mesilased leiab karu hääle (sumina) järgi, seetõttusaavad karud mõnikord surma kõrgepinge alajaamades.

www.jahindusinfo.ee

Jooksuaeg on mais-juunis ning munaraku arengus esineb latentsusperiood - tiinuskestab karul ainult 60 päeva. Pojad sünnivad jaanuaris-veebruaris vähearenenutena(oravasuurused, pimedad, karvadeta), kuid kevadeks, talikorterist väljumise ajaks onnad piisavalt hästi arenenud. Pesakonnas on 1-3 (mõnikord kuni viis) poega. Karud eisigi igal aastal: pojad võõrduvad emapiimast alles 1,5 aastaselt ning jäävad ema hoolealla keskmiselt 3 aastaks.

Koerlased:

Hunt meenutab välimuselt saksa lambakoera, kuid on „massiivsem” – laiema pea jakaela ning madalama rinnaga. Hundi jälgi võib olla väga raske koera jälgedest eristada,kuid reeglina on hundi jäljerida nöörsirge ning käpajäljed on piklikumad kui koeral.Hundid on karjaloomad, milles on oma kindel hierarhia. Kari koosneb domineerivastpaarist (alfa emane ja isane) ning nende järglastest; karjasisene positsioon pannaksepaika juba kutsikaeas poegade omavaheliste mängudega ning täiskasvanuna kakeldes.Üksikud hundid on karjast mingil põhjusel välja heidetud või siis ise lahkunud, kavanad või vigastada saanud loomad. Kuna üksikud hundid on karjale tõsisedtoidukonkurendid, tapetakse nad võimalusel karjade poolt. Mõnikord rünnatakse jatapetakse (ning süüakse) ka karjakaaslasi. Talve tulles ja toiduolude halvenedeslähialade hundikarjad liituvad, et oleks lihtsam saaki tabada. Ka liitkarjades onhierarhia kindlalt paigas kuid selline suur kari jaguneb kevadel jälle väiksemateks.Saagikülluse ja/või huntide vähesuse puhul karjade liitumist talvel ei toimu.

Hunt on väga plastiline kiskja, kes kiiresti kohaneb muutunud elutingimustega. Toitubnii selgrootutest (putukad, limused) kui ka selgroogsetest loomadest (kahepaiksed,roomajad, närilised – sh kobras, jänesed, linnud, kährikud, rebased ja uluksõralised.Sööb ka raibet. Eestis peamisteks toiduobjektideks metssiga ja metskits. Elupaiganaeelisatavad vähese inimmõjuga alasid: metsa, raba, sood, tuulemurdu, kuid saavadedukalt hakkama ka suure inimasustuse ja –mõjuga piirkondades.

Jooksuaeg on jaanuaris-veebruaris, paarituvad ja poegi saavad vaid domineeriv paar,karja teised liikmed võtavad osa poegade hooldamisest. Tiinus kestab ca 2 kuud, pojadsünnivad märtsis-aprillis

www.jahindusinfo.ee

Täiskasvanu: 110-160 cm; 40-45 kgÜksikjälg: nagu koeral aga piklikumad; jäljerida on sirge. Jälje pikkuse ja laiuse suheon isashundil 1,3 ning emashundil 1,5

Punarebane on pika saleda keha, suhteliselt lühikeste jalgade ja koheva sabagakoerlane. Karvastiku värvus on rebasel väga varieeruv, kuid enamasti ikka punakavarjundiga (harva on leitud pruunjas-albinootilisi isendeid). Koonu küljed, alalõug jalõuaalune on valged. Kohaneb kiiresti erinevate elupaikadega, kuid eelistabpõõsastikke, metsade ja põllumajandusmaadega mosaiikseid maastike. Enamasti öö jahämarikuloom, kuid häirimise puudumisel tegutseb ka päeval. Territoriaalsed loomad,kes märgistavad oma elupaiga piire uriini ja väljaheidetega. Lõhnamärgid jäetaksenähtavale kohale. Sarnaselt tuhkrule võib rebane soodsal võimalusel (nt kanalas) tappalühikese ajaga rohkem loomi kui süüa jõuab. Kuna rebase jalad on üsna lühikesed, poleta suurem asi jooksja – saagi püüdmiseks ta pigem hiilib lähedale ja sooritab seejärelkiire hüppe. Rebase jäljerida on sammu käies sirge.

www.jahindusinfo.ee

Rebase peamise toidu moodustavad pisinärilised, jänesed ja nende pojad, linnud. Sagelisööb mardikaid ja teisi putukaid, võimalusel kahepaikseid ja raibet. Urgudega onrebased seotud vaid poegade üleskasvatamise perioodil, muul ajal kaasutavad nad neidjuhuslikult varjamiseks või põgenemiseks. Pesa asub urus, mille kraabib ise või kasutabvanu mägraurge. Urul on sageli mitu väljapääsu kuid reeglina on rebase poolt tehtudurg lihtsam kui mägra oma. Mõnikord on pesakondi leitud ka kiviaedadest või –varedest.

Jooksuaeg on veebruaris, tiinus kestab ca 2 kuud ning pojad (4-5)sünnivad aprillis.Pesakonda ähvardava ohu puhul tassivad vanaloomad kutsikad teise urgu. Pojadiseseisvuvad sügisel ning suguküpsuse saavutavad nad aastavanuselt.

Täiskasvanud rebase kehapikkus on 50-90 cm, kaal 4-10 kgÜksikjälg: 5-7 cm pikk; 3-4 (5) cm lai, jäljerida sirge

www.jahindusinfo.ee

Kährikkoer on väikese tüseda keha ja lühikeste jalgadega loom, kelle päriskodu onIda- ja Kaug-Aasias. Kähriku seljakarv on kollakat ja pruuni kuni mustjaspruuni värvi,kõhupool on kollakaspruun. Karvastik on väga tihe, pealiskarvad pikad ja karedad.Eestisse toodi kährikkoer 1950. aastal jahifauna täiendamiseks: 86 isendit lasti lahtikolmes erinevas kohas (Pikknurme, Põlula ja Lihula metskonnad) millele järgneskährikute kiire levik üle terve Eesti (üksikuid isendeid tabati meie aladelt juba varem –Venemaa Euroopa osas oli kährik 1930te lõpus juba tavaline).

Kährikkoer eelistab elupaigana niiskeid alasid: veekogude lähedust, roostikke, puisniite,võsastunud heinamaid, sood, leht-ja segametsasid. Kasutab sageli teiste loomademahajäetud urgusid, elab ka puujuurte all või kividevahelistes urgudes, tihedaspõõsastikes jm. Eluviis valdavalt öine. Lühikeste jalgadega ja tüsedavõitu kehaga onkährik oma liikumises kohmakas ja aeglane. Jäljerida on aeglasel käigul siksakiline.Kiirel jooksul jätab paarisjälgi. Toitu otsib samuti aeglaselt liikudes. Kõigesööja,selgroogsetest toitub närilistest, kahepaiksetest, kaladest, selgrootutest putukatest janende vastsetest, limustest. Palju sööb taimset toitu – erinevaid vilju, marju, juuri,

www.jahindusinfo.ee

mugulaid. Taimse toidu osatähtsus on suurem sügisel. Suur tähtsus on raibetel jajäätmetel (puhkealadel, prügilates).

Jooksuaeg on veebruaris – märtsis, tiinus kestab ca 2 kuud ning pojad sünnivad aprillis-mais. Ühes pesakonnas on keskmiselt 5-6 poega. Maksimaalne poegade arv ühespesakonnas on Eestis 18, kirjanduse andmetel 24. Poegade eest hoolitsevad mõlemadvanemad (kährikud moodustavad püsivaid paare), pesakonnad lagunevad sügisel ningsuguküpseks saavad kährikkoerad aastaselt.

Kährikud on koerlaste seas ainulaadsed taliuinaku poolest. Talvituvad nad paarikaupa(isane ja emane koos) urgudes, kändude all, tihedates puhmastes. Sulailmadega tulevadtalvituskohast välja ja liiguvad ringi, kui jälle külmaks läheb, otsivad varjulise koha jajäävad „tukkuma”. Vaenlasteks peamiselt hundid, hulkuvad koerad ja ilvesed.

Täiskasvanu kehapikkus 50-90 cm, kaal 4-10 kgÜksikjälg: 4-5 cm pikk; 3,5-4 cm lai; jälje päkaosa on ümar, üksikjälgede vahekaugusca 15 cm

Kaslased:

Harilik ilves on pikajalgne ja tugeva kehaehitusega kaslane. Suviti kollakaspruun,talvel kahvatum. Tähnid võivad olla selgesti eristatavad või ähmased. Saba lühike,kõrvaotstes 4-5 cm pikkused tutid. Küünised tugevad ja pikad, kuid suurema osa ajasttäielikult sisse tõmmatud (tavaliselt ei ole küüniseid jälgedel näha). Jäljed on suured jaümmargused, jäljerida ei ole sirge.

www.jahindusinfo.ee

Ilvesed on loodusmaastiku liigid, nende elupaigaks on küps, tiheda alusmetsaga okas-või segamets, vanad raiesmikud, rabad. Võib elada kultuurmaastikega piirnevatelmetsa-aladel, armastab veekogude lähedust. Ilves on hämarikuloom.

Tähtsamaks saakobjektiks on metskits, jänesed ja rebane. Võimalusel sööb maapinnaltegutsevaid linde (kanalisi). Kuigi ilves on hea ronija, ei varitse ta saaki kunagi puuotsas. Suuremaid loomi tapab kõrist hammustamisega, saagi lohistab tavaliselttabamiskohast eemale. Ilves sööb päevas ca 1,5 kg liha, suurema saagi tabamisel üritabta seda peita lume või okste alla. Läbikülmunud liha ilves ei söö, seega võib takülmadel talvedel vähendada oluliselt metskitsede arvukust. Jooksuaeg on veebruaris-märtsis, pojad aprillis-mais. Pesakonnas 2-3 poega. Ilvesed ei sigi igal aastal.

Täiskasvanu tüvepikkus 80-110 cm; kaal 8-20 (30) kgÜksikjälg: nagu kassil (reeglina ilma küünisteta) aga suuremad