TOOMAS ANNUSE VIIMANE SÕNA

kriminaalasjas 04913000085

ja 05913000055

Ilma juurata, Merko Ehituse endise juhi, hariduselt ehitusinseneri ja praktikas majandusjuhi, pilgu läbi.

KUIDAS MENETLUS ALGAS

• Rene Teimann algatab kriminaalasja nr. 04913000085 (Kohtla –Järve reovee puhastusseadmete ehitushange) ja algas pealtkuulamine kokku ca 20 000 kõnet 770-l päeval2004. aasta 7. septembril tabasin Kaitsepolitsei töötaja, kes üritas siseneda minu koju. Pole kahtlust, et selle eesmärgiks oli minu pere privaatruumis mängida oma spioonimänge, paigaldada koju pealtkuulamisseadmed. Pealtkuulajatele pidi selleks ajaks olema päris selge, et oma muusikapedagoogist abikaasa ja lastega ma äritegevusega seotud teemasid kodus ei aruta. Selle valetava ametniku sain kätte oma kodu ukse lävelt vaid seetõttu, et abikaasa oli lahkunud minu autoga tööle ja olin haigena kodus. Lisaks on mul põhjust arvata, et sooritatud on läbiotsimisi ka inimeste kodudes, kus ma olen eelnevalt külas käinud.

seda kõike olukorras, kus K&H ja Wassertechnik tunnistati edukaks (st. võitjaks) juba 08.09.2004

võeti jälitusload ja tehti K&H juhile ILMAR KOKK´le RENE TEIMANN´i poolt rahandusministeeriumi asekantsleri Rinaldo Mändmetsa juuresolekul ettepanek viia Toomas Annusele sõnum, et konkursi võiduks tuleb Rinaldo Mändmetsale maksta. Ilmar Kokk Toomas Annusega ei kohtunud. Rene Teimann kohtus Ilmar Kokk´a meenutusel temaga sel teemal ca 6 korda „Olümpia“ hotellis. Kuritegu jäi lavastamata

• august 2004

• 2.sept.2004

• 8.sept.2004

• ENN TEIMANN´i töölt vabastamine (KAPO ülemkomissari RENE TEIMANN´i isa)

• TIIT OTTI´se (endine Merko Ehituse töötaja) tööle asumine Riigi Kinnisvara AS juhiks

ABSURD

Kriminaalasi nr. 04913000085 lõpetamine

Maadevahetuse kriminaalasja nr. 05913000055 algatamine

Läbiotsimine Merko Ehituse ruumides

Kahtlustus

Süüdistus

NB! Tiit Ottis tegi oma eelkäija Rene Teimann´i isa Enn Teimann´i suhtes kuriteoteate, tänane RKAS juhtkond ei suuda leida sellest mingit jälge

Kuhu kadus?

Toimikutes on leheküljed ümbernummerdatud, kus tulevad sisse episoodid Merko, Annuse, Reiljani, Tuiksooga, s.t. köideti hiljem juurde.

Süüdistuse esitamist lükati pikalt edasi, kokku kahtlustusest 1,5 aastat

• 27.jaan.2005

• 18.aug.2005

• 3.okt.2006

• 15.okt.2007

• 4.aprill 2009

• Muidu igati seaduslik tegu on prokuratuuri kontseptsiooni järgi ebaseaduslik sest Kalev Kangur ja Villu Reiljan, teades, et maadevahetuses hinnatakse kinnistuid arvestamata nende looduskaitselisi piiranguid ehk siis kõrgemalt (?) kui oli neid kinnistuid eelnevalt hinnatud (neid soetades)– ei takistanud KOV-del neid tagastada– ei rakendanud eraõiguslike isikute omavahelistes tehingutes eelistusõigust.

• Lisaks tuleneb ebaseaduslikkus prokuratuuri veendumusest, et ükskõik millisele väärtusele kinnistut hinnatakse, saab alati oksjonil rohkem. Ükski oksjon ei saa ebaõnnestuda ega maade hinnad ei saa kunagi langeda, sest igal järgmisel oksjonil on eelmise võidu hind uus alghind ja nii taevastesse kõrgustesse. JABUR. Vaatame fakte:– kinnistuid oleme ostnud nii kallimalt kui ka odavamalt kui vahetustehingutes hinnati – hüpoteegid, kasutusvaldused jmt, on tavalised vahendid ostude vältimiseks– hinnavõrdlused (ARCO graafik, ARCO “Tivoli” kinnistu)

• Riigile peeti seda vajalikuks, miks see seadus muidu vastu võeti.

• See oli prioriteet, sest riik laenas ise ka raha maaelu krediteerimise fondist, kui keegi soovis maid vahetada, aga omal raha polnud või oli oma rahaga midagi kasulikumat teha.

SEADUSE MÕTE JA MAADEVAHETUSE EBASEADUSLIKKUS?

• Prokuratuur sisuliselt süüdistab Kangurit ja Reiljanit, et nad jätsid meid ebavõrdselt kohtlemata. Kui oleks rakendanud ainult siin süüdistatavate suhtes repressiivmeetmeid, siis oleks see olnud ju ebavõrdne kohtlemine. Seda prokuratuur sisuliselt taotleb.

• Seaduse eesmärk oli: „vahetada looduskaitseliselt väärtuslikud ja majanduslikult väheväärtuslikud maad looduskaitseliselt väheväärtuslike ja majanduslikult väärtuslike maade vastu.“ (Riigikogu istungi stenogramm)Süüdistusakt kirjeldab lk. 70, 71 ja ka mujal täpselt selle järgimist kui riigi varaga ebaseaduslikku tegu, mis ei põhine seaduse mõttel. Seaduse tegelik mõte oli teada ainult prokuratuuril, Riigikogu lihtsalt unustas selle 2004.a. seadusesse kirjutada. 2007.a. seadusemuudatusega see “unustamine” likvideeriti. Seaduseandja küll samas (21.02.2007) kehtestas rakendussätte, et muudatus ei laiene ostudele enne 01.04.2007, nii et jura jutt prokuröride poolt.

• Maadevahetus on oma olemuselt kokkuleppemenetlus, mida pooled teevad kokkuleppel s.t ilma läbirääkimisteta pole võimalik seda saavutada. Maadevahetus prokuratuuri mõistes oleks pidanud kandma nime sundvõõrandamine või konfiskeerimine.

• Riigikogu oma seadusega keeldus maade eest raha vastu võtmast, lubades vaid ekvivalentset vahetust

HOONESTAMATA MAA HINDADE MUUTUS

• Arco Vara ost avalikul oksjonil, suvel 2005, andmed börsiettevõtte aastaaruandest avalikult kättesaadavad

“TIVOLI” kinnistu näide”

9/2005

12/2005

3/2006

6/2006

9/2006

12/2006

3/2007

6/2007

9/2007

12/2007

3/2008

6/2008

9/2008

12/2008

3/2009

6/2009

9/2009

12/2009

3/2010

6/2010

9/2010

12/2010

0

50

100

150

200

250

300

350

400

Tivoli kinnistu bilansiline maksumusMEEK

12/2

006

03/2

007

06/2

007

09/2

007

12/2

007

03/2

008

06/2

008

09/2

008

12/2

008

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

Tivoli kinnistu hinnang (võrdlustehingute meetod)MEEK

Maade hindade muutus 2000-2010

• On selge, et maa hinnad nii tõusevad kui ka langevad, nii Eestis kui ka mujal.• Ei Kangur ega ka Reiljan ei saa hindade liikumist ette näha, milles neid ometigi süüdistatakse, kuna

prokuratuuri seisukohalt maa hinnad ainult tõusevad.• Sellist inimest, kes suudaks seda ette näha, pole olemas.

Prokuratuuri väide, et maadevahetuses hinnati kinnistud kallimaks kui soetamisel, kuna ühel juhul arvestatilooduskaitselisi piiranguid ja teisel juhul ei arvestatud, on asjatundmatu. Eraisikud ja ettevõtted ostavad jamüüvad turutingimustel, mis arvestab kõike: hetkehinda, piiranguid, vahetusvõimalusi ja selleks kuluvat aega,raha hinda, arenduspotentsiaali, kasvava metsa väärtust täna ja tulevikus jne. Lisaks kõigele muutub ka pidevaltturusituatsioon nii üles kui ka allapoole.

Näiteks:• Vete 16B ostsime 18 610 568,78 EEK eest – vahetuses hinnati 11 720 000 EEK – kahjum 6,9 miljonit, lisaks

juba riigile üle kantud ca 3 miljonit käibemaksu.• Kiviaia tee 11A ostsime 10 450 000 EEK eest – vahetuses hinnati 4 700 000 krooni – kahjum 5,75 miljonit.• Vete 16A ostsime 3 771 138 EEK eest – vahetus tegemata, meie nõusolek vahetuseks hindadega 2 700 000

EEK-le, kahjum 1 071 138 krooni.

Järeldused

KINNISTUD, MILLE KAITSEKORDA MUUDETI PÄRAST OSTMIST

MEID EI EELISTATUDTeoreetiliselt on võimalik kedagi eelistada ainult võrreldes kellegagi kas kiiruse, hinnakujunduse, asukohtade vmt suhtes. Toon siinkohal võrdluse igas teoreetilises positsioonis

Asukohad

• OÜ Woody ega KV Tarantel pole saanud ühtegi eraldiseisva ehitusõigusega kinnistut ei Tallinna süda- ega kesklinnas ega ka Kadriorus, mis on äriliselt kõige atraktiivsemad kinnisvaraarenduse seisukohast. Konkurendid said.

Hinnad

• Keegi pole maksnud rohkem ka mitte ühelgi võrreldaval oksjonil kui OÜ Woody ärimaade eest maadevahetuses:

Kentmanni 8A (hindamine 30.09.2005) - 24 350 EEK/m2

Kaljuranna 11A (hindamine 30.09.2005) - 12 295 EEK/m2

Hobijaama 17B (hindamine 30.09.2005) - 11 811 EEK/m2

Selliseid hindu pole käsitletaval perioodil saavutatud ühelgi enampakkumisel, kuigi süüdistus väidab, et enampakkumisel kujuneks hind kõrgemaks kui hindamisel. See väide on vale. Kõrgeim võrreldav hind on Tallinna LV enampakkumine nn. „Tivoli“ krundile Kadriorus mere ääres 15.07.2005 hinnaga 5154 EEK/m2 Arco Vara pakutuna. Seega kujunesid samal perioodil enampakkumise hinnad madalamaks kui Maa-ameti tellitud hindamisel maadevahetuseks.

Prokuratuur on esitanud 4 võrdlust:

• Toomas Rüütmann oli huvitatud riigilt kinnistu Sõpruse pst 145 omandamisest, kuid talle seda ei võimaldatud erineval põhjustel (lk 21 prokuratuuri teesides). Tegelikult tunnistaja pole seda kunagi öelnud, tunnistaja ütles 24.11.2009 kohtus, et “taotlesime seda läbi kohaliku omavalitsuse ka munitsipaliseerimist, et oleks võimalik sellele seada hoonestusõigus ja vastavad sammud tegi ka kohalik omavalitsus”

Järeldus: Prokuratuur loodab, et kohus ei jõua lugeda, mida tunnistajad on tegelikult rääkinud. Tunnistaja Rüütmann taotles antud kinnistu tasuta munitsipaliseerimist ja seejärel tema ettevõttele hoonestusõiguse seadmist tuues ettekäändeks varem sõlmitud rendilepingut, mille alusel tal juba oli kõrvalkinnistu õnnestunud “ärastada”. Sõpruse pst 145 kinnistu eest sai riik 24 350 000 krooni eest looduskaitselisi kinnistuid Pirital. Prokuratuur on seisukohal, et tasuta Tallinna linnale (Rüütmanni huvides) anda oleks riigile kasulikum.

• Enn Einla soovis omandada Sõpruse pst 31 kõrvalkrunti Sõpruse pst 33, et seda osta (lk 21 prokuratuuri teesides). Enn Einla soovis seda osta küll, aga hinnata tahtis seda ilma ehitusõiguseta ja kasutada oma ehitusõigusega kinnistu laiendamiseks. Riik hindas ja võõrandas arvestades ehitusõigust 12 700 000 krooni 6000 m² eest saades vastu looduskaitselist maad Pirital aadressil Kiviaia tee 10b (48 167 m²)

• Aleksander Kovaltšuk ja Sergei Samarin (Bankend Eesti ja OÜ Brassland) soetasid Kõrkja tee 24 ja 26 kinnistud. Kui selgus, et nimetatud kinnistuid ei saa kasutada arenduseks, soovisid nad kinnistuid vahetada riigi kinnistute vastu. Nimetatud protsess neil ei õnnestunud ning nad müüsid kinnistud OÜ-le Käibevara 51 000 000 krooniga, teenides ca 47 miljonit krooni kasumit. Rahaga oli neil kiire. OÜ Käibevara pole suutnud läbi viia mitte ühtegi vahetust mitte kunagi. Juhin eriti tähelepanu, et nende kinnistute osas on keskkonnaministri käskkiri olemas, aga puudub OÜ Käibevara ja OÜ Woody nõusolek pakutud hindadega vahetada. Samuti on oluline, et oli mitte ainult käskkiri vaid ka määratud notari aeg, kuhu OÜ Käibevara ja OÜ Woody keeldusid minemast riigi poolt pakutud tingimustel. Kohatu on meile ette heita maadevahetust, mida riik meile peale surus meile vastuvõtmatute hindadega ja millega me ei nõustunud.

• Tunnistaja Tiit Aava (AS TTP) soetas äriühingule kinnistud Narva mnt 157 ja Vabaõhukooli 17a ja 17b Pirital sooviga teha sinna elamuarendusprojekt. See ei õnnestunud looduskaitseliste piirangute tõttu, kuid kohtuistungi toimumise ajaks neil kinnistuid riigiga vahetada ei olnud veel õnnestunud. Tavapäraselt väidab süüdistus sellise olukorra kohta, et tänu prokuratuuri ja KAPO tegevusele ei õnnestunud see kellelgi alates läbiotsimiste ja arreteerimiste lainest oktoobri algul 2006. Muidu oleks veelgi tehtud. See kehtib ka AS TTP suhtes. Lisaks on prokuratuur jätnud märkimata, et nimetatud kinnistute vahetusavaldused on esitatud 09.03.2006 ja 14.03.2006. Seega 6 kuuga ei jõudnud, “eelistatutel” läks esimese vahetuseni 4 aastat 4 kuud.

VÄLJAVÕTE MAA-AMETI KAARDISERVERIST

10910 m²

14375 m²

OÜ Käibevara ei saanud vahetatud ühtegi kinnistut.

N.ö „maalt linna“OÜ Woody ja OÜ KV Tarantel ei saanud vahetuse korras ühtegi kinnistut n.ö maapiirkondadest Tallinna, kuigiseadus seda võimaldas.

Õnnestumiste %• OÜ Woody ja OÜ KV Tarantel ca 37% õnnestus vahetada• OÜ Käibevara 0% s.t. mitte ühtegi vahetust

KiirusEsimese vahetuseni jõudsime 4 aasta ja 4 kuuga

• OÜ Woody 1. ost 17.10.20031. vahetus 17.03.2005 1 aasta 5 kuud kulus esimese

vahetuseni• OÜ KV Tarantel 1. ost 05.12.2000

1. vahetus 24.03.2005 4 aastat 4 kuud kulus esimese vahetuseni

• OÜ Käibevara 4 loodukaitselist kinnistut tänaseni kõik vahetamata

Keeldumised• Keelduti SIPELGA tn. kinnistut meile vahetamast, eelistati NORDECON´i (vestlus Kanguriga toimikus)• Keelduti meilt vahetamast nt. TREPIMÄE Otepääl ja 3 kinnistut Pirital (KIVIAIA tee 10, 10A, 11), mitte mingit alust

keeldumiseks poleSundvõõrandamine ja eelisostuõigus• Kõiki koheldi võrdselt, kellegi suhtes ei rakendatud ei sundvõõrandamist ega eelisostuõigust

• AS Riverito struktuur (kõik on iseseisvad juriidilised isikud)

AS RIVERITO (endine MERKO GRUPP) (5 aktsionäri, s.h T. Annus)

MERKO EHITUS E.L.L KINNISVARA(28% kuulub sadadele (100% RIVERITO tütar)väikeaktsionäridele)

OÜ WOODY OÜ KÄIBEVARA OÜ KV TARANTEL (100% ME) (100% ME)

• Merko Ehitus ei ole ühtki süüdistuses nimetatud kinnistut vahetanud, edasi müünud, arendanud.

• Merko Ehitus ei ole saanud isegi mitte dividende OÜ-lt Woody. OÜ Käibevara ei ole kunagi ühtki vahetust sooritanud ja on kahjumis.

• KV Tarantel on E.L.L Kinnisvara tütar, kummalegi s.t ei E.L.L Kinnisvarale ega OÜ-le KV Tarantel ei ole süüdistust esitatud. Merko Ehitus ei puutu asjasse.

• Süüdistust ei esitatud ka kaaskohtualuste juriidilistele isikutele, kuna pole nii huvitav.

• Ainuke on Merko Ehitus, kes juriidilise isikuna on kohtu all oma tütarettevõtete OÜ Woody, kes maid vahetas, OÜ Käibevara, kes tahtis maid vahetada aga ei õnnestunud ning OÜ KV Tarantel eest, kes ei ole Merko Ehituse tütar (ei oma mingit seost Merko Ehitusega, ei kuulu Merko Ehitus kontserni).

• Eesmärgiks on võimalikult suure kahju tekitamine börsiettevõttele.

• Ainuke loogika ja sarnasus on see, ET EI SÜÜDISTATA ÜHTKI JURIIDILIST ISIKUT, KES ON MAID VAHETATUD.

MERKO EHITUS ON AINUS SÜÜDISTATAV JURIIDILINE ISIK?!

PROTSESSIS ILMNENUD ILMSED SEADUSERIKKUMISED

• Selge pistise pakkumine Kalev Kangurile Rein Kilgi poolt nn. „Füüri“ pakkumise juhtum (toimik nr 8 lk 39-48)Seda on hea eeskujuks tuua kui prokuratuuri arusaama, kuidas üks eeskujulik ja seaduskuulekas ettevõtja peab ametniku poole pöörduma, et mitte kohtusse sattuda.Rein Kilk: “...kes teeb töö ja papp ja kõik see värk. Ja selles, nagu sa aru saad, ei ole mitte... ma ei tea, et

nüüd ilusate silmade eest ja teenust ei osuta keegi mitte mingisuguse, see on nüüd nagu juba minu probleem, mitte Villu probleem, eks ole.” “See, need asjad, mis siit tulevad, need saab ju kõik cashitud....... ja kõik on tehtud......” “Ei, no aga kui raha teeb õigust nagu ...” “... kes nagu teenust teeks, et ma laseks füüri välja? Kas sa tead mõnda firmat, kes on, ma

räägin talle ära, et davai, võta sihuke asi ja cash ja kogu lugu ja et ta oleks tehtud ja kõik, eks ole.” “....... nende asjade sees sul peaks olema mingi firma, lased füüri välja, selle raha eest teete

nii, nii, nii, lepite, näiteks mingisugused asjad kokku, et...”• Prokuratuuri tunnistaja Mart Pork võttis omaks ca 4-lt miljonilt tulult tulumaksu mittetasumise

(samal protsessil küsis prokurör Ombler tunnistaja Mihkel Mugurilt, kas on eetiline kortereid koos mööbliga müüa, kuna riik tagastab osaliselt eluaseme soetamiseks tasutud intressid)

• Kummalgi juhul prokuratuur ei ole reageerinud

Järeldus:Ilmselt teevad Hr. Kilk ja Hr. Pork oma patud tööga tasa. Hr Pork on “Eesti Ekspressi” nö konsultant maadevahetusprotsessi “objektiivsel” kirjeldamisel ja Rein Kilk on ilmselt laiemalt kasutatav.

“KIPSO” EKSPERTIIS

• A. Kipso on kaitsepolitseiametnik, aga mitte sõltumatu ekspert.

• A. Kipso ei tunne raamatupidamist “eksperdi” tasemel. Võimatu on aru saada millist metoodikat, mille suhtes ja miks on “ekspert” kasutanud. Lühidalt vannutatud audiitori Hanno Lindpere (“Ernst&Young”) arvamus: “Seega ei saa ühtegi küsimust ega vastust pidada raamatupidamislikult korrektseks ega vastavaks raamatupidamist reguleerivate aktidega”.

• A. Kipso on kirimaletaja, kes saab suurepäraselt aru, mida ta on moonutanud, kelle tellimusel ja kelle vastu kavatsetakse kohtus tema moonutusi kasutada. KAPO võib tõendeid koguda, aga mitte tõendeid luua.

• Mida siis Kipso püüdis tõestada. Kuna süüdistuse “tõendid” käsitlevad võimalikku OÜ KV-Tarantel aktsiate ostu-müüki hinnaga kas 14.7 või 13 miljonit krooni, siis üritas A. Kipso saada ettevõtte väärtuseks 2006.a. suuremat summat kui 13 miljonit. Kõigi mahhinatsioonide tulemusena (suurendades kinnistute väärtusi ja vähendades alusetult ettevõtte kohustusi) jõudis “ekspert” 12.2 miljoni kroonini. Rohkem ei venitanud välja. Kuna see jäi allapoole “taotlust”, siis pole varalist soodustust ja pingutused osutusid asjatuks.

• Kuna “üleshindamine” vaatamata pingutustele ebaõnnestus, siis pakkus A. Kipso välja ka eelnevale vastupidise versiooni, et OÜ KV-Tarantel ei suuda oma laene kas osaliselt või täielikult tagastada. Selle tulemuseni jõudmiseks võttis A. Kipso raamatupidamisekspertiisis arvesse “sündmusi, millede saabumist ta ei saa välistada”. Jään huviga ootama hr Kipso nimekirju sündmustest majanduses (eelkõige neist, mis mõjutavad kinnisvara hindu), millede saabumist ta ei saa välistada.

• Seega anti prokuratuurile kohtusse kaasa üks ekspertiis kahe teineteist välistava arvamusega:

– A) OÜ KV-Tarantel on 12.2 miljonit krooni väärt tubli ettevõte (ekspertiisi punkt 15)

– B) OÜ KV-Tarantel läheb pankrotti, kuna ta ei suuda kas osaliselt või täielikult laene tagastada

Kasutage kumba vaja läheb

• Prokuratuur suutis välja tulla hoopis naljaka järeldusega (“teeside” lk 16 üleval) loobudes mõlemast A.Kipso pakutust: “OÜ KV-Tarantel osa väärtus seisuga 30.09.2006 moodustas 12 197 734,51 krooni ja eeltoodust ilmneb, et tegu ei olnud kahjumis ettevõttega. Sellega nad ületavad isegi “ekspert” A. Kipsot. Lühidalt “Ettevõtted, millel on väärtus, ei saa olla kahjumis”.

• Raamatupidamise ekspertiis tuleb teha raamatupidamisdokumentidele ja prokuratuur või uurija võib seda analüüsida, võrrelda tunnistajate ütlustega. Kuidagi ei saa muuta tunnistajate ütlustele tuginedes raamatupidamise kirjeid ning nende alusel hinnata tegelikkusele mittevastavat olukorda. Näit. Ardi Tedrema suurendas lepingu maksumust 3 miljoni krooni võrra ja kui müüja selle temale meeleheaks üle kannab, ei vähenda see kuidagi ettevõtte kulusid antud tehingule.

• Lihtsalt ei saa vait olla. E. Vettuse ja T. Pedjasaare juhtumi nö “ekspertiis”. Mul on prokuratuurile 3 lihtsat küsimust: 1. Kust tuli raha, mida siis mitte turutingimustel ettevõtte “alla väärtuse” müügiga altkäemaksuks anti? 2. Kuhu või kellele kadusid ärikinnistud, mida need (E. Vettus) ettevõtted vahetasid. 3. Miks ekspert KIPSO alustab oma “follow the money” analüüsi poole pealt, aga mitte algusest? Alustada võiks sealt, kust raha tuli ja muuseas, kuhu ka vahetuse teel saadud kinnistud jõudsid.

ARDI TEDREMA USALDUSVÄÄRSUS

Hinnangu andmine on kaunis lihtne:

• “Tuvi garaažid”, tsiviilasi nr 2-09-91774 OÜ MaryPlus vs Tuvi Garaažid Tedrema “kaaperdas” ära Merko Ehituse pooleli kinnisvaraarenduse. Raha saame tõenäoliselt tagasi. Objekti mitte.

• ARCO asi – AS Kolde hagi Olle Veisseriku, Aado Vahtra, Ardi Tedrema vastu 4 000 000 krooni nõudes, tsiviilasi nr 2-06-4557. Siin võltsis Ardi Tedrema dokumente, mille ta kohtus omaks võttis. Seda, kas ARCO VARA on raha tagasi saanud, ma ei tea.

• Ardi Tedrema küsis ja ka sai kinnistu müüjalt nn “tasu”, kui Merkole õnnestus müüa.

Ma räägin siin seda hoopis selleks, et lugupeetud kohus loeks Merko Ehituses maade ostmist ja vahetamist vahetult ette valmistanud ja läbi viinud isiku kirjeldust kogu protsessist. Ardi Tedrema on lisaks endine Maa-ameti töötaja, väga teemat valdav isik. Teda ei saa kahtlustada Merko või Kanguri poole kallutatuses, vaid vastupidi. Minu arvates on see väga hariv lugemine ja kui siia lugeda lisaks Aivar Kempi, Veljo Viitmanni ja Teet Roopalu ütlused, siis on 99% “pilt” ees. Ülejäänud tuhanded leheküljed annavad väga vähe juurde. Tedrema puhul vaidlen mina kategooriliselt vastu eelkõige kahele tema väitele, et tema oli nö ettevõtte “ema” ja mina siis tema “vanem poeg”, ilma kelleta midagi ei toiminud (räägiti vaid anekdoote). Tedrema ülemus oli Kempi, Kempi ülemus Viitmann, Viitmanni ülemus Toomik, Toomiku ülemus Annus, kui nii üldse saab rääkida. Suures ca 1000 töötajaga ettevõttes ei ole niimoodi võimalik. Tööd tehakse ka siis kui Tedremad või Annust ei ole. Tehti siis ja tehakse praegu. Tedrema ei näinud ministeeriumil mingit rolli maadevahetuses. Oluline roll oli keskkonnateenistustel ja Maa-ametil.

LOSSI/SOONE 18-13

Me peaks tõendama, et süüdistuses sisalduvat 3 väidet (kui ma õieti aru saan) on valed:

• Väide 1: “Toomas Annus korraldas ja finantseeris Merko Ehituse ja Eldur Astoveri kaudu nimetatud korteri sisekujunduse lahenduse koostamist ja sisustuse eest tasumist 281 209 krooni ulatuses”

1.1. See, et Toomas Annus oleks midagi finantseerinud kas otse või kellegi kaudu ei ole kohtus kunagi jutuks tulnud. Seda ei meenuta prokuratuur enam ka teesides. Ühtki tõendit pole. Pole millelegi vaielda. Sellest on prokuratuur sisuliselt loobunud. 1.2. Sisekujunduse lahendus tehakse iga maja igale korterile, mitte Kaire Kemp-Tisler ei teinud midagi unikaalset. Lossi 18/Soone 3 kõigile 32-le korterile tegi sisekujunduse lahenduse Ilona Põldmaa, kelle joonist Kaire minu ema tarbeks veidi kohendas, muutis veidi värvitoone ja mööbli paigutust, valis ka mööblit. Milleni jõuti, ei tea, sest huvi kadus. 1.3. Ei vasta tõele prokuratuuri väide, et krt 13 oli “üks ja ainus”, nendest 32 korterist, millele tehti sisekujunduse lahendus ja osteti mööbel.- Sisekujunduse lahendus tehti kõigile 32-le korterile, muidu ei saagi siseviimistlust teha. Prokuratuur on ise esitanud Ilona Põldmäe sisekujunduse Kanguri korterile, millele tõenäoliselt on Kaire peale joonistanud mööbli paiknemise kohendusi.- Mitmes korteris mööbel oli, ei oska täpselt öelda, sest seda pole uuritud. Küll kinnitasid lisaks korterile nr 13 möbleeritud korterite ostmist tunnistajad Greenbaum nr 29 ja tunnistaja Aivar Kempi nr 19 ehk kolm kolmest. Tõenäoliselt paljudel ja summad teadmata.

• Väide 2: “Mööblit oli 281 209 krooni”

Tõendeid on prokuratuur esitanud:

1. IDEMA 164784,00 (Merko poolt tasutud)

2. THULEMA 40770,18 (Merko poolt tasutud)

3. ISKU 43999.- (teadmata kas tasuti, kes tasus, Kaire Kemp 28004.-?)

4. MARISABEL 3351.- (Kaire Kemp poolt tasutud)

Ülejäänud on pakkumised jne, mitte tasumised. Kuna Kairet pole süüdistatud ja Kaire ka eitas kohtus igasuguseid oste, siis ISKU ja MARISABEL langevad ära. “Thulema” mööbli puhul on tõenäoliselt tegemist Merko peahoone 4.korruse mööbliga mingisse kabinetti. 2003 kevadel sai Merko peahoone valmis, antud mööbel on tellitud 18.07.2003 T. Toomiku poolt aadressil Järvevana tee 9G, kus asub Merko peahoone ja Merko Ehituse poolt ka tasutud. Samuti ei klapi Kaire dokumentide 3 lauda + 1 riiul, Merko tellitud 2 lauda+2 riiulit. Lisaks tundub võimatu olevat saada korteri väikese riiuli, diivanilaua ja kirjutuslaua hinnaks 40 000 krooni. See peab olema midagi enamat, tõenäoliselt nagu juba ütlesin osa Merko kontorimööblit, kus 4.korrus Thulema ning 2. ja 3. korrus Standard. Järgi jääb “Idema” arve. Selle puhul pole teada, mis objektile viidi. Isegi kui Lossi tn, siis kelle korterisse. Tõendatud, et krt 29 ja krt 19 olid ka Idema köögid ja kui see oli ainuke Idema´le tasutud arve, siis oli see 3-e peale. Ei oska täpselt öelda, pole uuritud. Lisaks ei sobi omavahel kokku KAPO pildid Kanguri korteris olevast mööblist Kaire käest ära võetud mööbli piltidega. Usutav on, et mingi mööbel korteris nr 13 oli aga mida ja millise hinna eest, ei ole uuritud ega tõendatud.

• Väide 3: “Mööblit ei arvestatud korteri müügi hinna sisse” 3.1. Väide majanduslikult absurdne – korterit nii nagu ka kõiki teisi mitte monopoolseid teenuseid ja kaupu saab müüa turuhinnaga., lisaks kõik tunnistajad kinnitasid, et arvestati hinna sisse ja müüdi koos mööbliga mitte ainult Lossi/Soone tn, vaid igal pool. 3.2. Nii lepingust (müüdi koos oluliste osade ja päraldistega) kui ka kindlustuspoliisist (soodustatud isik mööblile on Hansa Liising) tuleneb, et sisaldus hinnas.3.3. Lõpuks vaatame lähemalt müügihindu ja võrdleme krt 13 teistega

- Tabelist nähtub, et krt 13 oli hinnaga 18008 kr/m², kui me võtame müügihinnaks 1 000 000 krooni. Prokuratuur väidab, et OÜ-le Sootel müüdi varjamiseks ja tegelik hind, millega

Kangur sai liisinguvõtjaks oli 1 100 000 krooni ja see teeb ruutmeetri hinnaks 19820, mis on 30 % rohkem kui keskmine. See, et Kangur sai 1 100 000 krooniga, on tõendatud.

- Kui me lahutame maha teoreetilise mööbli, isegi prokuratuuri poolt süüdistatava 281 209 krooni, saame ruutmeetri hinnaks 14753, mis on selle maja keskmine.

- Hinnavahemik oli 32 korteri hulgast hinnalt kõige kallim kuni keskmise hinnaga, kui arvestame mööblit süüdistuses toodud maksimaalses mahus (mis ei vasta tõele). - Arvestada tuleb ka seda, et lagi oli 30-40cm madalam -- FOTO- Nüüd lõpuks veel võrdlus tunnistaja Greenbaum´ga, kellel oli sama suur korter., mõlemad

olid möbleeritud ja ribikardinatega.Mida sai Greenbaum rohkem, kui Kangur:

- sai panipaiga hinnaga + 25000 krooni- lisatoa, mille ehitamiseks tuli olemasolev vahesein lammutada ja ehitati korter 4,9 m²

suuremaks pööningu arvelt, + 80000 krooni- sai kamina- sai korstna

Mingist soodustusest rääkida ei saa. Kanguri korter oli üks kallimaid kui mitte kõige kallim ja 30-40cm madalam.

+ 50-60 000 krooni

• 2003 suvel oli enamik kortereid müüdud, polnudki midagi valida• Krt 13 ja 29 ümbernummerdamine. NB! Kohe võeti ära 2 lepingut, nii 29 kui ka 13, st läbiotsijatele oli juba

siis teada, et Kangur tundis huvi vana nr 13, tänava nr 29 vastu, mitte selle vastu, kus täna elab.• “ei ole loogiline”, et möbleeriti viletsamaid jne ja siis Annus tahtis oma emale viletsat• Minusse ei puutu hindade määramine mitte kuidagi, näiteks ostsin “Merko Tartu”-lt ca 30% kallimalt

viimasena enne hindade langetamist (dokumendid esitatud... )• Tunnistaja Imbi Reedi, kes kaalus krt 13 ostmist, kui õde loobus, s.o 2003 sügisel ja enne veel kui Puidak

ilmus. Prokuratuur lihtsalt ignoreerib tunnistaja olemasolu.

Nüüd paar näidet kasutatavast demagoogiast:

• Võib emale osta, mida tahab – tegelikult meil oli vaja ajutiselt, oma lähedale, maja valmimiseni 500m kaugusel Vana-Mustamäe tänaval nr 59A, 59B, 61, 24

• Ei mäleta, miks valis selle – mina pole nii öelnud, õde valis, mitte mina

Juhin tähelepanu asjaolule, et mööblit ei saa liita puht matemaatiliselt otsa, korterit nagu igat muud asja saabmüüa turuhinnaga, mis on ajas muutuv. Kuna krt 13 müüdi samal ajal ja peaaegu kõige kallima m² hinnaga, kui arvestame isegi süüdistuse poolt pakutud ja tõendamata 280 000 krooni, siis saame keskmisehinna.

LOSSI 18-13

JAANI 2

Kui ma õieti aru saan, siis süüdistuse etteheide Kangurile ja mulle on järgmine: “kaasavarana”, ilma milletapaketid kokku ei klappinud (seadusest tulenevate nõuete tõttu), sai siis OÜ Woody maa, mille edasi müüs (kunaJaani 2-le ehitusõigust ei saanud). Ostja, antud juhul Staford, sai maa, mitte riigilt enampakkumise korras, vaidturuhinnaga OÜ-lt Woody ostes. Mida sai Kangur (süüdistuse kohaselt varalist soodustust) ei ole mina kohtuskuulnud, sellest ei ole juttu olnud. Seega ei oska ka vastu vaielda. Tähelepanu tahan juhtida sellele, et Jaani 2kinnistu vahetas riik võttes hindamisel aluseks ehitusõiguse, mida tegelikult seal ei olnud ja pole ka täna. OÜWoody rentis antud kinnistut Pindi Kinnisvarale, kuid ehitusõigust ei saanud, müüdi ca 1,5 aasta pärast Stafordile kooskokkuleppega, et kui saab ehitusõiguse, siis OÜ Woody ehitab. OÜ Woody sai 4210000 krooni, riik sai looduskaitselisemaa ja OÜ Staford sai “tünga”. Varalist kasu sai riik, OÜ Woody sai oma paketi vahetatud ja sobima. Milles seisneb K. Kanguri varaline soodustus, ei saa aru. Stafordiga suhtles tunnistaja Tõnu Toomik, mina ei ole ei müügi egamüügihinna otsustamise juures olnud. Mina ei ole kuulnud kunagi OÜ Woody juhtorganitesse ega osalenudotsustamises.

Kogu juhtumi kirjeldab ära tunnistaja Prous, ostja AS Staford juht ja omanik. Kui õnnestub kellelegi müüa hea

hinnaga kinnistu, kus saab teha põllumajandus- mitte ehitusäri, siis mulle tundub, et tuleb müüa. OÜ Woody

Juhatus tegi õige otsuse. Analoog Sõpruse pst 178 kinnistuga, mida käsitlesime samas vestluses Aivar Kempiga.

Ostust oli huvitatud Olerex, aga kuna Neste pakkus rohkem, siis müüsime Nestele. Tavapärane

majandustegevus.

1. Põllumajanduses ei tunne ennast tugevalt ja ilma ehitusõiguseta kinnistud reeglina müüme.

2. Ehitus- ja kinnisvaraäri oleme teinud nii hästi kui oleme osanud. Paremini ei ole välja tulnud. Prokurör Kurm müüs 33 miljoni krooniga oma osalusel alustatud ehituse Urmas Sõõrumaale loobudes oma edasistest ärihuvidest. Minu arust hästi tehtud, tema sai korraliku raha, Sõõrumaa istub selle kinnistu otsas nagu Prous Jaani 2-s. Mulle tundub, et OÜ Woody ja Kurm tegid head äri, Prous ja Sõõrumaa mitte.

3. Ärihuvi (isegi kohustus) on töötada kasumlikult. Millistest ärihuvidest OÜ Woody loobus, kelle kasuks, millal, kes otsustas loobuda. Ei tea. Ettevõtete seadusejärgne ülesanne on teenida kasumit, kui seda saab teha ehituse kaudu siis ehitades, kui kinnistut müües teenib rohkem, siis tuleb müüa. Siin ma loodan, ei pea keegi prokuröride nõuandeid arvestama. Ettevõtluses osalemine on vabatahtlik ja seda ka osa prokuröre teeb. Nemad otsustavad oma maade, korterite ja hotellide osas ise ja samasugune õigus on ka ülejäänutel inimestel.

RANNAMETSA

• Ei oska midagi öelda, esimest korda lugesin kahtlustusest. Mitte mingit puutumust pole. • Müügiks on juhatuse otsus, toimikus olemas. Õunapuu oli A. Otteri sõber, kes ostis 2 kinnistut. Teist kinnistut

pole süüdistuses. Õunapuu (“Hagudi Kruus”) sai kinnistu turuhinnaga 350 000 krooni, OÜ Woody sai paketi vahetatud. Kinnistul ei ole ehitusõigust.

• Millistest ärihuvidest OÜ Woody loobus? Ei ole tänaseni aru saanud.• Milles seisneb K. Kanguri varaline soodustus? Ei tea, ei saa aru. Ei tea ka kedagi, kes aru saaks.• Sellest kinnistust ei tea midagi ja ka prokuratuur ei ole midagi leidnud. Harry Õunapuud tunnen isiklikult, Kanguri

“vahendust” suhtlemisel ei vaja. Harry Õunapuu ei ole kunagi minuga Rannametsa kinnistust rääkinud. • Nii Rannametsa kui ka Jaani 2 puhul prokuratuur süüdistab Kalev Kangurit otsustamise võimaluse saamises

kellele ja mis tingimustel eelpoolnimetatud kinnistud võõrandatakse. Ostu-müügilepingus on 2 poolt, ostja ja müüja, siis pidi Kangur ka suutma sundida Stafordit ja Hagudi Kruusa Kanguri poolt määratud tingimustel ostma.

• Minul ei ole kunagi olnud mingit otsustuspädevust OÜ Woody-s ja seega ei saa mina ka kellelegi anda seda, mida mul ei ole.

• Süüdistuses nimetab prokuratuur looduskaitseliste kinnistute müüki AS Merko Ehitus ärihuvide realiseerimiseks. OÜ Woody puhul, kes tegelikult müüs juba hoopis ärihuvidest loobumiseks. Kummale väitele pean vastu vaidlema? Nõustun süüdistuses toodud põhimõttega, et müümine on ärihuvide realiseerimine, mida OÜ Woody ka tegi.

LUBADUSED KALEV KANGURILE SEOSES OÜ-GA KV-TARANTEL

Prokuratuuri väited

• K. Kanguril oli võimalus osaleda varjatult OÜ KV Tarantel majandustegevuses

• K. Kangur saab tulevikus kasu KV-Tarantel varade arvelt tema enda poolt määratud tingimustel ja ajal

• K. Kangur juhtis KV-Tarantelit varjatult läbi A. Söödi (2000-2003) ja T. Annuse (alates 2004)

• 2006.a. sügisel antakse OÜ KV-Tarantel ainus osa Kalev Kanguri poolt määratava isiku nimele

Eesti keeles lihtsalt nii:

• K. Kangur juhtis varjatult ettevõtet, mis pidi tulevikus saama tema omaks

• K. Kangur võib võtta KV-Tarantel varade arvelt mida ja millal tahab

• 2006.a. antakse KV-Tarantel ainus osa Kalev Kanguri poolt määratava isiku nimele (teadmata tingimustel)

TARANTELOÜ KV Tarantel

– Alustati kinnisvaraäri kinnistute ostuga, n-ö maa piirkondades, kus hinnad odavamad aastal 2000. – Kui selgus, et Maaamet (K. Kangur) ei ole nõus vahetama n-ö maapiirkondadest Tallinnasse, siis

lõpetati maade ostmine ja lõpetati töösuhe töötaja Annika Söödiga. See oli aastal 2003.– Esimene vahetus õnnestus 24.03.2005, kui õnnestus mõned KV-Tarantel kinnistud liita paketti OÜ

Woodyle, kus vastu anti OÜ Woody Tallinna kinnistule Tallinna kinnistuid ja lisaks väljaspool Tallinna asuvaid kinnistuid, millede vastu sai kasutada KV-Tarantel kinnistuid n-ö paketis..

– 1. ost aastast 2000 Augli 4B jäigi vahetamata– Perioodid 2000-2010 on ettevõtte summaarne kahjum 18 698 121,76 krooni, kõik aastad ka üksikult

kahjumis (vt tabel)Järeldus: Eelistamist, soosimist ei paista kuskilt. Vastupidi: kahjum 18,7 miljonit krooni räägib enda eest

ise.

Vastuväited süüdistuseleKalev Kangur võis võtta KV-Tarantlist vara nii palju kui tahab ja siis kui tahab. Kalev Kangur saab ka firma ainsa osa, siis kui tahab ja hinnaga, mis tahab.– Ei saa võtta sealt, kus ei ole– Ei saa juhtida Söödi kaudu, kuna ei ole kunagi juhtinud KV-Tarantlit– Ei saa juhtida Annuse kaudu, kes samuti ei ole kokku puutunud KV-Tarantel´i juhtimisega– Juhtisid ja otsustasid Jaak Vende ja Erki Ääremaa, kes eitasid igasuguseid kõrvalisi mõjutusi ja K.

Kanguri mõju.

– Osalust saavad müüa ja otsustada ainult omanikud, seega ELL Kinnisvara juhatuse liikmed, kelleks olid Jaak Vende ja Erki Ääremaa. Midagi sellist pole kunagi plaanis olnud (vt tunnistused)

– Omakapital oli negatiivne, vaatamata KAPO ametniku Kipso vastuolulisele ekspertiisile, kus leiti ettevõtte väärtuseks olevat 12,2 miljonit krooni ja samas peeti ettevõtet pankrotti minevaks kuna “ei saa välistada võimalust”, et ei suudeta laene tagastada.

– Annuse ja Viitmanni kabinetist on võetud 4 erinevat “skeemi” KV Taranteli tuleviku kohta.• KV- Tarantel müüakse 14,7 miljoni krooni eest – ei realiseerunud• KV- Tarantel ostab Iru-Jõekääru – ei realiseerunud• KV- Tarantel müüakse 13 miljoni krooni eest – ei realiseerunud• KV- Tarantel ostab ise juurde Tallinna kinnistuid ja vahetab paketis maa-piirkondadega- seda

asuti ellu viimaNB! Küll aga hindas riik paketti 38 miljoni asemel vaid 20-le miljonile. KV- Tarantel sai veel kahjumit

– Eriti jabur on, et 2 Kanguri firmat (süüdistuse kohaselt) Iru-Jõekääru müüb KV- Tarantelile kinnistud, ning maksab 4 miljonit käibemaksu, s.o Kanguri tehingud iseendaga.

– Süüdistuse versiooni kummutab veel KAPO ametnik Kipso, kes leiab, et ettevõtte maksimaalne turuväärtus on 12,2 miljonit krooni, mis on 0,8 miljonit vähem kui minimaalne hind 13 m krooni. Kipso on seisukohal, et varaline soodustus puudub.

KIIVITI KORTERPärnu mnt 131b-63

Faktilised asjaolud

• Olen palunud sekretäril saata Villu Reiljanile Merko poolt ehitatavate ja müügis olevate korterite ülevaate. Selle sekretär ka saatis, koostajaks on keegi elamuehitusdivisjonist (05.11.2004)

• Lea Kiivit on internetis projektidega tutvunud ja enne 09.11.2004 oli broneerinud ISESEISVALT.

• Villu Reiljan teatas, et tema tuttav soovib osta Pärnu mnt 131b-63 korterit (10.11.2004 telefonikõne)

• 11.11.2004 helistan Reiljanile ja ütlen, et keegi Kiiviti-nimeline on korteri nr 63 ära broneerinud. Reiljan ütleb, et see ongi tema tuttav. Mina vastan, et siis ei pea ühele ära ütlema.

• Seejärel helistan maakler Marjele ja ütlen, et broneerinud Kiivit ja Reiljani tuttav on üks ja sama isik. Mõnes mõttes on hästi, ainult üks OSTJA on vähem. Marje ütleb, et see on kurb. Mina palun maakleril teha kohe pärisleping (s.t. notariaalne ost-müük) ja võlaõigust ei hakka eelnevalt tegema.

• Miks Kiivit seda ei ostnud, kuulsin alles siin kohtus, kui Lea Kiivit tunnistusi andis.

Kõik, rohkem midagi selle korteriga pole. Selle osas pole ka süüdistust.

Rävala pst 19-33

• Selle korteri osas pole mul Villu Reiljani ega Lea Kiivitiga ühtki vestlust, kirja, SMS-i ega midagi muus.

• Ei oska siiani aru saada, kust prokuratuuril selline idee, mis ühelegi tõendile ega tunnistajale ei toetu.

• Tunnistajad on üle kuulatud, nende ütlustes pole keegi kahelnud.

• Kiivit pöördus ise Pettai poole, ilma mingi vahenduseta

• Pettai ei ole saanud Annuselt mitte mingeid korraldusi

• Kiivitit koheldi kui täiesti tavalist klienti kõigi tunnistajate kinnitusel

• Valdusi anti üle ka enne lepinguid. Kõige pikem periood, mida ise mäletan, on Cardo Remmel´le Vanemuise tn 46, mis oli ligi aasta, enne kui notariaalse lepingu tehtud saime.

• Kõik tehingud on tehtud turutingimustel, kõik rahad on laekunud 100%-liselt pangaülekannetega

• Pole vaidlust, et Kiivit ja Randpere kolisid korterisse sisse enne notariaalset ostu-müügi lepingut

• Kiivit ja Randpere olid ise tasunud nii saunaehituse, sisseehitatud kappide ja sisseehitatud köögimööbli eest, mis läksid kinnisasja omaniku omandusse. Omanik tundis ennast vägagi turvaliselt, oli veendunud, et Kiivit ostab. Loobumisel oleks Kiiviti ja Randpere poolt tasutud sauna ja sisseehitatud mööbli maksumus kuhjaga katnud korteri kasutamise, mida omanik ei teadnud, seda enam, et kinnisvarahinnad olid tõusutrendis.

• Arusaamatu on prokuratuuri kahepalgelisus suhtumises sisseehitatud mööblisse, saunadesse, kaminatesse ja nende eest tasumisse. Kui Kanguri korteri puhul oli see omaette väärtus ja altkäemaks siis Kiiviti puhul on see väärtuseta ning seda ei saa arvestada mitte mingiks tasuks mitte millegi eest. Sama kriminaalasja raames peaks sarnaseid asjaolusid käsitlema sarnaselt. Kiiviti poolt tasutud 3 176 000 krooni, millele lisanduvad tasutud saunaehitus, kapid ja köögimööbel, katavad vaieldamatult teoreetilised rendikulud sissekolimise ja ostu-müügi lepingu sõlmimise vahel. Kohesel ostul oli pakutud summa 1 624 650 krooni.

• Sisselubamise on otsustanud Kaire Pettai ja Relika Virunurm ilma juhtkonnaga konsulteerimata. (19.09.2005 kirjavahetus)

• Kogu kirjavahetus Merko Ehituse töötajate ja Lea Kiiviti vahel käsitleb AINULT maksumusi nii korterile kui ka lisadele, notariaegu, ostu-müügilepingu tingimusi. Midagi muud pole.

• Nii Paavi Karjatse kui ka Eldur Astover on ostnud ja müünud raha teenimise eesmärgil palju kortereid, mis on protsessis tõendatud.

• Oluline on, et Eldur Astover ostis samas majas 3 korterit, mis ta kõik kallimalt edasi müüs. Lisaks tegi ta oma firma “Luksi Maja” kaudu samal ajal samasuguse tehingu Merko Ehituse poolt ehitatud elamus Ahtri 6A krt 13 (ostja Mark Luts). Ka Mark Luts asus korterit varem kasutama, aga omandi sai raha vastu notariaalse ostu-müügi käigus. Sama ka garaažiga. Kõik tehingud on tehtud turutingimustel, rahad on laekunud ja Astoveril tulumaks riigile tasutud. Tavapärane äri.

• Lea Kiivit tahtis küll minuga kokku saada, aga sellist kohtumist ei toimunud. Mida ta tahtis rääkida, võime ainult oletada, kas pikemat maksuaega või pangale Merkopoolset tagasiostugarantiid laenujäägile, kuna ta pankadega hädas oli. Autofirmad annavad selle reeglina finantseerivale pangale alati, korterite puhul tehakse seda harva. Merko on seda teinud väga üksikutel juhtudel, kui mõni korter on väga kauaks müümata jäänud. See on puhas minupoolne oletus. Lea Kiiviti käest pole keegi küsinud, mis mure tal oli.

VEELKORD:

• Rävala pst 19-33 korterit ei ole Villu Reiljan ei minult ega kelleltki teiselt küsinud, ei osta ega tasuta kasutusse. Selle versiooni kohta pole ühtegi tõendit, tunnistajat.

• Kõik tõendid ja tunnistajad kinnitavad vastupidist, Kiivit tegutses ja otsustas iseseisvalt, soovis korterit osta ja ka ostis turutingimustel. Viivitamine läks talle kalliks maksma nii nagu kõigile teistelegi, kes õigel ajal ei ostnud.

• Arusaamatu , mis sellel Reiljaniga pistmist on. Erakonna esimees ja peasekretär ei ole seotud isikud.

• Kui Kiivit ei oleks olnud Rahvaliidu peasekretär, siis vaevalt me seda siin arutaks.

KORTERITE MÜÜGIMUDEL “VARJAMISEKS VORMISTATI”

• Hindade liikumine soodustuse üleandmiseks

Ettevõte x müüb korteri nt 1 000 000 (s.o. turuhind) 1 000 000

800 000

600 000 ametnik y

“Varjamiseks vormistatakse” tõesti, nagu prokuratuur väga hästi teab, aga sisu on sellel siis, kui hind liigub iga tehinguga allapoole, mitte ülespoole. Kui hind liigub iga tehinguga ülespoole nagu Kanguri ja Kiiviti puhul, on ju süüdistus absurdne, seda enam, et esimene tehing tehti turuhinnaga, mille osas pole Kiiviti puhul vaidlust.

2. Rävala 19- ...

Mõlema korteri puhul ostude-müükidega korterite hind tõusis, mitte ei langenud. Juhtumil “varjamiseks

vormistati”, siis tuleb võtta lõpphind, millega korter jõudis “soodustatud” isikule ja leida soodustuse suurus.

“Soodustuse” suuruse saab leida väga lihtsalt võrreldes korteri m² hinda teiste sama maja korteritega ja võib

võtta arvesse +/- mööbli olemasolu, ilmakaared, korruse, panipaiga jne. Seda ei ole süüdistus teinud ja ainult

ühel põhjusel: KUI VÕRRELDA TEISTE SAMA MAJA KORTERITE MÜÜGIHINNAGA, SIIS KAOB VÕIMALUS

RÄÄKIDA SOODUSTUSTEST.

3 176 000 (Kiivit)

1 700 000 Astover

1 624 650 KarjatseMerko

1. Lossi 18/Soone 3 – 18

1 100 000

MERKO MÜÜGID

Hansa Liising (K.Kangur)

Hansa Liising (Sootel)

1 000 000 Merko

“SÕPRUSE INVESTEERINGUD”

• Prokuratuuri poolt on süüks pandud teadmata suurusega osaluse omandamise lubamine Villu Reiljanile teadmata äriühingus teadmata äriühingu varaliste vahendite arvel minu poolt või muu varalise hüve lubamine (süüdistusakt lk 66). Kogu süüdistus põhineb ühel “tõendil”, 08.08.2006 vestlusel Kamikaze pubis. Lisaks lõunasöögile rääkisime kõikvõimalikel teemadel, sh ka nn pensionisamba projektist.

• Sõpruse investeeringud on Merko ainus nn pensionisamba projekt• Teet Roopalu oli tegelenud, suhteliselt vana idee, millest oli enne käivitamist korduvalt juhtkonna

koosolekutel juttu.• Eesmärgiks oli kaasata erainvestoreid, eeskätt oma töötajaid kinnisvaraprojektidesse omanikuna ning sel

teel kaasates lisaraha suurendada ka Merko Ehituse käivet ja kasumit. Samas oli teada osalemise soov ja surve mitte Merko töötajate poolt.

• 16.-18.08.2006 Otepääl toimunud juhatuse ja nõukogu koosolekul otsustati VALMISTADA ETTE PILOOTPROJEKT, kaasates väikeaktsionäre. NB! Piiranguid tööstaažile ega seotusele Merkoga ei seatud. Vastutavaks isikuks määrati Teet Roopalu.

• Teet Roopalu kaasas töögruppi Jaan Mäe, Alar Laguse, Mihkel Muguri ja Katrin Mühlsi, kes asus konkreetset projekti ette valmistama.

• Mihkel Muguri ettepanekul välistati väljastpoolt investorite kaasamine ja ka oma töötajatele kehtestati staažimiinimum eesmärgiga hoida investorite ringi alla 50 isiku. Põhjustatud oli see soovist mitte sattuda väga tülika reeglistiku alla, mis on võrdväärne börsil noteerimisega.

• “Sõpruse investeeringud” asutati 18.09.2006

• Intranetti riputati materjalid üles 21.09.2006, s.o. enne läbiotsimist “Merko Ehituse” peakorteris.

• Investorid tasusid sissemaksed laenudena kolmes osas hiljemalt 11.12.2006, 10.aprill 2007 ja 10.august 2007.

• Vestlus sai olla ainult sellest projektist, sest Merkol rohkem nn pensionisamba projekte pole. Villu Reiljan sai üheselt aru, millest jutt, nimetades seda projekti “pensioni kolmandaks või viiendaks sambaks” ning tahtis jälgida “kas ta ka õitseb”. Järelikult sai ka närbuda.

• Eluliselt oleks jabur ette kirjutada, et suure börsifirma juht pakub ministrile altkäemaksu tema alluva juuresolekul. Seda pole vist isegi mängufilmides.

• Prokuratuur on muutnud (“teeside lk 170”) originaalis lauset “me siin leidsime Kaleviga mingi firmavärgi” süüdistusele sobivaks asendades sõna “mingi” sõnaga “sulle”, saades tõendiks järgneva “leidsime Kaleviga Sulle firmavärgi”. Ma ei ole jurist ja ei oska sellist teguviisi õieti nimetada, võltsimine peaks vist sobima.

• Leidlikkusel ei ole piire, sama lauset kasutatakse ka Kalev Kangurile millegi lubamise tõestamiseks, sisustades seda lauset analoogiana Kalev Kanguriga, kellele nad juba leidsid ühe firma (KV Tarantel). Nii et seekord siis Kalevile mitte enam Kaleviga, nagu originaalis.

• Inimesed on huvitatud oma raha andmisest Merko ja ELL juhtida, sest me oleme suutnud “lollusi” vältida, ei ole kunagi kedagi tüssanud ega üht investorit teisele eelistanud. Investeeritud rahale on nii Merko kui ka ELL perioodil 2000-2010 teeninud 6-10 korda lisa. SEB ja SWEDBANK on näiteks minu investeeringult hoopis kaotanud 15-30% (inflatsiooni arvestamata) (vt graafik)

Lõpuks:

Iga inimene peaks mõtlema oma pensionipõlvele ja investeerima oma säästud parimal viisil ja riske hajutades. Riigile lootmine on lühinägelik ja pankurite kätte kohustuslikus korras usaldatud pensionirahad on eelkõige pankurite huvide teenistuses.

LUBADUS REILJAN´ILE

Süüdistuse kohaselt:

1. Toomas Annusega seotud äriühinguga varaliste vahendite arvelt müüakse V. Reiljanile x-suurusega osalus x-ettevõttest.

2. Selleks lubas ta veel teha järgmist: Annusega seotud äriühingu rahaliste vahendite arvel asutatakse ettevõte y, mis on 100% Reiljani oma ja tulevikus suurendatakse selle vara Annusega seotud äriühingu z arvelt.

3. “... Või muu varalise hüve (siia alla mahub absoluutselt kõik)...”

Osalussuurusega x?

Ettevõte x

AS SÕPRUSE ÄRIMAJA

Ettevõte z

Ettevõte y AS SÕPRUSE INVESTEERINGUD

PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMILE ÜÜRIPINDADE LEIDMISE KONKURSS

• Minu arusaama kohaselt on ilma konkursita rentimine seaduslik, seda ka riigi- ja omavalitsuste asutused laialdaselt kasutavad. Tähelepanu pälvisid siin eelkõige Siseministeeriumi tehingud Politseiameti ja Lõuna Politseiprefektuuri ruumide rentimisel, samuti ka Eesti Ettevõtluse Sihtasutuse, täna aktuaalse Eesti Kunstiülikooli puhul, kes rendib ilma igasuguste konkurssideta ruume. Pidada Siseministeeriumi tegevust ebaseaduslikuks, sama ka Majandus- ja Haridusministeeriumi ja paljude teiste osas oleks imelik.

• Merko Ehitus ei rendi mitte mingeid pindu mitte kellelegi mitte kuskil.

• ELL Kinnisvaral on ca 300 000 m² rendipindu ja neil on vaid üks avaliku sektori rentnik. Paradoksaalsel kombel on see “Sõpruse Ärimaja”-s ja rentnikuks Eesti Vabariigi Siseministeerium ca 2000 m². See rendileping on sõlmitud ilma vähimagi konkursita ja seaduslikult.

• ELL Kinnisvarast suuremaid rendileandjaid vist pole, kui Riigi Kinnisvara ja muud taolised välja jätta. ELL-l on siis ca 1,5% renditud avalikule sektorile.

• Rentimine konkursi korras on pigem erand avalikus sektoris.

• Põllumajandusministeerium korraldas väga selgete reeglitega konkursi, mille aluspõhja andis Janek Lehtmets ELL Kinnisvarast.

– Selge loetelu nõuetest (konkursi materjalid lk 3-4)

– Selged kvalifitseerimistingimused (lk 7)

– Selged hindamiskriteeriumid (lk 8)

Selline moodsas keeles läbipaistvus on eeskujulik. Kantsler Ants Noot´i allkirja kandev

dokumentatsioon on ka eraettevõtetele pindade leidmiseks sobilik.

• Prokuratuuri süüdistus on paljasõnaline, nad ei ole suutnud leida mitte ühtki nõuet, mis ei oleks mõistlik või sobiks ainult ELL-le. Seetõttu ei ole seda ka nimetatud.

• Eelistamine rendikonkursil on seaduslik ja kes tahab, see ka seda rakendab lepingut tehes. Eelistamise maksimum on lepingu sõlmimine ühelt pakkujalt. Põllumajandusministeerium seda ei teinud. Väga korrektsed ja ilma mingite “kniffideta” on ka 16.08.2006 pakkumiste avamise ja 22.08.2006 pakkumiste võrdlemiseks toimunud vastavate komisjonide istungite allkirjastatud protokollid (lisatud).

• Mida tehakse konkursi “imiteerimiseks”?

– Kehtestatakse nõuded, mida täidab ainult üks pakkuja

Toon näiteks siin Põhja Regionaalse Maanteeameti riigihanke “Harju teemeistripiirkonna riigimaanteede hoole ja säilitusremont aastatel 2009-2017”. See algatati 17.07.2009 Nº 113739. Tingimuseks oli pakkujal vastava soolalao ja tugikoha olemasolu hooldepiirkonnas. Sellele tingimusele vastas ainult Nordecon Infra, mis oli konkursi korraldajale teada. Miks ei või Keilasse soola tuua Laagri asulast (AS Teede REV-2) või rajada oma soolaladu, kui tööd saad mingi mõistliku aja jooksul. Soolaladu on tegelikult kuur, millele rakendatakse vastavaid nõudeid. Hankeleping sõlmiti 231,6 miljoni krooni mahus ühelt pakkujalt, kusjuures konkursi korraldamine oli seaduse järgi nõutav, aga sisuliselt oli suunatud pakkumine ühele pakkujale.

– Levinud variant on ka hindamiskriteeriumite ja/või nende osatähtsuse määramatus tingimustes.

Konkurss küll korraldatakse, aga ei kirjeldata mida mõõdetakse. Näiteks, ütled sportlasele, et hüppa, aga mida mõõdad, kas kõrgust või kaugust, ei ütle. Pärast selgub. Või siis jäetakse täpsustamata osakaalud. Võtame veelkord näite spordist. Korraldad kümnevõistluse, aga milline ala kui palju punkte annab, seda otsustab žürii peale võistlust. Täpselt nii tegi näiteks Statistikaamet valides välja Mustamäe tee 16 hoone. Kuidas niisuguse tulemuseni jõuti, teab ainult keegi teadmata isik.

• Minule on E. Tuiksoo helistanud 26.09.2006 ja teatab, et tal on täna peaministriga kohtumine ja küsib, kas ma olen ise kõik üle vaadanud. Mina vastan: “mina vaadanud ei ole ausalt öelda, aga küll ta sobib”. Samuti küsin palju neid konkurente ja pakkumisi oli. E. Tuiksoo vastas, et oli veel kaks, seega kokku kolm pakkumist. Mina vastan: “kui nad (valitsus) ütlevad, et kuskilt veel võtta, et siis võib ju veel võtta, eks ole” (lk 151 toimik..). Siit nähtub selgelt, et üle kuu aja jooksul peale pakkumiste laekumist ei olnud Põllumajandusministeeriumist “välja lekkinud” ei pakkujad, nende pakkumised ega isegi nende koguarv. Samuti on üheselt selge, et ELL-i pakkumist mina ei ole isegi mitte näinud, rääkimata koostamisest. Lisaks olin küllaltki ükskõikne selle pakkumise suhtes, kuna ELL-il oli soovijaid küll ja maja sai välja renditud ka ilma Põllumajandusministeeriumita. Hoones sisuliselt vakantsust pole.

• See oli igati korrektselt läbi viidud konkurss, mida tuleks teistele eeskujuks seada nii nõuete kui ka läbiviimise poolest.

• Konkursi nõuded üüritavatele ruumidele:– Hoone, milles üüritavad ruumis asuvad, peab asuma väljaspool Tallinna südalinna piirkonda– Hoone asukoht peab olema oluliste Tallinna kesklinnast väljuvate magistraalteede (Pärnu mnt, Paldiski mnt, Tartu

mnt, Peterburi mnt linnapoolne ots) vahetus läheduses, arvestades logistiliselt hea transpordivahenduse tagamisega nii siseriiklikult kui ka välismaalt

– Tagatud peab olema ühistranspordiga hea ligipääs– Üüritavate bürooruumide üldpinna suurus alates 6000 m²– Paindlik ruumiprogramm– Turvaline ja tasuta parkimine nii ministeeriumi töötajatele kui külalistele vahetult hoone kõrval (hoone territooriumil)

või üüritava hoone parkimismajas– Peab olema tagatud autode parkimisvõimalus 150 autole– Parkimise korraldamisel parkimismajas on nõutav erinevatelt parkimistasanditelt otsene juurdepääs bürookorrustele– Toitlustusasutuse kasutamise võimalus antud hoones või selle vahetus läheduses– Kaasaegsetele nõuetele vastav ventilatsioon– Majja on paigaldatud konditsioneer– Ruumides väga head valgustingimused– Ruumide või tsoonide kaupa reguleeritavad kütte- ja jahutussüsteemis– Küttesüsteem ei tohi põhineda elektriküttel– Kaasaegsetele nõuetele vastavad valve- ja läbipääsusüsteemid– Olemasoleva, ministeeriumi poolt väljaehitatud ja omandatud telefonikeskjaama 300 ab. Paigaldamine vastavalt

ministeeriumi nõuetele ja vajadustele– Koostöös ministeeriumi IT spetsialistidega arvutiside ja TV-võrk, mis vastab ministeeriumi nõuetele ja vajadustele– Hoone konstruktsioon ja klimaatilised tingimused peavad võimaldama teatud ruumide kasutamist arhiivina– Hoones peab olema eraldi ruum suitsetajatele ning jalgratastega töölkäijatele suletud ruum rataste turvaliseks

hoidmiseks– Üüriperioodi algus hiljemalt 2008 I kvartal

• Pakkuja kvalifitseerimise tingimused:– pakkuja peab olema kantud äriühinguna või välismaa äriühingu filiaalina Eesti äriregistrisse– Pakkujal ei tohi olla võlgnevusi Maksu- ja Tolliameti ees– Pakkuja tegevusala peab olema ehitus või kinnisvaraarendus– Pakkuja peab olema tegutsenud oma alal vähemalt viis aastat– Pakkujal peab olema antud ekspluatatsiooni viimase kolme aasta jooksul vähemalt 30 000 m² büroo-

või äripindu– Pakkujal peab olema hoonete haldamise kogemus– Pakkuja ei tohi olla pankrotis ega likvideerimisel (sh tema suhtes ei tohi olla tehtud pankrotiotsust

ega algatatud likvideerimismenetlust)

• Hindamine

Hoone asukoht/ühistranspordi kasutamise võimalus 35

Üürimakse suurus 30

Parkimisvõimalused 20

Madalam kommunaalmakse 10

Söögikoha olemasolu hoones 5

KOKKU: 100

ESTER TUIKSOOLE KORTERI TASUTA KASUTAMISE VÕIMALDAMINE

• Ester Tuiksoo pole soovinud korterit kasutada ei tasuta ega ka tasu eest. Ester Tuiksool oli ministeeriumi poolt korter olemas.

• Ester Tuiksoo soovis korterit osta isiklikku omandusse.• Andsin tõenäoliselt E. Tuiksoole maakleri andmed või maaklerile E. Tuiksoo andmed. Igatahes on kogu

suhtlus nende vahel. • 10.aprillil ütleb E. Tuiksoo mulle, et võttis teise variandi (st ilmselt, et valis korteri nr 61?). Ütleb, et sai kõik

korda ja ei tülita mind rohkem. NII KA JÄI, ÜHTKI KONTAKTI ROHKEM SEL TEEMAL EI OLNUD.• 12. aprillil helistab mulle Kaire Pettai ja ütleb, et Tuiksoo võttis seitsmenda parkimiskohaga, panipaikasid ta

ei võtnud. Mina ütlesin Kairele, et pane nüüd notariajad. Kaire ütles, et esimene on nüüd teisipäeval, millele mina vastasin “väga hea”. SEE JÄI VIIMASEKS VESTLUSEKS SELLEL TEEMAL.

• 05.10.206 helistab Ester Tuiksoo mulle ja räägime ELL-i täpsustavast kirjast, et renditõus oli mõeldud iga-aastasena, mitte ühekordselt. Ester Tuiksoo ütleb, et tema ongi nii aru saanud. Samuti ütleb, et ta vist ei jõudnud mulle öelda, et ta hea meelega loobuks. Mina selgitasin, et– me ei saanud nii kaua hoida– müüsime need välja– see ei ole probleem, likviidne kaup– natuke läks see mõtlemise aeg pikale– vanasti me ikka hoidsime kauem ja kannatasime vahest– jne

JÄRELDUS SAAB OLLA:

– Tasuta (ega ka tasu eest) kasutamist pole kunagi jutuks olnud. Seda pole küsitud, seda pole pakutud, pole lubatud. Juttu on olnud ainult ostust, notarit ei ole tasuta kasutamisel vaja.

– Jääb mulje, et Astoveri pidas E. Tuiksoo Merko maakleriks (“härra maakler” ülekuulamisel, mitte korteri omanik)

– Sellega, et Tuiksoo pole korterit kasutanud, vaid paar korda vaatamas käinud, on ka prokuratuur nõustunud. Kui elektri ja veetarbimine on 0, korter oli lõpuni ehitamata, möbleerimata, seda kinnitavad kõik tõendid ja tunnistajad, siis ei jää muud üle.

– Süüdistus millegi kasutuskõlbmatu kasutusvõimaluses ei ole loogiline. Kasutada ja ka võimalus kasutada (isegi kui seda ei kasuta), saab olla IKKA JA AINULT KASUTUSKÕLBLIKUL ASJAL. Ilma rooli ja ratasteta autoga sõita ei saa ja sellist kasutusvõimalust sõidukõlbmatul autol ei ole.

– Võtmete andmine või mitteandmine minusse kuidagi ei puutunud.

– Ühelgi korterite müügihindade määramise koosolekul pole osalenud, isegi kutseid või kehtestatud hinnakirja minule ei esitatud.

SÜÜDISTUS

• Väide, et AS Merko Ehitus ja Toomas Annus on saanud läbi nendega seotud isikute OÜ Woody, OÜ KV Tarantel, OÜ Käibevara ja Koit Uusi, on vale. Said OÜ Woody ja OÜ KV Tarantel, kes on ELL Kinnisvara tütarettevõte. Koit Uus ei ole Merko Ehituse ega Toomas Annusega seotud isik. OÜ Käibevara ei olegi maid vahetanud.

• Villu Reiljan ja Kalev Kangur seisid selle eest, et OÜ Woody, OÜ KV Tarantel, OÜ Käibevara, Koit Uusi ja Elar Libliku vahetusmenetlused toimuks takistusteta ning neile oleks tagatud võimalikult suur kasum. Tegelikult OÜ KV Tarantel jäi kahjumisse, OÜ Woody-l õnnestus vahetada ca 1/3 soovitust, OÜ Käibevara ja Elar Liblikul ei õnnestunud ühtki vahetust teha.

• Ebapädev jutt sellest, kuidas oksjonil on hinnad kõrgemad kui hindamisel. Reiljani ja Kanguri ebaseadusliku ametialase tegevusega kujunes olukord, kus soodsalt omandatud kinnistud anti vahetusmenetluse käigus ära odavaima võimaliku hinnaga, millega sai riigivara võõrandada. Kes hindas, mis on omandatud soodsalt, mis ebasoodsalt? Mis on odavaim võimalik hind? Absurdsed, mitte millelegi tuginevad väited.

• Kalev Kangur rikkus KVS sätteid ka sellega, et osales OÜ KV Tarantel seotud otsuste tegemisel, teades, et OÜ KV-Tarantel varade suurenemisega suurenesid ka tema varad. OÜ KV Tarantel oli igal aastal 2000-2006 kahjumis, aastaaruanded on auditeeritud, äriregistris avalikult saadaval. OÜ KV Tarantel juhid J. Vende ja E. Ääremaa eitavad igasugust K. Kanguri seotust otsuste tegemisel. Kas KV Taranteli kahjumi puhul vähenesid Kanguri varad?

• Kalev Kangur pidi kokkuleppel Toomas Annusega omandama OÜ KV Tarantel osa. Ühtki tõendit pole esitatud, ühtki tunnistajat pole.

• AS Merko Ehitus sai realiseerida oma ärilisi eesmärke vahetuse teel saadud kinnisasjade edasimüümise, arendamise ja ehitamiseks kasutamise kaudu. Vale väide. Merko Ehitus ei ole midagi vahetanud, pole midagi edasi müünud. Kui edasimüügi all peetakse silmas Jaani 2 ja Rannametsa müüki OÜ Woody poolt, siis seda müüki nimetab prokuratuur ärihuvidest loobumiseks. Ei saa olla üks asi nii ärihuvidest loobumine kui ka ärihuvide realiseerimine. Ühe süüdistusakti piires peaks nimetama sama moodi.

• Toomas Annus nõustus 2004.aasta detsembrikuu alguses sellega, et Lea Kiiviti kasutusse antakse aadressil Tallinn, Rävala pst 19 asuv korter 33. Mitte ühtegi tõendit pole esitatud.

• Ester Tuiksoo tegi Põllumajandusministeeriumile rendipindadeks uue hoone leidmise konkursil põhjendamatuid eelistusi AS´le Merko Ehitus ja AS´le ELL Kinnisvara. Ühtegi eelist pole osanud prokuratuur leida. Seda pole ei süüdistuses ega teesides nimetatud. Konkursikutse “põhja” edastamine ei ole eelis. Eelis saab olla ainult tingimustes. Seda pole. AS Merko Ehitus sellel konkursil ei ole osalenud.

• Tõnu Korts koostas koos AS ELL Kinnisvara töötajatega Põllumajandusministeeriumile uute üüripindade leidmise kutse dokumendid ning edastas need Krista Paalile. Sellest on prokuratuur teesides loobunud. Uus variant on: Janek Lehtmets koostas.

• Sama konkursi juures veel väiteid nagu “võimaldati neil pakkumise kutse dokumentidesse kirjutada sisse just neile sobivaid kriteeriume” või “andmata teistele pakkujatele sisulist võimalust konkursil osalemiseks”. Ometigi teised osalesid, sh Riigi Kinnisvara. Ühtki just ELL-le sobivat kriteeriumi ei ole leitud.

• AS Merko Ehitus ja Toomas Annus nendega seotud isikute kaudu said kuriteoga koguväärtusega vara 187 978 333 krooni, millest AS Merko Ehitus sai vara 167 108 333. Toomas Annus sai seega 20 870 000 krooni eest vara. Sellest ei ole kuskil rohkem juttu olnud, ei protsessi jooksul ega vaidlustes. Ilmselt on mõeldud ajakirjandusele. Kuna on tõendatud, et AS Merko Ehitus pole maadevahetuses osalenud, proovisin kokku liita tütarettevõtte OÜ Woody vahetused, aga seda summat kokku ei saanud, minul tuli 137 755 000 krooni. Märkimata on jäänud, et süüdistuse väitel “kuriteoga” sai riik rohkem vara.

• Toomas Annusele ja Merko Ehitusele loodi eeliseid ja tagati võimalikult suur kasum. Ühtegi eelist ei osata välja tuua ning süüdistuses toodud kasumi asemel on saadud valdavalt kahjumit.

• 10.11.2004 eeluurimisel tuvastamata kohas küsis Villu Reiljan Toomas Annuselt AS Merko Ehitus poolt ehitatud ja müüdavat korterit tema poolt määratud isiku kasutusse määramata ajaks ning ilma tasuta. Meie telefonivestlus on tõendina avaldatud. Midagi ligilähedastki seal pole, küll aga on juttu, et kui sobiva korteri leiab ja kui keegi loobub, siis kohe notarisse. Tasuta kasutusse andmiseks pole notarit vaja.

• Süüks on arvatud ka need vahetused, mida ei teostatud, kuna ministri käskkirja polnud. Süüks on arvatud ka vahetus, mis OÜ Käibevara keeldumise tõttu (pakutud hinnad ei sobinud) teostamata jäi.

SÜÜDISTATAVAST SAAB MÖÖBEL KOHTUSAALIS

Kahju, et Riigikogu on süüdistatavatel kohtulikes vaidlustes rääkimise ära keelanud, tehtud on sedaprokuratuuri taktikepi all ja suuniste järgi. Seaduseloome valmib endiste ja praeguste prokuröride sulest.Lõppsõna pole veel ära võetud, aga ma kardan, et see juhtub õige pea. Isegi enne kui kohtud “troikade”-gaasendatakse ja süüdistatavatest saab lõplikult mööbel kohtusaalis. Suund on igatahes igale mõtlevale inimeseleselge. Kuna siin on kõlanud palju valesid järeldusi, siis tahan sellel eraldi peatuda. Kõigest pole mõtet rääkida,aga vast need, millest on süüdistus oma ”teesides” lähtunud.

Esitan oma tähelepanekud süüdistuse “teesides” toodud järjekorras.• Lk 1 “Kinnisasjade vahetamine riigiga oli soodne seetõttu, et eelnevalt olid vahetusse minevad kinnisasjad

omandatud arvestades kinnisasjade looduskaitselisi piiranguid, mis kohandasid oluliselt nende majanduslikku väärtust – jama jutt, osteti nii kallimalt kui ka odavamalt kui vahetati, hinnatakse vahetult vahetamise eel, arvestades selle hetke turuhinda, mida me keegi ei suuda ette näha. Müüja võttis arvesse ka vahetusvõimalust, sellele kuluvat aega, loodetavat tulu ja kulu jne.

• Lk 1 Enampakkumisel kujuneks hind kõrgemaks kui hindamisel, mis oleks alghind – selle teooria järgi hinnad ei saa langeda, iga uue enampakkumise alghind on eelmise oksjoni tulemus. Praktikas ei ole saavutatud oksjonitel nii kõrgeid hindu kui hindamisel riigi poolt tasustatud hindajad said.

• Kriminaalasjas on tõendatud (lk 3), et Tallinnas Vete 16a kinnistu osas jättis Kalev Kangur kasutamata võimaluse ostueesõiguse teostamiseks, olles teadlik, et maadevahetuse käigus hinnatakse nende väärtus kõrgemaks kui nende soetushind – vale väide, soetati 3 771 138 krooniga, hinnati vahetuseks 2 700 000 krooni.

• Villu Reiljan sekkus kokkuleppel Toomas Annusega Kaia Jäppineni kirja nr LV-1/4773 jõudmisele Keskkonnaministeeriumisse (lk 5) – selliseid tõendeid pole.

• Jälitusprotokollist ilmneb (lk 5), et ajal, mil Toomas Annus ja Kalev Kangur viibivad Villu Reiljani korteris Tina tänaval, helistab kohtumiselt Toomas Annus kell 12:41 Aivar Kempile – jälitusprotokollist seda, et oleksime Tina tänaval Villu Reiljani korteris, ei ilmne.

• Telefonikõnest Annuse ja Kempi vahel (samal päeval kell 13:47) ilmneb Annuse selgitusest Kempile, kuna Annus pöördub vahepeal Kanguri poole, et Annus, Kangur ja Reiljan viibivad veel Tina tänava korteris – siit selgub, et kõne ajal olin koos Kanguriga aga mitte Reiljaniga (lk 6).

• Kalev Kangur organiseerib väärtuslikumad kinnistud T. Annusega seotud ettevõttele ning paneb samuti ise juurde kokkuleppel T. Annusega suurtesse vahetustesse oma kinnistuid koos V. Reiljaniga (lk 9) – meie pole ühtegi väärtuslikku kinnistut (kesklinn, Kadriorg) saanud, need läksid konkurentidele, samuti ei ole Kangur koos Reiljaniga lisanud meie vahetustesse oma kinnistuid, seda pole ka isegi süüdistuses

• Kamikaze kohtumine (algab lk 14)– Jutud Nõmme teemal, valel teel olete lugupeetud süüdistajad. Siin on juttu Nõmme linnaosas

paiknevast Sanatooriumi pargist, mis oli müügis ja mille ostis TALLINK. Vilosius oli tol ajal PERH-i juhatuse liige ja selle objekti müüja. See kriminaalasja ei puuduta.

– Spikker linnale oli mõeldud võimalike kinnistute vahetamiseks kolmepoolselt MERKO↔TALLINN↔RIIK, eesmärgiks Trummi tn Merkole kuuluv kinnistu vahetada Tallinnale Nõmme Spordikeskuse parklas. Kinnistu jääb väljapoole maastiku-kaitseala, seal on kinnitatud detailplaneering ja tegemist on ärimaaga.

– Keiburanna kinnistust me ei rääkinud. 2,8ha kinnistu on selle nime all olemas. Võimalik kontrollida. Rääkisin oma erahuvist tuulegeneraatorite ehituse takistamiseks vahetada mõni looduskaitseline maa teise looduskaitselise maa vastu, 300-500 hektarit. Sellel pole kokkupuudet süüdistusega.

• Riiklik süüdistus kasutab väljendeid “töö oli tulemuslik”, “suures ulatuses”, “väärtuslikumad” –– OÜ KV Tarantel – õnnestus 1/3– OÜ Käibevara – ei õnnestunud ühtki vahetust– OÜ Woody – õnnestus 1/3

• Veelkord OÜ KV Tarantel ei ole ega ole kunagi olnud “Merko Ehituse” tütar, äriregistrist võimalik kontrollida.

• Koosolekute päevakordi, mis on saadetud maili teel enne koosolekuid, nimetatakse järjekindlalt koosoleku protokollideks. Koosolekute protokollid ja otsused vormistatakse eraldi ja allkirjastatakse . Süüdistus järjekindlalt eirab seda fakti ja teesides ei viita otsustele, kuna seal pole süüdistatava Annuse allkirja. Pole ühel lihtsal põhjusel, polnud otsustamispädevust. Ühelgi nõukogu või juhatuse koosolekul ei ole Ardi Tedrema osalenud.

• Viitmanni kabinetist leitud memodest ilmneb ka, et neid on koostatud Toomas Annusele, mis näitab, et Annus korraldas ja organiseeris. Korraldasid ja organiseerisid need, kes memosid koostasid, mitte vastupidi. Prokuratuuri väide on ebaloogiline.

• Mailivahetus Toomas Annuse (Kristi Saare kaudu) ja Ardi Tedrema vahel – absurd, ma ei ole Ardi Tedremaga ei ise ega ka Kristi Saare kaudu mailivahetuses osalenud. On ainult Ardi Tedrema mailid Kristi Saare kaudu informatsiooniks nii mulle kui ka teistele nõukogu ja juhatuse liikmetele.

• Samuti on kriminaalasja teesidesse (lk 21) liidetud Ardi Tedrema poolt mulle saadetud 3 Keibu küla kinnistu andmed, mis kuuluvad mulle ja ilmselt oli mul neid vaja majanduslike huvide deklaratsiooni jaoks.

• Tunnistaja Rüütman ei ole kunagi midagi sellist rääkinud nagu prokuratuur “teesides” väidab. (lk 21)• Notaris selgus, et Merko nimel ostab “Woody”. “Woody” ostis ikka oma nimel (Pärnamäe tee 1A). (lk 21)• Süüdistus ütleb (lk 126), et Toomas Annus korraldas ja finantseeris Merko Ehituse ja Eldur Astoveri kaudu

Kanguri korteri sisekujunduse lahenduse koostamist ja sisustuse eest tasumist. Teesides on sellest loobutud, on välja tuldud uue versiooniga Toomas Annuse korraldusel korraldas ja finantseeris hoopis Merko Ehitus.

• Teesides nimetatakse tõendeid (lk 131), et K. Kangur kasutas korterit 2004. aasta jaanuarist. Tegelikult ühtegi tõendit, et just Kangur, ei ole. See, et oli vee- ja elektritarbimine, TV ja internetiühendus, ei tõesta kuidagi, et just Kangur, aga mitte Puidak.

• Teesides kummutatakse kaitseversiooni (lk 134) enne kui kaitse oma versiooni esitab. Sama nagu minu kaitsekõnega, mis ilmus ajalehes enne, kui ma selle kirjutasin. Minule ja minu õele omistatakse prokuratuuri mõtteid. Minu öeldu on minu ütlustes. Palun ärge moonutage seda.

• Lk 137 väidab prokuratuur, et Annus on selgitanud, et paljuräägitud korter nr 13 on väga hea ja ühtlasi väga vilets. Mina ei ole kunagi seda korterit heaks, rääkimata väga heaks pidanud. Nii mina, minu õde, kui ka meie perele kõikide korterite sisekujunduse teinud Kaire Kemp on andnud oma ütlused, selgelt ja arusaadavalt. Meie argumente ja selgitusi ignoreeritakse.

• Lk 144 on teesides nimetatud kinnistu Jaani 2 väärtuse fikseerinud Kalev Kangur. Tegelikult tegi seda litsentseeritud hindaja.

• Lk 146 Toomas Annus loobus OÜ Woody nimel äriliste huvide realiseerimisest, kuna Rannametsa kinnistu võõrandati. Süüdistuses nimetatakse võõrandamist risti vastupidi seda ärihuvide realiseerimiseks. Müü või ära müü, pahad on mõlemad.

• Lk 148 räägitakse Tedrema tunnistustest seoses Merko Grupiga, millega ta faktiliselt pole kunagi mingis seoses olnud. Tedrema pidas silmas Merkole (st Merko Ehitus) kuuluvaid ettevõtteid nn gruppi. AS Merko Grupp on eraldiseisev juriidiline isik. Samuti selgub siit, et Annika Söödi võttis tööle hoopis Ardi Tedrema Jaak Vende korraldusel, mis ei vasta tõele. Jätkuvalt nimetatakse Merko Ehituse peakorteriks Roosikrantsi tn 2 asuvat ELL Kinnisvara bürood. Ignoreeritakse lihtsaid kõigile teadaolevaid ja lihtsalt kontrollitavaid fakte, Merko asus Sauel, Tule tn 21.

• Lk 150 jätkuvalt jäetakse tähelepanuta minu selgitused väikesest 10-liikmelisest ELL Kinnisvara kollektiivist, kuhu Annika Sööt tööle võeti. Samal leheküljel omistatakse mulle seotus OÜ KV Tarantel juhtimisega, kuna ma olin selle emaettevõtte, ELL Kinnisvara nõukogu liige. Sellise seose esitamine on pehmelt öeldes asjatundmatu.

• Lk 158 omistatakse mulle järjekordselt väide, mida ma ei ole kunagi väitnud “OÜKV Tarantel soetatud looduskaitselisi kinnistuid ei õnnestunud vahetada”. Tegelikult rääkisin, et maapiirkondadest ei õnnestunud Tallinnasse vahetada, kuigi seadus võimaldas. Miks ei taheta ometigi aru saada, mida ma selgitan?

• Lk 160 on lugupeetud prokurörid tulnud välja uue majandusteooriaga: “OÜ KV Tarantel osa väärtus seisuga 30.09.2006 moodustas 12 197 734, 51 krooni ja tegu ei olnud kahjumis ettevõttega.” Selle lause autorit ei tohiks lasta mingite rahaliste dokumentide juurde. Ja allpool nimetatakse nagu süüdistuses kinnisasjade müüki ärihuvide realiseerimiseks, vastupidiselt lk 146-le.

• Lk 170 aetakse segi erinevates firmades olevad osalused, Merko ainsas nn pensionisamba projektis on kõik füüsiliste isikutena, juriidilise isikuna osalusi esineb ka, aga mitte selles ettevõttes.

• Lk 170 on prokuratuur tuginenud moonutatud tõendile, kus sõna “mingi” on asendatud sõnaga “sulle”. Värskelt prokuratuuri loodud tõend “leidsime Kaleviga sulle firmavärgi” on kasutusele võetud.

• Lk 172 toetub prokuratuur Teet Roopalu ja Tõnu Kortsu ütlustele, kes olevat väitnud, et juba 2006.a. algusest oli otsustatud, et selliseks töötajatele mõeldud investeerimisprojektiks saab Sõpruse pst asuva büroohoone arendus, so Sõpruse Ärimaja projekt ja samast ajast oli võetud ka seisukoht, et nimetatud projekti kaasatakse vaid oma kontserni töötajaid. PALUN LUGEDA Teet Roopalu ja Tõnu Kortsu ütlusi. Midagi sellist ei leidu. Puhas luul. 2006.a. alguse versiooni ei kinnita ükski tunnistaja, vastupidi. Prokuratuuri käitumist ei oska kuidagi nimetada. Moonutatakse tunnistajate ütlusi, kasutatakse dokumente osaliselt ainult süüdistust mittevälistavas osas. Tervikpilt on lihtsalt jälgitav, ei tohi uskuda prokuratuuri väiteid tunnistajate öeldu kohta, need peab läbi lugema.

• Lk 178 väidab prokuratuur, et Toomas Annuse väited, et tema ei osalenud töögrupis, kes tegeles Sõpruse Ärimaja investeerimisobjektiga, ei vasta tegelikkusele, kuna ta on osalenud kõigil AS Merko Ehitus juhatuse ja nõukogu koosolekutel alates 05.12.2005 kuni 16.-18.08.2006, kus on nimetatud küsimus olnud päevakorras. See on absurdne väide, lause ise on juba vasturääkiv. Kui Riigikogu liige osaleb Riigikogu istungil, siis see ei kinnita kuidagi, et ta osales majanduskomisjoni istungitel, mille liige ta ei olnud.

• Lk 181 seob prokuratuur Kamikaze vestluse Vete 16a kinnistu ja Keiburanna kinnistu vahetamise taotlusega. Veelkord eirab prokuratuur faktilisi asjaolusid ja toetub mitteasjakohaste kinnistute vahetamise eelnõule.

• Lk 182 omistatakse mulle ütlusi, mida ma ei ole öelnud nimelt: “Annuse sõnutsi oli tema nimelt Lea Kiiviti jaoks meili Merko korteripakkumistega saatnud sekretär Kristi Saar” – midagi sellist ei ole ma kunagi väitnud, ma ei teadnud Kiivitist midagi.

• Lk 185 viidatakse Villu Reiljani 10.11.2004 küsimusele temaga seotud isiku Lea Kiiviti kasutusse määramata ajaks ja tasuta. – Sellist tõendit pole.

• Lk 192 on prokuratuur jõudnud järeldusele, et kuna Kiivit ja Pettai suhtlesid maili teel omavahel, siis sellest järeldub, et Annuse väide, et tal polnud puutumust ei vasta tõele. Lihtsalt ei saa aru.

• Lk 197 räägib prokuratuur Tõnu Kortsu ja Toomas Annuse poolt Ester Tuiksoole üle antud Merko Ehituse pakkumisest, mille siis Ester Tuiksoo andis üle Krista Paalile. Merko Ehitus andis üle ettepaneku ja juhul kui see toimus koosolekul, kus ka mina osalesin, anti see üle ministeeriumile, keda esindas 4-5 inimest, sh Krista Paal. See “pakkumine” oli tegelikult koostöö ettepanek, mis ei sisaldanud isegi mitte rendihinda. Ei saa rääkida selle aktsepteerimisest või mitte.

• Lk 202 kirjeldab seda koosolekut prokuratuur nii, et Tuiksoo sai pakkumise, andis selle üle koos Tõnu Kortsu visiitkaardiga Krista Paalile ja teinud ülesandeks rendilepingu sõlmimise. Võimatu ette kujutada, kas siis ilma rendihinnata? Ilma tähtajata?

• Lk 210 omistab prokuratuur järjekordselt mulle sõnu, mida ma pole öelnud: Annus ütleb, et nendepoolse pakkumisega on kõik korras, tegelikult ütlen, et “pole seda näinudki, aga küll ta sobib”.

• Lk 211 järjekordne vassimine seekord Tuiksoole: “annaks korteri tagasi”, tegelikkuses ütleb Tuiksoo “ma vist ei jõudnud ütelda, et ma hea meelega loobuksin”.

• Lk 219 Rävala 19 korter B7-1 oli broneeritud Toomasele, prokuratuur väidab, et Toomas Annusele, seda ei küsitud ei minu ega Kaire Pettai käest, kes oli see Toomas. Lihtsalt kirjutatakse Annus ise juurde.

JÄRELDUS:

Kui keegi mulle tuleks rääkima, et prokuratuur süstemaatiliselt ja järjepidevalt moonutab, koolutab, kasutab osaliselt

moonutades tõendeid, paneb tunnistajatele suhu sõnu, mida nad pole öelnud ja nii lehekülg lehekülje järel, siis ma ei

usuks seda. Avalik arvamus, mille mõjusfääris ka mina olen, oli kujundanud minu veendumuse, et riiklik prokuratuur

lükkab õiglast süüdistuse teerulli ja advokaadid vingerdavad süüdistatavate nimel, et mitte alla jääda. Siin ma näen risti

vastupidist. Advokaadid on prokuröridega võrreldes lausa “kirikuõpetajad”. Ja sellest saab aru iga päev üha rohkem

inimesi. See on süsteem.

PROKURATUURI KÄITUMISMUSTER/TAKTIKA

Rahaline ja ajaline kurnamine

• 40 000 lk toimikutes

• 30 000 lk tõendite loetelu süüdistusaktis

• 6000 lk sellest avaldati

• 2000 lk-le tugineti vaidlustes, kusjuures osaliselt tugineti dokumentidele, mis on küll 40 000 hulgas aga mitte 30 000 lk tõendite loetelus süüdistusaktis

• Kohtuprotsessis peeti võimalikuks tugineda ka avaldamata tõenditele

• See on “sigatsemine”, sunnitakse aastaid ja aastaid töötama läbi 40 000 lk materjali, millest siis tegelikult kasutatakse 2000lk. See on ju mitmekümne miljoni eest tühja tööd, paljude elust raisatud aastad ja seda kõike on riik meile võimaldanud, “teistele seda ei võimaldatud” parafraseerides süüdistust.

Salatsemine ja varjamine

• TÕENDID SEOTI SÜÜDISTUSEGA alles KOHTUVAIDLUSTES, kui tõendite uurimine oli lõppenud. See EI SAA OLLA KOOSKÕLAS KOHTUPIDAMISE EESMÄRGIGA. Pahatahtlikult ja meelega loodi olukord, kus KAITSJAD PIDID ESITAMA TÕENDEID JA KÜSITLEMA TUNNISTAJAID ENNUSTADES ja PÜÜDES ÄRA ARVATA, mida võib vaja minna.

• Süüdistuse sidumise tõendamiseseme asjaoludega saime alles nn. teesidega enne jõule 2011

• vestlusi ja kirjavahetust sisustatakse süüdistust toetaval viisil, eemaldudes räägitust, kirjutatust.

Levinumad valeväited:

• Vahetati maapiirkondadest Tallinnasse – mitte ühtegi sellist vahetust ei ole meile tehtud.• Vahetamise käigus hinnati kinnistuid kallimaks kui oli nende soetusmaksumus, kuna soetamisel võeti arvesse

nende loodukaitselisi piiranguid ja vahetamisel enam mitte – tegelikult osteti, müüdi ja vahetati turuhinnaga. Näiteks Vete 16A, 16B, Kiviaia tee 11A ostsime kallimalt kui riik vahetuse käigus hindas

• Eelistamine - ühtegi eelistamist ei ole süüdistuses nimetatud, kellega võrreldes?, millal?, milles eelistati?, keda?

• Vahetused ei vastanud seadusemõttele (mis oli teada ainult prokuröridele).

Tõe väljaselgitamisest hoidumine

• Nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtus on prokuratuur hoidunud küsimustest ja tõenditest, mis välistavad süüdistuse.

• Vestlustele, kirjavahetusele annab süüdistus teesides omale sobiva sisu, mis ei vasta tegelikkusele

• Tunnistajate käest jäeti teadlikult ja ettekavatsetult küsimata, mida nad silmas pidasid ühes või teises kõnes, kirjas jne

• Valedele faktidele järjekindel toetumine

• Kohtueelse uurimise käigus ei küsinud uurimist juhtiv prokurör Feldmanis minu käest mitte kunagi mitte midagi.

• Kaitsepolitseist hr Martin Perling küsis 7-8 üldist ümmargust küsimust, millele vastasin kirjalikult. See oli kõik.

• Prokurörid ei küsinud minult, isegi kohtus mitte, selgitusi ei kirjavahetuse, vestluste ega telefonikõnede kohta, mida nad hilisemalt kohtuvaidlustes ise tõlgendama asusid.

Sama tehti ka tunnistajatega, küsiti:

Kas Annust tunned?

Kas maid vahetasite?

Kas kortereid müüsite?

Kas Reiljanit tunned?

Mis olid Teie tööfunktsioonid Merko Ehituses?

Jne.

Mitte ühtegi küsimust väidetava kuriteo kohta.

• Reeglina ei esitatud mitte ühtegi küsimust tõendite kohta, mida süüdistus plaanis kasutada ja kasutas vaidlustes.

• Ei tohiks ja ilmselt on kohtupidamises lubamatu sisustada prokuratuurile sobivaks tunnistajate e-maile ja telefonivestlusi, jättes sihilikult tunnistajalt kohtus selgitused küsimata, lausetes sõnu asendada, kasutada lauseosasid moonutades lause kui terviku mõtet jne.

• Ligi 100-st tunnistajast prokuratuur loobus, aga osade nende vestlusi ja kirjavahetusi ometigi omatahtsi kasutatakse ja tõlgendatakse süüdistusele sobivaks koolutades.

• Pehmelt öeldes “imelik” oli prokuröride taidlus nn “vaidlustes”, kus siis prokurör Feldmanis deklameeris, pööras end saali poole, kus oli ainsa külalisena Karnau “Postimehest” ja olles samal ajal kohtu poole seljaga, ning tema kolleeg Ombler tegutses suflöörina näidates näpuga paberil, millised lauseosad või lõigud tuleb välja jätta “parema” loo saamiseks. See pilt meenutas mulle kunagist teatriballil kuuldud Peeter Volkonski nalja, et kui väga sügavalt “lääne” poole kummardada, siis ida poolt vaatajale avaneb mitte just kõige viisakam vaatepilt. Üht-teist jäi Karnaule segaseks, sest vaheajal püüdis ta advokaadilt välja uurida, kellena Einar Vettus Maa-ametis töötas. Väike ebatäpsus on ajakirjaniku peas ka minu osas, sest ka mina ootavat oma kabinetis järjekordset ümbrikku nagu Reiljangi. Süüdistusaktis toodud minu ca 20 miljoni krooni eest vara saamine on jätnud eksitava mulje nagu oleks ma siin protsessi “saajate” mitte “andjate” poolel. See ei sega sisukaid artikleid kirjutamast. Midagi seal oli, kas temalt varastati kasukas või tema varastas kasuka.

KONKURENTIDE TUNNISTUSED

• Enampakkumisele võib riik panna, aga ei pea panema. • Vahetama peab.• Maadevahetus oli üks kahest legaalsest võimalusest.• Riik ei kasutanud kellegi suhtes ostueesõigust.• Suhtles nii Reiljani kui ka Kanguriga.• Maadevahetus nõudis igapäevast suhtlemist ametnikega, see oli möödapääsmatu.• Maadevahetus oli sisuliselt ostu-müügitehing, turuhindadega, kus maksti raha asemel samaväärse maaga.• Riik ei andnud midagi soodsamalt.

Tegemist oli prokuratuuripoolsete tunnistajatega.

KAPO• Prokuratuuriga sarnast moonutavat stiili harrastab ka KAPO.• Teadliku vassimisega eesmärgipäraselt, milleks oli siis tõendi loomine aluseks inimese süüdimõistmisele,

tegeles Agu Kipso. Ma ei usu või loodan, et sellist asja ei juhtu enam kunagi ja KAPO sisemine puhastustuli ulatub ka Agu Kipsoni. Rene Teimann on juba lahkunud. Oma väikese panuse kriminaalasjale “õige” valguse andmisele on andnud ka vaatlusprotokollide koostajatest Rene Teimanni talendi austajad.

Moonutuste näited:– 10.11.2004 V. Reiljani ja T. Annuse kõne: Reiljani nali “Ja-jaa, sa pead veel parteid ja rahvast toitma”,

kõne kokkuvõte: “Reiljan teatab, et T. Annus peab parteid toitma”.– 11.11.2004 Maakler Marje ütleb Annusele, et ta on kurb, et üks ostja on vähem, kõne kokkuvõttes

juba vastupidi T. Annus ütleb, et on kurb, et üks ostja on vähem– 15.11.2004 “Telefonivestlusest selgub, et V. Reiljan vaatab oma kolmetoalise korteri plaani koos

kellegagi ning küsib, kas sinna oleks võimalik sisse ehitada kamin ja saun. T. Annus ütleb, et tee kindlaks, mis vaja, teeme ära”. Tegelikult V. Reiljan ütleb: “vaatame siin neid korteriasju ... Ja äkki saab sinna kuskile sauna ka munsterdada veel”. Annus ütleb: “... Uurime, mis on võimalik seal teha”.

– 08.08.2006 kõne kokkuvõttes . Annus lubab firma majandustegevuse eest ise hoolitseda – tegelikult sellist lauset pole.

JÄRELDUS: Nii see käib, kivi kivi peale. Väike moonutus, mõni sõna juurde, mõni ära, mõni lause juurde, mõni ära, mõni lause teise inimese suhu. Moonutamises on KAPO ametnikud võrreldes prokuröridega väga korralikud inimesed, kui Agu Kipsot mitte arvestada.

• PÕHINEB TEADLIKULT psühholoogias tuntud nn. „valemõtlemise“ kujundamisel• 40 000 lk – põhjuseta nii suure (kvaliteetse) töö tegemist ei usu keegi• RIIK sai kahju. K.M.Vaher – sadu miljoneid eurosid. Eesti Ekspress parandas „K.M.Vaher pidas silmas

mitusada miljonit kroonides“, Eesti Ekspress aastaid tagasi „maadevahetuse kahju 2 miljardit krooni“ jne. • Võitlus korruptsiooniga• Ametnikud võtavad altkäemaksu• Reiljan ja Kangur kui korruptsiooni musternäidised – „sajandi protsess“ jne• PROKURATUUR POLE PIDANUD VAJALIKUKS EI SISEMINISTRI EGA MEEDIA VALEVÄITEID ÜMBER LÜKATA

vaatamata sellele, et süüdistusakti punktis 3 ütlevad : „KURITEOGA TEKITATUD KAHJU EI OLE“.• Samas on jäetud tähelepanuta kui palju sai riik kasu.• Aadu Luukase matusepilt ilmus Eesti Ekspressis allkirjaga „Villu Reiljan kohtumas valijatega“. Kaugemale

pole vist võimalik minna (või siiski on?) FOTO lisaks.• Tegemist on teadlikult kujundatud „pildiga“, millesse igaüks hakkab sobitama erinevaid killukesi ja tükikesi.

Tegemist on inimliku nn. „valemõtlemisega“.

MEEDIASHOW

• Õnneks ei ole see psüühikahäire.

• Mõnitatakse kohtualuseid.

• Mõjutatakse kohut ja kui ei ole silmnähtavat edu, siis irvitatakse kohtu ja kohtuniku üle.

• Mõjutamine meedia kaudu. Mul on olnud aastaid võimalus jälgida Kaitsepolitsei kontseptsiooni “kasulikud idioodid” elluviimist. Kapo käsitluse järgi on kasulikud idioodid ajakirjanikud, kes täidavad tellimustöid. Reeglina sellest ise arusaamata. Minu arvates laieneb see ka Kapo enda tegevusest toituvatele ajakirjanikele. Eraldi võiks siin välja tuua suure Eesti meediaomaniku šantažeerimise, kasutades ära tema majandustegevust ja inimlikke nõrkusi; Eesti pole siin muidugi erand, kuid ühiskonna väiksuse tõttu on kõik läbinähtav.

• Spetsiifilistel istungitel ilmuvad kohtusse spetsiifilised ajakirjanikud, kelle küsimustest ei eeldu nende liigset vaimset võimekust, küll aga usinust antud ülesannete täitmisel.

• Ma julgeks arvata, et mõjutatud ja mõnitatud on pikkade aastate jooksul kõiki selles saalis viibivaid inimesi peale prokuröride. Kohtualuseid, advokaate, kohtunikku. Sellest ma järeldan, et see on olnud organite teadlik ja süsteemne tegevus.

• Meediashow autoriks, st mõnitavad iseennast, on alati kuulutatud süüdistatavad.

• Lekitajateks on kogu absurdsuse tipuks süüdistatavate advokaadid. Advokaadid on lekitanud isegi neid materjale, mida prokuratuur ei ole neile andnud ja isegi juhul, kui süüdistataval veel polegi advokaati.

KUI OLED KARU TANTSIMA ÕPETANUD, EI SAA PAHAKS PANNA, KUI KARU TEEB OMA LÕBUKS KA PAAR TIIRU

Villu Reiljan kohtumas valijatega *tegelikult Aadu Luukase matus Kaarli kirikus

VIIMAKS

• Eesmärk on saavutatud. Merko kui ehitusettevõtte areng peatati aastakümneks ja mina ettevõtjana jätkata ei saa. Jälgides nt Keskerakonna ümber toimuvat ja seejuures mitte olles selles erakonna valija on selge, et Kaitsepolitsei ja prokuratuur enne ei jäta, kui selle erakonnaga ollakse ühel pool. Rahvaliit on hävitatud.Sama on ka meiega, otsus on juba langenud ja on päris selge, et ettevõtlusse asja pole; küsimus pigem kogu selle loo mõjus ettevõtluskliimale laiemalt ja laste tulevikus.

• Poliitilise tellimuse täitmine, poliitikud ise nimetavad seda ise Ausa Riigi kontseptsiooniks. Selle tulemuseks on olnud sadade Eesti soost ettevõtjate ahistamine, mõnitamine ja šantažeerimine, samal ajal kui jäeti kahe silma vahele riigi tegelikud vaenlased – pronksöö juhtumi korraldajad, pedofiilid ja riigireetjad. Loomulikult ei ole ressurssi tegeleda riigireetjatega, kui kümneid ametnikke on sunnitud aastaid siin saalis viibivate isikute järel kõndima.

• Tundub kohatu ja üllatav, miks tõstetakse nii suurt kära infomüüjate ja elamislubadega kauplejate ümber. Me olemegi ju müüja rahvas, kogu viimase iseseisvusaja oleme uhkustanud, et müüsime ära rutem kui teised, rohkem kui naabrid, võib-olla oleme isegi maailmameistrid müümise alal, omale polegi enam midagi jäänud. Nüüd ongi müüa ainult infot (sedagi Euroopast saadud) ja töölube. Veidi metsa on ka järel.

• Miks peavad reapolitseinikud olema ausad, kui siseminister valetab? Millele on selline lootus rajatud? Kas see on põhjendatud?

• Miks Annuse telefonikõnede, sõnumite, saadud kirjade avaldamine ajakirjanduses on eetiline, seda on tehtud aastaid ja tehakse veel. Miks kellegi teise oma on rohkem isiklik ja lugemine taunimisväärne? Miks president reageerib nüüd, kui juba aastaid on kombeks võõraid kirju lugeda ja ka ajalehtedes avaldada? Sellest on saanud igapäevane äri, šantaaž ja mõnitamine. Parem siiski kas või hilja kui mitte kunagi.

• Kas riiklik süüdistaja, kellega seotud isik (prokuratuuri käsitluses) vahetas ise ka maid, samal ajal, samade seaduste järgi, ei oleks pidanud ennast ise hoopis taandama. Mille poolest hr Ombleri vahetused erinevad meie omadest? Ainult ühe asja poolest, teda krediteeris maa-elu krediteerimise fond ehk riik.

• Kohtute ülesanne on taastoota arusaama, et demokraatlikus õigusriigis tähendaks sisejulgeoleku tagamisel põhi- ja inimõiguste ohverdamine lõpuks hukku ka neile julgeoleku tagajaile, kui pateetiliselt ja uskumatult see ka ei kõlaks. Riigikohtunik professor Eerik Kergandberg

VABANDAN KÕIGI EES, KEDA OLEN SEOSES SELLE PROTSESSIGA SOLVANUD VÕI RIIVANUD.

KAITSTA END AASTAID JABURA JA PAHATAHTLIKU SÜÜDISTUSE EEST ON

KOORMAV.