eesti maaÜlikool tehnikainstituut
TRANSCRIPT
EESTI MAAÜLIKOOL
Tehnikainstituut
Reno Margusson
ELAMU REKONSTRUKTSIOON MADALENERGIAHOONEKS
Reconstruction of a Residential House to a Low Energy Building
Magistritöö
energiakasutuse erialal
Tartu 2014
Olen koostanud magistritöö iseseisvalt. Kõik minu töös kasutatud teiste autorite tööd,olulised seisukohad ning kirjandusallikatest pärinevad andmed on viidatud.
Magistritöö koostaja: Reno Margusson .............................. ..............................(kuupäev) (allkiri)
Juhendaja: dots. Veli Palge .............................. ..............................(kuupäev) (allkiri)
Retsensent: nooremteadur Priit Pikk .............................. ..............................(kuupäev) (allkiri)
Töö vastab kehtivatele nõuetele. Kaitsmisele lubatud.
Energeetika osakonna juhataja:
dots. Andres Annuk .............................. ..............................(kuupäev) (allkiri)
ABSTRACT
Margusson, R. Reconstruction of a Residential House to a Low Energy Building. ‒ Tartu:
EMÜ, 2014 Masters`s thesis, 67 pages, 21 figures, 18 tables, format A4. In Estonian
language.
The aim of this is thesis is to explore the possibilities to reconstruct a residential house to a
low energy building. For doing that comparative literature was researched and analysed.
Energy calculations are made according to the standards with energy calculation software
BV2. To build a low energy building it is important to have good insulation, energy
efficient heat pump and ventilation with heat gain.
Keywords: low energy, reconstruction, ventilation, infiltration, heat pump, insulation,
regulation.
4
TÄHISED JA LÜHENDID ............................................................................................. 6
SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 8
1. ENERGIATÕHUSUSE ARVUTAMISE METOODIKA ....................................... 10
1.1. Energiatõhususe miinimumnõudeid käsitlevad seadusaktid .................................. 10
1.2. Energiatõhususe arvutamise metoodika terminid ................................................. 10
1.3. Väikeelamute energiatõhususe arvutamise metoodika .......................................... 13
1.3.1. Energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamise metoodikad ....... 13
1.3.2. Hoone soojuskoormuse arvutamise metoodika .............................................. 14
1.3.3. Arvutustarkvara .............................................................................................. 16
1.3.4. Energiaarvutus ................................................................................................ 16
2. OLEMASOLEVA ELAMU ENERGIATÕHUSUSARV ....................................... 23
2.1. Elamu kirjeldus ...................................................................................................... 23
2.2. Hoone energiatõhususarvu arvutused .................................................................... 25
2.2.1. Standardites kasutatavad põhimõisted ............................................................ 25
2.2.2. Välispiirdetarindite soojusjuhtivused ............................................................. 26
2.3. Hoone energiatõhususarvu arvutustulemused ....................................................... 39
3. MADALENERGIAHOONED ................................................................................... 42
3.1. Madalenergiahoone põhinõuded ja näitajad .......................................................... 42
3.2. Madalenergiahoone küttesüsteemi ja sooja tarbevee energiatõhususarv ............... 44
3.3. Madalenergiahoone aknad ja vabasoojus päikesest ............................................... 49
4. ELAMU REKONSTRUKTSIOON MADALENERGIAHOONEKS ................... 53
4.1. Elamu rekonstrueerimine välisseinte rekonstrueerimiseta ..................................... 53
4.3. Elamu täielik rekonstrueerimine ............................................................................ 56
4.4. Madalenergiahoonete võrdlus ................................................................................ 57
KOKKUVÕTE ................................................................................................................ 58
KIRJANDUS .................................................................................................................... 59
LISAD ............................................................................................................................... 61
5
LISA A. Olemasoleva hoone energiaarvutuse andmed ................................................. 62
Tabel A1. Energiaarvutuse lähteandmed ................................................................... 62
Tabel A2. Energiaarvutuse tulemused ....................................................................... 63
LISA B. Rekonstrueeritava hoone energiaarvutuse andmed ......................................... 64
Tabel B1. Energiaarvutuse lähteandmed ................................................................... 64
Tabel B2. Energiaarvutuse tulemused ....................................................................... 65
LISA C. Madalenergiahoone energiaarvutuse andmed ................................................. 66
Tabel C1. Energiaarvutuse lähteandmed ................................................................... 66
Tabel C2. Energiaarvutuse tulemused ....................................................................... 67
6
TÄHISED JA LÜHENDID
TÄHISED JA LÜHENDID
A – hoone välispiirete pindala m2
na AA ... – piirde üksikute sektsioonide osapindalad m2
aA – lengi- ja raamiosa pindala m2
xnxa AA ... – mittehomogeense kihi üksikute osade osapindalad m2
a – aasta
d – materjalikihi paksus m
ETA – energiatõhususarv
e – maksimaalne suhteline arvutusviga %
g – päikesefaktor
h – tund
kI – klaasiserva perimeetri pikkus mk – kasutusaste
l – liiter
P – soojuseraldus W/(m2·K)
Q – valgustuse või seadmete või inimeste aastane soojuseraldus kW·h/( m2·a)
50q – infiltratsiooni õhuvooluhulk l/s
vq – väljatõmbe õhuvooluhulk l/s
sq – on sissepuhke õhuvooluhulk l/s
iq – hoone välispiirete keskmine õhulekkearv m³/(h·m²)
R – soojuslikult homogeense materjalikihi soojustakistus m2·K/W
TR – mittehomogeensete kihtidega piirdetarindi kogusoojustakistus m2·K/W
TR – mittehomogeensete kihtidega piirdetarindi kogusoojustakistuse üleminepiirväärtus (m2·K)/W;
TR – mittehomogeensete kihtidega piirdetarindi kogusoojustakistuse aluminepiirväärtus (m2·K)/W;
seR – piirde välispinna soojustakistus m2·K/W
siR – piirde sisepinna soojustakistus m2·K/W
7
xR – mittehomogeense materjalikihti soojustakistus m2·K/W
THR – homogeensete kihtidega piirdetarindi kogusoojustakistuse m2·K/W
TNTA RR ... – piirde üksikute sektsioonide soojustakistused m2·K/W
nRR ...1 – piirde kihi soojustakistus m2·K/W
xnxa RR .....Rxn
– mittehomogeense kihi üksikute osade soojustakistused m2·K/W
U – piirde soojusjuhtivus W/(m2·K)
kU – klaasiosa soojusläbivus W/(m2·K).
rU – lengi- ja raamiosa soojusläbivus W/(m2·K)
x – tegur, mis on ühekorruselistele hoonetele 35
d – arvutuslik soojuserijuhtivus W/(m·K)
η – kasutegur
d – hoone kasutustundide arv ööpäevas h
w – hoone kasutuspäevade arv nädalas d
k – klaasiserva joonkülmasilla soojusläbivus W/(m·K)
8
SISSEJUHATUS
Euroopa Liidus on 160 miljonit hoonet ja energiatarbimisest hõlmab 40% hoonetesektor
[1]. Energia on üks olulisemaid ressursse ja kuna selle ressursid on piiratud on oluline seda
tõhusalt kasutada. Sellest tingituna on Euroopa Liit otsustanud vähendada hoonete
energiatarvet, mille tulemusena peaks vähenema õhku paistava CO2 hulk 2020-ndaks
aastaks 20% võrra võrrelduna 1990. aastaga [1].
Madalenergiahoone on hoone, mille energiatõhususarv on ≤ 120 kW·h/(m2·a) väikeelamu
korral. Praegu on ehitatava väikeelamu energiatõhususarvu piirväärtuseks
160 kW·h/(m2·a), kuid alates 31. detsember 2020. a tohib püstitada ainult
liginullenergiahoone nõuetele vastavaid elamuid, mille energiatõhususarvu piirväärtus on
≤ 50 kW·h/(m2·a) [2]. Seega on hoonete energiatõhusus on hetkel väga aktuaalne, kuid
lisaks uutele ehitatavatele hoonetele tuleb pöörata tähelepanu ka olemasolevate hoonete
energiatõhususe parandamisele kuna energiaressursid on piiratud ja muutuvad järjest
kallimaks.
Uurimistöö objektiks on Valgamaal Kaagjärve külas asuv eluhoone. Hoone on ehitatud
1940-ndal aastal ning alates 2004-ndast aastast on hoonet hakatud osaliselt
rekonstrueerima, mille käigus on uuendatud küttesüsteemi ja vähendatud välispiirete
soojuskadu. Töö eesmärgiks on leida sobivad lahendused, et hoone oleks võimalik
vastavusse viia madalenergiahoone nõuetega. Sobivate lahenduste leidmiseks teostatakse
arvutused hoone praeguse energiatõhususe kohta ja täiendavate meetmete kasutusele
võtmisega saavutatava energiasäästu kohta.
Arvutustes lähtutakse Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määrusest „Hoonete
energiatõhususe arvutamise metoodika“, mille põhjal arvutatud energiatõhususearv ei
pruugi kattuda hoone tulevaste energiakuludega, kuna arvutustes lähtutakse
tüüptingimustest sise- ja väliskliima puhul ning samuti arvestatakse hoone kasutusel
standardkasutust. Hoone energiatõhususarvu arvutused on teostatud hoonete
energiaarvutuse tarkvaraga BV2, mis on eesti keelne ja vabavarana saadaval Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel.
9
Kõigepealt antakse töös ülevaade „Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodikast“ ja
„Energiatõhususe miinimumnõuetest” väikeelamute energiatõhususe arvutustest lähtuvalt.
Seejärel arvutatakse metoodikast lähtuvalt olemasoleva hoone energiatõhususarv ja
soojuskaod. Töö kolmandas osas uuritakse madalenergiahoone erinevaid aspekte ja
tehnilisi lahendusi. Lõpuks arvutatakse olemasoleva hoone madalenergiahoone nõuetele
vastavaks tegemise piirväärtused ja tehnilised nõuded.
10
1. ENERGIATÕHUSUSE ARVUTAMISE METOODIKA
1.1. Energiatõhususe miinimumnõudeid käsitlevad seadusaktid
Ehitusseadus- vastu võetud 15.05.2002
Energiatõhususe miinimumnõuded – vastu võetud 30.08.2012
Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika- vastuvõetud 08.10.2012
Energiamärgise vorm ja väljastamise kord- vastu võetud 17.12.2008
1.2. Energiatõhususe arvutamise metoodika terminid
Olulisemad terminid „Energiatõhususe arvutamise metoodika” ja „Energiatõhususe
miinimumnõuete” määruses [2, 3]:
oluline rekonstrueerimine – rekonstrueerimine, mille puhul on hoone piirdekonst-
ruktsioonide muutmisega, kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja
asendamisega või välispiirete ja tehnosüsteemide või nende osade muutmisega või
tehnosüsteemi tervikliku asendamisega seotud kulud suuremad kui üks neljandik
rekonstrueeritava hoonega samaväärse hoone keskmisest ehitusmaksumusest;
hoone sisekliima tagamine – energia kasutamine ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks,
sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, vastavalt määruses
sätestatud ventilatsiooni- ja ruumitemperatuuride nõuetele ning valgustamine vastavalt
hoone standardkasutusele;
vabasoojus – hoonesse sisenev päikesekiirgus, inimeste, valgustuse ja seadmete ning
tehnosüsteemide soojuskaod;
õhulekkearv – hoone välispiirete õhupidavust iseloomustav näitaja, mis on määratud
õhulekketestiga 50 paskali (Pa) rõhkude erinevusel. Hoone keskmine õhulekkearv
m³/(h·m²) antakse välispiirete ruutmeetri kohta. Välispiirete pindala arvutatakse
sisemõõtude põhjal;
energiaarvutuse baasaasta – sisekliima- ja energiaarvutuseks koostatud väliskliima
andmete kogum, mis põhineb üle-eestilistel kliimaandmetel ajavahemikus 1970–2000 ja on
koostatud vastavalt Eesti standardile EVS-EN ISO 15927–4:2005;
eksporditud energia – hoones või kinnistul toodetud soojusenergia või elekter, mida ei
kasutata hoones ja mis eksporditakse energiavõrkudesse;
lokaalne taastuvenergia – hoones või kinnistul päikese-, tuule-, vee-, pinnase- või
tuuleenergiast toodetud elekter või soojusenergia. Soojuspumpade puhul võetakse
11
energiaallikast saadud taastuvenergia energiaarvutuses arvesse soojuspumba
soojusteguriga;
tarnitud energia – aastane elektrivõrkudest hangitud elektrienergia või
kaugküttevõrkudest hangitud soojusenergia kilovatt-tundides (kW·h/a) või kütuste
tarnijatelt hangitud kütuste energiasisaldus kilovatt-tundides, millega kaetakse lokaalsest
taastuvenergiast katmata jääv hoone summaarne aastane energiakasutus. Kinnistult
hangitud kütused loetakse tarnitud energiaks;
hoone summaarne energiakasutus (kW·h/a) – hoone sisekliima tagamiseks, tarbevee
soojendamiseks ja elektriseadmete kasutamiseks vajalik tehnosüsteemide soojusenergia ja
elektri kasutus arvestamata lokaalset taastuvenergiat (välja arvatud soojuspumbad).
Hoone summaarne energiakasutus sisaldab kõiki tehnosüsteemide, sealhulgas
soojusallikate ja lokaalse tootmise jaotussüsteemide kadusid ja energia muundamist
(näiteks soojuspumba soojustegur, külmajaama jahutustegur, koostootmine,
kütuseelement);
energiakandjate kaalumistegurid – tegurid, millega võetakse arvesse tarnitud energia
tootmiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju;
summaarne eksporditud energiate kaalutud erikasutus – energiakandjate lõikes
arvutatud eksporditud energiate ja energiakandjate kaalumistegurite korrutiste summa;
summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus – energiakandjate lõikes arvutatud
tarnitud energiate ja energiakandjate kaalumistegurite korrutiste summa;
hoone standardkasutus – hoone tavapärane kasutus energiatõhususe miinimumnõuetele
vastavuse tõendamisel. Standardkasutuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse hoone
kasutamise otstarvet, välis- ja sisekliimat, hoone ja tehnosüsteemide kasutusaega ning
vabasoojust;
energiatõhususarv kW·h/(m²·a) – arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud
erikasutus hoone standardkasutusel, millest arvatakse maha summaarne eksporditud
energiate kaalutud erikasutus;
seadmed – tehnosüsteemide koosseisu mittekuuluvad lõppkasutaja seadmed, näiteks
kodumasinad, elektroonika, kontoriseadmed;
kasutusprofiil – ruumi kasutusaste valgustuse, seadmete ja inimeste soojuseralduse
suhtena maksimaalsesse soojuseraldusse;
välispiirde soojuserikadu W/K – välispiirde soojuskadu vattides, kui temperatuuride
erinevus hoone sees ja väljas on üks kraad;
12
välispiirete summaarne soojuserikadu köetava pinna ruutmeetri kohta W/(m²·K) – hoone
köetava pinna ühe ruutmeetri soojuskadu läbi välispiirete, kui temperatuuride erinevus
hoone sees ja väljas on üks kraad. Soojuserikadu moodustub summaarselt kõikidest
välispiirete ja välispiirete ebatihedustest (infiltratsioonist) tulenevatest soojuskadudest;
netoenergiavajadus – sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ning valgustuse ja
seadmete kasutamiseks vajalik soojus- ja elektrienergia ilma süsteemikadudeta ning
energia muundamiseta;
netoenergiavajadus ruumide kütteks – ruumide ruumitemperatuurini kütmiseks vajalik
soojusenergia, arvestades vabasoojusi, välispiirete soojuskadusid, välispiirete
ebatihedustest (infiltratsioonist) tulenevaid soojuskadusid ja ruumi sissepuhutava ventilat-
siooniõhu soojenemist ruumitemperatuurini;
netoenergiavajadus ruumide jahutamiseks – ruumide ruumitemperatuurini jahutamiseks
vajalik soojusenergia, mis sisaldab nii ilmset kui varjatud soojust, arvestades vabasoojusi,
välispiirete soojusläbivust, infiltratsiooni ja ruumi sissepuhutava ventilatsiooniõhu
temperatuuri;
netoenergiavajadus tarbevee soojendamiseks – vee soojendamiseks vajalik soojusenergia;
netoenergiavajadus ventilatsiooniõhu soojendamiseks – ventilatsiooniõhu
sissepuhketemperatuurini soojendamiseks vajalik soojusenergia, millest on maha arvatud
soojustagastus; ilma soojustagastuseta ventilatsioonisüsteemides sissevõetava välisõhu
välistemperatuurilt ruumitemperatuurini soojendamiseks vajalik soojusenergia;
netoenergiavajadus ventilatsiooniõhu jahutamiseks – õhu jahutamiseks vajalik
soojusenergia (soojushulk), mis sisaldab nii ilmset kui varjatud soojust;
energiakasutus – soojus- või elektrienergia kasutus vaadeldavas süsteemipunktis.
Energiakasutus arvutakse netoenergiavajadusest, võttes arvesse süsteemikaod ja energia
muundumised. Tehnosüsteemi lõpp-punktis (üldjuhul liitumispunkt energiavõrguga)
võrdub tehnosüsteemi energiakasutus tarnitud energia ja lokaalse taastuvenergia
summaga.
liginullenergiahoone– on parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhusus- ja
taastuvenergiatehnoloogiate lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille
energiatõhusarv on suurem kui 0 kW·h/(m2·a), kuid mitte suurem kui sätestatud piirväärtus
50 kW·h/(m2·a).
Energiatõhususe mõisteid ja komponente selgitab joonis 1.1.
13
Joonis 1.1. Energiatõhususe komponendid [4]
1.3. Väikeelamute energiatõhususe arvutamise metoodika
1.3.1. Energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamise metoodikad
Energiatõhususe miinimumnõuetele vastavust tõendamiseks on kaks meetodit:
arvutuslikult tõendamismeetod ja lihtsustatud tõendamismeetod. Lihtsustatud
tõendamismeetodit võib kasutada ainult ühe ja kahe korteriga elamute ning ridaelamute
puhul [2].
Arvutusliku tõendamismeetodi korral tõendatakse energiatõhususe miinimumnõuetele
vastavust hoone standardkasutusel. Energiatõhususarvu arvutamiseks summeeritakse
tarnitud energia ja energiakandjate kaalumistegurite korrutised ning saadud tulemust
vähendatakse eksporditud energia ja energiakandjate kaalumistegurite korrutiste summa
võrra[2].
Lihtsustatud tõendamismeetodi korral hoone energiatõhususarvu ei arvutata Lihtsustatud
tõendamismeetodiga tõendatakse hoone energiatõhususarvu piirväärtusele vastavust
järgides „Energiatõhususe miinimumnõuete” määruses §-des 4 ja 5 sätestatud nõudeid [2].
14
Elamus tehakse suvise ruumitemperatuuri kontroll ruumitüüpidele, kus on kõige rohkem
vabasoojust või kus on ette näha kasutajate pidevat kohalolekut, elamutes tehakse arvutus
vähemalt ühele toodud tingimustele vastavale magamistoale ja elutoale [2].
1.3.2. Hoone soojuskoormuse arvutamise metoodika
Määrusega „Energiatõhususe miinimumnõuded” on kehtestanud energiatõhususarvuks
ehitatavale väikeelamule 160 kW·h/(m2·a) ja oluliselt rekonstrueeritavale väikeelamule
210 kW·h/(m2·a). Sellel on ka erand juhul kui välisseinatarindiks on kogu hoone ulatuses
vähemalt 180 mm läbimõõduga soojustamata palk, siis võib energiatõhususarvude
piirväärtusi rakendada koefitsiendiga 1,1. Madalenergiahoone puhul on väikeelamute
energiatõhususarvu piirväärtuseks 120 kW·h [2].
Energiakandjate kaalumistegurid on järgmised [2]:
1) taastuvtoormel põhinevad kütused 0,75;
2) kaugküte 0,9;
3) vedelkütused (kütteõlid ja vedelgaas) 1,0;
4) maagaas 1,0;
5) tahked fossiilkütused (kivisüsi ja muu selline) 1,0;
6) turvas ja turbabrikett 1,0;
7) elekter 2,0.
Kütuse energiasisaldus arvutatakse kütteväärtuse abil, mille kütteväärtusena kasutatakse
tarnija poolt antud alumist kütteväärtust või hoonete energiatõhususe arvutamise
metoodikal põhinevaid andmeid. Arvutustes kasutatavad ventilatsiooni välisõhu
vooluhulga ja ruumitemperatuuride nõuded [2]:
1) välisõhu vooluhulk: 0,42 l/(s·m2)
2) kütmise seade: 21 °C
3) jahutuse seade: 27 °C.
Suvise ruumitemperatuuri nõue loetakse täidetuks, kui ruumitemperatuur ei ületa 27°C
elamutes rohkem kui 150 kraadtunni võrra ajavahemikul 1. juunist 31. augustini. Ruumide
jahutamist akende kaudu tuulutamise teel on lubatud kasutada suvise ruumitemperatuuri
15
kontrolli tõendamisel ainult elamutes. Kui suvise ruumitemperatuuri nõude täitmiseks
kasutatakse hoones jahutussüsteemi pole vaja teha suvise ruumitemperatuuri arvutust, kuid
energiaarvutusse tuleb lisada ruumide jahutuse netoenergiavajaduse ja jahutussüsteemi
energiakasutuse arvutus. Suvise ruumitemperatuuri tõendamiseks tuleb teostada
simulatsioonarvutus või kasutades selleks otstarbeks välja töötatud abimaterjale [2].
Väikeelamute korral pole suvise ruumitemperatuuri tõendamise simulatsioonarvutust vaja
teha kui on täidetud samaaegselt järgnevad tingimused [2]:
1) lääne- ja lõunapoolsete välisseinte üle ühe ruutmeetri suurustel aknapindadel
kasutatakse päikesekaitseklaase päikesefaktoriga g ≤ 0,4 või muid vastavatoimelisi
lahendusi;
2) elu- ja magamistubade lääne- ja lõunapoolsete akende klaasiosa pind on
maksimaalselt 30% ruumi lääne- ja lõunapoolsete välisseinte pinnast;
3) elu- ja magamistubades on avatavate akende pind vähemalt 5% nende ruumide
põrandapinnast.
Hoone välispiirete nõuded [2]:
1) hoone välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt
soojustatud;
2) piirde soojusläbivus ei või üldjuhul ületada väärtust 0,5 W/(m2·K), sellest
väärtusest kõrgema soojusläbivusega avatäidete puhul tuleb tagada soojuslik
mugavus küttelahendustega;
3) välispiirete keskmine õhulekkearv ei tohi üldjuhul ületada üht kuupmeetrit tunnis
välispiirde ruutmeetri kohta m3/(h·m2);
4) välispiirete keskmine õhulekkearv ei tohi ületada energiatõhususe miinimumnõuete
vastavuse tõendamiseks tehtud energiaarvutuses kasutatud väärtust.
16
1.3.3. Arvutustarkvara
Energiaarvutuseks kasutataval arvutustarkvaral on järgmised omadused [2].:
1) hoone soojuslevi dünaamiline arvutus;
2) kliimaprotsessor, millesse on võimalik lugeda Eesti energiaarvutuse baasaastat
selle originaaldetailsusega ja mis arvutab tundide lõikes päikesekiirguse pindadele
ja varju jäävad alad;
3) ventilatsioonisüsteemi soojustagastuse modelleerimise võimalikkus;
4) tõeliste ruumitemperatuuride kasutamine arvutuses;
5) võimalus sisestada energiaarvutuse lähteandmeid;
6) arvutustarkvara peab olema valideeritud.
Ilma jahutussüsteemita elamute energiaarvutuse võib teha lihtsustatud, kuude kaupa või
kraadpäevade järgi arvutava tarkvaraga [2].
1.3.4. Energiaarvutus
Hoone energiaarvutus tehakse hoone standardkasutusel vastavalt „Hoonete
energiatõhususe arvutamise metoodikas” toodud välis- ja sisekliima, hoone ja
tehnosüsteemide kasutus- ja käiduaegade, vabasoojuse ning hoone õhupidavuse
lähteandmetega. Ülejäänud arvutusteks vajalikud lähteandmed on vastavalt hoone
ehitusprojektile. Väikeelamuid võib arvutamisel käsitleda ühe tsoonina. Elamute
dünaamiline energiaarvutus ja suvise ruumitemperatuuri kontroll sooritatakse sõltumata
hoone asukohast Eesti energiaarvutuse baasaastaga ja „Hoonete energiatõhususe
arvutamise metoodikas” toodud hoonete detailsete kasutusprofiilidega, kuid baasaasta ei
ole kasutatav küttevõimsuse vajaduse arvutamisel [3].
Kasutusajad ja vabasoojus
Väikeelamu standardkasutusel on hoone kasutustundide arv 24 tundi ööpäevas ja
kasutuspäevade arv 7 päeva nädalas ning kasutusaste 0,6. Maksimaalne valgustuse
soojuseraldus on 8 W/m2 ja kasutusaste on 0,1. Inimeste soojuseraldus on 2 W/m2, mis ei
arvesta varjatud soojust, selle saamiseks tuleb soojuseralduse väärtus jagada läbi
teguriga 0,6. Inimeste arvuks on üks 42,5 m2 kohta. Seadmete soojuseraldus on 2,4 W/m2,
17
mille jagamisel 0,7-ga saab teada elamu elektritarbimise. Eelnevad soojuseraldused ei
sisalda tehnosüsteemide soojuseraldusi, need arvutatakse eraldi tehnosüsteemide
koosseisus [3].
Kasutusaste on keskmine valgustuse ja seadmete kasutusaste ning inimeste kohalviibimine
hoone kasutusaja jooksul, mille maksimaalseid soojuseraldusi (siis kui kasutusaste = 1)
kasutatakse ainult suviste ruumitemperatuuride ja jahutusvõimsuse arvutuses.
Energiaarvutustes korrutatakse maksimaalsed soojuseraldused kasutusastmega.
Valgustuse, seadmete või inimeste aastane soojuseraldus Q kW·h/(m²·a) on arvutatav
valemiga [3]:
,10008760
724 WdPkQ
(1.1)
kus Q on valgustuse või seadmete või inimeste aastane soojuseraldus kW·h/(m²·a)
k – kasutusaste;
P – soojuseraldus W/(m2·K);
d – kasutustundide arv ööpäevas h;
w – kasutuspäevade arv nädalas d.
Väiksemat valgustuse võimsust kui 8 W/m2 võib kasutada juhul, kui säilitatakse sama
valgustustihedus ja esitatakse eraldi tüüpruumide valgustustiheduse arvutus
energiaarvutuse lähteandmete osana [3].
Sooja vee tarbimine
Sooja tarbevee erikuluks väikeelamus on 430 l/(m²·a) ja netoenergiavajadus
25 kW·h/(m²·a) ning sooja ja külma vee temperatuuride vaheks on 50 °C [3].
Ahjud, kaminad ja kerised
Ahjusid ja kaminaid võib energiaarvutuses arvesse võtta kombineeritud küttesüsteemide
osana, kui kaminad on soojust salvestavad ja varustatud põlemisõhukanaliga välisõhu
saamiseks. Arvesse ei võeta soojust mittesalvestavaid otsese lõõriga ja põlemisõhuks
ruumiõhku kasutavaid kaminaid. Põlemisõhuks ruumiõhku kasutavaid ahjusid arvesse ei
18
võeta, väljaarvatud juhul kui need on kasutusel põhikütteseadmena. Ahjude ja kaminate
soojusväljastuse arvutamisel lähtutakse sellest, et nende kütmine toimub üks kord
ööpäevas [3].
Hoonete õhupidavus
Energiaarvutus tehakse õhulekkearvu baasväärtusega, mis uue või oluliselt
rekonstrueeritava hoone puhul on 6 m³/(h·m²) ja olemasoleva või rekonstrueeritava korral
9 m³/(h·m²). Juhul kui projekteeritud õhulekkearv on suurem baasväärtusest või kui hoone
õhupidavust ei ole mõõdetud, või muul viisil tõendatud, siis kasutatakse projekteeritud või
vastavalt EVS-EN 13829 standardile mõõdetud või tõendatud väärtust [3].
Välispiirete soojuskadude arvutused
Soojuskadude arvutamisel arvestatakse välispiirete pindalad hoone sisemõõtudega.
Ruumide kaupa arvutamisel arvestatakse välispiirete pindalad vaheseinte ja -lagede
telgmõõtudega. Korrapärased külmasillad (näiteks jäigastussidemed, müüriankrud)
võetakse arvesse soojusläbivuse väärtuses ning mittekorrapäraste külmasildade soojuskaod
arvestatakse eraldi geomeetriliste joon- ja punktkülmasildade soojusläbivusega [3].
Välispiirete soojusläbivustena kasutatakse ehitusprojekti andmeid. Materjalide
arvutuslikud soojuserijuhtivused on soovitatav määrata vastavalt standardile
EVS EN ISO 10456:2008 ning homogeensete ja mittehomogeensete materjalikihtide
soojustakistused vastavalt standarditele EVS-EN ISO 6946 ja EVS 908-1 [3].
Hoone soojuskaod pinnasesse arvutatakse dünaamilise ühemõõtmelise arvutusega, milles
võetakse arvesse vähemalt ühemeetrine kiht soojust akumuleerivat pinnast, mille all on
konstantne temperatuur 7 °C, või dünaamilise kolmemõõtmelise arvutusega või kasutades
põranda aluse maa temperatuurile tabeliväärtusi või vastavalt standardile
EVS EN ISO 13370. Pinnase omadusteks võib täpsemate andmete puudumisel võtta
dreenitud pinnasele soojuserijuhtivuseks 1,4 W/(m·K) ja erisoojuseks 1,5 MJ/(m³·K),
dreenimata pinnasele soojuserijuhtivuseks 2,0 W/(m·K) ja erisoojuseks 2,0 MJ/(m³·K) ning
homogeensele kivimile soojuserijuhtivuseks 3,0 W/(m·K) ja erisoojuseks 2,0 MJ/(m³·K) [3].
19
Külmasildade arvutused
Külmasildade soojusläbivuse väärtustena kasutatakse arvutustes ehitusprojekti andmeid.
Külmasildade soojusläbivused on soovitatav arvutada detailse või lihtsustatud arvutusega
vastavate standardite järgi või kasutatakse külmasildade soojusläbivustena materjali- või
ehitustootja andmeid. Täpsemate andmete puudumisel võib elamutel kasutada „Hoonete
energiatõhususe arvutamise metoodikas” toodud väärtusi [3].
Infiltratsiooni õhuvooluhulga määramine
Infiltratsiooni õhuvooluhulk iq on arvutatav valemiga [3]:
,6,3
50 Ax
qqi
(1.2)
kus iq on infiltratsiooni õhuvooluhulk, (l/s);
50q – hoone välispiirete keskmine õhulekkearv, m³/(h·m²);
A – hoone välispiirete pindala, m2;x – tegur, mis on ühekorruselistele hoonetele 35, kahekorruselistele hoonetele
24 ning kolme- ja neljakorruselistele hoonetele 20, viie- ja
enamakorruselistele hoonetele 15, korruse kõrgusena on arvestatud
3 meetrit ;
3,6 – tegur, mis teisendab õhuvooluhulga m³/h ühikust l/s ühikuks.
Infiltratsiooni õhuvooluhulk iq , kui ventilatsiooniõhu väljatõmme on suurem
sissepuhkest, on arvutatav valemiga [3]:
,
27801
25,02
50
50
Aqqq
Aqqsv
i (1.3)
kus 50q on hoone välispiirete keskmine õhulekkearv, m³/(h·m²);
vq – väljatõmbe õhuvooluhulk l/s;
sq – on sissepuhke õhuvooluhulk l/s.
20
Küttesüsteemi arvutused
Küttesüsteemi arvutuses soojusenergia- ja elektrienergiakasutust ei summeerita.
Küttesüsteemi elektri- ja soojusenergiakasutus tuleb arvutatada vastavalt küttesüsteemi
kasutegurile (soojuspumpsüsteemides soojustegurile) ja abiseadmete elektritarbimisele.
Kasuteguriga võetakse arvesse kaod soojusallikas ja soojuse jaotamisel-väljastamisel ning
ruumitemperatuuri reguleerimise ebatäpsusest tulenevad kaod. Energiaarvutuses ei võeta
vabasoojusena arvesse küttesüsteemi kadusid ja abiseadmete elektritarbimist ning
küttesüsteemi kasutegurist tulenevad kaod ei ole utiliseeritavad. Küttesüsteemi
energiakasutus saadakse netoenergiavajaduse jagamisel küttesüsteemi kasuteguriga ning
kasutegur saadakse soojusallika kasuteguri ja soojuse jaotamise ja väljastamise kasuteguri
korrutisena (soojuspumpsüsteemides kasutatakse soojusallika kasuteguri asemel
soojustegurit). Soojusallika kasutegur arvutatakse tootja andmetest või kasutatakse
tabelis 1.1 toodud andmeid. Soojuse jaotamise ja väljastamise kasutegur ja abiseadmete
elektritarbimine arvutatakse simulatsioonarvutusega või kasutatakse tabelis 1.2. toodud
andmeid. Kui hoones kasutatavad radiaatorid on ilma termostaatideta, siis vähendatakse
tabelis 1.2 toodud kasutegureid 0,1 ühiku võrra [3].
Tabel 1.1. Soojusallika kasutegurid kütuse tarbimisaine alumise kütteväärtuse alusel [3]
Soojusallikas Kasutegur
Kaugkütte soojussõlm 1,0
Õli- või gaasikatel 0,85
Õli, kondensatsioonkatel 0,90
Gaas, kondensatsioonkatel 0,95
Pelletikatel 0,85
Muu tahkekütuse katel 0,75
Elekterküttega katel 1,0
Ahjud 0,6
21
Tabel 1.2. Soojuse jaotamise ja väljastamise kasutegurid ning abiseadmete elektritarbimineväikeelamu korral [3]
Kütteviis Kasutegur Veeküttesüsteemideringluspumba
elektritarbiminea,kW·h/(m²·a)
Radiaatorid 0,97 1
Põrandküte, plaat pinnasel või alt tuulutatud põrand 0,85 2
Põrandküte vahelaes 1,0 2
Lagiküte katuslaes 0,90 2
Lagiküte vahelaes 1,0 2a elektritarbimine köetava pinna m² kohta, elektriradiaatoritele, -kaablitele ja elektrilisele laeküttele ningsoojuspumpsüsteemidele 0 kW·h/(m²·a)
Ventilatsioonisüsteemide arvutused
Hoone ventilatsioonisüsteemi välisõhu vooluhulgana kasutatakse energiaarvutuses
„Energiatõhususe miinimumnõuetes” määratud õhuvooluhulka, milleks on 0,42 l/(s·m2).
Väljatõmbe ja sissepuhke õhuvooluhulkade erinevuse korral on sissepuhkest suurema
väljatõmbe korral täiendava välisõhu sissevõtt ilma soojustagastuseta. Infiltratsiooni
õhuvooluhulka ei arvestata ventilatsioonisüsteemi õhuvooluhulkadesse ja see arvutatakse
eraldiseisvalt, kus väljatõmbe ja sissepuhke võimaliku vahe võib võtta arvesse
infiltratsiooni õhuhulga arvutustes [3].
Ventilatsiooni soojustagastus arvutatakse samaaegselt ruumide ja ventilatsiooniõhu kütte
netoenergiavajaduse arvutamisega. Soojustagastuse arvutamisel tuleb lähtuda soojusvaheti
temperatuuri suhtarvust, sissepuhkeõhu temperatuurist ja soojusvaheti jäätumise
piiramisest. Temperatuuri suhtarvudena kasutatakse tootja andmeid või „Hoonete
energiatõhususe arvutamise metoodikas” toodud väärtusi [3].
Soojusvaheti jäätumise vältimiseks piiratakse üldjuhul heitõhu minimaalset temperatuuri
temperatuurisuhte vähendamise teel madalatel välisõhutemperatuuridel ning lisanduv
võimsus- ja energiavajadus võetakse ventilatsioonisüsteemi arvutuses arvesse. Vältimaks
ruumide ülekuumenemist, valitakse sissepuhkeõhu temperatuur ruumi temperatuurist
madalam, üldjuhul 18 °C püsiva sissepuhketemperatuuriga süsteemides. Vajalik energia
22
sissepuhkeõhu soojenemiseks ruumis kuni ruumitemperatuurini arvutatakse ruumide kütte
netoenergiavajaduse arvutuse koosseisus [3].
Elektrienergia kulu ventilatsioonisüsteemides moodustub peamiselt ventilaatorite ja nende
juhtimisseadmete ja muude elektriliste abiseadmete töötamise tõttu. Ventilatsioonisüsteemi
elektrikasutuse efektiivsust hinnatakse elektrilise erivõimsuse järgi arvutuslikul
õhuvooluhulgal. Erivõimsus on ventilatsioonisüsteemi summaarse võimsuse ja
õhuvooluhulga (sissepuhke või väljatõmbe õhuvooluhulk, valitakse suurim) suhtarv
kW/(m³/s). Ventilaatori summaarse kasutegurina kasutatakse tootja andmeid või „Hoonete
energiatõhususe arvutamise metoodikas” toodud väärtusi [3].
23
2. OLEMASOLEVA ELAMU ENERGIATÕHUSUSARV
2.1. Elamu kirjeldus
Hoone on osa talukompleksist, ning on ehitatud 1940. aastal. Majal on
püstpalkkonstruktsioon, mis on hakkas levima Eestis 20 saj. algul kuna võimaldas kasutada
erineva läbimõõduga puitu ning püstpalkhoones on vähem ehitusjärgseid liikumusi ja
vajumisi [5]. Hoone seinad olid algusaastatel väljastpoolt kaetud tõrvapapiga, mis hiljem
kaeti püstlaudvoodriga ning seestpoolt olid välisseinad krohvitud. Hoone püstpalk
konstruktsioon on näidatud joonisel 2.1.
Joonis 2.1. Rekonstrueeritava hoone püstpalk konstruktsioon
Alates 2004-ndast aastast on hoonet hakatud osaliselt rekonstrueerima, mille käigus on
soojustatud hoone välispiirded ja vahetatud vanad puitaknad energiasäästlikumate
plastikakende vastu. Lisaks uuendati hoone küttesüsteemi. Hoone välispiirded peale
soojustamist on näidatud joonisel 2.2.
Madalenergiahoone kavandamisel on lisaks välispiirete kavandamisele eriti oluline osa
ventilatsioonil ja küttesüsteemil. Praeguses hoones on loomulik ventilatsioon: õhk siseneb
hoonesse läbi akende tuulutusavade ja saastatud õhk viiakse välja tuuletõmbusega või
korstna ja ventilatsioonilõõride abil. Seetõttu ei ole pidevalt tagatud vajalik ruumiõhu
24
vahetus ja soojusenergia kadu on suur. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele
„Energiatõhususe miinimumnõuded“ peab hoone ventilatsiooni välisõhu vooluhulk olema
energiaarvutustes 0,42 l/(s·m2).
Joonis 2.2. Hoone välispiirded peale soojustamist
Hoone kütteallikaks on puudega köetav ahi ja köögis puupliit soojamüüriga. Vastavalt
määrusele „Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika“ võib ahjusid ja kaminad
kombineeritud küttesüsteemide osana energiaarvutuses arvesse võtta kui need on
varustatud põlemisõhukanaliga välisõhu saamiseks. Põlemisõhuks ruumiõhku kasutavaid
ahjusid ei võeta arvesse kombineeritud küttesüsteemides, kuid põhikütteseadmena
kasutatavad ahjud võetakse arvesse ka ilma põlemisõhukanalita [3]. Seetõttu ei saa
kasutada praegust ahju kombineeritud küttesüsteemi osana ja kuna tegemist on
umbkoldega ahjuga mille kasutegur on madal, on vajalik valida teistsugune küttesüsteem,
et saavutada madalenergiahoonele vastav energiatõhususarv. Hoone põhiplaan on esitatud
joonisel 2.3.
25
Joonis 2.3. Hoone põhiplaan
2.2. Hoone energiatõhususarvu arvutused
Vastavalt “Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodikale” on hoone materjalide
arvutuslikud soojuserijuhtivused soovitatav määrata vastavalt standardile EVS-EN
ISO 10456:2008 ning homogeensete ja mittehomogeensete materjalikihtide
soojustakistused vastavalt standardile EVS-EN ISO 6946 ja EVS 908-1:2010. Välispiirete
soojuskaod arvutatakse vastavalt välispiirdeosa soojusläbivusele ja sisemõõtudega
arvutatud pindalale [3].
2.2.1. Standardites kasutatavad põhimõisted
Standardites kasutatavad põhimõisted [7, lk 6, 7]:
26
Soojuserijuhtivus - λd, W/(m·K), materjali omadus, mis väljendab soojuskadu vattides, mis
läbi ühe meetri paksuse ja ühe m2 pinnaga materjalikihi, kui temperatuuride vahe
vastastikuste pindade vahel on 1 K.
Soojustakistus - R, m2·K/W, kindla paksusega toote või elemendi omadus takistada
soojuse voogu läbi toote või elemendi statsionaarsetes tingimustes.
Piirdetarindi kogusoojustakistus - RT, m2·K/W, piirdetarindi üksikute kihtide arvutuslike
soojustakistuste ning sise- ja välispindade soojustakistuste summa.
Soojuslikult homogeenne kiht - konstantse paksusega kiht, mille soojuslikud omadused
ühetaolised või mida võib käsitleda ühetaolisena.
Soojusläbivus (ka soojusjuhtivus) - U, W/(m2·K), tarindi omadus, mis väljendab
soojuskadu (üldisemas mõttes: soojusjuhtivus + konvektsioon + kiirgus) vattides läbi 1 m2
pinnaga tarindi, kui temperatuuride vahe erinevate keskkondade vahel on 1 K.
2.2.2. Välispiirdetarindite soojusjuhtivused
Energiatõhususarvu leidmiseks on vaja kõige pealt arvutada piirdetarindite
soojusjuhtivused. Soojusjuhtivuse arvutamiseks kasutatakse EVS 908-1:2010
arvutusjuhendit, ehitusmaterjalide tootjate ja erialases kirjanduses toodud lähteandmeid.
Ehitusmaterjalide arvutuslikud soojuserijuhtivused:
Puit d = 0,13 W/(m·K) [9, lk 147]
MDF siseviimistlusplaat d = 0,14 W/(m·K) [9, lk 147]
Kivivill d = 0,034 W/(m·K) [10]
Tuuletõkkeplaat d = 0,053 W/(m·K) [11]
Kipsplaat d = 0,14 W/(m·K) [12]
Liiv d = 0,25 W/(m·K) [9, lk 147]
Pindade tinglikud soojustakistused on määratud vastavalt standardile EVS-EN
ISO 6946:2008. Piirde sisepinna soojustakistus siR on soojusvoo liikumisel üles 0,10,
horisontaalselt 0,13 ja alla 0,17 (m2·K)/W. Piirde välispinna soojustakistus seR ei olene
soojusvoo suunast ja on 0,04 (m2·K)/W [13, lk 8].
27
Soojuslikult homogeense materjalikihi soojustakistus R on arvutatav valemiga [7, lk 21]
,d
dR (2.1)
kus R on soojuslikult homogeense materjalikihi soojustakistus (m2·K)/W;
d – materjalikihi paksus m;
d – arvutuslik soojuserijuhtivus W/(m·K).
Soojuslikult homogeensetest kihtidest tarindi kogusoojustakistus on arvutatav
valemiga [7, lk 21]
sensiTH RRRRR ...1 (2.2)
kus THR on homogeensete kihtidega piirdetarindi kogusoojustakistuse (m2·K)/W;
siR – piirde sisepinna soojustakistus (m2·K)/W;
nRR ...1 – piirde kihi soojustakistus (m2·K)/W;
seR – piirde välispinna soojustakistus (m2·K)/W.
Soojuslikult mittehomogeensete kihtidega piirdetarindi kogusoojustakistus TR on
määratav valemiga [7, lk 23]
,2
TTT
RRR
(2.3)
kus TR on mittehomogeensete kihtidega piirdetarindi kogusoojustakistus (m2·K)/W;
TR – mittehomogeensete kihtidega piirdetarindi kogusoojustakistuse ülemine
piirväärtus (m2·K)/W;
TR – mittehomogeensete kihtidega piirdetarindi kogusoojustakistuse alumine
piirväärtus (m2·K)/W.
Kogusoojustakistuse ülemise ja alumise piirväärtuse saamiseks tuleb hoone piirdetarind
tükeldada soojuslikult homogeenseteks sektsioonideks ja kihtideks ning arvutada kogu
soojustakistuse ülemine piirväärtus TR (m2·K)/W valemiga [7, lk 24]
,...
...
Tn
n
Tb
b
Ta
a
nbaT
RA
RA
RA
AAAR
(2.4)
kus TR on mittehomogeensete kihtidega piirdetarindi kogusoojustakistuse
ülemine piirväärtus (m2·K)/W;
28
na AA ... – piirde üksikute sektsioonide osapindalad m2;
TNTA RR ... – Piirde üksikute sektsioonide soojustakistused (m2·K)/W.
Kogusoojustakistuse alumine piirväärtus on arvutatav valemiga [7, lk 24]
sensiT RRRRR ...1 (2.5)
kus TR on mittehomogeensete kihtidega piirdetarindi kogusoojustakistuse
alumine piirväärtus (m2·K)/W;
siR – piirde sisepinna soojustakistus (m2·K)/W;
nRR ...1 – piirde kihi soojustakistus (m2·K)/W;
seR – piirde välispinna soojustakistus (m2·K)/W.
Soojuslikult mittehomogeense materjalikihi soojustakistus on arvutatav
valemiga [7, lk 24]
,...
...
xn
xn
xb
xb
xa
xa
xnxbxax
RA
RA
RA
AAAR
(2.6)
kusxR on mittehomogeense materjalikihti soojustakistus (m2·K)/W;
xnxa AA ... – mittehomogeense kihi üksikute osade osapindalad m2;
xnxa RR ... – mittehomogeense kihi üksikute osade soojustakistused (m2·K)/W.
Piirde soojusjuhtivus on arvutatav valemiga [7, lk 21]
,1
TRU (2.7)
kus U on piirde soojusjuhtivus W/(m2·K);
TR – piirde kogusoojustakistus (m2·K)/W;;
Mittehomogeensete materjalikihtidega piirde soojustakistuse arvutusmeetod ei sobi kui
arvutusviga on suurem kui 20%. Maksimaalne suhteline arvutusviga e on arvutatav
valemiga [7, lk 24]
%,1002
T
TT
RRRe (2.8)
xR
29
kus e on maksimaalne suhteline arvutusviga %;
TR – mittehomogeensete kihtidega piirdetarindi kogusoojustakistuse ülemine
piirväärtus (m2·K)/W;
TR – mittehomogeensete kihtidega piirdetarindi kogusoojustakistuse alumine
piirväärtus (m2·K)/W;
TR – mittehomogeensete kihtidega piirdetarindi kogusoojustakistus (m2·K)/W.
Elamu välisseinte soojusjuhtivus
Hoonel on püstpalk konstruktsioon, mis on mõlemalt poolt soojustatud kivivillaga
rekonstrueerimistööde käigus. Hoone välisseina materjalikihtide paksused ja
materjaliomadused on esitatud joonisel 2.4. ning allpool tabelites 2.1 ja 2.2.
Joonis 2.4. Elamu välissein
Tabel 2.1. Palkseina materjalikihtide paksused ja materjali omadused soojustuse sektsioonis
Materjal Materjalipaksus, m
Soojuserijuhtivus λd,W/(m·K)
Soojustakistus Rd,(m2·K)/W
Sisepind – – 0,13Kipsplaat 0,013 0,25 0,05Kivivill 0,05 0,034 1,47Palk 0,15 0,13 1,15Kivivill 0,05 0,034 1,47Mineraalvillasttuuletõkkeplaat 0,013 0,053 0,25
Voodrilaud 0,018 0,13 0,14Välispind – – 0,04
Soojustuse sektsiooni soojustakistus R on arvutatav valemiga (2.2).
·K)/W.(m4,7004,013,0018,0
053,0013,0
034,005,0
13,015,0
034,005,0
25,0013,013,0 2R
30
Tabel 2.2. Palkseina materjalikihtide paksused ja materjali omadused sõrestiku sektsioonis
Materjal Materjali paksus,m
Soojuserijuhtivus λd,W/(m·K)
Soojustakistus Rd,(m2·K)/W
Sisepind – – 0,13Kipsplaat 0,013 0,25 0,05Sõrestikupost 0,05 0,13 0,38Palk 0,15 0,13 1,15Kivivill 0,05 0,034 1,47Tuuletõkemineraalvill 0,013 0,053 0,25
Voodrilaud 0,018 0,13 0,14Välispind – – 0,04
Sõrestikupostide sektsiooni soojustakistus on arvutatav valemiga (2.2).
·K)/W.(m61,304,013,0018,0
053,0013,0
034,005,0
13,015,0
13,005,0
25,0013,013,0 2R
Kogusoojustakistuse ülemine piirväärtus on arvutava valemiga (2.4).
·K)/W.(m59,4
61,350
7,4550
50550 2
TR
Mittehomogeense 50 mm paksuse soojustuse kihi soojustakistus on arvutatav
valemiga (2.6).
·K)/W.(m19,1
13,0050,050
034,0050,0
55050550 2
50
mmR
Kogusoojustakistuse alumine piirväärtus on arvutatav valemiga (2.5).
·K)/W.(m14,404,013,0018,0
053,0013,019,1
13,0150,019,1
25,0013,013,0 2TR
Palk piirdetarindi kogusoojustakistus on arvutatav valemiga (2.3).
·K)/W.(m36,42
14,459,4 2
TR
31
Suhteline arvutusviga on arvutatav valemiga (2.8).
%.10,5%10014,42
14,459,4
e .
Piirde soojusjuhtivus U, arvutatakse valemiga (2.7) ja ümardatakse kahe kohani peale
koma.
·K).W/(m23,036,41 2U
Elamu väliseina soojusjuhtivuseks on 0,23 W/(m2·K).
Elamu tamburi välisseinte soojusjuhtivus
Elamu tamburi osa on kandekonstruktsiooniks on puitsõrestiksein, mille materjalikihtide
paksused ja materjali omadused on esitatud joonisel 2.5 ning allpool tabelis 2.3 ja 2.4.
Joonis 2.5. Elamu tamburi välissein
Tabel 2.3. Puitsõrestikseina materjalikihtide paksused ja materjali omadused soojustuse sektsioonis
Materjal Materjalipaksus, m
Soojuserijuhtivus λd,W/(m·K)
Soojustakistus Rd,(m2·K)/W
Sisepind – – 0,13MDF-plaat 0,006 0,14 0,04Kivivill 0,2 0,034 5,88Mineraalvillasttuuletõkkeplaat
0,013 0,053 0,25
Voodrilaud 0,018 0,13 0,14Välispind – – 0,04
Soojustuse sektsiooni soojustakistus R on arvutatav valemiga (2.2).
·K)/W.(m48,604,013,0018,0
053,0013,0
034,02,0
14,0006,013,0 2R
32
Tabel 2.4. Puitsõrestikseina materjalikihtide paksused ja materjali omadused sõrestiku sektsioonis
Materjal Materjalipaksus, m
Soojuserijuhtivus λd,W/(m·K)
Soojustakistus Rd,(m2·K)/W
Sisepind – – 0,13MDF-plaat 0,006 0,14 0,04Sõrestikupost 0,15 0,13 1,15Kivivill 0,05 0,034 1,47Mineraalvillasttuuletõkkeplaat 0,013 0,053 0,25
Voodrilaud 0,018 0,13 0,14Välispind – – 0,04
Sõrestikupostide sektsiooni soojustakistus on arvutatav valemiga (2.2).
·K)/W.(m22,304,013,0018,0
053,0013,0
034,005,0
13,015,0,
14,0006,013,0 2R
Kogusoojustakistuse ülemine piirväärtus on arvutatav valemiga (2.4).
·K)/W.(m98,5
22,350
48,6550
50550 2
TR
Mittehomogeensete materjalikihtide soojustakistused:
50 mm paksuse soojustuse kihi soojustakistus on arvutatav valemiga (2.6)
·K)/W.(m19,1
13,0050,050
034,0050,0
55050550 2
50
mmR
150 mm paksuse soojustuse kihi soojustakistus on arvutatav valemiga (2.6).
·K)/W.(m57,3
13,0150,050
034,0150,0
55050550 2
150
mmR
Kogusoojustakistuse alumine piirväärtus on arvutatav valemiga (2.5).
33
·K)/W.(m36,504,013,0018,0
053,0013,057,319,1
14,0006,013,0 2TR
Piirdetarindi kogusoojustakistus on arvutatav valemiga (2.3).
·K)/W.(m67,52
36,598,5 2
TR
Suhteline arvutusviga on arvutatav valemiga (2.8).
%44,5%10036,52
36,598,5
e .
Piirde soojusjuhtivus U, arvutatakse valemiga (2.7) ja ümardatakse kahe kohani pealekoma.
·K).W/(m18,067,51 2U
Elamu tamburi väliseina soojusjuhtivuseks on 0,18 W/(m2·K)
Elamu lae soojusjuhtivus
Hoone lae konstruktsiooni materjalikihtide paksused ja materjali omadused on esitatud
tabelis 2.5 ja 2.6.
Tabel 2.5. Lae materjalikihtide paksused ja materjaliomadused soojustuse sektsioonis
Materjal Materjali paksus, m Soojuserijuhtivus λd, W/(m·K) Soojustakistus Rd, (m2·K)/WSisepind – – 0,10Krohv 0,03 0,8 0,04Puitlaud 0,025 0,13 0,19Puitlaud 0,025 0,13 0,19Liiv 0,125 0,25 0,50Välispind – – 0,04
Lae talade vahelise sektsiooni soojustakistus on arvutatav valemiga (2.2).
·K)/W.(m06,104,013,0025,0
25,0125,0
13,0025,0
8,003,010,0 2R
Tabel 2.6. Lae materjalikihtide paksused ja materjaliomadused sõrestiku sektsioonis
34
Materjal Materjali paksus, m Soojuserijuhtivus λd,W/(m·K) Soojustakistus Rd, (m2·K)/W
Sisepind – – 0,1Krohv 0,03 0,8 0,04Laud 0,025 0,13 0,19Palk 0,2 0,13 1,54Välispind – – 0,04
Lae karkassi sektsiooni soojustakistus on arvutatav valemiga (2.2).
·K)/W.(m91,104,013,02,0
13,0025,0
8,003,010,0 2R
Lae kogusoojustakistuse ülemine piirväärtus on arvutatav valemiga (2.4).
·K)/W.(m15,1
91,1200
06,11000
2001000 2
TR
Lae soojusjuhtivus U, arvutatakse valemiga (2.7) ja ümardatakse kahe kohani peale koma
·K).W/(m87,015,11 2U
Elamu lae soojusjuhtivuseks on 0,87 W/(m2·K)
Elamu tamburi lae soojusjuhtivus
Hoone tamburi osa lae konstruktsiooni materjalikihtide paksused ja materjali omadused on
esitatud joonisel 2.6 ning allpool tabelites 2.7 ja 2.8.
Joonis 2.6. Elamu tamburi lagi
35
Tabel 2.7. Tamburi lae materjalikihtide paksused ja materjaliomadused soojustuse sektsioonis
Materjal Materjali paksus,m
Soojuserijuhtivus λd,W/(m·K)
Soojustakistus Rd,(m2·K)/W
Sisepind – – 0,10MDF-plaat 0,006 0,14 0,04Voodrilaud 0,025 0,13 0,19Kivivill 0,2 0,034 5,88Välispind – – 0,04
Tamburi lae talade vahelise sektsiooni soojustakistus on arvutatav valemiga (2.2).
·K)/W.(m26,604,0034,0
2,013,0025,0
14,0006,010,0 2R
Tabel 2.8. Koridori lae materjalikihtide paksused ja materjaliomadused sõrestiku sektsioonis
Materjal Materjalipaksus, m
Soojuserijuhtivus λd,W/(m·K)
Soojustakistus Rd,(m2·K)/W
Sisepind – – 0,10MDF-plaat 0,006 0,14 0,04Sõrestikupost 0,025 0,13 0,19Voodrilaud 0,025 0,13 0,19Laetala 0,15 0,13 1,15Kivivill 0,05 0,034 1,47Välispind – – 0,04
Lae karkassi sektsiooni soojustakistus on arvutatav valemiga (2.2).
·K)/W.(m19,304,0034,005,0
13,015,0
13,0025,0
13,0025,0
14,0006,010,0 2R
Koridori lae kogusoojustakistuse ülemine piirväärtus on arvutatav valemiga (2.4).
·K)/W.(m79,5
19,350
26,6550
50550 2
TR
Mittehomogeensete materjalikihtide soojustakistused:
150 mm paksuse soojustuse kihi soojustakistus on arvutatav valemiga (2.6)
36
·K)/W.(m57,3
13,0150,050
034,0150,0
55050550 2
150
mmR
Kogusoojustakistuse alumine piirväärtus on arvutatav valemiga (2.5).
·K)/W.(m42,504,0034,005,057,3
13,0025,0
14,0006,010,0 2TR
Tamburi lae piirdetarindi kogusoojustakistus on arvutatav valemiga (2.3).
·K)/W.(m61,52
42,579,5 2
TR
Suhteline arvutusviga on arvutatav valemiga (2.8).
%36,3%10061,52
42,579,5%1002
T
TT
RRRe .
Piirde soojusjuhtivus U, arvutatakse valemiga (2.7) ja ümardatakse kahe kohani peale
koma
·K).W/(m18,061,51 2U
Elamu tamburi lae soojusjuhtivuseks on 0,18 W/(m2·K)
Elamu põranda soojusjuhtivus
Elamus on 40 mm paksune laudpõrand, mis asub pinnasel, tuulutusavad hoone
vundamendis puuduvad. Põranda soojusjuhtivuse arvutus on tehtud BV2 programmi abil.
Arvutuse lähteandmed: põranda pindala 84 m2; ümbermõõt 39,25 m; dreenimata pinnase
soojuserijuhtivus 2,0 W/(m2·K) [3]. Põranda soojusjuhtivuseks on programmi BV2
alusel 0,73 W/ (m2·K).
37
Elamu akende ja uste soojusläbivus
Hoonel on kahekordse klaasiga plastikaknad, mida on neljas erinevas mõõdus. Akna
soojusläbivusena kasutatakse arvutustes tootja andmeid kuid nende puudumisel arvutatakse
soojusläbivused vastavalt standarditele EVS-EN ISO 10077 ja EVS-EN ISO 15099 või
„Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodikas” toodud valemiga [3]:
,rk
kkrrkka AA
IAUAUU
(2.9)
kus Uk on klaasiosa soojusläbivus W/(m2·K);
Ak – klaasiosa pindala m2;Ur – lengi- ja raamiosa soojusläbivus W/(m2·K);Ar – lengi- ja raamiosa pindala m2;
Ψk – klaasiserva joonkülmasilla soojusläbivus W/(m·K);
Ik – klaasiserva perimeetri pikkus m.
Raamiosa soojusläbivuseks plastakendel on 1,6 W/(m2·K) ja klaasiserva joonkülmasillaks
0,06 W/(m·K) [3]. Kahekordse õhktäitega klaaspaketi soojusjuhtivus on 2,1 W/(m2·K)
[9, lk 31]. Kuna programmis BV2 ei saa sisestada ühe seina kohta erineva klaasiosa ja
raamiosa pindala suhtega aknaid, siis arvutatakse soojusläbivus ainult ühe enam kasutatud
akna tüübi kohta. 1000x1500mm akna soojusläbivus on arvutatav valemiga (2.9).
·K).(mW/17,257,093,0
51,606,057,06,193,01,2 2
aU
600x1000mm akna soojusläbivus on arvutatav valemiga (2.9).
·K).W/(m03,234,026,0
18,206,034,06,126,01,2 2
aU
Välisukse mõõtudeks on 0,9x2,1m ja soojusjuhtivuseks 2,1 W/(m2·K) [9, lk 48].
Külmasildade soojusjuhtivused
Kui täpsed andmed külmasildade kohta puuduvad on lubatud kasutada „Hoonete
energiatõhususe arvutamise metoodikas” toodud välispiirete geomeetriliste
joonkülmasildade soojusläbivuse väärtusi rekonstrueeritava hoone kohta. Käesolevas töös
38
kasutatakse Tallinna Tehnikaülikooli koostatud uuringute „Eesti eluasemefondi
puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga” ja „Maaelamute
sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I” arvutatud puithoonete geomeetriliste
joonkülmasildade soojusläbivuse väärtuseid. Külmasilla joonsoojusjuhtivuse suurused:
välissein/välissein 0,05 W/(m·K), katuslagi/välissein 0,15 W/(m·K), aknaraam/välissein
0,01 W/(m·K), ukseraam/välissein 0,01 W/(m·K), põrand/välissein 0,18 W/(m·K) [5, 8].
Hoone õhupidavus
Olemasoleva hoone õhupidavust ei ole mõõdetud, seetõttu tehakse energiaarvutus
õhulekkearvu baasväärtusega, mis olemasoleva või rekonstrueeritava hoone korral on
9 m³/(h·m²) [2]. Välispiirete (sealhulgas ka põranda) pindala on 270 m2. Infiltratsiooni
õhuvooluhulk qi (l/s) hoonesse on arvutatav valemiga 1.2 [2] :
.(l/s)29,19270356,3
9
iq
Hoone infiltratsiooni õhuvooluhulk on 19,29 liitrit sekundis.
Soojuskaod ventilatsiooniga
Praeguses hoones on loomulik ventilatsioon: õhk siseneb hoonesse läbi akende
tuulutusavade ja saastatud õhk viiakse välja tuuletõmbusega või korstna ja
ventilatsioonilõõride abil. Seetõttu ei ole pidevalt tagatud vajalik ruumiõhu vahetus ja
soojusenergia kadu on suur. Ventilatsiooni soojuskadude arvutus teostatakse programmiga
BV2 Eesti energiaarvutuse baasaastaga ja õhuvooluhulgaga 0,42 l/(s·m2).
Vabasoojus ja tehnoseadmete elektrikasutus
Valgustuse või seadmete või inimeste aastane soojuseraldus Q kW·h/(m2·a) arvutatakse
valemiga [3]:
,10008760
724 WdPkQ
(3.2)
kus Q on valgustuse või seadmete või inimeste aastane soojuseraldus kW·h/(m2·a);
39
k – kasutusaste;
P – soojuseraldus W/m2;τd – hoone kasutustundide arv ööpäevas h;τW – hoone kasutuspäevade arv nädalas d.
Valgustuse soojuseralduse arvutamisel on kasutusaste 0,1, soojuseraldus 8 W/m2,
kasutustundide arv ööpäevas 24, kasutuspäevade arv nädalas on 7 [3]. Valgustuse aastane
soojuseraldus on vastavalt valemile (1.1)
·a).kW·h/(m01,710008760
77
242481,0 2Q
Seadmete soojuseralduse arvutamisel on kasutusaste 0,6, soojuseraldus 2,4 W/m2,
kasutustundide arv ööpäevas 24, kasutuspäevade arv nädalas on 7 [3]. Seadmete aastane
soojuseraldus on vastavalt valemile (1.1)
·a).kW·h/(m61,1210008760
77
24244,26,0 2Q
Inimeste soojuseralduse arvutamisel on kasutusaste 0,6, soojuseraldus 2 W/m2 (sisaldab
ainult ilmset soojust), kasutustundide arv ööpäevas 24, kasutuspäevade arv nädalas on 7 ja
42,5 m2 ühe inimese kohta [3]. Inimeste aastane soojuseraldus on vastavalt valemile (1.1)
·a).kW·h/(m51,1010008760
77
242426,0 2Q
2.3. Hoone energiatõhususarvu arvutustulemused
Hoone energiatõhususarvu arvutused on teostatud hoonete energiaarvutuse
tarkvaraga BV2. Arvutustes lähtutakse tüüptingimustest sise- ja väliskliima puhul ning
arvestatakse hoone kasutusel standardkasutust. Hoone küttesüsteemina kasutatakse ahju,
mille kasuteguriks on võetud 0,6 ja eeldatakse, et ahju köetakse üks kord ööpäevas.
Tarbevett soojendatakse elektrilise mahtveeboileriga, mille kasutegur on üks.
Ventilatsioonisüsteem on soojustagastita ja sissetuleva õhu soojendamiseks vajalik energia
on arvestatud hoone kütte netoenergiavajaduses.
Olemasoleva hoone energiatõhususarvu lähteandmed on esitatud lisas A tabelis A1 ja
arvutustulemused tabelis A2. Hoone energiatõhususarvuks on arvutustulemuste põhjal
40
525 ·a)kW·h/(m2 , mis vastab energiatõhususe klassile H [15]. Suur energiatõhususarv on
eelkõige tingitud suurtest soojuskadudest läbi hoone välispiirete, lisaks puudub
soojustagastiga ventilatsioonisüsteem ja kasutatav küttesüsteem on väikese kasuteguriga.
Programmi BV2 poolt koostatud energiakulude jaotus graafik on esitatud joonisel 2.7.
Graafikult on näha, et kõige suurem soojuskadu 53% on läbi katuse ja põranda, sest nende
soojusjuhtivuse väärtused olid kõige suuremad. 26,6% kadudest moodustab
õhuinfiltratsioon ja ventilatsioon. Ventilatsiooni soojuskadu aitaks tunduvalt vähendada
soojustagastiga ventilatsioonisüsteemi kasutamine.
Joonis 2.7. Olemasoleva elamu energiakulude jaotus
Kõige väiksem soojuskadu on läbi seinte, mis on väiksem kui soojuskadu läbi akende ja
uste. Välispiirete summaarne soojuserikadu köetava pinna kohta on 2,64 W/(m2·K).
Ruumide kütte netoenergiavajadus on 28573 kW·h/a, kuna kasutatav küttesüsteem on
madala kasuteguriga, on ruumide kütteks vajalik energia 47628 kW·h/a. Päikeselt saadav
vabasoojus on 3840 kW·h/a. Joonisel 2.8 on näidatud ühe madalenergiahoone
energiakadude protsentuaalne jaotus erinevate hoone energiakao komponentide vahel.
41
Joonis 2.8. Tüüpilise madalenergiaelamu energiakulude jaotus [15]
Jooniselt 2.8 on näha, et kõik tüüpilise madalenergiaelamu energiakaod, mis on kõik samas
suurusjärgus. Soojuskadu läbi põranda ja katuse moodustab ainult 17%. Kõige suuremad
soojuskaod on seintel 20% ja akendel ning ustel 20%. Ventilatsiooni ja õhulekete
energiakulud on 15% hoone kogu energiakulust. Kõige suuremaks kulukomponendiks on
tarbevesi.
42
3. MADALENERGIAHOONED
3.1. Madalenergiahoone põhinõuded ja näitajad
Madalenergiahoone on parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhusus- ja
taastuvenergiatehnoloogiate lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille
puhul ei eeldata lokaalset elektri tootmist taastuvenergiaallikast [2].
Madalenergiahoone kavandamisel on oluline jälgida järgmiseid aspekte [4, lk 5]:
• väike hoone välispiirete soojuserikadu köetava pinna kohta
• otstarbekas vabasoojuse kasutus
• hoone tehnosüsteemide piisav energiatõhusus
• hoone primaarenergiakasutus on väike, see tähendab, et hoonesse tarnitakse vähem
ja väikseima keskkonnamõjuga energiat.
Hea ja meeldiva sisekliima saavutamiseks on olulised järgmised tingimused [15]:
• ühtlane ja piisav õhuvahetus;
• optimaalne sisetemperatuur ja õhu relatiivne niiskus
• ilma külmasildadeta soojad seinapinnad;
• välisseina sisepinna- ja toatemperatuuri vahe ei tohiks olla suurem kui 2°C.
Eestis pole madalenergiamaja puhul määratud piirarvu energiakulu kohta küttele ja
jahutusele. Saksamaal on seatud piirarvuks 40 kW·h/(m2·a) madalenergiamaja puhul ja 15
kW·h/(m2·a) passiivmaja korral. Madalenergiamaja puhul on olulisem hoone kui terviku
energiatarbe minimaalne hoidmine kui hoone küttevajaduse minimeerimine. Seetõttu on
põhirõhk tehniliste süsteemide maksimaalsel kasutamisel, nt. kõrge kasuteguriga
soojuspumpade kasutamine kütteks ja soojavee valmistamiseks, kõrge kasuteguriga
valgustite ja elektriliste kodumasinate kasutamine, soojustagastiga ventilatsioon ja
päikesepaneelid vee soojendamiseks ja/või elektri tootmiseks [16, lk 47].
Välispiirete soojustamisel valitakse majanduslikult põhjendatud lahendus, sest
soojustamine annab efekti ainult teatud piirini [16, lk 48]. Soojuskadude sõltuvus
välisseina soojustakistusest ja soojusjuhtivusest on näidatud joonisel 3.1. Jooniselt on näha
et kõige rohkem vähenevad soojuskaod soojusjuhtivuse vähendamisel 1...0,25 W/(m2·K).
43
Soojuskadude edasisel vähendamisel on saavutatav soojuskadude kokkuhoid järjest
väiksem ning lisasoojustuse tasuvusaeg pikem.
Joonis 3.1. Soojuskadude sõltuvus välisseina soojustakistusest ja soojusjuhtivusest [16, lk 48]
Välisseina soojusjuhtivuse ja soojusisolatsiooni maksumuse sõltuvust soojustuse paksusest
on näidatud joonisel 3.2.
Joonis 3.2. Välisseina soojusjuhtivuse ja soojusisolatsiooni maksumuse sõltuvus soojustuse
paksusest [16, lk 48]
44
3.2.Madalenergiahoone küttesüsteemi ja sooja tarbevee energiatõhususarv
Madalenergiahoone energiatõhususarvu (ETA) piirväärtuseks väikeelamutes on
120 kW·h/(m2·a) [2]. See on arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus
hoone standardkasutusel, mis sõltub olulisel määral tarnitavast energiakandjast ja
kasutatavate tehnosüsteemide kasutegurist. Tõhusaima süsteemi leidmiseks on vaja
arvutada, millised tehnosüsteemid on „Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika” ja
„Energiatõhususe miinimumnõuete” järgi kõige tõhusamad nii kütteks, sooja vee kui ka
ventilatsiooni õhu soojendamiseks. Selleks tuleks arvutada millise energiakandja ja
küttesüsteemi korral on küttesüsteemi kasuteguri ja energiakandja jagatis 1 kW·h
soojusenergia kohta väikseim.
Selleks koostatakse tabel kus on energiakandjate kaalumistegurid, soojusallika kasutegurid,
soojuse jaotamise ja väljastamise kasutegurid ning abiseadmete elektritarbimine. Nende
põhjal saab arvutada ETA komponendid erinevate küttesüsteemide korral ja ligikaudsed
aastased võimsus vajadused.
Tabelis 3.1 on esitatud erinevate energiakandjate korral soojusallikate ja kütteviiside
kasutegurid ning nende põhjal on arvutatud energiatõhususarvud hoone kütteks ja sooja
tarbevee jaoks. Soojusallika ja kütteseadme kasutegur (soojuspumba korral soojustegur)
ning ringluspumpade elektritarve ETA on vastavalt „Hoonete energiatõhususe arvutamise
metoodikas” toodud näitajatele. Sooja tarbevee netoenergiavajaduseks on 25 kW·h/(m2·a)
ja valgustuse, seadmete ning tehnosüsteemide netoenergiakasutuseks on arvestatud
30 kW·h/(m2·a).
Kõigepealt on arvutatud küttesüsteemi kasutegur ning selle põhjal on leitud 1 kW·h
soojusenergia ja sooja tarbevee tootmiseks vajalik ETA arvestades energiakandja
kaalumistegurit. Ahjude puhul on kasutatud sooja tarbevee allikana elektriküttel
mahtveeboilerit. Maasoojuspumba korral on tarbevee tootmise soojusteguriks 2,7.
Madalenergiahoone energiatõhususarvu piirväärtuseks väikeelamutes on 120 kW·h/(m2·a)
ja määruses on etteantud väärtused sooja tarbevee, valgustuse, seadmete ning
45
tehnosüsteemide netoenergiakasutuse kohta, siis on võimalik arvestada ligikaudselt mitu
kW·h/(m2·a) on erinevate küttesüsteemide ja energiakandjate korral võimalik kasutada
hoone kütteks ja ventilatsiooni sissepuhke õhu soojendamiseks (arvestamata hoone
vabasoojuseid). Kuna väikeelamu välispiirete soojuserikadu on praktiliselt lineaarses
sõltuvuses soojuse netoenergiavajadusega ruumide kütteks, siis see tähendab, et mida
suurem on kütteenergia netovajadus, seda suurem on ka välispiirete soojuse erikadu
[4, lk 28].
46
Tabel 3.1. Erinevate energiakandjate, soojusallikate ja kütteseadmete kasutegurid ning energiatõhususarvud
Jrk Energiakandja Energiakandjakaalumistegur Soojusallikas Soojusallikac
η Kütteseade Kütteseadmeη
Küttesüsteemiη
1
Taastuvtoormel põhinevad kütused 0,75
Pelletikatel0,85 Radiaatorid 0,97 0,82
2 0,85 Põrandaküte 0,85 0,72
3Muu tahkekütuse katel
0,75 Radiaatorid 0,97 0,73
4 0,75 Põrandaküte 0,85 0,64
5 Ahjuda 0,6 – – 0,60
6
Vedelkütused 1
Õli-või Gaasikatel0,85 Radiaatorid 0,97 0,82
7 0,85 Põrandaküte 0,85 0,72
8Õli, kondensatsioonikatel
0,9 Radiaatorid 0,97 0,87
9 0,9 Põrandaküte 0,85 0,77
10Tahked fossiilkütused 1 Muu tahkekütuse katel
0,75 Radiaatorid 0,97 0,73
11 0,75 Põrandaküte 0,85 0,64
12 Turvas ja turbabrikett 1 Muu tahkekütuse katel 0,75 Radiaatorid 0,97 0,73
13 0,75 Põrandaküte 0,85 0,64
14
Elekter 2
Elekterküttega katel1 Radiaatorid 0,97 0,97
15 1 Põrandaküte 0,85 0,85
16Maasoojuspumpb
2,7 Radiaatorid 0,97 2,62
17 3,6 Põrandaküte 0,85 3,06
46
47
Tabeli 3.1 järg
Jrk Küttesüsteemi η1 kW·h
soojusenergiaETA
1kW·hsoojavee
ETA
Soojaveetootmise
ETA
Elektri-seadmete
ETA
RingluspumpadeETA Kütte ETA Küte
kW·h/(m2·a)
1 0,82 0,91 0,88 22,06 60,00 2,00 33,94 37,312 0,72 1,04 0,88 22,06 60,00 4,00 29,94 28,843 0,73 1,03 1,00 25,00 60,00 2,00 31,00 30,074 0,64 1,18 1,00 25,00 60,00 4,00 27,00 22,955 0,60 1,25 2,00 50,00 60,00 0,00 10,00 8,006 0,82 1,21 1,18 29,41 60,00 2,00 26,59 21,927 0,72 1,38 1,18 29,41 60,00 4,00 22,59 16,328 0,87 1,15 1,11 27,78 60,00 2,00 28,22 24,649 0,77 1,31 1,11 27,78 60,00 4,00 24,22 18,53
10 0,73 1,37 1,33 33,33 60,00 2,00 22,67 16,4911 0,64 1,57 1,33 33,33 60,00 4,00 18,67 11,9012 0,73 1,37 1,33 33,33 60,00 2,00 22,67 16,4913 0,64 1,57 1,33 33,33 60,00 4,00 18,67 11,9014 0,97 2,06 2,00 50,00 60,00 2,00 6,00 2,9115 0,85 2,35 2,00 50,00 60,00 4,00 2,00 0,8516 2,62 0,76 0,74 18,52 60,00 0,00 41,48 54,3217 3,06 0,65 0,74 18,52 60,00 0,00 41,48 63,47
a Ahjude puhul on kasutatud sooja tarbevee allikana elektriküttel mahtveeboilerit.b Maasoojuspumba korral on tarbevee tootmise soojusteguriks 2,7.c Maasoojuspumba korral kasutatakse kasuteguri asemel soojustegurit.
47
48
Tabelist 3.1. on näha, et kõige väiksem ETA on maasoojuspumbal põrandakütte korral,
millele järgneb maasoojuspump radiaatorkütte süsteemis ja pelletikatel radiaatorkütte
süsteemis. Kõige suurem ETA on elekterküttega katla süsteemil ja ahjul.
Netoenergiavajadus ruumide kütteks on esitatud joonisel 3.3 ja ühe kW·h soojusenergia ja
sooja tarbevee tootmise ETA on esitatud joonisel 3.4.
Joonis 3.3. Netoenergiavajadus ruumide kütteks
Joonis 3.4. Ühe kW·h soojusenergia tootmise ETA ja ühe kW·h sooja tarbevee
netoenergiavajaduse ETA
48
Tabelist 3.1. on näha, et kõige väiksem ETA on maasoojuspumbal põrandakütte korral,
millele järgneb maasoojuspump radiaatorkütte süsteemis ja pelletikatel radiaatorkütte
süsteemis. Kõige suurem ETA on elekterküttega katla süsteemil ja ahjul.
Netoenergiavajadus ruumide kütteks on esitatud joonisel 3.3 ja ühe kW·h soojusenergia ja
sooja tarbevee tootmise ETA on esitatud joonisel 3.4.
Joonis 3.3. Netoenergiavajadus ruumide kütteks
Joonis 3.4. Ühe kW·h soojusenergia tootmise ETA ja ühe kW·h sooja tarbevee
netoenergiavajaduse ETA
48
Tabelist 3.1. on näha, et kõige väiksem ETA on maasoojuspumbal põrandakütte korral,
millele järgneb maasoojuspump radiaatorkütte süsteemis ja pelletikatel radiaatorkütte
süsteemis. Kõige suurem ETA on elekterküttega katla süsteemil ja ahjul.
Netoenergiavajadus ruumide kütteks on esitatud joonisel 3.3 ja ühe kW·h soojusenergia ja
sooja tarbevee tootmise ETA on esitatud joonisel 3.4.
Joonis 3.3. Netoenergiavajadus ruumide kütteks
Joonis 3.4. Ühe kW·h soojusenergia tootmise ETA ja ühe kW·h sooja tarbevee
netoenergiavajaduse ETA
49
3.3. Madalenergiahoone aknad ja vabasoojus päikesest
Lisaks elamu küttesüsteemile kuulub hoone soojatulude hulka ka vabasoojus päikesest,
inimestest, valgustusest ja seadmetest. Valgustuse või seadmete või inimeste aastane
soojuseraldus on määratud on „Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika” ja
„Energiatõhususe miinimumnõuetega” . Nende väärtused on eelnevalt arvutatud ning
nende poolt saadav lisa soojatulu on 30,13 kW·h/(m2·a). Soojatulud päikesest on aasta
jooksul ebaühtlased ning nendega arvestamine on keerukas. Päikese osa hoone energiatulu
osas kujutab joonis 3.5 kus on kujutatud 170 m2 hoone soojakulu ja energiatulu kuude
kaupa.
Joonis 3.5. Hoone soojakulu ja energiatulu kuude kaupa [9, lk. 64]
Jooniselt on näha et, siis kui soojakulu on kõige suurem on päikeselt saadav energiatulu
kõige väiksem.
Akna soojapidavuse seisukohalt on oluline klaaside soojajuhtivus, raamide ja piida
tarindus, akna perimeetri tihendus, kiirgusläbilaskvus ja toasoojakiirgus läbilaskvus ehk
emissiivsus [17, lk 127]. Erinevate akende ligikaudne soojusjuhtivus ja aastane soojakulu
on esitatud joonisel 3.6.
50
Joonis 3.6. Erinevate akende ligikaudne soojusjuhtivus ja aastane soojakulu [9, lk 31]
Lisaks mõjutab akna asukoht seinaga liitumisel hoone energiakulu. Akna varjestustegur on
väiksem kui aken paikneb seina välispinna lähedal kuid siis võib tekkida akna ja välisseina
liitekohta suur külmasild. Akna ja välisseina liitekoha külmasilla mõju on väikseim kui
aken paikneb tuuletõkke sisepinnas või seina keskteljel [4, lk 19]. Akna asukoha mõju
akna ja välisseina liitekohas olevale külmasillale on näidatud joonisel 3.7.
51
Joonis 3.7. Akna asukoha mõju akna ja välisseina liitekohas olevale külmasillale [4, lk 20]
52
Energiatõhusa akna firma Glasaken akna näide, mille soojusjuhtivus on 0,67 W/(m2 ·K) on
kujutatud joonisel 3.8.
Joonis 3.8. Aken soojusjuhtivusega 0,67 W/(m2 ·K) [18]
Madalenergiahoonel on soovitatav kasutada aknaid mille soojusjuhtivus on alla
1 W/(m2·K). Akna paigaldamisel on oluline jälgida kuhu aken paigaldada, et vältida
külmasildade teket.
53
4. ELAMU REKONSTRUKTSIOON MADALENERGIAHOONEKS
4.1. Elamu rekonstrueerimine välisseinte rekonstrueerimiseta
Käesolevas töös püütakse leida need lahendused, mis võimaldavad täita elamul
madalenergiahoonele vastavad nõudmised püüdes säilitada hoone algne arhitektuurne
välimus. Seetõttu ei muudeta avatäidete asukohta, ega lisata hoonele väliseid päikesekaitse
lahendusi ja ei paigaldata hoone katusele päikesekollektoreid. Elamu energiasäästlikus
proovitakse saavutada tõhusate tehnosüsteemide ja välispiirete soojustamisega.
Rekonstrueeritaval hoonel on väliseinad rekonstrueeritud ja soojusläbivus võrreldes hoone
teiste piiretega tunduvalt väiksem, siis rekonstrueerimisel arvestatakse olemasolevate
seinte soojusjuhtivusega ning püütakse leida optimaalsed tehnilised lahendused, et tagada
madal soojuserikadu läbi piirete. Olemasoleva hoone puhul on kõige suurem soojuskadu
läbi katuse 30%, põranda 23% ja ventilatsiooni 17%. Instituudi „Passivhause“ soovitusel
on põhjamaades soovituslikuks soojusisolatsiooni paksuseks 400 mm ja soojusjuhtivus
≤0,9 W/(m2·K) [16, lk 48]. Sellest lähtuvalt arvutades saab leida vajaliku
soojusisolatsiooni paksuse ja konstruktsiooni, et saavutada vajalik optimaalne
soojusjuhtivuse väärtus.
Tagamaks lae soojusjuhtivust alla ≤0,9 W/(m2·K), tuleb olemasolevalt lae
konstruktsioonilt eemaldada liiv ja kasutada soojustamiseks kivivilla soojuserijuhtivusega
≤0,04 W/(m2·K) ja kihi paksusega vähemalt 450 mm. Lisaks tuleb villa alla lisada õhu- ja
aurutõke. Tagamaks tamburi lae soojusjuhtivust alla ≤0,9 W/(m2·K), tuleb olemasolevale
laele lisada täiendavalt 150 mm kivivilla. Pööningu vahelae lisasoojustamise näide on
esitatud joonisel 4.1.
Joonis 4.1. Pööningu vahelae lisasoojustamine olemasoleva laelaudise säilimisel
54
Põranda konstruktsioon, mille soojusjuhtivus on ≤0,9 W/(m2·K) on kujutatud joonisel 4.2.
Joonis 4.2. Pinnasele toetuva põranda võrdlus tavahoonel (all) ja madalenergiahoonel (ülal)
[17, lk. 57]
55
Arvutustes kasutatavad hoone kasutusprofiilid, sisetemperatuurid ja muud näitajad
vastavalt „Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodikale” ja „Energiatõhususe
miinimumnõuetele”. Hoone kütmiseks on valitud jaotises 3.2 tehtud arvutuste põhjal
kõige tõhusamaks osutunud maasoojuspump põrandakütte süsteemis, mida kasutakse ka
sooja tarbevee tegemiseks ja ventilatsiooni sissepuhkeõhu soojendamiseks.
Energiaarvutuse lähteandmed on esitatud lisas B, tabelis B.1.
Hoone energiatõhususarvuks on arvutustulemuste põhjal 133 kW·h/(m2·a), mis vastab
energiatõhususe klassile C ja hoone ei vasta madalenergiahoone nõuetele [15]. Suur
energiatõhususarv on eelkõige tingitud suurtest soojuskadudest läbi hoone välisseinte ja
suurest õhuinfiltratsioonist, mis moodustavad kokku 50% elamu soojusenergia kuludest.
Hoone energiatõhususarvu arvutustulemused on esitatud lisas B tabelis B2. Programmi
BV2 poolt koostatud soojusenergia kulude jaotus graafik on esitatud joonisel 4.3.
Joonis 4.3. Elamu energiakulude jaotus
Energiaarvutustes kasutatud õhulekkearvu baasväärtusena on kasutatud „Hoonete
energiatõhususe arvutamise metoodikas” toodud baasväärtust, mis oluliselt
rekonstrueeritava hoone korral on 6 m³/(h·m²) [2]. Kui eeldada, et hoone
rekonstrueerimisel pööratakse suurt tähelepanu õhulekete vähendamisele ja kasutatakse
sobivaid materjale ning meetmeid, et saavutada õhulekkearv maksimaalselt 3 m³/(h·m²),
siis oleks arvutustulemuste põhjal energiatõhususarvuks 125 kW·h/(m2·a).
Kasutades optimaalset lae ja põranda soojusjuhtivuse väärtust, energiatõhusat
soojuspumpa, energiatõhusaid aknaid ja ventilatsiooni soosjustagastusega ≥80% pole
56
võimalik saavutada madalenergiahoone nõuetele vastavust ilma olemasolevat välisseina
rekonstrueerimata.
4.3. Elamu täielik rekonstrueerimine
Hoone välisseinte soovituslikuks soojusjuhtivuseks on 0,12-0,22 W/(m2·K) [3].
Rekonstrueerimata välisseinte soojusjuhtivuseks on 0,23 W/(m2·K), kui väliseintele lisada
150 mm kivivilla soojuserijuhtivusega λd=0,034 W/(m·K) ning seina teised konstruktsiooni
osad jäävad nii nagu tabelis 2.1 ja 2.2, siis on mittehomogeense tarindi soojusjuhtivuseks
0,15 W/(m2·K). Tamburi seintele tuleks lisada täiendavalt 50 mm kivivilla et tagada
soojusjuhtivus 0,15 W/(m2·K). Ülejäänud piirete soojusläbivused on samad nagu jaotises
4.1 kirjeldatud.
Programmi BV2 arvutuste põhjal on hoone energiatõhususarvuks välisseinte
soojusjuhtivusega 0,15 W/(m2·K) ja õhulekkearvuga 6 m³/(h·m²) 127 kW·h/(m2·a).
Välisseinte soojusjuhtivus, mis tagaks energiatõhususarvu alla 120 kW·h/(m2·a) on
0,08 W/(m2·K). Selleks peaks välisseintele lisama 400 mm kivivilla soojuserijuhtivusega
λd = 0,034 W/(m·K). See pole majanduslikult mõistlik kuna pöörates tähelepanu hoone
õhulekkearvu vähendamisele siis on võimalik välisseinte soojusjuhtivusega 0,15 W/(m2·K)
ja õhulekkearvuga 3 m³/(h·m²) tagada madalenergiahoone hoonele vastav
energiatõhususarv 120 kW·h/(m2·a). Energiatõhususarvu arvutamise lähteandmed ja
arvutustulemused välisseinte soojusjuhtivusega 0,15 W/(m2·K) ja õhulekkearvuga
3 m³/(h·m²) on esitatud lisa C tabelis C1 ja C2. Madalenergiahoone soojusenergiakulude
jaotus on esitatud joonisel 4.4.
Joonis 4.4. Madalenergiahoone soojusenergiakulude jaotus
57
Soojusenergiakulude jaotusest on näha, et kõige suurem soojusülekanne toimub läbi
ventilatsiooni 26% ja välisseinte 23%.
4.4.Madalenergiahoonete võrdlus
Madalenergiahoone kavandamisel on oluline jälgida kõiki tegureid mis mõjutavad hoone
energiatõhusust võrdselt. Näiteks pole mõtet viia seinte soojusjuhtivust väga minimaalseks
kuna teatud piirilt pole saadav energiasääst enam majanduslikult põhjendatud. Seetõttu on
oluline, et energiakao komponendid oleksid enam vähem võrdsed. Tabelis 4.1 on esitatud
Aeroci madalenergiamaja ja käesolevas töös käsitletava elamu tehniliste näitajate võrdlus.
Tabel 4.1. Madalenergiahoonete võrdlus [15]
Omadus Aeroc madalenergiamaja Rekonstrueeritav elamuKöetav pind, m2 165 84Välisseinte soojusjuhtivus, W/(m2·K) 0,17 0,15Katuslae soojusjuhtivus, W/(m2·K) 0,15 0,09Põrandate soojusjuhtivus, W/(m2·K) 0,2 0,09Akende soojusjuhtivus, W/(m2·K) 0,82 0,67Soojuspumba soojustegur 2,1 3,6Ventilatsiooni süsteemi soojustagastus % 80 80Õhulekke arv, m³/(h·m²) 1 3Energiatõhususarv, kW·h/(m2·a) 120 120
Tabelist 4.1 on näha et kuigi kõik piirete soojusjuhtivused ja soojuspumba soojustegur on
rekonstrueeritaval elamul paremad, ainult õhulekke arv on suurem, siis kokkuvõttes on
hoonet energiatõhususarvud võrdsed. Lisaks headele piirete soojusjuhtivusele ja tõhusatele
tehnosüsteemidel mõjutab energiatõhususarvu veel hoone kompaktsus, asetsus ilmakaarte
suhtes, külmasillad, vabasoojuse kasutus, hoone arhitektuurne lahendus. Seetõttu on vana
elamu rekonstrueerimisel suurt energiasäästu raskem saavutada kui uue hoone puhul.
58
KOKKUVÕTE
Töö eesmärgiks oli leida need lahendused, mis võimaldavad täita rekonstrueeritaval elamul
madalenergiahoonele vastavad nõudmised püüdes säilitada hoone algne arhitektuurne
välimus. Selleks teostati arvutused elamu praeguse energiatõhususe kohta vastavalt
„Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodikale” ja „Energiatõhususe
miinimumnõuetele” energiaarvutus tarkvaraga BV2.
Olemasolev hoone energiatõhususarvuks on arvutustulemuste põhjal 525 ·a)kW·h/(m2 ,
mis vastab energiatõhususe klassile H. Elamu suur energiatõhususarv on eelkõige tingitud
suurtest soojuskadudest läbi hoone välispiirete ja ebatõhusast ventilatsioonisüsteemist.
Esimese rekonstrueerimise lahenduses teostati energiatõhususarvutused hoone esialgse
seinte soojusjuhtivus väärtusega. Teiste piirdetarindite ja tehnosüsteemide näitajad said
valitud vastavalt kirjanduses soovitatud väärtustele. Arvutustulemuste põhjal saadi
energiatõhususarvuks 133 kW·h/(m2·a), mis vastab energiatõhususe klassile C ja hoone ei
vasta madalenergiahoone nõuetele. Suur energiatõhususarv oli eelkõige tingitud suurtest
soojuskadudest läbi hoone välisseinte ja suurest õhuinfiltratsioonist.
Teises rekonstrueerimise lahenduses teostati energiatõhususarvutused hoone täieliku
rekonstrueerimise korral ja saadi energiatõhususarvuks 120 kW·h/(m2·a), mis tähendab, et
hoone vastab madalenergiahoone nõuetele. Välisseinte soojusjuhtivuseks on
0,15 W/(m2·K), põranda ja lae soojusjuhtivuseks on 0,09 W/(m2·K), akende
soojusjuhtivuseks on 0,67 W/(m2·K), õhulekkearvuks 3 m³/(h·m²). Hoone kütteks
kasutatakse maasoojuspumpa soojusteguriga 3,6 põrandakütte süsteemis ja ventilatsiooni
soojustagastus on 80%. Seega elamu energiasäästlikus on saavutatav tõhusate
tehnosüsteemide ja välispiirete soojustamisega.
59
KIRJANDUS
1. El-i õiguse kokkuvõtted. Hoonete energiatõhusus. 2010. Euroopa Parlament.
Kättesaadav: http://europa.eu/legislation_summaries/internal_market/single_mark
et_for_goods/construction/en0021_et.htm (1.04.2013).
2. Riigi Teataja. Energiatõhususe miinimumnõuded. 2013. Riigikogu. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/12903585 (1.04.2013)
3. Riigi Teataja. Energiatõhususe arvutamise metoodika. 2012. Riigikogu.
Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118102012001 (1.04.2013).
4. Kalamees, T., Tark, T. Madalenergia- ja liginullenergiahoone kavandamine. Juhend
väikeelamuteprojekteerijale, ehitajale ja tellijale. 2012. Tallinn. Kättesaadav:
http://www.kredex.ee/public/Uuringud/Madalenergia_ja_liginullenergiahoone_kav
andamine_Vaikeelamu.pdf (1.04.2013).
5. Kalamees, T. Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning
prognoositav eluiga. – Tallinn : Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastuse trükikoda,
2011. ‒316 lk.
6. Eesti Vabariigi Standard EVS 829:2003 “Hoone soojuskoormuse määramine”. –
Tallinn: Eesti standardikeskus, 2003. – 22 lk.
7. Eesti Vabariigi Standard EVS 908-1:2010 “ Hoone piirdetarindi soojusjuhtivuse
arvutusjuhend. Osa 1: Välisõhuga kontaktis olev läbipaistmatu piire ”. – Tallinn:
Eesti standardikeskus, 2010. – 38 lk.
8. Kalamees, T., Alev Ü., Arumägi E., Ilomets S., Just A., Kallavus U. Maaelamute
sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli
Kirjastuse trükikoda, 2011. ‒114 lk.
9. Masso T., Ehitusfüüsika ABC. – Tallinn: Ehitame, 2012. ‒172 lk
10. Paroc WAS 50. Kättesaadav: http://www.paroc.ee/lahendused-ja-tooted/tooted/
pages/seinasoojustus/paroc-was-50 (1.02.2014).
11. Tuuletõkkeplaat. Skano. Kättesaadav: http://www.skano.com/fibreboard/images/
sertifikaadid/Bureau-Veritas-SB_H-Tuuletokkeplaat-2017.pdf (1.02.2014).
12. Gyproc sertifikaadid. Kättesaadav: http://www.gyproc.ee/trukised-ja-videod/
sertifikaadid (1.02.2014).
13. Eesti Vabariigi Standard EVS-EN 6946:2008 “Hoonete komponendid ja
hoonekonstruktsioonid. Soojustakistus ja soojusjuhtivus. Arvutusmeetod”. –
Tallinn: Eesti standardikeskus, 2008. – 30 lk.
60
14. Riigi Teataja. Energiamärgise vorm ja väljaandmise kord. Lisa 3. 2013. Riigikogu.
Kättesaadav:https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1300/4201/3002/MKM_m30_lisa3.
pdf# c
15. Aeroc. Madalenergiamaja Kuressaares. Kättesaadav: http://www.aeroc.ee/index.
php?page=1042&lang=est&cnt=AEROC_madalenergiamaja (1.02.2014)
16. Paplevskis J., Fros A. Kas ehitada passiiv- või madalenergiamaja?. Ehitaja, nr 09.
– Tallinn: Äripäeva kirjastus, 2011, 46-51 lk.
17. Kurnitski J., Thalfeldt M., Uutar A., Kalamees T., Voll H., Rosin A. Madal ja
liginullenergiahooned. Büroohoonete põhilahendused eskiis- ja eelprojektis.
Tallinn: Presshouse, 2013. ‒96 lk.
18. Puitaknad. Kättesaadav: http://www.glasaken.ee/tooted-e-02.html (1.02.2014)
61
LISAD
62
LISA A. Olemasoleva hoone energiaarvutuse andmedTabel A1. Energiaarvutuse lähteandmed
Energiaarvutuse lähteandmedArvutustsoonide arv 1Küttesüsteemi tüüp -soojuse tootmine ja kütus Ahi Küttepuud -soojuse jaotamine AhiVentilatsioonisüsteemi tüüp Loomulik ventilatsioonJahutussüsteem (on/ei ole) ei ole
g U i, A i, H juhtivus Ψj, l j , H külmasild
- W/(m2·K) m2 W/K W/(m·K) m W/K
Välissein 0,23 88,3 20,3 0,05 13,0 0,7 Õhulekke-arv q50, 9,0
m3/(h*m2)Katuslagi 0,87 84,0 73,1 0,15 39,8 6,0 Avp (välispiirded), m2 270,0
Korruste arv (täisarv) 0,0Põrand pinnasel 0,73 84,0 61,3 0,18 39,8 7,2 , m3/s 0,0193
Välisuks 2,10 2,0 4,2 0,01 41,4 0,4Aken (nt lõunasse) 0,75 2,17 4,5 9,8 0,01 6,0 0,1Aken (nt läände) 0,75 2,17 3,0 6,5Aken (nt itta) 0,75 2,17 3,0 6,5Aken (nt põhja) 0,75 2,07 1,2 2,5……
Kokku: 184,2 14,3 H õhuleke, W/K 23,3H , W/K
Välispiirete keskmine soojusläbivusA köetav, m
2
W/(m2·K)Ventilatsioonisüsteem Rõhutõste Ventilaatori Õhuvooluhulk Süsteemi Soojustagastus
sissep./väljat. kasutegur sissep./väljat. SFP temperatuuri- väljaviskesissep./väljat. suhe min. temp.1
Pa / Pa % / % m3/s / m3/s kW/(m3/s) % °CLoomulik ventilatsioon / / 0,035/0,035
1 soojustagasti külmumise vältimineKüttesüsteem Soojusallika Jaotamise ja Kütteperioodi2 Abiseadmete3
kasutegur väljastamise keskmine elekter% kasutegur, - soojustegur, - kWh/(m2 a)
Ruumide küte 60Soe vesi 100
2 esitatakse soojuspumpsüsteemide puhul3 puudub, kui esitatakse soojuspumpsüsteemi koosseisusJahutussüsteem Jahutusperioodi keskmine
jahutustegurPuudub
Lokaalse taastuvenergia Päikese- Päikese- Tuulegene-süsteemid kollektori aktiiv- paneelide max raatori nimi-
pindala, m2 võimsus, kW võimsus, kWPuudub
Vabasoojused Inimesed Seadmed Valgustus Kasutusaste Kasutusaegpäeva nädalas tundi päevas
W/m2 W/m2 W/m2 % d h2 2,4 8 60 7 24
Kuupäev 01.05.2014 Nimi Reno Margusson Allkiri
Välispiirete summaarne soojuserikadu 221,70,8
Ukse seinakinnitus
Soojuskaod läbi piirdetarindite Soojuskaod läbi külmasildade
Energiaarvutuse lähteandmete esitamine
Välispiirete summaarne soojuserikadu köetava pinna kohta 2,64
H juhtivus, W/K H külmasild, W/K
Soojuskaod läbiõhulekkekohtade
Piirdetarind Külmasild Omadus Suurus
Välissein-välisnurk
Hoone köetav pind 84,0
Katuslagi-välissein
Põrand pinnasel-välissein
Akna seinakinnitus
infV
vpAH /
köetavAH /
63
Tabel A2. Energiaarvutuse tulemused
Andmed hoone kohtaHoone kasutusotstarve Väikeelamu UusehitusAadress Valgamaa, Karula Vald, Kaagjärve küla Oluline rekonstrueerimineEhitusaasta 1940 RekonstrueerimineKöetav pind 84 m2 ο Olemasolev hooneNetopind 80 m2
Energiatõhususarv 525 kWh/(m2 a) (kWh köetava pinna ruutmeetri kohta)Energiakasutuse Hangitud kütused Tarnitud Tarnitud Eksporditud Eksporditud Kaalumis- Kaalutudkokkuvõte massi või energia energia energia energia tegur energiakasutus
kogus/a mahuühik kWh/a kWh/(a m2) kWh/a kWh/(a m2) - kWh/(a m2)Elekter tarbeveele - - 25 2 50Küttepuud 567 0,75 425
Summa - - 452,57 - 389,42
Summaarne energiakasutus Elekter Soojus Elekter SoojuskWh/a kWh/a kWh/(a m2) kWh/(a m2)
Küttesüsteem - - - - Ruumide küte 47628 567 Ventilatsiooniõhu soojendamine - - Tarbevee soojendamine 2100 25Ventilatsioonisüsteem1 - -JahutussüsteemValgustus 589 - 7,01 -Seadmed 1502 - 17,95 -Summa (tehnosüsteemide 2091summaarne energiakasutus)1 ventilatsiooniõhu soojendamine loetakse küttesüsteemi osaks
Netoenergiavajadus kWh/a kWh/(a m2)Ruumide küte2 28573 340Ventilatsiooniõhu soojendamine3 - -Tarbevee soojendamine 2100 25Jahutus - -2 sisaldab infiltratsiooniõhu ja ventilatsiooniõhu soojenemise ruumis3 arvutatud koos soojustagastusega
Energia vabasoojustest kWh/a kWh/(a m2)Päikesekiirgus 3840 45,71Inimesed 791 9,42Valgustus 589 12,53Seadmed 1052 7,01Tehnosüsteemide Elekter Soojusvõimsused kW kWKüttesüsteemJahutussüsteemArvutusprogrammi nimi ja versioon BV2 2007BArvutusprogrammi litsentsi number
Kuupäev 1.05.2014 Nimi Reno Margusson Allkiri
Energiaarvutuse tulemuste esitamine
64
LISA B. Rekonstrueeritava hoone energiaarvutuse andmedTabel B1. Energiaarvutuse lähteandmed
Energiaarvutuse lähteandmedArvutustsoonide arv 1Küttesüsteemi tüüp -soojuse tootmine ja kütus Maasoojuspump elekter -soojuse jaotamine PõrandaküteVentilatsioonisüsteemi tüüp CAV-1Jahutussüsteem (on/ei ole) on
g U i, A i, H juhtivus Ψj, l j , H külmasild
- W/(m2·K) m2 W/K W/(m·K) m W/K
Välissein 0,23 88,3 20,3 0,05 13,0 0,7 Õhulekke-arv q50, 6,0
m3/(h*m2)Katuslagi 0,08 84,0 6,7 0,15 39,8 6,0 Avp (välispiirded), m2 270,0
Korruste arv (täisarv) 0,0Põrand pinnasel 0,08 84,0 6,7 0,18 39,8 7,2 , m3/s 0,0129
Välisuks 1,40 2,0 2,8 0,01 41,4 0,4Aken (nt lõunasse) 0,75 0,67 4,5 3,0 0,01 6,0 0,1Aken (nt läände) 0,75 0,67 3,0 2,0Aken (nt itta) 0,75 0,67 3,0 2,0Aken (nt põhja) 0,75 0,67 1,2 0,8……
Kokku: 44,4 14,3 H õhuleke, W/K 15,5H , W/K
Välispiirete keskmine soojusläbivusA köetav, m
2
W/(m2·K)Ventilatsioonisüsteem Rõhutõste Ventilaatori Õhuvooluhulk Süsteemi Soojustagastus
sissep./väljat. kasutegur sissep./väljat. SFP temperatuuri- väljaviskesissep./väljat. suhe min. temp.1
Pa / Pa % / % m3/s / m3/s kW/(m3/s) % °CCAV-1 / / 0,035/0,035 1,58 80
1 soojustagasti külmumise vältimineKüttesüsteem Soojusallika Jaotamise ja Kütteperioodi2 Abiseadmete3
kasutegur väljastamise keskmine elekter% kasutegur, - soojustegur, - kWh/(m2 a)
Ruumide küte 0,85 3,6Soe vesi 1 2,7Ventilatsiooniõhu soojendamine 1 2,7
2 esitatakse soojuspumpsüsteemide puhul3 puudub, kui esitatakse soojuspumpsüsteemi koosseisusJahutussüsteem Jahutusperioodi keskmine
jahutustegurCAV-1 2,5
Lokaalse taastuvenergia Päikese- Päikese- Tuulegene-süsteemid kollektori aktiiv- paneelide max raatori nimi-
pindala, m2 võimsus, kW võimsus, kWPuudub
Vabasoojused Inimesed Seadmed Valgustus Kasutusaste Kasutusaegpäeva nädalas tundi päevas
W/m2 W/m2 W/m2 % d h2 2,4 8 60 7 24
Kuupäev 01.05.2014 Nimi Reno Margusson Allikri
Katuslagi-välissein
Põrand pinnasel-välissein
Akna seinakinnitus
Soojuskaod läbi piirdetarindite Soojuskaod läbi külmasildade
Energiaarvutuse lähteandmete esitamine
Välispiirete summaarne soojuserikadu köetava pinna kohta 0,88
H juhtivus, W/K H külmasild, W/K
Soojuskaod läbiõhulekkekohtade
Piirdetarind Külmasild Omadus Suurus
Välissein-välisnurk
Hoone köetav pind 84,0
Välispiirete summaarne soojuserikadu 74,20,3
Ukse seinakinnitus
infV
vpAH /
köetavAH /
65
Tabel B2. Energiaarvutuse tulemused
Andmed hoone kohtaHoone kasutusotstarve Väikeelamu UusehitusAadress Valgamaa, Karula Vald, Kaagjärve küla ο Oluline rekonstrueerimineEhitusaasta 1940 RekonstrueerimineKöetav pind 84 m2 Olemasolev hooneNetopind 80 m2
Energiatõhususarv 133 kWh/(m2 a) (kWh köetava pinna ruutmeetri kohta)Energiakasutuse Hangitud kütused Tarnitud Tarnitud Eksporditud Eksporditud Kaalumis- Kaalutudkokkuvõte massi või energia energia energia energia tegur energiakasutus
kogus/a mahuühik kWh/a kWh/(a m2) kWh/a kWh/(a m2) - kWh/(a m2)Elekter kütteks - - 24,62 2 49,23Elekter tarbeveele 9,26 2 18,52Elekter sissepuhkeõhu 0,66 2 1,32 soojendamiseks
Summa - - 38,87 - 77,7
Summaarne energiakasutus Elekter Soojus Elekter SoojuskWh/a kWh/a kWh/(a m2) kWh/(a m2)
Küttesüsteem - - - - Ruumide küte 2068 - 24,62 - Ventilatsiooniõhu soojendamine 56 - 0,66 - Tarbevee soojendamine 778 9,26Ventilatsioonisüsteem1 488 - 5,81 -Jahutussüsteem 94,08 1,12Valgustus 589 - 7,01 -Seadmed 1502 - 17,95 -Summa (tehnosüsteemide 5575 66,43summaarne energiakasutus)1 ventilatsiooniõhu soojendamine loetakse küttesüsteemi osaks
Netoenergiavajadus kWh/a kWh/(a m2)Ruumide küte2 5889 70,11Ventilatsiooniõhu soojendamine3 160 1,9Tarbevee soojendamine 2100 25Jahutus - -2 sisaldab infiltratsiooniõhu ja ventilatsiooniõhu soojenemise ruumis3 arvutatud koos soojustagastusega
Energia vabasoojustest kWh/a kWh/(a m2)Päikesekiirgus 3843 45,75Inimesed 759 9,04Valgustus 1052 12,53Seadmed 589 7,01Tehnosüsteemide Elekter Soojusvõimsused kW kWKüttesüsteemJahutussüsteemArvutusprogrammi nimi ja versioon BV2 2007BArvutusprogrammi litsentsi number
Kuupäev 1.05.2014 Nimi Reno Margusson Allikri
Energiaarvutuse tulemuste esitamine
66
LISA C. Madalenergiahoone energiaarvutuse andmedTabel C1. Energiaarvutuse lähteandmed
Energiaarvutuse lähteandmedArvutustsoonide arv 1Küttesüsteemi tüüp -soojuse tootmine ja kütus Maasoojuspump elekter -soojuse jaotamine PõrandaküteVentilatsioonisüsteemi tüüp CAV-1Jahutussüsteem (on/ei ole) on
g U i, A i, H juhtivus Ψj, l j , H külmasild
- W/(m2·K) m2 W/K W/(m·K) m W/K
Välissein 0,15 88,3 13,2 0,05 13,0 0,7 Õhulekke-arv q50, 3,0
m3/(h*m2)Katuslagi 0,09 84,0 7,6 0,15 39,8 6,0 Avp (välispiirded), m2 270,0
Korruste arv (täisarv) 0,0Põrand pinnasel 0,08 84,0 6,7 0,18 39,8 7,2 , m3/s 0,0064
Välisuks 1,40 2,0 2,8 0,01 41,4 0,4Aken (nt lõunasse) 0,40 0,67 4,5 3,0 0,01 6,0 0,1Aken (nt läände) 0,40 0,67 3,0 2,0Aken (nt itta) 0,40 0,67 3,0 2,0Aken (nt põhja) 0,40 0,67 1,2 0,8……
Kokku: 38,2 14,3 H õhuleke, W/K 7,8H , W/K
Välispiirete keskmine soojusläbivusA köetav, m
2
W/(m2·K)Ventilatsioonisüsteem Rõhutõste Ventilaatori Õhuvooluhulk Süsteemi Soojustagastus
sissep./väljat. kasutegur sissep./väljat. SFP temperatuuri- väljaviskesissep./väljat. suhe min. temp.1
Pa / Pa % / % m3/s / m3/s kW/(m3/s) % °CCAV-1 / / 0,035/0,035 1,58 80
1 soojustagasti külmumise vältimineKüttesüsteem Soojusallika Jaotamise ja Kütteperioodi2 Abiseadmete3
kasutegur väljastamise keskmine elekter% kasutegur, - soojustegur, - kWh/(m2 a)
Ruumide küte 0,85 3,6Soe vesi 1 2,7Ventilatsiooniõhu soojendamine 1 2,7
2 esitatakse soojuspumpsüsteemide puhul3 puudub, kui esitatakse soojuspumpsüsteemi koosseisusJahutussüsteem Jahutusperioodi keskmine
jahutustegurCAV-1 2,5
Lokaalse taastuvenergia Päikese- Päikese- Tuulegene-süsteemid kollektori aktiiv- paneelide max raatori nimi-
pindala, m2 võimsus, kW võimsus, kWPuudub
Vabasoojused Inimesed Seadmed Valgustus Kasutusaste Kasutusaegpäeva nädalas tundi päevas
W/m2 W/m2 W/m2 % d h2 2,4 8 60 7 24
Kuupäev 01.05.2014 Nimi Reno Margusson Allikri
Välispiirete summaarne soojuserikadu 60,20,2
Ukse seinakinnitus
Soojuskaod läbi piirdetarindite Soojuskaod läbi külmasildade
Energiaarvutuse lähteandmete esitamine
Välispiirete summaarne soojuserikadu köetava pinna kohta 0,72
H juhtivus, W/K H külmasild, W/K
Soojuskaod läbiõhulekkekohtade
Piirdetarind Külmasild Omadus Suurus
Välissein-välisnurk
Hoone köetav pind 84,0
Katuslagi-välissein
Põrand pinnasel-välissein
Akna seinakinnitus
infV
vpAH /
köetavAH /
67
Tabel C2. Energiaarvutuse tulemused
Andmed hoone kohtaHoone kasutusotstarve Väikeelamu UusehitusAadress Valgamaa, Karula Vald, Kaagjärve küla ο Oluline rekonstrueerimineEhitusaasta 1940 RekonstrueerimineKöetav pind 84 m2 Olemasolev hooneNetopind 80 m2
Energiatõhususarv 120 kWh/(m2 a) (kWh köetava pinna ruutmeetri kohta)Energiakasutuse Hangitud kütused Tarnitud Tarnitud Eksporditud Eksporditud Kaalumis- Kaalutudkokkuvõte massi või energia energia energia energia tegur energiakasutus
kogus/a mahuühik kWh/a kWh/(a m2) kWh/a kWh/(a m2) - kWh/(a m2)Elekter kütteks - - 1585 18,86 2 37,73Elekter tarbeveele 778 9,26 2 18,52Elekter sissepuhkeõhu 25 0,3 2 0,6 soojendamiseks
Summa - - 38,87 - 77,7
Summaarne energiakasutus Elekter Soojus Elekter SoojuskWh/a kWh/a kWh/(a m2) kWh/(a m2)
Küttesüsteem - - - - Ruumide küte 1585 - 18,86 - Ventilatsiooniõhu soojendamine 25 - 0,3 - Tarbevee soojendamine 778 9,26Ventilatsioonisüsteem1 504 - 5,81 -Jahutussüsteem 168 0,73Valgustus 589 - 7,01 -Seadmed 1502 - 17,95 -Summa (tehnosüsteemide 5151 59,92summaarne energiakasutus)1 ventilatsiooniõhu soojendamine loetakse küttesüsteemi osaks
Netoenergiavajadus kWh/a kWh/(a m2)Ruumide küte2 4510 53,59Ventilatsiooniõhu soojendamine3 72 0,86Tarbevee soojendamine 2100 25Jahutus 152 1,812 sisaldab infiltratsiooniõhu ja ventilatsiooniõhu soojenemise ruumis3 arvutatud koos soojustagastusega
Energia vabasoojustest kWh/a kWh/(a m2)Päikesekiirgus 3843 45,75Inimesed 726 8,64Valgustus 1052 12,53Seadmed 589 7,01Tehnosüsteemide Elekter Soojusvõimsused kW kWKüttesüsteemJahutussüsteemArvutusprogrammi nimi ja versioon BV2 2007BArvutusprogrammi litsentsi number
Kuupäev 1.05.2014 Nimi Reno Margusson Allkiri
Energiaarvutuse tulemuste esitamine