EESTI JA EESTI MAATURISMISEKTORI ÜLEVAADE

1. Maailma turism

2. Turismitrendid

3. Eesti turismi ja maaturismi sektor

4. Eesti maaturismi toode

5. Eesti turismi suundumused

6. Eesti maaturismi turundus ja turunduspartnerid

7. Maatursimisektori SWOT

1. MAAILMA TURISM

Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel kasvas välisturism 2011.a. kokkuvõttes kogu maailmas

4,4%. Seega jõudis mitmepäevaste välisreiside arv 980 miljonini.

Üle poole reisidest kogu maailmas tehakse Euroopasse. 2011. aastal kasvasid mõnevõrra kiiremini

ka reiside arv Euroopasse (6%) ulatudes aasta lõpuks 503 miljonini. Populaarseim regioon Euroopas

on Lõuna ja Vahemere piirkond, sellele järgnevad Lääne-Euroopa, Kesk-ja Ida Euroopa ning Põhja-

Euroopa. Eelmisel aastal kasvasid kõige rohkem reisid Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse (7,7%) ja

Lõuna-Euroopasse (8,1%). Euroopa kiirema kasvu põhjustena toob UNWTO esile, et Euroopas algas

majanduskriisist taastumine hiljem kui muudes maailma regioonides, samuti kannatas Euroopa turism

rohkem 2010.a. aprillis tuhapilve tõttu. Lõuna-Euroopa aga sai aasta alguses juurde turiste, kes

loobusid rahutuste tõttu puhkusest Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas.

Kõige rohkem reisivad ja kulutavad reisidele turistid Hiinast, Venemaalt, Brasiiliast, Indiast, aga ka

USAst ja Saksamaalt.

2012. aasta prognoosid on olnud tagasihoidlikud. Turismi kasv kindlasti aeglustub, eelkõige

tulenevalt majandusolukorra halvenemisest. UNWTO prognoosib 2012.a. maailmas ja Euroopas

turismi kasvuks 2-4%. Konsultatsioonifirma Tourism Economics prognoos Euroopa

Turismikomisjonile näeb ette, et turism Euroopa riikidesse kokku väheneb 2012.a. kokkuvõttes 0,7%

ning turism Kesk- ja Ida-Euroopasse kasvab 0,3%. Prognoosi peamiseks aluseks on majandusolukorra

negatiivsed väljavaated Euroopas ja eurotsooni probleemid.

Samas on 2012.a. esimeste kuude kohta avaldatud andmed positiivsed. Esimese nelja kuu andmed

näitavad, et ööbimisega välisreiside arv kogu maailmas kasvas 5,4% ning reiside arv Euroopa

riikidesse kokku 4% (sealhulgas Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse 7,6%).

Heade tulemustega paistavad silma ka meie lähiriigid: Soomes ja Lätis kasvasid välisturistide

ööbimised I poolaastal 11% ja Leedus 12%. Kõigis lähiriikides (nagu ka Eestis) on välisturismi

kasvule kõige rohkem kaasa aidanud Vene turistide ööbimiste märkimisväärne kasv. Euroopas

tervikuna on lisaks Venemaa turistidele suuremat kasvu näidanud ka Saksamaa, Hollandi ja Jaapani

turistide reisid Euroopa riikidesse.

2. TURISMITRENDID

Arenenud riikide elanikkonna hulgas suureneb vanematesse vanusegruppidesse kuuluvate inimeste

arv, kelle tervis ja sissetulekud võimaldavad jätkata harjumuspäraseks kujunenud reisimist kõrge

eani. Samas tuleb arvestada, et nad eeldavad reisidel pakutavatelt teenustelt suuremat mugavust

kui nooremad vanusegrupid. Pikemas perspektiivis ei pruugi eakate majanduslik olukord olla enam

nii hea seoses pensioniea tõusu ning pensionite kasvu pidurdumisega.

Nooremate vanusegruppide seas on järjest rohkem inimesi, kes on külastanud paljusid sihtkohti,

ning kelle jaoks reisimine on harjumuspärane tegevus. See tähendab, et tarbija muutub pakkumiste

hulgast valimisel järjest kriitilisemaks ning pöörab rohkem tähelepanu teenuste hinna ja kvaliteedi

suhtele.

Tööealiste inimeste segmendis on võtmeküsimuseks vaba aja vähesus puhkusereisideks ning aja

kokkuhoiu eesmärgil ollakse valmis kulutama rohkem raha. Puhkusepäevade vähesus suurendab

nõudlust lühikeste puhkusereiside järele, mida tehakse tihemini (nädalalõpureisid). Seetõttu

avanevad uued võimalused madalhooaja toodete arendamisele (festivalid, kultuurisündmused ja -

atraktsioonid jne).

Pingelisem elurütm, vananev elanikkond ning suur tähelepanu tervisele suurendab tõenäoliselt

nõudlust terviseturismi toodete järele

Sihtkoha valikul tähtsustuvad selle keskkonnasõbralikkus, turvalisus ja eripära.

Järjest suureneva sihtkohtade vahelise konkurentsi tingimustes on eduteguriteks pakutavate

teenuste kvaliteet ja mitmekesisus.

Reisisihtkoha valikul saab järjest rohkem määravaks konkreetne elamus või tegevus, näiteks

huvipakkuva harrastusega tegelemine või uute teadmiste omandamine. Seetõttu prognoositakse

kasvu nii kaugete ja eksootiliste maade külastustele kui ka tuntud kodulähedastes paikades

puhkuseveetmisele.

Puhkusereiside eelistustes süveneb soovide polariseerumine ja suurem rõhk individuaalsusele.

Järjest enam tähtsustatakse mugavust ja tähelepanu tarbija erisoovidele.

Suureneb erihuvidel põhinevate reiside osakaal, kusjuures erinevate huvidega tarbijasegmente on

järjest enam.

Kasvavaks trendiks on „trips of a lifetime“, mis sisaldavad enese arendamist ja erinevaid

väljakutseid, sh. näiteks väga pikad jalgratta- või jalgsimatkad, kokandus või maalimiskursused,

kaugete ja eksootiliste sihtkohtade külastamine jne.

Noorte segmendid otsivad enam aktiivse puhkuse tooteid, seiklusi jne.

Populaarsuse kasvu ennustatakse ka kruiisidele ja kultuurireisidele, samuti aktiivsele

puhkamisele aastaringselt.

Keskkonnateadlikkuse kasv suurendab nõudlust ökoturismi ja loodusturismi toodete järele

üldisemalt.

Suureneb nõudlus vaimsete e. spirituaalsete turismitoodete järele, mis põhinevad sisemise

elamuse saamisel. Seda on võimalik kombineerida tervise- ja spa-toodetega.

Kasvavaks trendiks on individuaalturism, traditsiooniliste pakettreiside populaarsus kahaneb.

Seoses sellega suureneb iseseisva, internetipõhise reisikorraldus.

Ülemaailmne konkurents suureneb, kuna tarbijatel on võimalik interneti kaudu leida soodsa

hinnaga turismitooteid ning turismifirmad saavad vabalt kaubelda üle riigipiiride.

Kliima soojenemise tõttu võivad tõenäoliselt suureneda keskkonnaga seotud maksud, mis

omakorda tõstavad transpordi hinda.

Transpordiühenduste paranemise tulemusel (uued lennuliinid jne) tekivad uued populaarsed

sihtkohad. Kannatavad sihtkohad, kuhu ei ole häid lihtsaid ühendusi

Lühemate reiside puhul pakub raudteetransport lennutranspordile arvestatavat konkurentsi.

Allikas: Tourism Trends for Europe. European Travel Commission, 2006.

3. TURISMI JA MAATURISMI SEKTOR EESTIS

Sise- ja välisturismi üldnäitajad

Peale turismisektori langust kriisi aastatel 2007-2009 on Eesti turismimajandus viimasel kolmel aastal

taas tõusuteel ning numbrid ületavad varasemaid rekordeid.

2007 2008 2009 2010 2011

Välisturistide arv (tuh) 1380,3 1433,3 1380,5 1563,9 1807,9

Muutus võrreldes eelmise

aastaga (%) -3 3,8 -3,7 13,3 15,6

Siseturistide arv (tuh) 962,7 944,3 766,6 837,8 918,0

Muutus võrreldes eelmise

aastaga (%) 16 -1,9 -19 9 10

Ööbimiste arv kokku

(tuh) 4675,0 4602,0 4123,0 4701,0 5399,0

Muutus võrreldes

eelmise aastaga (%) 2,9 -1,6 -10,4 14,0 14,8

Välisturistide ööbimised

(tuh) 2915,0 2933,0 2741,0 3204,0 3749,0

Muutus võrreldes

eelmise aastaga (%) -3,5 0,6 -6,5 16,9 17,0

Siseturistide ööbimised

(tuh) 1759,0 1670,0 1382,0 1497,0 1651,0

Muutus võrreldes

eelmise aastaga (%) 15,5 -5,1 -17,2 8,3 10,3

Turismiteenuste eksport

kokku (mln eurot) 1030,3 1111,8 1034,2 1072,2 1203,0

Muutus võrreldes

eelmise aastaga (%) -4,5 7,9 -7,0 3,7 12,2

Väliskülastajate

kulutused Eestis (mln

eurot) 753,6 807,7 780,3 809,2 896,6

Muutus võrreldes

eelmise aastaga (%) -7,1 7,2 -3,4 3,7 10,8

Reisijateveo eksport

(mln eurot) 276,7 304,1 253,9 263,0 306,4

Muutus võrreldes

eelmise aastaga (%) 3,5 9,9 -16,5 3,6 16,5

Tabel 1. Eesti turismiarengu näitajad aastatel 2007-2011

Allikas: EAS Turismiarenduskeskus

Nii sise- kui välisturistide nõudluse kasv on eelkõige seotud majandusolukorra paranemisega, mis

on soodustanud nii puhkuse- kui ka tööreise ning üldise reisimisaktiivsuse kasvuga kogu maailmas.

Välisturismile on soodsat mõju avaldanud paljude uute lennuliinide avamine Tallinna lennujaamast,

avaliku ja erasektori aktiivne turundustegevus ning Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna üritused

ja täiendavad meediakajastused.

Eesti majutusettevõtetes ööbivad 33% ulatuses siseturistid ning 66% ulatuses välisturistid.

Välisturistidest poole moodustavad soomlased, neile järgnevad venelased (11%), sakslased (5,5%),

lätlased ja rootslased (mõlemad 4,7%). Aasta-aastalt on sõltuvus Soome turust siiski vähenenud ning

huvi Eesti vastu on suurenenud ka teiste piirkondade elanike seas. Viimastel aastatel on ülekaalukalt

kasvanud Venemaa turistide ja nende ööbimiste arv (kogu Euroopas). Soome ja siseturiste arv on

Eesti majutusettevõtetes peaaegu võrdselt.

2011.a. kasvasid välisturistide ööbimised puhkusereisidel 20% ja tööreisidel 25%, kuid muudel

reisidel vähenesid 3%. Siseturistide ööbimised kasvasid puhkusereisidel 11,3%, tööreisidel 14,6% ja

muudel reisidel 3%.

Sihtkohtadest on Eestis vaieldamatult populaarseim nii sise- kui ka välisturistide seas Tallinn (üle

poole Eesti ööbimistest). Tallinna ööbimiste osakaal on aasta-aastalt kasvanud võrreldes teiste

piirkondadega. Järgnevad Pärnu linn, Saare maakond, Ida-Virumaakond, Tartu linn.

Majutusettevõtlus

Tulenevalt majandusolukorra paranemisest ja nõudluse kasvust on hakkanud kasvama kriisiaastatel

tugevalt langenud majutusteenuste hinnad ja majutusettevõtete sissetulekud. Kui 2011.a. kasvas

ööbimiste arv kokku 15%, siis Eesti majutusettevõtete sissetulek majutusteenuste müügist kasvas

samal perioodil 22%.

Eesti tulu välisturismist (turismiteenuste eksport) oli Eesti Panga esialgsetel andmetel 2011.a. 1,2

miljardit eurot (Tabel 1). Võrreldes 2010.a. kasvas see 12%, mis on 8% suurem seni rekordilise

2008.a. näitajast. Väliskülastajate kulutused Eestis kasvasid 11% ja reisijateveo eksport 17% (sh.

maksed laevafirmadele kasvasid 13% ja maksed lennufirmadele 35%).

Peale tugevat langust 2009. aastal, kasvas tubade täitumus nii 2010. kui ka 2011.aastal pea kõigil

kuudel. Samas jäi täitumus nii Eestis tervikuna kui ka Tallinnas pea kõigil kuudel siiski kunagistele

rekordtasemetele alla. Eesti majutusettevõtete täitumus 2011: aastane keskmine voodikohtade täitumus

on 36%, juuni-august 43% ja ülejäänud perioodil (sept-mai) 31%.

Statistikaameti andmetel asuvad 65% Eesti majutusettevõtetest ning peaaegu pool voodikohtadest

maapiirkondades (asulates kuni 4000 elanikku) (tabel 2). Võrreldes 2010. aastaga on 2011. aastal

kasvanud maaturismi majutusettevõtete, tubade kui ka voodikohtade arv ja osakaal veelgi. Samas

ilmeb tabeli andmetest, et vaid ligi 20% ööbivatest turistidest peatub maamajutusettevõtetes. Osalt

võib olla selle põhjuseks asjaolu, et maaturismi ettevõtted ei tegutse aastaringselt ning on

talveperioodil suletud.

Majutus-

ettevõtted Toad Voodikohad Majutatud

Majutatute

ööbimised

2010

Kogu Eesti 1141 21230 50084 2401763 4700680

Maapiirkonnad

(asula kuni 4000

elanikku) 712 7841 21770 488301 992734

Maaturismi

majutusettevõtete

osakaal (%) 62,4 36,9 43,5 20,3 21,1

2011

Kogu Eesti 1158 21759 51482 2725937 5300392

Maapiirkonnad

(asulates kuni 4000

elanikku) 757 8760 24290 551966 1105236

Maaturismi

majutusettevõtete

osakaal (%) 65,4 40,3 47,2 20,2 20,9

Tabel 2. Eesti ja Eesti maapiirkondade majutusettevõtete statistika

Aallikas: Statistikaamet

Aastal 2010. korraldas MTÜ Eesti Maaturism maaturismiettevõtete seas uuringu. Alljärgevad

andmed põhinevad nimetatud uuringul.

Maaturismi ettevõtete paiknemise tihedus on piirkonniti väga erinev. Osaliselt on see

tingitud looduslikest tingimustest, infrastruktuurist jms maaturismi sektorile omastest

komponentidest. Kõige enam maaturismi ettevõtteid tegutses 2010. aasta seisuga

Saaremaal (17,8%), Valgamaal (10,8%) ja Pärnumaal (9,6%). Kõige tagasihoidlikumate

majutusettevõtete arvuga on Kesk-Eesti: Rapla-, Järva- ja Jõgevamaa. Kui võtta aluseks

maapiirkonna ettevõtete regionaalne jaotus, siis on näha, et kõige enam ettevõtteid on Lääne-

ja Lõuna-Eestis.

2010. aasta seisuga oli valdavaks majutusettevõtte liigiks maapiirkondades puhkemaja,

sellele järgnevad puhkekeskused ja kodumajutused (kokku 65% majutustest). Kõige

tagasihoidlikumalt on külaliskortereid, motelle, aga ka hotelle, mis on väliskülastajate

eelistatuim majutusliik.

Võrreldes 2007. aastal läbiviidud uuringuga on märgata trendi, et maaturismiettevõtted

tegelevad aktiivselt oma tegevuse mitmekesistamisega. 2009. a. oli oluliselt kasvanud nende

vastajate arv, kes pakuvad majutusteenuse kõrval aktiivse puhkuse teenust (2007. a. oli

nende hulk vastajate seas 17% ja 2010. a. 43,5%). Kõige enam oli vastanute seas siiski

ettevõtjaid, kes pakuvad ise ainult majutusteenust ning ettevõtjaid, kes lisaks majutusele

pakuvad veel aktiivse puhkuse teenust, toitlustamisteenust ja seminariteenust. Teiste

teenusepakkujatega tehakse koostööd kõige enam aktiivse puhkuse teenuste ning toitlustus-

ja seminariteenuse pakkumisel.

Keskmine müügitulu küsitlusele vastanud ettevõtetes oli 2009. aastal 866 493 krooni (55 379

eurot), keskmine müügitulu ühes kuus 72 208 krooni (4 615 eurot). Statistikaameti andmetel

oli 2009. aastal kogu majutussektori (v.a. hotellid) keskmine müügitulu 622 477 krooni (39

783 eurot), keskmine müügitulu ühes kuus 51 873 krooni (3 315 eurot).

Uuringu andmete analüüs näitas, et küsitlusele vastanud maaturismi ettevõtete keskmine

täituvus (tubade või voodikohtade?) oli 2009. aastal 26%. Eelmiste küsitluste tulemustega

võrreldes on keskmine täituvus langenud (2006. a. 37,5%, 2005.a. 32,1%). Kõige kõrgem

keskmine täituvus oli Lääne-Eesti regiooni vastanutel (28%), järgnevad Põhja-Eesti (26%),

Lõuna-Eesti (22%) ning Kesk-Eesti (16%) majutusettevõtted.

Välisturistide osakaal oli küsitletud ettevõtetes 24% (võrreldes 2006.aastaga vähenenud ca

10%). Kõige rohkem külastasid ettevõtteid siseturistid (69%), järgnevad Soome, Saksamaa

ja Läti külastajad. Võrreldes 2006.aastaga oli siseturistide osakaal ca 5 protsendipunkti võrra

suurenenud.

Turismiteenused maapiirkondades

Kuna vastav statistika puudub, põhinevad allolevad andmed MTÜ Eesti Maaturismi

andmebaasi ja liikmete infole.

MTÜ Eesti Maaturismil on liikmeid 299 (seisuga okt 2012). Ühingu liikmed pakuvad

webilehel www.maaturism.ee järgmiseid teenuseid (tabel 3). Osaliselt pakutakse reklaamituid

teenuseid koostöös partneritega.

TEENUS/TOODE PAKKUJATE ARV

Majutus 244

Aktiivne puhkus

Kalapüük loodusest 147

Jalgimatkad 141

Kanuumatkad 86

Vibulaskmine 65

Saanisõit 60

Räätsamatkad 58

Jalgrattamatkad 58

Vankrisõit 58

Kepikõnd 58

Linnuvaatlus 58

Loodusmatkad 55

Seiklusrada 53

Jahipidamine 47

Paadimatkad 39

Paintball 37

Kajakimatkad 35

Tõukekelgumatkad 32

Tennis 29

ATV safarid 24

Rafting 20

Sukeldumine 15

Köiellaskumine 14

Uisumatkad 14

Fotojaht 14

Ratsutamine 12

Kaljuronimine 12

Geopeitus 11 11

Kalapüük tiigist 11

Suusamatkad 8

Meeskonnamängud 7

Suusatamine 7

Mootorsaani safarid 5

Purilennundus 4

Minigolf 3

Ekskursioonid 3

Dziibi safarid 2

Jääronimine 2

Purjetamine 2

Ellujäämiskursus 1

Jeti safarid 1

Haabjamatkad 1

Seminariteenus

Seminariruumid 20-50le 124

Seminariruumid kuni 20le 95

Seminariruumid 50-100le 56

Seminariruumid üle 100 inimesele 15

Toitlustus

Kohaliku ja rahvustoidu pakkujad 148

Toitlustamine 20-50 inimest 70

Toitlustamine 50-100 inimest 67

Toitlustamine kuni 20 inimest 34

Toitlustamine üle 100 inimese 21

Kõrtsid ja maarestoranid 3

Perepuhkuse paketid 21

Lastelaagrid 6

Reisikorraldajad 7

Märgised

3 rukkilille märgist 40

2 rukkilille märgist 28

Ehe märgis 9

Tabel 3. MTÜ Eesti Maaturismi liikmete pakutavad teenused (okt 2012)

Allikas www.maaturism.ee

Tabelis 3 on ära toodud ka maaturismi ettevõtete poolt kasutatavad märgised. 244 majutusettevõttest

kannavad rukkilille, ehk majutusettevõtte kvaliteedimärgist 68 ettevõtet (28%). Kõige rohkem on

rukilille majutusi, sh kolmetärniga majutusi, Lääne Eestis – kokku 34, kolmetärniga 25. Kõige vähem

kasutavad rukilille kvaliteedimärgist Põhja-Eesti ettevõtted (11 ettevõtet). Lõuna Eestis on neid 23.

Ehe märgist kannavad vaid 9 turismitoodet.

4. EESTI MAATURISMITOODE

(Uuring: Turismiettevõtjad maapiirkonnas; Eesti Turismiarengukava 2007-2013)

Maaturismi kanda jääb suures osas kogu Eestimaa eripära (va Tallinna vanalinn) tutvustamine. Eesti

Turismiarengukava 2007-2013 järgi kuuluvad Eesti peamised turismiressursside ehk turistimagnetite

hulka järgmised ressursid, millest enamus paiknevad või mida kannavad Eesti maapiirkonnad:

ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused ja mõisahooned),

kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid),

looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad),

Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala looduskaitsealad,

mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale),

Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu),

Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja

vanausuliste etniline piirkond, Tartu).

Maaturismi märksõnadeks üldisemalt on personaalsus, vahetu kontakt, „ehe” ja „öko“. Eesti

maapiirkonna ja puutumatu looduse teeb teiste Euroopa riikidega võrreldes unikaalseks tema lähedus

tsivilisatsioonile (kättesaadavus).

Maaturism pakub võimalust saada palju rohkem nö „maksuvaba teenust” ja ise osaleda kogu

protsessis (näiteks toidutegemises, sauna kütmises, looduse saladuste avastamises jne). Linnas

seevastu on tegevused rohkem modernsed ja värskemate trendidega kaasas käivad.

Maaturismi põhilised müügiargumendid: privaatsus, arhailisus, ainulaadsus, kliendi eriliste soovide

täitmise võimalus, personaalne tähelepanu (kättesaadav, kuid mitte privaatsust häiriv), vaikus, kodune

toit (sh mahe, öko), ehedus, isetegemise võimalus, perekesksus, laste silmaringi arendamise võimalus,

kordumatus, omapära, vahetu kokkupuude looduse ja maaeluga, rikkalikud võimalused uudseteks

tegevusteks, põnevus jms.

Eesti maaturismisektori probleemid võib samuti välja tuua Eesti Turismiarengukavale põhinedes.

Osad neist on aktuaalsed tänagi:

vähene turismitoodete valik,

sesoonsus,

info levitamine olemasolevate toodete kohta,

Eesti vähene tuntus, jätkuvalt parandamist vajav maine, Eesti omapärade mittetundmine

välisriikides,

turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid,

kontsentreerumine Tallinna ja üksikute teiste turismikeskuste ümber ehk teiste piirkondade

vähene atraktiivsus,

5. EESTI TURISMIARENGU SUUNDUMUSED (Eesti Riiklik Turismiarengukava 2013-2020. Tööversioon)

Visioon 2020

Aastaks 2020 on Eestist saanud turistide jaoks tuntud ja hea mainega Põhjamaade turismi sõlmpunkt,

mis pakub meeldejäävat reisielamust ning kust on soovi korral mugav reisida teistesse Läänemere

piirkonna riikidesse.

Eesmärgid kuni aastani 2020:

Väliskülastajate poolt majutusasutustes veedetud ööde arv ületab 5 miljoni piiri

Siseturistide ööbimiste arv Eesti majutuskohtades kasvab 2,1 miljonini

Turismiteenuste ekspordi koguväärtuseks kujuneb 1,6 miljardit eurot

Riiklikud prioriteedid 2014-2020

Ligipääsetavus

Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine

Regionaalsete tõmbekeskuste arendamine

Koostöövõrgustike arendamine

Toodete ja teenuste kvaliteedi parendamine

Kompetentside ja turismihariduse arendamine

Turismisektori seire, uuringud ja analüüs

Sihtkoha arenguprogramm:

Tallinn ja lähiümbrus:

- konverentsi- ja äriturismi arendamine

- lastega peredele suunatud atraktsioonide loomine ja arendamine

- tervise ja heaoluturismi arendamine

- linnapuhkus

- kultuuriturismi arendamine

Teised regioonid:

- lastega peredele suunatud atraktsioonide loomine ja arendamine

- tervise ja heaoluturismi arendamine

- kultuuriturismi arendamine

- loodus- ja seiklusturismi arendamine

6. EESTI MAATURISMISEKTORI TURUNDUS

Eesti Maaturism MTÜ turundustegevused

Peamiselt kasutatud klassikalisi turundustegevusi:

1. Messid (Tourest(Tallinn), Matka(Helsingi), Inwetex( St. Peterburg), Balttour(Riia)).

2. Trükis Eestimaa Reisijuht (eesti, inglise, vene, soome, saksa, läti, rootsi keeles). Antakse välja

üle aasta.

3. Koduleht (uuendamisel). Eesti, inglise, saksa, vene, soome, läti ja leedu keeles

4. Facebook

5. Turundusüritustel osalemine (Venemaa, Soome, Läti)

6. Sündmustel osalemine (Tallinna Merepäevad, Hansapäevad, Leader-konverentsid, Maamess

jpt)

7. Tutvustusreiside korraldamine

8. Pressireiside korraldamine

9. Tutvustusreiside ja pressireiside kontaktüritustel osalemine

Läti, Tallinna ja Helsingi messidel on korraldatud ka külastajate uuringuid alates 2003 aastast.

Turundustegevusteks on seni tulnud rahastus peamiselt projektidest, kuid ka liikmetelt (eesti keelne

Eestimaa Reisijuht on 100% välja antud omavahenditega st liikmed tasuvad). Maaturismi sektor vajab

stabiilset turundusraha maaelu sh turismimajanduse tutvustamiseks ja külastajate teadlikkuse

tõstmiseks.

Senised turunduspartnerid

- Ühingu liikmed

- EAS TAK

- Reisikorraldajad: ETFL, RB Mere

- Põllumajandusministeerium

- Regionaalsed katusorganisatsioonid: SA Põhja-Eesti Turism, SA Lõuna-Eesti Turism, MTÜ

Lääne-Eesti Turism

- Erialaliidud: Eesti SPAA Liit

- Massmeedia (ajalehed, ajakirjad, televisioon, tänavareklaam jpm)

- Turismiinfokeskused

- Külastuskeskused

EASi turundustegevused

(EAS Turismiarenduskeskuse turundusstrateegia aastateks 2007-2013)

Eesti turismiturunduse sihtturud:

1. Esmase tähtsusega: Soome, Venemaa, Saksamaa, Rootsi.

2. Teisese tähtsusega: Norra, Suurbritannia, Läti.

3. Siseturism

4. Kolmanda tähtsusega: Poola, Itaalia, Prantsusmaa, Leedu, Hispaania.

5. Areneva tähtsusega: Jaapan, USA.

Põhilisteks koostööpartneriteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiarenduskeskusele Eesti

kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi teostamisel on:

1. Laeva- ja lennufirmad

2. Sihtturul tegutsevad reisikorraldajad

3. Teenuste pakkujad – hotelliketid, erialaliidud, üksikettevõtjad

4. Piirkondlikud huvirühmad – linna- ja maavalitsused, piirkonnad

5. Sissetuleva turismiga tegelevad Eesti reisikorraldajad

Maaturism osaleb aktiivselt EAS TAK-i korraldatud turundustegevuste ümarlaual. Lähiturgudele

antakse maaturismi poolne sisend turundustegevusteks. Täpsemad tegevused lisatakse.

Lauku Celotajs

Lauku Celotajs on Läti maaturismi organisatsioon, mis ühendab 300 liiget – maaturismi

ettevõtjat Lätis. Organisatsioon tegeleb ka sissetuleva reisikorraldusega ning nende reisitooted

hõlmavad kogu Baltikumi. Samuti on nende kodulehel olemas info kõigi kolme Balti riigi

maaturismiettevõtete kohta ning Baltikumi turismiettevõtetele pakutakse võimalust osaleda

infoga organisatsiooni reisikataloogis.

Koos Eesti Maaturism MTÜ-ga osaletakse erinevatel messidel (Balttour, Tourest, Inwetex,

MIT), viiakse ellu ühisprojekte (nt Heritage Tourism). Edaspidi planeeritakse Baltimaade

maaturismi ühingutega ühisturundust välisturgudel. Koostatakse ühismarruute, kaarte,

töövahendit reisibüroodele.

Maaturismi ettevõtjad

(Uuring: Turismiettevõtjad maapiirkonnas)

Aina olulisemaks peavad turismiettevõtted internetiturundust. Kodulehekülje olulisust hinnatakse üha

kõrgemalt. Samuti on muutunud tähtsamaks turismiportaalid ning suhtlusvõrgustikud (Facebook,

Twitter jne). Eestimaa reisijuhi olulisus on jäänud samale tasemele.

Kulutused turundustegevustele:

34% vastajatest kulutas 2009. aastal turundusele 5 000 krooni (319 eurot) või vähem.

19% üle 10 000 krooni (639 eurot)

15% 5 000-10 000 krooni (319–639 eurot)

10% ei teinud turundusele mingeid kulutusi.

7. EESTI MAATURISMISEKTORI SWOT (MTÜ Eesti Maaturismi arengukava 2010-2014)

Maaturismi sektori peamised tugevused

• Rikkalik kultuuripärand – rahvuslik käsitöö, pärimusmuusika, rahvustoit jne;

• Atraktiivne looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad, pargid)

loodusturismi toodete arendamiseks;

• Hea transpordiühendus lähiriikidega;

• Omanäolised regioonid, mis pakuvad mitmekesist elamust: Põhja-Eesti ja Ida-Eesti

versus Lääne-Eesti ja saared versus Lõuna-Eesti;

• Maaturismi ettevõtted väärtustavad püsikliente;

• Parimad maaturismi sektori ettevõtted pakuvad külastajatele kvaliteetset teenust.

Maaturismi sektori olulisemad nõrkused

• Eesti (sh maaturismi) vähene tuntus reisisihtkohana;

• Ühekülgsed turismitooted, vähene innovaatilisus kogu maaturismi sektoris;

• Suur hooajalisus kogu Eesti turismisektoris;

• Turistide kontsentreerumine suurte keskuste ümber;

• Teenuste kvaliteedi ebaühtlus maaturismisektoris;

• Ebapiisavad transpordivõimalused individuaalturistidele;

• Vähene teavitustöö Eesti elanike seas maaturismi poolt pakutavatest võimalustest ja

eripärasustest;

• Vähene teavitustöö külastajate seas turismi kvaliteedisüsteemide kohta (Rukkilill, EHE,

Märk kindlast arengust jne);

• Vähene koostöö teiste maamajanduse sektoritega;

• Maaturismi sektori ettevõtjate tagasihoidlikud turundusalased oskused.

Maaturismi sektori peamised võimalused

• Demograafilise olukorra muutumine rahvastiku vananemise suunas toob kaasa vajaduse

arendada uusi turismitooteid;

• Külastajate elustiili, ootuste ja vajaduste muutumine, mis toob kaasa uute

turismitrendide tekkimise ja arenemise, sh. nõudluse kasvu elamustoodete järele;

• Siseturismi elavnemine, seoses sellega uute sihtrühmade hõlvamine;

• Lühikeste reiside populaarsuse kasv lähiriikide elanike seas, kes on maaturismi

peamised sihtturud;

• Turismi jaoks olulise infrastruktuuri areng (sadamad, lennuväljad, raudtee, maantee) ja

uute transpordiühenduste avamine;

• Reisimist soodustav viisapoliitika;

• Kogu Eesti turismisektori koostöö paranemine (maaturism, linnad, EAS, regionaalsed

turismiorganisatsioonid jne);

• Külastajate kvaliteediteadlikkuse suurenemine;

• Venemaa turg on olnud seni maaturismi sektoris alakasutatud;

• Suur Euroopa Liidu tähelepanu regioonide arendamisele, erinevad ülepiirilised

toetusprogrammid loovad võimalusi uute projektide algatamiseks ja ellu viimiseks;

• Panustamine lähiriikide turistidele;

• Koostöö arendamine teiste maamajanduse sektoritega (käsitöölised, transport,

kaubandus, külad jne);

• www.maaturism.ee ja www.puhkaeestis.ee ristturundus;

• Õppeasutuste poolt pakutavate tasuta täiendkoolituste aktiivsem kasutamine;

• Erinevate siseriiklike ja Euroopa Liidu programmide poolt pakutavate

rahastamisvõimaluste efektiivsem kasutamine;

• Nõudluse surve langemine toob turismisektoris kaasa üldise kvaliteeditaseme tõusu.

• Noorte motiveerimine ja harimine looduse teemadel ning nende kaasamine nendesse

tegevustesse.

Maaturismi sektori olulisemad ohud

• Turismisektori langus majanduskriisi ajal;

• Siseriiklikke ja Euroopa Liidu rahastamisallikaid võib lähitulevikus jääda vähemaks;

• Suurenev sõltuvus siseturust;

• Inimeste entusiasmi vähenemine maaturismi sektoris;

• Konkureerivate riikide mitmekesisemad turismitooted ja efektiivsem turundustegevus

Eesti lähiturgudel;

• Süvenev kvalifitseeritud ja motiveeritud tööjõu nappus;

• Ebapiisav koostöö turismiga seotud erinevate osapoolte vahel;

• Turvalisuse langus piirkonnas;

• Maaturismiettevõtte pidamine on elustiil, mis noori ei ahvatle, sest pole võimalik

saavutada kiiret edu. Vanad tegijad lõpetavad tegevuse ja noori tegijaid ei lisandu

piisavalt.