Eesti ajalugu

Terttu-Triin Tomusk

Eesti alade loodusolud

umbes 13 000 a tagasi

lõppes viimane jääaeg

Balti jääpaisjärv

Joldia meri

Antsülusjärv

Litoriina meri

Limnea meri

Läänemeri

Keskmine kiviaeg u 9000-5000 eKr

Kunda kultuur– vanim asula Pulli– vee ääres– kivi, luu, puu, sarv– kalastamine, küttimine,

korilus– koer– meri, mägi, haug, rääbis,

eile, häbi, must sugu

Noorem kiviaeg u 5000-1800 eKr

Keraamika kasutuselevõtt U 4000 eKr

kammkeraamika kultuur– kammilaadse esemega kaunistatud

savinõud– mongoliidid– soomeugrilased,

läänemeresoome rahvad

Soome-ugri keeled

Eesti Mordva Mari Ungari

vesi ved wüt viz

käsi ked kit kez

veri ver wür ver

kala kal kol hal

Noorem kiviaeg u 5000-1800 eKr U 3000 eKr nöörkeraamika

kultuur (venekirveste)– nöörijäljendiga

kaunistatud savinõud– paadikujulised

kivikirved– algeline põlluharimine ja

karjakasvatus– europiidid– balti rahvaste

esivanemad

Pronksiaeg u 1800-500 eKr

Pronksist esemed kindlustatud asulad

– kivikirstkalmed– laevkalmed

• väikeselohulised kultusekivid

– karjakasvatus ja maaviljelus

– Sisemaal avaasulad

Rauaaeg u 500-800

U 2000 a tagasi raua sulatamine kohalikust soorauamaagist

Peit- ja aardeleiud 98 pKr Tacitus kirjutab

aestidest ja fennidest U 600 kuningas Ingvari

sõjaretk

Viikingiaeg u 800-1050

Suhted Skandinaaviaga– 10. saj Norra kuninganna

Astridi ja poeg Olafi vangipõli

– Suhted Vana-Vene riigiga

tšuudid– 1030 Jaroslav Targa

sõjaretk, Tartu esmamainimine

– 1061 Izjaslavi tagasilöömine

Hilisrauaaeg u 1050-1200– 1154 al Idrisi– Lõunas

• eestlaste retked latgalite vastu

• leedulaste retked

– Läänes• vastastikused

retked• 1187 Sigtuna

põletamine– Idas - vastastikused

retked

Eesti muinasajal

Muistne vabadusvõitlus 1208-1227

1143 Lüübeki rajamine 1184 Meinhard liivlaste

juurde 1186 Meinhard

piiskopiks 1196-1198 Berthold 1199 piiskop Albert 1201 Riia linn 1202 Mõõgavendade

ordu

Muistne vabadusvõitlus 1208-1227 1208 esimene retk 1210 Võnnu piiramine ja

Ümera lahing 21. sept Madisepäeva

lahing 1219 taanlased Tallinna all 1220 võiduristimine rootslaste purustamine

Lihula all 1224 Tartu kaitsmine 1227 Saaremaa

langemine

Vana-Liivimaa 1226 Modena Wilhelmi

vaheriik 1227 ordu vallutab

Põhja-Eesti 1236 Saule lahing 1237 Liivi ordu 1238 Stensby leping 1410 Grünwaldi lahing 1242 Jäälahing

Jüriöö ülestõus 1343-1345

– 23. apr 1343 ülestõusu algus Harjumaal

– 4. mai kohtumine Paides

– 11. mai Kanavere lahing

– 14. mai Sõjamäe lahing

– 24. juuli ülestõus Saaremaal

– 1345 ülestõusu lõplik mahasurumine

Pärast Jüriöö ülestõusu

– 1346 Taani müüb oma valdused

– 1421 maapäev

Kaubandus

– Hansa Liit• Tallinn, Tartu,

Viljandi, Uus-Pärnu

– Vahenduskaubandus

• teravili välja• Euroopast sool,

tekstiil, metall• Venemaalt

karusnahad, vaha

Reformatsioon

– 1517 reformatsiooni algus

– 1523 Marsow Tartus

ja Tallinnas– sept 1524

pildirüüsted Tallinnas– jaan 1525

pildirüüsted Tartus• M. Hoffmann

– 1525 Liivi ordu iseseisvus

Liivi sõda 1558-1583– Suurriikide võimuvõitlus

Läänemere piirkonnas:• Taani, Rootsi, Poola-

Leedu• Venemaa

– “Tartu maks”– 22. jaan 1558 - venelaste

retk Tartumaale– 1561 juuni – Põhja-Eesti

alistub Rootsile– 28. nov Liivi ordu alistub

Poolale– 1570-1578 Liivimaa

kuningriik– 1582 Jam Zapolski

vaherahu– 1583 Pljussa vaherahu

Taani aeg Saaremaal 1559-1645

– 1563 Kuressaare linnaõigused

– Saaremaa rüütelkond, reduktsioon

– asehaldur, ametkonnad, vakused

– vakusekohus– 1643-1645 sõda Taani ja

Rootsi vahel, Brömsebro rahu

Poola aeg Lõuna-Eestis 1561-1629 – Sigismund Augusti

privileegid• aadlike privileegid ja

talupoegade pärisorjus, luteri usk, saksa ametnikud

– vastureformatsioon– 1583 jesuiitide

kolleegium Tartus– 1600-1629 Poola-

Rootsi sõda• Altmargi vaherahu

Rootsi aeg 1561-1710 – kindral-

kuberner– rüütelkonn

ad• Eestimaa• Liivimaa• Saarema

a

– Landestaat– pärisorjus

ja sunnismaisus

– U 1000 mõisa

Rootsi aeg 1561-1710

– 1660 Karl XI

- 1680 reduktsioon– 1632 Tartu Ülikool

- Gustav II Adolf– Bengt Gottfried

Forseliuse tegevus– “vana hea Rootsi

aeg”

Eesti 17. sajandi II poolel

Karl XII

– 1656-1661 – Vene-Rootsi sõda

– 1660 – Oliwa rahu (Rootsi-Poola vahel)

– 1661 – Kärde rahu (Rootsi-Vene vahel)

– 1697 – saab Karl XII Rootsi kuningaks

– 1699 – Rootsi vastane liit (Taani, Poola, Venemaa vahel) Frederik IV, August II Tugev, Peeter I

Põhjasõda 1700-1721– Põhjus:

• võimuvõitlus Läänemere piirkonnas

– Eeldused:• Venemaa ja Poola

vaherahu Türgiga• Rootsis näljahäda, 15

aastane kuningas, Liivimaa aadlike rahulolematus

Põhjasõda 1700-1721

Põhjasõda

– Sõda algab 1700 – August II Tugeva ootamatu rünna-kuga Riia linnale.

– Taanlased ründasid Rootsi alasid Põhja-Saksamaal.

– 1700 – Taani astub sõjast välja

– 1700 – viimasena kuulutab Rootsile sõja Venemaa, esimesed väesalgad Narva all

Põhjasõda 1700-1721

– 1708 – küüditati Tartu elanikud ja linn lasti õhku. Küüditati ka Narva ja Valga elanikke.

– 1710 – laastas Eesi alasid katk– Rootsi väes teenis sõja ajal u 15 000

eestlast.– Põhjasõja lõpus Eesti aladel u 120 000

inimest.– Sõja tulemus: 1721. aasta Uusikaupungi

rahu: Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa läksid Venemaale.

Vene aeg Eestis: Balti erikord

Peeter I

– Balti erikord – Balti aadli ja linnade laialdane omavalitsus Vene impeeriumi kooseisus.

– Saksakeelne asjaajamine, luteri usk, senised seadused, maksekorraldus, tollipiir Venemaaga

– Restitutsioon – mõisate tagasi-andmine endistele omanikele

Vene aeg: asehalduskord 1783-1796

– 1762 Katariina II• 1765 Liivimaal Browne

nn positiivsed määrused

– 1783 asehalduskord• Paldiski (1783), Viljandi ja

Võru (1784) maakond• mõlema kubermangu ette

ühine asehaldur, raed ja rüütelkonnad laiali

• pearahamaks, hingeloendid

– 1788-1790 Vene-Rootsi sõda

– 1739 Piibli täielik tõlge.

Eesti 19. sajandil: talurahvareformid

– 1802/ 1804 “Iggaüks...”

– 1816/1817/1819 pärisorjusest vabastamine

– 1849/ 1856

– 1866 vallaseadus

Eesti 19. sajandil: kultuur– 1802 Tartu Ülikool– seltsiliikumine– Estofiilid

• 1838 ÕES– Eestlaste haritlaste teke

• Faehlmann, Köler, Karell, Kreutzwald

– Ärkamisaeg - Jannsen, Koidula, Hurt,

Jakobson- ajalehed Pärnu Postimees,

Eesti Postimees, Sakala- selts Vanemuine- esimene üldlaulupidu 1869

Venestusaeg

Aleksander III

– Aleksander III valitsemisaeg 1881-1894

– Ametisse määrati vene ametnikud

– Asjaajamise keeleks sai vene keel

– 1887 – koolides sunduslik õppekeel vene keel

– 1893 – Tartu Ülikoolis mindi üle vene keelele

Vene impeerium 20. sajandi algul

Eesti 20. sajandi alguses Vene-Jaapani sõda 9. jaanuar 1905 – Verine

Pühapäev 16.oktoobril 1905 Uue turu

koosolek 17. oktoobri manifest Bürgermusse ja

aulakoosolek Mõisate põletamine

Eesti Esimeses maailmasõjas

– 1915 rinne Riia all

• allveelaevad Eesti vetes

– 1917 sept Riia sakslastele

– 29. sept Saksa dessant Saaremaale

Sõja mõjud

– Eestisse paigutatud Vene väed• kuni 200 000, laatsaretid,

sõjapõgenikud

– Mobiliseeritud (u 100 000)

– Mõju majandusele– Mõju sisepoliitikale

• Linnadeliidu Tallinna komitee• Põhja-Balti Komitee• rahulolematus tsaarivõimuga • rahvusväeosade ja autonoomia idee

Võitlus autonoomia eest– 23. veebr – rahutused

Petrogradis– 3. märts – võim

Ajutisele Valitsusele• kaksikvõim

– 2. märts – rahutused Tallinnas

– 26. märts – eestlaste meeleavaldus Petrogradis

– 30. märts – määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta

• Eestimaa kubermang, komissar J. Poska

Oktoobripööre Eestis– 8. okt – Lääne-Eesti

saared sakslaste käes– 26. okt – Petrogradis

võim VSDT(b)P kätte, Lenin

– 27. okt – võimu Eestis võtab üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, J. Anvelt, V. Kingissepp

• nõukogud, üheparteiline diktatuur, arreteerimised

• natsionaliseerimine, mõisamaade konfiskeerimine

Enamlaste võimu all– 15. nov 1917– Maapäev kuulutab end

kõrgeimaks võimuks Eestis• J. Tõnisson välismaale Eesti esindajaks

– 19. veebr 1918 – Eestimaa Päästekomitee• K. Päts, K. Konik, J. Vilms

Iseseisvuse väljakuulutamine

– 21. veebruar 1918 – Vanemate nõukogu kiidab iseseisvusmanifesti teksti heaks

– 23. veebruar – loetakse ette Pärnus– 24. veebruar – manifest loeti ette Tallinnas,

moodustati Eesti Ajutine Valitsus– 25. veebruar – sakslaste sissemarss Tallinna– 25. veebruar – 11. november 1918 Saksa

okupatsioon– 11. november – Esimese maailmasõja lõpp

Vabadussõda 28.11.1918-02.02.192028. 11. 1918 alustasid enamlased pealetungi Narvale.

Landeswehri sõda

Landeswehri sõjakäigu üldskeem. Punasega on märgitud Landeswehri-,

mustaga Eesti vägede positsioonid ja liikumissuunad.

Tartu rahu 02.02.1920

Rahulepingu tähtsamad tingimused

Venemaa tunnustab rahvaste enesemääramise õiguse alusel “ilmtingimata” Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust ning loobub igaveseks ajaks oma ülemvõimust (suveräniteedist) Eesti rahva ja maa üle.

Venemaa ütleb lahti Eestis asuvaist Vene kroonu varadest ja loovutab Eestile oma kullafondist 12 tonni kulda.

Venemaa lubab tagastada kõik sõja ajal Venemaale evakueeritud varad, s.h iseäranis Tartu ülikooli omad.

Eesti Vabariik

apr 1919 – Asutav Kogu juuni 1920 –

põhiseadus valitsuse keskmine

eluiga 11 kuud 1. detsember 1924 Eesti mark Eesti kroon

Sisepoliitiline kriis– 1929 Eesti

Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL)

– 1. jaan 1934 uus põhiseadus

• Riigivanema kandidaadid J. Laidoner, K. Päts, A. Rei ja A. Larka

Eesti Vabariik

12. märts 1934 riigipööre: Konstantin Päts,

Johan Laidoner,

Kaarel Eenpalu Vaikiv ajastu Heaolu tõus 1938 neutraliteedi

kuultamine

Eesti Teises maailmasõjas– 23.08.1939 MRP

– 15.09.1939 Orzeli juhtum

– 28.09. vastastikuse abistamise pakt

• 25 000 NSVL sõdurit

– 1939/1949 baltisakslaste lahkumine

– nov 1939 Talvesõda

– 14.06.1940 blokeeriti Eesti merelt ja õhust

Okupatsioon– 16. juuni 1940

ultimaatum– 17. juuni

nõukogude vägede sissemarss

– Narva diktaat• infrastruktuur ja

kommunikatsioon NSVL kontrolli alla

• keelati meeleavaldused

• eraisikud pidi loovutama relvad

Juunipööre

– 21. juuni meeleavaldus, mis kasvas üle mässuks

– Ametisse J. Vares-Barbaruse valitsus

– juuli Riigikogu laiali

– Nõukogude valimised

– 21. juuli ENSV– 6. aug võeti Eesti

NSVL liikmeks

Saksa okupatsioon

– Ostlandi riigikomissariaat

• A. Rosenberg

– Eesti kindralkomissariaat

• K. S. Litzmann

– Eesti Omavalitsus• H. Mäe

– Kontroll poliitika ja majanduse üle

Repressioonid ja holokaust

– Hukkamised ja koonduslaagrid

– Juutide ja mustlaste hävitamine

– U 10 000 Euroopa juudi hukkamine

– U 15 000 sõjavangi suri

Sõjategevus 1944

– veebruaris sõda jõuab Eestisse

– märts Eesti linnade pommitamine

– juuli Sinimägede lahingud

– 22. sept Tallinn Punaarmee kätte

– novembris Sõrve säär langeb

Taasiseseisvumiskatse

– Eesti Vabariigi Rahvuskomitee

– 18. sept J. Uluots nimetas ametisse O. Tiefi valitsuse

– 20. sept Toompeal sini-must-valge

ENSV 1944-1950

– territoriaalsed kärped– industrialiseerimine– sundkollektiviseerimine– võitlus metsavendadega– 26.03.1949 küüditamine– märts 1950 EK(b)P – VIII pleenum

• Karotamme asemel Käbin

ENSV 1950-1978

– 1950 II p algab ühiskonna vabanemine stalinistlikust surutisest

• rehabiliteerimine, põllumajanduse areng

– 1957-1965 rahvamajandusnõukogud

– “kuldsed kuuekümnendad”– 1965 Soome TV– 1966 EÜE– 1968 Praha kevad– 1970 seisaku algus

ENSV 1978-1988– 1978 K. Vaino– venestamine– stagnatsioon– dissidentluse

hoogustumine• 1979 Balti Apell, • 1980 “40 kiri”

– 1980 Moskva OM– 1980

noorsoorahutused Tallinnas

– ökoloogilised probleemid

• 1986 fosforiidikampaania

Uus ärkamine– 1985 märts – NLKP KK

peasekretäriks M. S. Gorbatšov

• perestroika, glasnost

– 1987

- fosforiidikampaania

- august – MRP-AEG

- 23. august – Hirvepargi miiting

- 26. november – IME• S. Kallas, T. Made, E.

Savisaar, M. Titma

- detsember – EMS• T. Velliste

Muutuste tuules– 1988 - jaan – ERSP idee (L. Parek)

- 2. veebr – Tartu rahu aastapäeva tähistamine

- 24. veebr – EV aastapäeva tähistamine

– - Rahvarinne• E. Savisaar

– - rahvuslipp– 16. juuni – EKP KK I

sekretäriks V. Väljas– 17. juuni – meeleavaldus

lauluväljakul– sept – Eestimaa laul

• “Ükskord me võidame niikuinii!”– 16. november -

suveräänsusdeklaratsioon

Eesti 1989-91– 23.08.1989 Balti kett– 1990 Eesti Kongress– 30.03.1990

üleminekuperiood– 19-21.08.1991

augustiputš– 20.08.1991 otsus

riiklikust iseseisvusest

Eesti 1991-

– 1991 Eesti ÜRO liikmeks– 1992 uus põhiseadus,

parlamendi ja presidendi valimised, rahareform

– 1994 Vene vägede lahkumine

– 29. märts 2004 NATO liige– 1. mai 2004 Euroopa Liidu

liige– 01. jaanuar 2011 üleminek

eurole

Eesti Vabariik pärast iseseisvuse taastamist

Tänan kuulamast!

Kasutatud materjalid

Eesti ajaloo esitluse koostamisel on kasutatud mitmete teiste inimeste poolt koostatud materjale.

Peamine allikas: http://www.htg.tartu.ee/~aare/ajalugu