Haljala Vallavolikogu 20. septembri 2016 määruse nr 58

“Haljala valla eelarvestrateegia aastateks 2017-2020”

LISA

1

Haljala valla

EELARVESTRATEEGIA

2017 - 2020

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 3

2. EESTI RIIGI MAJANDUSPROGNOOS .................................................................................... 4

3. KONSOLIDEERIMISGRUPI TÄHTSAMAD FINANTSNÄITAJAD .................................... 7

4. ÜLEVAADE KONSOLIDEERIMISGRUPI ARENGUSUUNDADEST ................................. 9

5. KONSOLIDEERIMISGRUPI PÕHITEGEVUSE TULUD 2017 - 2020 .................................. 9

5.1. Konsolideeriva üksuse põhitegevuse tulud 2017-2020 ........................................................... 10

5.2. Konsolideeritud üksuse põhitegevuse tulud 2017– 2020 ........................................................ 20

6. KONSOLIDEERIMISGRUPI PÕHITEGEVUSE KULUD 2017 - 2020 ............................... 21

6.1. Konsolideeriva üksuse põhitegevuse kulud 2017 – 2020........................................................ 21

6.2. Konsolideeritud üksuse põhitegevuse kulud 2017 – 2020 ...................................................... 31

7. KONSOLIDEERIMISGRUPI INVESTEERIMISTEGEVUS 2017 - 2020 .......................... 32

7.1. Konsolideeriva üksuse investeerimistegevus 2017-2020 ........................................................ 32

7.2. Konsolideeritud üksuse investeerimistegevus 2017- 2020 ..................................................... 35

8. KONSOLIDEERIMISGRUPI FINANTSEERIMISTEGEVUS 2017 - 2032 ......................... 36

8.1. Konsolideeriva üksuse finantseerimistegevus 2017 -2032 .................................................... 36

8.2. Konsolideeritud üksuse finantseerimistegevus 2017 – 2029 ................................................. 37

9. KONSOLIDEERIMISGRUPI FINANTSDISTSIPLIIN ......................................................... 41

10. HALDUSREFORM ................................................................................................................... 42

3

1. Sissejuhatus

Kohalikel omavalitsustel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja kord on sätestatud

kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusega (KOFS).

KOFS näeb kohalikele omavalitsustele ette järgmised põhimõtted:

nelja eelseisva aasta kohta eelarvestrateegia koostamine;

5 osaline eelarvestruktuur, mis annab täpsema ja kiirema ülevaate finantsseisust;

eelarve vastuvõtmise ja majandusaasta aruande kinnitamise põhimõtted;

eelarve seletuskirjas aasta tegevuseesmärkide kajastamine;

arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve dokumentide avalikustamine veebilehel;

põhitegevuse tulude ja kulude tasakaalu nõudest kinnipidamine;

netovõlakoormuse ülempiirist kinnipidamine;

valitseva mõju all olevate äriühingute ja sihtasutuste finantstegevuse jälgimine põhitegevuse

tulemi tasakaalu nõudest ja netovõlakoormuse piirmäärast kinnipidamiseks;

vaba raha paigutamise ja rahavoo juhtimise reeglid;

aktsiate soetamine ainult avalike ülesannete täitmiseks;

laenu võtmine ainult investeeringuteks, aktsiate soetamiseks ja võla refinantseerimiseks ning

laenu andmine sõltuvatele üksustele investeeringuteks.

Valla eelarvestrateegia on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavast tulenev finantsplaan.

Eelarvestrateegia :

kirjeldab arengukavas nimetatud eesmärkide finantseerimist;

hõlmab koostamise aastal vähemalt nelja järgnevat aastat;

sisaldab majanduskeskkonna analüüsi ja prognoosi;

annab ülevaate seadusega nõutavas detailsuses eelneva aasta tegelikest, jooksval aastal

kavandatud (oodatavatest) ja järgnevateks aastateks prognoositud (kavandatud) valla

sissetulekutest ja väljaminekutest;

esitab kohaliku omavalitsuse ja arvestusüksuse eelneva aasta tegeliku ning jooksvaks ja

järgnevateks aastateks prognoositavad põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse suurused;

sisaldab muud olulist finantsinformatsiooni.

Haljala valla eelarvestrateegia aastateks 2017 – 2020 koosneb järgmistest osadest:

1. Sissejuhatus;

2. Eesti riigi majandusprognoos;

3. Konsolideerimisgrupi tähtsamad finantsnäitajad;

4. Ülevaade konsolideerimisgrupi arengusuundadest;

5. Konsolideerimisgrupi põhitegevuse tulud 2017 - 2020;

6. Konsolideerimisgrupi põhitegevuse kulud 2017 - 2020;

7. Konsolideerimisgrupi investeerimistegevus 2017 - 2020;

8. Konsolideerimisgrupi finantseerimistegevus 2017 - 2020;

9. Konsolideerimisgrupi finantsdistsipliin;

10. Haldusreform.

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse paragrahv 30 lõike 2 alusel on

rahandusministri määrusega kehtestatud kohaliku omavalitsuse üksuse poolt

Rahandusministeeriumile eelarvestrateegia, eelarve, lisaeelarve ja eelarve täitmise andmete

esitamise tingimused ning vormid.

4

2. Eesti riigi majandusprognoos

Rahandusministeerium koostab Eesti riigi majandusprognoosi kaks korda aastas - kevadel ja suvel.

Kevadprognoos avaldatakse hiljemalt aprilli ning suveprognoos septembri alguses.

Majandusprognoosi kõige olulisemaks väljundiks on valitsussektori tulude hinnang, mis

suveprognoosi puhul on riigieelarve menetlemise aluseks riigikogus.

Maksutulude prognoos põhineb makroprognoosil, mis lähtub globaalsest majandusolukorrast, Eesti

väliskaubanduspartnerite väljavaadetest, meie majanduse arengufaasist ning planeeritud

maksumuudatustest. Prognoositakse kõiki tähtsamaid makronäitajaid, nagu sisemajanduse

kogutoodang, inflatsioon, tööpuudus ja hõive, tarbimine ja investeeringud jne.

Majandusprognoos on oluline sisend ka stabiilsusprogrammi, mille kõik eurotsooni riigid peavad

esitama Euroopa Komisjonile oma makromajandusliku olukorra ning majanduspoliitika

hindamiseks.

Majandusprognoosi kasutavad valitsus ja riigikogu eelarvepoliitiliste otsuste tegemisel ning

ettevõtjad oma strateegiliste plaanide koostamisel. Prognoosi seletuskiri annab ka laiemale

avalikkusele ülevaate viimastest majandusarengutest ning väljavaadetest neli aastat ette.

Viimastel kuudel on maailmamajanduse taastumine kõikuma löönud, peamiselt just arenevatel

turgudel. Eurotsooni majanduskasv kiirenes 2015. aastal 1,6%ni, mis on viimase nelja aasta kiireim.

Samas majandusaktiivsuse indikaatorid (PMI indeks) viitavad euroala kasvu mõningasele

aeglustumisele selle aasta alguses. Majandususaldus Eesti ärisektoris on viimastel kuudel pisut

paranenud ning eksporditellimused näitavad lähikvartalitel kasvu kiirenemise võimalust. Samas

üldine majanduskonjunktuur püsib enamikes valdkondades endiselt suhteliselt nõrgana ning

kasvuväljavaateid on allapoole korrigeeritud eelmise prognoosiga võrreldes. Eesti välisnõudlus oli

2015. aastal madalseisus ja meie kaubanduspartnerite import ei suurenenud. 2016. aastal

välisnõudlus tugevneb ning selle kasv kiireneb 2,9%ni valdavalt Venemaa impordilanguse

pidurdumise toel. 2017. aastal kasvab välisnõudlus 3,8%. Majanduskasv on viimastel aastatel olnud

tarbimispõhine, tuginedes kiirel palgatulu kasvul. Majapidamiste ostujõudu on suurendanud juba

teist aastat järjest langevad hinnad, seda peamiselt energia ja toiduainete hinnalanguse tõttu. Hõive

näitajad paranevad jätkuvalt, kuigi osa sellest tuleneb 2014. aasta juulis rakendunud töötamise

registri mõjust, mis on vähendanud mitteametlikku töötamist. Palgakasv on aeglustumas, kuid

aeglasemalt, kui majanduskasv, mistõttu olid 2/3 tegevusalade kasumid languses. Madala nõudluse

ning vabade tootmisvõimsuste tõttu püsib ettevõtete investeerimisaktiivsus madal. Käesoleva

prognoosi eeldused on fikseeritud 2016. aasta märtsi alguse seisuga.

Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvab prognoosi põhistsenaariumi kohaselt 2016. aastal 2% ja

2017. aastal 3%. Rahandusministeerium on käesoleva ja järgmise aasta majanduskasvu prognoose

allapoole korrigeerinud, mille peapõhjuseks on Eesti jaoks oluliste kaubanduspartnerite – Soome ja

Venemaa kasvuväljavaadete halvenemine. Ekspordi kasv taastub käesoleval aastal ja kiireneb

järgnevatel aastatel järk-järguliselt ning kooskõlaliselt ekspordipartnerite majanduskasvuga.

Peamiseks majanduskasvu vedajaks jääb 2016. aastal sisenõudlus, kuid ekspordi mõju peaks

edaspidi suurenema. Aastatel 2019–2020 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 3% aastas,

tuginedes nii ekspordile kui ka sisenõudlusele.

Sisenõudluse kasvu toetab ka 2016. aastal kõige rohkem eratarbimine, kuid selle kasvutempo

aeglustub eelneva aastaga võrreldes. 2017. aastal peaks eratarbimise reaalkasv aeglustuma veelgi

palgakasvu aeglustumise ja inflatsiooni kiirenemise tõttu, kuid edaspidi võib oodata tarbimise

kasvutempo mõningast tõusu. Tarbimise kasvutempo aeglustumine on tingitud kasutatava tulu

kasvu pidurdumisest. 2015. aastal toetas elanike ostujõudu lisaks kiirele brutopalgatulu kasvule ka

maksuvaba tulu tõus, tulumaksumäära langetamine ning oluliselt kasvanud peretoetused. Lisaks

5

jätkust mootorikütuste hinnalangus, mis võimaldas inimestel rohkem kulutada muudele kaupadele

ja teenustele. Eesti elanike tarbimisjulgus võib olla viimase aasta jooksul veidi alanenud, millel on

ilmselt aidanud kaasa igapäevaseks muutunud ärevad uudised migratsioonikriisi jätkumisest ja

terrorirünnakutest. 2016. aastal aeglustub eratarbimise reaalkasv prognoosi kohaselt 3,4%ni ja

2017. aastal 2,5%ni.

Investeeringute mahu kahanemine jätkus 2015. aastal kiirenevas tempos. 2015. aastal panustas

langusesse ettevõtlussektor, samas suurenesid nii valitsemissektori kui ka kodumajapidamiste

investeeringud. Valitsemissektori investeeringud pöördusid eelmisel aastal tõusule, kuid nende

kolm korda väiksem osakaal koguinvesteeringutes ei suutnud koondtrendi pöörata.

Ettevõtlussektori vähenevaid investeeringuid võis eelmisel aastal seletada erakordselt depressiivse

väliskeskkonnaga, mis alates 2016. aastast peaks selgelt paranema. Valitsussektori investeeringute

kasvu jätkumist toetab EL 2014-2020 programmperioodi vahendite kasutuselevõtmine.

Eluasemeinvesteeringutel peaks olema tugevasti kasvuruumi seoses elamispinna kvaliteedi

parandamise sooviga, mida saab takistada eelkõige majanduskonjunktuuri oluline halvenemine ja

sellega seotud tagasilöögid tööturul. 2016. aastal võiks investeeringute kasv ületada 2% ning mõne

aasta jooksul kiireneda 5%ni, kuid selle eelduseks on praeguste kasvuprognooside täitumine Eesti

ekspordipartnerite osas.

Koos välisnõudluse tugevnemisega võib oodata kaupade ja teenuste ekspordi kasvule pöördumist

2016. aastal. Valdava osa välisnõudluse kasvu kiirenemisest moodustab Venemaa impordilanguse

pidurdumine; teiste kaubanduspartnerite panus suureneb tagasihoidlikumas ulatuses. Eksport

kasvab sel aastal 1,6%, mis saab olema väiksem kui välisnõudluse suurenemine. Tegu on

globaalsete, Eesti majanduskeskkonnast sõltumatute ebasoodsate teguritega, mis mõjutasid oluliselt

kaupade väljavedu ka eelmisel aastal.

Alates 2017. aastast hakkab globaalne majandusaktiivsus paranema ning seeläbi toob kaasa ka

kaubanduspartnerite kiirema majanduskasvu ning impordinõudluse tugevnemise. Ekspordi kasv

kiireneb sarnases tempos välisnõudlusega, ulatudes 2017. aastal 3,8%ni ning 2018. aastal 4,5%ni.

Impordi kasv kujuneb sel aastal ekspordiga võrreldes tunduvalt kiiremaks, kuna viimased kaks

aastat vähenenud investeeringud peaksid ettevõtete ja valitsussektori toel taastuma.

Pärast möödunud aastal saavutatud kõrgtaset hakkab jooksevkonto ülejääk järgnevatel aastatel

vähenema. 2016. aastal alaneb ülejääk 0,6%ni SKPst ning on valdavalt seotud ettevõtete ja

valitsussektori taastuvate investeeringutega.

Madalate toorainehindade tõttu jääb tarbijahindade (THI) tõus 2016. aastal tagasihoidlikuks,

ulatudes 0,3%ni. Seejärel kiireneb THI kasv 2017. aastal 2,7%ni ja 2018. aastal 2,9%ni. Kui selle

aasta esimesel poolel veavad hinnalangust energiatooted, siis aasta teisel poolel hakkab energia

komponendi negatiivne panus taanduma, tuues kaasa tarbijahindade tõusule pöördumise.

Maksumeetmete mõju suureneb tänavu kütuse, alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäära tõstmise

tulemusena. Teenuste hinnatõus jääb mõõdukaks, mida pidurdab alanenud kütusehindadega

kaasnenud reisijateveo odavnemine ning ka tasuta kõrgharidus. 2017. aastal kiireneb inflatsioon

välistegurite (nafta ja toit) panuse järk-järgulise suurenemise, teenuste hinnatõusu kiirenemise ning

täiendavate aktsiisitõusude tulemusena. Alates järgmisest aastast võib oodata nafta ülepakkumise

järk-järgulist taandumist ja maailmamajanduse tugevnemist ning seeläbi ka toorainete kallinemist,

mistõttu välistegurite mõju inflatsioonile edaspidi suureneb. Kaudsete maksude mõju THI-le on

suurim 2017. aastal, kui see ulatub 0,9%ni.

Tööturu olukorra pingestumine jätkub ning palgasurved püsivad. Hõive kasvas eelmise aasta teisel

poolel suvel oodatust kiiremini ning ulatus aasta kokkuvõttes 2,6%ni. Osaliselt oli hõive kasvu taga

töötamise register, mis suurendas ametlikult töötavate inimeste arvu. Tagasihoidlikemate

majandusarengute tulemusena pöördus hõivatute arv eelmise aasta lõpus siiski langusesse

6

(maksuameti andmetel), mistõttu ootame käesoleval aastal tööpuuduse suurenemist 6,6%ni 2015.

aasta 6,2%lt. Hõive määr on Eestis ajalooliselt kõrgeim (65,2%), mistõttu seab see piirid töötavate

inimeste arvu edasisele kasvule. Seetõttu ootame hõivatute arvu vähenemist tööealise rahvastiku

kahanemise tõttu. Seda kompenseerib osaliselt töövõimereformi rakendumine, mis aitab osalise

töövõimega inimestel tööturule tagasi tulla, pakkudes neile erinevaid aktiveerimismeetmeid. Kuna

võib arvata, et tööturule naasvate töövõimetuspensionäride oskused ei vasta tööturu vajadustele

ning ettevõtete võimekus nende palkamiseks on esialgu madal, siis kaasneb reformiga

esmajärjekorras tööpuuduse suurenemine alates 2017. aastast. Töövõimereformi positiivne mõju

läbi täiendava hõivatute arvu suureneb järk-järgult.

Keskmise palga kasvutempo ei ole vaatamata majanduskasvu aeglustumisele seni oluliselt

muutunud ning kasv püsis 2015. aastal 6% juures. Palgakasv on kiirem keskmisest madalama

palgaga harudes, samuti on aasta jooksul suurenenud palgaarengute erinevused sektorite vahel.

Palgakasv on selgelt ületanud tootlikkuse kasvu ning mõjutanud ettevõtete hinnakonkurentsivõimet

negatiivselt. Samas ei ole kahaneva rahvastiku ning püsiva palgakonkurentsi tõttu naaberriikidega,

peamiselt Soomega, oodata palgasurvete olulist alanemist. Seetõttu eeldame, et käesoleval aastal

palgakulude suhe SKPsse püsib praegusel tasemel, kuid hakkab alanema pikemas perspektiivis,

millele aitavad kaasa ka tööjõumaksude langetused. Reaalpalga kasv aeglustub käesoleval aastal

nominaalpalgast kiiremini inflatsiooni taastumise tõttu.

2016. aasta valitsussektori1 eelarvepuudujääk ulatub prognoosi kohaselt 0,4%ni SKPst.

Peamiseks puudujäägi tekitajaks on keskvalitsus, kuid ka kohalikud omavalitsused jäävad kogu

prognoosiperioodi jooksul prognoositavalt defitsiiti. Keskvalitsuse nominaalset puudu-jääki

põhjustavad põlevkivisektori raskuste tõttu vähenevad dividenditulud ja keskkonnatasud.

Puudujääki vähendavad pensionikulude prognoosi vähenemine ning maksutulude kiirem kasv

otseste maksude parema laekumise tulemusel.

Sotsiaalkindlustusfondid on tänu Töötukassale jätkuvalt ülejäägis (2016. aastal 0,1% SKPst). 2017.

aastal suureneb valitsussektori eelarvepuudujääk 0,5%ni SKPst, kuna keskkonnatasude langus

süveneb veelgi ning aeglustub ka maksutulude kasv. Samuti kahekordistub kohalike omavalitsuste

prognoositav defitsiit tulenevalt valimistega kaasnevast investeerimismahtude kasvust. Järgnevatel

aastatel on oodata valitsussektori eelarvepositsiooni pidevat paranemist ning jõudmist

prognoosiperioodi lõpuks ehk 2020. aastaks 0,8%se ülejäägini SKPst.

2016. aasta maksukoormuseks kujuneb 34,2% SKPst, mis on 0,7% võrra kõrgem kui aasta varem.

Võrreldes 2015. aastaga kasvab kiiresti aktsiisitulu määrade tõstmise tõttu ning ka käibemaksu ja

sotsiaalmaksu laekumise kasv ületab SKP kasvu, mida korrigeeriti allapoole eelmise prognoosiga

võrreldes. Ekspordikeskse majandusstruktuuri puhul ei avaldu aeglustuv nominaalne majanduskasv

üks-üheselt maksulaekumistes. Aastatel 2017–2020 vähendatakse maksumuudatustega tööjõumakse

ja suurendatakse tarbimismakse, kokkuvõttes on maksukoormus sel perioodil keskmiselt 33,4%

SKPst, langedes 2020. aastaks 33,3%le SKPst.

Valitsussektori võlakoormus langes 2015. aasta lõpuks 9,7%ni SKPst, ilma Euroopa

Finantsstabiilsusfondi (edaspidi EFSF) mõjuta aga langes 7,5%le SKPst. Käesoleval ja kahel

järgneval aastal valitsussektori võlakoormus protsendina SKPst suureneb, ulatudes selle aasta

lõpuks prognoosi kohaselt 9,8%ni SKPst ning 2018. aasta lõpuks 10,1%ni SKPst. Seejärel hakkab

võlakoormus ülejäägis eelarvepositsiooni toel vähenema, jõudes prognoosiperioodi lõpuks 2020.

aastal 9,1%ni SKPst.

7

Põhinäitajad 2017–2020

2015

täitmine

2016

eeldatav

täitmine

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

2020

eelarve

Sisemajanduse koguprodukti prognoos

SKP reaalkasv (protsenti) 1,1 2,0 3,0 3,3 3,0 2,8

SKP püsivhindades (mld eurot) 17,6 17,9 18,5 19,1 19,7 20,2

SKP nominaalkasv (protsenti) 2,5 4,1 5,9 6,3 6,0 5,7

SKP jooksevhindades (mld eurot) 20,5 21,3 22,6 24,0 25,4 26,9

Hindade prognoos

Tarbijahinnaindeks (protsenti) -0,5 0,3 2,7 2,9 2,8 2,8

Tööturu prognoos(15–74-aastased)

Tööhõive (tuh inimest) 640,9 635,2 634,8 633,2 631,8 631,7

Tööhõive kasv (protsenti) 2,6 -0,9 -0,1 -0,3 -0,2 0,0

Tööhõive kasv tööhõivereformita (protsenti) -0,2 -0,5 -0,5 -0,5

Tööpuuduse määr (protsenti) 6,2 6,6 7,6 8,8 9,7 9,8

Tööpuuduse määr töövõimereformita

(protsenti)

6,4 6,4 6,4 6,4

Keskmise palga reaalkasv (protsenti) 6,5 4,5 2,0 2,5 2,9 2,6

Keskmine palk (eurot) 1 065 1 117 1 170 1 234 1 305 1 376

Keskmise palga nominaalkasv (protsenti) 6,0 4,9 4,7 5,5 5,7 5,5

3. Konsolideerimisgrupi tähtsamad finantsnäitajad

Konsolideerimisgruppi kuuluvad:

1. Konsolideeriv üksus Haljala Vallavalitsus

2. Konsolideeritud üksus Aktsiaselts Haljala Soojus.

Haljala Vallavalitsuse kui konsolideeriva üksuse koosseisu kuulub ametiasutus Haljala

Vallavalitsus ja neli hallatavat asutust:

Haljala Gümnaasium;

Haljala Lasteaed Pesapuu;

Haljala Rahvamaja;

Haljala Vallaraamatukogu.

Konsolideeritud üksus Aktsiaselts Haljala Soojus on Haljala valla valitseva mõju all, sest

Vallavalitsusele kuulub 100 % aktsiatest. AS Haljala Soojus põhitegevusalaks on soojusenergia

tootmine, vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine.

Konsolideerimisgrupi tähtsamad finantsnäitajad 2012 kuni 2015 (tuhandetes eurodes) 2012 2013 2014 2015

Bilansi näitajad

Varad aasta lõpus 17 618 19 515 18 546 18 135

Kohustused aasta lõpus 1 021 969 810 848

Netovara aasta lõpus 16 597 18 546 17 736 17 287

Tulemiaruande näitajad

Tegevustulud 3 517 5 142 2 848 3 162

Tegevuskulud -2 686 -3 468 -3 651 -3 625

Tulem 818 1 664 -812 -470

Muud näitajad

8

Põhivarainvesteeringute maht 926 2584 58 514

Likviidsus* 1,06 1,11 1,63 1,61

Lühiajaline maksevõime** 1,82 1,92 2,18 2,31

Kohustuste osakaal varadest 0,06 0,05 0,04 0,05

Laenukohustuste osakaal varadest 0,03 0,03 0,03 0,03

Piirmäärade täitmine arvestusüksuse

konsolideeritud näitajate alusel

Põhitegevuse tulem*** 210 249 181 332

Netovõlakoormus**** 12 63 -166 -88

Piirmäärade täitmine konsolideerimata

näitajate alusel ( Haljala Vallavalitsus)

Põhitegevuse tulem*** 154 225 122 272

Netovõlakoormus**** -24 34 -70 -54

* Likviidsus: likviidsed varad jagatud lühiajaliste kohustustega. Likviidsus on võime tasuda igal

vajalikul hetkel oma maksekohustusi.

Likviidsuse näitajad on:

alla 0,3 nõrk ;

0,3 - 0,99 rahuldav ;

üle 1,0 hea.

Likviidsus näitab, kui palju puhastatud eelarve tuludest on keskmiselt vabade vahenditena olemas.

Liiga väikese näitaja korral on omavalitsusel raskusi eelarves ettenähtud kulutusi teha, liiga suure

näitaja korral on aga tegemist ebaefektiivse finantsjuhtimisega. Konsolideerimisgrupi likviidsuse

näitaja oli 2015. aastal 1,61. Konsolideerimisgrupi 2015. aasta likviidsuse näitaja on hea.

**Lühiajaline maksevõime: käibevara jagatud lühiajalised kohustused. Arvutatakse varudeta

käibevara ja lühiajaliste kohustuste suhtena. Iseloomustab konsolideerimisgrupi lühiajalist

maksevõimet.

Lühiajalise maksevõime näitajad on:

0,3 -0,59 nõrk;

0,6 – 0,89 rahuldav;

üle 0,9 hea.

Haljala valla konsolideerimisgrupi näitaja on 2015. aastal 2,31. Võrreldes 2014. majandusaastaga

on näitaja suurenenud.

Konsolideerimisgrupi 2015. aasta lühiajalise maksevõime näitaja on hea.

***Põhitegevuse tulem: põhitegevuse tulude ja kulude vahe.

Põhitegevuse tulemi lubatav väärtus aruandeaasta lõpu seisuga peab võrduma nulliga või olema

positiivne. Eelarvestrateegia perioodil võib kahel mittejärjestikusel aastal kavandada kohaliku

omavalitsuse üksuse ja tema arvestusüksuse põhitegevuse tulemit lubatavast väärtusest väiksemana.

Konsolideerimisgrupi 2015.aasta põhitegevuse tulem on 332 tuhat eurot ja tulem on

positiivne.

**** Netovõlakoormus: võlakohustuste (võetud laenud, kapitalirendikohustused ja muud bilansis

kajastatud kohustused) suuruse ja likviidsete varade (raha, pangakontodel olevad vahendid,

rahaturu- ja intressifondide aktsiad ja osakud ning soetatud võlakirjad) kogusumma vahe.

9

Seisuga 31.12.2015 moodustasid Haljala Vallavalitsuse laenukohustused kokku 309 450 eurot,

mille lisandub 14 950 eurot toetusteks saadud ettemaksetest. Kokku moodustavad Vallavalitsuse

võlakohutused 324 400 eurot, kuid samal ajal oli Vallavalitsuse pankade kontodel ja vallavalitsuse

kassas kokku 377 921 eurot vabu vahendeid.

AS Haljala Soojuse pikaajalise laenu kohustused moodustasid seisuga 31.12.2015 237 356 eurot,

pangakontol ning kassas oli 271 388 eurot vabu vahendeid.

Konsolideerimisgrupi võlakohustuste kogusumma moodustab 561 756 eurot ja likviidsete varade

kogusumma 649 309 eurot.

Konsolideerimisgrupi 2015. aasta netovõlakoormus moodustab „miinus“ 88 tuhat eurot ehk

likviidsete varade väärtus ületab võlakohustusi 88 tuhande euro võrra.

4. Ülevaade konsolideerimisgrupi arengusuundadest

Haljala valla arengukavas 2016 - 2030 toodud arengustrateegia kohaselt on Haljala vald aastal 2030

jätkusuutliku elukeskkonnaga, haritud ja tervete elanikega piirkond, kus peetakse oluliseks

kogukonnatunnet, rikkalikku rahvakultuuripärandit ja avatust ettevõtlusele.

Arengukava määratleb valla arengu eesmärgid teemavaldkondadena ja aastal 2030 on Haljala vald:

kultuuriliselt aktiivse kogukonnaga vald, kus igaühel on võimalus sportlikuks või harivaks

ajaveetmiseks - sellise keskkonna loomiseks arvestatakse lasteaia ning üldhariduse määrava

rolliga;

toimiva hoolekandesüsteemiga vald pakkudes elanikele turvalist elukeskkonda;

meeldiva elukeskkonnaga, korrastatud ja kaasaegse taristuga vald, kus järgitakse säästva

arengu põhimõtteid;

aktiivsete kodanikuühendustega, kõrge tööhõivega, soodsa ettevõtluskeskkonnaga,

väljakujunenud elamu-, teenindus-, põllumajandus-, tööstus-, ning puhke ja

turismipiirkondadega vald;

5. Konsolideerimisgrupi põhitegevuse tulud 2017 - 2020

Kohaliku omavalitsuste sissetulekud tulevad maksudest, toetustest, teenuste müügist ja muudest

tuludest. Riigieelarvest eraldatud riiklike maksutulude (tulumaks ja maamaks) ning tasandus- ja

toetusfondi ühtne eesmärk on tagada kohalikele omavalitsustele piisavad vahendid kohalike elu

küsimuste üle iseseisvalt seaduste alusel otsustamiseks. Üle poole kohalike omavalitsuste

kogusissetulekutest moodustab nende elanike makstud füüsilise isiku tulumaks (osa sellest laekub

riigile). Maamaks laekub kogu ulatuses kohalikesse eelarvetesse. Riiklike maksude kõrval võib

omavalitsus kehtestada oma territooriumil ka kohalikke makse (nt reklaamimaks, parkimistasu), aga

nende osakaal kohalikus eelarves on väike. Tasandusfond on mõeldud valdade ja linnade

eelarveliste võimaluste ühtlustamiseks. Toetusfond koosneb valdkondlikest toetusliikidest,

võimaldades katta õpetajate tööjõukulusid, tagada koolilõunat, maksta toimetulekutoetusi ja

vajaduspõhist peretoetust ning hooldada kohalikke teid. Lisaks on kohalikel omavalitsustel

võimalus taotleda projektipõhiselt toetust mitmest meetmest.

10

5.1. Konsolideeriva üksuse põhitegevuse tulud 2017-2020

Haljala valla põhitegevuse tulud koosnevad:

Maksutuludest;

Tulud kaupade ja teenuste müügist;

Saadavad toetused tegevuskuludeks;

Muudest tegevustuludest.

Maksutulud koosnevad:

Üksikisiku tulumaksust;

Maamaksust;

Reklaamimaksust.

Üksikisiku tulumaks on kohalike omavalitsuste olulisimaks tuluallikaks. Üksikisiku tulumaksust

laekub alates 2014. aastast 11,60% rahvastikuregistrisse kantud aadressiandmete alusel isiku

elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele.

Seisuga 01. jaanuar 2012 elas rahvastikuregistri andmetel Haljala valla haldusterritooriumil 2 725

elanikku, seisuga 01. jaanuar 2016 moodustas elanike registrisse kantute arv 2 500 elanikku.

Haljala valla elanike vanuseline struktuur

Elanike vanuseline struktuur

Elanike arv

seisuga

01.01.2012

Elanike

arv seisuga

01.01.2013

Elanike

arv seisuga

01.01.2014

Elanike arv

seisuga

01.01.2015

Elanike arv

seisuga

01.01.2016

Lapsed 0-6 aastat 200 198 187 180 174

Lapsed 7 - 18 aastat 347 325 305 299 300

Tööealised 19 - 64 aastat 1 763 1 749 1 682 1 639 1 580

Vanurid 65…. aastat 415 424 433 446 446

KOKKU 2 725 2 696 2 607 2 564 2 500

Allikas: Rahandusministeerium Riigiraha – KOV finantsandmed

Ajavahemikus 01. jaanuar 2012 kuni 01. jaanuar 2016 on valla elanikkond vähenenud 225 elaniku

võrra. Laste arv vanusegrupis 0-6 aastat on vähenenud 26 võrra ja vanusegrupis lapsed 7-18 aastat

on vähenenud 47 võrra. Vanusegrupis tööealised 19-64 on vähenemine 183 isiku võrra.

Vanusegrupp vanurid 65 - … aastat on vaadeldavas ajavahemikus suurenenud 31 isiku võrra.

Elanikkonna arvu vähenemise põhjusteks on sündivuse langus, vabariigisisesed siirded kui ka

siirded väljapoole Eestit (elu- ja töökoha vahetused). Perede lahkumine tähendab maksumaksjate

lahkumist ja valla tulude vähenemist. Tööealiste arvu vähenemise oluliseks põhjuseks on ka isikute

jõudmine pensioniikka. Vanurite 65 - … aastat arvu suurenemine on seotud elanikkonna üldise

vananemisega ja eluea tõusuga.

Üksikisiku tulumaksu laekumise prognoos aastateks 2017 - 2020 põhineb eelnevate aastate tegelikel

näitajatel ja riigi 2016.aasta kevadisel majandusprognoosil.

Aluseks on võetud järgmised põhinäitajad:

Maksumaksjate arv;

Maksumaksjate arvu muutused protsentides;

Väljamaksed füüsilistele isikutele kokku eurodes;

Sissetuleku kasv protsentides;

11

Tulumaksu laekumine eurodes;

Tulumaksu laekumise ja sissetulekute suhe protsentides.

Üksikisiku tulumaksu laekumise planeerimine aastateks 2017 -2020

2015

täitmine

2016 eeldatav

täitmine

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

2020

eelarve

Maksumaksjate arv 1 201 1 155 1 154 1 149 1 142 1 142

Maksumaksjate arvu muutus

protsentides 4,5 -0,7 -0,1 -0,3 -0,2 0,0

Väljamaksed füüsilistele

isikutele kokku eurodes 13 266 333 13 577 500 14 200 000 15 100 000 15 900 000 16 800 000

Sissetuleku

(keskmise nominaalpalga )

kasv protsentides 10,2% 1,15% 4,7% 5,5% 5,7% 5,5%

Tulumaksu laekumine

eurodes 1 557 146 1 575 000 1650 000 1 750 000 1 850 000 1 950 000

Tulumaksu laekumise ja

sissetulekute suhe

protsentides 11,60% 11,60% 11,60% 11,61% 11,61% 11,61%

Aastatel 2017 - 2020 prognoositava maksumaksjate arvu muutuse alusena on kasutatud riigi

2016.aasta kevadises majandusprognoosis toodud tööhõive muutuse näitajaid.

2017 prognoos -0,1%;

2018 prognoos -0,3%;

2019 prognoos -0,2%;

2020 prognoos 0,0%.

Seisuga 31. juuli 2016 oli Haljala vallas ametlikult registreeritud 19 töötut.

Sissetuleku kasvu prognoosimisel aastatel 2017 -2020 on kasutatud riigi 2016.aasta kevadise

majandusprognoosi keskmise nominaalpalga kasvu protsente.

2017 prognoos 4,7%;

2018 prognoos 5,5%;

2019 prognoos 5,7%;

2020 prognoos 5,5%

Tulumaksu laekumise ja sissetulekute suhte aluseks on kehtivad eralduste määrad. Alates

2014.aastast 11,60%.

Rahandusministeerium on 2016.aasta juulis esitanud eelnõu „Maamaksuseaduse ja

tulumaksuseaduse muutmise seadus“. Menetletava eelnõuga muudetakse maamaksuseadust

tulumaksuseadust.

Tulumaksuseaduse muudatus on:

nähakse ette eelnõuga tehtavate muudatuste tagajärjel KOVile maamaksust saamata jäänud

tulu kompenseerimine. Kehtiva TuMS § 5 lõike 1 punkti 1 kohaselt laekub maksumaksja

elukohajärgsele KOVile 11,60% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust.

Muudatusega suurendatakse alates 2018. aasta 1. jaanuarist KOVile laekuva tulumaksu osa

0,01 protsendipunkti võrra 11,61%-ni.

Maamaksuseaduse olulisemad muudatused on:

Õigusselguse huvides täiendatakse MaaMSi sättega, mille kohaselt summeeritakse

maatükkide eest tasumisele kuuluvad maamaksusummad, kui maksumaksjale kuulub mitu

või ta kasutab mitut ühe KOVi territooriumil asuvat maatükki. Edaspidi on see aluseks

maksuhaldurile alla 5 euro suuruste maamaksusummade summeerimiseks lahustükkide

12

puhul. Kui kõikide maamaksu subjektile kuuluvate ning ühe KOVi territooriumil asuvate

lahustükkide maksusumma kokku on alla 5 euro, siis nende eest maamaksu ei määrata.

vabastatakse liitsihtotstarbega maal eluruumides elavad MaaMS-is sätestatud tingimustele

vastavad elanikud maamaksust lisaks maa elamumaa sihtotstarbe või maatulundusmaa

õuemaa kõlviku osale ka maa teiste sihtotstarvete osade eest.

antakse KOVile õigus laiendada MaaMS-is sätestatud tingimustele vastavatele ühis- või

kaasomanikele rakendatavat maksusoodustuse ulatust tiheasustusega alal kuni 0,15 ha ning

hajaasustusega alal kuni 2 ha (ühe ühis- või kaasomaniku kohta). Lisatava sätte kohaselt

saab KOV täiendavalt maamaksust vabastada maa ühis- või kaasomanikud üksnes maa osas,

mille sihtotstarve või üks sihtotstarvetest on elamumaa või maatulundusmaa õuemaa

kõlviku osas.

Seletuskirja kohaselt mõjutab eelnõu KOVi kulusid ja tulusid. KOVidel väheneb liitsihtotstarbega

maal asuvates eluruumides elavate elanike maamaksuvabastuse laiendamise tulemusena

maamaksust laekuv tulu ca 0,7 mln eurot, kuid KOVile laekuva tulumaksu määra tõstmisega

suurenevad nende laekumised 2018. aastal kokku ca 0,8 mln eurot.

Maamaks on riiklik maks, mis laekub 100%-liselt kohaliku omavalitsuse üksustele. Maamaksu

määra on kohalikel omavalitsustel õigus ise kehtestada etteantud vahemiku piires. Üldmaa osas 0,1

- 2,5 protsenti ja põllumajandusliku maa osas 0,1 - 2,0 protsenti maa maksustamise hinnast aastas.

Haljala valla haldusterritooriumil kehtib alates 01. jaanuarist 2006 ühtne maksumäär 2,5 protsenti

maa maksustamishinnast aastas välja arvatud põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva

haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määr, milleks on 1,2 protsenti maa

maksustamishinnast aastas.

Alates 01. jaanuarist 2016 kehtib Haljala valla põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva

haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määr, milleks on 1,6 protsenti maa

maksustamishinnast aastas. Maamaksu määra tõus 0,4% võrra suurendab laekumist hinnanguliselt

7 500 euro võrra.

Alates 01. jaanuarist 2017 tõuseb põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa

ja loodusliku rohumaa maamaksu määr 2,0 protsendini maa maksustamishinnast aastas ja

laekumine maamaksust suureneb võrreldes 2016.aastaga veel ca 7 500 euro võrra.

Alates 2013. aastast vähenes maamaksu laekumine, sest jõustus üldine vabastus elamumaale.

Elamu- ja õuemaade puhul näeb seadus ette alates 2013. aastast üldise maksuvabastuse. Maamaksu

tasumisest on vabastatud maa omanik tema omandis oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa

kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku

omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud

alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht

vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Kohalik omavalitsusüksus võib

täiendavalt vabastada maamaksust riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saaja tema

kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas,

alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga

maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 ha ulatuses. Kohalik

omavalitsusüksus võib täiendavalt vabastada maamaksust represseeritu ja represseerituga

võrdsustatud isiku okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse mõistes tema kasutuses

oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas.

Maamaksu laekumine 2017 – 2020 (eurodes) Tulu liik 2015

täitmine

2016 eeldatav

täitmine

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

2020

eelarve

Maamaksu laekumine 67 972 72 500 80 000 80 000 80 000 80 000

13

Reklaamimaks

Kohalikele omavalitsustele on jäetud õigus otsustada kohalike maksude kehtestamise vajalikkuse

üle. Kohalike maksude maksumäärade kehtestamise otsustab lähtuvalt seaduses antud piirmääradest

ja tingimustest valla- või linnavolikogu. Haljala vallas on kehtestatud reklaamimaks. Haljala

Vallavolikogu 21. detsember 2010 määrus nr 30 „Reklaamimaks Haljala vallas“ sätestab

reklaamimaksu kehtestamise, selle maksmise korra ning reklaami paigaldamisele esitatavad

nõuded. Reklaamimaksu määr reklaami ühe ruutmeetri kohta on 2 eurot kuus.

Reklaamimaksu laekumine 2017 – 2020 (eurodes) Tulu liik

2015

täitmine

2016

eeldatav

täitmine

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

2020

eelarve

Reklaamimaksu

laekumine eurodes

2 704 3 000 3 000 3 000 3 000 3 000

Maksutulude laekumine 2017 – 2020 (eurodes) Tulu liik

2015

täitmine

2016

eeldatav

täitmine 2017 eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

2020

eelarve

Üksikisiku tulumaks 1 557 146 1 575 000 1 650 000 1 750 000 1 850 000 1 950 000

Maamaks 67 972 72 500 80 000 80 000 80 000 80 000

Reklaamimaks 2 704 3 000 3 000 3 000 3 000 3 000

KOKKU 1 627 822 1 650 500 1 733 000 1 833 000 1 933 000 2 033 000

Tulud kaupade ja teenuste müügist

Riigilõivudest;

Tulud kaupade ja teenuste müügist.

Riigilõivudest

Kohalikule omavalitsusele laekub riigilõivudest tulu peamiselt väljastatud ehitus- ja kasutuslubade

eest. Riigilõivumäärad on kehtestatud Riigilõivuseadusega. Alates 01. juulist 2015 jõustus uus

ehitusseadustik, planeerimisseadus ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus.

Muutusid ka riigilõivumäärad, mis on toonud kaasa laekumise olulise vähenemise.

Seisuga 30. juuni 2016 on riigilõivudest laekunud vaid 1 468 eurot, mis moodustab planeeritud

laekumisest 9 000 eurot 16,3%. Seisuga 30. juuni 2015 moodustas laekumine riigilõivudest 7 501

eurot ja 2015.aasta tegelik laekumine kokku 9 477 eurot.

Tulud kaupade ja teenuste müügist

Antud tululiigi moodustavad ametiasutuse ja hallatavate asutuste majandustegevusest saadavad

tulud. Vabade õpilas- ja lasteaiakohtade täitmiseks osutavad Haljala Gümnaasium ja Haljala

Lasteaed koolitusteenust teiste kohalike omavalitsuste õpilastele ja lasteaiaealistele lastele.

Seisuga 10. juuni 2016 õppis Haljala Gümnaasiumis 42 õpilast ja Haljala Lasteaias 12 last teistest

omavalitsustest. Teised omavalitsused osalevad kooli ja lasteaia tegevuskulude katmisel.

2016.aastal on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kooli õppekoha tegevuskulu piirmääraks 87

eurot ühe kuu kohta. Haljala Lasteaias on 2016.aastal ühe õppekoha tegevuskulu maksumuseks

kinnitatud tavarühmas 247 eurot kuus ja tasandusrühmas 327 eurot kuus. Haljala Lasteaia

majandustegevusest laekub tulu vanemate poolt kaetavast osast, mille tasumääraks on alates 01.

septembrist 2015 kehtestatud 26 eurot kuus. Haljala valla elanike registrisse kantud laste ja nende

vanemate suhtes diferentseeritakse tasumäärasid järgmiselt: vähendatakse vanemate poolt kaetava

osa suurust 50 protsendi võrra teise lapse kohta, kui perest käib korraga lasteaias kaks last ja

vabastatakse vanemate poolt kaetava osa tasumisest 100 protsendi ulatuses kolmas ja iga järgmine

ühest perest lasteaias käiv laps.

14

Alates 01. jaanuarist 2014 kaetakse Haljala valla elanike registrisse kantud laste toidukulud 100

protsendi ulatuses valla eelarvest. Teistest omavalitsustest käivatele lastele eelpool toodud

soodustus ei kehti. Toidupäeva maksumuseks on alates 01. septembrist 2015 kinnitatud 2,10 eurot

ühe toidupäeva eest. Haridusasutuste majandustegevusest laekuv tulu moodustab kaupade ja

teenuste müügituludest 80-90 protsenti.

Lisaks haridusasutuste majandustegevusest saadavale tulule laekub tulu ka Haljala Rahvamaja ja

Haljala Gümnaasiumi võimla tasulistest teenustest ning elu- ja mitteeluruumide rentimisest.

Seisuga 30. juuni 2016 moodustas tegelik laekumine kaupade ja teenuste müügist 90 891 eurot sh

haridusasutuste majandustegevusest 77 249 eurot.

2017 kuni 2020 tulud kaupade ja teenuste müügist on planeeritud 2016 .aasta kinnitatud eelarve

tasemel.

Tulud kaupade ja teenuste müügist 2017 -2020 (eurodes)

2015

täitmine

2016

eeldatav

täitmine

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

2020

eelarve

Riigilõivu laekumine 9 477 9 000 3 000 3 000 3 000 3 000

Kaupade ja teenuste

müük

167 945 159 000 160 000 160 000 160 000 160 000

KOKKU 177 422 168 000 163 000 163 000 163 000 163 000

Saadavad toetused tegevuskuludeks

Tasandusfond;

Toetusfond;

Muud saadud toetused tegevuskuludeks.

Tasandusfond

Tasandusfondi eraldamise aluseks on arvestusliku keskmise tegevuskulu ja arvestuslike tulude

vahe. Vahe kaetakse koefitsiendiga . Koefitsiendi suuruseks on 2003. aastast olnud 0,9 ehk

tasandatakse 90% arvestuslike tulude ja kulude vahest.

Arvestuslik keskmine tegevuskulu

Arvestuse aluseks on parameetrite hinded (ühiku maksumus) eurodes: ühe lapse, kooliealise,

tööealise, vanuri, arvestusliku teepikkuse ja hooldatava või hooldajateenust saava puudega isiku

kohta.

Kulude parameetrid 2015 2016

2017

prognoos

2017

prognoos

2018

prognoos

2019

prognoos

Laste arv vanuses 0-6 1 232 1 325 1 392 1 453 1 517 1 589

Laste arv vanuses 7-18 980 1 054 1 107 1 156 1 207 1 264

Tööealiste arv vanuses 19-64 406 437 459 479 500 524

Vanurite arv vanuses alates 65 589 634 666 695 726 760

Hooldatavate ja hooldajateenusele

suunatud isikute arv 649 649 649 649 649 649

Kõvakattega maanteed 1 089 1 172 1 231 1 285 1 342 1 405

Kõvakatteta maanteed 197 212 223 232 243 254

Kõvakattega tänavad 3 101 3 336 3 504 3 658 3 818 4 000

Kõvakatteta tänavad 197 212 223 232 243 254

Arvestuslik keskmine tegevuskulu saadakse statistiliste näitajate ning ühiku maksumuse korrutiste

summeerimisega.

15

Kulude parameetrid 2015 2016

2017

prognoos

2017

prognoos

2018

prognoos

2019

prognoos

Laste arv vanuses 0-6 187 174 171 168 165 162

Laste arv vanuses 7-18 305 300 295 290 285 280

Tööealiste arv vanuses 19-64 1 682 1580 1553 1526 1 499 1 473

Vanurite arv vanuses alates 65 433 446 438 430 423 416

Hooldatavate ja hooldajateenusele

suunatud isikute arv 34 34 34 34 34 34

Kõvakattega maanteed 8 9 9 9 9 9

Kõvakatteta maanteed 77 76 76 76 76 76

Kõvakattega tänavad 6 5 5 5 5 5

Kõvakatteta tänavad 4 4 4 4 4 4

Elanike arvud 1. jaanuar 2015 ja 1. jaanuar 2016 pärinevad rahvastikuregistrist. Üle 18-aastastest

võetakse arvesse Eesti kodakondsust tõendava dokumendiga või kehtiva elamisloaga isikud. Seoses

Euroopa Liidu kodaniku seaduse jõustumisega 2006. aasta 1. augustil ei pea Euroopa Liidu

kodanikud omama Eestis elamiseks elamisluba, vaid nad omandavad rahvastikuregistris elukoha

registreerimisega tähtajalise elamisõiguse.

Kohalike maanteede ja tänavate pikkuse andmed on võetud riiklikust teeregistrist seisuga 1. jaanuar.

Tasandusfondi arvestustes on kohalikud teed jaotatud katte järgi kõvakattega ja mitte-kõvakattega

tänavateks ja maanteedeks. Lisaks kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluvatele teedele võetakse

arvesse valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel avalikuks

kasutamiseks määratud erateed. Teeseaduse § 5 lõikega 4 ja §-ga 6 defineeritakse mõisted

järgmiselt:

jalakäijate liiklemiseks.

Kõvakattega teedena käsitletakse teid, mis on tsementbetooni, asfaltbetooni, mustkatte, tuhkbetooni

või muu sillutisega, ning pinnatud kruusateid. Katteta on killustikuga kaetud tee, kruusatee või

pinnastee. Märkimata katteliigiga on katteta teed. Pikkuse arvestamisel on erinevatele teetüüpide

kehtestatud järgmised osakaalud: kõvakattega tänavad 0,74, kõvakattega maanteed 0,26 ning mitte-

kõvakattega maanteed ja tänavad 0,047.

Hooldatavate ja hooldajateenusele suunatud isikute arv on saadud täiskasvanud puuetega inimeste

hoolekande aruandest. Kui inimene on suunatud korraga teenusele ning talle on määratud ka

hooldaja, siis võetakse ta arvesse siinkohal ühel korral.

Arvestuslikud tulud

2016.aasta arvestuslike tulude arvutamise aluseks on 2013 kuni 2015 laekunud üksikisiku tulumaks

ja arvestuslik maamaks (2015. aasta keskmiste määradega).

Eelarvestrateegia tegemisel on võimalik abivahendina kasutada tasandusfondi prognoosimise tabelit

perioodi 2017-2020 kohta. Tabel aitab prognoosida tasandusfondi suurust juhul, kui toetuse

arvestusmetoodika ei muutu ja asub Rahandusministeeriumi kodulehel.

Tasandusfond 2017 – 2020 (eurodes) Eelarveaasta Arvestuslikud tulud

kokku

Arvestuslikud kulud

kokku

Tulu- ja

kuluvajaduse vahe

Eelarvete

tasandusfondid

koefitsiendiga 0,9*

2015 täitmine 1 380 269 1 519 521 139 252 125 327

2016 eeldatav

täitmine 1 499 938 1 586 388 86 450 77 805

2017 eelarve 1 569 991 1 637 877 67 886 61 098

2018 eelarve 1 642 872 1 680 256 37 385 33 646

2019 eelarve 1 718 943 1 723 885 4 942 4 448

2020 eelarve 1 813 943 1 774 860

16

Toetusfond

Toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord määratakse riigieelarve

seadusega järgmiste kulude katmiseks:

Kohalike teede korrashoiuks;

Hariduskulude toetuseks;

Sotsiaaltoetusteks;

Sündide ja surmade registreerimisega seotud kulude hüvitamiseks.

Kohalike teede korrashoiuks

Kohalike teede korrashoiuks eraldatakse vahendid arvestuslike kilomeetrite alusel. 2015.aastal

eraldati kohalike teede korrashoiuks 75 126 eurot ja ühe arvestusliku km kohta moodustas toetuse

määr ca 561 eurot. 2016.aastal eraldati kohalike teede korrashoiuks 89 237 eurot ja ühe arvestusliku

km kohta moodustas toetuse määr ca 673 eurot.

Kohalike teede korrashoiuks eraldatud toetused 2015 ja 2016 ( eurodes) Aastad

2015 75 126

2016 89 237

2016.aastal suurenes eraldis võrreldes 2015.aastaga 18,8%. Perioodi 2017 kuni 2020 prognoosi

aluseks on kohalike omavalitsuste survel saavutatud riigipoolse eraldise igaaastane suurendamine ja

eraldisi on igal aastal suurendatud ca 18 protsendi võrra.

Hariduskulude toetuseks

Üldhariduskoolide pidamiseks antavat toetust antakse kohaliku omavalitsuse üksustele

üldhariduskoolide õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ja täienduskoolituseks,

õppevahenditeks, koolilõunaks ja investeeringuteks. Õpetajate tööjõukulude toetuse arvutamiseks

korrutatakse õpilaste arv kohaliku omavalitsuse üksuse põhise koefitsiendiga ja konkreetseks

eelarveaastaks planeeritud arvuga – 2015.aastaks 1 157 eurot ja 2016.aastaks 1 229,18 eurot.

Õpilaste arvu aluseks oli 2015.aasta toetuste jagamisel õpilaste arv seisuga 10. november 2014 -

274 õpilast ja 2016.aasta toetuste jagamisel õpilaste arv seisuga 10. november 2015 - 254 õpilast.

Saadud korrutis korrutatakse gümnaasiumiastmes täiendava koefitsiendiga.

Õpetajate tööjõukulude toetust kasutatakse eraldi põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töö

tasustamiseks. Kohaliku omavalitsuse üksus võib põhikooli õpetajate tööjõukulude toetust kasutada

gümnaasiumiastme õpetajate töö tasustamiseks volikogu iga-aastase otsuse alusel. Otsuses

põhjendatakse, kui suures ulatuses ja millistest kohaliku omavalitsuse üksuse koolivõrgu

kujundamise otsustest tulenevatel asjaoludel kaetakse gümnaasiumiastme õpetajate tööjõukulusid

põhikooli õpetajate tööjõukulude toetuse arvelt.

Direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude toetuseks antakse 92 eurot õpilase kohta. Toetust

kasutatakse direktorite, õppealajuhatajate või õpetajate tööjõukuludeks. Õpetajate, direktorite ja

õppealajuhatajate täienduskoolituse toetuseks antakse 12 eurot õpilase kohta. Kui õpetajate,

õppealajuhatajate ja direktorite täienduskoolituse vajadus on kaetud, võib toetust kasutada nende

tööjõukuludeks.

Õppevahendite toetuseks antakse 57 eurot õpilase kohta.

Investeeringute toetuseks eraldati 2015.aastal 19,7 eurot õpilase kohta. Toetust ei anta koduõppel

olevate õpilaste eest. 2016.aastal investeeringute toetuseks vahendeid ei eraldatud!

Koolilõuna toetust antakse 136,5 eurot statsionaarse õppe õpilase kohta.

17

Hariduskulude katmiseks eraldatud toetused 2015 ja 2016 (eurodes) 2015 2016

Põhikooli õpetajate tööjõukuludeks 327 743 355 125

Gümnaasiumiastme õpetajate tööjõukuludeks 62 057 35 794

Direktori ja õppealajuhataja tööjõukuludeks 32 315 32 315

Õpetajate ja juhtide täienduskoolituse kuludeks 4 011 4 011

Õppekirjanduseks 15 618 14 478

Investeeringuks 5 398

Koolilõunaks 37 401 34 535

KOKKU 484 543 476 258

Sotsiaaltoetusteks

Toimetulekutoetuseks määratud vahendid;

Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuseks määratud vahendid;

Vajaduspõhise peretoetuse maksmise kulude hüvitamiseks määratud vahendid.

2015. ja 2016.aastal määrati sotsiaaltoetusi järgmiste tingimuste kohaselt:

Toimetulekutoetuse maksmise hüvitise arvutamiseks lahutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse

jooksvale aastale eelnenud aasta toimetulekutoetuse maksmise kuludest eelmistel aastatel saadud

toimetulekutoetuse vahendite jääk. Kui eelarveaastal on suurenenud toimetulekupiir, võetakse selle

mõju arvesse hüvitise jaotamisel.

Rahandusministeerium jälgib jooksvalt toimetulekutoetuse maksmise hüvitise kasutamist. Kui

rohkem kui ühel kohaliku omavalitsuse üksusel toimetulekutoetuse maksmise hüvitise aasta alguse

jäägist ja jooksval aastal juurde antud vahenditest toetuse maksmiseks aasta lõpuni ei piisa, on

Rahandusministeeriumil õigus ette valmistada ja Vabariigi Valitsusele otsustamiseks esitada

korraldus täiendavate vahendite andmiseks eeldatava puudujäägi ulatuses. Täiendavate vahendite

andmisel võetakse arvesse iga kohaliku omavalitsuse üksuse kulude muutust eelneva eelarveaastaga

võrreldes ja toimetulekutoetuse väljamaksmiseks kasutada olevate vahendite mahtu.

Kui kohaliku omavalitsuse üksusel lõigete 1 ja 2 alusel antud vahenditest ning eelmistel aastatel

toimetulekutoetuse maksmiseks saadud vahendite jäägist toimetulekutoetuse maksmiseks ei piisa,

võib ta esitada täiendavate vahendite saamiseks taotluse Rahandusministeeriumile.

Rahandusministeerium kontrollib lõike 3 alusel esitatud taotluse põhjendatust, analüüsib vahendite

kasutamist jooksval ja kahel eelneval aastal ning valmistab 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest

arvates ette eelnõu täiendava hüvitise andmiseks. Rahandusministeeriumil on õigus põhjendamata

taotlused kohaliku omavalitsuse üksusele tagastada.

Sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetus jaotatakse järgmiselt:

1) sotsiaalteenuste arendamise ja täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise toetuseks antakse 350 eurot

iga kohaliku omavalitsuse üksuse kohta ning eelarveaastaks määratud summa jaotatakse

proportsionaalselt eelarveaastale eelneval aastal toimetulekutoetust saanud perekondade arvuga;

2) puuetega laste hooldamise toetus jaotatakse proportsionaalselt nende laste arvuga, kelle

hooldamise eest maksti toetust eelarveaastale eelnenud aasta lõpu seisuga;

3) toimetulekutoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitiseks antakse igale kohaliku

omavalitsuse üksusele jooksvale aastale eelneval aastal esitatud toimetulekutoetuse taotluse kohta

3,91 eurot;

Kohaliku omavalitsuse üksus võib sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetust kasutada

sotsiaaltoetuste arendamise ja käivitamise kuludeks, täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks ja

sotsiaaltoetuste maksmise või sotsiaalteenuste osutamise korraldamisega seotud kuludeks.

Vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitise arvutamiseks lahutatakse kohaliku omavalitsuse

üksuse eelneva aasta vajaduspõhise peretoetuse maksmise kuludest eelmistel aastatel vajaduspõhise

18

peretoetuse maksmiseks saadud vahendite jääk. Kui eelarveaastal on muudetud vajaduspõhise

peretoetuse makseid mõjutavaid määrasid, võetakse selle mõju arvesse hüvitise jaotamisel.

Vajaduspõhise peretoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitiseks antakse igale kohaliku

omavalitsuse üksusele jooksvale aastale eelneval aastal esitatud vajaduspõhise peretoetuse taotluse

kohta – 25.aastal 3,16 eurot ja 2016.aastal 3,42 eurot.

Rahandusministeerium jälgib jooksvalt vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitise kasutamist.

Kui kohaliku omavalitsuse üksusel lõigete 1 ja 2 alusel antud vahenditest ning eelmistel aastatel

vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks saadud vahendite jäägist vajaduspõhise peretoetuse

maksmiseks ei piisa, võib ta esitada täiendavate vahendite saamiseks taotluse

Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium kontrollib lõike 3 alusel esitatud taotluse

põhjendatust, analüüsib vahendite kasutamist jooksval ja kahel eelneval aastal ning valmistab

20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates ette eelnõu täiendava hüvitise andmiseks.

Rahandusministeeriumil on õigus põhjendamata taotlused kohaliku omavalitsuse üksusele

tagastada.

Sotsiaaltoetuste maksmiseks eraldatud toetused 2015 ja 2016 (eurodes) 2015 2016

Toimetulekutoetuseks määratud vahendid 7 897 11 244

Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuseks

määratud vahendid

4 526 2 786

Vajaduspõhise peretoetuse maksmise kulude

hüvitamiseks määratud vahendid

8 171 6 099

KOKKU 20 594 20 129

Sündide ja surmade registreerimise kulude hüvitiseks antakse jooksvale aastale eelneval aastal

kohaliku omavalitsuse üksuse registreeritud sünni ja surma juhtumi kohta järgmiselt : 2015.aastal

1,87 eurot juhtumi kohta ja 2016.aastal 1,96 eurot juhtumi kohta.

Toetusfond 2017 – 2020 (eurodes)

2015

täitmine

2016

eeldatav

täitmine

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

2020

eelarve

Kohalike teede korrashoiuks 75 126 89 237 91 735 94 395 97 040 99 755

Hariduskulude toetuseks 484 543 476 258 489 115 503 300 517 395 531 880

Sotsiaaltoetusteks 20 594 20 129 20 670 21 270 21 865 22 480

Sündide ja surmade

registreerimisega seotud kulude

hüvitamiseks

90 96 98 101 104 108

KOKKU 580 353 585 720 601 618 619 066 636 404 654 223

2017 – 2020 toetusfondi prognoosimisel on aluseks võetud Rahandusministeeriumi 2016.aasta

kevadises majandusprognoosis toodud tarbijahinnaindeksi muutuse näitajad:

2017 prognoos 2,7%;

2018 prognoos 2,9%;

2019 prognoos 2,8 %;

2020 prognoos 2,8%.

Muud saadud toetused tegevuskuludeks

Eraldised rahvaraamatukogudele teavikute soetamiseks;

Eraldised lasteaialaste ja õpilaste koolipiima ning juurviljade ostmiseks;

Eraldised erinevate projektide toetamiseks.

19

Muud saadud toetused tegevuskuludeks 2017 -2020 (eurodes) 2015

täitmine

2016 eeldatav

täitmine

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

2020

eelarve

Toetus

rahvaraamatukogudele

teavikute soetamiseks

4 468 4 485 4 500 4 500 4 500 4 500

Toetus õppelaenude

tasumiseks

1 213

Toetus koolipiima ja

juurviljade ostmiseks

5 154 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000

Toetused projektidele 31 160 28 019 27 500 27 500 27 500 27 500

KOKKU 41 995 40 504 40 000 40 000 40 000 40 000

Alates 2016.aastast on lõppenud ka eraldiste laekumine õppelaenude tasumiseks.

2016. aasta kinnitatud eelarves on sihtotstarbeliste toetuste summaks prognoositud 40 485 eurot.

Aastatel 2017 kuni 2020 on sihtotstarbeliste toetuste mahuks planeeritud 40 000 eurot aastas.

Muud tegevustulud

Vee erikasutuse tasudest;

Saastetasudest;

Eespool nimetama muud tulud.

Muude tegevustulud 2017 – 2020 (eurodes)

2015

täitmine

2016

eeldatav

täitmine

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

2020

eelarve

Vee erikasutuse tasudest 10 521 10 000 10 000 10 000 10 000 10 000

Saastetasudest 32

Eespool nimetamata muud

tulud

15 099 40 000 5 000 5 000 5 000 5 000

KOKKU 25 652 50 000 15 000 15 000 15 000 15 0000

Muude tegevustulude osakaal eelarvetuludest on tagasihoidlik. 2015.aastal laekus muudest

tegevustuludest kokku 25 652 eurot, millest 14 736 eurot moodustas MTÜ Haljala Spordiklubi

lepingujärgne tagasimakse seoses Haljala puhkepargi toetusega. 2016.aasta laekumiseks on

planeeritud kokku 15 000 eurot. Laekumine saastetasudest on praktiliselt lõppenud, sest

jäätmekäitluskeskustes prügi sorteeritakse ja saastetasusid sel juhul ei maksta. Põhiliseks

tuluallikaks jääb laekumine vee erikasutuse tasudest.

2017 – 2020 prognoositavad laekumised on planeeritud 2016.aasta kinnitatud eelarve tasemel.

Konsolideeriva üksuse põhitegevuse tulud 2017 -2020 ( eurodes) Tulu liik

2015

täitmine

2016

eeldatav

täitmine

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

ee1arve

2020

eelarve

Maksutulud 1 627 822 1 650 000 1 733 000 1 833 000 1 933 000 2 033 000

sh tulumaks 1 557 146 1 575 000 1 650 000 1 750 000 1 850 000 1 950 000

sh maamaks 67 972 72 500 80 000 80 000 80 000 80 000

sh muud maksutulud 2 704 3 000 3 000 3 000 3 000 3 000 Tulud kaupade ja teenuste

müügist

177 423 168 000 163 000 163 000 163 000 163 000

Saadavad toetused

tegevuskuludeks

747 675 704 029 702 716 692 712 680 852 694 223

sh tasandusfond 125 327 77 805 61 098 33 646 4 448

20

sh toetusfond 580 353 585 720 601 618 619 066 636 404 654 223

sh muud saadud toetused

tegevuskuludeks

41 995 40 504 40 000 40 000 40 000 40 000

Muud tegevustulud 25 652 50 000 15 000 15 000 15 000 15 000

KOKKU 2 578 571 2 572 529 2 613 716 2 703 712 2 791 852 2 905 223

2017 - 2020 põhitegevuse tulude kasv on prognooside kohaselt järgmine:

2017 prognoos 1,60%;

2018 prognoos 3,44%;

2019 prognoos 3,26%;

2020 prognoos 4,06%.

5.2. Konsolideeritud üksuse põhitegevuse tulud 2017– 2020

Haljala Vallavalitsusele kuulub 100% Aktsiaselts Haljala Soojuse aktsiatest.

AS Haljala Soojus põhitegevusalaks on soojusenergia tootmine, vee- ja kanalisatsiooniteenuse

osutamine.

2015. majandusaastal saadi müügitulu 500 158 eurot, sihtfinantseeringut põhivara soetuseks saadi

374 404 eurot. Majandusaasta kasumiks kujunes 198 660 eurot. Gaasi tarbiti 465 tuhat m³, kerget

kütteõli tarbiti 2 tonni ja müüdi 3 379 megavatttundi soojusenergiat.

Alates 01. aprillist 2014 kehtivad Konkurentsiametiga kooskõlastatud uued vee- ja reovee

ärajuhtimise hinnad. Olmega seotud veevarustuse ja reovee teenuse hind tõusis 2,96-lt eurolt 3,06

euroni ühe kuupmeetri kohta. Lisaks kehtestati reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinnad

vastavalt reostusastmetele, millised on jaotatud nelja gruppi. Kõrgeima reostusastmega teenuse hind

ühe kuupmeetri kohta koos käibemaksuga moodustab 2,93 eurot.

AS Haljala Soojus poolt müüdava soojuse megavatt-tunni piirhinnaks ilma käibemaksuta on alates

01. jaanuarist 2011 kinnitatud 83,09 eurot, koos kehtiva 20%-lise käibemaksuga 99,708 eurot ühe

megavatt-tunni eest.

Konsolideeritud üksuse põhitegevuse tulud 2017 – 2020 (eurodes)

2015

täitmine

2016

eeldatav

täitmine

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

2020

eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 500 158 500 000 500 000 500 000 500 000 500 000

sh saadud tulud kohalikult

omavalitsuselt 176 228 150 000 150 000 150 000 150 000 150 000

Konsolideerimisgrupi põhitegevuse tulud 2017 – 2020 (eurodes)

Üksus

2015

täitmine

2016

eeldatav

täitmine

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

2020

eelarve

Haljala Vallavalitsus 2 578 571 2 572 529 2 613 716 2 703 712 2 791 852 2 905 223

Aktsiaselts Haljala Soojus 500 158 500 000 500 000 500 000 500 000 500 000

sh saadud tulu kohalikult

omavalitsuselt -176 228 -150 000 -150 000 -150 000 -150 000 -150 000

KOKKU 2 902 501 2 922 529 2 963 716 3 053 712 3 141 852 3 255 223

21

6. Konsolideerimisgrupi põhitegevuse kulud 2017 - 2020

Põhitegevuse kulude prognoosimisel on lähtutud prognoositavatest põhitegevuse tulude mahust

arvestusega , et kõigi eelarveaastate põhitegevuse tulemid on positiivsed st tulud ületavad kulusid.

Põhitegevuse kulud on liigendatud:

majandusliku sisu alusel;

tegevusalade ja rahastamisallikate alusel.

Põhitegevuse kulud majandusliku sisu alusel on:

antavad toetused tegevuskuludeks;

muud tegevuskulud.

6.1. Konsolideeriva üksuse põhitegevuse kulud 2017 – 2020

Põhitegevuse kulud majanduslike sisu alusel 2017-2020

Antavad toetused tegevuskuludeks

Antavad toetused tegevuskuludeks koosnevad järgmistest toetuste liikidest:

Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele;

Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks.

Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele

Haljala valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise ning

vältimatu sotsiaalabi andmise kord Haljala vallas on reguleeritud Haljala Vallavolikogu 19.aprill

2016 määrusega nr 54. Toetuste eesmärgiks on aidata kaasa isikute toimetuleku toetamisele ning

elukvaliteedi paranemisele ja säilimisele.

Haljala valla eelarvest makstakse perekonna sissetulekust mittesõltuvaid toetusi ja perekonna

sissetulekust sõltuvaid toetusi.

Perekonna sissetulekust mittesõltuvad toetused on:

Sünnitoetus – 250 eurot lapse kohta.

Matusetoetus – 160 eurot isiku surma korral matuse korraldajale.

Esmakordselt kooli mineva lapse toetus – 65 eurot lapse kohta.

Perekonnas ajutiselt hooldamisel oleva lapse toetus – 65 eurot lapse kohta kuus.

Hooldajatoetus – 18-aastase ja vanema sügava puudega inimese hooldajale 26 eurot kuus,

18-aastase ja vanema raske puudega inimese hooldajale 16 eurot kuus ja 3-18-aastase

keskmise, raske või sügava puudega lapse seaduslikule esindajale või perekonnas

hooldajale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu 20 euro kuus.

Toetus kinnipidamisasutusest vabanenud isikule - Kinnipidamisasutusest vabanenud isiku

toetust makstakse kinnipidamisasutusest vabanenud isikule esmase toimetuleku tagamiseks.

Eakate tähtpäeva toetus – määratakse Haljala valla elanikele 80-ndaks ja 85-ndaks

sünnipäevaks ning 90-aastastele ja vanematele isikutele igaks sünnipäevaks. Toetus koosneb

meenest ja õnnitluskaardist.

Perekonna sissetulekust sõltuvad toetused on:

Koolitoetus - määratakse põhikoolis või gümnaasiumis või põhikooli baasil

kutseõppeasutuses õppiva lapse vanemale, eestkostjale, lapsendajale või lepingulisele

hooldajale, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel on Haljala vald, lapsele vajalike

koolitarvete ja/või riiete ostmiseks tehtud kulutuste osaliseks kompenseerimiseks.

Toitlustustoetus - määratakse koolieelses lasteasutuses käiva ja põhikoolis või

gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses õppiva lapse lasteaiatoidu või

koolieine maksumuse osaliseks või täielikuks kompenseerimiseks.

Laste suve- ja spordilaagri toetus - makstakse vähekindlustatud perede laste suve- ja

spordilaagri tuusiku maksumuse osaliseks või täielikuks kompenseerimiseks.

22

Muud ühekordsed toetused - määratakse vähekindlustatud perekondadele, puudega isikutele

ja üksikutele vanaduspensionäridele põhjendatud avalduse alusel järgmistel juhtudel:

1) toetus retseptiravimite ostmiseks tehtud kulutuste osaliseks kompenseerimiseks apteegist

väljastatud nimelise arve alusel, kuid mitte sagedamini kui kaks korda kalendriaastas;

2) toetus prillide soetamisel tehtud kulutuste osaliseks kompenseerimiseks, kuid mitte üle

100,00 euro kalendriaastas;

3) toetus autonoomset küttesüsteemi kasutavale isikule üks kord kalendriaastas

küttematerjali soetamiseks. Toetuse suuruseks on maksimaalselt 190 eurot;

4) toetus erakorraliste eluasemekulude osaliseks hüvitamiseks (sh erivajadustega inimestele

eluruumide ümberkohandamiseks);

5) toetus põlengu, vandalismi, looduskatastroofi vms. juhtumi tagajärgede likvideerimisega

seotud kulude osaliseks hüvitamiseks;

6) toetus muude erakorraliste põhjendatud kulutuste hüvitamiseks.

Perekonna sissetulekust sõltuvat toetust on õigus taotleda, kui pärast üksi elava isiku või perekonna

kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulekust pärast dokumentaalselt tõestatud eluasemekulude ja

taotlusest tuleneva kulutuse mahaarvamist on iga perekonnaliikme netosissetulek alla kehtestatud

toimetulekupiiri pooleteise (1,5) kordset määra. Perekonna sissetulekutest sõltuvate toetuste

taotlemiseks esitab taotleja vallavalitsusele vormikohane põhjendatud avaldus koos

kuludokumentidega.

Riigieelarvest abivajavate isikute toimetuleku parandamiseks eraldatud vahendite kasutamise kord

on reguleeritud Haljala Vallavolikogu 19.aprill 2016 määrusega nr 53.

Toetust makstakse abivajavatele isikutele hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks ja toimetuleku

soodustamiseks.

Riigieelarvest abivajavate isikute toimetuleku parandamiseks eraldatud vahendeid võib kasutada

vähekindlustatud peredele sotsiaaltoetuste maksmiseks ja teenuste osutamiseks järgmistel juhtudel:

1)vähekindlustatud perede laste suviste laagrite korraldamiseks;

2)vähekindlustatud ja paljulapselistele peredele toetuste maksmiseks lasteaia kohamaksu ja

toiduraha tasumiseks;

3)vähekindlustatud peredele toetuste maksmiseks riiete ja jalanõude muretsemiseks;

4)vähekindlustatud perede eluasemekulude maksumuse hüvitamiseks;

5)vähekindlustatud perede toimetulekut soodustavate teenuste arendamiseks, korraldamiseks ja

teenuste osutamise rahastamiseks;

6) töötutele töö otsimise, koolituse ja tööpraktikaga seotud transpordikulude hüvitamiseks.

Haljala Vallavolikogu 19. mai 2015 määrusega nr 32 kinnitati Haljala vallas toimetulekutoetuse

määramisel aluseks võetavate kulude uued piirmäärad, mis kehtivad alates 01. juunist 2015.

Toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse Vabariigi Valitsuse kinnitatud eluruumi

sotsiaalselt põhjendatud norm, mis on:

18 m2

üldpinda iga pereliikme kohta ja lisaks 15 m2 perekonna kohta;

üksinda elavate pensionäride eluruumi normpinnaks on kuni 51 m2;

eluruumi üldpind, kui tubade arv on võrdne selles eluruumis alaliselt elavate inimeste

arvuga.

Toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi

alalised kulud järgmiselt:

korteriüür kuni 2,50 eurot 1 m2 kohta kuus;

korterelamu haldamise kulu, sh remondiga seotud kulu kuni 0,3 eurot eluruumi 1 m2 kohta

kuus;

korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse kuni 0,5 eurot 1 m2 kohta kuus;

23

kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus kaugküttega eluruumi puhul kuni 3

eurot 1 m2 kohta kuus ja kaugkütteta (ahi-, gaasi- ja elektriküttega) eluruumi puhul kuni

2,50 eurot 1 m² kohta kuus. Vajadusel kompenseeritakse küttekulu piirmäära ulatuses

kuludokumendi esitamisele järgnevatel kuudel kuludokumendil näidatud summani;

veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus kuni 15 eurot üheliikmelise pere

kohta kuus ning iga järgneva pereliikme kohta kuni 7 eurot kuus;

tarbitud elektrienergia maksumus kuni 30 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning iga

järgneva pereliikme kohta kuni 25 eurot kuus;

tarbitud majapidamisgaasi maksumus kuni 10 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni

6 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus. Balloongaasi kasutamisel kompenseeritakse

kulu vastavalt kehtestatud piirmäärale, vajadusel kuludokumendi esitamisele järgnevatel

kuudel kuludokumendil näidatud summani;

maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind kuni 0,13 eurot

1 m2 kohta kuus;

hoone kindlustuse kulud kuni 0,20 eurot 1 m2 kohta kuus;

olmejäätmete veotasu kuni 3 eurot ühe elaniku kohta kuus.

Kehtestatud toimetulekupiir 2016. aastal on 130 eurot kuus.

Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse toetus tagab raske või sügava puudega lastele lapsehoiuteenuse

osutamiseks igal aastal summa, mis võimaldab tagada kõigile teenuse õigustatud lastele aastas

teenuse 371 euro eest. Kui on tekkinud teenuse osutamisel rahaline jääk, eeldatakse, et jääk on üks

osa riiklikust eraldisest.

Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi korral kasutatakse rahalisi vahendeid

sotsiaalteenuste osutamiseks ning arendamiseks raske või sügava puudega lastele ja nende peredele,

kelle elukohaks Eesti rahvastikuregistris on kantud Haljala vald.

Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejääki võib hakata kasutama jooksva

eelarveaasta 1. oktoobrist. Eelarveaasta lõpuks kasutamata rahaliste vahendite ülejääk kantakse

järgmise eelarveaasta vallaeelarvesse raske või sügava puudega laste ja nende peredega seotud

sotsiaalteenuste osutamiseks ning arendamiseks.

Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi korral võib kasutada raha

alljärgnevate teenuste korraldamiseks ning arendamiseks:

1) raske või sügava puudega lastele koolivaheaja laagrite korraldamiseks;

2) raske või sügava puudega lastele isikliku abistaja või tugiisiku teenuse korraldamiseks;

3) raske või sügava puudega laste intervallhoolduse korraldamiseks;

4) raske või sügava puudega laste perede nõustamise korraldamiseks;

5) raske või sügava puudega lastele lapsehoiuteenuse osutajatele koolituse korraldamiseks;

6) raske või sügava puudega lastele transporditeenuse korraldamiseks;

7) raske või sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste arendamiseks.

Vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks vajalikud vahendid eraldatakse riigieelarvest.

Alates 2015. aastast on toetus ühe lapsega perele 45 eurot ning kahe ja enama lapsega perele

90 eurot kuus. Vastavalt SHS § 225 lõikele 4 on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri aluseks

Statistikaameti poolt eelarveaastale eelneva aasta 1. märtsiks viimati avaldatud suhtelise vaesuse

piir.

Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele 2017 -2020 (eurodes)

2015

täitmine

2016

eeldatav

täitmine

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

2020

eelarve

Sotsiaalabitoetused ja muud

toetused füüsilistele isikutele 74 966 90 597 90 000 95 000 95 000 90 000

24

Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks:

Sihtotstarbeliste toetustega kaetakse mittetulunduslikes ühendustes osalemise liikmemaksud ja

muud tegevustega seotud kulud. Haljala vald on Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu, Eesti

Maaomavalitsuste Liidu, Rakvere Haigla ja Partnerid (Leader liikumine) liige. 2015.aastal tasuti

liikmemakse kogusummas 11 073 eurot. 2016.aasta eelarves on liikmemaksude tasumiseks

planeeritud kokku 11 561 eurot. Mittetulundusliku tegevuse toetamiseks kulutati 2015.aastal 9 932

eurot. 2016.aasta eelarves on mittetulundusliku tegevuse toetamiseks planeeritud 13 165 eurot.

Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks 2017 – 2020 (eurodes) Kulu liik

2015

täitmine

2016

eeldatav

täitmine

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

2020

eelarve

Sihtotstarbelised toetused

tegevuskuludeks kokku

21 005 24 726 20 000 15 000 15 000 10 000

sh liikmemaksud 11 073 11 561 10 000 5 000 5 000 5 000

Antavad toetused tegevuskuludeks 2017 – 2020 (eurodes) Kulu liik

2015

täitmine

2016

eeldatav

täitmine

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

2020

eelarve

Sotsiaalabitoetused ja muud toetused

füüsilistele isikutele 74 966 90 597 90 000 95 000 95 000 90 000

Sihtotstarbelised toetused

tegevuskuludeks

21 005 24 726 20 000 15 000 15 000 10 000

KOKKU 95 971 115 323 110 000 110 000 110 000 100 000

Muud tegevuskulud

Muudeks tegevuskuludeks on:

Tööjõukulud;

Majandamis- ja muud kulud.

Tööjõukulud

Tööjõukuludena kajastatakse töötajatele arvestatud töötasud, nimetatud tasudega maksustamisel

võrdsustatud tasud ja erisoodustused ning nendelt arvestatud maksud. Mõistet töötaja kasutatakse

laiemas tähenduses kui see on kajastatud võlaõigusseaduses ning töötaja all mõeldakse nii

töölepingu kui ka avaliku teenistuse seaduse alusel ja ühekordse töövõtulepingu alusel töötavaid

füüsilisi isikuid kui ka valitavaid, Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatavaid

ametnikke. Tööjõukuludes on kajastatud Haljala Vallavalitsuse kui ametiasutuse teenistujate ja

töötajate ning hallatavate asutuste - Haljala Gümnaasium, Haljala Lasteaed, Haljala Rahvamaja ja

Haljala Vallaraamatukogu töötajate palgakulud koos kaasnevate maksudega.

Haljala Vallavalitsuse töötajate arv seisuga 30. juuni 2016 Ametiasutus, hallatav

asutus

Töötajate arv kokku sh täistööajaga sh osalise tööajaga sh

lapsehoolduspuhkusel

Haljala Vallavalitsus 24 19 5

Haljala Gümnaasium 48 24 23 1

Haljala Lasteaed

Pesapuu

35 32 2 1

Haljala Rahvamaja 3 3

Haljala

Vallaraamatukogu

3 3

Kokku 113 81 30 2

25

Seisuga 30. juuni 2016 töötas valla asutustes kokku 113 töötajat, neist täistööajaga 81 töötajat

osalise tööajaga 30 töötajat ja lapsehoolduspuhkusel viibis 2 töötajat.

Vallavalitsuse ja hallatavate asutuste personalitöös muutub järjest olulisemaks kinnitatud

koosseisude optimeerimine.

Alates 01. jaanuarist 2015 on Haljala Vallavalitsuse teenistujate koosseisudes kinnitatud 9,6

ametikohta ja 10 töökohta. Ametikohtadest on täistööajaga 8 ja osalise tööajaga 4 ametikohta.

Haljala Gümnaasiumis ei avatud 01. septembril 2015 gümnaasiumiastme 10.klassi ning alates 01.

septembrist 2017 muutub kool põhikooliks. Gümnaasiumiastme sulgemise tingis aasta-aastalt

vähenev õpilaste arv , mis omakorda vähendab riigilt eraldatavat toetust õpetajate tööjõukulude

katmiseks. Riikliku hariduspoliitika ja riikliku õppekava eesmärgiks on tagada kvaliteetne ja

valikuvõimalustega keskharidus, pakkudes õpilastele võimalikult suurt hulka valikkursusi. Selline

põhimõte muudab nõuete täitmise vähese õpilaste arvuga gümnaasiumis väga keerukaks ja

kulukaks, eriti kui seda ei toeta hariduse rahastamismudel.

Haljala Lasteaias oli 2015/2016 õppeaastal avatud 8 rühma. Alates 01. jaanuarist 2016 moodustab

kinnitatud koosseisuliste töötajate arv kokku 34,15 ametikohta, millest 16 on rühmaõpetaja ja 8

õpetajaabi täistööajaga kohta. Kõik lasteasutuse töötajate tööjõukulud kaetakse vallaeelarve

omavahenditest. Seoses sündivuse langemisega väheneb laste arv ja seetõttu on ette näha, et

lähiaastatel suletakse lasteaias 1-2 rühma, mis vähendab tööjõukulusid. Täna on igas lasteaia

rühmas tööl 2 rühmaõpetajat ja 1 õpetaja abi. Vallavalitsus on esitanud lasteaia juhtkonnale

ettepaneku kaaluda lasteaias senise töökorralduse muutmist. Uue töökorraldusega töötab igas

rühmas 1 rühmaõpetaja ja 2 õpetaja abi ehk assistenti. Süsteemi eeliseks on, et lastega tegeleb

aktiivsel ajal rohkem täiskasvanuid, õpetaja abide assistendiks nimetamisega tõuseb oluliselt selle

ameti staatus ja mis eriti tähtis – ühe õpetaja palgafondi ümberjagamine annab võimaluse maksta

selle arvelt õpetajale ja kahele assistendile suuremat töötasu. Lasteaia juhtkond on Vallavalitsuse

poolt esitatud ettepanekusse suhtunud ettevaatlikult.

Haljala Rahvamajas töötajate kinnitatud koosseisus on 3,5 ametikohta ja Haljala Vallaraamatukogus

3,0 ametikohta.

Tööjõukulud 2017 - 2020

2015 täitmine

2016 eeldatav

täitmine

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

2020

eelarve

Tööjõukulud eurodes 1 278 839 1 341 882 1 350 000 1 350 000 1 350 000 1 350 000

Muutus võrreldes

eelneva aastaga

+8,72%

(2014 tegelik

1 176 225

eurot )

+4,93% +0,6% 0% 0% 0%

2015. aasta tegelikud tööjõukulud moodustasid kokku 1 278 839 eurot. Võrreldes 2014.aastaga on

tööjõukulud 2015 .aastal suurenenud 8,72% võrra.

Haljala valla 2016. aasta kinnitatud eelarves on tööjõukuludeks planeeritud kokku 1 341 882 eurot,

võrreldes 2015.aastaga on 2016.aasta tööjõukulusid suurendatud 4,93% võrra.

Perioodi 2017 – 2020 tööjõukulude vajadust on raske ette näha, sest kohalike omavalitsuste

haldusreformi tulemusena moodustuvad alates 1. jaanuarist 2018 uued haldusüksused. See toob

kaasa suured muutused tulevase ametiasutuse kui ka hallatavate asutuste töökorralduses, mistõttu

on 2017 – 2020 tööjõukulud planeeritud 2016.aasta tegelike kulude tasemel.

Majandamis- ja muud kulud

Majandamis- ja muude kulude 2016. aasta eeldatav täitmine moodustab 1 026 000 eurot. 2015.

aasta tegelikud kulud moodustasid 970 121 eurot. Võrreldes 2015. aastaga on 2016. aasta

majandamis- ja muudeks kuludeks planeeritud vahendeid 5,76% enam.

26

Majandamis- ja muud kulud majandusliku sisu alusel 2017 - 2020 (eurodes) Kulu liik 2015 täitmine 2016.aasta eeldatav täitmine

Administreerimiskulud 32 233 41 865

Uurimis- ja arendustööd 11 212 17 700

Personali lähetus- ja koolituskulud 14 560 17 437

Hoonete, ruumide ja rajatiste majandamiskulud 509 339 481 532

sh kütte kulud 153 475 133 330

Sõidukite ülalpidamiskulud 101 354 101 565

Info- ja kommunikatsiooni kulud 32 601 35 860

Inventari kulud 14 999 8 425

Toitlustuse kulud 74 184 74 000

Meditsiinikulud 950 1 930

Teavikud ( raamatud, ajakirjandus) 17 909 17 800

Õppevahendid 93 336 99 250

Sotsiaalteenused 17 075 20 000

Kultuuri- ja vabaaja üritused 47 976 67 536

Muu erivarustus ja erimaterjalid 2 353 5 100

Muud kulud (sh reservfond) 40 26 000

Majandamiskulud kokku 970 121 1 026 000

Administreerimiskulud

Administreerimiskuludesse kuuluvad üksuste juhtimise, üldise haldamise ja bürootegevusega

seotud ostetud kaubad ja teenused, mida ei ole võimalik või otstarbekas jaotada konkreetsema

tegevusvaldkonna järgi muudesse kontogruppidesse: bürootarbed, paljundus- ja printimiskulud

,tõlketeenused, sideteenused, postiteenused, pangateenused, majandusvedude teenused, tasud

mitmesuguste registripäringute eest, esindus- ja vastuvõtukulud (va kingitused ja auhinnad),

kingitused ja autasud ,juriidilised teenused , arvestus- ja auditeerimisteenused, personaliteenused,

info- ja PR teenused.

Uurimis- ja arendustööd

Põhitegevusega seotud tellitud uurimistööd, arendustööd, uurimis- ja arendustööga seotud

konsultatsiooniteenused, näiteks tellitud tehnilised, keskkonnaalased, haridusalased uuringud,

tegevuskavade ja strateegiate väljatöötamiseks ostetud konsultatsioonid jne. Samuti FIE-dele

makstud tasud töögruppides osalemise eest, kui töögrupi ülesanded on seotud uurimis- ja

arendustööga. Va tugitegevusega seotud personalialased konsultatsioonid, arvestus- ja

auditeerimisalased konsultatsioonid, juriidilised konsultatsioonid, info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia-alane arendustöö .

Lähetuskulud

Siin kajastatakse töötajate lähetuskulud Vabariigi Valituse poolt kehtestatud piirmäärade ulatuses.

Eristatakse eraldi päevaraha ja ülejäänud lähetustega seotud kulud (majutus-, sõidu-, kindlustus- ja

muud lähetuste kulud).

Koolituskulud

Oma töötajate ja teenistujate koolitamiseks ja täiendõppeks tehtud kulud, mis on otseselt vajalikud

tööüleannete täitmiseks, va erisoodustusteks loetav taseme- ja vabahariduslik koolitus või muu

koolitus, mis pole seotud tööülesannete täitmisega. Lähetust loetakse koolituslähetuseks, kui selle

ainsaks või peamiseks eesmärgiks on töövõtja koolitamine. Koolituslähetuste kulusid võib kajastada

vähemdetailselt. Sel juhul eristatakse eraldi päevaraha ja ülejäänud lähetustega seotud kulud

(majutus-, sõidu-, kindlustus- ja muud lähetuste kulud) kajastatakse muude lähetuskulude Ei

kajastata alates 01.01.2014 riigieelarvelisest haridustoetusest kaetud töötajate täienduskoolitust !

27

Koolituskulud riigieelarvelisest haridustoetusest

On kasutusel alates 01.01.2014 üldhariduskooli õpetajate, direktorite, õppealajuhatajate, koolieelse

lasteaia õpetajate täienduskoolituse kulude kajastamisel, kui kulud kaeti riigieelarvelisest

haridustoetusest. Kulud võib majandusliku sisu järgi jätta jaotamata.

Kinnistute, hoonete, ruumide majandamiskulud

Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud hõlmavad kulusid nii üksuse omanduses olevatele

kui ka üüritavatele ja renditavatele või hooldatavatele kinnistutele, hoonetele ja ruumidele. Siia ei

kuulu kinnisvarainvesteeringute ning üürile või rendile antud kinnistute, hoonete ja ruumide

majandamiskulud, mida ei kasutata oma põhitegevuseks :küte ja soojusenergia, elekter , vesi ja

kanalisatsioon, korrashoiu- ja remondimaterjalid, lisaseadmed ja –tarvikud, korrashoiuteenused ,

valveteenused, remont, restaureerimine, lammutamine, kindlustusmaksed, üür ja rent.

Rajatiste majandamiskulud

Rajatised on maaga püsivalt seotud maanteed, tänavad, raudteed, lennukite stardi- ja

maandumisrajad, sillad, sadamad, tammid, magistraaltorujuhtmed, side- ja elektriliinid, kultuuri-,

spordi- ja kultuserajatised jms. Rajatiste majanduskulud hõlmavad kulutusi nii oma omanduses

olevatele rajatistele, kui ka renditavatele ja hooldatavatele rajatistele.

Sõidukite ülalpidamise kulud

Sõidukite kütus, korrashoiu- ja remondimaterjalid, lisaseadmed ja –tarvikud, korrashoiu- ja

remonditeenused, sõidukite kindlustus, sõidukite rent, muud sõidukite ülalpidamise kulud.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud

Infotehnoloogia riistvara ja tarvikud, kommunikatsioonitehnoloogia riistvara ja tarvikud, info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia tarkvara, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riistvara hooldus- ja

remonditeenused, Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riist-ja tarkavara rent ja majutusteenus ,

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendustöö, muud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia-

alased.

Inventari majandamiskulud

Inventari hulka loetakse väiksemad tööriistad ja –vahendid (va töömasinad ja –seadmed)

soetamismaksumusega alla 2 000 euro. Inventari majandamiskulud hõlmavad kulutusi nii oma

omandis olevatele inventarile kui ka renditavale ja hooldatavale inventarile. Inventari hulka loetakse

näiteks: mööbel, lambid, aknakatted, vaibad ja muu ruumide sisustus; kontoritehnika, sh raadiod,

paljundusmasinad, faksid, seifid (va telefonid ja arvutitehnika ); meditsiiniline aparatuur ja muud

meditsiinilised töövahendid, köögi- ja sanitaartehnika – külmkapid, pliidid, pesumasinad, pumbad,

kliimaseadmed; toitlustustarbed (näiteks nõud); käsitööriistad, tööpingid; treening- ja

võistlusinventar.

Toiduained ja toitlustusteenused

Kulud toiduainetele ja toitlusteenustele sisaldavad selliste toiduainete ja toitlustusteenuste oste

peamiselt kolmandate isikute nagu õpilased toitlustamiseks. Toiduainete ja toitlustusteenuste all ei

kajastata töövõtjate toitlustuskulusid, toitlustamise tagamiseks ostetavat ja renoveeritavat inventari

ega külaliste toitlustamiseks tehtavaid kulusid. Oma töötajatega seotud toitlustuskulud võib

kajastada selles kontogrupis siis, kui neid ei loeta erisoodustuseks.

Meditsiini- ja hügieenikulud

Siin kajastatakse nii töövõtjate kui ka kolmandate isikute nagu õpilaste jne tervishoiu tagamiseks

tehtud kulud, sh ravimite ja esmaabitarvete soetamine, meditsiinipunktide varustamine

medikamentide ja teiste meditsiiniliste materjalidega, esmaabikursuste korraldamine, meditsiiniline

läbivaatus ja muu tervisekontroll, kui see on nõutav tulenevalt töö iseloomust, ning

töökaitsevahendite, sh nägemisvahendite, ost.

Teavikute ja kunstiesemete kulud

Kulud teavikutele ja kunstiesemetele on raamatukogudele, arhiividele ja muuseumidele

põhifunktsiooni täitmise korras kolmandatele isikutele laenutamiseks ja eksponeerimiseks

soetatavad erinevat liiki teavikud, museaalid, arhivaalid ja muud kunstiesemed, mis ei kuulu

arvelevõtmisele põhivarana.

28

Õppevahendite ja koolituse kulud

Õpikud , mängud ja mänguasjad, tööraamatud ja –vihikud, muud õppevahendid, koolitusteenused ,

tugispetsialisti teenused, muud õppevahendite ja koolituse kulud.

Kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulu

Ürituste ja näituste korraldamise kulud. Siia kuuluvad ürituste, sh spordiürituste, ja näituste

korraldamisega seotud mitmesugused kulud: tehnika ja ruumide või väljakute jms rent ja kindlustus,

ruumide kaunistamine, toitlustamine, teede sulgemise tasud, ürituste läbiviijate või esinejate tasud,

kohtuniketasud, rajameistri tasud, turvakulud, piletite trükkimine, reklaam, osalejate

vastuvõtukulud, koristus, meditsiin ja kiirabi.

Lavastusteenused, lavastusvahendite rent, tehnika ja ruumide rent ja kindlustus, tellitud artistide ja

muude teenuste osutajate (va töölepingud füüsiliste isikutega, kes ei ole FIE-d) lepingulised

teenustasud, hüvitatud hotelli-, transpordi-, toitlustamis- ja muud kulud .Saadete ost väiketootjatelt,

filmikoopiate laenutamine, sporditegevuse üksustes treening- ja õppelaagri kulud, sh transport,

majutus, treeningpaikade kasutamine, toitlustamine; võistlustest osavõtumaksud ja osavõtukulud, sh

transport, majutus, toitlustus, litsentsitasu. Video-, foto- ja filmiteenused, tehnika ja ruumide rent,

tehnika kindlustus .Informatsiooni ost infoagentuuridelt, turismiinfokeskuses müüdavad ja tasuta

jaotatavad trükised, meened ja muud kaubad, turismiinfokeskuste messidel osalemise tasud,

reklaamikulud.

Sotsiaalteenused

Kasutatakse juhul, kui sisuliselt füüsilistele isikutele antavad toetused antakse üle teenustena või

tehniliste abivahenditena, kusjuures teenuste või tehniliste abivahendite ostmiseks on tarnijatega

sõlmitud vastavad lepingud ja/või väljastatakse arveid, kus teenuse või kauba saajaks on märgitud

avaliku sektori üksus, mitte aga füüsiline isik. Kui avaliku sektori üksus soovib nimetatud kulusid

kajastada toetustena füüsilistele isikutele, siis tuleb tarnijaid instrueerida nii, et arved väljastataks

konkreetsete füüsiliste isikute nimele (Saaja: füüsiline isik, Maksja: avaliku sektori üksus).

Muu erivarustus ja –materjalid

Muu erivarustuse ja erimaterjalide all peetakse silmas igasugust varustust ja materjale, mis ei ole

materiaalne põhivara ning ei ole eespool majandamiskuludes klassifitseeritav, kuna on erilise

iseloomuga ning valdavalt ja süstemaatiliselt kasutusel

Muud kulud

Muude kulude osatähtsus valla eelarve põhitegevuse kuludes on väike. Põhiliselt kajastatakse

muudes kuludes vallaeelarve reservfondi eraldatud vahendeid.

Majandamis- ja muudest kuludest kokku moodustavad suurima kululiigi hoonete, ruumide ja

rajatiste majandamisega seotud kulud: kütte, elektri, vee ja kanalisatsiooni, korrashoiu, valve,

kindlustuse, üüri ja rendimaksete ning muude kinnistute haldamisega seotud kulude katmine.

2016.aasta eeldatav täitmine moodustab kokku 481 532 eurot, mis moodustab kõigist majandamis-

ja muudest kuludest 46,93%.

2015.aastal kulus hoonete, ruumide ja rajatiste majandamiskuludeks kokku 509 339 eurot, mida on

27 807 euro võrra enam kui 2016.aasta eeldatav täitmine.

AS Haljala Soojus varustab Haljala alevikus asuvaid valla asutusi ja eratarbijaid soojusenergiaga,

milline on toodetud gaasiküttel töötavas katlamajas. Soojusenergia megavatttunni kõrge hind

(piirhind 99,70 eurot) ning valla asutuste (va rekonstrueeritud lasteaia hoone) hoonete suured

soojuskaod sunnivad igal aastal eelarvesse planeerima suuri summasid küttele.

2015. aastal kulutati küttekulude katmiseks kokku 153 475 eurot, mis moodustab 30,13% kõigist

hoonete, ruumide ja rajatiste majandamiskuludest ning 15,82% majandamis- ja muudest kuludest

kokku.

29

Kütte kulud 2014/2015 ja 2015/2016 kütteperioodidel Asutus Netopind

- m²

2014/2015

kütteperiood –

kulu MWh

2014/2015

kütteperiood – kulu

1m²-le MWh-des

2015/2016

kütteperiood –

kulu MWh

2015/2016

kütteperiood –

kulu 1m²-le

MWh-des

Haljala Gümnaasium 6 812 904,75 0,13 907,03 0,13

Haljala Lasteaed 2 669 249,64 0,09 249,05 0,09

Haljala Rahvamaja 2 688 339,35 0,13 337,46 0,13

Vallamaja 625 119,18 0,19 127,68 0,20

Perearstikeskus 213 40,10 0,19 43,29 0,20

KOKKU 13 007 1 653,02 0,13 1664,51 0,13

Suurim küttekulu MWh-des ruumide 1 m²-le on läbi aastate vallamajas ja perearstikeskuses. Kõige

madalamad kulud on rekonstrueeritud lasteaia ruumides. Kooli ja rahvamaja kulud on keskmise

kulu tasemel.

2013.aastal valmis Haljala valla uus energeetika arengukava, mille alusel esitati 2014.aastal

Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskusele taotlus Haljala katlamaja rekonstrueerimiseks,

et minna üle hakkepuidu küttele. Taotlus sai positiivse otsuse ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse

Sihtasutus toetas katlamaja rajamist 243 005 euroga, milline moodustab 50% investeeringu

kogumaksumusest. Ülejäänud 50% katmises osales Haljala vald 150 000 euroga ning puudujääva

osa kattis omavahenditest AS Haljala Soojus. Uus katlamaja pidi valmima 2015/2016 kütteperioodi

algul ehk 2015.aasta sügisel, kuid tegelikult käivitati alles 2016.aasta kevadel.

Esialgsete hinnangute kohaselt väheneb soojuse megavatt-tunni maksumus 10 kuni 15 protsenti,

milline tähendab kütte kulude vähenemist. Samas lisanduvad valla eelarve kuludesse pikaajalise

laenu maksed – põhiosa tagastamine aastas 16 216, 32 eurot + intressid tasumata laenu jäägilt, sest

Haljala valla osalus projektis kaeti valla poolt võetud pikaajalise pangalaenuga summas 150 000

eurot.

Suured lootused majandamiskulude sh küttekulude vähendamiseks on eelseisvatel aastatel pandud

uue koolihoone ehitamisele, mille tulemusel väheneb oluliselt köetav pind ja uus hoone on

energiasäästlik. Haljala Lasteaia hoone ja ruumide rekonstrueerimise tulemusena köetav pind ei

vähenenud, kuid kütte kulud vähenesid oluliselt!

Endiselt on päevakorral vallale kuuluvate hoonete ja ruumide otstarbekam kasutus. Suured

majandamiskulud (küte, korrashoid, jms), millele lisanduvad remondivajadused, on aastaid

koormanud valla eelarvet, kuid sobivaid lahendusi ei ole saavutatud. Loodetavalt leitakse

probleemile lahendus eelseisva haldusreformiga. Valitsemiseks mittevajalik vara võõrandatakse või

antakse pikaajalisele rendile (näiteks vallamaja Haljalas ja külakeskuse hoone Essu külas).

Majandamis- ja muud kulud 2017 – 2020 ( eurodes)

2015

täitmine

2016

eeldatav

täitmine

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

2020

eelarve

Majandamis- ja muud kulud 970 121 1 026 000 1 076 000 1 076 000 1 026 000 1 026 000

Konsolideeriva üksuse põhitegevuse kulud majandusliku sisu alusel 2017 –

2020 ( eurodes)

2015

täitmine

2016

eeldatav

täitmine

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

2020

eelarve

1.Antavad toetused

tegevuskuludeks

95 972 115 323 110 000 110 000 110 000 100 000

2.Muud tegevuskulud kokku 2 248 960 2 367 882 2 426 000 2 426 000 2 376 000 2 376 000

30

sh tööjõukulud 1 278 839 1 341 882 1 350 000 1 350 000 1 350 000 1 350 000

sh majandamis- ja muud kulud 970 121 1 026 000 1 076 000 1 076 000 1 026 000 1 026 000

KOKKU 2 344 931 2 483 205 2 536 000 2 536 000 2 486 000 2 476 000

Põhitegevuse kulud suurenevad 2016.aastal võrreldes 2015.aastaga 5,90% sh tööjõukulud 4,93%

ning majandamis- ja muud kulud 5,76%. Majandamiskulude tegelik kulu sõltub suurel määral

talveperioodi kuludest – kulutused küttele ja lumetõrjele. Soodsate ilmaolude korral jäävad

tegelikud kulud oluliselt väiksemateks kui planeeritud.

Põhitegevuse kulud tegevusalade ja rahastamisallikate alusel 2017 - 2020

Põhitegevuse kulud on eelarves liigendatud tegevusalade ja rahastamisallikate alusel.

Tegevusalad on:

Üldised valitsussektori teenused;

Avalik kord ja julgeolek;

Majandus;

Keskkonnakaitse;

Elamu- ja kommunaalmajandus;

Tervishoid;

Vabaaeg, kultuur ja religioon;

Haridus;

Sotsiaalne kaitse.

Põhitegevuse kulud tegevusaladena on jaotatud katteallikate alusel:

Saadud toetuste arvelt;

Muude vahendite arvelt.

Toetusfondist on eraldatud vahendid haridusega seotud kulude katmiseks: õpetajate palkadeks,

koolitusteks, õppevahendite ja koolilõuna kulude katmiseks.

Samuti vahendid toimetulekutoetuste maksmiseks, sotsiaalteenuste korraldamiseks, vajaduspõhiste

peretoetuste maksmiseks ja lapsehoiuteenuse osutamiseks.

Toetusfondist on eraldatud ka toetus avalikus kasutuses olevate teede korrashoiuks.

Riik eraldab igal aastal toetust ka raamatukogudele raamatute soetamiseks ning haridusasutustele

koolipiima ja juurviljade pakkumisega seotud kulude katmiseks. põhikooli õpilastele koolipiima ja

juurviljade toetused.

Perioodil 2017 kuni 2020 on põhitegevuse kulude jaotus tegevusalade alusel kujundatud lähtudes

valla arengukavas toodud eesmärkidest ja prioriteetidest ning reaalsetest vajadustest.

Konsolideeriva üksuse põhitegevuse kulud tegevusalade ja katteallikate alusel

2017 – 2020 (eurodes)

2015

täitmine

2016

eeldatav

täitmine

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

2020

eelarve

01 Üldised valitsussektori

teenused

Põhitegevuse kulud 310 442 334 573 366 500 384 500 384 500 384 500

sh saadud toetuste arvelt 90 96 98 101 104 108

sh muude vahendite

arvelt 310 352 334 477 366 402 384 399 384 396 384 392

03 Avalik kord ja

julgeolek

Põhitegevuse kulud 164 1 000 0 0 0 0

sh saadud toetuste arvelt

31

sh muude vahendite

arvelt 164 1 000

04 Majandus

Põhitegevuse kulud 110 806 106 355 102 000 102 000 102 000 102 000

sh saadud toetuste arvelt 75 126 89 237 91 735 94 395 97 040 99 755

sh muude vahendite

arvelt 35 680 17 118 10 265 7 605 4 960 2 245

05 Keskkonnakaitse

Põhitegevuse kulud 68 515 79 923 75 000 75 000 75 000 75 000

sh saadud toetuste arvelt

sh muude vahendite

arvelt 68 515 79 923 75 000 75 000 75 000 75 000

06 Elamu- ja

kommunaalmajandus

Põhitegevuse kulud 86 190 112 163 155 000 137 000 137 000 137 000

sh saadud toetuste arvelt

sh muude vahendite

arvelt 86 190 112 163 155 000 137 000 137 000 137 000

07 Tervishoid

Põhitegevuse kulud 6 283 7 395 7 500 7 500 7 500 7 500

sh saadud toetuste arvelt

sh muude vahendite

arvelt 6 283 7 395 7 500 7 500 7 500 7 500

08 Vabaaeg, kultuur ja

religioon

Põhitegevuse kulud 228 973 263 935 240 000 240 000 240 000 240 000

sh saadud toetuste arvelt

sh muude vahendite

arvelt 228 973 263 935 240 000 240 000 240 000 240 000

09 Haridus

Põhitegevuse kulud 1 417 715 1 450 920 1 450 000 1 450 000 1 400 000 1 390 000

sh saadud toetuste arvelt 484 543 476 258 489 115 503 300 517 395 531 880

sh muude vahendite arvelt 933 172 974 662 960 885 946 700 882 605 858 120

10 Sotsiaalne kaitse

Põhitegevuse kulud 115 843 136 941 140 000 140 000 140 000 140 000

sh saadud toetuste arvelt 20 594 20 129 20 670 21 270 21 865 22 480

sh muude vahendite arvelt 95 249 116 812 119 330 118 730 118 135 117 520

KOKKU

Põhitegevuse kulud 2 344 931 2 483 205 2 536 000 2 536 000 2 486 000 2 476 000

sh saadud toetuste arvelt 580 353 585 720 601 618 619 066 636 404 654 223

sh muude vahendite arvelt 1 764 578 1 897 485 1 934 382 1 916 934 1 849 596 1 821 777

6.2. Konsolideeritud üksuse põhitegevuse kulud 2017 – 2020

Kulu liigid

2015

täitmine

2016

eeldatav

täitmine

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

2020

eelarve

Tööjõukulud 123 235 * * * * *

Majandamis- ja muud kulud 316 941 * * * * *

Põhitegevuse kulud 440 176 400 000 400 000 400 000 400 000 400 000

sh saadud tulud Haljala

Vallavalitsuselt

-176 228 -150 000 -150 000 -150 000 -150 000 -150 000

32

AS Haljala Soojus 2015.aasta põhitegevuse kulud moodustasid kokku 440 176 eurot. Tööjõukulud

moodustasid 123 235 eurot ja 2015.aastal oli keskmine töötajate arv 9,50.

AS Haljala Soojuse tööd juhib nõukogu ja nõukogu on kolmeliikmeline. Liikmetele on määratud

tasud - nõukogu esimehele 135 eurot kuus ja nõukogu liikmele 95 eurot kuus. 2015.aastal

moodustasid nõukogu liikmetele makstavad tasud kokku 3 900 eurot, millest nõukogu esimehe tasu

moodustas 1 620 eurot. AS Haljala Soojuse tööd korraldab üheliikmeline juhatus.

Majandamis- ja muud kulud moodustasid 2015.aastal kokku 316 941 eurot. Majandamiskuludeks

on kaupade, materjalide ja sisseostetavate teenuste ostukulud.

Perioodi 2016 kuni 2020 põhitegevuse kuludeks on prognoositud 400 000 eurot aastas.

Konsolideerimisgrupi põhitegevuse kulud 2017 – 2020 (eurodes) Üksused

2015

täitmine

2016

eeldatav

täitmine

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

2020

eelarve

Konsolideeriv üksus Haljala

Vallavalitsus 2 344 931 2 483 205 2 536 000 2 536 000 2 486 000 2 476 000

Konsolideeritud üksus

Aktsiaselts Haljala Soojus 263 948 250 000 250 000 250 000 250 000 250 000

KOKKU 2 608 879 2 733 205 2 786 000 2 786 000 2 736 000 2 726 000

Konsolideerimisgrupi põhitegevuse kulud koosnevad konsolideeriva üksuse Haljala Vallavalitsus ja

konsolideeritud üksuse Aktsiaseltsi Haljala Soojus põhitegevuse kuludest. Aktsiaselts Haljala

Soojus põhitegevuse kuludest on maha arvatud Haljala Vallavalitsuse poolt saadud tulud.

7. Konsolideerimisgrupi investeerimistegevus 2017 - 2020 Investeerimistegevuses on kavandatud:

põhivara müük (+);

põhivara soetus (-) sh projektide omaosalus;

põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+);

põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-);

finantstulud (+);

finantskulud (-).

7.1. Konsolideeriva üksuse investeerimistegevus 2017-2020

Investeerimistegevus koosneb investeerimistegevuse tuludest ja investeerimistegevuse kuludest.

Investeerimistegevuse tuludeks on:

Põhivara müük, mille laekumiseks on 2016.aastal planeeritud 5 000 eurot. 2015.aastal

moodustas põhivara müügist saadud tulu 4 689 eurot. Müügitulu teeniti ühe hoonestatud

kinnistu müügist Essu külas ja kahe hoonestusõiguse seadmisest Haljala alevikus.

Seisuga 31. juuli 2016 on müügis järgmised vallavarad:

Haljala alevikus

Uus põik 14 , pindala 1973 m2 ,sihtotstarve 100% elamumaa, hoonestusõiguse tasu

algsuurus 2 269 eurot;

Võsu mnt 4 kinnistu, pindala 1548 m2, sihtotstarve 50% elamumaa ja 50 % ärimaa,

müügiks alghinnaga 25 000 eurot.

Põdruse külas

Männimäe kinnistu, katastritunnusega 19003:002:0207, sihtotstarve 100% tootmismaa,

pindala 14 399 m2 alghinnaga 5 000 eurot.

33

Essu külas

Pargi tn 9, pindala 1 668 m², sihtotstarve 100% elamumaa, hoonestusõiguse tasu algsuurus

1668 eurot;

Pargi tn 11, , pindala 1 874 m², sihtotstarve 100% elamumaa, hoonestusõiguse tasu

algsuurus 1874 eurot;

Pargi tn 13, pindala 1 899 m², sihtotstarve 100% elamumaa, hoonestusõiguse tasu algsuurus

1899 eurot;

Pargi tn 15, pindala 1 922 m², sihtotstarve 100% elamumaa, hoonestusõiguse tasu algsuurus

1922 eurot;

Pargi tn 17, pindala 1 934 m², sihtotstarve 100% elamumaa, hoonestusõiguse tasu algsuurus

1934 eurot;

Pargi tn 19, pindala 1 942 m², sihtotstarve 100% elamumaa, hoonestusõiguse tasu algsuurus

1942 eurot;

Pargi tn 19a, pindala 1 932 m², sihtotstarve 100% elamumaa, hoonestusõiguse tasu

algsuurus 1932 eurot.

Haldusreformiga kaasneb kindlasti vallavara põhjalik inventuur. Valitsemiseks mittevajalik vara

tuleb müüa või rentida, et vähendada majandamiskulusid. 2017-2020 eelarvetesse on planeeritud

põhivara müügist laekuvaks tuluks 25 000 eurot aastas.

Põhivara soetuseks saadava sihtfinantseerimine, mida laekus 2015.aastal 10 733 eurot

hajaasustuse programmi toetamiseks. Tegemist riikliku toetusega, mida antakse

hajaasustuses asuvatele majapidamistele vee- ja kanalisatsioonisüsteemide,

juurdepääsuteede ja autonoomsete elektrisüsteemide rajamiseks. 2016.aastal on planeeritud

saada hajaasustuse programmile toetust 10 000 eurot. 2017 – 2019 on planeeritud saada

toetust uue koolihoone ehituseks: 2017 - 856 775 eurot, 2018 - 1 434 625 eurot ja 2019 -

568 095 eurot, millele lisandub igal aastal 10 000 eurot hajaasustuse programmile.

Finantstuludeks on arvelduskontodel olevate rahaliste vahendite jääkidelt makstavad

intressid. 2015.aasta laekumine moodustas 552 eurot. 2016.aasta laekumiseks on planeeritud

100 eurot. 2017-2020 on laekumisteks planeeritud 100 eurot aastas.

Investeerimistegevuse kuludeks on:

Põhivara soetus , mis 2015.aastal moodustas 63 831 eurot. Haljala alevikus korrastati

vallamaja ruume ja Essu külas remonditi sotsiaalmaja - majale paigaldati uus katus ja

korterites remonditi küttekoldeid. 2016. aasta eelarves moodustab põhivara soetuse eeldatav

täitmine kokku 85 703 eurot järgmiste tööde teostamiseks:

Haljala Kooli uue hoone projekteerimiseks 10 000 eurot.

Haljala alevikus Põllu tänava valgustuse ehitamiseks 20 000 eurot;

Kodupaiga sotsiaalmajas 2 korteri remondiks 15 000 eurot;

Haljala alevikus perearstikeskuse remondiks 15 000 eurot;

Haljala Rahvamaja ruumide remondiks 20 000 eurot;

Essu välisvalgustuse rajamiseks 5 703 eurot.

2017 – 2020 olulisem investeering on Haljalasse uue koolihoone ehitamine. Uue koolihoone

maksumuseks kujuneb hinnanguliselt 4,6 miljonit eurot ja kooli asukohaks on kinnitatud praeguse

õppekorpuse asukoht. Uue hoone ehitamiseks praegused hooned lammutatakse ning õppetöö

toimub asenduspindadel Haljala Rahvamajas, Tallinna mnt 8 (endine internaadihoone) ruumides ja

Haljala Lasteaia ruumides. Uue kooli suuruseks kujuneb 2 285m², millest 715m² moodustab võimla.

Rahastamisallikateks on planeeritud 2,9 miljonit eurot Euroopa Liidu toetusena ja 1,7 miljonit eurot

34

valla omaosalusena pikaajalise laenu toel. 2016.aasta on ettevalmistav aasta: rahastamise taotluse

koostamine ja esitamine. Otsus rahastamistaotlusele antakse 2016.aasta lõpul. Eelarvestrateegias on

lähtutud positiivsest otsusest!

2017.aasta kuluks on uue koolihoone ehituseks planeeritud 30% investeeringu kogumahust –

1 365 000 eurot, 2018.aastal 50% - 2 275 000 eurot ja 2019.aastal 20% - 913 311 eurot. Uue kooli

avamine on planeeritud 1. septembril 2019. 2020. aastaks on põhivara soetuseks planeeritud

200 000 eurot:

1. Uuselamute piirkondadesse taristute rajamiseks ( teed, tänavavalgustus);

2. Vallavara parendamiseks ( Haljala Rahvamaja katus).

Põhivara soetuseks antavast sihtfinantseerimisest, mida anti 2015.aastal kokku 196 567

eurot – 30 000 eurot Haljala alevikus Võsu mnt elanikele joogiveetrassi ehitamiseks,

150 000 eurot Haljala alevikus hakkepuidul töötava katla ehitamiseks ja 16 567 hajaasustuse

programmis osalejate toetamiseks. 2016. aasta eelarvesse on põhivara soetuseks antavaks

sihtfinantseerimiseks planeeritud kokku 43 616 eurot järgmiste tegevuste toetamiseks:

1. Haljala kiriku põranda remonditööde toetamiseks 15 000 eurot;

2. Hajaasustuse programmis osalejate toetamiseks 24 032 eurot;

3. Võsu mnt joogiveetrassi rajamise toetamiseks 4 584 eurot.

2017.aasta eelarvesse on planeeritud kulud projekti „ Tõrremäe -Veltsi – Haljala kergliiklustee

ehitamine“ omafinantseeringu katmiseks, hajaasustuse programmi jätkuvaks toetamiseks ja

Tammispea tee piirkonna vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks.

Tammispea projekti teostaja on Aktsiaselts Haljala Soojus ja projekti toetab Sihtasutus

Keskkonnainvesteeringute Keskus toetusega 208 000 eurot. Projekti kogumaksumus on 246 665

eurot. 2018 – 2020 eelarvetesse on planeeritud igaks aastaks 20 000 eurot hajaasustuse programmis

osalevate majapidamiste toetamiseks.

Finantskuludeks on võetud pikaajaliste pangalaenude intressimaksed. 2015.aasta tegelik

kulu moodustas 3 543 eurot , 2016.aasta kuluks on planeeritud 3 242 eurot.

2017 – 2020 kulud on oluliselt suuremad, sest Haljala uue koolihoone ehitamiseks ja Tõrremäe –

Veltsi - Haljala kergliiklustee ehitamiseks planeeritakse 2017.aastal uue pikaajalise pangalaenu

võtmist summas 1 630 600 eurot, millest 1 528 600 eurot moodustab uue koolihoone ehituseks

võetav laen ja 102 000 eurot kergliiklustee ehituseks võetav laen. Kooli hoone ehituse rahastamine

tingib ka laenu võtmist sildfinantseeringuks.

2017.aasta finantskuluks ehk intresside tasumiseks on planeeritud 18 049 eurot, 2018.aastal 36 718,

eurot, 2019.aastal 28 139 eurot ja 2020.aastal 21 937 eurot.

Konsolideeriva üksuse investeerimistegevus 2017 – 2020 (eurodes )

2015

täitmine

2016

eeldatav

täitmine

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

2020

eelarve

Põhivara müük (+) 4 689 5 000 25 000 25 000 25 000 25 000

Põhivara soetus (-) -63 831 -85 703 -1 365 000 -2 275 000 -913 311 -200 000

sh projektide omaosalus -53 098 -85 703 -498 225 -830 375 -335 216 -200 000

Põhivara soetuseks saadav

sihtfinantseerimine (+) 10 733 10 000 866 775 1 444 625 578 095

Põhivara soetuseks antav

sihtfinantseerimine (-) -196 567 -43 616 -150 000 -20 000 -20 000 -20 000

35

Finantstulud (+) 552 100 100 100 100 100

Finantskulud (-) -3 543 -3 242 -18 049 -36 718 -28 139 -21 937

Investeerimistegevus kokku -247 967 -117 461 -641 174 -861 993 -358 255 -216 837

Konsolideeriva üksuse investeerimistegevuse kulud tegevusaladena ja

rahastamisallikate lõikes 2017 – 2020 (eurodes)

Investeerimistegevuse kulud

valdkonniti 2015

täitmine

2016

eeldatav

täitmine

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

2020

eelarve

Üldised valitsussektori

teenused

Investeerimistegevuse kulud 3 543 3 242 18 049 36 718 28 139 21 937

sh saadud toetuste arvelt

sh muude vahendite arvelt 3 543 3 242 18 049 36 718 28 139 21 937

Majandus

Investeerimistegevuse kulud 128

102 000

sh saadud toetuste arvelt

sh muude vahendite arvelt 128

102 000

Elamu- ja

kommunaalmajandus

Investeerimistegevuse kulud 258 673 99 319 48 000 20 000 20 000 120 000

sh saadud toetuste arvelt

sh muude vahendite arvelt 258 673 99 319 48 000 20 000 20 000 120 000

Vaba aeg, kultuur ja

religioon

Investeerimistegevuse kulud

20 000

100 000

sh saadud toetuste arvelt

sh muude vahendite arvelt 20 000 100 000

Haridus

Investeerimistegevuse kulud 1 597 10 000 1 365 000 2 275 000 913 311

sh saadud toetuste arvelt

866 775 1 444 625 578 095

sh muude vahendite arvelt 1 597 10 000 498 225 830 375 335 216

Investeerimistegevuse kulud

kokku 263 941 132 561 1 533 049 2 331 718 961 450 241 937

sh saadud toetuste arvelt

866 775 1 444 625 578 095

sh muude vahendite arvelt 263 941 132 561 666 274 887 093 383 355 241 937

7.2. Konsolideeritud üksuse investeerimistegevus 2017- 2020

2013. aastal valminud uus Haljala energeetika arengukava tõstis päevakorrale hakkepuidu katlamaja

rajamise Haljalasse. Seoses sellega esitati 2014 aasta alguses KIK-i Keskkonnaprogrammi

atmosfääriõhu kaitse alamprogrammi taotlus rahastamaks Haljala katlamaja rekonstrueerimist ja

osaliseks hakkepuidu küttele viimist. 06. juunil 2014 aastal sai taotlus rahastamise positiivse otsuse

„Atmosfääri kaitse“ programmist 243 005 euro ulatuses. Ehitajaga sõlmitud lepingu esialgne

täitmise tähtaeg oli 31. oktoober 2015 aasta. Ehitustegevuse venimise tõttu (tarneraskused katlaga)

pikendati lepingut 31. detsembrini 2015 a. Oli selge, et ehitaja ei suuda lõpetada töid ka selleks

36

tähtajaks, millega seoses sai KIKi esitatud järjekordne pikendustaotlus tähtajaga 3. mai 2016 a.

Põhirõhk 2015 aastal kuluski Haljala katlamaja hakkepuidu küttele viimiseks. Sihtfinantseeringut

põhivara soetuseks saadi 344 404 eurot, sellest 194 404 eurot SA Keskkonnainvesteeringute

Keskuselt ning 150 000 eurot Haljala Vallavalitsuselt.

2014. aastal viidi läbi lihtmenetlusega riigi hange: „Haljala alevikus Võsu mnt 20-51 kinnistute

joogiveetrasside rajamine”, mis päädis töövõtulepingu sõlmimisega detsembris 2014.

2015.aasta juulis allkirjastati teostatud tööde vastuvõtuakt. Tehtud tööde käigus rajati 475 jm

veetorustikku maksumusega 32 136 eurot, millele lisandusid lisatööd summas 4 584 eurot. Projekti

rahastuseks saadi sihtfinantseeringut Haljala Vallavalitsuselt 30 000 eurot. 2016. a algul saadi

Haljala Vallavalitsuselt sihtfinantseeringut ka lisatööde rahastuseks. 2015.aasta

investeerimistegevus moodustas kokku 96 051 eurot.

2016 - 2017 olulisem investeering on Tammispea tee piirkonna vee- ja kanalisatsioonisüsteemi

rajamine. Projekti kogumaksumuseks kujuneb ca 246 000 eurot. Sihtasutus

Keskkonnainvesteeringute Keskus toetab projekti 208 000 euroga ja Haljala vald 38 000 euroga.

2018 – 2020 investeerimistegevust on raske ette planeerida, sest Aktsiaselts Haljala Soojusel ja

Haljala Vallavalitsusel puudub sel perioodil võimekus osaleda suurtes projektides.

Investeerimistegevuse kuluks on arvestatud Sihtasutuselt Keskkonnainvesteeringute Keskus võetud

laenu intressi tasumine.

8. Konsolideerimisgrupi finantseerimistegevus 2017 - 2032

Finantseerimistegevuses on kajastatud:

kohustuste võtmine;

kohustuste täitmine.

Kohustuste võtmine on laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja

faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel.

Kohustuste täitmine on võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste

täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete

alusel

8.1. Konsolideeriva üksuse finantseerimistegevus 2017 -2032

Seisuga 31. juuli 2016 on Haljala Vallavalitsusel 5 kehtivat laenulepingut: kolm laenulepingut SEB

Pangaga ja kaks laenulepingut Danske Bankiga. Tagastamata laenude põhiosade jääk moodustas

kokku 259 671,05 eurot. 2016.aastal ei ole uute kohustuste võtmist planeeritud ning lõpeb üks

laenuleping. 2017.aastaks on planeeritud pikaajalise pangalaenu võtmine kogusummas 1 630 600

eurot, millest 1 528 600 eurot moodustab valla omaosaluse katmine Haljala uue koolihoone

ehitamise projektis ja 102 000 eurot moodustab valla omaosaluse katmine Haljala – Veltsi –

Rakvere kergliiklustee projektis. Laenu tagastamise tähtajaks on planeeritud 15.aastat lõpptähtajaga

30.juuni 2032 ja intressimääraks on arvestatud 1,500% (6 kuu EURIBOR + marginaal) tagastamata

laenujäägilt. Ühe kuu põhisumma tagasimakseks kujuneb 9 058 eurot. Lisaks võetakse

sildfinantseerimise laenu , mille toel finantseeritakse Haljala kooli uue hoone ehitusega seotud

arvete tasumist aruandluse ja riigipoolsete väljamaksete vahelisel perioodil.

Kõik laenud on võetud ja planeeritud investeerimislaenudena. Laenude võtmist reguleerib Kohaliku

omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus.

37

8.2. Konsolideeritud üksuse finantseerimistegevus 2017 – 2029

AS Haljala Soojus pikaajaliste võlakohustuste maht moodustas seisuga 31.detsember 2015 kokku

237 356 eurot ja koosneb ühest laenust. Laenu kogumahuks oli 275 000 eurot ja laen on võetud

Keskkonna Investeeringute Keskuse Sihtasutuselt Ühtekuuluvusfondist rahastatud Haljala

Veemajandusprojektis omaosaluse katmiseks. Laenu tagastamine algas 2014.aastast ja 2015.aastal

tagastati laenust 20 690 eurot. Alates 2015.aastast moodustab laenu igaaastane tagasimakse 16 954

eurot ja laen peaks olema tagastatud 2029.aasta lõpuks.

Haljala Vallavolikogu 20. septembri 2016 määruse nr 58

“Haljala valla eelarvestrateegia aastateks 2017-2020”

LISA

38

Konsolideerimisgrupi finantseerimistegevus 2017 - 2032 (eurodes)

Kohustuse

sihtotstarve 31.12.2016

Intress

seisuga juuli

2016 ( 6 kuu

EURIBOR +

marginaal)

2016 eeldatav

kulu eurodes 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025-2032

Konsolideeriva üksuse

finantseerimistegevus

1. Kohustus 2008 :

Investeerimislaen leping

2008029806 - SEB Pank 0 Põhisumma 11 088

Tähtaeg: 07.11.2008 -

15.11.2016, laenusumma

95928€ 1,259% Intress 104

Kohustuse jääk

31.12. 0

2. Kohustus 2012:

Investeerimislaen leping

2012033368 -SEB Pank 24 000 Põhisumma 24 000 24 000

Tähtaeg: 07.12.2012 -

15.12.2017, laenusumma

120 000€ 1,090% Intress 593 144

Kohustuse jääk 31.12. 24 000 0

3. Kohustus 2013:

Investeerimislaen leping

KL-3012113HA -Danske

Bank 80 000 Põhisumma 20 000 20 000 20 000

Tähtaeg:30.12.2013 -

15.12.2018 , laenusumma

100 000€ 0,822% Intress 648 360 97

39

Kohustuse jääk

31.12. 40 000 20 000 0

4. Kohustus 2014:

Refinantseeritud

investeerimislaen leping

2014010580 -SEB Pank 31 417 Põhisumma 13 000 13 000 13 000 5 417

Tähtaeg : 20.05.2014 - 15.05.2019, laenusumma

65 000€ 1,147% Intress 665 296 145 15

Kohustuse jääk

31.12. 31 417 18 417 5 417 0

5. Kohustus 2015:

Investeerimislaen

(katlamaja) leping KL-

190315HA-Danse Bank 129 730 Põhisumma 16 216 16 216 16 216 16 216 16 216 16 216 16 216 16 216 16 216

Tähtaeg: 15.09.2015 - 15.12.2024, laenusumma

150 000€ 0,780% Intress 1 232 937 813 689 565 441 317 193 69

Kohustuse jääk

31.12. 129 730 113 514 97 298 81 082 64 866 48 650 32 434 16 218 0

6.Kohustus 2017:

Investeerimislaen (

Haljala kooli

omafinantseering ja PKT

omaosaluse katmine) 0 Põhisumma 0 54 350 108 700 108 700 108 700 108 700 108 700 108 700 108 700 815 350

Tähtaeg: 01.07.2017-

30.06.2032( 15 aastat) laenusumma 1 528 600 +

102 000 = 1 630 600€ 1,500% Intress 0 13 062 24 828 23 100 21 372 19 644 17 916 16 188 14 460 12 732

Kohustuse

jääk 31.12. 0 1 576 250 1 467 550 1 358 850 1 250 150 1 141 450 1 032 750 924 050 815 350 0

7.Kohustus 2017:

Investeerimislaen

(Haljala kooli

sildfinantseering) 0 Põhisumma

40

Tähtaeg: 01.01.2017 -31.12.2019, laenusumma

(2 889 495€) 1,500% Intress 3 250 10 835 4 335

Kohustuse jääk

31.12.

Kokku Põhisumma 84 304 127 566 157 916 130 333 124 916 124 916 124 916 124 916 124 916 815 350

Intress 3 242 18 049 36 718 28 139 21 937 20 085 18 233 16 381 14 529 12 732

Kohustuse

jääk 31.12. 225 147 1 728 181 1 570 265 1 439 932 1 315 016 1 190 100 1 065 184 940 268 815 350 0

Konsolideeritud üksuse

finantseerimistegevus

1. Kohustus 2014:

ÜF Haljala

Veemajandusprojekti

omafinantseering -KIK 220 402 Põhisumma 16 954 16 954 16 954 16 954 16 954 16 954 16 954 16 954 16 954 84 770

Tähtaeg: 2014 – 2029,

laenusumma 275 000€

1,400% Intress 3 246 3 102 2 958 2 814 2 670 2 526 2 382 2 238 2 094 8 310

Kokku

Kohustuse

jääk 31.12 220 402 203 448 186 494 169 540 152 586 135 632 118 678 101 724 84 770 0

Haljala Vallavolikogu 20. septembri 2016 määruse nr 58

“Haljala valla eelarvestrateegia aastateks 2017-2020”

LISA

41

9. Konsolideerimisgrupi finantsdistsipliin

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse kohaselt on finantsdistsipliini tagamise

meetmeteks:

kinni pidamine nõuetest põhitegevuse tulemile;

kinni pidamine netovõlakoormuse ülemmäärast.

Nende näitajate alusel saab otsustada kohaliku omavalitsuse finantsolukorra üle ning nende täitmata

jätmine võib kaasa tuua sanktsioonid. Vastavalt seadusele leitakse finantsdistsipliini näitajad

kohaliku omavalitsuse enda ja arvestusüksuse kohta. Ülevaate arvestusüksuse eelarvestrateegiast

annab alljärgnev tabel:

Haljala vald

2015

täitmine

2016

eeldatav

täitmine

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

2020

eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 2 902 501 2 922 529 2 963 716 3 053 712 3 141 852 3 255 223

Põhitegevuse kulud kokku 2 608 879 2 733 205 2 786 000 2 786 000 2 736 000 2 726 000

Põhitegevustulem 293 622 189 324 177 716 267 712 405 852 529 223

Investeerimistegevus kokku -344 018 -117 461 -641 174 -861 993 -358 255 -216 837

Eelarve tulem -50 396 71 863 -463 458 -594 281 47 597 312 386

Finantseerimistegevus 76 826 -101 258 455 705 655 505 52 713 -141 870

Likviidsete varade muutus (+

suurenemine, - vähenemine) -16 454 -29 395 -7 753 61 224 100 310 170 516

Nõuete ja kohustuste saldode muutus

(tekkepõhise e/a korral) (+/-) -42 884

Likviidsete varade suunamata jääk

aasta lõpuks 649 308 619 913 612 160 673 384 773 694 944 210

Võlakohustused kokku aasta lõpu

seisuga 546 807 445 549 901 254 1 556 759 1 609 472 1 467 602

Netovõlakoormus (eurodes)

289 093 883 374 835 777 523 391

Netovõlakoormus (%) 0,0% 0,0% 9,8% 28,9% 26,6% 16,1%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 1 761 731 1 753 517 1 778 230 1 832 227 2 435 112 3 175 338

Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,7% 60,0% 60,0% 60,0% 77,5% 97,5%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 1 761 731 1 753 517 1 489 136 948 853 1 599 335 2 651 947

Olulisemad finantsdistsipliini näitajad on:

Põhitegevustulem - põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe. Põhitegevuse tulem ei tohi

olla negatiivne 2 aastat järjest.

Netovõlakoormus eurodes - võlakohustuste ja likviidsete varade vahe.

Võlakohustused on võetud laenud, kapitalirendi- ja faktooringkohustused, emiteeritud võlakirjad,

tasumise tähtajaks täitmata jäänud kohustused, mis nõuavad tulevikus rahast loobumist. likviidsed

varad on raha ja pangakontodel olevad vahendid, osalused rahaturu- ja intressifondide aktsiates või

osakutes ning soetatud võlakirjad. Netovõlakoormuse arvutamisel lähtutakse KOFS § 34 lõikest 3 ja

4 - kas 6-kordne põhitegevuse tulem või 60% põhitegevuse tuludest, kumb on suurem, kuid mitte

rohkem kui 100%.

42

Netovõlakoormuse ülemmäär (%) - KOV või KOV arvestusüksus, mille netovõlakoormus on

aruandeaasta alguse seisuga väiksem kui 60% põhitegevuse tuludest, ei tohi kuni 2016. a lõpuni

KOFSi § 34 lõikes 2 nimetatud võlakohustuste ja sama paragrahvi lõikes 7 nimetatud

rendikohustuste võtmisega netovõlakoormust suurendada üle 60 protsendi sama aruandeaasta

põhitegevuse tuludest

10. Haldusreform

Eelarvestrateegia koostamise eesmärgiks on tagada valla finantspoliitika kestlikkus:

positiivne eelarvetulem;

reservide olemasolu;

piisav laenuteenindamise võimekus;

investeerimisvõimekus.

Käesolev eelarvestrateegia on koostatud lähtudes konservatiivsetest ja põhjendatud eeldustest, kuid

eelolevatel aastatel 2018 – 2020 võib esineda prognoose oluliselt mõjutavaid asjaolusid. Kõige

olulisemat mõju avaldab käivitunud kohalike omavalitsuste haldusreform.

Alates 1. juulist 2016 jõustus Haldusreformi seadus, milline reguleerib valdade ja linnade

haldusterritoriaalse korralduse muutmise alused ja korra, sealhulgas muutmiseks vajalike otsuste ja

toimingute tegemise tähtajad, reformi aluseks oleva kohaliku omavalitsusüksuse elanike arvust

lähtuva omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumi, erandite kohaldamise tingimused ning

muutmisega kaasnevad üldised õigused ja kohustused.

Järgnevalt ülevaade haldusreformi käigust Haljala vallas:

Haljala Vallavolikogu võttis 22. septembril 2015.a vastu otsuse algatada haldusterritoriaalse

korralduse muutmine ning teha ettepanek Sõmeru Vallavolikogule ja Rakvere

Vallavolikogule alustada läbirääkimisi haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks

eesmärgiga moodustada omavalitsuste ühinemise tulemusena uus omavalitsusüksus.

Haljala Vallavolikogu poolt tehtud ettepanekule vastasid eitavalt mõlema omavalitsuse

volikogud.

Kunda Linnavolikogu 21.09.2015 .a otsusega tehti ettepanek Viru-Nigula, Aseri, Haljala,

Sõmeru ja Vihula vallavolikogudele alustada konsultatsioonidega haldusterritoriaalse

korralduse muutmise eesmärgil.

Kunda Linnavolikogu poolt tehtud ettepanekule andis Haljala Vallavolikogu eitava

vastuse.

Loksa Linnavolikogu 20.01.2016.a otsusega nr 2 tehti Haljala, Vihula, Kadrina ja Kuusalu

Vallavolikogule ettepanek alustada läbirääkimisi haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks

omavalitsuste ühinemise baasil.

Haljala Vallavolikogu 15. märtsi 2016 otsusega nr 150 keelduti Loksa Linnavolikogu

poolt algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmisest ja ühinemisläbirääkimiste

alustamisest.

Kunda Linnavolikogu 22.02.2016 .a otsusega tehti ettepanek Viru-Nigula, Vihula, Haljala,

Aseri ja Sõmeru Vallavolikogudele algatada haldusterritoriaalse korralduse ja piiride

muutmine eesmärgiga moodustada kuue omavalituse baasil üks omavalitsus.

Haljala Vallavolikogu 26. aprill 2016 otsusega nr 158 otsustati alustada läbirääkimisi

haldusterritoriaalse korralduse muutmise eesmärgil pärast vastavate seaduste

vastuvõtmist Riigikogus.

43

Kadrina Vallavolikogu 30.03.2016 .a otsusega nr 141 algatati haldusterritoriaalse korralduse

muutmine eesmärgiga moodustada Kadrina, Vihula, Haljala ja Rakvere valdade ühinemise

tulemusena uus omavalitsusüksus.

Haljala Vallavolikogu 19.04.2016.a otsusega nr 156 nõustuti Kadrina Vallavolikogu

ettepanekuga haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ja alustada läbirääkimisi

eesmärgiga moodustada Kadrina, Vihula, Haljala ja Rakvere valdade ühinemise

tulemusena uus omavalitsusüksus.

Vihula Vallavolikogu 12.05.2016 otsusega nr 124 otsustati alustada läbirääkimisi

haldusterritoriaalse korralduse muutmise eesmärgil pärast vastavate seaduste

vastuvõtmist Riigikogus.

Rakvere Vallavolikogu 25.05.2016. a otsusega nr 11 keelduti Kadrina Vallavolikogu

poolt algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmisest ja ühinemisläbirääkimiste

alustamise ettepanekust.

Ühinemisläbirääkimiste alustamiseks ettepaneku saanud omavalitsustel on otsuse langetamiseks

aega kaks kuud otsuse kätte saamisest!

Ühinemisläbirääkimiste käik

31. mail 2016 kogunes Kadrina raamatukogus oma esimesele koosolekule Haljala

Vallavolikogu ja Kadrina Vallavolikogu poolt moodustatud haldusreformialaste

läbirääkimiste juhtkomisjonid.

Haljala Vallavolikogu poolt moodustatud komisjon oli esindatud koosseisus: volikogu esimees

Margus Punane, vallavanem Leo Aadel, volikogu aseesimees Olev Lipp, volikogu rahandus- ja

majanduskomisjoni aseesimees Kalju Kivistik, finantsnõunik Õie Kelder ja vallasekretär Riina

Must.

Kadrina Vallavolikogu poolt moodustatud komisjon oli esindatud koosseisus: volikogu esimees

Jaanus Reisner, vallavanem Erich Petrovits, volikogu hariduskomisjoni esimees Mati Tiiter,

volikogu revisjonikomisjoni esimees Tiina Murumägi, vallasekretär Maarika Mardõkainen,

rahandusnõunik Aili Purk ja Kadrina Keskkooli direktor Arvo Pani.

Esimesel koosolekul lepiti kokku, et moodustatakse neli alakomisjoni: majanduskomisjon,

sotsiaalkomisjon, hariduskomisjon ja kultuurikomisjon.

Kõik osapooled esitavad komisjonidesse kuni neli liiget.

16.juunil 2016 kogunesid Haljala vallamajas teisele koosolekule Haljala ja Kadrina valla

haldusreformialaste läbirääkimiste pidamiseks moodustatud juhtkomisjonid. Koosolekut juhatab ühinemiskonsultant Rivo Noorkõiv, kes annab ülevaate Vabariigi Valitsuse

plaanidest ja menetletavatest seaduseeelnõudest, mille eesmärk on võimaldada kohalikul

omavalitsusel saavutada parem omavalitsemise võimekus avalike teenuste pakkumisel, piirkondade

arengueelduste kasutamisel, konkurentsivõime suurendamisel ja ühtlasema piirkondliku arengu

tagamisel. Haldusreformi rakendamisel lähtutakse ka riigivalitsemise reformi eesmärkidest

riigihalduse korraldamisel, milleks on avalike teenuste hea kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine

ning kulude kokkuhoid.

Arutati ühinemisprotsessi läbiviimise töökorraldust ja ajakava ning kinnitada see järgmisel

koosolekul, mis toimub 11. juulil 2016.a. Lepiti kokku teemades, mida juhtkomisjonid peavad

arutama. Koosolekul nimetati Haljala ja Kadrina alakomisjonide koosseisud ning otsustati 6. juulil

2016 kokku kutsuda moodustatud alakomisjonide töökoosolekud. Töökoosolekud toimuvad

Kadrina vallamajas määratud kellaaegadel.

44

11. juulil 2016 kogunesid Haljala vallamajas kolmandale koosolekule Haljala ja Kadrina valla

haldusreformialaste läbirääkimiste pidamiseks moodustatud juhtkomisjonid.

Koosolekut juhatab ühinemiskonsultant Rivo Noorkõiv, kes teeb lühikokkuvõtte 6. juulil 2016

Kadrinas toimunud alakomisjonide koosolekutest. Arutati ühinemislepingu koostamise edasist

käiku ja lepiti kokku, et ühinemislepingu eelnõu esitatakse volikogudele hiljemalt 9. septembril

2016. 11. augustil 2016 peaks selguma ka Vihula Vallavolikogu otsus liitumisläbirääkimiste

alustamiseks või keeldumiseks. Valdade volikogude istungid ühinemislepingu vastvõtmiseks ja

rahvahääletusele panemiseks toimuvad septembri teisel poolel. Seejärel toimuvad lepingu

tutvustused kolmes valla keskuses ja täiendavalt igas vallas suuremates keskustes. Lepingu

avalikustamine ja tutvustus toimub septembri lõpus- oktoobri alguse. Avalike arutelude toimumise

täpsed kuupäevad lepitakse kokku 16. augustil 2016 toimuval juhtkomisjoni koosolekul Kadrina

vallamajas. Otsustati, et alakomisjonide töökoosolekud toimuvad 12. augustil 2016 Haljala

vallamajas määratud kellaegadel.

25. juulil 2016 avaldatud pressiteates on avaldatud, et Haljala ja Kadrina jätkavad

ühinemisläbirääkimisi ning ootavad jätkuvalt ühinemisläbirääkimistele Vihula valla

esindajaid. Kolme valla ühinemise tulemusena tekiks omavalitsusüksus, mille elanike arv

oleks ligi 9,5 tuhat ja pindala 902,93 km².

Vihula Vallavolikogu 11.august 2016 otsuse nr 139 „Ühinemisläbirääkimiste alustamine ja

ajutise komisjoni moodustamine“ sõnastus on järgmine:

Alustada ühinemisläbirääkimisi haldusterritoriaalse korralduse muutmise eesmärgil uue

omavalitsusüksuse moodustamiseks Aseri, Haljala, Kadrina, Kuusalu, Rakvere, Viru-Nigula

ja Sõmeru vallaga ning Kunda ja Loksa linnaga, lähtuvalt Loksa Linnavolikogu, Kunda

Linnavolikogu ja Kadrina Vallavolikogu ettepanekutest.

12.augustil 2016 liitusid Haljala ja Kadrina ühinemisläbirääkimistega esmakordselt Vihula valla

esindajad. Toimusid valdkondade komisjonide koosolekud ja päevakorras oli ühinemisprotsessi

elluviimine ja sellega seotud organisatsioonilised küsimused ja sisendid ühinemislepingusse.

16.augustil 2016 toimus Kadrina, Haljala ja Vihula valdade juhtkomisjonide kohtumine, millel anti

ülevaade viimasele juhtrühma koosolekule järgnenud perioodil toimunust, arutati uue KOV nime,

volikogu liikmete arvu, vallamaja asukohta, teenuskeskuste asukohta, struktuuri, investeeringuid,

ühinemistoetuse kasutamist jms. Samuti ühinemislepingu avalikustamise protsessi.