eduka eesti arengu võti - eesti noorsootöö keskus · 2019. 4. 29. · vabatahtlik teenistus ja...
TRANSCRIPT
eduka Eesti arengu võti
NOOR – põhinäitajad noorte kohta
Noored noorsootöös
Noorsootöö põhifunktsioonid
Noorsootöö seosed
Noorsootöö põhiraamistik
Noorsootöö korraldusmudel
Noorsootöö alused
Noorsootöö struktuurid
Noorsootöö kui investeering
Kohalik omavalitsus
Noortekeskus
Huvikool
Noorsootöö koolis
Noorteühing ja osaluskogu
Rahvusvaheline noorsootöö
Noortevaldkonna töötaja
Avatud noortekeskuse noorsootöötaja
Huvihariduse spetsialist
Eesti Noorsootöö Keskus
Viited
Sisukord
NOOR – põhinäitajad noorte kohta
Noorte arv ja osakaal
Noored noorsootöös
Noored hariduses
Noored tööturul
Aastas sünnib ligi 14 000 last.2018. aastal elas Eestis 276 800 noort, kellest 51,4% olid noormehed ja 48,6% neiud.Noorte osakaal rahvastikust on vaid 20,9% ja see väheneb.Kõige suurem on noorte osakaal Kiili vallas (26,4%) ja kõige väiksem Vormsil (12,5%).2018. aasta, STAT
Üle 70 000 noore noortekeskustes
Üle 90 000 noore huvikoolides
Üle 14 000 osaleja noorteühingutes
2017/2018, Tartu Ülikool; HTM1
149 935 7–26a üldhariduses
15 966 16–26a kutsehariduses
28 477 18–26a kõrghariduses
2017/2018 õppeaasta, HTM
hõivatud noori 76 800
töötuid noori 8 000
2017. aasta, 15–26-aastaste vanuserühm, STAT
IGA NOOR ON VÄÄRTUS!Riigi pikaajaline edukus peitub osavõtlikes,
loovates ja ettevõtlikes noortes. Noorte mitmekülgseks arenguks tingimuste loomine ja jõustamine, eeskätt noorsootöö läbi, on üks riigi eduka arengu võti. Eestis loetakse noorsootöö seaduse alusel
noorteks 7–26-aastaseid.
NEET-noored Noorsootöö eritähelepanu kuulub noortele, kes ei õpi,
osale koolitustel ega tööta (nn NEET noored).2017. aastal oli selles rühmas 15–26 aastaste hulgas 15 700 noort (STAT).
Noored noorsootöös
Struktuur Osalejate arv Olulisemad tegevused
NoortekeskusÜle 70 000 noore
aastal 20172
võimalus suhelda, mängida, puhata; noorteinfo saamine; osalemine noorteüritustel ja -projektides; huvitegevused; noortekoolitused.
HuvikoolÜle 90 000 noore
2017/1018 õppeaastal
Huviala valdkonnad:
sport muusika ja kunst loodus tehnika üldkultuur
Noortelaager Üle 30 000 osaleja aastal 2018
töökojad lõkkeõhtud mängud (nt lauamängud, sportmängud) ujumine, matkamine jpm
Noortemalev Üle 4 000 osaleja aastal 2018
töökogemus töösuhete tundmaõppimine
NoorteühingÜle 14 000 osaleja3
aastal 2017
noorte osaluse toetamine juhtimiskogemuse loomine teadmiste-oskuste arendamine
NOORSOOTÖÖ loob noore jaoks võimalusi enda huvide
avastamiseks ja oma potentsiaali avamiseks;
arendab oskusi, et noor tahaks ja saaks ümbritsevas elukorralduses kaasa rääkida ja ise muutusi algatada;
loob võimalusi tegutseda koos teiste noortega ning oma ideid ellu viia;
toetab noori väljakutsetega toimetulekul erinevatel üleminekuetappidel elus
annab noorele oskusi teadmisi ja kogemusi tulevikutööks ja üldse elus toimetulekuks;
aitab raskustesse sattunud noorel tuge leida ja kaasab noori, kes on kõrvale jäänud.
Noorsootöö põhifunktsioonid
teadmised, oskused,
kogemused
võimalused osaluseks, ettevõtlikkuseks ja
toe saamiseks
uued sõbrad, kuuluvus- ja koostöö kogemus
Noorsootöö seosed
Õpihuvi, ühiskonna lõimitus, aktiivsed kodanikud, tervislikud eluviisid, turvalised kogukonnad,
sõltuvuste ennetus, kultuuritraditsioonid, loovus ja innovatsioon, digivõimekus, ettevõtlik eluhoiak, säästev mõtteviis, piirkondlik areng, töökogemus, ettevõtlikkus,
tulevikutöö oskused
Huviharidus ja -tegevus, avatud noorsootöö, mobiilne noorsootöö, rahvusvahelised projektid, malevad, laagrid, noorteühingud, osaluskogud, noorteprojektid, koolitused, vabatahtlik tegevus
Kvaliteetne noorsootöö – võimalused mitmekülgseks arenguks
noorsootöö seadus ja noorsootöötaja
kutsestandard
noortevaldkonna arengukava
riigi strateegilised suunisdokumendid
kohaliku omavalitsuse
korralduse seadus
Euroopa Nõukogu, OECD, ÜRO jt rahvusvaheliste
organisatsioonide koostöölepped
noorsootöö korraldamise põhiraamistik
huvikooli seadus ja huviharidusstandard
Euroopa Liidu noortestrateegia ja muud õigusaktid
Noorsootöö põhiraamistik
Noorsootöö korraldusmudel
Avalik sektor ja avaliku sektori loodud sihtasutused Mittetulundus- ja ärisektor
Kohalik omavalitsus
Noorsootöö tegijad: Noortekeskused Huvikoolid Huvitegevus erinevates
asutustes
Riigikogu Katusühingud: Eesti Avatud
Noortekeskuste Ühendus Eesti Noorteühenduste Liit Eesti Noorsootöötajate
Kogu Huvikoolide Liit jpt
Noorsootöö tegijad: Noorteühingud Osaluskogud Noortekeskused Huvikoolid Huvitegevuse korraldajad
Haridus- ja Teadusministeeriumi
noorteosakond
Eesti Noorsootöö Keskus
Sihtasutus Archimedese noorteagentuur
Noorsootöö alused
Noorsootöö põhiväärtused on aluseks ka riigi noortepoliitikale: Noorte vabatahtlik kaasatus Noorte vajadustel ja huvidel põhinemine Noorte partnerluse väärtustamine Osaluse ja omaalgatuse toetamine
Noorsootöö aluseks on noorte tegeliku olukorra tundmine, milleks on loodud noorteseire süsteem. Noorte vajadusi oskavad mõista ja tegevusi pakkuda professionaalsed noorsootöötajad, kes võivad omandada tasemehariduse kolmest õppeasutusest: Tallinna Ülikool TartuÜlikooliNarvaKolledž Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
Noorsootöö kvaliteedi arendamiseks on loodud hindamisinstrument kohalike omavalitsuse tarvis ning toetatakse uute kvaliteedi mõõtmise ja analüüsi vahendite arendamist.
Noorsootöö peamiseks korraldustasandiks on kohalik omavalitsus, riigi tasandil juhib valdkonda Haridus- ja Teadusministeerium ning selle rakendusasutus Eesti Noorsootöö Keskus. Rahvusvahelise koostöö toetajaks eelkõige programmi Erasmus+ vahenditest
on Sihtasutus Archimedese noorteagentuur.
Noorsootöö struktuurid
HUVIKOOL NOORTEKESKUS
Eestis on üle 650 huvikooli, mis pakuvad huviharidust spordi, muusika, kunsti ja paljudel teistel huvialadel.
Noortekeskused pakuvad noortele mitmekülgseid tegutsemisvõimalusi ja enamus tegutseb avatud noorsootöö meetodil. Eestis on 280 noortekeskust.
NOORTEÜHING NOORTELAAGRID JA -MALEVAD
Noorteühing on mittetulundusühing, mille liikmetest vähemalt kaks kolmandikku on noored ja mille eesmärgiks on noorsootöö korraldamine ja läbiviimine. Noorteühingutes osaleb hinnanguliselt 10% noortest.
Püsi- ja projektlaagrid pakuvad noortele võimalust veeta suvepuhkust või koolivaheaega tervislikult ja sisukalt. Malevad ühildavad töötamise ja noorsootöö võimalused. Iga-aastaselt osaleb laagrites ja malevates kokku üle 30 000 noore.
NOORSOOTÖÖ KOOLIS
Koolinoorsootöö on üldhariduskoolides ja kutsekoolides teostatav noorsootöö, mis toetab kooli õppekava eesmärkide saavutamist, põhineb tunnivälisel tegevusel ning seda korraldavad kooli huvijuht ehk noorsootöötaja koolis, kooli õpilasesindus, ringijuhid. Üle 70 000 noore osaleb koolides toimuvates huviringides.
Noorsootöö kui investeering
Noorsootöö on tõhus, säästlikult korraldatud ja ennetab tulevikukulutusi – TARK INVESTEERING
Tundub, et 1 euro eest päevas ei saa midagi? 1 euro eest päevas saab näiteks: Vähem kui pool tassi cappuccino’t
Tallinna kesklinna kohvikusNoorsootöös saab 1 euro eest palju!
Kohalikud omavalitsused panustasid 2017. aastal Eestis noorsootöösse 76 miljonit eurot.4 See teeb aastas ligikaudu 1 euro tööpäevas ühe noore kohta.Selle eest teeb pakub üle 7 000 spetsialisti võimalusi: õppida 651 huvikoolis osaleda 280 avatud noortekeskuse töös omandada tööharjumusi 44 noortemalevas osaleda 22 püsi- ja 53 projektlaagris osa saada paljudest huviringidest osaleda kohalikes ja rahvusvahelistes noorteprojektides.
87% noorsootöös osalenud noortest oli saadud kogemusega rahul.5
Lisaks toetavad kohalike omavalitsuste, ühingute ja asutuste tööd riigieelarve, Euroopa Solidaarsuskorpuse programm, Erasmus+ võimalused, EL tõukefondid ja EMP/Norra vahendid.
Kohalik omavalitsus
on noorele kõige lähemal
analüüsib olukorda toetab noorte osalust
korraldab igapäevatööd
peab ülal või toetab huvikoole, noortekeskusi
rahastab noorsootööd
loob koostööd
loob partnerlust noorsootöö ja koolide, ettevõtete, vabaühenduste, erinevate ametite ja asutuste vahel
arendab valdkonda koostöös teiste omavalitsustega
Peamised ülesanded6 : Määrab noorsootöö prioriteedid oma haldusterritooriumil ning sätestab nende saavutamiseks
vajalikud ülesanded valla või linna arengukavas. Kinnitab noorteühingute, noorteprogrammide ja noorteprojektide valla- või linnaeelarvest
toetamise põhimõtted, toetuse taotlemise ja maksmise tingimused ja korra, nähes vajaduse korral ette omaosaluse tingimused toetuse saamiseks, toetuse taotluse vormid ning toetuse kasutamise aruandluse korral.
Toetab eelarveliste vahendite olemasolul valla või linna haldusterritooriumil tegutsevate noorteühingute noorteprogramme ja noorteprojekte.
Konsulteerib selle olemasolul noortevolikoguga noorsootöö kavandamisel, teostamisel ja hindamisel.
Täidab teisi noorsootöö korraldamise ülesandeid oma haldusterritooriumil.
KOHALIK OMAVALITSUS – noorsootöö peamine korraldaja
Kohalikul omavalitsusel on võim ja võimalus luua noori toetav arengukeskkond, mille tulemusena on noorte hoiakud ennast ja kogu ühiskonda edasiviivad.
Selleks tegutsevad omavalitsused läbimõeldult ja arendavad valdkonda tervikliku lähenemisega arengu- ja tegevuskavade alusel
NoortekeskusNoortekeskused on Eestis erinevad, kuid enamus neist pakub noortele huvitegevusi
ja korraldab avatud noorsootööd – sellest ka nimetus avatud noortekeskused (vt täpsemalt Noortekeskuste Hea Tava)
Avatud noorsootöö eesmärk on pakkuda noorele vabatahtlikkuse alusel erinevates tegevustes osalemise võimalusi. Tulemustele keskendumise asemel on olulisem protsess ise. Lähtuvalt avatud noorsootöö põhimõtete eesmärgist on tegevused: hariduslikud, mis võimaldavad noorel omandada oskusi ja teadmisi; sobilikud kõigile noortele olenemata nende hariduslikust, majanduslikust või sotsiaalsest taustast; noore osalemist soodustavad ning julgustavad toetavad, et noor mõistaks teemasid, mis mõjutavad teda ja ühtlasi kogu ühiskonda, ning räägiks
nende puhul kaasa.Noortekeskused on sageli loodud noorte initsiatiivi toetusel, nende eelistustest lähtuvalt ning tegutsevad eelkõige noorte huve ja vajadusi silmas pidades.
Noortekeskustel aitab areneda MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (EANK).7
ennetusalased temaatilised tegevused
Noortekeskuse põhitegevused
noorteosaluskogude/aktiivgruppide koordineerimine ja nõustamine
projektinõustamine ja noorte initsiatiivi toetamine
avatud noortetuba/ruum – noortele turvalise suhtlus- ja ühistegevuse
keskkonna pakkumine
noorteinfo edastaminevabatahtliku tegevuse
võimaldamine
noorte esmatasandi nõustamine ja vajadusel spetsialisti juurde
suunamine
Huvikool
Huvikool on noorte võimete avastaja, avaja ja arendaja pakkudes kvaliteetset, kättesaadavat ja mitmekesist huviharidust.
Huvihariduse ülesandeks on noorte loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine, et aidata kujuneda isiksusel, kes: mõtleb loovalt; oskab oma tegevust eesmärgistada, kavandada ja hinnata; suudab valida, otsustada ja vastutust kanda; suudab analüüsida ümbritsevat tegelikkust; oskab teha tööd, on valmis koostööks; mõistab teadmiste ja pidevõppe tähtsust ning oskab õppida.
Huviharidus toetab Eesti kultuuri- ja sporditraditsioonide, tehnoloogilise arengu ja keskkonna jätkusuutlikkust ning paikkondlike traditsioonide arengut.
Õppeaastal 2017/18 on Eestis 651 huvikooli, 5 023 huvikooli õpetajat, kes pakuvad noortele huviharidust kokku 3 908 õppekava alusel. Huvikoolides üle Eesti käib üle 90 000 õppuri.
Huvikoolide esindusühingud esindavad huvihariduse või huvitegevuse läbiviijaid. Näiteks loodus-ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonnas Eesti Teadushuvihariduse Liit, muusika valdkonnas Eesti Muusikakoolide Liit, kunsti valdkonnas Eesti Kunstikoolide Liit jt.
Noorsootöö koolis
Noorsootöö toimub ka koolikeskkonnas – nii üldhariduskoolides kui kutsekoolides. Koolides toimuv noorsootöö toetab kooli põhiülesannete täitmist ja kool saab algatada huvitegevusi, mis just oma koolis tähtsad. Põhiliseks korraldajaks on koolis huvijuht
või kooli noorsootöötaja. Abiks õpilasesindus ja ringijuhid.
Noorsootööd koolis viivad ellu väga erinevad osapooled, sh õpilased, õpetajad, kooli juhtkond ja tugipersonal, kogukond jt, kuid eelkõige on selle töö koordineerija huvijuht. Huvijuhi ehk noorsootöötaja ülesanded koolis varieeruvad koolitüübilt (kas põhikool või gümnaasium), õpilaste arvult jm.
Noorsootöö koolis
noorsoo-uuringud – õpilasuuringute läbiviimine
koolikeskkonnas
noorte osalus: õpilasesindus/noorteühingud
huviharidus ja huvitegevus
laagrite korraldaminenoorte teavitamine
noorte nõustamine
rahvusvaheline koostööerinoorsootöö: nt TORE-liikumine
või õpiraskustes noorte toetamine
Noorteühing ja osaluskogu
Noorteühingud ja osaluskogud on noorte hääle kandjad ja tugevdajad kogu ühiskonnas. Noorte kaasamisel ühiskonnaellu ja noorsootöösse mängivad noorteühingud
üliolulist rolli. Osaluskogud aitavad noortel osaleda otsustusprotsessides.
Noorteühing Noorteühingud on mittetulundusühingud, mille liikmetest vähemalt kaks kolmandikku on noored ja mille eesmärgiks on noorsootöö korraldamine ja läbiviimine8. Noorteühingud pakuvad tegevusi ja koolitusi ning enesetäiendamise ja -arendamise võimalusi. Noorteühinguid on Eestis erinevaid, igaüks oma fookuse ja tegevustega. Suurimad noorteühingud on Eesti 4H, Eesti Skautide Ühing, TEN; suuremad katusühingud on Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit ja Eesti Üliõpilaskondade Liit – kõik loovad noortele osalus- ja tegutsemisvõimalusi.
OsaluskoguOsaluskogude all peetakse silmas kohaliku omavalitsuse juures tegutsevaid noortevolikogusid (noorteparlamente) ja maakondlikke noortekogusid. Osaluskogu on nõuandev kogu, mille liikmeteks on noored ning mille eesmärgiks on tagada noortele võimalus rääkida kaasa kohalikes otsustes. Läbi osaluskogu on noortel võimalik edastada nii enda kui ka teiste noorte arvamusi ja ettepanekuid ning edendada seeläbi noorte heaolu.Peamised tegevused osaluskogudes on kohtumised ja koosolekud juhtide ning otsustajatega, osalemine komisjonide töös, sündmuste-ürituste planeerimine, elluviimine jne. Olenemata konkreetsest tegevusest või viisist, kuidas seda ellu viiakse, on oluline osaluskogude peamine eesmärk: luua noortele võimalus kaasa rääkida ja osaleda otsuste tegemisel.
Rahvusvaheline noorsootöö
Noorsootöö annab noorele ja noorsootöötajatele palju võimalusi rahvusvaheliseks koostööks. Koostööd tehes arenevad keeleoskused, teadmised teiste kultuuride
ja rahvaste kohta ning tekivad uued ideed ühistegevusteks.Rahvusvahelises koostöös on olulisimaks toetajaks Eestis
Sihtasutus Archimedese noorteagentuur.
riikidevaheline koostöö ja ühisalgatused
vabatahtlik teenistus ja Euroopa
Solidaarsuskorpus
noorsootöötajate õpiränne
noortevahetused ja ühisprojektid
Olulisemad suunad
Noortevaldkonna töötaja
noorsoo- töötaja
Noorsootöö- asutuse juht
Noorsoo- töötaja Ringijuht
Huvijuht
Laagri- kasvataja ja juhataja
Huvikooli õpetaja
Noorte- keskuse juhataja
Noorsootöö ametnik
Töötanud 1–5 aastat Harjumaa
Noorte- keskus,
üldharidus- kool,
huvikool
Keskmine vanus 27–36
aastat
Eestis on kokku ligi 7 000 noorsootöötajatEnamikul neist on kõrgharidus
Noorsootöö kõrgharidusõpe Tallinna Ülikool: noorsootöö (rakenduskõrgharidus) noorsootöö (magistrikraad)
TartuÜlikooliNarvakolledž: noorsootöö (rakenduskõrgharidus) noorsootöö (bakalaureuse kraad
2019)
Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia:
huvijuht-loovtegevuse õpetaja (rakenduskõrgharidus)
Avatud noortekeskuse noorsootöötaja
Noorsootöötaja on inimene, kes aitab noorel oma eesmärke saavutada, selgitades välja tema vajadused ja eesmärgid9 luues individuaalse kontakti otse noorega.
Noorsootöötajatel on suur vastutus ja võtmeroll noorte toetamisel.
Avatud noortekeskuses töötava noorsootöötaja peamised ülesanded
Piirkonna tundmine – teadlikkus noorte elu tegelikkusest, keskkonnast, vajadustest ja eelistustest jm kohalikest oludest, sh pakutavatest võimalustest piirkonnas.
Noorte olukorra ja vajaduste hindamine, et valida ja rakendada sobivaid meetodeid ning analüüsida tehtud töö mõjusust.
Töö noore ja noortegruppidega – kontakti loomine, usaldusliku õhkkonna kujundamine ja vajalike tegevuste koordineerimine.
Mitteformaalse õppimise juhtimine – noorte huvide/võimete väljaselgitamine ning sobiva arendustegevuse tagamine, kogetu ja õpitu mõistmise toetamine.
Noorte probleemide märkamine, nõustamine ning võimalike lahenduste pakkumine.
Noortekeskuse noorsootöötaja haridusnõue, täienduskoolituse vajadus ning töömeetodite valik lähtub noortekeskuses osalevatest sihtgruppidest. Noorsootöötajad tegutsevad kooskõlas noorsootöö seaduse, kutsestandardi ja noorsootöötaja kutse-eetikaga.10
Eestis on umbes 566
ANK noorsootöötajat
Huvihariduse spetsialist
Eestis on 651 huvikooli
Eestis on üle 5 000 huvihariduse spetsialisti
Pea pooled töötavad Tallinnas või Harjumaal
Üle 60% on naised. 60% on vanuses 40–60
Noorte huvide avastamine ja arendamine erinevatel huvialadel saab teoks huvikoolides. Huvikooli õpetajad, ringijuhendajad, treenerid ja teised huvikoolides töötavad
spetsialistid mängivad võtmerolli noorte annete avastamisel ja igaühe potentsiaali avamisel.
Huvihariduse spetsialistid pakuvad huvikoolides noortele süvateadmisi konkreetsel huvialal ja innustavad noori pingutama paremate oskuste ja teadmiste nimel. Õpingud huvikoolis võimaldavad omandada põhjalikke teadmisi ja oskusi valitud huvialal. Huvihariduses saavad noored aga palju muudki lisaks huviala tundmisele – noored arendavad õpioskusi, meeskonnatöö pädevusi, ajaplaneerimise oskusi, kohusetunnet jne. Huvihariduses osalemine aitab ka oma tulevikuvalikuid teha.
Huvikooli õpetaja on noore jaoks sageli korraga nii inspireerijaks, mentoriks, innustajaks kui uute teadmiste ja oskuste allikaks. See on vastutusrikas ja aeganõudev täppistöö, et anne saaks tuge.
Huvihariduse spetsialisti töö on keeruline, sest välja on vaja selgitada noorte võimed, oskused, anded.
Eesti Noorsootöö Keskus
NOORTEVALDKONNA KOMPETENTSIKESKUSEesti Noorsootöö Keskus (ENTK) on 1999. aastal loodud Haridus- ja Teadusministeeriumi
hallatav riigiasutus, mille peamine eesmärk on noorsootöö arendamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.
ENTK põhitegevused ja -toetused Huvihariduse ja -tegevuse toetus ning kvaliteeditoetused huviala
valdkondades Noorteühingute aastatoetus ja osaluse arendamine Avatud noortekeskuste tegevuse toetamine ja soetuste programm
Varaait Noortelaagrite ja malevate toetamine Noorsootöö teenuste kättesaadavuse suurendamise toetamine Teenuste arendamisele suunatud projektide algatamine
ja toetamine nagu kogukonnapraktika, kutselaborid, Nopi Üles, Tugila jpt
Noorteinfo arendamine ning teenuse osutamine Noorsootöötaja kutse andmine Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteem KOV tervikliku noorsootöö korralduse toetamine Sidusvaldkondade partneritega noortele suunatud ühisprogrammid
ENTK peamised töösuunad uuendused ja algatused kvaliteetseks noorsootööks noorsootöö korraldamise, kättesaadavuse ja mitmekesisuse tugi noortepoliitika arenguks vajalik noorteseire koostöö algatamine ja arendamine nii kodus kui võõrsil
1 Beilmann, M., Trumm, A. (2018) Noortekeskused. Beilmann, M., Lillemäe, E., Linno, M., Murakas, R., Rämmer, A., Soo, K., Tooding, L-M., Trumm, A. Noorsootöös osalevate noorte rahulolu noorsootööga. Uuringu lõppraport (lk 32-45). Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut. Haridussilmhttps://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/eesti_noorte_osalemine_noorsootoos.pdf
2 Beilmann, M., Trumm, A. (2018) Noortekeskused. Beilmann, M., Lillemäe, E., Linno, M., Murakas, R., Rämmer, A., Soo, K., Tooding, L-M., Trumm, A. Noorsootöös osalevate noorte rahulolu noorsootööga. Uuringu lõppraport (lk 32-45). Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut.
3 https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/eesti_noorte_osalemine_noorsootoos.pdf4 riigiraha.fin.eeandmeteltegevusalade„Noortehuviharidusjahuvitegevus“ning„Noorsootööja
noortekeskused“väljaminekutesumma5 https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/noorsootoos_osalevate_noorte_rahulolu_
noorsootooga_loppraport_2018a.pdf6 Noorsootöö seadus7 https://entk.ee/noorsootoo/noorsootoo/avatud-noorsootoo/8 Noorsootöö seadus9 https://www.researchgate.net/profile/Birgit_Rasmussen4/project/Noorsootoeoetaja-kutse-
vaeaertustamine-kohalikes-omavalitsustes/attachment/59a3b5c3b53d2ff30bdc6783/AS:532214041124864@1503901123699/download/TPNM+Birgit+Rasmussen.pdf?context=ProjectUpdatesLog
10 https://ank.ee/wp-content/uploads/2018/09/Noortekeskuse_Hea_Tava_2018.pdf
Viited