saqarTvelos ganaTlebisa dasaqarTvelos ganaTlebisa dasaqarTvelos ganaTlebisa dasaqarTvelos ganaTlebisa da mecnierebis saministromecnierebis saministromecnierebis saministromecnierebis saministro
SoTa rusTavelis saxelmwifo universitetiSoTa rusTavelis saxelmwifo universitetiSoTa rusTavelis saxelmwifo universitetiSoTa rusTavelis saxelmwifo universiteti
ganaTlebisganaTlebisganaTlebisganaTlebisaaaa da mecnierebaTa fakultetida mecnierebaTa fakultetida mecnierebaTa fakultetida mecnierebaTa fakulteti
TaTia nakaSiZeTaTia nakaSiZeTaTia nakaSiZeTaTia nakaSiZe----maxaraZemaxaraZemaxaraZemaxaraZe
ucxo enis, rogorc meore enisucxo enis, rogorc meore enisucxo enis, rogorc meore enisucxo enis, rogorc meore enis,,,, swavleba/swavlis swavleba/swavlis swavleba/swavlis swavleba/swavlis
mimarTulebis ,,kulturaTa dialogis” asaxva umaRlesi mimarTulebis ,,kulturaTa dialogis” asaxva umaRlesi mimarTulebis ,,kulturaTa dialogis” asaxva umaRlesi mimarTulebis ,,kulturaTa dialogis” asaxva umaRlesi
sssskolis saganmanaTleblo programebSikolis saganmanaTleblo programebSikolis saganmanaTleblo programebSikolis saganmanaTleblo programebSi
dddd i i i i ssss eeee rrrr tttt aaaa cccc i i i i aaaa
ganaTlebisganaTlebisganaTlebisganaTlebis doqtoris doqtoris doqtoris doqtoris akademiuri akademiuri akademiuri akademiuri xarisxisxarisxisxarisxisxarisxis mosapoveblad mosapoveblad mosapoveblad mosapoveblad
((((specialoba specialoba specialoba specialoba –––– ganaTlebis didaqtikaganaTlebis didaqtikaganaTlebis didaqtikaganaTlebis didaqtika))))
mecniermecniermecniermecnier xelmZRvanelixelmZRvanelixelmZRvanelixelmZRvaneli
pedagogiur mecnierebaTa doqtori pedagogiur mecnierebaTa doqtori pedagogiur mecnierebaTa doqtori pedagogiur mecnierebaTa doqtori cialacialacialaciala megrelaZemegrelaZemegrelaZemegrelaZe
baTumi baTumi baTumi baTumi
2012201220122012
2
sarCevisarCevisarCevisarCevi gv.
SesavaliSesavaliSesavaliSesavali-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------3
TaviTaviTaviTavi I.I.I.I. ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTuleucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTuleucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTuleucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebisbisbisbis ---- ,,kulturaTa ,,kulturaTa ,,kulturaTa ,,kulturaTa
dialogis” wvlili dialogis” wvlili dialogis” wvlili dialogis” wvlili ((((saganmanaTleblosaganmanaTleblosaganmanaTleblosaganmanaTleblo programebiT aRprogramebiT aRprogramebiT aRprogramebiT aRweriliweriliweriliwerili
swavlis swavlis swavlis swavlis SedegebiSedegebiSedegebiSedegebis miRwevaSis miRwevaSis miRwevaSis miRwevaSi))))--------------------------------------------------------------------------------19
$$$$ 1.1.1.1. ,,kulturaTa dialogis” saganmanaTleblo programaSi asaxvis
mizanSewonilobis problema--------------------------------------------------------------------------------19
$ 2.$ 2.$ 2.$ 2. ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis - ,,kulturaTa
dialogis” saganmanaTleblo programaSi asaxvis formebi--------------------------------44
$$$$ 3333. ,,kulturaTa dialogis” kompetenciebi---------------------------------------------------------53
3333. 1.zogadi kompetenciebi---------------------------------------------------------------------------------------57
3333. 2. dargobrivi kompetenciebi------------------------------------------------------------------------------70
3333. 3. originaluri kompetenciebi---------------------------------------------------------------------------77
Tavi Tavi Tavi Tavi II. II. II. II. kulturaTa dialogis kulturaTa dialogis kulturaTa dialogis kulturaTa dialogis saswavlo procesis marTsaswavlo procesis marTsaswavlo procesis marTsaswavlo procesis marTvavavava da studentis mier da studentis mier da studentis mier da studentis mier
miRweuli SmiRweuli SmiRweuli SmiRweuli Sedegebis Sefasebaedegebis Sefasebaedegebis Sefasebaedegebis Sefaseba--------------------------------------------------------------------------------84
$ 1. swavleba/swavlis sakiTxisaTvis--------------------------------------------------------------------84
$ 2. studentTa codnis Sefasebis komponentebisa da kriteriumebis SerCeva--98
2. 1. portfolio rogorc studentis swavlis Sedegebisa
da kompetenciebis miRwevis Sefasebis forma---------------------------------------------------117
$ 3. kvalifikaciis miRweuli donis diagnostirebisaTvis TviTSefasebis
matricis gamoyeneba----------------------------------------------------------------------------------------------122
$ 4. ,,kulturaTa dialogis” saswavlo procesis marTvis
organizaciis formebi------------------------------------------------------------------------------------------133
4.1. leqciis modelebi-------------------------------------------------------------------------------------------133
4.2. modelebi seminaris dagegmvisaTvis---------------------------------------------------------------140
4.3. fragmentebi ucxoelTa gamocdilebidan------------------------------------------------------144
4.4. modulis da silabusis nimuSebi------------------------------------------------------------------148
Tavi Tavi Tavi Tavi III. III. III. III. umaRlesi skolumaRlesi skolumaRlesi skolumaRlesi skolis maswavleblis TviTefeqtuis maswavleblis TviTefeqtuis maswavleblis TviTefeqtuis maswavleblis TviTefeqturobis robis robis robis SefasebSefasebSefasebSefasebaaaa------------151515155555
$ 1. TviTefeqturoba, rogorc inovaciuri saqmianobis xarisxis
ganmsazRvreli ----------------------------------------------------------------------------------------------------155
$ 2. TviTefeqturobis amaRlebis saSualebebi---------------------------------------------------162
ddddaskvnebiaskvnebiaskvnebiaskvnebi----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------167
literatura_____________literatura_____________literatura_____________literatura_________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________171
3
SesavaliSesavaliSesavaliSesavali
Temis aqtualoba:Temis aqtualoba:Temis aqtualoba:Temis aqtualoba: umaRlesi skolis mTavari mizani _ studentisaTvis
saukeTeso, xarisxiani ganaTlebis miwodeba xorcieldeba ganaTlebis
erTiani evropuli sivrcis Seqmnis pirobebSi. sazogadoebis cvalebadi
saWiroebebis, dasaqmebis amJamindeli da samomavlo moTxovnebis
uzrunvelyofisaTvis Seiqmna mniSvnelovani rekomendaciebi, programebi,
proeqtebi. am mimarTulebiT aRsaniSnavia evrosabWos ganaTlebis
komitetisa da ucxouri enebis ganyofilebis mier Sedgenili ,,enebis
erTiani evropuli sarekomendacio CarCo” (evrosabWo 2001), romlis
mizania Seqmnas kvalifikaciis gansazRvrisaTvis enis codnis saerTo
baza da xeli Seuwyos maswavleblebis, programebis Semdgenlebis,
sertifikatis gamcemi organizaciebisa da enebis swavlebis
administratorebis SeTanxmebul moqmedebas.
enebis erTiani evropuli sarekomendacio CarCo gansazRvravs enis
flobis sam dones: A, B, C, romlebic swavlebis safexurebis mixedviT eqvs
ganStoebad iyofa: dawyebiTi skola _ A1 done, sabazo da saSualo
safexuri _ A 2 done, XII klasi da profesiuli skola _ B1 done,
bakalavriati _ B2 done, magistratura _ C1 done, doqturantura _ C2
done (aRniSnuli doneebi gaTvaliswinebulia maTTvis, visTvisac ucxo ena
ZiriTadi specialobaa, xolo imaTTvis, visTvisac ucxo ena meore enaa, es
doneebi erTi maCvenebliT dabla iwevs).
ucxouri enis swavleba/swavlisaTvis Camoyalibebulia eqvsi
mimarTuleba: mosmena, laparaki, kiTxva, wera, swavlis swavla, kulturaTa
dialogi.
saqarTvelo, rogorc evrosabWos wevri erT-erTi qveyana, aRiarebs da
pativs scems evrosabWos mier miRebul rekomendaciebs yvela sferoSi,
maT Soris, ganaTlebis sferoSic, ganaTlebis erovnul miznebSi,
aRniSnulia, rom ucxouri enis codnis gareSe SeuZlebelia erTian
saganmanaTleblo sivrceSi integrireba, sakuTari SesaZleblobebis
srulfasovani realizeba.
4
saerTaSoriso kvlevebis SedegebiT (2005) damsaqmeblisa da
dasaqmebuli kursdamTavrebulebis SefasebiT, yvelaze didi upiratesoba
moipova kompetenciam ,,meore enis codna”, romelic qmnis pirobebs _ gaigo
gansxvavebuli kultura, miiRo igi iseTi, rogoric aris. Ggaixsna mis
mimarT, mxolod ise, rom ar moswyde sakuTar kulturul fesvebs. meore
enis codna aucilebeli gaxda yvela specialobisaTvis da es asaxvas
poulobs saganmanaTleblo programebSi.
saganmanaTleblo programa _ aRniSnulia saqarTvelos kanonSi
`umaRlesi ganaTlebis Sesaxeb~ (2005) - aris saswavlo kursebis an
modulebis erToblioba: miznebi, amocanebi, Sinaarsi, codnis moculoba
da unar-Cvevebis xarisxiani Sefasebis sistema, saswavlo procesis
organizebis Taviseburebebi da meToduri uzrunvelyofa, romelic
saTanado akademiuri xarisxis mosapovebladaa gamiznuli.
saganmanaTleblo programebis SemuSavebis, dagegmvisa da ganviTarebis
problemebi 2003 wels berlinSi gamarTuli konferenciidan moyolebuli,
evropuli universitetebis centraluri sazrunavi gaxda. sakvanZo
sakiTxi aRmoCnda tradiciuli, akademiuri da profesiuli
Rirebulebebisa da moTxovnebis urTierTmimarTeba. gansxvavebuli
variantebidan upiratesoba mieniWa kompetenciebze dafuZnebul
saganmanaTleblo programebs, romlebic iTvaliswinebs sauniversiteto
ganaTlebisa da kvalifikaciis moTxovnebis Sesabamisobas. (www.bologna-
berlin 2003.de -2003 Berlin Summit on Higher Education http:/ww.bologna-berlin2003.de)
kvalifikaciis moTxovnebis gansazRvris mniSvnelovani nabiji iyo
boloniis procesis farglebSi (romelic umaRlesi ganaTlebis
evropuli sivrcis SeqmnisaTvis evropis umaRlesi saswavleblebis
xelmZRvanelTa mier daiwyo 1999 wels boloniaSi, (www.mes.gov.
ge/uploads/Bologna/1% 20boloniis % 20deklaracia.pdf www.dfes.gov.uk/bologna
www.ond.vlanderen.be) (italia), saqarTvelo SeuerTda 2005 wels) bergeris
samitze (2005) miRebuli ,,kvalifikaciis evropuli CarCos” (EQF), romlis
safuZvelze 2008 wels SemuSavda ,,saqarTvelos akademiuri umaRlesi
ganaTlebis erovnuli kvalifikaciebis CarCo”. (www.ganatleba.ge)
5
,,enebis erTiani sarekomendacio CarCo”, ,,kvalifikaciebis evropuli
CarCo”, ,,umaRlesi akademiuri ganaTlebis erovnuli kvalifikaciebis
CarCo” erTmaneTTan SesabamisobaSia da gansazRvraven saganmanaTleblo
programebiT misaRwevi swavlis Sedegebsa da kompetenciebs sxvadasxva
safexuris doneze: umaRlesi profesiuli ganaTleba, bakalavriati,
magistratura, doqtorantura.
saganmanaTleblo programebSi swavlis Sedegebi da kompetenciebis
formireba xdeba masSi Semavali saswavlo kursis an modulis
saSualebiT. amJamad umaRles skolebSi saswavlo kursebisa da
modulebis SerCevis, Canacvlebis rTuli procesia. gaCnda problema ris
mixedviT, ratom, ra upiratesobiT unda aisaxos esa Tu is saswavlo
kursi an moduli saganmanaTleblo programaSi.
saganmanaTleblo programebSi im specialobebisaTvis, sadac ucxo
ena meore enaa, ucxo enis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa
dialogis” asaxvis aucileblobas gansazRvravs Semdegi faqtorebifaqtorebifaqtorebifaqtorebi::::
yvelaze mniSvnelovani ucxo enis Seswavlisas aris sxvadasxva
erovnebis adamianebTan komunikacia. lingvisturi kompetencia _ sityvebis
codna da gramatikis struqturis codna _ avtomaturad ar migviyvans
kulturul kompetenciebamde. kulturuli kompetenciis simcirem ki
namdvilad SeiZleba warmoqmnas gaugebroba, romelic xSirad
samsaxurebrivi saqmianobis warumateblobis mizezic xdeba. ucxouri enis
Seswavlisas ,,kulturaTa dialogis” saSualebiT xdeba ucxo cxovrebis
wesebis, gansxvavebuli Sexedulebebis, tradiciebis, kulturis aRmoCena,
gacnoba, gamoyeneba, igi xels uwyobs kulturuli wignierebis
dauflebas, rac niSnavs waikiTxo, miiRo ucxo kultura da gaacnobiero,
rom TiToeuli adamianis qceva kulturuli TaviseburebebiT aris
ganpirobebuli.
kultura Sedgeba sxvadasxva urTierTdakavSirebuli kategoriisagan:
produqti (masala, nawarmi) _ literatura, folklori, xelovneba, musika,
tradiciebi. ideebi _ rwmena, Rirebulebebi, institutebi. qcevebi _ Cveu-
leba, adaTi, sxeulis ena (Jestikulacia), Cacmuloba, sakvebi, Tavisufali
dro.
6
,,Tu Cven gvinda, rom davexmaroT studentebs rom iyvnen kompetenturi
gamomyenebelni ucxouri enisa, Tanabari yuradReba unda davuTmoT samive
kategorias enis swavlebis mTel manZilze” (r.loudeni 2000:115). drois
moTxovnad iqca ,,kulturaTa dialogis” Seswavla. sxva qveynis
tradiciebis, mimarTvis etiketis arcodnam SeiZleba uxerxuli,
arasasurveli garemo Seqmnas studentebs Soris, aseve studentebsa da
leqtorebs Soris.
saintereso naSromebi mieZRvna ucxouri enis SeswavlasTan kulturis
Seswavlis problemebs:
kramxis (1993:24) mosazrebiT enis swavlebisas kulturis swavleba
ori perspeqtiviT ganixileba. erTs miekuTvneba faqtobrivi, kulturuli
informaciis gadacema, romelic Sedgeba statistikuri informaciisagan,
literaturasa da xelovnebisagan da meore informacia, romelic aqcents
akeTebs wesebsa da Cveulebebze, folklorsa da yoveldRiur cxovrebaze.
lazard-klaustoni (1997) aRniSnavs, rom warsulSi xalxi swavlobda
ucxo enas, raTa eswavlaT ucxo literatura da es iyo mTavari Sualedi
kulturisa. kiTxvis saSualebiT swavlobdnen studentebi civilizaciis
Sesaxeb, romelic asocirdeboda samizne enasTan. amJamad ki sxvadasxva
kulturis studentTa urTierToba yoveldRiuri saqmianoba
aucilebloba gaxda, ramac gaaZliera ucxo enis swavleba/swavlis
aqcenti kulturaTa dialogis mimarTulebiT.
meore faqtorad migvaCnia is rom evropis ganviTarebuli qveynebis
saswavlo dawesebulebebi did yuradRebas uTmoben sazogadoebasa da
individSi mravalenovnebis ganviTarebas, xels uwyoben enis swavlebis
saerTaSoriso urTierTobis gaRrmavebas; cdiloben aamaRlon motivireba
imisaTvis, rom moizidon ucxoeli studentebi, gaTvaliswinebulia
interkulturuli momzadebac, rasac aqtiurad iyeneben saswavlo da
aqtiur cxovrebaSi. aRsaniSnavia, rom germaniaSi Seiqmna
interkulturuli kompetenciebis swavlebis amsaxveli
saxelmZRvaneloebi, romlebic saqarTveloSic gamoiyeneba (quTaisi).
drois moTxovniT ucxoeTis umaRlesi saswavleblebi did
mniSvnelobas aniWeben saxelmwifo enis ucxoelTaTvis swavlebas.Mmudmivi
yuradRebis centrSia saxelmwifo enis, aseve, ucxo enis swavlebis
7
ganviTareba. saswavlo seqtorebSi studentebs sxvadasxva qveynis
saswavlo dawesebulebebidan iwveven da maT enobriv da kulturul
momzadebas uzrunvelyofen.
sakmaod gaizarda gacvliT programebSi monawile studentTa da
leqtorTa raodenobac, rasac mohyva studentTa sxvadasxva qveynis
universitetebSi mobilobis mniSvnelovani gazrda. Mmarto aWaris
regionidan ucxoeTSi swavlobs 100-ze meti studenti, rsu-Si gadmovida
40-mde studenti, xolo moklevadiani programebiT 70 studentze meti.
orive SemTxvevaSi dgeba sakiTxi kulturaTa dialogis mimarTulebiT
gaTvaliswinebuli sakiTxebis Seswavlisa, gansakuTrebiT im
specialobebisaTvis, sadac ucxo ena meore enaa.
mesame faqtoria, ,,kulturaTa dialogis” swavleba/swavlis sakiTxTan
pluralingvisturi aRzrdis pedagogiuri amocanis dakavSireba.
evrosabWo pluralingvizms ganixilavs pedagogikur speqtrSi
(,,saganmanaTleblo politikis SemuSaveba”, EevrosabWo, 2002) da Tvlis,
rom pluralingvisturi aRzrda aucilebeli momentia individualuri
mobilurobisa profesiul Tu ekonomikur aspeqtSi. misi mizania
moqalaqeTa cnobierebaSi sazogadoebrivi da erovnuli Semwynareblobis
ganviTareba. pluralingvisturi codna-Cveva aRzrdis procesSi moipoveba.
pluralingvisturad aRzrdis procesSi individi Seexeba misTvis
ucxo, gansxvavebul enasa Tu kulturas, azrovnebis gansxvavebul formas,
ris Sedegadac igi ufro gamokveTilad gaiazrebs sakuTar erovnul Tu
pirovnul TviTmyofadobas da gansxvavebuli samyarosadmi kidev ufro
Semwynarebeli gaxdeba. pluralingvizmi uwyveti ganaTlebiT xasiaTdeba.
igi pirovnebaSi mTeli sicocxlis ganmavlobaSi viTardeba. individi
Seiswavlis enebs da SeiZens kulturul kompetenciebs sicocxlis
sxvadasxva saWiroebisa da miznis mixedviT.
pluralingvizmis ganviTareba exmareba pirovnebas _ aRiqvas
kulturaTa da enaTa mravalferovneba, rogorc simdidre, gaidgas fesvebi
sakuTar TviTmyofadobaSi, raTa ar mohyves gaerTgvarovnebis wamlekav
procesSi, gauqres SiSi ucxosa da gansxvavebulis mimarT.
,,kulturaTa dialogis” saganmanaTleblo programaSi asaxvis meoTxe
faqtoria iseTi winapiroba, rogoricaa saqarTvelos zogadi saSualo
8
ganaTlebis ,,ucxouri enebis saswavlo gegmebis~ (2007) ageba ,,enebis
erTiani sarekomendacio CarCos” safuZvelze.
ucxouri enebis erovnuli saswavlo gegma, romelic miznad da
amocanad isaxavs: moswavles Camouyalibos sxva kulturis
warmomadgenelTan warmatebuli komunikaciis ganxorcielebis,
gansxvavebuli kulturuli konteqstebisa da teqstebis agebis, nebismieri
enobrivi kulturuli TviTmyofadobis dafasebisa da pativiscemis unari;
aRzardos pozitiuri damokidebuleba kulturuli mravalferovnebis
gamovlinebisadmi, aamaRlos interesi ucxo samyaros mimarT,
iTvaliswinebs ucxo enis swavleba/swavlis rekomendebul eqvsive
mimarTulebas. maT Soris, mimarTuleba ,,kulturaTa dialogi~
gaTvaliswinebulia yvela klasSi misaRwevi standartebisa da
indikatorebis mixedviT.
saswavlo gegmis moTxovnaTa Sesabamisad saSualo skolis
kursdamTavrebuli aRWurvilia Sesabamisi codniT, aqvs garkveuli
gamocdileba ucxouri enis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa
dialogis” sferoSi, anu miRweuli aqvs enis flobis pirveli done
(dawyebiTi, sabazo da saSualo skolis safexurebi).
realurad Seqmnilia swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa
dialogis” umaRlesi skolis sastarto done. saWiroa miRweuli donidan
momdevno doneze gadasvla, risi safuZvelia, erTis mxriv, saqarTvelos
kanonebi: `zogadi ganaTlebis Sesaxeb~ (2004) da `umaRlesi ganaTlebis
Sesaxeb~ (2005), romelTa mixedviT saqarTvelos ganaTlebis sistema
moicavs safexurebs. Mmomdevno safexuri miiRweva wina safexuris gavlis
Semdeg. meore mxriv safexurebis mixedviT ganaTlebis Sesaxeb
didaqtikuri principebi: swavlebis Tanmimdevroba, uwyvetoba da
sistemuroba. codnis miRebisa da unar-Cvevebis SeTvisebis procesi
mimdinareobs kanonzomierad, sistemuri wesiT: TiToeuli Semdgomi
Teoriuli codna Tu unar-Cveva gamomdinareobs ganvlilidan, xolo
winandeli ganviTarebas momdevnoSi poulobs. iqmneba codnisa da unar-
Cvevebis sistema, romelSic aisaxeba piradi gamocdilebis dakvirvebis
SesaZleblobani, romlebic Semdgom ganviTarebasa da gaZlierebas
saWiroeben (lorTqifaniZe, 1967; amonaSvili, 1988; gobroniZe, 2000).
9
amasTan gasaTvaliswinebelia, rom progresul ganaTlebaSi mTavaria
swavla gamocdilebiT, masSi nagulisxmevia: a) uwyvetoba _ roca wina
gamocdileba adamianis Semdgom codnas ganapirobebs, b) interaqcia,
romelic aRwers da xsnis imas, Tu rogor urTierTqmedebs warsuli
gamocdileba awmyo situaciaze axali gamocdilebis SesamuSaveblad.
gamocdilebiT swavlebis SemTxvevaSi adamianebi eCvevian saukeTeso
miRwevis swavlis Sedegebis Sefasebasa da miznebis dasaxvas axali
masalis ukeT gagebisaTvis. Aarsebul, SeTvisebul codnas gavlena aqvs
SesaZen codnaze. sasurveli Sedegis miRwevis Semdeg xdeba gadasvla
ganviTarebis momdevno zonaSi da ase dausrulebliv _ erTi codna qmnis
meore codnas. Aadamianis inteleqtualuri ganviTareba moicavs meTodur
winsvlas gonebis mier SeZenili codnis gamoyenebaSi. igi damokidebulia
gaumjobesebul enobriv unarebsa da sistemur swavlaze (lev vigotski
(1934), jon diui (1952), karl rojersi (1987), jerom bruneri (1995)).
mexuTe faqtoria sabazro moTxovnebis gaTvaliswinebis
aucilebloba, radgan saganmanaTleblo programebis xarisxis erT-erTi
ZiriTadi ganmsazRvrelia dasaqmebis sfero. damsaqmeblebma daiwyes
universitetebisadmi gazrdili moTxovnebis wayeneba da moiTxoves ara
marto ukeT aRwera imisa, Tu ra icis studentma, aramed imisac, Tu risi
gakeTeba SeeZleba mas realurad saganmanaTleblo programebis
dasrulebis Semdeg.
Cvens regionSi dasaqmebisaTvis mzaobis xarisxis amaRlebaSi
,,kulturaTa dialogis” wvlilis saWiroebis gansazRvrisaTvis
SeviswavleT sabazro moTxovnebi. Seswavla ganxorcielda internetSi
ganTavsebuli TanamdebobaTa dasakavebeli konkursis pirobebis gacnobiT,
sxvadasxva jgufTan intervius CatarebiT. Sedegma cxadyo, rom
sakurorto infrastruqturis ganviTarebam, sazRvao da sabanko saqmis
gafarToebam, ekonomikaSi ucxoel investorTa CarTvam, ucxoel
specialistebTan partniorulma urTierTobebma gazarda moTxovna iseT
specialistebze, romlebic enis codnis garda floben iseT
kompetenciebs, romlebic miiRweva ,,kulturaTa dialogis”
swavleba/swavlis procesSi. Aam mimarTulebiT miznobrivi gadamzadebebic
10
ki mimdinareobs. MmagaliTad, sakurorto sferos muSakTaTvis erTi wlis
ganmavlobaSi oTxjer Catarda treningi.
aRsaniSnavia, rom dasaqmebis sakonkurso pirobebi saqarTvelosa da
ucxoeTis qveynebSi TiTqmis erTnairia turizmis sferosa da sazRvao
saqmeSi.
amrigad, ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa
dialogis” umaRlesi skolis saganmanaTleblo programaSi asaxvis
aucilebloba ganpirobebulia ganaTlebis erTiani evropuli sivrcis
SeqmnasTan dakavSirebuli realuri viTarebiT; ganaTlebis didaqtikuri
principebiT, sakomunikacio bazis moTxovnebiT. dasaqmebis sabazro
pirobebiT.
ucxouri enebis silabusebis Seswavla (im specialobebze, sadac
ucxo ena meore enaa) cxadyofs, rom ,,kulturaTa dialogis”
swavleba/swavlis sakiTxebi SinaarsSi zogierT SemTxvevaSi zogadad
CarTulia, magram calke mimarTulebad gamoyofili ar aris, maSin,
rodesac ,,enebis erTiani evropuli sarekomendacio CarCos” mixedviT, mas,
rogorc erT-erT mimarTulebas, Tavisi mizani, amocanebi da misaRwevi
Sedegebi aqvs.
ucxouri enis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa
dialogis” umaRlesi skolis saganmanaTleblo programaSi asaxva
moiTxovs axali midgomebis danergvas, romelSic igulisxmeba
swavleba/swavlis meTodebi (instrumentebi), xerxebi, saswavlo procesis
organizaciis saxeebi, Sefasebis formebi. upirvelesad, sakiTxi exeba
swavlis Sedegebis, anu kompetenciaTa miRwevis maxasiaTeblebisa da
doneebis gansazRvras.
reformirebuli umaRlesi skolis bakalavriatis, magistraturis
kursis gavlam, umaRles skolaSi maswavleblad muSaobis piradma
gamocdilebam, ganaTlebis, ucxouri enebis filologiis sferoSi
sxvadasxva treningSi, sazafxulo skolaSi _ ,,erTiani evropuli
samezoblo politika” _ monawileobam, Targmanis sakiTxebze muSaobam
ganapiroba daintereseba ,,kulturaTa dialogis” swavleba/swavlis
problemiT. ganaTlebis doqtoranturaSi sakvlevi Temis gansazRvris
Semdeg internetSi ganvaTavse informacia, sadac mivuTiTe sakvlevi
11
problema, zogierT sakiTxze Tezisebi da viTxove amave problemaze
momuSaveTa gamoxmaureba. miviRe ramdenime saintereso informacia, sadac
ZiriTadad gamoxatuli iyo problemis arCevanis mowoneba, saWiroebis
SemTxvevaSi mTavazobdnen daxmarebas konsultaciis saxiT, miwvevdnen
konferenciebze (SemoTavazebebi miviRe nawilobriv), riTac problemis
aqtualoba da misi gadaWris gzebis Ziebis aucilebloba kidev ufro
cxadi gaxda.
kvlevis mizani:kvlevis mizani:kvlevis mizani:kvlevis mizani: ucxouri enis, rogorc meore enis, swavleba/swavlis
mimarTulebis ,,kulturaTa dialogis” umaRlesi skolis
saganmanaTleblo programaSi asaxvis, mizanSewonilobis, misaRwevi
kompetenciebis, saswavlo procesis marTvis, studentTa codnis
Sefasebisa da TviTSefasebis formebis, meTodebis, gansazRvra.
kvlevis amocanebi: kvlevis amocanebi: kvlevis amocanebi: kvlevis amocanebi:
1.1.1.1. ucxouri enis, rogorc meore enis swavleba/swavlis mimarTulebis
,,kulturaTa dialogis” saganmanaTleblo programaSi asaxvis
mizanSewonilobis dasabuTeba, saswavlo erTeulis formebisa da
,,kulturaTa dialogis” misaRwevi kompetenciebis gansazRvra.
2.2.2.2. ,,kulturaTa dialogis” saswavlo procesis marTvisaTvis
swavleba/swavlis axali midgomebis gamoyeneba, mowinave
gamocdilebis Seswavla, modelebis Seqmna. studentTa codnis
Sefasebisa da TviTSefasebis kriteriumebis, komponentebis formebis,
meTodebis, sqemebis SerCeva.
3.3.3.3. umaRles skolaSi ,,kulturaTa dialogis” maswavleblis
inovaciuri saqmianobis xarisxis amaRlebisaTvis TviTefeqturobis
Sefasebis mniSvnelobis gansazRvra.
kvlevis hipoTeza:kvlevis hipoTeza:kvlevis hipoTeza:kvlevis hipoTeza: ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis
,,kulturaTa dialogis” umaRlesi skolis saganmanaTleblo programaSi
saswavlo kursis an modulis erTeulad asaxva (im specialobebisaTvis,
sadac ucxo ena meore enaa) da Sesabamisi saswavlo procesis dagegmva,
kompetenciaTa gansazRvra, codnis Sefasebisa da TviTSefasebis formebis
arCeva xels Seuwyobs: studentTa mier kvalifikaciis kompetenciebis
miRwevas, dasaqmebisaTvis mzaobis xarisxis amaRlebas, saganmanaTleblo
programebiT misaRwevi Sedegebis srulyofas.
12
kvlevis meTodebi:kvlevis meTodebi:kvlevis meTodebi:kvlevis meTodebi: wyaroebis analizi, SedarebiTi analizi,
dakvirveba, gamocdilebis Seswavla, interviu, statistikuri cxrilebis
monacemTa damuSaveba, internetresursebis moZieba da daxarisxeba,
gamoricxvis meTodi, anketuri gamokiTxva, kvleviTi esse, testireba,
modelireba, kvleviTi seminari.
kvlevaSi gamoyenebul iqna iseTi meTodi, rogoricaa: sacdeli
muSaoba, (specialurad organizebuli cda), misi meSveobiT moxda axali
pirobebis, meTodebis, varaudebis, modelebis gasinjva, Semowmeba.
KKKK kvlkvlkvlkvlevis meTodologia:evis meTodologia:evis meTodologia:evis meTodologia: kvlevis strategia moicavs raodenobrivi da
Tvisobrivi kvlevis komponentebs. gaTvaliswinebuli iyo kvlevis proces-
Si SesaZlo dadebiTi an uaryofiTi Sedegebis miReba. saWiroebis SemTxve-
vaSi, SeirCa samizne jgufebi da gamoiyo kvlevis etapebi. kvlevis Sede-
gebis sandoobisaTvis respodentebTan ganxilul iqna intervius, statis-
tikuri cxrilebis, testebis, Sedgenili nimuSebisa da CamonaTvalis da-
muSavebuli variantebi.Kkvlevis Sedegebis standartizaciis mizniT gani-
sazRvra specialuri sqemebi, koeficientebi. kvlevis msvlelobaSi CarTu-
li iqna fokusjgufebi, romlebic Sedgeboda studentebisagan, maswavle-
blebisagan, moswavleebisa da problemiT dainteresebuli pirebisagan. va-
lidobisaTvis kvlevis Sedegebi rekomendaciebis SemuSavebamde waredgi-
naT Sesabamis jgufebs, gaTvaliswinebul iqna maTi SeniSvnebi, winadade-
bebi. intervius meTodis gamoyenebaSi CarTuli iqna internet gamokiTxvac.
KKKK kvlevis kvlevis kvlevis kvlevis materialurmaterialurmaterialurmaterialur----teqnikuri bateqnikuri bateqnikuri bateqnikuri bazazazaza::::
rsu biblioTeka, ganaTlebis fakultetis biblioTeka, baTumis
resurscentris biblioTekis sagranto fondi, videoTeka, baTumis SoTa
rusTavelis saxelmwifo universiteti,Qakaki wereTlis quTaisis
universiteti, internet biblioTeka, internetsaitebi, baTumis #2 skola,
bsu ganaTlebisa da mecnierebaTa fakultetis inglisuri enis,
mTargmnel-referentebis, maTematika-statistikis, kompiuteruli
teqnologiebis specialobebi.
DDDD dasacavad gamosatani sakiTxebi:dasacavad gamosatani sakiTxebi:dasacavad gamosatani sakiTxebi:dasacavad gamosatani sakiTxebi:
• ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa
dialogis” umaRlesi skolis saganmanaTleblo programebSi asaxvis
(im specialobebisaTvis, sadac ucxo ena meore enaa) mizanSewoniloba
13
ganpirobebulia realuri viTarebiT, ganaTlebis uwyvetobis,
sistemurobis, Tanmimdevrobis didaqtikuri principebiT, dasaqmebis
sabazro moTxovnebiT, rasac safuZvlad udevs ,,enebis erTiani
evropuli sarekomendacio CarCo” (evrosabWo, 2001), boloniis
procesis rekomendaciebi (2000-2010), evropis saganmanaTleblo
struqturebis urTierTSewyoba proeqt ,,Tuningis” Sedegebi (2005),
,,saqarTvelos umaRlesi akademiuri ganaTlebis kvalifikaciebis
erovnuli CarCos” (2008) rekomendaciebi.
• ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa
dialogis” saganmanaTleblo programebSi asaxva SesaZlebelia
saswavlo sagnis an modulis saxiT. igi SeiZleba iyos ZiriTadi,
damatebiTi, arCeviTi.
• saganmanaTleblo programiT gaTvaliswinebuli kvalifikaciis kompe-
tenciebis miRwevaSi konkretuli wvlilis SetanisaTvis Tanamedrove
moTxovnebisa da saWiroebebis mixedviT, ganisazRvra ,,kulturaTa
dialogis” zogadi, dargobrivi da originaluri kompetenciebi. maTi
miRwevisaTvis SerCeviT gamoiyeneba swavleba/swavlis, axali midgo-
mebi, formebi, meTodebi.
• studentTa codnis Sefasebisa da TviTSefasebisaTvis umTavresia
swavlis Sedegebis, kompetenciebisa da kreditebis dagrovebis (ECTS)
transferis sistemis kreditebis dakavSireba. Aamgvari midgoma
ganapirobebs dacul iqnas Sefasebis principebi _ gamWirvaloba,
validoba, obieqturoba, sandooba. Sefasebisa da TviTSefasebis
gamoyeneba ECTS sistemis rekomendebuli, mowinave gamocdilebiT da
kvleviT miRebuli formebi.
• umaRles skolaSi ,,kulturaTa dialogis” maswavleblis mier
sainovacio saqmianobis ganxorcielebisaTvis mniSvnelovania
TviTefeqturobis Sefasebis xarisxis amaRleba. saamisod sasurvelia
miznobrvi treningebis, diagnostikisa da prognozirebis meTodze
dafuZnebuli saqmianobis ganxorcieleba.
KKKK kvlevis mecnieruli siaxlekvlevis mecnieruli siaxlekvlevis mecnieruli siaxlekvlevis mecnieruli siaxle: disertaciaSi kvlevis Sedegebi
umaRlesi skolis saganmanaTleblo programaSi saswavlo kursi/moduli
,,kulturaTa dialogi” asaxvisaTvis warmodgenilia saswavlo masalis,
14
saswavlo procesis marTvisa da studentTa mier miRweuli
kompetenciebis, Sedegebis Sefasebisa da gamoyenebis doneze (ra, rogor,
risTvis).
ganaTlebis didaqtika Seivseba umaRles skolaSi (im
specialobebisaTvis, sadac ucxo ena meore enaa) ucxouri enis
swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa dialogis” misaRwevi
kompetenciebiT, saswavlo procesis marTvis, studentTa codnis
Sefasebisa da TviTSefasebis, dasaqmebisaTvis mzaobis xarisxis amaRlebis
axali midgomebiT; sainovacio saqmianobis ganxorcielebisaTvis umaRlesi
skolis maswavlebelTa TviTefeqturobis amaRlebis gzebisa da
saSualebebis ganmsazRvreli masalebiT.
kvlevis praqtikulikvlevis praqtikulikvlevis praqtikulikvlevis praqtikuli mniSvneloba: mniSvneloba: mniSvneloba: mniSvneloba: kvlevis Sedegebi warmodgenilia
saswavlo procesis aRweris, nimuSebis, modelebis, sqemebis,
rekomendaciebis saxiT, rac zrdis studentTa da maswavlebelTa mier
kvlevis Sedegebis gamoyenebis xarisxs.
KKKK kvlevis Sedegebikvlevis Sedegebikvlevis Sedegebikvlevis Sedegebissss perspeqtiuli gamoyenebis perspeqtiuli gamoyenebis perspeqtiuli gamoyenebis perspeqtiuli gamoyenebis sfesfesfesferoa: roa: roa: roa:
umaRlesi skolis maswavleblebis (saganmanaTleblo programaSi
saswavlo kursis/modulis wvlilis gansazRvra, silabusis Sedgena,
saswavlo procesis dagegmva, warmarTva, studentTa mier miRweuli
Sedegebis Sefaseba.)
M magistrantebisa da doqtorantebis (ganaTlebis didaqtika da sxva
specialobaSi saswavlo da samecniero seminarebis momzadeba).
kvlevis Sedegebi daexmareba saSualo skolis ucxouri enebis
maswavleblebs, moswavleTa mier misaRwevi Sedegebis ukeT gansazRvraSi.
disertaciis struqtura:disertaciis struqtura:disertaciis struqtura:disertaciis struqtura: disertacia Sedgeba: Sesavlis, sami Tavis,
cxra paragrafis, daskvnebisa da gamoyenebuli literaturisagan.
disertaciis Sinaarsi:disertaciis Sinaarsi:disertaciis Sinaarsi:disertaciis Sinaarsi:
pirvel TavSipirvel TavSipirvel TavSipirvel TavSi _ ,,ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis
,,kulturaTa dialogis” wvlili saganmanaTleblo programebiT aRwerili
Sedegebis miRwevaSi” ganxilulia saganmanaTleblo programebiT
dasaxuli Sedegebis miRwevaSi ,,kulturaTa dialogis” asaxvis
mizanSewonilobis pirobebi: ganxilulia erTa da kulturaTa
Tanaarsebobis Tanamedrove Taviseburebebi, kulturaTa urTierTqmedebis
15
formebi, evrosabWos lingvisturi problemebis seqtoris mier miRebuli
saxelmZRvanelo ,,saganmanaTleblo politikis SemuSaveba” (2002)
aRniSnulia, rom kulturaTa dialogis meSveobiT kulturaTa
daaxloebis procesis marTvisa da keTilSobiluri mizniT warmarTvaze
zrunva msoflio problema gaxda.
gaanalizebulia wyaroebi, romlebic miuTiTeben ucxouri enis
SeswavlasTan kulturis Seswavlis aucileblobasa da misi kurikulumSi
CarTvis saWiroebas. miTiTebulia, rom enis pirovnebisa da kulturis
urTierTobis, enis codnis, adamianebTan komunikaciis ganviTarebis erT-
erTi ZiriTadi gzaa kulturaTa dialogi.
aRniSnulia erovnuli TviTmyofadobis SenarCunebisa da dacvis
problemebi. aRwerilia realuri mdgomareoba, dadebiTi gamocdileba da
gadasawyveti problemebi.
warmodgenilia kulturaTa dialogis Seswavlisadmi studentTa
damokidebulebis gasarkvevad Catarebuli kvlevis dadebiTi Sedegebi.
saganmanaTleblo programebis SemuSavebis, dagegmvisa da
ganviTarebis problemebi ganxilulia umaRlesi ganaTlebis erTiani
evropuli sivrcis SeqmnasTan dakavSirebiT miRebuli rekomendaciebis,
moTxovnebis, kvlevis Sedegebis mixedviT. gaanalizebulia axali
midgomebis sxvadasxva varianti. aRniSnulia, rom saqarTvelos umaRlesi
skolebis saganmanaTleblo programebi ZiriTadad dafuZnebulia
kompetenciebze, Sefasebisa da mobilobisaTvis gamoiyeneba ECTS sistema,
swavlis Sedegebi SesabamisobaSia akademiuri xarisxis profilTan,
saswavlo datvirTva dabalansebulia kreditebiT, inergeba inovaciuri
saqmianoba.
kvleviT dadgenilia, rom ,,kulturaTa dialogis” programaSi
kursis erTeulad asaxva sasurvelia specifikur specialobebze, sadac am
mimarTulebiT kompetenciebis flobis maRali xarisxia saWiro.
efeqturad aris miCneuli ,,kulturaTa dialogis’’ saswavlo modulSi
asaxva. igi SeiZleba gaerTiandes rogorc ucxouri enebis sxva
mimarTulebebTan, aseve kvalifikaciis Sesabamis sxva sagnebTanac.
gaanalizebulia kompetenciis SemoTavazebuli variantebi,
kvalifikaciebis evropuli CarCo (2005), proeqt ,,Tuningis” Sedegebi
16
(universitetebis wvlili boloniis procesSi 2009), saqarTvelos
erovnuli kvalifikaciebis CarCo (2008). aRwerilia is zogadi kompeten-
ciebi, romelTa miRweva sxva saganTan erTad SesaZlebelia ,,kulturaTa
dialogSi”, miTiTebulia miRwevis maxasiaTeblebi, naCvenebia konkretuli
nimuSebi. gansazRvrulia ,,kulturaTa dialogis” dargobrivi da
originaluri kompetenciebi safexurebis mixedviT: umaRlesi profesiuli
skola, bakalavriati, magistratura, doqtorantura. originaluri
kompetenciebis CamoyalibebisaTvis gaTvaliswinebuli iqna Semdegi
faqtorebi: kvalifikaciiT dasaqmebisaTvis mzaobis xarisxi,
kvalifikaciisadmi sabazro moTxovnebi, konkretuli SesaZleblobebis
formireba saswavlo kursis/modulis Sinaarsis mixedviT, saganTaSorisi
kavSiri kompetenciis miRwevis kompleqsuri midgomis
ganxorcielebisaTvis. miTiTebulia maTi mniSvneloba kompetenciebze
dafuZnebuli saganmanaTleblo programebiT gaTvaliswinebuli Sedegebis
miRwevaSi ,,kulturaTa dialogis”, rogorc saswavlo kursis/modulis,
wvlilis gansazRvrisaTvis.
meore TavSimeore TavSimeore TavSimeore TavSi _ ,,kulturaTa dialogis saswavlo procesis marTva da
studentis mier miRweuli Sedegebis Sefaseba” _ umaRles skolaSi
saswavlo procesis marTvis problemebi ganxilulia tradiciulisa da
inovaciuris Sexamebis safuZvelze. gaanalizebulia studentze
orientirebuli swavlebis maxasiaTeblebi, mecnierTa Sexedulebebi.
swavleba/swavlis ZiriTad safuZvlad miCneulia kreditebis transferisa
da dagrovebis sistemis mier SemoTavazebuli swavlebisa da swavlis
formebi.
gaanalizebulia evropis universitetebis gamocdileba
swavleba/swavlis formebis danergvaSi. aRwerilia is formebi, romelTac
piradi gamocdilebis safuZvelze prioriteti mieniWa (aqtiuri leqcia,
vorqSofi, tutoriali, seminari, samecniero seminari, praqtikuli kursi).
mocemulia swavlis formebisa da meTodebis vrceli mimoxilva,
gaanalizebulia gramatikuli da leqsikuri swavla da praqtika, praqtika
saubarSi, videokonferenciebi, specialuri angariSebis Sedgena,
oponireba, werilobiTi da zepiri prezentacia, savarjiSoebis Sedgena
17
videoTekisaTvis da sxva. ganxilulia evropel studentebTan
partnioruli urTierTobebis ganxorcielebis magaliTebi.
warmodgenilia saswavlo procesis marTvisaTvis leqciis,
seminarebis modelebi, modulis dagegmvis da silabusis Sedgenis
formebis nimuSebi.
studentTa mier ,,kulturaTa dialogis“ miRweuli donis Sefasebis
formebis, meTodebis, sqemebis SerCevisa da gamoyenebis ZiriTad
safuZvlad miCneulia swavlis Sedegebis, kompetenciebisa da ECTS
kreditebis dakavSireba. Sefasebis komponentebisa da kriteriumebis
SerCevis safuZvelia evropis universitetebis mier aRiarebuli Sefasebis
ZiriTadi principebi: gamWvirvaloba, validoba, obieqturoba, sandooba,
aseve, umTavresia saswavlo mizanTan Sefasebis formis Sesabamisoba.
aucilebel pirobad iqna miCneuli, rom studentisaTvis yovelTvis
winaswar iyos cnobili _ ra Sefasdeba, rogor da ratom. ganxilulia
ukeTesi Sedegis miRwevisaTvis sargeblianobis magaliTebi.
Sefasebis formebidan upiratesoba mieniWa ganmaviTarebel
Sefasebas, romelic saSualebas aZlevs students gaiumjobesos miRweuli
Sedegebi. aRwerilia misi gamoyenebis magaliTebi. aRniSnulia, rom:
Sefasebis meTodebis mravalferovneba stimuls aZlevs students
daeuflos swavlis sxvadasxva aqtivobas, strategiebs, SefasebisaTvis
SerCeuli forma unda iyos konkretuli, gamoxatavdes Sedegs, qcevas,
unars, efeqturia Sefasebis komponentebisa da kriteriumebis gansazRvra
studentebTan TanamSromlobiT; popularoba moipova eleqtronulma
Sefasebam da testirebam kompiuteruli programiT.
warmodgenilia Sefasebis mravalferovani sqemebi, formebi,
cxrilebis nimuSebi.
ganxilulia portfolios, rogorc studentis swavlis Sedegebisa
da kompetenciebis miRwevis Sefasebis formebis gamoyenebis magaliTebi.
kvalifikaciis miRweuli donis diagnostirebisaTvis aRwerilia
studentTa TviTSefasebis formebi, sqemebi, gaziarebulia helsinkis
universitetis gamocdilebidan TviTSefasebis matricis maxasiaTeblebi
(mxolod damakmayofilebeli, kargi, SesaniSnavi, saWiroebs gaumjobesebas)
da gamoiyeneba isini kvalifikaciis miRweuli donis TviTSefasebisaTvis.
18
mocemulia TviTSefasebis matricis gamoyenebis nabijebi saswavlo
procesTan da Sedegebis SefasebasTan mimarTebaSi, ramac ganapiroba
studentis dasaqmebisaTvis mzaobis xarisxis amaRleba. gaanalizebulia
TviTSefasebis matricis gamoyenebiT miRweuli Sedegebi.
mesamemesamemesamemesame TavSiTavSiTavSiTavSi _ ,,umaRles skolaSi ,,kulturaTa dialogis
maswavleblis TviTefeqturobis Sefaseba” TviTefeqturoba ganxilulia,
rogorc inovaciuri saqmianobisaTvis maswavleblebisaTvis mzaobis
xarisxis ganmsazRvreli.
am mimarTulebiT Catarebuli kvlevis SedegebiT garkveulia, rom
umaRlesi skolis maswavleblebs gacnobierebuli aqvT TavianT
saqmianobaSi cvlilebebis aucilebloba, xedaven sakuTar rolsa da
adgils swavlebisa da swavlis axali midgomebiT muSaobaSi, aqvT
motivacia iyvnen warmatebulni studentis, kolegis, xarisxis samsaxuris
SefasebiT. miiCneven, rom am mimarTulebiT maT daxmareba sWirdebaT.
TviTefeqturobis amaRlebis mraval saSualebaTagan aRwerilia
treningis, diagnostirebisa da prognozirebis meTodebis gamoyenebiT
ganxorcielebuli saqmianoba da miRweuli Sedegebi.
AAAA
19
Tavi Tavi Tavi Tavi ppppirveliirveliirveliirveli
ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa
dialogis” wvlili saganmanaTleblo programebiT aRwerili dialogis” wvlili saganmanaTleblo programebiT aRwerili dialogis” wvlili saganmanaTleblo programebiT aRwerili dialogis” wvlili saganmanaTleblo programebiT aRwerili
swavlis swavlis swavlis swavlis Sedegebis miRwevaSiSedegebis miRwevaSiSedegebis miRwevaSiSedegebis miRwevaSi
$ 1. ,,kulturaTa dialogis” saganmanaTleblo programebSi asaxvis $ 1. ,,kulturaTa dialogis” saganmanaTleblo programebSi asaxvis $ 1. ,,kulturaTa dialogis” saganmanaTleblo programebSi asaxvis $ 1. ,,kulturaTa dialogis” saganmanaTleblo programebSi asaxvis
mizanSewonilobis problemamizanSewonilobis problemamizanSewonilobis problemamizanSewonilobis problema
ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa
dialogis” saganmanaTleblo programaSi asaxvis mizanSewonilobas
ganapirobebs garkveuli viTareba. ganvixiloT zogierTi:
evropa da evrosabWoSi Semavali wevri saxelmwifoebi
mravalenovania. Ees ZiriTadi maxasiaTebelia, romelic am sivrceSi
politikas gansazRvravs. saganmanaTleblo enobrivi politika saerTo
politikis umniSvnelovanesi nawilia. misi erT-erTi upirvelesi mizani
evropul sazogadoebaSi demokratiuli, moqalaqeobrivi cnobierebis
Camoyalibeba gaxlavT.
erTa da kulturaTa Tanaarseboba kacobriobis istoriaSi axali
movlena ar aris, magram Tanamedrove samyaroSi es Tanaarseboba aqamde
arnaxuli siswrafiTa da masStabiT viTardeba. kidev erTi ram, rasac ar
icnobdnen wina epoqebi, masobrivi informaciis saSualebebia. warmoiqmna
saSiSroeba, romelic erovnul kulturaTa, tradiciaTa, cnobierebaTa
TviTmyofadobas emuqreba: abstraqtuli universalizmisa Tu maxinjad
gagebuli kosmopolitizmis saxeliT yvelas da yvelafris
gaerTgvarovneba; am saSiSroebisagan Tavdacvam, Tavis mxriv, meore
safrTxe warmoSva _ Caketili patrikularizmi. Oorive pozicia erT
sawyisze dgas _ esaa raimes, gansxvavebulis, TviTmyofadobis arcnoba,
araRiareba.
evrosabWos lingvistur problemebze momuSave seqtoris mier 2002
wels miRebul iqna saxelmZRvanelo - ,,saganmanaTleblo politikis
SemuSaveba”, romlis mixedviT, enobrivi mravalsaxeoba erTmaneTisagan
20
Tvisobrivad gansxvavebul or fenomens Seicavs. Ees gaxlavT:
,,multilingvizmi” da ,,pluralingvizmi”.
multilingvizmi aris movlena, rodesac garkveul geografiul
zonaSi erTze meti salaparako ena an dialeqtia. aseT geografiul
zonaSi mcxovreb moqalaqeTa garkveul jgufs SeiZleba mxolod erT
enaze metyveleba SeeZlos (Crystal,1989:360).
pluralingvizmi ewodeba movlenas, rodesac adamianebs mraval
enaze laparaki SeuZliaT. maSasadame, es aris monolingvizmis
(erTenovnebis) sawinaaRmdego movlena. pluralingvizmi sxva enebTan
erTad mSobliur enasac moicavs (evrosabWo, 2002).
pluralingvizmi moiazreba, rogorc socialuri maxasiaTebeli,
rasac aucileblad individamde mivyavarT. sociumi, individTan
mimarTebiT, dakavSirebulia aRzrdis momentTan, anu pedagogikasTan,
pedagogika sam kategorias gamoyofs: swavleba, ganaTleba da aRzrda
ganviTareba. saswavlo programiT, adamianma unda iswavlos enebi, miiRos
kulturuli ganaTleba, aRizardos, gamoumuSavdes sakomunikacio unar-
Cvevebi.
mkvlevari t. SavSiSvili (2007) pluralingvizms ganixilavs, rogorc
pedagogiur amocanas romelsac ori aspeqti gaaCnia:
a) individTan mimarTebiT: swavlebasa da aRzrdas farTo gagebiT
moicavs, rac uSualod pedagogikis kvlevis sagania;
b) ganaTlebis politikasTan mimarTebiT: qveyana Tavis politikas
ganaTlebis sferoSi ganaxorcielebs ganaTlebis sistemis
saSualebiT.
pluralingvisturi kompetencia kompleqsuri xasiaTisaa. is
sxvadasxva codna-Cvevisa da unar-Cvevis nakrebia da individisagan
ramdenime enis codnas da am saSualebiT mopovebul saTanado kulturul
gamocdilebas moiTxovs.
TiToeuli qveyana miznad isaxavs SeimuSaos da ganaxorcielos
imgvari saganmanaTleblo enobrivi politika, rogoric misi
geopolitikuri Tu socialuri mdgomareobisaTvis iqneba saxarbielo.
enis swavleba/swavla adamianSi xels uwyobs:
• enebis Seswavlis survilis gaRvivebas;
21
• enebis damoukideblad da qmediTad swavlis unaris (enis
TviTSeswavla) ganviTarebas;
• rogorc sakuTari, ise ucxo TviTmyofadobis dafasebisa da
pativiscemis unaris ganviTarebas;
• kulturaTa da enaTa mravalferovnebis, rogorc simdidris, aRqmas;
aRmzrdelobiTi miznis garda, enis swavlas pragmatuli mizanic aqvs.
misi codna iZleva komunikaciis saSualebas ucxoeTis kulturul,
samecniero-teqnikur samyarosTan; aadvilebs saerTaSoriso urTierTobebs
da misawvdoms xdis informaciis internacionalur wyaroebs.
aRniSnuli problema sainteresoa regionaluri TvalsazrisiT,
vinaidan universitetis studentTa umravlesobas swavla, cxovreba da
saqmianoba uxdeba pluralingvistur sazogadoebaSi.
ratom gaxda aucilebeli kulturaTa dialogis meSveobiT kulturaTa
daaxloebis procesis marTvasa da keTilSobiluri mizniT warmarTvaze
zrunva? dRes msoflios yvela qveyana erTmaneTs dauaxlovda, dauaxlovda
kulturis TvalsazrisiTac. metad saSiSia, rom didi saxelmwifoebis
kulturam Tu fsevdokulturam ar walekos mcirericxovani erebi da maTi
faseulobani. miT umetes, xSiria magaliTebi imisa, rom rasac dRes
,,kulturas ” uwodeben da Tavs gvaxveven, sinamdvileSi aris yalbi kultura.
,,kultura” erT-erTi yvelaze farTod gavrcelebuli cnebaa,
rogorc samecniero literaturaSi, ise yofiT metyvelebaSi. mas mravali
mniSvnelobiT ixsenieben, rac kulturis sirTuliTa da
mravalferovnebiT aris ganpirobebuli.
termini ,,kultura” damoukidebeli leqsikuri erTeulis saxiT
pervelad gamoiyena germanelma iuristma da istorikosma samuel
pufendorfma (1932-1694) igi ,,kulturas” adamianis bunebriv mdgomareobas
upirispirebda. (www.wikipedia.org/wiki/kultura)
amerikeli anTropologebis a. kroeberisa da k. klakhonis mier
gamokvleuli iqna kulturis daaxloebiT 300-mde ganmarteba naSromSi:
“Culture: A Critical Review of Concepts and Definitions” (1952) (,,kultura: cnebisa da
ganmartebis kritikuli mimoxilva”). Catarebuli gamokvlevebis Tanaxmad
22
1871 wlidan 1919 wlamde ,,kulturis” cnebis Svidi gansazRvreba iyo
SemoTavazebuli, pirveli inglisel mecniers e. tailors (1871) ekuTvnis:
”Culture or Civilization, taken in its wide ethnographic sense, is that complex whole which
includes knowledge, belief, art, morals, law, custom, and any other capabilities and habits
acquired by man as a member of society”.(kultura, anu civilizacia, farTo
eTnografiuli azriT, Sedgeba codnis, rwmena-warmodgenebis, xelovnebis,
zneobis, kanonebis, zne-Cveulebebisa da zogi sxva unar-Cvevebisagan,
romelic SeZenilia adamianis, rogorc sazogadoebis wevris mier) (Tylor
[1871], 1891:1 www.archive.org). 1920-dan 1950 wlamde mklevarebma sxvadasxva
avtorTan igive cnebis 157 gansazRvreba daTvales. Semdeg wlebSi ki am
ganmartebaTa ricxvi gaizarda. droTa ganmavlobaSi Camoyalibda
kulturis sxvadasxvagvari interpretacia: istoriuli, struqturul-
funqciuri, sistemuri (f. boasi, k. levi-strosi, b. malinovski, a.
radklif-brauni, l. uaiti) da sxva. (Kreober A.L. and Clyde Kluckhohn, 1952:92
www.archive.org; http://rhetoric.sdsu.edu/lore/1_3/progress_culture.htm).
,,kultura _ sazogadoebis miRwevaTa erToblobaa ganaTlebis,
mecnierebis, xelovnebis da sulieri cxovrebis sxva dargebSi. am
miRwevaTa gamoyenebis unari warmoebis gasazrdelad da sxva; romelime
xalxis an sazogadoebrivi klasis aseTi miRwevaTa done garkveul
epoqaSi” (TeleziSvili, s. 2007: 433).
kultura erTiani procesia da vinc mis magistrals moswydeba,
ganviTareba ar uweria. kulturas ganekuTvneba yvelaferi, rac
inteleqtualuri moqmedebis nayofia. kultura qmnis civilizacias –Ta
vis garegnul saxes, saarsebo formas. Sesabamisad kultura aris
sulieri, materialuri, fizikuri, rac arqaul periodSi erTian,
sinkretul xasiaTs atarebda da fantaziis gavrcobam da
inteleqtualizebam daSala da daanawevra. sulieri kulturasulieri kulturasulieri kulturasulieri kultura ganiyofa
religiad, xelovnebad, mecnierebad da ZiriTadad arsebobs enis bazaze
(enas ukavSirdeba cnobierebis warmoSoba, cnobierebas-azrovneba,
azrovebas-kultura, misi mravali formebi). materialuri kulturamaterialuri kulturamaterialuri kulturamaterialuri kulturaaaaa
arqiteqturis Zeglebi, Senoba-nagebobebi, aveji, teqnika da a.S. fizikuri fizikuri fizikuri fizikuri
kulturaakulturaakulturaakulturaa fizikuri moqmedeba, sporti, tanvarjiSi. ,,kultura mudmivad
23
ganaxlebadi procesia... kultura arsebobs rogorc ierarqiuli sistema,
rogorc struqturis ise Rirebulebebis TvalsazrisiT” (s.sigua, 2010: 7).
,,kultura SeiZleba SevadaroT aisbergs, romelis nawili zedapirze
kvlevasa da dakvirvebas eqvemdebareba (samosi, ena, Cvevebi) da meore
nawili, romelic amoucnobia, bundovani (komunikaciis stili,
faseulobebi, normebi, rwmena da damokidebuleba” (kramxi 1991: 217,
www.spz.tu-darmstadt.de/project_enjournal/jg_01_02/beitag/kramsch2.htm).
,,kultura ar SeiZleba ganvixiloT abstrqtulad, rogorc
sasurveli Sedegis jami, rogorc meqanizmi. mas unda SevxedoT rogorc
nazard mcenares, romlis TiToeuli, yvelaze Soreuli foToli da toti
organulad ikvebeba gulidan momdinare wveniT. (sepiri 2005:84)
eduard homlis (1959) gansazRvrebiT: kultura aris komunikacia da
komunikacia aris kultura”, am ganmartebaSi simartivesTan erTad
simarTlis xedvacaa; mecnieri starosta (1998) ambobda, rom kultura aris
saerTo simboloebis sistema, rac marTavs individisa da jgufebis
qmedebebs; mklevari kler kramxi (1991) kulturas ganixilavs rogorc
koncefcias, romelic aris rTuli zusti gansazRvrebisaTvis misi
gardauvali subieqturobisa da fardobiTobis gamo. misi SexedulebiT,
kultura oTxi bunebisaa: holisturi, SeswavliT, dinamiuri,
yovlismomcveli. rogorc holisturi sistema, moicavs ramdenime
qvesistemas: religiuri da ganaTlebis sistema. nebismieri cvlileba
qvesistemaSi gavlenas axdens mTlian kulturaze.
kultura SeswavliTia. aravin ibadeba kulturis codniT, igi
iswavleba, swavla ki xorcieldeba socialuri interaqciiT
(urTierTobiT) romelime konkretuli kulturis warmomadgenelTan.
kulturis Seswavlis procesi iwyeba adreuli asakSi: mSobelTagan,
megobrebisagan, maswavleblebisagan.
kultura dinamiuria. igi icvleba yovelTvis. sxvadasxva mizezebs
SeiZleba gamoiwvios kulturuli cvlilebebi. magaliTad, sxva kulturis
gavlena, axali Taoba, axali gamogonebebi, aRmoCenebi.
kultura kramxis ganmartebiT aris yovlismomcveli, rac niSnavs
kulturis gavlenas cxovrebis yvela aspeqtze. is igivea, rac haeri,
romliTac vsunTqavT, SeiZleba ver vamCnevT mas, magram Cveni fiqri, qceva
24
yovelTvis Cvenive kulturidan gamomdinareobs. kultura moicavs
yvelafers Cvens sazogadoebaSi: xelovneba, rwmena, qcevebi, ideebi, codna.
adamianuri urTierTqmedebis gansazRvrisaTvis yalibdeba
sazogadoebis qcevis wesebi, romelic xSirad tradiciuli xdeba da
kulturis ZiriTad nawils warmoadgens (kramxi 1991: 217, htt://www.spz.tu-
darmstadt.de/project_enjournal/jg_01_02/beitag/kramsch2.htm).
kulturuli kvlevis erovnulma centrma (2003) gansazRvra kultura,
rogorc integrirebuli modeli adamianis qcevisa, romelic Seicavs
fiqrebs, komunikacias, enebs, praqtikas, rwmenas, Rirebulebebs,
tradiciebs, Tavazianobas, ritualebs, urTierTobebis maneras, rolebs,
urTierTobebs, rasis, eTnikuri, religiuri Tu socialuri jgufis
Tavisebur qcevas da SesaZleblobas imisa, rom gadaeces zemoT
aRniSnuli Taobebs. (e.petersoni, b.koltraini 2003)
www.cal.org/resources/digest/0309peterson.html
mravalferovani ganmartebebis miuxedavad erTiania azri imis
Sesaxeb, rom kultura ar arsebobs calkeulad sagnebsa da qcevebSi,
individisagan damoukideblad. kulturas miekuTvneba ideebi, rwmena,
Rirebulebebi, normebi, qcevebi da sxva, romelic Camoyalibebuli da
gaziarebulia garkveul sazogadoebaSi.
mecnierTa kvlevisa da interesis sagans warmoadgens kulturisa da
komunikaciis kavSiris problema, ucxouri enebis, gansakuTrebiT ucxouri
enis, rogorc meore enis, SeswavlasTan mimarTebaSi. (kramxi 1991, ehkarti
2000, zanasaulusi 2001, sepiri 2005).
yuradRebas ipyrobs kvlevebi kulturul gansxvavebaTa da
kulturuli manZilis Sesaxeb. cnobilia hofsTedis (www.geert-hofstede.com/)
interkulturuli gansxvavebebis modeli. man Seiswavla 40-ze meti
sxvadasxva kultura da aRmoaCina kulturuli faseulobebis gazomvis
(Sefasebis) xuTi Tanmimdevroba: ierarqiuli distancia,
individualizmi/koleqtivizmi, mamrobiTi/mdedrobiTi, gaurkvevlobis
Tavidan aSoreba, xangrZlivi orientacia.
ierarqiul distancias qmnis Zalauflebrivi, rangobrivi gansxvaveba,
igi warmoqmnis araTanasworobas urTierTobaSi. gaurkvevlobis Tavidan
acileba zomavs xarisxs, ramdenadaa SesaZlebeli kulturam ar dauSvas
25
bundovani situaciebi, romelic warmoSobs gaurkvevlobas momavlis
winaSe.
individualur/koleqtiuri aRwers urTierTobas individsa da
jgufs Soris. individualisturi kultura xazs usvams pirad miRwevas,
maSin, rodesac koleqtiur kulturaSi jgufuri gaerTianeba, erTiani
wesebis dacva, aris aucilebeli norma.
mamrobiTi da mdedrobiTi sazomi arkvevs kulturaSi sxvadasxva
sqesis warmomadgenlebs Soris funqciis ganawilebas, gansxvavebas
mamrobiTisa da mdedrobiTis Zalauflebebsa da uflebebbs Soris
(mamrobiTi – dominantoba, Sejibrebadoba, ambiciuroba, Zala; mdedrobiTi
– TangrZnoba, mgrZnobiaroba, sazrdooba, emocia). xSirad sxvadasxva
qveynebSi fiqsirdeba mkveTri gansxvaveba kacisa da qalis faseulobebs
Soris.
gaurkvevlobis Tavidan aSorebis sazomi esaa sazogadoebis
toleranturoba gaurkvevel da orazrovan situaciaSi, sxva kulturis
warmomadgenelis azrebis, Sexedulebebisa da rwmenisadmi
toleranturobas. igi uCvenebs Tu ramdenad aprogramebs kultura mis
wevrebs igrZnon Tavi komfortulad an arakomfortulad ucxo an
uCveulo situaciaSi.
xangrZlivi orientaciasTan (mimarTulebasTan) asocirebuli
faseulobebia momWirneoba da Seupovroba, maSin rodesac misi
sapirispiro moklevadiani orientacia tradiciebisa da sazogadoebrivi
valdebulebebis pativiscemasa da Sesrulebas gulisxmobs.
hofsTedis aRniSnulma Sexedulebebma gamoiwvia kritika da
uaryofiTi damokidebulebebi, magram mainc SeiZleba CaiTvalos rogorc
raRac sawyisi kulturaTa gansxvavebebTan mimarTebaSi.
hali (1976) yofs kulturas or ZiriTad kategoriad: dabali
konteqstis da maRali konteqstis kultura. am SexedulebaSi sadaoa
kulturis dayofa maRal da dabal kulturad. erT SemTxvevaSi SeiZleba
dabali, meore SemTxvevaSi maRali, magram amgvari midgoma xels uwyobs
erTi (maRali) kulturis meoreze (dabalze) zegavlenis gaZlierebas.
amasTan es zegavlena yovelTvis rodia sasargeblo ,,dabali” kulturis
mimarT, mniSvnelovania isic, rasTan mimarTebaSi xdeba dayofa.
26
kulturaTa kvlevis, misi saxis gansazRvris mcdelobisas
gasaTvaliswinebelia is garemoeba, rom erTi mxriv, sxva, Cveni
kulturisagan gansxvavebuli kulturis adamianebTan dialogi
Tanamedrove cnobierebis ganuyofeli funqcia gaxda da meore mxriv
kultura, yvelaze farTo mniSvnelobiT aris is, ris gamoc adamiani
ucxod iqceva rogorc ki Tavis saxls datovebs. roca igi imyofeba
jgufSi, im adamianebs Soris, romlebTanac saerTo kultura aqvs ar
uxdeba fiqri sakuTar azrebsa da qcevaze, radgan is da mis irgvliv
myofni TiTqmis erTnairad xedaven samyaros da ician ras SeiZleba
moelodnen erTmaneTisagan, magram ucxo sazogadoebaSi ususurobis
grZnoba euflebaT.
kulturis kvlevisas gansakuTrebuli yuradRebis sagani iyo da
aris kulturaTa urTierTmoqmedebis problema. kulturaTa
urTierTqmedeba uSualo kavSirurTierTobebisa, romelic yalibdeba sul
mcire, or kulturas Soris. kulturaTa urTierTmoqmedebis Sedegia:
gavlenisa da cvlilebebis warmoSoba, faseulobaTa, maxasiaTebelTa,
kulturuli aqtivobis formaTa Secvla, axali orientirebis gaCena.
kulturaTa urTierTqmedeba xangrZlivi procesia, aranaklebi ramdenime
aTeuli wlisa.
gamoiyofa kulturaTa urTierTmoqmedebis sxvadasxva done: 1.
eTnikuri done – urTierToba eTnosebs, istoriul-eTnografiul,
eTnokonfesiur da sxva jgufebs Soris. 2. erovnuli done, sadac
maregulirebel funqcias mniSvnelovanwlad saxelmwifo-politikuri
struqturebi asruleben. 3. civilizaciuri done.
kulturaTa urTierTqmedebis procesSi ganarCeven kultura –
donors (gamcemi) da kultura – recipients (mimRebi). kulturaTa
urTierTqmedeba SeiZleba warimarTos mSvidobiani, nebayoflobiTi,
Tanasworuflebiani TanamSromlobiT an aramSvidobiani, ZaldatanebiTi,
koloniuri, dapyrobiTi formebiT.
kulturaTa urTierTqmedebis Sedegebi araerTgvarovania, maTi
Sefasebis kriteriumebis moZebna Znelia. arsebobs uaryofiTi Sedegebic
roca erTi kultura aSkarad iwyebs daqveiTebas, meoreSi gaTqvefas an
ukvalod gaqrobas. magaliTad, arqauli kultura Tavisi istoriis
27
garkvul periodSi axali tipis kulturas Seejaxa, igi mzad ar aRmoCnda
daecva sakuTari kultura, amasTan aeTvisebinaT, gaeziarebinaT
SemoTavazebuli kulturuli formebi, moeZebnaT TanamSromlobis gzebi
da gaqra.
sxvadsxva sakomunikacio saSualebebiT vrceldeba azri imis
Taobaze, rom rodesac ori an meti kultura xvdeba erTmaneTs SeiZleba
warmoiqmnas axali kultura, rac aris yvela mocemulis kombinacia. es
mosazreba moicavs safrTxes erovnuli kulturis waSlisa, romlis
magaliTi samwuxarod arsebobs. rTulia im kulturaTa urTierTqmedba,
romlebic Zireulad ar gansxvavdebian tipologiuri maxasiaTeblebiT.
aRsaniSnavia isic, rom yovel kulturas aqvs SesaZlebloba sxva
kulturaTa intensiuri zemoqmedebisagan dacvisa, saamisod didi
Zalisxmevaa saWiro rogorc kulturis matarebli adamianebisagan, aseve
xelisuflbisagan.
kulturaTa urTierTqmedebis procesis mimdinareobis Sedegebi
vlindeba Semdegi formebiT:
kulturuli difuziakulturuli difuziakulturuli difuziakulturuli difuzia anu ori an meti sazogadoebis kulturuli
maxaTieTeblbis sivrceSi gavrceleba da SeRweva sxva sazogadoebaSi.
ganasxvavben or mimarTulebas: 1. kultura difuzia eTnosebs, garkveuli
statusis mqone individebis jgufebs Soris. 2. kulturuli elementebis
gavrceleba araTanabari statusis mqone subieqtebs Soris. (magaliTad,
aristokratebis saubris stilis gadmoReba mdabioTa mier an fufunebis
sagnebis sayovelTaod gamoyeneba.)
kulturuli konfliqtikulturuli konfliqtikulturuli konfliqtikulturuli konfliqti calkeul pirovnebebs, jgufebs, pirovnbebsa
da sazogadoebas, sxvadasxva erTobebs Soris faseulobriv –normatiuli,
orientaciuli, pozitiuri dapirispirebis kritikuli stadiiT xasiaTdeba.
kulturuli konfliqtis mizezi SeiZleba iyos msoflmxedvlobrivi,
religiur SexedulebaTa, Sefasebis poziciaTa SeuTavsebloba, mxareTa
socialuri gamocdilebis gansxvavebuloba. konfliqti moicavs
winaaRmdegobaTa daZlevis, molaparakebaTa gziT maTi gadaWris, mtruli
moqmedebebis, mxareTa Soris axali kontaqtebis damyarebisa da
kompromisis monaxvis stadiebs. igi dakavSirebulia tolerantobisa da
sxva kulturis mimarT interesis problemasTan. gansakuTrebulia
28
SemoqmedebiTi konfliqti mimarTulebebs, skolebs, jgufebs an ama Tu im
dargis calkeul warmomadgenlebs Soris.
kulturaTa urTierTqmedebis asimilaciiskulturaTa urTierTqmedebis asimilaciiskulturaTa urTierTqmedebis asimilaciiskulturaTa urTierTqmedebis asimilaciis procesSi erT-erTi
kargavs sakuTar identurobas da STainTqmeba meorisagan. kulturuli
asimilacia SeiZleba mimdinareobdes bunebrivi an Zaladobis gziT. me-19
saukunis bolos r. parksi da e. berjei kulturul asimilacias
urTierTSemRwev da Serevis process uwodeben, romlis ganmavlobaSi
individebi an jgufebi iZenen sxva individebis istoriul Sexedulebebs,
tradiciebs da iziareben ra maT gamocdilebas, CarTuli AaRmoCndebian
saerTo kulturul cxovrebaSi (magaliTad, amerikeli sazogadoeba
ganixileboda uzarmazar ,,SemoqmedebiT laboratoriad”, sadac sxvadasxva
kulturuli tradicia erTmaneTs ereva da ,,gadaidnoba” sinTezur
mTlianobad.) es Sexedulebebi mkacrad gaakritikes, Tumca samwuxarod,
momxreebic aRmouCndnen. XX saukuneSi j. vander zandetma ganasxvava
calmxrivi asimilacia roca umciresobis kultura mTlianad gamoidevna
dominirebadi kulturis mier an kulturaTa Sereva, roca isini qmnian
mdgrad kombinaciebs da safuZvels uyrian axal kulturas. m. gordonma
daamkvidra asimilaciis xarisxobrivi ganxilvis tradicia. miiCnia, rom
sruli asimilaciis SemTxvevebi iSviaTia, umeteswil adgili aqvs
umciresobis kulturis transformacias dominirebadi eTnikuri
kulturis zegavleniT. arc ise iSviaTia umciresobis kulturis
ukuzegavlenac.
me-20 saukunis Sua wlebidan samecniero literaturaSi Cndeba
kulturaTa urTierTqmedebis iseTi forma, rogoricaa ,,kulturuli ,,kulturuli ,,kulturuli ,,kulturuli
Soki”.Soki”.Soki”.Soki”. termini pirvelad kalervo obergma Semoitana 1960 wels da aRwera
igi, rogorc daZabulobis, daurwmuneblobisa da SfoTis SegrZneba,
romelsac adamianebi ganicdian axal da uCveulo kulturul garemoSi
aRmoCenisas (www.anthropologymatters.com Journal 2007, vol 9 (1)Cultural
shock:negotiating in the field by Rachel Irwin). es aris situacia, rodesac
erTmaneTs upirispirdeba adamianisaTvis Cveuli da ucxo kulturuli
faseulobebi, normebi, ena da yoveldRuri yofiTi cxovreba. (turistebi,
emigrantebi, saswavleblad wasuli adamianebi da a.S.)
29
k. obergi (1960) ganasxvavebs adamianebis ucxo garemoSi yofnis
doneebs: Taflobis done (the honeymoon stage), dardis da mwuxarebis done
(the distress stage), reintegraciis done (the re-integration stage), avtonomiis done
(the autonomy stage) da damoukideblobis done (the independence stage). (Tumca
zogi kvlevaSi gvxdeba sami an oTxi done). igi gamoyofs kulturuli
Sokis daZlevis oTx SesaZeblobas:
1. getoizacia (mosulebi ukavSirdebian erTmaneTs da ayalibeben
izolirebul gaerTianebas, romelTa farglebSi inaxaven
tradiciebs, yofaqcevis modelebs).
2. asimilacia (mosulebi cdiloben mTlianad Seeguon axals,
SeiTvison misi normebi, faseulobebi. mTlianad uaryofen im
kulturul memkvidreobas, romelic datoves.
3. urTierTqmedeba (sakuTari da axali kulturis elementebis
gaerTianebis mcdeloba swrafva orive kulturis SeTvisebisaTvis).
4. kolonizacia (mosulebi iwyeben sakuTari qcevis modelebis
danergvas, cdiloben daupirispiron isini damxvedri
kulturisaTvis damaxasiaTebel tradiciebs).
SeiZleba aRiniSnos, rom arc Tu iSviaTad kulturuli Sokis
gavlenis daZlevis mcdeloba xels uwyobs kulturaTa urTierTqmedebas,
urTierTgamdidrebas, tradiciuli kulturis dacvas (magaliTad, ucxo
qveyanaSi erovnuli saTvistomoebis gaerTianeba).
kulturaTa urTierTqmedebis formebis ganxilvisas gverds ver
avuvliT iseTi formebis aRniSvnas, rogoricaa ,,akulturacia’’,,akulturacia’’,,akulturacia’’,,akulturacia’’ - esaa
kulturebis urTierTSeRwevadoba, iwvevs erTi xalxis mier meore xalxis
kulturis srul an nawilobriv aRqmas maTi urTierTobis procesSi
(TezeliSvili, 2007:44). termini ,,akulturacia” gamoiyeneba, rogorc
procesis, aseve misi Sedegebis aRsaniSnavad. es termini pirvelad
amerikul anTropologiaSi gaCnda ( f.baosi, u. homlsi, u. mak-ji, r. loui)
da aRniSnavda kulturuli cvlilebis process, romelis Sua saukuneebSi
Crdiloamerikul tomebSi mimdinareobda. pirvel xanebSi igi viwro
gagebiT gamoiyeneboda da umTavresad, TeTrkanian amerikelebTan
kontaqtis Sedegad Crdiloamerikelebis asimilaciis process RniSnavda.
1930-ian wleebSi akulturaciis procesi empiriuli gamokvlevebisa da
30
Teoriuli analizis umTavresi Tema gaxda. 1935 wels aSS socialuri
gamokvlevebis erovnulma sabWom Camoayaliba specialuri komiteti (m.
hersovici, r.lintoni, r. redefili), romelmac gansazRvra akulturaciis
procesis buneba da Sedegebi. amJamadac xorcieldeba samTavrobo
programebi da arsebobs organizaciebi, romelTa mizani akulturaciis
mecnieruli Seswavlaa. igi aRniSnavs erTi kulturis mier sxva kulturis
elementebis SeTvisebas, materialuri kulturis, wes-Cveulebebisa da
rwmena-warmodgenebis cvlilebaTa process, romelic sxvadasxva
sociokulturuli sistemebis uSualo kontaqtis dros mimdinareobs.
ufro xSirad akulturaciaSi gulisxmiben araindustriul erTobebSi
dasavluri sazogadoebis gavleniT mimdinare cvlilebebs.
am mimarTulebiT ganxorcielebuli saqmianoba da Sedegebi calke
ganxilvis Temaa, avRniSnavT mxolod rom marTvadi kulturuli
cvlilebebi naklebad iTvaliswinebda indielTa tomebis kulturis
SenarCunebaze zrunvas. Tumca bolo wlebSi siZvelisadmi interesi
gaizarda.
kulturaTa urTierTqmedebis mniSvnelovani formaa ,,kulturuli ,,kulturuli ,,kulturuli ,,kulturuli
cvlilebebi”cvlilebebi”cvlilebebi”cvlilebebi”.... igi gulisxmobs kulturuli cvlilebis mudmiv process,
rasac ganapirobeben Sinagani faqtorebi: demografiuli cvlilebebi,
socialur-struqturuli cvlilebebi, ekonomikuri faqtorebi, aRmoCenebi
da gamogonebebi, religiuri faqtorebi, kontaqti sxva kulturis
matarebel adamianebTan, bunebriv-ekologiuri faqtorebi, dapyroba,
samxedro politikuri batonoba, mSvidobiani mezobloba, savaWro,
ekonomikuri kavSirebi.
kulturaTa cvlilebebis tempis, stabilurobis sakiTxebis
Seswavlisas aRniSnulia, erTi mxriv, sociokulturul mTlianobaTa
damaxasiaTebeli tendencia – SeinarCunon Sinagani wonasworoba, meore
mxriv cvlilebaTa gardauvaloba, romelsac ganapirobebs ukontrolo
socialuri da bunebrivi faqtorebis zegavlena (r. radklif-brauni 1881).
yvela kulturas axasiaTebs cvlilebebis Sinagani tendencia. gamoiyofa
kulturebi, romlebic swrafad cvalebadi arian an xasiaTdebian
tradiciuli kulturis mdgradobis maRali xarisxiT (k.levi-strosi
1958).
31
kulturaTa urTierTobis problemebi farTo da vrceli Temaa, Cven
mxolod mcire mimoxilva warmovadgineT imis naTelsayofad, rom es
sakiTxi aqtualuri iyo yovelTvis da misdami interesi gaizarda
globalizaciis yovlismomcvel perodSi. gansakuTrebiT mwvaved
warmoCinda erovnuli kulturis TviTmyofadobis SenarCunebis
aucilebloba. saZebnelia gzebi da saSualebebi, romlebic uzrunvelyofs
ucxo kulturasTan urTierTobas ise, rom SenarCunebuli iqnes sakuTari
kultura. adamiani ar moswydes winaparTa fesvebs da amasTan ar CamorCes
drois moTxovnas, ipovos Tavisi adgili urTierTobaTa vrcel sivrceSi.
enis, pirovnebisa da kulturis urTierTobis xelSemwyobi erT-erTi
gzaa ucxo enis swavleba/swavlis mimarTuleba ,,kulturaTa dialogia”.
ucxo enis SemswavlelTaTvis kulturis swavlebis roli da
mniSvneloba, rogorc saSualo, ise umaRlesi skolis safexuris bevri
maswavleblis da mecnieris sazrunavi gaxda.
aqve unda aRiniSnos azrTa sxvadasxvaobis Sesaxeb, gansakuTrebiT
sadavo da gadasamowmebeli gaxda sakiTxi Tu ramdenad iTvleba enis
swavlebis Semavsebel nawilad kulturis swavleba. sainteresoa
bruksis kvlevebi, romelSic dasabuTebulia kulturis mniSvneloba enis
swavlebisaTvis. mis SromaSi ,,ena da enis swavleba”(1960) gvTavazobs 64
Temas, romelic moicavda iseT sakiTxebs, rogoricaa: misalmeba, piradi
sakuTreba, verbaluri tabu, kafe-barebi, gansxvaveba qalaqsa da sofels
Soris, zrdilobis formebi, siTbosa da sicivis gamomJRavneba, medicina,
qcevis wesebi, cxovrebis stili.
enas ar SeuZlia iarsebos vakuumSi, ucxo enis daufleba niSnavs
gaiziaro sxva kultura, Seafaso swori da mcdari. durantis (1987: 28-29)
azriT kulturaTa dialogi saSualebas iZleva Teoriuli codnas
daumatos proceduruli codna, raTa adamiani gaumklavdes iseT
amocanebs, rogoricaa oficialuri, formaluri moxsenebebis gakeTeba,
telefonze saubari, risime Txovna, werilis dawera da sxvadasxva
saqmianoba.
lingvistebi da anTropologebi didi xania aRiareben, rom enis
formebi da maTi gamoyeneba asaxavs im sazogadoebis Rirebulebebs,
romel enazec es sazogadoeba saubrobs. haimsma (1972) gansazRvra
32
komunikaciuri kompetencia _ icode ena da SeZlo es codna gamoiyeno
adamianebTan komunikaciisaTvis sxvadasxva situaciaSi. 1996 wels gamoica
krebuli (erovnuli standartebi ucxoenis saganmanaTleblo proeqtSi,
1996:27). sadac ganxilulia kulturis CarTvis mniSvneloba meore enis
swavlebaSi da gvTavazobs strategiebs rogor Caisvas kulturis
sakiTxebi saskolo swavlebaSi. miCneulia, rom sasargebloa kulturuli
Taviseburebebis CarTva ganxilevbisa da diskusiebis saxiT lingvistur
formebTan erTad, raTa lingvisturad swori forma, kulturulad
Sesabamisi iyos. magaliTad, piris nacvalsaxelebis swavlebisas
maswavlebeli daexmaros studentebs gaigon socialurad Sesaferisi
komunikaciis arCeva, mimarTva romelic pativiscemas gamoxatavs.
magaliTad inglisur enaSi qarTulisagan gansxvavebiT ar aris
formaluri gansxvaveba Sen/Tqven formebs Soris. mTliani speqtri am
mimarTvis mniSvnelobisa gamoixateba nacvalsaxeliT “Yyou”. forma “thou”,
romelic Seesabameboda piris nacvalsaxels – ,,Sen”-s gamovida
xmarebidan XVII saukuneSi, da SenarCunda mxolod poeziasa da bibliaSi.
yvela sxva registri urTierTobisa oficialuridan femiliarulamde
gadmoicema enis sxva saSualebebiT _ intonaciiT, konteqstiT, Sesabamisi
sityvebiTa da sityvaTwyobiT. Sen/Tqven formebi mkveTrad usvams xazs
asakobriv, ierarqiul, rangobriv gansxvavebas rac inglisur enaSi
konteqstualurad da sxva faqtorebidan vlindeba Targmanis dros.
rogorc ukve aRvniSneT, inglisur enaSi gvaqvs mxolod meore piris
nacvalsaxeli –Yyou. maSin rodesac arsebobs qarTulad- Tqven da Sen,
frangulad-vaus da tu, germanulad- sie da du, rusulad- вы da ты ,
italiurad-lei da tu formebi.Aaradiferencirebuli nacvalsaxeliT
mimarTva inglisurSi Y”you” ar qmnis inglisurenovan mosaubreTa Soris
erTmaneTis Tanasworad aRqmis aucileblobas. nacvalsaxelis arCevani
TavisTavad gvaZlevs informacias mosaubris damokidebulebis Sesaxeb
adresantTan. am socialurad gansazRvrul konteqstSi sadac individebi
xazs usvamen gansxvavebas socialur statuss Soris, ierarqiul dones,
asakobriv sakiTxs. kulturuli TvalsazrisiT kargi magaliTs
gvaTavazobs jorj iuli (2000): Zlevamosili da socialurad maRal
safexurze mdgomi individi mimarTavs masze socialurad dabal
33
safexurze myof adamians “Sen” formiT da mas pasuxad “TqvenobiT”
mimarTaven asakis miuxedavad. vxvdebiT gansxvavebas espanur kulturaSi,
rodesac axalgazrda, socialurad maRal safexurze myofi, saqmiani
qalbatoni esaubreba moxuc damlagebel qals (dabali socialuri
statusis mqone) mimarTavs mas TqvenobiT “Usted” da igi mas pasuxad
mimarTavs Sen formiT- “tu”. espanuri kulturisaTvis ufro mniSvnelovani
asakobrivi barieria, vidre socialuri Tu ekonomikuri (iuli 2000:11).
adamiani maSin eufleba enas kargad, rodesac igi swavlobs orives,
enis lingvistur da kulturul normebs. erT-erT strategiad miCneulia,
rom enis Semswavlel pirovnebas Seeqmnas pirobebi daakvirdes da
gamoikvlios kulturuli urTierTobani sakuTari xedviT, raTa mieces
saSualeba, rom moiZios sakuTari xma meore enis sametyvelo
sazogadoebaSi. sainteresoa r. ciciSvilis, n. niJaraZis, m.darCias,
m.Tevzaias, e.wavaSvilis naSromi: ‘’Becoming an English Teacher: Theory and Practice
of Teaching English in Georgia”. naSromSi aRniSnulia, rom pirveli da yvelaze
mniSvnelovani ucxo enis Seswavlisas aris sxva erovnebis adamianebTan
komunikaciis saWiroeba da SesaZlebloba. kulturis yvela elementis
swavla rTulia, magram aucilebelia pirovnebam SesZlos gamoavlinos
gageba sxva kulturis adaianisadmi, ganaviTaron informaciis
interpretirebis unari sxva enaze saubris konteqstSi da sakuTar
tradiciul kulturasTan SedarebisaTvis.
mniSvnelovani yuradRebis qveS moeqca iseTi problema, rogoricaa
interkulturuli swavleba, romelic akavSirebs kulturis swavlebas
enis swavlebasTan da ganixilavs mas, rogorc integrirebuls. enis
swavlis procesSi erTmaneTTan aris dakavSirebuli ena, kultura da
swavla. interkulturuli enis swavleba moiTxovs studentebisagan
swavleba/swavlaSi aisaxos samizne enis kulturulad mniSvnelovani
damokidebulebani da qcevebi, maTi dakavSireba, Sedareba sakuTar
kulturasTan.
interkulturuli swavleba saSualebas iZleva gaigo sakuTari ena
da kultura meore enasa da kulturasTan mimarTebaSi, exmareba iseTi
strategiebis ganviTarebas, rogoricaa analizis gakeTeba, kavSiri
sakuTar da meore enasTan sxvadasxva problemebTan mimarTebaSi.
34
ganapirobebs samizne enis swavlebis xarisxis amaRlebas da mis
gamoyenebas enis swavlebis sxvadasxva doneze. enisa da kulturis
swavleba/swavlisaTvis mniSvnelovania, rom kulturuli komponenti
iswavlebodes samizne enis safuZvelze. efeqturad miviCnevT rom
saswavlo procesi mimdinareobdes studentis uSualo CarTulobiT da
ara mxolod informaciis miwodebiT. sainteresod migvaCnia leqciis
iseTi modeli, rogoricaa studentTa or jgufad dayofa, sakuTar da
samizne kulturaze informaciis moZieba, daxarisxeba, prezentacia da
Sejameba.
interkulturuli swavlebisas gaTvaliswinebulia kulturis
dinamiuroba, cvalebadoba, mravalmxrivoba, xalxis mier Seqmnili
socialuri garemo, maTi komunikacia sxva adamianebTan. mniSvnelovania
kulturis swavleba qmedebiTa da gagebiT. enisa da kulturis
swavlebisaTvis aucilebelia CarTva lingvistur da aralngvistur
kulturul aqtvobebSi, cxovrebis wesSi CaRrmaveba, konkretuli
kulturuli konteqstis Seswavla.
interkulturuli swavlebisas mTavaria ara informaciis codna
sxva kulturis Sesaxeb, aramed imisi codna, rogor CaerTo am kulturaSi
saWiroebis SemTxvevaSi, rogor warmarTo saubari da saqmianoba
kulturul konteqstSi. interkulturuli swavleba/swavlis praqtikaSi
gamoyenebas ganixilavs naSromi ,,interkulturuli swavleba/swavla
praqtikaSi”(CanTal krozeti www.docin.com/p-96463557.html). masSi
aRniSnulia, rom enis swavlebis arsebul praqtikas avseben gansxvavebuli
interkulturuli perspeqtiviT, rac gulisxmobs enis swavlebasTan
erTad kulturis swavlebas. amasTan enaSi Cadebuli kulturuli kodis,
kulturuli normebis, dakavSireba enis gamoyenebasTan, es ki ganapirobebs
kulturaTa dialogis Sedegianad da sasargeblod warmarTvas.
interkulturuli swavleba/swavla fokusirebulia enisa da kulturis
Rrma kavSirze da es kavSiri warmoqmnis siaxles. interkulturuli enis
swavleba da swavla warmodgenilia oTxi mTavari aqtivobis CarTviT:
• gansxvavebis amocnoba C2/L2 da C1/L1
• gansxvavebebis Sedareba C2/L2 da C1/L1
• intepretireba da asaxva am gansxvavebebze
35
• interaqcia axali swavlis bazaze
(C1= mSobliuri kultura, C2= samizne kultura, L1=mSobliuri ena,
L2= samizne ena). www.docin.com/p-96463557.html.
aRniSnuli aqtivobebis gaTvaliswineba saswavlo procesis
dagegmvaSi, mniSvnelovani gadawyvetilebaa, igi aris erTgvari
Semavsebeli enis swavlebis procesSi. aseve mniSvnelovania Tu ra masala
iqneba gamoyenebuli, rogorc baza saleqcio aqtivobebisa.
ucxo enis swavlisas kulturis swavlebis mniSvnelobaze miuTiTebs
dimitrios zanasaulusi (2001)radicalpedagogy.icaap.org/content/issue3_3/7-
thanasoulas.html igi aRniSnavs, rom ucxo enis swavleba Sedgeba ramdenime
komponentisagan: gramatikuli komponenti, komunikaciuri komponenti, enis
codna, damokidebuleba, rogorc sakuTari aseve sxva kulturis mimarT.
misi SexedulebiT kulturuli kompetencia igivea, rac konvenciebis
codna, wes-Cveulebebis, rwmenisa da sxva qveynis mniSvnelovani sistemebis
codna, rac udaod ganuyofeli nawilia ucxo enis swavlebisas. mecnieris
dakvirvebiT bevri maswavlebeli Tavis miznad Tvlis, rom CarTos
kulturis swavleba enis swavlebis kurikulumSi. riTac komunikaciuri
kompetencia gamdidrdeba da misi gamoyenebis xarisxi amaRldeba.
yuradRebas ipyrobs avtorTa koleqtivis mier gamocemuli naSromi
ucxo enis “Theoty and Practice of Teaching English in Georgia”(2008), sadac
ganxilulia swavleba/swavlis problemebTan dakavSirebiT kulturaTa
Seswavlis aucilebloba, kulturis codnisa da komunikaciuri
kompetenciebis miRwevis mniSvneloba.
,,kulturaTa dialogis” swavleba/swavlis mizanSewonilobis
problemis ganxilvisas aqtualuri xdeba erovnuli TviTmyofadobis
SenarCunebisa da dacvis sakiTxi. kulturaTa dialogis procesSi erT-
erTi ZiriTadi sakiTxia ucxo da sakuTar kulturas Soris
gansxvavebebisa da saerTos Sedareba da analizi.
amasTan mimarTebaSi davinteresdiT ramdenadaa asaxuli mSobliuri
enis swavlebaSi sakuTari kultura, Cvevebi, tradiciebi, Rirebulebebi,
zneobrivi faseulobebi. calke es sakiTxi ar iswavleba, igi ganfenilia
nawarmoebebSi, Sesaswavl masalebSi da ZiriTadad maswavleblis
pedagogiur ostatobazea mindobili rogor da ra mizniT gamoiyenebs mas.
36
es problema dasafiqrebelia, radgan ,,roca Cveni Tanamemamuleni Tavis
mcirewlovan Svilebs ucxoeTSi saswavleblad gzavnian, Zalian
saxifaToa, roca adamiani sulierebaSi, erovnul kulturaSi
ganmtkicebuli jer ar aris da sruliad ucxo kulturis mqone qveyanaSi
midis. miT ufro rom iq Zalian oficialuri urTierTobebia adamianebs
Soris, rasac Cven qarTvelebSi Cveuli ar varT” (uwmindesi da unetaresi,
sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi ilia meore 2010).
sakuTari kulturis Seswavla adreuli asakidanve iwyeba
mSoblebis, axloblebis, enisa da literaturis maswavleblis meSveobiT
da grZeldeba mTeli sicocxlis manZilze. magram, vfiqrobT, axla am
mimarTulebiT yuradRebis gaZliereba drois moTxovnaa, raTa
informaciis mozRvavebul nakadSi, sakomunikacio teqnologiebis
moWarbebis pirobebSi ufro mkafiod da naTlad gamoikveTos erovnuli
kulturis tradiciebi da maxasiaTeblebi. magaliTad, kulturaTa
gansxvavebebis upirveles maidentipficirebelad SeiZleba CavTvaloT
misalmeba. yvelaze mTavari komunikaciis dros da adamianTa yoveldRiur
cxovrebaSi misalmebaa, romelic sxvadasxva qveynebSi mkveTrad
gansxvavebulia da qveynisaTvis damaxasiaTebeli didi kulturuli
datvirTva aqvs. aseve gadamwyveti mniSvneloba aqvs kulturuli
gansxvavebis codnas saqmiani urTierTobebis warmoebisas. saintereso da
gansxvavebulia sazogadoebaSi qcevisa da sufrasTan mirTmevis etiketi,
distancia mosaubreTa Soris, naTesauri urTierTobebi Tu erTmaneTze
zrunva.
stumarTmoyvareoba qarTveli kacis erovnuli kulturaa. stumari
dapatiJebuli Tu daupatiJebeli didi pativiscemiT sargeblobs,
saukeTeso kerZebiT umaspinZldebian Tundac maspinZeli mSieri darCes.
qarTuli stumarTmoyvareoba yovelTvis xiblavda aq mcxovreb sxva
erovnebis adamianebs da maT gaiTavises kidec. saqarTveloSi mcxovrebi
berZeni qali ixsenebda: (saqarTvelos sapatriarqos uwyebani, 2010 #23),
erTxel man moinaxula Tavisi naTesavebi ucxoeTSi. sadilis dros
naTesavi stumrebia im ojaxs. sufra savse iyo mravalferovani kerZebiT,
magram stumari ar miiwvies, derefanSi dasves, dagvelodoso. Tanac
37
ukmayofiloni darCnen, ratom movida udroo dros, mas aq aravin
elodebodao.
magaliTad, micvalebulis datireba, dakrZalva da qelexi
saqarTvelos yvela kuTxeSi glovasTan erTad pativiscemis, siyvarulis,
TanagrZnobis, madlierebis gamoxatulebaa, rogorc micvalebulis, aseve
Wirisuflis mimarT. datirebis sulisSemZvreli xalxuri poezia da
epitafiebi Semoinaxa saukuneebma. qarTveli kacis es tradicia Taobebidan
gadmoica da dRemde SeubRalavad inaxeba.
aRniSvnis Rirsia aseve is faqti, rom srulwlovanebis Semdeg
umravles evropul qveynebSi axalgazrdebi aucileblad ojaxs toveben
da damoukideblad iwyeben cxovrebas. mas SeiZleba sakmaod uWirdes
finansurad, maSin rodesac misi ojaxi SeZlebulia da mxolod
mSoblebis an axlo naTesavebis gardacvalebis Semdeg miiReben an ar
miiReben anderZiT qonebas. xolo Tu ki Svili ar midis damoukideblad
sacxovreblad es ironias da dacinvas iwvevs, rac sxvadasxva filmSi Tu
literaturaSia aRwerili.
santeresoa kulturaTSorisi gansxvaveba amerikelebsa da
italielebs Soris. amerikelebi miCneulia iseT xalxad, romlebic mudam
muSaoben, saubroben biznessze lanCis dros da miirTmeven yavas quCaSi
manqaniT Tu fexiT siarulis dros, imis nacvlad, rom isiamovnon yaviT
barSi. es ar niSnavs imas rom italielebi zarmacebi arian, aramed xazs
usvams faqts Tu raoden did mniSvnelobas aniWebs italieli xalxi iseT
yofiT sakiTxs, rogoricaa, lanCi an sadiloba. italiaSi sadac
urTierToba Zalzed fasobs lanCs, sadils Tu ubralod yavis smas aqvs
sazogadoebrivi mniSvneloba: xalxi erTad iyris Tavs raTa isaubron da
daaxlovdnen. aSS-Si, sadac dro namdvilad fulia, lanCi SeiZleba iyos
kargi SemTxveva garigebisaTvis, problemis gadawyvetaze msjelobisaTvis
da kontraqtze xelis mosawerad. (www.Culturosity.com)
gamWoli mzera iaponiaSi upativcemulobis gamomxatvelia.
saqarTveloSi ki piriqiT, saubris dros Tu ar uyureb adamians es
uCvenebs mas rom Tqven ar gamoxatavT interess misi monayolis mimarT.
zogi kulturis elementi ar SeiZleba miRebuli da gaziarebuli
iyos, magram iseTi Cveulebebi, rogoricaa, magaliTad, germaniaSi
38
wesrigisa da drois miznobrivi gamoyeneba, britaneTSi rigSi dgomis
etiketi (igulisxmeba distancia rigSi dgomis dros, da rigis dacva),
namdvilad gasaziarebelia.
saintereso naSroms gvTavazobs rsu-s profesori irine
goSxeTeliani Tavis naSromSi “Cultural Implications in English and Georgian
Proverbs”, 2011. igi aRniSnavs, rom Sinaarsobrivad msgavsi azrisa da
sibrZnis gamomxatveli andazebi SeiZleba datvirTuli iyos amaTu im
qveynisaTvis damaxasiaTebeli kolorituli erTeulebiT. magaliTad:
“BBetween the devil and deep sea” qarTulad- ,,or zRvas Sua”, “Jack of all trades and
master of none” , “Beware of Greeks bearing gifts”, “mteri moyvrulad mosuli
mterze uaresiao” da mravali sxva. (goSxeTeliani, 2011:283)
vfiqrobT, dadga dro, rom ucxoeTSi saswavleblad an droebiT
samuSaod wamsvlelebma specialuri momzadeba gaiaron erovnuli
kulturis ganmtkicebis, TviTmyofadobis SenarCunebisaTvis. es
saWirboroto sakiTxi gansakuTrebuli kvlevis sagania.
zogierTi imasac fiqrobs, rom iqneb rogorRac ganeridos
globalizaciis, anu gamTlianebis process, gamowveuls teqnikuri da
mecnieruli progresiT. es SeuZlebelia. verc erTi qveyana Tavs ver
aaridebs am process, oRond gvmarTebs goniereba, Zalian frTxilad unda
viyoT, Cveni erovnuli tradiciebi, ena da sarwmunoeba unda davicvaT”
(saqarTvelos kaTalikos-patriarqi iliaII, 2004).
adamianebma bavSvobidanve unda gaecnos Tavis kultura da msoflio
kultura, miiRos sxvebisgan iseTi ram, rac sasargebloa misTvisac da
misi samSoblosTvisac anu gaamdidrebs mis kulturas. am mimarTulebiT
mniSvnelovania kulturaTa dialogis adreul asakSive Seswavla.
kulturaTa dialogis swavleba/swavlis aucileblobis sakiTxebs
mravali naSromi mieZRvna. sayuradReboa (kramxi, 1993; 1996; makei, 2003;
pulvalnis, 2003; sepiri, 1962; zanasoulasi, 2001).
rogorc aRvniSneT, evropis ganviTarebuli qveynebis saswavlo
dawesebulebebi did yuradRebas uTmoben sazogadoebasa da individSi
mravalenovnebis ganviTarebas. es saswavleblebi moiZieben saukeTeso
kadrebs ucxour enasa da literaturaSi; amarageben maT saWiro
39
infrastruqturiT; xels uwyoben ucxouri enebis swavlebis seqtorebs
saerTaSoriso urTierTobebis ganviTarebaSi.
enebis swavleba/swavla ganaTlebis erT-erTi umniSvnelovanesi
Semadgeneli nawilia TiTqmis yvela kvalifikaciisaTvis.
saswavlo procesze dakvirveba cxadyofs, rom ,,kulturaTa
dialogi” mniSvnelovnad aZlierebs pirovnebaTSoris urTierTobebs. igi
saSualebas aZlevs studentebs isaubron sakuTar Tavze, gamoavlinon
TavianTi pirovnebis sxvadasxva mxare _ iqneba es gancdebi, gatacebebi,
gemovneba, Sexedulebebi, ocnebebi, sayvareli saqmianoba, sayvareli
personaJebi, cxovrebiseuli istoriebi, Tvalsazrisebi Tu sxva; isini
ecnobian TanakurselTa Tu ucxoenovan TanatolTa sulier samyaros da am
gziT ganicdian sakuTari da sxvisi indivudualobis ganumeoreblobas,
swavloben sxvaTa dafasebas, erTmaneTis mosmenas, urTierTgagebas,
urTierTTanadgomas, rac xels uwyobs gaxdnen ufro Semwynarebelni
erTmaneTisa da sxvebis mimarT, studentebs saSualeba eZlevaT gamoxaton
TavianTi damokidebuleba, gamoTqvan Sefasebebi, gaavlon paralelebi
sakuTar kulturul gamocdilebebsa Tu garemosTan. sxvadasxva aqtivobebi
uRrmavebs maT kulturuli kuTvnilebis gancdas, kulturul
mravalferovnebis gacnobierebas, aswavlis sakuTari da ucxo kulturis
dafasebas.
sxva erisadmi pativiscemis, maTTan istoriuli da kulturuli
urTierTobebis kargi tradiciaa saqarTveloSi. davasaxelebT ramdenime
magaliTs:
ocdaaTi wlis win dawyebuli partnioruli urTierToba germanel
kolegebTan dRemde grZeldeba Tbilisis me-18 skolaSi. aq moRvaweoben
germaniidan miwveuli pedagogebi. gamorCeuli moswavleebi codnas
ganimtkiceben germaniis saswavlo dawesebulebebSi.
italiuri skola ,,ciskari” iuneskos asocirebuli skolaa. igi
aqtiuradaa Cabmuli iuneskos egidiT ganxorcielebul RonisZiebebSi, flobs
saerTaSoriso sertifikats. skola axorcielebs gacvliT programebs
40
italiasTan. xSirad tardeba saqarTvelo-italiis megobrobisa da
kulturuli urTierTobebis amsaxveli RonisZiebebi. skolas saqarTveloSi
italiuri kulturis kera uwoda italiis elCma saqarTveloSi v. sandalim.
enobrivad da kulturulad mravalferovan sivrceSi
integrirebisaTvis saintereso formaa universitetisa da skolis
partnioroba. magaliTisaTvis davasaxelebT quTaisis akaki wereTlis
universitetis germanuli enis departamentsa da tyibulis raionis sofel
kursebis saSualo skolis TanamSromlobas.
Tbilisis goeTes instituti aTi welia TanamSromlobs saqarTvelos
skolebTan. awyobs saintereso RonisZiebebs. aleqsandre diumas saxelobis
franguli kulturis centris xelSewyobiT ramdenime skola funqcionirebs
saqarTveloSi, maT Soris, frangulenovani skola baTumSi.
aRsaniSnavia, rom safrangeTis saelCos mier profesional
maswavleblebs SeeqmnaT pirobebi safrangeTSi kvalifikaciis
amaRlebisaTvis. saintereso saqmianobas axorcielebs Tbilisis mari broses
saxelobis franguli skola. aRniSnul RonisZiebebSi moswavleTa aqtiuri
CarTva xels uwyobs kulturaTa Soris dialogis aqtiur warmarTvas,
kulturuli urTierTobebis ganviTarebas, dadebiT gavlenas axdens
moswavleTa sxva qveynis kulturis mimarT interesis stimulirebaze,
motivaciis gaRrmavebaze; moswavleebi ecnobian ucxo TanatolTa cxovrebis
saintereso masalebs.
adamianTa Soris urTierTobebi, sxvadasxva eris urTierTpativiscema,
maTi istoriuli kanonzomierebiT SekavSireba Tanamedrove msofliosaTvis
sul ufro faseuli xdeba. informaciuli teqnologiebi, mobiluri
kavSirgabmuloba, internetqseli da sxva siaxle aqtiurad viTardeba, Tumca
maT cocxali urTierTobebis, mosmenis, Tanamosaubris gagebis mniSvnelobis
Secvla ar SeuZliaT. am mimarTulebiT saintereso erToblivi proeqti
ganxorcielda asociacia ,,ukraina -saqarTvelos” patronaJiT. orive qveynis
moswavleebi satelekomunikacio proeqtebze xangrZlivad muSaobdnen
maTematikaSi, istoriaSi, msoflio kulturaSi. maT axali codnis
41
dagrovebasTan erTad, adamianTSorisi urTierTobebic Seiswavles, da
gadawyvites gascdenodnen virtualobis - internetis farglebs da erTmaneTs
Sexvedrodnen relurad. Sexvedra ukrainaSi Sedga. bavSvebi gaecnen
ukrainul kulturas, tradiciebs. TvalsaCino iyo maTi interesi sxvisi
tradiciebisadmi, mZafri iyo SegrZneba sakuTari ojaxuri da erovnuli
memkvidreobiT miRebuli tradiciebisa da moraluri saganZuris
gafrTxilebisa, pativiscemisa, dacvisa.
warmodgenili masalebis analiziT (masalebi amokrefilia gazeT
,,axali ganaTlebis 2007-2009 wlis nomrebidan), ,,kulturaTa dialogi“
aisaxeba saskolo saqmianobaSi. saWiroa misi gavrcoba da gaZliereba.
umaRles skolaSi gansxvavebul kulturaTa gacnobis gamocdilebis
are mniSvnelovnad matulobs. izrdeba studentTa da leqtorTa
gacvliT da miznobriv programebSi monawileTa raodenoba. farTovdeba
ucxoenovani umaRlesi saswavleblis qseli, EmniSvnelovania samecniero
konferenciebSi ucxoelTa monawileoba, sazafxulo skolebis
funqcionireba da sxva.
aRvniSnavT, rom marto 2010 wels rsu-Si Catarebul konferenciebSi
monawileobda 40-ze meti ucxoeli (konf. ,,humanitaruli mecnierebebi
informaciul sazogadoebaSi”, 2010, ,,boloniis procesi, evropuli
samezoblo politika,” 2010 da sxva), xolo sazafxulo skolas
warmarTavda aTamde ucxoeli specialisti. sxvadasxva erovnebis
moswavleebsa da studentebs Soris urTierTobis arsebuli tradicia
mniSvnelovani inteleqtualuri monapovaria, romlis Semdgomi
ganviTareba xelSewyobas saWiroebs.
rogorc aRvniSneT, ,,kulturaTa dialogis“, rogorc saswavlo
kursis/modulis, sastarto donea zogadsaganmanaTleblo skolebSi
moqmedi axali saswavlo gegmebi, romlebic amave saxelwodebis calke
mimarTulebad Seiswavleba.
evrosabWom 2001 wels miiRo ,,enebis erTiani evropuli
sarekomendacio CarCo”, romelSic ucxouri enebis swavleba/swavlis
mimarTulebidan erT-erTi ,,kulturaTa dialogia”. es mimarTuleba
mniSvnelovani aRmoCnda maTTvis, visTvisac ucxo ena meore enaa.
42
aRniSnuli rekomendaciebiT xelmZRvaneloben evropis universitetebi,
rac ganapirobebs, rom saswavlo kursma/modulma _ ,,kulturaTa
dialogma” xeli Seuwyos mobilobas da xarisxis amaRlebas evropuli
ganzomilebis TvalsazrisiT.
dasaqmebis sabazro moTxovnebi izrdeba iseT specialobebze,
romlebic ucxo enasTan erTad floben im kompetenciebs, romelTa
Camoyalibeba SesaZlebelia ,,kulturaTa dialogis” meSveobiT (sazRvao,
sabanko saqme, turizmis sfero, aviaciis, sarkinigzo mimosvlis qseli,
kerZo biznesi, ucxouri sawarmoebi). studentTa damokidebulebis
gasarkvevad, CavatareT kvleva.
mizani:mizani:mizani:mizani: ucxouri enis swavleba/swavlis mimarTulebis _ ,,kulturaTa
dialogis” mimarT im specialobis studentTa damokidebulebis Seswavla,
romelTaTvis ucxo ena meore enaa.
kvlevis samizne jgufi: rsu I da II kursis 102 studenti. maT Soris
31 sxva universitetidan gadmosuli studenti (maTTvis Sedga calke
jgufi).
KKKK kvlevis meTodikvlevis meTodikvlevis meTodikvlevis meTodi:::: testireba, gamoricxvis meTodi.
kvlevis meTodologiakvlevis meTodologiakvlevis meTodologiakvlevis meTodologia: validobisaTvis testi erTmaneTisagan
damoukideblad SeimuSaves saSualo skolis, umaRlesi skolis
maswavleblebma da avtorma. Ggamoricxvis meTodiT Sejerda testis
saboloo varianti. warmovadgenT kvlevis Sedegebs:
testi №1
saswavlo teqstSi asaxul sxva eris kulturul, sayofacxovrebo ambebs
akvirdebiT amoicnobT ecnobiT interesiT
diax ara diax ara diax ara
62% 38% 25% 75% 61% 39%
testi №2
adarebT erTmaneTs ucxour da mSobliur garemos (dResaswaulebi,zne-Cveulebebi,qalaqis istoria,
pirovnebebi da sxva)
gainteresebT gaqvT resursebis gamoyenebis saSualeba
diax ara diax ara
72% 28% 22% 78%
43
testi №3
kulturul Taviseburebebze msjelobisas
gamoTqvamT sakuTar azrs
koreqtulad
ambobT, rac TavSi mogdiT msjelobisaTvis pirobebi
gaqvT
diax ara diax ara diax ara
58 42 48 52 36 64
testi №4
testebis analizi cxadyofs, rom saswavlo teqstSi asaxuli sxva eris
kulturul, sayofacxovrebo ambebs umetesoba _ 62% akvirdeba, interesiT
ecnoba daaxloebiT amdenive _ 61%,amocnoba SeuZlia mxolod 25%. ucxouri
da mSobliuri garemos Sedareba ainteresebs 72%. saamisod resursebis
gamoyenebis saSualeba ara aqvs 78%. kulturul Taviseburebebze
msjelobisas sakuTari azris koreqtulad gamoTqmis momxrea 58%. ambobs,rac
TavSi mouva _ 48%, msjelobisas pirobebi ara aqvs - 64%.
amrigad, ,,kulturaTa dialogis” mimarT studentTa damokidebuleba
dadebiTia. aqvT survili imsjelon, Seadaron, gaicnon, daakvirdnen,
amoicnon kulturaTa dialogTan dakavSirebuli problemebi, sakiTxebi,
daeuflon saWiro kompetencias, rac erTian evropul saganmanaTleblo
sivrceSi integrirebis, epoqis axali moTxovnebis, dasaqmebis, sabazro
saWiroebebisa da mecnierTa Sexedulebebis gaTvaliswinebasTan erTad
mniSvnelovani pirobaa saganmanaTleblo programaSi ,,kulturaTa
dialogis” asaxvisaTvis. ,,kulturaTa dialogis” realur SesaZleblobebs
iZleva saqarTveloSi farTod gavrcelebuli wesi ucxo enis
maswavlebelTa mowveva ucxoeTidan. inglisidan saqarTveloSi Camosuli
akvirdebi aanalizeb
gansxvavebul
socialur garemoSi
miRebuli qcevis
wesebs
amoicnob sxva
kulturisaTvis
damaxasiaTebel
etikets
migaCniaT saWirod flobdeT
ucxo sociokulturuli
garemosaTvis
damaxasiaTebeli
Taviseburebebis Sesaxeb
kompetencias
gaqvT saTanado
saswavlo
resursi
diax ara diax ara diax ara diax ara
67% 33% 28% 62% 31% 69% 14% 86%
44
inglisuri enis maswavlebeli nebiT Tu uneblied, qarTvel bavSvebs
garkveul warmodgenas aZlevs inglisuri kulturisa da tradiciebis
Sesaxeb.
$$$$ 2222.... ucxouri enebis sucxouri enebis sucxouri enebis sucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa wavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa wavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa wavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa
dialogis” saganmanaTleblo programaSi asaxvis formebidialogis” saganmanaTleblo programaSi asaxvis formebidialogis” saganmanaTleblo programaSi asaxvis formebidialogis” saganmanaTleblo programaSi asaxvis formebi
saganmanaTleblo programebis problema vrceli da damoukidebeli
kvlevis sagania. Cveni mizania gavecnoT umaRlesi skolis
saganmanaTleblo programebs ZiriTad moTxovnebs, raTa ukeT
ganvsazRvroT _ Tu ra formiT da rogor aisaxos masSi ,,kulturaTa
dialogi”.
rogorc mogexsenebaT, saganmanaTleblo programis Semadgenel
nawils warmoadgens kursis erTeuli, romelic aris swavlebis
damoukidebeli forma. masSi naTlad da zustad aris asaxuli
kompetenciis saxiT aRwerili swavlis Sedegebi da Sefasebis
kriteriumebi. kursis erTeulebs SeiZleba hqondeT kreditebis
gansxvavebuli raodenoba, ECTS sistemiT rekomendebulia, rom
erTeulebs hqondeT erTnairi an jeradi kreditebi. praqtikisaTvis
gankuTvnili kursis erTeulebic warmoadgenen programis Semadgenel
nawilebs.
praqtikaSi termini ,,kursi” xSirad gamoiyeneba programis an kursis
erTeulis sinonimad. ,,programa” aRniSnavs mTlian saganmanaTleblo
programas, romelic sruldeba xarisxis miniWebiT, xolo ,,kursis
erTeuli” aRniSnavs programaSi asaxuli swavlebis ufro mcire erTeuls.
programis Semadgeneli nawilia agreTve moduli. EECTS–is
ganmartebiT, moduli gansazRvrulia, rogorc kursis erTeuli iseT
45
sistemaSi, sadac kursis TiToeuli erTeuli ganisazRvreba kreditebis
erTi da imave raodenobiT an misi jeradiT.
saqarTvelos kanoni ,,umaRlesi ganaTlebis Sesaxeb” (Tavi II)
gansazRvravs, rom ,,moduli aris swavlebis damoukidebeli,
Tanmimdevruli bloki, romelic aerTianebs monaTesave sagnebs. modulSi
gansazRvrulia saganTa urTierTkavSiri da Tanmimdevroba.”
saswavlo kursis da modulis swavlis Sedegebi gansazRvraven
saganmanaTleblo programis saerTo swavlis Sedegebs.
,,swavlis Sedegebi” aris saganmanaTleblo programaSi asaxuli ganacxadi
imis Sesaxeb, Tu ra unda icodes, esmodes da risi demonstrireba unda
SeeZlos students programis dasrulebis Semdeg.
aRsaniSnavia, rom studentebze orientirebul saganmanaTleblo
programaSi yvela erTeuli erTmaneTTan erTi an ramdenime gziTaa
dakavSirebuli. Ees exeba ara marto saswavlo kurss an modulebs,
romlebic Seadgenen programis ZiriTad birTvs, aramed aseve damatebiT
da arCeviT kursebs. arCeviTi kursis erTeulebi an modulebi winaswar
gansazRvruli siiT Sedis saganmanaTleblo programaSi, saidanac arCeva
xdeba studentTa mier. arCevisaTvis departamentebs SeuZliaT garkveuli
pirobebis gansazRvra. arsebobs absoluturad Tavisufali kursis
erTeulebi, romelTac damatebiT kursebs uwodeben. maTi arCeva xdeba
studentis surviliT.Kkargad dagegmil programaSi damatebiTma da
arCeviTma kursebma unda gaaZlieros saganmanaTleblo programis
profili.
modulis/kursis erTeulis datvirTva emyareba studentis saswavlo
aqtivobebs, ris meSveobiTac studenti swavlis dasaxul Sedegebs
miaRwevs. datvirTva izomeba drois erTeulSi (samuSao saaTebSi),
magaliTad, 5 _ kreditiani moduli saSualo studentis SemTxvevaSi
niSnavs 125-150 _ saaTian muSaobas.
saganmanaTleblo programis dagegmvis, sargeblianobis da
ganxorcielebisaTvis evropis, maT Soris, saqarTvelos umaRlesi
skolebisaTvis misaRebi aRmoCnda evropaSi saganmanaTleblo
struqturebis urTierTSewyobisaTvis ganxorcielebuli proeqtis -
,,Tuningis” (2005) mier SemuSavebuli rekomendaciebi, romlebic isaxavs
46
ideas, rom universitetebma brmad ki ar miiRon siaxle, aramed moargon
is TavianT SesaZleblobebs. ,,Tuningis” meSveobiT universitetebma mxari
dauWires evropul iniciativas da umaRlesi ganaTlebis evropuli
sivrcis SeqmniT warmoqmnil axal gamowvevebsa da axal SesaZleblobebs
efeqtiani, sistemuri da koordinirebuli TanamSromlobiT upasuxes.
amJamad ,,Tuningis” proeqtis Sedegebi or wignad aris gamocemuli da
aRiarebulia 27 evropuli qveynis 135 cnobili universitetis mier. maT
Sorisaa SoTa rusTavelis saxelmwifo universitetic, sadac boloniis
procesis farglebSi 2010 wels Catarda saerTaSoriso konferencia.
,,Tuningis” Sedegebis mixedviT, saganmanaTleblo programis
xarisxisaTvis fuZemdebluria Semdegi principebiSemdegi principebiSemdegi principebiSemdegi principebi (Tuningi 2005: 288)(Tuningi 2005: 288)(Tuningi 2005: 288)(Tuningi 2005: 288)::::
mniSvnelobamniSvnelobamniSvnelobamniSvneloba ____ studentze orientirebul saganmanaTleblo
sistemaSi programis mTavar Rirebulebas studentisa da
sazogadoebisaTvis misi mniSvneloba warmoadgens. programa unda
eyrdnobodes akademiur, profesiul da socialur ganviTarebas,
inteleqtualur monapovars, dasaqmebas, profilis gansazRvras da
evropul garemoSi moqalaqeobas.
Tavsebadoba da SesadarobaTavsebadoba da SesadarobaTavsebadoba da SesadarobaTavsebadoba da Sesadaroba ____ es aris erTi da igive
rekomendaciebis, meTodebis, meTodologiis, kompetenciebis
SemoqmedebiTad gamoyeneba, romelsac gvTavazobs ganaTlebis erTiani
evropuli sivrcis SeqmnisaTvis miRebuli dokumentebi. Sefasebis
Tavsebadobasa da SesadarobisaTvis gamoiyeneba ECTS sistema.
transparentulobatransparentulobatransparentulobatransparentuloba ---- gulisxmobs ECTS kreditebisa da diplomis
danarTis, aseve EEsxva meTodebis gamoyenebas. igi dakavSirebulia mkafio
definiciebTan, rac gasagebi unda iyos studentisaTvis, damsaqmeblisa da
sxva dainteresebuli pirisaTvis.
mobiloba da transnacionaluri ganaTlebamobiloba da transnacionaluri ganaTlebamobiloba da transnacionaluri ganaTlebamobiloba da transnacionaluri ganaTleba _ mobiloba zrdis
ganaTlebis xarisxs evropuli ganzomilebis TvalsazrisiT, da evropis
Sromis bazarze dasaqmebis saSualebas. transnacionalur ganaTlebas
SeuZlia universitetebis dakavSireba xarisxis gaumjobebis saerTo
meqanizmis Seqmnis mizniT. mobilobis xarisxiani sistema uzrunvelyofs
swavlis periodebisa da akademiuri xarisxebis urTierTaRiarebas.
47
mimzidvelobamimzidvelobamimzidvelobamimzidveloba _ erTi qveynis saganmanaTleblo programis
mimzidvelobas sxva qveynisaTvis ganapirobebs ganaTlebis garantirebuli
xarisxi: kompetenciebis swavleba, swavla, Sefasebis erTiani sistema,
indikatorebis gamoyeneba.
sainteresod migvaCnia programebis SemuSavebis, gadamuSavebisa da
ganviTarebis midgomebi, romlebic gansazRvrulia dargobrivi sferos dargobrivi sferos dargobrivi sferos dargobrivi sferos
donisaTvis:donisaTvis:donisaTvis:donisaTvis:
• sxvadasxva saganmanaTleblo tradiciis warmomadgeneli akademiuri
personalis gamocdilebis gamoyeneba;
• profesiuli struqturebisa da sxva dainteresebul mxareTa
daintereseba, socialuri mniSvnelobisa da adekvaturobis Sesaxeb
dialogis xelSewyoba;
• dargobriv sferoebSi ganviTarebis tendenciebze fokusireba da
amiT dargobrivi standartebis ganviTarebis xelSewyoba;
• kursebisa da programebis Sesabamisoba profesiebTan, saerTaSoriso
konteqstSi - akademiur da profesiul profilebTan;
• xarisxis Sesaxeb saerTo Sexedulebebis gacnobiereba dargobrivi
sferos farglebSi da imavdroulad, gansxvavebuli midgomebis
aRiareba;
• swavlis, swavlebasa da Sefasebis Sedareba dargis moTxovnebTan.
sxvadasxva doneze saerTo standartebis ganviTarebisaTvis
urTierTgagebis xelSewyoba;
• evropul da adgilobriv bazarze dasaqmebis situaciis Seswavla,
mravalferovnebisa da inovaciebis sakiTxebze aqcentirebiT;
• safexurebis (doneebis) maxasiaTeblebis SemuSavebaSi monawileoba
da amiT kvalifikaciebis evropuli da erovnuli CarCos
ganxorcielebisaTvis xelSewyoba.
saganmanaTleblo programis SemuSavebis, monitoringisa da
gaumjobesebis TvalsazrisiT saintereso gamocdileba dagrovda evropis
universitetebSi. am mimarTulebiT sayuradReboa groningenis
(niderlandebi) universitetis gamocdileba. axali sabakalavro da axali sabakalavro da axali sabakalavro da axali sabakalavro da
48
samagistro programebis dagegmvisa da ganxorcielebisaTvis. samagistro programebis dagegmvisa da ganxorcielebisaTvis. samagistro programebis dagegmvisa da ganxorcielebisaTvis. samagistro programebis dagegmvisa da ganxorcielebisaTvis.
gasaziareblad migvaCnia Semdegi aspeqtebi:
programis dizaini programis dizaini programis dizaini programis dizaini
• akademiuri xarisxis akademiuri xarisxis akademiuri xarisxis akademiuri xarisxis profiliprofiliprofiliprofili (axali programis SemuSavebis
saWiroeba da potenciali);
• swavlis Sedegebiswavlis Sedegebiswavlis Sedegebiswavlis Sedegebi (swavlis Sedegebis Sesabamisoba profilTan da
misi aRiarebis garantiebi);
• kompetenciebikompetenciebikompetenciebikompetenciebi (zogadi da dargobrivi kompetenciebis gansazRvra,
maTi gazomvis SesaZlebloba, kompetenciebis swavlebisa da swavlis
uzrunvelyofa);
• done done done done (studentTa donis Sesabamisoba swavlis saWiroebasTan,
doneebis aRwera kompetenciebis, codnis gacnobierebis, unarebisa
da SesaZleblobebis mixedviT, praqtikaSi gamoyeneba, uwyveti
ganaTlebis formebi);
• kreditebi da saswavlo kreditebi da saswavlo kreditebi da saswavlo kreditebi da saswavlo datvirTvadatvirTvadatvirTvadatvirTva (ECTS sistemis maxasiaTeblebis
gamoyeneba, aRiarebis procedurebis dacvaze pasuxismgebloba);
• resursebiresursebiresursebiresursebi (programis uzrunvelyofa akademiuri da damxmare
personaliT, finansuri da teqnikuri resursebiT);
programis mowodeba, Senaxva, Sefasebaprogramis mowodeba, Senaxva, Sefasebaprogramis mowodeba, Senaxva, Sefasebaprogramis mowodeba, Senaxva, Sefaseba
• monitoringmonitoringmonitoringmonitoringiiii (programis personalis xarisxis, saganmanaTleblo
garemos, studentTa donis, dasaqmebis monitoringi);
• ganaxleba ganaxleba ganaxleba ganaxleba (sazogadoebaSi mimdinare cvlilebebis programaSi
asaxva, ganaxlebisa da Semowmebis sistemis Seqmna);
• mdgradoba da pasuxismgeblobmdgradoba da pasuxismgeblobmdgradoba da pasuxismgeblobmdgradoba da pasuxismgeblobaaaa (programis mdgradobis
uzrunvelyofa da masze pasuxismgebeli struqturebis gansazRvra);
• organizacia da informaciaorganizacia da informaciaorganizacia da informaciaorganizacia da informacia (informaciis ganaxlebis, studentTa
mxardaWeris uzrunvelyofa, diplomis gacemis wesebis SemuSaveba).
saganmanaTleblo programis departamentis donezedepartamentis donezedepartamentis donezedepartamentis doneze SemuSavebisa da
gadamuSavebis mniSvnelovani gamocdileba daagrova kiombras
universitetis istoriis departamentma, romelic programis SemuSavebis,
gadamuSavebisa da SefasebisaTvis gvTavazobs Semdeg elementebs:
• saganmanaTleblo procesi saganmanaTleblo procesi saganmanaTleblo procesi saganmanaTleblo procesi
49
akademiuri xarisxis profilis mkafiod gansazRvruli miznebi
SesabamisobaSia akademiuri xarisxisa da Sromis bazris
moTxovnebTan;
• swavlis Sedegebi da kompetenciebiswavlis Sedegebi da kompetenciebiswavlis Sedegebi da kompetenciebiswavlis Sedegebi da kompetenciebi _ _ _ _ swavlis Sedegebis asaxva
programis profilis formatSi (codna, gacnobiereba, unarebi);
• programis calkeuli komponentis swavlis Seprogramis calkeuli komponentis swavlis Seprogramis calkeuli komponentis swavlis Seprogramis calkeuli komponentis swavlis Sedegebi da degebi da degebi da degebi da
kompetenciebikompetenciebikompetenciebikompetenciebi ____ swavlis Sedegebis aRwera sagnis/modulis
silabusSi, zogadi da dargobrivi kompetenciebis misaRwevi donis
gansazRvra;
• programis struqtura da calkeuli komponentebis Tanmimdevrobaprogramis struqtura da calkeuli komponentebis Tanmimdevrobaprogramis struqtura da calkeuli komponentebis Tanmimdevrobaprogramis struqtura da calkeuli komponentebis Tanmimdevroba....
programis koherentuloba (kavSiri) mis sxvadasxva fazasa da
sxvadasxva komponents Soris;
• saswavlo datvirTvis ganawilebasaswavlo datvirTvis ganawilebasaswavlo datvirTvis ganawilebasaswavlo datvirTvis ganawileba ____ kargad dabalansebuli
saswavlo datvirTva mis yvela komponentzea gadanawilebuli
rogorc semestrebis, aseve akademiuri wlebis mixedviT;
• programis daZlevis SesaZleblobaprogramis daZlevis SesaZleblobaprogramis daZlevis SesaZleblobaprogramis daZlevis SesaZlebloba ____ programis organizeba ise, rom
misi daZleva, anu gansazRvrul droSi programis miznebis miRweva
SesaZlebelia saSualo studentisaTvis. igulisxmeba swavlis,
swavlebisa da Sefasebis meTodebis kargi kombinacia, programis
komponentebis Tavsebadoba da akademiuri personalis mxridan
sakmarisi yuradReba;
• swavlis, swavlebisa da Sefasebis meTodebiswavlis, swavlebisa da Sefasebis meTodebiswavlis, swavlebisa da Sefasebis meTodebiswavlis, swavlebisa da Sefasebis meTodebi ____ SeirCeva swavlis
Sedegebisa da kompetenciebis miRwevis mizniT, rac aisaxeba
silabusSi;
• kavSiri saskolo zogad ganaTlebasTankavSiri saskolo zogad ganaTlebasTankavSiri saskolo zogad ganaTlebasTankavSiri saskolo zogad ganaTlebasTan ____ programa iTvaliswinebs
studentTa sastarto dones. pirveli safexurisaTvis
gasaTvaliswinebelia kavSiri zogadsaganmanaTleblo saskolo
programasTan. meore safexuris programebisaTvis _ pirveli
safexuris programasTan;
• saerTaSoriso TanamSromlobasaerTaSoriso TanamSromlobasaerTaSoriso TanamSromlobasaerTaSoriso TanamSromloba ____ ucxour partnior
universitetebTan TanamSromloba. erToblivi akademiuri
50
programebisa da studentTa mobilobis formebi. sxva
universitetebSi studentTa swavlis periodis aRiareba.
ganaTlebis Sedegi:
• studentTa raodenobastudentTa raodenobastudentTa raodenobastudentTa raodenoba....
• pirveli da meore safexuris Sedegebi.pirveli da meore safexuris Sedegebi.pirveli da meore safexuris Sedegebi.pirveli da meore safexuris Sedegebi.
• dasaqmebadasaqmebadasaqmebadasaqmeba (kursdamTavrebulTa mier kvalifikaciisa da profilis
Sesabamisi samsaxuris dawyeba swavlis dasrulebis Semdeg adreul
periodSi). programis ganxorcielebisaTvis saWiro garemo
(resursebi).
• struqturuli da teqnikuri resursebi.struqturuli da teqnikuri resursebi.struqturuli da teqnikuri resursebi.struqturuli da teqnikuri resursebi.
• personali da materialuri resursebipersonali da materialuri resursebipersonali da materialuri resursebipersonali da materialuri resursebi ____ programis
ganxorcielebisaTvis sakmarisi raodenobrivi da xarisxobrivi
personaliT da saWiro inventariT uzrunvelyofa.
• studentTa mxardaWera.studentTa mxardaWera.studentTa mxardaWera.studentTa mxardaWera. studentTa moTxovnebis Sesabamisi
studentTa mxardaWeris sistemis Seqmna.
saganmanaTleblo programebis SemuSavebis, gadamuSavebisa da
gaumjobesebis gamocdilebis aRniSnuli magaliTebi gaziarebulia
evropis universitetebis mier ,,Tuningis” proeqtis Sedegebis meSveobiT
(http://tuning.unideusto.org/tuning).
internetSi ganTavsebuli saqarTvelos umaRlesi skolebis
saganmanaTleblo programebi, rogorc aRvniSneT, ZiriTadad
dafuZnebulia kompetenciebze, Sefasebisa da mobilobisaTvis gamoiyeneba
ECTS sistema, swavlis Sedegebi SesabamisobaSia akademiuri xarisxis
profilTan, saswavlo datvirTva dabalansebulia kreditebiT, inergeba
swavlis, swavlebisa da Sefasebis inovaciuri meTodebi.
saswavlo kursTan erTad Eefeqturia ,,kulturaTa dialogis”
swavleba/swavla modulis saxiT. modulSi SeiZleba gaerTiandes rogorc
ucxouri enis sxvadasxva mimarTuleba, aseve kvalifikaciis Sesabamisi
sxva saganic.
programaSi modulebs ganesazRvreba kreditebis fiqsirebuli
raodenoba, 5 an misi jeradi krediti. SesaZlebelia sxvadasxva
51
programis studentebis mier erTi da igive modulebis gamoyeneba arCevis
gziT.
modulSi gaerTianebuli sagnebi SeirCeva saganmanaTleblo
programis mixedviT. moduls aqvs erTi mizani da misaRwevi Sedegi,
romlis mixedviT modulSi Semavali TiToeuli sagani gansazRvravs
Tavis wil mizans da misaRwev Sedegs. Sefasebis drosac gamoiyeneba
erTiani forma, saerToa Sefasebis niSanic.
M modulis gamoyenebasTan dakavSirebiT, gasaTvaliswinebelia:
• kvalifikaciis profili, romelic gansazRvravs modulis adgils
programaSi da moduliT gasaTvaliswinebel kompetenciebs.
• studentTa momzadebis done da nebismieri winapiroba.
• modulis swavlis Sedegebi.
• aqtivobebi, romlebic Seesabameba misaRwevi swavlis Sedegebs.
• Sefasebis formebi, romlebic ukeT warmoaCenen miRweul Sedegebs.
• studentTa datvirTvis dro, romelic saWiroa sasurveli swavlis
Sedegebis miRwevisa da aqtivobebis SesrulebisaTvis.
gasaziareblad miviCnieT ,,Tuningis” proeqtSi (Tuningi 2005:180)
gamocdilebiT SemuSavebuli ori forma. pirveli gankuTvnilia
maswavleblisaTvis da emsaxureba saganmanaTleblo modulis dagegmvasa
da studentTa datvirTvis gansazRvras. Mmeore gankuTvnili
studentebisaTvis da moicavs modulze daxarjul realur drois
gazomvas, rac datvirTvis Sesrulebis Semowmebis saSualebas iZleva.
studentebs urigdebaT maswavleblis mier Sevsebuli forma, romelSic
mxolod datvirTvis grafaa carieli. Aam formis gamoyenebiT
maswavlebeli da studenti ukeT acnobiereben swavlis Sedegebs, maT
damokidebulebas misaRwev kompetenciebTan da datvirTvasTan.
saganmanaTleblo programaSi Semavali kursis an modulis
erTeulebis swavlis Sedegebi da misaRwevi kompetenciebi SesabamisobaSi
unda iyos programis swavlis Sedegebsa da kompetenciebTan. am
mimarTulebiT saintereso gamocdileba dagrovda bevr universitetSi.
52
mxardaWera moipova kursis/kursis/kursis/kursis/modulis swavlis Sedegebisa da modulis swavlis Sedegebisa da modulis swavlis Sedegebisa da modulis swavlis Sedegebisa da
programis swavlis Sedegebis urTierTdakavSirebis strategiebma,programis swavlis Sedegebis urTierTdakavSirebis strategiebma,programis swavlis Sedegebis urTierTdakavSirebis strategiebma,programis swavlis Sedegebis urTierTdakavSirebis strategiebma,
romlebsac koimbras (portugalia) universiteti gvTavazobs.
nabiji pirveli: programis swavlis Sedegebis gaazreba programaSi
CarTuli yvela personis mier. sasargebloa mokle informaciis Sedgena,
romelic detalurad aRwers yvela kompetencias maTi Sesabamisi kursisa
da aqtivobis ilustrirebiT.
nabiji meore: yvela kurss Seaqvs wvlili im dargobrivi
kompetenciebis ganviTarebaSi, romlebic programis ZiriTad swavlis
Sedegebs qmnian.
nabiji mesame: zogadi kompetenciebi SeiZleba saerTo iyos
sxvadasxva kursisaTvis da amitom kursis an modulebis wamyvani
profesorebi irCeven zogad kompetencias, romlis swavlebasa da
ganviTarebas Tavisi kursis farglebSi Seuwyobs xels. profesorebis
arCevani aRwerilia kursis maxasiaTeblebSi da programis sainformacio
sistemaSi, rac zrdis zogadi kompetenciebis swavlebis saqmeSi
akademiuri personalis pasuxismgeblobas, SeTanxmebuli TanamSromlobis
xarisxs.
xarisxis uzrunvelyofis TvalsazrisiT, is faqti, rom TiToeuli
kursi dakavSirebulia swavlis SedegebTan, Zalian mniSvnelovania. is
qmnis calkeuli kursebis da modulebis silabusis Sefasebis adekvatur
kriteriumebs da studentebis mier miRweuli Sedegebis amaRlebis
saSualebas iZleva.
am mcire mimoxilviTi analizidanac ki cxadi xdeba, rom
saganmanaTleblo programa unda Seesabamebodes umaRlesi ganaTlebis
erTani evropuli sivrcis moTxovnebs da ganapirobebdes xarisxiani
ganaTlebis miRebas, raSic Tavisi wvlili Seaqvs programaSi Semaval
saswavlo kursebsa da modulebs.
,,kulturaTa dialogis” swavleba/swavla SesaZlebelia kursis
erTeulis an modulis saxiT. kursis erTeulad misi swavleba/swavla
sasurvelia iseT specialobebze, sadac dasaqmebis bazari moiTxovs am
mimarTulebiT specifikur codnas, dargobrivi da originalur
53
kompetenciebis flobis maRal xarisxs. programaSi saswavlo kurss
ganesazRvreba kreditebis garkveuli raodenoba.
$$$$ 3333. ,,kulturaTa dialogis” kompetenciebi. ,,kulturaTa dialogis” kompetenciebi. ,,kulturaTa dialogis” kompetenciebi. ,,kulturaTa dialogis” kompetenciebi
evropaSi sauniversiteto doneze erToblivi samuSaos sivrcis
gaxsnas iseT sakiTxebSi, rogoricaa: programebis ganaTlebis xarisxis
uzrunvelyofis aucilebloba, dasaqmeba, mobiloba, Tavsebadi akademiuri
xarisxebi, profili (kvalifikacia), partnioruli urTierTobebis
gaZliereba, xels uwyobs kompetenciaTa gansazRvra.
studentis mier garkveuli kompetenciisa Tu kompetenciaTa nakrebis
SeZenaze xasgasma gavlenas axdens saganmanaTleblo programis miznebis
gansazRvris gamWirvalobaze, iZleva gazomvis maRal SesaZleblobebs.
imavdroulad, saswavlo miznebi xdeba ufro dinamiuri axal
saWiroebasTan da dasaqmebasTan mimarTebaSi (krebuli ,,universitetebis
wvlili boloniis procesSi,” Tbilisi, 2009., 21).
ganaTlebis xarisxis uzrunvelyofis erT-erTi pirobaa swavlis
Sedegebisa da kompetenciebis sworad gansazRvra, _ aRniSnulia Tuningis
proeqtis SedegebSi.
swavlis Sedegebis Sesaxeb saintereso gamocdileba daagrova
inglisis xarisxis uzrunvelyofis saagentom (QAA) (masalebi
gamoqveynebulia internetSi: Credit and HE Qualifications. Credit Guidelines for HE
Qualifications in England, Wales and Northern Ireland published in November 2001 by CQFW,
NICATS, NUCCAT and SEEC).
sakiTxis ukeT gacnobierebisaTvis ganvixiloT cneba ,,kompetencia”.
sxvadasxva termini _ SesaZlebloba, atributi, Cveva, kompetencia, unari _
xSirad urTierTSemcvleli da garkveuli xarisxiT urTierTgadamfaravi
mniSvnelobiT gamoiyeneba. TiToeuli maTgani ukavSirdeba adamians da
imas, Tu risi miRwevis SesaZlebloba aqvs mas. aRniSnul terminebs aqvs
54
specifikuri mniSvnelobac. sityva ,,Ability” LlaTinuridan momdinareobs
(habilis) da niSnavs raimes daWeras, tarebas, an iolad gamklavebas.
umaRlesi ganaTlebis evropuli sivrcis SeqmnisaTvis miRebul
dokumentSi yvelgan gamoiyeneba termini ,,kompetencia”. kompetenciis
raobis ganmartebis sxvadasxva varianti gvxvdeba. isini erTmaneTisagan
principulad ar gansxvavdeba, magram adasturebs problemis aqtualobasa
da mniSvnelobas. magaliTad:
• kompetenciakompetenciakompetenciakompetencia aris SesaZlebloba _ ganaxorcielo kavSiri codnasa da
situacias Soris. miiRo adekvaturi codna problemis gadasaWrelad
(ucxo sityvaTa leqsikoni, 1923).
• kompetenciakompetenciakompetenciakompetencia _ es aris codnaze, gamocdilebaze, Rirebulebebze,
midrekilebebze dafuZnebuli saerTo unari, romelic ganaTlebisa da
TviTganaTlebis saSualebiT yalibdeba da ganapirobebs adamianis
socialur mobilobas (z. cucqiriZe, n. orjonikiZe, 2005).
• kompetenciakompetenciakompetenciakompetencia ____ koordinaciaa, romelic uflebas iZleva daisaxos da
miRweul iqnas mizani Seqmnil situaciaSi. ganaTlebisadmi
kompetenturi midgoma moicavs ganaTlebis filosofias,
saganmanaTleblo teqnologiebis, fsiqologiur-pedagogiur
mxardaWerasa da saganmanaTleblo precendentebis aRweras
(pedagogiur- enciklopediuri leqsikonis mixedviT, 2005).
• kompetenciakompetenciakompetenciakompetencia _ es aris erTmaneTTan dakavSirebuli pirovnuli codna,
unarebi, Cveva, SesaZlebloba, romelic aucilebelia gansazRvrul
sferoSi xarisxiani, produqtiuli saqmianobisaTvis (c.megrelaZe. 2008).
• kompetenciakompetenciakompetenciakompetencia _ es aris gamocdileba mocemul sferoSi saqmianobasTan
mimarTebaSi (g. druJinina, 2007).
• kompetenciakompetenciakompetenciakompetencia aris kognitiuri da meTodologiuri unarebis, codnisa
da gacnobierebis, interpersonaluri, inteleqtualuri da praqtikuli
unarebis da eTikuri Rirebulebebis dinamikuri kombinacia (proeqt
,,Tuningis” Sedegebi, Tbilisi, 2008).
55
• kompetenciakompetenciakompetenciakompetencia aris atributebis (codna, gamoyeneba, damokidebuleba,
unarebi, pasuxismgebloba) kombinacia da aRwers adamianis mier misi
gamoyenebis dones da xarisxs (dublinis deskriptori, 2006).
,,saqarTvelos akademiuri umaRlesi ganaTlebis kvalifikaciis
CarCos” (2008) mixedviT, kompetencia gagebulia, rogorc:
• codna da gacnobiereba (akademiuri sferos Teoriuli codna, codnisa
da gacnobierebis SesaZlebloba);
• codna, Tu rogor imoqmedo (garkveul situaciebSi codnis praqtikuli
da operatiuli gamoyeneba);
• codna, Tu rogor icxovro (Rirebulebebi, rogorc socialur
konteqstSi, aseve sxvebTan erTad cxovrebisa da aRqmis gzebis
integrirebuli elementi).
yvela ganmarteba imsaxurebs yuradRebas, Tumca gamokvlevebSi
veyrdnobiT kompetenciaTa im ganmartebasa da CamonaTvals, romelic
dakavSirebulia umaRlesi ganaTlebis evropuli sivrcis SeqmnasTan.
(saqrTvelos akademiuri umaRlesi ganaTlebis kvalifikaciis erovnuli
CarCo, ,,Tuningis” proeqtis Sedegebi).
gasaTvaliswinebelia, rom swavleba/swavlis procesSi unar-Cvevebis
Camoyalibebis sakiTxebi yovelTvis iyo mecnieruli Seswavlis sagani. am
mimarTulebiT aRsaniSnavia saxelmZRvaneloebi: ,,didaqtikis safuZvlebi”
(m. esipovis redaqtorobiT, 1967), ,,pedagogika” (d. lorTqifaniZis
redaqtorobiT, 1969), ,,saSualo skolis didaqtika”(m. skatkinis
redaqtorobiT, 1975), ,,umaRlesi skolis pedagogikis sakiTxebi”(sariSvili
da sxvebi 1971), ,,umaRlesi skolis pedagogika” (gobroniZe, bibileiSvili,
2001).
saintereso gamokvlevebi mieZRvna swavlis Sedegebsa da
kompetenciebis problemebis saganmanaTleblo programebSi asaxvis
gzebisa da saSualebebis gansazRvras (heriot-vaTTi, 2004) maTSi
ganfenili mosazrebani da rekomednaciebi axali midgomebiT saqmianobis
ZiriTadi mimarTuleba gaxda.
saganmanaTleblo dawesebulebis nebismier safexurze pirovnebam
unda SeiZinos programiT gaTvaliswinebuli kvalifikaciis Sesabamisi
56
mravali kompetencia, romlebic moicavs codnas, faseulobebs, unarebsa
da uzrunvelyofs maRali xarisxis akademiuri kvalifikaciis miRwevas
konkretul dargSi.
saganmanaTleblo programebSi Semaval yvela saswavlo kurss,
sagans, moduls Tavisi wvlili Seaqvs kvalifikaciis Sesabamisi
kompetenciis miRwevaSi. am mimarTebiT ucxouri enebis swavleba/swavla
SeiZleba ganxilul iqnas ori mimarTulebiT: a) ucxo ena _ ZiriTadi
specialoba; b) ucxo ena _ meore ena.
P pirveli mimarTulebis (ucxo ena _ ZiriTadi specialoba)
Sesabamisi kvalifikaciis saganmanaTleblo programebSi saintereso da
mravalferovani kompetenciebis rukaa warmodgenili (ilia WavWavaZis
universiteti, Tbilisi ivane javaxiSvilis saxelobis saxelmwifo
universiteti, SoTa rusTavelis saxelmwifo universiteti, akaki
wereTlis saxelmwifo universiteti da sxva).
ramdenadac Cveni kvlevis sferoa ucxo ena, rogorc meore ena,
davinteresdiT saganmanaTleblo programebSi asaxuli kompetenciebiT.
universitetebis vebgverdebze warmodgenili saganmanaTleblo
programebis mixedviT, internetresursebiT mopovebuli informaciis
daxarisxebiTa da analiziT, aRmoCnda, rom ucxouri enis swavlebis
mimarTuleba ,,kulturaTa dialogis” Sesatyvisi kompetenciebi gvxvdeba
miniSnebiT, mkafio da konkretuli kompetenciebi warmodgenli ar aris.
specialobebze, sadac ucxo ena meore enaa, kvalifikaciis misaRebad
kompetenciebis misaRwevad saswavlo sagans da mis erT-erT mimarTulebas
_ ,,kulturaTa dialogs” garkveuli wvlili aqvs Sesatani.
saganmanaTleblo saqmianobis miznebisa da Sedegebis naTlad
dasaxvisaTvis saWiro da aucilebelia ganisazRvros kompetenciebi an
kompetenciaTa nakrebi, romelic xels Seuwyobs saganmanaTleblo
programiT gaTvaliswinebuli kvalifikaciebis maRali xarisxis miRwevas.
A aqedan gamomdinare, kvlevis mniSvnelovan amocanad daisaxa
kulturaTa dialogis swavleba/swavliT misaRwevi kompetenciebis
gansazRvra. rogorc aRvniSneT, swavlis Sedegebma unda aCvenos _ ra
icis, ra esmis, risi demonstrireba SeuZlia, ganaTlebis xarisxis ra
dones miaRwia studentma kursis dasrulebis Semdeg.
57
GA gasaTvaliswinebelia, rom swavlis Sedegebi ganisazRvreba
akademiuri personalis mier studentTa warmomadgenlebis CarTviTa da
Sida da gare dainteresebuli mxareebis, gansakuTrebiT, damsaqmeblebis
mosazrebaTa gaTvaliswinebiT.
saganmanaTleblo programisa da calkeuli saswavlo kursis da
modulis doneze, praqtikaSi iyeneben swavlis Sedegebis or tips: e.w.
zRvruli swavlis Sedegebi, romelic minimalur dones gansazRvravs, da
e.w. sasurveli swavlis Sedegebi. Ees ukanaskneli gamoxatavs, Tu ras
elis akademiuri personali saSualo studentisagan kompetenciebTan
mimarTebaSi.Uupiratesoba sasurvel swavlis Sedegebs eniWeba, radgan igi
ukeT esadageba evropis qveynebis did umravlesobaSi damkvidrebul
swavlebisa da swavlis kulturas.
swavlis Sedegebis mixedviT SesaZlebelia kompetenciebis
gansazRvra kursis/modulis doneze, romelic moicavs Teoriul codnasa
da Sinaarss, zogad, transferul da dargobriv kompetenciebs.
kompetenciebi ganixileba, rogorc saganmanaTleblo programis dagegmvisa
da Sefasebis aTvlis wertilebi da ganviTarebis xelSemwyobi.
gamWirvalobisa da mobilobisaTvis aucilebelia yvela
kvalifikaciisaTvis swavlis Sedegebis, kompetenciebis SemuSaveba. Aaqve
aRvniSnavT, rom boloniis procesis erT-erTi ZiriTadi amocaniT,
romelic swavlis Sedegebis/kompetenciebis gansazRvris Sesabamisi
meTodologiis SemuSavebaSi gamoixateba, pasuxi gaeca iseT uaxles
gamowvevebs, rogoricaa ganaTlebisa da Sromis bazris
internacionalizacia, mTeli sicocxlis manZilze swavlis principis
danergva.
$$$$ 3.1 zogadi kompeten3.1 zogadi kompeten3.1 zogadi kompeten3.1 zogadi kompetenciebiciebiciebiciebi
G ganasxvaveben: a) zogad (transferul) kompetenciebs, romlebic
saerToa sxvadasxva sagnisaTvis, Bb) dargobriv kompetenciebs, romelic
dargobriv sferosTanaa dakavSirebuli, g) originalur kompetenciebs,
romelic dargis specifikidan gamomdinareobs.
58
zogadi kompetenciebis Sesaxeb gamoTqmulia saintereso
mosazrebebi, Catarebulia gamokvlevebi. ,,Tuningis” monawileebis _ xulia
gonsalesis, robert vagenaaris (Tuningi, 2005) mier farTo masStabiani
konsultaciebi Catarda damsaqmeblebTan, akademiur personalTan da
umaRlesdamTavrebulebTan Sesabamis akademiur sferoSi yvelaze
mniSvnelovani zogadi kompetenciebis identificirebisaTvis.
kompetenciaTa umetesoba dargebs Soris msgavsi aRmoCnda. magaliTad,
iseTi kompetenciebi, rogoricaa analizi da sinTezi, problemis gadaWra,
swavlis unarebi. umaRlesdamTavrebulebisa da damsaqmeblebisaTvis aseve
mniSvnelovani aRmoCnda iseTi zogadi kompetenciebi, rogoricaa
praqtikaSi codnis gamoyeneba, axal situaciasTan adaptireba,
informaciis menejmenti, ganaTlebis xarisxiT daintereseba, avtonomiurad
muSaoba, jgufSi muSaoba, zepiri da werilobiTi komunikacia rogorc
mSobliur, aseve ucxo enaze da interpersonaluri kompetenciebi. maTi
azriT, meti yuradReba unda daeTmos zogadi kompetenciebis garkveul
raodenobas, raTa studentebi ukeTesad moemzadon TavianTi momavali
samuSaosaTvis (Tuningi 2009:13).
aRsaniSnavia, rom zogadi/transferuli kompetenciebi sul ufro da
ufro mniSvnelovani xdeba studentis mosamzadeblad sazogadoebaSi misi
momavali rolisaTvis, rac dasaqmebis SesaZleblobasa da warmatebul
moqalaqeobaSi gamoixateba.
,,Tuningis” proeqtis Sedegebi gvTavazobs kompetenciaTa Semdeg kompetenciaTa Semdeg kompetenciaTa Semdeg kompetenciaTa Semdeg
tipologitipologitipologitipologiaaaas:s:s:s:
a)a)a)a)instrumentuliinstrumentuliinstrumentuliinstrumentuli kompetenciebikompetenciebikompetenciebikompetenciebi
b)b)b)b)interpersonaluriinterpersonaluriinterpersonaluriinterpersonaluri kompetenciebikompetenciebikompetenciebikompetenciebi
g) g) g) g) sistemurisistemurisistemurisistemuri kompetenciebikompetenciebikompetenciebikompetenciebi
Tavismxriv aRniSnuli kompetenciebi calkeul elementebad iyofa:
a) instrumentuli kompetenciebi:
• SemecnebiTi unarebi, ideebisa da azrebis gacnobierebisa da
manipulirebis SesaZlebloba;
• meTodologiuri SesaZleblobebi: swavlis strategiisa da drois
organizeba, gadawyvetilebis miReba, problemis gadaWra;
59
• teqnologiuri unarebi: teqnologiuri mowyobilobis gamoyeneba,
kompiuterze muSaoba da informaciis menejmentis unari;
• lingvisturi unarebi: zepiri da werilobiTi kompetencia, meore enis
codna.
b)interpersonaluri kompetenciebi:
• grZnobebis gamoxatvis individualuri unari;
• kritikuli da TviTkritikuli SesaZleblobebi;
• socialuri unarebi, dakavSirebuli urTierTobebTan, jgufur
muSaobasTan, socialuri da eTnikuri pasuxismgeblobis
gamoxatvasTan;
• komunikaciis unari;
• pirispir urTierTobis unari.
(interpersonalur kompetenciebTan dakavSirebulia
intrapersonaluri kompetenciebi.)
g) sistemuri kompetenciebi:
• gacnobierebis,SegrZnebebisa da codnis kombinacia. (mTelisa da
nawilebis urTierTqmedeba);
• cvlilebebis dagegmvis unari;
• axali sistemebis SemuSaveba.
zogadi kompetenciebi mraval situaciaSi gamoiyeneba. misi ganviTareba
SesaZlebelia Sesabamisi swavleba/swavlis meTodebiTa da formiT.
cxadia, erTi mxriv, kompetenciaTa miRwevis aucilebloba, meore
mxriv ki is didi da rTuli samuSao, romlis ganxorcieleba leqtors
sWirdeba. aRsaniSnavia isic, rom zogadi kompetenciebis Sesaxeb
garkveuli codna studentebs skolaSi miRebuli aqvT, amasTan, zogadi
kompetenciebis miRwevisaTvis erT sagansa da saswavlo kursSi miRebuli
codna da unar-Cvevebi gamosadegia sxva sagansa da saswavlo kursSi.
zogadi kompetenciebis ganviTarebis ori gza arsebobs: pirveli _
saganmanaTleblo programis farglebSi calke kursis/modulis
SeTavazeba, romlis farglebSi zogadi kompetenciebis gamomuSaveba
xdeba (magaliTad, akademiuri wera, sainformacio-sakomunikacio
60
teqnologiebis kursebi). Mmeore gzaa: zogadi kompetenciebis integrireba
dargobriv sagnebsa da modulebSi. es ukanaskneli kompetenciebis
ganviTarebis ufro gavrcelebuli gzaa.
zogadi kompetenciebis tipologiis gaTvaliswinebiT,
internetwyaroebiT mopovebuli masalisa (biram 2000; kramxi 1993; iuli
1996) da sxva kolegebis gamocdilebis gaziarebiT, piradi gamocdilebis
analizis safuZvelze SevarCieT zogadi kompetenciebi, romelTa miRweva
,,kulturaTa dialogis” swavleba/swavlis procesSi mizanSewonilad
miviCnieT.
gTavazobT CamonaTvals. kvlevis sandoobisa da validurobisaTvis
CamonaTvali momzadda sam variantad: studentebis, leqtorebis,
doqtorantebis monawileobiT. samive variantidan gamoricxvis meTodiT
SevarCieT Semdegi zogadizogadizogadizogadi kompetenciebi, kompetenciebi, kompetenciebi, kompetenciebi, romelTa miRweva SesaZlebelia romelTa miRweva SesaZlebelia romelTa miRweva SesaZlebelia romelTa miRweva SesaZlebelia
,,,,,,,,kulturaTa dialogiskulturaTa dialogiskulturaTa dialogiskulturaTa dialogis”””” swavleba/swavleba/swavleba/swavleba/swavlis procesSi:swavlis procesSi:swavlis procesSi:swavlis procesSi:
• analizisa da sinTezis unari
• cifruli kompetencia _ Tanamedrove sainformacio teqnologiebis
gamoyeneba
• problemis gadaWris unari
• axal garemoSi adaptaciis unari
• informaciis marTvis unari
• axali ideebis generirebis unari (SemoqmedebiToba)
• kritikuli da TviTkritikuli unari
• mravalferovnebisa damravalenovani mosaxleobisadmi pativiscema
• iniciativa da saqmiani wamowyebis unari.
• meore enis codna
• jgufSi muSaoba
• organizebisa da dagegmvis unari
• kompiuterze muSaobis elementaluri unarebi
• gadawyvetilebis miRebis unari
• interdisciplinur jgufSi muSaobis unari
• kvlevis unari
61
• saerTaSoriso konteqstSi muSaobis unari
• proeqtis SemuSaveba da marTva
• eTikis dacvis valdebulebis SesaZlebloba
• araspecialistebTan komunikaciis unari
• swrafva warmatebisaken
• codnis praqtikaSi gamoyenebis unari
• adamianebs Soris urTierTobis unari
• interpersonaluri da intrapersonaluri kompetenciebi
• eleqtronuli fostiT sargebloba
CamoTvlili zogadi kompetenciebis miRwevis maxasiaTeblebis
gansazRvrisaTvis garkveuli saqmianobaa Casatarebeli, raTa studenti
daeuflos kompetenciaTa miRwevis gzebsa da saSualebebs. icodes, ras
Sematebs misi ganaTlebis dones nebismieri kompetenciis miRweva.
kompetenciebis misaRwevad saWiroa maxasiaTeblebis gansazRvra,
doneebis gansazRvra, garkveuli aqtivobis SerCeva.
ganvixiloT magaliTebi:
• interpersonaluri da intrapersonaluri kompetenciebi.
interpersonaluriinterpersonaluriinterpersonaluriinterpersonaluri kompetenciebiakompetenciebiakompetenciebiakompetenciebia: socialuri interaqcia da
kooperacia, sxva qveynebis kulturisa, tradiciebis pativiscema,
interdisciplinarul jgufSi muSaoba, mravalferovnebis,
multikulturalizmis pativiscema, saerTaSoriso konteqstSi muSaoba da
a.S.
interpersonaluri kompetenciebis miRwevis maxasiaTeblebia: sxva
adamianTan urTierTobis unari, qcevisa da urTierTobis interpretaciis
unari, adamianebsa da situacias Soris kavSiris xedva, sxvis grZnobebze
dagegmili zemoqmedeba,komunikacia, gunduri muSaoba, eTikuri
pasuxismgeblobis gamoxatva da sxva.
intrapersonalurintrapersonalurintrapersonalurintrapersonalur kompetenciebskompetenciebskompetenciebskompetenciebs ganekuTvneba TviTcnobiereba:
sakuTari Tavis gageba, sakuTari Tavis mimarTeba sxvebTan da samyarosTan,
cvlilebebis saWiroebis gancda, reagireba cvlilebebze studentTa
mxridan.
62
interpersonalur da intrapersonalur kompetenciebTan mimarTebaSi
gverds ver avuvliT hovard gardneris (2000) mravalmxrivi inteleqtis
Teorias, sadac igi gamoyofs inteleqtis rva tips, maT Sorisaa
interpersonaluri da intrapersonaluri inteleqti.
interpersonaluri inteleqti _ es aris sxva adamianTa ganwyobis,
ganzraxvebis, motivaciebisa da grZnobebis aRqmisa da danaxvis unari.
am tipis inteleqtis mqone adamians SeuZlia: adamianTa ganwyobis
SegrZneba, sxva adamianebis ganzraxvisa da survilebis wakiTxva, msgavs
emociebs Soris gansxvavebis danaxva.
intrapersonaluri inteleqti _ es aris TviTSemecnebis unari,
sakuTari grZnobebis, motivebisa da survilebis codna, TviTdisciplinis
unari.
am tipis mqone adamians SeuZlia: sakuTari saqcielis motivis
amocnoba, sakuTari Tavis Sesaxeb codnis gamoyeneba adamianebTan
warmatebuli urTierTobis dasamyareblad.
h. gardneri Tvlis, rom adamianSi unda ganviTardes yvela tipis
inteleqti: lingvisturi-gonebrivi, logikuri-maTematikuri, sivrculi,
musikaluri, fizikur-esTetikuri, interpersonaluri, intrapersonaluri,
naturalisturi, amasTan, miiCnevs, rom sxvadasxva saxis inteleqti
gansxvavebul kulturaSi sxvadasxvagvarad vlindeba. gardneriseuli
mravalmxrivi inteleqtis Teoria yvelasaTvis misaRebi ar aris. zogierTi
mkvlevari akritikebs mas da Tvlis, rom rasac gardneri mravalmxriv
inteleqtad yofs, sinamdvileSi erTi inteleqtia. am sakiTxis garkveva
Cvens mizans ar warmoadgens, aRvniSnavT mxolod, rom gardneris
moswavleTa mravalmxrivi inteleqtis Teorias, romelic zemoT
aRniSnuli Teoriidan gamomdinareobs, maswavlebelTa garkveuli nawili
warmatebiT iyenebs moswavleTa miRwevebis gasaumjobeseblad. gardneris
Teoria xSirad gamoiyeneba dasaqmebis sakonkurso testebSi. amdenad, misi
gaTvaliswineba interpersonaluri da intrapersonaluri kompetenciebis
dauflebis procesSi sasargeblod migvaCnia.
saswavlo procesSi siaxleebiT gamowveuli cvlilebebs Segueba
rTuli procesia. gansakuTrebiT mniSvnelovnad miviCnieT gagverkvia ra
63
donezea studentTa SesaZlebloba kulturaTa dialogis kompetenciaTa
miRwevisaTvis organizebul saswavlo procesSi. CavatareT kvleva
kvlevis mizani:kvlevis mizani:kvlevis mizani:kvlevis mizani: studentis mier sakuTari SesaZleblobebis Sefaseba
,,kulturaTa dialogis” kompetenciaTa miRwevisaTvis organizebul
saswavlo procesSi.
kvlevis meTodi:kvlevis meTodi:kvlevis meTodi:kvlevis meTodi: interviu
kvlevaSi monawileobda:kvlevaSi monawileobda:kvlevaSi monawileobda:kvlevaSi monawileobda: sxvadasxva universitetis 120 studenti
kvlevis procedura:kvlevis procedura:kvlevis procedura:kvlevis procedura: intervius kiTxvebi ganvaTavseT internetSi da
vTxoveT studentebs gamoxmaureba. Oris Semdeg SevkribeT da
gavaanalizeT Sedegebi. anonimuroba daculi iyo.
kvlevis Sedegebis mixedviT, statistikurma monacemebma Semdegi
Sedegebi mogvca: kompetenciebis miRwevisaTvis sakuTari SesaZleblobebi
sakmarisad miaCnia _ 14%, damakmayofileblad _ 35%, gaumjobesebas
saWiroebs _ 51%, sakmarisad ar miaCnia _ 3%, saWiroebis gancda aqvs _
67%, daxmarebas ar saWiroebs 38%, siaxleebSi garkveva surs 52%, ar
icis sWirdeba Tu ara daxmareba – 10%.
kvlevis Sedegebi cxadyofs, rom studentebs saWirod miaCniaT
sakuTari SesaZleblobebis gaumjobeseba kompetenciaTa miRwevisaTvis,
Tvlian, rom saswavlo procesSi saWiroeben daxmarebas rac maTi azriT,
gauiolebs kompetenciaTa miRwevas.
kompetenciaTa misaRwevi erTkompetenciaTa misaRwevi erTkompetenciaTa misaRwevi erTkompetenciaTa misaRwevi erT----erTi gza sworad gansazRvruli erTi gza sworad gansazRvruli erTi gza sworad gansazRvruli erTi gza sworad gansazRvruli
maxasiaTeblebi da doneebi.maxasiaTeblebi da doneebi.maxasiaTeblebi da doneebi.maxasiaTeblebi da doneebi.
ganvixiloT popularuli zogadi kompetenciis _ ,,jgufSi muSaobis”
miRwevis maxasiaTeblebi:
GGGG ganmarteba:ganmarteba:ganmarteba:ganmarteba: jgufSi muSaobis kompetencia warmoadgens jgufSi
sakuTari Tavis interesebisa da sxva adamianebTan, sferoebTan da
organizaciebTan saerTo miznebis miRwevisaTvis TanamSromlobi
SesaZleblobas.
swavlis procesis dagegmvis procesSi maswavlebeli SeimuSavebs
jgufuri muSaobis strategias, romelic xuT punqts moicavs:
1. saswavlo miznebisa da amocanebis martivad da gasagebad
Camoyalibeba;
2. jgufebis gegmazomierad da winaswar mofiqrebulad gadanawileba;
64
3. jgufebisaTvis davalebis, miznebis da proceduris axsna;
4. jgufuri muSaobis monitoringi da dakvirveba imaze, Tu ramdenad
efeqturad muSaobs jgufi, an daxmarebas xom ar saWiroebs;
5. Sedegebis Sejameba da jgufuri muSaobis procesSi
urTierTTanamSromlobis Sefaseba;
jgufurijgufurijgufurijgufuri muSaobismuSaobismuSaobismuSaobis drosdrosdrosdros jgufis wevrebs jgufis wevrebs jgufis wevrebs jgufis wevrebs moeTxovebaTmoeTxovebaTmoeTxovebaTmoeTxovebaT::::
• ar Caerion sxvis saubarSi da moTminebiT daelodon Tavis rigs.
• mousminon erTmaneTs.
• pativi scen erTmaneTis azrs.
• gaakritikon azrebi da ara pirovnebebi.
• miiRon aqtiuri monawileoba.
jgufurijgufurijgufurijgufuri muSaobismuSaobismuSaobismuSaobis organizaciisorganizaciisorganizaciisorganizaciis ZiriTadiZiriTadiZiriTadiZiriTadi TaviseburebebiaTaviseburebebiaTaviseburebebiaTaviseburebebia::::
1. saswavlo-SemecnebiTi amocanebis problemuri kiTxvebis
gadasawyvetad dayofa 3,4,5,6 _ studentian jgufebad;
2. TiToeuli jgufis davaleba konkretul droSia Sesasrulebeli.
amdenad, jgufis muSaoba droiT gansazRvrulia;
3. jgufuri davaleba imgvari saxiT miecemaT, rom SesaZlebeli iyos
TiToeuli wevris inteleqtualuri wvlilis dafiqsireba, Sefaseba;
4. jgufis an jgufebis muSaobas xelmZRvanelobas gauwevs leqtori
an studenti –lideri;
5. jgufebad dayofis safuZveli SesaZlebelia iyos: a) studentTa
erTnairi pozicia; b) maTi inteleqtualuri gansxvavebuloba; g)
SemTxveviTi dayofa;
6. jgufebis wevrebis gadanawileba ”saeqsperimento jgufebSi”
gulisxmobs TanamSromlobis gaRrmavebas;
7. jgufuri muSaoba unda ganxorcieldes ukonfliqtod, romelime
studentis inteleqtualuri daTrgunvis gareSe.
8. jgufuri muSaoba gulisxmobs samuSao ganwyobis Seqmnis
aucileblobas, sakuTari emociebisa da survilebis
mizanmimarTulad marTvas.
jgufuri muSaobis Sefasebis sxvadasxva forma arsebobs. jgufi
SeiZleba Sefasdes lideris, monawileTa aqtiurobis donis,
konsensusamde misvlis, mopasuxeTa SeniSvnebis gaTvaliswinebis,
65
koreqtulobis mixedviT. erT-erTi forma jgufis Sefasebisa aris
reitinguli Skala.
gTavazobT sqemassqemassqemassqemas ---- jgufuri muSaobis kompetenciis miRwevjgufuri muSaobis kompetenciis miRwevjgufuri muSaobis kompetenciis miRwevjgufuri muSaobis kompetenciis miRwevis is is is
uzrunvelyofis maxasiaTeblebiuzrunvelyofis maxasiaTeblebiuzrunvelyofis maxasiaTeblebiuzrunvelyofis maxasiaTeblebi
sqema SevadgineT deustos universitetSi xulia gonsalesis mier
SemuSavebuli kompetenciebis Sefasebis sistemuri midgomis gamocdilebis
mixedviT. gamocdileba gaziarebulia evropis 100-ze meti universitetis
mier ([email protected], [email protected]).
kompetenciaTa miRwevis Sedegebis gazomvisaTvis ganisazRvreba
Sefasebis doneebi.
uaryofis argumentebi
mxardaWeris dadastureba
TanamSromloba
interpersonaluri
urTierTobebi
sakuTari Tavis
integrireba jgufSi
Sromis efeqturi
ganawileba
integrireba sxva
profesiis adamianebTan
integrireba sxva
sferosTan da
organoebTan
sxvisi azris
gageba
patiosneba
sxvisi azris mosmena
ინტეგრაცია
კონსესუსი
TviTkritikuli
KjgufSi muSaobis
kompetencia
66
jgufSi muSaobis kompetenciis miRwevis I done:jgufSi muSaobis kompetenciis miRwevis I done:jgufSi muSaobis kompetenciis miRwevis I done:jgufSi muSaobis kompetenciis miRwevis I done: aqtiurad
monawileobs da TanamSromlobs jgufis muSaobaSi da xels uwyobs
ndobisa da keTilganwyobis amaRlebas, fokusirebulia saerTo miznebze.
indikatorebi:indikatorebi:indikatorebi:indikatorebi:
I.I.I.I. droulad asrulebs masze dakisrebul davalebebs.
II.II.II.II. aqtiurad monawileobs jgufis muSaobaSi, cvlis informacias,
codnas da gamocdilebas.
III.III.III.III. monawileobs davalebebis definiciasa da ganawilebaSi.
IVIVIVIV. mimarTulia SeTanxmebisa da saerTo miznebis miRwevaze.
VVVV. iTvaliswinebs sxvebis Tvalsazriss da iZleva konstruqciul
ukugebas.
miRwevis I donis maxasiaTeblebimiRwevis I donis maxasiaTeblebimiRwevis I donis maxasiaTeblebimiRwevis I donis maxasiaTeblebi indikatorebis mixedviTindikatorebis mixedviTindikatorebis mixedviTindikatorebis mixedviT
ind
ikat
or
i
1111 2222 3333 4444 5555
IIII
AaAaAaAar/ver
asrulebs masze
dakisrebul
davalebs
nawilobriv
asrulebs
davalebas
daTqmul
vadebSi ver
asrulebs
davalebas
davalebebis Sesrule-
bis xarisxi sasargeb-
loa jgufisaTvis
davalebis Seruleba
xels uwyobs da
axalisebs jgufis sxva
wevrebis muSaobas
IIIIIIII
xSirad acdens
jgufis Sexved
rebs da
daswreba
pasiuria
mcired
monawileobs da
dagvianebiT
asrulebs
davalebebs
zogadad
aqtiurad
monawile-obs
jgufis
SexvedrebSi
monawileoba axalisebs
sxvaTa CarTulobas da
aumjobesebs mTliand
jgufis muSaobas
monawileoba da
wvlili fundamenturia
rogorc jgufuri
dinamikuris, aseve
Sedegebis xarisxisaTvis
IIIIIIIIIIII
ewinaaRmdegeba
muSaobis
organizebas
CarTuloba
Semoifargleba
sxvebis mier
gansazRvruli
davalebis
miRebiT
monawileobs
davalebis
ganawilebaSi
organizebulia da
davalebebs efeqturad
anawilebs
xels uwyobs
organizebul samuSaos
da maqsimalurad
iyenebs jgufis wevrebis
resursebs
IVIVIVIV
mimarTulia
piradi miznebis
miRwevaze
uWirs piradi da
jgufis
interesebis
integracia
jgufis
miznebi
gaTavisebuli
aqvs
xels uwyobs miznebis
mkafio gansazRvras da
maTi miRwevisaTvis
jgufis integracias
xels uwyobs jgufis
mobilizebas miznebis
gansazRvrisa da
ganxorcielebisas
.rogorc Sedegi,
jgufis muSaoba maRali
xarisxisaa
VVVV
ar ismens
kolegebis azrs
da
sistematiurad
uaryofs mas.
surs sakuTari
azris gatana
ismens cotas, ar
svams SekiTxvebs,
ar adardebs
sxvebis azri,
monawileoba
nakleb
sasargebloa
iRebs sxvebis
mosazrebebs
da icis
sakuTarTan
maTi
konstruqciu
li Sefardeba
xels uwyobs
konstruqciul
dialogs da jgufis
sxva wevrebs xarisxian
muSaobaSi
ajamebs sxvebis
mosazrebebs da axdens
maT integracias ise,
rom inarCunebs
kooperaciasa da
mxardaWeris ganwyobas
67
jgufSijgufSijgufSijgufSi muSaobismuSaobismuSaobismuSaobis kompetenciiskompetenciiskompetenciiskompetenciis miRwevismiRwevismiRwevismiRwevis ---- IIIII I I I donedonedonedone: : : : SeuZlia
sakuTari Tavis integrireba jgufSi, sxvisi azris mosmena, konsensusis
miRweva.
indikatorebiindikatorebiindikatorebiindikatorebi
I. aRiarebs da axorcielebs jgufis interesebs
II. monawileobs jgufis muSaobis procedurebis SemuSavebaSi.
III. konstruqciulad iqceva jgufSi konfliqturi situaciebis dros.
IV. xels uwyobs jgufis mTlianobas adamianebTan komunikaciisa da
damokidebulebis Sesabamisad.
V. dainteresebulia sazogadoebisaTvis jgufuri samuSaos
mniSvnelobiT.
miRwevismiRwevismiRwevismiRwevis II II II II donisdonisdonisdonis maxasiaTeblebimaxasiaTeblebimaxasiaTeblebimaxasiaTeblebi indikatorebis mixedviTindikatorebis mixedviTindikatorebis mixedviTindikatorebis mixedviT
indi
kato
ri
1 2 3 4 5
I ar aRiarebs
da ar asrulebs
jgufis
instruqciebs
cdilobs jgufis
instruqciebi
moargos sakuTar
interesebs
aRiarebs da
asrulebs jgufis
instruqciebs
monawileobs
jgufis
instruqciebis
SemuSavebaSi
sTavazobs gadawyvetilebebs
jgufis menejmentisa da
dinamikis gaumjobesebisaTvis,
axorcielebs instruqciis
Sesrulebis monitorings.
II ar icnobs an
yuradRebas ar
aqcevs jgufis
muSaobis
procedurebs
ver igebs da ver
axorcielebs
jgufis muSaobis
procedurebs
adekvaturad
asrulebs
jgufis
muSaobis
procedurebs
aqtiurad
monawileobs
jgufis muSaobis
procedurebis
SemuSavebaSi
cvlis jgufis muSaobis
procedurebs misi
gaumjobesebis mizniT
III axdens
jgufSi
konfliqtis
provocirebas
Tavs aridebs
konfliqtSi
monawileobas
jgufSi
konfliktis
pozitiur
gadawyvetazea
momarTuli
amCnevs konfliktis
dawyebas da
swrafad moqmedebs
maTi Tavidan
acilebisaTvis
cdilobs konstruqciuli
gadawyvetilebis miRebas
konfliqtebis Tavidan
acilebisa da gadawyvetis
mizniT
IV agresiulia da
eWvis qveS ayenebs
jgufis mier
miznebis
miRwevis
SesaZleblobebs
pasiuria da
jgufis sxva
wevrebTan
SezRuduli
urTierToba aqvs
mkafiod da
pirdapir
acxadebs Tavisi
ideebisa da
Sexedulebebis
Sesaxeb
aqvs pozitiuri
damokidebuleba
jgufis yvela
wevrTan, mxars
uWers da axalisebs
maT
xels uwyobs jgufis
mTlianobas, atarebs saqmian
da ara mxolod formalur
Sexvedrebs
V uaryofs an eWvis
qveS ayenebs
jgufuri
muSaobis
sargeblianobas
dainteresebulia
sxvaTa
waxalisebiT
saerTo
aqtivobaSi
monawileobisaTv
is.
mxars uWers
da icavs
jgufuri
muSaobis
mniSvnelobas.
axorcielebs
pozitiur Sefasebas
sjera, rom
individis muSaoba
gadamwyvetia
jgufuri muSaobis
warmatebisaTvis da
miznebis
miRwevisaTvis
axalisebs sxvebs
gaacnobieron, rom maT
samuSaos farTo gamoyeneba
aqvs sxva jgufebsa da
struqturebSi.
68
jgufSijgufSijgufSijgufSi muSaobismuSaobismuSaobismuSaobis kompetenciiskompetenciiskompetenciiskompetenciis miRwevismiRwevismiRwevismiRwevis III III III III donedonedonedone ---- SeuZlia jgufis
muSaobis gaZRola, jgufis yvela wevris integraciis uzrunvelyofa da
maTi momarTva samuSaos karg Sesrulebaze.
indikatorebiindikatorebiindikatorebiindikatorebi::::
I. aqtiurad TanamSromlobs jgufuri samuSaos dagegmvasa da vadebis
gansazRvraSi.
II. efeqturad uZRveba Sexvedrebs.
III. jgufs ambiciur da mkafiod gansazRvrul amocanebs sTavazobs.
IV. xels uwyobs jgufSi warmoqmnili sxva mosazrebis, uTanxmoebisa da
konfliqtis pozitiur menejments.
V. axalisebs jgufis wevrebs jgufis gaZRolisa da menejmentisaken.
miRwevismiRwevismiRwevismiRwevis IIIIIIIIIIII donisdonisdonisdonis maxasiaTeblebimaxasiaTeblebimaxasiaTeblebimaxasiaTeblebi indikatorebis mixedviTindikatorebis mixedviTindikatorebis mixedviTindikatorebis mixedviT
indik
atori 1 2 3 4 5
I
moqmedebs
winaswari
dagegmvis
gareSe
bolo wuTs iRebs
gadawyvetilebebs
da samuSao
bolomde
ar mihyavs.
ararealuri vadebi
akeTebs
konkretul
SeTavazebebs
davalebebisa
da vadebis
ganawilebisaTvis
stimuls aZlevs
jgufis sxva wevrebis
monawileobas da
koordinirebas
ukeTebs maT wvlils
jgufis wevrebs
Sesabamis davalebebs
unawilebs, mkafiod
gansazRvruli
amocanebT, kargad
moqmedebs SezRudul
vadebSi.
II
ver
uZRveba
Sexvedrebs
cdilobsSexvedris
gaZRolas, magram
ver akontrolebs
programas da
dros
efeqturad uZRveba
Sexvedrebs da
aRwevs dasaxul
miznebs
efeqturad uZRveba
Sexvedrebs da aRwevs
yvela damswres
dabalansebul
monawileobas
aRwevs yvela damswris
monawileobas da
CarTulobas
III
arSeuZlia
jgufisTvis
mkafiod
gansazRvruli
amocanebis
SeTavazeba
jgufs abnevs,
sTavazobs ara
mkafiod
gansazRvrul
amocanebs
jgufs mimzidvel
da mkafiod
gansazRvrul
amocanebs
sTavazobs
axalisebs jgufs,
Camoayalibos
miRwevadi miznebi da
momavlis mkafio
xedva
qmnis jgufis iseT
ganwyobas, rom wevrebs
jgufis amocanebi
sakuTrad miaCniaT
IV
xels uwyobs
konfliqtebisa
da uTanxmoebe-
bis gaRrm-
avebas
ibneva da ver
aTanxmebs arsebul
konfliqtebs,
cdilobs Tavi
aaridos aseT situa-
ciebs
umklavdeba
konfliqtebs, aqvs
komunikacia
jgufis yvela
wevrTan
umklavdeba
konfliqtebs,
awonasworebs ra
wevrebis
monawileobas
sxvebisaTvis gasagebs
xdis SeTanxmebuli
muSaobis mimzidvelobas
V
ar moqmedebs
jgufis
dinamikis
misTvis rTulia
jgufis sxva
wevrebis mxridan
axalisebs yvela
monawiles, miaCnia
es jgufis
iRebs jgufis yvela
wevris Tanxmobas
miznebis miRwevaze da
aRwevs im mdgomareobas,
rodesac jgufis wevrebi
sxvaTa mosazrebebs
69
sawinaaRm
degod
muSaobisadmi damoki
debulebis Secvla
warmatebuli
muSaobis
winapirobad
yvela sxva aspeqtze rogorc sakuTars
ganixilaven
jgufSi muSaobis kompetenciis ,,kulturaTa dialogis”
swavla/swavlebis procesSi gamoyenebis sargeblianobis dasadgenad
CavatareT kvleviTi samuSao.
kvleviskvleviskvleviskvlevis mimimimizanizanizanizani: leqciaze studentTa jgufuri muSaobis aqtivobis
donis gansazRvra, jgufSi muSaobis kompetenciebis, maxasiaTeblebisa da
Sefasebis doneebis gacnoba-gamoyenebiT.
samiznesamiznesamiznesamizne jgufijgufijgufijgufi:::: specialoba - kompiuteruli teqnologiebi; mTargmnel-
referenti ; kursis 40 studenti. sagani -inglisuri ena.
kvleviskvleviskvleviskvlevis meTomeTomeTomeTodebidebidebidebi: aRwera, dakvirveba, statistikuri analizi.
davalebis Sesrulebamde studentebs CautardaT instruqtaJi jgufebSi
muSaobis kompetenciis raobis, maxasiaTeblebis, Sefasebis doneebis Sesaxeb.
kvlevis kvlevis kvlevis kvlevis SedegebiSedegebiSedegebiSedegebi:::: Sejamda I ,III, VI leqciebis Semdeg.
Tema I. qalisadmi pativiscemis gamoxatva.
davaleba jgufebisadmi: SeTavazebuli teqstebis mixedviT
Camoayalibon TavianTi Sexedulebebi (teqstebSi mocemulia masalebi,
romelSic asaxulia qalisadmi pativiscemis faqtebi sxvadasxva qveynis
sagazeTo publikaciebis mixedviT).
kvleviskvleviskvleviskvlevis aRweraaRweraaRweraaRwera:::: leqciaze studentebs miecaT eqvsi sxvadasxva
davaleba. aqtivoba eqvsive SemTxvevaSi daigegma kvlevis miznis Sesabamisad.
kvleviskvleviskvleviskvlevis SedegebiSedegebiSedegebiSedegebi:::: jgufuri muSaobis aqtiurobis maRali done
aRiniSna, roca studentebma kargad gaiges da gaiTavises jgufuri muSaobis
maxasiaTeblebi da kompetenciis miRwevis indikatorebi. I, II, III leqciebze
studentebi davalebis Sesasruleblad iyenebdnen maxasiaTeblebis da
indikatorebis CamonaTvals, rogorc ,,sayrden signalebs,” IV –V leqciaze
muSaobdnen damoukideblad. meeqvse leqciidan studentTa 45% SeeZlo
konsultacia gaewia sxvebisaTvis.
70
• jgufSi muSaobis kompetencia I donidan amaRlda III donemde. amasTan,
aRsaniSnavia, rom ZiriTadad airCies meore donis indikatorebi. mesame
donis kompetenciis miRweva sasurvelad miiCnies imaT, visac jgufis
lideroba surda.
• jgufSi muSaobis kompetencia sasargebloa ,,kulturaTa dialogis”
iseTi Temebis ganxilvisas, romelic moiTxovs sxvadasxva mosazrebis
Sejerebas, daskvnis gakeTebas, paralelebis povnas, rekomendaciebis,
rCevebis SemuSavebas.
• jgufSi muSaobis kompetenciis maxasiaTeblebis doneebis mixedviT
gansazRvra saSualebas iZleva studentTa aqtivoba, miRweuli
kompetencia Sefasdes obieqturad, konkretuli komponentis SerCeviT;
qmnis pirobebs ganmaviTarebeli Sefasebis tipis efeqturad
gamoyenebisaTvis.
,,kulturaTa dialogis” swavleba/swavlis procesSi miRweuli
jgufuri muSaobis kompetencia didaqtikuri principis mixedviT mza
codnis saxiT gamoiyeneba saganmanaTleblo programis kompetenciaTa
rukaze miTiTebul sxva saswavlo kursis an modulis saswavlo procesSi
axali codnis misaRebad. es xels Seuwyobs ,,jgufuri muSaobis” da
,,interdisciplinarul jgufSi” muSaobis kompetenciis ganviTarebas
aqtiuri praqtikuli saqmianobis procesSi.
sxva zogadi kompetenciis miRwevisa da ganviTarebis maxasiaTeblebi
saswavlo kursis/modulis farglebSi SeiZleba nimuSebis mixedviT
ganisazRvros leqtoris mier, studentebTan, kolegebTan da programis an
departamentis xelmZRvanelTan SeTanxmebiT.
$ 3. 2.$ 3. 2.$ 3. 2.$ 3. 2. dargdargdargdargobriviobriviobriviobrivi kompetenciebikompetenciebikompetenciebikompetenciebi
dargobrivi kompetenciebi specifikuria da gansazRvravs dargTan
dakavSirebuli codnis, unarebis, praqtikuli saqmianobis dones. dargTan
dakavSirebuli Teoriuli da praqatikuli an eqsperimentuli codna moicavs
71
specifikur faqtebze dafuZvnebul codnas, problemebis gadaWris gzebs,
dargis istoriasa da uaxles kvlevebs.
dargobrivi kompetencia aris garkveuli profesiuli funqciis
ganxorcielebis unari, romelic moicavs codnas, unarebs, gamocdilebebs,
motivacias, Sesabamis midgomebs, rac ganapirobebs specifikuri saqmianobis
warmatebul Sedegs.
ucxo enis sagnobrivi programis eqvsi mimarTulebidan (mosmena,
laparaki, wera, kiTxva, swavlis/swavla, kulturaTa dialogi) komunikaciuri
unar-Cvevebis Camoyalibeba-ganviTarebaSi mniSvnelovan rols asrulebs
pirveli oTxi mimarTuleba, romlebzec gamaxvilebulia yuradReba
rogorc saskolo reformirebul saswavlo gegmebSi, aseve umaRles
skolaSi tradiciis mixedviT. Aaqve aRvniSnavT, rom saSualo skolis
maswavleblis profesiuli standartis mixedviT (2008) aRwerilia
maswavleblis saqmianoba pirveli oTxi mimarTulebiT. amasTan,
winasityvaobaSi aRniSnulia, rom dawyebiTi, sabazo da saSualo safexuris
ucxouri enebis maswavleblis standarti evrosabWos ,,enebis erTiani
evropuli sarekomendacio CarCos” miTiTebis gaTvaliswinebiT Seiqmna
(rogor movemzadoT pedagogTa sasertifikacio gamocdebisaTvis ,,ucxouri
enebi” 2009, 94.)
Cndeba kiTxva, Tu ratom ar hpova maswavleblis standartebSi calke
asaxva mimarTulebam ,,kulturaTa dialogi”. maSin, rodesac im saswavlo
gegmiT, romliTac sertificirebulma maswavlebelma unda imuSaos, aris
mimarTuleba _ ,,kulturaTa dialogi”. amis mizezad migvaCnia is garemoeba,
rom pirveli oTxi mimarTulebis (mosmena, laparaki, kiTxva, wera)
sakiTxebTan dakavSirebiT, arsebobs tradiciuli meTodika, inovaciuri
meTodebi, mdidari gamocdileba, xolo ,,kulturaTa dialogi” sruliad
axali mimarTulebaa, romelic saTanado kvlevas moiTxovs, amasTan,
Seswavlili da danergili ar aris arsebuli calkeuli gamocdilebac.
umaRles skolaSi ucxo enis swavlebisas gansakuTrebul yuradRebas
moiTxovs ,,enebis erTiani evropuli sarekomendacio CarCos” moTxovnebis
72
dacva, risTvisac erT-erT aucileblobad gvesaxeba ganaTlebis
safexurebis mixedviT ,,kulturaTa dialogis” sxvadasxva donis dargobriv
kompetenciaTa gansazRvra, aRniSnulis SemuSavebis safuZvels qmnis ,,enebis
erTiani evropuli sarekomendacio CarCo” (2001), saqarTvelos ,,akademiuri
umaRlesi ganaTlebis erovnuli kvalifikaciis CarCo” (2008), saerTaSoriso
kvlevebis Sedegebi, 2000, 2007 (x.gonsalesi, r.vagenaari), ,,kreditebis
transferisa da dagrovebis sistema (ECTS)”, internetwyaroebi: ,,xarisxis
uzrunvelyofa”, (http://www.utwente.nl.chens.wax%279-new/higher-education
events/chegsonfesnece/index.html), ucxo enis maswavlebelTa sasertifikacio
gamocdebisatvis mosamzadebeli krebuli (2009).
Ddargobrivi kompetenciebis gansazRvrisaTvis aucileblad
gasaTvaliswinebelia, saqarTvelos akademiuri umaRlesi ganaTlebis
erovnuli kvalifikaciis CarCos (2008) mier SemoTavazebulia
kvalifikaciis diskriptoris Svidi komponenti kerZod:
• codna da gacnobiereba;
• codnis praqtikaSi gamoyeneba;
• SemecnebiTi da meTodologiuri unarebi - (ufro ganekuTvneba
zogad kompetencias);
• sakomunikacio unarebi;
• sainformacio komunikaciebis gamoyenebis unarebi;
• socialuri unarebi;
• sistemuri unarebi;
Svidive komponenti warmodgenilia profesiuli skolis,
bakalavriatis, magistraturis, doqtoranturis doneze. magaliTad:
sakomunikacio unarebi (komunikacia, kiTxva, wera).sakomunikacio unarebi (komunikacia, kiTxva, wera).sakomunikacio unarebi (komunikacia, kiTxva, wera).sakomunikacio unarebi (komunikacia, kiTxva, wera).
kkkkompetenciaompetenciaompetenciaompetencia _ komunikacia mSobliur enaze, ucxo enis codna._ komunikacia mSobliur enaze, ucxo enis codna._ komunikacia mSobliur enaze, ucxo enis codna._ komunikacia mSobliur enaze, ucxo enis codna.
• SeuZlia rTuli da sakamaTo informaciis mkafio da efeqturi
gadmocema specialistebisa da araspecialistebisaTvis, am
ukanasknelTa momzadebis an moumzadeblobis gaTvaliswinebiT.
• SeuZlia daubrkoleblad saubari ise, rom saWiro sityvebsa da
frazebis moZiebas didi dro ar dauTmos.
73
• SeuZlia teqstebis kiTxva da gageba imis miuxedavad, exeba es mis
profesiul Temas Tu ara.
socialuri unarebisocialuri unarebisocialuri unarebisocialuri unarebi
kompetenciakompetenciakompetenciakompetencia ____ jgufuri muSaobajgufuri muSaobajgufuri muSaobajgufuri muSaoba,,,, interdisciplinarul jgufSi interdisciplinarul jgufSi interdisciplinarul jgufSi interdisciplinarul jgufSi
muSaobis unari.muSaobis unari.muSaobis unari.muSaobis unari.
• SeuZlia jgufis efeqturi xelmZRvaneloba, amocanebis mkafio
formulireba da jgufis wevrTa SesaZleblobebis adekvaturi
gamoyeneba.
• SeuZlia konfliqturi situaciebis mogvareba.
mTavari ucxouri enis kompetenciebis, romlebic aRiarebulia
sxvadasxva mklevarebis mier: (qaneili da svaini 1980; ferxi, hastrafi, da
filipsoni 1984; baxmani 1990), CamonaTvali aseTia: lingvisturi
kompetenciebi, pragmatuli kompetenciebi, msjelobis kompetencia,
strategiuli kompetencia, metyvelebis mwyobrobis (Tanmimdevroba)
kompetencia. (t. heji 2002:55,56).
,,kulturaTa dialogis” dargobrivi kompetenciaTa gansazRvrisa da
ganviTarebis nabijebi yvela safexurisTvis:
• dargis sabaziso codna.
• sabaziso codnis Sesabamisi unarebis ganviTareba, gaRrmaveba.
• kompetenciaTa Semdgomi ganviTarebisaTvis mowinave kvlevebis
gacnoba da danergva.
• codnisa da gamocdilebis analizi.
wyaroebis analizis safuZvelze SevimuSaveT dargobrivi
kompetenciebis gansazRvra da arCeva damokidebulia kursis programis
mizansa da daniSnulebaze. universitetebs fakultetebis, departamentebis
mixedviT SeuZliaT hqondeT Tavisi specifikuri CamonaTvalic, romlis
orientiria saqarTvelos akademiuri umaRlesi ganaTlebis kvalifikaciis
erovnuli CarCo (2008).
aRsaniSnavia, rom TiToeuli saganmanaTleblo programa dargis,
kvalifikaciis specifikuri kompetenciebis ganviTarebas emsaxureba.
dargobriv kompetenciebs gaaCnia Tavisi adgili silabusSi da aris
Semowmebadi.
74
dargTan dakavSirebuli Teoriuli da praqtikuli codna moicavs
specifikur faqtebze dafuZnebul codnas, problemis gadaWris gzebs,
dargis istoriis da ganviTarebis uaxles viTarebas. Ddargobrivi
kompetenciebis SerCevisaTvis aucilebelia prioritetebis gansazRvra,
dasaqmebis bazris moTxovnebis seriozuli analizi.
sabazro moTxovnebis Seswavla Cvens mier ganxorcielda im
damsaqmebeli organizaciebis SerCeviT, a) romelSic dasaqmebulia
universitetis kursdamTavrebuli, b) romelSic ar aris dasaqmebuli
kursdamTavrebuli, magram warmoadgens saintereso sferos
kursdamTavrebulTa dasaqmebisaTvis. D
damsaqmeblis moTxovnis gaTvaliswinebis aucileblobas adasturebs
erTi faqti: saerTaSoriso kvlevebis (2006-2008) gamokiTxvis Tanaxmad,
damsaqmebeli interdisciplinarul jgufSi muSaobis kompetencias aZlevs
upiratesobas.
kvalifikaciis dasaqmebis are saganmanaTleblo programis
Semadgeneli nawilia. igi gansazRvravs programis miznebs, amocanebs,
Sedegebs, specialobisadmi interess. kvalifikaciisadmi sabazro
moTxovnebi cvalebadia, risi gaTvaliswineba aucilebelia da
Tavdapirveli safuZvliani Seswavlis Semdeg perioduli cvlilebebia
Sesatani. kvalifikaciis dasaqmebis are da kvalifikaciis sabazro
moTxovnebi erTmaneTTan dakavSirebuli faqtorebia.
wyaroebis analizis, damsaqmeblis moTxovnis Sesabamisad,
kvalifikaciebis akademiuri profilis gaTvaliswinebiT, SevimuSaveT
,,,,,,,,kulturaTakulturaTakulturaTakulturaTa dialogisdialogisdialogisdialogis”””” studentisstudentisstudentisstudentis miermiermiermier misaRwevimisaRwevimisaRwevimisaRwevi dargobrivi dargobrivi dargobrivi dargobrivi
kompetenciebikompetenciebikompetenciebikompetenciebi swavlebisswavlebisswavlebisswavlebis sxvadasxvasxvadasxvasxvadasxvasxvadasxva safexursafexursafexursafexurisaTvis.isaTvis.isaTvis.isaTvis.
I I I I umaRlesi profesiuli ganaTlebaumaRlesi profesiuli ganaTlebaumaRlesi profesiuli ganaTlebaumaRlesi profesiuli ganaTleba
• kulturul gansxvavebaTa arsebobis aRmoCena.
• SekiTxvebis dasma da pasuxebi martiv sakiTxebze.
• sakuTari Tavis, qalaqis,soflis wardgena sxvisTvis.
• sxvadasxva sferoSi gamovlenil kulturaTa Soris gansxvavebebis
dadgena.
75
• sakuTari kulturuli garemos Sefaseba da misdami interesis gamoCena.
• kulturuli da individualuri Taviseburebebis Sefaseba da
pativiscema.
II II II II bakalavriatibakalavriatibakalavriatibakalavriati
• sxva kulturis warmomadgenelTan saqmiani Sexvedrebis
organizebisaTvis komunikaciuri urTierTobis damyareba. pirdapir da
internetis meSveobiT.
• teqstebis Sedgena da saubari kulturaTa dialogis sferoSi.
• saWiro informaciis gacvla, dargTan dakavSirebul sakiTxebze.
• kulturaTa dialogis sakiTxebze teqstebis ageba Tematikis mixedviT.
• saubris warmarTva movlenis, adgilisa da situaciis Sesabamisad.
• ucxo qveyanaSi mgzavrobisas situaciaTa Tavis garTmeva.
• pirovnuli interesebis sferos farglebSi saubari sxvebTan.
• Sexedulebebis, survilebis gamoxatva, situaciis Sesabamisad.
• profesiul Temebze saubari da mimowera sxva qveynis
warmomadgenelTan.
• ,,kulturaTa dialogis” Temebze komunikacia, Targmani nawarmoebebis
magaliTze.
• diskusiis warmarTva dargTan dakavSirebuli problemis
gadawyvetilebebze.
• sxarti da spontanuri komunikaciis damyareba sxva kulturis
warmomadgenelTan.
• normaluri dialogis warmarTva eqstremalur situaciaSi.
• dargSi arsebuli problemis danaxva da misi gadaWris axali ideis
SemuSaveba, gadawyvetilebis miReba.
• Tematurad mravalferovan teqstebSi garkveva da gansxvavebuli
mosazrebis gamoxatva.
• kulturuli TvalsazrisiT mdidari resursebis SerCeva.
• interesis gamomwvev aqtivobaSi Cabma.
76
• mSobliur da sxva sociokulturul samyaroebs Soris paralelebis
moZieba.
• msgavsebisa da gansxvavebebis moZieba mSobliur da ucxour kulturaTa
Soris.
• interpersonaluri da intrapersonaluri kompetenciebis miznobrivi
saWiroebebisaTvis gamoyeneba.
• saqmianobis procesSi sxva kulturis adamianisadmi TanagrZnoba da
pasuxismgebloba.
III III III III mmmmagistraturaagistraturaagistraturaagistratura
• vrceli, rTuli teqstebis gageba da maTSi gadmocemuli informaciis
reziumis Sedgena.
• sxva kulturis profesiul sazogadoebaSi damajerebeli, mkafio da
damoukidebeli komunikacia.
• sxva kulturisadmi sakuTari damokidebulebis gamoxatva werilobiT
da zepirad.
• internetinformaciebis daxarisxeba da gamoyeneba.
• gasagebi, struqturulad gamarTuli, Tematurad mravalferovani
teqstebis Seqmna kulturaTa dialogis problemebze.
• enis codnis gamoyeneba sxvadasxva socialuri miznisaTvis.
IV IV IV IV doqturanturadoqturanturadoqturanturadoqturantura
• wakiTxulis, mosmenilis Sejameba da saWiro informaciis
argumentirebulad wardgena.
• mosazrebis, damokidebulebis sxartad da zustad gamoxatva.
• kulturaTa dialogTan dakavSirebuli niuansebis mniSvnelobis axsna,
paralelebis gavleba, daskvnis gakeTeba.
• struqturuli teqstis Seqmna kulturaTa dialogis Temebze.
• Tanamedrove sainformacio da sakomunikacio teqnologiebis floba da
gamoyeneba kulturaTa dialogis sferoSi.
• informaciis nakadidan miznis Sesaferisi mniSvnelobis gamoyofa da
demonstrireba, stilisa da formis SerCeva.
77
K dargobrividargobrividargobrividargobrivi kompetenckompetenckompetenckompetenciebis miRweva SeiZleba gansxvavebuli iebis miRweva SeiZleba gansxvavebuli iebis miRweva SeiZleba gansxvavebuli iebis miRweva SeiZleba gansxvavebuli
swavlebisa da swavlis meTodebis, teqnikisa da sqemebis gamoyenebis swavlebisa da swavlis meTodebis, teqnikisa da sqemebis gamoyenebis swavlebisa da swavlis meTodebis, teqnikisa da sqemebis gamoyenebis swavlebisa da swavlis meTodebis, teqnikisa da sqemebis gamoyenebis
meSveobiT. magaliTad, specifikur sakiTxTan dakavSirebiT angariSis an meSveobiT. magaliTad, specifikur sakiTxTan dakavSirebiT angariSis an meSveobiT. magaliTad, specifikur sakiTxTan dakavSirebiT angariSis an meSveobiT. magaliTad, specifikur sakiTxTan dakavSirebiT angariSis an
eseebis momzadeba, praqtika, kvleviT eses momzdeba, naSromebis wakiTxva, eseebis momzadeba, praqtika, kvleviT eses momzdeba, naSromebis wakiTxva, eseebis momzadeba, praqtika, kvleviT eses momzdeba, naSromebis wakiTxva, eseebis momzadeba, praqtika, kvleviT eses momzdeba, naSromebis wakiTxva,
sxvisi naSsxvisi naSsxvisi naSsxvisi naSromis kritika, seminaris, saqmiani Sexvedrebis xelmZRvaneloba, romis kritika, seminaris, saqmiani Sexvedrebis xelmZRvaneloba, romis kritika, seminaris, saqmiani Sexvedrebis xelmZRvaneloba, romis kritika, seminaris, saqmiani Sexvedrebis xelmZRvaneloba,
damsaqmebelis monawileobiT erToblivi naSromis modelis an sqemis damsaqmebelis monawileobiT erToblivi naSromis modelis an sqemis damsaqmebelis monawileobiT erToblivi naSromis modelis an sqemis damsaqmebelis monawileobiT erToblivi naSromis modelis an sqemis
momzadeba, moxsenebebis, mcire Sromebis prezentacia.momzadeba, moxsenebebis, mcire Sromebis prezentacia.momzadeba, moxsenebebis, mcire Sromebis prezentacia.momzadeba, moxsenebebis, mcire Sromebis prezentacia.
$3.3 $3.3 $3.3 $3.3 originaluri originaluri originaluri originaluri kompetenciebikompetenciebikompetenciebikompetenciebi
Ddargobriv kompetenciebTan dakavSirebulia originalurioriginalurioriginalurioriginaluri
kompetenciebi.kompetenciebi.kompetenciebi.kompetenciebi. romlebic xels uwyobs studentis dasaqmebisaTvis mzaobis
xarisxis amaRlebas. originaluri kompetenciebi sasurveli da saWiroa
sabazro moTxovnebisaTvis, evropis qveynebis universitetebis studentTa
partnioruli urTierTobebisaTvis kvleviTi saqmianobis warmarTvisaTvis.
wyaroebisa da gamocdilebis Seswavlis safuZvelze cxadi gaxda,
rom originaluri kompetenciebi gvxvdeba sxvadasxva kvalifikaciis
swavlebis safexurebis, dargisa da sferos mixedviT. magaliTad,
,,Tuningis” proeqtis SedegebiT. originaluri kompetenciebi aRwerili
saeqTno saqmis kvalifikaciasTan dakavSirebiT, bakalavriatis doneze.
saintereso originalur kompetenciebs gvTavazobs leuvenis universiteti
saxelwodebiT ,,doqtorantebis kompetenciebis profili” (2010. internet
informacia).
leuvenis universiteti gansakuTrebul yuradRebas uTmobs
doqturanturis kompetenciebisa da unarebis warmatebiT Seswavlas, rac
aucilebelia Semdgomi samecniero karierisaTvis da SromiT bazarze
gasvlisaTvis.
leuvenis universitetis mier doqtorantebisaTvis SeTavazebuli
originaluri kompetenciebi iyofa Semdeg kategoriebad:
• saabonentTaSoriso kavSiri saabonentTaSoriso kavSiri saabonentTaSoriso kavSiri saabonentTaSoriso kavSiri
• inteleqtualuri kompetenciebiinteleqtualuri kompetenciebiinteleqtualuri kompetenciebiinteleqtualuri kompetenciebi
• lideroba da cvlilebebis marTvalideroba da cvlilebebis marTvalideroba da cvlilebebis marTvalideroba da cvlilebebis marTva
78
• konceptualuri azrovnebakonceptualuri azrovnebakonceptualuri azrovnebakonceptualuri azrovneba
• akademiuri da teqnikuri unarebiakademiuri da teqnikuri unarebiakademiuri da teqnikuri unarebiakademiuri da teqnikuri unarebi
a.xutorskoi (2002) socialuri kompetenciebis formulirebisaTvis
gamoyofs Semdeg etapebs:
• yvela saswavlo saganSi kompetenciis gamoyenebis sqema.
• saganSi ierarqiuli sistemis ageba (kompetencis xe).
• sagnobrivi saganmanaTleblo kompetenciaTa daproeqteba
ganaTlebis yvela safexuris vertikalSi.
• saswavlo sagnis doneze safexurebis mixedviT originaluri
kompetenciebis asaxva saganmanaTleblo programebSi,
saxelmZRvaneloebsa da swavlebis meTodikebSi.
originaluri kompetenciebis gansazRvrisaTvis gaTvaliswinebiT
Semdegi faqtorebifaqtorebifaqtorebifaqtorebi:
• kvalifikaciis dasaqmebis are.
• kvalifikaciisadmi sabazro moTxovnebi.
• konkretuli SesaZleblobebis formireba saswavlo sagnis, kursis,
modulis Sinaarsis mixedviT.
• saganTaSorisi kavSiri garkveuli kompetenciebis miRwevisaTvis,
kompleqsuri midgomis ganxorcielebisaTvis.
originaluri kompetenciebis formirebisaTvis saswavlo sagnis,
kursis, modulis SinaarsSi SesarCevia swavleba/swavlis meTodebi,
xerxebi, aqtivobebi.
kvalifikaciis sasurveli donis miRwevisaTvis mniSvnelovani
faqtoria saganTaSorisi kavSiri. igi SeiZleba ganxorcieldes: a) erT
modulSi Semaval sagnebs Soris, da b) sxvadasxva saswavlo sagans Soris.
mxedvelobaSi gvaqvs is garemoeba, rom garkveuli originaluri
kompetenciis miRweva SeiZleba gaTvaliswinebuli iyos sxvadasxva sagnis
SinaarsiT. es kargad Cans kompetenciaTa rukaze. sasurvelia, rom
leqtorebisa da studentebis SeTanxmebiT, silabusSi aisaxos ama Tu im
erTnairi kompetenciis miRwevisadmi swavlebisa da swavlis strategiebi,
meTodebi, formebi.
79
SeviswavleT im kvalifikaciis sabazro moTxovnebi, sadac ucxo ena
meore enaa. sabazro moTxovnebis Seswavla warvmarTeT ramdenime
mimarTulebiT: internetSi ganTavsebuli informaciis analizi (kerZod,
dasaqmebis konkursis masalebi, organizaciis saqmianobis amsaxveli
masalebi _ ras emsaxureba, ra perspeqtiva aqvs), piradi Sexvedrebi
dasaqmebis menejerTan, sazogadoebasTan urTierTobis samsaxurebTan,
dasaqmebulebTan.
Ooriginaluri kompetenciebis SemuSavebisas yuradReba mivapyariT
samecniero karieris zrdisTvis mzaobis problemasac.
wyaroebis da pedagogiuri praqtikis analizis safuZvelze
,,kulturaTa dialogis” originaluri kompetenciebis gansazRvrisaTvis
mizanSewonilad miviCnieT ramdenime kategoria: kategoria: kategoria: kategoria:
• profesiuli RirebulebebTan asocirebuli kompetenciebi.
• profesiuli praqtika da gadawyvetilebebis miReba saqmianobis
procesSi.
• codna da kognituri kompetenciebi kvalifikaciebis uaxlesi
moTxovnebis mixedviT.
• komunikacia normalur da eqstremalur samuSao situaciaSi.
• Llideroba, menejmenti, TanamSromloba.
• pirovnuli, kulturuli da interkulturuli ganviTareba.
kategoriebis mixedviT kolegebTan, studentebTan, dasaqmebis
SesarCevi konkursis warmmarTvelebTan SeTanxmebiT, ganvsazRvreT
,,kulturaTa dialogis” ,,kulturaTa dialogis” ,,kulturaTa dialogis” ,,kulturaTa dialogis” originaluri kompetenciebioriginaluri kompetenciebioriginaluri kompetenciebioriginaluri kompetenciebi....
1.1.1.1. profesiulprofesiulprofesiulprofesiul RirebulebebTanRirebulebebTanRirebulebebTanRirebulebebTan asocirebuliasocirebuliasocirebuliasocirebuli kompetencikompetencikompetencikompetenciebiebiebiebi
• profesiul eTikur-samarTlebriv maregulirebel konteqstSi
arsebuli viTareba, romelic aRiarebs da upasuxebs yoveldRiur
praqtikaSi misaReb eTikur problemebsa da sakiTxebs.
• adamianTa uflebebis, sxvadasxva individisa da jgufis uflebebis
damcveli garemos Seqmna.
• saWiroebis SemTxvevaSi, arsebuli situaciis Secvla wamoWril
saWiroebaTa dasakmayofileblad.
80
• pasuxismgeblobas sakuTari profesiuli ganviTarebasa da swavlaze,
TviTSefasebis gamoyenebas xarisxis gaumjobesebisaTvis.
2.2.2.2. profesiul profesiul profesiul profesiul praqtikasapraqtikasapraqtikasapraqtikasa dadadada saswavlosaswavlosaswavlosaswavlo procesSiprocesSiprocesSiprocesSi gadawyvetilebisgadawyvetilebisgadawyvetilebisgadawyvetilebis
miRebasTanmiRebasTanmiRebasTanmiRebasTan dakavSirebulidakavSirebulidakavSirebulidakavSirebuli kompetenciebikompetenciebikompetenciebikompetenciebi
• fizikuri, socialuri, kulturuli, fsiqologiuri, sulieri garemos
mniSvnelobis gaTvaliswineba da Sesabamisi reagireba.
• keTili urTierTobis damyareba sazogadoebriv da arasamTavrobo
organizaciebTan.
• informaciebis, monacemebis Sefaseba, analizi dasabuTebuli
gadawyvetilebis miRebisaTvis.
3.3.3.3. codna da kognituri kompetencodna da kognituri kompetencodna da kognituri kompetencodna da kognituri kompetenciebi kvalifikaciis uaxlesi ciebi kvalifikaciis uaxlesi ciebi kvalifikaciis uaxlesi ciebi kvalifikaciis uaxlesi
moTxovnebis mixedviTmoTxovnebis mixedviTmoTxovnebis mixedviTmoTxovnebis mixedviT
SeuZlia relevanturi Teoriuli codnis gamoyeneba profesiul
praqtikaSi da sakamaTo situaciebSi.
• uaxlesi teqnologiebis codnis praqtikaSi gamoyeneba.
• kvlevis principebis praqtikaSi gamoyeneba.
• Sedegze orientirebuli Sefasebis mravalferovani meTodebis
gamoyeneba.
4.4.4.4. komunikacia normalur da eqstremalur samuSao situaciaSikomunikacia normalur da eqstremalur samuSao situaciaSikomunikacia normalur da eqstremalur samuSao situaciaSikomunikacia normalur da eqstremalur samuSao situaciaSi
• komunikacia (teqnologiebis gamoyenebis CaTvliT).
• xelSewyoba imisa, rom ucxo kulturis adamianebma gamoxaton
TavianTi azrebi, varaudebi, survilebi, SiSebi da gasces maT
Sesabamisi pasuxebi.
• perspeqtivis Sefaseba da araswori mopyrobis Tavidan acileba.
• komunikaciis teqnikis gamoyeneba Tavisi gundis keTildReobis
gaumjobesebisa da warmatebis misaRwevad: konsultireba, problemuri
qcevis gansazRvra da marTva;
• SfoTis, stresis, depresiis amocnoba, emociuri mxardaWeris aRmoCena
da konsultaciisa da sxva saxis Carevis saWiroebis amocnoba.
81
• angariSis, dokumentebisa da sxva masalebis akuratuli miwodeba
Sesabamisi teqnologiebis gamoyenebiT.
5. 5. 5. 5. liderobaliderobaliderobalideroba,,,, menejmentmenejmentmenejmentmenejmentiiii,,,, SefasebisSefasebisSefasebisSefasebis kompetenciebikompetenciebikompetenciebikompetenciebi
•••• gacnobiereba imisa, rom warmateba miiRweva yvela resursisa da
qmedebis kombinaciiT.
• jgufis gaZRola da koordinireba.
• swavlebis xarisxis standartis miRwevisaTvis prioritetebis
gamoyeneba da drois efeqturi menejmenti.
• riskis Sefaseba da samuSao garemoSi usafrTxoebis dacva
• Sefasebis kriteriumebis gamoyeneba xarisxis standartis
miRwevisaTvis.
• TanamSromlebis ganaTleba, zedamxedveloba da mxardaWera.
• resursebis efeqturad gamoyeneba.
6.6.6.6. ,,,,,,,,kulturaTakulturaTakulturaTakulturaTa dialogisdialogisdialogisdialogis”””” swavlebswavlebswavlebswavlebiTiTiTiT studentisstudentisstudentisstudentis pirovnpirovnpirovnpirovnuliuliuliuli, , , ,
kulturulikulturulikulturulikulturuli dadadada interkulturuliinterkulturuliinterkulturuliinterkulturuli ganviTarebganviTarebganviTarebganviTarebaaaa
• SemoqmedebiTi unarebis gansaviTarebeli davalebebis SeTavseba.
• kritikuli azrovnebis ganviTareba.
• socialur-kulturuli da kulturuli TvalsazrisiT mdidari
resursebis moZieba da maTze dafuZnebiT interesis gamomwvevi
aqtivobis SerCeva.
• ucxour da mSobliur sociokulturul samyaros Soris paralelis
gavlebisaTvis Sesaferi masalebis moZieba, daxarisxeba, gamoyeneba.
originalur kompetenciaTa gansazRvra erTi mxarea, meore
aranakleb mniSvnelovani mxarea vin aswavlis da miaCnia Tu ara saWirod
misi swavleba. am problemam ganapiroba kvlevis Semdgomi nabiji:
,,kulturaTa dialogis” originaluri kompetenciebis mimarT
maswavlebelTa damokidebulebis xarisxis dadgena.
kvleviskvleviskvleviskvlevis mizmizmizmizaaaanininini:::: ,,kulturaTa dialogis” swavlebiT misaRwevi
originaluri kompetenciebis gamoyenebis msurvel maswavlebelTa
gamovlena.
82
kvleviskvleviskvleviskvlevis samiznesamiznesamiznesamizne jgufijgufijgufijgufi: umaRlesi skolis ucxo enis (40)
maswavleblebi.
kkkkvlevisvlevisvlevisvlevis meTodebi:meTodebi:meTodebi:meTodebi: kvleviTi seminari, (klasteruli dizaini,
mravaldoniani modeli, SedarebiTi analizi).
kvlevis procedura: kvlevis procedura: kvlevis procedura: kvlevis procedura: maswavleblebs kvleviT seminarze gaecno
originaluri kompetenciebis jgufebi, maT unda gamoexataT TavianTi
damokidebuleba CamonaTvalis mimarT da aReniSnaT maTTvis misaRebi
jgufebi upiratesobis miniWebiT.
I varianti - klasteruli dizaini. respodentebi ar iyvnen
erTmaneTisagan mkacrad damoukidebelni. mikerZoeba ar gamovlenila.
II varianti - mravaldoniani modeli. respodentebi iyvnen
damoukidebelni. SerCeva moxda miznobrivad, anu specialobis mixedviT (erT
specialobaze momuSave maswavleblebi gaerTiandnen erT jgufSi).
klasteruli dizainisa da mravaldoniani modelis monacemTa Sedegebi
gaanalizda SedarebiTi analiziT.
kvlevis Sedegebi:kvlevis Sedegebi:kvlevis Sedegebi:kvlevis Sedegebi: maswavlebelTa 87%-ma kompetenciaTa CamonaTvalis
mimarT gamoxata dadebiTi damokidebuleba.
yvelaze maRali (21%) monacemi moipova ,,codna da kognitiuri
kvalifikaciis uaxlesi moTxovnebis” jgufis kompetenciebma.
19% moagrova liderobis, menejmentisa da Sefasebis kompetenciebma.
profesiul RirebulebebTan asocirebulma kompetenciebma - 18%.
profesiul praqtikasa da saswavlo procesSi gadawyvetilebis
miRebasTan dakavSirebulma kompetenciebma - 17%.
studentis pirovnuli, kulturuli da interkulturuli
ganviTarebis uzrunvelyofis kompetenciebma - 16%.
komunikacia normalur da eqstremalur samuSao situaciaSi- 14%.
kvlevis Sedegebis Sejameba CavatareT kvlevaSi monawile pedagogTa
TandaswrebiT. Kkvlevis Sedegebi cxadyofs, rom umaRlesi skolis
maswavlebelTa umetesobas 86% aqvT ,,kulturaTa dialogis” swavlebiT
misaRwevi kompetenciebis gamoyenebis survili. (aRsaniSnavia, rom kvlevis
Sedegebis gacnobis Semdeg TavSekavebulTa raodenobidanac gamoiTqva
survili gadaxedon TavianT pozicias.)
83
kvleviTi seminaris monawileTa mier gaziarebul iqna Cvens mier
SeTavazebuli rekomendaciebi: originaluri kompetenciebis gansazRvris
aucilebloba ganpirobebulia saswavlo sagnis miznebisa da amocanebis
specifikurobiT da gamomdinareobs sabazro moTxovnebidan.O
originaluri kompetenciebis gansazRvrisaTvis sasurvelia gamoiyos
jgufebi an kategoriebi, rac ufro cxadsa da mizanmimarTuls gaxdis
kompetenciebis CamonaTvals.Ooriginaluri kompetenciebis gansazRvraSi
studentTa monawileoba amaRlebs kompetenciaTa SerCevis sandoobas.
zogadi, dargobrivi, originaluri kompetenciebis gansazRvriT
konkretuli da cxadi xdeba saswavlo kursis/modulis ,,kulturaTa
dialogis” wvlili saganmanaTleblo programiT gaTvaliswinebuli
Sedegebis miRwevaSi.
amrigad, ucxouri enis, rogorc meore enis, swavleba/swavlis
mimarTulebis ,,kulturaTa dialogis” saswavlo kursis an modulis
formiT saganmanaTleblo programaSi asaxva xels Seuwyobs programis
mniSvnelobis amaRlebas, inteleqtualuri monapovris gaumjobesebas,
mobilobis xarisxis amaRlebas. kavSirs zogad saSualo ganaTlebasTan,
ganapirobebs dasaqmebisaTvis mzaobis xarisxis amaRlebas.
saswavlo kursi/moduli _ ,,kulturaTa dialogi” mimzidvelobis
Tavsebadobisa da SesadarobisaTvis, ganaTlebis erTiani evropuli
sivrcis SeqmnisaTvis miRebuli rekomendaciebis, CarCo proeqtebis
Sedegebis Sesabamisad, misaRwevi kompetenciebis ganisazRvra, swavlebis,
swavlis, Sefasebis organizaciis formebi, meTodebi, gaaZlierebs da ukeT
warmoaCens kursis/modulis wvlils saganmanaTleblo programiT
gaTvaliswinebuli Sedegebis miRwevaSi. igi agreTve asaxvas poulobs
iseT formaSi, rogoricaa ,,sainformacio paketi”, ,,kursis katalogi,”
sadac rekomendebulia TiToeuli kursis erTeulisaTvis swavlis
Sedegebisa da kompetenciebis aRwera.
84
Tavi Tavi Tavi Tavi meoremeoremeoremeore
,,kulturaTa dialogis” ,,kulturaTa dialogis” ,,kulturaTa dialogis” ,,kulturaTa dialogis” saswavlo procesis marTvasaswavlo procesis marTvasaswavlo procesis marTvasaswavlo procesis marTva da da da da
studentis mier miRweuli Sedegebis Sefasebastudentis mier miRweuli Sedegebis Sefasebastudentis mier miRweuli Sedegebis Sefasebastudentis mier miRweuli Sedegebis Sefaseba
§1. swavleba/swavlis §1. swavleba/swavlis §1. swavleba/swavlis §1. swavleba/swavlis sakiTxisaTvissakiTxisaTvissakiTxisaTvissakiTxisaTvis
kompetenciebze dafuZnebuli saganmanaTleblo programebis
ganxorcieleba saswavlo procesis marTvis axal midgomebs moiTxovs. am
mimarTulebiT evropis universitetTa xelmZRvanelebis mier miRebuli
londonis komunike (2007) did mniSvnelobas aniWebda sasargeblo
gamocdilebis gaziarebasa da sainovacio saqmianobaSi erTiani xedvis
Camoyalibebas. amasTan migvaCnia, rom sasurveli Sedegebis miRwevis erT-
erTi piroba tradiciulisa da inovaciuris Sexamebaa.
gaCnda mniSvnelovani problema, Tu ra unda icodes studentma, risi
Sesrulebis SesZlebloba aqvs drois garkveul periodSi da ras
sTavazobs Sesaswavlad maswavlebeli. ganasxvaveben or midgomas: roca
maswavlebelma icis, Tu ra unda iswavlos studentma misi kursis
farglebSi (maswavlebelze orientirebuli midgoma) da raa saWiro
studentis mier kvalifikaciis kompetenciebis miRwevisaTvis (studentze
orientirebuli midgoma).
warsuls Cabarda e.w. ,,daxrili Tavebis” saswavlo procesi, roca
maswavlebeli da studenti Tavdaxrili kiTxulobdnen da werdnen
saleqcio masalas. Tavi iCina meore ukiduresobam _ universitetis Sida
qselSi ganTavsebuli saleqcio masala, romelic ar mdidrdeba
studentis an leqtoris moyvanili magaliTebiT. mimdinareobs ukeTesi
gzebis Zieba.
umaRlesi skolis maswavlebelTaTvis swavlebisa da swavlis axali
midgomebis gacnobierebaSi gansakuTrebulia asociaciis ,,kritikuli
azrovneba wera kiTxvisaTvis” _ roli. am mimarTebiT Catarebul
treningebze marto baTumis SoTa rusTavelis saxelobis universitetSi
(2003-2005) ocze met maswavlebels mieca saTanado sertifikati.
gamoica bevri sayuradRebo meToduri naSromi: (,,strategiebi
sxvadasxva saganSi” Carlz Templi (2002), ,,realuri saswavlo meTodebi”
85
marlen di leferi (2004), ,,inglisuri enis swavlebis meTodikebis
saxelmZRvanelo” (britaneTis sabWo (2008)), romlebic swavlebisa da
swavlis axali midgomebis mravalferovani arCevanis saSualebas iZleva.
,,kulturaTa dialogis” saswavlo procesis marTvis axali
midgomebis SerCevisaTvis ZiriTadad miviCnieT kreditebis transferisa da
dagrovebis sistemiT gaTvaliswinebuli swavlebis formebi: leqcia, swavlebis formebi: leqcia, swavlebis formebi: leqcia, swavlebis formebi: leqcia,
seminari, kvleviTi seminari, savarjiSo kursi, laboratoriuli samuSao, seminari, kvleviTi seminari, savarjiSo kursi, laboratoriuli samuSao, seminari, kvleviTi seminari, savarjiSo kursi, laboratoriuli samuSao, seminari, kvleviTi seminari, savarjiSo kursi, laboratoriuli samuSao,
swavla meTvalyureobiT, wvrTna, damoukidebeli mecadineoba, swavla meTvalyureobiT, wvrTna, damoukidebeli mecadineoba, swavla meTvalyureobiT, wvrTna, damoukidebeli mecadineoba, swavla meTvalyureobiT, wvrTna, damoukidebeli mecadineoba,
internatinternatinternatinternatura, dasaqmeba an ,,moRvaweobis are”, savura, dasaqmeba an ,,moRvaweobis are”, savura, dasaqmeba an ,,moRvaweobis are”, savura, dasaqmeba an ,,moRvaweobis are”, saveeeelelelele praqtika, proeqtebze praqtika, proeqtebze praqtika, proeqtebze praqtika, proeqtebze
muSaoba da a.S.muSaoba da a.S.muSaoba da a.S.muSaoba da a.S.
internet wyaroebis gamoyenebiT SeviswavleT evropis qveynebis
universitetebis: deusto (espaneTi), groningenis (niderlandebi), koimbras
(portugalia), helsinkis, banska botricas (safrangeTi), semelvaisis
(ungreTi) swavleba/swavlaSi siaxleebis gamoyenebis gamocdileba.
analizis safuZvelze SevarCieT swavleba/swavlis organizaciis is swavleba/swavlis organizaciis is swavleba/swavlis organizaciis is swavleba/swavlis organizaciis is
formebi, formebi, formebi, formebi, romelTa gamoyeneba ganapirobebs sasurveli Sedegebis miRwevas:
• leqciebi –informaciuli, aqtiuri.
• tutoriali (garkveul sakiTxTan dakavSirebuli interaqtiuli
swavleba)
• mimarTuli swavleba (momzadebuli samuSao mocemul sakiTxze)
• saswavlo saxelmZRvaneloTi swavleba (struqturirebuli
Teoriuli davalebebi weriT formatSi)
• vizitebi (institutebis, departamentebis)
• problemaze orientirebuli swavleba
• virtualuri swavleba
• kvlevaze dafuZnebuli swavleba
• interprofesiuli swavla (ori an meti profesiuli disciplinis
erTdroulad Seswavla)
• eleqtronuli swavleba
• vorkSofi
• distanciuri swavleba
• sainformacio an vebteqnologiebze dayrdnobiT swavla
86
• zedamxedvelobiT swavleba
• video-audiofirebiT swavleba
• specialuri swavleba_proeqtebi.
mravalferovani gamocdilebidan arCevani saswavlo kursis/modulis
formasa da saswavlo mizanzea damokidebuli.
piradi gamocdilebiT Semowmebis safuZvelze ,,kulturaTa dialogi”
swavleba/swavlisaTvis prioriteti mivaniWeT saswavlo procesis
organizaciis iseT formebs, rogoricaa
aqtiuri leqcia,aqtiuri leqcia,aqtiuri leqcia,aqtiuri leqcia, romelic studentebTan TanamSromlobisa da maTi
leqciaSi CarTulobis pirobebs qmnis. leqciis warmarTvis proceduraSi
gaTvaliswinebulia leqciis misaRwevi miznis Sesabamisi aqtivobebis
dagegmva, drois ganawileba minileqciis, leqtoris komentarsa da
studentTa CarTulobisaTvis, resursebis SeqmnaSi studentTa
monawileoba.
aqtiuri leqciis dagegmvisaTvis xelSemwyobi aRmoCnda 3 _ faziani
modeli (Carlz Templi 2002). I I I I _ _ _ _ faza faza faza faza gamowveva (provocireba)gamowveva (provocireba)gamowveva (provocireba)gamowveva (provocireba)
(students fiqrisa da SekiTxvebisaTvis ganawyobs, ixsenebs mocemul
TemasTan dakavSirebul codnas, svams kiTxvebs, saxavs sakuTar saswavlo
miznebs). II faza II faza II faza II faza _ Sinaarsis realizeba_ Sinaarsis realizeba_ Sinaarsis realizeba_ Sinaarsis realizeba (studenti cdilobs axali
masalis gagebas, erTveba leqciis msvlelobaSi). III fazaIII fazaIII fazaIII faza ____ refleqsiarefleqsiarefleqsiarefleqsia
(axal ideebze fiqri, ukve SeZenili codnis Sefaseba, Sejameba,
interpretireba, msjeloba, analizi).
aqve aRvniSnavT, rom disertantis piradi gamocdileba
mimdinareobda patara auditoriasTan (20-40 studenti). praqtikaSi leqcia
SeiZleba Catardes asi studentisaTvis. aseTi viTareba Cvens SemTxvevaSi
gaTvaliswinebuli ar yofila.
seminariseminariseminariseminari gamoviyeneT ZiriTadi pirobebis Sesaxeb momzadebuli
masalebis prezentaciebisaTvis, zepiri gamosvlebis oponirebis,
internetresursebis moZiebisa da daxarisxebisaTvis, sxva universitetis
studentebTan partnioruli urTierTobisaTvis, riTac seminari
studentTa damoukidebeli muSaobis Sedegebis warmoCenis kargi
saSualeba gaxda.
87
efeqtiani gamodga seminarze leqtoris mier prezentaciis Catareba.
studentebi xalisiT monawileobdnen SekiTxvebis dasmaSi, sadiskusio
problemis gansazRvrasa da SefasebaSi.
studentis SemoqmedebiTi SesaZleblobebis gamovlenis kargi
saSualebaa proeqtebis prezentaciaproeqtebis prezentaciaproeqtebis prezentaciaproeqtebis prezentacia
saswavlo vizitebisaswavlo vizitebisaswavlo vizitebisaswavlo vizitebi gamoviyeneT specifikuri kompetenciebis
amaRlebis, dasaqmebis sferos garemos ukeT warmodgenisaTvis. aq ori
mimarTuleba davnergeT: a) studenti specialuri davalebiT TiTon an
jgufTan erTad awyobs vizits, an b) damsaqmebelTan SeTanxmebiT,
saswavlo procesi mimdinareobs vizitis adgilze.
aRniSnulma formam xeli Seuwyo saWiroebis SemTxvevaSi leqciis
procesSive Seqmniliyo ,,dasaqmebis adgilis” imitacia, ramac ganapiroba
saswavlo miznis miRwevis interesisa da motivaciis amaRleba.
praqtikuli swavlebis ganxorcielebisaTvis dadebiTi Sedegi
mogvca iseTma formam, rogoricaa vorkSofi.vorkSofi.vorkSofi.vorkSofi. mravalferovani meTodebis,
strategiebis, resursebis gamoyenebiT, studentebma individualurad,
wyvilebSi an jgufebSi muSaobiT moamzades angariSebi, zepiri da
werilobiTi prezentaciebi, pedagogiur eseebi, gamarTes debatebi.
tutoriali tutoriali tutoriali tutoriali gansakuTrebiT sasargeblo aRmoCnda modulSi Semaval
sxva saganTan erToblivi integrirebuli saswavlo procesis
marTvisaTvis. gaCnda leqciis msvlelobaSi wamoWril sakiTxebze
msjelobis, erT saganSi miRebuli codnis meore saganSi gamoyenebis
SesaZlebloba. students Seeqmna sasurveli pirobebi TviTgamoxatvisa da
zogadi kompetenciebis ganviTarebisaTvis.
praqtikuli kursipraqtikuli kursipraqtikuli kursipraqtikuli kursi ucxouri enis swavlebaSi gavrcelebuli formaa.
interesis gazrda gamoiwvia realuri savarjiSoebis simulaciam,
savarjiSoebis studentTa mier Sedgenam da eleqtronul qselSi
ganTavsebam.
Tanamedrove saswavlo procesisaTvis damaxasiaTebelia swavlebisa swavlebisa swavlebisa swavlebisa
dadadada swavlis procesisswavlis procesisswavlis procesisswavlis procesis gamijvna. swavlis swavla ganixileba, rogorc
axali midgoma ganaTlebis xarisxis amaRlebisaTvis. gavicnoT zogierTi
ganmarteba:
88
swavla aris Sroma da unda darCes Sromad (k.uSinski.1986), swavla - es
aris Sroma codnis, unarisa da Cvevebis aTvisebisaTvis (m. esipovi,
,,didaqtikis safuZvlebi” 1967)).
swavla aris Sroma... iseTi saqmianoba, romelic qmnis garkveul
Rirebulebas an momzadeba aseTi Rirebulebis Sesaqmnelad (a.gobroniZe,1965
,,ganaTleba”).
swavla miiCneva procesad, romlis drosac viZenT, viyenebT da
vafarTovebT unar-Cvevebs, ganwyoba-damokidebulebas, codnasa da
koncefciebs… swavla aris, erTi mxriv, SemecnebiTi procesi, meore mxriv,
socialurad Sedegiani procesi.
warmatebuli swavlis Sedegad gvemateba rwmena da siamovneba
miRweulis gamo. marcxis SegrZneba ki iwvevs dabal TviTSefasebas, apaTias,
Tavidan aridebis mcdelobas da agresias (endriu polardi, 1997).
swavla... aris refleqturi aqtivoba, romelic SesaZleblobas
aZlevs moswavles, yuradReba miapyros warsul gamocdilebas da gaigos
da Seafasos awmyo, raTa ukeT dagegmos momavali qmedebebi da miiRos
axali codna (jon eboti, 2000).
namdvil swavlas gulis dadeba sWirdeba. swavlis procesSi Cven
vayalibebT sakuTar Tavs. swavlis procesSi Cven viZenT imis gakeTebis unars,
rac adre ar SegveZlo. swavlis procesSi Cven SevimecnebT samyaros da Cvens
damokidebulebas mis mimarT. swavlis procesi gviRrmavebs axlis Seqmnis
niWs da gvaZlevs Zalas CaverToT cxovrebaSi. CvenSi arsebobs aseTi swavlis
survili (piter senJi,1999).
swavla adamianis damoukidebeli qcevis erT-erTi formaa, romelsac
specifikuri sagani da misi Sesatyvisi specifikuri motivic aqvs, -miiCnevda
dimitri uznaZe (1956) da aRniSnavda, rom rodesac subieqti raime
moTxovnilebis dasakmayofileblad ki ar mimarTavs ama Tu im aqtivobas,
aramed mxolod imitom, rom am aqtivobas daeuflos, misi ukeT Sesruleba
SesZlos, maSin Cven ar vambobT: subieqti swavlobso am aqtivobas. swavla am
89
SemTxvevaSi damoukidebeli, Tavisufali qcevis formad iqceva. namdvil
swavlasTan am SemTxvevaSi gvaqvs saqme.
swavlisswavlisswavlisswavlis funqcifunqcifunqcifunqcia moicavsa moicavsa moicavsa moicavs SemdegSemdegSemdegSemdeg cnebebscnebebscnebebscnebebs::::
• codna _ faqtebis, movlenebis, Teoriebis codna.
• Cveva-unari - proceduruli codna, anu codna imisa, Tu ra gaakeTo,
rogor gaakeTo, sad da rogor gamoiyeno konkretuli codna.
• kvleva - adamianis Zalisxmeva, mimarTuli amocanis amoxsnisaken,
situaciis Sefasebis, miznebis Camoyalibebis da maTi gadaWris
aqtivobisaTvis mzaobasaken.
swavla adamianis unarebis erT-erTi urTulesi aspeqtia. igi
gulisxmobs saswavlo situaciaSi iseT arCevans, romelic individis
SexedulebiT saerTo da nawilobrivi miznebis miRwevisaTvis aucilebelia.
e.i. pirovnebas, romelic iswrafvis ganaxorcielos romeliRac moqmedeba,
unda undodes ara marto moqmedebis saTanado sistemis arCeva, aramed unda
SeeZlos kidec Sesabamisi qmedebis Sesruleba. es ki miiRweva swavlis
swavliT.
swavla qcevaa, amdenad, sxva qcevaTa msgavsad, SesaZlebelia am qcevis
daufleba anu swavlis swavla. (n. baramiZe 1996).
swavlis swavla niSnavs Tanamedrove pirobebSi mecnieruli da
politikuri informacii uxv nakadSi saWiro axali codnis
damoukideblad SeZenis unars (i.bibileiSvili 2008).
aRsaniSnavia, rom swavlis swavlis aucileblobis problema gasuli
saukunis 80-iani wlebidan gaxda aqtualuri. saWiro gaxda pirovneba
daufleboda im unar-Cvevebs, romelTa meSveobiTac igi damoukideblad
SeiZenda axal codnas, SeZlebda Zveli codnis axal situaciaSi gamoyenebas.
am mimarTulebiT iqmneboda Sromebi, gamokvlevebi. davasaxelebT
gamokvlevas ,,mecnieruli meTodebis CarTva ganaTlebis SinaarsSi” (c.
megrelaZe, 1983), romelic asabuTebda moswavlis mier saswavlo procesSi
mecnieruli meTodebis gamoyenebis dauflebis efeqturobas; ,,swavlis
xarisxis amaRleba jgufuri muSaobis dros”( v. tarantei 1983) da sxva.
90
swavlis swavla individis akademiuri da pirovnuli ganviTarebis
erT-erTi wamyvani fenomenia. igi avlens individis ara marto saazrovno
unarebs, aramed imasac iTvaliswinebs, ramdenad iRebs igi akademiur
davalebebs da rogor iyenebs Tavis saazrovno SesaZleblobebs maT
Sesasruleblad.
swavlis swavlas transferul kompetenciad Tvlis mecnieri,
fsiqologi klaferi ((((2000).... igi swavlis swavlas ukavSirebs ara marto
erTi, aramed sxvadasxva sagnis specifikur unar-Cvevebs.
yuradRebas ipyrobs neskauzenis ( 1987) mosazreba, romelic ayalibebs
motivaciis da nebelobis sistemur Teoriul models, romlis mixedviT,
pirovneba swavlis swavlis gadawyvetilebis miRebamde, afasebs imas, Tu
ramdenad sasurvelia misTvis esa Tu is mizani da ramdenad realuria misi
ganxorcielebis SesaZleblobebi.
swavlis swavlis ganxorcielebaSi mniSvnelovania socialur-
moraluri sfero: urTierToba mSoblebTan, maswavleblebTan da
TanatolebTan, socialuri miznebis urTierTqmedeba akademiur miznebTan.
mecnier-fsiqologebi (bandura (1997), baumrindi (1996), venceli (1996),
higginsi (1990), klaferi (2000)) Tvlian, rom swavlis swavlis procesi
kognitur mxareebze fokusirdeba.
swavlis swavlis procesi gulisxmobs adamianis mier sakuTari
swavlis marTvas, romelic moicavs swavlis dagegmvas, Sefasebas, da mudmiv
monitorings.
swavlis swavlas aqvs ori komponenti: gonebrivi da emociuri.
gonebrivi komponenti moicavs or sferos: swavlis moqmedebebi, azrovnebis
moqmedebebi. swavlis moqmedebebis ZiriTadi komponentia swavlis marTvis
unar-Cvevebis ganviTareba, kerZod, swavlis operaciebisa da Cvevebis
daufleba (informaciis damaxsovreba) da maTi gamoyeneba. azrovnebis
moqmedebis ZiriTadi komponentebi moicavs logikur azrovnebas, problemis
gadawyvetas, sakuTari swavlis procesis gacnobierebas da gamoyenebas.
91
emociuri komponenti gulisxmobs pirovnebis mier sakuTari emociebis
marTvas, anu TviTregulacias. igi gulisxmobs: Secdomis danaxvisa da
gamosworebis unarebs, ucnobi viTarebisadmi Seguebas, warmatebis imeds.
swavlis swavlis unar-Cvevis Sefaseba moicavs ara mxolod pirovnebis
saazrovno unar-Cvevebs, aramed iTvaliswinebs imasac, Tu ramdenad iRebs igi
akademiur davalebas da rogor iyenebs Tavis unar-Cvevebs mis gadasaWrelad.
Tanamedrove swavlis swavlas metakogniciasac (perkinsi 2007) uwodeben.
metakognicia gulisxmobs pirovnebad Camoyalibebis procesis dakavSirebas
sxvadasxva saswavlo situaciisa da moTxovnebis Sesabamis qcevasTan. igi
orientirebulia saswavlo disciplinaze, miznebze, amocanis gacnobierebis
xarisxze, mudmiv TviTkontrolze.
swavlis swavla saWiroebs dagegmvasa da Sesabamisi teqnologiebis
flobas. (i. basilaZe 2006, i. bibileiSvili 2009, l. TavdgiriZe 2007, c.
megrelaZe 2009).
umaRles skolaSi swavlis dagegmva swavlebasTan erTad moisazreba.
maswavleblis mier gasaTvaliswinebelia Semdegi:
• kursis mTavari mizanis, amocanebis, Sedegebis, Sesatyvisoba
programis ZiriTad mizanTan, amocanebTan da SedegebTan.
• saswavlo kursSi gansaxilveli problemebi ramdenad poulobs
asaxvas dRevandel samyaroSi, ra mniSvneloba aqvs mis Seswavlas
specialistisaTvis.
• rogor gamoiyeneben studentebi kursis gavlis Sedegad miRebul
codnasa da unar-Cvevebs praqtikuli muSaobis procesSi, anu romel
sferoSi da sad SeuZliaT sazogadoebisaTvis sasargeblo
saqmianobis ganxorcieleba.
• vis SeuZlia daexmaros, warmarTos da gaakontrolos maTi
saqmianoba.
• ra saxis swavleba dasWirdebaT profesiuli kvalifikaciis
Semdgomi amaRlebisaTvis.
92
• rogor SeZleben studentebi TavianTi saqmianobis kursis miznebTan
da amocanebTan SesabamisobaSi moyvanas da sasurveli kompetenciis
donis miRwevas.
• rogor Sefasdeba studentis saqmianoba.
• studentis winaSe gafarToebuli kvlevis perspeqtivis dasaxva.
iseTi problemebis SerCeva, romlis gadawyveta sasurveli da
sasargebloa. SesaZlebloba _ studentma gaiaros etapebi: referati,
moxseneba, sabakalavro naSromi, samagistro naSromi, sadoqtoro
disertacia.
• studentis mier samecniero-kvleviTi muSaobis meTodebis gacnoba,
maTi SerCeva da gamoyeneba.
ECTS sistema gvTavazobs swavlis iseT formebs, rogoricaa sistema gvTavazobs swavlis iseT formebs, rogoricaa sistema gvTavazobs swavlis iseT formebs, rogoricaa sistema gvTavazobs swavlis iseT formebs, rogoricaa
naSromebis, statiebis, wignebis kiTxva, wyaroebis analizi, dialogi, naSromebis, statiebis, wignebis kiTxva, wyaroebis analizi, dialogi, naSromebis, statiebis, wignebis kiTxva, wyaroebis analizi, dialogi, naSromebis, statiebis, wignebis kiTxva, wyaroebis analizi, dialogi,
diskusiuri specifikuri davalebebis Sesruleba, prezentacia, diskusiuri specifikuri davalebebis Sesruleba, prezentacia, diskusiuri specifikuri davalebebis Sesruleba, prezentacia, diskusiuri specifikuri davalebebis Sesruleba, prezentacia,
TavTavTavTaviiiissssufali wera, mcire moculobis referatebis an statiis dawera, ufali wera, mcire moculobis referatebis an statiis dawera, ufali wera, mcire moculobis referatebis an statiis dawera, ufali wera, mcire moculobis referatebis an statiis dawera,
angariSis Sedgena, saWiro masalis moZieba biblioTekaSi an eleqtronul angariSis Sedgena, saWiro masalis moZieba biblioTekaSi an eleqtronul angariSis Sedgena, saWiro masalis moZieba biblioTekaSi an eleqtronul angariSis Sedgena, saWiro masalis moZieba biblioTekaSi an eleqtronul
formatSi.formatSi.formatSi.formatSi.
rogorc aRvniSneT, swavlebisa da swavlis meTodebis (strategiebi,
zogierT literaturaSi gamoyenebulia termini ,,instrumenti”) farTo da
mravalferovani arCevania, romelTa gamoyeneba saswavlo procesis
sxvadasxva fazaSia SesaZlebeli, Tumca mkveTri zRvari ar arsebobs.
davasaxelebT zogierTs: fokusirebuli SekiTxvebi, fokusirebuli SekiTxvebi, fokusirebuli SekiTxvebi, fokusirebuli SekiTxvebi, gonebrivi ieriSigonebrivi ieriSigonebrivi ieriSigonebrivi ieriSi,,,,
mozaika Imozaika Imozaika Imozaika I, , , , klasteri (ablabuda)klasteri (ablabuda)klasteri (ablabuda)klasteri (ablabuda),,,, molodinis memolodinis memolodinis memolodinis meTodiTodiTodiTodi,,,, grafgrafgrafgrafiiiikuli kuli kuli kuli
organizatorebiorganizatorebiorganizatorebiorganizatorebi,,,, ormxrivi Canaweris dRiuriormxrivi Canaweris dRiuriormxrivi Canaweris dRiuriormxrivi Canaweris dRiuri,,,, problemuri kiTxvaproblemuri kiTxvaproblemuri kiTxvaproblemuri kiTxva,,,,
terminebi winaswarterminebi winaswarterminebi winaswarterminebi winaswar,,,, urTierTurTierTurTierTurTierTswavlebaswavlebaswavlebaswavleba, , , , aTwuTiani esseaTwuTiani esseaTwuTiani esseaTwuTiani esse, , , , rolebiTrolebiTrolebiTrolebiT TamaSi., TamaSi., TamaSi., TamaSi.,
iswavle realoba jgufSi, daexmare students azri gamoTqvas, drama iswavle realoba jgufSi, daexmare students azri gamoTqvas, drama iswavle realoba jgufSi, daexmare students azri gamoTqvas, drama iswavle realoba jgufSi, daexmare students azri gamoTqvas, drama
auditoriaSi, momiyevi ambavi, gaakeTe Sen TvauditoriaSi, momiyevi ambavi, gaakeTe Sen TvauditoriaSi, momiyevi ambavi, gaakeTe Sen TvauditoriaSi, momiyevi ambavi, gaakeTe Sen TviTon.iTon.iTon.iTon.
swavlis meTodebi (strategiebi) exmareba students proceduruli
codnis gaRrmavebaSi. igi ganapirobebs Zalisxmevis mobilizebas amocanis
amoxsnisaken, situaciis Sefasebis, miznebis Camoyalibebasa da maTi
gadaWris moqmedebisaTvis mzaobas. saSualebas aZlevs students
gamoiyenos miRebuli gamocdileba, gaigos da Seafasos, ras iTxovs awmyo
93
viTareba, ukeT dagegmos momavali qmedebebi da miiRos axali. amasTan,
agvareben saswavlo procesSi wamoWril problemebs: drois ukmarisoba,
moumzadebloba, aqtivobis arapraqtikuloba, ganwyobis uqonloba, Temis
sirTule da sxva. magaliTad: kreatulobis ideis ganviTarebis meTodis
gamoyeneba saSualebas iZleva saswavlo masalis ukeTes gagebisaTvis
Seiqmnas kreatuli idea, romelic xels Seuwyobs gagebas, araswori azris
Secvlas, Seqmnis axali ideis winapirobas, wyvilebsa da jgufebSi
muSaobisaTvis efeqtur pirobebs.
,,blumis taqsonomia” (blumi 1956) (codna, gageba, gamoyeneba,
analizi, sinTezi, Sefaseba). rolebiT TamaSi, diskusia, ideebis zepri
gacvla simulacia (ararealuri situaciebi), debatebi (ideebis wardgena
da dacva), didaqtikuri da profesiuli TamaSebi.
studentebsa da maswavleblebs saSualeba aqvT gaecnon
swavleba/swavlis axal formebis teqnologiuri sakomunikacio qselebis
gamoyenebiT. Tanamedrove eleqtronuli swavlebis menejmenti (sistemebi),
rogorc wesi, iyeneben iseT specialur saSualebebs, rogoricaa
virtualuri saswavlo garemo (magaliTad Web CT, Blackboard), pirdapiri
veblinkebi umaRles skolaSi swavlebis aqtiuri meTodebis Sesaxeb da
sxva.
ramdenadac Cveni kvlevis sferoa ucxouri ena, rogorc meore ena,
romelic moicavs sxvadasxva kvalifikacias, swavlebisa da swavlis
formebis meTodebis SerCevisas mniSvnelovani amocana gaxda im
gamocdilebis Seswavla, romliTac swavleba/swavlis meTodebis
gamoyenebiT miRweul iqna kvalifikaciiT gaTvaliswinebuli
kompetenciebi. am mimarTebiT yvelaze sandod miviCnieT proeqt ,,Tuningis”
(2005) mier mxardaWerili gamocdileba, romelic aRiarebulia evropis
universitetebis mier.
amgvari midgomis motivia, rom SegverCia iseTi kompetencia da
swavleba/swavlis meTodebi, romelic Seqmnis ,,kulturaTa dialogis”
modulSi asaxvis pirobebs. warmovadgenT zogierTi modulis nimuSs,
romelic efeqturad gamoiyeneba praqtikul saqmianobaSi.
94
nimuSi I. nimuSi I. nimuSi I. nimuSi I. dargobrivi sfero ,,istoria”dargobrivi sfero ,,istoria”dargobrivi sfero ,,istoria”dargobrivi sfero ,,istoria” misaRwevi misaRwevi misaRwevi misaRwevi kompetencia:kompetencia:kompetencia:kompetencia: ucxo
enaze komunikaciis unari, istoriografiul mecnierebaSi aRiarebuli
profesiuli terminologiisa da teqnikis gamoyenebiT.
swavlebis meTodi, forma ____ enis kursebi da laboratoriebi,
istoriis kursebi ucxo enaSi, istoriuli wignebis kiTxva sxva enaze,
mobiloba, virtualuri mobiloba.
swavlis formebi _ gramatikuli da leqsikuri swavla da praqtika,
praqtika saubarSi, zepiri prezentacia da diskusia, ucxoel
studentebTan muSaoba, videokonferenciebi.
nimuSi II. nimuSi II. nimuSi II. nimuSi II. dargobrivi sfero ,,fizika”dargobrivi sfero ,,fizika”dargobrivi sfero ,,fizika”dargobrivi sfero ,,fizika”, misaRwevimisaRwevimisaRwevimisaRwevi kompetenciakompetenciakompetenciakompetencia:
flobdes ucxo enas da swavlobdes kurss ucxo enaze, swavlobdes
sazRvargareT gacvliTi programebiT.
swavlebis meTodebi _ savarjiSoebi, axsniTi komentari,
videorgolebi.
swavlis meTodebi _ kiTxvebze pasuxi, anotaciis Sedgena, Tezisebi,
zepiri da werilobiTi prezentacia.
nimuSi III.nimuSi III.nimuSi III.nimuSi III. dargobrivi sferodargobrivi sferodargobrivi sferodargobrivi sferossss kompetenciis SerCevisa da
dauflebis xarisxis gansazRvrisaTvis SeiZleba gamoyenebul iqnas
kiTxvari Semdegi sakiTxebiT:
a) SearCieT kursis bolos misaRwevi kompetencia? ras niSnavs es
kompetencia studentisaTvis?
b) swavlis Sedegebi SesabamisobaSia SerCeul kompetenciastan?
g) swavlebisa da swavlis SesaZlo strategiiT (meTodebiT), rogor
exmarebiT studentebs miaRwion am kompetencias?
d) rogor afasebT, miaRwies Tu ara am kompetencias. rogor gaigon
studentebma, rom maT miaRwies kompetencias, da Tu ara, daasaxelon
amis mizezebi.
am kiTxvaris gamoyeneba saSualeba mogvca xeli Segvewyo studentze
orientrebuli swavleba/swavlis ganxorcielebisaTvis.
wamoiWra problema saswavlo procesSi ,,kulturaTa dialogis”
miRweuli done ra etaps miaRwevs profesiuli praqtikis dros. am
mimarTebiT gansakuTrebuli yuradReba miipyro r. beneris modelma da n.
95
Stainekeri _ belis taqsonomiam (1984), romelTac farTo gamoyeneba aqvT
profesiuli kvalifikaciis momzadebaSi.
gTavazobT r. beneris ,,profesiuli unarebis, kompetenciebis
gamomuSavebisa da ganviTarebis models.
I. etapi _ damwyebi
II. etapi _ garkveuli gamocdilebis mqone damwyebi.
III. etapi _ kompetenturi.
IV. etapi _ profesionali
V. etapi _ eqsperti
r. Stainekerisa da a. belis taqsonomia (1979)
I. demonstrirebis donedemonstrirebis donedemonstrirebis donedemonstrirebis done _ maswvleblis mier masalis modelireba da
demonstrireba.
II. monawileobis donemonawileobis donemonawileobis donemonawileobis done _ maswavleblis zedamxedvelobiT studentebis
mier individualuri praqtikuli elementebis daufleba.
III. identificirebis doneidentificirebis doneidentificirebis doneidentificirebis done _ studentis mier praqtikuli saqmianobis
marTva mcire instruqciiT.
IV. internalizaciinternalizaciinternalizaciinternalizaciiiiis dones dones dones done _ miRebul codnas praqtikaSi
ganaxorcielebis specialistis an maswavleblis zedamxedvelobiT.
V. demonstraciisdemonstraciisdemonstraciisdemonstraciis donedonedonedone _ studentis damoukideblad muSaoba da sxvisi
daxmarebis SesaZlebloba.
orive modelSi sainteresoa praqtikis periodSi studentis rogorc
,,eqspertis” da ,,sxvisi daxmarebis SesaZleblobis mqone adamiani”
warmoCena, rac motivs qmnis swavlis ukeTesi Sedegebis miRwevisa da
gamoyenebisaTvis, amasTan mkafioa sasurvel Sedegebamde gasavleli gza.
saswavlo procesis marTvaSi gansakuTrebuli mniSvneloba aqvs
aqtivobis sworad dagegmvis SerCevas. ,,aqtivoba gulisxmobs pirovnebis
an jgufis iniciativas, moqmedebasa da pasuxismgeblobas. aqtivobas
ganapirobebs motivi, romelic mimarTulia miznis realizaciisaken: -wers
kraufordi (1996:43). aqtivobaSi vlindeba studentTa miswrafeba dasaxuli
miznis ganxorcielebisaTvis, rasac saTanado pirobebi da moqmedebis
Sesatyvisi formebi sWirdeba.
profesiuli ganviTarebisa da saerTod, sazogadoebrivi
progresisaTvis gansakuTrebuli mniSvneloba eniWeba aqtivobis Teoriis
96
sam mniSvnelovan debulebas (romelic ZiriTadad vigotskis (1981)
kulturis fsiqologiis ZiriTad debulebebs eyrdnoba) : pirveli swavla
mTeli cxovrebis ganmavlobaSi, romelic iwyeba bvSvobidan da grZeldeba
sicocxlis dasasrulamde. meore, praqtikisa da cnobierebis interaqcia
praqtikis, moqmedebis procesis analizis gziT. mesame, safuZvliani
codnis daufleba interaqciis gziT, rac gvaswavlis konkretul
socialur-kulturul-istoriul garemoSi moqmedebas.
gasaziareblad migvaCnia rekomendaciebi da rCevebi, romlebic
SemoTavazebulia naSromSi (avtorTa koleqtivis naSromi, ‘’gaxde
inglisuri enis maswavlebeli, Teoria da praqtika inglisuris swavlebis
saqarTveloSi’’, 2008; petersonis ,,kultura enis swavlebis procesSi”,
2003), romelic inglisur enasTan erTad kulturis swavlebis gzebs
ganixilavs. aRniSnulia, rom enis swavlebisas sakuTari da ucxo
kulturebis Seswavla efeqturia Semdegi aqtivobebisaqtivobebisaqtivobebisaqtivobebis gamoyenebiT:
• video gakveTilebis, romelTac win uZRveba instruqcia kulturul
qcevebTan dakavSirebiT.
• simRerebi. aqtivobebi, romlebic Seicavs sxvadasxva simRerebsa da
samRerebs, musikalur Souebs da filmebs, romlebis ucxo
kulturis ukeTgagebisakena ris mimarTuli.
• roliT-TamaSi. es aqtivoba uzrunvelyofs sstudentebs
cxovrebiseul sinamdvilesTan axlo situaciebiT, rodesac maT
SeuZliaT gaivarjiSon sxvadasxva kulturul situaciebSi iseve
rogorc enis sakiTxebSi.
• proeqtebi. esaa Zalian kargi saSualeba studentebisaTvis rom
miaRwion sxva kulturis aspeqtebis codnis sasurvel kompetencias.
• ganxilva. es SeiZleba Seexos kulturis specifikur aspeqts, is
SeiZleba iyos formaluri an araformaluri, organizebuli an
araorganizebuli (spontanuri). literaturis wakiTxva da filmebis
naxva SeiZleba iyos mdidari wyaro kulturuli wyaros miRebisa da
kargi masala sadiskusio ganxilvisaTvis.
saswavlo procesSi aqtivobebis gamoyenebiT exmareba
maswavlebels da students komunikaciuri kompetenciebis miRwevaSi
97
aRniSnulia wignSi (“Teaching and Learning in the Language Classroom”, Tricia Hedge,
2002) aq ganxilulia magaliTi: lingvisturi mniSvneloba Semdegi
winadadebebis aris erTi da igive: a) Open the door; b) Could you open the door? c)
I was wondering if you could possibly open the door. miuxedavad amisa, studentama
unda SeZlos gaakeTos arCevani am winadadebebs Soris mxolod adamianis
asakis, socialuri statusis da masTan damokidebulebis gaTvaliswinebiT.
aseve gasaTvaliswinebelia situacia da intonacia. sxva SemTxvevaSi
gaugebroba SeiZleba warmoiSvas.
kulturas yovelTvis aqvs gavlena ucxo enis gamoyenebisas da
rogorc Sedegi ucxo kulturis swavlisa (an kulturebisa). swored
dagegmili swavleba/swavlis meTodebis, strategiebis, aqtivobebis
gamoyenebiT studentebi ucxo enis dauflebasTan erTad ganaviTareben
SesaZleblobas, imoqmedon kulturulad misaRebi qceviT.
amrigad ,,kulturaTa dialogis” saswavlo procesis marTviT
efeqturi, sasurveli Sedegis miRwevisaTvis aucilebeli faqtorebia:
• misaRwevi Sedegebisa da kompetenciebis gansazRvra
• tradiciuli da inovaciuri saqmianobis Sexameba
• swavleba/swavlis organizaciis formebis, meTodebis strategiebis
axali midgomebis gamoyenebis sasargeblo gamocdilebis gaziareba
• uaxlesi mecnieruli kvlevebisa da Sexedulebebis mixedviT
Camoyalibebuli rCevebisa da rekomendaciebis Seswavla da
gaTvaliswineba.
• piradi kvlevebiT miRweuli Sedegebis Semowmeba praqtikul
saqmianobaSi.
,,kulturaTa dialogis” kursis/modulis xarisxiani Sedegebisa da
saWiro kompetenciis miRwevisaTvis swavleba/swavlis formebis, meTodebis
strategiebis SerCevisaTvis saWiro principebia:
• swavlebis organizaciebis formebis swavlis strategiebis
Sesabamisoba saswavlo mizanTan, misaRwev kompetenciebTan.
• studentTa motivaciisa da interesis amaRlebis xelSemwyobi
aqtivobebis dagegmva saswavlo procesSi.
98
• studentTa SesaZleblobebisa da saswavlo bazis (resursebis)
realuri viTarebis gaTvaliswineba.
• studentis mier gacnobiereba ra gaakeTos, rogor gaakeTos, sad da
rogor gamoiyenos konkretuli codna.
swavleba/swavlasTan dakavSirebuli sakiTxebis ganxilvisas
aucileblad dgeba sakiTxi studentis mier miRweuli Sedegebis gazomvis,
Sefasebis Sesaxeb. am problemis kvleva gaxda Semdegi paragrafis
ZiriTadi sakTxi.
$$$$ 2.2.2.2. studentTa codnis studentTa codnis studentTa codnis studentTa codnis Sefasebis komponentebisa da kriteriumebis Sefasebis komponentebisa da kriteriumebis Sefasebis komponentebisa da kriteriumebis Sefasebis komponentebisa da kriteriumebis
SerCevaSerCevaSerCevaSerCeva
studentis mier ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis _
,,kulturaTa dialogis” miRweuli donis Sefasebis formebis, meTodebis,
sqemebis SerCevis ZiriTad principad miviCnieT swavlis Sedegebis,
kompetenciebisa da ECTS sistemis kreditebis dakavSireba.
problemis ukeT warmoCenisaTvis ganvixiloT studentis codnis
SefasebasTan dakavSirebuli axali midgomebi. rogorc cnobilia,
Sefaseba saganmanaTleblo procesis mniSvnelovani nawilia. Sefasebis
formebisa da procedurebis srulyofis Sesaxeb mravali naSromi da
mosazreba arsebobs.
Sefaseba udides rols asrulebs swavlis motivacis
CamoyalibebaSi. yuradReba unda mieqces imas, Tu vin da ras afasebs,
,,Sefasebis sagani SeiZleba iyos saswavlo MmuSaobis Sedegebi, xerxebi,
unar-Cvevebi. mniSvnelovania ara marto amocanis amoxsna, aramed isic, Tu
ra gziT amoixsna igi”, – werda prof. a. gobroniZe (2000:203)
Sefaseba iZleva srul informacias studentis winsvlis,
saqmianobisa da problemebis Sesaxeb. meore mxriv, Sefaseba gviCvenebs,
ramdenad kargad aswavlis profesori da ramdenad warmatebulia is
meTodika, romelsac igi iyenebs” (i. bibileiSvili, baTumi, 2008).
99
umaRles skolaSi studentTa Sefasebis sakiTxi yovelTvis iyo
sakamaTo da sazrunavi problema. reformamde arsebobda Sefasebis ori
forma: CaTvla da gamocda. orive forma gamoiyeneboda semestris
dasasruls. codnis Sefaseba ZiriTadad mimdinareobda bileTebis
meSveobiT. aRsaniSnavia isic, rom mowinave leqtor-maswavleblebi
iyenebdnen originalur formebsa da meTodebs, magram maT oficialuri
aRiareba ar hqonda.
Sefasebis axal midgomebTan dakavSirebiT yuradRebas ipyrobs
frank serafinis statia (2001) ,,Sefasebis sami paradigma: gazomva,
procedura, kvleva-Zieba”. statiaSi aRniSnulia, rom roca maswavlebelze
orientirebuli kurikulumidan studentze orientirebul kurikulumze
xdeba gadasvla, saWiroa Sefasebis daniSnulebisa da meTodebis
gadaxedva.
Sefasebis paradigmiT gazomva obieqturia, aq standartSi Casma da
sandooba ufro mniSvnelovania, vidre maswavleblis an studentis
CarTuloba. testirebis procesSi qulebs kompiuteri angariSobs. testebi
samarTlianobis dasacavad gasaidumloebulia. Sedegebi
erTmniSvnelovania da naklebad gamoiyeneba Semdgomi gaumjobesebisaTvis.
Sefaseba, rogorc procedura, upiratesobas aniWebs namuSevrebis
Segrovebis process, konkretul qmedebas. igi xSirad ori paradigmis
(gazomva da kvleva-Ziebas) nazavia.
Sefaseba, rogorc kvleva-Zieba, mravalferovan raodenobriv da
xarisxobriv teqnologias iyenebs. es aris kvleva-Ziebis, interpretirebis
procesi, sadac Sefaseba xdeba aTvisebis donis, damokidebulebis,
wignierebis mixedviT. igi ukavSirdeba studentis mier portfolios
Seqmnas, samecniero proseminarSi monawileobas, referatebs, moxsenebebs,
damoukidebeli davalebebis Sesrulebas.
umaRlesi skolebis saqmianobis gacnoba cxadyofs, rom
mimdinareobs sxvadasxva safexurze studentTa codnis Sefasebis axali
formebis danergva (rsu, awsu).
aRsaniSnavia, rom Sefasebis sakiTxebTan dakavSirebiT 2005 wlidan
daiwyo momzadeba ,,Sefasebis evropuli instruqciisa”, sadac sxva
sakiTxebTan erTad yuradRebas ipyrobs Sefasebis procedura, romelic
100
unda: ,,Seesabamebodes sakuTar daniSnulebas, iqneba es diagnostika,
formireba Tu Sejameba; hqondes niSnis daweris mkafio kriteriumebi;
Sefasebas warmarTavdnen is specialistebi, romelTac esmiT Sefasebis
arsi, icis sasurveli kvalifikaciis Sesabamisad studentisaTvis saWiro
codna da unarebi; sadac SesaZlebelia, Sefaseba ar eyrdnobodes erTi
gamomcdelis azrs.” (http://tuning.unideusto.org/tuning).
saganmanaTleblo struqturebis urTierTSewyobisaTvis evropaSi
Catarebuli kvlevebis SedegebSi mniSvnelovani adgili daiWira Sefasebis
problemam. miCneulia, rom ,,Sefaseba ar aris mxolod swavlebisa da swavlis
periodis bolo etapi, aramed farTo gagebiT am procesebis centraluri
elementia da pirdapir ukavSirdeba swavlis Sedegebs” robert vagenaari
(2003).
evropis erTiani saganmanaTleblo sivrceSi CarTvis Semdeg,
saqarTvelos universtetebSi dainerga Sefasebis kreditebis danergvisa
da transferis sistema (ECTS User’s Guide: http://europa.eu.int/comm/education/
Socrates_ects.html).
aRsaniSnavia, rom 1989-1995 wlebSi 145 umaRles saswavlebelTan
TanamSromlobiT evrosabWos mier Seqmnilma komisiam SeimuSava
kreditebis transferis evropuli sistema. evropis umaRlesi ganaTlebis
politikaSi mimdinare cvlilebebma ganapiroba kreditebis transferis
sistemis kreditebis transferisa da dagrovebis sistemad gardaqmna
(ECTS 2004).
evropis qveynebis umaRlesi saswavleblebi aRiareben ECTS
mniSvnelobas ganaTlebis evropuli sivrcis CamoyalibebaSi, ris
Sesaxebac aRniSnulia sorbonis deklaraciaSi(1998), boloniis
deklaraciaSi (1999), praRis komunikeSi (2001).
umaRlesi skolebis garda EECTS sistema gamoiyeneba umaRlesi
ganaTlebis iseTi formebisTvisac, rogoricaa dauswrebeli swavleba,
distanciuri swavleba, ganmeorebadi saswavlo periodebi (kvalifikaciis
gadamzadeba, treningi da a.S. rasac uwodeben ,,swavlas mTeli sicocxlis
manZilze”).
101
ECTS saSualebas aZlevs umaRles dawesebulebas dagegmos
saqmianoba efeqturi gzebiT sasurveli Sedegebis misaRwevad. igi xels
uwyobs Sedegebis monitoringisa da swavleba/swavlis xarisxis
gaumjobesebas, uzrunvelyofs studentTa mobilobas rogorc qveynis
SigniT, aseve sazRvargareT, saganmanaTleblo sistemis dakavSirebas
nacionalur da saerTaSoriso doneze, gvevlineba, rogorc evropis
studentTa partnioruli urTierTobis xelSemwyobi.
ECTS –is 60 kreditiT izomeba akademiuri wlis ganmavlobaSi
studentis saswavlo datvirTva, Sesabamisad, yvela safexuris
(profesiuli, bakalavriati, magistratura, doqtorantura) saswavlo
datvirTva.
studentis saswavlo datvirTvis sazomi aris krediti, romelic
dafuZnebulia mocemuli saswavlo erTeulis (kursis an modulis)
Sesaswavlad aucilebeli drois raodenobaze. studentis samuSao
saaTebis raodenoba, romelic saWiroa mocemul doneze swavlis
Sedegebis misaRwevad, damokidebulia studentis SesaZleblobebze,
swavlebisa da swavlis meTodebze, saswavlo resursebze, Sefasebis
formebze. ECTS sistema students saganmanaTleblo programis centrSi
ayenebs.
kreditebi moicavs sakontaqto da damoukidebeli muSaobis dros.
sakontaqto dro, ECTS leqsikonis ganmartebiT, aris 60 _ wuTiani
kontaqti maswavlebelsa da students, an studentTa jgufebs Soris,
xolo ,,Tuningis” leqsikoniT, sakontaqto saaTebi aris swavleba/swavlis
45-60= wuTiani periodi, rodesac maswavlebeli CarTulia uSualod
studentis an studentTa jgufis swavlebis procesSi. orive ganmarteba
erTmaneTs avsebs. rekomendebulia Semdegi ganawileba: 5 krediti niSnavs
studentis damoukidebeli muSaobis 125-150=saaTian datvirTvas. 60=
kreditiani _ niSnavs saswavlo wlis ganmavlobaSi 1500-1800 saaTs. 1
krediti 25-30 sakontaqto saaTis tolia. rekomendaciebSi universitetebs
TavianTi SesaZleblobebis Sesabamisad SeaqvT cvlilebebi.
kreditebis miReba, aTviseba xdeba maSin, roca kursis an modulis
erTeuli an sxva aqtivoba (magaliTad praqtikuli) warmatebiTaa
dasrulebuli da Sefasebulia.
102
ECTS sistema evropis umaRlesi ganaTlebis sistemaSi Sesadarobisa
da Tavsebadobis erT-erTi umTavresi meqanizmia, mkafiod gansazRvruli
midgomebiT, gamWvirvalobiT da studentTa mimarT Ria damokidebulebiT.
Sefasebis axali sistemis mixedviT, moTxovnebi imis Taobaze, Tu ra
saqmianobaa gansaxorcielebeli sasurveli Sedegebis misaRwevad
studentebisaTvis, silabusis meSveobiT kursis dawyebisTanave aris
cnobili, rac studentis swavlas mizanmimarTuls xdis, xolo
maswavlebels saSualebas aZlevs students Seuqmnas codnis SeTvisebis,
gamovlenis SesaZlebloba da pirobebi.
ECTS sistemiT Sefaseba SeiZleba iyos SefasebiTi da ganmaviTarebeli.
efeqturia uwyveti - mimdinare Sefaseba, anu, roca studentis samuSao
fasdeba kursis Seswavlis ganmavlobaSi da ara mxolod saboloo gamocdaze,
rac xels uwyobs students waxalisdes ukeTesi SedegisaTvis.
ganmaviTarebel Sefasebis komponentad ganixileba diagnostikuri Sefaseba.
diagnostikuri Sefasebis dros xdeba garkveuli momentisaTvis arsebuli
codnisa da unar-Cvevebis Sefaseba, raTa zustad dagegmos swavlis procesi
susti da Zlieri mxareebis gaTvaliswinebiT.
miRebulia uwyveti Sefaseba, romelic aRniSnavs situacias, rodesac
Sefaseba mimdinareobs swavlis mTeli periodis ganmavlobaSi da moqmedebs
saboloo Sefasebaze.
Sefasebas semestrSi ZiriTadad sam etapad yofen I da II etapi
mimdinare Sefasebaa, romlis drosac students saSualeba eZleva
gaaumjobesos MmiRweuli Sedegi, xolo III etapis Sedegi ar icvleba.
saboloo niSani gamomdinareobs samive etapis jamidan. qulebi nawildeba
sxvadasxva variantiT. magaliTad: 25+25+50; 20+20+60 da 30+30+40.
ECTS sistemis mixedviT, indiferencirebuli niSnebi ganisazRvreba
100 qulis farglebSi. studentTa Sefasebis niSani aris ricxvobrivi an
xarisxobrivi sazomi erTeuli, romelic dafuZnebulia kargad
Camoyalibebul kriteriumebze da gamoiyeneba rogorc individualuri
modulis an kursis erTeulis, aseve saganmanaTleblo programis
Sefasebis aRwerisaTvis.
103
Sefasebis axali sistemis moTxovnebis mimoxilvidan cxadi xdeba,
rom saswavlo kursis/modulis ,,kulturaTa dialogis” miRweuli
Sedegebis SefasebisaTvis aucilebelia komponentebisa da kriteriumebis
SerCeva. saamisod gasaTvaliswinebelia, rom Sefasebis komponentiSefasebis komponentiSefasebis komponentiSefasebis komponenti aris
Sefasebis formis Semadgeneli nawili. igi studentisaTvis mkafios xdis
Sesasrulebel davalebas.
ganmaviTarebeli Sefasebis komponentebi SeiZleba iyos: pedagogiuri ganmaviTarebeli Sefasebis komponentebi SeiZleba iyos: pedagogiuri ganmaviTarebeli Sefasebis komponentebi SeiZleba iyos: pedagogiuri ganmaviTarebeli Sefasebis komponentebi SeiZleba iyos: pedagogiuri
an kvleviTi esei, prezentacia, portfolio, an kvleviTi esei, prezentacia, portfolio, an kvleviTi esei, prezentacia, portfolio, an kvleviTi esei, prezentacia, portfolio, sqemebis gamoyeneba, sqemebis gamoyeneba, sqemebis gamoyeneba, sqemebis gamoyeneba,
cxrilebis analizi da a.S.cxrilebis analizi da a.S.cxrilebis analizi da a.S.cxrilebis analizi da a.S.
Sefasebis kriteriumiSefasebis kriteriumiSefasebis kriteriumiSefasebis kriteriumi gamoiyeneba, rogorc msjelobis,
gadawyvetilebis saSualeba an niSan-Tviseba, romlis mixedviT raimes
afaseben an gansazRvraven.
Sefasebis komponentebisa da kriteriumebis SerCevisas veyrdnobiT
Sefasebis ZiriTad principebs, romlebic gaziarebulia evropis
universitetebis mier: ganmartebiTi leqsikoni ganaTlebis
specialistebisaTvis 2007. gvTavazobs Semdeg principebs:
gamWvirvalgamWvirvalgamWvirvalgamWvirvalobaobaobaoba ____ niSnavs studentTan SeTanxmebas, Tu ra
kriteriumiT an meTodiT Sefasdeba misi naSromi.
Sefaseba gamWirvale, anu Riaa im SemTxvevaSi, rodesac Sefasebis
meqanizmi da kriteriumebi cnobilia yvela dainteresebuli pirisTvis.
sasurvelia Sefasebis kriteriumebis dadgenaSi studentebis
monawileoba, amiT maT sakuTari codnis Sefasebis unari da
samarTlianobis grZnoba uyalibdebaT, Sefasebis procesi ki
gamWvirvalobas iZens.
validobavalidobavalidobavalidoba ____ (validuroba), anu Sefasebis mizanTan Sesabamisoba
ganapirobebs, rom Sefaseba zustad zomavs imas, ris Sesafasebladac aris
gamiznuli.
obieqturobaobieqturobaobieqturobaobieqturoba ____ niSnavs Sefasebis Sedegis damokidebulebas
Sefasebis kriteriumebze sqemebze, formaze da ara Semfaseblis pirovnul
Sexedulebebze. aucilebelia, rom Sefasebis krteriumebi, sqemebi,
formebi da meTodebi imdenad mkafio da calsaxa iyos, rom subieqturi
gadawyvetilebisTvis adgili ar darCes.
104
sandoobasandoobasandoobasandooba ____ niSnavs, rom Sefasebis Sedegebi aris ganmeorebadi,
identuri, miuxedavad imisa, Tu vin, sad an rodis afasebs studentis mier
erTi da igive sakiTxis codnas.
Sefasebis sandoobas uzrunvelyofs mkafiod Camoyalibebuli
sakiTxebi, SekiTxvebi, davalebis instruqciebi, erTgvarovani garemo
yvelasaTvis. Sefaseba sandoa im SemTxvevaSi, Tu Sesrulebuli samuSao
sxvadasxva leqtoris mier erTnairad fasdeba.
Sefasebis kriteriumebis SerCevis erTSefasebis kriteriumebis SerCevis erTSefasebis kriteriumebis SerCevis erTSefasebis kriteriumebis SerCevis erT----erTi pirobaa Sefasebis tipis erTi pirobaa Sefasebis tipis erTi pirobaa Sefasebis tipis erTi pirobaa Sefasebis tipis
garkveva: ganmaviTarebegarkveva: ganmaviTarebegarkveva: ganmaviTarebegarkveva: ganmaviTarebeli Tu Semajamebeli (risTvis vafasebT students _ li Tu Semajamebeli (risTvis vafasebT students _ li Tu Semajamebeli (risTvis vafasebT students _ li Tu Semajamebeli (risTvis vafasebT students _
misi codnis xarisxis amaRlebis xelSewyobisTvis Tu mxolod miRweuli misi codnis xarisxis amaRlebis xelSewyobisTvis Tu mxolod miRweuli misi codnis xarisxis amaRlebis xelSewyobisTvis Tu mxolod miRweuli misi codnis xarisxis amaRlebis xelSewyobisTvis Tu mxolod miRweuli
donis dasadgenad).donis dasadgenad).donis dasadgenad).donis dasadgenad).
Sefasebisas gansakuTrebuli mniSvneloba aqvs SerCeuli
komponentis Sesabamisi kriteriumis gansazRvras.
SevimuSaveT Sefasebis komponentebisa da kriteriumebis SerCevis
principebi: leqciis saswavlo mizanTan da Sesaswavl masalasa da
aqtivobebTan Sesabamisoba. silabusiT gansazRvruli swavlis SedegiT
misaRwevi kompetenciebis, kreditebis mosapoveblad. studentTa
SesaZleblobebis gaTvaliswineba.
warmogidgenT komponentebTan mimarTebaSi SerCeul kriteriumebs,
romlebic ,,kulturaTa dialogis” swavleba/swavliT miRweuli Sedegebis
Sefasebis piradi samwliani gamocdilebis mixedviT efeqturi gamodga.
komponentikomponentikomponentikomponenti ,,,,,,,,leqciaSi CarTulobaleqciaSi CarTulobaleqciaSi CarTulobaleqciaSi CarTuloba”””” – Sefasda Semdegi
kriteriumkriteriumkriteriumkriteriumebebebebiT:iT:iT:iT: aqtiurobis xarisxi; jgufis muSaobaSi Setanili wvlili;
sakuTari mosazrebis argumentirebulad gamoTqma; kamaTis wesebis dacva;
sakiTxis garSemo saubari.
komponenti komponenti komponenti komponenti ,,,,,,,,proeqtis prezentaciaproeqtis prezentaciaproeqtis prezentaciaproeqtis prezentacia”””” – Sefasda kriteriumebiT:kriteriumebiT:kriteriumebiT:kriteriumebiT: Temisa
da problemis gansazRvra; miznis dasaxva; amocanebis sizuste da mizanTan
Sesabamisoba; saprezentaciod masalebis momzadebis xarisxi (kvlevis
Sedegebi, faqtebi, sqemebi, vizualuri saSualebebi), proeqtis mkafio
struqturis Camoyalibeba; auditoriis Semadgenlobis gaTvaliswineba;
auditoriasTan mxedvelobiTi kontaqtis SenarCuneba; metyvelebis
kultura; mosmenis kultura; debatebis kultura; kiTxvaze pasuxis
kultura; iumori. Sefasebis kriteriumebis, komponentebis SerCevisas
105
mniSvnelovania imis gansazRvra, Tu ra saswavlo aqtivoba moeTxovebaT
studentebs Sesafasebeli programis farglebSi.
aqve avRniSnavT, rom aqtivobaaqtivobaaqtivobaaqtivoba SeiZlebaSeiZlebaSeiZlebaSeiZleba iyosiyosiyosiyos: : : : leqciebze daswreba,
leqciaSi CarTuloba, sasurveli masalis moZieba eleqtronul formebSi an
biblioTekebSi, mzardi sirTulis, mcire moculobis kvlevis warmoeba,
profesiuli unarebis gamoyeneba praqtikaSi, angariSebis wera, aRwera,
jgufTan erTad muSaoba, problemis gadasaWrelad drois gamoyeneba,
demonstrireba, zepiri moxseneba, dialogis warmarTva, debatebSi CarTva da
a. S. aqtivobebis mravalferovnebis Sesabamisad, Sefasebac unda iyos
mravalmxrivi. igi unda Seesabamebodes aqtivobas da moicavdes swavlis
SemecnebiT, emociur da nebelobiT-qceviT formebs.
SefasebisSefasebisSefasebisSefasebis principebisaprincipebisaprincipebisaprincipebisa dadadada swavlisswavlisswavlisswavlis aqtivobebisaqtivobebisaqtivobebisaqtivobebis gaTvaliswinebagaTvaliswinebagaTvaliswinebagaTvaliswineba
SesaZleblobasSesaZleblobasSesaZleblobasSesaZleblobas uqmnisuqmnisuqmnisuqmnis students _students _students _students _ icodes,icodes,icodes,icodes, rararara kriteriumiTkriteriumiTkriteriumiTkriteriumiT SefasdebSefasdebSefasdebSefasdebaaaa misimisimisimisi
naSrominaSrominaSrominaSromi, , , , razerazerazeraze gaamaxvilosgaamaxvilosgaamaxvilosgaamaxvilos yuradRebayuradRebayuradRebayuradReba, , , , romeli aqtivoba gamoiyenos romeli aqtivoba gamoiyenos romeli aqtivoba gamoiyenos romeli aqtivoba gamoiyenos
savaraudod,savaraudod,savaraudod,savaraudod, rararara SedegsSedegsSedegsSedegs miaRwevsmiaRwevsmiaRwevsmiaRwevs, , , , misTvismisTvismisTvismisTvis moulodnelimoulodnelimoulodnelimoulodneli arararar iqnebaiqnebaiqnebaiqneba miRebulimiRebulimiRebulimiRebuli
SefasebaSefasebaSefasebaSefaseba, , , , cxadicxadicxadicxadi gaxdeba,gaxdeba,gaxdeba,gaxdeba, swavlisswavlisswavlisswavlis mizanTanmizanTanmizanTanmizanTan mimarTebaSimimarTebaSimimarTebaSimimarTebaSi rararara SedegsSedegsSedegsSedegs miaRwiamiaRwiamiaRwiamiaRwia dadadada
rararara moiTxovsmoiTxovsmoiTxovsmoiTxovs gaumjobesebasgaumjobesebasgaumjobesebasgaumjobesebas....
warmogidgenT I da II etapis Sefasebis kriteriumebis SerCevis
nimuSebs piradi gamocdilebidan:
• komponentikomponentikomponentikomponenti: : : : sakuTari azris, Sexedulebis werilobiT gadmocema
(maqsimaluri 20qula).
saswavlosaswavlosaswavlosaswavlo aqtivobaaqtivobaaqtivobaaqtivoba - Tavisufali wera
davalebisdavalebisdavalebisdavalebis saxesaxesaxesaxe –––– problemis (,,me sazafxulo skolaSi Camosul
ucxoel studentebs vmaspinZlob”) mixedviT arCeul Temaze.
SefasebisSefasebisSefasebisSefasebis kriteriumebikriteriumebikriteriumebikriteriumebi::::
• naweri Sinaarsis TemasTan Sesabamisoba ( 1-10 qula)
• logikuri Tanmimdevrobis dacva (1-5 qula)
• mdidari leqskis gamoyeneba (1-5 qula)
• komponenti:komponenti:komponenti:komponenti: teqstis Targmna moulodnel situaciaSi (maqsimaluri
20 qula)
106
saswavlo aqtivoba:saswavlo aqtivoba:saswavlo aqtivoba:saswavlo aqtivoba: problemis gadasaWrelad drois gamoyeneba.
(10wuTi)
davalebis saxe:davalebis saxe:davalebis saxe:davalebis saxe: teqstis Targmna sxvadasxva situaciaSi.
a) ucxoel stumari miesalmeba kolegebs
b) mSoblebis ucxoel megobars surs faqsiT gagzavnos Tavisi
STabeWdileba (mSoblebi Sin ar arian)
g) ucxoelma studentebma konferenciis Semdeg migviwvies sadilze.
sadilis dawyebamde sityviT mogvmarTa konferenciis erT-erTma
organizatorma. me damavala sityvis teqstis Targmna.
Sefasebis kriteriumebi:Sefasebis kriteriumebi:Sefasebis kriteriumebi:Sefasebis kriteriumebi:
• Sesaferisi terminologis an perefrazis gamoyeneba (1-5 qula)
• Sinaarsis TemasTan Sesabamisoba (1-3 qula)
• Sinaarsis logikurad da Tanmimdevrulad gadmocema (1-5qula)
• drois dacva (1-7 qula)
SemogTavazebT Sefasebis komponentebsa da kriteriumebis SerCevisas
gasaTvaliswinebeli rekomenrekomenrekomenrekomendaciebsdaciebsdaciebsdaciebs::::
• swavlis Sedegebis gansazRvrisaTvis Sefasebis kriteriumebisa da
komponentebis SerCevis Sesabamisoba saswavlo mizanTan da
aqtivobasTan.
• Sefasebis nebismieri formis gamoyenebamde gaecnos studentebs ra
kriteriumebis an komponentebis mixedviT Sefasdeboda. misi saqmianoba,
naSromi.
• sasurvelia TiToeuli komponentis, kriteriumis wilis quliT
gansazRvra.
• Sefasebis mravalferovani komponenti da kriteriumi motivacias
aZlevs students - daeuflos swavlis sxvadasxva aqtivobas.
• Sefasebis komponentebsa da kriteriumebSi unda aisaxos
komunikaciuri, socialuri, agreTve sagnis specifikuri unarebi.
• kriteriumebisa da komponentebisaTvis SerCeuli termini unda iyos
konkretuli, gamoxatavdes Sedegs, qcevas, unars. sasurveli ar aris
iseTi zogadi terminebis gamoyeneba, rogoricaa: kargi, saSualo,
107
damakmayofilebli. maTi gamoyeneba SeiZleba maSin, Tu miTiTebulia,
ras niSnavs ,,kargi” da a.S .
• efeqturia Sefasebis komponentebisa da kriteriumebis gansazRvra
studentebTan TanamSromlobiT.
popularoba moipova vebze dafuZnebulma Sefasebam. igi
gulissxmobs studentebis mier Sefasebis kriteriumebis gacnobierebisa
da ganxilvas. SeiZleba students SesTavazon kriteriumebi an studentma
TviTon ipovos igi.
ganvixilavT studentTa codnis Sefasebis im meTodebs, formebsa da
sqemebs romelTa gamoyenebam Cvens mier ganxorcielebuli sacdeli
saqmianobis periodSi 2008-2010 wlebSi ,,kulturaTa dialogis”
swavleba/swavlis procesSi studentTa mxardaWera moipova da swavlis
Sedegis xarisxis amaRlebas Seuwyo xeli.
Sefasebis meTodebi SerCeulia ECTS sistemis rekomendaciebis,
sxvadasxva universitetebis gamocdilebis Seswavlis internetresursebis
daxarisxebis (Burgess,2004)
(htt://bookshop.universitiesuk.ac.uk/downloads/measuringachievement) mixedviT.
SefasebisSefasebisSefasebisSefasebis rubrikarubrikarubrikarubrika ((((cxrilicxrilicxrilicxrili).).).).
Sefasebis rubrika (cxrili) aris mkveTrad gansazRvruli
kriteriumebisa da maTi gamoyenebis wesebis erToblioba, romlis mixedviT
fasdeba studentis akademiuri moswreba. rubrikis pirvel svetSi mocemulia
komponenti, romelic SerCeulia studentis moswrebis Sesafaseblad. Semdeg
mocemulia akademiuri moswrebis sxvadasxva doneebi da maTi Sesabamisi
qulebi. rubrikis arCeva ganapiroba Semdegma:
• studentisaTvis garkveulia, ras iTxovs misgan leqtori, romeli done
aqvs misaRwevi.
• rubrikisaTvis SerCeuli monacemebi sasargebloa studentisaTvis.
• rubrikis monacemebi Seesabameba sagnis Sinaars (Teoriul codnas,
praqtikul unar-Cvevebs).
• rubrikebi aris konkretuli, arsebiTi, miRwevadi, gazomvadi.
108
• misaRwevi doneebi aris 1- 4, miTiTebulia obieqturi kategoriebi da
Sedgenili detalebi, romelTa mixedviT xdeba saboloo Sefaseba.
• rubrikebis SedgenaSi studentTa aqtiuri CarTva.
SemogTavazebT ramdenime nimuSs, romelTac gaiares aprobacia I
kursze. specialoba - mTargmnel-referentebi, maTematika da kompiuteruli
teqnologiebi. etapobrivi (Sualeduri) Sefaseba (20 qula).
Sefasebis rubrika №1
Sefasebis
kriteriumebi
Sefasebis doneebi, qulebi
I done
1-5
II done
6-10
III done
16-17
IV done
17-20
studenti
axerxebs
monawileobas
ყofiT-
sakomunikacio
dialogebSi
ver axerxebs
Tanamosaubris
replikebze pasuxis
gacemas. Tavadac ver
adgens dialogis
replikas.
nawilobriv ver
axerxebs
Tanamosaubris
replikebze pasuxis
gacemas. cdilobs
Tavadac dasvas
kiTxvebi.
TiTqmis Tavisuflad
axerxebs dialogSi
monawileobas,
magram uWirs
dialogis
warmarTva.
Tavisuflad
axerxebs dialogis
warmarTvasa da
yofiT
sakomunikacio
dialogSi
monawileobas.
Sefasebis rubrika №2
Sefasebis
kriteriume
bi
Sefasebis doneebi, qulebi
I done
1-5
II done
6-10
III done
11-15
IV done
16-20
mocemuli
situaciis
Sesatyvisi
Tavaziani
formebis
gamoyeneba
iSviaTad iyenebs
mocemuli situaciis
Sesatyvis formebs. Zalian
uWirs situaciis
Sesabamisi leqsikisa da
enobrivi konstruqciebis
sworad gamoyeneba.
nawilobriv iyenebs
situaciis Sesatyvis
nacnob leqsikas da
enobriv
konstruqciebs.
cdilobs daicvas
saTanado gamoTqma.
SeyovnebiT axerxebs
situaciis Sesatyvisi
leqsikisa da enobrivi
konstruqciis gamoyenebas.
TiTqmis yovelTvis icavs
enis saTanado gamoTqmas.
Tavisuflad
SeuZlia
situaciis
Sesatyvisi
Tavaziani
formis
gamoyeneba.
saboloo Sedegebi
kriteriumebis mixedviT rubrikebis gamoyenebamde da gamoyenebis Semdeg Catarebulma Sefasebis analizma
Semdegi suraTi mogvca:
studen
tTa
raoden
oba
I done 1-5qula IIdone 6-10qula IIIdone 11-15qula IVdone 16-20qula
miRweva
rubrikis
gamoyeneba
mde
miRweva
rubrikis
gamoyenebis
Semdeg
miRweva
rubrikis
gamoyenebam
de
miRweva
rubri
kis
gamoyenebi
s Semdeg
miRweva
rubrikis
gamoyeneba
mde
miRweva
rubri
kis
gamoyenebis
Semdeg
miRweva
rubri
kis
gamoyeneba
mde
miRweva
rubriki
s
gamoyene
bis
Semdeg
45 17 7 14 11 6 13 8 14
109
rogorc cxrilidan Cans, rubrikebis gamoyenebis Semdeg doneebis
mixedviT akademiuri Sefaseba maRldeba. amis miRweva ki SesaZlebeli gaxda
rubrikis da qulis gansazRvraSi studentis monawileobiT. studenti kargad
gaerkva moTxovnebSi, gaiazra, ras unda miaRwios, sworad SearCia da
gaaZliera Sesabamisi aqtivobis gamoyeneba.
rubrikam studentsac da leqtorsac kriteriumebis SedarebiT zusti
diferenciaciis moxdenis saSualeba misca, gamoiricxa piradi
damokidebulebis gamomxatveli sityvebi.
rubrikiT gaTvaliswinebuli kriteriumebis misaRwevad SevarCieT
aqtivoba. magaliTad, №1 rubrikiT gaTvaliswinebuli kriteriumis
misaRwevad ,,roliT TamaSi” gamodga efeqturi, №2 rubrikiT
gaTvaliswinebuli kriteriumis misaRwevad ki situaciuri analizi ufro
Sedegiani iyo.
rubrikebis gamoyenebiT daculi iqna Sefasebis gamWirvalobis
principi. studentebTan winaswar SeTanxmebiT dadginda, ra kriteriumebiTa
da instrumentiT Sefasdeboda maTi naSromi. amis codnam ki saSualeba misca
students ufro mizanmimarTulad waremarTa Tavisi momzadebis procesi,
yuradReba gaamaxvila mniSvnelovan sakiTxebze, gaacnobiera mosalodneli
Sedegebi, gansazRvra _ raa saWiro sasurveli Sedegis miRwevisTvis da aqvs
Tu ara amis SesaZlebloba.
rubrikam zustad gansazRvra Sefasebis mizani da aseve zustad gazoma
is, ris Sesafasebladac iyo gansazRvruli. amiT daculi iqna validurobis
principi. (Tu Sefasebis mizania - Tavazianobis formebis gamoyenebis
dauflebis donis Semowmeba, xolo davaleba mimarTulia faqtobrivi codnis
dauflebaze, maSin dauflebis done ver ganisazRvreba.)
testireba testireba testireba testireba ---- Sefasebis meTodebidan erT-erTi gavrcelebuli formaa.
misi daxmarebiT SeiZleba gairkves ra da rogor iswavles studentebma.
ra unar-Cvevebi SeiZines an ganaviTares, ra donis kompetenciebs miaRwies,
rogor SeuZliaT swavlis strategiebis SerCeva da gamoyeneba.
110
testirebisaTvis SerCeuli testi SesabamisobaSia im mizanTan,
risTvisac Seiqmna igi da akmayofilebs Semdeg moTxovnebs:
• testi aris gazomvadi, Sedegebi fasdeba winaswar SemuSavebuli
pasuxebiT an Sefasebis sqemiT.
• testi aris sando, validuri. sakiTxebi mkafiodaa Camoyalibebuli
da swored im codnas zomavs, ris gazomvasac testi isaxavs miznad.
• testi gansazRvrul droSi sruldeba.
• testis Sefaseba gamWvirvalea. studentma icis, ra formisaa testi,
ras amowmebs, rogoria Sefasebis meqanizmi, ra dro aqvs
Sesasruleblad.
,,kulturaTa dialogis” swavleba/swavlis periodSi testireb,,kulturaTa dialogis” swavleba/swavlis periodSi testireb,,kulturaTa dialogis” swavleba/swavlis periodSi testireb,,kulturaTa dialogis” swavleba/swavlis periodSi testireba a a a
gamoiyeneba rogorc ganmaviTarebeli, aseve Semajamebeli Sefasebis gamoiyeneba rogorc ganmaviTarebeli, aseve Semajamebeli Sefasebis gamoiyeneba rogorc ganmaviTarebeli, aseve Semajamebeli Sefasebis gamoiyeneba rogorc ganmaviTarebeli, aseve Semajamebeli Sefasebis
procesSi.procesSi.procesSi.procesSi.
aucileblad miviCnieT testirebamde studentebisaTvis gagvecno
testis Sesasrulebeli rekomendaciebi:
• yuradRebiT waikiTxeT davalebis piroba. daakvirdiT, ris
Semowmebas iTxovs igi.
• moniSneT sakvanZo sityvebi da frazebi, rom TvalsaCino dainaxoT,
ra problemaa davalebaSi.
• upasuxeT imaze, razec gekiTxebian.
• gaxsovdeT, rom Tqven gTavazoben sxvadasxva sirTulis davalebas
da, Sesabamisad, sapovnia gadawyvetis sxvadasxva gza, gaakeTeT
swori arCevani.
• wereT mkafod, ecadeT SeavsoT nawerisaTvis gankuTvnili adgili.
• daicaviT da dazogeT dro, raTa gqondeT saSualeba gadaxedoT
nawers.
aqve avRniSnavT, rom rekomendaciebis gacnobis aucileblobis
saWiroeba gaCnda testis gamoyenebis pirvel xuT SemTxvevaSi, Semdeg ukve
gaiTavises rekomendaciebi, TiTonac Semates axali Tavisi gamocdilebis
mixedviT. testuri davalebebis sxvadasxva tipidan SevarCieT Semdegi:
• davaleba arCeviTi pasuxiTdavaleba arCeviTi pasuxiTdavaleba arCeviTi pasuxiTdavaleba arCeviTi pasuxiT (ramdenime pasuxidan sworia erTi an
ori)
111
• Sesabamisobis davalebebiSesabamisobis davalebebiSesabamisobis davalebebiSesabamisobis davalebebi (erT svetSi mocemulia gamonaTqvamebi,
meore svetSi avtorebi)
• davaleba pasuxiTdavaleba pasuxiTdavaleba pasuxiTdavaleba pasuxiT ,,WeSmaritia-mcdaria” (studenti gansazRvravs,
mocemulia fraza an winadadeba mcdaria Tu WeSmariti.)
• davalebebi Ria daboloebiTdavalebebi Ria daboloebiTdavalebebi Ria daboloebiTdavalebebi Ria daboloebiT.
• testi ,,miusadage miznebs”:testi ,,miusadage miznebs”:testi ,,miusadage miznebs”:testi ,,miusadage miznebs”: waikiTxeT teqstebi da miusadageT
Sesaferisi saTauri. waikiTxeT dialogi da miusadageT Sesaferisi
Tema.
• testi ,,gamoiyene fraza da gaakeTe sasurvelitesti ,,gamoiyene fraza da gaakeTe sasurvelitesti ,,gamoiyene fraza da gaakeTe sasurvelitesti ,,gamoiyene fraza da gaakeTe sasurveli videovideovideovideo rgolis rgolis rgolis rgolis
testi.”testi.”testi.”testi.” mocemulia 4 fraza, studenti airCevs erTs da asrulebs
miTiTebas.
testis tipebi gamoiyeneba imis mixedviT, Tu ris Sesamowmeblad
aris gamiznuli. sasargeblo aRmoCnda iseTi formebis gamoyeneba,
rogoricaa: testebis Sedgena studentebis mier da sxva jgufebisaTvis
SeTavazeba.
komentari, gamoxmaurebakomentari, gamoxmaurebakomentari, gamoxmaurebakomentari, gamoxmaureba ____ ganmaviTarebeli Sefasebis erT-erTi
meTodia. es aris SefasebiTi informacia, romelic students miewodeba
konkretuli pasuxis an Sesrulebis xarisxis Sesaxeb. igi moicavs pasuxs,
sisworis dadasturebas, Seqebas, gamxnevebas, rCevas, mowodebas, Secdomis
aRniSvnas, gasworebis gzas. exmareba students _ gaakontrolos codnis
miRebis procesSi miRweuli warmateba an warumatebloba, iswavlos
kritikis, SeniSvnis gaziareba, ukeTesi gzis moZieba.
komentari an gamoxmaureba SeiZleba gakeTdes leqtoris an
studentis mier. aucilebelia ganisazRvros: raze, ratom, rogori
kriteriumiT iqneba igi warmodgenili.
kriteriumebi ganisazRvreba leqtors an studentebis mier.
Tavdapirvelad aRiniSneba dadebiTi mxare, Semdeg SeniSvnebi, kritika,
survilebi.
komentari an gamoxmaureba kulturaTa dialogis swavlekomentari an gamoxmaureba kulturaTa dialogis swavlekomentari an gamoxmaureba kulturaTa dialogis swavlekomentari an gamoxmaureba kulturaTa dialogis swavleba/swavlis ba/swavlis ba/swavlis ba/swavlis
procesSi gamoiyeneba Semdeg viTarebaSi:procesSi gamoiyeneba Semdeg viTarebaSi:procesSi gamoiyeneba Semdeg viTarebaSi:procesSi gamoiyeneba Semdeg viTarebaSi:
a) erTi studenti kiTxulobs referats, ori akeTebs komentars.
b) biblioTekaSi Sesrulebuli damoukidebeli samuSaos warmodgenis
Semdeg.
112
g) erTi wyvilis an jgufis mier Sesrulebul samuSaoze meore jgufis
an wyvilis komentarebi an gamoxmaureba.
d) leqtoris gamoxmaureba an komentari:
1) Sesrulebul weriT davalebaze (referati, esei, Tezisebi da sxv);
2) zepiri gamosvlis (moxseneba, mosazreba, pozicia, aRwera,
alternaturi varianti) Semdeg.
magaliTad, studenti saubrobs Temaze ,,dauswrebeli mogzauroba
ucxo qalaqSi” .
komentaris an gamoxmaurebis komentaris kriteriumebi:
• ra iyo Txrobis SinaarsSi saintereso, axali, originaluri.
(dadebiTi)
• Txrobis damaxasiaTebeli niSnebis gamoyeneba (intonacia, Jestebi,
mimika)
• movlenaTa Tanmimdevrobis gamomxatveli sityvebis gamoyeneba
• auditoriasTan urTierToba
• survilebi, winadadebebi
problemis gadaWris unaris Sefasebaproblemis gadaWris unaris Sefasebaproblemis gadaWris unaris Sefasebaproblemis gadaWris unaris Sefaseba ---- kritikuli azrovnebis
miRweuli donis Sefasebis erT-erTi MmeTodia. igi exmareba students
problemis danaxvaSi, ganWvretaSi, misi gadaWris swori gzis povnaSi.
aRniSnuli meTodis gamoyenebisaTvis saWiroa studentebma kargad
icodnen problemis gadaWris etapebi: problemis gansazRvra, Sesaferisi
masalebis Segroveba, problemis gamomwvevi mizezebis dadgena, gadaWris
sxvadasxva xerxis mofiqreba, SesaZlo variantebis gansazRvra da
saukeTeso gzis arCeva, problemis gadaWris gegmis Camoyalibeba,
Sedegebis Semowmeba da Sefaseba, riskis faqtoris gaTvaliswineba.
studentebs studentebs studentebs studentebs gaecnobaT instruqtaJigaecnobaT instruqtaJigaecnobaT instruqtaJigaecnobaT instruqtaJi: : : :
• airCie erT-erTi sakiTxi, Tema, daakvirdi, raSia problema da
ganixile gadaWris yvela savaraudo gza.
• dagegme dro, nu iCqareb, mTavaria, dro usargeblod ar dakargo.
• mniSvnelovania, Tu ra gziT, ra formiT gadaWriT problemas.
sasurvelia teqstze dayrdnobiT eZeboT gadawyvetis gza. SeiZleba
113
Seni gadawyvetileba ar emTxveodes avtoris an sxvebis azrs,
riskis nu SegeSindeba, iyavi mamaci.
• Tqveni namuSevari warmoadgineT Tanmimdevrulad.
proeqtiproeqtiproeqtiproeqtissss Sefasebis forma. proeqti aris konkretuli problemis
gadaWris an iniciativis ganxorcielebisaken mimarTuli mravalmxrivi
samuSao, romelic uzrunvelyofs studentTa kvleviTi, SemoqmedebiTi,
TanamSromlobiTi, komunikaciuri unar-Cvevebis ganviTarebas. proeqtze
muSaoba moicavs dagegmvis, kvlevis, praqtikul aqtivobasa da Sedegebis
warmodgenis etapebs arCeuli sakiTxebis Sesabamisad. individs, jgufs an
wyvilebs eZlevaT davaleba _ daweron proeqti garkveul Temaze. Tema
SeirCeva leqtoris an studentis mier. proeqts hyavs xelmZRvaneli. misi
Sesrulebis xarisxze proeqtis xelmZRvanelTan erTad yvela wevria
pasuxismgebeli.
proeqti ganxorcielebulad iTvleba, Tuki misi Sedegebi
TvalsaCinod da damajereblad aris warmodgenili (werilobiTi
dokumenti, maketi, inscenireba, debatebi da sxva.) proeqti xangrZlivad
Sesasrulebeli samuSaoa: saswavlo kursis Seswavlis periodSi;
ramdenime dRis an kviris ganmavlobaSi. proeqtis wardgena xdeba
,,swavlul eqspertTa“ winaSe, romelsac kursidan arCeuli studentebi
Seadgenen. dasaSvebia leqtoris, studentis an saTanado specialistis
sxva kursidan miwveva, Tu amas proeqtis Sinaarsi moiTxovs. proeqtis
SefasebisaTvis ganisazRvreba kriteriumebi, magaliTad: problemis
aqtualoba, kvlevis miznis sicxade, kvlevis meTodebis Sesabamisoba
sakvlev problemasTan, sargeblianoba, praqtikuli gamoyenebis are,
proeqtis warmodgenis unari.
praqtikulma gamocdilebam gviCvena, rom studentebs moswonT
proeqtze muSaobis procesi, gansakuTrebuli xalisiTa da seriozulobiT
kisruloben ,,swavluli eqspertis” rols. did mniSvnelobas aZleven
Sefasebis Sedegebs. proeqtis Sefasebis forma xels uwyobs studentTa
momzadebas kvleviTi saqmianobisaTvis. proeqtze muSaobis
waxalisebisaTvis gamovacxadeT konkursi saukeTeso proeqtze.
SevecadeT proeqtebis prezentacia dResaswaulad gadagveqcia.
Sesaferisad movawyveT auditoria. studentebma moiwvies maTTvis
114
sasurveli erTi adamiani (mSobeli, megobari, Seyvarebuli, Svili).
,,eqspertma” winaswar SemuSavebuli kriteriumebiT Seafases
proeqtebi. mowovebuli proeqtis avtorebi wavaxaliseT.
studentTa codnis Sefasebis sqemebiSefasebis sqemebiSefasebis sqemebiSefasebis sqemebi sxvadasxva saxisaa.
studentebTan silabusis ganxilvisas avirCieT sqemebi Sesaswavli
Temebisa da Sesasrulebeli davalebebis, aqtivobebis mixedviT.
warmogidgenT im sqemebs, romlebic gamoiyenebul iqna studentebis mier
saswavlo procesSi Sesrulebuli aqtivobebis an damoukideblad
Sesrulebuli davalebebis warmodgenisas.
Sefasebis sqemebis Sedegebi gaTvaliswinebuli iyo Sualeduri
Sefasebis dros. waxalisebuli iyo sqemebis ,,Semfaseblebic”. aqve
aRvniSnavT, rom erTi SexedviT ,,mZime da rTuli” sqemebi sakmaod
saintereso motivacia gaxda studentTa leqciasa da seminarSi
CarTulobis xarisxis amaRlebisaTvis. sqemebis gamoyenebis procesSi iyo
winaaRmdegobebic: ,,amden kriteriums ra Seasrulebs,” ,,mets verafers ver
gavakeTeb” da ase Semdeg. winaaRmdegoba sqemebis ramdenjerme gamoyenebis
Semdeg daZleul iqna. amasTan, daveTanxmeT winaaRmdegobas, rom sqemebi
periodulad yofiliyo gamoyenebuli.
aRvwerT zogierTi Sefasebis sqemis gamoyenebis proceduras.
analitikuri Sefasebis sqemaanalitikuri Sefasebis sqemaanalitikuri Sefasebis sqemaanalitikuri Sefasebis sqema gamoiyeneba im SemTxvevaSi, roca codna
da unar-Cvevebi Sesafasebelia ori komponentiT. gansazRvruli
maqsimaluri qula ganawildeba.
warmogidgenT nimuSs. maqsimaluri qula 10 analitikuri Sefasebis sqema
I komponenti _ davalebis
moTxovnasTan Sesabamisoba
qula
5
II komponenti gramatikuli _
leqsikuri kompetencia
qula
5
qulaTa
jami
10
I davalebis moTxovnas pasuxobs.
azri mkafio da Tanmimdevrulia
5 GIV gramatikuli da leqsikuri
Secomebi umniSvneloa
5
II davalebis moTxovnas pasuxobs.
azri mkafio da Tanmimdevrulia
zogierT SemTxvevaSi
3 V Secdomebis raodenoba zogjer
xels uSlis azris gagebas.
3
III davalebis moTxovnebs nawilobriv
pasuxobs. azris gageba Wirs
1 VI gramatikuli da leqsikuri
Secdomebi mravladaa
1
115
holisturi (mTliani)holisturi (mTliani)holisturi (mTliani)holisturi (mTliani) Sefasebis sqemaSefasebis sqemaSefasebis sqemaSefasebis sqema gamoiyeneba Txzulebis
Sefasebisas. SefasebisaTvis gamoiyeneba erTi kriteriumi. pasuxi fasdeba
zogadi maxasiaTebliT. maqsimaluri qula 6.
kriteriumi qula
TxzulebaSi gamoxatuli azri mkafio da logikuria, Secdomebi umniSvneloa, stili
gamarTulia.
6
TxzulebaSi gamoxatuli azri nawilobriv aris gasagebi. Secdomebi sakmaoa. stili
nawilobrivadaa gamarTuli.
3
Txzuleba saTaurs ar pasuxobs. azris gageba daSvebuli Secdomebis gamo Wirs. 1
zogadi Sefasebis sqemebiTzogadi Sefasebis sqemebiTzogadi Sefasebis sqemebiTzogadi Sefasebis sqemebiT prezentaciis unaris Sefaseba.
maqsimaluri qula 10
kriteriumi qula
saubrobs faqtebze, argumentebze dayrdnobiT. iyenebs winaswar momzadebul Canawers. 3
auditoriasTan amyarebs kontaqts. mimarTvis etiketi daculia. 2
iyenebs vizualur masalas, fotosuraTebs, ekrans, slaidebs, dafas. 3
prezentaciis dasawyisi da dasasruli efeqturia. 1
icavs drois limits. 1
zepiri komunikaciis Sefasebis sqema zepiri komunikaciis Sefasebis sqema zepiri komunikaciis Sefasebis sqema zepiri komunikaciis Sefasebis sqema
davalebis piroba:davalebis piroba:davalebis piroba:davalebis piroba: slaidze mocemuli siuJetis mixedviT moyevi ambavi.
daazuste personaJTa vinaoba, sadauroba, daaxasiaTe isini. miuTiTe
movlenaTa Tanmimdevroba, dro da adgili. saubris minimaluri dro 2
wuTi. maqsimaluri qula 10.
I pirobasTan Sesabamisoba qula
drois limitis dacva 1
pirobis Sinaarsobrivi moTxovnebis dacva 1 2
movlenaTa Tanmimdevruli aRwera 1
droisa da adgilis gansazRvra 1
garkveviT saubari 1
gramatikuli konstruqciebis gamoyeneba 1
saTanado leqsikis gamoyeneba 2
fantaziis gamovlenis unari, SemoqmedebiToba 1
116
prezentaciis demonstrirprezentaciis demonstrirprezentaciis demonstrirprezentaciis demonstrirebis unaris Sesafasebeli sqemaebis unaris Sesafasebeli sqemaebis unaris Sesafasebeli sqemaebis unaris Sesafasebeli sqema....
maqsimaluri qula 10.maqsimaluri qula 10.maqsimaluri qula 10.maqsimaluri qula 10.
kriteriumi qula
saintereso Sesavali (problemis identificireba) 1
naSromis sakvanZo sakiTxebis warmoCena 2
sakiTxebis gasagebad warmodgena (logikuri jaWvi) 2
informaciis flobisa da saWiro drois gamoyeneba 1
problemis gadaWris gzebis moZieba da dasabuTeba 1
TvalsaCinoebisa da didaqtikuri masalebis gamoyeneba 1
auditoriasTan kontaqti 1
drois limitis dacva 1
weriTi samuSaos Sefasebis sqemaweriTi samuSaos Sefasebis sqemaweriTi samuSaos Sefasebis sqemaweriTi samuSaos Sefasebis sqema
davalebis piroba:davalebis piroba:davalebis piroba:davalebis piroba:Lmocemuli cnobaris mixedviT, turists dauwere
informacia, rogor ipovos misTvis sasurveli adgilebi. sityvebis
maqsimaluri raodenoba 30. qulaTa raodenoba 10.
I pirobasTan sandooba qulebi
sityvebis raodenobis zRvari daculia 1
pirobis Sinaarsobrivi moTxovna daculia 2
II komunikaciuri unar-Cvevebi
informacia gasagebia 2
dazustebulia ra moqmedebaa saWiro 2
III enobrivi unar-Cvevebi
naswavli gramatikuli konstruqciebis gamoyeneba 2
mdidari leqsikis gamoyeneba 2
IV SemoqmedebiTi unar-Cvevebi
informacia originaluria 2
studentTa codnis Sefasebis sqemebis gamoyeneba gansakuTrebiT
efeqturia aqtiuri leqciis procesis samive fazaSi. rogorc saswavlo
procesze dakvirvebam da piradma gamocdilebam gviCvena, Sedegiania
refleqsiis fazaSi gamoyeneba, vinaidan studenti erTgvarad azustebs,
axali codna ra doneze SeiZina, ras miaRwia, ra aqvs gasakeTebeli.
sqemebi gamoiyeneba rogorc individualuri, aseve wyvilebsa da jgufebSi
muSaobis procesSi.
cxadia, sqemebis momzadeba leqtorisagan did Sromasa da
Zalisxmevas moiTxovs, magram roca studentebi daeuflenen sqemebis
117
gamoyenebas, Tavadac Seadgines sqemebi da SevZeliT gvqonoda sxvadasxva
sqemaTa kompiuteruli baza, romelsac seminaruli muSaobis procesSi
viyenebT. igi sasargeblo aRmoCnda sxva kursis/modulis
maswavlebelTaTvisac.
$2$2$2$2.1..1..1..1. portfolio portfolio portfolio portfolio ----rogorc studentis swavlis Sedegebisrogorc studentis swavlis Sedegebisrogorc studentis swavlis Sedegebisrogorc studentis swavlis Sedegebis,,,, anu anu anu anu
kompetenciis miRwevis Sefasebis formakompetenciis miRwevis Sefasebis formakompetenciis miRwevis Sefasebis formakompetenciis miRwevis Sefasebis forma
studentebze orientirebuli kreditebis sistemis (ECTS) mixedviT,
portfolio miCneulia studentis swavleba/swavlis Sefasebis formad.
portfolio aris studentis mier Segrovili monacemebis saerTo
jamidan SerCeuli nakrebi, romelic moicavs namuSevrebs, esses, referats,
amonawers, statiebs, sxvadasxva Sexedulebis analizs, mcire kvlevebs,
modelebs, sqemebs, dRiurebs da a.S. aqedan gamomdinare Sefasebis
formasTan erTad portfolio miCneulia, rogorc kvleva-ZiebiTi
procedura. igi efeqturi saSualebaa rogorc refleqsiisa da
TviTSefasebisaTvis, agreTve axali miznebis dasaxvisaTvis. portfolio
Semdgenelis interesebSi, SesaZleblobebSi, saWiroebebSi, RirebulebebSi
Cawvdomis saSualebas iZleva (viqtoria l. bernhardi,1999; p. papava 2005)
portfolioSi ganTavsebuli masala gamoiyeneba qulebis, niSnebis
dasaweradac da Semdgenelis akademiuri progresisa da zrdis
dasafiqsireblad. portfolio studentze orientirebuli Sefasebaa.
portfolio konkurencias ar eqvemdebareba da Zlier mxareebze ufroa
orientirebuli, vidre naklovanebebze.
portfolio SeiZleba Seiqmnas saqaRaldis saxiT, lamazi,
mowesrigebuli dizainiT, sagnis an kursis miTiTebiT, Sinaarsis
CamonaTvaliT. bolo periodSi vebze dafuZnebuli portfolios
Sesaqmnelad iyenebdnen sainformacio teqnologiebs. portfolio iqmneba
mizanmimarTulad, saswavlo kursis, an modulis garkveul nawilze an
problemaze mimarTebiT. portfolio saSualebas aZlevs students _
gamoavlinos codna, unari. igi exmareba students: airCios misTvis
saWiro da gamosadegi masala; gadawyvitos ra, rogor da raSi
118
gamoiyenos, kritikulad Seafasos sakuTari namuSevari, Seamowmos Tavisi
Sexedulebebi, gaiziaros sxvisi gamocdileba, sxvas SesTavazos Tavisi
gamocdileba.
portfolio xels uwyobs studentis mier miRweuli iqnas
kompetenciebis nakrebi, romelic Seesabameba im kursis erTeuls, moduls
an programas, romelic portfolios bazaa. portfolios Seqmna
erTjeradi procesi ar aris, uwyveti profesiuli ganviTarebis mixedviT
igi TandaTan ivseba, mdidrdeba, umjobesdeba, farTovdeba. es procesi
grZeldeba swavlebis safexuridan safexurze gadasvlisas an
praqtikuli saqmianobis dros profesiuli gadamzadebis specialuri
modulebisa Tu kursis an piradi gamocdilebis dadebiTi Sedegebis
mixedviT. amgvari midgoma xels uwyobs _ ganxorcieldes swavla
sicocxlis bolomde, rac xels uwyobs profesiuli saqmianobisaTvis
aucilebeli codnisa da kompetenciebis miRwevis xarisxis amaRlebas.
umaRles skolaSi specialobis mixedviT SeiZleba
gamravalferovndes portfolios Sinaarsi. aRsaniSnavia, rom
portfolios arc erTi masala ar kargavs mniSvnelobas, igi saWiro da
gamosadegia yvela SemTxvevaSi. amasTan, TvalnaTliv asaxavs Semdgenis
kompetenturobis zrdas, ganviTarebas.
portfolios Sedgenas saSualo skolis safexurebzec garkveuli
adgili eTmoba. saswavlo gegmis moTxovnaTa mixedviT
gaTvaliswinebulia, rom moswavlem portfolios Sesadgenad saqmianoba
ganaxorcielos garkveuli periodis manZilze - erTi Temis gavlis
procesSi; Temis Sejamebisas, semestris bolos, TiToeul aqtivobas
moswavle mimarTavs nabij-nabij, portfolios saxiT Segrovebul masalas
da warmoaCens specialurad daniSnul dros. portfolios gamoyeneba
moswavles exmareba. saqmianoba warmarTos Tanmimdevrulad, sistemurad,
gasagebad. gamoamJRavnos codna, sakuTari pozicia, Ziebis, kvlevis,
argumentirebuli msjelobis unari.
ramdenadac portfolios Sedgenaze muSaoba saSualo skolaSi
iwyeba, saWirod miviCnieT Cagvetarebina dakvirveba portfolios Seqmnis
procesze saSualo skolis IV, VII, X, XI klasebSi (120 moswavle).
119
dakvirvebis mizani: a) ramdenad sainteresoa moswavleTaTvis
portfolios Seqmnis procesi. b) portfolios Seqmna xom ar iwvevda
gadatvirTvas. g) icnobdnen Tu ara portfolios Sefasebis kriteriumebs.
d) ramdenad misaRebi iyo portfolios SefasebiT miRebuli qulebi.
dakvirvebis SedegebiT warmoCnda Semdegi suraTi:
sqema SerCeulia portfolios gamoyenebis mqone klasSi.
klasi
moswavle
Ta
raodenoba
portfolios Seqmnis
procesi sainteresoa
portfolios
Seqmnam xom ar
gadagtvi
rTaT
icnobdiT Tu ara
portfolios
Sefasebis
kriteriumebs
(komponen
tebs)
misaRebi iyo Tu
ara SefasebiT
miRebuli qulebi
ki ara ki ara ki ara ki ara
V 30 25 5 2 28 8 22 20 10
VII 30 28 2 4 26 11 29 19 11
X 30 24 6 5 25 14 16 18 12
XI 30 25 5 8 22 9 21 17 13
dakvirvebis Sedegebis sqemidan Cans, rom portfolios Seqmnis
procesi sainteresoa 82%, portfolios Seqmnam ar gadatvirTa 67%,
portfolios Sefasebis kriteriumebs ar icnobda 80%, moswavleebma
portfolios wardgenis wesi icodnen, magram ver asaxelebdnen ra
kriteriumebiT fasdeboda is. miRebuli qulebi misaRebi aRmoCnda 46%,
sxvebi Tvlidnen, rom mets imsaxurebdnen.
interess da Sefasebas Soris gansxvavebis mizezad miviCnieT is,
rom gacnobili da gacnobierebuli ar iyo Sefasebis kriteriumebi. isini
portfolios adgendnen Temis an problemis mixedviT, magram ar
icodnen Sefasebis xarisxis ganmsazRvreli kriteriumebi.
miRebulma Sedegebma ganapiroba Cveni kvlevis Semdegi nabijiT
portfolios Sefasebis kriteriumebis SemuSaveba da gacnoba umaRlesi
skolis studentebisaTvis.
studenti umaRles saswavlebelSi portfolios Seqmnis garkveuli
gamocdilebiT modis. dakvirvebis analizma cxadyo, rom sxvadasxva
fakultets II kursis 120 studentidan portfolios qmnis 32 studenti,
120
anu 22%, maSin, roca, rogorc aRvniSneT, portfolio ECTS sistemis
mixedviT studentis Sefasebis erT-erTi formaa.
portfolios Seqmnis saWiroebisa da Sefasebis formad, misi
gamoyenebis mizanSewonilobis warmoCenisaTvis, gavaanalizeT piradi
gamocdileba:
ganaTlebis doqtorantebis saganmanaTleblo programaSi, iseve,
rogorc yvela sxva programaSi, mocemulia kompetenciebis ruka, sadac
miTiTebulia, romeli saswavlo sagani romeli kompetenciis miRwevas
iTvaliswinebs. swavlebis am safexurze rigi kompetenciebi saerToa,
zogadia ramdenime saswavlo sagnisaTvis, rigi _dargobrivi an
originaluria.
sagnis SeswavliT miRweuli Sedegis Sefasebis formad portfolio
gamoyenebuli iqna saganSi ,,kompetenciebis Sefasebis sistemuri
midgoma” (deustos universitetis kvlevebis mixedviT
(http://tuning.unideusto.ogr/tuningeu).
studentebis mier portfolio Seiqmna sxvadasxva Temaze,
magaliTad: jgufuri muSaobis maxasiaTeblebi, socialuri kompetenciebi,
instrumentuli kompetenciebis miRwevis gzebi da saSualebebi,
originaluri kompetenciebis Seqmnis gamocdileba da sxva.
portfolios prezentacia Catarda Riad, auditorias Seadgendnen
ganaTlebis doqtorantebi, ganaTlebis mecnierebaTa departamentis
wevrebi, ganaTlebis magistrebi, yvela msurveli.
portfolios prezentaciis mizani iyo doqtorantis mier miRweuli
kompetenciis donis Sefaseba.
kompetenciaTa CamonaTvali programis kompetenciis rukis mixedviT
saswavlo kursis dawyebisTanave silabusTan erTad iyo gacnobili
studentebisaTvis. prezentaciis dros es CamonaTvali Sevida baraTSi,
romelic auditorias Sefasebis kriteriumTan erTad daurigda.
gTavazobT nimuSs:
portfolios prezentaciiT misaRwevi kompetenciebiportfolios prezentaciiT misaRwevi kompetenciebiportfolios prezentaciiT misaRwevi kompetenciebiportfolios prezentaciiT misaRwevi kompetenciebi
((((students ufleba aqvs airCios sxva originaluri CamonaTvali)
• ganaTlebis sferoSi arsebuli mowinave codnis mniSvnelovani
nawilis gacnoba da aRqma;
121
• internetresursebis moZieba, daxarisxeba da gamoyeneba;
• iniciativis gamoCena kompleqsur da araprognozirebad situaciebSi;
• axali codnis Seqmna da interpretireba originaluri kvlevis an
sxva mowinave samecniero miRwevebis meSveobiT, romelTa xarisxi
mowonebulia saerTaSoriso doneze kolegebis mxridan;
• kritikul dialogSi CarTva, profesiuli interesebis sferoSi
kompleqsuri problemebis damoukideblad gadaWra;
• informaciis gamoyeneba kvlevis miznebisaTvis;
SefasebSefasebSefasebSefasebisisisis kriteriumebikriteriumebikriteriumebikriteriumebi::::
• demonstrirebis unari;
• portfolios masalebis gamosadegianoba sakvlev problemasTan
mimarTebaSi;
• mowinave codnisa da gamocdilebis gaziarebis unari;
• drois efeqtianad gamoyeneba;
Sefasebis kriteriumis mixedviT Sefasebis ufleba, studentebis da
leqtorebis winadadebiT, mieca auditorias. saamisod, baraTis bolo
gverdze miniSnebuli iyo adgili Sefasebis, survilis,
winadadebebisaTvis.
portfolios Sefasebis procesi iyo saintereso, SefasebasTan
erTad gamoiTqva survilebi, winadadebebi. iyo mowonebac da SeniSvnac.
rac mTavaria, es friad sasargeblo procesi iyo doqtorantTaTvis.
davinteresdiT portfolios Seqmnisa da Sefasebis gamocdilebiT
studentebSi. dakvirvebisaTvis, III kursis studentebs vTxoveT
daeweraT ese ,,me da portfolio.”
esem gamoavlina portfolios Sefasebis formad gamoyenebisadmi
dadebiTi damokidebuleba. Sefasebis procesi aRmoCnda sakiTxebis
codnisa da gacnobierebis, SemoqmedebiTi profesiuli unarebis,
kiTxvebis dasmisa da kiTxvebze pasuxis SesaZleblobis, droisa da
unarebis gamoyenebis mSvenieri demonstrireba, romelmac dadebiTi emocia
moutana studentebsac da Semfasebelsac.
amgvarad, portfolio studentis swavlis Sedegebisa da
kompetenciis miRwevis Sefasebis efeqturi formaa. igi xels uwyobs
122
studentis aqtiurobas saswavlo procesis ganmavlobaSi. potrfolio
SeiZleba gamoiyenos studentma sakuTari warmatebis Sesamowmeblad da
gasaumjobeseblad, am mimarTebiT portfolios Sefaseba ganmaviTarebel
Sefasebas ganekuTvneba.
portfolio, erTi mxriv, afasebs da gansazRvravs kompetenciis ra
dones miaRwia studentma, meore mxriv, portfolios Seqmnisa da
Sefasebis procesi xels uwyobs zogadi da dargobrivi kompetenciis
Camoyalibebas (refleqsia, damoukideblad gadawyvetilebis miReba,
kompetenciaTa nakrebis floba, romelic kursis erTeuls an programas
Seesabameba, aqtivobis Sesaferisi kompetenciis SerCeva, kompetenciis
maxasiaTeblebis gansazRvra, drois gamoyeneba, demonstrirebis unari da
a.S.).
portfolios SefasebisaTvis sasurvelia winaswar iyos cnobili, ra
kompetenciaa misaRwevi da ra aris portfolios Sefasebis kriteriumebi
an komponentebi. aRniSnuli umaRles saswavlebelSi ganisazRvreba
saganmanaTleblo programis kompetenciebis rukisa da saswavlo kursis
silabusis mixedviT. portfolios Seqmnis komponentebi sxvadasxva
safexurze sxvadasxva.
$3 TviTSefa$3 TviTSefa$3 TviTSefa$3 TviTSefasebis matricis analizis gamoyeneba kvalifikaciis miRweuli sebis matricis analizis gamoyeneba kvalifikaciis miRweuli sebis matricis analizis gamoyeneba kvalifikaciis miRweuli sebis matricis analizis gamoyeneba kvalifikaciis miRweuli
donis diagnostirebisaTvisdonis diagnostirebisaTvisdonis diagnostirebisaTvisdonis diagnostirebisaTvis
TviTSefaseba aris procesi, romlis saSualebiTac /studenti erTveba
sakuTari swavlis miznebis Camoyalibebasa da sakuTari swavlis procesis
marTvaSi. TviTSefaseba aris studentis mier sakuTari SesaZleblobebisa da
miRweuli Sedegebis Sefaseba. TviTSefaseba studentebs sakuTari codnis
obieqturad Sefasebisa da damoukideblad swavlisa da TviTkritikis unar-
Cvevebs uviTarebs. saSualebas aZlevs - kargad gaacnobieron TavianTi
susti da Zlieri mxareebi. amiT swavlis procesis mimarT meti interesi da
pasuxismgeblobis grZnoba uviTardebaT.
123
TviTSefaseba saswavlo procesis ganuyofel nawils Seadgens. is
mizanmimarTuli, sistemuri da Tanmimdevruli procesia. TviTSefasebisaTvis
gamoiyeneba sxvadasxva forma: TviTSefasebis cxrili, pasuxebiT swori
variantis Semowmeba, sakuTari Secdomebis mizezebis axsna, momavali
semestris niSnis savaraudo dagegmva da dagegmilis Sefaseba, warmateba,
warumateblobis Sefaseba, TviTSefasebis unaris ganviTareba,
saganmanaTleblo da profesiuli daostatebis miznebis miRwevis donis
gansazRvra. TviTSefasebis formebis gamocdilebiT Semowmebuli
nimuSebia:
sqema№1
aqtiurobis xarisxi
arasodes iSviaTad yovelTvis
1. leqciis Temis mixedviT SemiZlia vivaraudo, raze iqneba saubari Օ
2. yuradRebiT vismen da vimaxsovreb ZiriTad sakiTxebs Օ
3.yuradRebas vaqcev im argumentebsa da sakiTxebs, romlebic azris
gamoTqmis saSualebas maZlevs
Օ
4. miyvars saWiro da saintereso informaciis sxva dasxva wyaroSi
moZebna da jgufSi misi prezentacia
Օ
5. vcdilob megobrisa da Cemi mosazrebebi detalurad gaviazro da
Sevajero
Օ
6. Tavs komfortulad vgrZnob, roca leqciis msvlelobaSi CarTuli
var da Cemi mosazreba vinmesTvis misaRebia
Օ
7. jgufSi an wyvilebSi muSaobisas virCev partniors Օ
8. momwons Cems mier momzadebuli masalis demonstrireba Օ
sqema №2
sakuTari qmedebis analizi
susti mxare Zlieri mxare
1. ra ver gavakeTe warmatebiT
2. ra ver gavakeTe kargad
3. visTan erTad ar
gamomivida wyvilebSi, jgufSi muSaoba.
4. ratom davuSviSecdoma.
5. ratom aris rTuli amis swavla.
1. ra gavakeTe warmatebiT
2. ra gavakeTe kargad
3. visTan erTad vimuSave kargad
4. rogor SevZeli Secdomis gasworeba
5. yvelaze kargad rogor SeiZleba es viswavloT
124
sqema №3
Cemi molodini da realoba
(Semoxaze TqvenTvis misaRebi pasuxi)
• roca leqciis Tema axalia, ukeT vswavlob
diax
ara
• zustad gavige, ra samuSaos Sevasrulebdi diax
ara
• vici, ras unda mivaRwio
diax ara
• SekiTxvis dasmis SesaZlebloba gamoviyeneb
diax ara
• davicav drois limits
diax ara
• roca sxva laparakobs, movusmen
diax ara
• vici, rogor Sefasdeba Cemi saqmianoba
diax
ara
sqema N4.
codnis praqtikulad gamoyenebis unaris Semowmeba
yovelTvis xandaxan arasodes
• SemiZlia ucxoel megobars mivwero werili
• SemiZlia visaubro nacnob Temaze
• SemiZlia Canaweris mosmenisas gavigo razea saubari
• Temis dawerisas viyeneb axal naswavl sityvebs
• gamovxatav azrs sxvis naambobze
• Tvalis erTi gadavlebiT vxvxdebi, razea teqsti
• konteqstiT vxvdebi ucnobi sityvebis mniSvnelobas
• vsargeblob leqsikoniT
TviTSefasebis sqemebis gamoyeneba SesaZlebelia leqcia-seminaris
sxvadasxva fazaSi, efeqturia Sinaarsis realizebisa da refleqsiis fazaSi
gamoyeneba. TviTSefasebis sqemebis gamoyeneba SeiZleba rogorc saswavlo
procesSi, aseve damoukidebeli muSaobis dros. saswavlo procesSi
TviTSefasebis sqemis gamoyeneba garkveul dros moiTxovs, wamoiWra
problema - xom ar gamoiwvevs igi studentTa gadatvirTvas, ramdenad
125
sasargebloa misi gamoyeneba studentisaTvis. aRniSnul problemaze
pasuxisaTvis CavatareT gamokvleva.
kvleviskvleviskvleviskvlevis mizanimizanimizanimizani:::: a) saswavlo procesSi TviTSefasebis sqemebis
gamoyenebis gavlena studentTa gadatvirTvaze. b) studentTa
damokidebuleba TviTSefasebis sqemis gamoyenebisadmi.
kvleviskvleviskvleviskvlevis meTodologiameTodologiameTodologiameTodologia: Sefasebis sqemebi SerCeul iqna leqciis
formisa da fazis mixedviT. zemoT aRniSnuli sqema №1 gamoyenebul iqna
minileqciis procesSi (Sinaarsis realizeba), sqema №2 - wyvilebsa da
jgufebSi muSaobis Semdeg (Sinaarsis realizeba da refleqsiis stadiebi),
sqema №3 - gamowvevis fazaSi, molodinebis meTodis gamoyenebis Semdeg,
sqema №4 - refleqsiis fazaSi, savarjiSoebis Sesrulebis Semdeg.
TviTSefasebis sqemebis gamoyenebaze kvleva Catarda or etapad. pirvel
etapze studentebs gaewiaT konsultacia sqemebis daniSnulebaze, Sefasebis
teqnologiaze, sqemebis Sedegebis gamoyenebaze (raSi gamoadgeba, ras
gaiumjobeseben). meore etapze moxda sqemebis praqtikulad gamoyeneba.
CatarebisCatarebisCatarebisCatarebis drodrodrodro:::: 2008 wlis dekemberi - 2009 wlis Tebervali .
kvlevaSi monawileobda 56 studenti.
kvlevis meTodebi: kvlevis meTodebi: kvlevis meTodebi: kvlevis meTodebi: monacemTa damuSaveba, axsniTi, statistikis
procentebis gamoTvla, SedarebiTi analizi. kvlevis Sedegebi
warmodgenilia cxrilSi
naklebad saSualod savsebiT
I etapi II etapi I etapi II etapi I etapi II etapi
• ramdenad aris TqvenTvis
misaRebi TviTSefasebis sqemis
gamoyeneba.
• ramdenad gadagtvirTaT
TviTSefasebis sqemiT Sefasebam.
• ramdenad sasargeblo aRmoCnda
TqvenTvis TviTSefasebis sqema.
40 %
36%
29%
8%
89%
14%
32%
44%
35%
38%
9%
46%
28%
20%
25%
54%
2%
48%
126
cxrilis analizi cxadyofs, rom TviTSefasebis sqema misaRebi,
saintereso da sasargeblo aRmoCnda mas Semdeg, rac studentebi darwmundnen
sqemis gamoyenebiT ukeTesi Sedegis miRwevaSi.
TviTSefasebis sargeblianobis dadgenis Semdeg kvlevis amocana
gaxda TviTSefasebis im formis gamoyeneba, romelic danergilia
mowinave kvlevebis Sedegad. am mizniT SevarCieT helsinkis universitetis
gamocdileba, kerZod, Sefasebis matricis gamoyeneba programis xarisxis
gaumjobesebisaTvis. matrica fokusirebulia Sedegebisa da xarisxis
sferoebze.
helsinkis universitetis (http://www.helsinki.fi/university/)
gamocdilebidan CvenTvis misaRebi aRmoCnda matricis doneebi: mxolod
damakmayofilebeli, kargi, SesaniSnavi, saWiroebs ganviTarebas.
aRniSnuli doneebi gadmovitaneT TviTSefasebis matricaSi
(SkalaSi) da gamoviyeneT kvalifikaciis miRweuli donis
diagnostirebisaTvis.
saganmanaTleblo programis umTavresi miznis _ dasaqmebisaTvis
studentis mzaobis xarisxis miRwevaSi kulturaTa dialogis wvlilis
efeqturobisaTvis (sadac ucxo ena meore enaa) Sefasebis formad
gamoviyeneT TviTSefasebis matricis analizi.
saWirod miviCnieT miTiTebuli universitetis gamocdilebis
gaziareba sasargeblo yofiliyo erovnuli kadrebis momzadebisaTvis. am
TvalsazrisiT, SeviswavleT adgilobrivi sabazro moTxovnebi. rogorc
avRniSneT, sakurorto da turistuli infrastruqturis, sazRvao saqmis,
partnioruli urTierTobiT Seqmnili organizaciebisa da ofisebis
ganviTareba-gafarToebam adgilobriv bazarze gazarda moTxovna iseT
kadrze, romelic orientirebulia ara mxolod ucxo enis sametyvelo
unar-Cvevebze, aramed flobs gansxvavebul kulturul konteqstebs da
pativiscemis kompetenciebs. dasaqmebisaTvis kadrebis SesarCevad tardeba
konkursebi. dasaqmebis adgili, im geografiuli zonis mixedviT,
romelSic studentebi cxovroben, pluralingvizmiT xasiaTdeba.
Tavdapirvelad dasadgeni iyo, Tu ratom da riT iqneboda
127
sasargeblo TviTSefasebis matricis gamoyeneba qarTvel studentebTan.
saamisod ganvsazRvreT prioritetebi:
• sakuTari SesaZleblobebis sabazro moTxovnebis kompetenciebTan
Sesabamisobis dadgena.
• cvlilebebTan Segueba.
• dasaqmebisaTvis mzaobis xarisxis amaRleba sakuTari swavlis
strategiebis cvlilebiT da leqtoris daxmarebiT.
• TviTSefasebis matrica aris ganmeorebadi, instruqtirebuli,
mzardi, mizanmimarTuli, rac mis sandoobas aZlierebs.
• TviTSefasebis matricis gamoyeneba SeiZleba saswavlo procesis
nebismier fazaSi, saswavlo drois nebismier monakveTSi,
damoukideblad, axali situaciis Sesabamisad.
TviTSefasebis matricis gamoyenebisaTvis SevarCieT sami nabiji,
romlebic erTmaneTs eyrdnoba, erTmaneTisgan gamomdinareobs da
ganapirobebs kvalifikaciis donis zrdas.
nabijnabijnabijnabiji 1i 1i 1i 1 ---- studentis varaudi sakuTari SesaZleblobis Sesaxeb
arCeul kvalifikaciasTan mimarTebaSi.
nabijinabijinabijinabiji 2222 ---- sakuTari SesaZleblobebis ZiriTadi kvalifikaciis
sabazro moTxovnebTan Sesabamisobis dadgena.
nabijinabijinabijinabiji 3333 ---- sakuTari SesaZleblobebis kvalifikaciebis monaTesave
Tanamdebobrivi vakansiebis moTxovnebTan SesabamisobaSi gansazRvra.
yvela nabijisaTvis TviTSefasebis matricis maxasiaTeblis doneebi yvela nabijisaTvis TviTSefasebis matricis maxasiaTeblis doneebi yvela nabijisaTvis TviTSefasebis matricis maxasiaTeblis doneebi yvela nabijisaTvis TviTSefasebis matricis maxasiaTeblis doneebi
aris eraris eraris eraris erTnaiTnaiTnaiTnairi: ri: ri: ri: mxolod mxolod mxolod mxolod damakmayofilebeli, kargi, SesaniSnavi, da damakmayofilebeli, kargi, SesaniSnavi, da damakmayofilebeli, kargi, SesaniSnavi, da damakmayofilebeli, kargi, SesaniSnavi, da
saWiroebs gaumjobesebas.saWiroebs gaumjobesebas.saWiroebs gaumjobesebas.saWiroebs gaumjobesebas.
ganvixiloT TiToeuli nabijis ganvixiloT TiToeuli nabijis ganvixiloT TiToeuli nabijis ganvixiloT TiToeuli nabijis aRweriloba:aRweriloba:aRweriloba:aRweriloba:
NNNN nabiji pirveli. nabiji pirveli. nabiji pirveli. nabiji pirveli. varaudi varaudi varaudi varaudi ---- Cemi SesaZlebloba arCeul Cemi SesaZlebloba arCeul Cemi SesaZlebloba arCeul Cemi SesaZlebloba arCeul
kvalifikaciasTan mimarTebaSi.kvalifikaciasTan mimarTebaSi.kvalifikaciasTan mimarTebaSi.kvalifikaciasTan mimarTebaSi.
SeTavazebuli TviTSefasebis matricis formebSi studentebi
Camoweren im kompetenciaTa CamonaTvals, romlebic maTi SexedulebiT,
saWiro da aucilebelia arCeuli profesiiT dasaqmebisaTvis. TviToeuli
studenti muSaobs damoukideblad. warmogidgenT nimuSebs:
128
TviTSefasebis matrica #1TviTSefasebis matrica #1TviTSefasebis matrica #1TviTSefasebis matrica #1
Cemi SexedulebiT, arCeuli specialobiT dasaqmebisaTvis
ra kompetenciebs unda vflobde
sakuTari SesaZleblobebis analizi
damakmayofi
lebeli
kargi SesaniSn
avi
saWiroebs
gaumjobese
bas
Kkulturis sferodan ucxoenovani informaciis amocnoba
••••
Sexedulebis gamoxatva
••••
kulturaTa dialogis sakiTxebze teqstebis gageba
Tematikis mixedviT
••••
Uucxo qveyanaSi mogzaurobisas situaciaTaTvis Tavis
garTmeva
••••
Kkritikisa da TviTkritikis unari
••••
jgufSi muSaoba
••••
sxva qveynis kulturisa da tradiciebis pativiscema
••••
sakuTari Tavis, qalaqis, soflis, qveynis wardgena
sxvisTvis
••••
sxvadasxva sferoSi gamovlenil kulturaTa
gansxvavebebis dadgena
••••
SekiTxvebis dasma da pasuxi martiv sakiTxze
••••
Mmatricis analiziT dadginda: studentis SexedulebiT
dasaqmebisaTvis ra kompetenciaa saWiro Dda ras Tvlis Tavis
SesaZleblobad.
leqciebze, seminarebsa da konsultaciebze studentebs gavacaniT
zogadi da dargobrivi kompetenciebi, davaufleT aseve, iseTi
strategiebis gamoyenebas, rogoricaa ,,interviu,” ,,ormxrivi Canaweris
driuri” da sxva.
strategia ,,interviu“ studentebma gamoiyenes dasaqmebis sferoSi
Catarebuli konkursis monawileebTan. aq gamoiyo sami kategoria: a)
konkursSi gasuli piri (risma codnam da unar-Cvevam ganapiroba
warmateba?), b) konkursSi vergasuli (ra codnas egona rom flobda da ar
darCa sakmarisi). Gg) axali konkursis msurveli (ra icoda da ris
Seswavlas gegmavs).
129
intervius SedegebiT, I jgufis wevrebma (konkursSi gasulebi)
aRniSnes, rom konkursSi gasvla ganapiroba ucxo enis sametyvelo unar-
Cvevebma, sxva qveynis kulturul Taviseburebebze msjelobisas sakuTari
azris koreqtulad gamoTqmam, ucxo socialur-kulturuli garemosTvis
damaxasiaTebeli qcevis, cxovrebis wesis, normebis gaTvaliswinebis
unaris gamomJRavnebam. II jgufis warmomadgenlebs (konkursSi
vergasulebi) egonaT, rom sakmarisi iqneboda ucxo enis kargi codna. maT
ver SesZles teqstSi asaxuli sxva enis kulturuli erTeulebis
amocnoba. III jgufi _ konkursisaTvis mzadebaSi myofni _GSeuZliaT
ucxo enaze laparaki, wera-kiTxva. gegmaven kulturaTa dialogis
Seswavlas, radgan am mimarTulebiT kursi ar gauvliaT.
,,ormxrivi Canaweris dRiuris” strategiis meSveobiT, studentebma
gaakeTes sakonkurso moTxovnebis analizi da gamoxates misdami
damokidebuleba.
Seiqmna kvalifikaciis mimarT sabazro moTxovnebis Sesaxeb codna,
ramac saSualeba mogvca gadavsuliyaviT momdevno nabijze.
aRsaniSnavia, rom dasaqmebis sferoSi sxvadasxva qveynis sakonkurso
pirobebis Seswavlam cxadyo, rom sabazro moTxovnebi kompetenciaTa
mimarT identuria, anu boloniis procesis mier Seqmnili evropuli
ganaTlebis erTiani sivrce bakalavriatis kursdamTavrebuls
dasaqmebisaTvis mzaobis erTian sivrces uqmnis.
nabiji meorenabiji meorenabiji meorenabiji meore ---- sakuTari SesaZleblobebis Sesabamisobis dadgena
ZiriTadi kvalifikaciis sabazro moTxovnebTan.
studentebTan muSaobisaTvis SevarCieT swavleba/swavlis iseTi
formebi, rogoricaa aqtiuri leqcia-leqcia seminari, leqcia-vorqSofi,
seminari da prezentacia.
studentebma maT mierve SerCeuli swavlis strategiebiT
mopovebuli masaliT, leqciebze SeZenili Teoriuli codniT, ucxouri
gamocdilebis gacnobiT Camoayalibes maxasiaTeblebi TviTSefasebis
matricis pirveli svetisaTvis.
130
TviTSefasebis matrica #2TviTSefasebis matrica #2TviTSefasebis matrica #2TviTSefasebis matrica #2
sabazro moTxovnebis Sesabamisi kompetenciebi
sakuTari SesaZleblobebis maxasiaTeblebi
damakmayofilebeli
kargi
SesaniSnavi
saWiroebs gaumjobeseba
s
kulturaTa dialogis Temaze komunikacia
●
diskusiis warmarTva kulturaTa dialogis problemaze
●
sxarti da spontanuri komunikacis damyareba sxva kulturis warmomadgenlebTan
●
eqsperimentuli situaciis Sesaferisi dialogis warmarTva
●
mSobliur da sociokulturul samyaroebs Soris paralelebis moZieba
●
msgavsebis da gansxvavebebis moZieba mSobliur da ucxour kulturaTa Soris
●
grZnobebis gamoxatvis individualuri unari ●
adamianebsa da situacias Soris kavSiris xedva
●
kritikuli da TviTkritikuli SesaZleblobebi ●
socialuri unarebi, romlebic dakavSirebulia urTierTobebTan, socialuri da eTnikuri pasuxismgeblobis gamoxatvasTan
●
sxva kulturis warmomadgenelTan komunikaciis unari
●
pirdapiri urTierTobis unari
●
informaciis moZiebisa da marTvis unari
●
mravalferovnebisa da multikulturalizmis pativiscema
●
interdisciplinur jgufSi muSaoba
●
sakuTari Tavis mimarTeba sxvebTan da samyarosTan
●
cvlilebebis saWiroebis gancda reagireba cvlilebebze
●
intrapersonaluri kompetenciebis floba
●
axali ideebis generirebis unari (SemoqmedebToba)
●
sxva kulturisadmi sakuTari damokidebulebis gamoxatva werilobiT da zepirad
●
saubris Temis Secvla movlenis, adgilis, situaciis Sesabamisad
●
kulturuli da individualuri Taviseburebebis Sefaseba da pativiscema
●
sxva kulturis warmomadgenlebTan komunikaciuri urTierTobebis damyareba internetiT
●
teqstebis Sedgena da saubari kulturaTa dialogis sferoSi profesiasTan mimarTebaSi
●
sxvaTa grZnobebis aRqma da gageba
●
131
TiToeulma studentma Tavisi TviTSefasebis matricis
demonstrireba moaxdina auditoriis winaSe, amasTan, maT mier gakeTda
SedarebiTi analizi _ raSi gamoixata progresi pirveli nabijis
matricasTan SedarebiT. auditoriaSi iyo iumori da pozitiuri ganwyoba.
susti da Zlieri mxareebis gaanalizebis Semdeg studentis swavlaSi
CaerTo axali strategiebi: slot-analizi, rolebis TamaSi, venis
diagrama, T diagrama da sxva.
gamoikveTa interpersonaluri da intrapersonaluri kompetenciebis
miRwevis maxasiaTeblebis gacnobis aucilebloba, maTi saWiroeba
dasaqmebis yvela variantSi iyo warmodgenili.
meore nabijis gavlis Semdeg studentebma gansazRvres,
kvalifikaciis ra done hqondaT miRweuli da rogoria maTi
damokidebuleba, xolo swavlis axali strategiebi daexmara maT
damoukideblad mieRwiaT erTi maxasiaTeblidan meoreze gadasvlisaTvis.
kerZod: ,,damakmayofilebeli” gadavida ,,kargSi”, ,,SesaniSnavSi,” xolo
,,saWiroebs gaumjobesebas” leqtoris daxmarebiT gadavida maxasiaTebelSi
,,kargi”. aRsaniSnavia, isic, rom studentebis survili iyo am
mimarTulebiT gaegrZelebinaT muSaoba da mieRwiaT maxasiaTeblisaTvis
,,SesaniSnavi”.
dasaqmebis bazari arcTu iSviaTad ayenebs moTxovnebs erTi
kvalifikaciis specialistis SeTavsebiT Tanamdebobrivi datvirTvis
Sesaxeb. am moTxovnam ganapiroba Cveni mcdeloba - gvezruna
cvlilebebTan Seguebis originaluri kompetenciebis ganviTarebisaTvis.
NNNN nabiji mesamenabiji mesamenabiji mesamenabiji mesame: : : : sakuTari SesaZleblobebis Sesabamisoba
kvalifikaciebis monaTesave Tanamdebobrivi vakansiebis moTxovnebTan.
dargobrivi kompetenciebis nusxa daxarisxda da Seivso monaTesave
Tanamdebobrivi vakansiebis moTxovnebis Sesabamisi originaluri
kompetenciebiT. sakuTari swavlis strategiebSi CaerTo gagebis
strategiebi, formebi: gageba, qmedeba, warmateba.
132
TviTSefasebis matrica #3TviTSefasebis matrica #3TviTSefasebis matrica #3TviTSefasebis matrica #3
Kkvalifikaciis monaTesave Tanamdebobrivi vakansiebis
moTxovnebis Sesabamisi kompetenciebi
sakuTari SesaZleblobebis maxasiaTeblebi
damakmayofilebeli
kargi
SesaniSnavi
saWiroebs gaumjobesebas
Aaxal garemoSi adaptaciis unari
•
iniciativa da saqmis warmoebis unari •
saerTaSoriso konteqstSi muSaobis unari •
araspecialistebTan komunikaciis unari •
profesiul Temebze saubari da miwer-mowera sxva qveynis warmomadgenelTan
•
sxva kulturis profesiul sazogadoebaSi damajerebeli, mkafio, damoukidebeli komunikacia
•
internetinformaciebis daxarisxeba da gamoyeneba •
gasagebi, struqturulad gamarTuli, Tematurad mravalferovani teqstebis Seqmna kulturaTa dialogis problemebze
•
socialur-kulturuli da kulturuli TvalsazrisiT mdidari resursebis SerCeva da maTze dafuZnebuli interesis gamomwvevi aqtivobebis SerCeva
•
saWiro informaciis gacvla profesiul doneze •
sxva adamianebTan urTierTobis unari, qcevisa da urTierTobebis interpretaciis unari
•
ucxo sociokulturul garemosaTvis damaxasiaTebeli qcevis, cxovrebis wesis codna
•
kulturul Taviseburebebze msjelobisas sakuTari azris koreqtulad gamoTqma
•
sxva qveynis moqalaqis socialuri, kulturuli, fsiqologiuri, sulieri mdgomareobis gaTvaliswineba da Sesabamisi reagireba
•
xeli Seuwyos sxva kulturis warmomadgenels gamoxatos Tavisi azri, damokidebuleba, varaudi, SiSi
•
ucxo garemoSi saqmianobis riskis Sefaseba da swori gadawyvetilebis miRweva
•
TviTSefasebis matricis analizis gamoyenebiT saintereso gaxda
saswavlo procesi. igi daexmara students kvalifikaciis miRweuli
donis diagnostirebaSi. gansazRvraSi _ ras miaRwia, raa gasakeTebeli, ra
SeuZlia dasZlios TviTon, raSi sWirdeba daxmareba. aman leqtorisa da
studentis TanamSromloba sando gaxada da aamaRla studentis
kvalifikaciiisadmi mzaobis xarisxi da done. daexmara ganesazRvra 60
kreditis farglebSi asarCevi sagnebi, xeli Seewyo ukeTesi Sedegis
motivacias, miRebuli gamocdileba gamoiyena sxva situaciaSi, gaweuli
133
saqmianoba sasargeblo aRmoCnda dasaqmebis konkursSi warmatebisaTvis
(turizmis biznesi, kerZo ofisi, ganaTlebis profesiuli centri).
$ 4 ,,kulturaTa dialogis” saswavlo procesis organizaciis formebi$ 4 ,,kulturaTa dialogis” saswavlo procesis organizaciis formebi$ 4 ,,kulturaTa dialogis” saswavlo procesis organizaciis formebi$ 4 ,,kulturaTa dialogis” saswavlo procesis organizaciis formebi
kvlevis procesSi ,,kulturaTa dialogis” saswavlo procesis
marTvis SerCeuli formebi, swavleba/swavlis formebis, meTodebis,
studentis mier miRweuli Sedegebis Sefasebis formebi, sqemebis
sargeblianoba, efeqturoba da saWiroeba Semowmebul iqna specialurad
organizebul sacdel muSaobaSi, romelic ganxorcielda doqtorantis
pirad praqtikul saqmianobaSi.
piradi gamocdilebis Sedegebis Sefasebis obieqturobisa da
sandoobisaTvis mivmarTavdiT Ria saswavlo procesis warmarTvas,
leqcia-seminarebis calkeuli fragmentebis videofirze gadaRebas da
Semdeg ganxilvas. gaTvaliswinebuli iqna studentisa da kolegebis
kritikuli SeniSvnebi, winadadebebi, survilebi.
saswavlo procesis marTvis SerCeuli organizaciis formebis
gamoyenebis gamocdilebis Sedegebs warmovadgenT modelebisa da
nimuSebis saxiT. migvaCnia, rom amgvari midgoma xels Seuwyobs rogorc
miRweuli donis warmoCenas, aseve stimuls aZlevs axali, ukeTesi
nimuSebis Seqmnas.
$ 4.1.leqciis modelebi$ 4.1.leqciis modelebi$ 4.1.leqciis modelebi$ 4.1.leqciis modelebi
I modeli. I modeli. I modeli. I modeli.
aqtiuri leqcia.aqtiuri leqcia.aqtiuri leqcia.aqtiuri leqcia. Ddro 60 wuTi.
leqciis Temaleqciis Temaleqciis Temaleqciis Tema _ mimarTvis etiketi umaRles skolaSi.
SedegiSedegiSedegiSedegi ____ Temis gavlis Semdeg Tqven gaicnobT sxvadasxva qveynis
umaRles skolebSi damkvidrebul mimarTvis etikets. SeZlebT sametyvelo
etiketis normebis dacvas, ama Tu im faqtisadmi sakuTari
damokidebulebis gamoxatvas, TemasTan dakavSirebuli sakiTxebis
irgvliv Tavisuflad da gamarTulad msjelobas.
134
AaqtivobebiAaqtivobebiAaqtivobebiAaqtivobebi ____ individualuri, wyvilebSi, jgufebSi muSaoba;
strategia (meTodi) _ vici, viswavle, minda vicode; Tavisufali wera.
resursebiresursebiresursebiresursebi ____ dafa, markeri, videorgoli, individualuri baraTi .
leqciis msvlelobis aRwera:leqciis msvlelobis aRwera:leqciis msvlelobis aRwera:leqciis msvlelobis aRwera:
I. gamowvevisI. gamowvevisI. gamowvevisI. gamowvevis stadistadistadistadiaaaa (faza) (5 wT) (faza) (5 wT) (faza) (5 wT) (faza) (5 wT)
dafaze warmodgenili sqema: ,,vici _ viswavle _ minda vicode”
SevafasoT pirveli grafa: rogor ggoniaT ra iciT gansaxilvel TemasTan
dakavSirebiT? (pasuxebi Caiwereba pirvel grafaSi).
II. Sinaarsis realizebis stadia (faza)II. Sinaarsis realizebis stadia (faza)II. Sinaarsis realizebis stadia (faza)II. Sinaarsis realizebis stadia (faza) (25wT.):(25wT.):(25wT.):(25wT.):
Mminileqcia _ videorgolebis gamoyenebiT umaRles skolaSi mimarTvis
etiketebis gacnoba (inglisi, safrangeTi, dania, ruseTi, germania,
espaneTi)
III. refleqsiis stadia (faza) (30 wT.) III. refleqsiis stadia (faza) (30 wT.) III. refleqsiis stadia (faza) (30 wT.) III. refleqsiis stadia (faza) (30 wT.)
I. gTxovT, dawyvildiT, azri erTmaneTs gauziareT da SeavseT grafa
,,viswavle”. Sesrulebis dro (2 wuTi).
TiToeuli waarmoadgens masalas dafaze grafaSi Casawerad.
II.G gTxovT, imave wyvilebma moamzadoT masala grafaSi ,,ra minda
vicode” Casawerad. eZlevaT dro (3 wuTi).
III. gTxovT, or-ori wyvili gaerTiandeT jgufebSi da CamoayaliboT
Tqveni Sexedulebebi: ris codna da unar-Cvevebia aucilebeli Temis
SeswavliT gaTvaliswinebuli Sedegis misaRwevad. prezentacisaTvis
dro 10 wT.
IV. Tavisufali wera. (15 wuTi)
Tema: ,,ra Semata dRevandelma leqciam Cems codnas da
gamocdilebas.” visac survili aqvs, SeuZlia Tavisi namuSevari
gaacnos auditorias.
II modeli.II modeli.II modeli.II modeli.
leqcia vorkSofileqcia vorkSofileqcia vorkSofileqcia vorkSofi (120 wuTi)(120 wuTi)(120 wuTi)(120 wuTi) (dro ganawildeba maswavleblis
SexedulebiT)
LLLL leqciis Temaleqciis Temaleqciis Temaleqciis Tema: ,,kulturaTa dialogis dargobrivi kompetenciebis
Seswavlis Sedegebi, anu studentis mier kompetenciebis miRwevis donis
gansazRvra.
135
leqtoris sityva:leqtoris sityva:leqtoris sityva:leqtoris sityva: ,,Cvens SexvedrebSi dadga dro, roca unda
gavaanalizoT Sedegebi: ras mivaRwieT Temis _,,kulturaTa dialogis”
,,dargobrivi kompetenciebi” _ SeswavliT, raSi gamoviyenebT SeZenil
codnas da swavlis ra strategia gvWrdeba ukeTesi Sedegis misaRwevad.”
saWiroa ganvsazRvroT, rasTan mimarTebaSi ganvixiloT miRweuli
Sedegi esaa: a) dargobrivi kompetenciis CamonaTvali, anu ra codnasa da
profesiul unarebs unda vflobdeT; b) swavlis strategiebi, anu ra
saqmianobis ganxorcieleba SegviZlia da rogor. D
dargobrivi kompetenciebis CamonaTvali da swavlis zogierTi
strategiis dasaxeleba naCvenebia slaidze. SegiZliaT gamoiyenoT.
magaliTad:
• saWiro informaciis gacvla dargTan dakavSirebul sakiTxze.
• sxva kulturis warmomadgenelTan saqmiani Sexvedris
organizebisaTvis komunikaciuri urTierTobis damyareba internetis
meSveobiT.
• Sexedulebebis, survilebis gamoxatva situaciis Sesabamisad.
• diskusiis warmarTva dargTan dakavSirebuli problemis
gadasawyvetad.
DDDD davaleba wdavaleba wdavaleba wdavaleba wyvilebisTvisyvilebisTvisyvilebisTvisyvilebisTvis: SearCieT erT-erTi kompetencia da aRwereT
misi gamoyenebis SemTxveva (dro 7wuTi).
DDDD davaleba individualuri muSaobisaTvis:davaleba individualuri muSaobisaTvis:davaleba individualuri muSaobisaTvis:davaleba individualuri muSaobisaTvis: gamoiyeneT strategia
,,blumis taqsonomia” da gaakeTeT analizi. Tema: ,,kulturaTa dialogis”
sakiTxze teqstis ageba Tematikis mixedviT. SegaxsenebT taqsonomias _
maxasiaTeblebs:
• codna _ gaimeore, CamoTvale, gaixsene, miusadage, moiyvane citata.
• gageba _ amoirCie, aRwere, Seajame, axseni, daaxasiaTe, ivaraude.
• gamoyeneba _ moamzade, daakavSire, Seqmeni, moaxdine klasifikacia.
• analizi _ Seadare, daakvirdi, dayavi kategoriebad, daanawevre,
gamoikvlie, gamoarCie.
• sinTezi _ Seqmeni, dagegme, gaaanalize, warmoadgine, Camoayalibe,
formulireba mieci.
• Sefaseba _ imsjele, gansaje, gaakritike, gaiTvaliswine, Seajame.
136
PprezentaciisaTvis… wuTi.
Ddavaleba: Ddavaleba: Ddavaleba: Ddavaleba: dawereT ,,aT wuTiani esei” ,,dargobrivi kompetencia
,,saqmianobis procesSi sxva kulturis adamianisadmi TanagrZnoba da
pativiscema” raSi mWirdeba igi”.
Pprezentaciis dro…. . .wuTi.
Ddiskusia: Ddiskusia: Ddiskusia: Ddiskusia: ,,raa mTavari: ras da rogor viswavli Tu raSi
gamoviyeneb mas”.
Ddiskusiis xangrZlivoba . . .
roliT TamaSiroliT TamaSiroliT TamaSiroliT TamaSi - ,,interviu ucxoel kolega-studentTan”
roliT TamaSSi monawileoben wyvilebi. Oori an sami studenti
damkvirveblis rolSi Seafasebs TiToeuli wyvilis mier warmodgenil
roliT TamaSs.
dro . . . wuTi.
damkvirveblis Sefasebis gacnobierebisaTvis _ dro . . .wuTi.
davaleba jgufisaTvis: varaudebis warmodgena.davaleba jgufisaTvis: varaudebis warmodgena.davaleba jgufisaTvis: varaudebis warmodgena.davaleba jgufisaTvis: varaudebis warmodgena.
Tema 1. ,,studenti midis kvalifikaciis mixedviT samuSaod”
Tema 2. ,,universitetSi viswavle - dasaqmebisaTvis konkursi unda
gaviaro Tu ara?”
prezentaciisaTvis dro TiToeul jgufs . . .wuTi.
portfolios prezentacia (dro wuTi)
I nawili: dargobrivi kompetenciebis mixedviT maTi maxasiaTeblebis
gansazRvra. nimuSebi, sqemebi, magaliTebi, Tezisebi, mcire referati.
II nawili: TviTSefaseba (damakmayofilebeli, kargi, SesaniSnavi,
saWiroebs gaumjobesebas), ras miaRwia, kidev risi gaumjobeseba da
ganviTareba dasWirdeba profesiuli, dargobrivi kompetenciis misaRwevad.
L leqtoris sityva: ,,gmadlobT warmatebuli saqmianobisaTvis!
vfiqrob, dRevandeli leqcia dagexmarebaT ukeT SesZloT sakuTari
miRwevebis Sefasebis xarisxis gansazRvra da samomavlod Sedegebis
miRwevis dagegmva”.
III modeliIII modeliIII modeliIII modeli. leqcia tutorialileqcia tutorialileqcia tutorialileqcia tutoriali (60 wuTi)
leqciis Tema:leqciis Tema:leqciis Tema:leqciis Tema: sainformacio teqnologiebi da evropis
universitetis studentebTan komunikacia.
137
L leqcias warmarTaven: ucxo enisa da kompiuteruli teqnologiebis
leqtorebi.
mizani: mizani: mizani: mizani: miRweva da ganviTarebaKkompetenciisa: Tanamedrove
sainformacio teqnologiebis gamoyenebiT, komunikaciuri urTierTobebis
damyareba sxva kulturis warmomadgenlebTan internetis meSveobiT.
Sedegi:Sedegi:Sedegi:Sedegi: studentebi Seivseben da gaiRrmaveben codnas Tanamedrove
sainformacio teqnologiebis saSualebiT komunikaciuri urTierTobebis
damyarebis axali azrebis Sesaxeb.
SeZleben: sxva kulturis warmomadgenelTan dasakavSirebeli
misamarTebisa da saSualebebis gacnobas. Kkomunikaciuri
urTierTobebisaTvis gasacemi da misaRebi informaciebis moZiebas,
daxarisxebas, gamoyenebas.
Aaqtivobebi:Aaqtivobebi:Aaqtivobebi:Aaqtivobebi: wyvilebSi muSaoba, ormxrivi Canaweris dRiuri,
erToblivi Zieba, jvaredini diskusia. wera _ ideis dafiqsireba,
Tavisufali wera.
resursebi:resursebi:resursebi:resursebi: internetqselSi CarTuli kompiuteri, (TiToeul wyvilze
–TiTo kompiuteri) katalogi internetmasalebiT, individualuri
baraTebi, proeqtori, furclebi, fanqari, dafa, markeri.
Lleqtori I (ucxo ena). meore leqtoris wardgenis Semdeg auditorias
gaacnobs Temas, resursebs.
SekiTxva auditorias: ras elodebiT dRevandeli leqciisagan?
gTxovT, gamoiyenoT molodinis meTodi da Tqveni savaraudo pasuxebi
CamovweroT monitoris marcxena mxares.
saqmianobis dasrulebis Semdeg monitoris marjvena mxares
warmoadgenT leqciis dagegmviT gaTvaliswinebul Sedegebs. Lleqciis
dasasruls gavakeToT analizi _ Tqveni molodinebidan da leqciis
dagegmvidan romeli iqna miRweuli.
leqtori IIleqtori IIleqtori IIleqtori II (18 wuTi) gaacnobs msmenelebs Tanamedrove
sainformacio teqnologiebs Sesaxeb axal informacias, gaarkvevs, romeli
teqnologiis gamoyeneba SeuZliaT, Ggaswevs instruqtaJs axali
teqnologiebis dasaufleblad (leqciis msvlelobaSi leqtori exmareba
studentebs)
138
L leqtori Ileqtori Ileqtori Ileqtori I (4 wuTi) – studentebs CarTavs mis mier momzadebul
evropis erT-erTi qveynis universitetis Sesabamisi specialobis
studentebTan momzadebul internetSexvedraSi.
D davaleba davaleba davaleba davaleba (30 wuTi) _ TiToeuli jgufi irCevs aqtivobas, romliTac
komunikaciuri urTierToba warimarTeba.
A1) aqtivoba SerCeul problemaze ormxrivi Canaweris dRiuris
gamoyeneba (furclis erT mxares Camowers mosaubris Sexedulebebs,
meore mxares _ Tavis mosazrebebs).
2) aqtivoba SerCeuli problemis gadaWris gzebis erToblivi Zieba.
3) aqtivoba jvaredini diskusia, daxuruli (diax, ara) kiTxvis
gamoyeneba.
4) aqtivoba interviu.
prezentacia - 16 wuTi
5) aqtivoba wera – ideis dafiqsireba (4wT)
prezentacia - 5 wuTi
6) aqtivoba Tavisufali wera –leqciis molodini da gamarTleba
prezentacia - 10 wuTi
studentebi monitoris Sua adgilze Camoweren ,,Tavisufali weris”
prezentaciis Sedegebs. eqspertebi gaakeTeben analizs: ras elodebodnen
da ra Sedegs miaRwies.
saqmianobiT, swavlis SedegebiT kmayofili auditoria samadlobel
werils swers evropel studentebs da maT leqtors, sTxovs maT kvlav
iTanamSromlon jgufebis mier warmodgenili axali ideis garSemo.
modmodmodmodeli IVeli IVeli IVeli IV
praqtikuli savarjiSoebi praqtikuli savarjiSoebi praqtikuli savarjiSoebi praqtikuli savarjiSoebi leqciaze (240 wuTi)leqciaze (240 wuTi)leqciaze (240 wuTi)leqciaze (240 wuTi)
Tema: ,,kulturaTa dialogis” terminologia
mizani: ,,kulturaTa dialogis” sxvadasxva sferoSi gamosayenebeli
terminologiis daufleba.
Sedegi: kulturaTa dialogis terminologiis gamoyeneba zepiri da
werilobiTi komunikaciisaTvis.
misaRwevi kompetenciebi:
• kulturaTa dialogis sakiTxze teqstebis ageba Tematikis mixedviT.
• saubris warmarTva movlenis, adgilisa da situaciis Sesabamisad.
139
leqciis msvlelobaSi studentebs miewodebaT leqtoris mier
Sedgenili terminologiis leqsikoni. magaliTad:
eTnocentrizmieTnocentrizmieTnocentrizmieTnocentrizmi _ negatiuri damokidebuleba sxva kulturisadmi da
sakuTari upiratesobis mZafri grZnoba. xSirad is sxvisTvis sakuTari
kulturis TavsmoxvevaSi da sxva kulturis dakninebaSi vlindeba.
qsenofobiaqsenofobiaqsenofobiaqsenofobia ____ (berZn.) SiSi ucxoelis mimarT, es aris SfoTva,
romelic yovelive ucxos mimarT negatiuri stereotipuli
damokidebulebiTa da winaswar gansjebiT xasiaTdeba. es SiSi
gansxvavebuli adamianebis miuReblobiTa da maT mimarT mtrul
damokidebulebiT gamoixateba.
umciresobebiumciresobebiumciresobebiumciresobebi _sazogadoebis is mcire nawilia, romelic SeiZleba
umravlesobisgan gansxvavdebodes eTnosiT, eniT, religiiT, kulturiT.
eTnikuri wmendaeTnikuri wmendaeTnikuri wmendaeTnikuri wmenda ____ niSnavs, rom erTi eTnikuri jgufi aiZulebs
meores datovos mSobliuri teritoria.
praqtikuli savarjiSoebis formebi da saxeebi:praqtikuli savarjiSoebis formebi da saxeebi:praqtikuli savarjiSoebis formebi da saxeebi:praqtikuli savarjiSoebis formebi da saxeebi:
• amowere sityva sxvadasxva teqstidan
• sityvaTa ganmartebebi
• enobrivi normebis dacva
• marTlweris normebis dacva
• ipoveT Semcvleli sityva
• mocemuli 3 terminiT Seadgine moTxroba
• Seadgine: informaciuli, mxardamWeri, damarwmunebeli, Txovnis,
moTxovnis, sakuTari Sexedulebebis gamomxatveli werilebi.
• daexmareT gzaabneul turists
• sityvebi yulabaSi
• wera ,,saavtoro skami”
• moismineT teqsti da gamotovebuli adgilebi SeavseT saTanado
terminebiT
• moismineT teqsti da mosaubris mier gamoTqmul mosazrebebs
miusadageT Sesabamisi winadadebebi
• gaasworeT daSvebuli Secdoma
• waikiTxeT winadadebebi da daalageT _ ,,mcdaria”, ,,WeSmaritia”.
140
• winadadebaTa CamonaTvalidan airCieT saTauris Sesaferisi 5
winadadeba.
• komentirebuli kiTxva
• axsniTi kiTxva
• kritikuli kiTxva
• sityvis maZebrebi
• kiTxva grafikebis da sqemebis gamoyenebiT
• kiTxva informaciis daxarisxeba
• kiTxva _ argumenti _ pasuxi _ mopovebuli informacia
• kiTxva auditoriis gaTvaliswinebiT
• kiTxva garkveuli Tvalsazrisis CamoyalibebisaTvis
• mosmenis kultura da auditoria.
aqtivobebi:aqtivobebi:aqtivobebi:aqtivobebi: SeirCeva savarjiSoebis mixedviT, gamoiyeneba sagazeTo
informaciebi, satelevizio gadacemebi, internet resursebi.
Sefasebis formebiSefasebis formebiSefasebis formebiSefasebis formebi: zepiri da werilobiTi prezentacia, angariSis
Sedgena.
$4.2 $4.2 $4.2 $4.2 seminaris seminaris seminaris seminaris organizaciis nimuSebiorganizaciis nimuSebiorganizaciis nimuSebiorganizaciis nimuSebi
nimuSi pirveli nimuSi pirveli nimuSi pirveli nimuSi pirveli ---- biblioTekaSi damoukideblad muSaobabiblioTekaSi damoukideblad muSaobabiblioTekaSi damoukideblad muSaobabiblioTekaSi damoukideblad muSaoba
seminaris Temseminaris Temseminaris Temseminaris Tema:a:a:a: mimarTulebis _ ,,kulturaTa dialogis”
standartebi saSualo skolis ucxouri enebis saswavlo gegmis mixedviT.
miTiTeba seminaris Sesasruleblad:miTiTeba seminaris Sesasruleblad:miTiTeba seminaris Sesasruleblad:miTiTeba seminaris Sesasruleblad: biblioTekaSi SearCieT
nebismieri klasis ucxo enis saswavlo gegma. Aa) gaakeTeT analizi,
mimarTulebis ,,kulturaTa dialogis” standartebis mixedviT, ra codnas
da unarebs flobs moswavle; Bb) gaakeTeT komentari, raSi gamoadgeba
Tqvens mier moZiebuli masala leqcias, Tanakurselebs. Ddavaleba
SegiZliaT SeasruloT wyvilebSi an jgufebSi. gaiTvaliswineT, rom
seminarze prezentaciisaTvis dageTmobaT 3 wuTi.
Pprezentaciis Sefasebis kriteriumebi iqneba:
• saintereso Sesavali
141
• problemis gasagebad warmoCena.
• informaciis sargeblianoba.
• auditoriasTan kontaqti
• drois limitis dacva.
nimuSi meore nimuSi meore nimuSi meore nimuSi meore ---- proeqtis wardgenaproeqtis wardgenaproeqtis wardgenaproeqtis wardgena
proeqtis Tema gamomdinareobs Seswavlili problemidan. studentebTan
erTad SeirCeva proeqtis Temebi. studentTa wyvilebi an jgufebi
airCeven im Temas, romelic maT moswonT.
proeqtis mosamzadeblad eZlevaT garkveuli dro, erTi Tvis
farglebSi.
proeqtis wardgenaze SeiZleba miwveul iqna is pirebi, visac
proeqti exeba an vinc CarTuli iyon proeqtis momzadebaSi.
proeqti Sefasdeba saTanado kriteriumebiT.
magaliTad: ,,stumar-maspinZlobis problema (samizne enis qveynis)
folklorSi’’);
nimuSi mesame nimuSi mesame nimuSi mesame nimuSi mesame ---- axali rekomendaciis gamoyenebiT moTxrobiaxali rekomendaciis gamoyenebiT moTxrobiaxali rekomendaciis gamoyenebiT moTxrobiaxali rekomendaciis gamoyenebiT moTxrobis Sedgena s Sedgena s Sedgena s Sedgena
,,kulturaTa dialogis Temebze”,,kulturaTa dialogis Temebze”,,kulturaTa dialogis Temebze”,,kulturaTa dialogis Temebze”
miTiTeba seminaris mosamzadeblad.
gaicaniT maikl bermanis mier SemoTavazebuli swavlebis meTodi
,,swavleba Txrobis saSualebiT.” SearCieT erT-erTi rekomendacia.
magaliTad, andazebis gaxseneba kulturul realobaze, Semdeg amoirCieT
romelime da dawereT moTxroba.
magaliTad: ,,romel qveyanaSi Sexval, im qveynis qudi daixureo.”
seminarze prezentaciisaTvis dageTmobaT 55 wuTi.
Sefasebis kriteriumebi ganisazRvreba seminaris dawyebamde.
nimuSi meoTxe nimuSi meoTxe nimuSi meoTxe nimuSi meoTxe ---- situaciaTa analiziT prosituaciaTa analiziT prosituaciaTa analiziT prosituaciaTa analiziT problemis gadawyvetis gzis blemis gadawyvetis gzis blemis gadawyvetis gzis blemis gadawyvetis gzis
povnapovnapovnapovna
situcia I. Tqven moxvdiT did britaneTSi. gainteresebT, ra
anazRaurebas iRebs Tqveni kolega. amasTan, iciT, rom bevri britaneli
did ukulturobad Tvlis SekiTxvas: ,,ramdeni gaqvs xelfasi?” rogor
moiqceviT?
situacia II. amerikeli gamyidveli qali Cveulebriv uRimis da
eubneba momxmarebels: ,,gamarjobaT, rogor brZandebiT?” es maTTvis
142
Cveulebrivi zrdilobiani misalmebaa da ara SekiTxva. xSirad
momxmarebeli iwyebs maTi piradi problemebis Sesaxeb saubars. pasuxad,
roca aRmoaCens, rom gamyidveli sulac ar aris dainteresebuli misi
problemiT, ucxoeli Riziandeba da gabrazebuli fiqrobs: ,,maSin ratom
mkiTxa?”
situacia III. erT-erTi maswavlebeli wers: ,,me myavda moswavle,
romelic cudad iqceoda. me mas mkacri ,,gakveTili” Cavutare. gamabraza
iman, rom is ar miyurebda TvalebSi. magram Turme mas aswavlidnen, rom
TvalebSi cqera uzrdelobaa da Tvalebis daxra pativiscemis
gamoxatulebaa.
situacia IV. TanakurselebTan erTad isvenebT da saubrobT,
gagacnes internetiT gavrcelebuli mosazreba, rom evropeli axalgazrda
unda flobdes Semdeg ZiriTad kompetencias: politikuri da socialuri
kompetencia; zepiri da werilobiTi komunikacia, informaciis miRebis
kompetencia, mTeli cxovrebis manZilze swavlis unari, multikulturul
sazogadoebaSi cxovrebisaTvis saWiro kompetencia (rasizmis,
qsenofobiis, aratoleranturobis warmoSobis aRmofxvra, ucxouri
tradiciebis, kulturis, enis, religiis pativiscema).
davuSvaT, rom Tqven ar xarT ,,axalgazrda da evropeli” da
warmoadgenT sxva kontigents, ra reaqcia geqnebaT informaciis mosmenis
Semdeg?
nimuSi mexuTenimuSi mexuTenimuSi mexuTenimuSi mexuTe - uaxlesi gamokvlevebis, naSromebis anotacia.uaxlesi gamokvlevebis, naSromebis anotacia.uaxlesi gamokvlevebis, naSromebis anotacia.uaxlesi gamokvlevebis, naSromebis anotacia.
miTiTeba: fakultetis biblioTekis internetqselSi SearCieT
,,kulturaTa dialogTan” dakavSirebul Temebze erT-erTi naSromi an
gamokvlevidan garkveuli nawili da gaakeTeT anotacia. gaiTvaliswineT,
visTvis akeTebT anotacias: studentisTvis, gazeTisTvis, leqtorisTvis.
nimuSi meeqvsenimuSi meeqvsenimuSi meeqvsenimuSi meeqvse ---- ese Seswavlil TemebTan mimarTebaSi ( 2ese Seswavlil TemebTan mimarTebaSi ( 2ese Seswavlil TemebTan mimarTebaSi ( 2ese Seswavlil TemebTan mimarTebaSi ( 2----3 gverdis 3 gverdis 3 gverdis 3 gverdis
moculobiT)moculobiT)moculobiT)moculobiT)
miTiTeba: : : : eses Temad SegiZliaT SearCioT nebismieri problema an
situacia, romelic dakavSirebulia ,,kulturaTa dialogis” TemasTan.
gTxovT gaiTvaliswinoT:
• problemis zustad gansazRvra
• gadaWris gzebis Zieba
143
• Tqveneuli poziciis gamoxatva
• SeecadeT gamoavlinoT SeZenili codna, unarebi, kompetencia.
nimuSi meSvide nimuSi meSvide nimuSi meSvide nimuSi meSvide ---- kvleviTi saqmianoba kvleviTi saqmianoba kvleviTi saqmianoba kvleviTi saqmianoba referatis momzadeba referatis momzadeba referatis momzadeba referatis momzadeba ----
SeSeSeSerCeul Temaze.rCeul Temaze.rCeul Temaze.rCeul Temaze.
rCevebi:
• CamoayalibeT ramdenime SekiTxva im problemasTan dakavSirebiT,
romelic samecniero Ziebis safuZveli SeiZleba gaxdes.
• SeadgineT kvlevis gegma, wyaroebis, internetresursebis miTiTebiT.
• SeagroveT da CawereT informaciebi kvlevis xerxebisa da etapebis
mixedviT.
• moamzadeT sqemebi, grafikebi, interviu, dakvirveba da
saWiroebisamebr gamoiyeneT.
• daskvna gaakeTeT gasagebad, lakonurad.
• gaxsovdeT, rom referats waikiTxavs da Seafasebs oponenti.
moemzade SeniSvnebisa da kritikaze pasuxisaTvis.
gTavazobT kvlevis komponentebis aRweras, romelic dagexmarebaT
samecniero-kvleviTi saqmianobis ukeT organizebaSi.
• Temis aqtualobaTemis aqtualobaTemis aqtualobaTemis aqtualoba - studenti aRwers, ra icoda sakvlevi Temis
Sesaxeb. (Teoriuli da praqtikuli situaciis analizi), ratom
dainteresda am TemiT.
• kvlevis kvlevis kvlevis kvlevis miznebi da amocanebis dasaxvamiznebi da amocanebis dasaxvamiznebi da amocanebis dasaxvamiznebi da amocanebis dasaxva - ratom unda ganxorcieldes
kvleva, ris gakeTebas gegmavs, ra Sedegs moelis.
• kvlevis procesikvlevis procesikvlevis procesikvlevis procesi _ miznebisa da amocanebis Tanmimdevruli
Sesruleba. procesebis aRwera, argumentebiT msjeloba, dakvirvebiT
anketirebiT Catarebuli saqmianobis analizi, sakiTxTa wre Ziebis
procesSi.
• kvlevis Sedegebikvlevis Sedegebikvlevis Sedegebikvlevis Sedegebi ---- ramdenime ZiriTad cnebaze orientireba.
miznebisa da Sedegebis axsna, momxre da mowinaaRmdege poziciebis
Sedareba-Sepirispireba.
• literatura literatura literatura literatura ---- dasaxeldeba wyaroebi anbanTrigze an Tematuri
dalagebiT. mniSvnelovania literaturis gaformebis wesis arCeva:
sqolio, cifrebiT miniSneba, mokle anotacia.
144
$ 4.3. fragmentebi ucxoelTa gamocdilebidan$ 4.3. fragmentebi ucxoelTa gamocdilebidan$ 4.3. fragmentebi ucxoelTa gamocdilebidan$ 4.3. fragmentebi ucxoelTa gamocdilebidan
saswavlo procesis marTvis gamocdilebasTan dakavSirebiT
kulturaTa dialogis amsaxveli masalebi ganfenilia naSromebSi,
statiebSi, internetSi. maTi gamoyenebiT SevadgineT saswavlo resursebis
saiti, romlis CarTva SesaZlebelia leqciaSi an seminarSi. warmovadgenT
zogierTs:
artur van gandi, ,,kreatulobis idea” (2001)artur van gandi, ,,kreatulobis idea” (2001)artur van gandi, ,,kreatulobis idea” (2001)artur van gandi, ,,kreatulobis idea” (2001) (oklahamas
universiteti).
gamoiyeneT prioritetis miniWebis meTodi da CamonaTvalidan
SearCieT sami idea, ganaviTareT idea dasabuTebiT:
1. asaki, socialuri mdgomareoba, sacxovrebeli adgili (bari, mTa,
qalaqi, sofeli) gavlenas axdens adamianis metyvelebasa da qcevaze.
2. Cveulebriv situaciaSi adamianebi iqcevian ise, rogoricaa misi
Sinagani kultura.
3. sityvebis, frazebis kulturuli mniSvnelobis gageba aucilebelia
sxva qveynis adamianebTan urTierTobisas.
4. kulturuli simboloebis amocnoba.
5. kulturis konteqstSi informaciis interpretireba sakuTar
kulturasTan SedarebisaTvis.
koler makmilani, ,,radikaluri pedagogika” (2001)koler makmilani, ,,radikaluri pedagogika” (2001)koler makmilani, ,,radikaluri pedagogika” (2001)koler makmilani, ,,radikaluri pedagogika” (2001)
I. CamonaTvali rCevebidan romels gaiziarebT da ratom?
kulturaTa dialogis Seswavla:
1. xels SegiwyobT ganaviTaroT gageba imisa, rom yvela adamianis
qcevaSi koordinirebulia misi garemos kulturuli tradicia.
2. dagexmarebaT ukeT gaacnobieroT, rom socialuri mdgomareobis
cvalebadoba, asaki, sacxovrebeli adgilis cvla gavlenas axdens
adamianis metyvelebasa da qcevaze.
3. SesZlebT SeafasoT sxva kulturis warmomadgenlis
damokidebuleba Seni kulturisadmi.
4. stimuls mogcemT daikmayofiloT inteleqtualuri
cnobismoyvareoba samizne qveynis mimarT.
145
5. xels SegiwyobT ganaviTaroT ,,kulturuli kompetencia”
II. gamoiyeneT ormxrivi Canaweris dRiuris meTodi da gaakeTeT
komentari
1. kulturaTa dialogs gansazRvravs ara marto enis codna, aramed
isic, Tu rogor Seusabamo igi realur viTarebas
2. kulturul cnobierebas safuZvlad udevs rwmena da faseulobaTa
sistema (hamfri, 1997).
3. ena da kultura imdenadaa dakavSirebuli, rom maTi sazRvrebi,
Tuki isini arsebobs, bundovania (makleolisi, 1996)
4. samyaro Seicvala, magram enobrivi da kulturuli SesaZleblobebi
ar icvleba. icvleba maTi gavlenis xarisxi (renicson, 1995).
triSia heji (oqsfordis universiteti, 2002)triSia heji (oqsfordis universiteti, 2002)triSia heji (oqsfordis universiteti, 2002)triSia heji (oqsfordis universiteti, 2002)
I. gamoiyeneT urTierTswavlebis meTodi da gaacaniT jgufis wevrebs.
1. enis codnis aRsawerad termini ,,kompetencia” gamoiyena xomskim.
(xomski 1965).
2. uamravi studenti Tvlis, rom sWirdebaT weriTi da zepiri unarebi
internacionaluri komunikaciisa da mobilobisaTvis.
3. imisaTvis, rom SeZlon realur samyaroSi efeqturad moqmedeba da
cxovreba, studentebs sWirdebaT mravalferovani kompetenciebi,
raTa gamoiyenon es im situaciebSi, romlebic miscems maT
saSualebas gamoTqvan moTxovnebi, ideebi, azrebi, warmarTon
komunikacia sxvebTan, ifiqron da gadaWran problemebi,
gamoexmauron movlenebs.
II. inglisuri enis swavlebis mizani orientirebuli unda iyos ufro
metad imaze, rom studentebs mieces SesaZlebloba awarmoon warmatebuli
interaqcia sxva sazogadoebis warmomadgenlebTan, aseve, lingvisturi
gamokvlevebi, komunikaciuri komponentebis SesaZleblobis mzardi
relevanturoba da sargeblianoba maswavlebelTaTvis da
programebisaTvis.
146
gaicaniT pragmatuli kompetenciis maxasiaTeblebi da airCieT ori,
romelic xels SegiwyobT ,,kulturaTa dialogi” kompetenciis miRwevaSi.
• iswavleT kavSiriT gramatikul formebsa da funqciebs Soris.
• gamoiyeneT maxvili da intonacia, rom gamoxatoT damokidebuleba
da emocia.
• gaigeT da gamoiyenoT emociuri toni.
• gamoiyeneT enis pragmatuli wesebi.
• Tavi mouyareT enis formebs Temebisa da msmenelis moTxovnebis
Sesabamisad.
elizabed petersoni da braian koltreini (irik daijesti, 2003)elizabed petersoni da braian koltreini (irik daijesti, 2003)elizabed petersoni da braian koltreini (irik daijesti, 2003)elizabed petersoni da braian koltreini (irik daijesti, 2003)
I. gTxovT waikiTxeT teqsti da Tqveni damokidebuleba
CamoayaliboT Tezisebis saxiT.
kulturuli kompetenciebis erovnulma centrma gansazRvra
kultura, rogorc ,,integrirebuli modeli adamianis qcevisa, romelic
Seicavs fiqrebs, komunikacias, enebs, praqtikas, rwmenas, Rirebulebebs,
tradiciebs, Tavazianobas, ritualebs, urTierTobebis maneras da rolebs,
urTierTobebs da mosalodnel qcevas, rasis, eTnikuri, religiuri Tu
socialuri jgufis mixedviT; da SesaZlebelia imas, rom gadaeces zemoT
aRniSnuli Taobebs (Goode, Sockalingam, Brawn ,& Jones,2000). kultura
asocirebuli enasTan ar SeiZleba iswavlebodes dResaswaulebis,
xalxuri simRerebis Tu tradiciebis Sesaxeb ramdenime leqciaSi.
kultura ufro farTo cnebaa, igi niSandoblivad dakavSirebulia bevr
lingvistur cnebasTan, rac iswavleba jgufebSi, sadac ucxo ena meore
enaa.
II. gTxovT, gaicaniT enisa da kulturis swavlebis instruqciuli
strategiebi da erT-erTis gamoyenebiT warmoadgineT savarjiSoebi:
1. auTenturi (dedanTan gaTanabrebuli, namdvili, pirvelwyaro)
masala: filmebi, reklamebi, telegadacemebi, vebgverdebi, suraTebi,
gazeTebi, Jurnalebi, restornis meniu, mogzaurTaTvis broSurebi.
2. andazebi
3. roliT TamaSi
147
4. studentebi, stumrebi
5. eTnografiuli swavla (xalxTa yofa-cxovreba)
6. literatura
7. filmebi
informaciebi internetwyaroebidaninformaciebi internetwyaroebidaninformaciebi internetwyaroebidaninformaciebi internetwyaroebidan
1. ucxo enis swavlis erovnuli standartebis iniciativis mixedviT,
enis pedagogebma SeerTebul StatebSi dasaxes prioritetad _
gaeerTianebinaT kulturis swavleba maTi gakveTilis programaSi.
kulturis codna aris erT-erTi mazani erovnuli standartis 5
miznidan.
faqtobrivad, studenti srulad ver iswavlis enas manam, sanam ver
iswavlis am enaSi arsebul kulturul konteqsts (National Standards in
Foreign Language Education Project, 1996, p.27).
2. ar aris sakmarisi studentebs hqondeT mxolod lingvisturi
kompetencia. (kranser, 1999). maT unda icodnen kulturulad
Sesaferisi saSualebebi, Tu rogor SeiZleba mimarTon xalxs,
gamoxaton madliereba, gaakeTon moTxovna, daeTanxmon an ar
daeTanxmon vinmes. maT unda icodnen, rom maTi mSobliuri
sametyvelo enisaTvis Sesaferisi qceva da intonacia SeiZleba
sxvagvarad iyos aRqmuli meore enaze mosaubre sazogadoebaSi.
studentebma unda gaiTavison: imisaTvis, rom komunikacia iyos
warmatebuli maTi lingvisturi kompetencia unda asocirdebodes
kulturulad Sesaferis qcevasTan.
auernhaimer, g, interkulturuli aRzrdis Sauernhaimer, g, interkulturuli aRzrdis Sauernhaimer, g, interkulturuli aRzrdis Sauernhaimer, g, interkulturuli aRzrdis Sesavali, darmStati,1990esavali, darmStati,1990esavali, darmStati,1990esavali, darmStati,1990
waikiTxeT da Tqveni Sexeduleba : a) CamoayalibeT diskusiisaTvis;
b) miswereT avtors.
saWiroa Seiqmnas geografiuli, socio-kulturuli,
saganmanaTleblo, politikuri Tu eTnikuri Sinaarsis amsaxveli
didaqtikuri regionaluri saxelmZRvaneloebi, romlebic xels Seuwyobs
interkulturuli kompetenciis ganviTarebas.
148
iuli jorj , pragmatika, 2000iuli jorj , pragmatika, 2000iuli jorj , pragmatika, 2000iuli jorj , pragmatika, 2000
aRwereT, ra mogcaT mocemuli mgaliTebis gacnobam.
I. ingliseli miiwvies restoranSi marokoSi. mas iq skamebis nacvlad
baliSebi daxvda, es kulturuli gansxvaveba gasagebi aRmoCnda,
radgan icoda msoflios xalxTa istoria da kultura.
II. avstralielma qarxnis muSam aRdgomis moaxloebuli ardadegebiT
gaxarebulma, hkiTxa vietnamel muSas Tu sad apirebda igi wasvlas:
“You have five days off. what are you going to do? “ ramac vietnameli SeaSina
ifiqra samsaxuridan miTxoveno, man ar icoda am dResaswauls Tu
raoden did mniSvnelobas aniWebdnen.
III. tipiuri amerikuli inglisuri stiliT komplimentis Tqma did
uxerxulobas qmnis zogi adgilobrivi amerikeli indielisaTvis (is
aRiqmebA, rogorc gadaWarbebuli), xolo iaponeli adresantisadmi
SeiZleba mas igive gavlena hqondes rogoric bodiSis moxdas.
$ 4.4. $ 4.4. $ 4.4. $ 4.4. modulismodulismodulismodulisa da silabusis nimuSebia da silabusis nimuSebia da silabusis nimuSebia da silabusis nimuSebi
modulis dagegmvis mravali variantTagan praqtikuli
gamoyenebisaTvis SevimuSaveT qvemoT warmodgenili modulis dagegmvis
nimuSi. moduli Sedgeba evropismcodneobisa da ucxo enis (,,kulturaTa
dialogis”) saswavlo kursebidan.
kompetenciebi SerCeulia sxvadasxva dargobrivi specifikuri
kompetenciebis im CamonaTvalidan, romlis identificireba moxda evropis
universitetis warmomadgenelTa Sexvedraze briuselSi 2004 wels.
modulis dasaxeleba _ evropismcodneoba da interkulturuli modulis dasaxeleba _ evropismcodneoba da interkulturuli modulis dasaxeleba _ evropismcodneoba da interkulturuli modulis dasaxeleba _ evropismcodneoba da interkulturuli
komunikaciakomunikaciakomunikaciakomunikacia.
tipi _ arCeviTi
modulis done _ magistratura
winapirobebi _ saqarTvelos istoriis, ucxouri enis sabazo codna
ECTS kreditebis raodenoba _ 5.
misaRwevi kompetenciebi:
149
1. evropuli movlenebis, ganviTarebisa da politikis erovnul da
adgilobriv CarCoSi interpretireba (ganmarteba).
2. evropismcodneobis kritikul sakiTxebTan dakavSirebuli
dokumentebis komentireba.
3. evropismcodneobis relevanturobis (Sesabamisoba, marTebuloba)
aRqma evropis Tanamedrove ganviTarebaSi.
4. sxvadasxva evropuli erebidan da kulturuli gamocdilebidan
wamosuli gansxvavebuli xedvis aRqma da pativiscema (ukavSirdeba
,,kulturaTa dialogs”).
5. ucxour enaze zepiri da weriTi komunikacia dargobrivi sferos
Sesabamisi terminologiis gamoyenebiT (ukavSirdeba ,,kulturaTa
dialogs”).
6. interdisciplinur jgufSi muSaoba (ukavSirdeba ,,kulturaTa
dialogs”).
swavlis Sedegebiswavlis Sedegebiswavlis Sedegebiswavlis Sedegebi ____ evropuli ideebisa da koncefciebis codna.
interkulturuli komunikaciis sferos sxvadasxva midgomis codna da
gacnobiereba.
evropismcodneobasTan dakavSirebul sakiTxebze debatebSi CarTva.
kulturuli kavSirebis codna da axlis gageba. kulturul sxvaobaTa
sxvadasxva ganzomilebis gacnobiereba sivrcesTan, drosTan mimarTebaSi.
saganmanaTleblo saqmianobis ZiriTadi sakiTxebi (qveTemebis
gareSe).
leqciebi: leqciebi: leqciebi: leqciebi:
1. evropa msoflioSi.
2. evropuli institutebisa da gadawyvetilebebis gavlena evropis
qveynebis saSinao da sagareo cxovrebaze.
3. evropuli integracia.
4. kulturuli identoba, kulturuli sistemebis struqtura.
5. evropis kulturuli cxovreba presaSi (,,kulturaTa dialogi”).
6. interkulturuli komunikaciis formebi da meTodebi. (,,kulturaTa
dialogi”).
7. dargobrivi terminologiis gamoyeneba zepiri da weriTi
komunikaciisaTvis ucxour enaze.
150
seminarebi:seminarebi:seminarebi:seminarebi:
1. interkulturuli komunikacia evropis multikulturul
sazogadoebaSi. (,,kulturaTa dialogi”).
2. evropis qveynebis kultura da tradicia (,,kulturaTa dialogi”).
3. migracia: tkivili Tu sixaruli? kulturuli Soki (,,kulturaTa
dialogi).
4. gadawyvetilebebi, kanonebi da politika (informaciis moZieba,
analizi).
5. zepiri da werilobiTi komunikacia (roliT TamaSi, SesaZleblobis
SemTxvevaSi partniorul urTierToba evropel studentebTan)
(,,kulturaTa dialogi”).
6. evropa didi ojaxi _ visTvis?
vizitivizitivizitiviziti _ arasamTavrobo organizaciebSi, romlebic evropul
struqturebs warmoadgenen (,,kulturaTa dialogi”).
aqtivobebi:aqtivobebi:aqtivobebi:aqtivobebi: jgufuri muSaoba, zepiri da werilobiTi prezentaciebi,
Tavisufali wera, internetresursebis moZieba, daxarisxeba, gamoyeneba,
debatebi, diskusia.
Sefasebis formebi:Sefasebis formebi:Sefasebis formebi:Sefasebis formebi: saswavlo angariSi, esei, leqciaSi CarTuloba,
Tezisebi, portfolios prezentacia.
silabusis nimuSisilabusis nimuSisilabusis nimuSisilabusis nimuSi
silabusi aris saswavlo informacia, romelic moicavs sagnis
swavlebis mizans, Sinaarss, swavleba/swavlis strategiebs. gansazRvravs
maswavleblebisa da moswavlis rols miznis miRwevaSi. silabusi
saSualebas aZlevs students _ gaacnobieros, ra unda iswavlos, ra
Sedegs miaRwios, rogori damokidebuleba unda hqondes
swavleba/swavlisadmi.
silabusis daniSnulebaa studentsa da maswavlebels Soris
daamyaros saqmiani urTierToba. Ggaacnos: ra winaswari codna da unarebi
unda hqondes sagnis warmatebiT aTvisebisaTvis, rogori iqneba
swavleba/swavlis Sinaarsi, formebi, Sefasebis procedura, moTxovnebis
politika, ra resursebi gamoiyeneba, rogor gadawydeba gacdenis
anazRaureba, wamoWrili dava da a.S.
151
silabusi xels uwyobs ganisazRvros saganmanaTleblo programis
SesrulebiT miRweuli Sedegi rogorc calkeul saswavlo kurssa da
modulSi, aseve mTlianad kursis an semestris mixedviT. igi saSualebas
aZlevs maswavlebelsa da students _ gaecnon sxva saswavlo kursebsa da
modulebSi gansaxorcielebel saqmianobas.
silabusis mixedviT xdeba damatebiTi an arCeviTi kursebis ADda
modulebis SerCeva. silabusis Sedgenis sxvadasxva varianti arsebobs, igi
damokidebulia saswavlo mizanze, misaRwev Sedegebze, saswavlo
disciplinis specifikaze. silabusi SeiZleba orientirebuli iyos
calkeul problemaze, saswavlo kursiT Seswavlil masalaze,
kompetenciaTa miRwevaze, miRweuli Sedegebis ganviTarebaze, specialobs
monaTesave dargis specifikaze, dargSi arsebuli siaxleebis gacnobaze
da sxva. Cvens sinamdvileSi popularulia saswavlo kursze an modulze
orientirebuli silabusi.
kvlevis procesSi SeviswavleT sxvadasxva sagnis silabusebi,
romlebSic asaxuli iyo kulturTa dialogis sakTxebi, rogorc
avRniSneT ucxouri enis silabusebSi ,,kulturaTa dialogi” calke
mimarTulebad ar aisaxeba.
yuradReba miipyro saswavlo kursis silabusma ,,biznesi da
kulturaTSorisi menejmenti” (Tsu asocirebuli profesori T. Sengelia);
,,kulturaTSorisi komunikaciebi” (soxumis universiteti as. profesori i.
Zagania) ,,mxatvruli Targmani, rogorc kulturaTSorisi dialogis
forma” (soxumis universiteti, sruli profesori i. petriaSvili)
www.dzagania.com
silabusebis saintereso forma mkvidrdeba SoTa rusTavelis
saxelmwifo universitetSi. arsebuli gamocdilebis gacnobiT, internet
resursebis analizis, ,,Tuningis” proeqtis Sedegebis gaziarebiT
SevimuSaveT silabusis nimuSi, romelSic gaTvaliswinebul iqna ZiriTadi
moTxovnebi.
SemogTavazebT saswavlo kursis ,,kulturaTa dialogis” silabusis SemogTavazebT saswavlo kursis ,,kulturaTa dialogis” silabusis SemogTavazebT saswavlo kursis ,,kulturaTa dialogis” silabusis SemogTavazebT saswavlo kursis ,,kulturaTa dialogis” silabusis
nimuSs (bakalavriatis done).nimuSs (bakalavriatis done).nimuSs (bakalavriatis done).nimuSs (bakalavriatis done).
152
saswavlo
kursis
dasaxeleba
ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTuleba ,,kulturaTa
dialogi”
statusi bakalavriati I kursi
(savaldebulo, arCeviTi, damatebiTi)
kodi ganisazRvreba departamentis mier
xangrZlivoba 17 kvira. kviraSi 3 sT. sul 50 sT. studentis damoukidebeli
muSaoba 125sT
krediti 5 krediti
maswavlebeli vinaoba, telefoni, universitetSi yofnis dro.
kursis aRwera kursis Seqmnis saWiroeba ganapiroba ,,enebis erTiani evropuli
sarekomendacio CarCos”, da sabazro moTxovnebma. kursi momzadda
pedagogiur-mecnieruli kvlevebis, gamocdilebis Seswavlis
safuZvelze.
Mmizani kulturaTa dialogTan dakavSirebul Temebze codnis SeZena da
komunikaciuri urTierTobebSi gamoyeneba.
winapiroba Eenis codna sastarto doneze
formati Teoriuli masala 40%, profesiul-praqtikuli unar-Cvevebi 60%.
individualuri, wyvilebSi da jgufebSi muSaoba.
studentTa damoukidebeli muSaoba biblioTekaSi, internetSi.
swavlebis
formebi
Laqtiuri leqcia, seminari, kvleviTi seminari, vorqSofi,
tutoriali, viziti, simpoziumi, konferencia. praqtikuli kursi,
individualuri muSaoba,Lleqciebi ZiriTadad interaqtiuli
xasiaTisaa. studentebs SeuZliaT aqtiuri monawileoba miiRon mis
msvlelobaSi. swavleba mimdinareobs internetresursebis
gamoyenebiT, mowinave gamocdilebis gaziarebiT. Ffasdeba
gonivruli gadawyveta, argumentirebuli msjeloba, kritikuli
azrovneba, SemoqmedebiTi momzadeba.
swavlis
formebi
(aqtivobebi,
strategiebi)
naSromebis, statiebis, wignebis kiTxva, dialog-diskusiebi,
proeqtebis Sedgena, specifikuri davalebebis Sesruleba,
prezentacia, Tavisufali wera, 3-4 nabeWdi gverdis moculobis
referatis an statiis dawera, angariSis Sedgena, biblioTekaSi
muSaoba, seminari, mopovebuli masalis daxarisxeba, gamoyeneba.
swavla meTvalyureobiT. sakuTari namuSevris kritikuli Sefaseba
da sxva.
moTxovnebis
politika
(Sefasebis
Oorientireba uwyvet, ganmaviTarebel Sefasebaze, anu Sefasdeba
kursis Seswavlis ganmavlobaSi saqmianobiT da ara mxolod
saboloo gamocdiT leqciaze daswreba da CarTuloba _ 10%, sagnis
153
formebi,
komponentebi)
Teoriuli codna da gacnobiereba _ 35%, miRweuli zogadi,
dargobrivi da originaluri kompetenciebis gamovlenis unari _
40% (2 kolokviumi, 1 seminaris warmarTva, 1 nimuSis an modelis
demonstrireba, 1 referati, 1 esei, 1 anotacia, eleqtronuli wignis
gamoyenebis Cveneba, partnioruli urTierToba internetiT. erT
problemaze internetresursebis moZieba da daxarisxeba, 1
mimoweris dRiuri), jgufSi muSaoba, patiosneba, pasuxismgebloba _
5% portfolio10%. Sefasebis TiToeuli komponentis Sesabamisi
Sefasebis kriteriumebi SeirCeva studentebTan erTad.
studentTa
mxardasaWerad
dasaSvebia konsultacia, rCeva, instruqtaJi studentebisTvis
misaRebi drois SeTanxmebiTa da ganrigiT. Ddamoukidebeli muSaoba
leqtoris meTvalyureobiT. studentis miRweuli Sedegebis
gaumjobesebaSi daxmareba, wamoWrili dava an pretenzia ganixileba
studentis mier arCeuli formiT da saSualebiT.
Sedegi kulturaTa dialogis Temebis codnis safuZvelze ucxour enaze
komunikaciuri urTierToba pirdapir da internetis meSveobiT.
dasaqmebisaTvis mzaoba.
misaRwevi
kompetenciebi
zogadi:zogadi:zogadi:zogadi:
• cifruli kompetencia Tanamedrove sainformacio teqnologiebis
gamoyeneba.
• jgufsa da interdisciplinarul jgufSi muSaoba.
• axal garemoSi adaptacia
dargobrivi:dargobrivi:dargobrivi:dargobrivi:
• teqstis Sedgena da saubari kulturaTa dialogis sferoSi.
• sxarti da spontanuri komunikaciis damyareba sxva kulturis
warmomadgenelTan.
• msgavsebisa da gansxvavebebis danaxva mSobliur da ucxour
kulturaTa Soris.
• kulturaTa dialogis Temaze resursebis moZieba, daxarisxeba,
gamoyeneba.
Ooriginaluri:Ooriginaluri:Ooriginaluri:Ooriginaluri:
• xelSewyoba imisa, rom ucxo kulturis adamianebma gamoxaton
TavianTi azrebi, varaudebi, survilebi da gasces maT
Sesabamisi pasuxi.
• perspeqtivis Sefaseba da araswori mopyrobis Tavidan acileba.
Sefasebis
standarti
ECTS sistema 100 qulis farglebSi I etapi- 30qula, II etapi -30
qula, gamocda- 40qula.
154
Sefasebis
procedura da
kriteriumebi
Yyoveli 7 kviris Semdeg etapobrivi (Sualeduri
Sefaseba),aucilebelia aranakleb 11 qulis dagroveba. semestris
bolos gamocda. gamocdis forma winaswar gaecnobaT. (Sefasebis
kriteriumebi ganisazRvreba studentTan SeTanxmebiT).
resursebi saTanadod mowyobili oTxi. markerebi, furclebi, slaidebi,
portfolio, proeqtori, kompiuteri internetiT, eleqtronuli
wignebi, biblioTeka (fakultetis, universitetis),
internetbiblioTeka.
Lliteratura Caiwereba literatura, romelic saWiroa wyaroebze muSaobisaTvis,
MmieTiTeba avtori, gamocemis weli, adgili. statiebis gamoyenebis
SemTxvevaSi mieTiTeba referatis an krebulis dasaxeleba,
gamocemis weli, adgili. internetresursebis gamoyenebisas
mieTiTeba internet misamarTi.
saswavlo kursis Sinaarsisaswavlo kursis Sinaarsisaswavlo kursis Sinaarsisaswavlo kursis Sinaarsi
(qveTemebi ganisazRvreba studentTa jgufis Semadgenlobis SesaZleblobisa da
specialobis specifikis mixedviT)
I. kultura ena da pirovneba
II. kulturis codna da komunikaciuri kompetenciebi
III. sxvadasxva kulturis asaxva ucxouri enis swavleba/swavlis procesSi
IV. kulturaTa urTierTqmedebis formebi da misi asaxva ucxo enis swavlebaSi
V. kulturaTsorisi komunikaciebis mecnieruli da meTodologiuri safuZvlebi
VI. kulturuli elementebis gacnoba enis Seswavlisas.
VII. sxva kulturis eTikuri mentalobis gaTvaliswineba enis swavlisas.
VIII. media teqstebSi asaxuli kulturuli informaciis analizi
IX. mxatvruli Targmani rogorc kulturaTa daaxloebis saSualeba
X. kulturaTa dialogis leqsika, frazeologia.
XI. savarjiSoebi, romlebic xels Seuwyobs enis gamoyenebas kulturuli da
interkulturuli urTierTobisaTvis.
XII. sxvadasxva wyarodan informaciis moZieba miTiTebuli problemis mixedviT da
warmodgena zepiri prezentaciiT.
XIII. emociuri urTierTobebis amsaxveli leqsika (sixaruli, kmayofileba,
guldawyveta, sinanuli, gakvirveba, interesi, SiSi, SfoTi).
XIV. adamianis xasiaTi, sxva adamianebTan urTierTobebis kultura.
XV. saqmiani urTierTobebi. (viziti dasaqmebis sferoSi)
XVI. saqmiani kontaqtebi: samotivacio werili, mimarTva, sakonkurso SerCevisaTvis
gancxadebisa da biografiis wardgena.
XVII. ucxo kulturis warmomadgenel specialistTan saqmiani Sexvedrebis
organizeba piradad da onlain reJimSi.
XVIII. savarjiSoebi: ucxo qalaqSi jgufTan da jgufis CamoSorebiT: sxva kulturis
warmomadgenelTan saubarSi monawileba, debatebis warmarTva, saswavlo
diskusia, interdisciplinuri jgufis Taviseburebebi. sivrceSi orientireba.
XIX. paralelebi ucxour da mSobliur sociokulturul samyaros Soris.
XX. kursis Seswavlis Sedegebi, anu studentis mier kompetenciebis miRwevis
donis gansazRvra.
155
Tavi Tavi Tavi Tavi mesamemesamemesamemesame
umaRlesi skolis ,,kulturaTa dialogis” maswavleblis umaRlesi skolis ,,kulturaTa dialogis” maswavleblis umaRlesi skolis ,,kulturaTa dialogis” maswavleblis umaRlesi skolis ,,kulturaTa dialogis” maswavleblis
TviTefeqturobis SefasebaTviTefeqturobis SefasebaTviTefeqturobis SefasebaTviTefeqturobis Sefaseba
$1$1$1$1.... TviTefeqturoba,TviTefeqturoba,TviTefeqturoba,TviTefeqturoba, rogorc sainovacio rogorc sainovacio rogorc sainovacio rogorc sainovacio saqmianobis xarisxis saqmianobis xarisxis saqmianobis xarisxis saqmianobis xarisxis
ganmsazRvreliganmsazRvreliganmsazRvreliganmsazRvreli
,,kulturaTa dialogis” umaRlesi skolis saganmanaTleblo
programebSi asaxvis formebisa da saswavlo procesis marTvis sakiTxebis
garkvevis Semdeg gaCnda problema: vin unda aswavlos, ra momzadeba
sWirdeba maswavleblebs, raTa miitanon studentamde axali midgomebi,
struqtura, inovaciuri saqmianobiT ganaxorcielon saganmanaTleblo
programebiT gaTvaliswinebuli miznebi.
maswavlebelTa profesiuli momzadebisa da kvalifikaciis
amaRlebis problema mecnieruli msjelobisa da ganxilvis sagani iyo
yovelTvis. aRsaniSnavia, am mimarTebiT a. gobroniZis (1989), a.surmaniZis
(1990) gamokvlevebi, q. Wkuaselis Sexedulebebi (2001).
umaRlesi skolis maswavlebelTa profesiuli donis amaRleba
reformirebul universitetebSi ganaTlebis xarisxis amaRlebis umTavres
sakiTxad iqca. Seqmnilia sxvadasxva miznobrivi kursebi, treningTa
skolebi da sxva.
gansakuTrebiT gamoikveTa cvlilebebTan Seguebis problema TiTqmis
yvelgan, magaliTad: inglisis kvalifikaciebisa da kurikulumebis
uwyebis mTavari aRmasrulebeli n. tate (1998:15) wers: ,,Cveni struqturis
mizania ganaTlebis sivrceSi CavrToT maswavleblebi da sxva
partniorebi. gamocdileba, rac miviReT pirveli Sedegebisagan, esaa imis
gacnobiereba Tu ratomaa cvlilebebi aucilebeli da isic, rom am
cvlilebebs sixaruliT ar Sexvdebian”.
gadaWras moiTxovs agreTve maswavleblis piradi gamocdilebisa da
swavleba/swavlis sakiTxebze dagrovili codnis gamoyenebis problema.
winaaRmdeg SemTxvevaSi ,,iqneba ganaTlebis mecnierebebSi dagrovili
codnis, axali Teoriebis, meTodebis, modelebis gamouyeneblobis
saSiSroeba”(hudsoni, b. 1999:120)
156
maswavlebelTa momzadebis sxvadasxva mimarTulebis, gamocdilebis,
evropuli koncefciis gacnobis safuZvelze Bb. gomelauri da m.
TavxelaZe weren (2002: 212): ,,maswavleblis profesiisadmi wayenebuli erT-
erTi moTxovnaa maswavleblis mier sakuTari saqmianobis mudmivi
dakvirvebis sagnad qceva, grkveuli daskvnebis gamotana da maTi
praqtikaSi gamoyeneba.”
aRniSnulis gaTvaliswinebiT ,,kulturaTa dialogis”
maswavlebelTa sainovacio saqmianobis ganxorcielebis winapirobad
gvesaxeba TviTefeqturobis Sefaseba. maswavlebis mier TviTefeqturobis
Seufasebloba xSirad aris mizezi reformiseuli inovaciuri
moTxovnebisadmi uaryofiTi damokidebulebis warmoSobisa: ,,me amas ver
SevZleb”, ,,es Cems Zalebs aRemateba”, ,,uamisodac iolad gaval” da sxva,
rac iwvevs cvlilebebisadmi erTgvari winaaRmdegobis gawevas. xSirad
warmatebuli gamocdilebis mqone maswavlebelic gvevlineba reformis,
Sesabamisad, studentis saTanado kompetenciis specialistad
Camoyalibebis xelSemSlelad.
TviTefeturoba individis Sexedulebaa sakuTari unaris Sesabamisad
ramdenad SeuZlia ganaxorcielos specifikuri aqtivoba Sesatyvis
situaciaSi. TviTefeqturoba aris adamianis cnobieri warmodgena
konkretul situaciaSi warmatebiT moqmedebis unaris Sesaxeb rodesac
adamiani marto SiSiT ki ar aris gamsWvaluli, aramed mas warmatebis
SesaZleblobis sjera da SeuZlia konkretul SemTxvevaSi sakuTari
warmatebuli qcevis SesaZlebloba warmoidginos.
,,TviTefeqturoba dakavSirebulia TviTSemecnebasTan, anu refleqsur
azrovnebasTan. igi aris rTuli saazrovno unar-Cveva, sakuTari
gamocdilebis kritikuli gadamuSavebis procesi, romelic gulisxmobs
sakuTari qcevisa da azrovnebis analizs, gacnobierebas, Sefasebas,
dagegmvasa da kontrols” (ganmartebiTi leqsikoni ganaTlebis
specialistTaTvis, 2007:10).
TviTefeqturobis Sefasebas maswavlebeli mimarTavs maSin, rodesac
surs sakuTari moqmedebis warmatebis an warumateblobis xarisxi da mizezi
gaigos. TviTefeqturobis (kompetenturobis) xarisxis Sefasebaze (gancdaze)
157
zegavlenas axdens profesionaluri damokidebuleba, TviTdajerebuloba,
Sinagani da garegani motivacia, axali meTodebis gamoyenebis gamocdileba,
inovaciur saqmianobaSi sakuTari adgilisa da rolis gansazRvra.
umaRlesi skolis maswavleblis TviTefeqturobis Seswavlis
mizniT CavatareT kvleva.
kvleviskvleviskvleviskvlevis mizanimizanimizanimizani:::: TviTefeqturobis amaRlebis gzebisa da saSualebebis
gamovlena, romelic xels Seuwyobs umaRlesi skolis maswavlebels -
aimaRlos kompetenturoba ,,kulturaTa dialogis” saswavlo kursis axali
midgomebiT marTvaSi.
sakvlevisakvlevisakvlevisakvlevi faqtorebifaqtorebifaqtorebifaqtorebi: : : :
1. maswavleblis gamocdileba
2. maswavleblis profesiuli donis amaRlebisadmi zogadi interesi
3. TviTefeqturobis kompetenturobis gaumjobeseba swavleba/ swavlis
axali midgomebis gamoyenebiT
Catarebis dro: 2009 wlis aprili.
kkkkvlevisvlevisvlevisvlevis meTodebimeTodebimeTodebimeTodebi:::: gamokiTxva specialurad SemuSavebuli kiTxvarebiT
(pasuxebis 1-5 qulis farglebSi Sefaseba) Ria da daxuruli SekiTxvebi,
cxrilebis analizi.. kvlevis Sedegebis sandoobisaTvis erTi sakiTxi or
kiTxvarSi sxvadasxva kuTxiT iyo ganfenili (ix. cxrili №1,№2 da №4,№5).
samiznesamiznesamiznesamizne jgufijgufijgufijgufi:::: umaRlesi skolis sxvadasxva fakultetis 55
maswavlebeli. anonimuroba daculi iyo.
kvlevis Sedegebi warmodgenilia cxrilebis mixedviT.
cxrili №1
maswavlebelTa gamocdilebis maCvenebeli
SekiTxvebi iSviaTad xandaxan yovelTvis
TvliT, rom gaqvT piradi warmatebuli gamocdileba? 35% 10% 55%
gsurT, rom Tqvens gamocdilebas icnobdnen kolegebi? 35% 10% 55%
dakvirvebixarT sxva maswavleblebis gamocdilebis da gamogiyenebiaT
Tqvens saqmianobaSi?
45% 20% 35%
Tqveni gamocdilebis sxvis mier gaziarebis Semdeg zrunavT
gamocdilebis gaumjobesebaze?
37% 13% 50%
Tqveni gamocdileba mimarTulia erTi konkretuli
mimarTulebiT?
35% 10% 55%
158
cxrili №2
maswavleblis gamocdileba ,,kulturaTa dialogis” swavleba/swavlis mimarTulebiT
SekiTxvebi naklebad saSualod savsebiT
ramdenad TvliT, rom gaqvT kulturaTa dialogis
swavleba/swavlasTan dakavSirebuli gasaziarebeli
gamocdileba?
0 0 18%
ramdenad migaCniaT, rom Tqveni gamocdileba gamoadgeba sxvas? 2% 16%
ramdenad gacnobixarT kolegis gamocdilebas da daginergavT
Tqvens saqmianobaSi?
2% 7% 9%
cxrili №3
maswavleblis gamocdilebis maCvenebeli
TviTefeqturobis qcevis ganviTarebaSi gansakuTrebul rols
asrulebs maswavleblis piradi gamocdileba. gamocdilebis kolegebis mier
gacnoba da danergva maswavleblisaTvis wamaxalisebelia da motivirebulia
gamocdilebis gasaumjobeseblad. ,,kulturaTa dialogis” swavleba/swavlis
gasaziarebeli gamocdilebis maCvenebeli dabalia, rac adasturebs adre
gamoTqmul varauds, rom umaRles skolaSi ,,kulturaTa dialogis”
swavleba/swavla saTanado doneze ar mimdinareobs.
piradi gamocdilebis sxvisTvis gamosadegad Tvlian akademiur
xarisxis mqone maswavleblebi da doqtorantebi, dabalia umaRlesi
ganaTlebis mqone maswavlebelTa survili Tavisi gamocdilebis
ganzogadebisa.
maswavleblis ganaTleba piradi gamocdilebis gaziarebis
survili
kulturaTa dialogis
swavleba/swavlis gasaziarebeli
gamocdileba
umaRlesi 2% 3%
doqtoranti 25% 11%
doqtori 37% 18%
159
cxrili №4
maswavleblis profesiuli donis amaRlebisadmi zogadi interesi
SekiTxvebi naklebad saSualod savsebiT
ramdenad unda izrunos departamentma Tqveni piradi
gamocdilebis ganzogadoebaze?
15% 40% 45%
ramdenad unda iyos dainteresebuli departamenti imiT,
rom aswavloT Tanamedrove meTodebiT?
10% 15% 70%
cxrili №5
swavleba / swavlis marTva
naklebad saSualod savsebiT
ramdenad migaCniaT, rom saWiroebT swavleba/swavlis axali midgomebis
gacnobas?
10% 15% 75%
ramdenad gjeraT, rom SeZlebs reformis moTxovnebis Sesrulebas:
a)gamocdili maswavlebeli
9%
23%
68%
b)axalbeda maswavlebeli 10% 22% 66%
maswavleblebi Tvlian, rom gamocdilebis ganzogadebisaTvis unda
izrunos departamentma. departamenti dainteresebuli unda iyos imiT, rom
misma wevrebma aswavlon Tanamedrove moTxovnebiT. sainteresoa, rom
reformis moTxovnebis Sesrulebis SesaZleblobaSi darwmunebuli
gamocdili pedagogebisa da axalbeda pedagogebis raodenoba erTmaneTs
uaxlovdeba. swavleba/swavlis marTvaSi axali midgomebis gacnobis
saWiroebis maCvenebeli maRalia, saWirod miviCnieT dagvedgina motivacia.
maswavleblis mier axali midgomebiT swavlebis gacnobiereba da
swrafva - gamoiyenos igi Tavis saqmianobaSi, amaRlebs saswavlo procesis
marTvis dauflebis motivacias. umaRlesi skolis maswavleblis axali
midgomebiT swavleba/swavlis motivaciis Sesaswavlad gamoviyeneT
cxrilebi da CavatareT kvleva, romelSic monawileobas iRebda umaRlesi
skolis 60 maswavlebeli. maT Soris 15 profesori, 15 ufrosi maswavlebeli,
15 maswavlebeli, 15 doqtoranti. muSaobis xangrZlivobis mixedviT, 30-
160
pedagogs hqonda 10 welze meti muSaobis gamocdileba, 30-s ki - 5 wlamde
muSaobis gamocdileba.
ganaTlebisa da muSaobis stiliT sxvadasxva Semadgenlobis samizne
jgufis SerCevam ganapiroba kvlevis Sedegebis sandoobis Sesabamisoba
realurad arsebul viTarebasTan, radgan swavleba/swavlis axali midgomebi
xorcieldeba sxvadasxva ganaTlebisa da samuSao staJis mqone
maswavlebelTa mier. warmovadgenT kvlevis Sedegebs:
cxrili №1
Sinagani motivacia
sruliad ara,
naklebad
saSualod (xan
ki, xan ara)
savsebiT
swavlebisa da swavlis axali midgomebis moTxovnebi
CemTvis mniSvnelovania
13% 15% 72%
minda kargad aviTviso swavleba/swavlis axali
midgomebi
13% 15% 72%
axali meTodebiT swavleba CemTvis saxalisoa 10% 35% 55%
msiamovnebs axali midgomebiT swavleba 15% 20% 65%
arsebuli codnis gaRrmavebas SevZleb 8% 28% 70%
cxrili №2
garegani motivacia
sruliad ara
naklebad.
saSualod (xan
ki, xan ara)
savsebiT
Tu ar vaswavli axali meTodebiT, xarisxis samsaxuri
SeniSvnas momcems
5% 20% 75%
vRebulob garkveul waxalisebas 20% 25% 55%
cxrili№3
intruqciuli motivacia - saqmianobiT STabeWdilebis moxdena
sruliad ara
naklebad
saSualod (xan
ki, xan ara)
savsebiT
minda departamentis da xarisxis samsaxurs Cemze kargi
Sexeduleba hqondeT
8% 10% 82%
minda kolegebs Cemze kargi Sexeduleba hqondeT 11% 14% 76%
161
cxrili №4
intruqciuli motivacia - Sinagani standartebis gacnobiereba
sruliad ara
naklebad
saSualod (xan
ki, xan ara)
savsebiT
minda studentebs kargi STabeWdileba da Sexeduleba
hqondeT Cemze
5% 9% 86%
Tu ar Sevasruleb axali midgomebis moTxovnebs, Tavs
cudad vigrZnob
7% 33% 60%
minda novator, warmatebul leqtorad viTvlebode 3% 13% 84%
minda studentebs CemTan Sexvedra uxarodeT 13% 20% 67%
saintereso iyo sakuTari saswavlo warmateba/warumateblobis mizezebis Seswavlisadmi interesis kvlevis
Sedegebi.
diax ara nawilobriv
SegiZliaT Tu ara TviTon ipovoT Tqvens saqmianobaSi Secdoma da gaasworoT igi? *
ganicdiT Tqvens profesiul warmateba/warumateblobas? *
am xelfasiT metis gakeTeba giRirT? *
davicav sakuTar pozicias nebismier SemTxvevaSi? *
xarT dainteresebuli miRebuli SeniSvnis gasworebaSi? *
iciT, rogor SesZlebT saswavlo saqmianobaSi warmatebas? * *
kvlevebis Sedegebi adasturebs, rom umaRlesi skolis maswavleblebs:
• gacnobierebuli aqvT swavlebisa da swavlis axali midgomebis
mixedviT cvlilebebis aucilebloba,
• xedaven TavianT rols axali midgomebis ganxorcielebis SedegebSi,
• aqvT motivacia iyvnen warmatebuli TavianT saqmianobaSi,
• amJRavnebdnen kvalifikaciis amaRlebisadmi interess.
• swavleba/swavlis marTvis axali midgomebi miaCniaT TviTefeqturobis,
kompetenturobis amaRlebis ganmsazRvrelad, magram naklebad ician,
rogor da ra gziT miaRweven warmatebul Sedegebs.
162
kvlevis Sedegebma ganapiroba mogveZebna TviTefeqturobis
amaRlebis saSualebebi, rac Semdgomi paragrafis ZiriTadi mimarTuleba
gaxda.
$$$$ 2222. . . . TviTTviTTviTTviTefeqturobis amaRlebis saSualebebiefeqturobis amaRlebis saSualebebiefeqturobis amaRlebis saSualebebiefeqturobis amaRlebis saSualebebi
saswavlo procesis marTvis axali midgomebis gacnobisa da
dauflebis erT-erTi gzaa treningi. igi aT welze metia adgils
imkvidrebs saganmanaTleblo sivrceSi. treningi saSualebas aZlevs
maswavlebels gacnobili siaxleebi daukavSiros sakuTar gamocdilebas
da sainovacio saqmanoba ukeT warmarTos.
treningis saWiroebis Sesaxeb maswavlebelTa damokidebulebis
gasarkvevad gavesaubreT sxvadasxva sagnis maswavleblebs. ormocidan 34-
ma ganacxada survili im treningze daswrebisa, romlis Tema Seexeboda
mis winaSe arsebul siZneles.
treningis sxvadasxva forma arsebobs. erT-erTi adaptirebuli
treningis saWiroebis analizi sqema Semdegia (Spilsdury M.1995. Measuring the
Effectiveness of Training IES,Brighton,Figure 3.1.p.12):
treningis saWiroebis
gansazRvra
treningis
SemuSaveba,momzadeba da
ganxorcieleba
reaqcia treningze da
Sedegebis analizi
treningis gadatana
samuSao adgilze
organizaciaze treningis
gavlena
pozitiuri gavlenis
gazomva
163
treningi rom Sedegiani iyos, saWiroa gairkves, raSi da rogori
daxmareba sWirdeba maswavlebels. saamisod efeqturad miviCnieT
diagnostirebisa da prognozirebis meTodis gamoyeneba, romelic
saSualebas iZleva gakeTdes piradi gamocdilebis analizi, arsebuli
viTarebis diagnostireba da samomavlo saqmianobis prognozireba.
praqtikuli gamoyenebisaTvis diagnostikisa da prognozirebis
meTodis (i. turbovskoi, z. provotariova, c. megrelaZe, n.gugunava da sxv.)
modelze dayrdnobiT SevimuSaveT diagnostikis ruka, romelic asaxavs
rogorc realur viTarebas, aseve kursis swavlebis periodSi
ganxorcielebul saqmianobas. Sesabamisad, daigegmeba prognozirebis
moklevadiani da grZelvadiani programebi.
amgvari midgoma TviTSefasebas obieqturs, gamWirvales xdis, xolo
gaweuli saqmianobis gamocdilebas - sxvebisaTvis gasaziarebels.
diagnostikuri rukis Sedgenis procedura Semdegia: silabusis
mixedviT ganisazRvreba maxasiaTeblebi, romelic unda ganxorcieldes
warmatebuli Sedegis misaRwevad. maxasiaTeblebis Sesrulebis mdgomareoba
aRiniSneba pirobiT niSnebiT:
●(gaferadebuli burTula) - vxedav problemas, mis gadaWrisaTvis
maqvs garkveuli gamocdileba.
(wre)-vxedav problemas, misi gadaWrisaTvis vmuSaob.
) (naxevarwre) - vxedav problemas, misi gadaWrisaTvis vsaWiroeb
daxmarebas.
saqmianobis procesSi miRweuli Sedegebis mixedviT, wre gaferaddeba
gansxvavebuli feriT, naxevarwre Seikreba wred.
amgvari midgomiT SesaZlebelia diagnostikis rukis Sedgena
departamentis wevrebis mier individualurad (saerTo monacemebi
warmodgenili iqneba TvalsaCinod an gamoicema krebulad). igi xels
uwyobs departamentis wevrebis mier ganxorcielebuli saqmianobis
TviTSefasebis sandoobisa da gamWirvalobis xarisxis amaRlebas.
diagnostikisa da prognozirebis rukis nimuSi:
164
leq
to
ris
sax
eli,
gva
ri
sag
ani, r
ome
lsac
aswav
lis
komp
eten
cie
bis
pa
nor
amis
Sed
gen
a d
a gam
oye
neba
sas
wav
lo p
ro
ces
Si
komp
eten
cie
bis
miR
weu
li
Sed
egeb
is
gaz
omv
isaT
vis i
ndik
ato
reb
is g
ansaz
Rvr
a
mec
nier
ul
i d
a me
To
do
lo
giu
ri
sil
abu
sis
Sed
gen
is
meT
od
ika
sas
wav
lo p
ro
ces
Si
st
ud
ent
Ta
aqt
ivo
beb
is S
erCe
va d
a
gam
oye
neba
aqt
iur
i l
eqc
iis d
ageg
mva
st
ud
ent
Ta
kvl
eviT
i, p
ro
fes
iul
i, s
emin
arul
i
mec
adin
eobis
o
rgan
izac
ia,
prez
ent
acie
bi
swav
leb
a/swav
lis
axal
i mi
dgo
mebis
gam
oye
nebaS
i
aRia
reb
ul
igam
oc
dil
ebis
dan
ergva
kvl
eviT
i s
aqmi
ano
ba,
ro
mel
ic s
asar
geb
lo
a
st
ud
ent
ebis
aTvi
s, d
argis
aTvi
s
gan
mavi
Tar
ebel
i Sef
aseb
is k
omp
one
nteb
isa
da
krit
eriu
mebis
Ser
Ceva
gam
oye
neba
dam
ou
kid
ebel
i kr
edit
ebis
aT
viseb
aSi
st
ud
ent
ebis
admi d
axma
reb
a
sak
omu
nika
cio
teq
nol
ogiu
ri
saS
ual
ebeb
is g
amo
yene
ba
res
ur
seb
is m
oZi
eba, d
axar
isxeb
a, g
amo
yene
ba
st
ud
ent
Ta m
xar
daW
eris
po
lit
ika
T.n
-----
-
●
O
O )
●
O
O
) O ●●●● ● O
e.m
-----
-
O
●
) O
O
●
)
O O O ● ●
g.b
-----
- O O ) O ● ● ) ) O ● O ●
CamonaTvali savaraudoa. sasurvelia, wlis ganmavlobaSi Sesaswavli
kursebis pedagogebi kolegialurad SeTaxmdnen TviTSefasebis
CamonaTvalis dasaxelebaze.
diagnostikuri programis Sedgenis Semdeg Sedgeba prognozirebis
programa jgufuri an individualuri muSaobisaTvis.
programa moicavs iseT formebs, rogoricaa: Ria leqcia, konsultacia,
SemoqmedebiTi mivlineba, dialogi, diskusia, trening-kursebi,
gamocdilebis gaziareba. muSaobis formebi da Tema SeirCeva jgufuri
muSaobiT kvlevis survilis gaTvaliswinebiT. magaliTad:
• konsultaciakonsultaciakonsultaciakonsultacia
Tema: mecnierulad da meTodurad gamarTuli silabusis Sedgena.
Semsrulebeli: e.m.
• RiaRiaRiaRia leqcialeqcialeqcialeqcia
165
Tema: ,,kulturaTa dialogis” swavleba/swavlis sxvadasxva safexuris
kompetenciebis panoramis Sedgena, gamoyeneba saswavlo procesSi.
Semsrulebeli: T.n.
• dialogidialogidialogidialogi
Tema: aqtiuri leqciis dagegmva.
dialogs warmarTavs: m.g
• diskusiadiskusiadiskusiadiskusia
Tema: ,,ena, kultura,pirovneba”(diskusias warmarTavs e.m.).
• SemoqmedebiTiSemoqmedebiTiSemoqmedebiTiSemoqmedebiTi mmmmivlinebaivlinebaivlinebaivlineba
mizani: sxva universitetebSi a) ,,kulturaTa dialogis” saswavlo
procesis gacnoba. b) damoukidebeli kreditebis aTvisebaSi
studentebisaTvis daxmarebis gamocdilebis gacnoba.
• tretretretreningningningning ––––kursebikursebikursebikursebi
Tema: saswavlo procesSi studentTa aqtivobebis SerCeva da gamoyeneba
(kulturaTa dialogis swavleba/swavlis magaliTze).
(trening-kursebis wamyvani SeirCeva SesaZleblobebis mixedviT)
TviTefeqturobis Sefasebis amaRlebis kargi saSualebaa
profesiuli portfolios prezentacia, sadac pedagogi warmoaCens Tavisi
gamocdilebidan namuSevrebis krebuls. portfolioSi ganTavsdeba
savarjiSoebi, amonaridebi, sqemebi, gegmis scenarebi, videorgolebi,
slaidebi, vebgverdebis masalebi, aqtivobebis nimuSebi da sxva masala,
romelsac maswavlebeli iyenebs saswavlo procesSi.
TviTefeqturobis xarisxis amaRlebisaTvis mniSvnelovania
saerTaSoriso kvlevis Sedegebis gacnoba. kvlevebi moipoveba, daxarisxdeba
da gamoiyeneba saswavlo miznis Sesabamisad. saqmianoba SeiZleba
ganaxorcielos maswavlebelma an specialurad gamoyofilma pirma.
SemogTavazebT Cvens mier mopovebul internetresursebis misamarTebs:
• maswavlebelTa resursebis mravalmxrivi
CamonaTvali(http://www.nssl.noaa.gov/resources/);http://www.nssl.noaa.
166
• Gov/edu/www.iearn.org-saerTaSoriso saganmanaTleblo resursebis
qseli 100-ze meti qveynisa da 5000-mde skolis monawileobiT. onlain
forumebi, proeqtebi, bankebi, diskusiebi sxvadasxva enaze. Temebis
katalogebi: ekologia, socialuri mecnierebebi, xelovneba,
Semoqmedeba, istoria, interneti, kompiuteruli teqnologiebi,
maTematika, literatura.
• Tavisufali Temebi. learn-kartuli (el. fosta: [email protected])
LEARN saerTaSoriso saganmanaTleblo resursebis qselis qarTuli
onlain forumi.
maswavleblis saqmianobaSi warmateba damokidebulia imaze, SeuZlia
Tu ara mas sakuTari saqmianobis gaanalizeba. TviTefeqturobis Sefasebis
analizisaTvis erT-erTi saSualebaa eseis dawera da prezentacia iseT
Temebze, romlebic exeba saswavlo procesSi leqtorisa da studentis
saqmianobis sxvadasxva aspeqts, kerZod: ra tipis samuSaoebi iwvevs yvelaze
met problemas studentebSi, aqtivobis romeli formebis gamoyeneba
ganapirobebes ukeTes Sedegebs, Teoriuli codnis aqtiurad gamoyenebis
unaris floba, profesiuli eTika, Sefasebis komponentebis
mizanSewoniloba; ra codna, ra unarebi SesZina kursis gavlam da a.S.
Aamrigad, inovaciuri saqmianobis warmatebiT ganxorcielebisaTvis
didi mniSneloba aqvs maswavleblebis TviTefeqturobis Sefasebis
xarisxis amaRlebas. igi xels uwyobs ,,kulturaTa dialogis” saswavlo
procesis marTvas axali midgomebis mixedviT, cvlilebebis
ganxorcielebaSi sakuTari rolisa da adgilis gacnobierebas,
warmatebuli saqmianobis motivacias, kvalifikacias, akademiuri donis
amaRlebisadmi interesis gansazRvras.
167
daskvnebidaskvnebidaskvnebidaskvnebi
evropis erTiani saganmanaTleblo sivrcis SeqmnisaTvis umaRlesi
ganaTlebis xarisxis amaRlebis mizniT mimdinare saganmanaTleblo
programebis gadamuSavebis, ganaxlebis, Seqmnis rTul procesSi swavlis
Sedegebisa da kompetenciebis miRwevaSi TiToeuli saswavlo erTeulis
(kursis/modulis) wvlilis gansazRvra aucilebeli saWiroeba gaxda.
• ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa
dialogis” umaRlesi skolis saganmanaTleblo programis SinaarsSi
asaxvis mizanSewonilobas (im specialobebisaTvis, sadac ucxo ena
meore enaa) ganpirobebulia Semdegi viTarebiT:
a) erTa da kulturaTa Tanaarsebobis, masobrivi informaciis
saSualebebis, pluralingvizmis ganviTarebam, socialuri da
saganmanaTleblo partnioruli urTierTobebis daaxloebam
ucxouri enis swavleba/swavlis aqcenti gaaZliera kulturaTa
dialogis mimarTulebiT.
b) enebis erTiani evropuli sarekomendacio CarCos (2001)
moTxovnebiT gaTvaliswinebulia swavleba/swavlis mimarTulebis
,,kulturaTa dialogis” Seswavla.
a) saSualo ganaTlebis safexurze ucxouri enebis saswavlo gegmis
mixedviT ,,kulturaTa dialogis” miRweuli done ganaTlebis
momdevno safexurze saWiroebs ganviTarebas.
d) sazRvargareTis universitetebSi ucxoel studentTa mizidvis
xelSewyobisaTvis mimdinare saqmianoba.
e) sabazro sakonkurso moTxovnebis zrda iseT specialobebze,
romlebic ucxouri enis codnasTan erTad saWiroebs
,,kulturaTa dialogis” kompetenciebis miRwevas. (turizmi,
sazRvao saqme, sabanko saqme, ucxouri ofisebi, gaerTianebebi)
v) dasaqmebisaTvis mzaobis xarisxis amaRlebis aucilebloba.
• ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa
dialogis” saganmanaTleblo programebSi asaxva SesaZlebelia
saswavlo kursis an modulis saxiT. (ZiriTadi, damatebiTi, arCeviTi)
ZiriTadi saswavlo kursi sasurvelia iseT specialobebze, sadac
168
dasaqmebis bazari am mimarTulebiT specifikur codnas da
kompetenciebis flobis maRal xarisxs moiTxovs. modulSi SeiZleba
gaerTiandes rogorc ucxouri enis sxvadasxva mimarTuleba, aseve
kvalifikaciis sxva saswavlo sagani.
• saqarTvelos umaRles skolebSi, kompetenciebze dafuZnebuli
saganmanaTleblo programebSi. kvalifikaciis kompetenciebis miRwevaSi
ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa
dialogis” rogorc saswavlo kursis/modulis wvlilis
gansazRvrisaTvis SemuSavebulia zogadi (transferuli), dargobrivi
da originaluri kompetenciebis CamonaTvali ganaTlebis sxvadasxva
safexuris mixedviT (profesiuli skola, bakalavriati, magistratura,
doqtorantura). romelic ganTavsdeba saganmanaTleblo programis
kompetenciaTa rukaze.
• ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa
dialogis” kompetenciebis miRwevisaTvis saswavlo procesis marTvis
efeqturi Sedegis miRwevis aucilebeli faqtorebia:
a) misaRwevi Sedegebisa da kompetenciebis gansazRvra
kvalifikaciis mixedviT
b) tradiciuli da inovaciuri saqmianobis Sexameba
c) sasargeblo gamocdilebis gaziareba.
d) ucxouri mecnieruli kvlevebisa da Sexedulebebis mixedviT
Camoyalibebuli rCevebisa da rekomendaciebis Seswavla,
gamoyeneba
e) piradi kvlevebiT miRweuli Sedegebis Semowmeba praqtikul
saqmianobaSi.
f) TanamSromloba kolegebTan,studentebTan.
• ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis ,,kulturaTa
dialogis” studentebze orientirebuli saswavlo procesis
marTvisaTvis sasurveladaa miCneuli swavlebis organizaciis iseTi
formebis gamoyeneba, rogoricaa: aqtiuri leqcia, seminari-
konsultacia, tutoriali, viziti, instruqtaJi, kvleviTi seminari,
praqtikuli savarjiSoebis kursi, auditoriaSi mimdinare praqtikuli
saqmianoba (vorkSofi), problemis gadaWraze orientirebuli
169
sxdomebi, sademonstracio saqmianoba, praqtika, samuSao praqtika,
distanciuri swavleba, ,,onlain” gverdis gamoyenebiT swavleba,
kvleviTi leqcia.
• ,,kulturaTa dialogis” (kursis/modulis) swavleba/swavlis formebis,
meTodebis, strategiebis SerCevis principebia:
a) swavlebis organizaciis formebis, swavlis strategiebis,
meTodebis Sesabamisoba saswavlo mizanTan, misaRwev
kompetenciebTan.
b) studentTa motivaciisa da interesis amaRlebis xelSemwyobi
aqtivobebis dagegmva saswavlo procesSi.
c) studentTa SesaZleblobebisa da saswavlo bazis (resursebis)
realuri viTarebis gaTavaliswineba.
d) studentis mier gacnobiereba ra gaakeTos; rogor gaakeTos; sad
da rogor gamoiyenos konkretuli codna.
• inovaciuri aqtiuri meTodebis SerCevasTan erTad sasargebloa
specalobasTan dakavSirebuli specifikuri formebisa da meTodebis
gamoyeneba, magaliTad, specialobasTan DdakavSirebiT angariSis
Sedgena, naSromis wakiTxva, sxvisi proeqtis kritika, saqmiani
Sexvedrebis xelmZRvaneloba, damsaqmeblis monawileobiT erToblivi
proeqtis, naSromis, modulis, sqemebis momzadeba, mcire kvlevebis Ria
prezentacia.
• studentis mier ucxouri enebis swavleba/swavlis mimarTulebis
,,kulturaTa dialogis” miRweuli donis SefasebisaTvis ganisazRvra
ZiriTadi principi swavlis Sedegebis, kompetenciebisa da kreditebis
dagrovebisa da transferis sistemis kreditebis dakavSireba, romlis
safuZvelze SerCeuli iqna Sefasebis Semdegi formebi: zepiri, an
weriTi gamocda, moxsenebiT gamosvla, dialogSi monawileoba,
testireba, Tezisebi, angariSis Sedgena, Sefasebis rubrika, komentari
(gamoxmaureba), proeqti, kolokviumi, analitikuri da holistikuri
sqemebi, problemis gadaWra droSi. portfolios prezentacia.
gansakuTrebiT efeqturobiT gamoirCeva kvalifikaciis miRweuli donis
diagnostirebisaTvis TviTSefasebis matricis gamoyeneba.
170
studentis waxalisebisaTvis ukeTesi Sedegebis misaRwevad,
upiratesoba mieniWa ganmaviTarebel Sefasebas. gamoiyeneba vebze
dafuZnebuli Sefasebac.
• mkafiod gansazRvrulma Sefasebis komponentebis da kriteriumebis
studentebisaTvis winaswar gacnoba, ganapiroba Sefasebis iseTi
principebis dacva, rogoricaa: gamWvirvaloba, validoba, obieqturoba,
sandooba.
• inovaciuri saqmianobis warmatebiT ganxorcielebisaTvis ,,kulturaTa
dialogis” maswavleblis TviTefeqturobis Sefasebis xarisxis
amaRlebam xeli Seuwyo swavleba/swavlis axali midgomebis mixedviT
cvlilebebis ganxorcielebaSi sakuTari rolisa da adgilis
gacnobierebas, warmatebuli saqmianobis motivacias, gazarda
kvalifikaciis, amaRlebisadmi interesi.
• maswavleblis TviTefeqturobis amaRlebis saSualebebia: zrunva
sakuTari kvalifikaciis amaRlebisaTvis, miznobrivi treningebi,
diagnostikisa da prognozirebis meTodze dafuZnebuli saqmianoba,
profesiuli portfolios Sedgena, uaxlesi kvlevebis gacnoba,
gamocdilebis Seswavla, internetresursebis moZieba, daxarisxeba,
gamoyeneba.
171
literaturaliteraturaliteraturaliteratura
1.1.1.1. aaaaმონაშვილიმონაშვილიმონაშვილიმონაშვილი 1988:1988:1988:1988: ამონაშვილი შ, თანამშრომლობის პედაგოგიკა.
ექსპერიმენტული სამეცნიერო საწარმოო
პედგაერთიანება. თბილისი, 1988 2. aaaaუეუეუეუერნჰეიმერირნჰეიმერირნჰეიმერირნჰეიმერი 1990:1990:1990:1990: Auernheimer, G,: Einfuhrung in die interkulturelle
Erziehung. Darmstadt,1990
3.3.3.3. baosi 1940:baosi 1940:baosi 1940:baosi 1940: France Baos, “Race, language and culture”, Columbia
University, New York, The Macmillan Company,1940
4.4.4.4. ბარამიძე ბარამიძე ბარამიძე ბარამიძე 1995:1995:1995:1995: ბარამიძე ნ, ნებისყოფა, მოთხოვნილება, სწავლა,
გამომცემლობა ,,აჭარა“ ბათუმი,1995
5.5.5.5. ბარამიძე ბარამიძე ბარამიძე ბარამიძე 1986:1986:1986:1986: ბარამიძე ნ. სწავლის ფსიქოლოგიური საკითხები,
ათუმი, აჭარა 1986
6.6.6.6. bbbbასილაძე ასილაძე ასილაძე ასილაძე 2006:2006:2006:2006: ბასილაძე, ი. სწავლებისა და სწავლის ტექნოლოგიები და
მათი peდაგოგიური დახასიათება, ქუთაისი, 2006
7.7.7.7. ბარგესიბარგესიბარგესიბარგესი 2004:2004:2004:2004: Burgess, R., Measuring and recording student
achievement,Universities UK, Report Scoping Group (chair:
Prof. R. Burgess)
htt://bookshop.universitiesuk.ac.uk/downloads/measuringa
chievemen, 2004 8.8.8.8. ბაუმრინდიბაუმრინდიბაუმრინდიბაუმრინდი 1971:1971:1971:1971: Baumrind, D. (1971). Current patterns of parental
authority. Developmental Psychology Monograph, 4, 1-
103. 9.9.9.9. ბაუმრინდიბაუმრინდიბაუმრინდიბაუმრინდი 1996:1996:1996:1996: Baumrind, D. (1996). The discipline controversy revisited.
Family Relations, 45, 405–414.
10.10.10.10. ბენერი ბენერი ბენერი ბენერი 1984:1984:1984:1984: Benner, p. From Novice to expert. Addision- Wesley
published, 1984
11. ბერმანი ბერმანი ბერმანი ბერმანი 2010:2010:2010:2010:
Berman M. “In a Fraway Land” Winchester,UK,
Washington,USA, published by O Books, 2010
12.12.12.12. ბიბილეიშვილიბიბილეიშვილიბიბილეიშვილიბიბილეიშვილი…………
2020202011111111 ::::
ბიბილეიშვილი, ი; თავდგირიძე, ლ; სტუდენტთა
საუნივერსიტეტო სწავლებისა და არზრდის
საკითხები, თბილისი, 2011 13.13.13.13. ბიბილეიშვილი ბიბილეიშვილი ბიბილეიშვილი ბიბილეიშვილი
2008:2008:2008:2008:
ბიბილეიშვილი, ი., ,,სწავლების ფუნქციები“, რსუ
შრომები ბათუმი, 2008
172
14.14.14.14. ბირამბირამბირამბირამ 1997:1997:1997:1997: Byram, M. “’Cultural awareness’ in vocabulary learning”.
Language Learning Journal 16. 1997, 51-57.
15.15.15.15. ბირამბირამბირამბირამ 1997:1997:1997:1997: Byram, M. “Cultural studies and foreign language teaching”. In
Bassnett, S. (ed.). 1997. 53-65.
16.16.16.16. ბირამბირამბირამბირამ 2000 2000 2000 2000 :::: Byram, M. “Intercultural communicative competence: the
challenge for language teacher training”. In Mountford, A. and
Wadham-Smith, N. (eds). 2000. 95-102.
17.17.17.17. ბირამბირამბირამბირამ......... 1991:. 1991:. 1991:. 1991: Byram, M. & Esarte-Sarries, V. Investigating Cultural
Studies in Foreign Language Teaching. A Book for
Teachers. Clevedon: Multilingual Matters Ltd. 1991
18.18.18.18. ბირამბირამბირამბირამ 1994:1994:1994:1994: Byram, M. Culture and Language Learning in Higher
Education. Clevedon: Multilingual Matters Ltd(1994a).
19.19.19.19. ბლუმი ბლუმი ბლუმი ბლუმი …1956:…1956:…1956:…1956: Bloom, B., Englehart, M., Furst,E., Hill,W., and
Krathwohl,D. Taxonomy of educational objectives: The
classification of educational goals. Hand book I: Cognitive
domain. New York, Toronto: Longmans,Green ,1956
20.20.20.20. ბოლონიისბოლონიისბოლონიისბოლონიის …1999…1999…1999…1999: ბოლონიის დეკლარაცია უმაღლესი განათლების
ევროპული სივრცე ბოლონია,1999, 19 ივნისი
http//www.mes.gov. ge/uploads/Bologna/1% 20boloniis %
20deklaracia.pdf
http://www.dfes.gov.uk/bologna
www.ond.vlanderen.be
21.21.21.21. ბომიბომიბომიბომი 1990:1990:1990:1990: Bohm, D,: Handbuch Interkulturelles Lernen. Freiburg,
1990.
22. gagua 2010: gagua 2010: gagua 2010: gagua 2010: gagua m, samSoblos cneba wminda werilSi,
gazeTi sapatriarqos uwyebani, #32, 2010
23.23.23.23. გაზეთიგაზეთიგაზეთიგაზეთი ახალი ახალი ახალი ახალი
...2007...2007...2007...2007:
გაზეთი ,,ახალი განათლება“, 2007–2009 წლის ნომრები
24.24.24.24. განმარტებითიგანმარტებითიგანმარტებითიგანმარტებითი
…2007…2007…2007…2007:
განმარტებითი ლექსიკონი განათლების
სპეციალისტებისათვის, თბილისი, 2007
25.25.25.25. განდიგანდიგანდიგანდი 2001:2001:2001:2001: არტურ ვან განდი, „კრეატულობის იდეა“ 2001
ოკლაჰამას უნივერსიტეტი
26.26.26.26. გარდნერიგარდნერიგარდნერიგარდნერი 2006:2006:2006:2006: Gardner, H. Multiple intelligences: New horizons (Rev.
ed.). New York: Basic Books, 2006
173
27.27.27.27. გობრონიძეგობრონიძეგობრონიძეგობრონიძე 1984:1984:1984:1984: გობრონიძე ა. ,,მომავალ მასწავლებელთა მომზადება
ზნეობრივი აღზრდისათვის“ გამომცემლობა ,,აჭარა“
ბათუმი, 1984
28.28.28.28. გობრონიძე გობრონიძე გობრონიძე გობრონიძე 1965:1965:1965:1965: გობრიონიძე ა, ,,ცხოვრებასთან სკოლის კავშირის
პრობლემა ი. გოგებაშვილის პედაგოგიურ
მოძღვრებაში’’, თბილისი 1965, ,,განათლება’’.
29. გობრონიძეგობრონიძეგობრონიძეგობრონიძე 2000:2000:2000:2000:
გობრონიძე ა, პედაგოგიკა,ბათუმი, 2000
30.30.30.30. გობრონიძე გობრონიძე გობრონიძე გობრონიძე ………… 2001:2001:2001:2001:
გობრონიძე, ა. bibileiSvili, i.უმაღლესი
პედაგოგიკის საკითხები, 2001
31.31.31.31. გომელაური გომელაური გომელაური გომელაური ... 2003:... 2003:... 2003:... 2003: გომელაური ბ, თავხელიძე მ, ,,ევროპული დიდაქტიკა“ გრ.
რობაქიძის უნივერსიტეტი ,თბილისი, 2003
32.32.32.32. გონსალესიგონსალესიგონსალესიგონსალესი 2003:2003:2003:2003: Gonzalez, J. “Motivations for planning integrated curricula”,
Integrated Curriucula Implications and Prospects. Bologna
Follow-up Seminar. Mantova 11-12 April 2003,pp27-29
33.33.33.33. გოშხეთელიანი გოშხეთელიანი გოშხეთელიანი გოშხეთელიანი
2011:2011:2011:2011:
Goshkheteliani Irine “ Cultural Implications in English and
Georgian Proverbs”, Paremiologia y Herenicia Cultural,
Colleccion Granada Lingvistica, 2011
34.34.34.34. დიდაქტიკისდიდაქტიკისდიდაქტიკისდიდაქტიკის...1967:...1967:...1967:...1967: დიდაქტიკის საფუძვლები, მ. ესიპოვიs რედაqtirebiT.
მოსკოვი, განათლება,1967
35.35.35.35. დრუჟინინადრუჟინინადრუჟინინადრუჟინინა 2000:2000:2000:2000: დრუJinინა გ. უცხო ენის სწავლების სოციალური
კონტექსტი, მოსკოვი 2000
36.36.36.36. ენებისენებისენებისენების
ერთიანიერთიანიერთიანიერთიანი............2001200120012001::::
ენების ერთიანი სარეკომენდაციო ჩარჩო ,2001
www.ganatleba.ge/index.php%3F module %3
37.37.37.37. ეროვნულიეროვნულიეროვნულიეროვნული
....2007....2007....2007....2007;2011;2011;2011;2011::::
ეროვნული სასწავლო გეგმა ,,უცხოური ენები“–
ეროვნული სასწავლო გეგმებისა და შეფასების
ცენტრი, თბილისი, 2007;2011
http://europa.eu.int/comm./education/programmes/Socrates
/ects/index_en.html
www.mes.gov.ge
38.38.38.38. ეროვნულიეროვნულიეროვნულიეროვნული... 1996... 1996... 1996... 1996:
National Standards in foreign Language Education
Project,1996, p.27
174
39.39.39.39. ეჰკარტი ეჰკარტი ეჰკარტი ეჰკარტი 2000:2000:2000:2000: ეჰკარტი ქრ. ,, კულტურა როგორც განვითარების
შესაძლებლობა’’, გამომცემლობა ,,ენა და კულტურა’’,
2000 40.40.40.40. ვაგენვაგენვაგენვაგენაარიაარიაარიაარი 2003:2003:2003:2003: Wagenaar,R, <,A Methodology for desining and
implementing integrated curricula”, Integrated Curricula
Implications and Prospects. Bologna Follow-up
Seminar.Mantova 11-12 April 2003, pp.24-26.
41. vigotski 1981:vigotski 1981:vigotski 1981:vigotski 1981:
Vigotsky, L.S.The Genesis of Higher mental functions, 1981
42.42.42.42. vigotski 1962:vigotski 1962:vigotski 1962:vigotski 1962:
Vigotsky L, S. Thought and Language, MIT Press, 1962
43.43.43.43. ვისოცკაია ვისოცკაია ვისოცკაია ვისოცკაია 1981:1981:1981:1981:
ვისოცკაია ს.– ჰუმანიტარული სასწავლო საგნებში
უნარისა და ჩვევების სისტემის განსაზღვრის
დიდაქტიკური საფუძვლები. წიგნი ,,ახალი
გამოკვლევები პედმეცნიერებაში’’, მოსკოვი, №16,
44.44.44.44. ზანასოულასზანასოულასზანასოულასზანასოულას 2001200120012001: Thanasoulas, D. (2001). The Importance of Teaching Culture in Foreign Language Classroom. Online documents at URL http://radicalpedagogy.icaap.org/content/issue3_3/7-thanasoulas.html.
45.45.45.45. ზგაგაზგაგაზგაგაზგაგა 2003:2003:2003:2003: Zgaga, Pavel, “Bologna Process between Prague and Berlin.
Report to the Ministers of Education of the signatory
countries”, Realizing the European higher education Area.
Conference of European Ministers Responsible for Higher
Education, Berlin, 18-19 September. 2003
46.46.46.46. თავდგირიძეთავდგირიძეთავდგირიძეთავდგირიძე 2007:2007:2007:2007:
თავდგირიძე ლ. სწავლების თავისებურებანი უმაღლეს
სკოლაში. ქუთაისის აკაკი წერეთლის უნივერსიტეტის
შრომები ,,სწავლებისა და აღზრდის აქტუალური
პრობლემები,” 2007, 42
47.47.47.47. TeleziSvili TeleziSvili TeleziSvili TeleziSvili 2007:2007:2007:2007:
TeleziSvili s, ,, ucxo sityvaTa leqsikoni” gam.-
ba ,,meridiani”, Tbilisi, 2007
48.48.48.48. თუნინგითუნინგითუნინგითუნინგი...2005:...2005:...2005:...2005: ,,თუნინგის“ შედეგები ,,საგანმანათლებლო
სტრუქტურების ურთიერთშეწყობა ევროპაში“,
თბილისი, 2005
49.49.49.49. თუნინგითუნინგითუნინგითუნინგი...2009:...2009:...2009:...2009: ,,თუნინგის’’ შედეგები ,,უნივერსიტეტების წვლილი
ბოლონიის პროცესში“, თბილისი, 2009
175
50.50.50.50. ირვინიირვინიირვინიირვინი 2007200720072007:::: Irwin Rachel “Culture shock: negotiating feelings in the
field”,Anthropology Matters Journal 2007, Vol 9 (1)
www.anthropologymatters.com 51.51.51.51. იულიიულიიულიიული 1996:1996:1996:1996: Yule, G.1996, The Study of Language, second edition,
Cambridge University Press.
52.52.52.52. კომპეტენციებისკომპეტენციებისკომპეტენციებისკომპეტენციების............
2010:2010:2010:2010:
Competence Profile AAP-BAP-K.U.Leuven,2010
53.53.53.53. კრამხიკრამხიკრამხიკრამხი 1988:1988:1988:1988:
Kramsch, C. (1988). The cultural discourse of foreign
language textbooks. In A. Singerman (Ed.), Towards a new
integration of language and culture (pp. 63-68).
54.54.54.54. კრამხიკრამხიკრამხიკრამხი 1919191991919191::::
Middlebury, VT: Northeast Conference. htt://www.spz.tu-darmstadt.de/project_enjournal/jg_01_02/beitag/kramsch2.hm
55.55.55.55. კრამხიკრამხიკრამხიკრამხი 1993:1993:1993:1993: Kramsch, C. (1993). Context and culture in language teaching.
Oxford: Oxford University Press.
56.56.56.56. კრამხიკრამხიკრამხიკრამხი ...1996:...1996:...1996:...1996: Kramsch, C., Cain, A., & Murphy-Lejeune, E. (1996). Why
should language teachers teach culture? Language, Culture and
Curriculum, 9(1), 99-107.
57.57.57.57. კრაკრაკრაკრამხი მხი მხი მხი 2001:2001:2001:2001:
Kramsch, C. (2001). Language and Culture. Oxford: Oxford
University Press.
58.58.58.58. kroeber…. . .1952:kroeber…. . .1952:kroeber…. . .1952:kroeber…. . .1952:
Kroeber A.L. and Kluckhohn Clyde, “Culture: A Critical Review
of Concepts and definitions”, Cambridge, Massachusetts,USA,
Published by the museum,1952
59.59.59.59. kristali 1989: kristali 1989: kristali 1989: kristali 1989: Crystal David “ The Cambridge Encyclopedia of Languages”, Cambridge university press, Cambridge,1989
60.60.60.60. კროუფორდი კროუფორდი კროუფორდი კროუფორდი 1996:1996:1996:1996:
Crowford, K. Vygotskian approaches to human development in
the information era. 1996www.learning-theories.com/vygotskys-
social-learning-theory.html
61.61.61.61. krozeti 2007:krozeti 2007:krozeti 2007:krozeti 2007: Crozet C. Discussion Paper, “Culture knowledge and international learning”,2007 http://www.docin.com/p-
96463557.html
62.62.62.62. ლორთქილორთქილორთქილორთქიფანიძეფანიძეფანიძეფანიძე
1957:1957:1957:1957:
ლორთქიფანიძე დ. სწავლების პრინციპები, ორგანიზაცია,
მეთოდები. პედგამოცემა, 1957
176
63.63.63.63. მარლენ მარლენ მარლენ მარლენ 2004:2004:2004:2004: მარლენ დი ლეფერი– რეალური სასწავლო
მეთოდები,2004 64.64.64.64. მაკმილანიმაკმილანიმაკმილანიმაკმილანი 2001:2001:2001:2001: მაკმილანი კ. ,,რადიკალური პედაგოგიკა”, 2001
65.65.65.65. მაკეიმაკეიმაკეიმაკეი 2003:2003:2003:2003: McKay, S. L. (2003). The Cultural Basis of Teaching English
as an International Language. Online Documents at URL
http://www.tesol.org/pubs/articles/ 66.66.66.66. მეგრელაძემეგრელაძემეგრელაძემეგრელაძე 1989:1989:1989:1989: მეგრელაძე ც. პედაგოგიკური გამოცდილების
დიაგნოსტიკურ მეთოდის გამოყენება პედაგოგიური
კადრების შემოქმედებითი მუშაობისათვის. წიგნი
,,სახალხო განათლების მეთოდური მუშაობის
გარდაქმნა. პედაგოგიური გამოცდილების
დიაგნოსტირების საფუძველზე’’, მოსკოვი,
პედაგოგიკურ მეცნიერებათა აკადემია, 1989 წ.
67.67.67.67. მეგრელაძემეგრელაძემეგრელაძემეგრელაძე ......2008:..2008:..2008:..2008: მეგრელაძე ც, მახარაშვილი გ. სასწავლო კურსის
შედეგები, ანუ სტუდენტის მიერ კომპეტენციის
მიღწევის დონის განსაზღვრა, ქუთაისი აწსუ შრომები,
2008
68.68.68.68. მეგრელაძემეგრელაძემეგრელაძემეგრელაძე 2009:2009:2009:2009: მეგრელაძე ც. ზეპირმეტყველების, კითხვის, წერის,
გაგების სტრატეგიები– სახელმძღვანელო, რსუ, 2009
69.69.69.69. ნაკადულიშვილი ნაკადულიშვილი ნაკადულიშვილი ნაკადულიშვილი
2000:2000:2000:2000:
ნაკადულიშვილი ნ. ,,კულტურის დიდაქტიკის
პედაგოგიური ამოცანები’’. აქტიური პედაგოგიკა და
კულტურის დიდაქტიკა. (საერთაშორისო
სიმპოზიუმის მასალები). გამომცემლობა ,,ენა და
კულტურა’’, 2000 70.70.70.70. პაპავა პაპავა პაპავა პაპავა 2005:2005:2005:2005: პაპავა პ, სკოლის პორტფოლიო– წიგნში ,,სკოლების
განახლება საქართველოში“ ასოციაცია ,,სკოლა, ოჯახი,
საზოგადოება“,თბილისი, 2005
71.71.71.71. პედაგოგიკაპედაგოგიკაპედაგოგიკაპედაგოგიკა... 1969:... 1969:... 1969:... 1969: ლორთქიფანიძე დ, სარიშვილი ტ, სიგუა ს,
რედაქtorobiT თბილისი, განათლება, 1969
72.72.72.72. პედაგოგიურიპედაგოგიურიპედაგოგიურიპედაგოგიური
2005:2005:2005:2005:
პედაგოგიური ენციკლოპედიური ლექსიკონი,
ლონდონი, 2005
73. პერკინსიპერკინსიპერკინსიპერკინსი 2007:2007:2007:2007:
Perkins, D. Cognition and the art of instruction. Week 1-2
lecture notes. . 2007, T 540:
74.74.74.74. პეტერსონიპეტერსონიპეტერსონიპეტერსონი...2003:...2003:...2003:...2003: Peterson,E., Coltrance, B., ,,Culture in language teaching”,
center for applied linguistics,Eric Digest, December,2003
177
75.75.75.75. პულვერნესსიპულვერნესსიპულვერნესსიპულვერნესსი 2003:2003:2003:2003:
Pulverness, A. (2003). Distinctions & Dichotomies: Culture-
free, Culture-bound. Online documents at URL
http://elt.britcoun.org.pl/forum/distanddich.htm.
76.76.76.76. ჟურნალიჟურნალიჟურნალიჟურნალი
...2000/2001:...2000/2001:...2000/2001:...2000/2001:
Jurn.”The Reading Teacher N 54 2000/2001
77.77.77.77. როსენელუმ როსენელუმ როსენელუმ როსენელუმ 2000:2000:2000:2000:
Rosenelum- Lownder R. “You must go to School you are a
teacher’’. (250 strategies) p. 115,116. 2000.
78.78.78.78. როგორ როგორ როგორ როგორ
მოვემზადოთ მოვემზადოთ მოვემზადოთ მოვემზადოთ 2009:2009:2009:2009:
როგორ მოვემზადოთ სასერთიფიკაციო გამოცდებისათვის,
(უცხო ენები, გამოცდების ეროვნული ცენტრი. თბილისი
2009
79.79.79.79. საქართველოსსაქართველოსსაქართველოსსაქართველოს 2010:2010:2010:2010:
უწმინდესისა და უნეტარესის საქართველოს
კათოლიკოს-პატრიარქის ილია II ქადაგება, 3
ოქტომბერი,2010
80. საგანმანათლებსაგანმანათლებსაგანმანათლებსაგანმანათლებო ო ო ო
..2002:..2002:..2002:..2002:
საგანმანათლებლო პოლიტიკა ევროსაბჭო, 2002
81.81.81.81. საქართველოსსაქართველოსსაქართველოსსაქართველოს
...2004:...2004:...2004:...2004:
საქართველოს კანონი ზოგადი განათლების შესახებ,
2004
http://www.lingua.ge/kanoni.html
www.mes.gov.ge. 82.82.82.82. საქართველოსსაქართველოსსაქართველოსსაქართველოს
...2005:...2005:...2005:...2005:
საქართველოს კანონი უმაღლესი განათლების შესახებ,
2005
83.83.83.83. საქართველოსსაქართველოსსაქართველოსსაქართველოს
...2010...2010...2010...2010::::
საქართველოს აკადემიური უმაღლესი განნათლების
კვალიფიკაციების ეროვნული ჩარჩო, 2010
www.ganatleba.ge/index.php%3F module %3
84.84.84.84. საშუალო საშუალო საშუალო საშუალო 1975:1975:1975:1975: საშუალო სკოლის დიდაქტიკა, მიხეილ სკატკინის
რედაქტორობით, თბილისი,1975
85.85.85.85. სენსენსენსენჟი ჟი ჟი ჟი 2001:2001:2001:2001: Peter Sange the theory and Practice of the learning
organization,2001
www.infed.org/thinkers/senge/htm
86.86.86.86. სეპირისეპირისეპირისეპირი1962:1962:1962:1962:
Sapir, E. Culture, Language and Personality. University of
California. (1962).
178
87.87.87.87. sepiri 2005sepiri 2005sepiri 2005sepiri 2005: sepiri e, kultura, ena da pirovneba, inglisuridan Targmna Tamila ebanoiZem, Tbilisi, 2005
88.88.88.88. სერაფიმი სერაფიმი სერაფიმი სერაფიმი 2000/2001:2000/2001:2000/2001:2000/2001:
სერაფიმი ფ, შეფასების სამი პარადიგმა, ჟურნალი,, The
reading Teacher” N54 2000/2001
89.89.89.89. sigua 2010:sigua 2010:sigua 2010:sigua 2010:
sigua s, ,,kulturologiis safuZvlebi”, mwerlis gazeTi, Tbilisi, 2010
90.90.90.90. sili 1987:sili 1987:sili 1987:sili 1987: Seelye H.N. “Teaching culture” (Strategies for Intercultural
Communication), National Textbook Company, Lincolnwood,Illinois U.S.A.,1987
91.91.91.91. tailortailortailortailor 1891:1891:1891:1891: Tylor E.B.,(1871),”Primitive Culture”, Vol 1, London: John Murray, Albemarle street,1891
92.92.92.92. ტარანტეი ტარანტეი ტარანტეი ტარანტეი 1983:1983:1983:1983: ტარანტეი ვ, სწავლის ხარისხის ამაღლება ჯგუფური
(კოლექტიური) მუშაობის დროს, მოსკოვი ზოგადი
პედაგოგიკის სამეცნიერო კვლევითი ინსტიტუტი,
1983
93. ტემპლი ტემპლი ტემპლი ტემპლი 2002:2002:2002:2002: სტრატეგიები სხვადასხვა საგანში, თბლისი, 2002
94.94.94.94. ტურბოვსკოიტურბოვსკოიტურბოვსკოიტურბოვსკოი...... .. .. ..
1988:1988:1988:1988:
ტურბოვსკოი ი. პროვოტაროვა ზ. – თემატური გეგმა
და პროგრამა, კურსის პედაგოგიური გამოცდილების
შესწავლა და განზოგადება დიაგნოსტიკის
საფუძველზე, მოსკოვი, პედაგოგიკურ მეცნიერებათა
აკადემია 1988 წ.
95.95.95.95. ტყემალაძეტყემალაძეტყემალაძეტყემალაძე... 2008:... 2008:... 2008:... 2008: ტყემელაძე რ. დალაქიშვილი ნ. ფოფხაძე ქ. პაჭკორია
თ. ბუნაშვილი თ. სახელმძღვანელო, ,,სწავლება და
შეფასება”, გამომცემლობა საქართველოს მაცნე,
თბილისი, 2008
96. უზნაძე უზნაძე უზნაძე უზნაძე 1956:1956:1956:1956:
უზნაძე დ. რჩეული I, II, თბილისი, 1956
97.97.97.97. უმაღლესიუმაღლესიუმაღლესიუმაღლესი………… 1971:1971:1971:1971: სარიშვილი, ტ. da sxvebi უმაღლესი სკოლის
პედაგოგიკა, თბილისი, 1971
98.98.98.98. უმაღლესიუმაღლესიუმაღლესიუმაღლესი...2003:...2003:...2003:...2003: უმაღლესი განათლების ევროპული სივრცის შექმნა,
ბერლინის სამიტი,2003 წლის 19 სექტემბერი
www.bologna-berlin 2003.de -2003 Berlin Summit on
Higher Education http:/ww.bologna-berlin2003.de
179
99.99.99.99. უმაღლუმაღლუმაღლუმაღლეეეესისისისი...2007:...2007:...2007:...2007:
უმაღლესი განათლების ევროპული სივრცისაკენ: მზადება
გლობალიზაციის გამოწვევისათვის, ლონდონის კომუნიკე,
8 მაისი 2007წ. http.www.mes.gov.ge/uploads/Bologna/5%20
London%20Communique. Pdf. www.bologna-London 2007
100.100.100.100. ფორუმს ფორუმს ფორუმს ფორუმს 1993:1993:1993:1993: Forums, ,,Schule fur eine Welt”: Globales Lernen. Zurich,
1993
101.101.101.101. ქიმერიძე ქიმერიძე ქიმერიძე ქიმერიძე 2009:2009:2009:2009: ქიმერიძე ნინო „ტექსტის სახეობა– კულტურით
განპირობებული ენობრივი წარმონაქმნი ( გერმანული
და ქართული ტექსტის სახეობათა ანალიზის
საფუძველზე)“, ივ. ჯავახიშვილის სახ. უნივერსიტეტი,
,,ცივილიზაციური ძიებანი“, N 7, 2009 102.102.102.102. ყიფიანიყიფიანიყიფიანიყიფიანი 2007:2007:2007:2007: ყიფიანი ი. უცხოური ენის სწავლება და ინტერდიდაქტიკის
საფუძვლები.ქუთაისის აკაკი წერეთლის უნივერსიტეტის
შრომები ,, სწავლებისა და აღზრდის აქტუალური
პრობლემები,” 2007, 80
103.103.103.103. შილერი შილერი შილერი შილერი 2002002002000:0:0:0: შილერი ჰ. (შტუტგარტის თავისუფალი უმაღლესი სკოლა
გერმანია) პედაგოგიკა – კულტურის ფაქტორები და
კულტურის პროდუქტი. აქტიური პედაგოგიკა და
კულტურული დიდაქტიკა (საერთაშორისო სიმპოზიუმის
მასალები) გამომცემლობა ,, ენა და კულტურა’’ 2000
104.104.104.104. შავშიშვილიშავშიშვილიშავშიშვილიშავშიშვილი
2005:2005:2005:2005:
შავშიშვილი ტ. ,,ევროსაბჭოს მიერ შემუშავებული პლურალინგვისტური აღზრდის პედაგოგიური
ამოცანა”,ჟურ. ,,წიგნიერი“,№1,2005
105.105.105.105. შტაინეკერიშტაინეკერიშტაინეკერიშტაინეკერი... ... ... ...
1979:1979:1979:1979:
Steinaker,n and Bell, The Experiential Taxonomy: Anew
Approach to teaching and learning, London Academic
press, 1979
106.106.106.106. ჩინჩალაძე ჩინჩალაძე ჩინჩალაძე ჩინჩალაძე 2000:2000:2000:2000: ჩინჩალაძე ლ, უცხოური ენების სწავლების
საკითხისათვის, გაზეთი ,,ახალი განათლება“ 12–25
ოქტომბერი, 2000 წელი
107.107.107.107. ccccუცქირიძეუცქირიძეუცქირიძეუცქირიძე ...2005:...2005:...2005:...2005:
ცუცქირიძე ზ, ორჯონიკიძე ნ.–,,განათლების
თანამედროვე თეორიები ი. გოგებაშვილის
პედმეცნიერებათა ეროვნული ინსტიტუტი, თბილისი,
2005
108.108.108.108. ციციშვილიციციშვილიციციშვილიციციშვილი..200..200..200..200:::: Tsitsisvili R, Nijaradze N, Darchia M, Tevzaia M, Tsitsisvili R, Nijaradze N, Darchia M, Tevzaia M, Tsitsisvili R, Nijaradze N, Darchia M, Tevzaia M, Tsitsisvili R, Nijaradze N, Darchia M, Tevzaia M,
Tkavashvili E, “Theory and Practice of Teaching English in Tkavashvili E, “Theory and Practice of Teaching English in Tkavashvili E, “Theory and Practice of Teaching English in Tkavashvili E, “Theory and Practice of Teaching English in
Georgia”,2008Georgia”,2008Georgia”,2008Georgia”,2008
180
109.109.109.109. ჭკუასელი ჭკუასელი ჭკუასელი ჭკუასელი 2001:2001:2001:2001: ჭკუასელი ქეთევან მასწავლებლის პროფესიული
მომზადების სირთულეები და მისი განვითარების
თანამედროვე ტენდენციები. ივანე ჯავახიშვილის
უნივერსიტეტი, კონფერენცია, ნოემბერი, 2001
110.110.110.110. ხომსკიხომსკიხომსკიხომსკი 1965:1965:1965:1965: Chomsky, N. Aspects of the Theory of Syntax. Cambridge,
Mass.: MIT Press. (1965)
111.111.111.111. ჯანაშიაჯანაშიაჯანაშიაჯანაშია... 2008:... 2008:... 2008:... 2008: ჯანაშია ნ., იმედაძე ნ., გორგაძე ს.. ,,განვითარებისა და
სწავლის თეორიები” გამომცემლობა ,,საქართველოს მაცნე”,
2008
112.112.112.112. ჯოხაძე ჯოხაძე ჯოხაძე ჯოხაძე 2000:2000:2000:2000: ჯოხაძე ლ. ,,ინტერკულტურული კომუნიკაცია და უცხო
ენის სიტყვა–კონცეპტთა დიდაქტიკა.’’ აქტიური
პედაგოგიკა და კულტურის დიდაქტიკა (საერთაშორისო
სიმპოზიუმის მასალები), გამომცემლობა ,,ენა და
კულტურა’’ 2000.
113.113.113.113. ჰეჯი ჰეჯი ჰეჯი ჰეჯი 2000:2000:2000:2000: Hedge, T,2000 Teaching and Learning in the Language
Classroom, Oxford University Press
114.114.114.114. hhhhererererიოტიოტიოტიოტ----ვათთი ვათთი ვათთი ვათთი
2004:2004:2004:2004:
Heriot-Watt, Using Learning Outcomes Seminar presentations
at the UK Bologna Seminar, University Edinburgh (UK)
http://www.bologna-edinburgh 2004.org.uk/conference-
presentations-g.asp
www.geert-hofstede.com/ http://rhetoric.sdsu.edu/lore/1_3/progress_culture.htm . www.archive.org www.bsuedu.ge
www.atsu edu.ge
www.tsu edu.ge
www.deusto.es
http://www.rug.nl/corporate/index
www.umb.sk
http://en.wikipedia.org/wiki/Semmelweis_University
http://www.helsinki.fi/university/