-
Sügis2 Selles numbris:metropoliit Stefanus
euharistiast, Kiriku pärimusest ja liturgiast
E
prof. Hdr. Archim. Grigorios D. PapathomasJumala ilmutusest ja Kiriku kirjutatud ja kirjutamata pärimusest
E
Konstantinoopoli peapiiskopi Johannes Kuldsuu ristimisjutlused
E
Sergei Seleznjov Tartumaa pühakodadest
Õigeusu vaimulik ajakiri
2006
-
TOIMETUSEKOLLEEGIUM:
metropoliitStefanusprof. Hdr. Archim. Grigorios Papathomas
ülempreesterMattias Palli
keeletoimetajaEpp Väliajakirja kujundusInga Heamägi
ISSN 1736-4000
Esikaanel on kasutatud detaili kirikutekstiilist Pärnu Issandamuutmise kirikust
-
�2
-
�
Sisukord
3 Euharistiajajumalariik Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Stefanus
40 Kirikupärimusjaliturgia Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Stefanus
43JumalailmutusjaKirikukirjutatud jakirjutamatapärimus Prof. Hdr. Archim. Grigorios D. Papathomas
55 Rubriik:Kirikuisadetekstid. PühaJohannesKuldsuuristimisjutlused Tõlkinud ülempreester Mattias Palli84 Rubriik: Meie pühakojad KavildaNeevaAleksandriõigeusukirikujakoguduseajaloost Kärkna-LähteKõikidePühakutekirik
RõnguIssandaTaevaminemisekirik
Sergei Seleznjov
-
�
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
EUHARISTIA JA JUMALARIIK
Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Stefanus
Sissejuhatus
“OmaKuningriigis,”ütlebKristusõigeususuureneljapäevahommi-kuteenistusekaanonis(4.laul,3.tropar),“MaolenühesteieganaguJumaljumalatega.”InimeneonJumalakuju;taonkutsutudolemaJu-malasarnane,mistähendabtegelikkuosasaamistJumalaelust.Inime-neon tõeliselt inimeneainultJumalas. Inimeneon tõeliselt inimeneainultjumalikustunult,sest“Jumalsaiinimeseks,etinimenesaaksTe-masJumalaks”(pühaAtanasius),kunainimeneonloom,kesonkut-sutudsaamaJumalaks.Nõudminesaadaühekseluallikaga,kesmeileolemise annab, saab olla ainultVaimusisene sündmus,Vaimu tulekinimesseonalatiteomorfne:Jumalonloonudinimeseomanäojärgi.KõiktulebJumalalt.KajumalakogemustulebJumalalt,sestJumaloninimeselelähemalkuiinimeneiseendale.NõueotsidaJumalatülekõigetähendabnüüdsest,etusukaudualus-tameühtsustloovatliturgilistkahekõnetKristuseeeskujul,kellesonlõplikultühekssaanudJumalainimesekogemusjainimesejumalako-gemus.Seegaoninimeneomaolemuseltliturgilineolend.Kuitaosa-lebJumalaelus,teostubseeosadusläbilaialdaseliturgiliseteenimise,millesseonkaasatudkogu loodudmaailm.Kuipuuduks see avatuskõigeloodusuhtes,poleksvõimalikarmastus,millesinimeneosalebkonkreetseltläbikõigeolulisemaliturgiliseteo,milleksonpalve;pal-vekuikeskpunkt,millestigateinetegevusammutabjõujakehtivuse.
-
�
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s
Selpõhjuselsaabinimesesalasusestsõnaotsesesmõttesteoloogilinepaik,sestollesloodudJumalasarnaseks,saabtedamõistaainultKol-mainudogmavalguses.
Õigeusu teoloogiakeskmesasuvastKolmainudogmast saabseeläbivõtiantropoloogiale,millespühakiri,kaotamatamidagiomaajalooli-sestmõõtmest,saabeuharistilisetähenduse.Inimesestsaab“liturgilineolend”seepärast,etjumaliktegu,seetähendabSõna,tungibinimeseeneseellu,temaolemasollu.Sellestalateseipiirduevangeeliumenammaailma ja Päästja vaheliste suhete määratlemisega; ta avab meileteehoopisteisemõõtmesse:jumal-inimesesuhtesse,misonkaTae-vaseIsajatemaainsaPojavahelinesuhe.PühaVaimomaltpooltonagahinguseks,keskannabsõnujakedasaabtabadaningtundaainultühendusesKristusega.Jumal-inimlikkus saab ajaloo südames nähtavaks Sõna lihakssaa-misega. Kuna Jumal on Kristuses saanud palgeks, avastab inimeneomakordaomaenesenäo,omaenesekutsumuse,midavõiksnimetada“jumalakujulisuseks”;kutsumus,misonlahutamatultsissekirjutatudtemakäsiteldamatusseisikuolemussejatematõeliseloomusedünaa-mikasse.Againimesetõelineloomus,midataonsaatuslikulkombelvabaniiväljendamakuikalämmatama,seisnebvõimesteenida,pühit-sedajaosaleda,seisnebläbipaistvusesjumalikulevalgusele,millesttaonalgusesaanudjamistedaliikumiseshoiab.KuiPäästjaKristusoliristiohvrikaudueneseskokkuvõtnudkoguinimkonnajatervemaa-ilmakõiksuse, leidis inimeneomakath’olon (katoolse)mõõtme,sestJeesusonsellemeieolemisearhetüüpjasellemõõtmeleiabtaKiri-kust,millesügavusespeitubjustseesamaülestõusmisevägi.
Kirikutvõibüldisemasmõttesmääratledakui“Jumalaeluinimestes”,naguonniitabavaltöelnudHomjakov,kuielu,mislasebmeiltunda
-
�
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
Jumalatkolmeisikuosadusena.Ningseeonpõhjus,mikstunnetatak-seõigeusukirikut,absoluutsetKolmainuKirikuteelkõigekuieuha-ristilistkogukonda,agaapet,kuseluväljendub tõelises teenimise javennalikkusekogemuses,kususkonlahutamatultseotudaustusega,kusvaimsusonüldjuhulmärtrivaimsus,kesRistilöödugasamastudeskogebsõnulseletamatusmuutumisesülestõusmisetäiuslikkust.
Sel kombel lihakssaamise ulatust laiendades, mille läbi Jumal-Ini-mesest Kristusest sai Jumal-Inimkond Kristus, muutus Kirik üheksIhuks,milleskõikinimesedonüksteiseihuliikmed;enamgiveel,nadonüheolemuslikud.Euharistia aga väljendabmeiepääsu sellesse jumal-inimkonda, sestlasebmeilosasaadaülestõusnudKristusest.Seegaoneuharistiapäästaevasesse Jeruusalemma. Selline on Ülestõusmisest alguse saanud“vaimulikrealism”,meiejumalikustumineKristuseseioleideoloogia,vaid tõelisus,midahingestab JumalaHingus. “Tehaeuharistia igastasjast” (1Ts5:18–eestikeelses tõlkes ‘tänada igaasjaeest’) tähen-dabandatunnistustülestõusnudKristusest,tuuaKirikmaailmasüda-messe.“Inimene,”ütlespatriarhAtenagoras,“kannabenesestraagilistsisemist maailma. Leidku ta siis Kirikus, Jumala juures, oma tõeli-nekoht.ÕppiguelamakoostöösJumalaga, teostamaloovataskeesi,millest saab sündida tõeline kultuur, mis suudab käsitleda elu sedavaimulikustades ...Enamkuikeegi teinevajab just inimeneKirikutjaliturgiat...TatunnebvajadustkogedaKristusekohaloluenesesjalahkudapühakojastKristusesttunnistusekandjana...tavajabseda,ettedavaldakslakkamatusoovkirgastuda,igatsusuuekssaanudmaail-majärele...“Õigeusu teoloogia on seega ennekõike pühitsemise teoloogia, mil-lesinimesestsaabmaailmapreester,elupühitsemiseläbiviija;millesinimmõte leiab valgustust salasusest, sest Püha Vaimu väljavalami-
-
�
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s
segasalvitimeidkisellesamaVaimuga,misäratassurnuistJeesuse.Justseeonpõhjus,miksõigeusuteoloogiaonosaduseeklesioloogia(kirikuõpetus),millesüdamesoneuharistia.Tõepoolest,õigeusuleonomanevägatäpnearusaamsellest,etsakramentaalsetegevusejaKi-riku,euharistiajaKirikuvahelonotseneseos.Sellegavõtabõigeusukirikülepühadeisadeseisukoha,kesnäevadeuharistiasKirikuühtsu-sesalasust,seetähendabviisi,kuidasKirikteostubeuharistias,kunaeuharistiasalasusestosasaaminetähendabosasaamistühest Kirikust.See ühtsus pole kõlbeline, vaid ontoloogiline: Kiriku ühtsus ja usutäiuslikkusonkäsk,nõue,midaeisaakõrvalejätta,isegimitteajuti-selt.Apostliteteguderaamatu(2,47)kreekakeelnetekstkirjeldabvägatäp-seltesimestkristlikkukogukondaJeruusalemmas,kinnitades,et“Is-sand aga lisas päästetuidpäevast päevanendehulka (epi to auto)”.Ningsellekogudusetunnusolileivamurdminejaveiniõnnistaminepõhiolemuselt liturgilises, karismaatilises, euharistilises kontekstis.Niimõistame,etepi to autodtulebtõlkidasõnaga‘euharistia’.Kuivaatame,midaonkirjutanudapostelPaulus(1Ko10,17):“etleibonüks,siiskameiepaljud,olemeüksihu,sestmekõiksaameosasellestühestleivast”,võimetäiekindlusegatõdeda,etsõna‘ihu’,millesträä-gibeuharistilinekogemus,tähistabeuharistiatennekõikekuikiriklikukogukonna tegu, Kiriku täiuslikkuse ja ühtsuse pühitsemist; see onKristustervikunajameietervikuna,igaükseraldijakõikkoos,ihujahing.Seegaoneuharistiasalasustesalasus,sõnaotsesesmõtteskokkutu-lemise salasus, olles ennekõike Kiriku, mitte eraldatud rühmitustelooming. Sellest tulenevalt jäävad need, kes ennast euharistilisestosadusestväljajätavad,alatikaväljapooleKirikut,sesteuharistiaontäiuslikeluJeesusesKristusesjaKirikus,ühtaeguKirikutingimusjaväljendus.Niisiisoneuharistiaerakordnepaik,kusliturgilineinimene
-
�
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
seletabkoguolemasolulahti“eluValguses”;kustaavabendKohal-olule,mismuudabmaailma“põlevakspõõsaks”;kussellest“tulevastmaailmast”saabpiibliSõnasisu.
Euharistia–jumalariigiikoon
“Euharistia,”ütlebMaksimusTunnistaja,“onVanaTestamendivari,UueTestamendiikoonjatulevikutõelisus.”
Euharistia on jumalariigi ikoon, viimsete asjade ikoon. Õigeusu li-turgias leiabseevägaselgetväljendamist: liturgiaalgabJumalariigiepikleesiga,jätkubsedakujutadesjalõpebmeieosalemisegajumala-riigi söömaajal, meie osasaamisega kõigepühama Kolmainu Jumalaeneseelust.
Kummaliselkombeleipöörakaasaegneteoloogiapiisavalttähelepa-nu euharistiale omasele eshatoloogilisele (tulevase maailma tõelustpuudutavale)aspektile,nagupolekseuharistiasuunatudjumalariigile,vaidminevikku,naguoleksselleainuseesmärkpühaõhtusöömaajajaKolgatasündmustemeenutus.IsaGeorgiFlorovskileiab,etmeieeu-haristiatänaneolukordsarnanebjuutideolukorralePaabelivangipõl-veajal.Ontõsi,etniikatolikukuikaprotestantlikekirikuteteoloogiasoneuharistiakeskendunudeelkõigeKolgatale,sestniieuharistiakuikõigi salasuste lõppeesmärk on ühekssaamine Kristuse ristiohvriga.Kõik saab sellest alguse ja kõik viib sinna välja, millest tulenevaltmõistetaksejumalariikiüksneskuiajaloolõppu,mittekuikäesolevattegelikkust.LääneteoloogiaseisukohaltonKristusesurnuistülestõus-mineeeskättRistilasetleidnudpäästetöökinnitus,sestkõigeolulisemtoimubsealjaselpõhjuselmõistetaksekatolikujaprotestantlikeski-rikutes euharistiat eelkõigekui sakramendi sõnade: “võtke ja sööge
-
�
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s
…“meenutust,mittekuiPühaVaimuepikleesi,kellekohalolekonlahutamatultseotudviimasteasjadega.Katoliiklastejaprotestantidesajanditepikkunepoleemikaonkesken-dunudküsimusele,kaseuharistiaonpühalõhtusöömaajaltoodudohvrikordusvõimitte,ningmittesellele,kasseeonviimseteasjadeikoon.Alates17. sajandistonkaõigeusukirikuette tulnudselliseid suun-dumusi(PeeterMogila,KürillusLukaris,JeruusalemmaDositeusjt),milletagajärjenaoneuharistiaeshatoloogilineaspekt,euharistiasidejumalariigiga ähmastunud. Oma raamatus “Euharistia” annabAlek-sander Schmemann karmi hinnangu nn akadeemilisele teoloogiale,mistoimibeuharistilisesestteoloogiateisteaspektidearvel.Kalduvusmittepöörata tähelepanueuharistiaeshatoloogilisele tege-likkusele puudutab otseselt meidki, kuivõrd selle tagajärjed on ha-kanudmõjutamaliturgiapühitsemist,usklikeusulisihoiakuidjakoguKirikueluüldisemalt.Niisiis tulebuuestihakata teadvustamasidet,misoneuharistiajajumalariigivahel,sestvastaselkorralkaugenememetõelisestõigeusukirikupärimusest,hakates toetamasellelevõõ-raidseisukohti.
Järgnevalt toonäramõnedallikad,millelesaameomavaimsetesot-singutestoetuda.
Esiteks piibel. Uues Testamendis leidub hulgaliselt kirjakohti, misrõhutavadeuharistiaeshatoloogilistiseloomu.Jubaevangelistideesi-tatud õhtusöömaaja kirjeldused peavad silmas Jumalariigi tõelisust.Kaksteist apostlit, kesõhtusöömaajalosalevad, sümboliseerivaduutIisraelijaseepärastütlebpühaLuukas(22,29-30):“…minaseanteilekuningriigi,nõndanaguminuIsaminuleonseadnud,ettesööksitejajooksiteminu lauasminu riigis ja istuksite troonidel,mõisteskohutIisraelikaheteistkümnesuguharule.”Seekirjakohtoneriti tähtis ju-
-
�
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
malikuliturgiajateistemeiekirikuspeetavatejumalateenistustetek-keloo jaülesehitusemõistmise seisukohalt.Lõigust ilmneb,etpühaõhtusöömaaegaelatiläbikuitõelisteshatoloogilistsündmust,misoliotseselt seotud jumalariigiga.NiiütlebKristusLuukaevangeeliumisamaspeatükis(22,15-16ja18):“Maolensüdamestigatsenudsedapaasatsüüateiegaenneomakannatamist,sestmaütlenteile,maeisöösedaenam,kunikõikon läinud täideJumala riigis….Sestmaütlen teile,minaei joonüüdsestpealeviinapuuviljast,kuniJumalariikontulnud.”
SeegaeisaaKristusekäsku“tehkesedaminumälestuseks”evangee-liumikontekstisjumalariigistlahutada.Paljudpiibliuurijadonseisu-kohal,etKristuselause“tehkesedaminumälestuseks”seostubsuuretõenäosusegasellega,mishakkabtoimumaJumalaaujärjeeestulevasKuningriigis.Ehkteisisõnu,euharistilistmeenutust,mälestustegutulebmõistakuiKristusetulevaseKuningriigieelmaitset,“ettekätteantudkingitust”janiionpühaJohannesKuldsuuliturgiatõelineväljakutsemeie ühisteadvuse mõistuslikele arusaamadele. Püha õhtusöömaajaanamnees(meenutus,mälestamine)jasellesttulenevaltkaeuharistiaeiseondumitteainultmöödunud,vaidkatulevastesündmustega,s.tjumalariigiga,misonkogulunastuslooteostumineja täitumine.Eu-haristiaeshatoloogiliseolemusekõigeolulisemakskinnituseksonkatõik,eteuharistiajuuredpoleainultpühaõhtusöömaajasündmustes,vaidkaIssandailmumistes40päevajooksulpärastTemasurnuistüles-tõusmist,sestseosesnendepäevadegaräägivadniipühaLuukaskuikapühaJohannes(Lk24jaJh21)“leivamurdmistest”ülestõusnudKristusegajasellest,etTasõikoosjüngritega.Kõikseetoimussuurerõõmu õhkkonnas, sest ülestõusmine on Jumala võit oma vaenlasteüleehkteisisõnuKristuseKuningriigisisseseadmineajaloos.SeegaeirõhutapühaLuukasApostliteteguderaamatus(2,46)mittejuhuslikult
-
�0
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s
tõsiasja,etalgkirikpühitseseuharistiat“juubeldades”:“Nadviibisidpäevastpäevaühelmeelelpühakojas,murdsidleibakodudesjavõt-sid rooga juubeldadesning siira südamega.”Ainult ülestõusmine jaKristuseteinetuleminesaavadsellistrõõmuseletada,võipigem–ollasellepõhjuseks.
Kirjeldatudeuharistiaeshatoloogilinetunnetusonomanekõigileva-rakristlikelekogudustele.Arameakeelneväljend‘Maaranata’(MÇran athÇ) – ‘Issand tuleb’ (1Kr 16,22), on ilmselgelt eshatoloogilise si-suga euharistilis-liturgiline mõiste. Ja hiljem täpsustab püha Paulussedaveelgi,viidatesIssandapühalõhtusöömaajallausutudsõnadele:“kuni Tema (Kristus) tuleb” (1.Kor 11, 23-26). Johannese ilmutus-raamat, mis on sügavalt euharistiline tekst ja avaldanud suurt mõjuõigeusuliturgiakorraldusele,einäeeuharistiasJumalariigiikooniai-nultkuiteenimistJumalajaJumalaTalle(Kristuse)Aujärjeees,vaidlõpebjärgmiselausega(Ilm22.17,20-21):“VaimjaMõrsjaütlevad:“Tule!”…Tema,kessedatunnistab,ütleb:”Jah,matulenvarsti!”Aamen.Tule,IssandJeesus!”
Tänapäevalpuudubmeieeuharistilises teadvuses tugevviimseteas-jadeootus,agaisegikuiIlmutusraamatuterinevatelpõhjustelteenis-tustesenameikasutata, jääbsiiskiveelükstekst,misonlaialdaseltkasutuseljaseeon“MeieIsapalve”.Seepalveonmeie teadvuses täielikultkaotanudniiomaeshatoloo-gilisekuika euharistilise iseloomu.Ometi ei tohiksolla teadmata,et“MeieIsapalve”onalgusestpealeolnudtugevalteshatoloogilisealltähendusegajasellelekuuluskesknejaäärmiseltolulinekohtkõigisvanadesliturgiates:sestappolevõimatu,et“MeieIsapalve”ajaloolinetähendusonnimelteuharistiline.Sellespalvesonkaheskohasselgeltviidatudviimseteleasjadele.Esiteksridades:“pühitsetudsaaguSinu
-
��
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
nimi,tulgumeileSinuriik”,mistuletabmeeldevarasteeuharistilisteliturgiatepalvet:“Maaranata”ja“Tule,Issand!”.(Tõenäoliseltkehtibsamaka“Annameileandeksmeievõlad,kuikameieandeksanna-meomavõlglastele”ja“ärasaadameidkiusatusse”).Jaseejärelpalves“meieigapäevastleiba(kreekakeelesepiusion)annameiletänapäev”.Äärmiseltraskeonandaedasisõnaepiusionkõikitähendusi:igaljuhulpole tegemist ainult ainelistevajaduste rahuldamiseksmõeldud iga-päevaseleivaga,vaideelkõige“euharistiliseleivaga”,misonepiusiostulevasteasjade,s.tjumalariigikontekstis.Olgusiinkohallisatud,etjumalikusliturgiaseelneb“MeieIsapalve”vahetultarmulauale,misannabtunnistust,etvähemaltalgkirikuteadvuseseimõeldudmaist,vaid jumalariigileomast toitu–“taevast tulnud leiba”ehk teisisõnu“InimesePojaIhu“,misannabmaailmaleelu”(Jh6,34).
Antud väite tõestuseks võiks tuua veel mitmeid teisigi kirjakohti.Kokkuvõtteksvõiböelda,eteuharistiaeshatoloogilisemõõtmesäili-mise,arendamiseningteadvustamiseeestvõlgnemetänukirikuisadeteoloogiale javarastele euharistilistele liturgiatele,misonkasutuselkameiepäevil.
ÜkskõigepõhjalikumaideuharistiajajumalariigiseoseidkäsitlevaidtekstepärinebMaksimusTunnistajasulest(PG4/137),kesmääratlebeuharistiatkui“VanaTestamendivarju,UueTestamendiikoonijatu-levasteasjade(jumalariigi)tõelisust.”Seegavõibjumalikuseuharisti-aspühitsetavatpidada“tõe”“ikooniks”ja“sümboliks”ningmaapeal-set liturgiat,midamepühitseme, taevase liturgiakujutiseks,misonomakordaeeskujumaapealseleeuharistiale.Maksimuslisabsellessepigemplatonistlikussenägemussearvestatavauuenduse:meiepeetavliturgiaon tõeliselt autentse euharistia ikoon ja see ehtne euharistia“ongitegelikolukordtulevikus”,tulevikutõelisusehkjumalariik.
-
��
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s
Erinevus Platoni (ja Aristotelese) filosoofilise mõtteviisi (mis on aval-danudolulistmõjukreekakirikuisadele,kuiarvestadakasvõinendeharidusteed)japiibliarusaamavahelseisnebajakategooriamõistmi-ses.Platonistlik lähenemineei võimaldakasutada ajamõõdet liiku-maksikooniltarhetüübile,kunaseeonpaigutatudajalõppu.Maksi-musearvatesagaeitulekujutiseltarhetüübileliikumiseksajastvälju-da (mis on antiikkreeka filosoofide jaoks täiesti mõistetamatu): aeg on kronoloogiliselt tulevikus toiumuva“sündmuse”ootamisevältimatuosa.Piiblijaoksonseeainuvõimaliktee,kunaautentnepiibelliknä-gemusesitabtulevasiasjujubasiinjapraegu,naguteebsee,kestulebja seab sisseomaKuningriigi.Selles seisnebkoguerinevusPlatoniõpetusejapiibliarusaamadevahel.PühaMaksimuspöörasomaväidetegakardinaalseltpeapealekreekafilosoofia põhjus-tagajärg seose. Tõepoolest, nii antiikaja filosoofide kuikaläänemaailmaarusaamadeningigasuguseloogikaseisukohaltüldseeelnebpõhjus(põhjuslikultjaajaliselt)tagajärjele.PühaMaksi-musagaväidab,etmidarohkemajastagasiminna,sedarohkemkau-genemearhetüübist,põhjusest:VanaTestamenton“vari”,UusTesta-ment“ikoon”ja“tulevaneolukord”–tõde.Ehkteisisõnu:arhetüüp– “see, mis on sünaksises (jumalateenistusel) tähistatava põhjus”– asetseb tulevikus. Seega on euharistia tulevase jumalariigi tulem,samaskuijumalariik,misontulevikusasetleidevsündmus(tulevasteolukordadetõelisus),annabeuharistiale,olleseuharistiapõhjus,tematõeliseolemise.
Järelikultkreekakirikuisadmitteüksnesei tooväljapiiblisesitatudseosteuharistiajajumalariigivahel,vaidseavadselleontoloogiliselealusele: euharistia pole ainuüksi seotud tulevase jumalariigiga, vaidammutabsellestkoguomaolemasolujatõe.Liturgilineaktonolnudläbiaegadejajääbkaedaspidikeeleks,milleabilKiriksedatõsiasja
-
��
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
väljendab.Meiegipeamesellesseerilisetähelepanugasuhtuma.
TavaliseltpeetakseeriliikiKirikuteenistusiteisejärgulisteks.Samutivastabtõele,etmeiejumalikliturgiaonkoormatudkõikvõimalikevä-hemtähtsatesümbolitejaesteetilisteilustustega.Liturgiauurijad,kespoleniivõrdteoloogidkuijustkultuseajalooasjatundjad,eiannamei-lepiisavalt teavet liturgilistemudelite teoloogilisesisu ja tähendusekohtaegaeristaebaolulistolulisest.Selletagajärjelpreestridjauskli-kudkassiispeavadühtviisiolulisteksigatliikijumalateenistusijasäi-litavadneidhardaltvõi,misveelgihalvem,muudavadteenistusekor-daomasuvajärgi(kärped,tekstiärajätminevõiümberpaigutamine),ninghävitatakse jumalariigi “kujutis”,milleks jumalik liturgiapeabolema.Seetõttuolemejõudnudolukorda,kusjumalikustliturgiastonkadunudviimseteasjade(jumalariigi)kujutaminekassiisseepärast,etolemelisanudsinnaliigapaljuasju,misjumalariigitulekuteiväl-jendavõisiispõhjusel,etolemepahupidipööranudliturgiapõhiosadejärjekorra ja sellega nõrgestanud liturgia eshatoloogiline iseloomu:teenistuseläbiviijaistonsaanudmeideshatoloogiastkõrvalejuhatava-teebakõladeautoridvõipealtvaatajad.
Sünaksisepitoauto(Ap2,47)
ÜkskõigetähtsamaidasjuonhajutatudJumalarahvajalaiemaltkoguinimkonna synaxis (kogunemine) epi to auto euharistia – jumalikuMessia isiku– juurdekohtumõistmiseksmaailmaüle ja jumalariigitulekuks.EvangelistMatteuskirjutab(Mt13,47):“Veelontaevariiknooda sarnane, mis heideti merre ja mis vedas kokku igasuguseidkalu”ningrääkidesKristuseteisest tulemisest, ütlebta(Mt25,32):“Jataettekogutaksekõikrahvad”.EvangelistJohanneslisab,etKris-tusepäästvadkannatusedpolemitteüksnesIisraelipäästeks,“vaidet
-
��
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s
kogudakahajalielavaidjumalalapsiühtekokku”(11,52).Seegapole juhuslik,eteuharistiat jumalariigi ikooninakirjeldataksekui sünaksist, kui kogunemist epi to auto. Johannese evangeeliumi6.peatükis,kusilmselgeltonjuttueuharistiast, käsibJeesuskokkukoguda “ülejäänud palukesed”. Kokku tulnud rahvas mõistab sedakorraldustkuimärki,etKristuson“tõestiseeprohvet,kesmaailmatulemapidi”(Jh6,12-14).SamutiütlebapostelPaulusomakirjasko-rintlasteleeuharistilisestsynaxisest rääkides:“...kas teilsiis tõestieiolekodasid,kustevõitesüüajajuua?VõitepõlastateJumalakogu-dust...?”(1Kr11,20-23).AgaeuharistiakuiJumalariigiikooniparimajaselgeimakirjelduseleiame“Kaheteistkümneapostliõpetuses”:“Niinaguseeleibmisolilaiali(hajutatud)ülemägedejaonsaanudkok-kuüheks,nõndakogutagusinukogudusmaaäärteltsinuriiki.”(9,4–Apostlikudisad.Tallinn2002,lk209).
Siinkohalonpõhjustküsida,misonsellesteshatoloogilisestteadvusestnüüdsekssaanud?AntiookiaIgnatiuseajaloliarusaameuharistiastkuisünaksisestvaieldamatultkõigitijõusjakaMaksimusTunnistaja(7.sajandil)nimetabeuharistiatjätkuvaltsünaksiseksningmõistabsedakui“tulevasteasjade”ikooni.Kuidaegamöödasünaksisepi to autotä-hendustuhmusjaeuharistiaeshatoloogilineiseloomvajusunustusse.Läänesjõutiolukorda,kustedasipoleenamkuhugiminna,eramissadesisseseadmisega,midapreesterpühitsebüksinda,ilmarahvata.Agakaõigeusukirikus,kuspreestrilonkeelatudpühitsedaeuharistiatüksinda,juhtub,etilmikosalejatearvkahanebkriitilisepiirini.Keegiõigeusukirikukaasajakuulsatestteoloogidestväitissuisa,etpiisabühestosa-lejast,kessümboliseeribkogurahvast.Tunnistagem,etkäesolevalajalonmeieeuharistiakõikemuudkuieshatoloogilinesynaxis epi to auto.Sedaonsuurestipõhjustanudeuharistilistesünaksistearvukusesuu-reneminekogudustes ja kloostrites ningpiiskopi kui “koguKiriku”
-
��
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
sünaksisejuhipuudumine,sestühepaigakohtaonpiiskoppetihtiroh-kemkuiüks.Kõigeselle tulemusenaonmõiste‘sünaksis’kaotanudpaljuomaalgsesttähendusest.MetropoliitJohannesZiziulasütleb,ettänapäevalpeaksimerääkimapigemusklikehajalastkuisünaksisestepi to auto.
Jumalariigi tulemineonmõistetamatu,kuiJumalarahvasei tee läbieelnevat puhastumist (katarsist) kirgedest läbi kannatuste ja surma.Isegi Messias pidi seda taluma, et jumalariik tuleks ja sama kehtibkaJumalarahvajaoks.“Agateieoleteneed,kesminujuuresonpü-sinudmukiusatustes,”ütlebIssandLuukaevangeeliumis(22,28);seekirjakohtontähendusrikas:neile,kesonläbiteinudKristuse“katsu-mused”,langebosakseesõigussüüajajuua“jumalariigilauas“.Pääsjumalariikilähebläbi“kitsavärava”ja“valuliserõõmu”,midasaavu-tatakse“kannatlikkusega”(pühaEfraimipalve“annamullekannatlik-kusevaimu”),misesimestelsajanditeltähendaskannatamistläbitaga-kiusamistejahiljemläbimeeleparanduse-japaastuaja,mistingimataeelnevadigaleristimisele(rangetpaastumistnõudevsuurepaastuaegja keeldpühitseda euharistiat nädala sees annavad sellest tunnistustmeiepäevini,sestalgseltristitiainultülestõusmispühadelpärastsuurpaastu). Kõike seda väljendas liturgilises keeles ka ristimisteenistus,sestjubaUuesTestamendisonristimineseotudtunnistuseandmisejamartüüriumiga:“Tejootekarikast,millestminajoonjateidristitakseristimisega,millegamind ristitakse.” (Mk 10,39), ”Agamul on eesristimine,millegamindristitaksejamulonkitsaskäes,kuniseeonviidudlõpule”(Lk12,50)ningsurmaga:“Meolemesiiskoostemagamaha maetud ristimise kaudu surmasse” (Rm 6,4) ning “Kui teidühestemagamahamaetiristimises...”(Kl2,12).NiiDionüsiusAero-pagiitkuikakapadooklasedjaMaksimusiseloomustavadusuõppijaidkui“neid,kedatõmmataksealla”ennenendevalgustamistristimises,
-
��
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s
misteebneist“täiuslikud”.
Seegapuudutabeuharistilinesünaksiskuiviimseteasjadeikoonainultristituid:tegemistonkogukonnaga,mispeabteenistustja“uksedonlukus”(Jh20,19,liturgia“uksed,uksed...”).Seegaeisaasedasünak-sistJohannesZiziulasearvateskasutadamisjonitööksningjärelikultonjumalikuliturgiaülekandmineraadiosjatelevisioonisvastuoluseu-haristiakui“jumalariigiikooni”olemusega,isegikuisedaväidetavalttehaksemisjonivõikarjasetööeesmärkidel,sesttaolistärakasutamistvõikspidadapigemomamoodi“reklaami”tegemiseksmeieteenistus-te“rikkusele”ja“ilule””.Jatajätkab:“Mekasosalemeeuharistialsel-leks,ettullakokkuKristuseümbervõisiiseiteesedajajärelikultpoleeemalteuharistiagaühinemineõigustatud.Ningmispuudutabhaigeidvõineid, kesmõjuvalpõhjusel ei saa teenistuselosaleda, siisKiriktuleb ise,et tuuaneile(jaseekommeonjubavägavana)sünaksisevilja(armulaudavõiantidori),agamittesünaksistennastningammugimittehelijapildivahendusel”.
Euharistiakuiliikuminejateelolek
Koosteadmisega,eteuharistiaonjumalariigiikoon,milleteostumistmeootame,onvähehaavalkadunudkaarusaaminesellest,eteuharistiaonliikuminelõppeesmärgipoole,teelolek,millesihiksonjumalariik,agasamaskaliikuminejumalariigistmaailmapoole.Jasedakõikeonlõppkokkuvõttespõhjustanudliturgilise“sissekäigu”mõõtmekadu-mine,midaeuharistiaväljendab.Meolemeoma liturgias “sissekäi-gud”(suurejaväikese)küllsäilitanud,aganeedeioleenamtõelisedsissekäigud.Praktikasonnadkahanenud ringikesteks,mida liturgialäbiviija teeb, et ennast n-ö “juhatada” sinna, kus ta tegelikult jubaon,ehksiis–altarisse.Sellestalates,kuipühakojaneidruume,kus
-
��
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
hoitipühiesemeid(altaririistu,kaunistusi...),eiloetudenampühako-jaosaksjapreestridtulidproskomiidiaksjaliturgilisterõivasteselgapanemiseksaltarisse,polesuurelegaväikeselsissekäigulenammingitmõtetjaeuharistiateimõistetaenamkuiliikumistjumalariigipoolejakuijumalariigitulemistmaailma,sestseeonmuutunudstaatiliseks,liikumatuks,toimudesühekohapealningpuudubviideajale.
Onhuvitavvaadata,kuidastõlgendatiagasedaliturgiaosa,midani-metatakse“sissekäiguks”,ajal,miltegemistoliveelpiiskopijatemavaimulikkonna tõelise sisse tulemisega pühakotta ja altarisse? Ole-masolevadallikadkirjeldavadsedapiiskopisissetulekutkui“Kristuseesimesetulemiseikooni”ehkKristuselihakssaamist,millelelisanduskaeshatoloogilinemõõde,sestkõik,misjärgnespiiskopisisenemiselepühakotta,oliteatavasmõttesnagu“Jumalariigilavastamine”.Luge-mised(eritievangeelium)seondusid“sellemaailmalõpuga”,kussuurülempreester(s.tKristus)istubtroonil,etkohutmõista.Jajustseepä-rastpalutiusuõppijailpärastevangeeliumilugemistlahkudajauksedsuleti – sellest hetkest alates (liturgia osas,midanimetati “usklike”liturgiaks),toimuskõikJumalaKuningriigis,Tematrooniees.
“Suurtejaauväärsetesalasustesissekäik”(=suursissekäik)tähistabseegajustkuiJumalaarmumajapidamiseõpetuseuudsevilja,missaabteokstaevas.Rahusuudlus(midatänapäevalvahetavadainultvaimuli-kud)olisamutieshatoloogilisetähendusega,sestomalkombelkirjel-dabseemeile,mismeiegajuhtubtulevastehüvedeilmsikstulekuajal.Näeme taas kord, kui kaugele oleme eemaldunud Paltoni ja antiikfilo-soofide mõtetest, mis puudutab taeva ja maa kooskõla.
Isegiusutunnistusprojitseeribmeidtulevikku,vaatamataomaajaloo-liselesisule,sestsiiskuikogukirikurahvastunnistabomauskujasel-
-
��
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s
les tunnistuses mõistuse sõnadega mainitakse seda kummalist viisi,kuidasJumalikEttehooldusteostabmeiepäästet,saamemeiejubaettekogedatõeliseltsalasuslikueuharistiatõelust.“Püha”kinnitabveel-kordmeiejuhatamisttulevaseajasfääridesse,sestnäitabmeieenesteühtsustjavõrdsustilmihutataevavägede–inglitega.
“MeieIsapalve”ajalteostubtäielikultmeievõtmineJumalalasteksigavikumõistesja,ollesselkombelsaanudJumalapoegadeks,olemekõiksalvitudepikleesigajakutsutudpühadusele.
Niivõimemääratledaeuharistiatkuikatkematutteelolekut,mishoiabmeid lakkamatult liikumiseseesmärgiga tuuameid jumalariiki.Sesteuharistias,midamepühitseme,onkõikliikumine,edasiminekjasel-lespolemidagiliikumatut,paigalseisvat.Euharistiasümboolsusteisaasegiajada tähendamisesõnaegaallegooriaga.Euharistiaon“ikoon”ehkteisisõnuomaprototüübirikkastontoloogilisestsisutosasaamisetegelikkujutis.MaksimusTunnistajajaoksonselleksprototüübikstu-levaneKuningriik,agakameielõpliksihilejõudmineningühinemineJumalaga,saadesüheksIhuksKristuses.
Seegaonliturgiapühitsemiserituaalileeelnevliikumisejaedasimine-kuseisundeuharistiasalasusemõistmiseseisukohaltmääravatähtsu-segajaonvägakahju,etolemesellesilmistkaotanud.NiionvarasesKirikuspraktiseeritud“sissekäikude”ärajätminemeieliturgiajaokssuurkaotus.Ontõsi,etkameiepühakodadearhitektuureivõimaldavaimulikel enam tähistada sissekäikeniinaguvarem.Ometion seepiiskoplikuliturgiapuhulsiiskivõimalik;muidugijuhul,kuipiiskopsoovib sellega arvestada (Vt piiskopi riietamine slaavi traditsioonisühestküljestjakreekatraditsioonis(v.aKüpros)teisestküljest).
-
��
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
Eeltoodukokkuvõtteksvõiböelda,et“pühalõhtusöömaajalkinnitasKristus,etannabomaIhujüngriteleeuharistiaspaljudeeluks.Jumalteeb maailmale selle kingituse, aga sakramentaalses vormis. SellesthetkestoneuharistiaolemaskuiKristuseenda salasus.Sellest saabigaveseelueelmaitse,surematuserohi,Jumalariigimärk.Kristusesa-lasusviibläbieuharistiasalasuse.Läbisalasuse,misteebmeidtäie-likult üheks ihuks Kristuses”. Järelikult, “osaduses Kristuse Ihuga,sellespaljudeosadusesÜheainsaga,tunnebKirikäraomaühtsusejailmutabmaailmaleomaloomust.Jumalarahvaeshatoloogilineühtsusilmutab,siinjapraegu,ennasteuharistias.EuharistiasalasusekauduannabKirik tunnistustoma“tulevasestolevikust”– Jumalariigist. “(Euharistia–ühtsusesakrament–lk6ja18;Katoliku-õigeusuühisko-misjon/München30.juuni–6.juuli1982).
Euharistia:JumalaTalleohver
Jumalikeuharistiaonohver.Kirikuisadepärimusrõhutabniiidaskuilääneseritijustsedaeuharistiaaspekti.JohannesKuldsuujaBasiliuseliturgiadmääratlevadeuharistiat kuivaimset ja veretut ohvrit.NingselleksohvrikspolemiskimuukuiKristuseristisurmjaTemaIhuningVerionantudpaljude eest(Mk14,24;Mt26,28)ehk–teisitiöeldes– meie liturgial on päästettoov iseloom: patud antakse andeks tänuselleleohvrile,millestsaabalguseigaveneelu.
Jumalikueuharistiakaheldamatuohverduslikiseloomleiabväljenda-mistniipiibliskuikaKirikupatristlilises,liturgilisesjateoloogilisesteadvuses.Samasagajätamemeliigagisagelikahesilmavahelevõialahindameseosteuharistiaohverduslikuiseloomujajumalariigitule-miseningviimseteasjadevahel.EuharistiaonjustseesamaKristuseohverristil.AgamisseosonsellelohvrilJumalariigitulemisega?See
-
�0
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s
küsimusonesmasetähtsuseganiiteoloogiaseisukohaltkuikasellesosas,kuidasusklikudsedaKirikusuurtsalasustläbielavad.
Kõik viited, mida me nii evangeeliumitest kui ka apostel Pauluseltleiame,annavadtunnistustsellest,etöeldes:“seeonMinuihu…seeonMinuveri”,räägibKristusiseenesestkuiPaasatallest(1Kr5,7-8).SeeveendumusolivarasesKirikusniivõrdtugev,etleidispidevatkor-damistmitteainultapostelPauluse,vaidkateisteapostlitetekstides(1Pt1,19;Ilm5,6ja12;12.11;Jh1,29ja36).Niisiispolejuhus,etseeosaleivast,millestjumalikuliturgiaajalsaabJeesuseihu,kannabnimetustTall(kr.k.Amnos).
PaasatalleohverpärinebteisestMooseseraamatust(12,6),misjutus-tabmeilejuudirahvalahkumisestEgiptusest.Samasonagaselge,etpüha õhtusöömaaja puhul ei ole tegemist ainult väljarändamise tal-leohvrimeenutusega,naguolikombeksigaljuutidepaasapühal.PühaÕhtusöömaaeg on eshatoloogilise Paasatalle ohver. Sellest annavadtunnistustniievangeeliumidkuivaraseKirikuliturgilinetraditsioon.
Evangeeliumelugedesnäeme,etKristusepühaõhtusöömaaegonseo-tud jumalariigiga. Meie tähelepanu peaks köitma seos ohverduse jaUueTestamendi vahel. Kui me ütleme: “Jooge temast kõik: see onMinuveri,uueseaduse(=lepingu)veri”,mõtlemekajumalariigitu-lekulejasisseseadmisele,mitteainultüheminevikustoimunudsünd-musemeenutamisele.Piibliuurijadonseisukohal,etsõna‘leping(tes-tament)’peabseostamamõistega‘taevariik’.MeeisaalahutadaKris-tuseristiohvritselleeshatoloogilisesttähendusest.UuesTestamendisonkapattudeandeksandmineseotudJumalariigitulemisega(Mt6,12;Lk11,4; Jh20,23),veelgienamkehtibseeagapattudekustutamisepuhul,misonsaanudalguseKristusekuiPaasatalleohvrist”pattude
-
��
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
andeksandmiseks”.
Ilmutusraamatus, mis sisaldab arhailise euharistilise liturgia osiseidjalõike,onasjadveelgiselgemad.SellesraamatustähistabKristusekirjeldamineTallenavähimagikahtlusetaPaasatalle,kellesträägitak-seteisesMooseseraamatus(12,6);eshatoloogilinetähendus,misIl-mutusraamatusTalleleantakse,saabselgeksnendestülimaltolulistesttähelepanekutest:
a)otsekui tapetudTallelonvõimavadaseitsmepitserigaraamat.Raa-mat,millesisujatähendussaavadilmsiksallesajaloolõppedes;b)TalleohvereipuudutaainultIisraelirahvast,vaidinimesi“kõigistsuguharudestjakeeltestjarahvastestjapaganahõimudest”(Ilm5,9).PäästeoikumeenilisussaabmõistetavaksajaloolõpusjaIssanda päevatulemisel(1Kr1,8;1Ts5,2).ApostelPaulus,kesootabKristuseteisetulemisepeatsetteostumist,peabsellealguseksrahvastekogunemistIisraelitüveümber(2Ts2,13).Tõsiasi,etTalleverionvalatudpaljude eest,viibmeidJumala teenijajuurdeJesajaraamatust(peatükid52ja53),kesannabennastpaljudepattudeeest,agakogubkaviimsetelaegadelkokkuhajutatudiisraelirahva.“Mapanensindpaganailevalguseks,etmupäästeulatuksil-mamaaääreni(Js49,6)sestnõndaehmatabtapaljusidrahvaid…midaneileeiolejutustatud,sedasaavadnadnäha,jamidaeioleneilekuu-lutatud,sedasaavadnadkuulda”(Js52,15).c)ErilisttähelepanutulekspöörataIlmutusraamatusäratoodudseos-teleohverdatudtalleja“uuelaulu”,eriti“halleluuja”,vahel,midaTalle pulmas kolmkordakordab suur rahvahulk ning samutikogu loodu(Ilm19,1-8).Tekstisenesestoodudpõhjendustest–“sestIssandmeieJumal, Kõigeväeline, on hakanud valitsema kuningana” (Ilm 19,6)–näemeselgesti,et“halleluuja”kujutabendasteshatoloogilisthümni.
-
��
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s
SeegaonJumalavalitsussisseseatudjavaatamatatõigale,ettegemiston“otsekuitapetudtallega”,onIlmutusraamatupõhiolemuseksrõõm:“rõõmustagemjahõisakem”(Ilm19,7),lause,mismeenutabapostliteteguderaamatuesimestekristlaste“juubeldades”(Ap2,47)roavõt-misteuharistias.
Niisiisontäiestiselge,etpühaõhtusöömaaegjameiepäästeksohver-datudTalljäävadmõistetamatuks,kuineideiseostataviimsepäeva võiIssanda päevaga,Kristuseteisetulemiseja jumalariigiga.PühaKü-rillusAleksandriast(PG77/1028)ütlebeuharistiakohta,eteuharistiapole“ainultkardetavaohvripühitsemine,vaidonsurematusekingitusjakihlusigaveseeluga”.
Eelpoolöeldusttuleneb,etvaraneKirikeitähistanudeuharistiatIssan-dasurmapäeval,vaidülejärgmiselpäeval.Ajalooallikatestselgub,etVäike-Aasiakristlasedpühitsesidülestõusmispühi14.nissanilehktei-sisõnusamalpäeval,kuijuudidomapaasapühi.Jatäpseltsamatähen-dusrikasonsee,eteuharistiatpühitsetijärgmisepäevavarahommikul,kuijuutidepaasasöömaaegolilõppenud.Juutidepaasapühapeetiveelpaastuajaks.Seegaseonduseuharistiaülestõusmisega.Seesaitoimu-daüksneskuirõõmupidu.Justseepärastolikeelatudeuharistiapühit-seminepaastupäevadel.Tänapäevalkehtibseekitsendussuurepaastuajal,kuidselletähendusjääb:euharistiaoneshatoloogilinesündmus,midasaabläbieladaainultjuubeldades.Kristuseseisaaollaohvritilmavabanemisetajavabaneminetähendabsiinmitteainultisiklikkupattude andeksandmist, vaid lisaks ka maailma kirgastumist, transfi-guratsioonijaigasuguserikutuseningsurmaületamist.Justsedametähistame,pühitsedeseuharistiat:ristiohvrit,missaabtähenduseüles-tõusmisest,misannabajaloosteadatulevasestjumalariigist.
-
��
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
Ülestõusmispühad
Kõigeilmekamtõestuseuharistiaeshatoloogiliseiseloomujaseotusekohtajumalariigigaseisnebselles,eteuharistiaonseotudpühapäeva-ga.Agamikspühapäevaga?
Pühapäev on Kristuse ülestõusmise päev, kuna piibli väitel leidisülestõusmine aset “nädala esimesel päeval” (Mk 16,2; Mt 28,1; Lk24,1).Kunaülestõusmispühadeleomistativägasuurttähtsust,kandusseeloomulikultülekapühapäevalejaeuharistiale,midasellelpäevalpühitseti.Tõepoolest,pühapäevakuiülestõusmisepäevaloetakseka-heksandaks päevaks.Sellepäevagasaabalguseuus loodu,sest,naguütlebapologeetJustinus(Dialoog,138):“Kristusilmusmeilesurnuistülestõusnuna…SestKristusonkogulooduesmasündinujauuesooal-gus,kellele ta annabuuestisünni”.Olguöeldud, etkaheksanda päevaeshatoloogilist iseloomutõstaberiliseltesilepühaBasiliusomateo-ses“PühastVaimust”(27,66).PühaBasiliusearvatesontõik,etmepühapäeviti ei põlvita, tingitud mitte ainult sellest, et pühapäev onseotudülestõusmisega,vaidkasellest,etseeseostubtulevase ajastu ootusega, mistõttumeiemõistus lähebolevatelt asjadelt tulevastele asjadele. See äärmiselt rõhutatud üleminek tulevastele asjadele jamitteainultkõrgetele asjadele toobeshatoloogiasseajalikumõõtmejatuletabmeeldeseda,millestsairäägitudjubapühaMaksimusepu-hul:Jumalikuliturgia,nagukapühapäevaeshatoloogiaeipõhinepla-tonlikelkujutlusmängudel,vaidon“tulevikusuunas liikumine”.NiiMaksimuskuikaBasiliusonsellesosasühtselseisu-kohal.
Oluline on ka püha Basiliuse seletus selle kohta, miks palvetatakseidapoolepöördudes.Idamaadpolnudainultesimeseparadiisiasupaik,vaidkakoht,kustIssandomateisetulemiseajaltuleb.PühaDamas-
-
��
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s
kuseJohannes(PG94/1136)tsiteeribomaarvukateIdakohtakäivateseletusteseaskaMatteust(24,27):“…sestotsekuivälksähvatabidapooltjapaistabläände,nõndapeabolemeInimesePojatulemine”,jalisab:”seegamekummardameseda,kedaoodatakseIdast.”
Euharistiaeshatoloogiajaülestõusmisegaseotudloomuselonveelükstagajärg.Kirik kümblebkultusepaiganakogueuharitiapühitsemiseajavalguses ja rüütab end kogu säraga, mis see valgus talle annab.Kuisoovitaksepühitsedajumalikkuliturgiathalvastivalgustatudpühako-dadesettekäändel,etseetekitabmüstiliseõhkkonnavõikuikantaksemäärdunud liturgilisi rõivad, kasutatakse musti altaririistu, pühitse-takseliturgiatkoristamataruumides,väites,etkõigetähtsamonmüs-tilisus, viib see eksiarvamusele, et ilusaid rõivaid ja sobivalt ehitudkultusepaikutulebvältida.Kuidvaadakem,mistoimubAthosemäel:gerontikonsoovitabmunkadelkandarüüsid,misoleksidniikulunud,et kellelgi ei tekiks kiusatust neid varastada, aga jumaliku liturgiaajaksriietuvadneedsamadmungadkõigesäravamatesseliturgilistesserõivastesse.Teisisõnu–meileonantudpaljuvõimalusi,etharjutadaalandlikkust,agameilpoleõigusttehaeuharistiastomaalandlikkuseesitlustvõikasutadasedaomapsühholoogilistelkogemustelpõhinevamüstikapraktiseerimiseks.Mittekunagieitohiunustada,et“toojajatoodav”onKristus,enamgiveel,ülestõusnudKristussellisena,naguTailmubomaauhiilgusesviimaselkohtupäeval.Seegakõik,kesju-malikkuliturgiatpühitsevad,onselleeshatoloogiliseKristuseikoonidjaloomulikultaustatakseikoonidekaudunendeprototüüpi.
Veelüksnäidesellekohta,kuidasKirikonalatikeeldunudseadmasteuharistiat sõltuvusse kurbusest ja müstitsismist: märtrite mälestus-päevad,miljumalikkuliturgiatpühitsetaksesamasugusesäraganagupühapäeviti.Jasedapõhjusel,etvarastelkristlikelsajanditelmõisteti
-
��
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
märtrisurma mitte ainult kui Kristuse ristiohvri kordamist, vaid kuiTema Kuningriigi auhiilguse ilmutamist.
Tulevikumeenutus
Euharistia on mälestusteenistus. Aga mida see tähendab? Psühho-loogias tähendabmeenutamine tagasipöördumistminevikku.Seeonplatonlikseisukoht.Tõepoolest,Platoniarvatespeitubtõdehingeva-rasalves.Midagiuuteisaajuhtuda.Tõdeonvaidselleväljendus,misonjuba olemas.Seegaeiteeõpetajamidagimuud,kuiaitabõpilaselmeenutadamidagi,midatoojubateab.SiittulenebkaPlatonikuulusmetoodika,midanimetataksemaieutikaks.Sellineläheneminepõhi-neblihtsalloogikal:keegieimõista,midatähendabmeenutadatule-vasi asju,sestmeielangusestjasurmastmõjutatudkogemusekoha-seltonaegtükeldatudjajagatudminevikuks,olevikuksjatulevikuks.Ning tulevik saabub loomulikult pärastminevikku ja olevikkuningjärelikultonsedavõimatumäletada.
Agamisjuhtubsiis,kuikõneallonsurmavõimusestvabastatudaeg?Sel juhulei saa tulevikkuminevikust jaolevikust lahutada.Enamgiveel, tulevikannabkogutähenduseniiminevikulekuikaolevikule;tulevikustsaaballikas,millestammutavadomaolemasoluminevikjaolevik.Heebrealastekirja(11,1)põhjalikumlugeminevõimaldabarusaada,ettulevikkutulebmõistakui“loodetavatõelisust,nähtamatuteasjade tõendust”.Seegasaabseda jubaette tunnetada ja seeonosameiemälestustest.
Samakehtibkaeuharistiakohta,kuigimeosalemesellessagelieuharis-tiaeshatoloogilisestiseloomusttäielikultteadlikudolemata.NiipühaJohhannnesKuldsuukuikapühaBasiliusejumalikuliturgiaanaforaa
-
��
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s
sisaldablauset,misinimmõistuseseisukohaltontäeistiennekuulmatu:“tuletadesmeeldesedaõndsakstegevatkäskujakõikeseda,mismeiepärastsündinud:ristilöömist,mahamatmist,ülestõusmistkolmandalpäeval,paremalekäeleistumistjateist ausat tulemist,SinuomaSinuomasttoomemeieSullekõikidejakõigieest.”Sellistteksti,kusse-gunevadminevikjatulevik,onvõimalikseletadaainultjuhul,kuiajaminevik-olevik-tulevikjaotuseikehti.Seetõttuonjumalariigistulevikkõigiminevikujaolevikusündmustepõhjus.
Luuka evangeeliumi (22,20) pühaõhtusöömaajakirjeldusest leiameühekõige tähtsamatest lausetest,midaKristusoma jüngriteleütleb:“Tehkesedaminumälestuseks”.Küsimusseisnebnüüdselles,etteadasaada,kasKristusemeenutuseuharistiasonühemöödunudsündmu-seinimlik-psühholoogilinemeenutaminevõionseemälestusseotudtulevikuga,jumalariigiga,jasedamittelihtsaltpsühholoogiliselt,vaidontoloogiliselt.PühaPaulusvastabmeileoma1.kirjaskorintlastele(26)üheselt:“sestniisagedasti,kuitesedaleibasöötejasellestkari-kastjoote,kuulutateteIssandasurma,kuniTematuleb.”Agaväljendit–kuniTematuleb–onUuesTestamendis(Rm11,25;1Kr15,25;Lk21,24)mitmeidkordikasutatudjustviimseteleasjadeleviidates.See-gavõibkinnitada,eteuharistiaseiräägitaIssandasurmastkuimöödu-nudsündmusest,vaidpeetaksesilmasKristuseTeistTulemist.Justniionseletataveuharistiasidekuulsaarameamaaranataga.
Järelikultpaigutameeuharistiaajalminevikusündmusedjainimesedtulevasejumalariigitegelikkusesse.Jameeiteesedamittepsühholoo-giliselt,ehksiisomafantaasiaabiltulevikkuminnes,vaidontoloogili-selt,eesmärgigaandainimestelejaisikuteletõelineolemasolu,etnadajajasurmatõttueikaoks,vaidelaksidigavesti.Seda,etinimesedjasündmusedelaksidigavesti,eisaatagadanende hoidmineinimmälus.
-
��
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
Inimese mälu on kustuv, sest see on loodud mälu. Kui me laulameliturgia ajal mõne inimese kohta “igavene mälestus”, siis ei tee mesedamitteselleks,etseeinimenepüsiksmeieinimmälus,miskordisekaob,vaidselleks,ettapüsiks Jumala mälus,sesttõeliseltolemasonainsanaainultsee,kedamäletabJumal.KuiJumalütleb:“…sestmaolenarmulinenendeülekohtusteletegudele,egatuletaenammeeldenendepatte”(He.8.12ja10.17)võikuimemõtlemetähendamissõnarumalatele neitsitele “ma ei tunne teid” (Mt. 25.12), ei ole tagajär-jedmittepsühholoogilised,vaidontoloogilised. Ja samaskui Jumalmeenutabmidagivõikedagi,eitoimiTapsühholoogiliselt,vaidval-landabloovajaontoloogilisetegevuse.Mõistlikuröövlikuuluslau-se“Jeesus,mõtleminule,kuisaomakuningriiki tuled”,midaKirikväsimatultsajandeidonkorranud,näitab,etjumalariikontõepoolestseeruum,millesmeieolemasoluontagatud,sestetJumalisemäletabmeid,mitteinimesed…
Seetoobmeideuharistiliseliturgiajuurde.Igaeuharistiliseliturgiaükspõhielemente on meenutamine. Pole olemas euharistiat, milles ühelvõi teiselmoel eimeenutataks sündmusi (eriti neid,mis seonduvadmaailmaloomisejaKristuseeluga),agakanimesid.Miksmeenutakseeuharistiaajalnimesid?Jumalikuliturgiakestelonkolmolulisthetke,kusmeenutataksenime-sid.Esimeneonproskomiidia,millesusklikudannavadomaannidtee-nistustläbiviivatevaimulikekätte,keskasutavadneideuharistiaette-valmistamiseks.Proskomiidiaajalonsobivaimhetknimedemeenu-tamiseks,kuinendeisikute,kedamainitakse,leivaosakesedpannaksesuureleiva–Talle–kõrvale.Ometigipuudubproskomiidiassellisena,nagumeiesedapraegupühitseme,ilmselgeviidejumalariigile;pros-komiidiasümboolsedviitedonsuunatudpigemKristuseristiohvrile.Proskomiidiapühitseminesaialguse8.sajandipaikujaproskomiidia
-
��
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s
poleeuharistiliseanaforaaosa;euharistilineanaforaa,olleseshatoloo-giliseTalleohvriandjaohverdus,leiabasethiljem.
Teinemeenutamisehetkonsuuresissekäiguajal,eritikuiteenistustviibläbipiiskop.Tõik,etpiiskoppreestriteltjadiakoniteltpühiandevastuvõttesmeenutabnimesid,onseletatavsellega,ettaeiosalepros-komiidial,kunatasisenebaltarisseallesväikesesissekäiguajal.Sedameenutust tuleb eelkõigemõistakui proskomiidiameenutuse jätka-mistjajärelikulteioleseeanaforaaosa.Pangemsiiskitähelepalvet:“mõtelguIssandJumalomakuningriigis…”midakasutataksesuuresissekäigumeenutusteajaljakusselgeltmainitaksejumalariiki.
Kolmashetk, sõnaotsesesmõttes euharistilinemeenutus, leiabasetanaforaaajal. Onäärmiseltkahetsusväärne,etnimedemeenutamistsellelhetkelenameitoimu,etseeonpraktilistelkaalutlustelpeaaegutäielikultüleviidudproskomiidiaajale.PühaKürillusJeruusalemmast(Müstilinekatehhees5)ütleb,etanaforaapalveajal,misalgabkohepärast“tänagemIssandat”,millelerahvasvastab:“onõigejakohus”,meenutatakse“taevast,maad,merd…ningkogumõistusegajamõis-tusetaloodut”.TeisisõnumeenutamekoguJumalaloodut,misosalebomalkombeleuharistiasalasuses.PärastPühaVaimuepikleesi,jätkabpühaKirillus,jaleivaningveinimuutmistKristuseihuksjavereks,sellepüha jakardetavaohverduseajal,mainitakseesmaltelavaid jaseejärelsurnuidnendesuurimakskasuks.VõttesarvessepühaKüril-luseöeldut,saabselgeks,etelavatejalahkunutemeenutamineonor-gaaniliselt seotud selle hetke püha ja kartusväärse ohvriga ning saab sellest oma tähenduse.
Siinkohalpuutumekokkudiptühhideküsimusega.Praegusetavajärgiloetakseneidsiis,kuiteenistustviibläbiautokefaalsekirikuülemkar-
-
��
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
jane või, nagu Kreekas, suurtel pühadel. See piirang näitab, kuidasKirikonsajanditejooksulmuutnudmittetoimivaksüheeuharistiapõ-hiliseosise.VarasesKirikuskuulusdiptühhidelekesknekoht:Kons-tantinoopolis,AleksandriasjaAntiookiasloetianaforaaajaldiptühhekohepärastepikleesi,misannabtunnistust,etnendegaeiväljendatudainultkirikutevastastikusttunnustamistjaosadust,vaiddiptühhidolidotseselteuharistilisemeenutuseosa.Ilmseltseetõttu,etmeiepäevinionsäilinudainultesimenepõhjus–kohalikekirikutevastastikunetun-nustamine jaosadus–sisaldavaddiptühhidveelüksnespiiskoppidenimesid janeid loetakseainult siis,kui teenistustpeabautokefaalsekirikuülemkarjane.
Tundub,etsellepõhjuseksonliturgilistetekstidehulgasvalitsevsuursegadus.Ainsanaeitekitamingitkahtlustasjaolu,etpärastepikleesimeenutataksejumalikusliturgiaskahteusklikekategooriat.Esimesse,mis algab sõnadega “iseäranis kõigepuhtama…”, kuuluvad surnud,ja teise, mis algab sõnadega “esiteks mõtle, Issand, meie piiskopi(nimi)peale…”,kuuluvadelavad.“Kõikidejakõigepeale”onlihtsaltkokkuvõtemeenutusest,mispeabsisaldamakõikijumalikulliturgialmainitud nimesid. Seega pole tegemist lihtsalt hea tavaga. Kristusemeenutamineeuharistiaajalühendabendaskõikipühakuidjakiriku-liikmeid,kelleeestmõistuslikteenistusonpeetud.
Surnute meenutamine, mis algab sõnaga ‘iseäranis’, sisaldab püha-kuks tunnistatuid ja kirikurahvast. Tõik, et euharistia on toodud kaNeitsiMaarja,RistijaJohannese,päevapühakuteagaka“kõikideususuinunud jumalasõnaõpetajate, evangelistide, usutunnistajate, kasinaelupidajate…”eest,kinnitab,etkõikpühakudvajavadeuharistiatjapeavadolemasellessekaasatud.SeeküsimushuvitasjubapühaJo-hannesKuldsuud(PG 60/17),kestõstatasküsimuse,mikstuuaohver
-
�0
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s
märtriteeest,kuineedonjubapühad.Javastas,etohverontõepoolesttoodudpühakuteauksagasamalajalkakinnitamaks,etkanemadonpäästetudainultKristuseainsamaIhuväärtuslikeliikmetena,osadusessellesamaIhukõigiliikmetega.
Elavatemeenutaminealgabsõnaga‘iseäranis’,seegaesmaltkohalikupiiskopinimetamisega.Temaonelavateeesotsas,naguNeitsiMaarjaon surnute eesotsas. Isegi kuiKirikulon liikmeid, kesonpühamadkuipiiskop,eimeenutataneidesimestena.Elavadonpäästetudainultjuhul,kuinadonühendusesomapiiskopiga;väljaspooltedaeioleneilsidetKristuseIhuga,misontoodudigavese elu eest.Kessellelhetkeleimeenutaomapiiskoppi,kustutabomanimeelavatenimekirjast.Sa-mutinagueuharistia,midaeipeetakohalikupiiskopinimel,eiomanendejaoks,kessedapeavad,päästvattähendust.
Kokkuvõttekssaaböelda,eteuharistiaonsõnaotsesesmõttesela-vate ja surnutemeenutamine.See,kedameenutatakse, saabolla ai-nultJumaljamitteinimesed(“mõtelguIssand…”)jameenutuseioleoma olemuselt psühholoogiline, vaid ontoloogiline, ületades surmatõelisesKristuses,selles, kes alati on.MeenutussaabalguseKristusekannatuste ja ristiohvriga, agaon seotud ja teostubKristuse tuleva-sesKuningriigis.Selkombelsaabeuharistilisestmeenutusesttuleviku–Kristuseaurikkateisetulemise–meenutus.
Tegelikult me elame vastavalt sellele, mil määral Jumal meid mee-lespeabjaannabmeileolemasoluomaPojaKuningriigis.Euharistia,mismeidmeidsellesseKuningriikiviib,kingibmeileKristuseohvri“pattudeandeksandmiseksjaigavesekseluks”.
-
��
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
Euharistia:Kirikualusmüür
Euharistia pole ainult jumalariigi ikoon, vaid ilmutab ja näitab kaKirikutkuiniisugust,sestKirikeihõlmaüksnesajavahemikku,mislahutabKristuseelumaapealTemateisest tulemisest,naguonaeg-ajaltväitnudläänekirikuteoloogia.KirikonJumalatahtesalatiolemasolnudjaselleomasolujätkubigavesestajastigavestinagujumalariik.Nikolaus Kabasilase väitel ilmutab Kirik ennast üksnes euharistias(PG150,542-53).TemajaoksoneuharistiajaKiriktäiuslikult,täie-likultsamased.GeorgiFlorovskijaJohannesKarmiriseväitel“euha-ristia teeb ja teostabKiriku” (The Church: Her Nature and Task in The Universal Church is God’s Design –C.OE.E,Genf1948, lk47ja94).Ningnadjätkavad(samaslk57ja164):”SelkombeligakordkuieuharistiateostabKiriku,ilmutabtasedasamaaegseltkuiviimseteasjadeosadustjakogudust”.Selletõetähtsuspolepelgaltantropoloo-giline(inimesepäästejajumalikustumineKirikussakramentideläbi),vaidkakosmoloogilinejaeklesioloogiline.
TegelikultonKirikerilisestruktuurigakogukond.Tapole,naguüt-lebprotestantlikteoloogia(vtAugsburgiusutunnistus),üksnesusu ja südamete kogudus.Täpsusehuvidesolgunimetatud,etpiiblijakiri-kuisade õpetuse järgi ei koosne jumalariik ainult südamete siseelu-kogemusest.Jumalariikonkõikide ühtsus Kristuse isikus.AgamitteükskõikmilliseKristuse.JumalariiksaabollaühtneainultühesainsasKristuses,kellestannavadtunnistustjaõpetavadapostlid.
TeisestküljestvalitsebKristuseainsaihuseesandidejaarmuvägede(karismade) mitmekesisus. See mitmekesisus mitte ei lõhu ühtsust,vaidtugevdabsedaniijumalariigiskuikaeuharistias.Eteelpoolöel-dust paremini aru saada, on soovitatav lugeda läbi kogu Pauluse 1.
-
��
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s
korintlastekirja12.peatükk.Sellestilmnebselgelt,etkõikjalehaju-tatudningrikutusejasurmavõimusesolevjumalarahvaskogutaksekokkuKristuseisikus,KesonühteaeguniinähtamatuJumalakujutiskuika“kogulooduesikpoeg...”sellepäraston“Temaonomakogu-duseihupea;Taonalgus,esikpoegsurnuist,etTakõigessaaksesime-seks...”sest“JumalalonolnudheameelkõiketäiustTemasisseasuta-daelama”;JumaltahtisKristusekaudu“lepitadaenesepoolekõik,niimaapealsedkuitaevalised,kuiTaoliteinudrahuTemaristivereläbi”(Kl1,15-20).SeegaonsellesünaksisekeskmeksjustKristus,“istu-desomakirkus troonile”,ümbritsetunakaheteistkümnest (apostlist),kessamutiistuvad“kaheteistkümneletroonileIisraelikaheteistkümnesuguharuülekohutmõistma”(Mt19,28).Järelikultontulevanejuma-lariikkuieshatoloogilinekogudus,jumalarahva ja kõige olevakogu-nemine.Selleseshatoloogiliseskogudusesvalitsevaderinevadsuhted,misonmääratletudvähemaltkolmeasjaga,midamainisime,ehksiisjumalarahva, Kristuse ja apostlitega. Ilma nimetatud kolme osisetajääb‘eshatoloogilisekoguduse’ja‘jumalariigi‘mõistearusaamatuks.
Miski ei näitlikusta eelpoolöeldut paremini kui vaimulike – diako-nite,preestritejapiiskoppide–ametissepühitsemised(kr.kcheiroto-nia),midaviiakseläbiainulteuharistiliseliturgiaajalerinevalt(naguigaüksmeistteab)kätepealepanemisest(kr.kcheirothesia)lauljatele,lugejatele,alam-diakonitelejne.
Agamiks?Misilmikutessepuutub,siis‘ilmiku’allmõistameinimest,kesonristimisejasalvimisegasaanudeuharistilisekogudusepüsiliik-mekskooskõigisellegakaasnevateõigustejakohustustega.MaolennõusPergamonimetropoliidiJohannesZiziulasega,kuitakirjutab,etilmikute pühitsemine on ristimine ja salvimine, mis varases kirikusolidotseselt seotud euharistilise liturgiaga.Sellestonsäilinud jälgi
-
��
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
meiesuurelaupäevaeuharistilisesliturgias(vtCodex Berberini,VIIIsajandikeskpaik)jakunikäesolevaajanieilahutataÕigeusuKirikupraktikasristimistsalvimisestjaeuharistiast.
Mispuudutabdiakonitejapreestritepühitsemisi,siismõnikordjuhtub,etneedviiakseläbiennepühitsetudandideliturgiaajal.Minaleian,ettegemistoneksitusega.Ennepühitsetudandideliturgiaonõhtuteenis-tus,milleeesmärkonjagadaarmulaudaja justsellelpõhjuseleiviibütsantsi tüpikoni (teenistuskorra) järgi seda teenistust läbi piiskop,kesseisabkoorijuures(millesttulebkreekakeelneterminchorosta-sia).Üldiseltviibkõikliturgilisedteenistused,millelpoleotsestseosteuharistiaga,läbipreester.Seevastusooritabpõhiliseltjustpiiskopeu-haristiliseohverduseehk–teisitiöeldes–liturgia,missisaldabana-foraad. Sellest tulenevalt saavad vaimulikkonna ametissepühitsemi-sedtoimudaainulteuharistiliseliturgiaraames,sestneedonotseseltseotudjumalariigiikooniga,nagu,muuseas,kinnitabkavarasekirikupraktika(vtpühaHippolütusRoomast,pühaIgnatiusAntiookiastjt).
KuivõrdKirikuerifunktsioonidjaKirikuskehtestatudkordeisaaläbijumalariigi ikoonita,peabmõistetavuseja toimimisehuvidesKirikuigafunktsioonjakordvastastikkuomavahelpõimuma,sesteraldivõt-tesonnadmõlemadosaühestjasamastikoonist,milles“liikmedüks-meelseltmuretseksidüksteiseeest”(1Kr12,21-25).Niinagupiiskopeisaaollailmavaimulikkonnajakirikurahvata,eisaakavaimulikudjarahvasollapiiskopita.Siitkakeeldpühitsedaeuharistilistliturgiatilmarahvajatema“Aamenita”!(1Kr14,16jaJustinuse1.apoloogia65),ningsamaluguonkaantiminsijapiiskopinimemeenutamisega.Sugugiasjataeiolnudsõna‘sünaksis’–mistähendab‘usklikekogu-nemine’–kirikuisadetraditsioonis(MaksimusTunnistaja,Anastasi-usSinaiit,TeodorusStudiitjt)tehnilinetermin,mistähistaseuharistiat
-
��
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s
egavajanudlisaseletusi.Jasedakahtlematajustseosepärasteuharistajajumalariigivahel,misonsamutisünaksis.
Euharistia:PühaVaimuosadus
Nelipühadelmelaulame,etPühaVaim“kinnitabkoguKirikut”.Seeeiolejuhuslik.Sagelimeunustame,etPühaVaimonantudinimestelepärastKristuseülestõusmist(Jh7,39:“sestveeleiolnudVaimu,kunaJeesuseiolnudveelkirgastunud”).Seenäitabilmekalt,etPühaVaimutuleksiiamaailmamärgib“viimseteasjadetulekutajalukku”(vrdAp2,17).Niion jumalariik jaPühaVaimüks ja seesama. “Tulgumei-leSinuriik,”ütlebMaksimusTunnistaja(PG90,85):“ehkteisisõnu–PühaVaim”.JärelikulttulebPühaVaimuseostKirikukinnitamise-gamõistajärgnevalt:niiKiriku asutaminekuikakontekst,millesseeteostub ehk euharistiline sünaksis, saavad mõlemad oma tähendusejumalariigist.
Sellesttuleneb,eteuharistiapolelihtsaltüheajaloosündmusekirjeldus.PühaNikolausKabasilastuletabmeelde,etehkkipühaõhtusöömaajameeldetuletamineeuharistiaajaltoimubtõepoolestkirjeldavalkujul,vastabtõelekasee,etandidemuutumineKristuseihuksjavereksonPühaVaimutöö.AndidemuutumineeeldabPühaVaimumahatulekutjaTematulemisegaalgavadajaloosviimsed päevad.IlmasellevaimsejaeshatoloogilisetõelisusetaeisaaKristuseuharistiaskohalolla,sestKristusetegelik kohalolekeuharistiasontoimivainulteshatoloogilisekogudusekontekstis,midakinnitabjustPühaVaim.KuimepanemekarikassetükiTallest,meütleme:“PühaVaimutäius”,jakuimekal-lamesinnasoojust(zeon)–kuumavett,–ütleme:“palavonusktäisPühavaimu”.SamalpõhjuselonpühaBasiliuseliturgiasPühadeAn-didemuutmisesõnadejärelkirjutatud:“ÜhendaüksteisegaainsaPüha
-
��
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
Vaimuosaduseksmeidkõiki,kesmevõtameosaühestleivastjaühestkarikast.”
SeegaeilaskuPühaVaimainultandidele,vaidmeilekõigilejakõi-gele.SelkombellaienebKristuse tegelik kohalolekPühasVaimus,lii-tesüheksainsakstervikuksniiPea–Kristuse–kuikoguIhu,milleksonkoguloodu.EuharistiakuiVaimuosadussaabpühade osaduseksjatermin‘püha’laienebühteaeguniiisikutelekuikaasjadele.Püha-deosadusteostubarmastusesidemes,sesteuharistiaeshatoloogilineiseloompõimub just armastusekui jumalariigi elu lõpliku tõelisuseeshatoloogiliseiseloomuga.
Armastuspoleainultkõlbelineväärtus.Armastusonontoloogilinete-gelikkus;pealegiainus,misjääbpüsimajumalariigis,kuskõigiteis-teandide,nagunäiteksteadmine,prohvetiandjne…olemasolulkaobmõte(1Kr13,8-13).Koguaskeesjaigasugunepuhastuminekirgedestpoletegelikultmuudkuieuharistia eeldusedjasedaseepärast,eteu-haristiat ilma armastuseta ei saa olla. Armastuse kõigist vormidestkõigeolulisemniieuharistiakuikaviimseteasjadeseisukohaltonar-mastus vaenlaste vastu. Nii MaksimusTunnistaja kui ka GregoriusSinaiit (7.sajand) rõhutavad,et“seal,kuhuon istutatudvihkamine,eisaaenammiskikasukstulla,eipaast,eipalve,eipisarad,eipiht,eiihupuhtusegahalastus…”Mistähendab,etmepeaksimeteisesuhteskäituma–jaseesaabmääravaks–mittelähtudessellest,kesinimeneolieilevõiontäna,vaidmõeldes,kestaonhommeviimsete asjade seisukohast.Ühesõnaga,peamekäitumateiseinimesekuiihuliikmejaligimesega,kestemastjumalariigistegelikultsaab.Seeeisõltumit-temeiehinnangutest,vaidJumalakohtumõistmisestningigainimesevabadusest.“Sina,”jätkabAnastasiusSinaiit:“arvadvõib-olla,etsinuligimeneteebpattu,agaselgeonsee,etsaeiolevõimelineettenäge-
-
��
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s
ma,milkombeltaomaelulõpetab.”
Niiloobeuharistiaeshatoloogilinesuundumusomaeneseeetika.Eu-haristilise eetika, mis pole ainult inimese sisemine seisund, vaid kakoosolemise kogemus,kusmeiekõrvalelabsee,kesteebmeilehalba.Eteuharistiaoleksantudmeilepattude andeksandmiseks ja igaveseks eluks,peamekameiesellesamaeuharistilisekogunemiseajalpatudandeksandmainimestele,kesmeilehalbaonteinud.Onolnudjuhu-seid,kusvaimulikisakeelabomavaimulikullapseleuharistiliselli-turgialosaleda,kunilapspoleleppinudomavaenlasega.Mulletundubseeiseenesestmõistetav,eritikuilugeda,millistesõnadegapühaAn-tiookiaIgnatiuspöördusroomlastepoole:”Sestmakirjutanteileele-vana,igatsedessurra.Minuarmastus(maailmavastu)onristilöödud,jaeioleminustuld,misarmastaksmaist;elavvesiagakõnelebmi-nusseesmiseltmulleöeldes:(tule)siia,Isajuurde!Maeitunneenamrõõmukaduvasttoidustegaselleelumõnudest.TahanJumalaleiba,misonJeesuseKristuseliha,Taavetiseemnest,jajoogikstahantemaverd,misonkadumatuarmastus” (“ApostlikudIsad”,Tallinn2002,lk.129).Jumalavalitsus,jumalariik,ongiIsaarmastuseedasiandminePojakaudu;justsellesseisnebarusaam,etJumalonIsajaTatahabigasseinimesessepannaomaarmastust.Kasmeolemeikkateadlikudsellest,etigakord,kuiosalemeeuharistiapühitsemises,kannameendasmaailmakõigerealistlikumalvõimalikulmoel?Eteuharistiaontehtudinimesemõõdujärgijamitteasjatundja-tejaoks,kellessemeieteoloogiaeipuutu?Etväljaspooleuharistiatva-standuvadinimesedüksteiselejateevadendaleasjatamuret,uskudes,etigaühelekuulubüksosa,samaskuitegelikultontäpseltvastupidi–igasjumalikusliturgiaskuulubkõikalatikõigile–,sestPühaVaimannabennasttervikuna?ÜkskaasaegneAthosevaimulikkirjameesisaBasiliusGondikakiskirjutaskord:“(Armulaua-)Leib,misjaguneb(et
-
��
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
ollalaialijagatud)eisaakunagiotsajaõnnistabkõiki,kessellestosasaavad.”MilleleBerdjajevlisas:“Kuiminuendaleivaprobleemonmateriaalneprobleem,siisminu ligimese leivaprobleemonülimaltkiireloomulinevaimulikprobleem.”Püha JohannesKuldsuu tuletabmeelde,etvaeseteenimineonsakrament;etvennateenimineonotse-seltseotudaltariteenimisegajaseetõttujääbprobleem,kuidasühen-dadaKristusesalasusteuharistiasKristusesalasusegavaeses,piinamameiesüdametunnistustkuniviimsekohtupäevani:inimenejainimesepäästeonlahutamatud.
“Kuikeegi,”ütlebNüssaGregorius: “vaatabKirikut,vaatab ta tões-tiKristust, sest kristlasedonüksKristuses.”Vendadeühtsusnäitabtõelistkristofaaniatehkteisisõnu,seeilmutabtõepoolestKristust.Ihujumal-inimlikuühtsusealuseksonpneumatoloogia,sestKristusesa-lasuses on inimesed kõik üksteise ihuliikmed; enamgi veel, nad onüheolemuslikudPühaVaimuhingusesjatules,keslasebneilomaan-dideläbi teadvustadaomaosadust.SelleosadusekauduavabJumalennastkiriklikuleinimesele,katoolseleinimesele,kesteostabeuharis-tiasomaeuharistlistüheolemuslikkustmitteainultkõigiinimeste,vaidkogumaailmakõiksusega.SeegaeelnebPühaVaimupühitsevtegevusigaletegevusele,millesvaimuliksaabihulikuks,saablihaksjamuu-tubKristuseilmutamiseks.Justseepärastonjajääbõigeusukirikala-tisekssõnaotsesesmõttesliturgiliseksKirikuks;doksoloogiaks,miseilakkatõlgendamastpüsivateuharistilistmaailmanägemust,mõisteskoguloodutkuiliturgiat,millesteostubKirikkuieuharistilinekogudusehkteisisõnuagapï(armastus),millesKristuseeluväljendubtõelisesjaigakordainulaadsesteenimisejavennalikkusekogemuses.
Euharistilinekogemus,kartustväärnesalasus,ontõelineosadus,ühte-aeguniifüüsilinekuikavaimne,mishaarabenesessejasüütabpõle-
-
��
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s
maigainimolendi,agamillespolemidagimaagilist,välistegamehaa-nilist.Niisaabeuharistilisestteenimisestinimeseõitsenguülimpaik.Kunaseeteenimineoneshatoloogiline,avastabinimene,etonvaba;taõpibtundmasellevabadusesisu,milleksonTõde;tavõibennastvabaltväljendadaPühaVaimuannis;taomandablõpukstäiskasvanudjaprohvetlikuteadvuse,misannabtallevõtme,etmõistaKristusesõ-nade:“AegontäissaanudjaJumalariikonlähedal”(Mk1,15)täit
tähendust.Kokkuvõtteks
Tõik,eteuharistiaon jumalariigi ikoon, rõhutab ilmselgeltvastuolusellevahel,mis juba onjasellevahel,mida veel ei ole,niinagueshato-loogiasedaväljendab.Kristuseülestõusminekuulutablõplikkuvõiturikutusejasurmaüle,agaajalooseioleseevõitveellõpulejõudnud.Surmjääb“viimseksvaenlaseks”(1Kr15,26);vaenlaseks,kesvõide-takseviimasena,sesttemaastelhaavabikkaveelloodut.Meteame,etlõppkokkuvõtteseitooseeastelsurma(1Kr15,55:“Surm,kusonsinuvõit?Surm,kusonsinuastel?)”:kedaselleastlatorgetabab,onpigemuinunudjaeuharistiatkuiviimseteasjadeikoonieisaaühelgi juhulkasutada valuvaigistina,mispaneksmeidunustama siinsemaailmaikkaveelpiinavatkurjustjapattu.Euharistiaeshatoloogilineiseloomeinõrgenda,vaidhoopis tugevdabvõitlustkurjavastu,misendiseltmeidpuudutab,olgu see siis loomupärane võikõlbeline.Euharistiakuijumalariigiikoonlasebmeiläärmiseltselgeltteadvustadavastuo-lu,misonsiinsemaailmajaviimseteasjademaailmavahel.Euharistiateebtühjakseksistentsialimiliikumise surma pooleehkteisisõnuelujasurmaontoloogiliseühenduse,misviibväljakaslootusetusessevõiükskõiksesuhtumisenikõigesse,mispuudutabmaailmakirgastumist,teisenemist.Järelikulteikutsueuharistiameidainultpööramaomapilkuülema-
-
��
E u h a r i s t i a j a j u m a l a r i i k
te asjadepoole,vaidkanendeasjadepoole,misalles tulevad.Taeikäsimeillahkudaajastjaruumist,millesmeareneme,vaiduskuda,etKristusepalgesjategudesteokssaanudPühaVaimuarmumajapi-damisekohaseltjaPühaVaimutoimelonkohtjaaegisekutsutudkir-gastuma.JaetJumalariigisihikspolemitteainelistloodutparandada,vaidsedakirgastada,puhastadestakõigest,miskutsubesilerikutustjasurma.Niiilmutabmeileeuharistiakuiviimsete asjade kogudus ja osadus,etkoguloodukuilooduteosadusJumalagaonmääratudsellesamaJumalaarmastusessaamavabaksrikutusestjasurmastningela-ma igavesest ajast igavesti.
“Ent otsige esiti Jumala riiki ja tema õigust,” ütleb Matteus (6,33):“siissedakõikeantakseteilepealegi.”Minasaansellestkirjakohastaru nii: euharistia pole religioosne kogemus ega isikliku lunastusevahend.Euharistaonolemisviis,viis,kuidasollatulevikuootusesjamaailmatõelisusessellisena,naguseehakkabolemasiis,kuimaail-mastsaabjumalariik.
Kasutatudkirjandus
KäesolevkirjutispõhinebPergamonimetropoliidiJohannesZiziulaseartiklitekogu-
mikulpealkirjaga“Euharistiajajumalariik”,midaontäiendatudtähelepanekuteja
kommentaaridegaraamatustest:
Konstantin Andronikov:“LeSensdelaLiturgie”,CERF,Paris1988,lk-d303–320;
Aleksander Schmemann:“L’Eucharistie,SacrementduRoyaume”,O.E.I.L./YMCA
Press,Paris1985;
Prantsuse keelest tõlkinud Tiina Niitvägi-Hellamaa
Y
-
�0
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s
Kiriku pärimus ja liturgia
Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Stefanus
Meeimuudaigavesipiiriposte,mismeieisadonpaikapannud,vaidhoiamepärimustsellisena,naguseemeileonantud(pühaDamaskuseJohannes).
Kirikupärimusonvaimutunnistus,lakkamatuilmutusjaheasõnu-mikatkematukuulutus…Etpärimustmõistajaomaksvõtta,peameelama Kirikus, peame olema teadlikud Issanda kohalolu eluandvastarmuväest,peametundmasellesPühaVaimuhingust…Pärimuspolepõhimõte,miskaitsebjasäilitab;peamiseltonseekasvamisejataas-sünni allikas … Pärimus pole ainult sõnaline mälestus, vaidVaimuigaveneeluase(GeorgiFlorovski).
Väljastpooltvaadatunaonõigeusukirikupärimusepõhiosistekspüha-kiri,kirikukogud,kirikuisad, liturgia,kanoonilineõigus,pühakujud.Neidasjueisaalahutadaegavastandada,sestnendeläbiilmutaben-nastsamaPühaVaimjanadmoodustavadühtseterviku,ollesigaüksseletatudteistekaudu.KirikupärimusontõestiVaimutunnistus,mil-lestKristuseräägib:„Kui tema,TõeVaim, tuleb, juhib ta teidkogutõesse”(Jh.16,13).Seejumaliktõotusonkoguõigeusukirikupärimu-selepühendumiseallikas(KallistosWare).
Peaminetõelisus,millelmeieõpetuspõhineb,onKristusemüstilinekohaloluVaimuskirikukogudustes.Tõekaasajasarusaadavakstege-
-
��
K i r i k u p ä r i m u s j a l i t u r g i a
minejainimesteleedasiandminenõuabmeiltkindlastikaKirikupäri-musemõttejatähendusekäsitlemist.
Kiriku pärimust võib määratleda kui surnuist ülestõusnud Kristuseendaelujamittekuiedasiantudõpetusi,riituseid,tavasidjainstitutsi-oone.JaKristusonomaKirikuselavanakohal.Sellessuhtesonpäri-musselleeluigapäevanetegelikustaminePühaVaimukaudu.Usuõpe-tusepõhilineülesanneonseegaselleeluilmutamine.KunaKristusoniseennastandnudmaailmapäästeks, peabigaKirikilmutamaTemapaletkuiainsatvajalikku.Pärimusonsee,kestegutsebKirikus,sur-nuisttõusnudKristuseeneseisik,keselabomaIhus,Kirikus;seeonkaloojaVaimukohalolu,mishingestab;ühesõnagaPühimaKolmainuüleolemuslikmitteloodudpaistus.Seegaonvajalik,etmeväljendak-simeomausuõpetusesKristuselihakssaamise,kannatuse,ülestõusmi-sejanelipühitõelisust,midakogetakseKirikutäiuslikkuses.Inimestetegevus, missellestalgusesaab, teostubseegaPühaVaimujaselleandidetoel,sest„Sõnasailihaksjaelasmeiekeskel”(Jh.1,14).KristusemüstilinekohaloluPühaVaimuosadusesmoodustabKirikupärimuse„tausta”;seegaonkohalolu„taust”;kohaloluväljendusaga„vorm”,kohalolulihakssaamineKirikuriituses,tegudesjakirjutistes.Kogumeieusuõpetuspeabniisiisolemapüsivkutse„loomiseleusta-vuses”,sest läbiomaosaduseLoojaVaimugaavastameIsahiilgavapalgeehkteisisõnutemaKirikuslihakssaanudPoja.
Sedakogevadõigeusulisedomaeuharistilisesliturgias,sellesülimalterilises paigas, kus liturgiline inimene seletab lahti kogu olemasolu„eluValguses”;paigas,kussaabilmsiksKohalolu,mismuudabmaa-ilma„põlevakspõõsaks”;paigas,kuslõppudelõpuks„seetulevanemaailm” (millest nii hästi kõneleb Iisak Süürlane) saab piibli Sõnasisuks.
-
��
T a l l i n n a j a k o g u E e s t i m e t r o p o l i i t S t e f a n u s
Euharistilinekogemusonigatitõeline,ühteaeguihulikjavaimneosa-dus,mishaarabkoguinimese,agamillespolemidagimaagilist,välistegamehhaanilist.Vastupidi,võiböelda,etneedkakskristlikuKirikupõhilistjakõigeolulisematkogemust(s.tKristusekannatusemeelde-tuletaminejaTemasurnuistülestõusmiseülevoolavauhiilgus)saavadühekseuharistias.Jumalateenistusestsaabselkombelmitteainultusu,vaid inimesekoguõitsenguäravalitudpaik;kuna jumalateenistusedjäävadeshatoloogilisteks,avastabinimeneenesespaljusuuremavaba-duse,sesttateab,etvabadusesisuonTõde.Liturgiliseinimesepuhulonuskseotudotseselttemaelutegelikkusega.Kujundadespalveini-mesi,onÕigeusukirikajaloo seisukohalt andnudmaailmaleendastparima,sestseeläbiontaendvabaltväljendanudPühaVaimuarmus.
ÕigeusukirikonjajääbalatisekssõnaotsesesmõttesliturgiliseksKi-rikuks;väljendadesläbiülistusepüsivateuharistilistnägemustmaail-mast,mõisteskoguloodutkuiliturgiat.Sellesülistusessaabpühakiri,mison pidevalt kohal egakaotamidagiomaajaloolisest ulatusest,euharistilisetähenduse.Kristlikkeelepruukonseegapeamiseltpiiblikeelepruukningväljendabtõelistjatäielikkuusku,misonpüsiv,är-gas,valgustatudjatoidetud.Läbiselleskeelepruugisväljenduvausuleiabasettõelinejumalikustavaenergiaülekandmineinimesele,mil-legainimenesaabtäiskasvanudjaprohvetlikuteadvuse.SeegatagabjärjepidevuseKirikusjustliturgiaspühitsetudpühakiri.
Y
-
��
J u m a l a i l m u t u s j a K i r i k u k i r j u t a t u d j a k i r j u t a m a t a p ä r i m u s
Jumala ilmutusja
Kiriku kirjutatud ja kirjutamata pärimus
Prof. Hdr. Archim. Grigorios D. Papathomas
Niisiis, vennad, seiske kindlalt ja pidage kinni nendest
pärimustest, mida te olete õppinud kas meie sõna või
kirja kaudu (2.Ts. 2,15).
Õigeusukirikonveendunud–soovimatasealjuuresvõisteldateistekristlike
kirikutega–,etonsaanudendakasutussealgusestpealemitteainultpüha-
kirjatekstid,vaidkaKirikuäärmiseltelujõulisejarikkalikupärimuse.Kaas-
ajalväidetaksesageli,etkiriklikudstruktuuridjatekstid,missedapärimust
tõlgendavad,olidajalooraskustelevastuseismisesttingitudsuurejasügava
usu tulemus. Ent kas tuleb neis näha üksnes tugeva usuga inimeste sõnu
ajaloo juhuslikesolukordades?KuidassaiKirik teadlikuks iseendast,oma
isikupärast,omakonkreetsestantinoomilisest(ajaloolis-eshatoloogilisest)
tõelisusest?Kasnüüdisajaltuntudkirikustruktuuridetekkimineonvaidajas-
tuvajadustesttingitudsõnadesväljendamatutunnetusevili?
Kuipüütaksehoomataprotsessi,misajendasesimesikristlasineileilmutatud
uskuväljendama ja sõnadessepanema,mõeldakse enamasti, et tugevatest
jaliigutavatestJumalajavastastikuseosadusekogemusestlähtudessuutsid
nadsedakogemustselgeltväljendada,määratledajaanalüüsidaainultaja-
-
��
P r o f . H d r . A r c h i m . G r i g o r i o s D . P a p a t h o m a s
loosündmustesurvel.Seeganiipühakirikuikatähtsadstrukturaalseddog-
maatilisedjakanooniliseltotsusedjaisegiliturgilisesalasuse(müsteeriumi)
sõnadjustkuipolekskiselliselkujul,nagumeneidtänapäevaltunneme,ilma
asjaoludevälisesurvetaväljakujunenud.Meieajastuvajadusproovidauues-
tiülesleidaalgnetunnetusonigatimõistetav.
Niisiispididesimesedkristlasedkeerulises javaenulikusajalooliseskon-
tekstispanemakirjaniiüleelatudsündmusedkuikasaadudõpetuse,jasee-
gahakkasidnadalleshiljemmõtlemapüsivamatekanoonilistestruktuuride
rajamiselevõi,õigemini,tugevdamiseleomakiriklikekogukondadetarvis,
sestoodatavajumalariigitulekajaloos“viibis”.Seegaon2.sajandialguses
kokku kogutud ja üheks raamatuks koondatud UusTestament algkristliku
kogukonnaraskestiseletatavakogemusemälestusekirjutatudedastus,kuigi
alles4.sajandilsüstematiseeritivõipigemmääratilõplikultkindlaksPiibli
kanoonilisedraamatud (Nikaia1.oikumeenilinekirikukogu–325,püha
AtanasiusAleksandriast,39 epistula festiva),agakakristlikukirikuusk
a)Nikaia-Konstantinoopoliusutunnistuses (vastavalt325 ja381), samuti
korrastatikiriklik-kanoonilisedstruktuuridtoonastesb)kirikukogudejaki-
rikuisadekaanonites(sinoditesüsteem–apostliteaeg,metropooliatesüs-
teem–325,autokefaaliatesüsteem–431,patriarhaatidesüsteem–451jne).
SeegaonväidetavalttegemistUueTestamenditekstidesthilisemateteksti-
dega.
Reformatsioonigaalanuduusajal(alates16.saj)eijätnudreformaatorid,ha-
kates vastu rooma-katoliku kiriku tavale, mille kohaselt ilmikutel puudus
õigusPiiblitlugeda,kõrvalemitteüksnesmagisteeriumite(eritipiiskoppide)
ülemvõimu,vaidnadkaotasidärakaPiiblimüsteeriumitsisaldavakirikliku
konteksti,midaoliauseespeetudkoguapostlitejakirikuisadeajastuvältel.
Kinnitadesõigusega,etVaimeioleseotudühegiinimlikuinstitutsiooniga,
panidreformaatoridpaikasola Scripturaprintsiibi.
-
��
J u m a l a i l m u t u s j a K i r i k u k i r j u t a t u d j a k i r j u t a m a t a p ä r i m u s
Näib,etsellestajastpealeonkoguteoloogilinejareligioosnemõttetegevus
suunatudpüüdluseletehakõikteoloogilisedjäreldusedpühakirjajaüksnes
pühakirja (sola Scriptura) põhjal,minnesvõimalikult kaugele selle süste-
matiseerimise-eelsesseaega.Niisiisainultpühakirjas,Jumalailmutatudja
inspireeritudSõnas,sisaldubkoguIlmutusjasellestpiisabkausuks,uskliku
lunastuseks,kessaabsisemisevalgustuseosaliseksPühaVaimuläbi.(Sellisel
ettekujutuselPühastVaimust,misläbibkogupühakirjajaõhutabusulening
aitabusklikkuõigeksmõista,olikindelväärtus.ÜhestküljestasetasseePiib-
li,eritiUueTestamendi,kristlaseelujausukeskmesse,niietpühakirjaleanti
tagasisellekanooniline,s.tkirikuõpetuseseisukohaltnormatiivneväärtus.
Teisaltõnnestusniiviisivähemaltosaliseltületadaeksegeesijadogmaatilise
teoloogiavaheline lõhe,misrooma-katolikukirikusonalles tänapäevani).
Niisiisseameendaleeesmärgiksleidahilisemateüleskirjutustevarjustüles
kristlikualgkoguduseesialgnejasõnadesväljendamatutunnetus.
Sellekstulebmeil tekst“lahtikodeerida”kakskorda,üritadesesmaltvaa-
data,mispeitubUueTestamendikanooniliste tekstide taga ja teiseks,mis
veelolulisem,kirikukogudejakirikuisademõttearendustetaga.Tõsiasi,et
mingiväljaanneon“hilisem”,lubabkaheldaselledokumendiehtsuses.“Val-
gustatud”usklikpeabsuutmategeledatekstiarvustamise,uurimisejaselle
algkuju taastamisega. “Tagasi allikate juurde” tähendab tagasipöördumist
sõnadesväljendamatutunnetusejuurde.
Ometigipolesellisestkatsestpaljukasu,sestpneumatoloogiateklesioloo-
giast eraldades kaotatakse silmist kontekst, mille raames tuleks pühakirja
ontoloogilistsõnumittõlgendadajakuulutada.MitteainultUueTestamendi
tekstid,vaidkakirikukogudejakirikuisade tekstidon teadlikudüleskirju-
tused, mis kuuluvad katkematusse “kirikliku pärimuse ahelasse”, mis jär-
gibkoherentseltjarangeltKirikuRajajajäetudjuhiseidjaliturgilisitavasid,
misTapühade salasusepühitsemiseks sisse seadis (õpetamine, ristimine,
-
��
P r o f . H d r . A r c h i m . G r i g o r i o s D . P a p a t h o m a s
armulaud, jne).Liturgiat janeidsalasusipeetaksekõigeolulisemaksvõi-
maluseksjavahendiks,millegatehapäevakohaseksjamõistetavaksJumala
Sõna – kui Logose või Poja – hüpostaatiline iseloom. Kirikukogude au-
toriteetkinnitabmeilesedaomadogmaatilistejadistsiplinaarseteseisuko-
havõttudega, japiiskopiamet tagab selleedasiandmise kiriklikupärimuse
liinipidi(vrdRoomaHippolütuse“Traditio apostolica”[202–218pKr]).
Siinkohaltuleksmeenutada,etõigeusukirikeitunnepühakirjalahutamist
Kirikupärimusest,nagujuhtusläänekristlusespärastreformatsiooni(1517),
vaidmõlemadonlahutamatuosaJumalailmutusestjasellest,kuidasTema
“äravalitud”(Js65,22)ja“Issandasüdamejärgi”(1Sm13,14;vrdPs89,
20-21)elavadinimesedläbiaegadesedailmutustvastuonvõtnud.Õigeusu
kirikkogebPiiblitkuiühtosakirikupärimusest(15.saje.Kr–1.sajp.Kr),
kuisellelähtepunkti.
Kirikkujutabendastpaljudeinimesteosadust,kesomavabaltahtelotsivad
lunastust,milleontoonudlihakssaanudSõna,Jumal-Inimene,tõelineJumal
jatõelineInimene,jakesonvastuvõtnudristimiseveejaPühaVaimuga.Et
ehitadaneistinimestestKirik,onlihakssaanudSõna,Jumal-Inimene,usal-
danudneileIlmutuse(suulisejamitte-kirjaliku).SellestIlmutusestonpüha-
kiriehkKirikukirjutatudpärimusüksnesjäämäeveepealneosa,milletipp
onevangeeliumid.Pühakirionainulaadne,sestseekannabJumalaltpäri-
nevat(ilmutusemõttes)sõnumit,misonmõeldudkogumaailmale.Vahen-
dadesniisiis Ilmutust,midaKirikon tunnustanudkui inimestelesuunatud
JumalaSõna– jamitte lihtsalt inimeste sõnaJumalakohta–,niikõneleb
pühakirikõigilaegadel,olenemataajaloolistest jakultuurilistest iseärasus-
test.MõistagionigaPiiblissisalduvkirjutisadresseeritudmingilekindlale
kogukonnalemingilkindlal,nüüdseksajalukku jäänudhetkel,agaJumala
Sõnanaonigatekstomaloomultdiakrooniline.Seeon21.sajandiinimesele
niisamasuurautoriteetkuialgkirikule.
-
��
J u m a l a i l m u t u s j a K i r i k u k i r j u t a t u d j a k i r j u t a m a t a p ä r i m u s
Samas on olemas kiriku kirjutamata pärimus, mis ümbritseb kirjalikku
pärimust,toobsellemeienijaonaidanud,nagueespoolmainitud,kindlaks
määratapühakirjakaanonid,entseepärimushõlmabkailmutusijaettekir-
jutusi.SeeõpetusonsäilinudKirikuseesjaerinebKirikustväljapoole,kõi-
gileinimestelesuunatudtähendamissõnadestjaõndsakskiitmistest.Esime-
seaastatuhandekirikujaõigeusukirikuõpetusekohaselttulebpühakirja
mõistajustmitte-kirjalikupärimusevalguses.
Lisaks kontseptuaalsetele mõistetele sisalduvad mitte-kirjalikus pärimuses
Kiriku pühi salasusi puudutav liturgiliste suuniste tuumik ja mitmed ka-
noonilisedettekirjutusedKristuseIhuliikmete–seetähendabKiriku–esha-
toloogilisekäitumisviisikohta.Justneedtäpsedettekirjutusedonnõudnud
Kirikultdogmaatilisteseisukohtadelahtiseletamist,niinagusedaonteinud
näiteksKaisareapiiskoppühaBasilius(330–379),keskinnitasPühaVaimu
jumalikkuolemust,toetudesKolmainudoksoloogiliselevormelile:“Auolgu
IsalejaPojalejaPühaleVaimule”.
Issandiseandiskogumitte-kirjalikupärimuseüleomaapostlitele(vrdMt
28, 19-20), lisaks korraldusele kuulutada rahvale rõõmusõnumit nii, nagu
evangelistidonsellekirjapannudneljasevangeeliumis,janeedolidapostlid,
kesandsidsellemitte-kirjalikupärimuseülealgkirikukogukondadeesimes-
telepiiskoppidele(siitmõisteapostlikpärimus[ldtraditio=‘ülevõiedasi
andmine’])janendeasutatudkohalikelekirikutele(siitmõisteapostlikKi-
rik[niiapostlikkuikaNikaia-Konstantinoopoliusutunnistus],kes(piisko-
pid)andsidsellepiiskoppidekogudejärjepidevusegaomakordaülejäreltu-
lijatele.
2.sajandilõpus190.aastapaikuoliLyonipiiskoppühaIreneus,Väike-Aa-
siasasuvaSmürnapiiskopi,KristuseõpilasepühaPolükarpusejärgija,juba
võtnudsõnaapostlikupärimuseteemal,millesttakirjutabomateose“Cont-
-
��
P r o f . H d r . A r c h i m . G r i g o r i o s D . P a p a t h o m a s
ra heresiae”(Hereesiatevastu)3.ja4.peatükis:“Niisiisonapostlikpärimus,
misonilmutatudkogumaailmale,äratuntavigas[kohalikus]kirikusneile,
kestahavadnähatõde.Jamevõimeüleslugedakõikpiiskopid,kedaapostlid
onkirikutesametisseseadnud,jakanendejäreltulijadkunimeiepäevini.”
JärelikultulatusGalliaselavapühaIreneusejaoksKirikupärimusapostliteni
jasedaantiedasipiiskopi“armuväe”(karisma)läbi(vrdRoomapühaHip-
polütus).
Jatajätkab:“Kuitekibvaidlusmingisvähetähtsasküsimuses,kaseituleks
siispöördudakõigevanematekirikutepoole,sinna,kusolidapostlid,etsaa-
daneiltõigeõpetuskõnealusesküsimuses?Jaisegikuioletada,etapostlid
eioleksjätnudmeilepühakirja,kaseipeaksmeseljuhuljärgimapärimust,
millenadandsidneile[piiskoppidele],kellelenadusaldasidneedkirikud?”.
AgapühaIreneuspärinesSmürnaaladelt,kustaolituttavakssaanudkoha-
likupiiskopipühaPolükarpusega,kesoliKristuseõpilanejateadiskakõige
vanemaidkirikuloostuntudkirikuid(justsellesVäike-Aasiaprovintsishak-
kasKirikalates2.sajandistkõigejõulisemaltväljakujunema).
Kartaagokohalikukirikukogusinodaalkirjasaastal255põhjendabKartaago
piiskop püha Küprianis võimalust võtta ristimise sakramenti vastu ainult
ühekorrasellega,etonainultüksaltar,millelpiiskoppühitsebeuharistiat
ja võidmisõli. Ent peagi võime näha, kuidas püha Küprianuse arusaamad
kalduvadkõrvaleapostlikustpärimusest ja pühaBasiliuspeabtedaselles
osasparandama.
NäiteksvõibtuuaJohannesMoskusejutustuse,misräägibsellest,kuidaslap-
sed“mängivadristimist”Aleksandriarannas310.aastapaiku.Aleksandria
piiskopAleksander,kesneilelähenes,nägi,et“nadjäljendasidmõningaid
salajasiosipühastsalasusest…jaetnad tegidkõikmeie jumalateenistuse
korra järgi”. Järelikult pidid need olema täpsed ja äratuntavad liturgilised
-
��
J u m a l a i l m u t u s j a K i r i k u k i r j u t a t u d j a k i r j u t a m a t a p ä r i m u s
tegevused.Seenäiliseltteisejärgulineseikonmeiejaoksüliolulinetunnistus
niiapostlikuspärimusessisalduvateettekirjutusteedasiandmisekuika,nagu
menäeme,õpetuseseisukohalt.
Onveelmitmeidosiseid,miskokkumoodustavadapostlikupärimuseselli-
sena,naguseeonmeienikandunudoikumeenilistejakohalikekirikukogude
järjepidevusekaudu(3.kuni9.sajandini).Pärimusseletabneidlahti järk-
järgult(vrd“astmelineilmutus”),sõltuvaltsellest,kasesilekerkinudküsimu-
sedoliddogmaatikavõikanoonikavaldkonnast.Märkame,etkõigevanem
mitte-kirjalikupärimusevormkujutabendastkogumitkonkreetsetestjatäp-
setestettekirjutustest,kuidas toimida jamida tehapühadesalasustepühit-
semisel,kirjeldabKirikusisemistestruktuuridetoimimist,jaseda,millised
suhtedpeavadvalitsema“[neljast]erinevastarmuväestmoodustunud”kiriku
kuiKristuseihuliikmetevahel(vrdRoomaHippolütuseApostlikpärimus).
Nendetegevustejatoimingutedogmaatilisetaustaseletusedpärinevadpalju
hilisemastajast.
Üheks varakult esile kerkinud raskuseks oli pärimuse kohalike vormide
rohkus.Näiteksoliolemasteatavhulkkohalikkeusutunnistusevormeleid,
midausuõppija ristimiselette luges.Samamoodiomandas2. ja3. sajandi
jooksulpärimusestsõltumatultlisandusiKirikueshatoloogilinesuundumus
jatoimimisereeglistik,s.tkaanon.Tekkisvajaduspärimuseautentsusetaga-
misejaühtlustamisejärele.Üksõnnistundmatuksjäänudlahkunu,ilmselt
keegipiiskoppidest,onmeilepärandanudapostliteantudõpetustejareeglite
üleskirjutuse“Apostlikudkaanonid”,sellisena,naguneedolid3.sajandi
suulisepärimusekaudutemanijõudnud.
Aastal325kristlustametlikureligiooninatunnustanud(313)Roomakeisri
ConstantinusSuure(324–337)eestvedamiseltoimusNikaias(Väike-Aasias)
IOikumeenilineKirikukoguKirikukanoonilise pärimuse asjus, kusvõeti
-
�0
P r o f . H d r . A r c h i m . G r i g o r i o s D . P a p a t h o m a s
vastu ainulaadne usutunnistus, mida tuntakse Nikaia usutunnistuse nime
all,millegatulikasutuseleüliolulineneologismkolmainuususelgitamiseks,
epiteet“üheloomuline”(ὁμοούσιος),jasellelkirikukogultunnustataksekasajandvaremkirjapandudkogumiku“Apostlikudkaanonid”täpsustjaau-
toriteeti.
340.aastapaiku toimunudGangrakohalikulkirikukogul(kuhukogunesid
Pontose(Väike-Aasia)provintsipiiskopid)kinnitatud21.kaanonannabsa-
mutiteada:“Meiesoovime,etKirikustoimukskõikpühakirjajaapostliku
pärimusekohaselt,”võrdsustadesseegaKirikupärimusepühakirjaga.
PühaBasilius–toetudesmitte-kirjalikulepärimusele,milleosastasaikin-
nitustkõigevanematekirikute(Väike-Aasiakohalikudkirikud)kogemusest,
naguoli soovitanud jubaLyonipiiskoppühaIreneus– lahendaskeerulise
probleemi,kuidasvõttakogudussevastuKirikustlahkulöönudrühmituste
liikmeid.Taonesimene,kesseletabsedareeglit,võttesaluseksApostliku
pärimuse,millekohaselt tulebmitte-ortodokssete isikute toimetatud ris-
timistalitusse austavalt suhtuda, kui nad on talitanud traditsioonilisi reeg-
leidsilmaspidades.SelliseristimisegaeikaasnenudküllJumalaarm,aga
Kristuse[ortho-doxa“õigeaustamise”]Kirikvõibjapeabkilisamaristimise
armuannikehtetuleristimisele,jagadeskohePühaVaimuandidesalvimis-
salasuse,mistavaliselttoimetataksekohepärastristimist.“Meieisadonal-
gusestpealeotsustanudüldsemittetunnistadahereetikuteristimist[…],aga
tunnistadaskisma tõttueraldunute läbiviidudristimist”.Sellegaviidatak-
seApostlikulepärimusele,midaKaisareapühaBasiliuseelistabKartaago
piiskopipühaKüprianuseseisukohtadeleaastast255.
PühaBasiliuse91.kaanonist(mispärinebteoloogilisestteosest“PühaVai-
mukohta”)leiameäärmiselttähendusrikkakommentaaripärimusetähtsuse
kohta:“Üksosadogmadestjakerügmadest,midameKirikusalleshoiame,
-
��
J u m a l a i l m u t u s j a K i r i k u k i r j u t a t u d j a k i r j u t a m a t a p ä r i m u s
onmeienijõudnudkirjalikupärimusevahendusel,jakõikülejäänudoleme
saanudmitte-kirjalikupärimusemüsteeriumiläbi,misonmeienijõudnud
apostliteajastalates.Meievagaduselusonnadmõlemadvõrdselttähtsadja
mittekeegi,kellelonKirikussepuutuvateasjadeosasnatukenegikogemusi,
eijulgesellelevastuvaielda.Kuimetõestikavatseksimehüljatamitte-kir-
jalikupärimuseettekäändel,etselpolemingitväärtust,seaksimeiseendale-
gimärkamatultohtuevangeeliumipõhitõed,jaenamgiveel, isegiterminil
“õpetuslikjutlustamine”puuduksigasugunesisu.”
Niisiis teeb ta vahet “kirjaliku pärimuse” (st pühakirja,Vana ja UueTes-
tamendi) ja“mitte-kirjalikupärimuse”vahel,mismõlemadulatuvad taga-
siapostliteaega.Mitte-kirjalik