REVIZAUNESTRATÉJIKUTIMOR-LESTE
PROGRESUNOSUSESUATUALKANSAOBJETIVUDEZENVOLVIMENTUSUSTENTÁVEL2
“Taumatanbaita-niafuturu”
CentreofStudiesforPeaceandDevelopment(CEPAD)Timor-LestenoJohnsHopkinsUniversity
JoãoBoavida,JessicaFanzo,GiannaBonis-Profumo,RebeccaMcLaren,noClaireDavis
2
REKOÑESIMENTU
CEPADnoJohnsHopkinsUniversityhakarakhato’oobrigadubaTimoroansirahotune’ebefaheonasiraniaideias,opiniaunnokoñesimentuhoespíritudiáloguidanaklokenoronamalu,nofóonasiraniatempuhodipartisipaihadiskusaunfokusgrupu,nointervistaihanivelmunisípiu;nokonsultasaun,intervistanokonferénsiavalidasaunihanivelnasionál.Atividadeenvolvimentukomunidadeihaprosesutomakla’odiaktebestanbahetanasistensiahosiCEPADniniaDLO(LigasaunOfisiálDistrital)na’in5hosimunisípiuhirakne’ebehilitihaonanudaralvubarevizaunestratejikune’e.
Peskiza ne’e lidera hosi Johns Hopkins University no hakerek na’in ba relatóriu ne’e mak Jessica Fanzo, JoãoBoavida,GiannaBonis-Profumo,RebeccaMcLaren,noClaireDavis,hoasistensiawa’in tebeshosi JoseMaubereHenriques,FlorencianadeJesusRego,noLambertoQuintas.
Konsultasaun ho komunidade, intervista iha nivel nasionál no prosesu hakerek relatóriu, ne’e hotu lidera hosiCEPAD ninia ekipa ba prosesu revizaun estratéjiku, ho apoiu hosi Divizaun programa CEPAD nian no mósDepartamentuAdministrasaunnoFinansa.
Ekipa revizaunestratéjikuhakarakhato’oobrigadubaGrupuKonselleruhosiGabinetePrimeiruMinistrune’ebehaliburhamutukho lideransahosiS.EDr. JoséRamos-HortanoS.E.BispoDomVirgilhodoCarmodaSilva,SDB,ne’ebefóorientasaunbaekipapeskiza.Grupukonsellerukompostuhosi:
• AlexTilman,KonselleruihaGabinetePrimeiruMinistru;• FeliciaCarvalho,MinisteriuFinansa;• CesarJosédaCruz,SekretariuJerálKONSSANTIL;• RosariaMartinsdaCruz,DiretoraHiamHealthnoKonselleirabaUSAID• EgoLemos,KonselleirubaMinisteriuEdukasaun;• HeatherGrieve,KonselleiraNutrisaunbaDFAT;• PaoloSpantigati,CountryDirector,AsianDevelopmentBank;• KnutOstby,UNResidentCoordinator;• AmandiodeSáBenevides,ReprezentantehosiParlamentuNasionál
Ekipa peskiza mós agradesidu no rekoñese apoiu, orientasaun no referensia mak simu hosi liñas ministeriaisrelevanteshosiGovernuRepúblicaDemocráticaTimor-Leste,liu-liuhosiMinistruAgrikulturanoPeska,S.EMinistruEstadu, Estanislau Aleixo da Silva noMinisteriu Saúde, ne’ebe fó sira nia tempu no halo esforsu hodi partisipaativamenteihakonsultasaunnointervistaihanivelnasionál.
RevizaunEstratéjikubaODS2hetanfundujenerozuhosiWorldFoodProgram.
Fotoihapajiñaoin:kazalidaihaOécusse.Foto:WFPCamilaUrbina-Escobar
3
SUMÁRIUEZEKUTIVU 6
SUMÁRIU 6
REKOMENDASAUN 12
ODS2.1:HAKOTUHAMLAHA 13
ODS2.2:HAKOTUMALNUTRISAUNOINOIN 13
ODS2.3:HASA’EPRODUTIVIDADEAGRÍKULA 14
ODS2.4:SISTEMAAI-HANSUSTENTÁVELNOREZILIENTEBAMUDANSAKLIMÁTIKA 14
ODS2.5:KONSERVASAUNNOUZABIODIVERSIDADEHOSUSTENTABILIDADE 15
POLÍTIKAEKONOMIA 15
INTRODUSAUN 16
OBJETIVUNOMETODOLOJIAREVIZAUNESTRATÉJIKU 19
OBJETIVU 20
METODOLOJIA 20
SITUASAUNSEGURANSAAI-HANNONUTRISAUNIHATIMOR-LESTE 22
ODS2.1 22
ODS2.2 23
ODS2.4 26
ODS2.5 26
ANÁLIZEBAPROGRAMASEGURANSAAI-HAN,NUTRISAUNNOPOLÍTIKA 27
INTRODUSAUN 27
POLÍTIKABASETÓRAGRIKULTURANONUTRISAUN 27
PROGRAMANUTRISAUN 28
PROGRAMAAGRIKULTURA 29
PROGRAMAADISIONÁL 29
4
KONKLUZAUN 30
LAKUNABATIMOR-LESTEHODIALKANSASEGURANSAAI-HANNONUTRISAUN 31
INTRODUSAUN 31
HAFORSAAMBIENTEINSTITUISIONAL 31
KOMPETÉNSIASISTEMÁTIKU,ORGANIZASIONÁL,NOINDIVIDUÁL 33
KOORDENASAUN 34
AKUNTABILIDADENOPODÉR 35
FUNDUSNOORSAMENTU 35
UTLIZASAUNDADUSHOEFETIVIDADENOTUIRTEMPU 37
TIMOR-LESTENINIADEZEMPEÑUIHAOBJETIVUDEZENVOLVIMENTUMÍLENIU 37
KONKLUZAUN 38
EMAXAVENASIONÁLSIRANIAHANOIONKONABAALKANSAODS2NIASUSESU 38
INTRODUSAUN 38
EMAXAVENASIONÁLNIAPERSPETIVAKONABAALKANSAODS2 39
KOMUNIDADENOEMAXAVENIAPERSPETIVAKONABAALKANSAODS2 41
INTRODUSAUN 41
KOMUNIDADENIAPERSPETIVAKONABAALKANSAODS2 41
KESTAUNNOPREOKUPASAUNPRINSIPÁLIHASEGURANSAAI-HAN 41
KESTAUNNOPREOKUPASAUNPRINSIPÁLIHANUTRISAUN 42
KESTAUNNOPREOKUPASAUNPRINSIPÁLIHAAGRIKULTURA 42
KOMUNIDADENIAHANOINKONABAHADI’ASITUASAUNMALNUTRISAUN,INSEGURANSAAI-HAN,NOPRODUTIVIDADEAGRÍKULA 43
DALANBAOINNOREKOMENDASAUN 45
ODS2.1--HAKOTUHAMLAHA:REKOMENDASAUN#1 47
5
ODS2.1--HAKOTUHAMLAHA:REKOMENDASAUN#2 50
ODS2.2--HAKOTUMALNUTRISAUNOINOIN:REKOMENDASAUN#3 53
ODS2.2–HAKOTUMALNUTRISAUNOINOIN:REKOMENDASAUN#4 58
ODS2.2–HAKOTUMALNUTRISAUNOINOIN:REKOMENDASAUN#5 60
ODS2.3–PROMOVEPRODUTIVIDADEAGRÍKULA:REKOMENDASAUN#6 61
ODS2.3–HADI’APRODUTIVIDADEAGRÍKULA:REKOMENDASAUN#7 64
ODS2.3–HADI’APRODUTIVIDADEAGRÍKULA:REKOMENDASAUN#8 66
ODS2.4–SISTEMAAI-HANNE’EBESUSTENTAVELNOREZILIENTEBAMUDANSAKLIMÁTIKA:REKOMENDASAUN#9 68
ODS2.4–SISTEMAAI-HANNE’EBESUSTENTAVELNOREZILIENTEBAMUDANSAKLIMÁTIKA:REKOMENDASAUN#10 72
ODS2.5–KONSERVASAUNNOUTILIZABIODIVERSIDADEHOSUSTENTAVEL:REKOMENDASAUN#11 75
ODS2.5–KONSERVASAUNNOUTILIZABIODIVERSIDADEHOSUSTENTAVEL:REKOMENDASAUN#12 76
ODS2–EKONOMIAPOLÍTIKA:REKOMENDASAUN#13 77
ODS2–EKONOMIAPOLÍTIKA:REKOMENDASAUN#14 80
ODS2–EKONOMIAPOLÍTIKA:REKOMENDASAUN#15 84
KONKLUZAUN 87
REFRÉNSIA 88
APÉNDISE1:ALVUNOOBJETIVUODS2 97
APÉNDISE2:LISTAINTERVISTAPARSEIRUBAKONSULTASAUNNASIONÁL 98
APÉNDISE3:PENGUNTASDISKUSAUNFOKUSGRUPU 102
APÉNDISE4:LISTAPARTISIPANTEKONFERÉNSIAVALIDASAUNNASIONÁL 104
6
SUMÁRIUEZEKUTIVU
SUMÁRIU
Figura1a:InannoniniaoanihaOecusse.Foto:WFPCamilaUrbina-Escobar
Agora Timor-Leste nia tempu – tempu ona atu la’o ba oin hodi alkansa dezenvolvimentu sustentavel no damehafoinsaihosikonflitu idanaruk.Nasaunne’eultrapasaokupasaunhosi rai-liurhodi restaura independénsianoohinloronihademokrásiaestável.Maskenune’edezafiubaluseiihanafatin,Konformirezultaduseguransaai-hannonutrisaun. Ihanesesidade importante atu konsolida kompromisiune’ebeTimor-Lestehaloonahodi hametinninia futuru, no kria vizaun foun ida hodi transforma paizajen rurál nasaun ne’e nian ho asaun konkreta maknasaunbelefotihodihaloprogresuhoObjetivuDezenvolvimentuSustentávelhotu-hotu(ODS).
Bainhirarezervamina-rainoinvestimentudoadorhosirai-liurihadezenvolvimentunasaunne’ela’oonaihatempubalun nia laran, agora presiza fokus ida diak liután. Timor-Leste hatudu ona ninia kompromisiu klaru atu lorinasaunnosaina’inbadezenvolvimentu,maibe ihabuatbarakmakseipresizaatuhalohodi investe ihanasaunne’eniniakapitalnaturál,umanu,nososiál.Konfigurasaunjeográfikamosfasilita.Timor-Lestela’osnasaunizoladuka taka an – ho ninia tasi ibun ne’ebe luan no naruk, riku ho biodiversidade no viziñus hosi ASEAN – ihaoportunidadebootida.
Timor-LestehasorudezafiubootihaAi-hannoNutrisaun;maskenune’epovunasaunidane’eihaonaistórianarukkonabaultrapasadezafiunolutabasiranianasaun.Nasaunne’eihaniniaoportunidadeatufokusihaseguransaai-han,agrikultura,nonutrisaunhodihasa’erezultadunutrisaunnohariikoñesimentuoin-oinne’ebehobazebaekonomia.KarikTimor-Lestedesideatudezenvolve-anliuhosikresimentuagríkulanotransformasaunrurál,makinvestimentu iha agrikultura presiza substantivu no oinoin no karik labele depende deit ba soberania fós. Karik
7
Timor-Leste hakarak dezenvolve-an liu hosi setór turizmu, prestasaun servisus no industria mekanizada, makpresiza investe liután iha rekursu umanu no instituisaun presiza tebes hodi harii ekonomia ho baze ihakoñesimentu. Idane’esignifikakatakhatunnumeruraesbadak/stunting, investimentubafoinsa’e, liu-liuklosanfetosira,norezolvepopulasaunvulneravelihaarearurálne’ebesiraniamorisseidependebaagrikultura.
Ho lideransa Eis-PrezidenteDr. José Ramos-Horta noAmoBispoDomVirgilio do Carmo da Silva, SDB, revizaunestratéjikuidane’e,hala’ohodiidentifikanesesidadenooinsáatualkansaObjetivuDezenvolvimentuSustentavel2(ODS2)ihaTimor-Leste.ODS2makatu“Hakotuhamlaha,alkansaseguransaai-han,hadi’anutrisaunnopromoveagrikultura sustentavel.” Revizaun estratéjiku serve nudar ezersizu peskiza ho objetivu atu fó sai imajenkompriensivuidakonabahamlahanodezafiunutrisaunihaTimor-Leste,nomosnudarmekanizmuidahodiapoiaGovernuatudefiniprioridadeno identifika lakuna ihaasaunnopolítikane’ebeagoradadaun implementa,hodinune’ebelealkansaODS2.Nune’emós,heinkatakrevizaunestratéjikuidane’ebelepermiteparterelevantesirahotuatufokusno integrasiraniaprogramahodihakotuhamlaha,alkansaseguransaai-hannohadi’anutrisaun,hodibeleapoiafaliimplementasaunbaasaunhosiGovernu.
Atuhala’orevizaunestratéjikuidane’enodefinininiarekomendasaun,haliburonafontedadusoin-oin.Primeiru,hala’orevizaunliterariahodiharefila-faliinformasaunnodadusohin-loronniankonabaTimor-Lesteniasituasaunnutrisaun, agrikultura, no sistema ai-han.Nune’emós halo revizaunno analíze ba polítika no programanasaunne’enian.Segundu,konsultasaunnasionálne’ebekompostuhosireuniauninisiálnointervistaformálhoparseirunasaun nian, no inklui membru governu Timor-Leste, organizasaun internasionál, organizasaun naungovernmental,noorganizasaunsosiedadesivil.Ikusliu,konsultasaunkomunidadene’emóshala’ohopopulasaunsira iha rai laran. Ikus liu mak halo sumáriu no analíze ba dadus ne’ebe rekoilla no hafoin uza hodi halorekomendasaunoinsáTimor-LestebelehetanprogresuhodialkansaobjetivuODS2.
ODS2.1hakotuhamlahanoaseguraemahotu-hotuhetanasesubaai-han.Entretinan2013no2015,pursentu26.9 Timor oan sira iha esperiénsia hamlaha, no ho ema barak liutánmak sofremalnutrisaun króniku durantetempuhamlaha(FAOSTAT2015,Belo,Snowball,andGrieve2015).
Figura1:FornesimentuAi-hannoMalnutrisaunihaTimor-Leste
Source:GlobalNutritionReport2015
8
Ihaemabarakliutánmakkonsumiai-hanne’ebelanutritivu,liu-liubabebenolabariksirahopursentuhamutuk82maklakonsumiai-hanmínimaaseitávelnopursentuhamutuk72maklakonsumiai-hanhovariedadeoin-oinmaskeminimutuirrekomendasaunnebe’eiha(Belo,Snowball,andGrieve2015).
Figura2:DiversidadeDietaEntreBebenoLabariksirahosiIdadeFulan6to’oFulan23ihatinan2013
Source:Provoetal.2016
Emaadultubarakmósladunkonsumiai-hanhodiversidadeihasiraniahahanlor-loron,nobarakliukonsumideitmaketu,hopursentuhamutuk30ba54deitmakkonsumiproteinahosi animal loron-loron (Belo, Snowball,noGrieve2015).
• AtuhetanprogresuihaODS2.1,Timor-Lestepresizahadi’aniniaprogramaprotesaunsosiáltanbaidane’emakopsaunpolílitikaxaveidahodihatanbapobrezanovulnerabilidade.Kritériainklusaunbaprogramaida ne’e presiza defini ho diak hodi asegura katak asistensia ne’e fó duni benefisiu ba ema ne’ebevulneravel tebes.BolsadaMãenoprogramaasistensiahiraseluk tenkehaluantanatubelekobreumakainbaraktan,hodifóapoiuosanbasirafulan-fulan.Idane’eatuhatanbapreokupasaunkomunidade,katakprogramahirakne’eseidaukatinjeemabarakne’ebepresizaduni.Programatransferénsiaai-hanpresiza hadi’amaibe tenke sensitivu ba nutrisaun, liu hosi prepara ai-han riku ho proteina hanesan ai-fuan,kotonofore,hodifortifikaai-hanhanesanfósnominatein.Programaidane’emóspresizahetanavaliasauntinan-tinanatubelehalomudansane’ebemakpresizahodihasa’eefektividadenoefisiensia.
• HalomudansapozitivubaprogramaMerendaEskolar fasil hela, bainhiraprontuatuutiliza ai-han lokalhosito’osne’ebebesikbaeskola,nopromovediversifikasaunai-hanhofokusihanutrisaunnohiliai-hanrikuhoproteinahanesanlegumes(fore)nomanu-tolun.Idane’eimportanteliuhodiforneseproteinanomikronutriente ne’ebemak labarik sira presiza. Governu presiza dezenvolve objetivu hodi luta hasoru
9
hamlahanohadi’anutrisaunatunune’eimplementasaunbaprogramanoniniasusesubelediakliutánhomonitorizasaun regular no avaliasaun tinan-tinan. Komunidade sente duni katak eskola, fatin idaimportante tebes atu promove seguransa ai-han no nutrisaun no sira husu atu hadi’a programa hanmeudiahofokusbaai-hanlokalne’ebenutritivuatunune’ebeleapoialabariksiranomósagrikultórlokalsira.
ODS2.2Halakonmalnutrisaunoinoin.Labariknofetosiraihariskuboothasorumalnutrisauntanbakoñesimentumenus ba nutrisaun, no halo uma-kain sira la utiliza sira nia fonte ai-han ne’ebe iha, liu-liu konaba ai-han hosibalada ne’ebe sira hakiak, no tuir norma tradisaun sira halo alokasaun ai-hanprioridade liu bamane. Iha tinan2013,pursentuhamutuk38hosilabariksirahoidadetinanlimamaikraik,maklahetantodanmenusnormal,nopursentu hamutuk 11 mak krékas, no mós pursentu hamutuk 50 mak raes badak/isin badak hela. Iha tinanhanesan,pursentuhamutuk24.8hosiinanhoidadereprodutivuentretinan15to’otinan49lahetantodanmenusnormal, nopursentuhamutuk40makhetanmorasanemia. Labarikno fetobarakmak la ihamineral, Zinkunodefisiensia ba vitamina Amak naton ba sira nia hahan lor-loron. Ema todan liu normal no obesidu seimenus,maibeihaaumentuhopursentuhamutuk1.5balabarik,nopursentuhamutuk1.7to’opursentuhamutuk18bafeto,nohosipursentuhirakne’e,pursentuhamutuk3makfetohoisinbokurtebes(NSD2015).
Figura3:KomparasaunMalnutrisaunentreTimor-LestenoPaísSiraSeluk
Source:Createdbyauthors,basedonUNICEF2016
• AtuhetanprogresudiakbaODS2.2,Timor-Lestepresiza fokusbahasa’eprodusaunnoasesubaai-hannutritivu,diversidadeai-hanlokal,nopromovekampañaedukasaunsívikabanutrisaun.Dalanimportanteidaatuhasa’eprodusaunai-han,noasesuhodihadi’abiodiversidademakpresiza tau fokus ihaai-horisne’ebe nutritivu, inklui legumes (fore), ai-fuan, sabraka, fehuk midar, no modo tahan. Komunidaderekuñese importánsia nohusu atu fahenopromove informasaun konabanutrisaunba emahotu-hotu,inkluibaumakainsiraihafatinrurál,nobamanesiranomembrufamiliasirahotu.Edukasaunidane’efokabaprepara informasaunkonaba importánsianutrisaunba inan isin ruasira,nobabebeno labariksiranomósoinsagrupuhirakne’ebelealkansasiranianesesidadenutritivu;nune’emósimportánsiaatufó prioridade liu ba fonte nutrisaun saida ba familia sira, no oinsá atu hamenus gastu ba seremoniatradisionál. Governupresiza fokabahasa’easesubakuidadusaúdeprimarianopreparaatendementu
10
preventivuhofokusatuevitamorasnodefisiénsiamikronutrientebafetohoidadereprodutivanolabariksira.Governupresizamósfokusbahadi’asistemabeemos,saneamentu,noijiene,liu-liuuzakomunidadehodilideraprogramasaneamentototalatupermitemembrukomunidadebeledeterminanoimplementasolusaun diak ba saneamentu. Estadu presiza mós halo edukasaun sívika ba feto liu hosi programaprotesaunsosiál.
• Timor-Lestepresizahasa’eninianprograma ‘JestaunMalnutrisaunAguda ihaKomunidade (JMAK)’hodihamenus númeru raes badak/stunting. Ba ne’e presiza foka uluk iha kapasitasaun pesoál saúde sira,ekipamentunoinfraestruturahodibeleidentifikanohalotratamentubakazumalnutrisaungrave,hafoinhaforsa ida ne’e hodi responde ba nesesidade durante tempu hamlaha no emerjénsia. Presiza hala’oservisu barak liu iha nivel komunidadehodi ajuda ema identifikamalnutrisaun grave, tanba barakmakdehankomunidadesirabaklinikakasentrusaúdehodihalotratamentudeitbainhiratardeliuona,nudaropsaunikusliu.
• Maskeidane’eseidaukurjente,importantemósatuharebahaloprevensaunbaisinbokurliunormal,liuhosiedukasaunnutrisaunhofokusihaai-hanne’ebesaudável,noai-hanne’ebelabelehanbarakliukalabele han duni. Alvu ba ida ne’e mak feto no labarik sira. Ema iha komunidade mós hakarak hetaninformasaun konabaoinsá prepara ai-hannutritivu liu hosi programahalo demonstrasaun te’in ai-hannutritivu.
ODS2.3Aumentaprodutividadeagríkulanorendimentubadalaruabaemahotu-hotuhofokusbapopulasaunrurálno feto.Sistemaagrikultura Timor-Leste laproduzai-hannatonhodi sustentapopulasaunnohodihasorudezafiubalunne’ebeiha,inkluilaihamotivasaunbaagrikultorsiraatuproduztanbarendimentukiik,tanbaudanbeenlatuirtempukudarai,noasuntuna’inbaraihamosuproblemabarak,noraimós ladunbokur,nomóshométodukudaraine’ebelasustentável(Molyneuxetal.2012).
• Atu hetan progresu ba SDG2.3, Timor-Leste presiza promove agrofloresta no hamenus kiak liu hosihaforsaekonomia,kriasaunkampuempregu,noai-horisne’ebeihavalorkomersial.Aihovalorkomersialaas hanesan ai-kameli, mahoni, ai-teka no mós produtu la’os ai hanesan kafe, nú, kakau no temperune’ebebelemoshalopartebasistemaagroflorestal.Agroflorestamós fornesemekanizmuaturestaurarekursu natural no servisu ekosistema no mós hakbi’it reziliensia hasoru mudansa klimátika. Estadupresiza fornesetreinamentuagroflorestalho fokusbadezenvolvimentunomanutensaun liuhosihakbítfilafaliprogramaMinisteriuAgrikultura,Floresta&PeskanoprogramaGIZne’ebeezisteona.Estadumóspresiza explora parseria entre setór públiku no setór privadu iha área ida ne’e. Membru komunidadebarakinteresaduteb-tebesihaagroflorestanudarfonteaumentarendimentu.
• Produsaunkafénotemperusaiopsaunidadiaknoviávelbainhirahasa’ekualidadeai-horishirakne’e,noestablese loloos fatin no valór komersial. Iha ezijénsia boot ba kafé no temperu ho kualidade aas noorganiku.Ihakarakteristikuespesífikubalunligaai-horishanesankafenotemperuhofatinne’ebeproduzai-horis hirak ne’e, no iha nasaun balun mak sai kunesidu ona no halo sira nia kafe sai kunesidu ihamundu.Timor-Lestekudakaféne’ebeúnikuhokualidade,HybridaTimor(GovernuTimor-Leste2010).BaTimor-Lestekafé saionaprodutueksportasaun idamakkunesidumak lamaihosiprodutumina-rai,nohalopartebapursentu idahosiTimor-LesteniniaGDP (NSDandUNFPA2011).Estadupresiza fokusbahadi’akafeniniaprodutividade,kualidade,konsisténsianokomersializasaun.Komunidadehusuatuhalomapeamenturejionálidahodiidentifikaprodusaunai-horishovalórekonómikubaáreaida-ida.
• Estadu presiza mós investe iha feto agrikultór. Feto ativu tebes iha área agrikultura maibe sira la iharekursunatonhodimaksimizaprodutividadeagríkulanudarrezultaduhosisiraniaservisu.Fetoagrikultórpresizaihaasesubarakliubarai,teknolojia,nokapasitasaunnomóstreinamentuihajestaunemprezarial.Fetodalabarakhasorudezafiubootatusaina’inbaraikapropriedaderuma,nosusaratuhetanakorduho familia konaba ida ne’e (CEPAD 2014). Presiza asegura katak servisu estensionista kobre mós fetoagrikultór sira no presiza fornese mos ba feto sira ho teknolojia ne’ebe bele hamenus sira nia nahaservisu,hanesanhadakhotankikamasabaraibeehemu,nomóslonakabitihodihabaifini.IhaTimor-
11
Lesteseiihaprátikatradisionálmakpatrilinealtebes;tanbane’e,presizahala’okapasitasaunidainkluzivubafetosirahofokusbafetoniniaedukasaunhodirespondebaviolensianebefetosirahasoru.
ODS2.4Hamosusistemaagrikulturasustentavelne’ebeuzaprátikaagrikulturarezilientehodihasa’eprodusaunai-hanhoadaptasaunbamudansaklimátika.Timor-Leste ihaonaesperiénsiakonabaefeitumudansaklimátikainkluitemperaturaaasnobailoronaruk,noidane’eseiakontesebebeiknosaidezafiubootbaseguransaai-hannonutrisaun.SikluElNiñomóskontribuibadezafiuhirakne’enoihaonaefeitunegativuhodihamosuhamlahanomalnutrisaun(CFE-DM2016).Agrikultórpresizaadaptatuirmudansahirakne’e.
• Atu hetan progresu ba SDG2.4, Timor-Leste presiza inklui mudansa klimátika, iha polítika nasionálnutrisaun no agrikultura. Bainhira Estadu iha ona polítika mudansa klimátika no inklui ona polítikamudansa klimátika iha polítika nasionál hira seluk, ida ne’e importante teb-tebes nudar komponentefundamentálbapolitikahotu-hotuestadunian.Estadumóspresizahasa’efamilianiaseguransaai-hannorezilensiabanutrisaunhasorumudansaklimátika,liuhosipromovebiodiversidadeihato’osuma-hunnohaki’akanimal.Komunidadesirahakarakaumentato’osuma-hunnohusuasistensiateknikahodihakiakanimal. Sira fiar katak ida ne’e dalan diak ida atu fo protesaun ba seguransa ai-han durante tempuhamlahano susar.Nasaunne’e iha liña kosteiramarítima/tasi ibun,makoferese vantajenbo’ot idabaatividadepeskanobelekontribuibaseguransaai-hannonutrisaun,maibe idane’epresiza implementaho fokus iha sustentabilidade hodi haktuir FAO nia Kódigu Konduta konaba responsabilidade peskadorniannoemahotu-hotu.Timor-Lestepresizamóspreparatreinamentuihaprátikasustentavelhanesanlafilaraibainhirahaloto’os,kudaai-horisoinoin,nune’emóshotulunbaekipamentunoteknolojianaton,nomósatualizaagrikultórsirakoñesimentukonabamudansaklimátika.Estadubelekontinuaimplementaprogramane’ebeezisteona,nune’emósbeledezenvolvenoimplementaprogramafounruma.Membrukomunidade interesaduteb-tebes ihatreinamentumétoduagríkulasustentavelnodemonstrasaunplot.Estadupresizamóshadi’asistemahabaiai-hannoarmazenamentu, liu-liuba foosnobatar;hodi reduzkontaminasaunaflatoxinanoasegurakatakfornesimentuai-hanlokalestavel.
• Liu hosi hadi’a sistema alerta seduno hakbít agrikultór ninia asesu ba bee irigasaun, agrikultór sira seihetanbenefisiubootnoseisairezilienteliuhasorubailoronnaruk,inundasaun,notempestadene’ebeseihamosuhosimudansa klimátika. Sistemaalerta sedunobee importantehodi hasa’eprodutividade, nosistemaalerta sedumósbeleprevene lakonai-han tanba finiatnoai-hanne’ebeestragu ihaarmazen.Sistemaalertaseduidane’epresizahato’obakomunidaderural,noasesubairigasaunpresizafokaliubaáreane’ebepresiza tebesbee tanbaudanbeenmenuz.Komunidadehatetekatakpresizaduni sistemaalertasedumaibesiramóshatetekatakpresizamósinformasaunbaoinsáatuhatánbasituasaunne’e.
ODS2.5, Fó protesaunba diversidade fini diak no fuik, ai-horis, no balada fuik no animal domestika. Bainhiraseidauk iha banku nasionál rai fini nian ida,MinisteriuAgrikultura presiza halo planu ida hodi establese ida ihaniniaEzbosuPolítikaFiniNasionál. Ihatinan2016,Timor-Lesteutilizaonafini lokaldeitno lasosafinirumahosirai-liur(WilliamsandBrowne2017).
• Atu hetan progresu ba ODS2.5, Timor-Leste presiza harii banku fini nasionál no rejionál no hahu haloexposizaun hodi promove komunidade nia fini no hahú fahe fini akompaina ho informasaun notreinamentu.Presizafokabaai-horisnovaridadeorijinál/raina’inmakbelerezistebamanasnorezilientedurante tempu bailoro naruk, hodi nune’e bele hakbít sistema reziliensia ai-han hasoru mudansaklimátika. Membru komunidade sira halo diskusaun kona ba importánsia fini lokal ne’ebe rezilientehasoru mudansa klimátika, maibe mós kestiona konaba nesesidade ba informasaun atu oinsá belepromovefinilokal.
12
• Timor-Leste presiza hasa’e biodiversidade liu hosi sistemamistura agrikultura ho agrofloresta. Bainhirafokus halai liu ba iha produsaun foos ho objetivu atu alkansa auto-sufisiénsia, Timor-Leste atinje deitpursentu24auto-sufisiensiaihatinan2016.Maskiemaxavebalunseiapoianafatinobjetivuidane’eihakonsultasaunnivelnasionál,barakliumaklaapoia,nosirane’edehankatakpresizaliumaktauatensaunba importansia biodiversidade nutrisaun sensitivu no foka ba legumes (fore), modo tahan, no ai-fuan.Biodiversidade importanteba rezilisiensiahasorumudansaklimátika, tanbaai-horisnovariedadebalunrezistemaka’asbaraimanasnoraimaran,noihaprotesaundiakliuhasorupestenomoras,nune’emósihadiversidadebadietanonutrisaun.Sistemaagrikulturamistanoagroflorestaaumentabiodiversidadenomósoferesebenefisiubaluseluk.
• Atu alkansa buat hirak ne’e hotu, Timor-Leste presiza foka ba ekonomia polítika liu hosi hadi’akoordenasaun no akuntabilidade, harii kapasidade rekursu umanu, no hasa’e investimentu nasionál baminímupursentu5GDPnian.Timor-Lestepresizamóshadi’akoordenasaunliuhosihaforsaKONSSANTIL.Iha konsultasaun nivel nasionál, parseiru barak mak ko’alia konaba limitasaun no importánsia hosiKONSSANTIL ne’e rasik. Kapasitasaun ba rekursu umanu presiza haforsa tán liu hosi programatreinamentunoedukasaun.Timor-Lestepresizamósfokabakapitálumanunomósbarekursusosiálnonatural.Presizahalokomitmentubootbatempunaruk,maibéhaloavaliasaunbebeikbaprioridadesnoprontuatumudapolítikanoprogramakonformisituatsauneziji.
REKOMENDASAUN
Figura2a:FetohetanihacentrosaúdeihainOecusse.Foto:WFPCamilaUrbina-Escobar
13
PakoterekomendasaunODS2ne’ehato’obaGovernuTimor-Lestehanesanna’inbapolítikanoprograma.Bainhirakonkordahorekomendasaunhirakne’e,GovernubeleformulaplanuasaunidabaEstaduhodila’otuir.Ihaplanune’ebeledesideparseirune’ebemak xavebadezenvolvimentunopeskizana’inne’ebe importante,no tipunomontantefinansiamentune’ebeseipresiza,nomósmekanizmumonitorizasaunnoavaliasaunhoindikadorbalu.
GarantiaPolítikunoProgramátikubaAlvuLimaihaODS2
ODS2.1:HAKOTUHAMLAHA
MinisteriuSolidaridade&Sosiál,Edukasaun,noMinisteriuAgrikultura&Peskapresiza:
1. Asegura katak programa nasionál ba protesaun sosiál inklui Bolsa da Mãe, Rede Seguransa Sosiál noAsistensiaadhoc,noasistensiabadezastresnaturais,belehatándunibanesesidadevulneravelnomóssensitivubanutrisaun,liuhosi:
1. Hadi’a tranferénsia ai-han, mak hanesan haforsa fós, fore ka fonte proteina seluk hanesan
tempehnotofu,novitaminaA/Dfortifikahominate’inhodi inklui ihaProgramaSeguransaAi-han;
2. Hadi’a envolvimentu no inkluzaun membru komunidade ne’ebé vulneravel iha programaprotesaun sosiál hodi bele inklui feto, katuas no ferik, oan kiak, ema ho difisiensia nokomunidademarjinalizadumakkiaktebes;no
3. Haloavaliasaunbaimpaktuprogramaprotesaunsosiálbaseguransaai-han,inkluimóshamenushamlahanokiak.
2. Hadi’aoperasaunnonutrisaunProgramaMerendaEskolarne’ebela’oiharailaran;1. Hasa’e monitorizasaun no avaliasaun programa nia konaba hamlaha no konaba objetivu
edukasaun;2. Sosaprodutu/ai-hanlokaldiretamentehosiagrikultórliuhosikomisaundezignadune’ebelidera
sosaai-hanlokal;no3. Halo diversifikasaun ai-han iha eskola hodi inkui proteina no mikronutriente ne’ebe riku ho
fontes ai-han inklui legumes (fore) no manu-tolun. Manu-tolun tenke mai hosi fontes lokalbanhira produsaun no kuantidade permite, no hasa’e importasaun konaba hirak ne’e bainhirapresiza.
Implementasaunasaunne’emósbelekontribuibaatinjeODS2.2no2.3–TEMPUMÉDIU
ODS2.2:HAKOTUMALNUTRISAUNOINOIN
MinisteriuSaúde,MinisteriuAgrikultura&Peska,MinisteriuSolidaridadeSosiálnoMinisteriuEdukasaunpresiza:
3. Rezolve isinkrékas/wastingnoraesbadak/stunting(malnutrisaunkróniku) liuhosidalamoin lima: haloaproximasaunliuhosiai-han,saúdeprimaria,beemos,saneamentunoIjiene(WASH),idaselukhakbi’itfetoniakoñesimentukonabamalnutrisaun,noikusmakmudansabahahaloknoaspetutradisaunbalu.
1. Hasa’e fornesimentu, asesu, utilizasaun no promosaun fini nutrisionál, adapta ba situasaun nokondisaun lokal,hofinireziliente,nohoai-horis/ai-han/animaltuirsikluklima,atunune’ebelekontribuibadiversifikadieta(ai-fuan,modotahan,koto/tunis, fore,orphancrops/gandum/biji-bijian,ai-hanhusitasi/ikan,noanimalki’iksira)hokonsiderasaunbainteresegrupuki’ik,fetono
14
agrikultórmarjinalizadu,nomósbahadi’ajestaunbarekursunatural.Idane’ebelehaloliuhosipromoveprátikanosistemaagrikulturamakihananisona,noprotejetradisaunnoai-horisrai-na’in,promovekonservasaunbiodiversidadehosustentabilidade,nomóspromoveprátikadiakatufóhanbebenolabariksira;
2. Aumenta asesu ba kuidadu saúdeprimáriu ba feto no labarik konaba servisu preventiva inkluimedikásaunnosuplementasaunvitamina;
3. Hadi’abee,saneamentu,noijiene(BESI)nolabelesoefoerkiikkabootarbiruliuhosiprogramaKomunidadeLideraSaneamentuTotal(CLTS);
4. Promovefetoniasaúdenonutrisaun,nohakbi’itasesubaedukasaunformalbafetoklosansira,liuhosi fornesementuprogramaprotesaunsosiálhodi involveredeseguransaai-hanbafamilianebe’einvolvefetoklosansiraatukontinuaeskola;no
5. Identifikapontureferensiahoinfluensia(izempluliuhosikapasitasaunbafeto)hodidezenvolveestratéjiaintervensaunidaefektivubapromoveutilizasaunai-han,norespondeespesífikamenteba fatór individual, hahalok, setór sosiedade, norma no valores sosiál mak bandu ka reforsakonsumuai-hansaudável.
4. Hamenusisin-krékas/wastingliuhosihaforsa‘JestaunMalnutrisaunAgudaihaKomunidade(JMAK)‘;5. Respondebaisinbokurliu-liufetonolabariksira-nianliuhosikampañaihamídiahodipromovekonsumu
ai-han saudávelho fokus iha sentruurbanunoenkoraja fa’anna’inbaai-han sirahodipromoveai-hansaudável.
Implementasaunasaunne’emósbelekontribuibaatinjeODS2.1,2.3,noODS2.4–IHATEMPUBADAK,MÉDIUNOTEMPUNARUK
ODS2.3:HASA’EPRODUTIVIDADEAGRÍKULA
MinisteriuAgrikultura&Peska,noMinisteriuObrasPúbliku,TransportenoKomunikasaunpresiza:
6. Promoveagroflorestanudarfontebaai-horiskomersialbaexportasaunnorestaurarekursunaturalmakrezilientebamudansaklimátika.
7. Hadia’eprodusauntemperu/spicesnokafé,noestablesefatindiakbaprosesamentuhokualidade.8. Investebafetoagrikultórsirainkluiasesubadireitubarai,nobateknólojiahodipoupatempunooinsá
rai osan, ho treinamentu jestaun emprezarial ruma, nune’e mós ho koñesimentu ruma konabareprezentasaun legal ba sira nia direitu no protesaun hasoru violensia doméstika hodi haforsa feto nohadi’aprodutividadeagríkula.
Implementasaunasaunne’emósbelekontribuibaatinjeODS2.1,2.2no2.4–TEMPUMÉDIUNOTEMPUNARUK
ODS2.4:SISTEMAAI-HANSUSTENTÁVELNOREZILIENTEBAMUDANSAKLIMÁTIKA
Ministeriu Agrikultura & Peska, Ministeriu Komérsiu, Industria, & Ambiente; no Ministeriu Obras Públiku,Transporte&Komunikasaunpresiza:
9. Fóprioridadebaagrikulturahoatensaunbamudansaklimátika,ambienteidasustentavelnonutritivu,nomósdietaoinoinihasistemaai-hanhotu-hotu,liuhosi:
15
1. Inkluiambientenonutrisaunnudarobjetivuprinsipál ihapolítikanasionálbaagrikulturanoai-han;
2. Promovehakiakbaladaki’iknoto’osuma-hunbaumakainvulneravelsiranobagrupukiikfetosirahotunosuportabiodiversidadeai-han,maknutritivuhovaridadelokal,hanesanmekanizmureziliensiahodihalopreparasaunnorespondebasituasaundifisil.
3. ReforsaKódiguKondutabapeskadorsira,liu-liubakomunidaderural;4. Fornese teknolojia, asegura prátika sustentavel ho fokus iha mudansa klimatika liu husi
treinamentu(labeleferarai)atuhasa’eliutánreziliensiaagrikultórsira-nian;no5. Hadiasistemahabaiaihannoarmazenamentuatuhamenusnivelaflatoxina(venenu).
10. Fóprotesaunhasoruvariasaunsikluklimátika,dezastrenaturalnoefeituhosiEl-Nino,liuhosi:1. Hadi’a sistema responde sedu no vijilánsia mak liga ba mudansa tempu, dezastre natural, no
konflitukaviolensia;no2. Apoiubagrupuagrikultór kiikhodihasa’easesubabeeno insfraestruturabee, liu-liu ihaárea
rurálhokomunidadene’ebevulneraveltebes.
Implementasaunasaunne’emósbelekontribuibaatinjeODS2.1,2.2,2.3–TEMPUBADAK,MÉDIUNOBATEMPUNARUK
ODS2.5:KONSERVASAUNNOUZABIODIVERSIDADEHOSUSTENTABILIDADE
MinisteriuAgrikultura&Peskapresiza:
11. EstableseBankuFiniNasionálnopromovekonservasaunbafini12. Hatoman agrikultor sira uza agro-biodiversidade ho sustentábilidade liu hosi variedade ai-han lokal no
nutrisaunhanesanmarunginsst.Liuhosidemonstrasaunbakonservasaunihato’oslaran.
Implementasaunasaunne’emósbelekontribuibaatinjeODS2.2,2.3no2.4–TEMPUMÉDIUNOBATEMPUNARUK
POLÍTIKAEKONOMIA
Governu Timor-Leste (Liu-liu Gabinete Primeiru Ministru, Ministeriu Edukasaun, Ministeriu Planeamentu &Finansas,MinisteriuSaúde,MinisteriuAgrikultura&Peska),noparseirudezenvolvimentu,doadorsira,akademia,instituisaunpeskizanosétorprivadupresiza:
13. Hadi’akoordenasaunentreautórxavebaseguransaai-hannonutrisaunihaTimor-Lestelarantomakliuhosihaforsamekanizmukordenasaun, finansiamentunoakuntabilidadebaKonselluNasionalSoberanianoSeguransaAi-hanihaTimor-Leste(KONSSANTIL)
14. Hasa’ekapasidaderekursuumanuihaáreaseguransaai-hannonutrisaunihaTimor-Lesteinkluiprogramatreinamentu informal no emprezarial ba programa edukasaun formal iha eskola sekundaria nouniversidade.
15. Hasa’e investimentunasionálbanutrisaunnoprogramasaunagrikulturabamínimu5%hosiGDP,hadi’aprojetu seguransa ai-han no nutrisaun ho finansiamentu hosi doador sira, no konsidera kresimentuekonómikualternativuhobazeihaagrikultura,ihaTimor-Lestebaperiodupósmina-rai.
16
INTRODUSAUN
Figura3a:UmatraditionalihaBaucau.Foto:WFPMarianneKearney
IharazaunbaraktanbasáTimor-Lestesofretebesinseguransaai-hannomalnutrisaun.Timor-Lestenasaunidahodemokrasianurakliuihamundu,sofreonakonflitu,violensia,invazaunnokolonializmu,maibenafatinnasaunidarikuhokulturanodignidaderasik.MalaePortuguessira to’o ihaTimor iha inisiuseklu16noheladurantetinanhamutuk400,molokhusik hela sira nia koloniane’e iha tinan1975.Hafoinhalo tihadeklarasaun indepedénsiaunilateral hosi rezisténsia nasionalista FRETILIN iha tinan Novembru 1975, Indonesia halo invazaun no deklaraTimor-Lestenudarniniaprovínsiabadala27ihatinan1976.Rezistensiabaokupasaunnokonflitudadanarukto’otinanhamutuk24,molokIndonesiaabandonaniniaplanuaneksasaunihatinan1999.ReferenduhosupervizaunNU nian hala’o iha Agostu 1999, tuir kedas ho tranzisaun ba administrasaun hosi NU, ne’ebe rezulta ihaindependensia ho rekoñesimentu internasional iha fulan Maiu 2002, hafoin terus masakre, intimidasaun, nodestruisaunbainfraestruturaumanunomaterial.HoapoiuNasoensUnidasTimor-Lestemananhikassituasaunidahakmatek no estavel, no iha tinan 2006 NU fila hikas ba Timor-Leste hodi hakalma fila-fali situasaun hafoinakontesimentu krizi politiku military iha fulan Agostu 2006. Nasoens Unidas hala’o nia misaun iha Timor-Lestehamutuktinan12,hafoinhakotunohusikhelaTimor-Lesteihatinan2012.Timor-Lestefinalmentelivrenohamríkmesaknudarnasaunindependente.
Progresu barak mak Timor-Leste alkansa ona hafoin manan hikas ninia indepedénsia iha tinan 2002 Niniaekonomia hatudu kresimentu dobru iha tinan lima ikus ne’e, númerumortalidade labarik tún, eleisaun ne’ebekompetetivunohakmatekhala’oona.Ihatinan2010,nasaunTimor-Lesteenvolveanihaorganizasaunng7+,grupunasaunsirane’ebe foin saihosikonflitumakhakarakservisuhamutukatuhetan fila-fali siraniaestabilidade liuhosi sira nia esforsu autodeterminasaun ba harii estadu no dezenvolvimentu. Organizasaun g7+ apoia atudezenvolve lejimitidade polítika liu hosi rezolusaun konflitu ho dalan dame, seguransa no justisa ba Timor oanhotu, fundasaun ekonomia ida forte atu hamosu empregu adekuadu, no jestaun diak ba retornu hodi fornese
17
kapasitasaunbafornesimentuservisune’ebediaknohanesanbaemahotu.Timor-Lestehala’oniniaavaliasaunbafrajilidadeg7+badahulukihatinan2012.
Timor-Lestehasoruonadezafiuoinoin ihapasadunokontinuahasorudezafiubarakto’oohin loron, ihaprosesuhariiestadunoprepara-anbatempuoinmai.Problemaimportante idahosibuatbarakne’ebehosikhelanudarrezultaduhosi konfliu no violensia durante tinanbarakmaknúmerumalnutrisaun krónikune’ebe aas tebes ihamundu.Labarikhotinan5maikraikhositotalhamutuk250,000ihanasaunidane’e, labariksiraliumetadehositotal ida ne’emak sofre Stuntingka isin raes badak no limita labarik nia dezenvolvimentu fiziku no intelektual.Stunting implika inkapasidade permanente atu aprende no dezenvolve án. Atu hateneStunting iha labarik sira,sukatsiraniaalturanokomparahosiraniaidade.La’osfízikamentesiraain-badakdeit,maibésiraniakakutakmósladun dezenvolve no la funsiona ho diak hanesan labarik sira ne’ebe hetan nutrisaun diak. Nutrisaun ladiak balabariksira,liu-liubainhirasiraseiihainanniakabun-larannohafoinmorismaidurantetinanruatuirmai,impedelabarik sira nia abilidade atu aprende no atu dezenvolve ho poténsia tomak. Ita bele imajina deit impaktu badezenvolvimentunoprogresunasaunidanian,bainhirametadehositotalpopulasaunlabarikne’ebemorissofrestunting,nobelemóssirane’erasikseihamosusiraoannojerasaunmaksofrestunting.Siklumalnutrisaunbeleihatradisaunaatidaatuperpetuanohada’etánhosijerasaunbajerasaun.
Stunting sasukat idakompleksu,maibesasukat idane’ebe reflete/hatudukataknasaun idamoris ihasituasaunpobrezapermanente, tanbakonsekuensiahosi funune’ebenasaunne’ehetan, tanbamoras infeksaun, tanba laihaasesubafasilidadesaúde,notanbalaihasaneamentu,ijiene,nokuidadubalabarik,nonune’emóstanbalaihaasesunolakonsumiai-hannutritivu.Ne’ela’oskoinsidensiamaknasaunhirakne’ebehonivelstuntingbesikmaluhanesanAfganistaun,Yemen,noBurundi ihaexperiensiaatuhanesanStunting imajenbanasaunidaniniaistória.Labariksirane’ebesofreonastuntingestragunebe’esirahetanpermanenteonanodezafiubootihasiraniamoristuirmaiseibarak.
Maibe ihaesperansanafatin.Solusaun iha.BelehakotusikluStunting nobelealkansaseguransaai-hanbaemahotu-hotu, iha jerasaun idalaran. Ita presiza atu hahu agora. Labarik ida-idamak sofre stunting reprezenta onaoportunidadeidamakitalakonona.NasaunsiraselukhanesanEtiópia,Nepal,noBrazil,alkansaonarezultadudiakhodiredúsnúmerustuntingbalabariksira.Perguntamakoinsá.
Agrikultura bele halo diferensa ida. Tersu hat (¾) hosi populasaun iha Timor-Leste depende maka’as liu baagríkultura.Sirahalonatar,kudabatar, fehuk,ai-farina,noplantasaunkafé iha fatinoinoin ihanasaun idane’e.Nune’emos la bele foka deit iha atu hasa’e seguransa ai-han no prodús kuantidade ai-han barak iha rai laran,maibé ai-han ne’ebe prodús presiza iha valór nutrisionál mak diak. Introdús ona iha rai laran ai-horis foun novariedadefounhosiprodututradisional,nobiodiversidadeai-hanne’ebemorisiharaifuikoferesepotensialdiakatuhadi’akualidadedietanodiversidadeai-han.Maskenasaunkiik,Timor-Lesteiharaihokonfigurasaunoinoin,ida-idahoniniademográfiaúniku,klima,karakterístikuagro-ekolojikál,noekonomia lahanesan.Diferensahirakne’eimportantehodihatenekonabaniniasituasaunnodezafiu,liu-liutanbaiharelasaunhohamlaha,seguransaai-hannonutrisaun,noagrikulturasustentavel.
18
Figura4:ProgresukonabaMDG1todanmenuslabraiknotoanmenusihapopulasaunTimor-Leste
Source:DHSTL2010;FAOStat2017
Setórsaúdeihapapélidaklaruatuhala’o.Morasinfeksaun(dalabarakbelepreveneliuhosifornesimentusistemabeemosnosaneamentune’ebediak)seidifikultaemaniaabilidadeatuabsorvenutrienteimportante,maskeai-han iha barak. Setór edukasaunmós iha papél importante, la’os deit atu disemina informasaunmaibemós atuhatánbadezigualdadejéneru,ne’ebefatordeterminantebahamosumalnutrisaun.
Governasaundiak no kompromisu polítiku nivel aas atu rezolve kestaunne’e, dala barak la iha,maibé ida ne’eimportanteatuhetansusesu.Tanne’e,maskenúmerustuntingihaTimor-Lesteástebes,tenkiihanafatinkorajennooptimizmu.TanbaTimor-Lestetamadaudaunbaerafounbadezenvolvimentuihaperiodpóskonflitu,governurekoñese nesesidade atu rezolve inseguransa ai-han nomalnutrisaun nudar asaun urjente ida, no iha vontadepolítika diak. Ho deit populasaunmiliaun ida resin (kiik liu kompara ho distritu barak iha India) fundumina-rainasionálhovalórbiliaun$16,nohosituasaun idadamenoestavel,Timor-Leste ihaoportunidadebootatuhaloparteba grupuhanesanBrazil,Nepal, noEtiópia,makhetanona susesu iha kombatehasorumalnutrisaun.Atuhatután deit Eis Prezidente Dr. José Ramos-Horta nia mensajen katak, dadaun ne’e Timor-Leste nudar nasaunoinselukliubainhirakomparahotinansanulukatinanlimaliuba.
Prosesu tranzisaunbootdadaun la’ohela ihaTimor-Leste. Ida,númerupopulasaun ihaTimor-Lesteaumentanoatravesahelatranzisaunbootida.Ihatinan2016númerupopulasaunihaTimorhamutukmiliaun1.2(UNDP2016),maibeprevizaunnebe’eihakatakseiaumentabarakto’omiliauntoluihatinan2050mai(Molyneux2012).Nasaunne’eihapopulasaunhojovenbarakliuihamunduhokuazepursentu70hosiniapopulasaunemahoidade25maikraik(UNDP2016).Nasaunne’emóshaktuirprosesuurbanizasaunlaistebes.Maskepopulasaunmaioriamakhelaihafatinrurál,maibeemabarakliu-liujovensirabarakliumakmudaonabaDilinosentruurbanuhiraseluk.
Ida seluk, mak nasaun ne’e sente ona impaktu hosi mudansa klimátika, no impaktu ida ne’e seiintensifika/aumentanoseiaumentatemperaturaklimamanastebes,presipitasaunudanbeenseiaumentahodihamosu inundasaun, maibe ho mós periódu bailoro no bailoro naruk, no nivel laloran tasi sei aumenta.Temperaturaklimaseimanasliutanho1.5Cnopresipitasaunudanbeenseiaumentatanhopursentu10molokto’oihatinan2050(Molyneux2013).Akontesimentuhirakne’eseihamosudezafiuoinoinatuasegurakatakemahotu-hotuihanasaunne’etenkiihaai-hansufisiente,segurunonutritivu.
Tolu,nasaunne’emósdependetomakbaniniamina-rainaturálnoniniafontemina-raimosmenusbabebeik.Ihatinan 2014 rendimentu hosimina-rai atinje pursentu 93 nudar reseita estadu. Reseita hirak ne’e tau iha FunduPetroliu,ne’ebegovernuuzabarakonabaniniaorsamentu jeralestadunian. Iha tinan2014,orsamentuestaduhamutukpursentu89makmaihosiFunduPetroliunoosanhosiminasiraseluk.Honivelkonsumudaudaunne’e
19
Harmakáastebes,beledehankatakminaseibelemaranihatinan2020(La’oHamutuk2014).Reseitaihatempuoinmai,nooinsáatuhaforsaFunduPetroliu,makdependeonabarezultadubadisputahoAustraliakonabamina-rainogásihaGreaterSunriseihatasiTimor.
Tempu daudaun ne’emak diak tebes ona atu hatán ba situasaun seugransa ai-han no nutrisaun. Nutrisaun nohamlahaseisaiasuntuimportantetebesihaajendainternasionálihatinanhiratuirmai.HoaprovasaunObjetivuDezenvolvimentuSustentavel(SDG)ihaAsembleiaJerálNasoensUnidasihaNovaIorkeihafulanSetembru2015,ita despede ona Millennium Development Goals (MDGs) ka Objetivu Dezenvolvimentu Miléniu (MDG), haloavaliasaunbarezultaduservisudiakihatempuliubá,noservisumaka’ashodihatánbagrupualvulubukidamakbootnoambisiozuliumakseilorimunduitanianbadalanfounbadezenvolvimentusustentavel.Timor-LesteniaprogresukonabahamlahaihaMDG1,laadekuadukonformibelehareihakraikmai,noobjetivuMDGatuhakotumetadehosihamlahanomalnutrisaun,seidaukakontesebanasaunne’e.
ObjetivuDezenvolvimentuSustentavelnúmeru2 relasionaho seguransaai-hannonutrisaun;maibé,barakhosiObjetivushamutuk15seluk, indiretamentemosiha ligasaunhonutrisaunnodieta,bainhirakoaliakonabaareashanesanmudansaklimátika,rekursunaturál,edukasaun,noempoderamentubafeto.ODS2kompostuhosialvu5:hakotuhamlahanoasegurakatakemahotu-hotuihaasesubaai-hanidasaudavelnoseguru;halakonformaoinoinmalnutrisaun nian (malnutrisaun no isin bokur liu normal iha labarik sira); hasa’e produtividade agríkula norendimentu ba agrikultór, hodi asegura sistema ai-han sustentavel no prátika agrikultura reziliénte; no hametindiversidadejénetikubafini,ai-horis,nobaladaliuhosibankufininobankuai-horis.
Kontinua inkluisetórseguransaai-hannonutrisaun ihaajendaODSne’e importantetebeshodihalo ligasaunbaprogresune’ebehaloonaihatempuMDGnian.Enkuanturezultadubarakmakalkansaonaihatempuuluk,MDGfaillaoituannolaalkansaobjetivuatuhakotuhamlahanomalnutrisaun,noatuasegurakataksetóragríkulahetanapoiu, no atu kontribui ba kresimentu ekonomiku, enkuantu halo mos buat oan ruma konaba meu ambiente.TempuonaatufotiasaunnokompletasaidamakMDGhahúhalobamundunobaTimor-Leste.
OBJETIVUNOMETODOLOJIAREVIZAUNESTRATÉJIKU
Figura4a:Konsultasaunhofetohusikomunidade.Foto:CEPADLambertoQuintas
20
OBJETIVU
Holideransahosieis-PrezidenteJoséRamos-HortanoAmuBispoDioceseDiliDomVirgiliodoCarmodaSilva,SDBmakkompletaonarevizaunestratéjikuhodideterminasaidamakpresizaatuhalonokontribuibaalkansaObjetivuDezenvolvimentuSustentavelnumeru2(ODS2)ihaTimor-Leste:mak“hakotuhamlaha,alkansaseguransaai-han,hadi’anutrisaunnopromoveagrikulturasustentave”l(hareApéndise1konabaalvunoindikadórhotu-hotuhosiODS2). Revizaun Estratéjiku iha funsaun ruamak nudar ezersizu peskiza ida atu deskreve kuadru ida kompletukonaba dezafius hosi hamlaha no malnutrisaun iha Timor-Leste; no nudar mekanizmu ida atu apoia GovernuTimor-Leste hamosu prioridades no identifika lakuna hosi implementasaun programa no polítika nebe’e la’odaudaunhodialkansaODS2.Nune’emos,RevizaunEstratéjikuseipermitiemanoinstituisaunxavehotu-hotuatuasegurasirahotuniaprogramahalakonhamlaha/zerofomehodifóapoiubagovernuniaprioridadehobazeihakomunidadesiranianesesidade.
Eis-Prezidente Dr. José Ramos-Horta no Amu Bispo Diocese Dili Dom Virgilio do Carmo da Silva, SDB (nudarpromotor ba Revizaun Estratéjiku) mak halibur ema xavi relevante iha prosesu ida multi-setorál, atu informaprogramasaun nasionálmak bele reflete vizaun nasionál ba alkansa ODS2. Promotor na’in rua ne’emak lideraprosesu revizaun estratejiku ho apoiu hosi Kuadru Konselleiru kompostu hosi ema xavemak hanesanGovernu,NasoensUnidas(UN),OrganizasaunSosiedadeSivil,IFIs,doadorbilaterál,nosiraseluk.
Atu serbí ema xave hotu-hotu hanesan, Revizaun Estratéjiku ne’e independente, analitiku, no konsultativu hoobjetivuatuhaliburkoñesimentuidakompriensivunodetallukonabakontestuseguransaai-hannonutrisaunihanasaun ne’e; identifika dezafiu xave ba alkansa zero hunger, inklui lakuna iha programa intervensaun nofinansiamentu;nopropoionasaunkonkretubagovernu,parseirudezenvolvimentu,setórprivadunosiraselukatuoinsáfóapoiudiakliubanasaunne’eatuhetanprogresudiakbahalakonhamlaha/zerofome.
ObjetivubaRevizaunEstratéjikune’emakatu:
• Fóapoiubagovernuhodiaseleraprogresubahakotuinseguransaai-hannonutrisauntuirobjetivuODS2.• Informaplanuprosesudezenvolvimentunasionálnofókontribusaunbaatórhotu-hotumak involve iha
setórai-hannonutrisaunihaTimor-Leste.
METODOLOJIA
Revizaun Estratéjiku ne’e kompostu hosi komponente tolu: revizaun literaria, intervista ho ema xave iha nivelnasionál,nokonsultasaunhokomunidadeihanivelmunisipál,makbazebainformarelatóriurevizaunestratéjikutomak.Haliburnoanálizadadusnohakerekrelatóriu,ne’eresponsabilizahosiJohnHopkinsUniversitynoCEPAD.
Revizaunliterariakompostuhosirevizaunbakomponentetolu.Komponentedahulukmakhaloanálizeliterariabasituasaunseguransaai-hannonutrisaunatuálihaTimor-Lesteliuhosirelátoriusnodadusresentene’ebeprodúsihanasaunne’e.Halomósrevizaunbaliterariasiéntifikukonabakestaunxavemakhanesan.Komponentedaruakkompostuhosianálizebaprogramanopolítikakonabaoinságovernubelehadi’aseguransaai-hannonutrisaunatusaidiakliu,atubelealiñahoalvuODS2.Komponentedatolukmakanálizaekonomiapolítikanolakunanebe’eihahodihalokompriendedidiaksituasuanfinansiamentu,estruturál, governasaun,noaspetukompeténsiahodiapoia ODS2 iha tempu agora no tuir mai. Análize ekonomia polítika no lakuna bazeia mós ba rezultadu hosiintervistasirane’ebehala’oihanivelnasionálnokonsultasaunihanivelkomunidade,inkluiartigukonabasiénsiapolítikanodokumentuhiraseluk.FómoskonsiderasaunbalisaunhosinasaunAziátikusiraseluknudarreferensia.Bakomponenteidane’e,utilizamósAppliedPoliticalEconomyAnalysiskaanálizeprátikuekonomiapolítika,hodihalo pergunta konaba kontestu dezenvolvimentu, inklui fator mak difikulta kresimentu ekonomiku no difikultagovernasaun hanesan polítika, regulamentu no normas, prátika social no kultural, fiar no valóres, no
21
determinantes istórikuno jeográfikumakxavebaatuhadi’a seguransaai-hannonutrisaun.UtilizasaunSistemaGillespieetal(2013)hodihamosuambienteidafavoravelekipamósanalizakompromisu,akuntabilidade,dadus,kapsidade no finansiamentu. Halomós análize no revizaun ba estrutura koordenasaun orizontál no vertikal ihanasaunne’e(AcostaandFanso2012).
Intervista ho ema nasionál sira hala’o iha Dili no ema sira ne’e kompostu hosi reprezentativu liña ministeriál,doador, sosiedade sivil, ajensia Nasoens Unidas iha nivel nasionál ho focus iha prioridade ne’ebe iha konabanutrisaunnoseguransaai-han,nune’emóskonabaplanugovernuatualkansaODS2(listaintervistaemaxavi ihanivelnasionalApéndise2).Nune’emós, levantamentu idahonaransurveymonkeyhala’ohoONG lokal liuhosiONGForum.PerguntabaintervistanolevantamentubelehareihaApéndise3.
Konsultasaun ho komunidade utiliza Diskusaun Fokus Grupu (DFG) nudar mekanizmu ida hodi lori hamutukpartisipantesiraselesionaduhosikomunidadenoemaxave,inkluiautoridadeformálnoestruturatradisionál,feto,joven feto no mane, iha nivel lokal atu hamutuk diskuti konaba prioridade seguransa ai-han no nutrisaun noidentifika solusaun atu responde ba kestaun hirak ne’e. Peskiza ho baze iha diálogu interativu fó korajen bapartisipante sira hodi halo reflesaun no fahe sira nia esperiénsia rasik ho kompriensaun ida krítiku konabaseguransa ai-hannonutrisaun ihanivel uma kainno komunidade.Aprosimasaunpeskizapartisipativuho asaunne’emósfókorajennopermitepartisipantesiraatubelefotisiraniaesperiénsianudarreferénsiahodiidentifikanoesploraprioridadenolakunaihagovernuniaintervensaunpolítikaihanivelnasionál,atunune’eintervensaunbele efetivu. Ho komunidade rurál, CEPAD ninia teknika diálogu interativu hatudu ona evidénsia katakaprosimasaun ida diak no efetivu atu hafahe informasaun no simu informasaun ba/no hosi partisipante sira hoalfabetizásaun-menus, atu nune’e bele haforsa sira nia empoderamentu no partisipasaun no mós simu filainformasaunhosisiraniaesperiénsiamorisatuCEPADkonsideranoanaliza,makbelekonvenseliufaliestatístikanográfiku,smakbeleinkorporaihaprosesutomakihanivellokalnonasionál.
Diálogune’ehala’oihamunisípiuselesionaduneennobaluholafatinihaUmaDamene’ebeCEPADestableseihatinan2009ba2015,maksaisentrusustentavelnoseguruhodihala’odiálogunorezolusaunkonflituihanivellokal.DiskusaunFokusGrupune’ehala’olorontomakidahodiakomodapartisipasaunfoinsa’efetonomanenomanesira,feto,hokonsiderasaunbasiraniatempunoresponsabilidade.
Bainhira análize ba rezultadu remata ona, esbosu relatóriu revizaun ne’e aprezenta iha konferénsia validasaunnasionál iha Dili nudar konkluzaun ida hosi revizaun literaria, intervista iha nivel nasionál no konsultasaun hokomunidade. KonferénsiaValidasaunNasionál idane’e atendehosi parseiru xaveemanain150 (liñaministeriálrelevante, sosiedade sivil, doador, ajensia Nasoens Unidas, setór privadu, universidade, feto no joventude sira,igeja, grupu marjinalizadu, no veteranus) bazeia ba kriteria selesaun inkluzividade no reprezentatividade holejitimidadenorespeitu tanbaservisunebe’esirahalonudar individualnoorganizasaunhogrupu fetono jovensiraihanivelmunisípiunonasionál(hareApéndise4konabalistapartisipante).Objetivuhosikonferénsiane’eaturonanokaptaemaniahanoinnoesperiénsiaoinoinhodihaforsurezultadupeskizanoargumentuhodivalidanoformulasolusaunne’ebediakliuhasorudezafiu.
22
SITUASAUNSEGURANSAAI-HANNONUTRISAUNIHATIMOR-LESTE
Figure5b:Ai-hanihamerkadulokal.Photo:CEPADGiannaBonis-Profumo
Konabaanálizene’ebekle’anliuabasituasaunseguransaai-hannonutrisaunihaTimor-Leste,kompletuhoalvulimaODS2.
ODS2.1
ODS2.1niaobjetivumakihatinan2030,hakotuhamlahanoasegurakatakemahotuihaasesubaai-hanne’ebediak, nutriente, no sufisiente durante tinan tomak. Populasaun ne’ebe sai vulneravel liu ba hamlaha iha Timor-Lestemaklabarik,feto,nofamiliakbi’itlaeksira.(Belo,Snowball,andGrieve2015).Hahúhositinan2001,médiatinantolu-toluemane’ebehasorumalnutrisaunhoai-hanmenusihaTimor-Leste,mak300,000(FAOSTAT2015).Timor-Lestemóshasoruestasaunhamlahatinan-tinanne’ebevariaveldependebaElNiñonotempuudanbeennodezastrenatural(Belo,Snowball,andGrive2015).
Asesibilidade ba ai-han, asesu, no estabilidade mak komponente integradu hotu-hotu iha seguransa ai-han.Duranteperíodutinan2013ba2015mediafornesimentuenerjiaadekuadubadieta,nudarsasukatadekuadubafornesimentuai-hannasionál iha konteixtuai-hanhokalori/fó forsamakpursentu106 (FAOSTAT2015).Maibe,maioria hosi proporsaun ida ne’e mai hosi ai-han ho kaloria makaas, mak la fó kuantidade proteina kamikronutriente barak (Provo et al. 2016).Mediu ba fornesimentuproteinamak grama55ba emadia loron idadurante tinan 2009 ba 2011, nomédiu fornesimentu proteina hosi animalmak grama 17 ba ema ida loron idaduranteperiódune’ebehanesan(FAOSTAT2015).Atuhetanasesubaproteinahirakne’edependebaasesibildadeno kapasidade ekónomiku. Durante períodu tinan 2013 ba 2015, númeru prevalénsia malnutrisaun tún bapursentu 26.9 (FAOSTAT 2015). Ligasaun entre transportasaun no asesibilidade ba ai-han klaru lós, tanba iha
23
tempunebe’ekondisaunestradaladiakasesibilidadebafosmossusar.Proporsaundependénsianasaunne’eniabaimportasaunbaceralmoslakonsistentekonformidokumentusoinoinnebe’eiha,maskebarakkonkordakataknasaunne’edependeliubaimportasaunhodikompletapursentu30ba40banesesidadecerealto’o(Molyneuxetal.2012,NationalFoodandNutritionSecurity2016).Duranteperíodutinan2011ba2013,valór importasaunai-hanhasoruexportasaunsasankomérsialmakpursentu343.Ihatinan2013,variabilidadeprodusaunai-hanbaemaida mak US$10.1 (dollar internasionál konstante). Estabilidade mós afeitadu hosi mudansa tempu no klima.HanesanmensionaihaletenbakatakumakainTimor-oanidapelumenushetanperíoduhamlahadalaida.
Diversidadeai-hannudarkestaunidabaumakainsiraihaTimor-Leste.Situasaunne’eafetaliubabebenolabariksiranudarpopulasaunne’ebemakvulneravelliubamalnutrisaun.TLFNStinan2013indikakatakbebenolabarikpursentu28deitmakkonsumidiversidadeai-hantuirestandarmínimune’eberekomenda.Nune’emós,pursentuhamutuk18deithosi labarikho idadefulan6-23makkonsumiai-hanaseitávelmínimu(MAD), iha indikadór idane’ebemak avalia konaba frekuénsia konsumi ai-han no diversidade ai-hanmínimu (Belo, Snowball, and grieve2015).Baadultusira,foosnudarai-hanprinsipálne’ebekonsumiihaTimorlarantomak(lainkluiAileu)nokonsumiproteina hosi animal relativamente seimenus, no rezultadu peskiza hatudu katak pursentu 30 ba 54 deitmakkonsumiloron-loron(Belo,Snowball,andGrieve2015).
ODS2.2
Figure6:afetoihaklinikamóbil,Oecusse.Photo:WFPCamilaUrbina-Escobar
KomprimisuODS2.2makatuhakotuformahotu-hotuihamalnutrisaunihatinan2030.KauzabamalnutrisaunihaTimor-Lesteinkluikauzaimidiatahanesannutrientekonsumivelnomoras,nokauzaprincipalhanesaninseguransaai-hannodiversidadeai-hanmak laadekuadu(Provoetal.2016;Belo,Snowball,andGrieve2015).Nune’emós
24
presizamudansaihahahlokihanivelfamiliahodihasa’evolumekonsumuai-hannutrisionál(Belo,Snowball,andGrieve2015).Komponenteimportanteidaselukmakutilizasaunai-han,konabaoinsáfamiliasirahetannoalokaai-han entre membru familia sira. Uma kain sira iha Timor-Leste la utiliza hotu fontes ai-han ne’ebe sira iha;bainhira hala’o peskiza identifika katak iha familia barakmak hakiakmanu,maibe konsumu fontes ai-han hosianimalmenusliu(Belo,Snowball,andGrieve2015).Demandababafontesai-hanhosianimalnoai-hansiraseluk(Ai-hanfresku,fontesproteinanomodotahan)kontribuibaprosesudezenvolvimentumerkadururálidaneneikliunoidane’eexplikatanbasakonsumubafontesai-hanhosianimaluituanliu,liu-liuihaarearural.Konsumidórsiramoshalailiubakonveniensianopublisidade(Provoetal.2016).
IhaTimor-Leste, labariknofetosiramakhetanriskuboot liuhosimalnutrisaun.Entre labariksirahoidadetinanlimamai kraik pursentu 38mak sofre todanmenus, pursentu 11mak afeta hosi isin krékas; no iha tinan 2013labarikhopursentu50mak sofre isin krékas (NSD2015).Ne’epreokupasaunboot komparahonasaunAziátikuvizinuseluk.
Figure5:KomparasaunEntreTimor-LestenoIndonézia,FilipinanoTailándiaKonabaNivelNutrisaunMenus
Source:Createdbyauthors,basedonUNICEF2016
Entrefetohoidadereprodutivu(hosi15to’o49),pursentu24.8maksofreisintodanmenusihatinan2013.Liu-liumorasanemiamakestragamikronutriente,hopursentuhamutuk63hosilabarikhoidadefulan6-59,nopursentu40hosifetohoidadereprodutivuihaesperiénsiasofreonamorasanemiaihatinan2013(NSD2015).LimitasaunvitaminA,zinku, iodumóssaipreokupasaunbagrupusirane’e,maske lakoaliakonabakazudefisiensia iodubalabarik(Stevenetal.2015,citedinGlobalNutritionReport2015;Provoetal.2016;provoetal.2016).Labarikhoisintodanliunormalseikiikhopursentu1.5,maibéprevalénsiaidane’eaumentadalaruatihaonahahúihatinan2009ba2010.Bafetohoidadereprodutivu,pursentu16.7ba18sofrepezuliunormal(BMI≥25)nopursentu3sofre obezidade (BMI ≥ 30). Bamane sira, pursentu 8.2 ba 11mak pezu liu normal, no pursentu 1mak sofreobezidade(NSD2015).IhaTimor-Leste,problemasaudebootliumakasosiahodietamakmorasdiarreia,ne’ebefóimpaktubakonsumunutrientenoihaligasaunmóshoijienelaek(GlobalNutritionReport2015;Belo,Snowball,andGrieve2015).
0
20
40
60
80
100
120
Timor-Leste(2013) Indonesia(2013) Philippines(2011) Thailand(2012)
%ofC
hildrenun
der5
CountryandYearWas|ng Stun|ng Underweight
25
ODS2.3
Figura7a:MerkaduihaManatuto.Foto:CEPADGiannaBonis-Profumo
ODS 2.3 fó konsiderasaun ba produtividade no rendimentu agríkula, nomós fontes no oportunidade ba grupuprodutóreskalakiik sira.Timor-Lesteniasetóragríkulaprodúsai-hanne’ebeseimenuskomparahonesesidadeatu sustenta ninia populasaun tomak (Molyneux et al. 2012). Frakeza ida ne’e rezulta hosi prátika agríkulatradisionál ne’ebe la sustentavel, tanba rai nia bokur menus, du’ut maka’as, rai foho ninin, udan been lakonsistente, no rezultadu produsaun ba ai-horis lokal ladiak (Molyneux et al. 2012).Maske nasaun Timor-Lestesosiedadeagráriaida,homaioriapopulasaunliupursentu70helaihafatinrurál,maibepursentu30deithosiraipotensiálbaagríkulamakdaudaunne’euzabakudaai-horisnohakiakanimal (Provoetal.2016).Nune’emos,populasaunhamutukpursentu 70makdependebaudanbeenhodi halo agrikultura subsistensia (Barritt 2016).SistemaagríkulaihaTimor-Lestemakagrikulturasubsistensialahoorientasaunbamerkadu(CFE-DM2016).
Ai-hanprinsipálihaTimor-Lestemakhare,batar,fehuk,noai-farina.Nasaunne’ehaloimportasaunkuazetersuida(1/3) ba fontes ai-hanmusan/cereals. Rezultadu produsaun hare no batar kiik, ho tonelada besik 1.5/ha baprodusaunhare,nohotonelada1.1/hbaprodusaunbatarihatinan2008(Molyneuxetal.2012).Ihatinan2009no2010,rezultaduprodusaunbatarmaismenushotonelada2.0/ha.Ai-hanoinhátimportantefornesepursentu87kalorianebe’e ita emapresiza loron-loron,maibeproteinapursentu53deit hosi proteinanebe’epresiza loron-loron,nopursentu22hosiai-hanbokurnebe’epresizaloron-loron(FAOSTAT2010,citedinMolyneuxetal.2012).Kalkulasaun ne’e hatudu katak ai-han hotu-hotu bele konsumi, maibé balu dehan katak besik tersu ida hosiprodusaunai-hanhotu-hotumonulakonihafazepóskolleita(Molyneuxetal.2012).
26
ODS2.4
ODS2.4fokabahaforsakapasidadeatuadaptabamudansaklimátika,tempuaat,bailoronaruk, inundasaun,nodezastresiraseluk.Mudansaklimátikaihaameasane’ebesériubaseguransaai-hanihaTimor-Leste;ameasane’eakonteseonanoameasasiraselukseimosutan.Bazeiabaistóriahatudukatakniveltasibeenaumentabamm9tinanida-idadezde1993notasininiatemperaturasuperfísie/surfaceaumentahosi0.15ba0.2Ctinansanuludalaida, ne’ebe afeta no aumenta mos temperatura anin nian (CFE-DM 2016). Efeitu hosi klima sei aumenta hositempubatempu.Entretinan2030no2050,projetakataktemperaturaseiaumentahosi0.4to’o1.5C(CFE-DM2016,Molyneuxetal.2012).Udandurantetempubailoroseimenus,nune’emósperióduudanbeenseiaumenta.Niveltasiseisa’ehosisentimetru6to’o15ihatinan2030.Impaktuhosianinbootnoinundasaunihamotanininseimaka’asliutanbaniveltasibeenseiaumenta.Efeituhosimudansaklimátikabafornesimentuai-hanseihetanestragusbootihatempuoinmai(CFE-DM2016).
SikludezastrenaturálnoElNiñoseikontribuimaka’asbadezafiaagrikultura,menusai-han,noinseguransaai-han.Estratejiacopingnoadaptivene’ebefaltahalonasaunne’etamaihapaísdahitune’ebevulneravelliubariskuhosidezastrenaturalihamundu(CFEDM2016).Dezastrenaturalne’ebeakontesebebeikmakinundasaunnoraihalai,Timor-Lestemósfasilatuhetanbailoronarukne’ebetodannobebeik(CFE-DM2016).ElNiñohamenusudanbeentinan-tinanihanasaunne’enoafetaperióduudaneen,hodihaloperióduudanmaitardenohotusedu.ElNiñofóimpaktumaka’asliu-liubamunisípiusirane’ebeihaparteorientálnosúlihanasaunne’e,ne’ebeudanbeentinan-tinanseibeleredústo’opursentu34(Belo,Snowball,andGrieve2015;Barritt2016).
ODS2.5
ObjetivuhosiODS2.5makbelealkansaliuhosihametinfinihodiversidadejénetikunoinkórporahokoñesimentutradisionálbaihaai-hannoagrikultura. IhaesbosuPolítikaFiniNasionál ihatinan2014,MAPsubliñaniniaplanukatak sira seiapoianoestablesebankunasionálba fini (Martins2016). Iha tinan2016,badahulukMAP lahaloimportasaun fini (WilliamsandBrowne2017).Ai-hanne’ebeeziste ihabalumakendémikuno/kaapropriadubaTimor-Leste hodi apoia nutrisaun. Ai-horis hirak ne’e inklui sira ne’ebe ema kultiva/kuda no sira ne’ebe morisrasik/fuik hanesan marungi, akar, no koto moruk. Ai-han hirak ne’e saudavel no diak bah an durante perióduhamlaha, maske ninia kolleita la konsistente, liu-liu ai-han fuik. Preparasaun ba ai-han hirak ne’e mós presizaservisu maka’as, liu-liu ba feto sira. Ba ai-horis ne’ebe kuda/kultiva, fó benefisiu ba prátika tradisionál inkluimétodu lokalhalokonservasaunraimakutilizadu’uthodisatannetikerosaunrai,kudaai-horisoinoin ihato’oslaranhofore/tunis,nouzafatuksatannetikrai(daCostaetal.2013)
27
ANÁLIZEBAPROGRAMASEGURANSAAI-HAN,NUTRISAUNNOPOLÍTIKA
Figure8:aForemean,foreraicornnofoosihamerkadolokal.Foto:CEPADGiannaBonis-Profumo
INTRODUSAUN
Timor-Lesteihaonaniniaprogramanopolítikarasikhodirezolvesituasaunhamlahanomalnutrisaun,seguransaai-hannonutrisaun,noprodusaunai-hanne’ebesustentavelhafoinhetanniniaindependénsiaihatinan2002nodadaunne’epolítikanoprogramalubukidamakseiezistenafatin.
POLÍTIKABASETÓRAGRIKULTURANONUTRISAUN
Polítikauluk liumak inkluiTimor-LesteOurNationOur Future2020, relatoriu idahobaze iha konsultasaunhokomunidadenofokaihapopulasaunniaprioridadebanasaun(GovernmentofTimor-Leste2001)nonudarfonteshodi hadi’a Planu Dezenvolvimentu Nasionál iha tinan 2002, ne’ebe tau prioridade aas ba setór saúde noagrikulturanudarnasaunniaprioridade,tuirmakedukasaun,ihasetóragrikulturanialaran,eliminasaunhamlaha,auto-sufisiénsia ai-han nudar prioridade no liu hosi planu ne’e sujere atu hasa’e biodiversidade, agrofloresta,pekuária,noaquakultura (GovernmentofTimor-Leste2002).Liután,DeklarasaunComoro ihatinan2010no ihatinan2014adoptaZeroHungerChallengeNationalActionPlannune’emóskompromisuatuhakotuhamlaha,nomalnutrisaun. The ZeroHunger ChallengeNational Action Plan iha pilár 5mak: (1) ema hotu-hotu hetan asesune’ebehanesanbaai-handurantetinantomak,(2)haloredusaunisinraesbadakto’ozero,(3)hamosusistemaai-hanne’ebesustentavelnoreziliéntehasoruklima, (4)hadi’agrupukiikniaprodutividadenorendimentu,no (5)halakonai-hanne’ebeestragu(KONSSANTIL2014).
Polítika ne’ebe boot liu no kompriensivu liu mak Planu Dezenvolvimentu Estratéjiku 2011 ba 2030, ne’ebeatualizadu hosi Planu Dezenvolvimentu Estratéjiku tinan 2002 hosi Konflitu ba Prosperidade. Planu ne’e hatúrnutrisaunnudarfundamentálbadezenvolvimentuhoobjetivuatuhadi’anutrisaunliuhositreinamentubapesoál
28
ne’ebe servisu iha sentru saúde; hasa’e biodiversidade ho focus iha nutrisaun no ai-horis ne’ebe prodúskuantidadebaraknopekuária;hadi’anokonstrui irigasaunnouzaadubu;hadi’a sistema transportasaunai-han,armazenamentu,infraestruturaprosesamentu.Planune’ehoobjetivuatualkansaseguransaai-hanihatinan2020,auto-sufisiénsia ba ai-han báziku iha tinan 2020, no auto sufisiénsia ba ai-han hotu-hotu iha tinan 2030. Fóatensaun mós ba plantasaun kafé, nuu, no ai-horis potensiál ba komérsiu seluk hanesan kakau, kajú musan,hazelnut, no temperu (Government of Timor-Leste 2011). Tinan 2017 nia atualizasaun ida ba PlanuDezenvolvimentuEstratéjiku2011ba2030ho titluMatadalanbaNutrisaun foka ihaODS2no foti asaunnudarprioridadeihatinan2017banutrisaun:(1)hadi’afontesnutrisaun,(2)haloredusaunbamalnutrisaunnoisinraesbadakkróniku, (3)haloredusaunbamorasanemia,no(4)haloredusaunbamalnutrisaunno isinkrékas liuhosihasa’e kompromisu polítiku no investimentu, hasa’e kompeténsia no kapasidade pesoál saúde, no edukasaunnutrisaunbakomunidade(GovernmentofTimor-Leste2017).
EnkuantuPlanuDezenvolvimentuEstratéjiku tinan2011ba2030envolvesetórhotu,PlanuEstratéjikuNasionálSetórSaúde2011ba2030,ne’ebeatualizaduhosiPlanuEstratéjikuSetórSaúdetinan2008to’o2012,fokaihabasaúdehoobjetivuhadi’atratamentusaúdebázikuliuhosihasa’ekapasitasaunbapesoálsaúde,atendementu,noasesubafasilidade.Nutrisaunmósinklui ihaparteidane’e,maibélaósfocusimportanteida(MinistryofHealth2011).EstratejiaNutrisionálNasionáliha2014ba2019,ne’ebeatualizaduhosiEstratejiaNutrisaunNasionáltinan2012 no 2014 nian, ida ne’e mós foka liu ba nutrisaun. Ninia objetivu mak atu hamosu asaun multi setorálespesífiku ne’ebe hala’o hosi KONSSANTIL, MdS, MAP, MdE, MSS, no asaun solidaridade sosiál sensitive banutrisaunhoprioridadeshanesantuirmai:(1)hasa’enesesidadenutrientebainan,fetoadoloxente,nolabarik,(2)hadi’asistemaatendementusaúdebainannooan,(3)hadi’aseguransaai-hanihanivelumakain,komunidade,nonasionál,(4)hadi’aasesunoprátikaBESI,(5)promoveprátikanutrisaundiak,no(6)hasa’ekapasidadehodihaloasaunbanutrisaun(MinistryofHealth2014).
Polítika Seguransa Ai-han no Nutrisaun Nasionál tinan 2016, ne’ebe atualizadu hosi Polítika Seguransa Ai-hantinan 2005 nian,mós foka ba nutrisaun ho objetivu atu elimina hamlaha nomalnutrisaun, nune’emós hakbiitsustentabilidadeno rendimentu. Idane’e ihaobjetivu8: (1)hadi’anutrisaun ihaprodusaunai-han lokalnohaloligasaun entre produtór no konsumidor, (2) hasa’e produsaun ai-han ne’ebe sustentavel no reziliente hasorumudansaklimátikaihatinan2030oinmai,(3)ai-hanne’ebeseguru,nutritivu,kualidadeaasdisponivelnafatiniharailaran,(4)hadi’arendimentuumakainrurál,(5)hadi’aasesuai-hannutritivubaemane’ebevulneravelliu,(6)Hadi’afetonolabarikniasaúde(7)hadi’aedukasaunai-hannonutrisaun,no(8)hamosusistemainformasaunai-hannonutrisaunne’ebe efetivu (Governmentof Timor-Leste 2016).Planu EstratéjikuMinisteriuAgrikultura&Peskaihatinan2014ba2020subliñaobjetivusbaagrikulturamakinklui:(1)hadi’arendimentuumakainrurál,(2)hadi’aumakainniaseguransaai-hannonutrisaun,(3)apoiatranzisaunagrikulturahosisubsisténsiabaagrikulturakomérsial, (4) promove ambiente nia sustentabilidade no konservasaun rekursu natural, (5) sustentabilizakresimentu produsaun ai-han liu hosi hadi’a variedade ai-horis, floresta, espésie pekuária, no peska, (6) hadi’aasesu ba merkadoria no promove valór adisional merkadu, (7) hadi’a ambiente inklui estrutura, polítika,instituisaun, no infraestrutura, (8) haforsa MAP, no (9) Konserva no halo jestaun, no utiliza rekursu natural(MinistryofAgricultureandFisheries2014).EstratejiaDezenvolvimentuAquakulturaNasionál2012ba2030fokaliubapeska(MinistryofAgricultureandFisheries2013).
PROGRAMANUTRISAUN
Governu implementaPrograma Postu Saúde Komunitaria ho objetivu atu hasa’e edukasaun konaba nutrisaun;fiskalizasaun inklui sukat labarik nia altura, todan, no sukat liman kabun; no halo tratamentu inklui fósuplementasaunvitaminA,halotratamentubadiarreiahoferro,notratamentulumbringa(WHO2009).GovernumósimplementaProgramaMerendaEskolarnoProjetuJardínEskolahodiforneseai-hanbaProgramaMerendaEskolarhoobjetivuatuhadi’anutrisaundiretamente liuhosiedukasaun (Chaparroetal.2014).UNICEFnoWFPimplementaProjetuNutrisaunIntegradu liuhosiservisuhamutukhoMdSnoFundasaunAlolahodiredústodanmenushosinormalbalabarikhoidadetinanlimamaikraikhosipursentulimato’otinan2017niarohan.Fasilita
29
treinamentu ba pesoál servisu saúde, hadi’a fasilidade, no apoia MdS, promove prátika fó han labarik, halotratamentubamalnutrisaunmoderadunograve,hasa’epakotenutrisaunne’ebe iha impaktudiakba labariknofeto, apoia programa integradu nutrisaun, no hala’o servisu edukasaun nutrisaun (Chaparro et al. 2014). CRSimplementaProjetuHasa’eNutrisaunhoBazeihaKomunidade liuhosiservisuhamutukhoBankuMundiálhodihadi’a nutrisaunba labarik sira ne’ebeho idade tinan ruamai kraik liu hosi edukasaunbauma kainhotu-hotu,ne’ebefokaihakoñesimentunoprátikatradisionál(WorldBank2014).ProgramanutrisaunselukinkluiUSAIDniniaProjetu Timor-Leste IntegratedMaternal and Child Health Care, WFP ninia Programa Saúde Inan no Oan noNutrisaun, CARE ninia Programa Maternalidade Seguru, UNICEF ninia Programa Tratamentu MalnutrisaunModeradunoGrave,WFPniniaProgramaAsisténsiaAi-han,noHiamHealthniniaProjetuMarungi.
PROGRAMAAGRIKULTURA
Governu hala’o Programa Nasionál Sistema Agrikultura Estensaun ho objetivu atu oferese kapasitasaun baagrikultórsiranoasesuba teknolojiahodihasa’eprodusaunai-han.Estensionistasira fahe informasaunnohaloatendementu ba agrikultór sira, forma grupu agrikultura, halibur dadus agríkula, no implementa asaundezenvolvimentururál.Governumóshala’oprogramaliuhosieskolasekundariahodikapasitapopulasaunkonabaagrikultura(MinistryofAgricultureandFisheries2008).LiuhosiservisuhamutukentreJICAnoMAP,implementaPrograma Eskema Irigasaun, ne’ebe fornese bee ba natar ektare 780, no Projetu Hasa’e Rendimentu FamiliaAgrikultór LiuHosiHaforsa FoosDoméstika, atu hasa’e produtividade foos no liga agrikultór bamerkadu (Ykai2017). USAID implementa Programa Avanza Agrikultura hodi hasa’e seguransa ai-han no nutrisaun liu hosiaprosimasaun valor korrenteortikulturane’ebe konsentra ihahasa’e biodiversidade; promove fore/tunis,modotahan,noai-fuan;nohaloligasaunagrikultórnomerkadu(USAID2015).
DFAT implementa Programa TOMAK liu hosi parseria ho KONSSANTIL, MdS,MAP,Mercy Corps, no sira seluk.Programa TOMAK nia objetivu mak atu hasa’e seguransa ai-han no nutrisaun liu hosi promove pekuária,aquakultura,fore,tunis,modotahan,noai-fuannune’emóshadi’aarmazenamentuai-hannoofereseedukasaunkonaba nutrisaun. Programa TOMAK nia objetivumós atu hadi’amerkadu agrikultura ne’ebe iha lukru liu hosihamosu parseria entre agrikultór no merkadu (DFAT 2015). Banku Mundiál implementa Programa Hasa’eProdutividadeAgríkulane’ebeSustentavel liuhosiservisuhamutukhoMAPhodihasa’eprodutividadenoasesubamerkadubagrupuagrikultór kiik sira liuhosi formagrupuagrikultór, konsellu jestaunbee,noplanu jestaunbee; hadi’a armazenamentunoprosesamentu ai-han; nohadi’a jestaunprojetu,monitorizasaun, no avaliasaun.ProgramaagrikulturaselukinkluiCAREniniaPromoveTo’osnoSeguransaAi-han;CARE,CRS,MercyCorps,WorldVision ninia Programa Apoiu Grupu Kiik; Mercy Corps ninia Programa Agrikultura Sensitiva Nutrisaun; Hivos,MercyCorps,WorldFishniniaProgramaCOMPAC-TL;GIZniniaProgramaSufisiénsiaEkonómiku,noPromosaunNegosiuihaSetórAgrikultura;noOXFAMniniaProgramaHadi’aMerkadorianoProdusaunliuhosiKooperativaAgrikulturaihaTimor-LestekaProjetuIMPACT.
PROGRAMAADISIONÁL
Programa lubuk ida iha objetivu atu hadi’a reziliénsia no adapatasaun ba mudansa klimátika inklui Hivos niaIntegrated Action for Resilience and Adaptation to Climate Change Program,OXFAM niaHaforsa VidaMorisKommunidadeProgram,MercyCorpsniaClimateResilienceProgram,noCAREniaImprovingClimateResilienceProgram.Programalubuk idane’ebehakbi’it fetonojovenniakapasidadeinkluiCAREniaHaforsaProgram,GIZnia Peace Building Through Improved Employability and Income Generating Opportunities for MarginalizedPeopleProgram,noGIZniniaPeaceDevelopment,YouthPromotion,andFightAgainstCorruptionPeaceFundProgram. Programa lubuk ida mós fornese asistensia sosiál inklui MSS nia programa pensaun ba veteranus,ofereseosanbasirane’ebelutakontraokupasaunIndonézianoBolsadaMãeofereseosanbafamiliakbi’it laeksiranoinanfaluksirane’ebeniaoanseiihaidadeeskolanolabarikorfanatusira.
30
Figura6:InvestimentuProgramaProtesaunSosiálihaÁziainkluiTimor-Leste
Source:Daleetal2014
KONKLUZAUN
Programa no polítika ne’ebe diskuti ona iha leten bá, hatudu katak iha interese no kompromisu politiku banutrisaunnoseguransaai-han.Maibe,susesune’ebehetanonaseidaukkonsistente.Ihaonaprogresudiaklubukida iha setór nutrisaun ho redusaun iha númeru isin raes badak, maibe nasaun ne’e sei luta hela atu hadi’aseguransaai-hannonutrisaun.ODS2forneseoportunidadeidaatuhatánbakestaunhirakne’eefetivamente,noatu koordena polítika no programa hotu-hotu, nomos atu aumenta finasiamentu no kapasidade iha área hirakne’e.
31
LAKUNABATIMOR-LESTEHODIALKANSASEGURANSAAI-HANNONUTRISAUN
Figura7a.Agrikultorharebatarnebe’elamorisdiakihaLautem.Foto:WFPCesaltinoXimenes
INTRODUSAUN
Tanbaihaonahanoinkonabadalanbaoin,itaihadezafiuimportantebalumakdadaunne’eTimor-Lestehasorunosei kontinua atu hasoru bainhira la halo investimentu ida diak iha polítika ekonomia no ambiente, no móskapasitasaunbafotinohakotudesizaun,dezeñanoimplementaprograma,nomonitorizasaunbaprogresu.Parteida ne’e sei diskuti kle’an liu konaba lakuna atuál ne’ebe iha no lacuna nebe’e mak bele hafraku progresu baalkansaODS2.
HAFORSAAMBIENTEINSTITUISIONAL
Governu nia kompromisu ida forti atu hadi’a rezultadu seguransa ai-han no nutrisaun, mak pasu dahuluk idaimportantenoTimor-Lestehatuduonaniniakompromisuto’onivelida.Maskenune’e,kapasidadene’ebediakliuno koñesimentu konabaambiente fasilitador, sei benefisia tebesnasaun idane’e. Sistemaefisiente, kapasidadeinstitusionál, insentivubakolaborasaunmulti setorálnodiálogu,no sistemamonitorizasaunnoavaliasaun,makmekanizmu nebe’e bele realiza buat hirak ne’e hotu. Modelu ambiente fasilitador ba seguransa ai-han nonutrisaunbaTimor-Lestemakoinsá?
32
Figura7:KomponenteNe’ebeApoiuAmbiente
Source:Gillespieetal2013
Kudarai,krianohafahekoñesimentunoevidénsiainkluidezenvolvenarativukonabadezafiu,noutilizaevidénsiahodi informapolítika,akumulakoñesimentukonabasaidamakfunsionatebesnosaidamak lafunsiona,nohaloadvokásianokriaezijénsiabaevidénsia.Polítikanogovernasaun involveatukompriendedidiak semakatórhoinlfuensiaihanasaunne’e,motivakoezaunorizontálnovertikalnokoordenasaun,hodienvolvesosiedadesivilatuhaliburkompromisunoidentifikakontribusaunpozitivuhosisetórprivadubasistemaai-han.Ikusliu,kapasidadeno rekursu finanseiru inklui harii lideransa no kampiaun ba kapasidade individuál no organizasionál, konstruikapasidadesistemátikuhodihametinkompromisu,nokompriendefinansiamentunooinsáatumobilizadiakliutanrekursuadisionálne’ebeiha.
Dezafiuhorelasaunbaatupromoveambienteidafasilitador,makhalopartebaobstakulusne’ebeboot liuhodialkansa rezultadu pozitivu seguransa ai-han no nutrisaun iha Timor-Leste. Nutrisaun dalabarak konsidera nudarinstituisaun ‘oan-kiak’ mak susar atu inklui iha ámbitu servisu ministeriu ida nian. Polítika no programa barakne’ebehetanonaanálize,hatanbadezafiubalunutrisaunnian,maibeestruturabadesizaunpolitikasei izoladuhanesanbainbainihaministeriuespesifikuida-ida,hofiarkataksiraniaobjetivuespesifikulósdeitbasiraniasetor– noministerius nebe’e relevantemakMdS noMAP. Iha tendénsia atu prioriza tan setór balu ninia prioridadeentre liñas ministeriais, maibe la ho konsiderasaun ba objetivu nutrisaun. Maibe, esforsu maka’as tenke halonafatinhodiasegurakataknutrisaunprioridade idadefiniduonanosai responsabilidade idabasetóragrkulturanian,nomósbasetórsaúdenoedukasaunnianhotu.
Polítikanutrisaunne’ebehetananálizeona, inkórporaobjetivubaluhobazeihaai-hannoagrikultura,maibeidane’e jeralmente larespondebamalu.Polítikaagrikulturabarak liumakfoka liubaprodutividadeekonómiku(liuhosihasa’eprodutividadeai-horiskomérsial)nolainkorporaobjetivushofocusihanutrisaqun.Governubukaatuhadi’a seguransa ai-han liu hosi mekanizmu prinsipál rua: (1) apoia importasaun ai-han tuir ninia tempu, atuasegurakatakihaai-hanadekuadudurantetempususarlarannohofolinbaratu,no(2)atuinvesteihaprogramahodi hasa’eprodutividadeagrikulanasionál (daCosta et al. 2013). Esforsumaka’as liu konsentra iha atuhasa’eprodusaun ai-horis komérsial no kresimentu ekonómiku. Prioridade hirak ne’e naturalmente la hamutuk hoprioridadeagrikulturamaksensitivebanutrisaun,hanesanhasa’eprodusaunai-han,hadi’aprosesamentuai-hanno armazenamentu hodi mantein valór nutrisionál, no foti nudar alvu populasaun ne’ebe vulneravel liu bamalnutrisaun.
BaTimor-Leste,presizaapoiuhosipolitikaambiental, la’osdeitatudezeña intervensaunnohadi’abuat téknikuruma.Governupresizahatudukompeténsia,akuntabilidade,nosensitividadeatuefetivamenteredúsformaoinoinmalnutrisaunnian.Badahuluk,governupresiza ihakapasidadeatukoordena intervensaunpolítikaatuhatánbakauza oinoin hosi hamlaha no forma oinoin hosimalnutrisaun, hanesan dieta ne’ebe la diak, no prátika fó hanbebe,produtividadeagríkulane’ebemenusnooinidadeit,beene’ebelamoos,sanitasaunlasufisiente,moras,notratamentu inan-amanne’ebe ladiak,noambienteai-hanne’ebe la saudavel.Governunia koordenasaun la ihaobjetivuidaklaru,tanbapresizaartikulaaprosimasaunoinoinnointereseoinoinhosisetóroinoinihagovernu,liñaministeriais,noatórnaungovernamentálsira.Badaruak,governutenkeresponsavelbanesesidadeemane’ebevulneravel liu. Ezemplu, sinal malnutrisaun dalabarak hare la hetan to’o xoke externa ka presaun ruma mosu
33
hanesan El Niño, konflitu, ka mudansa klimátika hatodan liu tan inseguransa ai-han to’o pontu ida iha nebe’emalnutrisaungraveaumenta.Implikasaunmaksosiedadesivil,mídia,nosetórprivadupresizahakbiitkoñesimentupúbliku no ezije ba ofisiál governantes sira atu foti asaun, no governu presiza responsabiliza ema sira nebe’eresponsavel ba ai-han, no fó sansaun ba organizasaun ne’ebe promove no hala’o negosiu ka pratikadezenvolvimentumaklasaúdavel.Ikusliu,governupresizafórespostarápidunoefetivuhodipreveneestragumakmaihosihamlaha,inseguransaai-han,nomalnutrisaun,inkluinutrisaunmenusnotodanliunormálnoobezidade.
KOMPETÉNSIASISTEMÁTIKU,ORGANIZASIONÁL,NOINDIVIDUÁL
Implementasaunatuefetivu,presizaatuhakbiitkapasidadebasiraihanivelbazeto’oihanivelaltu.Kapasitasaunsistemátiku,organizasionál,noumanuihaTimor-Lestepresizainvestimentusériuhosinivelsukuto’oihanivelliñaministeriál.Dezenvolvimentubakapasidadeihanivelointolu:
1. Individuál: hahalok, koñesimentu, instrumentu, no talentu nesesáriu hodi hala’o servisu ne’ebe iharelasaunhonutrisaun;
2. Institusionál/organizasionál: funsionáriu, infraestrutura,asesuba informasaun,noapoiunesesáriuhodihalojestaunbaforneseservisuatendementubanutrisaun;no
3. Sistemátiku: estrutura, konteixtu, politika setoral, no papel iha servisu nutrisaun nebe’e mak presizahala’o.
Rekursu umanu kona ba seguransa ai-han no nutrisaun ne’ebe sei falta, sai nudar obstakulu ida ihaimplementasaunbaprogramaintervensaun.Idane’ela’osdeitkonabanúmerufunsionáriune’ebedisponivelhodihala’osiraniakna’ar,maibemóskoñesimentunotalentulubukidanebe’epresizaatudezenvolve,implementa,nomonitoriza planu planumulti setorál ne’ebe kompleksu liu. Governu Timor-Leste rekoñese falta kapasidade ihanasaun ne’e, no barak entre komunidade doador no ONG sira servisu hodi apoia no harii kapasidade ne’ebenesesariu hodi dezenvolve no aumenta atividade nutrisaun no agrikultura. Importante atu inkórpora objetivukapasitasaunkompriensivunoatividadebaihapolítikaai-hannonutrisaunnianhotuihanasaunidane’e.
BaTimor-Leste,kapasidadekontinuafator idamak limitaosibilidadeatuhasa’ekobertura,dedikasaun, impaktu,no sustentabilidade programa nutrisaun no agrikultura nian. Maske iha progresu balu, esforsu atu hamenusinseguransaai-hannomalnutrisaunihaniniaformaoinoinhetanimpedimentuhosi limitasaun, la’osdeitkonabakuantidade,maibemós konababa koñesomentuno kapasitasaun lideransabapesoal nutrisaunnian. Kualidadeaas,notreinamentuapropriadubaofisiálnutrisaunihabaze,jestorprograma,nomezmubasiranebe’eihapoderatu foti nohakotudesizaundalabarak sei falta.Nune’emós idane’ebe sei faltamak treinamentuba lideransaefetivunoadvokásia,atuhaloesforsudezenvolvimentusai sensitivu liubanutrisaunnokompeténsiaatuhala’oprogramaintervensaunbanutrisaunbootliu.
“KapasidadeMAPkonabapesoálaumentaonaemahamutuk350ihatinan2002baemahamutuk809ihatinan2005;emahamutuk1,823ihatinan2010baemahamutuk2,196ihatinan2015.Hosiemahamutuk 2,196 iha tinan 2015, pursentu 18makho kursu baixarelatu no pursentu 1makhokursu pos-graduasaun (Abdon unpublished data). Bolsa estudu ba pós graduadu no estudu hoprograma tempu badak mai hosi governu rai liu, no númeru graduadu neneik sei aumentakualifikasaunakadémikuministeriunianihatempuoinmai.”MAPdezenvolveonaestruturaservisuba estensaun agríkula (Ministry of Agriculture and Fisheries 2008). Númeru pesoál estensaunagrikola aumenta lais hahú hosi tinan 2008, hodi asegura katak pesoál estensaun agrikula idadestakaihasukuida-ida.Dadaunne’eihaonaofisiálestensaunagríkulahamutuk542ihaDiresaunNasionálAgrikultura,Ortikultura,noEstensaun(NDAHE).HositotalfunsionáriuMAP2,196,pursentu20 deitmak iha nivel edukasaun ho diploma ba leten, barak liu (pursentu 56)mak remata eskolasekundáriu”(ACIAR2016).
34
Ohin loron ema professional iha area seguransa ai-han no nutrisaun presiza iha abilidade iha lideransa no ihakapasidadeteknikulubukida,atunune’ebeleservisuhoekipamulti-setoráloinoin,notanbarezultaduseguransaai-hannonutrisaundependebasetóroinoin,maknesesidadeatudezenvolvelideransaidadiakpresizaakonteseiha ekipa multi setorál nia laran iha nivel munisípiu, atu nune’e sira nia kompromisu ida deit bainhiraimplementasaunbaprogramahahúnosaiboot.Emaprofessionalsiraihaareanutrisauntenkematenekbainhiradeskuti konaba konseitu no tópiku seluk hanesan agrikultura, protesaun sosiál, no saneamentu, no bele haloadvokásia ho publiku atu rekoñese importánsia ba nesesidade nutrisaun presiza atu inklui iha programaintervensaunnoinvestimentuoinoin.Profesionalsirane’etenkeinvolvediakhosiranebe’eihapoderatufotinohakotudesizaunnomoshoimplementadorsirabadesizaunnopolitikanebe’efotionaihasetórnooportunidadehira seluk, atu influensiapolítikanoprogramaoinoin. Idane’e fila-fali bagrupunutrisaunatu lideraesforsu idane’e.
KOORDENASAUN
Nivel instituisaun oinoin iha governu presiza servisu hamutuk hodi hatán ba inseguransa ai-han, hamlaha, nomalnutrisaun liu hosi estrutura formal ida mak partes hotu konkorda no aprova, no mós liu hosi kapasidadetékniku,noinsentivuhoditransférerekursunodiseminainformasaunbahakbiitakuntabilidade(MejiaAcostaandFanzo2012).Bainhiralaihakoñesimentunokoordenasaunentreministeriusrelevantes,ne’edezafiuidabaoinsáatu alkansa ambiente ida kooperativu. Atu alkansa ODS2 presiza koñesimentu diak konaba sistema ai-han,produsaun agrikula, kreatividade, envolvimentu komunitariu, no saúde. Objetivu hosi nutrisaun, agrikultura nosaúdeiharelasaunbamalu,nodalabarakhaforsamalu.Bainhiraemahopoderatufotinohakotudesizaunpolitikamakkoñesekle’anonarelasaunnointerdependensiatemikonaihaletenne’e,makholianohanoinidadeit ihaprosesu engajamentu bele harahun obstakulus oinoin ba hamosu kolaborasaun ida efetivu. Karateristikamulti-setorál ODS2 nian nebe’e natural, oferese oportunidade ida hodi sai inovativu iha aprosimasaun polítika noinsentivus. Ezemplu, ho konsiderasaun ba importánsia hosi nutrisaun ida adekuadu konaba produtividadeekonómiku populasaun nian, iha justifikasaun ekonomiku ida forti atu uza fiskál, komérsiu, no instrumenturegulatóriuselukhodiapoiaprodusaunnokonsumuai-hannutrsionál.
Konsellu Nasionál Seguransa Ai-han, Soberania no Nutrisaun (KONSSANTIL) kompostu hosi reprezentantes hosiministerius no ajensia governu hosi área importante mak relevante ba seguransa ai-han no nutrisaun. Niniaobjetivu prinsipálmak atu koordena atividadehotu-hotu konaba seguransa ai-han, soberania, nonutrisaun. Idane’esignifikakatak:
• Koordenanokonsolidapapélnofunsaunajensiasoinoingovernunianmakla’oketak-ketakhela;• Aliñadesizaun konaba investimentuhosiministeriusoinoin (ihane’ebeministeriu ida-idahamosu liña
orsamentalidaalokadubaimplementasaunpolítikaseguransaai-hannonutrisaun);• Bukaapoiunomobilizarekursuhosisetórprivadunoparseirudezenvolvimentu;• Haloadvokásiabaseguransaai-hannonutrisaunihaTimor-Leste;• Promoveprosesufotinohakotudesizaunnoasaunihanivellokal;no• Enkorajapartisipasaunemahosigrupuoinoin,inkluiemasirahosigrupusosiálmakkbiitlaektebes,feto
nolabarik,nogrupukiiknoagrikultórkbi’itlaek,setórprivadu,instituisaunhomandatubaedukaema,organizasaun ho baze relizioju, organizasaun naun governamentál no sosiedade sivil, no parseirudezenvolvimentubilaterálnomultilateral.
EstruturaKONSSANTILkompostuhosiMinistruAgrikultura&PeskamakPrezidentenoMinistruSaúdemakVise-Prezidente,nohalopartemós ihaesruturane’emakMinistruFinansa;MinistruSolidaridadeSosiál;MKIA;MdE;Estatal,MNEK;MOPTKnoSekretáriuEstaduBee,SaneamentunoUrbanizasaun;SEFOPE;AsistensianoPromosaunSetór Privadu; Gabinete Prezidénsia RDTL; Sosidade Sivil Hasatil; Reprezentante Ofisiál Direitu Umanu (TheGovernment of Timor-Leste 2016). Relasaun entre KONSSANTIL ho grupu oinoin ne’e, nune’e mós mekaniznu
35
koordenasaun entre sira kompleksu tebes, no la klaru oinsa KONSSANTIL atu hatán ba ka koordena ho GrupuTraballuSDGnebe’ehamutukhoPrimeiruMinistru.
AKUNTABILIDADENOPODÉR
Aspetu importante seluk governasaun nian mak akuntabilidade ka responsabilidade. Prinsipiu ne’ebe makkontribuibasistemaakuntabilidadeidaefisientemakfiar/konfiansa,inkluzividade,transparénsia,noverifikasaun;lideransahosigovernunoboagovernasaun;deliberasaunpúbliku;orgaunindependéntedisiplinadunohosusesuihaprestasaunservisu;asaunkonkretuhodihadia’aSistemaakuntabilidade/prestasaunkontas;nokapasidadeatumaneijakonflituinteresenorezolvedisputas.
FUNDUSNOORSAMENTU
ImportantemósatudeterminaoinsáMinisteriuFinansakoordenanomaneijaosantamanosainogastusliuhosifundusoinoin.GovernuTimor-Lestepresizahamosumekanizmufinanseiraidabanutrisaunhodiprotejenoalokafinansiamentu ba nutrisaun, no uza ho transparénsia no responsabilidade (Acosta and Fanzo 2012). MaskealokasaunorsamentujeralestaduhalobaMinisteriuhotu-hotunoinkluiMdSnoMAP,susaratudeterminatotalfinansiamentu ba nutrisaun.WFP revela montante fundus alokadu ba nutrisaun iha tinan 2016 no 2017 katakGovernuaumentaalokasaunfundusbanutrisaunmaka’ashosiUS$54,000ihatinan2016baUS$422,000ihatinan2017(Kearney2016).Maskeaumentune’esignifikante,maibeseidauksufisientenoseipresizafundusliután.
Iha Tinan 2017, orsamentu Timor-Leste alista hamutuk Miliaun US$ 1,386.8, ne’ebe ekivale ba diminuisaunhamutukpursentu30.6hosialokasaunorsamentaltinan2016nianmakhamutukmilliaun1,952.9.Ihatinan2017,orsamentu ba MdS mak hamutuk milliaun US$43.7, no orsamentu ba MAP mak hamutuk milliaun US$ 16.2.OrsamentuMdShetandiminuisaunoituanhosi totalmilliaunUS$43.9tinan2016,maibeorsamentuanuálMAPnianhetandiminuisaunmaka’ashopursentuhamutuk27.4hosiorsamentutinan2016nianmakhamutukmilliaunUS$22.3.MdSsimudeitpursentu3.2hosiorsamentujerálihatinan2017noMAPmóssimudeitpursentu1.2ihatinanhanesan.TotalorsamentualokadubanoentreMdShoMAP,bainhiraTimor-Lestehetanniniaindependénsiaiha tinan 2002 no orsamentu iha tinan 2017, bele haré iha Tabela 1, no orsamentu ba nutrsaun kontinua kiikkonformihatuduihaTabela2.
Tabela1:Timor-LesteTotalOrsamentuHosiMinisteriuSaúdenoMinisteriuAgrikultura&PeskaHosiTinan2002to’o2017
Year 2002 2005 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
TotalBudget(US$millions) 75.7 142.2 838.0 1,306.0 1,806.4 1,647.5 1,500.0 1,570.0 1,952.8 1,386.8
MOHBudget(US$millions) 7.9 16.9 37.5 42.0 54.1 64.3 67.0 67.5 43.9 43.7
MOHBudget(percentoftotal) 10.5 11.9 4.5 3.2 3.0 3.9 4.5 4.3 2.2 3.2
MAFBudget(US$millions) 1.6 5.0 19.5 14.8 17.2 25.2 27.6 27.3 22.3 16.2
MAFBudget(percentoftotal) 2.1 3.5 2.3 1.1 1.0 1.5 1.8 1.7 1.1 1.2
Source:GovernmentofTimor-Leste.Accessed2017.BudgetTransparencyPortal
36
Tabela2:MinisteriuSaúdeTimor-LesteNiniaOrsamentu(Tinan2016no2017)
Program 2016 2017NutritionServices(US$) 251,800 422,000FamilyHealthProgram(doortodoor,mainsourceofdetectionformalnutritioncases)(US$)
750,000 1,245,000
MaternalHealthandFamilyPlanning(US$) 251,800 83,000HealthPromotionandEducation(US$) 215,800 497,000ReproductiveHealth(US$) 143,900 0TOTAL(US$) 1,610,000 2,247,000
Source:TLMinistryofHealth2017
Maske orsamentu estadu kiik liu iha setór saúde no agrikultura,maibe Timor-Leste simu apoiu osan boot hosiasistensia ba dezenvolvimentu ofisiál, hamutuk millaun US$ 254.4 iha tinan 2017 (Government of Timor-Leste2016).Barakliuhosiasistensiane’emaihosiGovernuAustraliamakhamutukpursentu34hositotalasistensiabadezenvolvimentuofisiál.Restuhositotalne’emaihosigrupuhamutuksiamakhatuduihaTabela3.
Tabela3:KontribusaunhosiGrupuDoadorbaAsistensiaOfisiálDezenvolvimentuihaTinan2017
DonorGroup Australia EU Japan Portugal NewZealand USA ADB WB Global
Fund Germany
PercentofTotalODA 34 9 8 8 7 6 6 6 5 4
Source:TLMinistryofFinance.2016.StateBudget2017Book5
Asistensia ba dezenvolvimentu ofisiál uza iha área oinoin. Informasaun detalladu konaba asistensia hosi fundusne’ebeutilizaihasaúdenoagrikulturahosi2010ba2017makbelehareihaTabela4.Montanteosanne’ebeuzabasaúdeaasliuihatinan2010hopursentuhamutuk16hositotal.Montantene’etunmaka’asihatinan2011no2012,maibéhahúhositinanannebáaumentafila-falibapursentuhamutuk16.6hositotalorasamenu.Montanteorsamentune’ebeuzabaagrikulturamóstunhosipursentu10ihatinan2010bapursentu7.8no7.5iha2011no2012,nosa’efialfali-falibapursentu13.5hositotalorsamentuihatinan2017.
Tabela4:AsistensiaOfisiálBaDezenvolvimentuSetórSaúdenoAgrikulturaTinan2010to’o2017
Year 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
ODAGrantsinHealth(US$millions) 40.0 16.9 16.8 28.8 32.2 24.9 21.9 26.0
ODAGrantsinHealth(percentoftotal) 16.0 8.7 8.9 12.5 11.5 15.0 15.3 16.6
ODAGrantsinAgriculture(US$millions) 18.0 15.1 14.1 21.3 25.4 20.5 17.3 21.1
ODAGrantsinAgriculture(percentoftotal) 10.0 7.8 7.5 9.2 9.1 12.4 12.1 13.5
Source:MinistryofFinance.2009-2016.StateBudgets2010-2017Book5
37
UTLIZASAUNDADUSHOEFETIVIDADENOTUIRTEMPU
Sistema monitorizasaun no avaliasaun ne’ebe efetivu importante ba ema sira nebe’e foti no hakotu desizaunpolitika, atu bele alkansa progresu diak iha agrikultura mak sensitive ba nutrisaun. Informasaun nebe’e lós nooportunukonabavulnerabilidade,hamlahanonutrisaun,makbaze fundamentalno luanhodiharebahamlaha,seguransaai-han,nonutrisaun.Importanteatudezenvolveparseriahodiapoiasistemamonitorizasaunmakliderahusinivelnasionalatusukat,atusimukomentáriu,noatuhadi’adi-diakfaliatividadeprograma.Hariikapasidadeidane’epresizasainudarobjetivusentrálbagovernunomósdoadorne’ebefóapoiuosanbaatividadeihanivelnasionál, no kapasitasaun ida n’e presiza atu hamosumolok dezenvolve no implementa polítika. Dadus ne’ebeatuliza bebeik no dadus ne’ebe hetan tuir sistema colleta dadus ida diak, no defini objetivu no alvu klaru, ne’eimportantetebeshodiidentifikalakunaihakoberturanodiaktebesbahamosuinformasaunkonabaatufotiasaunoinsánoatufotiasaunihane’ebe.Presizafotidadusnodiseminarezultadudadustuirtempuatuálhodihatudusaidamak la’odiak ihanivel komunidade,munisípiu,nonasional.Utiliza teknolojia simplesnogratuitahanesanaplikasaunhobazeihaSMShotelemovelbelerevolusionizasistemahaliburdadusihasituasaunhorekursukiik.
BaTimor-Leste,dezafiuseiihanafatin.Maskeihadadusbarakmakhaliburonaihanasaunne’e,databarakliumaklahatudusituasaunne’elo-lós,nolahatuduáreanebe’emakafetaduhodistribuisaunnodinamikainseguransaai-hannomalnutrisaun,kaareanebe’emakhetankoberturahosolusaunnoimpaktuhosiintervensaunruma(Webb2013).Sistemamonitorizasaunnoavaliasaunnokordenasaundadusidarigorozuseifókbi’itbasiranebe’efotinohakotu desizaun politika atu foka didiak iha alvu ho baze iha dadus, bainhira hatán dezafiu iha nutrisaun nobainhira fasilita diálogu ida produtivu liu entre ema xavi sira. Nune’e mos, bainhira halibur dadus iha tempuoportunu ho dadus atuálizadu, permite ona atu halo avaliasaun rápidu ida ba nesesidade implementasaun,antesipa diskusaun konaba dezafiu, susesu, no lisaun ne’ebe aprende iha implementasaun no impaktu hosiintervensaunagrikulturamaksensitivebanutrisaun.
Klarukatakbainhiraihadadusnutrisaunnodezempeñuindikadorne’ebediaknolós,belerezultaihaprestasaunservisuidadiakliu.Idane’edalabarakatudehankatakimportantenopresizaenkorajaatukomunidadelocallokalmaksaina’inbarezultadunodadusprogramanutrisaun.Maibe,atusaina’inbaprosesuidanune’eihanivellocalpresizahaliburdadusregularmentenoaumentafrekunénsiabaobservasaundadushodimonitorizaprogresu,atunune’ebeleasegurakatakihadadusne’ebeakuradu/lósnooportunumakbelefórespostadiakliubaavaliafila-faliprograma.
Seiihaaspetubarakkonabaseguransaai-hanmakseidaukdisponivelihaTimor-Lestekaihamaibéhokualidadeladiak.Idane’epreokupasaunidahodibelehamosudesizaunpolítikaidadiaknoatukompriendedidiakimpaktuihanivelmunisípiunosuku.
TIMOR-LESTENINIADEZEMPEÑUIHAOBJETIVUDEZENVOLVIMENTUMÍLENIU
Timor-LestehaloonakomprimisuatuapoiuDeklarasaunMíleniuhafoinhetanniniaindepedénsiaihatinan2002,nokomprometeatualkansaODM/MDGsniniaindikadorhamutuk29.MaskeTimor-Lestehaloduniprogresudiakhodialkansaindikadorbalu,seiihaservisubarakmakpresizaatuhalohodialkansaindikadorbaluseluk.Objetivu1hosiODM/MDGsmakrelevanteteb-tebeshoODS2,makaturedúskiaknohamlaha.KiakdezafiubootidabaTimor-Lesteniniadezenvolvimentunoidane’efóimpaktubootbainseguransaai-han.HafoinTmor-Lestehetantihaindependensia,númerukiakaumentahosipursentuhamutuk36.0ihatinan2002bapursentu49.9ihatinan2007,nudarrezultaduhosikonflituinternu,nohafointunto’opursentu41.0ihatinan2009.Balabarikhotinanlimamaikraikhotodanisinlatuirstandard,Timor-Lestehaloonaprogresudiak,hodiredúsnúmerulabarikhoproblemaidane’ehosipursentu45.8ihatinan2001bapursentu37.7ihatinan2013,maibelakonsegealkansaODM/MDGsniniaobjetivumakpursentu31.ODM/NDGsniniaobjetivunúmeru7mósrelevantehoODS2makfógarantiabasustentabilidadeambiental.Kuantidadekoberturaflorestatúnhosipursentu51ihatinan2001to’o
38
pursentu50ihatinan2009noidane’emoslahatánbaobjetivumakpursentu55.Maibenúmeruredusaunne’emóskiikbainhirakonsideraaihorisnudarfonteimportantebaai-sunuhodite’in.Governuihaonaniniaplanuhodiapoiareflorestasaunliuhosiagroflorestanokriafonterendimentuhosiai-kameli,mahoni,ai-teka(MinistryofFinance2016a).
KONKLUZAUN
Timor-Lesterekoñeseonanoaseitaproblemanoimportansiakonabaseguransaai-hannonutrisauniharailaranno rekoñeseninia impaktu.Maibé, presiza atuhaforsa abilidadeTimor-Lestenia atu koordena, implementa, nomonitorizaprogramaihaáreahirakne’e,nopresizaihakomitmentunoapoiuorsamentalatuasegurakatakTimor-LestebelehaloprogresuhodialkansaODSdiakliufaliprogresunebe’eulukhaloatualkansaODM/MDGs.
EMAXAVENASIONÁLSIRANIAHANOIONKONABAALKANSAODS2NIASUSESU
Figura8:InansiranosiraniaoanihaErmera.Foto:WFPCesaltinoXimenes.
INTRODUSAUN
Informasaunhirakihasesaunidane’emaihosiintervistaorálhoemaxavesiraihanivelnasionálne’ebehala’ohosiJoãoBoavida,GiannaBonis-ProfumonoJessicaFanzoihaDili,Timor-Lesteentreloron20no24fulanMarsu2017.Intervistane’ehala’ohoGabinetePrimeiruMinistru,MdS,MSS,Dr. JoséRamos-Horta,WHO,FAO,WFP,BankuMundiál, Koordenador Rezidente Nasoen Unidas, UNWomen, UNICEF, UNFPA, EU, TOMAK, ACIAR, DFAT, GIZ,JICA,CaritasAustralia,Care,Plan,CRS,noWVI.
39
EMAXAVENASIONÁLNIAPERSPETIVAKONABAALKANSAODS2
Timor-Lesteihaniniaprogramanopolítikabarakkonabanutrisaunnoagrikulturahanesandiskutionaihaletenba.Baluhamosuonaimpaktudiak;maibebaluseidaukfóimpaktu.Emabaluihanivelnasionálkritikaidane’e,tanbatuirsiraniahanoinkatakprogramanopolítikane’eluanliunohotempunarukliu.Siraargumentakatakprogramanopolitikanebe’eihapresizafocusidadiaknobelehetanrezultadudiakihatempubadaklaran.SiramosKritikakatakpolitikanoprogramahiraknebe’eihabarakmaksimbolikuliunopresizaatufokanoorientaliubaihaasaunkonkretunoespesifiku.SirahatetekatakTimor-Lestesei laalkansaODS2notanbane’epresizahamosuobjetivune’ebe realístiku liu, ba nasaun no sujere objetivu idamak atu redús isin raes/badak iha tinan 2025. Ema balusujere mós katak presiza atu hakle’an monitorizasaun no avaliasaun ba polítika no programa hirak ne’e hodiasegurakatakpolitikanoprogramahirakne’ebelealkansaduniobjetivu.
DezafiuidabootliubaTimor-Lestemakhalokoordenasaunbapolítikanoprogramahirakne’eihaGovernu,liu-liuentreMdS noMAP. Presizamós halo koordenasaun ida efetivu entre governu noONG nasionál, CSO, noONGInternasionálmakiharai laran. Idane’ehato’ohosiemabarak ihanivelnasional. Ihakoordenasaunne’epresizaatu inklui transferénsia koñesimentu tanba dadaun ne’e koñesimentu barak lakon deit no la aproveita didiak.Governu hamosu KONSSANTIL atu hatán ba kestaun ida ne’e; maibe seidauk efetivu. Ema balu dehan katakKONSSANTIL hala’o parte ba estrutura MAP, no ida ne’e halo grupu relevante seluk sente exkluidu, no sirarekomendaatuGabinetePrezidentekaGabinetePrimeiruMinistrumaklideraKONSSANTIL,hoapoiuhosiMdSnoMAP.EmaidasujereatuKONSSANTILpresizasaiefetivuliutanihamunisípiu.MaibeemabalurekomendakatakKONSSANTILpresizaatufokadeitmak ihakoordenasaunno labelehamosuka implementapolítikanoprogramaruma.Emabaluselukdehankatakdiak liueliminadeitKONSSANTIL tomak,GabinetePrimeiruMinistrukaMAPasumideitonaresponsabilidadetomak.
Dezafiuselukmakpresizaatuhaforsaatividadehirakne’e liuhosikompromisuorsamentujerálestadu. Ihanivelnasionalemabaluhatetekatakgovernualokaorsamentuadekuadubasetóragrikulturanonutrisaun.Tanbane’edoador internasionál siramós redús ona sira nia apoiu ba area ida ne’e; importante ba governu atu hasa’e niagastuhodihatudukatakagrikulturanonutrisaunne’eprioridadeidanopresizaaseguraprogramanopolítikaniniasustentabilidade iha tempuoinmai.Emabarak ihanivelnasionálhusuatugovernuaumentaosanbaprogramahirakne’e,nodehankatakgovernupresizaatuhasa’eorsamentuhosipursenturuato’ohaathosiGDPbasetoragrikultura.Emabalumóshatetekatakimportanteatuhasa’emosfinansiamentubasetórprivadu.
Nutrisaunprioridadeaasliubaemabarakihanivelnasional,maibeopiniaunlahanesanatuoinsádezenvolvesetóragrikultura iha Timor-Leste. Governu halo ona produsaunmaka’as ba hare, tanba ida ne’emak fonte prinsipálenerjia hosi ai-han iha Timor-Leste ohin loron. Rms balu dehan katak auto-sufisiénsia iha produsaun ba harekestaun ida importante ba seguransa nasionál no soberania ai-han no apoia kresimentu produsaun foos. Sirasujere atu hasa’e impostu ba importasaun fos hosi rai-liur atu nune’e folin ba produsaun fos lokal belekompetetivu.Balunseluklakonkordahohanoinidane’e,tanbabainhiraaumentafolinbafosimportadubelemóshamosuinseguransaai-han.Emabalumóskonkordanoargumentakatakkustuprodusaunfoslokalbootliukuazedalaruakomparaho folin fos importaduhosiVietnamenoTailándia.Nune’esirabarakdehankatakTimor-Lestepresizadezenvolveai-horishovalorkomérsialaashanesankafénotemperu. Idane’eseiaumentaagrikultórniarendimentuhodibelesosaai-hannutrisionálbasirania familia.BaluselukargumentakatakTimor-Lestepresizaatudezenvolveagrikulturasensitivubanutrisaunnosujerebaagrikultórsiraatukudabarakliuai-hannutrisionálinkluifore/tunis,koto,foremungu,fehukmidar,modotahannoai-fuan.Emabalusujereatuagrikultórkudaai-hanlokalhanesankumbilinobatarainaruk.Sirasubliñaimportánsiaagrobiodiversidadenosujereatualkansaidane’eliuhosiagroflorestanokudaai-oanhanesanai-kameliatubelehetanlukru,noakarnudarfonteai-han; ihamósemabalusujereatubelefokabaai-hanhofonteproteinahanesanforekeli,ikan,manu-tolun,manu,nofahi.Forekelifontebatahunotempe;maibeihamoshanoinkatakTimor-Lestelaihakondisaunatukudaforekelinatonnopresizaatuhalodeitimportasaunbaprodutuidane’e.Barakmakdehankatakpresizahadi’anutrisaunliuhosiai-han fortifikadu, liu-liu foos.Siraselukkonkordaho fortifikasaunbamikronutrienteespesífiku,no foti ikannudar
40
ezempluhanesanfontebaferroihaKombodia;maibehoestratejiaidakompriensivuhofocusliubadiversidadeai-hannoai-hanrikuhonutrientemakimportanteliu.
AgrikultórbarakihaTimor-Lestemakagrikultórsubsistensia,nosirakudaai-horisnatondeitbasiraatukonsumirasik ihauma.Hasa’eprodusaunseipermiteagrikultórsirane’eprodúsai-hanbarak liubaatuhanhorestuatubelefa’anhodihetanosanbanesesidadeseluk.Ihakonsultasaunnivelnasionalemabaludehankatakagrikultórpresizaatuhasa’esiraniaprodutividadenokapasidadekonabaprosesamentuatubeleaumentavalórnoprodúsai-hanbaraknobelefa’an.Sirasujereatuhadi’aasesubamerkaduatubelefasilitakomersializasaundoméstikanoesportasaun ba sira niaprodutu. Siramos sujere atu halo kapasitasaun ba agrikultór sira liu hosi edukasaun notreinamentu,nomósmodernizasistemaagrikulturaliuhositeknolojia.Bane’e,presizafasilitakréditu;baluhatetekatak presiza atu foka ba feto sira. Balu mos rekoñese katak susar tebes atu motiva agrikultór sira hasa’eprodusaun tanba laiha lukru diak hosi atividade agríkula, no pensaun veteranu no programa asistnesia socialnebe’e iha hamenus agrikultór sira nia motivasaun atu kuda rai. Dezafiu ida seluk ba hasa’e produsaun makkestaun sai nain ba rai. Sei iha rai ho área boot balu mak laiha na’in ne’ebe klaru, no barak mak sei utilizaregulamentuhosi tempu IndonézianoPortugéz. Ihadezafiuespesífikuba feto siramaknúmeru sai na’inba railimitadutebes.Parseiruoinoinmósdiskutikonaba importánsiahosihadi’araihodihasa’eprodusaunmaibesiramensionakatakagrikultórbalulakohiuzanoaplikaadubu.Maskenune’e,sirarekoñesekatakprodutividadebelehasa’ehosipursentu20ba30liuhosiutilizasaunadubu.
Mudansa klimátika dezafiu ida boot ba produsaun ai-han no sei sai problema boot liu tan iha tempu tuirmai.Mudansaklimátika la’ostópikuprinsipál ida ihakonsultasaunnasionálmaibeemabarakmakfoti idane’enudarpreokupasaunboot ida. Sira dehan katak governupresiza atu hakbiit reziliénsia noprevensaun, no la bele haloreasaundeitbadezastrenaturál liuhosipromovebiodiversidadeho focus iha raimanas,bailoronaruk,ai-horisrezistentehasoruaninboot,nohamosusistemaalertaseduhodiapoiuagrikultórsirapreparaanmolokdezastre.
Enkuantuprodusaunai-han importantebaTimor-Leste,mudansa ihahahalokkonabakonsumuai-hanne’emósimportante.Asaunrumaatufotihodihadi’anutrisaunliuhosimudansaihakonsumuai-han,presizaapropriadunosensitivukulturanotradisaun lokal.Emabaraksujereatupromoveai-hannutrisionál liuhosiedukasaunkonabanutrisaun, maibe ho aprosimasaun oinoin inklui ho fokus iha to’os no programa han meudia iha eskola,demonstrasaunte’in,nogrupusuportainan.Siradiskutikonabadifikuldadeihamudansakonsumuai-hanbainanisinruasira,tanbataukmosukomplikasaunbainhirabebemoris,nosusaratumudaprátikafohanbebenolabariksira, tanba sei fiarmetin ba pratika tradisioal balu konaba fo susu hosi inan no fo ai-han komplementáriu. Siradehankatakkomunidadesirapresizaduniedukasaunkonabanutrisaun,maibéatuidane’ebeleeftivudiakidaliuhosimosIgrega.
Enkuantu agrikultura no konsumu ai-han komponente importante ba hadi’a nutrisaun, intervensaun saúdemosxaveihaprosesune’e.Dadaunne’eihapesoálnainruane’ebetreinaduihanutrisaunhaloatendementuihapostusaúdeida-ida.Emabarakihanivelnasionaldiskutikonabaimportánsiabapesoálnainruane’eniaatendementuatuhadi’asupervizaunnutrisaunhodiidentifikanohalotratamentusedubalabariksirane’ebesofremalnutrisaunmoderadunograve.Siramóssubliñaimportánsiaatuprevenemorasinfeksaunhanesantuberkolozenodiarreia.
41
KOMUNIDADENOEMAXAVENIAPERSPETIVAKONABAALKANSAODS2
Figura9:Manesirakoaliakonabaseguransaai-hannonutrisaunihaErmera.Foto:CEPADGiannaBonis-Profumo
INTRODUSAUN
Sesaun ida ne’e deskreve rezultadu konsultasaun iha nivel komunidade mak CEPAD hala’o liu hosi CEPADDiskusaun Fokus Grupu, ne’ebe envolve partisipante hamutuk 158 (feto pursentu 39, mane pursentu 61) ihamunisípiu6ne’ebeselesionadu,nomosrezultaduhosiintervistahoemaxavene’ebeselesionadunudarindividuálkareprezentanteinstituisuanEstadukasosiedadeSivilhamutukema36ne’ebeservisuihaprogramarelevanteihanivelmunisipálnonasionál.
Konsultasaun ihanivelnasionalnomunisipiuoportunidadediak idaba individuálnogrupukomunidadesiraatuhato’o sira nia hanoin; prosesu ida diak atu kontestualiza asuntus nebe’e mosu, atu nune’e bele hamosurekomendasaunhobazeihaevidensiahodifasilitafaliimplementasaunbaasaunkonkretunoespesífiku.
KOMUNIDADENIAPERSPETIVAKONABAALKANSAODS2
KESTAUNNOPREOKUPASAUNPRINSIPÁLIHASEGURANSAAI-HAN
Membrukomunidadesirafotipreokupasaunbalukonabaseguransaai-han.Maskenune’e,hamlahakuazelatemikonanokomunidaderurálsirahatetekataksiraihaai-hannatonhodisustentasiraniamorisihatempususar.Siradehankatakumakainne’ebevulneravelliunosirane’ebedependeliubaosanhodisosaai-han,liu-liuihasentruurbanu,belehetanriskuaasliubahetanhamlaha.Emabarakpreokupaduholabelehetanasesubadiversidadeai-hantuirsiraniahakarak.Sirarekoñesekatakinfraestruturaestradane’ebeladiaknofasilidademerkaduihafatinrurálne’ebeseidaukdiak,saidezafiufundamentálhodisiralabelehetanasesubadiversidadeai-han.Komunidade
42
sira mós hasoru dezafiu atu sosa ai-han ne’ebe nutritivu ho diversidade, liu-liu ba familia sira ne’ebe niarendimentukiiknosirane’ebenúmerufamiliabarak.Emabarakhosikomunidadene’ebehelaihasidadenofatinrurálhatetekataksiraihadifikuldadehodiasesubaai-hanhokualidadeaas.Siramóskestionakonabavariedadefolinai-hanentre sukunomunisipálnohafoinentremunisipálnoDili,ne’ebehamosudiferensadobru iha folinentresidade-rurál,noidane’ehasusarliutánemaihafatinrurálatuhetanasesubaai-hannutrisionál.
Komunidadesirapreokupaduliuhoinseguransabeenodehandezafiubootmakagrikultórsirahasorumaksusarbabee,noidane’efóimpaktubakomunidadesirasusaratuhetanai-hannosusaratuhetanrendimentu.Susarbabeehaloagrikultórsusaratukultivanoprodúsai-hansufisientedurantetinantomak.Komunidadesirahateneonakatakmudansaklimátikaseihatodanliutanimpaktuhirakne’e.Komunidadesiramóspreokupaduhomudansabatempuudanbeen,hodihaloudanbeenmonurailatuirtempubainbainona.Komunidadesiramósko’aliakonabaimportánsiaatuprevenenokombateta-aihorisnosunuraiarbirutanbakriadeflorestasaunnodegradasaunraihodibelehadi’a fali retensaunbee,nohodihetanbeebarakbaSistemaprodusaunnebe’edepende liubabee.Komunidadesirahakarakhaloadaptasaunfiniatubelerezistebailoronaruknomanteinnivelprodusaunmaskehomudansahoklima.
KESTAUNNOPREOKUPASAUNPRINSIPÁLIHANUTRISAUN
Membru komunidade sira seidauk iha koñesimentu ne’ebe diak konaba nutrisaun no ai-han ida ne’ebe maksaudavelatukonsumi.Sirainteresaduteb-tebeshakarakatuaprendenorekomendahaforsaedukasaunnutrisaunliu-liukonabaai-hansaidamakatukonsuminoai-hanno ingrediénte idane’ebemakpresizaatuevita.Siramóshakarakatuaprendekonabaoinsápreparakateinai-hanhirakne’e.Ihamósdiskusaunkonabaai-hanprosesadufounne’ebefasilatuhetannoasesivel.Emabarakhatetekataksirasentediakhoai-hanhirakne’etanbabeleraino konsumi no mós midar. Maibe komunidade sira la dun hatene diak impaktu nutrisaun konaba saude nokresimentulabariknia.Maibé,emabarakhakarakkonsumiai-hanlokaltanbasiramospreokupaduhokualidadenokontaminasaunkímikuihaai-hanimportadu.
Fetosirako’aliakonabarestrisaun/banduai-hanbalunmaksiralabelehandurantesiraisinruanohafointur-ahitiha,nune’emósbanduai-hanespesífikubalunbasiraoan;fetosirabalumosmensionakataksirahasorudezafiuatuhetanasesuatendementusaúdetandeitsirafeto.Komunidadesiramósdiskutikonabasiraniaobservasaunbaprátikakulturalne’ebefóimpaktubasiraniaorsamentufamilianoai-hanne’ebesirakonsumiloron-loron,liu-liuai-hansirane’eberikuhoproteina.Manesiralaihakoñesimentune’ebediakkonabanutrisaunnopresizaatuinkluimanesiraihaedukasaunkonabanurisaun,tanbamanesiramakfotidesizaunihanivelfamilia.Komunidademósseidaukhatenenoseidaukbeleidentifikasinálmalnutrisaungraveihalabariksira,amkinsálós.
Membrukomunidadesiramosdiskutikonabautilizasaunrekursunoimportánsiabaalokasaunosan,ihanebe’edalabaraksirauzaosanhosifolinanimalbaserimóniatradisionál,nebe’elo-lossirauzabasiraniasaude.Gastubaseremóniatradisionalne’euzaproporsaunboothosirendimentuumakain,nooituanliuuzabanesesidadesaúdenonutrisaun.
KESTAUNNOPREOKUPASAUNPRINSIPÁLIHAAGRIKULTURA
Ema sira ne’ebepartisipa iha diskusaun komunidadebarakmak involve diretamente iha atividade agríkula. Siramensiona konaba asisténsia ne’ebe sira simu, hanesan dezenvolvimentu setór agrikultura ne’ebe lidera hosigovernu,inkluiapoiuekipamentunoaisténsiatekniku.Komunidadesirakontentehoprogramahirakne’enohusuatu bele kontinua no haluan tán ninia kobertura. Komunidade diskuti mós konaba dezafiu muda sistema baagrikulturakomérsial,notambasasiraseidaukto’obaihanivelmekanizasaunagrikulamaksirapresiza.Siraezijeatuformagrupuagrikultorhodibeleapoiahoprosesutranzisaunidane’e.
43
Governu mós sosa komunidade sira nia produtu, liu-liu foos, ho folin ida ne’ebe konkorda hamutuk ona.Komunidade kontentehoprogramane’e,maskedalarumaprograma idane’e la la’o, no sira hakarak atuhetanasesu bamerkadu atu sira rasik bele fa’an sira nia produtu ba konsumidór sira. Agrikultór sira rekoñese katakinfraestruturaestradaladiak,estradabarakmakaatdurantetempuudan,nolimitasaunasesubatransportenudardezafiuprinsipálatulorisiraniaprodutubafa’anihamerkadu.Komunidadesiramósdiskutikonabafolinprodutulokal ne’e kiik iha merkadu kompara ho kustu ne’ebe utiliza ba produsaun aas. Komunidade sira mos diskutikonabafolinnolukrukiiksirahetan,bainhirakomparafalihoosanbootnebe’esiragastahodihaloto’osnonatar.Sira dehan katak susar tebes atumanan lukru diak ida hosi sira nia produsaun no tamba ne’emak sira prodúsnatonbaatuhandeit.Komunidadesira fiarkatakagroflorestasolusaun idadiakatukudatánai-horisoinoinnohetanlukrudiak.Sirahanoinkatakidane’ebeleforneseservisudiakihafatinrurál,liu-liubajovensira.
Agrikultór sira hasoru dezafiu oinoin no ida mak difisil atu hetan asesu ba fini, bee, no rai ho kualidade diak.Komunidadehakarakhetaninformasaunbaraknoasesubafinimakadekuadubasiraniarai.Siramensionamósdifikuldade halo jestaun ba bee durante tempu udan no tempu bailoro. Rai barak mak lakon ona ninia bokurpresiza atu hadi’a fila-fali. Komunidade mós preokupa konaba utilizasaun adubu kímiku tanba sira la dun ihakoñesimentudiakkonabaoinsautilizanoaplikaadubu.Siramóspreokupaho sira-nia saudeno riskunebe’e ihamakrelasionahoelementukímikumakadubuiha.
Komunidadesiramósdeskuikonabaraibarakne’ebelautilizabaprodusaun.Idane’eakontesetanbasiradehankatkaagrikultórsiragastabootliubaatividadeagríkula,maibélukrukiikliu;nomostanbafolinai-hainimportadubaraknobaratuliu; idafalimostambajovenbarakmakhalaibasentruurbanunotambapensaunveteranusirasimumosdeskorajaservisuagrikola.
KOMUNIDADENIAHANOINKONABAHADI’ASITUASAUNMALNUTRISAUN,INSEGURANSAAI-HAN,NOPRODUTIVIDADEAGRÍKULA
Figura10:NatarihaGariuaibesikBaucau.Foto:WFPMarianneKearney
44
Aprosimasaunúnikunoidentifikaduatumudamentalidadenoprátikabahadi’anohasa’erezultadunutrisaunnoagrikultura,noapoiapratikasensitivebaklimanokestaunsustentabilidade,makpresizaatufaheinformasaunliuhosi edukasaun sívika no dezenvolve estratejia integradu liu hosi kolaborasaun entre Governu no ajensias, hokoordenasaun ida forte entre liña ministeriál relevante no lideransa lokal ba foti asaun konjuntu. Membrukomunidadesirasujere“aprosimasaunidane’ebeentre-setorálnokolaborativuholideransahosikomunidade”.
Komunidade ne’ebe envolve iha konsultasaun hato’o sira nia ezijénsia konaba kampaña edukasaun sívika hoaprosimasaunbaasaun integradu liuhosikoordenasaunservisuentreMAP(ai-han),MdS (siénsianutrisaun),noMdE (prátika diak), ho demonstarasaun iha to’os uma hun no dapru ho envolvimentu komunidade sira ho dipromovekonsumubaai-hanlokalhoai-hanoinoin.
Presiza reforsa programa edukasaun nutrisaun ba familia hotu-hotu; presiza atu haluan atividade SistemaIntegraduSaúdeKomunitária(SISCa)noatividadeMdSnopesoalsaudepresizahetankapasitasaunnotrinamentuihafasilitasaunihaareaakonsellamentu;nune’emóspresizahametinenvolvimentufoinsa’esiranian,nofasilitaambienteai-hanmaksaudavel. Liderasansuku tenkeproativuhodiapoiaPSFatupermitekomunidadesirabeleidentifikasinálmalnutrisaun,nohaloatendementusedu ihapostusaúde.Edukasaunsaúdenonutrisaunpresizainkórpora iha programa eskola liu hosi kolaborasaun ho MdE, no kolabora liután ho organizasaun sira ne’ebeservisuihakomunidade,Igreja,nomídianohalopromosaunihanivelkomunidadehotu-hotu.
Importantebaestensionistasiraatukolaborahoautoridadesukusirahodiasegurakatakrailabelehusikmamuknoprodusnafatin,nogrupuagrikultórsirahala’osiraniaatividadedurantetinantomaklaran,nofóprioridadebaba ai-horis ne’ebe reziste hasoru bailoro naruk, hala’o pratika no jestaun diak bee, no dezenvolve merkadurejionál. Ida ne’e hotu tenke hola parte iha estrutura dezenvolvimentu komunitária integradu. Importantemakapoia agrikultór sira halo jestaun no haketan fini no produtu kolleita ne’ebe atu han, fa’an no armazena; noaseguratitularidadebarainohalososializasaunkonabateknolojia foun.Fóasistensiasosiálafetivubaumakainne’ebevulneravelliuihafatinrurálnourbanunomosfóasistensiadurantedezastrenaturál,idane’eobrigasaunida.
Figura11:ModonomanutolunTimorihamerkadulokalihaLuatem.Foto:CEPADGiannaBonis-Profumo
45
DALANBAOINNOREKOMENDASAUN
Rekomendasaun ba Timor-Leste bazeia ba alvu lima iha ODS2 –mak hakotu hamlaha, atinje seguransa ai-han,hadi’anutrisaunnopromoveagrikulturasustentavel.Nune’emósiharekomendasaunhamutuk12makkonsentraihaalvulimahirakne’e,noihatánrekomendasaunhamutuk3konabaekonomiapolítikamakpresizahala’oagoranoihatempuoinmai.Hobuathirakne’emakbelehadi’akoordenasaunnoakuntabilidade,kapasidadeumanu,nobeleaumentafundusnoinvestimentunasionál.Makla ihahirakne’eida,makrekomendasaunhamutuk12ne’eseilala’o.
Rekomendasaun ne’e mosu ho baze iha evidénsia ikus liu konaba saida mak fó ona impaktu ba hamlaha,inseguransaai-han,vulnerabilidadenutrisaun,nosistemaai-hanne’ebe lasustentavel iharai laran.Nune’emós,rekomendasaunne’eformulabazeiabarelatóriuhosinasaunseluknudarreferénsia,nomateneknainsirane’ebeihaonaesperiénsianohaloonaavaliasaunbaseguransaai-han,situasaunnutrisaunihaTimor-Leste,nune’emóshoreferénsiaba“saidamaksusesuona”ihanasaunseluk.Rekomendasaunida-ida,identifikamósresponsavelbahala’oservisu,nune’emóshatuduevidénsiatanbasárekomendasaunne’e importante,nohatuduninia impaktu,noihane’eberekomendasaunne’e la’oonaiharaiseluk.Maskerekomendasaunida-idalaihaninia istórianarukkonaba solusaun ho baze iha evidénsia, barakmaibe karik la’os hotu-hotu, iha esperiénsia bazeia ba evidénsiane’ebeforte.Nudarpartebarekomendasaunpontushiraktuirmaimakpresizafotinudarasaun.Partebaluhosiasaun hirak ne’e bele aplika iha tempu badak nia laran, maibe seluk presiza hala’o iha tempu naruk, hokompromisubakontinuasaunhanesanhatuduihaFigura12.
Figura12:PrioritizasaunRekomendasaunIhaTempuBadak
Short Term Medium Term Long Term
Recommendations
SDG2.2 Scale Up IMAM
SDG2.2 Increase Nutrition Education
SDG2.4 Include the Environment and Climate Change in National Policies
SDG2.4 Increase Household Biodiversity through Vegetable Gardens and Small Animals
SDG 2.4 Enforce the Code of Conduct for Responsible Fisheries
SDG 2.4 Improve Food Processing and Storage to Decrease Aflatoxin
SDG 2.1 Improve Social Protection Programs
SDG2.1 Improve the School Meal Program
SDG 2.2 Improve WASH through CLTS
SDG 2.2 Increase Availability, Access, and Utilization of Nutritious Local Food
SDG 2.3 Increase Coffee and Spices and Create Place of Origin Value
SDG 2.4 Increase Technology, Training, and Insurance for Farmers
SDG 2.4 Improve Weather Early Warning Systems
SDG 2.4 Increase Access to Irrigation
SDG 2.5 Create a National and Local Seed Banks
SDG 2.2 Women's Empowerment and Education
SDG 2.2 Education and Behavior Change to Prioritize Women and Children's Nutrition
SDG 2.3 Increase Agrogforestry
SDG 2.3 Empower Women Farmers
SDG 2.5 Increase Country Biodiversity through Mixed Farming Systems and Agroforestry
46
Kadapontune’eberekomendaligadiretamentehorekomendasaunODS2nian,nomósholigasaunrumabaODSsiraseluk.MaskeTimor-LestefóprioridadebaODSbaludeithokurtuprazu,maibeODS17hotupresizaatuhetanresposta ho dalan integradu, tanba ne’e mak ODS2 importante tebes. Kada seksaun hosi ODS importante noTimor-Lestepresizafotiasaunbarekomendasaunida-idahodinune’ebelehadi’aseguransaai-han,nutrisaunnojeralmentesistemaai-han iharai laran.Maibe,atu fóprioridadebarekomendasaunhirakne’e,Governupresizakonsentra liu no tau rekursu ba ODS2.1 no 2.2, hodi hakotu hamlaha no malnutrisaun, tanba hirak ne’e makimportantebanasaunniasaúdenodezenvolvimentu.Maskealvuhirakne’ebeihaODS2dependebamalu,ODS2rasikdependemaka’asbaODSseluk-selukmakmóspresizaatuimplementanohadi’a.ODS2maksentrálbasaidamakitahanaran“ODSfoodcake”-ODSsosiálmakhetanapoiuhosiODSekonomikanobiosfera.Figura13hatuduintegrasaunODShotu-hotuhodipromovemorisdiak,dignidade,dame,no justisabaemahotu,nomósaseguraambienteidasaudávelnoprospéro,atunune’ebeleasegurasistemaai-hanidadiakhoaprosimasaunintegradu.
Figura13:ODSFoodCake
Source:TEEB2017
47
ODS2.1-- HAKOTUHAMLAHA:REKOMENDASAUN#1
Rekomendasaun
AsegurakatakprogramanasionálbaprotesaunsosiálinkluiBolsadaMãe,RedeSeguransaSosiálnoasistensiaadhoc,noprogramaasistensiabadezastresnaturais,belehatándunibaemavulneravelsiraninianesesidade,maibesensitivubanutrisaun,liuhosi:
1. Hadi’asistematranferénsiaai-han,makhanesanfortifikafós,fore/tuniskafonteproteinaselukhanesantempekatofu,novitaminA/Dfortifikabaihaminate’inhodiinkluiihaProgramaSeguransaAi-han;
2. Hadi’aenvolvimentuno inkluzaunpopulasaunne’ebévulneravelba ihaprogramaprotesaunsosiálhodi
beleinkluifeto,katuasnoferik,oankiak,emahodifisiensianokomunidademarjinalizadune’ebékiakliu;no
3. Haloavaliasaunhodihareimpaktuprogramaprotesaunsosiál ihaseguransaai-han,inkluimoshamenus
hamlahanokiak.
LigasaunbaODSSelukTuirTempu
Implementasaunbaasaunne’emóskontribuibaatinjeODS2.2–KurtunoMédiuPrazu
SeMakResponsabiliza
Ministeriu Solidaridade Sosiál; Ministeriu Komérsiu, Industria & Ambiente; Ministeriu Agrikultura, Floresta &Peska.
TanbasáIdaNe’eImportante
Ihanasaunhirakne’ebehorendimentukiiknomédiu,asistensiasosiálmakopsaunpolítikaxaveidahodirespondebapobrezanovulnerabilidade, liu-liuhanesan rede seguransa sosiál (WorldBank2015a).Rede seguransa sosiálenvolvetransferénsianaun-kontributivu,nobainhirasaialvutenkebazebavulnerabilidadenonivelpobrezahodiprotejeemahirakne’ehosi riskune’ebeseimosu tuirmai (IEG2011).Ezemplu inkluipensaun, transferénsiabaformahotu-hotuhanesanosannoai-han,nomósprogramamerendaeskolar.Objetivuprimáriahositransferénsiaosan mak atu fó kbi’it ba nesesidade báziku ba konsumu iha uma kain laran – liu-liu, ai-han (Slater 2011).Transferénsia bele kondisionál ka la kondisionál ba utilizasaun servisu saúde no edukasaun no fó garantia bainvestimentu kapitál umanu. Transferérensia kondisionál importante tebes ba promove mudansa hahalok.Transferénsiabelemóssaialvubapopulasaunhobazesosiálkakategoriademográfiku.Hanesankatuas-ferikkalabarikkiak,hoalvunobazerendimentutuirkritériuverifikadu.Idane’easistensiane’ebediakliubaemakiaksira,maibepresizakapasidadeadministrativaidamakefetivutebes;enkuantuselesaunbaalvubazeiadeitbakategoriasosiál, ne’e bele afeta inkluzaun no eskluzaun, no la efetivu bainhira objetivu ida mak atu muda hahalok nosentralizasaunpolítikahodiredúskiakihanivelhotu-hotuihakomunidade(Slater2011).
Protesaun sosiál no nutrisaun iha ligasaun ba malu tanba ho faktu katak pobreza mak abut fundamentál hosimalnutrisaun (FAO2015).Konsidera intervensaunbamalnutrisaunbázikunopolítikahanesanplataforma idabaasaun direta nutrisaun nudar aprosimasaun ida ne’ebe diak. Bainhira programa protesaun sosiál la efetivu baredusaunmalnutrisaun, idane’epresizahetan revizaun fali, atu sai sensitivudunibanutrisaunnobelehamosuretornu ekonómiku ne’ebe diak tebes iha ema niamoris loron-loron (IFPRI 2016); no hatánmós ba kondisaunvulnerabilidadeihanivelmorisoin-oin,inkluidurantetempukafazealinoansiraseibebenolabarik(FAO2015).Intervensaunidamaksensitivubanutrisaunnoprotesaunsosiálpresizafokaliubafetonudarbenefisiariualvu,liu-liu kona ba transferénsia osan no ai-han (FAO 2015). Ihamétodu importante tolu konaba transferénsia ai-han:
48
primeiru transferénsia material, segundu distribuisaun billete ai-han, no terseiru fornese ai-han ba eskola;transferénsia ho baze iha billete,mekanizmu ida diak liu atu hadi’a uma kain asesu ba ai-han oin-oin. Ihamósoportunidadebahakbi’itmerkaduprodutulokalnoprosesamentuprodusaunai-hanruma,bainhira ihaasesubaprodutuoinoin(FAO2015).
Esforsuhodikontrola implementasaunpolítikanoprogramanasionál idane’ebemaksensitivubapreokupasaunnutrisionál ne’ebe la’o dadaun, relativamente sei foun hela no seidauk iha konkordánsia konaba indikadór kafontesdadusruma;maibeakompañamentubaalokasaunorsamentálestadunodoadorsiraniabanutrisaunidasensitivu sei iha espasu diak (IFPRI 2015). Bainhira inklui nutrisaun nudar alvu iha planu protesaun sosiál hokontroluidadiak,makseihamosurezultadunutrisaunne’ebesignifikativu.(IFPRI2016),liu-liufóimpaktubabebenolabariksira(FAO2015).Nune’emós,beleaplikaintervensaunidane’edurantetempuemerjénsianodezastrenatural ruma mak boot; presiza haforsa asistensia ba nutrisaun ba sira ne’ebe afetadu, hodi utilizasistematikamente siénsia klimátika, no mekanizmu protesaun sosiál, no mós dadus teknolojia foun ruma hodihadi’a preparasaun ba hasoru xoke/Shocks (IFPRI 2016). Ida ne’e hatudu importánsia no valór avaliasaun niakonabaimpaktuprogramaprotesaunsosiál,ihakontestuprogramanasionálnoasistensiahodihatanbadezastre.
IhaNe’ebeMakFóOnaRezultaduDiak
IhanasaunEtiópia,ProgramaRedeSeguransaProdutivu(PSNP)baumakainrurál,taufokus liuba iharezultaduseguransa ai-han atu halo transferénsia osan liu hosi eskema servisu públiku, ho mudansa oinoin hodi haloprogramahokarakterístikaidasensitivuliubanutrisaun(IFPRI2015).Mudansane’ebeiharelasaunhonutrisauninkluihalointegrasaunhopolítikahosiliñasetorálhotu,presizahalorevizaunidabagrupualvunotransférensia,atu nune’e bele klaru liután; hala’o kampaña informasaun públika ho baze iha komunidade hodi mudamentalidade, no mós hametin mekanizmu komunikasaun ho servisu saúde ne’ebe dadaun ne’e eziste hela.Ezemplu,objetivuhasa’ediversidadeai-hanbelealkansaliuhosidistribuisaunai-hanhanesanforehoseluktániharaga laran; kria oportunidade ba agrikultór hodi diversifika ai-han; no uza obras públiku hodi dezenvolve fatinagríkulanoto’oseskolahun;tanbafatinhirakne’enudarfatinbaprátikaprogramanutrisaunne’ebeiharelasaunho atividadeMinisteriuAgrikultura& Floresta noMinisteriu Edukasaun.Nune’emós,maneno feto sira presizaatendeedukasaunkonabasaúde,nutrisaun,saneamentu,noplaneamentufamilia,molokhetankontribuisaunhosiservisupúblikuhodiapoiamudansaihanivelkomunidade(EthiopiaMOA2014).
Iha nasaun Bangladesh, peskiza ne’ebe hala’o foin liu ba hatudu katak iha impaktu importante hosi utilizasaunintervensaun protesaun sosiál nudar plataforma intervensaun direta ida iha nutrisaun (IFPRI 2016).World FoodProgrammehalopilotuidakonabatransferénsiaosanatuhakbi’itedukasaunhofokusliubaihaai-hanbabebénolabarik.Avaliasaunbaaprosimasauninovativuidane’e,hatuduimpaktuboot,positivu,makdiaktebesbaisinraesbadak/stunting;kariktransferénsiaosanmaklauzabahodihakbi’itedukasaun,makkarikrezultadudiakne’emóslaiha.Nune’emós,aprosimasaun idane’e fó impaktupositivubaumakainniniaseguransaai-hanno labarikniadieta (Ahmedetal.2016).Aprosimasaunseluk ida,nudar rekomendasaun ihaBangladeshmakhala’oprogramaprotesaun sosiál ida sensitivu liu ba nutrisaun, inklui hamosu vizaunbaprogramahodi foti grupu vulneravel banutrisauninklui labarikfoinmorisduranteloron1,000nudargrupualvu;nomósoinsáatuutilizatransferérensiaosanhodihakbi’itumakainsiraatusosaai-hannutritivu,haforsakampaña informasaunpúblikahodisensibilizamanehamutukhofeto,noasegurakataksistemamonitorizasaunnoavaliasaunbeledunisukat impaktukonabanutrisaun(StC2015).
Timor-LesteNiaDalanBaFuturu
Iha Timor-Leste, Ministeriu Solidaridade & Sosiál mak jere programa transferénsia osan (Bolsa da Mãe, osanidozu/katuas-ferik, osan ema ho difisiénsia, no pensaun veteranu)maibe ne’e seidauk kobre númeru uma kainbarakmak kiak tebes, tanba estatístika hatudu katak ema kiak tebes besik hamutuk pursentu 40; dadaun ne’epensaunbakatuas-ferikkobrepursentu34,noBolsadaMãebaemahodifisiénsiakobredeitmakpursentu3ihatinan 2011 (World Bank 2015b). Asistensia Bolsa da Mãe, programa úniku ne’ebe ninia alvu mak uma kain
49
vulneravel ho labarik, mak hamutuk reprezenta pursentu 3.5 hosi média total gastu uma kain nian, bainhirakomparakarikhoprogramatransferénsiaosankondisionáliharaiselukmakpursentuhamutuk10-15(WorldBank2015b). Bolsa daMãe iha potensia boot hodi redús kiak iha nivel nasionál,maske ho rezultadu balu diak ona,presizakobreemabarak liutánnoalkansabenefisiu idaboot liután(WorldBank2015c).Programaasistensia ‘adhoc’hanesandistribuisaunfoosbaumakainne’ebeafetaduhosiElNiñohodihadi’asiraniaseguransaai-han.
LiuhosikoordenasaunMinisteriuSolidaridade&SosiálnoMinisteriuSaúde,presizahadi’aProgramaSeguransaAi-han,hosifósbaai-hannutritivune’ebekompostufortifikafós,legumes(fore)oufonteproteinaseluk,nofortifikamósminatein.Haloasesível no transfere ai-han hirak ne’e ba benefisiariu BolsadaMãe,nointegradubaihakondisaun atividademundansa hahalok, ne’ebe presiza hetan ai-han hirak nee hodi promove diak liután dietapratika fó han ba bebe no labarik. Ida ne’e presiza hafoun fila fali Nota-de-intendementu ho Sentru LojístikaNasionál (MKIA) hodi dezenvolve mekanizmu transfere ka distribuisaun ai-han nutritivu. Asegura fahe aihanNutritivu sira ne’e durante tempu dezastre natural, maibe presiza mós dezenvolve didiak mekanizmumonitorizasaun konjuntu ida entre MSS no MKIA hodi avalia prosesu distribuisaun, intevensaun atu ne’eimportantedunihodihatánnesesidadenutritivuemavulneravelnia.
GovernuTimor-LesteliuhosiMSSpresizaaumentamontantetransferénsiaBolsadaMãehosimontanteUS$30ba$34 fulan ida, noutiliza orsamentu atuálMSSninian hodi haluan kobertura ba uma kain hamutuk 95,000, (tuirkalkúluWorldBank2015c)atubelehetanimpaktuidadiakdunibaprogramaredúskiak.Aprosimasaunidane’emós presiza hala’o revizaun no avaliasaun ba grupu benefisiariu atu asegura katak programa distribuisaun ne’eatinjedunifamiliasirane’ebevulneraveltebes.Hala’oestensaunbaprogramaasistensiasosiál(pensaunidozunodifisiente)hodibeleatinjepursentu40hosisirane’ebekiak liu,nomósbelehetanbenefisiu idamakbelesukathodi hatán ba nesesidade komunidade ho kondisaun kiak.Monitorizasaun no avaliasaun ne’e, importante hodiapoia intervensaun ho baze iha evidénsia. MSS presiza avalia dezempeñu programa asistensia sosiál hasoruseguransa ai-han, hamlaha, ho objetivu alvu atu redúz kiak kada tinan, liu-liu durante tempu dezastre natural.Dezenvolve sistema rekolladadusmakefetivuhodihadi’aprosesuatuhili ka identifikaalvu foun ruma,nomóshadi’a mekanizmumonitorizasaun no avaliasaunmak diak duni, atu nune’e bele asegura duni katak asistensiasosiálatinjeduniemane’ebevulneravel tebes.MSSnoGovernupresizahetanrezultadune’ebe ihaatu informadiskusaunkonabaorsamentu jerálhodiasegurakatak ihaalokasaunorsamentáladekuaduhodihala’oatividadehirakne’etinan-tinan.
SujestaunHosiKomunidade
Komunidadepreokupatebes,hoalvubenefisiariubaBolsadaMãe,tanbaseidaukkobreemasirane’ebepresizatebes.Barakhato’osiraniapreokupasaunkonabainseguransaai-hanihaumakainvulneravelne’ebedependenteliubaosanhodisosaai-han liu-liu ihazonaUrbanu; tanbatuir sirakatakumakain iha fatin rurál seibelehetannafatinfontesai-hanselukihatempususarlaran.Ihamóspreokupasaunkonabapensaunveteranutanbaidane’ebelefóimpaktunegativubaprodusaunagríkula,tanbapensaunne’edalarumalamotivafamiliabenefisiariusiraatuhaloto’os,nohusikáreaagríkulabarakmakmamukhela.Maskeidane’easuntusensitivu,maibeihaezijénsiaatuhaloavaliasaunidaefetivuliuhosimonitorizasaun.
Tanbakomunidade sira la iha koñesimentunatonkonabaprátikadietaadekuadunokonabaai-hanne’ebemaknutritivu,makdistribuisaunai-hannutritivubázikubasirane’ebevulneraveltebesbuatidadiakduniatuhamosurezultadudobruhodiforneseai-hannutritivu,nune’emósedukakomunidadekonabaoinsápreparaai-hanhirakne’e. Aprosimasaun ida ne’e diak tebes atu integra ho kampaña informasaun públiku hodi muda hahalok nomentalidadeoinsáatupreparaai-hansaudávelnoai-hantuiridadehodemonstrasaunteinnofóhahanbebénolabarik; estratejia ida ne’e tuir sujestaun hosi komunidade diak atu muda mentalidade no hahalok konabanutrisaun.
Komunidadebalunhato’osiraniapreokupasaunkonabanegosiantekaajenteintermediáriunegósiune’ebesosanofa’anfósimportaduhosiMKIA;balunmensionakatakkomunidadeihafatinrurálsosafóshofolinkarunnola
50
tuir folinmakdesideona.Komunidadeniasujestaunkatakpresijahadi’amekanismumonitorazennoavaliasaunidadiaknokomprensivu tebesbaMSSnoMKIAatuhaktuirhodi sukat impaktuprogramaasistensia sosiál; idane’eatuasegurakatakemahokondisaunkiaktebeslabelesosafósnoprodutubázikuhofolinaasliufolinbaibain.Nune’e,rekomendasaunne’emósaliñahokomunidadeniahanoin.
ODS2.1- - HAKOTUHAMLAHA:REKOMENDASAUN#2
Rekomendasaun
Hadi’afunsionamentunonutrisaunbaprogramamerendaeskolarne’ebejerehosinivelnasionál,liuhosi:
1. Hasaemonitorizasaunnoavaliasaunprogramahamlahanoobjetivuedukasaun;2. Sosaprodutu/ai-hanlokaldiretamentehosiagrikultórliuhosikomisaundezignadune’ebeliderasosaai-
hanlokal;no3. Halodiversifikasaunai-hanihaeskolahodiinkuiproteinanomikronutrientene’eberikuhofontesai-han
inklui fore no manu-tolun. Manu-tolun tenke mai hosi fontes lokal banhira produsaun no kuantidadepermite,nohasa’eimportasaunkonabahirakne’ebainhirapresiza.
LigasaunbaODSSelukTuirTempu
Implementasaunbaasaunne’emóskontribuibaatinjeODS2.2no2.3–KurtunoMédiuPrazu
SeMakResponsabiliza
MinisteriuEdukasaunnoMinisteriuAgrikultura,Floresta&Peska
TanbasáIdaNe’eImportante
Programamerendaeskolarhoobjetivuaturedúshamlahaihakurtuprazu,hadi’anutrisaunnodezenvolvelabariknia koñesimentu, no mós ninia lala’ok bele iha impaktu hanesan mós ho impaktu hosi transferénsia osan bafamilia. Programa merenda eskolar iha mós objetivu atu hadi’a estudante nia konsentrasaun no abilidade atuaprende, liuhosiai-hannomósatuhatanbatempuhamlaha ihakurtuprazuatu labele fó impaktunegativubalabarik sira nia dezempeñu iha eskola. Iha evidénsia hatudu katak programa merenda eskolar iha nasaun horendimentukiiknomédiuihaonaimpaktudiakhodiforneseenerjianomikronutrientene’ebediakbalabarikniasaúde,nomósmotiva labarik sira atu tamaeskola, honivel atendementu labariknian ihaeskolamaka’asduni;nune’emós iha impaktudiakba siraniakresimentu fíziku, koñesimentu,noprestasaun ihaeskola (Jomaaetal.2011).Relatóriupeskizamóshatudukatakefeituhosiprogramamerendaeskolarbaalinoaneskolantesirane’ebehetan ai-han nutritivu ne’e iha enerjia no dezenvolve an diak tebes kompara ho labarik sira ne’ebemak sofremalnutrisaun (Grillenberger et al. 2003, Kruger et al. 1996). Programa merenda eskolar ninia vizaun noimplementasaunseihatudurezultadune’ebediakbainhirahaloavaliasaunidaefetivubaimpaktuprogramane’eniankonababenefisiariusira(Jomaaetal.2011),hanesankazuihaBrazil,liuhosisiraniainvestimentuihadadusnoevidénsia,hatududunikontribuisaunne’ebediakbaredúshamlaha(ChmielewskaandSouza2011).
ProgramaHome-grownschoolfeeding(HGSF)programafounidamakligadiretamenteprogramamerendaeskolarhoprodusaunagríkulalokal(Espejoetal.2009),atunune’eeskolabelesosaai-hanbaestudantesiradiretamentehosi agrikultór. Programa merenda eskolar mak ezijénsia foun hodi apoia dezenvolvimentu agríkula liu hosiprogramaHGSF, nune’emós hatán ba objetivu nutrisaun, edukasaun, no protesaun sosiál.Modelu ida ne’e ihakompromisurua: idapresizaaprosimasaundesentralizadahodi forneseprodutuagrikultór rejionálbaeskola,noidaselukatunakfilakai-hansaidiakliu,maibedezafiubootidatanbasusaratuhetanai-hanihatempususarno
51
iha tempubailoronaruk (IFPRI2016).Maibemós,hosi tempuba tempu, liuhosiProgramaHome-grown schoolfeeding(HGSF)belehadi’adiversidadeihadietanoseguransaai-hanihaumakainsirane’ebeiharendimentukiik.Liután,programaHome-grownschool feeding(HGSF)hatánbakestaunprosesudistribuisauntradisionálmak ihapreokupasaunkonaba fundusnia sustentabilidadenoniniaefeitubamerkadu lokal (Adelmanet al. 2009).Halointegrasaun jestaun programaHome-grown school feeding (HGSF) ho komisaun jestaun hosi komunidade makfornese ai-han atu nune’e kriamekanizmu akuntabilidade idamak administra rasik hosi komunidade sira (IFPRI2015).
Ihanasaunhirakne’ebehorendimentukiiknomédiu,uzadistribuisaunai-hannudarxave importante ihaplanuhodihatanbadefisiénsiamikronutrienteoinoinbalabariksirahoidadeeskola.ProgramaMerendaEskolarofereseposibilidadebaluhodihadi’adiversidadedietanofornesefontesai-hanhokualidadeproteinaaasnune’emósrikuhomikronutrienteoinoinba labariksira(Jomaaetal.2011).Programaidane’e importante, liu-liuba labariksirane’ebehela ihakomunidade rurálmakdurantene’ehetandeitai-hanbázikuhosiai-horisne’ebe ladun ihazatferro no zinku, tanbane’e fasil tebesba sira atu sofredefisiénsiamikronutriente.Ai-hanbaProgramaMerendaEskolarmak inklui na’an (Newman et al. 2011), nomanu-tolun bele ona hatan ba balansumikronutrientemaklabarik sira presiza (CAOet al. 2013). Estudu ida konaba komisaunProgramaMerendaEskolar ihanasaun Indiahaloonaavaliasaun regulárba labarik sirane’ebehetanbenefisiuhosiProgramaMerendaEskolar,nokonfirmakatak balansu nutriente ne’ebe labarik sira hetan, signifikativu tebes ho nutriente oin 5 mak enerjia/kalori,proteina, karbohidratu, kalsium no ferro (Afridi 2010). Programa ne’e susesu tanba hasai ona labarik sira hosidifisiénsia mikronutriente oin 5 ne’ebe durante ne’e sira la hetan (Afridi 2010). Atu hasa’e efekásia ProgramaMerenda Eskolar no ninia impaktu ba labarik nia nutrisaun, dezenvolvimentu koñesimentu, nomós labarik niasaúde,ProgramaMerendaEskolarpresizaofereseai-hanne’eberikuhonutrisaun,kakompletahomikronutrientene’ebe presiza (Joma et al. 2011). Nune’e mós, eskola bele sai hanesan fatin ida ba edukasaun nutrisionál nofornesimentunutrisaunseluk(IFPRI2016).
IhaNe’ebeMakFóOnaRezultaduDiak
NasaunGhanahatuduonaredusaunmalnutrisaunne’ebemakboottebes,homudansabalune’ebeiha ligasaunhoestablidadepolítika,nomóshodezenvolvimentuekónomikumaklaisliu.Númeruisinraesbadak/stuntingtunhosi pursentu 30 resin iha tinan2008bapursentu 19 iha tinan2014 (GSS et al. 2015) tanbahalo intervensaunoinoin hodi hatan ba fatór ne’ebe kauzamalnutrisaun. Entre hirak ne’e hotu, programa home-grown NationalSchoolFeedingfornesesusubeenmanasloron-loronbalabariksira,hosieskolabázikuihadistritubesik200(Ofei-Aboagye2013).
Ihatinan2009,BrazilhalorevizaunbaninialeikonabaProgramaNasionálAlimentárEskolar(PNAE),hodipromoveno halo ligasaun entre agrikultór ai-han, no mós edukasaun nutrisionál iha edukasaun báziku, no transformaaprovizionamentu públiku sai hanesan polítika sensitivu ba nutrisaun. Lei ne’e presiza alokasaun orsamentalpursentu 30 hodi prepara ai-han iha programa merenda eskolar no mós hodi sosa ai-han hosi agrikultór, hoprioridadebaprodusaunai-hanne’ebeutilizamétoduagro-ekolojiku(IFPRI2015).Programasosaai-hanne’ehoobjetivu atu kria merkadu públiku ba grupu agrikultór kiik sira ne’ebe mak prodús ai-han fresku, no mós atupromoveai-hansaudávelentrebenefisiariusira,hodinune’ebelekontribuibaagrikultórniaseguransaai-hanliuhosihasa’esiraniarendimentu(IFPRI2016).Idane’emóssimplifikaprosesukonkursupúblikunohabadaksistemafornesimentu,atunune’eprátikalokalsaisustentavelnoinkluzivuliuhorezultaduidadiakliután.Nasaunhamutuk30resinne’ebehorendimentukiiknomédiumakadoptamodelune’e,nofoinlalaisne’emósmodelune’ehetanaprovasaunhosinasaunhirakne’ebeenvolvean ihaUniaunAfrikanu, inkluiMozambique,hoasistensia teknikuhosiorganizasaunFAOnoWFP(PAAAfrica2016).
IhaBrazil,hafoinhala’o revizaunbaprogramaPNAE, siramósestablesekedaskriteriu lubuk ida,ne’ebepresizahodi hamosu nutrisaun ida ekilibradu ho ai-han diak ba grupu hotu-hotu ho idade oinoin, no kriteria ne’emósinklui ai-han fresku hosi agrikultór, no evita ai-han prosesadu hosi fábrika; nune’e mós haluan kobertura
52
fornesimentuai-hanne’ebaalinoansiraihafazepré-eskolarhotu-hotu,nohalotratamentubagrupuvulneravelsira,hoobjetivuatualkansalabariksiranianesesidadenutrisionálloron-loronto’opursentu70(IFPRI2016).
DalanbaOinbaTimor-Leste
GovernuTimor-LestehahuimplementaonaProgramaMerendaEskolarhositinan2012to’oagora.Molokidane’e,GovernumóskolaborahoWFPihaáreajestaun(WorldFoodProgram)hositinan2005to’o2012.OrsamentubaPMEihamiliaunhamutukUSD$17ihatinan2017hodikobrebamunisípiuhotu-hotu(GovernmentofTimor-Leste2017),hoalokasaunUS$0.25baestudanteida-idaloronida,noeskolaprimariarasikhotu-hotuiharailarantomakmakezekutaprogramane’e(PDHJ2016).ObjetivuprinsipálPMEmakatumotivaatendementueskolarbalabariksirahodinune’ebeleredúsnúmerulabariksirane’ebelatamaeskola;noobjetivusekundáriumakatuhasa’enivelnutrisaun estudante nian, fornese enerjia, hasa’e dezempeñu akademiku, apoiu ba ekonomia lokal, no envolvekomunidadelokalihajestauneskolar(PDHJ2016).Parseirunasionáloin-oinmensionakatakimplementasaunPMEdadaunne’e seidauk inklui didiak ai-hanne’ebe ihanutrisaun, bane’e rekomendaatubele inklui tánho ai-hanfortifikaduseluk.MdE,noliu-liu,DiresaunNasionálbaAsaunSosiálEskolár(DNASE),presizakontinuahoesforsumonitorizasaun ida efetivu konaba PME hodi nune’e bele prevene hamlaha no hakbi’it edukasaun. AvaliasaunanuálbaPMEniniaobjetivumakedukasaunnonutrisaun;nune’epresizaavalianinia impaktunohamosudadushodi fotiasaundiak liu tuir tempune’ebe los.Hanesan rekomendasaunhosi relatóriuPDHJ (2016),MdEpresizadezenvolvepolítikane’ebeklarunoespesifíku,horelasaunbaPMEatunune’ebelesukatrezultadu,homekanizmumonitorizasaun no avaliasaun ida diak, no mós bele hametin liután akuntabilidade iha implementasaunaprovizionamentuhoapoiuhosifunsionáriuidahosimunisípiuida,hodihalomonitorizasaunbadezempeñuPME.
AtuhalofornesimentuidadiakbaPME,fósimportadutenkemaihosiMKIASentruLojístikaNasionál(PDHJ2016).Nune’emóspresizainkluikomponentekarbohidratumakbelehetanhosiai-hanlokalhanesanbatar,tubo/umbi-umbian, iha dieta loron-loron, karik etu mak konsumu prinsipál, atu nune’e ai-han ne’ebe prepara iha eskolafortifikaduduninobeleduni redúsdefisiénsiamikronutriente (IFPRI2016).Maibesei ihadezafiuhokapasidadeagrikultórhodiprodúsnofornesekuantidadeai-hantuirnesesidadePME,tanbane’emakpresizaadaptamétoduaprosimasaun Home-Grown School Feeding (HGSF). Modelu barak ne’ebe rekomenda ba Governu Timor-Lesteinklui, ai-han importaduhanesan fósnomanu-tolun,ne’e seipresizanafatinhosi rai liurbainhiraprodusaun railaranseidauksufisiente.Ai-hanimportaduhirakne’ebelekomplementahokoto/tunis,tubo/umbi-umbian,modotahan,noai-fuan lokal, liuhosikolaborasaundiakhoagrikultór lokal.Estratéjiadiak idamakentreMdEnoMAPpresiza lideraprosesune’ehoplanu idadiak atuoinsábelehatánbaezijénsiaPME. IhanivelmunisípiupresizaestableseKomisaunMerendaEskolarihaDiresaunServisuEdukasaunMunisipálniaokos;niakna’armakatuhalorekomendasaunno jestaunbaaprovizionamentuhoGrupuFornesedorAi-hanLokal,noasegurakatakprogramane’eefetivuduniihanivelrejionál.Esforsune’ebedadaunne’ehala’oatupromoveto’oseskolahun,hetantebesapresiasaun hosi parseiru nasionál, tanba hein duni katak ida ne’e bele kontribui ho produtu ai-han lokal baProgramaMerendaEskolar.
Timor-Leste,presizateb-tebeshalodiversifikasaundietabalabariksira.Labarikbarakhosiidadefulan6to’ofulan23,presizakonsumiai-hanoin2 loron-loron;noba labarikho idadefulan24to’o fulan59konsumuai-hanne’ehasa’ebaoin3(NSD2015).Konsumuai-hanhosifontesanimalladunbarak,tanbane’emaksainudardefisiénsiaida mak iha efeitu diretu ba sira ne’ebe ohin loron sofre isin raes badak/stunting (NSD 2015). PME hamosuoportunidadediakidabalabariksiraatukunsumiai-hanoinoinnorikuhomakronomikronutrientebalabarikniakresimentune’ebediak.Presizaai-hanne’eberikuhoproteinanomikronutrienteoinoinihaeskolahodihamosurezultadu nutritivu ida diak; ida ne’e dalabarak sai nudar rekomendasaun hosi konsultasaun ho membrukomunidadeihanivelnasionál.PMEpresizautilizaai-hanhanesanmanu-tolunnokoto/tunistanbafolinbaratunomósprátika idadiakatupromovekualidadeai-han ihaeskola,bainhirautilizafontesai-hanlokal.Maskedadaunne’e, fornesimentu manu-tolun seidauk naton ba PME, MAP no MdE, nune’e mós setór privadu presiza haloesforsunafatinhodipromoveaumentu ihaprodusaunmanu-tolun. Ihaoportunidadebalumakmosuatu fasilitafornesimentuai-hanbaeskola:agrikultórbaludehankataksiraprontuatuforneseai-hantuirnesesidadene’ebe
53
iha no sira bele asegura nafatin fornesimentu koto/fore no manu-tolun lokal, naran katak promove nafatinemprezariuprivadunopúblikuhodihakiakmanunohatánbanesesidadekonsumidór.Mudasistemaai-hanhodiatinje objetivu dieta atu nune’e sistema ne’e bele forte liután iha tempu oin mai, ho aumentu iha variedadekoto/tunis no iha kuantidade no kualidade produsaun; nune’e mós hadi’a prátika jestaun hodi prevene ai-hanlabelelakonkagastaarbirudeit,hosistemaprosesamentuidadiakbaai-han(IFPRI2016).Ikusmai,PMEpresizahakiakvizaunidamaksensitivubanutrisaun.
SujestaunHosiKomunidade
Komunidade hanoin katak papel importante ida hosi sistema edukasaun mak atu fó garantia ba rezultaduseguransa ai-han no nutrisaun ida diak liután.Maske durante diskusaun ho komunidade sira lai iha dadalia idaklean konaba mekanizmu monitorizasaun no avaliasaun ba PME, maibe sira barak rekoñese katak PMEkontribusaun ida importanteonaatufógarantiaba labariksirahodiatendeeskolanoaseguramóskatakai-hanne’ebe fó ba alin oan sira iha eskola nutritivu duni nomai hosi agrikultór lokal. Sira balumós rekomenda atupreparanofornesesusubeennobatarfaibalabariksiraihaeskola.
Sosanoutilizaai-hanlokalihaPME,idane’etuironakomunidadeniahakarak,tanbasirahusuatuligaagrikultórho PME nudar dalan diak ida atu promove ai-han lokal; atu agrikultór lokal ka PME, rua ne’e hotu iha papelhanesanatupromoveai-hanlokalhovalórnutritivune’ebediak.Idane’erekomendasaunprinsipálidaatuhatanbapreokupasaunbootruaihakomunidade;idamakatupromovemerkadubaprodutulokal,noidaselukmakatupromovekonsumuai-hanlokalnudardietanutritivubakomunidadevulneravel,labariknoagrikultórsirarasik.
Halodiversifikasaundietahoai-hanlokal,nopromoveai-hanhobalansunutritivuliuhosisistemaedukasaun,idane’emakkestaunne’ebediskutibebeiknomósrekomendasaunne’ebehamosubebeikdurantekonsultasaunihanivelkomunidade.Maibeihamóspreokupasaunkonabakapasitasaunbaemane’ebepreparaai-hansaudávelnonutritivu, tanba tuir komunidade sira, ida ne’e presiza duni atu asegura katak hahán ne’e diak ho prátikapreparasaunai-hanne’emósdiakno la foer. Tanbane’e komunidade siradehan katakedukasaun xave ida atuhakbi’itkoñesimentukonabanutrisaunhodietaidadiak,nosirahusuatuidane’ebeleinkluiihakuríkulueskola.
ODS2.2--HAKOTUMALNUTRISAUNOINOIN:REKOMENDASAUN#3
Rekomendasaun
Rezolve isinkrékas/wastingno isin-raesbadak/stunting(malnutrisaunkróniku) liuhosidalamoin lima: idahoai-han, ida ho saúde primaria, ida ho bee, saneamentu no Ijiene (WASH), ida seluk hakbi’it feto nia koñesimentukonabamalnutrisaun,noikusmakmudansabahahaloknoaspetutradisaunbalu.
1. Hasa’efornesimentu,asesu,utilizasaunnopromosaunfininutrisionál,adaptabasituasaunnokondisaunlokal, ho fini reziliente, no ho ai-horis/ai-han/animal tuir siklu klima, atu nune’e bele kontribui badiversifika dieta (ai-fuan, modo tahan, koto/tunis, fore, orphan crops/gandum/biji-bijian, ai-han husitasi/ikan,noanimalki’iksira)hokonsiderasaunba interesegrupuki’ik, fetonoagrikultórmarjinalizadu,no mós ba hadi’a jestaun ba rekursu natural. Ida ne’e bele halo liu hosi promove prátika no sistemaagrikultura mak iha nanis ona, no proteje tradisaun no ai-horis rai-na’in, promove konservasaunbiodiversidadehosustentabilidade,nomóspromoveprátikadiakatufóhanbebenolabariksira;
2. Aumentaasesubakuidadusaúdeprimáriubafetonolabarikkonabaservisupreventivainkluimedikásaunnosuplementasaunvitamina;
3. Hadi’a bee, saneamentu, no ijiene (BESI) no labele soe foer kiik ka boot arbiru liu hosi programaKomunidadeLideraSaneamentuTotal(CLTS);
54
4. Promovefetoniasaúdenonutrisaun,nohakbi’itasesubaedukasaunformalbafetoklosansira,liuhosifornesementu programa protesaun sosiál hodi involve rede seguransa ai-han ba familia nebe’e involvefetoklosansiraatukontinuaeskola;no
5. Identifikapontureferensiahoinfluensia(izempluliuhosikapasitasaunbafeto)hodidezenvolveestratéjiaintervensaunidaefektivubapromoveutilizasaunai-han,norespondeespesífikamentebafatórindividual,hahalok,setórsosiedade,normanovaloressosiálmakbandukareforsakonsumuai-hansaudável.
LigasaunhoODSSelukTuirTempu
Implementasaunasaunne’ebelemóskontribuibaatinjeODS.2,2.3no2.5–TempuBadak,Médiu,noBaTempuNaruk
SeMakResponsabiliza
MinisteriuSaúde,MdE,noMAP
TanbasáIdaNe’eImportante
Aturezolvekestaunmalnutrisauniharailaran,presizahadi’auluksistemaai-hanhodinune’eemahotu-hotu,liu-liubaemane’ebevulneraveltebes,belehetanasesuidanatonbaai-hannutritivu,nofóoportunidadebasiraatukonsumiai-hanoinoinihasiraniadieta.Bane’e,presizaaumentaprodusaunbaai-hannutritivuatuasegurakatakemabelehetanasesubaai-hanhirakne’ehofolinbaratutuirsiraniakbi’it.Nune’emósai-hanreferetenkehalopartenanisonabatradisaunkonsumuai-hanlokal.Objetivudiversifikasaundietabeleatinjeliuhosikudaai-horisbarakhovariedadeoinoin(Tomlinsetal.2007)nohadi’asistemaasesubamerkaduatuemahotu-hotubelesosaai-hanihamerkaduhodikompletasiranianesesidadenutrisaun.Indikadórbadiversifikasaundietabelesukatliuhosi,umakainidaniakonsumubaai-hanoinoinmakhaloparteihasiraniadietalor-loron;idane’ehanesanbain-bain temi ona indikador diak ida ba feto (Arimond et al. 2010) no labarik sira nia nutrisaun (Arimond andRuel2004,Steynetal.2006,Kennedyetal.2007,Moursietal.2008).
Liuhosiasesubafasilidadebatratamentusaúde,emasaisaudávelhoimpaktuidadiakbaemanianutrisaun.Emaho moras infeksaun presiza hadi’a sira nia nesesidade nutrisionál, tanba infeksaun bele hamenus ema ida niaimunidade nutriente. Tanba ne’e importante tebes ba ema hotu-hotu atu iha asesu ba fasilidade saúde, hodidetetanohalotratamentupreventivabamorastuberkoloze,morasdiarreia,nopárazitugastrointestinal(Ngureetal.2014).Nutrisaunmósbeleinkluiihasistemasaúdeprimaria,nobelekontribuibaidentifika,nohalotratamentuida diak ba ema ho difisiénsia mikronutriente hanesan anémia (Yip 1997). Atendementu ho servisu ida ne’eimportantetebesbafetohoidadereprodutivanobalabariksira.
Asesubasistemabeemos,saneamentu,no ijiene(BESI)makkomponente ida importantebaemaniasaúdeatuhamenus dunimoras infeksaun, inkluimoras diarreia, nomoras hosi virus ambiental oinoin .Moras diárea nomora hosi virus ambiental, buat rua mak kontribui ba malnutrisaun no isin raes badak/stunting. Atu hetansituasaunnutrisaunidadiakpresizakonsumiai-hanidanutritivunoadekuadu.Bainhiraemasofremoraskabunkaestomagutanbavirusambientalruma,idane’esignifikakatakemasirane’elautilizaai-hannutrisionálnoai-hanoinoinihasiraniadieta(Ngureetal.2014).Saneamentune’ebekomunidademaklideratomak,oportunidadediakidaatufópodérnoresponsabilidadebakomunidadeatusirarasikhadi’asiraniasaneamentu,nohalakonprátikasoefoerbootnokiikarbiru.Ne’emós,idane’eimportantetebestanbakomunidademaksaina’inbasaneamentuno utiliza duni fasilidade nudar sira nia rasik. Ida ne’e importante tebes nudar xave ba sukat susesu sistemasaneamentukomunitáriu,bainhiraemahotu-hotuutilizafasilidadene’ebeiha(Kar2008).
Ihaumakainidafetoniasaúdenonutrisaunimportanteliubaniarasiknoniaoansiraniaoansiranobafamiliatomak. Malnutrisaun ba labarik sira dalabarak hahu iha útero (iha inan nia kabun laran) no bele hamosuimplikasaunoinoin, liu-liubalabarikfetonofetofoinsa’esira ihasiraniamorisnudaradolesentenoadultu. Ida
55
ne’emósbelehada’ethosijerasaunbajerasaun.Efeitumalnutrisaunhosijerasaunbajerasaunhalopartesikluidaihane’ebeefeituhirakne’ehaforsamaluhorezultaduaattebes.Presizahadi’anutrisaunbafetonolabarikfetosira,hoprogramanutrisaunidarasik,makseihamosuimpaktupozitivuoinoin,inklui:prevenefetohootasnurakatuisinruasedu;preveneinansiraturahibabebehotodanlatuirestandar;hadi’akondisaunbalabariksiraatumorisnodezenvolveandiakliu,(ezemplu,hamenusisinraesbadak/stunting)atuhetanisindiakhonutrisaundiak,nomóssaiprodutivutebes;idane’eimportantebafetosira(malnutrisaunbalabarikfeto,fetoklosansira,noseibebeihainanniakabunlaranbelefóimpaktuidanegativutebesihasiraniamoristuirmai(ACC/SCN1992).Bebeholowbirthweight(LBW)kataksirane’ebesofreonaintrauterinegrowthrestriction(IUGR)tanbabebesirane’edalabarakmorishokondisaunmalnutrisaunaatliunosirane’eihariskubootatulakonvidaihatemputurahinoihatempuseibebe.Maibe,makkariksiratahanmorishafoininantuirahi,atusirarekuperaprosesukresimentune’ebe lakon,ne’edezafiubootno siradalabarakhetandefisiensiaoinoin ihasiraniaprosesudezenvolvimentufíziku,inkluiproblemaoinoinhoniveldepresaunaas(Victoraetal.2008).
Edukasaunsívikaba labarik feto,nofetosira importantehodi rezolvesituasaunmalnutrisaun.Dadus ihanasaunne’ebe ho rendimentu kiik no médiu iha tinan 1970 to’o 1995, hatudu katak edukasaun ba feto kontribui hopursentu43bahatunnivelhamlaha(SmithandHaddad2000).IhaIndia,inansirane’ebehetanedukasaunsiraniaoan barakmak todan isin tuir estandár, bainhira kompara ho labarik sira ne’ebe, sira inan la hetan edukasaun,barak mak sofre isin krékas/wasting no isin raes badak/stunting (Mishra and Retherford 2000). KonkluzaunhanesanmóshetanihanasaunKenya(Abuyaetal.2012)noBangladesh(Anwaretal.2013).
Kuantidadeai-hannoasesubaai-hannutrisionál,ne’enesesáriu,maibeseidauksufisientehodirezolvesituasaunmalnutrisaun. Presiza promove edukasaun konaba nutrisaun no transforma hahalok atu promove kompras nokonsumuai-hannutrisionálnooinoindurantetinantomak.Bane’e,presizafokusihainanisinruasira,bebe,nomósba labarik, tanba loron1000ulukmai ihabebesiraniamoris importantetebesbasiraniasaúde, la’osdeitduranteperíodune’e,maibeduranteema idaniamoris tomak (Blacketal.2013).Bainhira isin rua, fetopresizakonsumi ai-han sufisiente atu hetan kaloria, proteina, nomikronutriente. Tenke fó susu been inan nian deit babebedurantefulan6nialaran.Labariksirapresizakonsumiai-hannakonuhonutrientehosiai-hanoinoinbasirane’ebehoidadehosifulan6to’ofulan23(UNICEF2016a).Fóhanlabarikhoai-hanhosifonteanimalimportantetebes,tanbahirakne’erikuhoproteina,ferro/ironnozinc,ne’ebelahetanhosiinanniasusubeen(Dewey2013).Maske,loron1000ulukmaine’eimportantetebesbabebesira,nutrisaundiak,mósimportantebaalinoansirahotinanavansadunoadultusira.Presizafóprioridadebanutrisaun,atunune’erekursune’ebelimitadubeleuzabaai-hannutritivu.
IhaNe’ebeMakFóOnaRezultaduDiak
Solusaunhobazeihaagrikulturafóonakontribusaunimportantebaatudiversifrikadieta,prodúsmikronutrientene’ebe sufisiénte, no hadi’a situasaun nutrisaun iha rai barak. Hirak ne’e inklui to’os uma hun, no produsaundoméstikubaai-hanhomodeluoinoin(Onleyetal.2015),kudaai-horiskahurmalu(polikultura/intercropping)nohoto’oshosenáriuoinoin(Kerretal.2007), irigasaun(Burneyetal.2010),aquakultura (Murshed-E-Jahanetal.2011), no sistema produsaun animal inklui manu, bibi, no karau (Carletto et al. 2015). Estadu FederasaunMikroneziahadi’anutrisaunihasiranianasaunliuhosiaumentakuantidadeprodusaunbaai-hannutritivulokal.Sira fokusmósbakudanopromoveai-han lokal/rainain liuhosikampaña“Let’sGoLocal” (Englberger2011no2013).Nasaunne’ebehorendimentukiiknomédiu,hetansusesutebesiharedusaunbaisinraesbadak/stuntingliuhosiprograma edukasaun no akonsellamentu konaba nutrisaun, monitorizasaun no promosaun ba labarik niakresimentu, imunizasaunne’ebeadekuadu,programaBESI,noasistensiaredeseguransasosiál. Intervensaun idaatu hetan susesu presiza kontribuisaun no kompromisu polítiku, kolaborasaun multi-setorál, envolvimentukomunidade, mekanizmu fornesimentu servisu ho baze iha komunidade, no haluan kobertura programaedukasaunhodedikasaundiakhosiemane’ebehala’oprogramane’e(Hossainetal.2016).
56
Hasa’e liután mekanizmu asesu ba saúde primária nudar dalan ida impontante hodi hamenus númerumalnutrisaun. Iha India, liuhosi tratamentumedikuba labarikbelehasa’e labariknia todan (Awasthi2008). IhaZaire,medikubalabariklahasa’esiraniatodankaalturamaibekomplementahovitaminaAmakimportantehodihasa’etodannoaltura(Donnen1998).Ihamósdalaninovativuhodihasa’easesubatratamentu,liuhosifornesemedikamentu iha eskola ba labarik sira. Iha nasaun barak fornese medikamentu no prepara suplementasaunvitaminaihaeskola.IhaZanzibar,tratamentumedikuihaeskolahatuduonarezultadudiakhodiaumentalabarikniatodannoaltura(Stoltzfus1997)nomósredúsanemiamoderadunograve(Stoltzfus1998).Bee,SaneamentunoIjiene/BESImakkomponenteidadiaktebesihaestratejiaeliminasaunmalnutrisaun,liu-liubaisinraesbadak/stunting ihamundutomak.Ihatinan1990nia laran,estuduida identifikakatakhadi’asituasaunBESI iha ninia ligasaun ho hamenus isin krékas/wasting no isin raes badak/stunting iha Bolivia, Guatemala, SriLanka,Morocco,Burundi,Ghana,Togo,noUganda(Esrey1996).IhaIndia,umakainne’ebeihaasesubaprogramaBESIihaligasaunmaka’ashoredusaunisinraesbadak/stunting.Umakainsiramakihaasesubasanemantudiak,ninia impaktu ba hamenus númeru isin raes badak/stunting ba labarik ho idade tinan 2 mai kraik, hamutukpursentu16 to’opursentu39 (rahetal. 2015). IhaEtiópia,estudu tinan limanian ida,halokomparasaunentreefikásia intervensaun saúde, edukasaun nutrisaun, nomós identifika katak programa BESImak programa únikune’ebehamenusisinraesbadak/stuntinghodiaktebes.LiuhosiintervensaungrupuBESImakhatunonanivelisinraesbadak/stuntinghopursentu12.1(Fenetal.2012).Programaintervensaunnutrisaunbarakmakfoti inan isinruasiranudaralvuespesífiku, idane’eesforsu idaatuprevenebebemorishorezultadunegativu,tanbaihaligasaunhoinansirane’ebesofremalnutrisaun.Intervensaunidane’e,niasusesubelehare liuhosi rezultadunúmerubebemakmorisnormal,maibe la’osharehosi inannianivel nutrisaun. Hosi intervensaun nutrisaun espesífiku oin haat, iha evidénsia diak mak: akonsellamentu noedukasaunba inan sira, suplementasaunmikronutriente (ferro/iron,noácido fólico/asam fulat), nune’emósai-hanforifikasaun,suplementasaunproteinanoenerjia,nomóssuplementasaunminabáziku(Bhuttaetal.2013).Evidénsia ne’e mós sujere katak presiza hadi’a ema nia nivel nutrisionál, saúde fíziku no mental; nune’e móspresizaprotezesiraniakbi’it tomak,promoveemania reputasaunsosiál,garanteemaniakualidadeservisu,nomóstaumatanbaemaniarekursunopatrimóniu(Ezemplurainoteknolojia)ne’ebebelehamosuimpaktudiakbafetoniamoris.Aprosimasaunsensitivubanutrisaunnobaprogramamakxavehodihatánbadezafiuhirakne’e(Jenningsetal2010).
IhaBangladesh,siraidentifikakatakhasa’efetoniaedukasaun,belehamenusnúmerumalnutrisaunihalabarik,hobenefisiu ekonómiku, no ba Bangladesh nia osan taka ida investe iha feto nia edukasaun,mak nasaun ne’e seihetanfilaentreosanTaka2noTaka11(Ahsanuzzaman2016).
Liuhosiprogramaedukasaunhatuduonaprogresudiakihainansiraniaprátikafó-hanbebenolabarik.Edukasaunkonabaimportánsiainanniasusubeenhasa’eonainansiranianivelkonsiénsiahodifósususiraniabebe(Dyson2005) no inan sira mós hatene ona tempu ne’ebe mak bebe sira tenke hetan deit mak susu been hosi inan(Lumbiganon 2012). Iha Estadu Unidus, programa edukasaun konaba inan nia susu been iha sentru saúde,aumentanivél fósusu labarikhosipursentu18.9ba47.1,babebesirahotu,nohosipursentu19.2 to’o60.8babebe ne’ebe moris ho todan la normal (Wagner et al. 2002). Iha Bolivia mós sira uza programa edukasaunefetivamentehodihasa’enivelinisiasaunhosipursentu56ba74,nomósnivelfósusubeeninannianlosdeithosipursentu 81 ba 88; no ihaMadagascar hosi pursentu 34 ba 75 no pursentu 86 ba 91 (Baker 2006). Iha India,programa edukasaun ida konaba prátika fó ai-han komplementáriu, importante atu aumenta enerjia, maskeintervensaunidane’ekiik,maibehadi’atebeslabarikniaalturahosi idadefulan6to’ofulan18(Bhandari2004).ImpelementasaunbaprogramaAlivenoThriveihaVietnamnoBangladeshutilizamídiamassahodihalokampañainformasaunpúblikuatuhahalokbadiak(Nguyenetal.2016).
57
DalanbaoinbaTimor-Leste
Timor-Leste presiza implementa aprosimasaun ne’ebe atu hanesan, liu hosi hadi’a kuantidade ai-han nutritivulokal. Estadu presiza fokus ba kuda tan fore/tunis, ai-han karbohidratu nutrisionál hanesan fehukmidar,modotahan,noai-fuan,nune’emóskudatánai-horislokal/rainainhanesanmarungi,akar,kumbili,notalas.Sujestaunhirak ne’e mosu bebeik bainhira hala’o konsultasaun iha nivél nasionál. Aumenta kuantidade produsaun baagrikultórsubsisténsiabakonsumuumalaran,nohorestubelefa’anbaemaseluk.Agrikultórmóspresizaasegurakatak sira bele prodús ai-han durante tinan tomak, hodi hamenus tempu hamlaha. Estadu presiza dezenvolveliutánfasilidademerkadu,liu-liuihafatinrurál.Hodigaranteemahotu-hotubelehetanasesubamerkadunoihaasesu ba ai-han nutrisionál mak adekuadu, presiza dezenvolve edukasaun no promove ai-han hirak ne’e hodinune’eemabelesosanokonsumi.
Timor-Leste presiza tau fokus hodi hasa’e ema nia nivel asesu ba saúde, liu-liu ba ema iha fatin rurál no basidadaunne’ebemorisihakondisaunkiaktebes.Beleliuhosihametinnohasa’enivelatendementuihaprogramaSISCa (Servisu Integadu iha Saúde Komunitáriu), aumenta numeru postu saúde komunitária, no móskapasitatasaun ba pesoál ne’ebe halo atendementu. Presiza kolabora hamutuk ho lider komunitária atu nune’eema barak mak iha asesu ba atendementu saúde. Tratamentu mediku, ferro/iron no mós komplementasaunvitamina A, bele fornese liu hosi eskola nomós postu saúde. Tratamentu hirak ne’e importante atu hala’o ihaeskolahodigarantekoberturaatendementusaúdebalabarikbarak.
Estadu Timor-Leste hala’o ona progresu boot iha programa BESI. Aumenta ona fasilidade bee hemu ne’ebesaudavelnoasesubafasilidadesentina,liu-liuihafatinurbana.Maskenune’e,emabaluseimorisihafatinne’ebefalta fasilidadehirakne’e.Aturezolvesituasaun isinraesbadak/stunting ihanasaunne’e,programaBESIpresizadezenvolve liután iha fatin remotas no rurál. Presiza utiliza aprosimasaun ‘komunidade lidera saneamentutotal/CLTS’,tanbahoaprosimasaunne’e,ezijemembrukomunidadeida-idadezenvolverasiksiraniasolusaunbanesesidadesaneamentu,atunune’ebelegarantekataksolusaunne’ebeihaapropriadubakomunidadeida-idanoutilizadunifasilidadehirakne’e.
Timor-Leste presiza dezenvolve liután edukasaun ba labarik feto no feto sira, fó aisténsia ba familia liu hosiprogramaprotesaunsosiálhodikriakondisaundiakba labarik fetosira ihafamiliaatuatendeeskola.Estadu ihaprogramaBolsadaMãemakapoiaona familiasirane’ebevulneravel tebes, liuhosi transfereosanbaumakainne’ebe nia oan atende eskola;maske nune’e programa ne’e la kobre familia hotu-hotu, no seidauk investe ihalabarikfetoniaedukasaun.Hasa’enivelfetohoidadereprodutivaniaasesubasaúdenoprogramanutrisaunsaimósnudarxaveidaimportante.
Timor-Lestepresizaatuhaforsaliutánprogramaedukasaunne’ebeagoraezistehela,konabanutrisaunbainanisinruanoprátikadiakfó-hanbebénolabarik.Fetobarakmakhannatondeitduranteisinrua,hofiarkatakhoidane’ebebe labeleboot iha inannia kabunno fasil ba inan sirabainhira tur ahi.Atumudamentalidade idane’e,presizaedukasaunbafetosirakonabaimportánsianutrisaunbainanisinrua,nune’emósfóatensaunbainanniasaúde, atu nune’e labarikmoris ho diak. Komunidadebalu sei fiar no halo prátika konaba ai-hanne’ebebandulabele fó han ba bebe no labarik. Feto barak mak seidauk halo tuir prátika diak fó susu bebe no fó hahankomplementáriu,nomósdalabaraksiraseihalotuirnafatinsujestaunhosi familia,noemane’ebe iha influénsiaihakomunidade.Ihainanbalumaklafódunisusubasiraniaoan,nune’emósinanbaluhaparasedufósusuoansira.Ihainanbalumósfóhandeitsasorotananbalabarik,balulafóhahanne’ebesufisientekaladunfóhantuirlabarik sira nia nesesidade. Atu halo mudansa ba ida ne’e, presiza hasa’e inan sira nia koñesimentu liu hosiedukasaun. Kestaun ida ne’e foti hosi parte interesadu oinoin durante konsultasaun iha nivel nasional.MdS noFundasaun Alola hala’o ona edukasaun iha área ne’e liu hosi fasilidade saúde, no liu hosi grupu inan ne’ebeestableseona,maibeidane’epresizadezenvolveliutánnoutilizaaprosimasauntreinamentubatreinadór.Dezafiuselukbaprogramahasa’enutrisaunihaTimor-Lestemakserimóniatradisionál.Tanbapresizautilizarekursubarak,inklui ai-hannoosan iha serimóniahirakne’e; serimónia tradisionál ne’e akontesemós iha fatin sirane’ebeho
58
kondisaunkiak tebes. Familia sira tenke fa’an siraniabaladahodihetanosanba serimónia,bainhiraosanhirakne’e tuir loloos utiliza ba sosa ai-han ba sira nia oan durante tinan tomak. Edukasaun konaba importánsianutrisaunpresizahalopartebafamilianiapriorioridadenutritivu,maibela’osdeitbaserimónia; idane’epresizaaturezolvehodalanidasensitivubakultura.Presizamosservisuatuhetankonfiansahosikomunidade,atuemabelemudasiraniaprátika.Parseirunasionálidasujerekatakatualkansaobjetivuidane’epresizaservisuhamutukhoigreja.
SujestaunHosiKomunidade
Hasa’easesubaai-hannutritivumakaliñahorekomendasaunhosikumunidadedurantekonsultasaun,makemabarakrekomendaatukuda/kultivaai-hanlokaloinoinbarakliután.Maskenune’e,komunidadepreokupahoosanne’ebe gastabahalo to’os, aas liu fali folin ai-han lokal ihamerkadu; tuir sirania kalkulasaun katak investe ihaprodusaun ai-han lokal sei la fó lukru diak ba agrikultór sira. Komunidade siramós sujere katak kria fasilidademerkadu iha fatin rurál atu ema hotu-hotu bele hetan asesu ba ai-han nutritivu. Komunidade iha fatin rurálkestiona konaba infraestrutura estrada no merkadu, nune’e mós sira salienta liután katak dadaun ne’einfraestruturabázikuseisainudardezafiuidabasiraatufa’annososaai-hannutritivu.
Komunidade mós halo diskusaun konaba importánsia bee iha sistema agrikultura; kestaun ne’e hetan deitdiskusaun naton tanba sira seidauk iha koñesimentu ne’ebe diak konaba ligasaun entre programa BESI nonutrisaun. Ida ne’e haforsa liután importánsia atu utiliza aprosimasaun ‘komunidade lidera saneamentutotal/CLTS’,hoimplementasaunestratejiane’ebeleedukanoenvolvekomunidade.
Maske promove edukasaun ba labarik feto la diskuti ho kle’an durante konsultasaun ho komunidade, maibekomunidadebarakmaksubliñaonaimportánsiahosiedukasaunnomóssirarekoñesekatakedukasaunne’ebelanatonniakauzaidamósmakmalnutrisaun.
Fetosiradiskutikonabainanisinruasirane’ebetaukatuhanbarak,tanbabainhirasiraturahibelehetansusartanbabebeboot.Komunidaderekomendakatakhasa’eedukasaunba inansirakonabadietanutrisionálduranteisinrua,beleajudapreveneidane’e.Fetoseidaukihakoñesimentukonabanutrisaunihatempuisinruakabaoansira,maibe sirahalo tuirdeit saidamak familia ka lideransa komunitária sira rekomenda.Nune’emós, feto siradehankataksiralakonsumiai-hansufisiente,tanbatradisaundeterminakatakmanetenkehanuluk.Sirasubliñamósimportánsiahosihetanedukasaunbafamiliasirahotu,inkluimanetanbasiramakfotidesizaunihaumakain.Siramósko’aliakonabaimportánsiahosienvolvimentubaninfeto,tanbasiramakdalabarakforneseinformasaunkonabaai-hannonutrisaun,liu-liukonabaai-hanne’ebebanduduranteinanisinrua,babebenolabarik.Siramóssubliñaimportánsiabahatutaninformasaunto’oihakomunidadene’ebehelaihafatinizoladu;noedukasaunla’osdeit iha fasilidade sentru saúde, tanba iha komunidade barak mak la ba iha fasilidade hirak ne’e. Sira halodiskusaunmóskonabaimportánsiahosiserimóniatradisionálnomósprátikauzaosanbarakliuihaserimóniahirakne’e,hoimpaktukatakosanlanatonbaatusosaai-han.Siramósrekomendakatakhasa’eedukasaunnutrisionálhodihadi’asituasaunidane’e.
ODS2.2–HAKOTUMALNUTRISAUNOINOIN:REKOMENDASAUN#4
Rekomendasaun
Hamenusisinkrékasliuhosihasa’eJestaunProgramaMalnutrisaunGravehoBazeihaKomunidade.
LigasaunBaODSSelukTuirTempu
Implementasaunasaunne’emósbelekontribuihodiatinjeODS2.1noODS2.4–KurtunoMédiuPrazu
59
SeMakResponsabiliza
MinisteriuSaúdenoMinisteriuSolidaridadeSosiál
TanbasáIdaNe’eImportante
Ida ne’e importante atu aloka rekursu sufisiente hodi redús isin krékas/wasting tanba implikasaun ba hamosumorasoinoinnomortalidade (Black et al. 2013). Jestaunmalnutrisaun gravehobaze iha komunidade (CMAM),makhanaranmósjestaunintegradubamalnutrisaungrave(IMAM),Ihaonaprovahodihalotratamentuefetivubamalnutrisaun moderadu no grave, no mós bele redús isin krékas/wasting. Nasoens Unidas aprova onaaprosimasaunjestaunmalnutrisaunhobazeihakomunidade(CMAM)ihatinan2007nodadaunne’euzahelaihanasaunhamutuk69.Prioridade inkluihalo tratamentubamalnutrisaungravenomóshalo tratamenturutinabasaúde jerál. ida ne’e fokus ba haforsa sistema saúde ba tempu naruk, hodi halo konsulta no tratamentu bamalnutrisaungrave,nune’emóshanesanpromovekapasidadehodihatanbanesesidadeihakurtuprazudurantetempu hamlaha no emerjensia. Objetivumak atu hadi’a kapasidade ajente saúde nian, fornese ekipamentu noinfraestrutura,to’osistemane’e iharasikniakapasidadehodihalotratamentumesakbamalnutrisaungrave ihaperíoduemerjensia(HaileyandTewoldeberha2010,ConcernWorldwide2016).
IhaNe’ebeMakFóOnaRezultaduDiak
AprosimasaunCMAMSurge implementaona ihaPakistaun iha tinan2007, haluan kobertura iha tinan2009, nomós aprosimasaun ne’e aplika iha tinan 2010 hafoin akontese inundasaun boot iha rai neba. Inundasaun niaimpaktuidamakhamosunoaumentanúmerumalnutrisaungravehosi2.9ba15pursentuihaPunjab,nomóshosi6.1ba23.1pursentu ihaNorther Sindh.Pakistaunhala’oprogramaCMAM ihadeit fatinbaluno laihakbi’it aturespondeba sira nia nesesidade rasik, tanbane’e sira hetan asistensia hosi organizasaunWHOnoUNICEF. Sirahala’oonakonsultabalabarikhamutuktokon1.3nohalotratamentubalabarik55,921hositotalhamutuk89,832mak sofre malnutrisaun grave tebes, no mós ba labarik 155,000 hosi total hamutuk 301,000 mak sofremalnutrisaun grave moderadu. Iha fatin sira ne’ebe implementa programa CMAM hodi hatan ba inundasaun,programane’eniarezultaduefetivutebes;idane’eevidénsiaidakatakimplementanohametinprogramamolokakontesesituasaunemerjénsiaruma,ne’ediakliu(Qazi2012).
DalanBaOinBaTimor-Leste
Ministeriu Saúde dezenvolve no implementa dadaun ona polítika CMAM no mós kapasita ona funsionariu ihapostusaúdeida-idakonabaintervensaunnutrisaun.Idane’ehanesanpasudahulukmakimportante;maibepresizahametin pasu ida ne’e to’o estadu bele halo tratamentu ba kazu malnutrisaun grave hotu-hotu durante tinantomak no durante situasaun emerjénsia. Iha konsultasaun nivel nasionál, ema xave balu ko’alia ona konabaimportánsiahadi’afiskalizasaunbamalnutrisaungrave.Dadaunne’e,labarikbarakmaklabahalotratamentu,nolabarikbarakmósmakbabukafasilidadesaúdebainhiratardeliuona.Hadi’afiskalizasaunseitulunestaduhodihalo tratamentu ba labarik barak tán no sedu.Nune’emós importante ba hasa’e kapasidadehodi respondebasituasaun kritika tuir tempu no emerjénsia, no buka tulun hosi liur bainhira presiza. Timor-Leste iha tempuhamlaha no iha tempu emerjénsia, hanesan El Niño, númeru malnutrisaun grave iha tendensia atu aumenta.DuranteElNiñoliuba,emabarakmaksofremalnutrisauntanbalaihaprogramaofisiálidadiaknoadekuadu.
SujestaunHosiKomunidade
Ihakonsultasaunhokomunidadesira,emabarakmaklamensionakonabahamlaha.Bainhiratemikonahamlaha,sirahatetekataksiraihaai-hannatonhodisustentamoris,nosiradehankatakhamlahabelesaiproblemabootidabasirane’ebemoris ihasidade, tanbapresizagastaosanboothodisosaai-han.Maskenune’e, ihaTimor-Leste,pursentu 38 hosi labarik tinan lima mai kraik mak la satisfas todan normál, no pursentu 11 mak hetan isinkrékas/wasting(Provoetal.2016).Isinkrékas/wastingaasliuihasidade,maibeidane’emosproblemaidabasira
60
iha fatin rurál. Partisipante sira iha konsultasaun komunidade hatete katak sei susar ba sira atu identifika sinálmalnutrisaun,nosujereatuhaforsakapasitasaunkoñesimentuliuhosiedukasaunhodinune’esirabeleidentifikarasiksinálmalnutrisaun,tanbasirakonfirmakatakbukaatuhalotratamentuformál,ne’eopsaunidaikusliuona.Sirahatetemóskatakbaoinsiraseihalotuirnobukahalotratamentuformálsedubamalnutrisaun.
ODS2.2–HAKOTUMALNUTRISAUNOINOIN:REKOMENDASAUN#5
Rekomendasaun
Responde ba númeru isin bokur mak la normal/obesidu ne’ebe aumenta iha feto no labarik, presiza hala’okampañainformasaunpúblikuhokolaborasaunhomídiaatupromovekonsumuai-hansaudávelihasentruurbanunofóatensaunbaai-hannutritivuhodipromovekonsumiai-hansaudavel.
LigabaODSSelukTuirTempu
Implementasaunbaasaunne’emósbelekontribuibaatinjeODS2.1noODS2.4–KurtunoMédiuPrazu
SeMakResponsabiliza
MinisteriuSaúde
TanbasáIdaNe’eImportante
Maskemalnutrisaun hetan atensaun boot tebes hosi nasaun ne’ebe ho rendimentu kiik no médiu, maibe hanbarakliunolatuirdietanutritivumósbelehamosufaliovernutrition,ne’ebemóssaionapreokupasaunbootida,nonúmerutodanliunormál/overweightnoobesidu/obesitymósaumentatanbakonsumiai-hannakonuhomasin,masin-midar,minanobokurbarakmaibe falta atividade fíziku ihamoris loron-loron (Popkin2006). Folin ai-hanprosesadune’ebebaratutebes, idane’emakhaloemakonsumibarak(DrewnowskoandPopkin1997). Ihakazubalu,hanesanFilipina,Maláziano Indonézia,emakonsumubarak liuai-hanprosesadu,maibesiramósaumentatánmasin,masin-midar,nominate’in,maibekahurfalihoai-hantradisionálne’ebesiraprepararasik(Lipoetoetal.2013).Tranzisaunne’eakontesetanbafolinai-hanprosesadubaratunofasilbaemaatupreparanokonsumu,maibeemakiakmakihariskuboottebesbasituasaunidanune’e.situasaunidane’eafetaliumakfetosira,nofetosiramakdadaunne’eokupahalopartenúmerubootisinbokurlatuirnormál/obesidu(Dinsaetal.2012).Idane’eimportantehodirespondebadezafiuboothosimalnutrisaun,atuevitanúmerutodanliunormál/overweight,nomoras króniku seluk mak akontese iha nasaun ho rendimentu boot. Ida ne’e bele halo liu hosi edukasaunnutrisionálnopromosaunai-hanhoinsentivurumahodienkorajaema.Ai-hannutritivubainhirabelepromoveliuhosimerkadu,idane’eefetivuliubalabariksira(Glanzetal.2012).Belemóspromoveai-hanihamerkaduhofatinida ketak hosi buat sira seluk. Insentivu ho osan ruma efetivu iha fatin balu no hamenus ona folin ba ofertapromosaunhanesansosaida,hetanidagratuitabaai-hanne’ebenutritivu,noidane’ehaloemabarakmóssosabuatne’ebenutritivu(ChandonandWansink2012).
IhaNe’ebeMakFóOnaRezultaduDiak
Implementasaunbaaprosimasaunne’ehala’oonaihaChile,nasaunne’ebenúmeruisinbokurlanormálaasliuihaAmérikaSentrálnoAmérikaSul.Tersurua(2/3)hosipopulasaunihaChileemaisinbokurtodan,nopursentu27.8makobesidu(PanAmericanHealthOrganization2016).Idane’emakrezultaduhosikonsumiai-hanprosesadu.Ihatinan2012,Chileaprovaona lei20.606ne’ebebanduai-hanhomasin,masin-midar,nobokurbarak liu,hodi fóatensaunmaka’asatulabelehalopublisidadebaai-hanhirakne’ebalabariknomóslabeledistribuikalabelefa’anai-han hirak ne’e iha eskola (Chile Ministry of Health 2012). Hafoin implementasaun lei ne’e, pursentu ema
61
hamutuk92makhatetekatak regulamentune’e fóona impaktudiakbasiraniadietaai-han (Valdabenitoetal.2017).
DalanBaOinBaTimor-Leste
IhaTimor-Leste,isinbokurlanormálbaraktebesmakfetonolabarik.Aihanprontokedasonahanesansupermie,ikanlata,popmienoseluk-seluktanbaraktebesnofasilbakomunidadesiraatuhetannososaihafatinhotu-hotu;durantekonsultasaun ihanivelnasionál,emaxavebalu temionakatakkomunidadebarakmakkonsumuai-hansupermienoai-hanfeituseluk.Ai-hanfeitu/instantbaraklosmakbelesosaihakios,merkadu,nolojagrosur ihaDili, nune’emós iha fatin rurál. Importante ba Timor-Leste atu foti asaun agora, nune’e bele preveneno redúsnúmeruemahoisinbokurlanormál,nomósprevenemoraskrónikuihatempuoinmai.Timor-Lestebelepromovekonsumuai-hannutritivuhanesanmodotahannoai-fuan,nodezkorajakonsumumasin,masin-midar,nolabeleutiliza mina te’in barak liu; no mós la bele konsumu gordura/lemak ho kuantidade barak; liu hosi programaedukasaunnutrisionálbelepromoveai-hanhotu-hotumaknutritivu,noevita labele konsumiai-hanprosesadubarak;promoveai-hanhotu-hotuhoinsentivuosanruma,noregulakomersilizasaunai-hanprosesaduatulabelehalopromosaunnopublisidadebalabariksira.Ihakonsultasaunnasionál,emaxavebalumóssujerepresizahasa’ekoñesimentu konaba nutrisaun ba komunidade, liu hosi grupu komunidade rasik no ho prátika hanesandemonstrasaunteinkonaba‘oinsápreparaai-hannutritivu.’
SujestaunHosiKomunidade
Durantekonsultasaunihanivelkomunidade,emabarakmensionakatakhoasesufasilbaai-hanprosesadubarakiharailaran,haloemabarakmakkonsumideitai-hanhirakne’e,tanbafatórgostudiak,nofasilatuhetanasesunososa; tanbane’ekomunidadesirahakarakhalobalansudieta ihaai-hanprosesaduhoai-han lokal.Komunidadedehanmóskatak,fetosiradunimakpreparanosiradunimakkonsumibarakliuai-hanprosesadu,tanbaidane’efóvantajenbootbafetosira,tanbasirabelepoupasiraniatempunomóslagastabuatbarakatuhodipreparaai-hanhirakne’e.Komunidadesiramósrekoñesekatak,siranianivelkoñesimentukonabaai-hannutritivune’eseimenus,tanbane’esirarekomendaatuhasa’esiranianivelkoñesimentukonabaai-hanhirakne’ebemakihavalórnutritivunoai-hanne’ebemak tenkeevita tanba lanutritivu.Komunidade interesadu teb-tebesnohakarakatuhetaninformasaunhirakne’e.Komunidadesirasujereatuforneseinformasaunhirakne’eliuhosimídiabapúblikunoliuhosieskolabalabariksira.Komunidadesirahakaraktebesatuhateneoinsápreparaai-hannutritivune’ebediak.Nune’emóskomunidadebaluhatetekatak,sira ihaosannatonhodisosaai-hannutritivu,maibe lahateneatupreparaoinsá. Sirahakarak atu aprende tebes liu hosi prátikademostrasaun tein, ho asesuba komunidadehotu-hotu.
ODS2.3–PROMOVEPRODUTIVIDADEAGRÍKULA:REKOMENDASAUN#6
Rekomendasaun
Promoveagroflorestahanesanfonteai-horiskomersiálhodihaloesportasaun,promovemósrestaurasaunrekursunatural,noreziliensiaklimátika.
LigabaODSSelukTuirTempu
Implementasaunasaunne’emósbelekontribuibaatinjeODS2.4–IhaTempuMédiu
SeMakResponsabiliza
MinisteriuAgrikultura&PeskanoMinisteriuObrasPubliku,Transporte,&Komunikasaun
62
TanbasáIdaNe’eImportante
Programaagroflorestaenvolve integrasaunai-horishokultivasaunai-han,produsaunpekuária,nomósatividadeto’os seluk iha fazeoinoinba jestaun rai (Dawsonetal.2013). Sistemane’e inkluiprátika tradisionálnoprátikamodernu,ihane’ebekudaaihoris(semak/shurbs,palmeira,au,etc)hamutukhoai-hannomóshohakiakanimalnudar sistema integradu iha senáriu agrikultura oinoin (FAO 2013b). Integra agrikultura ho floresta hasa’eprodusaun agríkula bainhira komponente ida-ida iha nia fatin mesak, no sira hamutuk hetan jestaun ida diakefetivu (Steffan-Dewenter et al. 2007). Agrofloresta hametin agrikultór fonte reseita, redús kiak, no promoveambiente agríkula ida produtivu no reziliente (Dawson et al. 2013); ida ne’e mós sistema jestaun ba rekursunaturalne’ebediaktebesbaagrikultórkiiksiratanbabelehadi’adiakliusiraniafornesimentuai-han,reseitaosan,no saúde, bainhira sistema ne’e hamosu benefisiu ekonómiku, sosio kulturál no ambiental oinoin (FAO 2013b).Bainhiraprátikasistemane’ehoeskalaboot,belehadi’aekosistemaliuhosiarmazenamentukarbonu,prevensaunba deflorestasaun, konservasaun biodiversidade, bee mos, kontrola erozaun, no mós hametin rai agríkula aturezisteinundasaun,bailoronaruk,nomudansaklimátika(FAO2013b).
Dadusmerkadurejistadukonabaprodutuaihosiagrofloresta ladunbarak,maibeprodutuai-horishanesanminahosipalma,kafé,aiburaixa,kakau,noxáagrikultórkiiksirakudabaraktebesnohamutukhetanvalóresportasaunanual hamutuk tokon 10 ba leten Dolares America (FAO 2013a). Atu sistema agrofloresta sai produtivu tebes,presizapolítikaatureformanainbarainoai-horisatubelebenefisiagrupuagrikultórkiiksira,atureformaoinsagrupuagrikultórkiiksirabelehetanbenefisiuhosiagroflorestane’ehodiak,noaturekoñeseagroflorestanudaropsaun investimentu ida importante (Dawson et al. 2013). Sistema agrofloresta integradu/mista mak kombinaprodutuai-horisho sistemaprodusaunai-hanoinoin,homósai-hanhosiai-horis lokalmak relevante,hanesansistemahamahankafénokakau(Jagoretetal.2012,SCI2013)–ne’ebeaumentaprodusaun,norezultaduprodutunomósaumentalukru(Cloughetal.2011).Kompradórinternasionálbalumaksosaprodutuai-hanhosiai-horis,agora enkoraja tebes sistema ne’e liu hosi akreditasaun no programa sira seluk (Millard 2011). Kuda ai-horis,semak/shrubmós sai hanesan fertilizantematak hodi hariku nitrojéniu;metódu ida ne’e hatudu ona rezultadukonsistentebahadi’a rainiabokur,nohasa’erezultaduprodusaunbatar ihaÁfrika (Sileshietal.2008).Metoduagrofloresta ida ne’emós estabiliza ona produsaun ai-han iha tempu bailoro naruk no durante akontesimentuklimaladiak,nune’emóshadi’aai-hantempuudanbeenniadiaktebesihaÁfrikaSúl(Sileshietal.2011and2012),ho rezultadu importante ba asegura ai-han iha kontestu mudansa klimátika no iha kontestu bailoro naruk iharejiaunne’e.
IhaNe’ebeMakFóOnaRezultaduDiak
Programa Seguransa Ai-han hosi sistema agrofloresta iha nasaun Malawi, mak ezemplu ida diak hosiimplementasaunbamétoduidane’e,ihane’ebeutilizasaunteknolojiaadubuorganikuidadiak,hasa’eprodusaunbatar,nobenefisiariusiramós ihaai-hanaseguradu fulan-fulandurante tinan tomak (CEI2011).ÁfrikaOrientál,Áfrika Sentrál no ÁfrikaOsidentál, iha inisiativa kolaborasaun ida entre setór privadu no públiku,mak kombinakultivasaunnokomersializasaun,hodiapoiadezenvolvimentusustentavelbaprodutuai-hanfounhosiai-horisfuikne’ebe hetan iha ai-laran tuan buras, ho fini allanblackia, mak prodús mina diak no saudavel ba han bainhirapresijagordura/minahopotensialboottebesbakomersializasaunihamerkadubaprodutuai-hanihanivelglobal.Promove integrasaun allanblackia iha to’os kakau ho eskala kiik dadaun ne’e efetivu tebes hodi suporta liutánbiodiversidade no reziliensia iha agrikultura, tanba kolleta akontese iha tempu la hanesan, mak ida ne’eoportunidadeidadiakhodihadi’arendimentuagrikultórdurantetinantomak(Jamnadassetal.2010).
DalanbaoinbaTimor-Leste
Elementu prinsipál ida hosi Governu nia Planu Dezenvolvimentu Estratéjiku mak atu hadi’a produtividade, nosustentabilidade iha setór agríkula (Governmentof Timor-Leste 2010), ne’ebeokupapursentuhamutuk64hositraballador (MinistryofFinance2016b),nokontribuiho rendimentunaunpetróliu hopursentuhamutuk25baGDP(FHI3602014).Setóragríkulaihapapélidaimportantehodiredúskiak,promovedezenvolvimentururál,no
63
garanterezultaduseguransaai-han; ruane’e liuhosiprodusaunai-hannokria rendimentubaumakainkiak ihafatin rurál. Ho estimativu katak uma kain hamutuk 50,000 moris kiak tebes nudar agrikultór subsisténsia makprodúsai-hanatukonsumideitnoumakainhamutuk137,000nudaragrikultórhokapasidadeatuprodúsai-hanhooituanatufa’an(FHI3602014basedonCensus2010).Umakainhamutukpursentu80makativuihaprodusaunai-han;hosisirane’ebarakliumakkudabatar,fore/tunis,fehuknomodo.Nuu,kafé,ai-horis,aihofuanmakumakain ida-ida kuda, ne’e hamutuk pursentu 51, 38, 37 no 49; nune’emós pursentu hamutuk 86 ativu iha hakiakanimal,nohosisirane’ebarakmakfa’ansiraniaprodutu;ihasiraniakriasaun,manumakbarakliu,tuirmakfahi,karauvaka,nobibi(MinistryofFinance2016b).
Timor-Lesteihapotensialdiakatudezenvolvekomérsiuhobazeihaprodusaunagríkulaoinoinihanivelmerkadudoméstikunomósnivelesportasaunbarailiur(WorldBank2011a).Diversifikasaunbasetóragríkulaimportantehodi haluankobertura tuirplanune’ebe ihaona;nopotensialhosi setóragroflorestahoplantasaunai-horishovalór komersiál boot, hanesan ai-kameli no ai-teka, no produtu seluk ne’ebe la’osmai hosi plantasaun ai-horishanesan, au, kakau, nuu, temperu/spice, kafé, ai-fuan, kamii, ai-han animal nian, no kombina ho produsaunpekuaria; buat sira ne’e hotu presiza sai nudar prioridade iha estratéjiaMAF nia. MAF presiza loke no haluanmerkadubaprodutuhosisetóragroflorestahodifaanbarailiur,nomóstauprioridadebadezenvolvebibeirosai–horis natural hamutuk ho komunidade, no halo treinamentu ba populasaun rurál konaba estabelesimentuagrofloresta no jestaun ba ai-horis, ho oportunidade treinamentu bebeik, no mós promove sistema pekuariaintegradu.Nune’emósMAFpresizaesploraparseriaentresetórprivadunopúblikuhodiapoia investimentu ihaesportasaunbatempumédiunonaruk,inkluiesportasaunbaaunoaine’ebeihavalóraas.Timor-Lesteniafonteorijinálai-kameli Indianu,tanbahoesplorasaunmaka’as ihatempuliuba(McWilliam2001),makohin loron,atulabele lakonpresizapromoveoportunidadehodi kuda filaaihovalór komersiálnohamoris fila rekursunaturál,tanbaai-kameli ihavalóraas,maskevolumekiik,noprodutu idamak la fasilatuhetan,makemahotubuka ihamerkaduinternasionál(Pageetal.2012).Treinamentubakomunidadesirapresizainkluitipuai-horismaknutritivuba animal sira,mak ihamós funsaunhodi hadi’a elementunitrojéniu. Kestaun titularidade ba rai presiza hetanrevizaunhodi fóbenefísiubagrupuagrikultórkiiknoatupromoveasesubaprogramadiak rumabadezenvolveagrofloresta, liu hosi servisu hamutuk ho setór privadu. GIZ (Finansiamentu UE) no programa MAF konabaagroflorestabamorissustentavelnorezilentebamudansaklimátika,diaktebeshodiapoiadezenvolvimentuhirakne’e.Métoduagroflorestamistabaharikudiversifikasaunprodutu,sei lokedalanbaumakainrurálhodihaluansirania fonteai-hanno rendimentu,nobelemós rezolve sirania vulnerabilidade, tanba tempuaatnodezastrenaturál ne’ebe sira la hein atu mosu. Ikus liu, konservasaun ai-laran tuan/floresta importante hodi garanteprotesaunbaseguransaai-hanhosiai-horisfuikmakumakainsirane’ebemukit/susartebessemprefotinudarai-handurantetempuhamlaha.(Erksineetal.2015).
SujestaunHosiKomunidade
KomunidadeenkorajaGovernuatu,preparamatadalankonabaidentifikasaunprodutunoai-horisne’ebeihavalóresportasaun,nomósfóapoiubaagrikultórsirahodihalotranzisaunbainvesteihaprodusaunkomersiál.Agrikultórsira ladunhateneoinsásirabelehasa’esiranianivelrendimentu;bane’eagroflorestaforneseoportunidadeidadiakbakomunidaderurálatubelehadi’asiraniamorissaisustentavelnoreziliente.Komunidadepreokupateb-tebeshohahalokdeflorestasaun/táai-horisnosunurai,tanbaidane’ehamenusbeenokriaerozaun/rai-monunorai-halai.Agrikultórsiradehankatakvariasaunudanbeenhamosuonadezafiubootihatempuoinmai,nosiraihakapasidadenatondeithodiadaptabamudansaklimátika,bane’esirahusubaestaduatukapasitaagrikultórsirahoteknikaadaptasaunmaksensitivubamudansaklimátika.
64
ODS2.3–HADI’APRODUTIVIDADEAGRÍKULA:REKOMENDASAUN#7
Rekomendasaun
Hasa’eprodusauntemperu/spicesnokafé,hodiutilizakudafatinadekuaduhovalórorijinál,nohadi’akualidadeprodusaunnoproseamentu.
LigabaODSSelukTuirTempu
Implementasaunasaunhirakne’ebelemóskontribuibaatinjeODS2.1–TempuMédiu
Semakresponsabiliza
MinisteriuAgrikultura&Peskas
Tanbasáidane’eImportante
Nasaunhirakne’ebehorendimentukiiknomédiuhanesanMadagaskar,Comoros,noRepúblikaUnidasTanzaniahetanretornuesternálbarakliuhosiesportasauntemperus/spices;baunilla,kráviñu,cardamommaknasaunhirakne’eniatemperu/spicesprinsipálbaesportasaun(ICT2017).Esportasaunprinsipálselukhosinasaunhirakne’ebehorendimentukiiknomédiumakpimenta,ailia,pimentaun,salsa,ai-kanelanokinur, tanbatemperuhirakne’ehetanvalóresportasaundiakihamerkadumundiálhotemperutahanhanesanrukunolorutahannoseluk-seluktanhamutukhetanvalóresportasaunbesikbesikbiliaunUS$4(ICT2017).Kaféihaonamudansaestruturálkonabademanda no fornesimentu iha nivel globál. Hosi parte fornesimentu, espansaun produsaun kafé Robusta ihanasaunVietnamedurantetinan1990nialaran,noprodusaunkaféArabikaihaBrazilhokustukustuinovativuidakiik,hasa’etihaonakualidadenokuantidadeboottebes(Technoserve2003).Hosipartedemanda,mosuezijénsiabaprodutuidadiaktebeshokualidadeidaúnikumakantesne’eseidaukiha,hofokusihaespesialidade,orgániku,komérsiuekilibradu,diakbaambiente(hanesanhakiakmahonnodiakbamanufuik),livrehosikafeina,maibehogostukafénoseluk-seluk (Petit2007).Liu-liu, sosanainkaféniahakarakdadaunne’e fokus liuba ihakualidadediak tebes, konsistente, no fasil atu hatene kafé ne’e mai hosi ne’ebe, no la dun karun, sosiavel, diak bameuambiente, ho posibilidade ba hametin parseria ba tempunaruk entre produtór ho loja hemu kafé/roasters(NRI2006).
Indikasaun jeográfika/Geographical indication (GI) identifika produtu ho ligasaun ba produtu ne’e ninia fatinorijinálmakihaatributuespesífikuhokualidade,makmananreputasaundiakdurantetinanbarak(Lecoentetal.2010).Identifikaloloosna’inbaprodutorkafé,diaktebesatupozisionakaféne’eihafatinaastebesihamerkadukafé internasionál (TTC 2016). Aprosimasaun ida ne’e apoia dezenvolvimentu sustentavel iha fatin rurál tanbahaforsa ligasaunentreemaxave lokal, fatinno,produtuagríkulanoprodutuai-han.Atu implementaprosesuGIida,presizaestabeleseregrasihaKódiguPrátikaida,hosistemajestaunidamakespesífikubakondísaunlokalnobelemanejaestratejiaGItomakliuhosiprosesuhoezijénsianodemandane’ebedadaunne’eiha(Lecoentetal.2010).
IhaNe’ebeMakFóOnaRezultaduDiak
NasaunEtiópiamakprodutórnoesportadórkafébootliuihaÁfrika;nasaunne’edependebaplantasaunkaféhoproporsaun boot iha rendimentu esportasaun (Petit 2007). Plantasaun kafé importante hodi sustenta grupuagrikultórkiik,makhamutukreprezentapursentu95hositotalprodusaunihasistemaidahoesforsunoprodusaunmínimu;idane’ehaloprodusaunkafénasaunEtiópianianorganikatebes.NasaunEtiópiaihapapélimportanteihamerkadoriakafémundiáltanbaniniakaféúnikunonaranbootihamunduhokarakterístikaespesífiku,noihaonamarkanudarEtiópianiaprodutuhovalóraas(Petit2007).Ikusliu,kafémósfonteimportanteidabareseitafískalestadu ninian (Love 2002). Iha Rwanda, ema Amerikanu treinaidu atu koko kafé domestíku (cupper),
65
estratejikamente kuda kafé Rwanda nian ba esportasaunmak hetan fatin diak tebes ihamerkadu kafé EstaduUnidus,Japaun,noEuropa(Goldstein2011).IhaOlanda,komérsiuekilibradubakafehetanrekoñesimentune’ebeaastebesnodemandahosikonsumidór, indikakatakhakbi’itkualidadetradisionálno importánsiamerkaduhosikomérsiuekilibradubeleaumentavalórihamerkaduesportasaun(Khamis2015).
DalanBaOinBaTimor-Leste
Iha Timor-Leste, produsaun kafé hahú iha tempu Portugés, no dadaun ne’e kafé mak produtu esportasaunprinsipál ihasetórmak laosmina-rainian (aprosimadamentepursentu1hosiGDP)nohalopartegrupuprodutuagríkulaprinsipálihaTimor-Leste(NSDandUNFPA2011).Liupursentuhamutuk37.6kaumakainhamutuk77,000mak kuda ai-horis importante ida ne’e. (Ministry of Finance 2016b). Maske nune’e, rezultadu hosi kolleitaprodusaunkaféseikiiktebes,noumakainsirane’ebeniniamorisdependeliubaplantasaunkaféseinafatinmorisihakondisaunkiaktebes(Inderetal.2013).Tanbaindustriakafébeleofereseoportunidadeservisubaemakiakbarak iha fatinrurál,dezenvolvimentuplantasaunkafé ihaoportunidadeboothodihadi’aekonómianofómorisdiakbaemasirane’e(WorldBank2001).Dadaunne’edezafiuboot ihaplantasaunkafémak,ai-horis fuikbarakmakokupafatinplantasaun,idadeai-horiskaféne’ebeiha,tuanbabebeik,nolaihajestaunadekuaduhodikudafaliai-horiskafé ihatempuoinmai.KomparahonasaunSulAziátikuseluk, rezultaduprodusaunkafé IhaTimor-Leste hetan deit pursentu hamutuk 21 (World Bank 2011a). Timor-Leste iha oportunidade diak tebes tanba ihavariedadekaféoinoin,liu-liukaféIbridaTimor,makrekoñesidunudarkaféorgánikuhokualidadeaasihamerkaduinternasionál,nosainudarfonteúnikukaféorgánikune’ebebootihamundu(GovernmentofTimor-Leste2010).Timor-LesteIhaoportunidadediakhodidezenvolvemerkaduidaespesífikubakaféorgánikuhokualidadeaashonaran orijinál ida identifikadu no klaru ona, nudar valór adisionál boot ida. Atu dezenvolve industria kafé,MAPpresizaapoiaagrikultórkaféhodiaumentarezultaduprodusaunhoprátikajestaunidadiakbahadi’arainiabokur,kudafila-faliai-horiskafénotesiai-horisne’ebelapresiza,nomóshadi’ateknikaku’ukafé,hoavaliasaunidadiakatu determina no hadi’a teknika prosesamentu hodi nune’e kafé Timor bele hetan valór ida aas liu.MAPmóspresizadezenvolveestratejia komersializasaunho investimentu ihaGeographic Indication, atuhatenekaféniniaorijenlolooshodiaseguraakreditasaunkomersiálekilibraduhomarkaorgánikuúniku,atunune’ebeledezenvolvekaféTimoridahomarkarasik.HoEstablesementuAsosiasaunKaféTimor-LestehoapoiuhosiADBseifóesperansaboot ba hetan rezultadudiak iha tempuoinmai (ADB2016). Ema xavebalu iha nivel nasionálmós rekomendakatak presiza hamosu servisu estensaun/estensionista ba setór plantasaun kafé nomós presiza rezolve kestaunna’inbaraiatunune’eplanubakudakafébeleefetivuliután.
Governu Timor-Leste identifika ona ai-horis úniku balu ho valór komersiál aas, inklui temperu/spices, pimentametan,ailia,kráviñu/cengkehnobaunilla,nudarprodutuorganikuhovalórkomersializasaunúnikupresizatebesatudezenvolvehoidentidadenomarkaTimor-oanrasik(GovernmentofTimor-Leste2010).Atualkansaobjetivuidane’e,MAPpresiza formalizakódiguprátika ida,no liuhosininiaDiresaunAgro-Komérsiu identifikaona fatinne’ebeadekuadubaprodúsprodutuagríkulahirakne’e,hoapoiubaagrikultórlokalsiraihatemputranzisaunbaatu kuda ai-horis ne’ebe selesionadu.Aprendehosi inisiativa Cooperativa Café Timor (CCT) ne’ebedadaunne’eesportakaféTimor,kráviñu/cengkeh,nobaunillakaaprendehosiCooperativaCocomaune’ebemóskomersializakafé, bele sai pontu referensia diak ida hodi hahú inisiativa ne’e. Presiza halo mós esforsu ba tranzisaun hodiasegurasustentabilidadeoperasionál,tanbabuathirakne’edependemaka’asliubaasistensiateknikanomerkaduhosirailiur(FHI2014).
SujestaunHosiKomunidade
Konsultasaunhomunisípiune’ebekudakaféhala’odeithomunisípiuErmera,noagrikultórsiraenvolvemósihaatividadekudamodo/ortikultura.Maibe,lideransaGovernuniankonabaestratejiaagríkulasainudarezijénsiaidaklaruhosikomunidadeagrikultórsira,tanbahosine’emakbeleidentifikanoapoiadezenvolvimentubaprodutuai-hankomersiálnomerkadu.Nomós,emabarakhatetekatakimportanteatuhaloaprosimasaunhobazeiharejiaun
66
ida-ida atu fasilita produsaunba ai-han adekuaduno kria ekonomiaho eskala komersiál ida komprensivu.MAPniniaorientasaunbaaplikaestratejiaidane’eemahotuseisimuhodiaknopresizatebes.
ODS2.3–HADI’APRODUTIVIDADEAGRÍKULA:REKOMENDASAUN#8
Rekomendasaun
Haloinvestimentubafetoagrikultórsira,inkluibasiraniadireituatuihaasesubarai,nomósasesubateknolojiahodipoupatempunoservisu,noasesuba treinamentu iha jestaunemprezariálbadireitunoprotesaunsiraniahasoruviolensia,hodihaforsafetoniakbi’itnoprodutividadeagríkula.
LigaBaODSSelukTuirTempu
Implementasaunasaunhirakne’emósbelekontribuibaatinjeODS2.1no2.2IhaTempuNaruk
SeMakResponsabiliza
Ministeriu Agrikultura & Peskas; Ministeriu Obras Públiku, Transporte no Komunikasaun; no MinisteriuSolidaridadeSosiál
TanbasáIdaNe’eImportante
Ihanasaunhirakne’ebehorendimentukiiknomédiu,fetosirapursentuhamutuk43makinvolviduihaatividadeagríkulaoinoinnohalokontribusaunimportantebasetóridane’e,nomósihainisiativaatividadeagríkulaselukihafatin rurál (FAO 2011).Maske nune’e, feto sira sei falta rekursu no oportunidade hodi halo sira nia tempu saiprodutivuliu,noseihasorudezafiune’ebebootliumanesirahasorukonabaasesubarekursuprodutivu,merkadu,no atendementu seluk (FAO 2011). Liután, feto sira iha fatin rurál barak mak kiak tebes iha mundu, ho niveledukasaunne’ebekiiknonúmeruanalfabetune’ebeaastebes(FAO2009).Idane’ehanaran‘lakunajéneru’makhamenusnosaiobstaklubafetosiraatukontribuididiakihasetóragríkula,nohamenusfetosiraniaprodutividadenomós difikulta feto sira atu alkansa alkansa objetivu dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál ne’ebe luan (FAO2011). Hadi’a no haluan asesu ba beemos, eletrisidade, no transportemak sei benefísia no redús feto sira niaservisutodan,nohadi’afetosiraniasaúde,nomósofereseoportunidadebafetosiraatusirkulabamaihodiak(IFAD 2016). Halo investimentu iha infraestrutura rurál no teknolojia hodi poupa esforsu importante tebes atuhamenusesforsune’ebehalobakurubeemosnohiliai-sunu,atunune’e fómósoportunidade falibaasesubamerkadunobahakbi’itprodutividade(IFAD2016).Bainhiradiferensajéneruihaesforsune’ebehalorezolviduona,no agrikultór feto sira bele ona alkansa rezultadu produsaun agríkula hanesan mós agrikultór mane sira; maklakuna hosi pursentu hamutuk 20 sa’e ba 30, evidénsia ida ona hodi sujere katak lukru produsaun seimaka’astebes,hamlahanokiakseimenus,nokresimentuekonómikuseimosumai(FAO2011).
To’oagorafetosiraseihasorudezafiu legalnososiálmaklimitasiraniaabilidadeatuhetanbenefísiurumahosimudansane’ebeiha,konabaasesubarai.Ihanasaunbalune’ebehorendimentukiiknomédiu,leilafódireitubafetoatusaina’inbaraihanesanmane(UNSD2015),masketuirleiformalasegurafetoihadireituatusaina’inbaraimaibedalabarakidane’eihaleinoprátikatradisionálseidaukhetanfatin(IFAD2016).Tanbadifikuldadebarakne’ebefetosirahetanihasiraniamorisdeterminaonahosiaspetusosiál,makbuathirakne’ebelemuda.Haforsaimplementasaun polítika ne’ebe iha relasaun ho jéneru no mós servisu hamutuk ho Governu hodi dezenvolvemekanizmuimplementasaun,makdalan ida importantehodipromove igualdade jénerunorezolvedezigualdadeestruturál ne’ebe iha (IFAD 2016). Ikus liu, feto nia kbi’it atu foti no fó influénsia ba desizaun mak xave idaimportantehodihasa’e rezultadunutrisaun,no ihaevidénsiabaluhatudukatak labarik sirane’ebe lahetan isinraes/stuntingtanbasirania inanihaniveledukasaunsekundáriu(IFPRI2016).Fetobarakmaksaibenefisiariuba
67
distribuisaun osan iha programa asisténsia sosiál tanba evidénsia forte ne’ebe iha, katak bainhira feto siramakresponsavel ba lojístika no kontrola rendimentu uma kain ida nian,mak familia ne’e sei investe osan barak balabarikniaedukasaunnonutrisaun,nune’emósindiretamentehakbi’itonafetosiraniapozisaunihaprosesufotidesizaunihafamilia(FAO2011).
IhaNe’ebeMakFóOnaRezultaduDiak
Iha nasaun India, IFAD apoia Programa Empoderamentu Feto Rurál Tejaswini; programa ne’e envolve feto sirahamutukmiliaunida.Gruputulunrasikan/self-helpgroupmakdalanefetivuidahodihakbi’itfetoniaekonómianofotidezisaunihasosiedadehotradisaunpatriarkál.Organizaprogramahirakne’ehoobjetivuidakomúnmak,rainoimprestaosankahala’oatividadeekonómiku.Grupubarakihaajendasosiálne’ebeforte,makhanesanfóapoiubaemahodefisiensia,rezolvekazuviolénsiadoméstikanolanuteen.Bainhiragruputulunrasikanoinoinhamutukhamahan an iha organizasaun Apex nia okos, ida ne’e hala’o papél ida importante hodi hakbi’it produsaun,komersializasaunnovalóradisionálnomóspromoveprátikafornesimentunodemanda,nomóshaloparseriahofornesedórkréditu finanseiru (IFAD2013). IhanasaunMorocco,konstrusaunnoreabilitasaunfontebeemos ihaprovínsiarurálhamutuk6redúsonafetonoklosanfetosiraniatempukurubeehosipursentu90tunbapursentu50.Haloatendementuba labarik feto ihaeskolaprimária ihaprovínsiahirakne’eaumentapursentu20duranteperiodutinan4, idane’emóskontribuionahofaktuskataklabarikfetouzasiraniatempumenushodikurubeemos(WorldBank2003).
DalanBaOinBaTimor-Leste
Timor-Leste nia kultura patriarkál forte teb-tebes, no ida ne’emakdezafiu boot ba feto sira atu afirma sira niadireitubarainopropriedadenomaske lei formaldeterminafetonia ‘direitu’ legalbarai,maibe ihaprátika, idane’eseisusaratuakontesetanbasistemanoprátikatradisionálmakdeterminanafatinna’inbarai(CEPAD2014).Feto sira nia kompeténsia hodi afirma sai na’in ba rai no propriedade iha Timor-Leste, depende maka’as banegosiasaun iha familia laran; prosesu ne’e hala’o ho baze iha koñesimentu no kompriensaun ne’ebe sira ihakonaba leinobaproses reklamasaundireitune’e rasik (CEPAD2014). Idane’ehatudukatak fetohoedukasaundiakhetanoportunidadene’ebediaktebes,hodiafirmadireitubarai,notanbapursentu39.1deithosifetorurálmakbele lénohakerek(NSDandUNFP2011)noagrikultórbarak liumakhela ihafatinrurál; idane’emakhalofeto agrikultór rurál iha pozisaun ida ne’ebe la hetan vantajen diak. Liután, estudu resente ida identifika katakpursentu59hosi fetokabenna’inhetanesperiénsiaviolénsia fízikunoseksuál ihasiraniamoris (Nabilan2016).Enkuadramentupolítikaestadubandumaka’askonabadiskriminasaunhobazeihajéneru,nopromoveigualdadeentrefetonomaneihaáreahotu-hotu(GovernmentofTimor-Leste2002a).
Integra kestaun jéneru iha dezenvolvimentu setór agríkula ne’e importante, atu nune’e bele alkansadezenvolvimentu sustentável no seguransa ai-han. Halo investimentu iha feto agrikultór, MAP presizaprofesionalizasistemaestensaun,atunune’efetosirabeleihaasesubakapasitasaunnokoñesimentuteknikunomósbaservisu iha,hodibelemósaumentanúmeruestensionista feto.MAPmóspresiza fornese formasaunnodezenvolvenegósiuatunune’efetosirabelehetanvantajenhosinegósiukiik,noenvolveanihagrupuagrikultórkasaiparseirunegósiuliuhosihametinservisuhamutukhoSekretáriuEstadubaApoiuSosio-EkonómikubaFeto(SEM).Atufótulunhoteknolojianooinsáfetosirabelepoupatempu,MAPpresizapromovenofornesemákinahabainohilifinihodiredúsfetosiranianahaservisutodanihagrupukonservasaunfini,tanbautilizadórbarakmakdehankataksirapoupatempubarak,nofetosiragastatempubarakliubahaketannohilibatardiaknoaat(SoL2015). MAP presiza kontinua apoia uma kain rurál ho fatin no instrumentu rai bee mak adekuadu, no haluankoberturasistemabeemos,makhatuduonaredusaunimportanteihafetosiraniatempubakurubee,atunune’ebelemós hadi’a feto sira nia produtividade agríkula (BESIK 2016) liu hosi servisu hamutuk hoMinisteriu ObrasPúbliku, Transporte&Komunikasaun.Presizaasegura implementasaunpolítika igualdade jéneruhosiMAP,makdezenvolvehamutukhoUNWOMEN,atuikusmaibeleapoiainvestimentudiakliubafetoagrikultórsira.
68
SujestaunHosiKomunidade
Kestaun jéneru ihaprodusaunagríkula jeralmente lamensionadurantekonsultasaunhokomunidade,maske ihafetoagrikultórnoestensionistafetobarakmaktuirkonsultasaun.Partisipantesirabaluhato’osiraniaapresiasaunbaasisténsiahosiSEM.Bainhirakoáliakonabanutrisaun,kestaunjénerumosudalabarakihadiskusaunlaran,ihane’ebefetobaludehankataksiramaksosasasanbaumalaran,maibemanesiramakrainokontrolaosanihaumakain.Grupukomunidadenoemaxavebalu ihanivelnasionáldehankatakosannorekursubarakumakainnianhanesananimalhakiakgastabaliamatenoliamoris,nosirahaforsakatak iha impaktunegativubafundusumakainidanian.
ODS2.4–SISTEMAAI-HANNE’EBESUSTENTAVELNOREZILIENTEBAMUDANSAKLIMÁTIKA:REKOMENDASAUN#9
Rekomendasaun
Fó prioridade ba agrikultura ho atensaun bamudansa klimátika, ambiente ida saudavel no nutritivu, dieta idadiversifikaduihasistemaai-hanhotu-hotu,liuhosi:
1. Inkluiambientenonutrisaunnudarobjetivuprinsipálihapolítikanasionálbaagrikulturanoai-han;2. Promovehakiakbaladaki’iknoto’osumahunbagrupuvulneravelsiranobagrupukiikfetosirahotu,no
mós suporta biodiversidade ai-han, ho tipu ai-han nutritivu ho varidade lokal hanesan mekanizmurezilientehodihalopreparasaunnorespondebasituasaundifisil.
3. ReforsaKódiguKondutabapeskadorsira,liu-liubakomunidaderurál;4. Fornese teknolojia,aseguraprátika sustentavelho fokus ihamudansaklimátika liuhosi treinamentu (la
beleferarai)atuhasa’eliutánagrikultórsira-nianreziliensia;no5. Hadi’asistemahabainoraiai-hanhodiredúsaflatoxina.
LigabaODSSelukTuirTempu
Implementasaunasaunhirakne’emósbelekontribuibaatinjeODS2.1,2.2,no2.3–IhaTempuMédiunoNaruk
SeMakResponsabiliza
MinisteriuAgrikultura&PeskanoMinisteriuKomérsiu,Industria&Ambiente
TanbasáIdaNe’eImportante
Bainhira akontese mudansa klimátika, iha impaktu direta ba produsaun no seguransa ai-han. Rezultadu makkuantidadeai-hanmenusihatinan2000,batarmenushopursentu2.2to’o2.5,trigumenushopursentu4to’o15,no forekelimenushopursentu8.5 to’o14 (Porteretal.2014). Iha tinan2100,previzaunkatakdiminuisaunseimosuhopursentu20to’o45babatar,pursentu5to’o50batrigu,nopursentu30to’o60baforekeli;nune’emós,previzaunbafooshosipursentu20to’o30(FAO2016b).Mudansaklimátikamósbelefóimpaktubadiminuisaunprodusaunmodo tahan no ai-fuan, no limita asesu ba ai-han nutrisionál, liu-liu ba ema sira ne’ebe vulneraveltebes.Dezafiu ihaasesubaai-hanne’e, seikauzaemahamutukna’in529,000makseimate, tanbane’epresizahaloprevensaunhahuihatinan2050(Springmannetal.2016).Idane’efóefeitumaka’asbaatividadeagríkula,nonutrisaun,inkluimudansaklimátikamósseifóimpaktubapolítikanasionálhotu-hotuihaáreahirakne’e.
Hasa’ebiodiversidade,ne’edalanidaimportantehodihalosistemaai-hansairezilientebamudansaklimátika.Ai-hanoinoin,nomósvariedadeoinoin,ihamaneiradiferenteaturezisteraimanasaat,mudansaihatempuudan,no
69
morasnopestefounbaai-horis.Hasa’ebiodiversidade,ne’ehamenusriskubalakonai-hanbaraktanbamudansane’e.Nune’e,karikproduturumamakvulneravelbapestefounrumanotanbane’ebelelakonbarak,tipuai-hanselukseibelerezistenobelekontribuinafatinbaprodusaunidadiak.Idane’eimportantehodihaforsarezultaduprodusaunnohasa’eseguransaai-han(FAO2016a).Hadi’abiodiversidademóskontribuibapromovediversidadeai-hanrasik.Hasa’eprodusaunai-hanfamilianian, liuhosipromoveto’osumahunnohakiakanimal,mósdalanimportantebahametinseguransaai-hannonutrisaunbaumakainne’e,nomósdalanidaatuaumentakonsumuai-hannutritivuhosi fonte animal,modo tahan, no ai-fuan. Biodiversidademósbele oferese fonte rendimentufoun. Ida ne’emós importante tebes ba hametin kapasidade hodi hasoru dezastre iha tempu badak no tempunaruk(Onleyetal.2015).Umakainsiramósbeleasesubaai-hanfuikatuasegurafamilianiaai-han,bainhiraai-hanmenuskafolinai-hanaumenta.Ai-hanhirakne’emóssai fonte rikuhomikronutriente.Nune’emósai-hanhirakne’ebelefa’anfalihodihadi’arendimentuumakainninian(Swiderskaetal.2011).
Ikan fonte importante ida ba nutrisaun. Ikan mós fonte diak ida ba proteina, omega-3 fatty acids, nomikronutriente inklui kalsium, ferro, zinku, iódiu, no vitaminaAnoD. Ihamundu tomak ema konsumi proteinaanimalhamutukpursentu17hosiikan,maibeihanasaunbalupersentajenne’eaasliu.IhanasaunMaldivesemakonsumi proteina animal hamutuk pursentu 71 hosi ikan; iha Cambodia pursentu hamutuk 59, no Indonéziapursentuhamutuk54(FAO2013).Maibefontenutritivuidane’ehetanameasaboothosiprátikapeskane’ebelasustentavel (UNEP 2010). Tanba peskadór sira kaer ikan barak liu no nar-naran deit maske la presiza, noprodutividadepeskaikantasisa’emaka’asihadékada1990,nokomesamenushahuhositinanne’eba.Dadaunne’epursentu30hosiatividadekaerikantasimakkaerikanbaraknonar-narandeitmaskelapresiza,nopursentu57makutilizadunituirsiranianesesidade(WRI2013). Idane’esaiaat liutániharejiauntrópikutanbamudansaklimátika,noidane’eikansirahosirejiauntrópikuhala’ibaiharejiaunmalirindookhositrópiku.Idane’ekauzaidabahamenusikanhamutukpursentu40iharejiauntrópiku(Cheungetal.2010).OrganizasaunFAOdezenvolveonaKódiguKondutakonabaResponsabilidadePeskadórihatinan1995nudarprinsípiunopadraunbanasaunsiraatudezenvolve, atuhaktuirnoatuhametin atividadepeska/kaer ikan, ida responsavelno sustentavel,hodinune’ebeleasegurakatakfontenutritivuidane’eseiburasbanafatinihatempuoinmai(FAO2011a).
Mudansaklimátikamakafetaonatempuudanbeennobailoronaruk,inkluiraimanasaat,udanlakonsistente,norai maran dekor no inundasaunmak akontese dalabarak ohin loron (Hansen et al. 2007). Mudansa hirak ne’edezafiubootidabaagrikulturanoprodusaunai-han.Bainhiraprodusaunmenus,ne’ekatakai-hanmósmenusbaagrikultórsubsisténsiasirane’ebedependelosdeitbasiraniaproduturasikbaai-hanne’ebesirahan,nobasirane’ebesosaatuhanfolinai-hanmósaumentababebeik,noidane’ehamosuinseguransaai-hanboottebesbaumakainsirane’ebevulneravel(MasonShrimpton2010)noaumentatantempuhamlaha(Devereauxetal.2015).Importante atu dezenvolve atividade agríkula ne’ebe adapta tuir klima hodi kontinua halo produsaun ai-han,maskeakontesemudansaklimátika.Hirakne’ebeleakonteseliuhosikapasitasaunnodistribuisaunteknolojiabaagrikultórsira.Ihamétoduhaloto’osne’ebeefetivuliumaklapresizahaloesforsuboothodiprepararainoevitafera rai, atu nune’e la estraga rai, no aumentabeenomóshalo rai sai bokur liután; ida ne’e bele kontribui bahasa’e rezultadu produsaun. Ihamétodu atividade agríkula selukmak, hadi’a biodiversidade no utiliza vantajenhosibenefisiuekosistemaliuhosi,kudaai-horisne’ebefóprotesaunbaai-horisselukhasorumoraskapeste,nohalorotasaunhodikudaai-horis ihatemputomakbiar la tuirniniatempuatukuda,atunune’eutilizadidiakraine’ebeprodutivunohamenusmorasnokudaaimahanhodiaumentanutrienteba rai (FAO2016a).Utilizasaunteknolojiahanesantratór,seeders,noirigasaunmakbelekontribuibahasa’eprodusaunnohamenusagrikultórniaservisu. Ihamós rede asistensia hodi ofereseprotesaunba agrikultór sira ne’ebe falla iha kolleita tanbabailoronaruknoinundasaun.
Aflotoxinamakmikotoxina idane’ebeprodúshosi tipuAspergillus. Idane’e kontaminasaunperigozu,maskehonivelkiik. Ihanivelkiik,aflotoxinafó impaktunegativubakresimentulabariknoihaasosiasaunhomalnutrisaun,isin krékas/wasting, no isin raes badak/stunting (Gong et al. 2002, IFPRI 2012). Estudu ida identifika katakasosiasaunentrebuattolune’edependebamalutebes(Khlangwisetetal.2011).Aflotoxinamóscarcinogen idanobainhirakonsumiidane’eaumentariskubakankruaten.Bainhirakonsumicarcinogenbarakbelefatálbaema
70
(Khlangwisetetal.2011).Aflatoxinaproblemaidaihaai-hanbázikulubukidainkluiai-hanmusan-musan/biji-bijiannomodotahan, liu-liumakbatarnoforerai.Bainhiraai-hanrumakontaminaduhoaflotoxina,presizadestroiai-hanne’e,atunune’elabeleda’etnoestragaai-hansiraseluk.Aspergillusdezenvolveannoburasihakondisaunmanasnoúmidu;nune’enivel aflotoxina ihaposibilidadeatu aumentahomudansa klimátika. KarbonudioxidamóspromoveAspergillusatuprodústanaflatoxinadala15ba80(Medinaetal.2014).Idane’epresizarezolveatuasegurafornesimentuai-hanidaadekuadunoseguru.Ai-han,liu-liufontehosiai-hanmusan-musan/biji-bijiannofore/tunis,presizahabaituirestandárnoarmazenaihafatinseguru.Ai-hanbelearmazenaihafatinne’ebemalirindiak ka iha armazen ne’ebe la bele nakloke. Forma seluk ne’ebe la prodús aflatoxina mós bele introdús hodikompete ho tipu aflatoxina ne’ebe prodúsaspergillus. Ai-hanmós bele halo tratamentu ho hydrogen peroxide,methanol,dimenthylaminehydrochloride,noásiduperchloric (Viller2015a).Ai-hanmóspresizaatuitakokouluknosaidadeitmakkontaminadudiakliusoetiha.
IhaNe’ebeMakFóOnaRezultaduDiak
Nasaunbarakihamunduinkorporaonamudansaklimátikabasiraniapolítikanasionálnorejionál, inkluisiraniapolítika konaba ai-han no agrikultura. Enkuantu nasaun hirak ne’ebe ho rendimentu boot hanesan Alemaña noJapaun iha ona istoria naruk ida konaba polítika ba adaptasaunmudansa klimátika, nasaun hirak ne’e, nomósnasaun sira ne’ebe ho rendimentu kiik nomédiu hanesan Brazil, dadaun ne’emós fokus iha adaptasaun ne’e.Hatamapolítikamudansaklimátikahirakne’ebapolítikasetóralnasionálnorejionálmakdeterminatebessiraniasusesu.
IhanasaunTanzania,programaidane’ebepromoveto’osumahunbamodonomanususesutebeshodiaumentanutrisaunbalabarik.Hafointinanrua,labariksirane’ebehelaihafamiliahoprogramato’osidane’e,mesakainaasdeit bainhira kompara ho labarik sira ne’ebemak hela iha familia ne’ebe laiha programa ida ne’e (Alders et al.2015,DeBruynetal.2016).IhanasaunZambia,labariksirahelaihafamiliamakhakiakanimal,mósnivelisinraesbadak/stuntingmenustebes,biarsiraihakalaiharendimenturasik(Carlettoetal.2015).
IhaBarbados,siraniaatividadepeskahetanameasatanbasirakaerikanbaraknoarbirudeitnotanbaestragubameuambiente. Iha tinan 1995, nasaun ne’e implementa Kódigu Konduta konaba responsabilidade peskador, noutilizaprinsípiunopadraunihakódigune’ehodijerenodezenvolvesiraniaatividadepeskahosusesuboottebes.Nasaunne’emósfóprioridadebakomunidaderurálnianesesidadenutrisionál (FAO2011c). IhanasaunFilipina,komunidade Tagbanua implementa ona polítika internasionál no nasionál hodi dezenvolve atividade peskasustentavel, enkuantumantein sira nia kultura no autonomia. Sira hala’o atividade peska bazeia fulan no siklulalorantasihodipermitipeskadorsiraatuhariku falinodeterminaareamarítima ihane’ebebandu labelehaloatividadepeska(Capistrano2010).
Iha nasaun Cambodia, Laos, no Bangladesh dezenvolve no distribui ona tratór ho roda rua hodi aumentaagrikulturasustentável.Tratór idaespesífikubakudafininotauadubu.Tratórne’emósbelekriabeedalantuirliña hodi bele kuda iha bee dalan sorin-sorin. Tipu teknolojia ida ne’e, importante tanba atu komplementaekipamentune’ebeagrikultórihanouzaonaihakazuidane’emaktratórrodaruahokustubaratunonatonbato’osne’ebe ladunboot (Esdaile2009). Sistema la fera rai/no-tillagebainhirahalo to’ospromoveona iha fatinbarakihamundu,nofunsionahodiakihaambientenoklimaoinoin.Sistemaidane’eadoptalais liumak ihaSulAmérica,ihane’ebenasaunbaluuzasistemane’eto’oonapursentu70ihasiraniaatividadeagríkulanoraibarakliu mak ohin loron sira la fera rai bainhira prepara to’os. Ida ne’e hasa’e ona produtividade reziliensia hasorumudansaklimátika(Derpsch2010).
Aflotoxina problema ida iha rejiaun tropikál inklui Sudeste Aziátiku, no América Sentrál no Sul. Iha Iran, nivelaflotoxinaaumentaona, tanbaaumentu ihatemperaturanoumidade(Tiradoetal.2010). Importantetebesatuhabaimarannoraididiakai-hanihafatindiakatunune’ehamenusnivelaflotoxina.Habaimaranai-hanuzaloronmatannolabeleuzamákinarumahokombistivel,ne’eefetivutebesatuhalomaranai-hanmolokraiai-hanne’eihaarmazen.Hafoin,ai-hanmaranne’ebeleraidiakihakaronnokontentorlivrehosianin.Métoduidane’ekoko
71
nohatuduonakatakefetivutebesihaCambodia,Vietname,Tailándia,Bangladesh,Kenya,Uganda,Brazíl,Méxiku,nonasaunseluktán(Viller2015b).
DalanBaOinBaTimor-Leste
Timor-Lesteihapolítikanasionálbarakkonabadezenvolvimentu,saúde,nutrisaun,noagrikultura.Polítikanasionálbalu mensiona konaba mudansa klimátika, maibe barak liu mak lae. Governu Timor-Leste nian PlanuDezenvolvimentu Estratéjiku 2011-2030 koalia konaba mudansa klimátika no nesesidade ba rai ida ne’e atuprepara bamudansa iha temperatura no presipitasaun udan been.Ministeriu Saúde nia Planu Asaun Nasionálkonaba Zero Hunger Challenge no polítika nasionál seguransa ai-han no nutrisaun mensiona konaba mudansaklimátika,nomósimportánsiahosisistemaai-hanmakreziliente.GovernuiharasikniniapolítikaespesífikukonabamudansaklimátikamakProgramaAsaunAdaptasaunNasionálbaMudansaKlimátika.Idane’eidentifikamudansaklimátikanudardezafiubootbanasaunhodi la’obaoinnohatodán importansiaatuhadi’areziliensia.Mudansaklimátika asuntumak temi konabebeik hodetallu durante konsultasaun iha nivel nasionál. Ema xavebalumakmensionaidane’e,hofokusbanesesidadeatuhadi’areziliensianoesforsubapreparasaunhodihasorumudansaklimátika,maibelabeleheinhodihalodeitreasaunhasorumudansaklimátika.Ne’eatudehankatakGovernuihaonapolítikarasikkonabamudansaklimátikanopolítikaselukmóstemikonamudansaklimátika,maibe idane’edeit seidauk sufisiente.Atu fóprioridadebamudansa klimátika,Governupresizahalomudansa klimátikanudarparte ida hosi polítika nasional ida-ida. No polítika ne’e tenke sai nudar parte integral ba prosesu polítikadezenvolvimentu tomak,maibe la beledeit sai buat idamak aumenta tán ihaúltimuminutu. PolítikaGovernukonabanutrisaunnoagrikulturapresizasensitivubaklimaatunune’ebelehetansusesu.Atuhatanbaproblemahirakne’epresizahaloasaunhodihasa’ereziliensianohatanbarekomendasaunhosikomunidadesira.
Programa lubuk ida iha Timor-Leste mak promove ona uma kain nia produsaun ba ai-han ho fokus iha ai-hannutritivu tebes. Programa USAID – Avansa dadaun ne’e fokus iha hasa’e produsaun ortikultura iha nivelkomunidade,organizasaunHIAMHealthniaprogramaMarungimósfokusbahanorinkomunidadekonabaoinsáatu kudanopreparamarungi. Programahirakne’epresiza kobre fatinbarak tan,nopresizauzaprogramane’enudarmodelubaprograma selukhodi hasa’eprodusaunai-han ihaumakain. Programahirakne’emóspresizafornesetreinamentunoapoiumateriálhanesanadubunofininomóshanorinoinsákudaai-hanhirakne’e.Presizamósprogramafounbahakiakanimalhanesanmanu;programahirakne’epresizaatudezenvolvenoimplementahodi inklui treinamentunomateriálhodioinsáhakiakanimal, fóhananimal,novasinaanimal. Presizaatuhaloedukasaunmóskonabaimportánsiabahakiakanimalatusaifonteai-han,nolabeledeitatufa’anhodibukaosan.Ihakonsultasaunnivelnasionál,emaxavelubukidasujereatupromovenohadi’aprodusaunmodotahan.Tanbahirakne’eimportantebahadi’akonsumuproteinanoemabalumóssujereatuhakiakmanubaraknoanimalsiraseluk.
Timor-Leste ninia nivel konsumu ikan mak kilograma 1.96 deit ba ema ida tinan ida. Hosi númeru ida ne’e,konsumidórassliumakihaDilinoemasirane’ebehelabesiktasiibun;númerune’eseikiikliubainhirakomparaho konsumidór hosi nasaun seluk iha rejiaun ne’e (FAO 2009). Governu tenke utiliza vantajen jeográfiku kostamáritimanofontenutritivuidane’e,atubeledezenvolveliutánatividadepeska.Maibe,importanteatuhala’oidane’ehoresponsabilidadenosustentabilidade.Governupresizahaforsa implementasaunKódiguKondutakonabaResponsabilidadePeskaFAOniahanesanbaemahotu.Idane’epresizainvolveemprezabootsirane’ebeinvesteihaáreapeskanomósgrupokiikkomunidadepeskadorihanivellokal.
Timor-Leste iha ona esperiénsia konaba mudansa klimátika no presiza atu halo asaun hodi hatan ba hasa’ereziliensia ba agrikultór sira.MAPno FAO iha ona programa ida hodi kapasita agrikultór konaba prátika ne’ebeefetivu no sustentavel liu, hanesan halo atividade agríkulamaibe la presiza fera rai. Programa ida ne’e presizahaluankoberturahodinune’ebeleatinjeagrikultórbaraksira seluk.Presizadezenvolveprograma foun ihaáreaseluk hanesan jestaun ba rai no dalan diak oinsa utiliza adubu. Iha konsultasaun nivel nasionál, ema lubuk idadiskuti konaba benefisiu utilizasaun adubu atu hasa’e rai nia bokur no hadi’a produtividade. Ema ida halo
72
estimativu katak Governu bele hasa’e produtividade to’o pursentu 20 ba 30 ho utlizasaun adubu. Presizamósfornese teknolojia ba agrikultór sira inklui tratór no presiza haluan programa ne’e, kombina ho distribuisaunekipamentunoteknolojiasiraseluk.Emabalurekomendaaumentakapasitasaunnoekipamentubaagrikultórsirahodimodernizasistemaagríkulanohasa’eprodutividade.Governupresizafóprotesaunbaagrikultórhodimotivasirakontinuahoatividadeagríkulanoliu-liubasirane’ebelahetankolletadiaktanbadezastrenaturál.
Timor-Leste hasoru ona problema kontaminasaun aflotoxina, maske ho nivel kiik bainhira kompara ho nasaunbarak sira seluk. Rezultadu hosi estudu ida ne’ebe hala’o hosi tinan 2013 ba 2016, identifika katak batar hopursentuhamutuk10.5no foreraipursentuhamutuk6.25makkontaminaduhoaflotoxina liunivel tuirpadraunWHO(deAlmeidaetal.2016).BainhiraGovernuhasa’eprodusaunai-hanlokal,importantemósmakagrikultórnoprodutórai-hansira,tenkehabaimarannoraididiakai-hanmaranne’eihafatindiaknolivrehosianin.Idane’eatuasegurakatakGovernubeleminimizanivelestragubaai-hannobelehametinfornesimentuai-hanidane’ebeseguruhodihasorumudansaklimátika,hodinune’ekontribuibahatunnúmeruisinraesbadak/stunting.
SujestaunHosiKomunidade
Komunidade sirakonkordakatakprograma to’osumahun fonteai-han idadiak, liu-liubaumakainne’ebekiaktebes, hodi apoia uma kain nia dieta durante tempu hamlaha no emerjénsia. Komunidade sira hakarak atudezenvolveliutánsiraniato’osumahun,nosiramóspresizaekipamentubaidane’e.Emabarakmakhakiakonaanimal, maibe iha diskusaun ne’ebe hala’o ona, siramós hakarak atu hatene liután informasaun konaba oinsáutilizaanimalnudar fontenutritivu,nopresizamós informasaunkonaba fa’an siraniaprodutu. Sirahakarak saifonesedorna’anlokalhodihatanbademandane’ebeiha,tanbasirapreokupakonabakualidadeai-hannona’animportaduhosi rai liur. Komunidade siramóshakarak atu hetan informasaun konabaoinsá halo tratamentubasaúdeanimal,nosirahatetekataksiralakonmanubaraktanbamoras.SiramósapresiainisiativaprémiunutrisaunPrezidentenohusuatuprogramane’ekontinuanafatin.Sirane’ebehala’oatividadeihaáreapeskadehankataksira laiha koñesimentu sufisiente konaba oinsá utiliza ekipamentu modernu, no oinsá atu hetan asesu baekipamentune’e.
Iha preokupasaun ne’ebe hanesan entre komunidade sira hotu mak oinsá atu hala’o atividade agrikulturasustentavel; no sira hakarak atu prátika agrikultura sustentavel iha tempu oin mai. Sira mós husu programatreinamentukonabaidane’enoliu-liukonabajestaunbarai.Komunidadehateneimportánsiahosiadubu,maibesirapresizainformasaunoinsáatuuzaadubudidiakhosustentabilidade.Komunidadesirapreokupateb-tebeshoutilizaaun adubu kímiku tanba impaktu ba saúde no ambiente. Sira rekomenda atu atu halo demostrasaun ihato’os laranno iha fatinbarakatu sirabele kompriendenoutiliza teknika idane’e. Sira sujereatuhadi’a servisuestensionista hodi fornese informasaun ne’ebe diak liu no kestiona konaba importánsia koordenasaun entrelideransakomunitárianoestensionistahodiservisuhamutuk.Sirabarakhusuekipamentunoteknolojiafounruma,maibe presiza haforsa ho treinamentu konaba operasaun no manutensaun. Ema barak ladun preokupa hoaflotoxinatanbaseidaukihainformasaunnobaluselukseidaukhatenekontaminasaunai-hanlokalhosiaflotoxina.
ODS2.4–SISTEMAAI-HANNE’EBESUSTENTAVELNOREZILIENTEBAMUDANSAKLIMÁTIKA:REKOMENDASAUN#10
Rekomendasaun
Fóprotesaunhasoruvariasaunsikluklimátika,dezastrenaturalnoimpaktuhosiEl-Nino,liuhusi
1. Hadi’asistemarespondesedunovijilánsiamakligabamudansatempu,dezastrenatural,nokonflitukaviolensia;no
73
2. Apoiu ba grupu agrikultór kiik hodi hasa’e asesu ba bee no insfraestrutura bee, liu-liu iha área nokomunidaderurálne’ebévulneravelliu.
LigabaODSSelukTuirTempu
Implementasaunasaunhirakne’ebelekontribuiatinjeODS2.1,2.2,2.3–IhaKurtuPrazu
SeMakResponsabiliza
MinisteriuAgrikultura&PeskanoMinisteriuKomérsiu,Industria&Ambiente
TanbasáIdaNe’eImportante
Tuirprevizaunkatakmudansaklimátikaseiaumentatemperaturaklimátika,hamosubailoronaruk,inundasaun,noudan ho anin boot (Hansen et al. 2007). Ida ne’e fó impaktu ladiak ba agrikultura no bele hamate ai-horis nobalada,tanbabeeseimenushobailoronaruk,estragusai-hanhoinundasaun,nopestinomorasoinoinseimosuhoudanhoaninboot.Inundasaunnoudanhoaninbootbelemósestragaai-hanne’eberaihamutukihato’oskanatar laran,noai-hanne’ebeprontuonaatu lori baumahodihanka tau ihaarmazen. Iha tinan2016, siklónia‘HurricaneMatthew’estraganohalakonai-horisbaraknobesikmetadehosibaladatomakihaáreane’ebeafetadutebesihaHaiti(WFP2016).Idane’eimportantenudarinformasaunidabaagrikultórsiranobaemahotu-hotuatubeleantisipasituasaunidanune’eihasiraniarainrasik.Daduskonabaklimaihatempuuluknoagorapresizatauhamutuk hodi fasilita previzaun tempu no antesipa preparasaun. Tipu sistema dadusModeling noGIS bele uzahodihaloprevizaunbaklimanokondisaunambienteseluk(Piteskyetal.2014).Agrikultórsirabeleutilizasistemadadusidane’ehodihaloplaneamentuidadiakbasiraniaatividadeagríkula;nobaprodutórai-hansirabelehaloprotesaun ida adekuaduhodi armazenaai-han (Burneyet al. 2010). Informasaunhirakne’e, presizahatutanbafeto agrikultór sira, no hato’o ba iha fatin rurál. Disturbiu sosiál no konflitu bele mós hamosu problema ihaprodusaunai-han,tanbahalakonempregunohamenusprodutividadeagríkula.
Mudansaklimátikamakseihalobeemaranihafatinbarak,tanbahomudansane’ebemosuihatempuudan,seihamosufatinne’ebemaransaimaranliután.Mudansaklimátikahalotempuloromanasnobailoronarukaumenta(IPCC 2014). Atividade agríkula mundu tomak ne’ebe depende ba udan been sei hetan impaktu negative. Ihanasaun Etiópia, mudansa klimátika hamenus ona produsaun ai-han no aumenta inseguransa ai-han, homalnutrisaunbalabariksira,isinraesbadaknoisinkrékas(Hagosetal.2014).Pursentuhamutuk90hosisistemaagrikulturaihamundutomak,dependebaudanbeennohetanriskuhosimudansahirakne’e.Atividadeagríkulane’ebeuza irigasaun,makseiprodutivu liunoseihetanprotesaundiakhasorumudansa ihapresipitasaunudanbeen. Maske sei pursentu 10 deit hosi sistema agrikultura mundiál mak utiliza irigasaun, maibe hosi ida ne’eprodúsonaai-hanmundiálhamutukpursentu40(FAO2011b).Nune’e, irigasaunhasa’erezultaduprodusaunai-hanmaka’as,maibemóspresizabeebarak.Agrikulturautilizaonapursentuhamutuk70hosibeemundutomak,nobeeposunobeemotamakutilizabarakliuona(HLPE2012).Tanbane’e,importanteatuhasa’ekoñesimentubautilizasaunhoefisiénsiabeeudanbeennobeeirigasaun.Ihasistemabeene’ebedependebaudanbeen,belekonservabeehosiudannohoraine’ebepreparadudiak.Ihasistemairigasaun,kapasitasaunbaagrikultór,xaveimportanteatuasegurakatakirigasaunne’euzadunibaai-hanne’ebelosnotuirtempulos,atulabelegastabeebarak,nodiakliuutilizamósirigasaunapropriaduatuloribeebalosdeitihafatinnoai-horisne’ebepresiza.Utilizabeedalan/kanáltuirliñadalandiakidaatulabelehalakonbee.Liuhosiasosiasaunnogrupujestaunbeediakatuhatutantreinamentunohalodistribuisaunbateknolojia(FAO2016a).
IhaNe’ebeMakFóOnaRezultaduDiak
Fahe informasaun konaba klima no previzaun tempu ba agrikultór sira hatudu ona ninia impaktu pozitivu. Ihanasaun Bangladesh, kondisaun tempu no tipu ai-horis uza hodi halo previzaun ba mudansa iha produsaun nokolleta,noatumudakalendáriukudaai-horis.Agrikultórsiramudakalendáriukudaai-horishotempufulan2ba3
74
hodiaumentaprodusaun. IhanasaunKenya,utilizamétoduhanesanidane’e,hodihaloajustamentubafatinnokálendariukudaai-horis(Thomas2016).Nasaunhirakne’ebeihaÁfrikaLestenoSul,agrikultórsirane’ebehetaninformasaunkonabaklima,preveneonaai-hanto’opursentuhamutuk25maklalakon(FAO2016a).Jénerumóshatudu ona impaktu ba informasaun saida mak diak no ida ne’ebe mak presiza tebes. Iha nasaun Senegál,agrikultórmanesirane’ebeihaanimalnobeleprepararaihodikudaai-hanhetanbenefisiutebeshosiprevizauntempuudan.Fetosiralaihaasesubautilizaanimalhirakne’e;tanbane’e,siralabelehalobuatidahoinformasaunkonabaudanbeenmaibesiraprefereliuinformasaunkonabatempubailoronoraimaran(HLPE2012).
Implementasaun sistema irigasaun agríkula iha rai tetukHuaiHai iha nasaunXina, hatuduona impaktudiak noaumentaprodusaun ai-han.OrganizasaunBankuMundiál estableseona asosiasaunutilizadór beeno agrikultór,hodi kapasita agrikultór sira seluk. Asosiasaun hirak ne’e halomós avaliasaun ba programa irigasaun hodi haresusesune’ebesirahetannooinsáatuhalodiakliutánsistemairigasaunne’ebeiha(FAO2016a).
DalanBaOinBaTimor-Leste
GovernuTimor-Lestepresizaatuhaliburdadusklimakonabavariasaunklima,nune’emóskonabadadusdezastrenaturál,atunune’ebeleutilizadadushirakne’ehodihamosusistemaalertaseduidanoinformaemahotuiharailaranhofokusliubaagrikultórsira.Governupresizafógarantiakatakagrikultórsirahotuhetanduniinformasaunne’enokomunidadene’ebehelaihafatinrurálmóshetaninformasaunne’e.Ihakonsultasaunnivelnasionál,emabarakne’ebekoáliakonabaproblemamudansaklimátikamósfósujestaunatuhamosusistemaalertasedu.
Timor-Lestekonstruidadaunonairigasaunihateritóriularantomak.MAP,OrganizasaunBankuMundiál,noJICAhala’oonaservisudiakhodiaumenta irigasaun.Programa JICA fokusbaprodusaun foos,maibeGovernuTimor-Leste presiza fokusmós ba programaortikultura ne’ebe iha valór nutritivu. Programahirak ne’e presiza haluankoberturaihateritóriularantomak,hofokusbafatinne’ebeudanbeennatondeitnomósfatinne’ebeudanbeenmenus. Kapasitasaun presiza teb-tebes hodi asegura katak agrikultór sira utiliza irigasaun tuir dalan diak hodinune’ebeleajudakonservabee.
SujestaunHosiKomunidade
Ihakonsultasaunhokomunidade,siramensionakonabamudansapresipitasaunudanbeenhosimudansaklimátikanomósimpaktubaagrikultura.Komunidadesirahakarakhetaninformasaunbarakkonabaprevizaunklima,liu-liuiha tempu udan. Maske nune’e, sira konsidera katak informasaun konaba previzaun klima deit mós seidauksufisiente,tanbasirapresizainformasaunliutánkonabaestratejiaadaptasaunbamudansane’enudarefeituhosimudansaklimátika.
Udan been, tópiku boot mak komunidade sira temi kona bebeik durante prosesu konsultasaun. Tempu udanoportunidade ida importante teb-tebes, tanba agrikultór barak iha nasaun ne’e mak la iha asesu ba irigasaun.Komunidadesirahateneonaimpaktumudansaklimátikahorelasaunbabeeihakalae,tanbane’esirapreokupadutebeshomudansaihapresipitasaunbaudanbeen.Komunidadesirapreokupatebeshobeemenustanbasusarbasiraatuprodúsai-hannokudaai-horisdurantetinantomak.Komunidadesirahakarakhateneoinsákonservaudanbeennohetanasesubairigasaunhodibelehasa’ekuantidadeai-horisatukuda,nomósoinsáatuhadi’asiraniarendimentu.Komunidadehakarakatuhetanasesudiak liutánba sistema retensaunbeeno irigasaun,maibehodeit konstrusaun sistema ne’e rasik seidauk sufisiente, bainhira seidauk apoia ho manutensaun ba sistemairigasaunne’ebeihaona.
75
ODS2.5–KONSERVASAUNNOUTILIZABIODIVERSIDADEHOSUSTENTAVEL:REKOMENDASAUN#11
Rekomendasaun
EstableseBankuFiniNasionálnopromovepoupansabafini.
LigasaunBaODSSelukTuirTempu
ImplementasaunAsaunne’emósbelekontribuibaalkansaODS2.2no2.3–baTempuNaruk
SeMakResponsabiliza
MinisteriuAgrikultura&PeskanoMinisteriuObrasPúbliku,Transporte&Komunikasaun
TanbasáIdaNe’eImportante
Bankufinimakdalanimportanteidahodikonservanoprotezetipuai-horisoinoinatulabelelakon.Bankufinibeleestablese iha nivel internasionál, rejionál, nasionál nune’emós lokal. Nivel sira ne’e hotu iha funsaun ida rasikmaibe program lokal mak hetan kontrolu hosi komunidade rasik importante teb-tebes (Tapia 2000). Programalokal hirakne’e, kiik kaboot, inklui kolesaun fini hos to’osmesak to’o to’os barak liu nobanku fini ofisiál hosikomunidade sira. La importa ba kiik ka boot no estrutura oinsá los, programa hirak ne’e hotu importante atumanteinbiodiversidadenofóbaagrikultórsiraopsaunbarakliuatuhilifinioinoinhodikudanomóshanesanfontebafinibankubainhirasusaratuhetanfini.Idane’eseihasa’eseguransaai-han,nohadi’arezilensiasistemaai-han,nomóskapasitaagrikultórsiraatukontribuibaalkansasoberaniaai-han(Shrestha2012).
IhaNe’ebeMakFóOnaRezultaduDiak
Nasaunbarakihamundumakestableseonabankufinihosusesuhodiprotezebiodiversidade,nohasa’eseguransanosoberaniaai-han.EzemplufortetebesmakbelehetanihanasaunNepal,Bangladesh,India,Etiópia,noFransa.Iha nasaun Nepal, iha rede komunidade boot ida ba banku fini nianmak ajuda poupa, armazena, distribui, noproteze fini. Banku fini komunidade hirak ne’e armazena variedade fini hosi rai laran nomós rai liur (Shrestha2012).NasaunbarakihaSulAmerika, liu-liuiharejiaunAndes,estableseonabankufinihosusesu,hodiprezervabiodiversidade.Nasaunhirakne’ebeiharejiaunAndeshetansusesuhokonservasaunai-horislokaloinoinhanesanamaranto,qaniwa,noquinoa.SentruInternasionálFehukRopaimplementaprojetuAndeanRootnoTubers/umbi-umbian iha Bolivia, Ekuadór, no Peru hodi proteze tipu hirak ne’e. Iha nasaun Peru, sira establese rede bankubanku fini lokal idanobazár fini iha rai laran tomak.Bazárhirakne’emós inkluioportunidadeatuhafahemalukoñesimentu(Tapia2000).
DalanBaOinBaTimor-Leste
Timor-Lesteihaai-horislokalbarakne’ebemakúnikuihanasaunnorejiaunne’e.Ihakonsultasaunnivelnasionál,emabalusiramensionakonabaimportánsiaai-horishanesankumbilinobatarainaruk.Importantebanasaunne’eatu halo konservasaun ba tipu ai-horis hirak ne’e, no mós ba ai-horis seluk mak rezilente hasoru mudansaklimátika.Governupresizafóasisténsiabaagrikultórsirahotreinamentukonabaoinsáhalopoupansabasiraniafini,nomósoinsáhaliburfini lokalmakimportantebanasaunne’e.Timor-Lestepresizamósestablesebazárfinihodidistribuifininodiseminainformasaunbaagrikultórsira.Idane’eestratejiaidadiaknudarfonteinformasaunimportantebaagrikultórsirahodihakatbaoinnohatoman-anatukudafiniai-horislokal.
76
SujestaunHosiKomunidade
Ihakonsultasaunnivelkomunidade,emabarakdiskutikonaba importánsiafini, liu-liuvariedadefiniai-horismakreziliente. Emabarakmóshatetekataksira ladunhatenetipufiniai-horisne’ebemakrezistehasorumanasnobailoronaruk,nosirapresizatebesinformasaunkonabaidane’e.Komunidadesiramóshakarakatuhetanasesuba variedade fini ai-horis ho kualidade diak, no sira hakarak tebes uza fini lokal/rai nain. Komunidade halo onapoupansanoarmazenamentubasiraniafinirasik,hoteknikaoinoininkluiraifiniihasiraniaumakakuluknoihabidónsilomaksimuhosiMAP.Sirasujereatuestablesebankufininasionálida,maibesubliñamósimportánsiaatuhaluan informasaun konaba banku fini ba ema hotu-hotu, liu-liu ba komunidade ne’ebe hela iha fatin rurál.Komunidadesiramóshakarakteknikane’ebemodernuhodihalopoupansanodistribuifini,maibesiramóslakohiatuhalakonprátikatradisionálnoseremóniarituálne’ebediak.
ODS2.5–KONSERVASAUNNOUTILIZABIODIVERSIDADEHOSUSTENTAVEL:REKOMENDASAUN#12
Rekomendasaun
Hatomanagrikultór sirauzaagro-biodiversidadehosustentabilidade liuhosivariedadeai-han lokálnonutrisaunhanesanmarunginsst.Liuhusidemonstrasaunbakonservasaunihato’oslaran.
LigaBaODSSelukTuirTempu
Implementasaunasaunne’emósbelekontribuiatinjeODS2.2,2.3no2.4–ihaMédiuPrazu
SeMakResponsabiliza
MinisteriuAgrikultura&Peska
TanbasáIdaNe’eImportante
Ihamundutomak,sistemaai-hanihatendénsiaatuhamenusnumeruprodutubalu,atusaioinidadeit.Barakhosiai-hanne’ebeihamaihosiprodutuhamutuk200deit,nohosianimaloin5deit(FAO2004).Bainhirafokusbakudacerealnoprodutuminadeitihasistemamonokulturahodiaumentatebesonaprodutividadebaai-hanhirakne’eihatempubadak,maibeidane’emóshamenustihaonabiodiversidade,notipuprodutuseluk-selukmóslakontihaona ho prosesu ne’e, nomós lakon hotu karakterístiku nutritivu no ambientálmak úniku (Khoury et al. 2014).Biodiversidade importantebaseguransaai-hannonutrisaun.Variedadeai-hanbalu ihavalórnutrisionáldiaknofornesemikronutrientebarak.Biodiversidademósprotetivuhasoruaumentu ihatemperatura,nomósprotetivuba mudansa iha presipitasaun udan been tanba mudansa klimátika. Ida ne’e hakbi’it reziliensia ba sistemaagrikulturanohasa’e rezultaduprodusaun.Ai-horis no variedadediferentemak reziste liu raimanasnobailoronarukmósfóprotesaundiakliuhasorupestenomoras(Khouryetal.2014,FAO2016).Faktuidane’etebesdunihovariedadelokal(Swiderskaetal.2011).Estuduidahodikomparakudaharelosdeit(monokultura)hoto’osidaihane’ebekudavariedadeoinoin,hatudukatak to’oshovariedadeai-hanoinoin rezistente liuhasorumorasnohamutuk pursentu 94 prodús barak liu natar ne’e (Zhu et al. 2000). Sistema agrikultura mista noagrobiodiversidadedalandiak liuhodihasa’ebiodiversidade,nohodi fornesebenefisiuespesífikuseluk.Sistemaagrikulturamista iha vantajen hosi interasaun entre ai-horis ho pekuária, bainhira uza restu ai-han hodi fó hananimalnouza fali animalnia foernudaradubuhodi fóhanai-horis. Sistemaagrikulturamista idane’e,diakbaaumentaprodusaunnorendimentubafamilia(Herreroetal.2010).Agroflorestahabokurnopreveneerozaunrai.Nune’e mós agrofloresta proteze ai-horis hosi rai manas no anin boot (FAO 2004). Sistema agrikultura mistahamutukhoagroflorestaprodúsliumetadenutrisaunmundiálne’ebeihaohinloron(Herrero2017).
77
IhaNe’ebeMakFóOnaRezultaduDiak
Nasaun barak seluk promove ona biodiversidade ho susesu iha seguransa ai-han no nutrisaun, inklui nasaunIndonézia(Sibhatuetal.2015).Kenya(Carlettoetal.2015),nonasaunMalawi(Jones2017,Koppmairetal.2016).Taufokusihavariedadelokalto’oohinloronsusesuboottebes.IhanasaunXina,Kenya,noBolivia,agrikultórsirahasa’e ona sira nia rezultaduprodusaun liu hosi hadi’a biodiversidade ho fokus iha ai-horis lokal ne’ebe hetanadaptasaun ba klima no kondisaun rai. Iha nasaun Xina, rendimentu agrikultór ida nian aumenta pursentuhamutuk30 iha tinan10 laran (Swiderskaetal.2011).Agroflorestahadi’aonahosusesu tebes rainiabokurnoprodusaunagríkulaihanasaunlubukidaihaÁfrika.IhaMalawirezultaduprodusaunbataragrikultóridadeitnianaumentadala2,noihanasaunZambia,rezultaduprodusaunagrikultórsiranianbarakliudala3,hafoinsirakudaai-horisacacia(WorldBank2010).
DalanBaOinBaTimor-Leste
Timor-Leste presiza atu promove sistema agrikultra mista no agrofloresta ho fokus iha biodiversidade. Ihaprodusaunai-han,Timor–Lestepresizamósinkluianimalhanesanikanihanatarlaran.Idane’efonteimportanteidabaproteina,tanbane’e importantebanasaun.Governupresizamóspromoveagrofloresta. Ihakonsultasaunnivel nasionál, ema balu diskuti konaba kestaun mudansa klimátika no subliña importánsia atu hasa’ebiodiversidade, hodi hamosu sistema ai-han ida reziliente liu. Emabalumós sujere atu hadi’a agrofloresta hodihasa’ebiodiversidadenonutrisaun liuhosi kudamarunginoakar;noatuhaforsaekonomia siramós sujereatukudaai-kameli.
SujestaunHosiKomunidade
Iha konsultasaun nivel komunidade, preokupasaun boot ida mak estraga floresta/ai-laran tuan, kauza ida bahamenus udan been no hamosu erozaun rai. Sira husu atu Governu presiza hadi’a agrofloresta hodi rezolveproblema hirak ne’e, nune’e hodi bele haburas fali biodiversidade. Komunidade siramós hanoin katak bainhiraaumentaagroflorestadalandiakidabaGovernune’eatumósaumentaempreguiharailaran.
ODS2–EKONOMIAPOLÍTIKA:REKOMENDASAUN#13
Rekomendasaun
Hadi’a koordenasaun entre atór xave ba seguransa ai-han no nutrisaun iha Timor-Leste laran tomak liu hosihaforsamekanizmukordenasaun,finansiamentunoakuntabilidadebaKonselluNasionalSoberanianoSeguransaAi-hanihaTimor-Leste(KONSSANTIL)
SeMakResponsabiliza
GabinetiPrimeiruMinistru
TanbasáIdaNe’eImportante
Nutrisaunkauzanasionálida,tanbane’epresizalutahasorumalnutrisaunliuhosiformainkluzivunopartisipativu.Idane’epresizaKampiaunidahodilideraprogramanutrisaunnohaliburhamutukliñaministeriurelevante(MdS,MAP,MSS,MdE,noMinisteriuFinansa), sosiedadesivil,nomídiahodihaloklarifikasaunba situasaunnutrisaunohin loron,nohamutukrekoñeseulukprogresudiaknodezafiuhafoinmakbukarezolvesituasaunne’e liuhosiimplementasaunpolítikane’ebeezisteona.Timor-Lesteihapolítikane’ebebaraknodiak,maibepolítikahirakne’ela efetivu tanba planeamentu no implementasaun la refleta konstestu ne’ebe iha no mós falta aprosimasaun
78
inkluzivu no partispatoriu. Kampiaun ida ba nutrisaun sei asegura katak nutrisaun ne’e tau nafatin iha ajendaprograma governu nudar prioridade ba mandatu governasaun ida-ida. Ida ne’e presiza kolaborasaun hamutukentre liña ministeriál (MdS, MAP, MdE, Ministeriu Finansa) hodi hamosu ka hodi reforma polítika, maibe hokolaborasaun ho Parlamentu Nasionál konaba adoptasaun polítika, no servisu hamutuk ho Governu haloimplementasaunbapolítikane’e,hodihalonutrisaunsaikauzakomúnnasionál.Polítikanutrisaunihaposibilidadeliu atu hetan susesu, bainhira sira iha kompromisiu ne’ebe diak, entre-setorál no entre-ministeriál ne’ebeimplementamekanizmu,iharekursusufisiente,noutilizahosikomunidade(IFPRI2016).
Intervensaunhoprogramanutrisaunseidauk ihakoordenasaunne’ebediak, tanbane’epresizasistema idahodirespondeba situasaunne’e,ho formasistemátiku; idane’enesesáriu teb-tebes ihanivelnasionálnomunisipál.NudarobrigasaunGovernunianatufókompromisupolítikabanutrisaun,atunutrisaunsaikauzanasionálkomúnnofóautoridadebaMdS,MAP,MdE,MSSatusaina’inloloosbalideraprogramanutrisaun,hodinune’ebainhirahalo planu ka reforma no implementa polítika nutrisaun, sei bele aliña objetivu nutrisaun nasionál hoObjetivuDezenvolvimentu Sustentável númeru 2. KONSSANTIL bele sai uma na’in ba nutrisaun, atu koordena no hato’orelatóriu konaba programa no asaun mak instituisaun oinoin hosi estadu no sosiedade sivil implementa; atuKONSSANTILfunsionanohala’oniniafunsaunefetivamente,presizaorsamentuidaadekuaduhoditanenutrisaun.FunsionamentuKONSSANTILpresizadezenvolveholideransahosiKampiaunNutrisaunida,ne’ebeseiservisubesikliuhoMdS,MAP,MdE,noMSS. Idane’edalandiak idaatudadahamutuk fali sistemanoaprosimasaunne’ebedezintegraduto’oohin loron,ne’ebemóssaiaat liutántanbasei ihakapasidadelimitadaatulideranutrisaunnoimplementapolítikanutrisaunidahokustuefetivu.
IhaNe’ebeMakFóOnaRezultaduDiak
NasaunNepalezempludiakidakonabakoordenasaunentreliñaministeriálhogabineteprimeiruministrunomósentreliñaministeriálsirarasik.Bakoordenasaunentreliñaministeriálhogabineteprimeiruministrunomósentreliñaministeriál sira rasik, instituisaunoinoin ihanivelGovernupresiza kolaborahamutukhodi rezolve situasaunmalnutrisaunliuhosiestruturaformálidamakhotu-hotukonkordaona,preparakapasitasaunteknika,nomotivatransferénsiarekursunokoñesimentunomósresponsabilidade(MejiaAcostaandFanzo2012). Ihanivelsentráliha nasaun Nepal, High Level Nutrition and Food Security Steering Committee (HLNFSSC), mak hanesanKONSSANTIL,noholaparte ihaKomisaunPlaneamentuNasionál (NPC)hodihala’oservisu ihagabinetePrimeiruMinistru.KomisaunPlaneamentuNasionálestableseonasekretariaduidahodiresponsabilizabaasuntunutrisaunno seguransa ai-han, ho autoridade atu fasilita koordenasaun no fornese asistensia teknika ba HLNFSSC. NivelKomisaunPlaneamentuNasionál ihaonakapasidadeatukoordenaatividadehotu-hotukonabaseguransaai-hannonutrisaunihanasaunne’e.Hoenvolvimentuorgaunezekutivu,liuhosiKomisaunPlaneamentuNasionál,apoiakampaña informasaun públiku konaba malnutrisaun, koordena servisu liña ministeriál oinoin, no fó prioridadealokasaun orsamentu ba programa. Ho Komisaun Planeamentu Nasionál ne’ebe hola parte nudar responsavelprinsipál ba koordenasaun, sira implementa ona polítika lubuk ida, inklui planumulti-setorál konaba nutrisaun,estratéjia agrikultura, no planu seguransa ai-han no nutrisaun. Komisaun Planeamentu Nasionál halokoordenasaun liña ministeriál hosi sentrál ba rejionál, no mós ba to’o nivel distritu. Komisaun PlaneamentuNasionálne’emóstaumatanbanivelsentrál,alokasaunorsamentu,monitorizaprogresunorezultadune’ebemakiha, hamutuk ho liñaministeriál sira ne’e, avalia no halo revizaun ba programa tomak. Komisaun PlaneamentuNasionálhetanapoiuhosipolítikanivelaltunohoorsamentuapropriadu.NasaunNepalihaonamatadalanhodihamosu akordu formal, kapasitasaun teknika, no insentivu hodi transfere rekursu, fahe informasaun, no asumiresponsabilidadeentresira(Haddeadetal.2012)
DalanBaOinBaTimor-Leste
KonselluNasionalSeguransa,SoberaniaAi-hannoNutrisaunTimor-Leste(KONSSANTIL)mosu ihatinan2012tuirmodeluhosimembruComunidadedosPaísesdaLínguaPortuguesa(CPLP),ne’ebeBrazilmósholaparte.MisaunKONSSANTILmakatuasegurakoordenasaunentre liñaministeriálhodisinkronizaatividadetuirplanuseguransa
79
ai-han no nutrisaun mak iha tiha ona, ho objetivu prinsipál oin tolu mak: haforsa ministeriu ida-ida nia papélimplementasaun, konsolida rekursu, nomós haforsa koordenasaun servisu entre liñaministeriál sira hodi simuresponsabilidade tuir ida-ida nia papél (KONSSANTIL 2012). Reprezentasaun kompostu hosi ministeriu 6 noinstituisaun estadu ne’ebe hala’o knar prinsipál iha seguransa ai-han no nutrisaun, ho partisipasaun hosi grupuparteinteresadulokalnoparseirurelevante,inkluiparseirudezenvolvimentunosetórprivadu,hodilideramisaunimportantene’e,noaliñahoinvestimentunodesizaunpolítikahosiministeriuoinoin(GovernmentofTimor-Leste2016).KONSSANTILmakresponsabilizabaimplementasaunPlanuAsaunNasionálkonabaEliminasaunHamlahanoMalnutrisaun ihaTimor-Leste (PAN-HAM-TL) (KONSSANTIL2014)nomósPolítikaSeguransaAi-hannoNutrisaun2017;hokolaborasaunprogramaentreagrikulturanopolítikaasistensiasosiálne’ebeiha(GovernmentofTimor-Leste2016).KonselluSeguransa,SoberaniaAi-han,Nutrisaun,&JestaunDezastreNaturálMunisipál(KONSSANTILMunisipál)mosuonaatukoordenamósatividadeihanivelmunisípiu(GovernmentofTimor-Leste2016).Dadaunne’eseihalohelarevizaunbaestatutuKONSSANTILatusimplifikaestruturano lideransakoletivumakseihili liuhosidalaneleisaun,nodadaunne’eMAPmak liderahelaestruturane’ehosekretariaduidahodifokusdeitbaservisune’e(Lehec2017).
GabinetePrimeiruMinistrupresizakonsideraKONSSANTILnudarorgaunidaimportanteatualkansaseguransaai-hannonutrisaun ihaTimor-Leste;nopresizahakbi’itministeriuniaoperasaun,hato’orelatóriuregularmentebanivelaasliu-PrimeiruMinistru(PM)nonivelKonselluMinistru,nune’emósdezenvolvemekanizmuakuntabilidadehodifógarantiabaministeriuida-idaatufunsionatuirplanuanuál.Lideransane’ebeforte,importanteteb-tebeshodikoordenaimplementasaunpolítikaentre-setorálnoministeriál(IFPRI2016)noparseirubarakmakapoiaatuKONSSANTIL tur ihaGabinete PrimeiruMinistru nia okos.Mudansa ne’e depende ba desizaunGovernu.Maskenune’e liña relatóriu atu efetivu no responsavel presiza iha komunikasaun regular ida entre Gabinete PrimeiruMinistru no KONSSANTIL hodi tau matan ba dezempeñu implementasaun polítika no programa, nune’e mósnesesidade nutrisaun, seguransa ai-han no agrikultura presiza iha balansu ida; ba ida ne’e,MdSmak iha papélimportanteliuhodihamosuekilibruidane’e.KONSSANTILpresizahala’oniaknarrotativaentremembrusliuhosieleisaun hodi hili ninia prezidente no fó garantia ba hetan asistensia tekniku permanente hosi ajénsiainternasionál, ne’ebe hala’o nia papél konaba nutrisaun. Halo sosializasaun ida efetivu konaba mandatuKONSSANTIL,nokontribuisaunnoenvolvimentuministeriuida-idanian,atunune’ehametinsirahodisaina’inbaprosesu. Ida ne’e mós importante ba Grupu Traballu ODS ne’ebe lidera hosi Gabinete Primeiru Ministru hodihametin ligasaunhoKONSSANTILnohoKONSSANTILniaprogresu, nomóshodi reforsamekanizmubaaprontarelatóriunoasumiresponsabilidade.
KONSSANTILniniapapélprinsipálmakkoordenaimplementasaunpolítikanoprogramanotulunministeriuhotu-hotu ne’ebe envolvidu, hodi halo planu asaun no orsamentumak reflete planu seguransa ai-han no nutrisaun.Servisuhirakne’e,lapresizaihaapoiufundusespesífikutanbalaimplementaprogramadiretamente.Nesesidadeprinsipálmakhaloplaneamentune’ebeefetivunoabilidadekoordenasaunligahokompeténsiabafunsionamentugovernuTimor-Leste.Ihabuatruane’ebepresizaatuhaforsahodialkansakoordenasaunne’ebediakliu;idamakDiresaun Nasionál Seguransa Ai-han no Kooperasaun (DNSAC) mak lidera sekretariadu ne’e; ida seluk maklideransaKONSSANTILtenkeihakoñesimentutéknikune’ebediakkonabakestaunseguransaai-hannonutrisaunhodi fasilita planeamentu estratéjiku. Sekretariadu presiza kria no finansia posizaun foun ida atu foka bakoordenasaunoperasaunKONSSANTILnianhokoñesimentu iha jestaunprojetu,nokomunikasaun,nokoordenafali ho pontu fokál nutrisaun ihaministeriu ida-ida konforme establese ona iha NNS tinan 2014 ba 2019 (MdS2014). Planeamentu alternativu presiza refleta iha siklu orsamental no presiza forum ida hodi dezenvolveKONSSANTIL nia planu asaun anuál (AAP) ho tempu sufisiente atu asegura orsamentu iha ministeriu ida-ida.Membru ministeriu hotu-hotu tenke responsavel no kontribui ba orsamentu DNSAC nian; la’os MAP deit, atunune’e bele fó garantia ba sira hotu sai na’in no asumi responsabilidade ba KONSSANTIL nia servisu. Ikus liu,estruturaKONSSANTILpresizanaklokean, tanbadadaunne’e,MOPTK lapartisipano la iha informasaunkonabasistemabeemosnosaneamentu.
Oportunidade ida importante ba KONSSANTILmak ninia prezensa iha nivelMunisipiu, iha ne’ebe estratejia no
80
Planu Asaun Anuál funsiona prestasaun servisu no implementasaun programa. Kompeténsia KONSSANTIL atukoordenaservisuihamunisípiuhotu,ne’eimportantetebeshodialkansaobjetivuseguransaai-hannonutrisaun;no ho lideransa Administradór ka Prezidente Autoridade Munisipál ne’ebe dadaun ne’e iha, pozitivu tebes.Rekomenda teb-tebes katak komisaun hanesan ne’e presiza atu hamosu mós iha ZEEMS Oécusse, iha ne’ebemalnutrisaunno kiak aas tebes, no sidadaun Timor oan sira sei bele hetan benefisiu diak hosi implementasaunprogramahokoordenasaunidadiak.AsegurakatakkomplementaridadeihaatividadesnoklíentesihaentreMdShoMAP,nomóssinérjiaoinoinmakbelehetanhosiaprosimasaunintegraduidaefetivu;bane’eparseriaformálida entre sira iha nivelmunisipiu presiza tebes. Ho koordenasaun ida diak, KONSSANTILMunisipál bele alkansaobjetivune’ebehanesanhonasionál,maskeihakontestuprosesudesentralizasaunnohomudansabarakihaniveloinoin,nomóshofokusihaimplementasaunnopreparasaunkolaborativuentreMdSnoMAP,makseisaimétoduidaefetivubaimplementasaun.
SujestaunHosiKomunidade
Komunidade nia reasaun konaba KONSSANTIL ne’e oinoin, maibe iha Diskusaun Fokus Grupu hotu-hotu, siradiskutikonabapresizaatuhadi’akoordenasaunservisuentreministeriurelevantesira.Idane’eezijénsiaxavehosikomunidadetanbasiradehankatak impaktuhosi implementasaunprograma ihanivelmunisipál,makbeleafetadiretamente komunidade niamoris. Partisipante barakmak ajente implementador hosi parte governu no nivelkomunidade, liu-liu hosi MdS no MAP, no sira rekoñese katak estrutura KONSSANTIL la’o ladun diak iha nivelmunisipál.IhaOécusse,ihaezijénsiakonabaature-ativaestruturaKONSSANTILmakulukezisteona.Ezijénsiabootmaihosimunisípiuhotumakature-ativaKONSSANTIL ihanivelmunísipiu,atuaumentaorsamentubaatividade,noatuhatanbapreokupasaunoinoinihafunsionamentuKONSSANTILatuál.KomunidadehatetekatakpresizaatusosializanohaforsaKONSSANTILniaservisuhosinivelnasionálto’omunisípiu,noalokaorsamentusufisienteinkluiinvesteihakapasitasaun.Rekomendaatuhaforsakoordenasaunentreemanoinstituisaunxavemakrelevantehogovernuihaáreaagrikulturanonutrisaun,inkluiONGnoautoridadelokalihanivelmunisípiu.
ODS2–EKONOMIAPOLÍTIKA:REKOMENDASAUN#14
Rekomendasaun
Hasa’e kapasidade rekursu umanu iha área seguransa ai-han no nutrisaun iha Timor-Leste inklui programatreinamentuinformálnoemprezarialbaprogramaedukasaunformálihaeskolasekundárianouniversidade.
SeMakResponsabiliza
MinisteriuSaúde,MinisteriuAgrikultura&Peska,noMinisteriuEdukasaunnoInstituisaunPeskizanoAkademia
TanbsáIdaNe’eImportante
Hamosu kompromisu polítika, institusionál, no organizasionál hodi redús hamlaha no hadi’a agrikultura nomósnutrisaun,konformihaktuirihaODS;presizahaforsahokapasitasaunbaatendementupúbliku,habo’otkobertura,nohametin intervensaun ihabaze. Ita lapresizaestudu idaeskluzivunodadusbaraktan,maibepresiza liumakkapasidadene’ebediakhodi koordena intervensaunho susesumak identifikaduona. Tanbamunduohin loronprepara onamétodu lubuk ida atu bele atinje ODS2, presiza atu hanoin fila-fali konaba kapasidade saidamakpresizadezenvolvehodiimplementanomanejaprogramanutrisaunnoagrikultura,atunune’ebeleapoiapolítika,estudu,programasaun,finansiamentu,noprestasaunservisuhodihadi’aemaniarendimentuihamundutomak.
Períodu dezenvolvimentu pós-2015 antesipa konverjensia boot ida iha ne’ebe teknolojia foun, aumentu ihainvestimentu,noinformasaunhobazeihaevidénsiaseihasa’enivelintervensaunatukobreemavulneraveltebes.
81
Matenek na’in sira fó hanoin katak konverjensia ne’e bele akontese bainhira haklo’ot lakuna intervensaun hodivizaun entre tipu intervensaun, mak koñesidu nudar efetivu no hirak ne’ebe hala’o hela – ho atensaun badezafiu boot iha tempu oin mai. Hamenus lakuna no hatan ba dezafiu komplikadu iha tempu oin mai konabasituasaun no sistema ai-han, sei presiza atensaun ida boot konaba kapasidade ema sira nia mak lideraintervensaun.Komunidadeseguransaai-hannonutrisaunglobáldadaunne’e,infrentahelasituasaunidakrítikuhodoador,Governu,sosiedadesivil,nosetórprivaduhoatensaunatukapitalizatempune’ehodihaluannohabootintervensaun ho baze iha evidénsia, maibe expansaun ne’e la akontese ka sei faille, bainhira akompaña hoatensaunbakapasidadepesoálnoinstitusionálhodiapoiaalvu,programa,noajendamakhala’ohelaona.
IhaNe’ebeMakFóRezultaduDiak
Tipuekipa servisunokompeténsia relevante saidamaknutrisaunpresiza ihaTimor-Leste? Ihadalanbarakhodihatan ba situasaun ne’e, inklui kria polítika no halo advokasia, halo planu no jestaun ba programa, estratejiamobilizasaun komunidade, peskizador, nune’e mós evaluador ne’ebe bele monitoriza no halo avaliasaun baprogresunodezenvolveevidénsiakonabaservisusaidano ihaambientesaida.Maskekapasidadeumanu, liu-liuenvolvimentu joven,seidezafiuglobál,maibe ihaona lisaunkonaba idane’eno iharezumubadak ihakraikmai(Jerlingetal.2016,GrazioseandFanzo2017).Pesoál programa, kompeténsia tekniku presiza aliña ho hanoin ho baze iha sistema mak informa planu,implementasaun,monitorizasaunnoavaliasaunbaprogramanopolítikanutrisaun.Mínimumakpesoálprogramatenkeihakoñesimentubázikukonabaligasaunentresistemaai-hannosaúde,nomóstenkeihakapasidadehodihaloplanuservisuapropriadunohalointervensaunliuhosioportunidadehosisistemahirakne’e.Kna’arprinsipálpesoál implementadormak implementasaunnosupervizaun ihanivelkomunidade,notenke ihakompeténsiaronanokompriendedidiakkomunidadene’ebesiraserbí.Hoabilidadeteknikune’ebesira ihabeleapoiasirahala’ofunsaunimpelemtasaun idadiak.Treinamentuhobaze ihakontestuservisupresizahaforsatuirnesesidade,nune’emóskompriensaunidakonabaoinsáprogramane’ebelela’odiakhosistemabootida.Idane’einkluipesoálservisusaúdekomunitárianoestensionistaihabaze.Ezempluatudezenvolvepesoálimplementadorprinsipal ihanasaunÁfrikanoÁzia inkluiEtiópiaatuhaloparteForsaDezenvolvimentuSaúde,ne’ebekompostuhosi voluntarius feto hosi komunidade (CHW) no mós Tailándia ninia programa saúde komunitária, nebe’e hoalokasaunpesoálsaudeidabaumakainsanulu.
Liderhanoinna’innopeskizadorsirahoniveltreinamentuáspresizatebes.Maskeprogramasaunnojestaunne’eabilidade importante, maibe programasaun mós presiza iha apoiu ho evidénsia ne’ebe forte, haforsa hosupervizaun, no avaliasaun ba impaktu, iha ne’ebe peskizador presiza envolvidu iha papél importante ida ne’e.Peskizadortenkehetanformasaunihadisiplinaoinoinhodibeleidentifikaproblemaihanutrisaun,agrikultura,nosistemaai-han. Istorikamente, instituisaunakadémikabarak,profesionalizaonanutrisaunhokuríkuluboottebesatu kumpri rekizitu nivel akadémiku. Maske kompeténsia siénsia prinsipál ne’e presiza atu hametin, maibetreinamentune’emósnesesáriuhodihatanbanesesidadeatuál. Presizaatu fó treinubakuadrupeskizaoinoininkluibasiranebe’ehala’opratikaprofessional,makmananesperiensianokoiñesimentuhopratikanoservisu.
DalanBaOinBaTimor-Leste
Promoveempreguihasituasaunpós-konflitula’oskna’arfasil,noihaTimor-Lestela’osexesaunida.Maskenune’erekomendasaunidane’ebaGovernuatudezenvolveplanukapolítikaempregunasionáltanbaidane’esensitivuba konflitu, ho atensaun espesífiku ba dezigualdade sosiál. Ida ne’e presiza hamosu empregu ba joven no fetonudar prioridade iha nível munisípiu sira, hodi nune’e envolve ona empregu iha nivel lokal, no mós reintegraveteranu,fetofalukfununian,nogrupune’ebehetanafetahosifunusiraselukmóskonsolidaona.Maskedivizaunentreurbanano rurálhamosuoportunidadenodezafiudiferente,nodezafiudalabarakhetan iha reintegrasaun
82
hosi veteranu funu nian no grupu ne’ebé afetadu hosi konflitu seluk nafatin úniku. Empregu ba joven no fetopresizafóprioridadebapós-konflituihaTimor-Leste,fetodalabarakliumorisihasikluidaladiakhosikiakbaraknohasoru violénsia doméstika, no joven sira dalabarak envolve siklu violénsia no numeru dezempregu aas.Aprosimasaunmakhanesan,bainhiradezenvolvenoimplementahodiakona,beledireitamentekaindireitamenteasegurakatakfamilialokalihanatononarendimentuhodisosaai-hansaudavelnonutritivu.
Liuhosirelatóriuidarekomendaaprosimasaunoin3:
1. Halokapasitasaunbapesoálsaúdekomunitárianoestensionistakonabasistemaai-han,ambienteai-hanihafamilia,noaprosimasaunagrikulturamaksensitivubanutrisaun;
2. Hariiekonomiahobazeihakoñesimentubajovensiraliuhositreinamentuabilidadeemprezariálnoapoiadezenvolveemprezakiiknomédiukonabafornesimentunodemandaihasistemaai-han;no
3. Dezenvolvekuríkuluedukasaunformálkonabaprogramanutrisaun,agrikultura,sistemaai-han,mudansaklimátikaliuhosipromoveparseriaentrenasaundezenvolvidunonasaunne’ebeseidezenvolveanhela.
Kapasitasaunliuhosiedukasauninformálnotreinamentuvokasionálkonabanutrisaunnoagrikulturaimportanteba sidadaun ne’ebe la atende programa edukasaun formál. Instituisaun edukasaun informál bele oferesesertifikadunokursuhotempubadak.Treinamentubaprogramaagrikulturanonutrisaunne’ebebebeiknokle’an,oportunidade ida diak hodi haforsa koñesimentu ba programa no mós nudar oportunidade ida hodi ofereseabilidadeba rede servisune’ebe iha.Oportunidade treinamentune’ebelehetan iha fatinbarak, enkontru redeservisuatuaumentaabilidade,kursuonline(MOOCs),kaliuhosipeskizabakazuruma. Profesionalizasaun, akreditasaun, no edukasaun ho kontinuasaun mak dalan ida importante atu hetankompeténsia, no relevante ho situasaun servisu seguransa ai-han no nutrisaun iha Timor-Leste. Oportunidadediretakonabatreinamentuekipaservisuatuál,makpresizafokusihakapasitasaunbajestornivelmédiukautilizaplataformaonlineka(MOOCs).Kursune’ebehanesanpresizaatuadaptahodifasilitakapasitasaunbaemaida-idakatuirnesesidadeorganizasaun.IhanivelGovernu,asosiasaunnutrisaunnasionálhokolaborasaunhamutukentreinstitutukapasitasaunhodibelehasa’ekompeténsiatuirnesesidademembru. Ba ekipa servisu atuál, harii kapasitasaun tékniku presiza inklui ho treinamentu lideransa no jestor kampu.Treinamentutéknikuservisuatuálbelehatanhoformakonferénsiabaservisuna’insira,enkontruredeservisu,noidane’ediak liukomparahokursuakadémikune’ebeloritempunaruk.Atividadeaprendijazenoferesebibanbaservisu na’in sira atu transfere sira nia koñesimentu no abilidade, nudar ezemplu ida hosi aprosimasaunkombinasauntreinamentuteknikubadak,supervizaunihakampu,nomóshetanhosiservisune’ebeaplika.Treinamentu enkuantu servisu oportunidade diak ida atu hakbiit koñesimentu ba sira ne’ebe seidauk hetanoportunidadeaprendeihaedukasaunformal,kamolokne’eseidaukhetankapasitasaunkonabapozisaunne’ebehofokusihaseguransaai-hannonutrisaun.Servisusaúdekomunitárianoimplementadorservisusiraselukne’ebeihaligasaundiretahokomunidadepresizaatukonsideranoinkluiihatreinamentune’e.La-ós koinsidensiamak prestasaun servisu ka atendementu la sufisiente no dala barak koresponde ho kuríkuluakadémiku adekuadumaibé la sufisiente nomós ho programa treinamentu ho kualidade aas ne’ebe hala’o ihaTimor-Leste. Tanba ne’e, iha consensus ida konaba nesesidade hodi halo revizaun ba kuríkulu programatreinamentunooferesesertifikadukualifikasaunbaekipaservisunutrisaunnoagrikultura,makbelehala’oservisunudarekipahodikompletaabilidadenomatenekihaekipalaran.Atupromoveenvolvimentumulti-setorálnoekipaservisuihatempubadak,pesoálsirane’ebekontribuiservisubaprogramaagrikulturanonutrisaunpresizaatuinkluisiraniakursubaservisune’ebesiraatuhalotuirrekizitasaunhosipadraunservisu;presizakoñesimentubázikuihakonteúdoagrikultura,sistemaai-han,ambiente,toksikolojia,ethnography,ekonomia,mudansaklimátika,nourbanizasaun.Ne’eimposivelbaemaidaatusaipéritubatópiku
83
hirakne’ehotu,maibeninia ligasaunbaáreadisiplinahirakne’eimportante,hodihariikapasidadeespesializadubaemaida.Atukomplementaprogramaakadémikuhosiuniversidade,presizamósatukonsiderahosériukonabaformasaun profisionál no kapasitasaun komunidade hodi implementa diploma ka kursu tempu badak. Presizaoferesesertifikadukadiplomahosiprogramanutrisaunnosistemaai-hanbasirane’ebekompletakursurefere,nokuríkulu akademiku presiza hetan apoiu hosi universidade lokal no ajénsia Nasoens Unidas ne’ebe servisu ihanasaunhirakne’e.Joven sira ne’ebe envolve iha área seguransa ai-han presiza fiar an katak sira iha profisaun ida diak, hooportunidade no hetan lukru ne’ebe adekuadu. Maske nune’e, tanba kestaun osan laiha, no finansiamentulimitadu, liu-liu ba programa kapasitasaun. Tanba ne’e, joven barakmak buka servisu iha rai liur, tanba hetanservisu nopagamentune’ebediak liu. Timor-Leste presiza esploramaneira sustentavel hodi hametin no fasilitanesesidade ekipa servisu. Envolvimentu universidade nasionál hosi nasaun sira ne’ebe ho rendimentu kiik nomédiu, xave ida importante hodi apoia dezenvolve kuríkulu no kompeténsia sira ne’ebe iha ligasaun ho sosiál,kultura,noambientene’ebeiha.AjensiaNasoensUnidasnoorganizasauninternasionálbeleofereseapoiuteknikuba programa edukasionál no oferese oportunidade ba estudante sira halo prátika iha kampu, hanesan liu hosiprogramaestajiuihaTimor-Leste.
SujestaunHosiKomunidade
Komunidade ko’alia bebeik nesesidade hodi dezenvolve kapasidade no koñesimentu ba servidór públiku hodidisemina informasaun ho efetividade iha komunidade, hanesan servisu akonsellamentu. Rekomendasaun idaprinsipálmakatuhasa’e rekursuumanuespesífikubaagrikulturanonutrisaunnohaforsa siraniakompeténsia,nune’emóspresizadezenvolveservisuestensionistahoaprosimasaunintegradunoespesializadu(ai-hanmusan,ortikultura,pekuária,aquakultura,kafé,to’osai-fuan)maibédependebaprodutupotensiálihafatinrefere.
Dínamika dezempregu ba joventude no dezafiu iha sidade no fatin rurál mós preokupasaun boot ida hosikomunidadesirane’ebeenvolveihakonsultasaun.SujestaunbaGovernumakpresizadezenvolveplanukapolítikaempregunasionálmaksensitivubakonflitu,ho fokus iha rezolvedezigualdadesosiál; Ihaplanukapolitikane’e,presizatane-aasservisubajovennofetosiranudarprioridadeidaúniku,liu-liuihanivelmunisípiu,atunune’ebeleenkorajanopromoveempreguihanível lokal,bainhirareintegraveteran,fetofalukfununian,nogrupuafetaduhosikonflituselukmóspresizakonsolida.Aprosimasaunidane’e,bainhiradezenvolvenoimplementahodiakona,belediretamentekaindiretamenteasegurakatakuma-kainida-idaihanivellokalbelehetanrendimentuidanatonhodisosaai-hansaudavelnonutritivu.
Rekomendasaun xave importante ida seluk ne’ebe hetan durante konsultasaun iha nivel komunidade makMinisteriuSaúdepresizasosializanoimplementaedukasaunnutrisaunhokuríkulueskolar,atunune’eestudantesira iha oportunidade hodi aprende konaba nutrisaun. Tanba iha preokupasaun boot ho impaktu hosimudansaklimátika ba padraunudanbeenne’ebe variable, komunidade sujere ba governu atu foti responsabilidadehodidiseminainformasaunbasidadaunhotu-hotu,liu-liubaagrikultór,atunune’esirabelehaloadaptasaun.Ikusliu,iha komunidade balu mós rekomenda katak oinsá halo jestaun ne’ebe diak liu ba eskola tékniku agríkula noprepara rekursu hodi atrai joven sira nia interese iha atividade agríkula, tanba ne’e presiza establese sentruoperasionalidaihamunisípiuhotu.
84
ODS2–EKONOMIAPOLÍTIKA:REKOMENDASAUN#15
Rekomendasaun
Hasa’einvestimentunasionálkonabanutrisaunnoprogramasaunagrikulabamínimu5%hosiGDP,hadi’aprojetuseguransaai-hannonutrisaunhofinansiamentuhusidoadorsira,nokonsiderakresimentuekonómikualternativuhobazeihaagrikultura,ihaTimor-Lestebaperiodpósmina-rai.
SeMakResponsabiliza
GabinetePrimeiruMinistrunoMinisteriuFinansa
TanbasáIdaNe’eImportanteHasa’e kapasidade produsaun agrikultura iha nasaun hirak ne’ebe ho rendimentu kiik nomédiu liu hosi hasa’eprodutividade mak objetivu polítika ida importante, ne’ebe agrikultura nudar setór importante iha ekonomia.Setór agrikultura fornese rendimentu direta no indireta ba populasaun barak hosi nasaun hirak hotu, liu-liu ihafatin rurál, ne’ebe pobreza maka’as tebes. Tanba ne’e dezenvolvimentu setór agrikultura kontribui krésimentutomaknoredúskiak.Haloinvestimentuihanutrisaundiakbelesalvaemaniamorisnohaburasekonomia:doadorniainvestimentuosanUS$1baprogramanutrisaunbáziku,US$16makseikontribuibaekonomia lokal.Seidaukihanasaunbarakmakinveste ihaprogramanutrisaun tuirnesesidadene’ebepresizahodi redúsmalnutrisaunnohaloeleminasaunbaobesidu.IhaTimor-LesteniaPlanuDezenvolvimentuEstratéjikune’ebeihahatudukatakalokasaunorsamentubanutrisaun kiik liu. Karik Timor-Leste hakarak harii ekonomia ho baze iha koñesimentu, mak hatun númerumalnutrisaunnudarasaunidaimportante,nopresizafóprioridadebainvestimentuihaáreaimportantehirakne’e.
IhaNe’ebeMakFóRezultaduDiak
UniaunÁfrikanu(AU)rekoñesedezafiuhosiprodutividadeagríkulane’ebekiik,nopotensialidadehosiagrikulturaatukontribuibadezenvolvimentutempunarukihakontinenteÁfrika.Ihatinan2013,xefeestadunogovernantesnasaunhiraihakontinenteÁfrikatomakkonkordaatualokapursentuhamutuk10hosisiraniaorsamentunasionálba setór agrikultura hodi kontribui ba Programa Dezenvolvimentu Agrikultura Kompriensivu Áfrika (CAADP).Kompromisu ne’e koñesidu nudarMaputo Declaration Target ka Alvu Deklarasaun Maputo, hodi nune’e ezijegovernantesihanasaunÁfrikatomakatuhasa’eorsamentubasetórne’ehodiestimulakresimentuagrikula,redúskiak, no harii seguransa ai-han no nutrisaun. Maske difisil atu avalia kna’ar CAADP nudar responsavel badinamizasaun dezenvolvimentu agrikula, investimentu iha agrikultura aumenta, ho proporsaun liu pursentuhamutuk7 tinan ida-idaentre2003no2010.Ezemplubarakhatudusetóragrikulturanudarxave importantebahadi’akresimentuekonomiku ihanasaunhirakne’e.NasaunXinanoVietnammakezempluxavediak ida, tanbanasaunruane’ehala’ohelatransformasaunestruturálhodienvolveinvestimentubootihadezenvolvimentururálnosetóragrikula.
Nasaunhirakne’ebe investeona ihanutrisaun (hare figura14 ihakraikne’ebehatudualokasaunorsamentubanutrisaunnudarpersentajenhositotalorsamentuestadu),NasaunPerunoNepal(pursentuhamutuk4hositotalorsamentu estadu nudar ezemplu), nasaun hirak ne’e hatudu ona sira nia progresu pozitivu konaba redúsmalnutrisaun(IFPRI2016).
85
Figura14:AlokasaunOrsamentuNudarPersentajenHosiTotalOrsamentuEstadu
Source:GlobalNutritionReport,2016
DalanBaOinBaTimor-Leste
Ministeriuida-idamaibeliu-liubaMdSnoMAP,presizaaumentaorsamentuanuálbaprogramanutrisaun.Dadaunne’e, alokasaun orsamentu Timor-Leste ba agrikultura mak pursentu hamutuk 2.5, espesífiku ba nutrisaun, noalokasaunbootliumaihosiMdS,hopursentuhamutuk18banutrisaun.Maskeorsamentuhosiministeriuruane’eaumentaona,maibeGovernupresizaatuhanoinfila-fali,katakhoorsamentune’eatuhalosaidanooinsá.Investeiha setór xave mak hanesan saúde, edukasaun, no agrikultura presiza atu dezenvolve ho lalais bainhirainfraestruturarelevanteseila’ohela(ezemplu.estrada).
KarikGovernuTimor-Lestehakarakdezenvolveekonomiahobazeihakoñesimentu,makdiferentebahobazeihainfraestrutura, presiza atu halo reajustamentu balu konaba prioridade ne’ebe iha ona. Laiha razaun bainhirakresimentuekonomikulaapostaihainvestimentubakapitálumanu.Timor-Lestepresizaatuhanoinonabatinan10,15no20maihahúagora.Orsamentuestaduseimaihosine’ebe?Karikrekursuminaraiseiprodúsnafatinihatempune’eba?Kariklae,saidamakseiapoiakresimentuekonomikunasaunninian?Agrikultura,turizmu,negosiu,no indústriapresiza ihaplanudiak idahahúagora.Atuhalo idane’e, presiza fóprioridadebadezenvolvimenturekursuumanu,naturál,sosiál.Oinsáatuhariiekonomiaidane’ebeforte,ne’ela’oskompeténsiahosirelatóriuidane’e,maibepresizaatuhanoinkatakkarikTimor-LestehakarakatualkansaObjetivuDezenvolvimentuSustentaveltuirdalannebe’enasaunne’esaidunina’inbadezenvolvimentuidasustentavel.
MinisteriuFinansapresizahalojestaunbaosantamanosaihosifontesorsamentuoinoin.Governupresizahamosumekanizmuorsamental idakonabaseguransaai-hannonutrisaun(tuirplanuhotu-hotu)atuprotejenoalokabafundusagrikulturanonutrisaun,nomósutilizafundusne’ehodalanidatransparénte(Haddadetal.2012).
Utilizasaun dadus nutrisaun no indikador ba dezempeñu, ne’e importante atu fasilita tebes prosesu alokasaunorsamental.Atuagredesebakompromisudoadorne’ebeapoiaonaGovernu,noasegurakatakfundusne’eutilizadiak, presiza estabelese sistemadadus nomonitorizasaunmak reprezenta populasaun tomak. Ida ne’e signifikakatak komunidade lokal sira sai na’in ba dadus seguransa ai-han, nutrisaun, no programa agrikultura sai
86
importante tebes no presiza promosaun.Maibe presiza atu halibur dadus tuir tempune’ebe determina ona nohasa’e frekuénsiaobservasaundadushodimonitorizaprogresunoasegurakatakdadusne’eakuradunoefetivuhodibelehamosuplanuhorespostane’ebediakliuhodire-avaliaprograma.
SujestaunHosiKomunidade
Atu rezolve situasaun malnutrisaun no hadi’a produtividade agríkula, komunidade sira sujere atu haloinvestimentu iha setór agríkula no nutrisaun, liu-liu rekursu umanu no KONSSANTIL iha nivel Munisípal.Komunidadehootaz boot balu dehan katak dadaunne’eGovernu iha onaorsamentu barak komparahouluk,tanbane’ekomunidadesujerebaGovernuatuutilizaosanne’ehodidiak.Envolvimentujoven,ihaparteselukezijekonabanesesidade atuhasa’e investimentu ihanutrisaunno kapasidadeumanu. Tanba agrikultór barakhanoinkatakgovernupresizaapoiaekipamentuno fasilidade,alokasaunorsamentune’ebediakbasetóragrikulturanonutrisaunmaknudarkomunidadeniaezijénsia.
Interesante tebes mak durante prosesu konsultasaun, komunidade la mensiona konaba finansiamentu hosiGovernu.Maskenune’e,agrikultórnokomunidadekompriendediakkonabapapél importantehosiGovernuatulidera setór agríkula ho métodu ne’ebe diak. Governu presiza atu identifika fatin poténsial ba produsaunagrikultura,hodiinformabaagrikultórsirakonabaprodutuai-horissaidamakbelekudaihafatinne’e,nokontinuaapoia agrikultór sira hodi halo tranzisaun ba agrikultura komérsial no utilizasaun mákina. Liután, komunidadepreokupateb-tebeshoimportasaunai-hanhosirailiurne’ebeseimaka’asnopresizaatuidentifikaestratéjiahodipromoveprodutunokonsumuai-hanlokal.
87
KONKLUZAUN
Ihaloronikus,governuTimor-Lesteseipresizaatuhatuduprogresune’ebesustentavelliuhosiestratéjia,polítika,no planu ne’ebe iha. Lideransa ezekutivu governasaun ne’ebe forte no susesu mak sira ne’ebe promovekooperasaunentre-setorálefetivuhodihadi’aseguransaai-hannonutrisaunihasiranianasaunhosusesu.OfisiálgovernantesnivelaasihaTimor-Lestehala’osiraniapapélfundamentáltebesliuhosiservisukoordenasaunentreministeriu relevante sira no ho gabinete primeiruministru, kanaliza esforsu hosi doador no sosiedade sivil, nodezenvolvenarativukonabanutrisaunnudarprioridadeidahodiredúspobreza.
Ihaparseirudezenvolvimentubarakmakhala’oservisuihaáreane’ebehanesanhoaprosimasaunihabazeai-hanno presiza komplementamalu no halo koordenasaun ho parseiru sira ne’ebe servisu iha área saúde, liu-liu ihanutrisaun, koordenasaun servisu ne’e la’os halo deit ho parseiru sira ne’ebe hala’o servisu iha área ne’ebehanesan.Tanbane’erekomendabagovernuatuinfluénsianoservisuhamutukhoparseirudezenvolvimentusiraseluknouzasiraniaesperiénsiahodiaplikabaprogramahirakne’e.Estruturane’ebeestableseonahosigovernunoONGsirabeleajudainformanoinfluénsiaprogramanutrisaunnoseguransaai-hansiraselukihakomunidade.
KarikgovernuTimor-LestebelehatuduniniaimpaktuboothoODSsiraihatempubadak,idane’ebelesaiatensaunidadiakliubaPrezidenteatukontinuaservisu.Nune’emósdiakbaseguransaai-hannonutrisaunnudarobjetivuidabootbaestratéjiadezenvolvimentunasionálihatempunaruk.
Ikus liu,mudansa permanenti presiza lori tempu atu alkansa. Planu ambisiozu hosi setór nutrisaun, agrikultura,seguransa ai-han ne’ebemerese atu hetan apresiasaun. Iha tempu ne’ebe hanesan, Timor-Leste nudar nasaunjoven ida, sei ihadalanne’ebenarukatuhakatbadezenvolvimentunoninia seguransaekonomia.Redusaunbamalnutrisaunne’epresiza lori tempu.Presizaasaunne’ebeagresivuhodi alkansaobjetivunoalvu,maibe tenkerealistiku no atinje iha tempu ne’ebe determina ona. Seguransa ai-han no nutrisaun sai importante liudezenvolvimentu sira hotu iha Timor-Leste; objetivu alkansa seguransa ai-han no hadi’a nutrisaun sei la atinjibainhiragovernufódeitprioridadebasetórdezenvolvimentusiraseluk.
Relatóriu ida ne’e subliña nesesidade atu kapitaliza fator umanu, naturál, no sosiál. Bainhira laiha kontribusaunhosi buat hirakne’e,mehi atu alkansaODS sei la realiza. Setór agrikultura importanteba kresimentu, no redúsmalnutrisaunnudarxavebaTimoragoranobafuturu.Timor-Lestepresizahusubaniaanrasik,karikTimor-Lestehakarakdezenvolveekonomiahobazeihakoñesimentu,ihane’ebepreparajovenidahosinasaunne’esailiderbamundutomakihatempuoinmai.Ne’ebeleakontese.
88
REFRÉNSIA
ACC/SCN.SecondReportontheWorldNutritionSituation.Switzerland,Geneva;1992.Acosta,A.andFanzo,J.(2012).FightingMaternalandChildMalnutrition:AnalysingthePoliticalandInstitutional
DeterminantsofDeliveringaNationalMulti-SectoralResponseinSixCountries.ASynthesisPaper.ADB, 2016. ADB Supports Development of Timor-Leste’s Coffee Sector, News Releases, 7 December 2016. Dili:
Asian Development Bank. https://www.adb.org/news/adb-supports-development-timor-leste-s-coffee-sector
Adelman, S. Gilligan, D. and Lehrer, K. 2009. “How effective are Food-for-Education programs? A CriticalReassessment” In The poorest and hungry: assessments, analyses, and actions,(Eds) von Braun, VargasHill,Pandya-Lorch.Washington,D.C:InternationalFoodPolicyResearchInstitute
AfridiF.2010.Childwelfareprogramsandchildnutrition:evidencefromamandatedschoolmealprograminIndia.JDevEcon.92,p.152–165.
Ahmed,A.U.,J.F.Hoddinott,S.Roy,E.Sraboni,W.R.Quabili,andA.Margolies.2016.WhichKindsofSocialSafetyNet Transfers Work Best for the Ultra Poor in Bangladesh? Operation and Impacts of the TransferModalityResearchInitiative.ReporttotheGovernmentofBangladeshfromWorldFoodProgrammeandInternationalFoodPolicyResearchInstitute.
Ahsanuzzaman, A. 2016. Girls’ Secondary Schooling: Costs and Benefits of Education as a Solution to ChildMalnutrition.ImprovingNutritionforBangladesh.
Alders,R.,Aongola,A.,Bagnol,B.,deBruyn,J.,Darnton-Hill, I.,Jong,J.,Kimboka,S.,Li,M.,Lumbwe,H.,Mor,S.,Maulaga,W.,Mulenga,F.,Rukambile,E.,andWong,J.2015.VillageChickensandTheirContributionstoBalanced Diverse Diets Throughout the Seasons. World Veterinary Poultry Association Congress. CapeTown,September2015,e-Bookletp.115.
Anwar, S., Nasreen, S., Batool, Z., and Husain, Z. 2013. Maternal Education and Child Nutritional Status inBangladesh: Evidence from Demographic and Health Survey Data. Pakistan Journal of Life and SocialSciences11(1):77-84.
Arimond,M. and Ruel,M. 2004. DietaryDiversity is Associatedwith ChildNutritional Status: Evidence from 11DemographicandHealthSurveys.TheJournalofNutrition134(10):2579–85.
Arimond,M.,Wiesmann,D.,Becquey, E., Carriquiry, A., Daniels,M., Deitchler,M., Fanou-Fogny,N., Joseph,M.,Kennedy, G., Martin-Prevel, Y., and Torheim, L. 2010. Simple Food Group Diversity Indicators PredictMicronutrientAdequacyofWomen’sDietsin5Diverse,Resource-PoorSettings.TheJournalofNutrition140(11):2059S–69S.
Awasthi,S.,Peto,R.,Pande,V.,Fletcher,R.,Read,S.,andBundy,D.2008.EffectsofDewormingonMalnourishedPreschoolChildreninIndia:AnOpen-Labelled,Cluster-RandomizedTrial.PLoSNeglectedTropicalDiseases2(4):e223.
Baker, E., Sanei, L., Franklin, N. 2006. Early Initiation of and Exclusive Breastfeeding in Large-Scale Community-BasedProgrammesinBoliviaandMadagascar.JournalofHealthandPopulationNutrition24:530-9.
Barritt,Philip.2016.HumanitarianPartnershipAgreement(HPA)2016AgencyAssessmentonElNiñoImpactsonTimor-LesteasofFebruary2016.CARETimor-Leste.
Belo, E., Snowball, K., and Grieve, H. 2015. Roundtable Dialogue on Nutrition and Food Security Mapping theUnderlyingDriversofMalnutritioninTimor-Leste.
BESIK, 2016.Women’s TimeUseMapping:Changes after the improvementof thewater system in Timor-Leste.Dili:Bee,SaneamentoihaKomunidade,AusAID-DFAT.
Bhandari,N.,Mazumder,S.,Bahl,R.,Martines,J.,Black,R.,Bhan,M.,andtheInfantFeedingStudyGroup.2004.An Educational Intervention to Promote Appropriate Complementary Feeding Practices and PhysicalGrowthinInfantsandYoungChildreninRuralHaryana,India.TheJournalofNutrition134(9):2342-2348.
BhuttaZA,DasJK,RizviA,GaffeyMF,WalkerN,HortonSetal.Evidence-basedinterventionsforimprovementofmaternalandchildnutrition:whatcanbedoneandatwhatcost?TheLancet2013;382:452-477.
89
Black,R.,Alderman,H.etal.2013.MaternalandChildNutrition:BuildingMomentumforImpact.TheLancet382(9890):372-375.
Burney, J.,Woltering, L., Burke,M., Naylor, R. and Pasternak, D. 2010. Solar-Powered Drip Irrigation EnhancesFoodSecurityintheSudano–Sahel.ProceedingsoftheNationalAcademyofSciences,107(5):1848-1853.
Cao, J.Y.,Wei,X.P.,Tang,X.Q., Jiang,H.P.,Fan,Z.,Yu,Q.,Chen, J.,Liu,Y.X.andLi,T.Y.,2013.Effectsofeggandvitamin A supplementation on hemoglobin, retinol status and physical growth levels of primary andmiddleschoolstudentsinChongqing,China.AsiaPacificjournalofclinicalnutrition,22(2),p.214-221.
Capistrano, R. 2010. Reclaiming the Ancestral Waters of Indigenous Peoples in the Philippines: the TagbanuaExperiencewithFishingRightsandIndigenousRights.MarinePolicy34(3):453-460.
Carletto, G., Ruel, M., Winters, P., and Zezza, A. 2015. Farm-Level Pathways to Improved Nutritional Status:IntroductiontotheSpecialIssue.JournalofDevelopmentStudies5(8).
CEPAD,2014.Women´saccesstolandandpropertyrightsinthepluraljusticesystemofTimor-Leste.Dili:CentreofStudiesforPeaceandDevelopmentandUNWOMENTimor-Leste.
CFE-DM(CenterforExcellenceinDisasterManagementandHumanitarianAssistance).2016.Timor-LesteDisasterManagementReferenceHandbook2016.(CITEDASDisasterManagementReference).
Chandon,P.andWansinkB.2012.DoesFoodMarketingNeedtoMakeUsFat?AReviewandSolutions.NutritionReviews.70(10):571-93.
Chaparro,C.,Oot,L.,andSethuraman,K.(2014).FANTATimor-LesteNutritionProfile.Cheung,W.,Lam,V.,Sarmiento,J.,Kearney,K.,Watson,R.,Zeller,D.andPauly,D.2010.Large-ScaleRedistribution
ofMaximumFisheriesCatchPotentialintheGlobalOceanunderClimateChange.GlobalChangeBiology16 (1): 24-35. ChileMinistry ofHealth. 2012. http://web.minsal.cl/sites/default/files/LEY-20606_06-JUL-2012.pdf
Chmielewska, D., and D. Souza. 2011. The Food Security Policy Context in Brazil. Country Study. Brasilia:InternationalPolicyCentreforInclusiveGrowth.www.ipc-undp.org/pub/IPCCountryStudy22.pdf
CIE.2011.EvaluationofICRAF’sAgroforestryFoodSecurityProgramme(AFSP)2007–2011.FinalreportsubmittedtoIRISHAID.Lilongwe:CenterforIndependentEvaluations.
Clough, Y., Barkmann, J., Juhrbandt, J., Kessler, M., Wanger, T.C. and Anshary, A. et al. 2011. Combining highbiodiversitywithhighyields intropicalagroforests.Proceedingsof theNationalAcademyofSciencesoftheUSA,108:8311–8316.
ConcernWorldwide.2016.GlobalCMAMSurgeApproachOperationalGuide.da Costa, M. dJ., Lopes, M., Ximenes, A., do Rosario Ferreira, A., Spyckerelle, L., Williams, R., Nesbitt, H. and
Erskine,W.2013.HouseholdfoodinsecurityinTimor-Leste.FoodSecurity,5(1),pp.83-94.Dale,P., Lepuschuetz, L. andUmapathi,N., 2014.Peace,Prosperity andSafetyNets in Timor -Leste:Competing
PrioritiesorComplementaryInvestments?.Asia&thePacificPolicyStudies,1(2),pp.287-296.Dawson, I.K., Place, F., Torquebiau, E., Malézieux, E., Iiyama, M., Sileshi, G.W., Kehlenbeck, K., Masters, E.,
McMullin,S.andJamnadass,R.,2013.Agroforestry,foodandnutritionalsecurity.InBackgroundPaperfortheInternationalConferenceonForestforFoodSecurityandNutrition,May13-152013.Rome:FoodandAgricultureOrganizationoftheUnitedNations.
DeAlmeida,L,Williams,R.,Nesbitt,H.,Erskine,W.2016.TheEvaluationofAflatoxinLevelsinFoodandSeedsinTimorLeste.
DeBruyn,J.,Maulaga,W.,Rukambile,E.,Bagnol,B.,Li,M.,Darnton-Hill,I.,Thomson,P.,Simpson,J.,Mor,S.andAlders, R. Village Chicken Ownership, Irrespective of Location of Overnight Housing, Has a PositiveAssociationwithHeight-For-AgeZ-ScoresofInfantsandYoungChildreninCentralTanzania.AcceptedforanoralpresentationattheInternationalOneHealthEcohealthCongress,Melbourne,3-7December2016.AbstractBooklet583.
deOliveira,J.2009.TheImplementationofClimateChangeRelatedPoliciesattheSubnationalLevel:AnAnalysisofThreeCountries.HabitatInternational33(3):253-259.
Derpsch,R.,Friedrich,T.,Kassam,A.,andLi,H.2010.CurrentStatusofAdoptionofNo-TillFarmingintheWorldandSomeofitsMainBenefits.InternationalJournalofAgriculturalandBiologicalEngineering3(1):1-25.
90
Devereux, S., Masset, E., Sabates-Wheeler, R., Samson, M., Rivas, A., and Linteloand, D. 2015. Evaluating theTargetingEffectivenessofSocialTransfers:ALiteratureReview.IDSWorkingPaper2015(460).
Dewey, K. 2013. The Challenge of Meeting Nutrient Needs During the Period of Complementary Feeding: AnEvolutionaryPerspective.JournalofNutrition143(12):2050-4.
DFAT.2015.TOMAK-To’osBaMorisDiakFarmingforProsperityInvestmentDesignDocument.Dinsa, G., Goryakin, Y., Fumagalli, E., and Suhrcke, M. 2012. Obesity and Socioeconomic Status in Developing
Countries:ASystematicReview.ObesityReview13(11):1067-79.Donnen,P.,Brasseur,D.,Dramaix,M.,Vertongen,F.,Zihindula,M.,Muhamiriza,M.,andHennart,P.1998.Vitamin
ASupplementationbutnotDewormingImprovesGrowthofMalnourishedPreschoolChildreninEasternZaire.TheJournalofNutrition128(8):1320-1327.
DrenowskiandPopkin,B.1997.TheNutritionTransition:NewTrendsintheGlobalDiet.NutritionReviews55(2):31-43.
Dyson L., McCormick, F., and Renfrew, M. 2005. Interventions for Promoting the Initiation of Breastfeeding.CochraneDatabaseofSystematicReviews.
Edaile, R., Bell, R., Hossain, I., Haque, E., Sinath, P., and Vial, L. 2009. Development of Conservation FarmingImplementsforTwo-WheelTractors(PowerTillers)inCambodia,LaoPDR,andBangladesh.
Engelberger,L.andJohnson,E.2013.TraditionalFoodsofthePacific:GoLocal,aCaseStudyinPohnpei,FederatedStatesofMicronesia.FSM.Earthscan,UK.
Englberger,L.2011.Let’sGoLocal:GuidelinesPromotingPacificIslandFoods.Erskine,W.,Ximenes,A.,Glazebrook,D.,daCosta,M.,Lopes,M.,Spyckerelle,L.,Williams,R.andNesbitt,H.2015.
Theroleofwildfoodsinfoodsecurity:theexampleofTimor-Leste.FoodSecurity,7(1),pp.55-65.Espejo F, Burbano C, Galliano E. 2009. Home-Grown School Feeding: A Framework to Link School Feedingwith
LocalAgriculturalProduction.Rome:WorldFoodProgramme.Esrey, S. 1996.Water,Waste, andWell-being: AMulticountry Study. American Journal of Epidemiology143 (6):
608-623.Ethiopia, MoA. 2014. Productive Safety Net Programme Phase 4.Programme Implementation Manual . Addis
Ababa:MinistryofAgriculture.Fahey, J. W. 2005. Moringa oleifera: A Review of the Medical Evidence for Its Nutritional, Therapeutic,
andProphylacticProperties.Part1.TreesforLifeJournal1(5).FanzoJ,andGrazioseM.2017.DevelopingCapacityinNutrition.In:NutritioninDevelopingCountries.67-88.FAO. 2002. Anti-Hunger Programme: A Twin-Track Approach to Hunger Reduction: Priorities for National and
InternationalAction.Rome:FoodandAgricultureOrganizationoftheUnitedNations.FAO.2004.WhatisAgrobiodiversity?FAO,2009.Bridgingthegap.FAO’sProgrammeForGenderEqualityInAgricultureAndRuralDevelopment.Rome:
FoodandAgricultureOrganizationoftheUnitedNations.FAO. 2011.The state of food and agriculture: Women in agriculture: Closing the gender gap for development.
Rome:FoodandAgricultureOrganizationoftheUnitedNations.FAO.2011a.CodeofConductforResponsibleFisheriesSpecialEdition.FAO.2011b.Energy-SmartFoodforPeopleandClimate.FAO.2011c.Reportof theRegionalPolicyandPlanningWorkshopon theFAOCodeofConduct forResponsible
Fisheries in the Caribbean: Achieving Improved Fisheries Management and Utilization in the WiderCaribbeanRegion.
FAO.2013.MaximizingtheContributionofFishtoHumanNutrition.FAO.2013a.FAOSTAT.Website(availableat:faostat.fao.org).FAO.2013b. Advancing Agroforestry on the Policy Agenda: A guide for decision-makers, by G. Buttoud, in
collaborationwith O. Ajayi, G. Detlefsen, F. Place & E. Torquebiau. AgroforestryWorking Paper no. 1.Rome:
FoodandAgricultureOrganizationoftheUnitedNations.FAO,2015.NutritionandSocialProtection.Rome:FoodandAgricultureOrganizationoftheUnitedNations.FAO.2016.TheStateofFoodandAgriculture:ClimateChange,AgricultureandFoodSecurity.
91
FAO.2016a.TheStateofFoodandAgriculture:ClimateChange,AgricultureandFoodSecurity.FAO.2016b.ClimateChangeandFoodSecurity:RisksandResponses.FAOSTAT.2015.FAOSTATStatisticsDatabase.Rome:FoodandAgricultureOrganizationoftheUnitedNations.Fenn,B.,Bulti,A.,Nduna,T.,Duffield,A.,andWatson,F.2012.AnEvaluationofanOperationsResearchProjectto
Reduce Childhood Stunting in a Food-Insecure Area in Ethiopia. Public Health Nutrition 15 (09): 1746-1754.
FHI360,2014.FIELDBrief20:AssessmentofFinancialServicesforAgribusinessandRuralFarmersinTimor-Leste,June2014.WashingtonD.C.:FHI360-managedFIELD-SupportLWA.
Friday, J.B., 2005. Agroforestry opportunities for Timor-Leste. Forage banks and forage gardens. PowerPointpresentation, Timor-Leste Agricultural Rehabilitation, Economic Growth, and Sustainable NaturalResourcesManagementProject.Dili:UniversityofHawaii.
Gillespie,S.,Haddad,L.,Mannar,V.,Menon,P.,Nisbett,N.,&MaternalandChildNutritionStudyGroup.(2013).The politics of reducing malnutrition: building commitment and accelerating progress. The Lancet,382(9891),552-569.
Glanz, K., Bader, M., and Iyer, S. 2012. Retail Grocery Store Marketing Strategies and Obesity: An IntegrativeReview.AmericanJournalofPreventiveMedicine.42(5):503-12.
Global Nutrition Report. 2015. 2015 Nutrition Country Profile Timor-Leste. International Food Policy ResearchInstitute.
Goldstein,J.E.2011.The“CoffeeDoctors”:TheLanguageofTasteandtheRiseofRwanda’sSpecialtyBeanValue.FoodandFoodways:ExplorationsintheHistoryandCultureofHumanNourishment19(1–2):135–59.
Gong,Y.,Cardwell,K.,Hounsa,A.,Egal,S.,Turner,P.,Hall,A.,andWild,C.2002.DietaryAflatoxinExposureandImpairedGrowthinYoungChildrenfromBeninandTogo:ACrossSectionalStudy.BMJ325(7354):20-21.
GovernmentofTimor-Leste.2001.Timor-LesteOurNationOurFuture2020.GovernmentofTimor-Leste.2002.EastTimorNationalDevelopmentPlan.GovernmentofTimor-Leste.2002a.ConstitutionofTimor-Leste.Dili:GovernmentofTimor-Leste.Government of Timor-Leste 2010. Timor-Leste’s Strategic Development Plan 2011–2030. Dili: Government of
Timor-Leste.GovernmentofTimor-Leste.2010b.ComoroDeclaration:PuttinganEndtoHungerandMalnutrition.GovernmentofTimor-Leste.2011.StrategicDevelopmentPlan2011to2030.GovernmentofTimor-Leste.2016.NationalFoodandNutritionSecurityPolicy.Dili:GovernmentofTimor-Leste.GovernmentofTimor-Leste.2017.TheRoadmapforNutrition.GovernmentofTimor-Leste.BudgetTransparencyPortal.AccessedApril2017.
http://budgettransparency.gov.tl/publicTransparencyGrillenbergerM,NeumannCG,MurphySP,etal.2003.Foodsupplementshaveapositiveimpactonweightgain
andtheadditionofanimalsourcefoodsincreasesleanbodymassofKenyanschoolchildren.JNutr.133(Suppl):S3957-S3964.
GSS, GHS (GhanaHealth Service), and ICF International. 2015. Demographic andHealth Survey 2014. Rockville,MD,US:GSS,GHS,andICFInternational.
Hagos, S., Lunde, T.,Mariam,D.,Woldehanna, T. and Lindtjørn, B. 2014. Climate Change, Crop Production andChildUndernutritioninEthiopia:ALongitudinalPanelStudy.BMCPublicHealth14(1):1.
Hailey, P. and Tewoldeberha, D. 2010. Suggested NewDesign Framework for CMAM Programming. EmergencyNutritionNetwork.Issue39.
Hansen,J.2007.ScientificReticenceandSeaLevelRise.EnvironmentalResearchLetters,2(2):024002.Herrero,M.,Havlík,P.,Valin,H.,Notenbaert,A.,Rufino,M.,Thornton,P.,Blümmel,M.,Weiss,F.,Grace,D.and
Obersteiner,M. 2013. BiomassUse, Production, FeedEfficiencies, andGreenhouseGas Emissions fromGlobalLivestockSystems.ProceedingsoftheNationalAcademyofSciences110(52):20888-20893.
Herrero,M.,Thornton,P.,Power,B.,Bogard,J.,Remands,R.,Fritz,S.,Gerber,S.,Nelson,G.,See,L..2017.Farmingand the Geography of Nutrient Production for Human Use: A Transdisciplinary Analysis. The Lancet:PlanetaryHealth1:e33-e42.
HLPE.2012.FoodSecurityandClimateChange.
92
HLPE.2014.FoodLossesandWasteintheContextofSustainableFoodSystems.ICT,2017.InternationalTradeCentre.ConsultedMay2017.http://www.intracen.org/itc/sectors/spices/IEG, 2011, Evidence and Lessons Learned from Impact Evaluations on Social Safety Nets, Washington DC: The
WorldBank.IFAD. 2013. Strengthening institutions and organizations: An analysis of lessons learnt from field application of
IFAD’s sourcebookon institutionalandorganizationalanalysis forpro-poorchange.Rome, InternationalFundforAgriculturalDevelopment.
IFAD,2016.RuralDevelopmentReport,fosteringinclusiveruraltransformation-Spotlight5:Genderequalityandwomen’sempowerment.Rome:InternationalFundforAgriculturalDevelopment.
IFPRI.2012.Aflatoxin:ImpactonStuntinginChildrenandInterventionstoReduceExposure.IFPRI, 2015. Global Nutrition Report 2015: Actions and accountability to advance nutrition and sustainable
development. Washington, DC: International Food Policy Research Institute.http://dx.doi.org/10.2499/9780896298835
IFPRI,2016.GlobalNutritionReport2016:FromPromisetoImpact:EndingMalnutritionby2030.Washington,DC:InternationalFoodPolicyResearchInstitute.http://dx.doi.org/10.2499/9780896295841
Inder, B., Cornwell, K., Lloyd, D. 2013. Coffee, Poverty and Economic development in Timor-Leste.Melbourne:MonashUniversity.
InterviewwithRobWilliamsandMartinBrowne.2017.FormerSoL,ACIAR.IPCC.2014.Change2014:Impacts,Adaptation,andVulnerability.PartA:GlobalandSectoralAspects.Contribution
ofWorkingGroup II totheFifthAssessmentReportof the IntergovernmentalPanelonClimateChange.CambridgeUniversityPress:Cambridge,UnitedKingdomandNewYork.
Jagoret, P.,Michel-Dounias, I. &Malézieux, E. 2011. Long-term dynamics of cocoa agroforests: a case study incentralCameroon.AgroforestrySystems,81:267–278.
Jagoret, P.,Michel-Dounias, I., Snoeck, D., TodemNgnogué,H.&Malézieux, E. 2012. Afforestation of Savannahwithcocoaagroforestrysystems:asmall-farminnovationincentralCameroon.AgroforestrySystems,86:493–504.
Jamnadass,R.,Dawson, I.K.,Anegbeh,P.,Asaah,E.,Atangana,A.&Cordeiro,N.etal.2010.Allanblackia,anewtreecrop in Africa for the global food industry: market development, smallholder cultivation andbiodiversitymanagement.Forests,TreesandLivelihoods,19:251–268.
JenningsL,YebadokpoAS,AffoJ,AgbogbeM.2010.Antenatalcounseling inmaternalandnewborncare:useofjobaidstoimprovehealthworkerperformanceandmaternalunderstandinginBenin.BMCPregnancyandChildbirth2010;10:75.
Jerling, J., Pelletier, D., Fanzo, J. and Covic, N. 2016. Supporting Multisectoral Action: Capacity and NutritionLeadershipChallengesFacingAfrica.Chapter11. In:Covic,N.andS.L.Hendriks(Eds).2016.AchievingaNutritionRevolutionforAfrica:TheRoadtoHealthierDietsandOptimalNutrition.ReSAKSSAnnualTrendsandOutlookReport2015.InternationalFoodPolicyResearchInstitute(IFPRI).
Jomaa, LamisH.,McDonnell, Elaine,&Probart,Claudia.2011.School feedingprograms indevelopingcountries:Impactsonchildren'shealthandeducationaloutcomes.(SpecialArticle).NutritionReviews,69(2),83-98.
Jones, A. 2017. On-Farm Crop Species Richness is Associated with Household Diet Diversity and Quality inSubsistence-andMarket-OrientedFarmingHouseholdsinMalawi.TheJournalofNutrition147(1):86-96.
Kar,K.andChambers,R.2008.HandbookonCommunity-LedTotalSanitation.London:PlanUK.Kearney,M.2016.WFPApplaudsIncreasedFundingforNutritionin2017BudgetPressRelease.Kennedy,G.,Pedro,M.,Seghieri,C.,Nantel,G.,andBrouwer,I.,2007.DietaryDiversityScoreisaUsefulIndicator
ofMicronutrientIntakeinNon-Breast-FeedingFilipinoChildren.THEJOURNALOFNUTRITION137(2):472-477.
Kerr,R.B.,Snapp,S.,Chirwa,M.,Shumba,L.,Msachi,R.2007.ParticipatoryresearchonlegumediversificationwithMalawiansmallholder farmers for improvedhumannutritionandsoil fertility.ExperimentalAgriculture.43(04):437-53.
Khamis, S., 2015. Timor-Leste Coffee:Marketing the “Golden Prince” in Post-crisis Conditions. Food, Culture &Society,18(3),pp.481-500.
93
Khlangwiset,P.,Shephard,G.andWu,F.2011.AflatoxinsandGrowth Impairment:AReview.CriticalReviews inToxicology41(9):740-755.
Khoury,C.,Bjorkman,A.,Dempewolf,H.,Ramirez-Villegas,J.,Guarino,L.,Jarvis,A.,Rieseberg,L.,Struik,P.2014.IncreasingHomogeneity inGlobal FoodSupplies and the Implications for FoodSecurity. ProceedingsoftheNationalAcademyofSciences111(11):4001-4006.
KONSSANTIL, 2012. KONSSANTIL Statues. Dili: National Council of Food Security, Sovereignty and Nutrition forTimor-Leste.
KONSSANTIL.2014.ZeroHungerChallengeNationalActionPlanforaHungerandMalnutritionFreeTimor-Leste.Dili:NationalCouncilofFoodSecurity,SovereigntyandNutritionforTimor-Leste.
Koppmair, S., Kassie,M., andQaim,M. 2016. FarmProduction,MarketAccess andDietaryDiversity inMalawi.PublicHealthNutrition.20(2):325-355.
KrugerM,BadenhorstCJ,LaubscherJA,SpinnlerBenadeAJ.1996.Effectsof ironfortificationinaschoolfeedingschemeandanthelmintictherapyonthe ironstatusandgrowthofsix-toeightyear-oldschoolchildren.FoodNutrBull.17:11–21.
Lecoent,A.,Vandecandelaere,E.andCadilhon, J.J.,2010.Quality linked togeographicaloriginandgeographicalindications: lessons learned from six case studies in Asia. RAP Publication 2010/04. Bangkok, Thailand:FAO.
Lehec,S.2017.InterviewaboutFAOworkinTimor-LestewithSolalLeheconMay2.Lipoeto,N.,Lin,K.andAngeles-Agdeppa, I.2013.FoodConsumptionPatternsandNutritionTransition inSouth-
EastAsia.PublicHealthNutrition16(09):1637-1643.Love, R., 2002. Political Economy of the Coffee Filière in Ethiopia. PhD thesis. Leeds: Institute for Politics and
InternationalStudies,UniversityofLeeds.Lumbiganon,P., et al. 2012.AntenatalBreastfeedingEducation for IncreasingBreastfeedingDuration.Cochrane
DatabaseofSystematicReviews.Medina, A., Rodriguez, A. andMagan, N. 2015. Effect of Climate Change on Aspergillus Flavus and Aflatoxin B
Production.GlobalHealthIssuesofAflatoxinsinFoodandAgriculture:ChallengesandOpportunities.Martins, X. 2016. Collection and on-farm conservation of plant germplasm in Timor-Leste: Prospects and
Challenges.RAEBIA.UnpublishedPowerPoint.Mason, J., and R. Shrimpton. 2010. Progress in Nutrition: 6th Report on theWorld Nutrition Situation. United
NationsStandingCommitteeonNutrition.McWilliam A. 2001. Haumeni, not many: renewed plunder and mismanagement in the Timorese sandalwood
industry.ResourceManagement inAsia–PacificProgram,DivisionofPacificandAsianHistory,ResearchSchoolofPacificandAsianStudiesCanberra:AustralianNationalUniversity.
Millard, E. 2011. Incorporating agroforestry approaches into commodity value chains. EnvironmentalManagement,48:365–377.
MinistryofAgricultureandFisheries.2008.PolicyFrameworkforAgriculturalExtensioninTimor-Leste.MinistryofAgricultureandFisheries.2013.NationalAquacultureDevelopmentStrategy2012to2030.MinistryofAgricultureandFisheries.2014.MinistryofAgricultureandFisheriesStrategicPlan2014to2020.MinistryofAgricultureandFisheries.2016.MinistryofAgricultureGenderEqualityPolicy.MinistryofFinance.2009.StateBudget2010Book5.MinistryofFinance.2010.StateBudget2011Book5.MinistryofFinance.2011.StateBudget2012Book5.MinistryofFinance.2012.StateBudget2013Book5.MinistryofFinance.2013.StateBudget2014Book5.MinistryofFinance.2014.StateBudget2015Book5.MinistryofFinance.2015.StateBudget2016Book5.MinistryofFinance.2016.StateBudget2017Book5.MinistryofFinance.2016a.MillenniumDevelopmentGoals2015Timor-Leste.Ministry of Finance. 2016b. Launch of the Main Results Of The 2015 Census Of Population And Housing. 17
November2016.
94
MinistryofHealth.2011.NationalHealthSectorStrategicPlan2011to2030.MinistryofHealth.2014.NationalNutritionalStrategy2014to2019.Mishra,V.andRetherford,R.2000.Women'sEducationCanImproveChildNutritioninIndia.Molyneux,N.,DaCruz,G.R.,Williams,R.L.,Andersen,R.andTurner,N.C.,2012.Climatechangeandpopulation
growthinTimor-Leste:implicationsforfoodsecurity.Ambio,41(8),pp.823-840.Moursi, M., Arimond, M., Dewey, K., Treche, S., Ruel, M. and Delpeuch, F. 2008. Dietary Diversity is a Good
Predictor of theMicronutrient Density of the Diet of 6- to 23-Month-Old Children inMadagascar. TheJournalofNutrition138(12):2448-2453.
Murshed-E-Jahan,K.,andPems,lD.E.2011.Theimpactofintegratedaquaculture–agricultureonsmall-scalefarmsustainabilityandfarmers’livelihoods:ExperiencefromBangladesh.AgriculturalSystems.104(5):392-402.
Nabilan.2016.HealthandLifeExperiencesBaselineStudy,PowerPointpresentation,INGOForum,5thMarch2016.Dili:Nabilan,TheAsiaFoundationandDFAT.
NeumannCG,Murphy SP,GewaC,GrillenbergerM, BwiboNO. 2007.Meat supplementation improves growth,cognitive,andbehavioraloutcomesinKenyanchildren.JNutr.137:1119–1123.
Ngure, F., Reid, B., Humphrey, J.,Mbuya,M., Pelto, G., and Stoltzfus, R. 2014.Water, Sanitation, and Hygiene(WASH),EnvironmentalEnteropathy,Nutrition,andEarlyChildDevelopment:MakingtheLinks.AnnalsoftheNewYorkAcademyofSciences1308(1):118-128.
Nguyen,P.H.,Kim,S.S.,Nguyen,T.T.,Hajeebhoy,N.,Tran,L.M.,Alayon,S.,Ruel,M.T.,Rawat,R.,Frongillo,E.A.,and Menon P. 2016. Exposure to mass media and interpersonal counseling has additive effects onexclusivebreastfeedinganditspsychosocialdeterminantsamongVietnamesemothers.Maternal&ChildNutrition,12(4):713-25.
NRI, 2006. The Potential for Diversification in Coffee Exporting Countries. Project ICO/CFC/10FT. Reportpreparedfor the International Coffee Organization and the Common Fund for Commodities. London:NaturalResourcesInstitute.
NSDandUNFPA.2011.Timor-LesteNationalCensus,2010.Dili:NationalStatisticsDirectorateandUnitedNationsPopulationFund.
NSD.2015.Timor-LesteFoodandNutritionSurvey2013.Dili:MinistryofHealth,NationalStatisticsDirectorate.Ofei-Aboagye,E.2013.AdvancingSocialAccountabilityinSocialProtectionandSocio-EconomicInterventions:The
GhanaSchoolFeedingProgramme.Accra:InstituteofLocalGovernmentStudies.Olney,D.,Pedehombga.A.,Ruel,M.,andDillon,A.2015.A2-YearIntegratedAgricultureandNutritionandHealth
BehaviorChangeCommunicationProgramTargetedtoWomeninBurkinaFasoReducesAnemia,Wasting,andDiarrheainChildren3–12.9MonthsofAgeatBaseline:ACluster-RandomizedControlledTrial.TheJournalofNutrition145(6):1317-24.
PAAAfrica.2016.“PurchasefromAfricansforAfrica.”AccessedMarch2016.http://paa-africa.org.PageT.,TateH.,BuntC.,PotrawiakA.andBerryA.2012.Opportunitiesforthesmallholdersandalwoodindustryin
Vanuatu. ACIAR Technical Reports No. 79. Australian Centre for International Agricultural Research:Canberra.67pp.
PanAmericanHealthOrganization.2016.CoreHealthIndicatorsintheAmericas.WashingtonDC.PDHJ, 2016. Relatoriu kona-ba Monitorizasaun Programa Merenda Eskolar iha Timor-Leste. Dili: Provedoria
DireitusHumanusnoJustisa.Petit,N.,2007.Ethiopia'scoffeesector:Abitterorbetterfuture?.JournalofAgrarianChange,7(2),pp.225-263.Popkin,B.2006.Technology,Transport,GlobalizationandtheNutritionTransitionFoodPolicy.FoodPolicy31(6):
554-569.Porter,J.,Xie,L.,Challinor,A.,Cochrane,K.,Howden,S.,Iqbal,M.,Lobell,D.andTravasso,M.2014.FoodSecurity
andFoodProductionSystems.CambridgeUniversityPress.Provo, A., Atwood, S., Sullivan, E., andMbuya, N. 2016.Malnutrition in Timor-Leste: A Review of the Burden,
Drivers,andPotentialResponse.WorldBank.WorkingPaper.Qazi,S.2012.ScalingUpCMAMintheWakeof2010FloodsinPakistan.EmergencyNutritionNetwork.Issue43.
95
Rah,J.,Cronin,A.,Badgaiyan,B.,Aguayo,V.,Coates,S.,andAhmed,S.2015.HouseholdSanitationandPersonalHygienePracticesareAssociatedwithChildStuntinginRuralIndia:ACross-SectionalAnalysisofSurveys.BMJOpen5(2):e005180.
Razis,A.F.A., Ibrahim,M.D. andKntayya, S.B. 2014.HealthbenefitsofMoringaoleifera.AsianPacific JournalofCancerPrevention,15(20),pp.8571-8576.
SCI.2013.SustainableCocoaInitiative.Website(availableat:http://cocoasustainability.com).Shrestha, P., Vernooy, R., and Chaudhary, P. 2012. Community Seed Banks in Nepal: Past, Present, Future.
ProceedingsofaNationalWorkshop.Sibhatu, K., Krishna, V., and Qaim, M. 2015. Production Diversity and Diet Diversity in Smallholder Farmer
Households.ProceedingsoftheNationalAcademyofSciences112:10657–10662.Sileshi,G.,Akinnifesi,F.K.,Ajayi,O.C.&Place,F.2008.Meta-analysisofmaizeyieldresponsetoplantedfallowand
greenmanurelegumesinsub-SaharanAfrica.PlantandSoil,307:1–19.Sileshi, G.W., Akinnifesi, F.K., Ajayi,O.C.&Muys, B. 2011. Integration of legume trees inmaize-based cropping
systems improves rain-use efficiency and yield stability under rain-fed agriculture. AgriculturalWaterManagement,98:1364–1372.
Sileshi, G.W., Debusho, L.K. & Akinnifesi, F.K. 2012. Can integration of legume trees increase yield stability inrainfedmaizecroppingsystemsinSouthernAfrica?AgronomyJournal,104:1392–1398.
Slater,R.2011.Cashtransfers,socialprotectionandpovertyreduction.InternationalJournalofSocialWelfare,20,p.250-259.DOI:10.1111/j.1468-2397.2011.00801.x
Smith, L. andHaddad, L. 2000. Explaining ChildMalnutrition inDeveloping Countries: A Cross-CountryAnalysis.InternationalFoodPolicyResearchInstitute,WashingtonD.C.
SoL. 2015. Gender Impact of Labour Saving Devices’ Use in Maize Seed Groups. Study for the Seeds of Lifeprogram.Dili:SeedsofLifeandMinistryofAgricultureandFisheries.
Springmann,M.,Mason-D'Croz, D., Robinson, S., Garnett, T., Godfray, H., Gollin, D., Rayner,M., Ballon, P. andScarborough, P. 2016. Global and Regional Health Effects of Future Food Production under ClimateChange:AModellingStudy.TheLancet387(10031):1937-1946.
StC.2015.MalnutritioninBangladesh.SavetheChildren.AccessedonMay,2017.https://bangladesh.savethechildren.net/news/malnutrition-bangladesh-new-report-published.
Steffan-Dewenter,I.,Kessler,M.,Barkmann,J.,Bos,M.M.,Buchori,D.&Erasmi,S.etal.2007.Tradeoffsbetweenincome, biodiversity, and ecosystem functioning during tropical rainforest conversion and agroforestryintensification.ProceedingsoftheNationalAcademyofSciencesoftheUSA,104:4973–4978.
Steyn,N.,Nel, J.,Nantel,G., Kennedy,G. and Labadarios,D. 2006. FoodVariety andDietaryDiversity Scores inChildren:AretheyGoodIndicatorsofDietaryAdequacy?PublicHealthNutrition9(05):644-650.
Stoltzfus,R.,Albonico,M.,Tielsch, J.,Chwaya,H.,andSavioli, L.1997..School-BasedDewormingProgramYieldsSmall Improvement inGrowthofZanzibariSchoolChildrenAfterOneYear.TheJournalofNutrition127(11):2187-2193.
Stoltzfus,R.,Albonico,M.,Chwaya,H.,Tielsch,J.,Schulze,K.,andSavioli,L.1998.EffectsoftheZanzibarSchool-BasedDewormingProgramon IronStatusofChildren.TheAmericanJournalofClinicalNutrition68(1):179-186.
Swiderska,K.,Reid,H.,Song,Y.,Li,J.,Mutta,D.,Ongogu,P.,MoHamed,P.,Oros,R.andBarriga,S.,2011.TheRoleof Traditional Knowledge andCropVarieties inAdaptation toClimateChange and Food Security in SWChina, BolivianAndes andCoastal Kenya. In ProceedingsofUNU-IASWorkshopon IndigenousPeoples,Marginalised Populations and Climate Change: Vulnerability, Adaptation and Traditional Knowledge,MexicoCity,Mexico.
Tapia,M.2000.MountainAgrobiodiversityinPeru:SeedFairs,SeedBanks,andMountain-to-MountainExchange.MountainResearchandDevelopment20(3):220-225.
Technoserve,2003.BusinessSolutionstotheCoffeeCrisis.Norwalk,CT:Technoserve.Thomas, Timothy. 2016. Yes G-CAN! Endorsing Food Security with Gender-Responsive and Climate-Resilient
Agriculture.IFPRIWebinar.10November2016.
96
Tirado,M., Clarke, R., Jaykus, L.,McQuatters-Gollop, A. and Frank, J. 2010. Climate Change and Food Safety: AReview.FoodResearchInternational43(7:1745-1765
Tomlins, K., Ndunguru, G., Stambul, K., Joshua, N., Ngendello, T., Rwiza, E. et al. 2007. Sensory Evaluation andConsumer Acceptability of Pale-Fleshed and Orange-Fleshed Sweet Potato by School Children andMotherswithPreschoolChildren.JournaloftheScienceofFoodandAgriculture87(13):2436-2446.
TTC,2016.TransparentTradedCoffee,consultedMay2017.http://www.transparenttradecoffee.org/UNEP.2010.AssessingtheEnvironmentalImpactsofProductionandConsumption.UNICEF.2016.TheStateoftheWorld’sChildren2016StatisticalTables.NewYork:UnitedNationsChildren’sFund.UNICEF. 2016a. From the First Hour of Life: Making the Case for Improved Infant and Young Child Feeding
Everywhere.NewYork:UNICEF.UNSD,2015.Theworld’swomen2015.Trendsandstatistics.NewYork:UnitedNationsStatisticsDivision.USAID.2015.AvansaAgrikulturaProjectFactSheet.Valdebenito, M., Labrin, J., Porath, V., and Kahlbhenn S. 2017. Informe de Resultados: Descripción de las
Percepciones y Actitudes de los/as Consumidores Respecto a lasMedidas Estatales en elMarco de laImplementacióndelDecreto13/15.
Victora CG, Adair L, Fall C, Hallal PC Martorell R, Richter L, Sachdev HS on behalf of the Maternal and ChildUndernutrition Study Group. Undernutrition 2: Maternal and Child Undernutrition: Consequences forAdultHealthandHumanCapital.TheLancet2008;371:340–57.
Villers,P.2015a.AflatoxinsandSafeStorage.GlobalHealthIssuesofAflatoxinsinFoodandAgriculture:ChallengesandOpportunities.
Villers,P.2015b.AflatoxinGrowthVersusSafePre-andPost-HarvestDryingandStorage.JournalofPost-HarvestTechnology3(3):58-66.
Wagner, C., Thomas, C., Hulsey, W., Southgate, M., and Annibale, D. 2002. Breastfeeding Rates at an UrbanMedicalUniversityAfterInitiationofanEducationalProgram.SouthernMedicalJournal95(8).
WorldBank.2001.EastTimor:ASurveyoftheCoffeeSector.WashingtonDC:TheWorldBank.WorldBank.2003.ImplementationCompletionReportonaloanintheamountof10millionUS$equivalenttothe
KingdomofMoroccoforaruralwatersupplyandsanitationproject.ReportNo.25917.Washington,DC:WorldBank.
WorldBank.2011.ExpandingTimor-Leste’sNear-TermNon-OilExports:DiagnosticTradeIntegrationStudy(DTIS)PreparedfortheIntegratedFramework.Washington,DC:WorldBank.
WorldBank.2011a.Timor-Leste:ExpandingNearTermAgriculturalExports.WashingtonDC:TheWorldBank.WorldBank.2014.DemocraticRepublicofTimor-LesteCommunityDrivenNutritionImprovementProject.WorldBank,2015a.PolicyBrief#1:SocialAssistance:conceptualfoundationsandpolicyoptions.WorldBank,2015b.PolicyBrief#2:PerformanceofTimor-LesteSocialAssistancePrograms.WorldBank,2015c.PolicyNote–AssessingtheBolsadaMãeBenefitStrurcture.Apreliminaryanalysis.WorldBank,2016.SustainableAgricultureProductivityImprovementProject.WFP.2016.WFPDistributingFoodinWorstAffectedAreasofHaiti.NewYork:WorldFoodProgramme.WHO.2009.A LandscapeAnalysisofReadiness toAct inNutrition:Reportof theCountryAssessment inTimor-
Leste.Dili:WorldHealthorganization.WRI.2013-2014.CreatingaSustainableFoodFuture:AMenuofSolutionstoSustainablyFeedMorethan9Billion
Peopleby2050.Yip, R. 1997. The Challenge of Improving Iron Nutrition: Limitations and Potentials of Major Intervention
Approaches.EuropeanJournalofClinicalNutrition51:S16-24.Ykai,H.2017.InterviewaboutJICA’sProgramsinTimor-LestewithHikoyukiHikionJanuary12.Yusufali,Rizwan.2016.FoodFortificationWFPMissionDebriefPresentation.Zhu,Y.,Chen,H.,Fan, J.,Wang,Y., Li,Y.,Chen, J.,Fan, J.,Yang,S.,Hu,L., Leung,H.andMew,T.2000.Genetic
DiversityandDiseaseControlinRice.Nature406(6797):718-722.
97
APÉNDISE1:ALVUNOOBJETIVUODS2
2.1 Iha tinan 2030, hakotu hamlaha no asegura asesu ema hotu nian, liu-liu ema kiak no ema ho situasaunvulnerável,inkluilabarikkiʼiksiraai-hanhonutrisaunsufisientedurantetinantomak.
2.2Ihatinan2030,hakotumalnutrisaunihaaspetuhotu-hotu,inkluialkansaobjetivuakorduinternasiónalkonabásituasaun labarik krekasno raes ka ain-badakho idade tinan limamai kraik, nohatanbanesesidadeatuhadi’anutrisaunbafetoadolexentesira,fetoisin-ruanoinanfósususiranoemaidozusiraihatinan2025.
2.3 Ihatinan2030,produtividadeagríkolanorendimentudiakonabaagrikultoreskala-ki'ik, liu-liufeto,emarai-nain, familia agrikultór sira, ema ne’ebé hakiak animal no peskadór sira, iha ona asesu hanesan ba rai, no barekursu selukne'ebéprodutivuno ihaonabenefisiu, koñesimentu, apoia finanseiru,merkadu,oportunidadenoempreguhosionasektorselukmakla-ósto'osninian.
2.4 Iha tinan 2030, sistema produsaun ai-han sustentável aseguradu ona iha implementasaun ho prátikaagrikultura reziliente ne 'ebé hasa'e produsaun, ajuda mantein ekosistema, haforsa kapasidade adaptasaun bamudansa klimátika, tempu áat, bailoron naruk, inundasaun no dezastre natural seluk atu nune’e ne-neik belehadi'amoskualidaderai.
2.5To'o tinan 2020, diversidade jenétikumetin ona kona ba fini, kuda ai-horis, halo to’os no hakiak animal norelasaunhobaladafuik,liuhosijestaunidadiak,ihabankunivelnasionál,rejionálnointernasionál,hodipromoveasesuidajustunohanesanbabenefísiuhusiutilizasaunrekursujenétikuhobazeihakoñesimentutradisionál,makinternasionalmentekonkordaona.
2.a
Hasa’e investimentu, liuhosi kolaborasaun ihanivel internasiónal, iha area infraestrutura rural, peskizaagrikola no servisu ekstensaun, dezenvolvimentu teknólojia, banku ba ai-horis no hakiak animal atunune’ebelehaforsakapasidadeprodutividadeagrikolaihadezenvolvimentunasaun,liu-liubanasaunsirane’ebela-dundezenvolvidu.
2.b
Hadi'anoprevenerestrisaunihaatividadekomérsialhoditransformanopromovebamundumerkadubaprodutu agrikula, liuhosi halakon forma hotu-hotu konabá subsídiu esportasaun agrikula no medidaesportasaunhotu-hotu,tuirmandatuihaDohaDevelopmentRound.
2.c
Fotimedidaatufogarantiabafunsionamentuprópriukonabámerkaduprodutuai-hannoselu-seluknomosfasilitaasesubainformasaunmerkadunorezervaai-han,atunune'ebelelimitafrajilidadebafolinai-han.Seguransaai-han,nutrisaunnoagrikulturasustentável.
98
APÉNDISE2:LISTAINTERVISTAPARSEIRUBAKONSULTASAUNNASIONÁL
Organizasaun Loron PartisipantesnoPozisaun
HPA–HumanPartnershipAlianceParseiru
21stFeb CAREInternational,WVI(WorldVisionInternational),PLAN,Oxfam,Caritas(HPA)+CRS(CatholicReliefServices)JohnMcGown–PLAN,WaterProgramsManagerAaronLittlefield–WVI,FundraisingManagerFabianoFranz–WVI,CountryDirectorKathyRichards–Oxfam,CountryDirectorFernandoPires–Caritas,CountryDirectorPeterRaynes–CARE,CountryDirectorGrishmaBista–CARE,HealthManagerTorreyPeace–CRS,CountryDirectorAgustinhodaCostaXimenes,-CRS,AgricultureManager
UNWomen 22ndFeb CamilleWaulters-GenderMainstreamingFAO 20thMar MarriaAnne-FSAdvisor
SolalLehec–PolicyOfficerFIRSTProgrammeWHO 20thMar Dr.ArunkMallik-MedicalOfficer-Epidemiology
CrispinAraujo–HealthOfficerUNICEF 20thMar DesireeJongsma–CountryRepresentative
ScottWhoolery–Deputyrepresentative,AdamBailes–NutritionSpecialist
UNFPA 20thMar JohnPile–CountryDirectorEU 21stMar PaoloBarduagni-Health&NutritionAdviser
PaoloTosseli–AgricultureAdviserDulceGusmão–HealthOfficer
GIZ 21stMar Dr.SilvioDecurtins–CountryCoordinatorMirkoGamez–ProgrammeCoordinator,GlobalClimateChangeAlliance
MoE 21stMar EgoLemos-AdvisortotheMoE(SchoolFeedingandgardens)
DFAT-TOMAK 21stMar RichardHolloway–TOMAKTeamLeaderBerissaAbdella–NutritionSpecialistIngaMepham–GenderSpecialist
JICA 21stMar HikoyukiUKAI–ChiefRepresentative
RCUN 21stMar KnutOstby–UNResidentCoordinatorAdelinaTilmanLourdes–XefeGabinete
AgoraFoodStudio 21stMar AlvaLim-Co-DirectorMarkNoras–Co-Director
DFAT-HAMUTUK 22ndMar HatherGrieve–SeniorNutritionCoordinatorLanu–NutritioonCoordinatorPHD
99
Mina–NutritionCoordinatorHAMUTUKMSS 22ndMar RuiManuelGagoExposto–DirectorGeneralSocial
AssistanceMoH 22ndMar Dra.OdetedaSilvaViegas-DirectorGeneralServicesand
HealthDra.MelaniaGondomartojo–HealthAdvisor
PMO 22ndMar AlexTilman–PolicyOfficerManuel–CommunicationsAdviser
Parliament 22ndMar AdéritoHugodaCosta–PresidentofParliamentBrunoTexeiradeLencastre–PrincipalAdvisor
Dr.JoseRamosHorta 23rdMar Dr.JoseRamosHorta–StrategicReviewConvenorWB 23rdMar EricVitale-ProgramandDonorCoordinator
InaciaAleixoDosSantos–AgricultureConsultantMoPW 23rdMar JanuariodaCostaPereira-Vice-MinisterCSOAgriculture 23rdMar ArsenioPereira–ExecutiveDirectorNGOForum,
VirgilioGuterres–Exe.DirectorHaburasFoundationMAF 24thMar JustinodossantosSilva–DirectorofFoodSecurity&
CooperationMCIE 24thMar AbilioFonseca–ClimateChangeexpertYouth 24thMar GabrielaLeiteSoares
HelenHill 29thMar HelenHill-UNTLAcademiconEducationFBO(FaithBasedOrganization)
20Mar MadreGuilherminaMarçal–HeadMotherofCanossianasConventandSchool
REÚNIAUNHOPARSEIRUSDURANTEREVIZAUNESTRATÉJIKUBAODS2
Organizasaun Loron PartisipantesnoPozisaunConvener 9thJan BishopofDili,DomVirgiliodoCarmodaSilva,SDBPMO 9thJan AlexTilman–PolicyOfficerPMOMinistryofCommerceNationalLogisticCentre
10thJan NivioMagalhães–PresidentBoardofDirectorsandNationalLogisticCentre
MinistryofHealth 10thJan Dr.HoracioSarmento–ActingGeneralDirectorofPublicHealth)Dr.PedroCanisioAmaral-NationalDirectorofPublicHelathDr.OlindadosReis-HeadofNutritionDepartment
MinistryofFinance,StatisticalDirection
11thJan EliasFerreira–DGStatistics
NGOForum 11thJan ArsenioPereira–ExecutiveDirector
CSOs:TLMDC,Haburas,RENETIL,Mahein,LutaHamutuk,La’oHamutuk
11thJan LaurentinoAlves–ResearchTeam(La’oHamutuk)VirgiliodaSilvaGuterres–Dir.HaburasFoundationJoniJulianosFerreira–EconomyCooperation,RENETILSilvinoPereira-Administration,RENETIL
100
AbelAmaral–ProgramCoordinator–MaheinFoundationArlindodaSilva-Administration,LutaHamutukFranciscoGari–Director–Timor–LesteMediaDevelopmentCenter(TLMDC)
USAID,JICA,JapanEmbassy 12thJan FlaviaAraujodaSilva-EGProjectManagement(EconomicGrowthProgram)andRosantinadosSantos–ProgramAssistant,USAIDHikoYuki-ChiefRepresentativeofJICAYoheiHiguchi–Researcher/AdvisorEconomicCooperationSection
PLAN 12thJan TerrenceMcCaughey–CountryDirectorJohnMcGown–PLAN,WaterProgramsManager
BairoPiteClinic 13thJan Dr.DanielMurphy–FoundingDirector&theteamofMalnutrition
HIAMHealth 13thJan ClaireGeorga–NutritionAdvisor(AVI)AlolaFoundation 13thJan MoesesdaSilva(MariaImmacultadaGuterres–MCH
Managernotavailable)WorldBank 13thJan DavidKnight–SeniorEconomistMinisterofAgriculture 16thJan EstanislauAleixodaSilvaMinisterofState,Coordinating
MinisterforEconomicAffairsandMinisterofagricultureandFisheries.RepresentationfromWFP,NDFSC,FAO
FAO 17thJan PaulaLopesdaCruz–ProgrammeManagementMarrieAnnMerza–FSAdvisor
KONSSANTIL/MAF-NDFSC 17thJan JustinodossantosSilva-NationalDirectorofFoodSecurityandCooperation(NDFSC)RofinoSoaresGusmão-HeadofFoodSecurityandInformation
President’sOffice 18thJan FilipedaCosta-AdvisoronthepoliticalsupportserviceMinisterofSocialSolidarity 18thJan MateusdaSilva–NationalDirectorSocialAssistance
Denis–HeadofDept.FoodAssistanceRC/UNCT 19thJan KnutOstby-UNCT
UNAgencies–CountryRepresentativesEU 24thJan SimonLeGrand-HeadofMission
PaoloBarduagni-Health&NutritionAdviserJohanesDonBosco–ProgrammeofficerSocialAffairs
MoE 24thJan MarceloCaetano–GeneralDirectorofVocationalTraining
DFAT 27thJan HeatherGrieve–NutritionManagerADB 8thFeb DavidFreeman–SeniorEconomistUNICEF 7thFeb DesireeJongsma-CountryRepresentative
Dr.HemlalSharma–ChiefChildSurvival&DevelopmentMariaPaulinadeAssisGonçalves–NutritionOfficerAdamBailes–NutritionSpecialist
101
WFP 9thFeb StephenKearney–CountryDirectorAshRogers–CountryDeputyDirectorMarinaKalisky–NutritionManagerJoseMarçal–NutritionOfficer
PortugueseEmbassy 22ndFeb PauloMaiaeSilva–PoliticalAdvisorandHeadofConsultantAffairsDaniealdeAlmeidaPereira–HeadofCooperation
WHO 23rdFeb DrArunKMallik–MedicalOfficer–EpidemiologyCripstindeAraujo–HealthOfficer
UNFPA 6thMar JohnPile–CountryDirector
EgoLemos 8thMar EgoLemos–AdvisortotheMoE(SchoolFeedingandgardens)
MAF 8thMar BrunoBenavente-StrategicAgriculturePolicyAdviserAdvisoryBoard 24thMar JoseRamosHorta(StrategicReviewConvenor),
AlexTilman(PrimeMinisters’Office),KnutOstby(UNCountryTeam),CesardaCruz(KONSSANTIL),HeatherGrieve(DFAT),StephenKearney(WFP),MarrieAnnMerza(FAO).
APÉNDIS
E3:PENGUNTASD
ISKUSAUNFOKUSG
RUPU
Topiku
Su
b-topiku
As
untune'eb
eatuko
’alia
Segu
ransaai-han
1)
Em
ahe
tanai-han
husine'eb
e:
kuda
rasik
kasosa
FONTESAIHAN
• Em
akuda
kasosaai-h
an
° Idane
'ebé
makdalaba
rakkuda
noidane
'ebe
makdalaba
raksosa
° Oinsám
udan
saidane
'eakontese
• Idane
'edife
renteho
siba
inhiraitaseiki’ik
• Da
labarakhan
ihaum
a,kahu
sifornesed
óriha
dalan
,restorante…
2)
Tanb
asáim
portan
teitakuda
rasik
ai-h
an
BENEFISIUKUDARA
SIK
• Ihaem
abe
lekud
ano
sosaaihan
naton
basiraha
ndiak
° Selukhu
sietu,m
aioriaai-h
anne'eb
ékonsum
uihaum
alarankuda
rasik
husifam
ilia
• ElNino(uda
ntardekam
enuz)a
fetam
unisipiune
'eihatin
ankotuk
° Mud
ansaihatempu
uda
nne
'esa
ihan
esan
preokup
asau
nihane
'e
• Oinsáte
mpu
ham
laha
afetam
unisipiuidane
'e
° Du
rantetempu
ham
laha
,saida
makdalaba
rakajud
afamiliasira
3)
Prob
lemarumakona
baso
sa
aiha
n
DEZAF
IUBAAS
ESUAI-H
AN
MER
KADU
• Ai-han
folinaasliu
° Atuha
nman
utolun
,ikan,kana
’an–he
tanho
sine
'ebe
nofolinaas?
• Sem
akfo
tide
sizau
nkona
báso
saai-h
anihaum
akain
• Ihaosan
barakitabo
otsirase
isosaman
utolun
,ikankana’an
•
Bai-b
ainfetom
akte
inai-h
an,sira
belesosasa
idamaksirahakarakatute
in
• Aiha
nfolinaasliuiharu
ralkom
parahokapitalm
unisipiukaDili
° Folinfo
shan
esan
duran
tetina
ntomak–te
mpu
saidamakfo
linaas
Nutris
aun
1)
Ai-han
ne'eb
éem
aha
nlor-loron
AI-HAN
NE'EB
EEM
AKO
NSU
MU
• Iden
tifikaai-han
saud
ávelbaem
abo
otsira,n
olaba
riksira
° Diferensiasa
idaen
treai-han
mam
arnoai-han
to’os–
ezemplusira
° Ai-han
agoradife
renteho
bainh
iraitaseiki’ik
• Karik
dife
rente,idaagorane
'ediak
• Ihadiferentekona
bása
idamakemaha
n,entre:
° Em
arik
uno
kbi’itlaek
° Em
aihaurba
nanoem
aiharural
° Man
e,fe
tonolaba
rik(h
usuespe
sifikukona
bám
anutolun
,ikan,na’an
)
2)
Saidamakitaha
tene
kon
abá
nutrisa
unnotanb
asá
malnu
trisa
unne'eha
nesan
prob
lema
• Saidamaknutrisau
n–ai-han
idane
'ebe
ihanu
trisa
undiak
° Ai-han
hira
kne
'ebé
Itakonsum
u,han
atubosude
itkahan
atudezen
volveán
fizikamen
tenomorisho
isinno
men
taldiak?
° Hu
siai-han
ne'eb
éita
kon
sumu,idane
'ebé
makItaha
ndiakbaIta
-niaisinatum
orisho
kua
lidad
ediak?
• Ba
inhiraemako’aliakon
abámalnu
trisa
un,ida
ne'eniasig
nifikad
usaida
° Idane
'ehan
esan
problem
aidaihamun
isipiune
'e
° Tanb
asám
alnu
trisa
unhan
esan
problem
aida
103
NUTR
ISAU
NNOIM
PAKT
UHUSI
MAL
NUTR
ISAU
N
• Asisten
siasa
idamakpresiz
aajud
aba
familiasiraho
dihetan
nutrisau
ndiak
Agrik
ultura
1)
Fasilidad
e/asisten
siane'eb
édispon
ívelbaagrik
ultorsira
FASILIDAD
EKA
ASISTEN
SIA
• Oinsaagrikutórsiraasesubafin
i,ad
ubu,irigasau
n°
Karik
ekipa
men
tuagrikulturadisp
onível
• Karik
ihaed
ukasau
n–Ihaasisten
siaekten
sionista,Program
aNGO;
° Karik
iha,idane
'efa
vorável
• Asesub
a,kréditu(b
anku,m
ikro-kréditu,sistem
akréd
itulokal)
• Fetonoagrik
ultórk
bi’tlaekasesubaasisten
siane'e
2)
Prátikaagrik
ulturasustentável
• Ag
rikultórk
udaaiha
n/ha
kiakanimaloi-o
in,kada
labarakkon
sentraaihan
/animaloinidade
it•
Arelocalvarietie
sgrownorim
ported
seed
s/an
imals;
° Ko
mun
idad
eihaba
nkuba
raifini?
• Asun
turu
makona
bára
i,be
eno
ekosis
tema
° Ko
mun
idad
euzarekursuhu
siai-la
ran,m
ota-jestau
noinsa
• Oinsáim
portán
siabakomun
idad
eniadieta
3)
De
zafiu
sirane’eb
eagrik
ultór
hasoruihamun
isipiune
'e
DEZAF
IU
• Ha
sorudezafiuru
maba
inhirakolletare
mata;
° Opo
rtun
idad
eba
haloprosesam
entuai-h
anru
mahu
siprod
usau
nagrík
ula
• Oinsaagrikultórfa’an
siraniaprodu
tu–m
erkadu
local/rejiona
l,Dili,lafa
’an…
°
Loronhirafa
’anai-han
ihakapitalm
unisipiuno
ihasuku
• Asisten
siasa
idamakagrikultórsira
presiz
aliu
Reko
men
dasaun
(Hat
o’ob
ase)
Segu
ransaai-han
Nutris
aun
Agrik
ultura
APÉNDISE4: LISTAPARTISIPANTEKONFERÉNSIAVALIDASAUNNASIONÁL
GovernoNo. Naran Pozisaun Organizasaun
1 AnaPaulaSequeira Assesora GabinetePrimeroMinistro
2 RofinoSoaresGusmão XefiDepartementuSeguransaAi-hannoCooperasaun MinistériuAgrikulturanoPeskas
3 BrunoBenavente Assesor-EstratejikuPolitikaAgrikultura MinistériuAgrikulturanoPeskas
4 AmericodaSilva Funsionariu MinistéiuAgrikulturanoPeskas
5 VidalEdaSilva Funsionariu MinistérioSolidarideSosial
6FlorentinadaConceiçãoPereiraMartinsSmith
PrezidenteGMPTLnoMembruParlamentu
GMPTL(GrupoMulherParlamentarTimor-Leste)
7 FrancelinaGuterres AssesoraGMPTLGMPTL(GrupoMulherParlamentarTimor-Leste)
8 CesarMartins DiretorJeral MinisterioFinansas
9 NivioMagalhãesAdministradordoCentroLogísticoNacional
MinisteriodoComercioIndustriaeAmbiente(MCIA)
10 AbilioFonseca EspesialistaMundansaKlimatika/Konsultor
MinsteriodoComercioIndustriaeAmbiente(MCIA)
11 FernandoLobato SupervisorMinistryofCommerceNationalLogisticCentre(MCIA)
12 OstarlinodaCostaFunsionariuDireksaunParserianoKooperasaun MinisteriuEdukasaun
13 DuartedaSilvaMagno Funsionariu MinisteriuEdukasaun14 AntonioBelo Funsionariu MinisteriuEdukasaun
15 Dra.OdetedaSilvaViegas DirectorGeralPestasaunservisusaude MinisteriuSaude
16 Dra.OlindadosReis XeviDepartementuNutrisaun MinisteriuSaude
17Dra.MelaniaGondomartojo Assesora MinisteriuSaude
18 NiltondaCruz Funsionariu MinisteriuSaude
19 Dr.DanielJ.Murphy DiretorFundador KlinikaBairo-Pite20 DomingasMaiadeDeus Funsionariu KlinikaBairo-Pite
21 CiprianaSoares Assesora MECAE
22 VicenteSanches XefiDepartementuAgrikultura DireksaunServisuAgrikulturaMunisipiuDili
AjensiaInternasionalnoKooperasaun
No. Naran Pozisaun Organizasaun1 MarinaKalisky Nutritionist WFP
2 AshRogers DeputyCountryDirector WFP3 JeanPatrickTeixeira DeputyCountryDirector(new) WFP
4 JoseMarçal SeniorStaff WFP
5 HibaAddulrazzak MonitoringandEvaluationOfficer WFP6 AdamBriles Nutritionspecialist Unicef
7 FlaviaAraujodaSilva EGProjectManagement USAID
105
8 JosedaCostaMenezes Advisor USAID-Avansa
9 JosedaCosta Coordinator WordVision
10 HeatherGrieve Nutritionspecialist DFAT11 BerissaAbdella Nutritionspecialist DFAT-TOMAK
12 SolalLehec PoliceOfficer FAO13 Dr.ArunKmallik, MedicalOfficer-Epidemiology WorldHealthOrganization(WHO)
14 CrispindaCosta Nutritionist WorldHealthOrganization(WHO)
15 PaoloBarduagni Health&NutritionAdvisor EuropeanUnion(EU)16 JohanesDonBoscoMAU ProgramIfficer-SocialAffair EuropeanUnion(EU)
17 TorreyPeace CountryManager CRS18 AlbinodeJesusAmaral DPM MercyCorps
19 MirkoGamezAriasProgrammeCoordinatorGlobalClimateChangeAlliance GIZ
20 RodWillians Staff AI-COM21 EuclitosdaCosta Staff JapanEmbassy
22 PauloMaiaeSilvaConselheiroPoliticoeEncarregadodaSeçãoConsular PortugalEmbassy
23 RebecaCharlie Consultant,Agriculture Raitech24 HermanVan FinanceMentor CEPADVoluntier
OrganizasaunSosiedadeSivilNo. Naran Pozisaun Organizasaun
1 FranciscoGari DirektorTLMDCTLMDC(TimorLesteMediaDevelopmentCenter)
2 MoisesJ.M Funsionariu Renetil3 RogeriodaCruz Funsionariu Renetil
4 AbelAmaral KoordenadorPrograma FundasaunMahein
5 ArlindodaSilva Administrasaun LutaHamutuk6 JaulinoGomesAmaral Funsionariu LutaHamutuk
7 MaxiTahu Peskizador La'oHamutuk8 MarianoPereira Peskizador La'oHamutuk
9 KokoValenti Direktor FLATL
10 RosaliaMartinsdaCruz DirektorandNutritionSpecialistUSAID-Avansa
HIAM-Helth
11 Me.GuilherminaMarçal Provincial-KongregasaunKanossiana ReprezentanteIgrejaKatolika
12 JoseS.Ximenes ProgramManager FundasaunAlola
13 MateusS.Maia DirektorPrograma Raebia14 SophieReyne Volontarian Raebia
15 HerminiadeJ.Pinto Funsionariu Permatil
106
16 AnaPaulaX.Dias Funsionariu APLA
17 JacintadeJ.Vasconcelos PromosaunSaude HealtNetTimorLeste
18 LucreciadaC.S.Bacun MonitorinnoEvaluasaun HealtNetTimorLeste19 MariadeFátimaXimenesDias Direktor PAS(ProntuatuSerbi)
20 RicaYancjunhs Volontarian JICA21 MarioAlves Koordenador SeitorPrivadu
UniversidadeNo. Naran Pozisaun Organizasaun
1 MinguelSoares Diretóracademico UNTL
2 JuliodeMenezesPinto Estudante UNTL
3 BelrisShak Professora/Mestra PeaceEducation
4 FredericodosS.Alves Estudante PEP-UNTL
5 OldericoBarbora Estudante PEP-UNTLMunisipiu
No. Naran Pozisaun Organizasaun
1 AbinaMonicadaSilva Membru GrupoFetobaFuturo
2 ChiquitadaSilva Funsionariu Ass.MorisFoun
3 JulietaHornaiGusmão Funsionarou Ass.MorisFoun
4 ConstâncioXimenes XefiGrupu ViveirosHortikultura
5 DedimusKolin Professor M.Edukasaun-Manatuto
6 SilviaRibeiro Estudante UNITALLautemMunicipality
7 RitaFernandes Diretóra SCJD
8 HermenegildodaCosta OfisialSeguransaAi-han MAP
9 EuricoRosariodosSantos Veteranus KomisaunVeteranos-Lautem
10 AfonaoPereira Funsionariu TID-Lautem
11 TomasPinto DLO(DistrictLiaisonOfficer) Cepad-Lautem
12 OlindadeJesusmartins Katekista ReprezentanteIgrejaKatolika
13 JenovevadeF.Ximenes Extensionista MAPMunisipiuErmera
14 JoaquimMaia Extensionista MAPMunisipiuErmera
15 ClaudinoP.F.Martins Estudantefinalista ETCI(EastTimorInstituteCoffee)
16 FranciscoP.Nascimento Ofisialseguransaai-han MapMunisipiuErmera
17 DomingosdeJesus DLO(DistrictLiaisonOfficer) Cepad-Ermera
18 JulianadossantosFatima Filaliman GrupoNegosianteCovalima
19 AnjelaSoaresBarros XeviDepartementuAgrikultura MAP-Covalima
20 LuziaD.Dias Delegada SukuLoro
107
21 ReinaldoMonizColi Ofisialseguransaai-han MAP-Covalima
22 AgostinhoJose Extensionista MAP-Covalima
23 AnitoCardosoPires Veteranus AsosiasaunVeteranos
24 MateusdaCostaA. DLO(DistrictLiaisonOfficer) Cepad-Covalima
25 PasquelaJasmiHandayani KoordenadorPrograma Fundasaun-Oecusse
26 MarioC.DosRemedios Funsionariu FundasaunAlola
27 JoseAntonioOte Veteranos CMNR
28 CamiloElo DLO(DistrictLiaisonOfficer) Oecusse
29 BrigidaF.deAraujo TreinadorNutrisaun HiamHealth
30 MigueldosSantos ManajerNutrisaun HiamHealth
31 ElgadaS.Maria EstudanteNutrisaun UNTL
32 AmandioJ.daSilva EstudanteNutrisaun UNTL
33 CeliciaT.dosSantos EstudanteNutrisaun UNTL
34 AntoniodaCruz FunsionariuNutrisaun CentruSaudeVeraCruz
35 OrlandodaCosta XefiAldeia Autoridadelokal
36 SedeligioLeoXimenes Funsionario ONGBelun
37 RuiFreitas Membrugrupumodo KomunidadeMetinaro
38 AlvaroPereiraAfonso EstudanteSaudePubliku UNPAZ
39 AmbrosioX.Guterres EstudanteSaudePubliku UNPAZ
40 SergioAmaral Komunidade Hera
41 JorgeF.dosSantos Estudante MovimentoEstrela
42 MoisesJ.M.deDeus Estudante UNTL
43 MarioAlves Joventude Komunidade
44 CarlitoAlves Joventude PCTL
Media
No. Naran Pozisaun Organizasaun
1 JoãoBoscoD.Soares ReporterRadio MediaUNTL
2 IsabelFreitas Jornalista SEKOMS/Metro
3 LucianoAmaral Jornalista RTK
4 VitoSalvador ReporterRadio RTK
5 LidiaMartins Jornalista MediaTVE
6 LuciaMendonçadaCosta Jornalista MediaTVE
7 TomeAmaro Jornalista Independente
8 CristovãodaCosta Jornalista TimorRoman
9 NunoR.Morais Jornalista TimorRoman
108
10 JeremiasSoares Jornalista TimorRoman
11 JonitoRonaldo Director RadioKlibur
12 DonataC.Martins Jornalista RadioKlibur
13 MartinhoBelo Jornalista RadioLabeh
14 LeonetoS.dosSantos Jornalista RadioLabeh
15 HerculanoGomes Jornalista RadioKomunidadeComoro
16 JioFreitas Jornalista RadioKomunidadeComoro
17 JuliodeJesusVarela Jornalista RadioTelevizaunMaubere
18 JacintaGonçalves Jornalista STL-TV
19 Almeidadossantos Jornalista GMN/JornalNasionalDiario
20 JhullyPinto Jornalista RTTL
21 RioRibeiro Jerente RadioVoz
22 AlbirReinaldodeOliveira XefiRedasaun RadioLorikoLian
23 HelioPereira Jornalista TimeTimor
24 OscarMartins Jornalista TimeTimor
25 MadalenadaCruz Jornalista RadioLiberdade
26 VictoriaMaria Jornalista RadioLiberdade
27 AnaRibeiro Jornalista JornalSemanal
28 FidelioRamos Jornalista TheTimorNews