Põllumajandus, märgalad ja Läänemeri
Aleksei Lotman
Eestimaa Looduse Fondimerekeskkonna kaitse ekspert
Märgalade kasutusel on pikk ajalugu
Märgalad
● Märgalad on ainus ökosüsteemi-klass, mille kaitseks on sõlmistud eraldi globaalne lepe – Ramsari konventsioon
● konventsioonis käsitletakse märgalasid üsna laia mõistena, mille alla lähevad mh. kõik sootüübid ja mitmesugused madalad veekogud
– nii seisva kui vooluveega
– nii looduslikud kui kunstlikud
– nii ajutised kui alalised
– nii magedad kui riimveelised ja soolased
– sh. rannikumeri kuni 6 m sügavusjooneni (madala veeseisuga)
Ramsari konventsioonist tulenevalt
● Liikmesriigid määratlevad sobivad alad rahvusvahelise tähtsusega märgaladena (nn. Ramsari alad)
● Alad valitakse lähtuvalt ökoloogilistest, botaanilistest, zooloogilistest, limnoloogilisest või hüdroloogilisest tähtsusest
● Ramsari alade kaitse ei välista nende mõistlikku kasutamist
● Mõistlikult kasutada tuleks võimalusel kõiki märgalasid
Millised inimeste huvid on seotud märgaladega?
● Looduskaitse – elurikkus; ei välista mõistlikku kasutust
● Kalandus – koelmud, püügikohad
● Jahindus – jahiulukite, eelkõige veelindude elupaigad, olulised jahimaad
● Roolõikus
● Loodusturism
● Põllumajandus – karja- ja heinamaad, leostuvate taimetoitainete püüdjad
Rannaniidud
● Tüüpiline pool-looduslik rannikumärgala
● Tihti kompleksis teiste rannikumärgaladega, nagu roostikud ja soolakud
● Ohustavad nii merereostus kui sisemaalt tulevad mõjud, sealhulgas põllumajanduse intensiivistamine
● Peamine oht tänapäeval karjatamise või niitmise lakkamine
● Nii karjatamise lakkamine kui reostus soodustavad alade kinnikasvamist
● Sobiv karjatamiskoormus on 0.4-1.3 lü/ha, täpsem soovitus sõltub konkreetsest niidust.
Lõukad, lahed ja lehtersuudmed
● Esinevad koos teiste, ka pool-looduslike rannikumärgaladega ja nende kaitsekorraldus on tõhus vaid ühtses kompleksis.
● Sõltuvalt loodusoludest ja kaitse-eesmärkidest võib kaitsel piirduda negatiivse inimmõju vähendamisega või tuleb rakendada aktiivseid abinõusid soodsa seisundi tagamiseks.
● Roostiku vohamist soosib vee eutrofeerumine ja karjatamise lakkamine. Veereostuse vastane tegevus on kulueffektiivne selge allika olemasolul. Karjatamist tuleks üldjuhul soosida. Vahel on õigustatud mehhaaniline puhastamine.
● Talvine roolõikus on traditsioonilise looduskasutuse vorm, mis enamasti on kooskõlas looduskaitse eesmärkidega.
● Lehtersuudmed - ainsaks enam-vähem tüüpiliseks lehtersuudmeks Eestis on Matsalu laht.
Luhad ja sooniidud
● Ajalooliselt eelkõige heinamaad, kuid paiguti siiski ka karjamaad
● Peamine oht kinnikasvamine, mis tuleneb traditsioonilise kasutuse lakkamisest, aga ka kuivendamisest ja väetamisest
● Parim hooldus niitmine, kuid sobib ka karjatamine
● Heinaga viiakse välja taimetoitaineid, mis tõhustab luha toimimist veepuhastajana
Tagasitulek
Tehismärgalad
● Puhverribad, tiigid, lodud
● Lisaks vee kvaliteedi parandamisele suurendavad ka intensiivselt majandatud põllumajandusmaastiku elurikkust
● Õige hooldus teenib mõlemat eesmärki
● Võivad omandada ka jahinduslikku ja kalanduslikku tähtsust, kuid siin peab jälgima, et põhifunktsioon ei saaks häiritud
Kokkuvõtteks
● Märgalade mõistlik kasutus seob säästliku põllumajanduse ja looduskaitse
● Pool-looduslike märgalakoosluste kasutamine karja- ja heinamaadena hoiab elurikkust ning annab toodangut (tänapäeval valdavalt liha)
● See kasutus, eelkõige heinamaade puhul, aitab kaasa ka veekeskkonna kaitsele
● Kunstlike märgalade loomine intensiivsesse põllumajandusmaastikku vähendab veesaastet ja taastab elurikkust