Miks on täna majanduskasvu raskem saavutada kui 10 aastat tagasi?
Ardo Hansson
Majanduskonverents Eesti majanduse kurss 2016. aastal11.11.2015
Järelejooksmisest on saanud sörkimine
Allikas: Eurostat
• Perioodil 2000-2007, st enne kriisi ületas Eesti majanduskasv ELi keskmist 5,5 protsendipunkti võrra (kasvuerinevus oli kolmekordne)
• Viimasel kahel aastal edestas Eesti ELi keskmist kasvu umbes 1,5 protsendipunkti võrra
-15
-10
-5
0
5
10
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
kasvu erinevus (pp)
Euroopa Liidu riikide keskmine majanduskasv (%)
Eesti majanduskasv (%)
Eesti majandust on käigus hoidnud kodumaise nõudluse suurenemine
-4
-2
0
2
4
6
8
10
2010 2011 2012 2013 2014
Varud ja statistiline vahe
Netoeksport
Kapitali kogumahutuspõhivarasse ja väärisesemed
Valitsemissektorilõpptarbimiskulutused
Eratarbimiskulutused
Majandukasv
Allikas: statistikaamet
• Tarbimine on kasvanud tänu paljudele teguritele: tööpuuduse vähenemisele, hõive suurenemisele, palkade ja sotsiaalsiirete tõusule, tulumaksu määra vähendamisele, tulumaksuvaba miinimumi tõusule ja hinnataseme alanemisele
(%)
Eesti lähinaabrite majanduste seis on eripalgeline
-10%
-8%
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
Soome
Rootsi
-18%
-15%
-12%
-9%
-6%
-3%
0%
3%
6%
9%
Venemaa
Läti
Leedu
Allikad: Rootsi, Läti, Leedu ja Venemaa statistikaamet ja keskpank, Soome keskpank ja rahandusministeerium
Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv
• Konkurentsivõime taastamine on Soomele suureks väljakutseks• Venemaa majanduslangus ja rubla odavnemine piirab siinse piirkonna
kasvuvõimet ka järgmis(t)el aasta(te)l
Maailmamajandus on järgmisel aastal nõrk, kasv on ebaühtlane ja ebakindel
Allikas: IMF WEO
• Suured arenevad majandused on silmitsi kasvuraskustega• Toormeeksportijaid rõhub madal toormehind• Arenevatele riikidele võib USA intressitõus tekitada lisaprobleeme
Maailma majanduskasv 2016. aastal
10% või rohkem6–10%3–6%
0–3%SKP kahanebandmed puuduvad
IMFi prognoos aprillis 2015 IMFi prognoos oktoobris 2015
0.0%
0.5%
1.0%
1.5%
20
10
20
11
20
12
20
13
20
14
20
15
20
16
20
17
3 kuu EURIBOR
-1.0%
-0.5%
0.0%
0.5%
1.0%
1.5%
2.0%
2.5%
3.0%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
euroala majanduskasv
euroala inflatsioon
Euroala majanduskasvu väljavaade on samuti tagasihoidlik
Allikas: Euroopa Keskpank
• Keskpangad saavad pakkuda leevendust, aga mitte lahendust• Kuni inflatsioon püsib allpool eesmärki, jäävad ka intressimäärad madalaks• Varaostukava jätkub plaani järgi septembrini 2016
prognoos prognoos
Eestil on ülejäänud ELi ja euroala riikide ees palju eeliseid
• Efektiivne ja paindlik tööturg
• Ettevõtete jaoks head rahastamisvõimalused, tugev pangandussektor
• Oluliselt langenud erasektori laenukoormus
• Võimalus olemasolevaid tehnoloogiaid üle võtta (konvergeeruva majanduse eelis)
• Äritegemise lihtsus, vähene bürokraatia
• Suhteliselt madalad tööjõukulud
• Korras riigirahandus, sh madal riigivõlg
Mis siis piirab kiiremat kasvu?
Allikas: Eesti Statistika, Eesti Pank, Euroopa Komisjon
• Kasvuvõimekuse alustala on tehnoloogiline areng ja tootlikkuse tõus• ELi keskmisest kiirem majanduskasv on kriisijärgsel ajal saavutatud
suures osas hõive tõusu arvel • Hõive jõud kasvuallikana on raugemas, sest elanikkond kahaneb
-15
-10
-5
0
5
10
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
tootlikkuse kasvu panus (pp) hõive kasvu panus (pp) SKP kasv (%)
Tööturul aktiivsete inimeste osakaal on teinud läbi suure arengu
54
56
58
60
62
64
66
68
70
72
74
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Euroopa Liidu keskmine Eesti Soome Rootsi
Allikas: Eurostat
Tööturul aktiivsete inimeste osakaal vanusegrupis 15-74 a (%)
• Eesti osalusmäär edestab Soome näitajat, kuid Rootsiga võrreldes on veel arenguruumi – senisest veelgi aktiivsem tööturul osalemine aitaks kasvatada Eesti majanduse mahtu
Eesti tööviljakuse eeliskasv üle-jäänud ELi suhtes on kahjuks raugenud
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Eesti töötajate tootlikkus ELi keskmisega võrreldes (%)*
Allikas: Eurostat
• Ostujõuga korrigeeritult moodustab Eesti töötaja tunnitoodang keskmiselt 63% ELi vastavast näitajast
* Arvutuse aluseks on töötunni jooksul loodav lisandväärtus, ostujõuga korrigeeritud
“Tipule” lähemal olles tuleb edasiminek raskema vaevaga
0
5
10
15
20
25
30
35
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Saksamaa Soome Eesti
Masinaid ja seadmeid töötaja kohta (tuhat eurot)
Allikas: Eurostat
• Praeguseks välja kujunenud tootmisstruktuuri, -sisseseadet ja -tehnoloogiat on varasemaga võrreldes keerulisem ja kulukam täiendada
• Mahajäämus tootmise sisseseade osas on rikkamate riikidega võrreldes jõudsalt vähenenud, kuid siiski ulatuslik
Majanduse investeeringu-mahukus on alanenud
5%
10%
15%
20%
25%
5000 10000 15000 20000 25000 30000 35000
Investe
eri
ng
ute
osakaal
SK
P-s
Ostujõuga korrigeeritud SKP elaniku kohta (EUR)
Eesti (2000-2007)
Allikas: Eurostat
Eesti praegune positsioon
• Võrreldes varasemaga kulutatakse investeeringutele väiksema osa tuludest• Stimuleerimata muutuseid majandusstruktuuris toimub Eesti tulutaseme
ühtlustumine üha aeglasemas tempos
Mittefinantsettevõtete investeeringud ja sissetulekutase ELis (2000-2007 keskmine)
Investeeringud ei jää kinni rahastamis-võimaluste puudumise taha
Ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli aastane muutus*
Allikas: Eesti Pank
• Eesti ettevõtete hinnang laenu-keskkonnale pole oluliselt muutunud• Eesti ettevõtete võõrfinantseerimise aktiivsus on suurenenud• Laenuaktsiivsus kinnitab suuri konjunktuurierinevusi tegevusalade vahel
* august 2015 võrreldes augustiga 2014
16.3%
4.2%
7.8%
6.5%
9.2%
-3.4%
-21.9%
-300 -200 -100 0 100 200
kaubandus
kinnisvara ja ehitus
muud sektorid
tööstus
taristu
primaarsektor
logistika
miljon eurot
Eesti ettevõtete finantsolukord on seni püsinud tugev
Allikad: Krediidiinfo, Eesti Pank, Euroopa Keskpank
0%
20%
40%
60%
80%
100%
120%
võlg/SKP võlg/omakapital lühiajalisedvõlakohustused/
likviidsedfinantsvarad
Eesti euroala
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
16%
18%
Ipa
IIpa
Ipa
IIpa
Ipa
IIpa
Ipa
IIpa
Ipa
IIpa
Ipa
IIpa
Ipa
IIpa
Ipa
IIpa
Ipa
IIpa
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
viivislaenude osakaal laenuportfellis
maksuvõlgadega ettevõtete osakaal
• Ülejäänud euroalaga võrreldes on Eesti ettevõtetel suhteliselt vähem võlakohustusi ning maksevõime on hea
Töötajate töökohale sobivus on seni osutunud üle ootuste heaks
0
5,000
10,000
15,000
20,000
25,000
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Vabade ametikohtade arv Eestis
Allikas: Eesti Statistika
• Vabade ametikohtade arv ei viita veel tööjõunappuse järsule süvenemisele, kuid järgmise viie aasta jooksul väheneb tööealiste arv peaaegu 30 tuhande inimese võrra ning probleem süveneb
Saabumas on hetk, mil avaldub majan-duse kohanemisvõime tööjõu nappusega
Allikas: Eesti Statistika
0
2
4
6
8
0
400
800
1200
1600
I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
ettevõtlussektori tööjõukulud
mln eurot tuhat eurot
kogukasum
tööviljakus hõivatu kohta
mln eurot
• Eesti ettevõtete kasum suhtena lisandväärtusesse on seni veel Euroopa Liidu keskmise juures, kuid kasumite vähenemine on murettekitav
• Kui majanduses ei toimu senisest kiirem moderniseerimine, siis võib tekkida stagnatsioon
Eesti majanduskasvu kiirenemine on eelkõige potentsiaali tõstmise küsimus
• Nõudluse stimuleerimine ei võimalda sissetulekutaset kestlikult tõsta• Eestil on senisest enam võita kasvu soodustavatest struktuurireformidest
-16%
-12%
-8%
-4%
0%
4%
8%
12%
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Eesti majanduskasv
Allikad: Eesti Statistika, Eesti Pank
prognoos2000.–2007. a keskmine aastakasv 8%
KOKKUVÕTTEKS
• Peamiste kaubanduspartnerite majandusolukorda hinnates on Eesti praegune umbes 2% suurune kasv ootuspärane tulemus. Lähinaabrite majandusolukord paraneb aegamisi ning seda ümbritseb suur ebakindlus.
• Eesti majandusel on võimekust kasvada praegusest kiiremini, pikemas perspektiivis on jõukohane 3-4% suurune kasv. Selle ületamiseks ilma, et majandus üle kuumeneks, on tarvis täiendavaid struktuurseid reforme.
• Nii ettevõtted kui ka kodumajapidamised ja valitsus peaks pikaajaliste plaanide tegemisel arvestama, et majanduse kasvupotentsiaal on ja jääb märksa aeglasemaks kui oli olnud enne kriisi.
• Sisenõudluse jõud kasvuallikana järgmisel aastal raugeb. Ettevõtete jaoks muutub üha olulisemaks konkurentsivõime suurendamine, põhirõhk peaks olema hinnavälisel konkurentsieelisel.
• Tööturg seab ettevõtetele järjest karmimaid tingimusi: kui majanduses ei toimu senisest kiirem moderniseerimine, võib tulemuseks olla stagnatsioon.