Download - Kool ja kogukond
Küla mudel tehtud arenduskoolitusel 2005
Ettekanne Palade arenguseminaril,2007 Tõnu Otsason, Palade teabetuba
Kool ja kogukond
Viimasel aasstakümnel on tihti kõne all maakoolide
profiil, et muuta nad vastukajaliseks kogukondade
laiematele vajadustele.
Üks põhiteema selles on:
koolide kasutamine kogukonna arengu ressursina.
See diskussioon on pakkunud huvi maaharitlastele,
kogukonna arengu praktiseerijaile ja
maakogukondade/omavalitsuste liidritele.
Maakoolid ja kogukonna vajadused
Maakoolid on traditsiooniliselt etendanud keskset
rolli oma kogukondades.
Põhihariduse andmise kõrval on nad sageli toiminud
kogukonna kultuurikeskusena.
Kogukond ja kool
Paljud maakogukonnad on hetkel silmitsi elukvaliteedi allakäiguga majanduse mõõnaperioodi ja maailmaturu tingimustega seotult. Ettevõtteid on suletud ja paljud noored ja hea haridusega kodanikud on lahkunud linnadesse.
Täiendavalt on kulude alandamise vahendina sotsiaalteenuseid, kaasa arvatud koolid, regionaliseeritud või konsolideeritud. (väikseid koolimaju, mis ehitatud maakultuuri tarbeks, isegi müüakse)
Võimalusi jatkusuutlikuseks
Paljud maaregioonide eestkõnelejad usuvad et
taaselustumise ja kogukondade ellujäämise
paljutõotav suund peitub sidemete tihendamises ja
koostööpartnerluste loomises koolidega
Visioon muutusteks
Ent tugevate partnerluste ehitamine pole kerge.
See nõuab ühist visiooni kogukonna ehitamise tähtsusest
ja kooli rollist kogukonna ulatusega pikaajalise muutuse
toetamisel.
Hea praktika näiteid
Koolid ja kogukonnad on hakanud mitmeis paigus
koos töötama, et läbi viia õppetööd õpilastega, järgides
nii hariduslikke kui ka kogukonna arengulisi eesmärke
Kolm tihedalt seotud varianti
Uurijad toovad esile kolm selget, omavahel seotud võimalust,
mis võivad luua tugevaid suhteid koolide ja kogukondade vahel.
Need variandid aitavad õpilastel ja kogukonna liikmetel ületada
traditsioonilisi piire, mis kogukondi ja koole seni on lahus hoidnud.
Kool kui kogukonna keskus
Esimene lahendus käsitab kooli kui kogukonna keskust. Kool saab elukestva õppe ressursiks ja laiaulatuslike teenuste levitamisvahendiks
Kool, oma ehitiste, tehnoloogiate ja hea haridusega õpetajaskonnaga saab luua ja läbi viia ulatuslikke hariduslikke ja ümberõppe võimalusi terve kogukonna jaoks.
On võimalik võrgustada koole ja kogukondi ja aidata neil
kasutada ressursse ühiselt ning jääda ellu.
Tihe side õppekava kaudu
Teine lähenemisviis liidab kogukonda kooliga õppekava läbi, rakendades selles kogukonna uuringut .
Õpilased genereerivad informatsiooni kogukonna arenguks, läbi viies vajaduste hindamist, uurides ja monitoorides keskkonna ja maakasutuse mudeleid ja dokumenteerides koha ajalugu intervjuude ja foto-esseede abil.
Kui õpilased uurivad oma kogukonda ja on otseselt osalevad kohalike elanike tegevustes, kalduvad nad väärtustama oma kogukonda kõrgemini.
Underi mälestuskivi panek Süllaotsal Hagaste külas, tema isakodus (Palade kooli ja külaseltsi ühisprojekt, M.Underi 120 sünniaastapäeva seminar)
Koostöölahendusi Paladelt
Underi kevadpäevad koos kooli ja Underi-Tuglase muuseumiga 2005
Mälestuskivi juurde minek Underi näituselt ja kontserdilt Värsso
kabelis. Kuulati Urmas Sisaski helindatud Underi ballaade
Kohtumine Kaarina kooliga Soomest 2001 küla seltsimajas
Palade kool ja Sakla külaselts kultuuripargis Elmar Vragerit austamas25 mail 2006
Kohateadlik õppekava
Haarab õpilasi õppima teadmisi oma kogukonna kohta läbi
otseste kohtumiste tema ajalooga.
Õpilased õpivad intervjueerima vanemaid elanikke ja kokku
seadma lugusid mis aitavad alal hoida kogukondade ajaloolisi
kontekste tulevastele põlvkondadele.
Kolmas lähenemisviis, koolile põhinev ettevõte
... rõhutab kooli, kui ettevõtluse võimete arendajat.
Õpilased selgitavad võimalikke teenuste vajadusi ümbritsevais kogukondades, asutavad ettevõtteid nende vajaduste suunal.
Maakoolide õppekava programmi REAL (Maa ettevõtlus läbi tegevusõppe).on asutanud ettevõtlusi, nagu: kingade parandus, delikatesside valmistamine ja päevahoiu keskus.
REAL on laiaulatuslik programm, mis viib läbi õppekava
koolitust ja toetavat võrgustikku.
Võidud ja kasud
Koolid ja kogukonnad saavad töötada koos vastastikuseks kasuks. Kooli-kogukonna partnerlustest tulenevad pikaajalised võidud soodustavad noorte kujunemist juhiks, nende arengut, taasuuenevat kodanikuvastutust ja taaselustuvat kogukonnatunnet.
Partnerlus
Kogukonna arendamise parnerlus saab kujuneda kohaliku
uuenemise ja kasvu tugevdamiseks , tuues kooskasutusse
koolipiirkonna ressurssid nagu õpilased, õpetajad,
ehitised ja seadmed. Õpilaste osalemine võimaldab
noortel töötada täiskasvanutega kõrvuti ja arendada võimeid
ning kompetentse mis on vajalikud elus edukaks osalemiseks
Koha tähtsus Kodukohal on maainimeste uskumustes ja väärtustes tähtsust.
Inimesed, kes valivad elu väikses maakogukonnas hindavad
koha omadusi.
Väärtusteks peetakse keskkonda, inimesi, isolatsiooni,
võimalust olla iseseisev, väikest mõõtkava, looduslikku rahu.
Mis oleks ka põhjus, koht ja see, mida antud koht hakkab
tähendama, loovad viljaka pinna ühise eesmärgi ja
solidaarsuse tekkeks.
Mudeli rakendamine
Mudeli sisu: visiooni ja konsensuse rajamine
kogukonna ühendamine koostegevuseks
kogukonna ja kooli valmiduse väljaselgitamine
kogukonna koordinaatori valik
koolitamine ja kohtumised kogukonna liikmetega
koostööstruktuuri loomine
kogukonna ja kooli jõustamine kohaliku arengu
probleemides
Andmed
Kontekstid
Varjatud teadmine
Tegevus
Teadmine
Sotsialiseerimine= tegevus
ühiskonnaliikmena
Teadmise muundamine
Printsiibid
Protseduurid
Kontseptid
TarkusInternaliseerimine=sotsiaalsete väärtuste omaksvõtt
Eksternaliseerimine=/ osavõtlikkus/
Selge teadmineKombinatsioonid
Andmete kujunemine tarkuseks kontekstides ja kombinatsioonides
Hea kool on kolmnurk, mille tippudeks on õpilane, õpetaja ja lapsevanem, sees aga koostöö ja hoolivus
KoostööHoolivus
Õpilane
Õpetaja Lapsevanem
Hea kooli mudel Lääne Virumaa Hariduspäevalt
Keskkonnafilosoofia ja loodusmõte Balti kultuuriruumis Jaan Undusk Ilmunud Sirp, 21 september 2007 edastab Balti-saksa filosoofi krahv Hermann Keyserling (1880–1946)mõtet:
“ Kultuur kui tervik saab tekkida ainult vaimse algatuse ja teatava loodusliku keskkonna ühismõjul, on oma loomult niisiis alati mingit tüüpi p a i g a t e a d v u sp a i g a t e a d v u s.”
Siia kuuluvad loodus, inimene, inimese ettevõtmised , s.o. kohalik praktika ja mõttemaailm
Reg_minister p6hikoolistÕpetajate Lehes 28 09 2007VALLO REIMAA, regionaalminister:
„Minu suurim mure on maakooli saatus – kuidas leida talle selles haridusruumis koht ?
Ja siin terendab mõttetalgulistele ning ka
lapsevanematele pikapäevakool ehk põhikool,
mis on ühtlasi huvikool, kohalik kultuurikeskus.
/ Järvamaa mõttetalgud /
Palade õpikoostöö partnerluse projekt:
2008- 2009Võimalik sisu: õpitegevused- - sotsiaalsete võimete suurendamine - kultuurikontaktid,- sündmused - keeleõpe - ICT võimekus