Download - Kalade tunnused
![Page 1: Kalade tunnused](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081720/559fec3f1a28abed768b467b/html5/thumbnails/1.jpg)
Kalade tunnused
VII klass
Koostas Hille Arumäe
VG 2012012
![Page 2: Kalade tunnused](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081720/559fec3f1a28abed768b467b/html5/thumbnails/2.jpg)
Kalade mitmekesisus
1. Sõõrsuud – silmud ja sutid
2. Kõhrkalad – haid ja raid
3. Luukalad – karpkala, ahven
95% kalaliikidest on luukalad
![Page 3: Kalade tunnused](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081720/559fec3f1a28abed768b467b/html5/thumbnails/3.jpg)
Kala kohastumised eluks vees
• Uimed – ujumiseks• Luulised soomused ja lima - kaitseks• Lõpused – hingamiseks• Voolujooneline keha – kergem liikuda• Küljejoon – meeleelund vee võngete tajumiseks• Ujupõis – gaasidega täisetud elund ujuvuse
reguleerimiseks• Kaitsevärvus – selg tume, kõht hele
![Page 4: Kalade tunnused](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081720/559fec3f1a28abed768b467b/html5/thumbnails/4.jpg)
Kala välisehitus
soomused
PEA KERE
![Page 5: Kalade tunnused](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081720/559fec3f1a28abed768b467b/html5/thumbnails/5.jpg)
Röövkalad
• Koha• Põhitoiduks on kalad• Suured lõualuud ja teravad hambad• Haug
![Page 6: Kalade tunnused](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081720/559fec3f1a28abed768b467b/html5/thumbnails/6.jpg)
Lepiskalad • Särg, latikas• Põhitoiduks selgrootud veeloomad ja
veetaimed• Torujas suu ja hambad väikesed• Roosärje põhitoiduks on ainult veetaimed
![Page 7: Kalade tunnused](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081720/559fec3f1a28abed768b467b/html5/thumbnails/7.jpg)
Mageveekalad • Säga võib kasvada kuni 3 m pikkuseks ja kaaluda
kuni 300 kg.• Röövkalana sööb ta endast väiksemaid kalu,
konni, tigusid ja vahel ka liigikaaslasi.• Kudemiseks ehitab säga tagasihoidliku pesa
veetaimede vahele, mida isane kuni väikeste vastsele koorumiseni valvab
• Eriti ohustatud liigina kuulub säga I kaitse-kategooriasse, kelle kohta Eestis kehtib täielik püügikeeld. Kahju hüvitamise määr ühe isendi kohta on 192 eurot.
![Page 8: Kalade tunnused](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081720/559fec3f1a28abed768b467b/html5/thumbnails/8.jpg)
Säga(Silurus glanis)
Hispaania vetest püütud säga kaalus 34kg
![Page 9: Kalade tunnused](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081720/559fec3f1a28abed768b467b/html5/thumbnails/9.jpg)
Merekalad
• Lesta võib leida kogu Eesti rannikuvetest. Lest elutseb kuni 40 m sügavuses, liivasel või savisel põhjal.
• Lest elab üksikult ning on küllaltki liikuva eluviisiga, toitub limustest ja väikestest kaladest.
• Kehapikkus on 10...30 cm, suurim Eestis püütud lest on olnud 51 cm pikk ja 1,305 kg raske.
• Lesta liha on väga maitsev ning seda suitsutatakse, kuivatatakse või praetakse.
![Page 10: Kalade tunnused](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081720/559fec3f1a28abed768b467b/html5/thumbnails/10.jpg)
Lest e kammeljasPlatichthys flesus trachurus
• Ei kuulu kooduskaitse alla. Püük on keelatud 1. veebruarist 30. juunini.
![Page 11: Kalade tunnused](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081720/559fec3f1a28abed768b467b/html5/thumbnails/11.jpg)
Siirdekalad • Angerja emaskalad kasvavad Eestis kuni 1 m pikkuseks ja
paarikiloseks, isased jäävad aga pea poole väiksemaks. • Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel Sargasso
meres. Angerjad koevad vaid üks kord elus.• 75 mm pikkused vastsed triivivad 2,5...3 aastaga Euroopa
läänerannikule kus moonduvad klaasangerjateks.• Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase magevee-
elu järel. Läänemeres elavad peamiselt emased angerjad.• Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad
veekogu põhjamudas. • Angerjas on röövtoiduline, toitudes vastavalt oma suurusele
jõukohasest saagist: veeputukate vastsetest, ussidest, väikestest kaladest.
![Page 12: Kalade tunnused](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081720/559fec3f1a28abed768b467b/html5/thumbnails/12.jpg)
Angerjas Anguilla anguilla (L.)
• Pole looduskaitsealune liik • Alammõõt angerjate püüdmisel merest on
45 cm, siseveekogudest 60 cm.
![Page 13: Kalade tunnused](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081720/559fec3f1a28abed768b467b/html5/thumbnails/13.jpg)
Riimveekalad
• Riimvesi on vähesoolane merevesi, kus elavad
• ahven, haug, hõbekoger
![Page 14: Kalade tunnused](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081720/559fec3f1a28abed768b467b/html5/thumbnails/14.jpg)
Kalade elu mõjutavad vee omadused
• Vee soolsus• Vee voolukiirus• Veekogu põhjastruktuur• Veetaimestik• Vee temperatuur• Vee hapnikusisaldus
![Page 15: Kalade tunnused](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081720/559fec3f1a28abed768b467b/html5/thumbnails/15.jpg)
Kalade tähtsus
• Lüliks toiduahelas.• Inimesele toiduks.• Suurendavad looduslikku mitmekesisust.• Kalarasv ravimitööstuses – vajalik närvisüsteemi,
aju ja nägemise arenguks, väldib veresoonkonna ning liigesehaigusi.
• Tööstuslik tooraine liimi, väetiste, loomasööda tootmiseks.
• Teaduslike katsete läbiviimiseks.• Ilukalad akvaariumis.
![Page 16: Kalade tunnused](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081720/559fec3f1a28abed768b467b/html5/thumbnails/16.jpg)
Kalastikku ohustavad
• Ülemäärane väljapüük.• Püük valel ajal.• Võõrliigid – liigid, kes on sattunud elama
väljaspoole oma looduslikku levilat,
nt Eestis Kaug-Ida unimudil
Foto Tiit Hunt
![Page 17: Kalade tunnused](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081720/559fec3f1a28abed768b467b/html5/thumbnails/17.jpg)
Kalakaitse
tegeleb ohustatud kalaliikide kaitsega ja kalavaru kaitsega.•Alammõõt – püüda lubatud kala lühim pikkus.•Looduskaitse•Püüginormid e kalapüügikvoodid•Reostus (veeõitseng, raskmetallid)•Tõkked jõgedel (paisud) – kalatrepid
Ahvena alammõõt on 16 cm
Pildil on Pärnu jõel olev kalatrepp. foto: Henn Soodla, Pärnu Postimees
![Page 18: Kalade tunnused](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081720/559fec3f1a28abed768b467b/html5/thumbnails/18.jpg)
Ohustatud kalaliikide kaitse
• Kalakaitseseadus• Kehtestab lubatud püügiviisi ja püüginormi.• Antakse välja püügilubasid.• Käsiõngega võivad kala püüda kõik.• Spinningupüügiks on vaja püügiluba, mis
väljastatakse pärast vastava eksami sooritamist.
![Page 19: Kalade tunnused](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081720/559fec3f1a28abed768b467b/html5/thumbnails/19.jpg)
Kasutatud allikad• A. Tuvike, 2011. Bioloogia 7. klassile, ptk 7-8. AS BIT 2011• Kalade alammõõdud
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=257328/Kalade+alammoodud2009.pdf
• Kalapüügi eeskirjad, 2010. Kalastusinfo.ee http://www.kalastusinfo.ee/sisu/harrastuspyyk/kalapyygieeskiri.php
Fotod:Looduskalender.ee http://www.looduskalender.ee/node/7188 Krissu7 http://www.kalale.ee/sisu/Nyw3NDkzODUsMyxLcmlzc3U3LDE/ veeloom http://www.kalale.ee/sisu/Nyw3MjE2OTAsMCwwLDE/ Jagdhof fishing www.jagdhof.ee http://www.pealinn.ee/?pid=95&nid=2109&lang=5