Download - ETTEVÕTLUS (märts 2013)
21. märts 2013p e r s o o n I s t a r t - u p I g l o b a a l n e ä r I I u u d I s e d
ETTEVÕTLUS
3
ETTEvõTlus
Toimetaja: EE lisade juht Piret Tamm, [email protected]
Reklaam: Egle Leisner, 669 8099, 5656 5082, [email protected]; Juhan Krull, 669 8096, 5347 6573, [email protected]
Kujundus: Tuuli Prees Korrektuur: Marilin Look Väljaandja: AS Eesti Ajalehed Trükk: AS Printall
Idufirmade kevadKui tavaliselt on märtsiõhus peamiselt kevadet, siis tänavu leidub seal omajagu rahvus
vahelistumist – alustavad ettevõtjad ja tehnoloogiahuvilised noored üle maailma saabuvad Eestisse teadmisi koguma ja jagama ning loodetavasti viivad siit muuhulgas kaasa sõ
na meie nutikatest lahendustest ja avatud ettevõtluskeskkonnast.Noored idufirmad saavad kevadest maksimumi võtta märtsi lõpus, kui USA tippülikool Massachu
setts Institute of Technology korraldab Tallinnas tehnoloogiaäri ja ettevõtluse konverentsi “MIT Global Startup Workshop”. Kas mõni Eesti idufirma suudab lühimüügikõne ehk nö liftikõne võistlusel mõnele erainvestorile silma jääda? Kas mõne Eesti ettevõtja äriidee on kolmesaja üle maailma kohale sõitnud võistleja kõrval konkurentsivõimeline?
Eestist on seni õnnestunud üritusel osaleda “Ajujahi” meeskondadel. 2010. aastal Sôulis ja 2011. aastal Istanbulis esitleti edukalt oma äriideid suurtel lavadel. Nüüd avaneb võimalus osaleda mainekal üritusel siinsamas Eestis, sest just siin on ühe elaniku kohta rohkem idufirmasid kui kuskil mujal Euroopas.
Sel kevadel heidab EAS kinda ka informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogiaga tegelevatele ettevõtetele, et leida ja toetada uuenduslikke keskkonnateemalisi tooteidteenuseid. Taas kord on oluline rahvusvahelistumine – eriti just Norra ettevõtete kaasamine projekti. Green IT nime all riigi ellu kutsutud programm toetab keskkonnahoidlike ITlahenduste väljatöötamist viies valdkonnas:
energeetika, transport, logistika, tootmine ja Etervis. Norra rahalise toe ja rahvusvahelise koostöö raames saavad Eesti ettevõtted võimaluse töötada välja kõrgtehnoloogilisi lahendusi, mis on ühtlasi keskkonnasäästlikud ja aitavad teha mingeid lõike elus läbimõeldumalt – näiteks säästa nutika kütte abil kodukuludelt või hoida kokku sõidu kuludelt video konverentside abil, kui rääkida varasematest edulugudest.
Taastuvenergeetika leiab “MIT Global Startup Workshopi” raames samuti käsitlemist, sest praeguses energiaturu situatsioonis on uuenduslikud ideed eriti teretulnud. Ootame sel teemal mõtteid vahetama suurettevõtete tippjuhte.
Norra rahastatav programm ja MIT GSW peavad oluliseks Etervist – siiagi ootame põnevaid külalisi maailmast tutvustama lahendusi, kus arst ja patsient ei peagi asuma ühel maal või isegi samal kontinendil.
Märts on ärev kuu nii alustavale kui ka arenevale ettevõttele. Ärkame talveunest koos ülejäänud maailmaga, mis oota matult, aga siiski väga oodatult meie õuele saabub, aitades Eesti ITtiigril taas tähelepanuväärset hüpet sooritada. Pöidlad pihku, et omadel hästi läheks!
KrõõT KilvET
EASi juhatuse liige
Rävala pst 8 | Kadaka tee 36/Laki 9
KÕIK PRINTIMISTEENUSED MEILT!
Küsi pakkumist:
tel 650 6072
mob 56 629 007
koolitusmaterjalide trükk
kasutusjuhendite trükk
suureformaadiline fototrükk
plakatite trükk
jooniste printimine, koopiad
projektipangateenus
skaneerimine, vektoriseerimine
köitmine, kiletamine
bännerid, sildid, objektitahvlid
visiitkaardid
flaierid, voldikud
messistendid, roll-up stendid
kapale, pvc-le trükk
www.koopia3.ee
4
O lcelli lahkus Itaaliast 17 aastat tagasi ning on vahepeal elanud nii Londonis, Luxem
bourgis kui ka Šveitsis. Ta on töötanud pankades, nõustades kliente finantsteenuste alal. Mõni aasta tagasi Luganos tegutsedes otsustas Olcelli asutada oma konsultatsiooniäri ning leidis Eesti. Kui tavaliselt on Itaalia ärimehi Eestisse toonud siinsed piigad või buumieelsed soodsad investeerimisvõimalused, siis Olcelli avastas Maarjamaa 2005. aasta paiku teisiti: ta otsis oma kundedele – Itaalia, Hispaania ja Kreeka firmadele – soodsaid investeerimise ja maksude säästmise võimalusi üle Euroopa.
Saades teada, et meil ettevõtete reinvesteeritud kasumit ei maksustata, rabas see teda alguses jalust. “Mõtlesin, et ootoot, midagi ei klapi: Eesti on Euroopa Liidus, kuulub whitelist riikide hulka (ehk ei ole maksuparadiis), aga ettevõtte tulumaksu polegi – mulle ei mahtunud pähe, kuidas see võimalik on,” räägib ettevõtja.
Esimese firma asutas Olcelli Eestis 2007. aastal, praeguseks on tal neid äriregistris terve hulk. Ehkki registri andmetel tegelevad need ettevõtted kõigega (alates laevade ja õhusõidukite vahendamisest ja reklaamiärist, lõpetades turuuuringute ja hobusekasvatusega), on itaallase peamiseks ampluaaks siiski konsultatsioonid.
Eesti eelistestOlcelli annab mõista, et on end pühendanud Itaalia ja teiste Lääne Euroopa riikide ettevõtjate “silmade avamisele” ehk Eesti kui ülihea ärikliimaga rii
gi tutvustamisele. Itaalia ettevõtjatel soovitab ta oma kompaniid Eestisse ümber kolida, sest siin võib tulumaksu maksmata rahulikult kasumit edasi investeerida. “Kui seda Itaalia, Kreeka või Hispaania kundedele räägin, siis nad lihtsalt ei usu – ütlevad, et ajan rumalat juttu!” sõnab Olcelli.
Olcelli väidab, et näiteks Itaalia mööblitootja, kes tahab oma kaupa mõnele Peterburi hotellile müüa, peab maksudena ära andma 70 protsenti tu
lust. Ent kui seesama tööstur toodaks Itaalia disainmööblit Eestis, jääks see raha tervenisti kätte. Nii üritabki itaallane enda sõnul Eestisse tuua nii väliskapitali kui ka oskusteavet.
Ent millega ta argumenteerib? Olcel
li võrdleb: erinevalt Eestist on Itaalia firmadel (SRLid – võrreldavad meie osaühingutega) igal aastal üle 150 seadusest tuleneva aruandluskohustuse. Selle kõige eest hoolitsevad küll juristid ja raamatupidajad, kuid neile tuleb mehe sõnul maksta 20–30 korda rohkem kui Eestis. Notaritasud olla siin samuti kümme korda madalamad ning firma loomine võtvat kümne päeva asemel loetud minutid. Veel väidab Olcelli, et kui “saapamaal” ei ole võimalik pangakontot ilma riigikeelt oskamata avada, võib Eestis seda teha lihtsa vaevaga, isegi mõnes maakoha kontoris. Peale selle suutvat eestlased erinevalt itaallastest oma lubadustest kinni pidada.
“Muidugi tuleb Itaalias leppida sellega, et ettevõtjana pole mõtet pangast raha küsima minna – nad lihtsalt ei anna! Ma küll armastan oma kodumaad – maailma parima toidu ja veini tõttu –, kuid äri tegemine pole seal lihtsalt võimalik,” tunnistab Olcelli. Ta usub printsiipi, et turg on alati õiglane, millest teeb järelduse, et Itaalia majanduse reaalne pankrotioht pole midagi imekspandavat.
Ja millega seletab Olcelli asjaolu, et itaallasi on meie toreda ärikliimaga Eestis endiselt üsna vähe (väidetavalt kusagil paarikolmesaja ringis ehk kaks korda rohkem kui aasta tagasi)? “Nad mitte ainult ei usu, et selline riik eksisteerib, vaid nad on ka harjunud mitte tegutsema nagu ühel vabal maal ela
vale vabale inimesele kohane!” ütleb Olcelli. “Demokraatia, nimelt, on Itaaliast juba lahkunud.”
Kui palju Itaalia kapitali on Olcelli Eestisse seni vahendanud, jääb mehega vesteldes segaseks. Ta ise pole nõus ühtegi referentsi välja käima, viidates ärisaladusele. Kindel on vaid see, et registris figureerib mees mitme ettevõtte nime taga koos mitme kaasmaalasega, ent suur osa Olcelliga seotud firmadest on loodud alles 2012. aastal.
“Põgenev” kapital peab “teadma”, kuhu minna“Mõned investeeringud olen vahendanud Eesti kinnisvarasse ja tootmisse,” väidab Olcelli. “Üks minu klient, kes on alates 1950. aastatest tootnud Itaalias toiduainetööstuse seadmeid, sulges hiljuti selle ligi 25 miljoni eurose aastakäibega pereäri, sest ei suutnud lihtsalt enam töötajatele selliseid palku maksta, et endale ka mingigi marginaal alles jääks. Firma omanik oli hiljuti Tallinnas ja otsis võimalusi investeerida vanalinna kinnisvarasse.”
Olcelli väidab, et kui kapital “põgeneb” sellistest riikidest nagu Itaalia – ja seda ta Ocelli väitel teeb –, peab see “teadma”, kuhu minna. Aga Eestit ei teadvat eriti keegi.
Itaallane ei mõista, miks Eesti end nii vähe Euroopas reklaamib. Hiljuti viibis ta ühel Šveitsi messil, kus riigid – teiste hulgas Montenegro ja Tuneesia – oma ettevõtluskliimat propageerisid: pakkusid messiboksist rahvale kooki ja muud nänni. “Rahanduse poolest on Eesti maailmas number üks, kuid Eestit ma sellel messil ei näinud. Keegi ei tea, et olemas olete! Peaksite end palju rohkem reklaamima. Pole ju keeruline investeerida mõni tuhat eurot ning saata delegaadid ilusate brošüüride ja nokatsitega sellistele messidele üle Euroopa,” ütleb Olcelli.
Meie meepotis olla siiski ka pisut tõrva. Näiteks maapiirkondades pole Olcelli sõnul “eriti midagi”. Siinset rongiliiklust peab itaallane tõsimeeli maailma halvimaks! “Need vanad räpased vagunid – see lihtsalt ei anna Eesti taset välja!”
TOivO Tänavsuu
“Eesti on maailma parim, aga seda keegi ei tea!”tallinnas elav Itaalia ettevõtja Francesco Olcelli (41) reklaamib oma kodumaal eestit kui ideaalset ettevõtluskeskkonda. ent väidetavalt itaallased teda ei usu, arvates, et sellist unelmate riiki reaalselt eksisteerida ei saa.
“Ma küll armastan
oma kodumaad Itaaliat – maailma parima toidu ja veini tõttu –, kuid äri tegemine pole seal lihtsalt võimalik.”
”
NAGU ÄRIHAI: Need väikesed haid sobivad Francesco Olcelli äristiiliga otsida aktiivselt “õnne” erinevate riikide maksukeskkondadest.
persoon
foTo VALLo KRuuSER
5
ümarlaud
7:30 - 14:30Balti Jaam - Warszawa Centralna - Berlin Hauptbahnhof
Fakt on see, et keegi meist ei tea, mida tulevik toob. Seetõttu on mõistlik, kui meil on mitu plaani – ja lisaks veel varuplaanid. Danske Bank pakub ettevõtte strateegiliseks analüüsiks uut standardit. Danske Navigator on uudne tööriist, mis aitab Sul teha teadlikke valikuid ja olla paremini valmis tulevikuks.
Tule ja me näitame, kuidas Danske Navigator aitab Sul olulisi otsuseid langetada. Vaata lähemalt www.danskebank.ee/uus
Tutvu tingimustega www.danskebank.ee ja konsulteeri vajadusel meie nõustajaga.
Kas Sinu ettevõte on tulevikuks valmis? Danske Navigator on uus standard ettevõtete strateegilises analüüsis.
6
Koolitused alustavale ettevõtjale toimuvad:„Ekspordiplaan: esimesed sammud”I grupp 27.03; 03.04 ja 04.04.2013 TallinnasII grupp 17.04; 24.04 ja 25.04.2013 Tallinnas (vene keeles)III grupp 22.05; 29.05 ja 30.05.2013 Tartus (vene keeles)
Koolitused tegutsevale ettevõtjale toimuvad:„Ekspordiplaan: planeerimisest finantseerimiseni”I grupp 09.04; 14.05 ja 04.06.2013 TallinnasII grupp 08.05; 05.06 ja 19.06.2013 Tallinnas
Tule ekspordiplaani koostamise koolitustele!
EAS korraldab koostöös Marketingi Instituudi ja Heiväl Consultinguga ekspordiplaani koostamise koolitused kahele ettevõtete sihtrühmale.
Täpsem info koolituste kohta ja registreerimine: www.eas.ee/ekspordikoolitused
7
STaRT-up
Presidendi sõber GateMe läheb ööklubitarkvaraga briti turuleeesti Vabariigi 95. aastapäeva pidulikule vastuvõtule kutsus president Toomas Hendrik Ilves teiste hulgas ettevõtja Janar Merilo – firma gateme asutaja ja tegevjuhi. see start-up-ettevõte pürgib suurbritannia turule tarkvaraga, mis muudab ööklubi pidamise oluliselt lihtsamaks.
Tallinna teaduspargis Tehnopol sündinud GateMe on loonud promootoritele ja ööklubi
dele kliendi ja listihalduse ning lauabroneeringute tarkvara, mis mõeldud lihtsustama muusika ja meelelahutusürituste korraldajate – põhiliselt ööklubide ja lounge’ide – elu. Selle asemel et panna külalisi vanamoeliselt pastakaga kirja paberile, võimaldab GateMe
meelelahutusasutustel oma kundede üle arvet pidada näiteks tahvelarvutis.
Nüüd on firma jõudnud punkti, kus toode on valmis ja välisturgude uksed vaja lahti murda! Just see GateMe asutajatest vendadel Janar ja Ivar Merilol kavas ongi. Sihikule on võetud Suurbritannia. Viimasel ajal lendavad Merilod aina sagedamini Londonisse, et seal GateMe briti müügimeeskond tööle
panna. Eesmärk on leida ribu rada pidi uusi kliente, milleks tuleb investeerida palju aega ja raha. Suur britannias on Merilotele teadaolevalt ligi seitse tuhat klubi, mis võiks GateMe’d kasutada.
Praegused paarkümmend maksvat klienti – nende hulgas ööklubid Eestist (Hollywood, Venus, Rock Cafe, Sugar jpt), Londonist (Egg, Proud Camden), Miamist ja Lätist – tasuvad
GateMe’le tarkvara eest igaüks ligi sada eurot kuus. Kokku on firmal registreeritud kasutajaid (klubisid) ligi nelisada – nüüd on plaan kõik maksvateks kundedeks “konverteerida” ning kuutasu tõsta.
“Alguses pakkusime Eestis toodet täiesti tasuta,” räägib Ivar Merilo. “Ent siis küsisime endalt: kas teeme õiget ja head asja? Teeme. Aga miks seda siis
KUNded KIRjA: GateMe mehed janar Merilo (vasakul) ja tema vend Ivar Merilo demonstreeri-vad tahvelarvutis ööklubi kundede nimekirja.
foTod ToiVo TänAVSuu
8
9
persoon
tasuta ära anname? Kui kliendid on rahul, siis nad ka maksavad.” Janar Merilo lisab, et firma üks esimesi õppetunde oligi see, et oma toodet alahinnati. “Kui klient seda kasutab, on seda talle järelikult vaja.”
Alguses võimaldas Gate Me vaid listihaldust – ööklubidel puudus ülevaade, mis seltskond neid külastas ja kes olid regulaarsed kunded. GateMe’ga sai luua klientide andmebaasi, mis asus seni vaid paberil. See aitas infot levitada ja personaalseid pakkumisi teha. Klubikülastajate peamine põhjus GateMe kasutamiseks oli aga võimalus end klubi ukse taha eelisjärjekorda registreerida ning pangalingi kaudu kohe sissepääs osta. Hiljem lisandusid muud teenused, nt laua broneerimine, mida saab teha ka Facebookis.
Et tegu pole lihtsalt ühe järjekordse ITmaailma konveierilt tulnud tarkvarajubinaga, näitab asjaolu, et hiljuti võitis GateMe maineka Londoni ettevõtluskonkursi “Seedcamp”, millega kaasnes muu hulgas positiivne meediakära, investorite huvi ning hulk idufirmale vajalikke asju: Facebooki reklaam, juriidilised teenused, serveriruum jms. Õigupoolest oli GateMe üks võitja neljasaja kandidaadi seast! See andis Janar Merilo sõnul firmale omamoodi kvaliteedimärgi, mis tähendab, et neid on tunnustatud.
GateMesarnast tarkvara saab müüa otse,
nö kliendi ukselt kliendi uksele, või usaldada, et sõna liigub ise õige tes seltskondades. Esimene variant on väga kallis ja aeganõudev, teise puhul tuleb suhelda õigete inimestega.
GateMe üritab kanda kinnitada ka USAs, firma tarkvara on kasutusel näiteks Miamis. Kuid üldiselt on USAs äri ehitada kallis, samuti on seal palju konkurente. Euroopas aga vendade kinnitusel GateMe’l tugevaid konkurente pole. “Seal on meil tunduvalt odavam ja mõistlikum toimetada,” sõnab Janar Merilo.
Nagu öeldud, ehitab GateMe praegu müügi
meeskonda Suurbritannias. Selleks on kavas kaasata investorite raha ning leida tööle head, “klubindust” mõistvad inimesed. Janar Merilo lisab naljaga pooleks, et Londoni tiimi koostades tehakse panus kenadele tüdrukutele, sest “selles sektoris lihtsalt peab seksapiilne olema”!
“Meie suurim väljakutse on müük, müük ja veel kord müük. Kui me ei müü, pole meil midagi,” tunnistab Janar Merilo. “Müüa tuleb end kõigile: investoritele, klientidele, töötajatele, partneritele. Kogu aeg...”
GateMe puhul torkab ebahariliku nüansina veel silma, et firma investorite ringist leiab vana kooli metsatöösturid Aivar Berzini ja Toomas Uripea.
TOivO Tänavsuu
STaRT-up
“Meie suurim välja
kutse on müük, müük ja veel kord müük. Kui me ei müü, pole meil midagi. Müüa tuleb end kõigile: investoritele, klientidele, töötajatele, partneritele. Kogu aeg...
”
STIILINÄIde: GateMe abil võib ööklubi töötaja näiteks paari näpuliigutusega oma VIP-külalised otse klubi kundede nimekirjast lauda registreerida.
10
STaRT-up
anmann ütleb, et tema teist sellise ambitsiooniga teenusepakkujat Euroopas ei tea.
Plaan on tõesti kõrgelennuline, kuid seda mitte niivõrd tehnoloogilises, kuivõrd usalduse mõttes.
Signwise ei loo nimelt uut digiallkirjastamise tehnoloogiat, vaid tahab välja arendada veebiportaali, mida saavad ühtmoodi kasutada kõik digiallkirjastajad igas Euroopa riigis: nii Jukka, Carlos, Tomislav, Jüri, Fa bian kui ka kõik teised. Signwise’i portaal
on digiallkirjastatavate dokumentide hoiustamiseks, allkirjastamiseks ja jagamiseks. Teenus on juba testimiseks tasuta kättesaadav kõigile aadressilt signwise.me.
Loomulikult tekib küsimus, kui usaldusväärne on Signwise’i portaalis antud allkiri ja kuidas tagab firma portaalis olevate dokumentide konfidentsiaalsuse. Anmann kinnitab, et Signwise’is antud digiallkiri vastab kõigile nõuetele ja seadustele ning dokumendid on täielikult kaitstud.
Hiljuti Nortali (Webmedia) müügidirektori kohalt lahkunud ja idufirmat tegema asunud Anmann ütleb, et õiguslik keskkond Signwise’i teenuse pakkumiseks eksisteerib Euroopa Liidus juba 1999. aastast. Siis võeti vastu direktiiv, mis sätestas digiallkirja nõuded. Pandi paika, et ELi riigid aktsepteerivad teineteise digiallkirju võrdsena omakäelise allkirjaga. Kui ühele ja samale dokumendile annab digiallkirja hispaanlane ühes õigus ruumis ja eestlane teises, on iga
aastaid It-alal tegutsenud ott sarv ja tiit anmann käivitavad idufirmat nimega signwise, millega tahavad luua euroopa turule suunatud riigipiirideülese digiallkirjastamise teenuse.
Signwise – digiallkiri üle- euroopaliseks!
ti kehtivad mõlemad. Iseasi, milline asutus ja kuidas eri riikides kontrollib, kas võõrriigi digiallkiri ikka kehtib.
Ehkki raske on vaielda selle vastu, et digiallkirjastatud dokumentide saatmine on suur ajavõit võrreldes paberdokumentide solgutamisega üle Euroopa, pole digiallkirja ometi veel mitmes Euroopa riigis juurutatud. Vähemasti mitte sellisel kujul, nagu meie harjunud oleme. Eestis on seni digiallkirjastatud kokku üle saja miljoni dokumendi, aga paljudes riikides pole isegi meie mõistes IDkaarte ehk kiibiga varustatud isikutunnistusi. Saksamaal saab IDkaardi üle kümne miljoni inimese aastas, kuid elektroonilist identiteeti hakkasid kaardid seal kandma sisuliselt alles 2010.aastast. Kui Eestis on IDkaart kohustuslik, siis mitmetes riikides vabatahtlik. On riike, kus on kasutusel IDkaardid, kuid näiteks äriregistrisse dokumenti viies skaneeritakse see arvutisse ja prinditakse välja.
Signwise’i eesmärk on teha kõikidele eurooplastele digiallkirjastmise protseduur võimalikult lihtsaks ja mugavaks, mistahes tehnoloogilist lahendust ühes või teises riigis ka ei kasutataks. Anmanni sõnul on kliendi jaoks peamine võlu see, et allkirjastamiseks vajalike programmide ja plugin’ide arvutisse laadimiseks ei pea omama tehnoloogiaharidust. Signwise’i kaudu on kogu tehniline eeltöö allkirja andmiseks juba tehtud.
“Tahame lihtsustada nende inimeste elu, kellel on elektroonika taskus, ent kes ei ole seni osanud allkirju anda, sest ei saa aru, mis tarkvara neil selleks tarvis läheb,” räägib Anmann.
Signwise tahab, et baasteenus – kahe osapoole siseriiklik allkirjastamine – jääks klientidele tasuta. Raha on kavas hakata teenima lisa teenustelt. Firma keskendub esimeses etapis turgudele ja kliendisektoritele, kus tehakse palju tehinguid eri poolte vahel.
TOivO Tänavsuu
TÖÖKAS dIGIMeeS: Palgatöölt start-up-ettevõtlusesse siirdunud Tiit Anmann peab eurooplastele tõestama, et neil on turvaline hoida oma digiallkirjastatud dokumente eestlaste loodud portaalis Signwise.
foTo TiiT bLAAT
ALUSTAVA ETTEVÕTJA
TEEJUHT
ETTEVOTJA.TALLINN.EE
ÄRIPLAAN 5 TUNNIGAKOOLITUSPROGRAMM
ETTEVÕTLUSINKUBAATORID
12
Toivo Tänavsuu
Aastal 2006 kompas Nike võima-
lust avada äri diktaatorlikus
Liibüas. Kuna kohalikud ar-
mastasid kirglikult jalgpalli, tuli kõne
alla Liibüa rahvuskoondise riietamine
Nike rõivastesse.
Eesti mees teab, kuidas
müüa ketse Araabia šeikidele
Kristjan Luha (38) teeb uskumatult head
karjääri maailma suurimas spordifirmas Nike.
Praegu juhib ta seda bisnist Kreekas ja Küprosel.
Belgradis prožektorite ees ja
Saudi printsi “imedemaal”
Kord pidi Luha minema Belgradi Nike
elustiilipoodi avama. Tavapäraselt on
see lihtne lindilõikamise üritus, kuid
mitte serblastel.
Kuu aega varem paluti eestlasel
Belgradi saata oma kõne tekst. Kohale
jõudes selgus, et uue kaupluse omanik
oli rentinud terve ooperimaja ja koha-
le kutsunud ligi 700 vippi. Prožektorite
valguses ja telekaamerate ees mängi-
ti maha suurejooneline šõu, mille üks
osa oli Nike esindaja Luha kõne Serbia
rahvale. Kogu see jant tundus Kristja-
nile üsna kentsakas, kuid korraldajad
jäid igati rahule.
Justkui külaskäik teisele plaa-
needile mõjus Luhale viisakus-
visiit Saudi Araabiasse, külla Riyhadi
printsile Al-Saudile.
Mõnikord laekub Nike’sse kirju
Lähis-Ida printsidelt või naftašeiki-
delt, kel on idee avada supermarke-
ti mõõdus Niketown – umbes selline,
nagu on Nike’l näiteks New Yorgis või
Londonis. Printsidele on alati raske ei
öelda, isegi delikaatselt.
Ent Al-Saud tahtis Riyhadis püs-
ti panna mitu Itaalia vutiklubi Torino
Juventuse tootevalikuga Nike poodi.
Maailmas oli selliseid ainult üks – Ju-
ventuse kodustaadionil.
Kristjan lendas kohale. Taas oli
konvoi juba lennujaamas ees. Kõik
teed pandi kinni ja puhastati sõiduki-
test, et G- ja S-klassi Mercedeste rivi
saaks kiirusega 150 km/h läbi kõrbe
tuisata. Saudi Araabia jäi eestlasele meel-
de turvanõuete poolest. “Hotelli ette
sõites on tõkkepuu. Auto vaadatakse
alt peegliga üle, kontrollitakse paga-
siruum. Aga sinu vastas kümne meet-
ri kaugusel seisab lahtine kastiauto
(pickup truck), mille kastis istub mees,
näpp suure kahemeetrise toruga kuu-
lipilduja päästikul, ja jõllitab sind. Et
kohe, kui keegi läbi tõkkepuu sõidab,
“metalli” anda!”
Pisut kannatlikku ootamist, jälle
mõned õpetussõnad stiilis “ole palun
viisakas ja ära ütle ei” – ja sealt ta tuli:
22aastane inglise keelt rääkiv prints,
kes tunneb isiklikult kõiki Torino Ju-
ventuse mängijaid ning on oma palee
jõusaali seinale pannud kõikide män-
gijate autogrammidega särgid. Lossi
taga, keset kõrbe, laius aga täismõõ-
dus jalgpallistaadion, kus kuuldavas-
ti peavad kuninglike perekondade võ-
sud Abu Dhabist, Dubaist, Kuveidist ja
mujalt jalkaturniire: ühel tiimil seljas
Manchester Unitedi, teisel Torino Ju-
ventuse särgid.
Aasta hiljem olidki Riyhadis val-
mis Nike/Juventuse poed, kuhu nai-
si kohaliku kombe järgi ei lasta. Aga
kui šeigid neist läbi astuvad, küsivad
nad näiteks: “Mida teil on suuruses
number 10? Pakkige mulle kõik, mis
teil on!”
Noor Nike fänn
sai unistuste töökoha
Luha karjäär Nike süsteemis algas 17
aastat tagasi. Viimsi noormees õppis
tollal majandust ja müüs Jüri Tamme
firmas veine. Nautis sporti ning oli
fanaatiline Nike-hull. Ülikoolis hüü-
ti teda seetõttu Jordaniks – Nike tun-
tuim reklaaminägu oli tollal korvpal-
lur Mike Jordan. Esimesed Nike tossud
ostis Luha sõbralt kasutatuna ja katki-
se õhkpadjaga.
1990ndate keskpaiku ristusid Luha
teed spordikaupmees Are Altrajaga,
kes oli koos Anti Kallega võitnud
Nike maaletoomise õigused. Altraja
Nike koob ketse
Kristjan Luha sõnul töötavad Nike peakorteris USAs Port-
landis suure saladuskatte all 600 tootedisainerit, kes loovad
ja katsetavad järjepidevalt uusi tehnoloogiaid.
Näiteks 1970ndatel tuli Nike välja kuulsa õhkpadjaga, 1988.
aastal tegi selle jalatsitel nähtavaks (Air Max). Hiljem on
turule toodud Nike Free – jalatsid, mis painduvad hästi,
tunduvad jalas, nagu neid polekski, ja annavad lihastele ühtla-
semalt toonust.
Praegu lööb laineid Nike Flykniti tehnoloogia, kus tosse
kootakse nagu sokke. Liimi ja nahalappe kasutamata
kootakse spetsiaalse masinaga valmis terve jalatsi pealis.
See on keskkonnasäästlik, sest liimi/keemiat ja muud mater-
jali kulub vähem.
Nike+ tosse müüakse koos sensoriga, mis võimaldab analüü-
sida treeningu distantsi, liikumise suunda, kiirendusi, hüppeid
jpm.
Kümnetest miljonitest kasutatud plastpudelitest teeb Nike
jalgpalliklubide särke, kasutatud spordiketsidest väljaku-
katteid. Peagi on Nike poodides võimalik 15 minutiga tellida
täpselt selline toss, nagu soovid – see pressitakse poe laos
kuumpress-masinaga valmis (NIKEiD).
Firmal on eraldi osakond, mis tegeleb sportimisega seotud
mobiilirakenduste väljatöötamisega.
Ent kus on innovatsioon ja liigub suur raha, seal on platsis ka
organiseeritud kuritegevus. Luha sõnul võis ta veel viis aastat
tagasi käigu pealt öelda, kas müüdav jalats on originaal või
odav koopia. Praegu võib vahe tegemine olla raske, sest
kopeeritakse praktiliselt identne Nike jalats, ainult kehvema-
test materjalidest ja halvemini vastu pidav. Selle hind ei olegi
paarkümmend eurot, tihtilugu on ta vaid õige pisut originaa-
list odavam.
Nike turuosa spordijalatsite ja -rõivaste 100 miljardi dollari-
lisel maailmaturul on umbes 20–25 protsenti. Hinnanguliselt
10 protsenti moodustab must turg.
Nike saatis Tripolisse asju ajama
eestlase Kristjan Luha, kes töötas tol
ajal Nike maaletoojate kuraatorina
arenevatel turgudel Kesk- ja Ida-Eu-
roopas ning Aafrikas.
Tal tuli kohtuda Muammar
Gaddafi vanima poja Muhammadi-
ga, kes oli riigi jalgpalliföderatsiooni
president.
Vastuvõtudelegatsioon marssis
lennukisse kohe pärast selle maan-
dumist ning Kristjan juhatati otse-
joones autosse. Mustad vilkuritega
masinad vurasid läbi Tripoli hotel-
14
KUULSAD SEMUD: Töö tõttu figureerib Kristjan Luha (vasakul) sageli ühispiltidel
spordikuulsustega, nagu Sergei Bubka (keskel).
Vaata
videoklippi digilehest
ajaleht.ekspres
s.ee
JUST DO IT: Kristjan Luha on töörügaja, kes tõuseb vara ja läheb magama
hilja. Pildil on ta oma Ateena kontoris. Aga mehe edu võtmeks peab ta
hoopis targa naise kosimist!
FOTOD TOIvO TäNAvSUU, ERAKOGU
li. Nike mees sai põhjalikud juhised,
kuidas võõrustajaga suhelda – peaasi,
et millelegi ei ei ütle.
Järgmisel hommikul sõidutati ta
Liibüa siseministeeriumisse, kus tehti
põhjalik turvakontroll. Ja siis astuski
ühte ümarlauaga saali muretu ja ene-
sekindel, kergelt kiilanev Muhammad,
jalas teksad ja seljas dressipluus. Istus
ja hakkas külalistega koondise dressi-
de ja putsade üle arutlema – mis vär-
vi püksid ja jalatsid omavahel kõige
paremini sobivad.
Lahkumisel andis eestlane
Nike poolt võimupere võsule üle
eksklusiivse kingituse: komplek-
ti Ronaldinho putsade, jalakait-
sete, jalgpalli ja särgiga, mis oli
varustatud staari auto-
grammiga.
Prints
Salman
bin Abd
al Aziz Al
Saud.
12 kuum
kuum 13
EESTI EKSPRESS 7 (1210) 14. veebruar 2013
EESTI EKSPRESS 7 (1210) 14. veebruar 2013
95
95
KOMMID JA
KONDOOMID
-25%11.02 - 17.02.2013
luha sõnul on sporditarvete äri aastakäive maailmas umbes sada miljardit USA dollarit. Selles
äris on kaks vaieldamatut giganti: USA päritolu Nike ja sakslaste Adidas. Nike gruppi kuulub veel suurematest kaubamärkidest Converse ja Hurley, Adidase omanduses on Reebok. Nike grupi aastakäive küündib umbes 24 miljardi dollarini (jalatsid moodustavad sellest ligi 55 protsenti), Adidase grupi oma veidi üle 19 miljardi.
Mõlemad suurettevõtted on fookuse sättinud sarnastele segmentidele: jalgpall, jooks, korvpall, naiste treening jne. Samas on Nike fookus kitsam. Adidase ampluaa on laiem: firma toodab rõivaid ka sellistele nišialadele nagu maadlus, laskesuusatamine ja poks.
Seejärel tuleb turul tükk tühja maad – suuruselt järgmine firma on Puma, kellel Luha hinnangul on praegu identiteedikriis ja kes kaotab turgu. Puma on viimasel ajal üritanud end siduda rohkem elustiili, vaba aja, moe jmsga, kuid tal on jätkuvalt tugev positsioon Aafrika jalgpallis.
Ameerikas on Nike osa spordikaupade turul 60 protsenti, Adidasel alla 10 protsendi. Korvpallis valitseb Nike
veelgi võimsamalt – seal on ettevõtte turuosa koos Jordani kaubamärgiga ligi 90 protsenti!
Pärast Puma tuleb taas tükk tühja maad, misjärel järgnevad jooksualadele keskendunud kaubamärgid Asics, New Balance, Mizuno ja Brooks. Kõigi kolme aastakäive on umbes miljard dollarit.
Teised tegijad turulLuha ütleb, et turule tükivad jõulisemalt ka mitmed uued tegijad, näiteks USA endise pesapalluri Kevin A. Planki loodud kaubamärk Under Armour. Firma alustas alusriietusega, kuid on nüüd liikunud teistessegi kategooriatesse. Käive küündib juba üle pooleteise miljardi dollari, kuid USAst pole veel õieti välisturgudele jõutudki.
Kanada päritolu naiste aeroobikabrändi Lululemon käive on mõne aastaga kasvanud nullist miljardi dollarini. Alles hiljuti avas kaubamärk oma esimese poe Euroopas, Londonis. Hiinast on kasvanud kaubamärk LiNing, mis sai kõvasti reklaami Pekingi olümpiamängude ajal. Luha sõnul pole hiinlased siiski suuremate tegijatega suutnud tooteinnovatsioonis sammu pidada.
Lisaks kõigile eelmainitud suurtegijatele on spordi ja vaba aja kategoorias veel mitmeid tegijaid: Polo, Ralph Lauren, Tommy Hilfiger, North Face, Columbia, Peak, Vans, Timberland jpt.
Luha sõnul pole Nikel Euroopas Adidasega rinda pistes suuri eeliseid ega ka miinuseid – kui välja arvata asjaolu, et vahel teenitakse valuutade vahetuskursiga kopsakas kahjum. Põhilistel spordialadel on Adidasel tunduvalt tugevam positsioon Luha kinnitusel vaid kodumaal – sakslased lihtsalt eelistavad Adidast.
spordikaupade turul ruulivad Nike ja Adidas14. veebruaril kirjutas eesti ekspress, et eestlane Kristjan Luha juhib spordifirma nike äri Kreekas ja Küprosel, lävides tööalaselt üsna tihti ka maailma spordimaailma superstaaridega. Järgnevalt tutvustab luha, milline on tuntud spordibrändide jõuvahekord maailmas.
Loe ka 14. veeb-ruari ekspressi artiklit “eesti mees räägib, kuidas müüa ketse Araabia šeikidele”.
KIRGLIK SPORdIMeeS: Äsja Rooma maratonil osalenud Kristjan Luha innustab sportima ka mitte nii liikumislembe-seid kreeklasi.
globaalne ÄRi
13
globaalne ÄRi
foTod ToiVo TänAVSuu, ERAKogu
Kristjan Luha koos keskmaajooksu olümpiavõitja Hicham el Guerroujga Costa Ricas.
Uuenduste lainelInnovatsioonis on Nike olnud järjepidevalt tugev juba mitu aastakümmet. Luha sõnul töötavad Nike peakorteris Portlandis saladuskatte all 600 toote disainerit, kes loovad ja katsetavad järje pidevalt uusi tehnoloogiaid. Näiteks 1970. aastatel tuli Nike välja kuulsa õhkpadjaga, 1988. aastal tegi selle jalatsitel nähtavaks (Air Max). Hiljem on turule toodud Nike Free – jalatsid, mis painduvad hästi, tunduvad jalas, nagu neid polekski, ja annavad lihastele ühtlasemalt toonust. Peagi saame Nike poodides endale 15 minutiga jalatsi ise disainida: valida paelad, värvi jm ning tossud tehakse kuumpressimasinal kohe valmis!
Praegu lööb laineid Nike Flykniti tehnoloogia, kus tosse kootakse nagu sokke. Liimi ja nahalappe kasutamata tehakse spetsiaalse masinaga valmis terve jalatsipealis. See on keskkonnasäästlik, sest liimi, keemiat ja muud materjali kulub vähem.
Nike+ tosse müüakse koos sensoriga, mis võimaldab analüüsida treeningu distantsi, liikumise suunda, kiirendusi, hüppeid jpm.
Kümnetest miljonitest kasutatud plastpudelitest teeb Nike jalgpalliklubide särke, kasutatud spordiketsidest väljakukatteid.
Firmal on eraldi osakond, mis tegeleb sportimisega seotud mobiilirakenduste väljatöötamisega – ikka eesmärgiga meelitada spordi juurde aina rohkem inimesi, tehes sportimisest üha enam ja enam sotsiaalse nähtuse.
Siiski ütleb Luha, et tootearenduse vallas ei maga ka Adidas. Firmal on oma “Nike Free” ehk jalas tunnetamatu jalats, samuti tossud, mille sees peituvad sensorid. Vaidlusi kahe tegija vahel patentide üle on olnud: näiteks
enne Londoni olümpiat tuli Nike välja oma “kootud ketsiga”, Adidas järgnes puhtjuhuslikult paar kuud hiljem sama laadse tehnoloogiaga. Sellest tekkis kohtusõda – siiski mitte nii tuline kui Apple’i ja Samsungi vahel nutiseadmete maailmas.
Luha ütleb, et pikaajalise edu võti pole mitte niivõrd patentide kaitsmine, sest patendid kunagi ikkagi aeguvad, vaid järjepidev innovatsioon. Selles on Nike Luha kinnitusel maailma sporditööstuse liider.
Nike kollektsioonis on 3000 riide ja 1500 jalatsimudelit. Disainerid loovad hooajakollektsioonid poolteist aastat enne, kui need poeletile jõuavad.
Ka piraatide toodang arenebSuurel tegijal on ka üksjagu võitlust piraatidega. Luha sõnul suutis ta veel viis aastat tagasi käigu pealt öelda, kas jalats on originaal või järeletehtud koopia, kuid praeguseks on piraattooted juba nii kvaliteetsed, et palja silmaga ei pruugi vahest arugi saada. Pealegi ei müüda võltsNikesid enam 10–20 euro eest, vaid originaalile ligilähedase hinnaga, et mitte tekitada kahtlust.
Luha hindab võltsspordikauba turuosaks maailmas vähemalt kümme protsenti. Kaup imbub Euroopasse “pehmete piiridega” LõunaEuroopa ja Balkani maade kaudu. Euroopas võib võlts Niket osta igas riigis, küll aga mitte kesk, vaid äärelinnades. Igas riigis on Nike palganud ka tööle Brand Protection Manager’i, kelle ülesanne on suhelda kohtu, juristide, tolliametnike ja politseiga ning võidelda seeläbi Nike õiguste rikkumise vastu. Ent selles võitluses tuleb arvestada, et vastaseks on hästi organiseeritud kuri tegelikud jõugud.
TOivO Tänavsuu
14
uudIsed
“Eestlaste eteenuste kõrgest tasemest annab tunnistust just äsja kümnendi maailma parimaks elahenduseks tunnistatud earuandluskeskkonna edu,” kiidab Seth Lackmann, kes esindab eteenuste konkursi žüriis Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liitu. “Sellele tuginedes eeldan kõrge tasemega põnevat konkurssi ning samaväärseid kandidaate nii erasektorilt kui ka riigiasutustelt. Ennekõike ootame tugevaid kandidaate üleeestilisele konkursile, aga seejärel kindlasti ka üleilmsele konkursile “World Summit Award”,” lisas Lackmann.
Veebruari lõpus tunnistati Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskuse loodud majandusaasta aruannete elektroonilise esitamise keskkond viimase kümne aasta maailma parimaks eriigi lahenduseks konkursil “United Nations World Summit Award on the Information Society +10”.
“Eesti parim eteenus” toimub selle nime all teist korda. Esimene kord leidis üritus aset 2011. aastal. Varasematel aastatel on konkurss toimunud nime all
“Parim sisuteenus” (2005, 2007, 2009) – selle kohta saab lähemalt lugeda aadressilt www.ekonkurss.net/2013/02/varasemadkonkursid.html.
Konkursi eesmärk on tutvustada ja tunnustada uuenduslikke Eesti eteenuseid ja elahendusi ning nende tellijaidtootjaid nii avalikus, era kui ka mittetulundussektoris, samuti motiveerida teenusepakkujaid jätkuvalt välja töötama uusi kasulikke lahendusi.
Konkursile saavad teenuseid ja lahendusi esitada nii teenusepakkujad ise kui ka teenuste tootmisse kaasatud tarkvaraarendusettevõtted. Eteenused võivad olla väga erinevat tüüpi, näiteks infoteenused ja portaalid, dokumentide ja taotluste menetlusteenused, edemokraatia teenused, iseteeninduskeskkonnad jmt.
Lisaks 2013. aasta konkursi seitsmele kategooriale valitakse peavõitja. Eripreemia kõige kasutajasõbralikumale lahendusele paneb välja Baltikumi suurim IT ettevõte Nortal. Samuti valitakse välja kuni kaheksa teenust, mis esindavad Eestit rahvusvahelisel eteenuste konkursil.
Juhtiv meediabränd Fast Company pärjas nike revolutsiooniliste uute toodete eest 2013. aasta kõige innovaatilisema ettevõtte tiitliga.
Nike pälvis tiitli peaasjalikult tänu kahele revolutsioonilisele tootele: Fuel Bandi elektrooniline käevõru ja Flyknit Racer jalatsid.
Fast Company sõnul teeb Flyknit Raceri eriliseks see, et tegu pole kõigest uue jalatsi, vaid uue viisiga, kuidas jalatseid toota. “Innovaatilisima ettevõtte tiitel on meile suureks tunnustuseks. Nike missioon on inspireerida ja pakkuda uuenduslikke lahendusi igale sportlasele maailmas ning sellised revolutsioonilised tooted nagu Fuel Band ja Flyknit Racer on see suguse mõtteviisi väga heaks näiteks,” ütles Nike maaletooja AS Jalajälg juhatuse liige Rainer Tops.
Jalatsite valmistamine tehnoloogiaga Flyknit on maksimaalselt keskkonnasäästlik ning tekitab tootmises tänu kudumistehnika kasutamisele minimaalselt jääke. Kogu jalatsipealne kootakse ühes tükis, mistõttu on jalats ka äärmiselt kerge, mugav ning kohandub ideaalselt kandja jalaga.
Fuel Bandi elektrooniline käevõru toob Nike rõivaste ja jalatsite juurest tehnoloogiamaailma. Fuel Band on spordihuvilise parim sõber, mis mõõdab inimese liikumist kogu päeva jooksul, võimaldab tulemusi jagada sõpradega veebis ja reageerib värvidega kasutaja aktiivsusele (roheline – aktiivne, punane – mitte aktiivne). Lisaks on Fuel Band stiilne disaintoode.
Fast Company on maailma juhtiv progressiivne ärimeediabränd, mis valib igal aastal välja 50 ettevõtet, kelle innovatsioonid omavad suurimat mõju nii ettevõtte tööstusharule kui ka kultuurile laiemalt. Loe rohkem: www.fastcompany.com/section/mostinnovativecompanies2013
Eesti parim e-teenus läheb taas püüdma ülemaailmset auhindaKuni 26. märtsini oodatakse kõiki kodumaiseid e-teenuseid kandideerima kon-kursil “Eesti parim e-teenus 2013”. Kategooriaid on tänavu seitse: e-äri, e-tervis, e-haridus, e-meelelahutus, e-kultuur, e-valitsemine ja e-kaasamine.
nike valiti maailma kõige innovaatilisemaks ettevõtteks
Tarbijad kulutavad traditsioonilisele meediale endiselt rohkem aega ja raha kui digitaalmeediale, kuid eriti Hiinas ja mujal Aasias kaotavad paberväljaanded oma positsiooni, selgub KPMG Internationali ja uuringufirma YouGov uuringust “Digital Debate 2013”.
Meediatarbimise tulevikku kujundavad nutitelefonid, mida omab või soovib omada veidi üle poole uuringus osalenutest, teatas KPMG Baltics OÜ.
Digitaalmeedia kasutamine on 2011. aastaga võrreldes suurenenud ja rohkem kui pooled küsitletutest leiavad, et neil on sellele parem ligipääs. Lisaks peab 70 protsenti tarbijatest online meedia uudiste valikut laiemaks, kuid sellest hoolimata kulutavad tavameediale ühes kuus 7 dollarit ehk 5,17 eurot rohkem kui digitaalmeediale.
Keskmiselt kulutavad tarbijad ühes kuus traditsioonilisele meediale 12 dollarit ehk 8,86 eurot ja digitaalmeediale 5 dollarit ehk 3,69 eurot, kusjuures arengumaades on kulutused meediale 2 dolla
rit ehk 1,48 eurot suuremad kui arenenud maades.
KPMG Baltics OÜ nõustamisteenuste juhi Karin Rätsepa sõnul näitab uuring , et meedia suurenev tarbimine mobiilsetes seadmetes viitab tulevikutrendile, kus tarbijad eelistavad onlinemeediat traditsioonilisele meediale – see omakorda soodustab digitaalse lõhe vähenemist.
Uuringus osalejate seas on endiselt populaarsemaks uudistekanaliks televisioon, mida jälgib näiteks Saksamaa ja Austraalia elanikest 92 protsenti. Suur osa tarbijatest vaatab aga telekanaleid telefonist või tahvelarvutist: ligi kolmandik Singapuri elanikest ja 14 protsenti ameeriklastest. Tahvelarvutit omab või plaanib osta 26 protsenti küsitletutest, samal ajal kui 53 protsenti omab või soovib omada nutitelefoni.
KPMG ja uuringufirma YouGov uuringus osales üle 9000 tarbija üheksast riigist: Austraalia, Brasiilia, Kanada, Hiina, Saksamaa, Singapur, Hispaania, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid.
KPMg uuring: meediatarbimine liigub nutitelefonidesse
Tõlkimine • Toimetamine • Küljendamine • Kirjastamine
Tõlkebüroo [email protected]
P. Süda 11-12, Tallinn 10118667 9955 • 501 5525
Iga täht, iga sõna, iga mõte on oluline.
www.keelekoda.eeTõlkebüroo Keelekoda
[email protected] • P. Süda 11-12, Tallinn 10118 • 667 9955 • 501 5525
. .
. .
. .
. .. .
. .
. .
~
~
ˇ
www.keelekoda.eeTõlkebüroo Keelekoda
[email protected] • P. Süda 11-12, Tallinn 10118 • 667 9955 • 501 5525
. .
. .
. .
. .. .
. .
. .
~
~
ˇ
www.keelekoda.eeTõlkebüroo Keelekoda
[email protected] • P. Süda 11-12, Tallinn 10118 • 667 9955 • 501 5525
. .
. .
. .
. .. .
. .
. .
~
~
ˇ
SWISSÔTEL TALLINN... KUS KOKKUSAAMISED MUUTUVAD MEELDIVATEKS KOGEMUSTEKS JA IGA SÜNDMUS ANNAB KAUAKESTVA INSPIRATSIOONI.
Põhjamaine disain ühendatuna soojade toonide ja naturaalsete materjalidega muudab Swissôtel Tallinna ideaalseks nii äri kohtumiste kui ka privaatürituste jaoks. Hotelli ballisaal mahutab kuni 500 külalist ning seda saab sisustada unustamatuks pulmapeoks, luksuslikuks vastuvõtuks, ärikohtumiseks või konverentsiks.
Swissôtel Tallinn, Tornimäe 3 | 10145 Tallinn, tel 624 2444 | [email protected] | www.swissotel.com/tallinn