Äriregistri kood 10225846 Laki tn.12-A501 10621 Tallinn Tel.664 6730, faks 664 6767 E - post: [email protected] Töö nr. E1141 Tellija: AS Viimsi Vesi
Ühtekuuluvusfondi projekti
„Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“
keskkonnamõju hindamine
Aruanne Juhatuse esimees Lembit Linnupõld
Tallinn 2008
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
2
SISUKORD Aruande sisu lühikokkuvõte....................................................................................................... 4 Summary .................................................................................................................................... 6 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 8
1.1. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja eesmärk ........................................................ 8 1.2. Menetlusosalised ............................................................................................................. 8
2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus........................................................................... 10 3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus...................... 13
3.1. Kavandatav tegevus....................................................................................................... 13 3.1.1. Veehaare................................................................................................................. 13 3.1.2. Veetöötlusjaam....................................................................................................... 13 3.1.3. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud ........................................................................... 14
3.2. Alternatiivsete võimaluste kirjeldus.............................................................................. 14 4. Mõjuala iseloomustus ja keskkonnaseisund......................................................................... 16
4.1. Asustus .......................................................................................................................... 16 4.2. Veevarustus ja kanalisatsioon ....................................................................................... 16
4.2.1. Veevarustus ............................................................................................................ 16 4.2.2. Kanalisatsioon ja sadevee ärajuhtimine ................................................................. 18
4.3. Taimestik, loomastik ja ökosüsteemide funktsioneerimine .......................................... 19 4.4. Maastik ja pinnas........................................................................................................... 20 4.5. Välisõhu kvaliteet ja kliima........................................................................................... 20 4.6. Kaitstavad loodusobjektid ............................................................................................. 22
5. Tegevusega kaasnev keskkonnamõju ja selle ulatus........................................................... 23 5.1. Viimsi valla põhjaveevaru optimaalne kasutusvariant.................................................. 23 5.2. Jäätmetekkega kaasnev mõju veepuhastusjaamas......................................................... 31 5.3. Müra ja vibratsioon ....................................................................................................... 37
5.3.1. Müra teke ja selle levik .......................................................................................... 37 5.3.2. Vibratsioon ............................................................................................................. 39
5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele............................................................................ 39 5.4.1. Metsasihi veehaare ................................................................................................. 39 5.4.2. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud ........................................................................... 40
5.5. Mõju merekeskkonnale ................................................................................................. 42 5.5.1. Heitvee juhtimine merekeskkonda ......................................................................... 42 5.5.2. Hajareostuse mõju merekeskkonnale ..................................................................... 44 5.5.3. Kavandatava tegevuse mõju sademe - ja pinnavete ärajuhtimissüsteemidele ....... 44
5.6. Loodusressursside kasutamine ...................................................................................... 45 5.6.1. Põhjaveeressursi kasutamine.................................................................................. 45 5.6.2. Maaressursi kasutamine ......................................................................................... 45
5.7. Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale................................................................... 47 5.7.1. Joogivee kvaliteedinõuded ..................................................................................... 47 5.7.2. Joogivee kvaliteet ................................................................................................... 48 5.7.3. Kavandatava veepuhastusjaama poolt põhjustatud võimalikud töötajate ja .......... 49 piirkonna elanikkonna efektiivdoosid .............................................................................. 49
5.8. Kumuleeruvad mõjud.................................................................................................... 54 6. Negatiivsete keskkonnamõjude leevendamise võimalused.................................................. 55 7. Alternatiivsed arengustsenaariumid ..................................................................................... 56 8. Keskkonnaseire .................................................................................................................... 58 9. Avalikkuse kaasamine, esitatud ettepanekud ja nendega arvestamine ................................ 60
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
3
10. Mõju prognoosimise meetodite kirjeldus........................................................................... 61 11. Järeldused ........................................................................................................................... 63 12. Kasutatud materjalid .......................................................................................................... 67 Lisad ......................................................................................................................................... 69
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
4
ARUANDE SISU LÜHIKOKKUVÕTE Viimsi valla ainuke joogiveeallikas on Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjavesi.
Veekompleksi põhjavesi ei vasta kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele mitmete elementide
sisalduse tõttu. Lisaks ületavad põhjavee radioloogilised näitajad kehtestatud norme. Seetõttu
vajab põhjavesi joogiveena kasutamiseks eelnevat töötlust. Seoses elanike arvu kasvu,
veetarbimise eeldatava suurenemisega ühe elaniku kohta ja valla arenguperspektiividega on
Viimsi valla territooriumile vaja rajada uus veehaare. Joogiveevarustuse ning heitvee
ärajuhtimise tagamiseks on vaja ehitada ja renoveerida ca 83,5 km veetorustikke, ca 79 km
kanalisatsioonitorustikke, rajatakse tuletõrjepumplad, II astme survetõstepumpla ja 26
reoveepumplat.
Eeltoodud tööde finantseerimiseks esitas Viimsi valla vee-ettevõtja AS Viimsi Vesi (arendaja)
rahastamistaotluse Ühtekuuluvusfondile. Rahastamistaotlus on mahukas dokumentidepakett
mille koondnimetus on Ühtekuuluvusfondi projekt „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste
ehitus“. Viimsi Vallavalitsus algatas 6. oktoobri 2006. a. oma korraldusega nimetatud
projektile keskkonnamõju hindamise arvestades Keskkonnaministeeriumi ja
Keskkonnainvesteeringute Keskuse seisukohta hinnata projekti realiseerimisega kaasneda
võivaid eeldatavalt olulisi keskkonnamõjusid. KMH eesmärgiks on anda otsustajale teavet
kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju
kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või leevendamise võimaluste ning
keskkonnaseisundi muutuste jälgimiseks vajalike abinõude kohta.
Olemasolevate andmete põhjal ületavad Viimsi poolsaare põhjavee looduslikud
radioloogilised näitajad joogiveele kehtestatud efektiivdoosi määra. Efektiivdoosi normiks
kehtestamise aluseks olevad meditsiiniteaduslikke uuringute tulemusi tuleks elanikele
tutvustada. Põhjavesi on kavas normile vastavaks puhastada ehitatavas veepuhastusjaamas.
Põhjavee radionukliididest puhastamise käigus veepuhastusjaamas aasta jooksul tekkivad 226Ra ja 228Ra heitmete kogused ja käideldavate heitmete süsteemikogused ületavad
Kiirgusseaduses kehtestatud piirmäära ning seetõttu on AS-il Viimsi Vesi vaja taotleda
kiirgustegevusluba. Samas on oluline rõhutada, et veepuhastusjaama töötajate ja elanikkonna
efektiivdoosid jäävad oluliselt alla kehtestatud piirmäärade ja loodusliku fooni ka
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
5
puhastusjaama vahetus läheduses ning veepuhastusjaam ei kujuta endast mingisugust
radioloogilist ohtu piirkonna elanikele ega ettevõtte töötajatele. Tegemist on väga nõrkade
kiirgusallikatega ja arvestades kiirgusallika vormi puudub suurendatud risk õnnetusjuhtumite
korral.
Paralleelselt arendaja kavandatud töödega joogiveevarustuse ja heitvee ärajuhtimise
tagamiseks kavandab Viimsi Vallavalitsus mitmete uute maastikukaitsealade loomist ja
kohaliku tasandi rohevõrgustiku arendamist valla haldusterritooriumil. Igasugune
arendustegevus mõjutab paratamatult looduskeskkonda ning otsustaja peab leidma vajaliku
tasakaalu looduskeskkonna kaitsmise vajaduse ning valla arenguks ja selle elanike õigustatud
ootuste tagamiseks vajalike tööde tegemise vahel. Sellise otsuse tegemiseks on KMH
aruandes välja pakutud ekspertide arvates keskkonnakaitseliselt aktsepteeritav lahendus koos
vajalike leevendavate meetmetega.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
6
SUMMARY The single source of drinking water is groundwater from Cambrian- Wend aquifer system in
territory of Viimsi Parish, Estonia. The quality of water does not correspond to water quality
standard. Exceeds are with concentration of chlorous, ferrous, manquanum, ammonium and
radiological indicators as well. Because of that the water must be treated.
The populace of Viimsi Parish is been enlarged, water demand per person as well and the
Parish has perspective to continue its population enlarging. These aspects increase general
water consumption in area and therefore additional drinking water source system is needed to
be building up.
83,5 km pipelines for drinking water and 79 km for domestic wastewater is necessary to
construct or renovate, fire-protection pumping stations, compression preserve pumping plant
and 26 wastewater pumping plants as well.
To finance mentioned necessary instauration works AS Viimsi Vesi, as local water supplier, is
preparing the financial application to Cohesion Found. The Govt of Viimsi Parish initiated
environmental impact assessment (EIA) for that application in order to get necessary
information about environmental impacts and alternatives of objective, the methods to prevent
arising impacts and carry out monitoring system.
The concentration of radiological indicators in Cambrian- Wend aquifer system groundwater
exceeds a number of effective rates in Estonian water quality standard. That is a local natural
idiomaticalness; the water has never been polluted. Specialists from Estonian Ministry of
Social Affairs should account about health risks what can be caused for consumption of local
groundwater as these were base for validate Estonian water quality standard.
The groundwater is been planned to treat up to quality norms in water treatment plant. AS
Viimsi Vesi must apply activity license for treatment process because of year 226Ra and 228Ra
waste quantity according to Radiation Act. Is important to accent that water treatment plant
does not cause any radiation danger to local people and employees of plant. The level of
radiation will stay natural beside the plant.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
7
Three new landscape preservation areas are planned to create in the area of instauration
works. Works for development of water source system, pipelines and other necessary parts of
whole system affects the natural environment but building up water supply system in the area
is ineluctable. Therefore the decider, Govt of Viimsi Parish, must find an appropriate solution
between needs of quality drinking water in the area and nature preserve. Environmentally
acceptable solution with methods to prevent arising impacts is carried out in result of EIA.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
8
1. SISSEJUHATUS
1.1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMINE JA EESMÄRK
Viimsi Vallavalitsus algatas 6. oktoobri 2006. a. oma korraldusega keskkonnamõju hindamise
AS Viimsi Vesi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ kohta vastavalt
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p 18, lg 2 p 10
ning arvestades Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse seisukohta
hinnata projekti realiseerimisega kaasneda võivaid eeldatavalt olulisi keskkonnamõjusid.
KMH eesmärgiks on anda otsustajale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete
alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju
vältimise või leevendamise võimaluste ning keskkonnaseisundi muutuste jälgimiseks vajalike
abinõude kohta.
KMH aruanne on koostatud mahus, mis vastab Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 20 nõuetele. Aruandes on käsitletud kõiki KMH
programmi avalikustamise käigus saadud ettepanekuid ja märkusi.
1.2. MENETLUSOSALISED
Arendaja: AS Viimsi Vesi
kontaktisik: Lauri Lagle, tel. 606 6848
Nelgi tee 1, Viimsi vald
Harjumaa 74001
Otsustaja: Viimsi Vallavalitsus
Tel. 606 6805, 606 6860
Nelgi tee 1, Viimsi vald
Harjumaa 74001
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
9
KMH järelevalvaja: Harjumaa Keskkonnateenistus
Tel. 672 2972
Viljandi mnt 16,
Tallinn 11216
KMH ekspert: OÜ E-Konsult
kontaktisik Lembit Linnupõld, tel. 664 6777
e-post: [email protected]
Laki 12 A-501,
10621 Tallinn
Töörühma koosseis:
Aide Kaar – keskkonnaekspert, keskkonnamõju hindaja litsents KMH0123;
Laur Linnupõld - keskkonnaekspert, keskkonnamõju hindaja litsents KMH0117;
Jüri Martin - akadeemik, professor, bioloogiadoktor ökoloogia erialal;
Joel Jalast - hüdrogeoloog, AS Viimsi Vesi;
Madis Kiisk - teadur, TÜ Füüsika Instituudi Keskkonnafüüsika Instituut;
Kairi Mänd - graafiline andmetöötlus.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
10
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS
Viimsi valla ainuke joogiveeallikas on Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjavesi.
Veekompleksi põhjavesi ei vasta kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele suure Cl- (20%
puurkaevudest), Feüld , Mn2+ (72 % puurkaevudest) ja NH4 (72 % puurkaevudest) sisalduse
tõttu. Lisaks ületavad põhjavee radioloogilised näitajad kehtestatud norme. Seetõttu vajab
põhjavesi joogiveena kasutamiseks eelnevat töötlust. Tabelis 2.1 on toodud Viimsi valla
puurkaevude põhjavee probleemsete keemiliste näitajate kontsentratsioonid (Eesti
Geoloogiakeskus 2008).
Tabel 2.1: Põhjavee probleemsete keemiliste näitajate kontsentratsioonid
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
11
Viimsi valla elanike arvu kasvuga arvestab kehtiv valla üldplaneering ja arengukava. Viimsi
valla ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni arengukava prognoosib veetarbimise kasvu ühe
elaniku kohta seniselt 105 liitrilt 120 liitrini päevas. Seoses elanike arvu kasvu, veetarbimise
eeldatava suurenemisega ühe elaniku kohta ja valla arenguperspektiividega on Viimsi valla
territooriumile vaja rajada uus veehaare.
Viimsi valla vee-ettevõtja AS Viimsi Vesi kavandab valla ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni
väljaehitamist Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“
(edaspidi Projekt) alusel. Projekt näeb ette rajada uus veehaare planeeritud tootlikkusega
1 277500 m3 vett aastas ehk 3500 m3 ööpäevas, veetöötlusjaam ning ehitada välja
ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteem Viimsi poolsaarel Viimsi valla haldusalal.
Projekti eesmärk on kindlustada Viimsi valla elanikele kvaliteetne joogivesi ning tagada
reovee kogumine ja selle ohutu ärajuhtimine. Sellega vähendatakse joogivee kadu ca 20%-ni
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
12
ning vähendatakse majapidamiste poolt kanalisatsiooni juhitud reostuskoormust. Ca 8500
elanikku ühendatakse kanalisatsioonivõrku, tõstes ühendusmäära 52%-lt 95%-ni. Ca 7100
elanikku ühendatakse veevarustusvõrku, mis vähendab elanike terviseriske. Projekti
realiseerimine parandab seeläbi valla elanike elukvaliteeti ja vähendab keskkonna
saastekoormust. Seetõttu on kavandatud tegevuse elluviimine Viimsi valla elanikkonna jaoks
olulise tähtsusega.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
13
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS
3.1. KAVANDATAV TEGEVUS
Projekt hõlmab Viimsi valla territooriumi, välja arvatud Laiaküla, Äigrumäe, Muuga sadama
ja Viimsi valla haldusalas olevate saarte territooriumid. Projekti veehaarde asendiplaan ja
veetorustike perspektiivskeem on KMH aruande lisas 3.
3.1.1. Veehaare
Projekti kohaselt plaanitakse rajada valla keskne veehaare Viimsi poolsaare keskossa RMK
Anija metskonna riigimetsamaa kinnistule (89001:003:0292) Lubja külast põhja pool
Metsasihi tee ääres. RMK on oma 20.04.2006 kirjaga nr. 9-25/7081 kooskõlastanud veehaarde
asukoha valiku tingimustel:
- rajatavad puurkaevud ja nende juurde rajatavad teed koos torustike ja elektrikaablitega
ei tohi seada piiranguid metsade majandamisele;
- metsa raadamise teostab RMK Anija metskond vastavalt kooskõlastatud ja kinnitatud
projektile.
Veehaare koosneb 8 puurkaevude rühmast, mis avavad eraldi Voronka ja Gdovi veekihi.
Veehaarde kogutootlikkuseks on kavandatud 3500m3 vett ööpäevas. Veehaarde rajamine on
planeeritud kahe etapilisena. Esimeses etapis rajatakse 4 puurkaevude rühma koos
veetrassidega.
3.1.2. Veetöötlusjaam
Vee eeltöötluseks rajatakse veepuhastusjaam kavandatavast ridaveehaardest 1,1 km kaugusel
lõuna suunas.
AS-i Sweco Projekt koostatud eelprojekti „Viimsi veetöötlusjaam. Ehitusprojekti
lähteandmete täpsustamine“ (Töö nr. 07210-0091-1) kohaselt pumbatakse vesi läbi 1 Dokumendi koopia ei sisaldu KMH aruandes, sellega saab vajadusel tutvuda arendaja vahendusel
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
14
spetsiaalsete aeratsiooniseadmete kontakt-kambritesse. Aeratsiooniga eraldatakse vees
leiduvad gaasid ja antakse vette õhuhapnikku. Kontaktkambrites toimub vees oleva
kahevalentse raua ja mangaani edasine oksüdeerumine kolmevalentseks hüdroksiidiks.
1-astme filtrites eraldatakse veest raud, mangaan ja teised vee hägusust põhjustavad ühendid.
2-astme filtrites eraldatakse veest radioaktiivset kiirgust tekitavad radionukleiidid.
Edasi suunatakse filtraat isevoolselt puhta vee reservuaaridesse (3 x 2000 m3) ja sealt
tarbijatele.
3.1.3. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud
Projekti mahus ehitatakse ja renoveeritakse ca 83,5 km veetorustikke, ca 79 km
kanalisatsioonitorustikke, rajatakse tuletõrjepumplad, II astme survetõstepumpla ja 26
reoveepumplat.
Planeeritava ühiskanalisatsiooni reoveed juhitakse Tallinna linna kanalisatsioonisüsteemi ja
Muuga sadama reoveepuhastisse. Selleks sõlmiti 26.07.2006.a. vastav kokkulepe nr. 4198
AS-iga Tallinna Vesi2. Kokkuleppe kohaselt juhitakse Viimsi valla ühisreoveetorustikega
kogutav reovesi AS Tallinna Vesi reoveesüsteemi Miiduranna sadama ja Muuga vahelise
raudtee äärses piiritluspunktis nr. 2 Lääne teel ja piiritluspunktis nr. 3 Kõivu teel, kust see
suunatakse edasi Paljassaare reoveepuhastisse. Kokkuleppe alusel kohustub AS Tallinna Vesi
tagama alates piiritluspunktidest kogutud reovee ärajuhtimise ja puhastamise. Kehtiv Tallinna
ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava arvestab kõigi lähiümbruse valdadest
tulevate võimalike reoveekoormustega.
3.2. ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS
KMH programmi kohaselt on kavandatava tegevuse alternatiivid:
1. Rajatakse keskne veehaare Viimsi poolsaare keskossa, mille tootlikkus on 2000 m3 vett
ööpäevas säilitades Haabneeme aleviku 4 puurkaevu, mille tootlikkus on 1500
m3/ööpäevas. 1000 m3/ööpäevas arvestatakse tarbijatele Viimsi valla lõunaosas, keda
veemajanduse arendamise algetapis ei ühendata ühisveevarustusega. Uue keskse
2 ja 4 dokumendi koopia ei sisaldu KMH aruande koosseisus, vajadusel saab sellega tutvuda arendaja vahendusel
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
15
veehaarde ja Haabneeme veehaarde vesi töödeldakse rajatavas veepuhastusjaamas, valla
lõunaosa väiketarbijate vett esialgu ei töödelda.
2. Joogiveeallikana võetakse kasutusele Ülemiste järve vesi, mis puhastatakse Tallinna
veepuhastusjaamas.
Igasugused kokkulepped Tallinna linna joogivee ressursi kasutamise kohta puuduvad.
Alternatiiv eeldab Keskkonnaministri 06.04.2006.a käskkirja nr 396 Harju maakonna
põhjaveevarude kinnitamine tühistamist ning uue põhjaveevarude jaotamist käsitleva akti
koostamist, millele peaksid eelnema mahukad eeltööd (vt p. 4.2.1.). Puuduvad
majanduslikud analüüsid, projektid ja rahastamisskeemid trasside, pumbajaamade jms
projekteerimiseks ja rajamiseks.
Vastavalt Viimsi Vallavolikogu otsusele ei soovi Viimsi vald kaaluda Tallinna linna
pinnavee kasutamist Viimsi valla mandriosa veevarustuse allikana (vt. AS Viimsi Vesi 15.
03.2007 kirja nr. 131 koopia KMH aruande lisas 1). Volikogu sellise otsuse põhjustas
muuhulgas asjaolu, et Tallinna linnal puuduvad senini konkreetsed tegevuskavad joogivee
kvaliteedi tagamiseks eriolukorras ja suurreostuse puhul ning adekvaatne riskianalüüs.
Eeltoodust lähtuvalt ei saa Ülemiste järve vee kasutamist Viimsi valla peamise
joogiveeallikana pidada reaalseks alternatiiviks ja KMH-s loobutakse selle võimaluse
edasisest käsitlemisest.
3. Valla territooriumilt kogutav reovesi juhitakse Muuga sadama reoveepuhastisse.
Eelprojekt reovee juhtimiseks Viimsi vallast Muuga reoveepuhastisse koostati 2005.
aastal Halcrow Grup Ltd ja Eesti Veevärk Konsultatsioon poolt3. AS Tallinna Sadam,
Viimsi vald ja Maardu linn koostasid 25.01.2007.a. ühiste kavatsuste protokolli4 Muuga
sadama reoveepuhasti baasil reovee töötlemisega tegeleva ühisettevõtte asutamiseks.
Lisaks käsitletakse 0- alternatiivi ehk kavandatavast tegevusest loobumist.
3 Technical Assistance for East Harju and Keila Vasalemma Water Protection Project. EuropeAid /117812/D/SV/EE
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
16
4. MÕJUALA ISELOOMUSTUS JA KESKKONNASEISUND
Viimsi vald asub samanimelisel Tallinnast kirdes asuval Soome lahte ulatuval 12.5 km
pikkusel ja 5 km laiusel poolsaarel, piirnedes 2/3 ulatuses merega. Poolsaarest läände jääb
Tallinna laht ja itta Muuga laht. Valla lõunaosa piirneb Tallinna ja Maardu linnaga ning ca’ 1
km ulatuses Jõelähtme vallaga. Valla maismaa osa on 47 km², üldsuurus 71,4 km² Valla
koosseisu kuuluvast 9 saarest suuremad on Naissaar (18,9 km²) ja Prangli (6,5 km²).
4.1. ASUSTUS
Viimsi poolsaare asulad asuvad traditsiooniliselt mere ääres. Suur osa asustusest oli aiandus-
ja suvilakooperatiivid. Poolsaare siseosa on valdavalt olnud metsamaa kuhu viimaste aastate
hoogsa kinnisvara arendamise käigus on kohati tekkinud elamualad.
Viimsi valla mandriosas paikneb 14 küla - Kelvingi, Laiaküla, Leppneeme, Lubja, Metskasti,
Miiduranna, Muuga, Pringi, Pärnamäe, Püünsi, Randvere, Rohuneeme, Tammneeme,
Äigrumäe ning 2 alevikku - Viimsi ja Haabneeme. Viimsi ja Haabneeme alevikes elab valla
kodulehe andmete kohaselt ligi pool valla elanikest.
Viimsi valla elanike arv on valla kodulehe andmetel5 paari viimase aasta jooksul kasvanud
poole võrra ulatudes 14760 inimeseni. Suvehooajal kasvab elanike arv mitme tuhande võrra.
4.2. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON
4.2.1. Veevarustus
Kuna Tallinna linna põhjaveetarbimine on vähenenud, samas kui lähivaldade veetarve
suureneb, siis toimus 2004. aastal põhjaveevarude ümberhindamine, mille kohta valmis
aruanne Tallinna linna ja Tallinnaga külgnevate Kambriumi-Vendi ja Ordoviitsiumi-
Kambriumi põhjavee tarbevarude ümberhindamine kuni aastani 2030 (AS Maves 2004).
Viimsi valla jaoks on määratud põhjaveevarud:
5 http://ww.viimsivald.ee/?id=546 13.02.2008 seisuga
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
17
- Kambriumi-Vendi veekompleksist 4500 m3/d.
Põhjaveekomisjon tegi 30.09.2004.a keskkonnaministrile ettepaneku6 need põhjaveevarud
kinnitada, lisades märkuse, et Kambrium-Vendi veekompleksi põhjavesi vajab joogiveeks
kasutamisel raadiumi sisalduse kontrolli ja normide ületamisel raadiumi eemaldamist või vee
segamist kuni normidele vastavaks.
Keskkonnaministri 06.04.2006.a käskkiri nr 396 Harju maakonna põhjaveevarude
kinnitamine 7 fikseerib nimetatud põhjaveevarud ametlikult ja määrab Viimsi vallale need
varud tagatud tarbevaruna (T1).
Keskkonnaministri 27. jaanuari 2003. a määruse nr 9 Põhjaveevaru hindamise kord kohaselt
jaguneb põhjaveevaru uurituse detailsuse alusel tarbevaruks T1 või T2 või prognoosvaruks P.
T1 on tagatud põhjaveevaru, T2 on hinnatud põhjaveevaru ja prognoosvaru P on haldus- või
hüdrogeoloogilise piirkonna põhjaveevaru eeldatav hulk, millega tuleb arvestada piirkonna
arengukavade koostamisel, vee erikasutuslubade andmisel ja ühest puurkaevust koosneva
veehaarde projekteerimisel. Põhjaveevarude käskkirjaga kinnitatud varud on kantud riigi
Keskkonnaregistri põhjaveehaarete nimistusse.
Joogiveega varustamiseks planeeritava põhjaveevaru kvaliteedi vastavuse sotsiaalministri
02.01.2003.a määrusele nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna-
ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja sellest tuleneva põhjavee puhastamise vajaduse
kindlakstegemiseks tuleb lähtuda varu uuringuaruandest.
Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjavesi Viimsi valla territooriumil ei vasta kehtestatud
joogivee kvaliteedinõuetele suure Cl- , Feüld , Mn2+, NH4 ja radionukliidide sisalduse tõttu.
Seetõttu vajab põhjavesi joogiveena kasutamiseks eelnevat töötlust.
6 Põhjaveekomisjoni koosoleku protokoll nr 75, 30.09.2004; vt http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1286/Pohjaveekomisjoni+koosoleku+protokoll+nr+75.pdf 7 http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=167596/Eesti+kinnitatud+pohjaveevarud.pdf
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
18
4.2.2. Kanalisatsioon ja sadevee ärajuhtimine
Üldkanalisatsiooniga on haaratud ca 55% valla tiheasustusalade püsielanikkonnast. Viimsi
poolsaare läänekaldalt ning osaliselt keskosast juhitakse reovesi Tallinna ühiskanalisatsiooni
alates 1970- datest aastatest. Reovee eelvooluks on Meriväljal asuv Kõivu tee d 500 kollektor,
Pirita reoveepumplad ning tunnelkollektor nr. 1 (d 1000 - 1800 mm). Reovesi puhastatakse
Paljassaare veoveepuhastis. Praegu juhitakse Viimsi vallast AS-i Tallinna Vesi
ühiskanalisatsiooni ca 1000 m3 reovett ööpäevas. AS-i Tallinna Vesi hinnangul võib kogu
poolsaare kanaliseerimisel ning ehitustegevuse jätkamisel ööpäevane reovee vooluhulk
kasvada kuni 10 000 m3 ööpäevas. Olemasolevate eelvoolusüsteemide ja Paljassaare
reoveepuhasti arendamisel on AS Tallinna Vesi arvestanud nende reovee vooluhulkadega.
Paljassaare puhastusseadmetes puhastatakse keskmiselt 120 000 m3 reovett ööpäevas.
Tallinna linna lähivaldadest kanaliseeritav reoveekogus moodustab sellest ca 2 - 3%. Kõigi
lähivaldade arenguperspektiivide realiseerumisel ei ületa see kogus AS-i Tallinna Vesi
hinnangul 10 - 15% töödeldava reovee üldhulgast.
Sademevesi juhitakse merre. AS Viimsi Vesi korraldab pinnavee kvaliteedi seiret merre
suubuva 3 kraavi 5 punktis, et jälgida pinnavee reostust. Eesti Geoloogiakeskuse
hüdrogeoloogia osakonna poolt läbi viidud seire8 andmetel on merre suubuva sadevee
reostustase madal ja keskkonnaprobleeme ei ole ilmnenud.
Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015 kohaselt oli aastatel
1990-2000 Tallinna Keskkonnaameti poolt võetud sademevee proovides suurim määratud
BHT7 kontsentratsioon kraavivees Viimsi põigu väljalasust 41 mg/l , mis vastab lahjale
reoveele. Arvestades pinnavee voolusuunda võib eeldada, et oma osa reostuse tekkele andisid
ka Viimsi valla territooriumi väikeelamupiirkonnad. Hilisemad andmed reostuse kohta
puuduvad9.
8 Sademevee-, põhjavee- ja joogiveeseire 2005. aastal Viimsi vallas. Eesti Geoloogiakeskus Hüdrogeoloogia osakond; Sademevee-, põhjavee- ja joogiveeseire 2006. aastal Viimsi vallas. Eesti Geoloogiakeskus Hüdrogeoloogia osakond; Sademevee-, põhjavee- ja joogiveeseire 2007. aastal Viimsi vallas. Eesti Geoloogiakeskus Hüdrogeoloogia osakond. 9 Pirita linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. OÜ E-Konsult töö nr E1106
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
19
4.3. TAIMESTIK, LOOMASTIK JA ÖKOSÜSTEEMIDE FUNKTSIONEERIMINE
Viimsi maastik on vaheldusrikas, rannamadal on kivine ja liigestatud rohkete luidete ja
rannavallidega. Poolsaare keskosa on kaetud metsaga, on laane- ja salumetsi, rabastuvaid
männikuid ja soometsi. Paekalda allikarohkel rusukaldal kasvab meie oludes haruldane
kooslus, laialeheline ürgne salumets. Põhiosa Viimsi metskonna metsast on kaitsemets.
Viimsi valla mandriosa rohevõrgustiku tuumalade taimekooslused on loodusilmelised ja
suhteliselt hästi säilinud, pakkudes väärtuslikke elupaiku suurematele looduslikele aladele
iseloomulikele ja avalikkuse jaoks tähelepanuväärsete liikidele nagu põder, metskits jt (MTÜ
Keskkonnakorraldus 2008).
Viimsi rohealadel on registreeritud järgmised imetajaliigid: põder, metskits, metssiga,
valgejänes, halljänes, orav, siil, mutt, rebane, kährikkoer, kärp, nirk, metsnugis, kobras,
mügri. Alal esineb ka üks või mitu liiki nahkhiiri. Juhuslikud läbirändajad on ilves ja mink
ehk ameerika naarits. Tuhkru esinemise kohta ei ole kindlaid andmeid. Elupaikade hinnangu
alusel on tõenäolised liigid mets-karihiir ja tava-leethiir, niidu-uruhiir, juttselghiir, koduhiir.
Võimalik on mägra esinemine. Karu Viimsi valla püsielanike hulka ei kuulu, kuid 2007.
aastal nähti (I. Sirkase suul. andmetel) läbirändavat karu Muugal jt (MTÜ
Keskkonnakorraldus 2008).
Roomajatest esinevad kohalike elanike andmetel arusisalik, nastik, rästik ning üks viide on ka
vaskussi esinemisele. Kahepaiksetest esinevad kohalike elanike andmetel harilik kärnkonn,
rabakonn ja/või rohukonn. Võimalik on tähnikvesiliku esinemine jt (MTÜ
Keskkonnakorraldus 2008).
Professor Jüri Martini juhendamisel Euroülikooli üliõpilaste poolt 2008. a kevadel läbi viidud
uuringu kohaselt on kavandatava Metsasihi veehaarde piikonnas erineva liituvuse ja
struktuuriga metsakooslused, millede tervislik seisund on keskmine. Paiguti esineb puude
surevust üle keskmise määra, puuvõrade keskmine liituvus on erinev ka seoses raietega.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
20
4.4. MAASTIK JA PINNAS
Viimsi vald asub Põhja-Eesti rannikumadaliku ja Soome lahe saarte maastikurajoonis. Põhja-
Eesti ranniku madalik on üldilmelt rahuliku pinnamoega, madal ja tasane. Absoluutsed
kõrgused jäävad enamasti küll 0-20 m piiridesse, ent rannikumadaliku lõunaserval küünivad
need mitmel pool ka 30 meetrini ja üle selle. Kõrgus muutub paljudes kohtades astmeliselt.
Eristada saab madalamat rannikupiirkonda ja terrassi paekalda jalamil. Esimene tase ulatub
20-25 m ü.m. Paekalda esine aste on enamasti 33-50 m ü.m. Suurima absoluutse kõrgusega on
rannikumadalikul säilinud lavamaa jäänuksaar - Viimsi Lubjamägi (abs. kõrgus 53 m,
suhteline kõrgus 36-37 m) pikkusega 3,4 km ja laiusega 1,6 km.
Pinnakatte paksus varieerub 0,5–7,0 m piires. Klindipealsel tasandikul jääb pinnakatte paksus
alla 1 m, keskmisest madalam on see ka Viimsi kõrgendiku piires. Aluspõhjakivimeid katab
kõikjal moreen. Viimsi kõrgendiku kirdeserval katab moreeni fluvioglatsiaalne kruus. Suurtel
aladel katavad moreeni ka meresetted, mis koosnevad peene- ja keskmiseteralisest liivast,
kohati ka aleuriidist.
4.5. VÄLISÕHU KVALITEET JA KLIIMA
Viimsi valla välisõhu kvaliteeti mõjutavad peamiselt Muuga ja Miiduranna sadamate
territooriumitel tegutsevad kütusetransiidiga tegelevad firmad.
Miiduranna sadama tegevus on plaanis lõpetada, et sellele alale elamurajoon rajada.
Sadamategevuse lõpetamine lahendab õhusaaste probleemi.
Muuga sadama välisõhu kvaliteedi suhtes on viimastel aastatel esinenud palju lähimate
elamualade elanike kaebusi, rahulolematust on põhjustanud ebameeldiv hais. Kaebuste
põhjuseks on väävelvesiniku ja merkaptaanide haisuläve ületav sisaldus piikonna välisõhus
ajal kui tuul puhub naftaterminalide poolt elualade suunas.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
21
Muuga sadama välisõhu saaste saab jaotada nelja gruppi:
- naftaproduktide laadimisel eralduvad terminaalides ja laadimiskohtades saasteainetena
õhku alifaatsed ja aromaatsed süsivesinikud ning ebameeldiva või ärritava lõhnaga
ühendid;
- puistekaupade (turvas, kivisüsi, killustik, väetised) laadimisel eralduvad õhku
laaditavate kaupade tolmud ja tahked osakesed;
- katlamajadest eralduvad sõltuvalt kasutatavast kütusest erineva koostisega küttegaasid,
mis sisaldavad lämmastikoksiide, vääveldioksiidi, süsinikoksiidi, raskemetalle;
- Muuga sadamas kasutatava transpordi poolt emiteeritavad saasteained, sh laevaliiklus
sadama akvatooriumis ja raudteetsisternide reostatud välispinnalt toimub emissioon.
Olukorra parandamiseks on kavas täiendada Muuga sadama seiresüsteemi, mis aitab reostaja
igal konkreetsel juhul välja selgitada ning võtta tarvitusele saasteemissiooni vähendamise
meetmed. AS-i Tallinna Sadam juhtimisel tellitakse kogu Muuga sadama lääneosa hõlmav
projekt parima võimaliku tehnika taseme tõstmiseks, mis peab õhusaaste probleemi
lahendama10.
Meteoroloogilised karakteristikud Harjumaal on järgmised:
aasta keskmine temperatuur 5,0° C
kõige soojema kuu (juuli) õhu keskmine temperatuur kella 13 ajal 21,0° C
kõige soojema kuu (juuli) ööpäeva keskmine temperatuur 16,6 ° C
kõige külmema kuu (jaanuar, veebruar) keskmine temperatuur -6,0° C
Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus (%):
N NO O SO S SW W NW Tuulevaikus
10 8 8 11 20 21 11 11 4
10 Muuga sadama lääneosa keskkonnamõju hindamine. OÜ E-Konsult töö nr E1053
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
22
4.6. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID
Keskkonnaregistri andmete kohaselt on Viimsi valla mandriosas 7 riiklikul tasandil kaitstavat
looduse üksikobjekti: Muuga kabelikivi ja Loomisvälja mänd Muuga külas, Põlendiku kivi,
Riiasöödi tamm Randvere külas, Rohuneeme rahn Püünsi külas, Tädu kuusk Tammneeme
külas ja Viimsi koobas (Kuradikoobas) Lubja külas. Viimsi valla mandriosas on kaks
kaitsealust parki - Viimsi sanglepik Haabneeme alevikus ja Viimsi mõisa park Viimsi
alevikus. Kohaliku kaitse alla on võetud Mäealuse maastikukaitseala.
Ükski keskkonnaregistrisse kantud riiklikul tasandil kaitstav loodusobjekt ei jää Projektiga
kavandatavate tegevuste mõjualasse.
Alates 11.03.2008. avalikul väljapanekul oleva Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu
teemaplaneeringuga Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik (AS Pöyry Entec töö nr.609)
tehakse ettepanek võtta kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate loodusobjektidena kaitse
alla lisaks:
- Krillimäe maastikukaitseala;
- Leppneeme –Tammneeme maastikukaitseala;
- Haabneeme-Klindiastangu maastikukaitseala;
- Mäealuse kaitseala piiranguvööndi laiendus;
- Rohuneeme maastikukaitseala.
Kaitsealade kaitse-eeskirjad on toodud teemaplaneeringu seletuskirja lisades 7 ja 5.
KMH ekspertgrupp koostas skeemi, millele on kantud Projektiga kavandatud veehaarde
puurkaevude asukohavariandid, mis võivad teemaplaneeringuga kavandatavale ja
olemasolevatele maastikukaitsealadele (rohevõrgustiku elementidele) olulist mõju avaldada.
Skeemi koostamiseks on kasutatud teemaplaneeringu koosseisus olevat kaarti Rohevõrgustik
ja miljööväärtuslikud alad (AS Pöyry Entec 2008). Skeem on KMH aruande lisas 3.3.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
23
5. TEGEVUSEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU JA SELLE ULATUS
5.1. VIIMSI VALLA PÕHJAVEEVARU OPTIMAALNE KASUTUSVARIANT
Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste ning põhjavee keemilise koostise määramiseks
rajati kavandatava Metsasihi veehaarde piirkonda katsepuurkaevud (rühm 1), millele Viimsi
Vallavalitsus määras oma 29.03.2007 korraldusega nr 191 projekteerimistingimused.
Projekteerimistingimuste määramise üheks aluseks oli Harjumaa Keskkonnateenistuse
12.03.2007 kirjaga nr 30-6-2/15017-2 antud nõusolek nimetatud projekteerimistingimustega.
Puurkaevud on ette nähtud KMH koostamiseks vajalike lähteandmete saamiseks ning nende
rajamist, vajalike proovimaterjalide võtmist ja analüüsimist korraldas Eesti Geoloogiakeskuse
Hüdrogeoloogia osakond. Katsepuurimiste tulemuste kohta koostati aruanne Viimsi valla
põhjaveevaru optimaalne kasutusvariant, mis on KMH aruande lisas 2.1. Käesolevas peatükis
on väljavõte viidatud aruande arvutuslikust osast ja peamistest järeldustest. Oma
kommentaarid uurimustööle kirjutas akadeemik Jüri Martin. Need on toodud KMH aruande
lisas 2.
Põhjavee optimaalse kasutusvariandi valikul tuleb arvestada keeruliste hüdrogeoloogiliste
tingimustega, sest veevõtu kontsentreerumine võib kutsuda esile põhjavee survetaseme
üleliigse alanemise ja suurema mineraalsusega vee sissetõmbamise aluskorrast või mere poolt.
Töös tehakse veetaseme alanemise arvutused veekihtide kaupa mõlema veehaarde töötamise
variandi korral. Rajatavat veehaaret hakkavad mõjutama Haabneeme ja Pirita veehaare.
Arvutused tehakse põhjaveevaru kehtivusaja lõpuni, s.t arvutustes võetakse veehaarde
töötamise ajaks 8030 ööpäeva.
I variandi puhul arvestatakse järgmiste andmetega:
- veevõtt rajatavast “Metsasihi” veehaardest on 2000 m³/ööpäevas, s.h Voronka veekihist 700
m³/ööpäevas ja Gdovi veekihist 1300 m³/ööpäevas;
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
24
- veevõtt Haabneeme veehaardest on kokku 1500 m³/ööpäevas, s.h Voronka veekihist 500
m³/ööpäevas ja Gdovi veekihist 1000 m³/ööpäevas;
- veevõtt Pirita veehaardest on kokku 7700 m³/ööpäevas, s.h Voronka veekihist 2500
m³/ööpäevas ja Gdovi veekihist 5200 m³/ööpäevas;
- kaugus Metsasihi veehaarde keskmest Haabneeme veehaarde keskmeni on 2400 m;
- kaugus Metsasihi veehaarde keskmest Pirita veehaarde keskmeni on 6000 m;
- Metsasihi veehaarde raskuskeskme kaugus äärmisest puurkaevude rühmast on 700 m.
Metsasihi veehaarde töötamisel tootlikkusega 2000 m³/ööpäevas arvutatakse Voronka veekihi
survetaseme alanemine valemi 1 järgi:
Svr = So+ SH + SP (1),
kus So – veetaseme alandus veehaarde keskmes enda töötamisest;
SH – veetaseme alandus Haabneeme veehaarde töötamise mõjust;
SP – veetaseme alandus Pirita veehaarde töötamise mõjust;
So arvutatakse valemist (2) mittestatsionaarse liikumise võrrandi järgi (Бочевер, 1968):
kus Q – veevõtt, 700 m³/ööpäevas;
km – veejuhtivus, 100 m²/ööpäevas;
a – piesojuhtivus, 105 m²/ööpäevas;
ro = 700 m;
t = 8030 ööpäeva.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
25
Veetaseme alanemine Metsasihi veehaarde keskmes Pirita veehaarde mõjul arvutatakse
valemiga 3:
Voronka veekihi põhjavee survetaseme alandus Metsasihi veehaarde keskmes võib ulatuda
11,4 m. Praegune põhjavee survetaseme absoluutkõrgus veehaarde keskmes on ca –2,5 m, siis
2030. a ulatub põhjavee survetaseme absoluutkõrgus –13,9 m. Tõenäoliselt võib tegelik
veepinna alandus teiste veehaarete mõjust tulla väiksem, sest veevõtt Pirita veehaardest
kinnitatud põhjaveevaru ulatuses on suurendatud.
Metsasihi veehaarde mõju Rohuneeme vaatluskaevule nr 1153, mis avab samuti Voronka
veekihti, arvutatakse valemi (3) järgi:
kus Ro – kaugus veehaardest vaatluskaevuni 1153, 3300 m;
kmV = 100 m²/ööpäevas.
Rohuneeme vaatluskaevus 1153 alaneb põhjavee survetase uue veehaarde mõjul 2,9 m võrra.
2008. aasta seireandmete põhjal on puurkaevu keskmine survetase -2,37 m, millele lisandub
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
26
alandus 2,9 m. Seega alaneb 2030. aasta lõpuks vee survetase kuni -5,27 m abs. k, mis ühtib
prognoositud veetasemega (Tamm, 2004).
Gdovi veekihi põhjaveetaseme alanemine veehaarde töötamisest ja teiste veehaarete
töötamise mõjust arvutatakse valemite 1 ja 2 järgi.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
27
Gdovi veekihi survetase alaneb Metsasihi veehaarde keskmes 2030. aastaks 5,01 m võrra, kui
veehaarde tootlikkus veekihist on 1300 m³/ööpäevas. Põhjavee survetase jääb seega
absoluutkõrgusele -9,2 m.
Veehaarde mõju Rohuneeme vaatluskaevule 1152, mis avab Gdovi veekihti, arvutatakse
valemi (3) järgi:
Rohuneeme vaatluskaevus nr 1152 alaneb survetase Metsasihi veehaarde mõjul 0,85 m. Seega
2030. aasta lõpuks on keskmine survetase –3,93 m, mis on väiksem prognoositust (Tamm,
2004).
II variandi kohaselt on keskse Metsasihi veehaarde tootlikkus 3500 m³/ööpäevas, s.h
Voronka veekihist 1200 m³/ööpäevas ja Gdovi veekihist 2300 m³/ööpäevas. Haabneeme
veehaare suletakse.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
28
Veetaseme alanemine Voronka veekihis arvutatakse valemi (1) järgi:
Põhjavee survetaseme alanemine Pirita veehaarde mõjul SP arvutatakse valemi (3) järgi:
Seega jääb põhjavee survetase Voronka veekihis 2030. aastal absoluutkõrgusele ca -15,2 m
(2007. a veetase võetud -2,5 m).
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
29
Veetaseme alanemine Gdovi veekihis, kui Q = 2300 m³/ööpäevas:
II veehaarde variandi puhul määratakse keskse veehaarde töötamise mõju Rohuneeme
vaatluskaevule nr 1153, mis avab Voronka veekihti, valemi (3) järgi:
Seega vaatluskaevus nr 1153 alaneb survetase 4,9 m võrra ja aastaks 2030 saavutab survetase
absoluutkõrguse -7,27 m, mis on madalam lubatavast veetasemest.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
30
II veehaarde variandi puhul määratakse keskse veehaarde töötamise mõju Rohuneeme
vaatluskaevule 1152, mis avab Gdovi veekihti, valemi (3) järgi:
Seega 2030. aasta lõpuks alaneb vaatluskaevu 1152 survetase Metsasihi veehaarde töötamise
mõjul 1,55 m võrra ja jääb absoluutkõrgusele -4,63 m. Lubatud prognoositud survetase Viimsi
poolsaare tipus on -5 m (Tamm, 2004).
Arvutuste põhjal alaneb mõlema veekasutusvariandi korral Voronka veekihi survetase
Metsasihi veehaarde keskmes intensiivsemalt kui Gdovi veekihi survetase.
I variandi korral (keskse veehaarde tootlikkus 2000 m³/ööpäevas, Haabneeme veehaardest
1500 m³/ööpäevas) alaneb Voronka veekihi survetase rajatava veehaarde keskmes 11,4 m
võrra ja jääb absoluutkõrgusele -13,9 m. Gdovi veekihi survetase alaneb 5 m võrra ja jääb
absoluutkõrgusele -9,11 m. Veekihtide survetaseme vahe on 4,8 m, s.t Gdovi veekihi
survetase on Voronka veekihi survetasemest 4,8 m võrra kõrgemal.
II variandi korral (Metsasihi veehaarde tootlikkus on 3500 m³/ööpäevas, Haabneeme veehaare
suletakse) suureneb veekihtide survetaseme vahe veelgi. Survetase veehaarde keskmes alaneb
Voronka veekihis 12,7 m võrra ja Gdovi veekihis 5,6 m võrra. Veekihtide survetasemed
jäävad absoluutkõrgusele -15,2 m ja -9,7 m, survetasemete vahe on 5,5 m.
II põhjavee kasutamisvariandi korral kerkib reaalne oht, et Voronka veekihi põhjavee
kvaliteet halveneb (Cl--sisaldus suureneb, süvenevad anaeroobsed tingimused) vee
juurdevoolu tõttu Gdovi veekihist või mere poolt. Voronka veekihi survetaseme alanemine
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
31
Metsasihi veehaarde keskmes põhjustab survetaseme üleliigse alanemise vaatluskaevus 1153,
mis asub poolsaare tipus. See piirkond on merevee sissetungimiseks kõige soodsam.
Kokkuvõte:
Hüdrogeoloogiliste tingimuste alusel, mis tuginevad Metsasihi katsepuurkaevude andmetele
ja Eesti Geoloogiakeskuse OÜ hüdrogeoloogilisele uuringule (Lehte Savitskaja. Viimsi valla
põhjaveevaru optimaalne kasutusvariant. EGK. Tallinn, 2008) on ühisveevarustussüsteemi
väljaarendamiseks kõige sobivam kasutada olemasolevat Haabneeme veehaaret, mille vee
kvaliteet on pikka aega olnud stabiilne ja uue Metsasihi veehaarde esimesse etappi
planeeritavat veehaaret. Arvutused näitavad, et veehaarde I variant rahuldab nii veekihtide
survetaseme muutuste kui ka vee loodetava kvaliteedi poolest pikaajalist prognoositavat
seisundit (2030 aastani).
Metsasihi veehaarde teise etapi väljaehitamine katsepuurkaevude rühmast põhja poole võib
põhjustada merevee sissetungi ja poolsaare põhjapoolsete puurkaevude survetaseme olulise
alanemise ning on seetõttu keskkonnakaitseliselt lubamatu.
Lõplik otsus ühisveevarustussüsteemi väljaehitamise kohta langetatakse peale
Ühtekuuluvusfondi otsuse saamist AS-i Viimsi Vesi taotlusele võttes arvesse majanduslikke
kaalutlusi.
5.2. JÄÄTMETEKKEGA KAASNEV MÕJU VEEPUHASTUSJAAMAS
Hinnangute koostamise alusmaterjalina on kasutatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel
vastavalt lepingule K-11-1-2005/1643 Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud hinnangut
põhjavee radioaktiivsuse vähendamise veetöötlustehnoloogia efektiivsusele ning AS Viimsi
Vesi poolt ehitusprojekti lähteandmete täpsustamiseks koostatud puhastusjaama eelprojekt ja
muud AS-ist Viimsi Vesi saadud informatsiooni. Töö sisaldab kõiki AS-i Viimsi Vesi
puurkaevudest aastatel 2004-2005 määratud radioloogilisi mõõtmisi. Radioloogilised
mõõtmised on tehtud vee-ettevõtte 32 puurkaevust 19-s, mis annab üldistatud järelduste
tegemiseks piisava statistilise esindatuse Viimsi vee radioloogilisest seisukorrast.
Mõõtmistulemused on toodud tabelis 5.1.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
32
Tabel 5.1: Viimsi valla põhjavee 19 puurkaevu radioloogilised näitajad
Puurkaevu katastri nr
Veeproovi võtmise kuupäev
226Ra, Bq/l
(mõõtmise määramatus, %)
228Ra, Bq/l
(mõõtmise määramatus, %
Triitium, Bq/l
(mõõtmise määramatus, %)
Oodatav efektiivdoos, mSv/aastas
412
12.04.05 0.47(10) 0.39(10) 11 (30) 0,29
5157 12.04.05 0.43(10) 0.23(15) 7.9 (30) 0,20 188 12.04.05 0.17(15) 0.32(10) 9.2 (30) 0,20
188* 21.04.04 0,35 0,38 - 0,26 154 12.04.05 0.27(15) 0.87(10) 6.0 (35) 0,49 183 12.04.05 0.34(10) 0.46(10) 7.9 (30) 0,30 172 12.04.05 0.48(10) 0.72(10) 5.5 (35) 0,46 179 12.04.05 0.40(10) 0.16(15) 11.6 (30) 0,16 477 12.04.05 0.65(10) 1.18(10) 4.9 (35) 0,73 187 13.04.05 0.13(15) <MDA 5.3 (35) 0,08
187* 01.04.04 0,12 0,21 - 0,13 162 13.04.05 0.52(10) 0.16(15) 5.5 (35) 0,19 161 13.04.05 0.34(10) 0.55(10) 6.1 (30) 0,35
14798 13.04.05 0.29(15) 0.40(10) 7.0 (30) 0,26 170* 01.04.04 0,39 0,82 - 0,49 424* 01.04.04 0,18 0,28 - 0,18 184* 01.04.04 0,49 0,48 - 0,34
14538* 01.04.04 0,33 0,28 - 0,21 160* 01.04.04 0,46 0,65 - 0,42 163* 01.04.04. 0,17 0,24 - 0,16 8914 20.05.04 0,14 0,14 0,24
Varasemate Kambrium-Vendi (K-V) veehaarde radioloogiliste uuringute põhjal
(Sotsiaalministeeriumi tellimusel Kiirguskeskuse poolt koostatud „Joogivee radioaktiivsusest
põhjustatud terviseriski hinnang” 2005 a.) on välja selgitanud, et K-V veehaarde suurimaks
probleemiks on 226Ra ja 228Ra kõrged aktiivsuse kontsentratsioonid, moodustades
efektiivdoosi kujunemisest üle 90%. Doosihindamisel ei ole arvestatud 210Pb panust, mille
kontsentratsioon Eesti Geoloogiakeskuse andmetel võib ulatuda K-V veehaarde proovides
kuni 0.15*C(226Ra). Kuna teostatud analüüsides kas ei ole 210Pbmääratud või jääb 210Pb
sisaldus allapoole mõõtemeetodi minimaalset detekteerimispiiri, mille tõttu tema otsene
määramine gammaspektromeetriliselt ei ole võimalik, on ka käesolevas hinnangus tehtud
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
33
arvutused nende kahe Ra isotoobi põhjal. 210Pb mittearvestamine ei muuda töö eesmärgiks
olevaid põhilisi järeldusi. 226Ra ja 228Ra lagunemisest tingitud parandustegureid käesolevas
hinnanguis nende nukliidide pikast poolestuseast tulenevalt võrreldes süsteemi
veevahetuskiirusega, arvutustes kasutatud ei ole.
Veepuhastussüsteemi aastase radioaktiivsete heitmete ning puhastussüsteemi radioaktiivsuse
hetkekoguste määramiseks on kasutatud järgmisi lähteandmeid (Tabel 5. 2).
Tabel 5.2: Veetöötlusjaama tehnilised lähteandmed
nimetus ühik
jaama tootlikkus m3/d
keskmine 4000
maksimaalne 6000 226Ra ja 228Ra eralduse
efektiivsus % 90
uhtevee mahuti maht m3/tk 50
filtrite veemaht m3/tk ......
mahuti materjal klaasplast
filtrite välisseina materjal teras AISI 316 222Rn aereerimise efektiivsus % 100
Tabelis 5.2 toodud mahuti lähteandmetena on kasutatud AS Viimsi Vesi poolt viidatud
mahutite ja Filtrite koostematerjalide tarnijaid. Mahuti arvutustel võeti eeskujuks Vesmaco
OÜ poolt pakutav 50 m3 klaasplastist mahuti. Arvestades, et tootja hinnangul jaguneb
mahutite klaasmaterjali ja polüestervaigu peamine koostisaine kaaluliselt pooleks, eeldati
mahuti elementkoostisena puuduliku informatsiooni tõttu järgmist: 37% SiO2, 7% Na2O,
5,3% CaO, 0,7% Al2O3, 50% C10H8O4. Täpse materjali koostise puudumine ei muuda siiski
saadud tulemusi arvestataval määral.
Tabelites 5.3 ja 5.4 toodud arvväärtused on arvutatud eeldusel, et filtermaterjal ei akumuleeri 226,228Ra ning kogu radioaktiivne jääde pestakse filtritest välja uhteveega. Puudub
informatsioon selle kohta kas ja millisel määral võib filtermaterjalis või süsteemi erinevates
osades toimuda 226, 228Ra sadenemine ja kontsentreerumine.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
34
Tabelites toodud aktiivsused ja efektiivdoosid on arvutatud kolme eri juhu jaoks:
1) käesolevaks hetkeks 19 puurkaevu proovide 226Ra ja 228Ra aritmeetilise keskväärtuse jaoks;
2) ülemise piirväärtusena on kasutatud 226Ra ja 228Ra 19 mõõtmise suurimaid mõõdetud
aktiivsuse kontsentratsioone;
3) alumise piirväärtusena on kasutatud 226Ra ja 228Ra 19 mõõtmise väiksemaid mõõdetud
aktiivsuse kontsentratsioone.
Tabel 5.3: Puhastusjaama filtrite uhteveega aastas toodetavate radioaktiivsete heitmete
226Ra ja 228Ra aktiivsused 226Ra ja 228Ra heitmete kogused
(puurkaevude aritmeetilised keskmised)
rad. heitmed (keskm. tootlikkus) MBq/a 226Ra 440 228Ra 551
rad. heitmed (max. tootlikkus) 226Ra 660 228Ra 826
226Ra ja 228Ra heitmete piirväärtused
(puurkaevude min. ja max väärtused)
rad. heitmed (keskm. Tootlikkus – 4000
m3) MBq/a 226Ra min 154 226Ra max 854 228Ra min 179 228Ra max 1 550
rad. heitmed (max. tootlikkus – 6000 m3) 226Ra min 231 226Ra max 1 280 228Ra min 269 228Ra max 2 330
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
35
Tabel 5.4: Puhastussüsteemi 226Ra ja 228Ra aktiivsus puhastussüsteemis
uhtevee
mahutid (2tk) filtrid (5 tk) 226Ra MBq MBq
min 1,69 2,11 keskm 4,84 5,17
max 9,17 9,79 228Ra
min 1,97 3,35 keskm 5,91 6,31
max 16,6 14,0
Kiirgusseadus sätestab § 17 lõikega 2 ja 7 tegevuses kasutatavate radionukliide aktiivsuste või
eriaktiivsuste vabastustasemed, mille piirmääradest väiksemate koguste puhul
kiirgustegevusluba taotlema ei pea. Joonistel 5.1 ja 5.2 on esitatud uhtevees sisalduva 226Ra ja 228Ra aktiivsuse minimaalsed ja maksimaalsed piirväärtused ning aastased 226Ra ja 228Ra
minimaalsete ja maksimaalsete piirväärtuste ning keskväärtuste põhjal arvutatud heitmete
toodang planeeritavas veetöötlusjaamas.
Saadud tulemused näitavad, et tekitatud radionukliidide kogused ületavad Vabariigi Valitsuse
30. aprilli 2003. a määrusega nr 163 kehtestatud vabastamistasemeid nii 226Ra kui ka 228Ra
radionukliidi osas. Samuti ületatakse Keskkonnaministri 15. veebruari 2005. a määrusega nr
10 kehtestatud, aastas keskkonda juhtida lubatud radioaktiivseid aineid sisaldavate heitmete
aktiivsuse piirmäära (1,0E+6) vedelikele 226Ra radionukliidi jaoks.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
36
Joonis 5.1: Uhtevee mahutites sisalduv 26Ra ja 228Ra aktiivsuse minimaalsed ja maksimaalsed
piirväärtused
Joonis 5.2: Aastane 226Ra ja 228Ra minimaalsete ja maksimaalsete piirväärtuste ning
keskväärtuste põhjal arvutatud heitmete toodang planeeritavas veetöötlusjaamas
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
37
Kokkuvõte:
Aasta jooksul tekitatud 226Ra ja 228Ra heitmete koguste suurused ja käideldavate heitmete
suured süsteemikogused (hetksisaldused) ületavad Kiirgusseaduses kehtestatud piirmäära
ning seetõttu on AS-il Viimsi Vesi vaja taotleda kiirgustegevusluba. Kiirgustegevusloa
taotluse menetlemise käigus võib olla vajalik täiendava keskkonnamõju hindamise
läbiviimine või eksperthinnangu koostamine kuna käesoleva KMH tegemise ajal ei ole
Projekt valmis staadiumini, mis võimaldaks lõplikult hinnata kõiki kiirgustegevusega
kaasnevaid aspekte (üheks olulise aspektina võib eeldada Ra poolt rikastatud filtrite pesuvee
hilisemat keskkonnalevi, puhastusfiltrite uhetevee 226Ra ja 228Ra võimalikku väljasadenemist
ja kontsentreerumist kanalisatsioonitorudes, filtermaterjalide saastumise määra, jne).
Veepuhastusjaama filtrite või filtrimaterjali utiliseerimiseks tuleb need üle anda vastavat
kiirgustegevusluba omavale ettevõttele, et need keskkonnaohutult ladestada.
5.3. MÜRA JA VIBRATSIOON
5.3.1. Müra teke ja selle levik
Müra on heli, mis inimest häirib ja koormab, tema tervist ohustab või kahjustab. Müra mõju
inimesele seisneb peamiselt häirimises. Müra tõttu kannatab suhtluskeskkond, võivad tekkida
une- ja keskendumishäired, mis omakorda tekitavad stressi. Seetõttu võib kõrge müratase olla
kaudseks põhjuseks krooniliste haiguste sagenemisele.
Eesti ja muu maailma senise praktika kohaselt ei ole kavandatav veepuhastusjaam oluline
müraallikas. Müra tugevust veepuhastusjaama piirkonnas ei ole võimalik prognoosida, sest
KMH tegemise ajaks ei ole veel valminud jaama lõplik ehituslik- ja tehnoloogiline projekt.
Ehitusprojekti realiseerimisel on vaja teostada mürataseme kontrollmõõtmised, et hinnata kas
müratase vastab kehtestatud normidele. Kui müratase ületab määruses kehtestatud väärtusi
peab ettevõte koostama tegevuskava mürataseme vähendamiseks ja selle ellu viima.
Vee- ja kanalisatsioonitrasside ning veepuhastusjaama hoone ehitustööd põhjustavad ajutist
mürataseme tõusu ehitustööde piirkonnas. Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada
kehtestatud müra normtasemetega ja korraldada ehitustööd viisil, et mis tagaks nõuetest
kinnipidamise. Peale ehitustööde lõppu probleem taandub.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
38
Lubatud müratasemed sõltuvalt maakasutuse iseloomust sätestab sotsiaalministri 04.03.2002.a
määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid. Määruse nõuetega tuleb arvestada ka ehitusprojektide
koostamisel ning ehitustööde korraldamisel. Maakasutuse iseloom müra normeerimiseks on
määratud üldplaneeringu alusel.
Kavandata veehaarde piirkonnas rakendub määruse kohane müra piirtase I kategooriale
(looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad), mis on
päevasel ajal 45 dBA ja öisel ajal 35 dBA.
Kavandatava veepuhastusjaama alal rakendub määruse kohane müra piirtase III kategooriale
(segaala - elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted), mis
on olemasolevatel aladel päevasel ajal 60 dBA ja öisel ajal 45 dBA.
Vee - ja kanalisatsioonitrassid rajatakse peamiselt III ja II kategooria (laste- ja õppeasutused,
tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates)
aladele. II kategooria alade müra piirtase on olemasolevatel aladel päevasel ajal 55 dBA ja
öisel ajal 40 dBA.
Kokkuvõte:
Ehitustööd põhjustavad paratamatult ajutist mürataseme tõusu tööde piirkonnas. Ehitustööde
korraldamisel tuleb arvestada kehtestatud müra normtasemetega ning korraldada ehitustööd
viisil, mis arvestaks võimalusel mürataseme piiramise vajadusega. Peale ehitustööde lõppu
probleem taandub ning seetõttu ei saa ehitustöödest põhjustatud mürataseme tõusu pidada
oluliseks negatiivseks keskkonnamõjuks.
Peale veepuhastusjaama valmimist on vaja teha mürataseme kontrollmõõtmised. Kui
müratase ületab määruses kehtestatud väärtusi peab ettevõte koostama tegevuskava
mürataseme vähendamiseks ja selle ellu viima.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
39
5.3.2. Vibratsioon
Vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine paesesse pinnasesse võib põhjustada vibratsiooni,
mille levimine sõltub maapinna ja pinnakatte omadustest. Vibratsioon võib lähedalasuvates
ehitistes põhjustada konstruktsiooni vibreerimisest tingitud helisid. Vibratsioonitaset pole
võimalik hinnata. Seda saab määrata. Lähtudes sellest saab siis tarvitusele võtta asjakohased
abinõud.
Sotsiaalministri 17.05.2002.a määrusega nr 78 on kehtestatud Vibratsiooni piirväärtused
elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid. Määrusega
kehtestatakse inimeste tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks
üldvibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise
meetodid. Seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada või
kasutada sellisel viisil, et nende poolt tekitatud vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ei ületa määrusega sätestatud piirväärtusi. Määruse nõudeid tuleb arvestada samuti
ehitusprojektide koostamisel.
Kokkuvõte:
Ehitustöödest tingitud võimalik vibratsiooni teke on ajutine ja lakkab peale vibratsiooni
põhjustavate tööde lõppu. Ehitusettevõtjal koostöös projekteerijaga on oluline valida kõik
kasutatavad seadmed ja tehnoloogiad selliselt, et vibratsioon ei põhjustaks kahjustusi
olemasolevatele ehitistele ega rajatistele.
5.4. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE
5.4.1. Metsasihi veehaare
Metsasihi veehaare on kavandatud riigimetsa (maatükk nr 79, kat nr 89001:003:0292).
Torustikud rajatakse piki metsasihte või olemasolevatesse kraavidesse. Metsaalal on erineva
liituvuse ja struktuuriga metsakooslused, millede tervislik seisund on keskmine. Paiguti
esineb puude surevust üle keskmise määra, puuvõrade keskmine liituvus on erinev ka seoses
raietega. Puurkaevu gruppide ja nende ühendustorustike ehitamine võib põhjustada ajutist
veerežiimi muutumist. Veerežiimi muutus mistahes majandustegevuse tagajärjel võib
suurendada võrade surevust millele järgneb mõne aasta pärast puude kuivamine. Uuringute
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
40
kohaselt võib ladva kuivamisest puu suremiseni kuluda kuni 7 aastat. Puuliikidest on
veerežiimi muutuste suhtes tundlikumad kuused.
Ehitustegevus (ja rajatiste hilisem teenindamine) põhjustavad metsakoosluste füüsilist
kahjustamist taimede ja pinnakatte lõhkumise ja tallamise näol. Mõju ulatus ja kestvus
olenevad ehitustöödeks kasutatavast tehnikast, ehitustööde korraldamisest ja kasutatavast
tehnoloogiast. Metsa alustaimestik taastub üldjuhul kuni viie aasta jooksul, raadamisel
langetatud puude asendamise võimalikkuse ja vajalikkuse otsustab metsa valdaja (RMK)
vastavalt ala kaitse eeskirjale, Metsaseaduse ja Looduskaitseseaduse sätetele.
Metsasihi veehaarde esimese ehitusetapi ja selle ühendustorustike rajamisel on oluline mõju
ehitustööde lähemasse piirkonda jäävatele metsakooslustele. Siiski ei mõjuta veehaarde
rajamine piirkonna metsakooslusi ja -maastikku määral, mis ohustaks loodava Krillimäe
maastikukaitseala looduskaitselist väärtust.
Põhjavee keemilise koostise olulise varieerumise tõttu (vt. Lisa 2.1) tõttu on arendajal
soovitav kaaluda puurkaevude koondamist Anija metskonna maatüki nr 72 lõunapoolsesse
otsa (vt. plaan lisas 3). Lahenduse väljatöötamisel on arvestatud olemasolevate
metsasihtidega. Selline lahendus vähendaks oluliselt torustike rajamiseks vajalike kaevetööde
mahtu loodaval Krillimäe maastikukaitseala territooriumil ning väldib uute infrastruktuuri
objektide rajamist rohevõrgustiku tuumalale, sest kõik puurkaevude grupid (va. olemasolev 1.
grupp) asuksid rohevõrgustiku tugialal. Sellist lahendust käsitletakse KMH käigus tekkinud
täiendava alternatiivina (alternatiiv 4).
5.4.2. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud
Projektiga kavandatakse Metsasihi veehaarde ühendamist Viimsi paltoole ehitatava
veepuhastusjaamaga. Kavandatav trass läbib loodavat Haabneeme klindiastangu
maastikukaitseala, mis ühtlasi on olemasoleva kõrghaljastusega rohevõrgustiku koridor.
Vastavalt kaitse-eeskirja projektile moodustatakse maastikukaitseala Põhja - Eesti klindi,
väärtuslike pangaaluste metsakoosluste ning pärandmaastiku kaitseks.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
41
Arendaja kava kohaselt (vt lisa 2.4.) rajatakse torutrass kinnise diagonaalse suundpuurimise
(Directional Drills) meetodil läbi klindi. Selline lahendus väldib klindile tehnokoridori
rajamise vajaduse. Sama meetodit kasutades rajatakse torujuhe väärtusliku pangaaluse metsa
alal, et vältida trassi kraavide kaevamiseks väärtusliku metsa raadamise vajadust.
Olemasolevate ehitusgeoloogilise materjalide kohaselt11 ei põhjusta torustiku rajamine läbi
klindi pinnavee valgumist mööda torustiku välispinda alla, mis võiks muuta veereziimi
pangaaluses metsas niiskemaks. Kui liigvesi sademeterikkal perioodil lokaalselt siiski
koguneb, tuleb see maaparanduslike võtetega ära juhtida.
Vaatamata valitud tehnoloogiatele võib torujuhtme rajamisel läbi kavandatava Haabneeme
klindiastangu maastikukaitseala olla lokaalne negatiivne mõju ehitustööde lähemasse
piirkonda jäävatele metsakooslustele. Siiski ei mõjuta see klindi terviklikkust ja metsakooslust
määral, mis ohustaks loodava maastikukaitseala looduskaitselist väärtust.
Rohevõrgustiku funktsioneerimise tagamiseks on oluline, et kavandatavate infrastruktuuri
objektidega ei lõigataks läbi rohevõrgustiku elemente ning ehitiste ja rajatiste näol ei loodaks
loomadele liikumistakistusi ka mitte rohevõrgustiku äärealadele. Projektiga kavandatud
torustikud järgivad olemasolevaid teid, tänavaid, metsaihte ja raudteekoridori. Mitmed uued
torustiku lõigud (piki Viimsi- Randvere teed) rajatakse horisontaalsuundpuurimise meetodil.
Uusi tehnokoridoride rajamisi ei ole ette nähtud. Maa - alune torustik ei kujuta endast
loomadele liikumistakistust. Kui puurkaevude esimes eehitusjärgu grupid ehitatakse algselt
kavandatavale asukohale, siis ei tohi nende sanitaarkaitseala piirata aiaga, et mitte looa
loomadele liikumistakistusi. Puurkaevude alternatiivse asukoha puhul rohevõrgustiku tugialal
tuleb arendajal piirdeaedade rajamist siiski kaaluda, et tagada kehtivatest puurkaevu
sanitaarkaitseala nõuetest (vt. ptk. 5.6.2.) kinnipidamine. Seetõttu ei ole kavandataval
tegevusel Viimsi poolsaare rohevõrgustiku toimimisele ja terviklikkusele negatiivset mõju.
Kokkuvõte: Projektiga kavandataval tegevusel on oluline mõju ehitustegevuse piirkonna
metsakooslustele, kuid see ei vähenda loodava Krillimäe ja Haabneeme klindiastangu
maastikukaitseala looduskaitselist väärtust. Seetõttu tuleks otsustajal (Viimsi Vallavalitsus)
kaaluda kavandatava tegevuse koos selle leevendavate meetmetega elluviimise toetamist, sest
11 Veepuhastusjaama Ehitusgeoloogiliste tingimuste hindamine Viimsi platool. Eesti Geoloogiakeskus 2006
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
42
nõuetekohase kvaliteediga joogiveevarustuse tagamine on Viimsi valla elanike jaoks
esmatähtis.
Kaitsealade valitseja otsus kavandatava tegevuse lubatavuse kohta on vajalik kujundada enne
AS-i Viimsi Vesi taotluse Ühtekuuluvusfondile esitamist rahastamisotsuse tegemiseks. Viimsi
Vallavalitsus on nii KMH otsustaja kui loodavate kaitsealade valitseja. Kui vallavalitsus
otsustajana aktsepteerib KMH aruannet, siis on ta kaitseala valitsejana sisuliselt andnud
põhimõttelise nõusoleku Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitamise projektiga
kaasnevate tegevuste lubatavuse kohta kavandatavate maastikukaitsealade piirides.
5.5. MÕJU MEREKESKKONNALE
5.5.1. Heitvee juhtimine merekeskkonda
Kavandatava tegevuse mõju merekeskkonnale avaldub heitvee juhtimises Tallinna ja Muuga
lahte. Viimsi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (AS Entec 2002)
kohaselt on valla perspektiivne reoveekogus 2014. aastaks 4894 m3/ööpäevas (20 000
inimekvivalenti), sealhulgas Lääneranniku piirkonnas 3402 m3/ööpäevas ja Idaranniku
piirkonnas 1173 m3/ööpäevas.
KMH käigus käsitletakse reovee puhastamise alternatiividena selle juhtimist AS-i Tallinna
Vesi Paljassaare reoveepuhastisse ja AS-i Tallinna Sadam Muuga sadama reoveepuhastisse.
Vastavad eelkokkulepped mõlema puhastusseadme omanikuga on arendajal olemas. Heitvesi
juhitakse puhastist vastavalt Tallinna ja Muuga lahte.
Heitvee juhtimine suublasse on reguleeritud Veeseaduse, Vabariigi Valitsuse määrusega nr
269 kehtestatud Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord ja puhastusseadme
omanikule väljastatud vee erikasutuslubadega ning ettevõtte omaregulatsiooni
dokumentidega. Kehtivatest nõuetest kinnipidamine tagab keskkonna kahjustamise vältimise.
Praegu juhitakse Viimsi poolsaarel kogutav reovesi (ca 1000 m3/ööpäevas) AS-i Tallinna Vesi
Paljassaare puhastusseadmetesse, puhastatakse seal ning nõuetekohaselt puhastatud heitvesi
suunatakse Tallinna lahte. Mingit olulist keskkonnareostust Viimsi valla reovee puhastamine
koos Tallinna linna reoveega ning heitvee suublasse juhtimine seni põhjustanud ei ole. AS
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
43
Tallinna Vesi lähtub heitvee suublasse juhtimisel vee erikasutusloa nr. HR01037 tingimustest.
Lisaks on ettevõttele väljastatud keskkonnajuhtimissüsteemi kvaliteedisertifikaadid ISO
14000 ja EMAS, mis tõendavad, et ettevõtte tegevus (sh. heitvee puhastamine ja suublasse
juhtimine) vastab keskkonnakvaliteedi nõuetele. Ettevõte tegeleb pidevalt oma süsteemide
uuendamise ning erinevate riskide analüüsiga ja kriisisituatsioonide ennetamisega, et vältida
puhastamata reovee avariilist merre sattumist.
Viimsi vallast kogutav perspektiivne suurim reovee hulk moodustaks hinnanguliselt 2 - 3 %
Paljassaare puhastusseadmetes puhastatava reovee koguhulgast. Seetõttu ei ole ka praegu
kogutava reoveehulga suurenemisel maksimaalse arvutusliku vooluhulgani tegemist
puhastusseadmete koormuse olulise kasvuga. Tallinna lahe reostuskoormus ei suurene määral,
mis võiks muuta lahe keskkonnaseisundit.
AS Tallinna Vesi on koostanud erinevaid tegevuskavasid avarii- ja kriisisituatsioonides
käitumiseks. Suure avarii korral (üldine elektrikatkestus, heitveepuhasti seiskumine) juhitakse
kogu kanaliseeritav reovesi läbi eelvoolude otse merre. Merre väljalasud on projekteeritud ja
välja ehitatud kõikide reoveepumplate juures. Viimsi poolsaare reovesi juhitakse sellises
avariisituatsioonis merre Viimsis ning osaliselt Pirita linnaosas. Selliste suurte
avariisituatsioonide negatiivset mõju merekeskkonnale ei ole võimalik tänapäevaste tehniliste
ja materiaalsete võimalustega vältida, sest kogu Harjumaa pinnavee eelvooluks on Läänemeri.
Pearõhk tuleb pöörata avariide ennetamisele ning sellega tegelevad igapäevaselt nii AS
Viimsi Vesi kui ka AS Tallinna Vesi.
Muuga sadama reoveepuhasti hetkevõimsus on 3000 m3 ööpäevas ning reservvõimsus 2000
m3. Reservvõimsusest piisab Idaranniku kanalisatsioonipiirkonna reovee maksimaalse
arvutusliku hulga töötlemiseks. Puhasti vajab lämmastiku ja fosfori ärastuse võimaluse
lisamist, et heitvesi vastaks Vabariigi Valitsuse määrusega nr 269 kehtestatud Heitvee
veekogusse või pinnasesse juhtimise kord sätestatud nõuetele. Muuga sadama reoveepuhasti
rekonstrueerimist on kavandatud ÜF Ida - Harju veekaitseprojekti raames. Rekonstrueerimist
koordineerib loodav ühisettevõte (vt. ptk. 3.1.3). Lõplik otsus Viimsi valla territooriumilt
kogutava reovee Muuga sadama reoveepuhastisse suunamise kohta langetatakse peale
Ühtekuuluvusfondi otsuse saamist AS-i Viimsi Vesi taotlusele võttes arvesse majanduslikke
kaalutlusi.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
44
Tallinna Sadam AS-ile on välja antud vee erikasutusluba nr. HR01046, mis sätestab
muuhulgas tingimused heitvee juhtimiseks Muuga lahte läbi Muuga sadama heitvee
süvamerrelasu. Luba kehtib 2013. aastani. Heitveekoguste olulise suurendamise kava korral
peab loa valdaja sellest Harjumaa Keskkonnateenistust teavitama, et kaaluda olemasoleva loa
tingimuste muutmist või uue vee erikasutusloa taotlemise vajadust.
AS-ile Tallinna Sadam on väljastatud keskkonnajuhtimissüsteemi ISO 14001:2004
kvaliteedisertifikaat, mis tõendab, et ettevõtte tegevus (sh. heitvee puhastamine ja suublasse
juhtimine) vastab keskkonnakvaliteedi nõuetele.
5.5.2. Hajareostuse mõju merekeskkonnale
Harjumaa Keskkonnateenistuse veebilehe andmetel ei ole Viimsi suvilapiirkondade heitvee
ärajuhtimise süsteemid sageli nõuetekohaselt rajatud. Kogumiskaevud on tegelikult
imbkaevud, kust reostus satub pinnasesse ja kraavidesse ning sealt merre. Praktiliselt ei ole
võimalik kontrollida kogumismahutite tühjendamise regulaarsust ja imbsüsteemidest
pinnasesse juhitava heitvee vastavust kehtestatud normidele. Seetõttu on hädavajalik, et
kohalik omavalitsus töötaks välja mehhanismid, et liita olemasolevad suvila- ja
elamupiirkonnad rajatava vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga (nt. soodustused liitumistasude
maksmisel, vastavate tingimuste seadmine ümberehituste tegemise lubade menetlemisel jms).
5.5.3. Kavandatava tegevuse mõju sademe - ja pinnavete ärajuhtimissüsteemidele
Viimsi valla sademe- ja pinnavete ärajuhtimine on reguleeritud Projekteerimisbüroo AS Maa
ja Vesi poolt koostatud Viimsi valla sademete- ja pinnavete ärajuhtimise perspektiivskeemiga
ja ei ole käesoleva Projekti osa. Valdavalt on pinnavete äravoolu suund Viimsi poolsaarel
Muuga ja Tallinna lahte. Kuna AS-il Tallinna Vesi puudub Meriväljal sademevee
eelvoolutorustik, siis ei ole Viimsi poolsaare sademe- ja pinnavete juhtimine AS-i Tallinna
Vesi süsteemidesse lähiaastatel võimalik.
Vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitusprojekt tuleb koostada nii, et nende rajamisega ei
rikutaks olemasolevaid sademe- ja liigvee ärajuhtimissüsteeme.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
45
Kokkuvõte:
Projektiga kavandatud reovee puhastamise lahendused ei oma olulist negatiivset
keskkonnamõju kui jälgitakse õigusaktide, tegevuslubade ja keskkonnajuhtimissüsteemide
sätetega kehtestatud norme ja tegevusjuhiseid.
Projekti realiseerimine tagab Viimsi valla territooriumil kogutava reovee nõuetekohase
puhastamise ja juhtimise suublasse ning aitab vähendada heitvee kontrollimatut immutamist
pinnasesse või juhtimist pinnaveekogudesse seni ühiskanalisatsiooniga liitumata
piirkondades. Seeläbi väheneb ka merre sattuva nõuetekohaselt puhastamata reovee hulk.
Seetõttu on kavandatava tegevuse pikaajaline mõju merekeskkonnale positiivne.
Vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitusprojektid tuleb koostada nii, et nende rajamisega ei
rikutaks olemasolevaid sademe- ja liigvee ärajuhtimissüsteeme.
5.6. LOODUSRESSURSSIDE KASUTAMINE
Kavandatud tegevuse kontekstis on olulised loodusressursid põhjavesi ja Viimsi poolsaare
maaressurss.
5.6.1. Põhjaveeressursi kasutamine
Põhjaveeressursi kasutamine on Eestis reguleeritud riiklike regulatsiooniaktidega (vt. ptk
4.2.1.). Nende alusel on igale omavalitsusele kasutamiseks kinnitatud põhjaveevaru, mille
piires omavalitsus saab oma arengut planeerida. Varude kinnitamisel on jälgitud säästva
arengu põhimõtteid. Projekti eesmärk on paremini kasutada Viimsi vallale kinnitatud
põhjaveevarusid, muuhulgas vähendada vee kadu torustikes.
5.6.2. Maaressursi kasutamine
Projektiga kavandatud vee- ja kanalisatsioonitorustikud ehitatakse olemasoleva tee- ja
tänavavõrgu teekatte alla. Selline infrastruktuuri koondamine on tavapärane praktika nii Eestis
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
46
kui mujal Euroopas, mis on kooskõlas säästva arengu põhimõtetega maaressursi säästva
kasutamise osas (Beer, A. 2000) .
Põhjavee kaitseks moodustatakse ümber veehaarde sanitaarkaitseala, mille ulatus on 50 m
puurkaevude rea teljest mõlemale poole, 50 m rea äärmistest puurkaevudest ja puurkaevude
reas puurkaevude vaheline maa (Veeseaduse § 28 p 2 lg 2). Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal,
mille laius on üle 30 meetri, rakendatakse Looduskaitseseaduses sätestatud ranna või kalda
piiranguvööndi kitsendusi. Keelatud on lageraie, mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks
määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine välja arvatud metsamajandustöödeks.
Sanitaarkaitsealal võivad viibida ainult need inimesed, kes täidavad keskkonnajärelevalve ja
tervisekaitse, veehaarderajatiste teenindamise, metsa hooldamise, heintaimede niitmise ja
veeseirega seotud tööülesandeid (Veeseaduse § 28 p 5).
Rajatavate puurkaevude sanitaarkaitseala nõuetest tulenevad kitsendused kattuvad
kavandatava Krillimäe maastikukaitseala kaitse eeskirja projektiga kavandatavate
piirangutega v.a. piirang inimeste viibimisele sanitaarkaitsealal. Seetõttu ei pea ekspertgrupp
vajalikuks rakendada veeseadusest tulenevat võimalust laiendada veehaarde sanitaarkaitseala
ulatust 200 -le meetrile. Arendaja kohustus on tähistada veehaarde sanitaarkaitseala piirid
selliselt, inimestele oleks üheselt arusaadav sanitaarkaitseala ulatus ja seal viibimise keeld.
Kokkuvõte:
Projekti realiseerimine ei põhjusta vallale kinnitatud varusid ületavad veetarbimist või
tarbimise põhjendamatut kasvu kinnitatud varude piires. Seetõttu ei avalda Projekti
realiseerimine negatiivset mõju joogivee, kui loodusressursi kasutamisele.
Puurkaevud tuleb paigutada maastikule nii (vähemalt 50 m kaugusele teest), et puurkaevu
sanitaarkaitseala nõude täitmine ei takistaks olemasolevate teede (Metsasihi tee) edasist
kasutamist.
Ekspertgrupp ei pea vajalikuks rakendada loodaval Krillimäe maastikukaitseala territooriumil
Veeseadusest tulenevat võimalust laiendada veehaarde sanitaarkaitseala ulatust 200 -le
meetrile.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
47
5.7. MÕJU INIMESTE TERVISELE, HEAOLULE JA VARALE
5.7.1. Joogivee kvaliteedinõuded
Euroopa Liidu Nõukogu Direktiivi 98/83/EÜ 3. november 1998, olmevee kvaliteedi kohta,
eesmärk on kaitsta inimese tervist olmevee mistahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude
eest, tagades olmevee tervislikkus ja puhtus. Direktiivi lisas I on ära toodud olmevee
kvaliteedistandardite parameetrid A, B ja C osas. A osas on toodud olmevee
mikrobioloogilised parameetrid, B osas keemilised parameetrid ja C osas
indikaatorparameetrid, muuhulgas ka radioaktiivsus. Kumulatiivne doos võib
indikaatorparameetri kohaselt olla 0,10 mSV aastas.
Direktiivi Artikkel 4 punkt 1 kohaselt on olmevesi tervislik ja puhas kui see vastab lisa I A ja
B osas sätestatud miinimumnõuetele (ehk mikrobioloogilistele ja keemilistele parameetritele).
Artikli 5 punktis 2 on öeldud, et lisa I C osas sätestatud parameetrite osas on tarvis väärtused
kindlaks määrata üksnes seire eesmärgil ning artikliga 8 ettenähtud kohustuste täitmiseks.
Artikkel 8 käsitleb parandusmeetmeid ja kasutuspiiranguid öeldes muuhulgas, et
parandusmeetmed on ette nähtud olmevee kvaliteedi taastamiseks. Direktiivi preambula
punkti 27 kohaselt tuleb indikaatorfunktsiooniga parameetrite mittevastavuse korral kaaluda,
kas mittevastavus kujutab ohtu inimese tervisele ning rõhutatud on, et elanikkonda tuleb
võimalikest terviseohtudest igakülgselt teavitada.
Seega on direktiivi mõte, et olmevee kasutamisel määratakse vee radioaktiivsus ainult seire
eesmärgil või selle kvaliteedi taastamiseks reostuse korral. Eesti Kambriumi- Vendi
põhjaveekihi vee radioaktiivsuse tase ei ole reostuse tagajärg vaid tegemist on meie põhjavee
loodusliku omadusega, mis direktiivi artikli 4 punkt 1 kohaselt on tervislik ja puhas.
Direktiivi eesmärkide saavutamiseks tehti muudatused meie seadusandlusesse, muuhulgas
„Veeseadusesse“. „Veeseaduse“ § 13 lõike 4 alusel kehtestati Sotsiaalministri 2. jaanuari
2003. a määrus nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava
pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ mille § 5 sätestab nõuded joogiveeallikana
kasutada kavatsetavale põhjaveele:
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
48
(1) … Joogivee tootmiseks alates 500 m³ ööpäevas tuleb enne joogiveeallika kasutuselevõttu
teha põhjavee kvaliteedi uuring vähemalt 2 korda aastas keemilistele näitajatele ja 4 korda
aastas mikrobioloogilistele näitajatele. Analüüsitavate näitajate väärtused ei tohi ületada
käesoleva määruse lisas 2 toodud näitajate piirväärtusi.
Määruse lisas 2 toodud efektiivdoosi piirväärtus on 0,10 mSv/aastas kõigil põhjavee
kvaliteediklassidel.
Määruse § 3 punkt 3 kohaselt ei tohi valida joogiveeallikaks pinna- või põhjavett, mille
näitajate piirväärtused ületavad III kvaliteediklassi näitajate piirväärtusi.
5.7.2. Joogivee kvaliteet
Kavandatava tegevuse mõju inimsete tervisele ja heaolule avaldub nõuetekohase kvaliteediga
joogivee tarbimise võimaluse loomises. Viimsi poolsaare Kambriumi-Vendi veekompleksi
põhjavesi ei vasta kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Seetõttu vajab põhjavesi
joogiveena kasutamiseks eelnevat töötlust rajatavas veepuhastusjaamas.
Viimsi poolsaare suvilapiirkondade ja hajaasustuse elamute heitvee ärajuhtimise süsteemid ei
ole sageli nõuetekohaselt rajatud. Kogumiskaevud on sageli tegelikult imbkaevud, kust
reostus satub pinnasesse ja sealt põhjavette. Kuna hajaasustuses kasutatakse joogiveena
tavaliselt madalate kaevude (ülemiste põhjaveekihtide) vett, siis on oht, et käimla- ja / või
pesuveed võivad sattuda otse joogivette. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine tagab
nende piirkondade elanikele bakterioloogiliselt puhta joogivee.
Rajatavasse kanalisatsioonivõrku ühendatakse kokku ca 8500 elanikku, mis tõstab
kanalisatsiooniga ühendusmäära seniselt 52% majapidamistest 95% valla territooriumil
asuvatest majapidamistest.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
49
5.7.3. Kavandatava veepuhastusjaama poolt põhjustatud võimalikud töötajate ja
piirkonna elanikkonna efektiivdoosid
Efektiivdoosi arvutusteks on kasutatud rahvusvaheliselt tunnustatud modelleerimistarkvara
Microshield 6.02. Efektiivdoosi arvutuste doosipunktid on valitud järgnevalt:
a) Uhtevee mahuti pikitelje keskpikkusest kahe mahuti vahelistes punktides kaugustel 10
cm, 125 cm mahuti välisseintest (vt. joonis 3) ning 10 m kaugusel mahuti välisseinast.
Doosipunktide asukohaks on valitud suurima ruuminurgaga punktid antud kaugusel
allikast;
b) teise astme filtri filtrisamba poolkõrgusel filtri välisseinast 10 cm, 100 cm ja 290 cm
kaugusel kahe filtri vahel (vt. joonis 5.3) ja filtrite hoone filtritele lähima välisseina
taga hoone keskteljel 15 cm kaugusel seinast (vt. joonis 5. 3).
Efektiivdoosi arvutused on tehtud 19 mõõdetud veeproovi 226Ra ja 228Ra aktiivsuse
kontsentratsioonide aritmeetilise keskmise väärtuste ning mõõdetud maksimaalsete aktiivsuse
kontsentratsioonide põhjal. Arvutustes on eeldatud, et 228Ra on tasakaalus oma lühiealise
tütarnukliidi 228Ac; 226Ra puhul on eeldatud, et 222Rn aereerimise efektiivsus on 100%.
Seetõttu ei ole 226Ra tütarnukliidid 222Rn, 218,214Po, 214Pb ja 214Bi tasakaalus ja efektiivdoosi
arvutustes on eeldatud 226Ra tütarnukliidide sissekasvamise algseks aktiivsuse
kontsentratsiooniks 0 Bq/kg ning maksimaalseks sissekasvamise perioodiks 5 päeva. Samuti
on eeldatud Rn leket filtritest ühe töötsükli jooksul marginaalseks. Uhtevee mahutite poolt
põhjustatud doosihinnangute arvutustes on 226Ra tütarnukliide sissekasvamine samuti arvesse
võetud algse 222Rn aktiivsusega 0 Bq/kg. Vee keskmiseks hoiuajaks uhtevee mahutites on
eeldatud 3 ööpäeva. Eeldatud on ka, et kogu radioaktiivne jääde filtreeritakse teise astme
filtritest uhteveega välja.
Uhtevee mahuti ning teise astme filtri poolt tekitatud efektiivdoosi väärtused on saadud
tabelis 5.5 toodud lähteandmeid kasutades.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
50
Tabel 5.5: Efektiivdooside arvutamisel kasutatud lähteandmed.
Uhtevee mahuti Filter
pikkus (cm) 1100 205 raadius (cm) 121,5 150 välissein teras teras välisseina paksus (cm) 0,5 0,3 vee maht (m3) 50 ..... mahuti eeldatav aktiivsus (MBq)
226Ra 2,42 228Ra 2,96
filtri eeldatav aktiivsus (MBq) 226Ra 0,86 228Ra 1,05
filtrite hoone betoonvälisseina paksus (cm) 15
Tabel 5.6: Efektiivdoosi ekvivalendid tabeli 1 226Ra ja 228Ra aktiivsuse kontsentratsioonide aritmeetilise keskmise põhjal, kahe uhtevee mahuti vahel erinevatel kaugustel mahutist (10, 125, 240 cm) ning mahuti välisseinast 10 m kaugusel
efektiivdoos (proovide aritm. keskm.) Kaugus mahuti välisseinast (cm) 10 125 1000nSv/h 14,8 10,1 0,50mSv/a 0,129 0,088 0,0044
Tabel 5.7: Efektiivdoosi ekvivalendid tabeli 1 226Ra ja 228Ra kõrgeimate aktiivsuse kontsentratsioonide põhjal, kahe uhtevee mahuti vahel erinevatel kaugustel mahutist (10, 125, 240 cm) ning mahuti välisseinast 10 m kaugusel
efektiivdoos (proovide max. aktiivsus) Kaugus mahuti välisseinast (cm) 10 cm 125 1000nSv/h 42,2 36,2 1,81mSv/a 0,370 0,317 0,016
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
51
Tabel 5.8: Efektiivdoosi ekvivalendid kahe 2. astme filtri vahel erinevatel kaugustel mahutist (10, 100, 290 cm) tabeli 1. 226Ra ja 228Ra aktiivsuse kontsentratsioonide aritmeetilise keskmise põhjal. Efektiivdoosi arvutustes ei ole arvestatud filtrites sisalduva vee poolt tekitatud varjestust ja gamma-kiirguse hajumist
kaugus filtrite välisseinast (hoones) (cm)
hoone välisseina taga (cm)
10 100 290 15 nSv/h 8,8 5,4 8,80 0,3 mSv/a 0,077 0,048 0,077 0,0028
Tabel 5.9: Efektiivdoosi ekvivalendid kahe 2. astme filtri vahel erinevatel kaugustel mahutist (10, 100, 290 cm) tabeli 1 226Ra ja 228Ra kõrgeimate aktiivsuse kontsentratsioonide põhjal. Efektiivdoosi arvutustes ei ole arvestatud filtrites sisalduva vee poolt tekitatud varjestust ja gamma-kiirguse hajumist
kaugus filtrite välisseinast (hoones) (cm)
hoone välisseina taga (cm)
10 100 290 15 nSv/h 20,5 12,6 6,3 0,74 mSv/a 0,180 0,111 0,180 0,0065
Tabelites 5.6-5.9 toodud efektiivdooside väärtused on arvutatud eeldusel, et kiirgusdoosi neeldumine on isotroopne antud doosipunktis. Joonisel 5.3 on märgitud punaste ringidega uhtevee mahutite ja filtrite poolt põhjustatud efektiivdooside arvutamiseks kasutatud doosipunktide ligikaudsed asukohad.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
52
Joonis 5.3: Filtrite hoone ning uhetvee mahutite asendiplaan. Punasega tähistatud kohad viitavad doosipunktide asupaikadele Lisas 2.2 on toodud kõikide hinnangus kasutatud doosipunktide jaoks arvutatud
efektiivdoosid formaadis, millisena väljastab Microshield doosiarvutuste aruanded koos
lähteandmetega.
Tulemustest järeldub, et veepuhastusjaama töötajate efektiivdoosid jäävad oluliselt alla
Kiirgusseaduse § 38 alusel kehtestatud piirmääradele (kiirgustöötaja viie järjestikuse aasta
piirmäär 100 mSv tingimusel, et ühe aasta jooksul mitte üle 50 mSv/a). Tabelites 5.6-5.9
toodud efektiivdooside suurused on arvutatud eeldusel, et töötaja on eksponeeritud
kiirgusallikale ööpäeva- ja aastaringselt. Selleks, et määrata töötajate reaalseid efektiivdoosi
suurusi, oleks vaja hinnata töötajate poolt aasta jooksul viibitud aega kiirgusallikate lähedal.
Elanikkonna efektiivdoosid jäävad samuti oluliselt alla Kiirgusseaduse § 38 alusel kehtestatud
piirmäärale (1 mSv/a). Teoreetiline ülemine piir jääb ka kiirgusallika vahetus läheduses
allapoole elanikkonna piirmäära (0,37 mSv/a mahutite läheduses ja 0,18 mSv/a filtrite
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
53
vahetus läheduses) Siiski võib eeldada, et elanikkond ei pääse väga lähedale puhastusjaamale,
millisel juhul kiirgusallikate poolt tekitatud efektiivdoos on väiksem käesolevas hinnangus
saadud maksimaalsetest väärtustest mitme suurusjärgu võrra. Seda illustreerib efektiivdoosi
arvutus doosipunktis, mis asub 10 m kaugusel uhetvee mahutitest (0.016 mSv/a).
Võrdluseks tabeli 5.6-5.9 toodud efektiivdoosi väärtustele – UNSCEARi (United Nations
Scientific Committee on the effects of Atomic Radiation) andmetel on maailma keskmine
üksikisiku efektiivdoosi suuruseks 2,8 mSv/a, millest peamise osa moodustab mitmesugune
looduslik kiirgus. TÜ FI poolt tehtud mõõtmistulemuste põhjal tehtud hinnangud Põhja-Eesti
rannikualade keskmise välise loodusliku (keskkonna gamma-kiirgus ja kosmiline kiirgus)
doosikiiruse jaoks on andnud tulemuseks 138 nSv/h (võrdle tabelite 5.6 - 5.9 ülemiste
ridadega). Seega, võimalikud efektiivdoosi väärtused, mis on tingitud joogivee
puhastamisprotsessi käigus rikastuvatest 226Ra ja 228Ra isotoopidest puhastussüsteemis, jäävad
oluliselt alla looduslikule foonile ka puhastusjaama vahetus läheduses.
Kokkuvõte:
Sotsiaalministeerium on joogiveele kehtestanud rangemad kvaliteedinõuded kui Euroopa
Liidu Nõukogu Direktiiviga 98/83/EÜ nõutud on. Direktiivi põhimõtete kohaselt peaks
Sotsiaalministeerium Viimsi Vallavalitsuse vahendusel Viimsi valla elanikke teavitama
kaalutlustest, elanike tervise seire tulemustest ja teadusuuringutest, mille põhjal otsustati
Sotsiaalministri 02.01.2003. a määrusega nr 1 indikaatorparameetri kvaliteedinormiks
kehtestamise vajadus.
Projekti realiseerimine tagab Viimsi valla elanikele nõuetekohase kvaliteediga
joogiveevarustuse ning liitumisvõimaluse kanalisatsioonisüsteemiga. Nendest aspektidest
lähtudes on kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele, heaolule ja varale positiivne.
Joogivee puhastamisprotsessi käigus rikastuvatest 226Ra ja 228Ra isotoopidest
puhastussüsteemis tingitud efektiivdoosi väärtused jäävad oluliselt alla Kiirgusseaduse alusel
elanikkonnale ja veepuhastusjaama töötajatele kehtestatud piirmäärale. Efektiivdoosid jäävad
oluliselt alla looduslikule foonile isegi puhastusjaama vahetus läheduses.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
54
5.8. KUMULEERUVAD MÕJUD
Kumulatiivse mõju 12 termini alla koondatakse enamasti kaudne mõju, kumulatiivne mõju ja
koosmõju. Nimetatud kolme tüüpi mõjude erinevad definitsioonid kattuvad suuremal või
vähemal määral. Keskkonnamõju hindamise praktikas käsitletakse kõiki kolme tüüpi mõjusid
koondnimetusega kumulatiivsed mõjud, mis sisulises mõttes on õigustatud, sest
kumulatsiooniaspekt on ühiselt omane kõigi kolme tüübi keskkonnamõjudele. 13
Koosmõjude hulka kuuluvaid olulisi mõjude kombinatsioone, mis tekiksid Projekti eelistatud
alternatiivi ellurakendamise tagajärjel kui võetakse arvesse KMH käigus antud soovitusi ja
leevendavaid meetmeid, ei esine.
12 Kumulatiivne mõju (liitmõju) – üksikute, eraldi toimivate mõjude summaarne mõju, näiteks eri kavade ja projektide ellurakendamisel samaaegselt tekkiv mõju. Terminit kasutatakse inimtegevusega kaasnevate riskide hindamisel looduskeskkonnale ja inimese tervisele keskkonnamõju hindamisel, keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ja mõju hindamisel Natura 2000 alale. – Allikas: Säästva arengu sõnaseletusi (sõnastik); vt http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=540 13 Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impact Interactions. Autorid: L. J. Walker, J. Johnston. EC DG XI Environment, Nuclear Safety & Civil Protection, NE80328/D1/3, May 1999; vt http://ec.europa.eu/environment/eia/eia-studies-and-reports/guidel.pdf
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
55
6. NEGATIIVSETE KESKKONNAMÕJUDE LEEVENDAMISE VÕIMALUSED
Igasugune arendustegevus, sealhulgas olulise positiivse sotsiaalse mõjuga arendustegevus, on
alati seotud lõivu maksmisega keskkonnale. Siiski on võimalik loodusele tehtavat kahju
oluliselt vähendada, kui õigeaegselt võetakse kasutusele meetmed, mis aitavad keskkonda
säästa.
Viimsi valla uue veehaarde, vee- ja kanalisatsioonitorustike ning veepuhastusjaama ehitamise
negatiivse keskkonnamõju leevendamise peamine võimalus on torustike rajamine
horisontaalsuundpuurimise meetodil. Selle meetodi rakendamine aitab vältida torude
paigaldamiseks vajalike pinnasetöid piirkondades, kus see on keskkonnakaitseliselt
ebasoovitav - metsaaladel, väärtuslike niidualade piiril ja tiheasustuspiirkondades. Sõltuvalt
pinnase geoloogiast vähendab selle meetodi kasutamine oluliselt müra ja vibratsiooni teket
ehitustegevuse ajal ning vajalike ehitusmaterjalide (liiv, killustik, täitepinnas) kasutamise
vajadust. Käesolevas KMH-s ei anta konkreetseid mahtusid kui palju arendaja peaks torustike
rajamiseks kasutama horisontaalsuundpuurimise meetodit, sest arendaja rahalised võimalused
Projekti realiseerimiseks selguvad alles peale Ühtekuuluvusfondi rahastamisotsuse ja selle
tingimuste teatavakssaamist. Keskkonnakaitseliselt on kõige olulisem kasutada viidatud
meetodit Metsasihi veehaarde ühendustorustike rajamiseks loodava Krillimäe
maastikukaitseala territooriumil ja kontaktalal, Haabneeme klindiastangu koosseisus oleva
väärtusliku pangaaluse metsa piirkonnas ning loodava Leppneeme- Tammneeme ja Mäealuse
maastikukaitseala vahel kulgeval Viimsi - Randvere teel.
Ehitustegevuse füüsilised mõjud keskkonnale (puude ja taimestiku ning eluta looduse
elementide kahjustamine, müra ja vibratsiooni teke) ja hilisem objekti heakorrastamine
sõltuvad suurel määral ehitustegevuse korraldamisest ja ehitusettevõtte töökultuurist.
Eksperdid ei saa anda konkreetseid soovitusi ehitustööde korraldamiseks enne
ehitusprojektide koostamist ja ehitusettevõtja selgumist kuid arendaja peab ehitushangete ja -
järelevalve korraldamisel töökultuuri aspekti silmas pidama.
Plaanil lisas 3.3. toodud Metsasihi veehaarde puurkaevu gruppide asukohad on umbkaudsed.
Puurkaevugruppide konkreetse asukoha määramise otsustusprotsessi tuleb kaasata Anija
metskonna esindaja, et arvestatud oleks muuhulgas metsakoosluste ökoloogilise väärtusega.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
56
7. ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID 0 - alternatiivi rakendamisel ei esitata Ühtekuuluvusfondile AS-i Viimsi Vesi
rahastamistalust.
Projektiga hõlmatud arendustegevus on kavandatud Viimsi valla mitmete
arengudokumentidega (sh. ÜVK arengukava ja Viimsi valla arengukava) ning sellega on
arvestanud nii Viimsi valla elanikud kui valla juhid arengu planeerimisel. Vajadus uue
veehaarde ja veepuhastusjaama väljaehitamiseks ning infrastruktuuri kaasajastamiseks on
ilmne. Nendest töödest loobumine tooks endaga kaasa olulise negatiivse mõju inimeste
tervisele ja heaolule, Viimsi valla säästvale arendamisele kui looduskeskkonnale. AS-il
Viimsi Vesi puuduvad võimalused rahastada kõiki kavandatud töid omafinantseeringute arvel
ning reaalsed alternatiivsed rahastusallikad. Seetõttu on 0- alternatiivi rakendamine olulise
negatiivse mõjuga nii Viimsi valla üldisele arengule kui loodus- ja sotsiaalsele keskkonnale.
Kavandatud tegevuse elluviimisel rajatakse 8 puurkaevude grupist koosnev metsasihi
veehaare, veetöötlusjaam Viimsi platoole Lubja külla ning rekonstrueeritakse ja ehitatakse
välja veetorustikud vastavalt KMH aruande lisas 3.2 toodud veetorustike perspektiivskeemile.
Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud töö „Viimsi valla põhjaveevaru optimaalne
kasutusvariant“ tulemuste kohaselt võib Metsasihi veehaarde selline väljaehitamine
põhjustada merevee sissetungi ja poolsaare põhjapoolsete puurkaevude survetaseme olulise
alanemise ning on seetõttu keskkonnakaitseliselt lubamatu. Samast tööst selgus, et Viimsi
poolsaare põhjavee keemiline koostis varieerub oluliselt, ning seetõttu ei ole otstarbekas
veehaarde kavandatud asukohas väljaehitamine. Lisaks põhjustaks puurkaevugruppide ja
nende ühendustorustiku rajamine loodava Krillimäe maastikukaitseala keskel olulist kahju
piirkonna metsakooslustele. Kõiki nimetatud aspekte arvesse võttes on Metsasihi veehaarde
kavandatud kujul väljaehitamine keskkonnakaitseliselt lubamatu ja majanduslikult
ebaotstarbekas.
1. alternatiivi rakendamisel ehitatakse välja Metsasihi veehaarde 1. ehitusetapp, mille
tootlikkus on 2000 m3 vett ööpäevas säilitades Haabneeme aleviku 4 puurkaevu, mille
tootlikkus on 1500 m3/ööpäevas. Selline lahendusvariant on piirkonna hüdroloogiliste
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
57
tingimuste poolest sobiv kuid olulise negatiivse mõjuga loodava krillimäe maastikukaitseala
metsakooslustele. Lisaks tingib kõrge kloriidide sisaldusega põhjavee kasutamine suuri
kulutusi selle puhastamiseks normidele vastavaks joogiveeks. Seetõttu ei saa 1. alternatiivi
rakendamist pidada eelistatuks ei keskkonnakaitselisest ega majanduslikust aspektist
lähtuvalt.
4. Alternatiivi rakendamisel koondatakse Metsasihi veehaarde puurkaevude grupid Anija
metskonna maatüki nr 72 lõunapoolsesse otsa juba välja ehitatud 1. puurkaevudegrupist edela
poole, ehitatakse veetöötlusjaam kavandatud asukohale ning rekonstrueeritakse ja ehitatakse
välja veetorustikud vastavalt KMH aruande lisas 3.2 toodud veetorustike perspektiivskeemile.
Selline lahendus vähendaks oluliselt torustike rajamiseks vajalike kaevetööde mahtu loodaval
Krillimäe maastikukaitseala territooriumil ning väldib uute infrastruktuuri objektide rajamist
rohevõrgustiku tuumalale, sest kõik puurkaevude grupid (va. olemasolev 1. grupp) asuksid
rohevõrgustiku tugialal. Puurkaevugruppide selline asetus on keskkonnakaitseliselt kõige
väiksemate mõjudega tagades samas Viimsi valla varustamise joogiveega vajalikus mahus.
Vähenevad kulutused veetöötlusele kuna selle piirkonna põhjavee keemiline koostis vastab
paremini joogiveele esitatavatele kvaliteedinõuetele. Kõiki eelnimetatud aspekte arvesse
võttes on 4. alternatiivi rakendamine Viimsi valla joogiveevarustuse süsteemi välja
ehitamiseks KMH käigus käsitletud variantidest parim lahendus nii
keskkonnakaitseliselt kui sotsiaalmajanduslikult.
3. Alternatiivi rakendamisel juhitaks Viimsi valla territooriumilt kogutav reovesi edaspidi
Muuga sadama reoveepuhastisse. Keskkonnamõju hindamine ei tuvastanud olulisi
keskkonnakaitselisi eeliseid, mis tingiksid selle alternatiivi eelistamise praegu toimivale
süsteemile, mille kohaselt reovesi kogutakse, antakse üle AS-ile Tallinna Vesi, puhastatakse
Paljassaare puhastusseadmetes ning juhitakse Tallinna lahte. Vajadusel on Viimsi valla reovee
puhastamine Muuga sadama reoveepuhastis võimalik, kui lahendatakse lõplikult
puhastusseadme omandisuhted ning see rekonstrueeritakse. Sellise otsuse saab vastu võtta
majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
58
8. KESKKONNASEIRE
Keskkonnaseire seaduse kohaselt on keskkonnaseire eesmärgid:
1) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine;
2) meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ning nende muutuste jälgimine, hindamine ja
prognoosimine;
3) keskkonnaseisundi hindamine ja selle muutuste prognoosimine;
4) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine;
5) abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste
väljaselgitamine;
6) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute
tegemine;
7) keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja täiendamine;
8) lähteandmete saamine programmide, planeeringute ja arengukavade koostamiseks.
Seire jaguneb riiklikuks, kohaliku omavalitsuse ja ettevõtja keskkonnaseireks. Projekti
mõjualas on esindatud kõik kolm seireliiki. KMH käigus on hinnangute andmiseks kasutatud
kõigi seireliikide andmeid.
AS Viimsi Vesi korraldab seadusandlusest ja talle väljastatud vee erikasutusloa tingimustest
tulenevalt seiret sademevee-, põhjavee- ja joogivee kvaliteedi jälgimiseks. Vastav leping on
sõlmitud Eesti Geoloogiakeskuse Hüdrogeoloogia osakonnaga. Sellele lisaks on Viimsi valla
territooriumil 6 riikliku põhjavee seiresüsteemi puurkaevu. Seire katab kõik olulised aspektid
piisavalt ning seetõttu ei ole dubleerivate seiresüsteemide rakendamine otstarbekas.
AS Tallinna Vesi korraldab heitvee suublasse juhtimiseks seiret vastavalt vee erikasutusloa
tingimustele. KMH käigus ei ilmnenud asjaolusid, mis tingiksid kehtiva seirekava muutmise
vajaduse.
Seiremeetmed ja mõõdetavad indikaatorid Viimsi valla rohevõrgustiku elementidele ja
kaitstavate loodusobjektidele avalduva mõju jälgimiseks on välja pakutud Viimsi valla
üldplaneeringu teemaplaneeringu Rohevõrgustik ja miljööväärtuslikud alad keskkonnamõju
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
59
strateegilise hindamise tulemusena (MTÜ Keskkonnakorraldus 2008). Seirekava
rakendamisel katab see piisavalt Projekti rakendamisega rohevõrgustiku elementidele ja
kaitstavatele loodusobjektidele kaasneda võivate mõjude jälgimise.
Hindamistulemuste kohaselt (vt. ptk 5.2) ületavad kavandatavas veepuhastusjaamas aasta
jooksul tekitatud 226Ra ja 228Ra heitmete koguste suurused ja käideldavate heitmete suured
süsteemikogused (hetksisaldused) kehtestatud piirmäära ning seetõttu on AS-il Viimsi Vesi
vaja taotleda kiirgustegevusluba. Kiirgustegevusloa taotlemisel esitab arendaja
Keskkonnaministeeriumile kirjaliku taotluse mille üks osa on kiirgusseire kava ja andmed
kiirgusseireks kasutatavate seadmete kohta. Nõuded kiirgusseire korraldamiseks on sätestatud
Kiirgusseadusega. Täiendavaid seiremeetmeid rakendada ei ole ekspertide hinnangul vaja,
kuna tegemist on väga nõrkade kiirgusallikatega ja arvestades kiirgusallika vormi puudub
suurendatud risk õnnetusjuhtumite korral.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
60
9. AVALIKKUSE KAASAMINE, ESITATUD ETTEPANEKUD JA NENDEGA ARVESTAMINE
KMH programmi avalikustamine toimus 02.02. – 16.02.2007 Viimsi vallavalitsuse
veebilehel, vallavalitsuses ja AS-is Viimsi Vesi. Avaliku arutelu koosolek toimus 16.02.2007
kell 15.00 Viimsi Vallamajas.
Avalikustamisest teatati 05 .02.2007. väljaandes Ametlikud Teadaanded, valla veebilehel ja
02.02.2007 ajalehes Eesti Päevaleht.
Avalikustamise käigus esitas oma ettepanekud KMH programmi kohta Tallinna
Keskkonnaamet ja Harjumaa Keskkonnateenistus. Arendaja ja ekspert võtsid ettepanekud
arvesse või põhjendasid nendega mittearvestamist.
Avaliku arutelu koosoleku protokoll ja osavõtjate registreerimislehe koopia on KMH aruande
lisas 1.
Harjumaa Keskkonnateenistus teatas 29.08.2007 väljaandes Ametlikud Teadaanded KMH
programmi heakskiitmisest.
AS Viimsi Vesi tutvustas ettevõtte plaane uue veehaarde ja veepuhastusjaama
väljaehitamiseks ning põhjavee radioloogilise tasemega seotud probleeme avalikkusele
ajakirjanduse vahendusel 13.03.2008 (SL Õhtuleht artikkel „Kas meie joogivesi on
radioaktiivselt ohtlik?“).
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
61
10. MÕJU PROGNOOSIMISE MEETODITE KIRJELDUS KMH protsessis kasutati nii subjektiivset kogemuslikku (ekspertgrupi arvamus) kui
objektiivset hindamist (olemasolevate uuringute, ekspertiiside jms tulemused). Kvalitatiivselt
ja kvantitatiivselt mõõdetavad mõjud integreeriti ühisesse mõjuhinnangusse.
Keskkonnamõju hindamisel analüüsiti mõjuala keskkonnataluvust, mille juures võeti arvesse
üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ning keskkonnaseadusandluse
nõudeid. Hindamise käigus kirjeldati hindamise objekti mõjuala ja selle lähiümbruse
keskkonnatingimusi, kavandatud tegevuse iseloomu ja selle võimalikke tagajärgi
keskkonnale, kaasa arvatud võimalik kumulatiivne mõju.
KMH menetluse korraldamisel ning KMH aruande koostamisel oli aluseks Keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus .
Meetodid, mida kasutati käesoleva KMH läbiviimisel, jagunevad põhimõtteliselt kahte
kategooriasse:
- andmete kogumise ja mõju identifitseerimise tehnikad (meetodid) – nende abil
määratletakse, millised, mil viisil ja kus otsesed, kaudsed ja kumulatiivsed mõjud
võivad esile tulla;
- hindamise tehnikad (meetodid) – nende abil määratakse ja prognoositakse mõjude
ulatust ja olulisust, sõltuvalt mõju kontekstist ja tugevusest (intensiivsusest).
KMH protsessis kasutati erinevate meetodite kombinatsiooni või kasutati erinevaid
lähenemisviise, sõltuvalt sellest, millise hindamisstaadiumiga oli tegemist. Näited mõlemasse
kategooriasse kuuluvate hindamismeetodite kohta on toodud alljärgnevalt:
- ekspertarvamus – vahend, millega saab nii määratleda kui hinnata otseseid, kaudseid ja
kumulatiivseid keskkonnamõjusid; vajadusel korraldatakse ekspertide arutelusid, et vahetada
informatsiooni kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude erinevate aspektide kohta;
- konsultatsioonid – vahend info kogumiseks erinevate tegevuste kohta nii minevikus, olevikus
kui tulevikus, mis võivad mõjutada kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid;
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
62
- ruumiline analüüs – kasutatakse erinevat kaardimaterjali, mis võimaldab määratleda ja hinnata
võimalike eri liiki mõjude koosmõju ilmnemist ja välja tuua piirkonnad, kus mõjud võivad
olla kõige olulisemad;
- võrgustiku ja süsteemi analüüs – põhineb kontseptsioonil, et erinevate keskkonnaelementide
vahel on seosed ja vastastikused koosmõjud ning kui ühte elementi eriliselt mõjutatakse, siis
see toob endaga kaasa temaga seotud teiste keskkonnaelementide mõjutamise; kasutati
kumulatiivsete mõjude väljaselgitamisel;
- taluvusvõime analüüs – põhineb teadmisel, et keskkonnas esinevad künnised (taluvuspiirid);
kavandatavat tegevust saab hinnata keskkonna taluvusvõime või kindlaksmääratud
piirväärtuste suhtes, ka koosmõjus teiste tegevustega;
- modelleerimine – analüüsimeetod, mis võimaldab hinnata põhjuse ja tagajärje vahelist suhet
keskkonnatingimuste simuleerimise kaudu, nt õhukvaliteedi või mürataseme modelleerimised
jms.
On rida asjaolusid, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid,
kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valiti töö
käigus praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul
oli võimalik arvesse võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti
ning aja ja muude ressursside olemasolu.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
63
11. JÄRELDUSED
1. Kavandatud tegevus vastab asjassepuutuvate arengukavade ja muude
planeerimisdokumentidega kavandatud arengusuundadele ning selle elluviimine on Viimsi
valla edasise jätkusuutliku arengu üheks peamiseks eelduseks. Arendaja on sõlminud
kaasatavate partneritega peamised eelkokkulepped kavandatu elluviimiseks.
Projekti realiseerimine tagab Viimsi valla elanikele nõuetekohase kvaliteediga joogivee
varustuse ning on seetõttu olulise positiivse sotsiaalmajandusliku mõjuga.
2. Hüdrogeoloogiliste tingimuste alusel, mis tuginevad Metsasihi katsepuurkaevude
andmetele ja Eesti Geoloogiakeskuse OÜ hüdrogeoloogilisele uuringule (Lehte Savitskaja.
Viimsi valla põhjaveevaru optimaalne kasutusvariant. EGK. Tallinn, 2008) on
ühisveevarustussüsteemi väljaarendamiseks kõige sobivam kasutada olemasolevat
Haabneeme veehaaret, mille vee kvaliteet on pikka aega olnud stabiilne ja uue Metsasihi
veehaarde esimesse etappi planeeritavat veehaaret. Arvutused näitavad, et veehaarde I variant
rahuldab nii veekihtide survetaseme muutuste kui ka vee loodetava kvaliteedi poolest
pikaajalist prognoositavat seisundit (2030 aastani).
Metsasihi veehaarde teise etapi väljaehitamine katsepuurkaevude rühmast põhja poole võib
põhjustada merevee sissetungi ja poolsaare põhjapoolsete puurkaevude survetaseme olulise
alanemise ning on seetõttu keskkonnakaitseliselt lubamatu.
3. Projektiga kavandataval tegevusel on oluline mõju ehitustegevuse piirkonna
metsakooslustele, kuid see ei vähenda loodava Krillimäe ja Haabneeme klindiastangu
maastikukaitseala looduskaitselist väärtust. Seetõttu tuleks otsustajal (Viimsi Vallavalitsus)
kaaluda kavandatava tegevuse koos selle leevendavate meetmetega elluviimise toetamist, sest
nõuetekohase kvaliteediga joogiveevarustuse tagamine on Viimsi valla elanike jaoks
esmatähtis.
Kaitsealade valitseja otsus kavandatava tegevuse lubatavuse kohta on vaja kujundada enne
AS-i Viimsi Vesi taotluse Ühtekuuluvusfondile esitamist sellekohase rahastamisotsuse
tegemiseks. Viimsi Vallavalitsus on nii KMH otsustaja kui loodavate kaitsealade valitseja.
Kui vallavalitsus otsustajana aktsepteerib KMH aruannet, siis on ta kaitseala valitsejana
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
64
sisuliselt andnud põhimõttelise nõusoleku Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitamise
projektiga kaasnevate tegevuste lubatavuse kohta kavandatavate maastikukaitsealade piirides.
4. Põhjavee radionukliididest puhastamise käigus veepuhastusjaamas aasta jooksul tekkivad 226Ra ja 228Ra heitmete kogused ja käideldavate heitmete süsteemikogused (hetksisaldused)
ületavad Kiirgusseaduses kehtestatud piirmäära ning seetõttu on AS-il Viimsi Vesi vaja
taotleda kiirgustegevusluba.
Veepuhastusjaama filtrite või filtrimaterjali utiliseerimiseks tuleb need üle anda vastavat
kiirgustegevusluba omavale ettevõttele et need keskkonnaohutult ladestada.
5. Veepuhastusjaama töötajate ja elanikkonna efektiivdoosid jäävad oluliselt alla kehtestatud
piirmääradele. Võimalikud efektiivdoosi väärtused, mis on tingitud joogivee
puhastamisprotsessi käigus rikastuvatest 226Ra ja 228Ra isotoopidest puhastussüsteemis, jäävad
oluliselt alla looduslikule foonile ka puhastusjaama vahetus läheduses.
6. Ehitustööd põhjustavad paratamatult ajutist mürataseme tõusu tööde piirkonnas.
Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada kehtestatud müra normtasemetega ning korraldada
ehitustööd viisil, mis arvestaks võimalusel mürataseme piiramise vajadusega. Peale
ehitustööde lõppu probleem taandub ning seetõttu ei saa ehitustöödest põhjustatud
mürataseme tõusu pidada oluliseks negatiivseks keskkonnamõjuks.
Peale veepuhastusjaama valmimist on vaja teha mürataseme kontrollmõõtmised. Kui
müratase ületab määruses kehtestatud väärtusi peab ettevõte koostama tegevuskava
mürataseme vähendamiseks ja selle ellu viima.
7. Ehitustöödest tingitud võimalik vibratsiooni teke on ajutine ja lakkab peale vibratsiooni
põhjustavate tööde lõppu. Ehitusettevõtjal koostöös projekteerijaga on oluline valida kõik
kasutatavad seadmed ja tehnoloogiad selliselt, et vibratsioon ei põhjustaks kahjustusi
olemasolevatele ehitistele ega rajatistele.
8. Projekti realiseerimine tagab Viimsi valla territooriumil kogutava reovee nõuetekohase
puhastamise ja juhtimise suublasse ning aitab vähendada heitvee kontrollimatut immutamist
pinnasesse või juhtimist pinnaveekogudesse seni ühiskanalisatsiooniga liitumata
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
65
piirkondades. Seeläbi väheneb ka merre sattuva nõuetekohaselt puhastamata reovee hulk.
Seetõttu on kavandatava tegevuse mõju merekeskkonnale positiivne.
Vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitusprojektid tuleb koostada nii, et nende rajamisega ei
rikutaks olemasolevaid sademe- ja liigvee ärajuhtimissüsteeme.
9. Projekti realiseerimine ei põhjusta vallale kinnitatud varusid ületavad veetarbimist või
tarbimise põhjendamatut kasvu kinnitatud varude piires. Seetõttu ei avalda Projekti
realiseerimine negatiivset mõju joogivee, kui loodusressursi kasutamisele.
Vee- ja kanalisatsioonitrasside paigutus teede- ja tänavavõrgu alla on maaressurssi
kasutamisel otstarbekas ning tavapärast praktikat jälgiv.
Põhjavee kaitseks moodustatakse ümber veehaarde sanitaarkaitseala, mille ulatus on 50 m
puurkaevude rea teljest mõlemale poole, 50 m rea äärmistest puurkaevudest ja puurkaevude
reas puurkaevude vaheline maa. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal on keelatud lageraie,
mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga
sõitmine välja arvatud metsamajandustöödeks. Sanitaarkaitsealal võivad viibida ainult need
inimesed, kes täidavad keskkonnajärelevalve ja tervisekaitse, veehaarderajatiste teenindamise,
metsa hooldamise, heintaimede niitmise ja veeseirega seotud tööülesandeid. Rajatavate
puurkaevude sanitaarkaitseala nõuetest tulenevad kitsendused kattuvad loodava Krillimäe
maastikukaitseala kaitse eeskirja projektiga kavandatavate piirangutega v.a. piirang inimeste
viibimisele sanitaarkaitsealal. Seetõttu ei pea ekspertgrupp vajalikuks rakendada
Veeseadusest tulenevat võimalust laiendada veehaarde sanitaarkaitseala ulatust 200 -le
meetrile. Arendaja kohustus on tähistada veehaarde sanitaarkaitseala piirid selliselt, inimestele
oleks üheselt arusaadav sanitaarkaitseala ulatus ja seal viibimise keeld.
10. Sotsiaalministeerium on joogiveele kehtestanud rangemad kvaliteedinõuded kui Euroopa
Liidu Nõukogu Direktiiviga 98/83/EÜ nõutud on. Direktiivi põhimõtete kohaselt peaks
Sotsiaalministeerium Viimsi Vallavalitsuse vahendusel Viimsi valla elanikke teavitama
kaalutlustest, elanike tervise seire tulemustest ja teadusuuringutest, mille põhjal otsustati
Sotsiaalministri 02.01.2003. a määrusega nr 1 indikaatorparameetri kvaliteedinormiks
kehtestamise vajadus. Vajadusel peaks Sotsiaalministeerium koordineerima
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
66
kompensatsioonimehhanismide väljatöötamist, et tagada Viimsi valla elanikele vastuvõetava
hinnaga joogivee tarnimine.
11. Alternatiivide võrdlemisel osutus nii keskkonnakaitseliselt kui majanduslikult kõige
otstarbekamaks lahendusvariant, mille kohasaelt Metsasihi veehaare ehitatakse välja Anija
metskonna riigimetsamaa kinnistu lõunapoolsesse otsa kaasates puurkaevugruppide täpse
asukoha määramise otsustusprotsessi Anija metskonna esindaja, rajatakse veepuhastusjaam
Viimsi platoole Lubja külla ning rekonstrueeritakse ja ehitatakse välja vee- ja
kanalisatsioonitorustikud vastavalt arendaja kavale.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
67
12. KASUTATUD MATERJALID
1. Environmental planning for site development. Beer, A., Higgins, C. 2000;
2. Euroopa Liidu Nõukogu Direktiivi 98/83/EÜ 3. november 1998, olmevee kvaliteedi
kohta;
3. Pirita linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. OÜ E-Konsult töö
nr E1106;
4. Sademevee-, põhjavee- ja joogiveeseire 2005. aastal Viimsi vallas. Eesti Geoloogiakeskus
Hüdrogeoloogia osakond;
5. Sademevee-, põhjavee- ja joogiveeseire 2006. aastal Viimsi vallas. Eesti Geoloogiakeskus
Hüdrogeoloogia osakond;
6. Sademevee-, põhjavee- ja joogiveeseire 2007. aastal Viimsi vallas. Eesti Geoloogiakeskus
Hüdrogeoloogia osakond;
7. Tallinna linna ja Tallinnaga külgnevate Kambriumi-Vendi ja Ordoviitsiumi-Kambriumi
põhjavee tarbevarude ümberhindamine kuni aastani 2030. AS Maves 2004;
8. Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015. Kinnitatud
Tallinna Linnavolikogu 13. mai 2004 määrusega nr 14;
9. Viimsi valla mandriosa teemaplaneering Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik. AS
Pöyry Entec töö nr.609;
10. Viimsi valla mandriosa teemaplaneering Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik KSH
aruanne. MTÜ Keskkonnakorraldus 2008;
11. Viimsi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava. AS Entec 2002;
12. Viimsi valla sademete- ja pinnavete ärajuhtimise perspektiivskeem. Projekteerimisbüroo
AS Maa ja Vesi;
13. Viimsi valla põhjaveevaru optimaalne kasutusvariant. Eesti Geoloogiakeskuse
Hüdroloogia osakond Tallinn 2008;
14. Veepuhastusjaama ehitusgeoloogiliste tingimuste hindamine Viimsi platool. Eesti
Geoloogiakeskus Hüdrogeoloogia osakond 2006.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
68
Internetimaterjalid:
1. Elektrooniline Riigi Teataja http://www. riigiteataja. ee/;
2. Keskkonnalubade Infosüsteem http://klis.envir.ee/klis;
3. Maa- ameti avalik teenus http://www.maaamet.ee/;
4. Eesti Looduse Infosüsteem http://eelis.ic.envir.ee/w4/
5. väljaanne Ametlikud Teadaanded http://www.ametlikudteadaanded.ee/.
6. Keskkonnaministeeriumi veebileht http://www.envir.ee
7. Viimsi valla veebileht http://www.viimsivald.ee/;
8. Harjumaa Keskkonnateenistuse veebileht http://www.envir.ee/harjumaa/.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
69
LISAD
1. Dokumendid
1.1. Viimsi Vallavalitsuse 06.10. 2008 korralduse nr. 608 koopia KMH algatamise kohta;
1.2. väljavõte 20.10.2006.a. väljaandest Ametlikud Teadaanded KMH algatamise kohta;
1.3. Viimsi Vallavalitsuse 01.02.2007 kirja nr. 15-3/390 koopia KMH programmi
avalikustamise kohta;
1.4. KMH programmi avalikustamise teate koopia 02.02.2007 ajalehes „Eesti Päevaleht“;
1.5. väljavõte 05.02.2007.a. väljaandest Ametlikud Teadaanded KMH programmi
avalikustamise kohta;
1.6. Tallinna Keskkonnaameti 15.02.2007 kirja nr 6.1-4.1/267 koopia;
1.7. AS Viimsi Vee 15.03.2007. kirja nr 131 koopia;
1.8. Tallinna Keskkonnaameti 19.04.2007 kirja nr 6.1-4.1/267 koopia;
1.9. Harjumaa Keskkonnateenistuse 07.06.2007 kirja nr. 30-12-1/26172-2 koopia;
1.10. KMH programmi avaliku arutelu koosoleku protokolli ja osavõtjate registreerimislehe
koopiad;
1.11. AS Viimsi Vesti 08.05.2007.a. kirja nr. 202 koopia;
1.12. väljavõte 29.08.2007.a. väljaandest Ametlikud Teadaanded KMH programmi
heakskiitmise kohta;
1.13. KMH programm.
2. KMH käigus tehtud uuringute aruanded
2.1. Viimsi valla põhjaveevaru optimaalne kasutusvariant. Eesti Geoloogiakeskuse
Hüdroloogia osakond Tallinn 2008;
2.2 Eksperthinnang kavandatava veepuhastusjaama rajamisega kaasneva radiatsiooniohu
kohta. PhD Madis Kiisk 2008;
2.3. Kommentaarid lähtuvalt L. Savitskaja ja V. Savva uurimistöö „Viimsi valla
põhjaveevaru optimaalne kasutusvariant“. Akadeemik Jüri Martin 2008;
2.4. Viimsi veepuhastusjaam. Vee juurdevoolu ja äravoolu korraldamine suundpuurimisega.
OÜ Agio Ehitus 2008.
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
70
3. Kaardid ja plaanid
3.1 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ veehaarde
asendiplaan;
3.2 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ veetorustike
perspektiivskeem. M 1: 10 000;
3.3 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ võimalikud
mõjualad Viimsi poolsaare rohevõrgustiku elementidele ja kaitstavatele loodusobjektidele.