doktorikoolide meetme kÄivitumine
DESCRIPTION
DOKTORIKOOLIDE MEETME KÄIVITUMINE. 17.09.2009. Doktorikoolide meede. - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
DOKTORIKOOLIDE MEETME KÄIVITUMINE
17.09.2009
DOKTORIKOOLIDE MEEDE Doktorikoolide taotlusvooru laekus 13
taotlust, millest hindamiskomisjoni soovitusel kiideti heaks kõigi nelja taotlusi esitanud ülikooli kõik projektid. Nendest 5 otsustati rahastada täismahus ning 8 projekti osas on tehtud ettepanekud nende rahastamiseks vähendatud mahus.
Alameetmele eraldatud rahalisi vahendeid on 209 miljonit krooni.
Hetkel valmistavad doktorikoolid ette lõpptaotlusi, mille esitamine toimub jooksvalt kuni jaanuari lõpuni 2010.
EESTI ÜLIKOOLIDE DOKTORIKOOLI KAASATUD DOKTORANTIDE ARV
13 doktorikooliga planeeritakse kaasata doktorikoolidesse 2008/09 õppeaasta andmete alusel 1659 doktoranti, mis on 2/3 Eesti doktorantidest.
Arvuliselt kaasatakse kõige rohkem doktorante TÜ-st, kuid osakaaluna kaasatakse kõige enam EKA-st (100%) ja EMTA-st (75%). TÜ, TTÜ, EMÜ ja TLÜ puhul on doktorikoolidesse kaasatud doktorantide osakaal 66% kuni 69%.
EESTI ÜLIKOOLIDE DOKTORIKOOLI KAASATUD DOKTORANTIDE ARV 2008/09 ÕPPEAASTAL JA ÜLIKOOLIDES DOKTORIÕPPE ÕPPEKAVADE DOKTORANTIDE KOGUARV.
33
199
40
625
247
1269
33133
30
414
164
885
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
Eesti Kunstiakadeemia
Eesti Maaülikool Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Tallinna Tehnikaülikool
Tallinna Ülikool Tartu Ülikool
Doktorantede arv ülikoolis kokku Doktorikoolidesse kaasatud doktorantide arv 2008/2009 õppeaastal
DOKTORANTIDE ARV DOKTORIKOOLITI
Kõige suurema doktorantide osalusega doktorikoolid on Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool (295 doktoranti), Maateaduste ja ökoloogia doktorikool (290 doktoranti), Biomeditsiini ja biotehnoloogia doktorikool (217 doktoranti) ja Majanduse ja innovatsiooni doktorikool (196 doktoranti).
Kõige väiksema doktorantide arvuga on Eesti matemaatika ja statistika doktorikool (34 doktoranti).
Ülejäänud doktorikoolide doktorantide arv jooksval õppeaastal jääb vahemikku 50 kuni 114 doktoranti.
Kõik doktorikoolid on planeerinud kaasata nii riigieelarvelisi kui ka riigieelarveväliseid doktorante.
DOKTORIKOOLI KAASATUD DOKTORANTIDE OSAKAAL ÕPPESUUNA DOKTORANTIDEST
Matemaatika ja statistika õppesuunast planeeritakse doktorikoolidesse kaasata kõik doktorandid.
Viies õppesuunas (bioteadused, humanitaaria, keskkonnkaitse, kunstid, sotisaal- ja käitumisteadused) kaasatakse üle 80% doktorantidest doktorikoolidesse ja kahest õppesuunast kaasatakse alla 50% doktorantidest.
Kahest õppesuunast (sotisaalteenused, õigus) ei ole kaasatud ühtegi doktoranti.
DOKTORIÕPPE EFEKTIIVSUS 4 AASTAGA JA 4+1 AASTAT ÕPINGUTE KORRAL VIIMASE VIIE ÕPPEAASTA KOHTA DOKTORIKOOLIDE LÕIKES
01020304050607080
Majandusteaduse ja innovatsiooni doktorikool
Funktsionaalsed materjalid ja tehnoloogiad
Haridus- ja kasvatusteaduste doktorikool
Energia- ja geotehnika doktorikool II
IKT doktorikool
Ehituse ja keskkonnatehnika doktorikool
Käitumis-, sotsiaal- ja terviseteaduste doktorikool
Biomeditisiini ja biotehnoloogia doktorikool
Maateaduste ja ökoloogia doktorikool
Keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikool
Eesti matemaatika ja statistika doktorikool
Kliinilise meditsiini doktorikool
Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool
Efektiivsus (lõpetanud 2003/2004 kuni 2007/2008 jagatud vastuvõetud 2000/2001 kuni 2004/2005; %
Efektiivsus (lõpetanud 2003/2004 kuni 2007/2008 jagatud vastuvõetud 1999/2000 kuni 2003/2004; %
DOKTORANTIDE JÄTKUÕPPE MEETME RAKENDAMINE
17.09.2009
DOKTORANTIDE JÄTKUÕPE
Täiendav eelarve: 44,16 mln krooni Eesmärk: suurendada doktorikraadiga
tippspetsialistide osakaalu tööturul, ennetades doktoriõppe katkestamist majanduslikel põhjustel ning toetades doktoriõppe katkestanud võimekate noorteadlaste õppesse tagasitoomist ja doktorikraadi kaitsmist.
Sihtrühm: 200 doktoranti, sh 100 õppesse tagasipöördujat.
Ellurakendamine: 2009.a
PÕHJENDUS
Kiiretel majanduskasvu aastatel meelitasid kõrgemad töötasud võimekaid doktorante täiskoormusega töötama ning mitmetel juhtudel nende õpingud 3-4 aastal katkesid. Perioodil 01.10.2003 – 31.07.2009 katkestas doktoriõpingud kokku 1093 üliõpilast.
Lisaks tuleb selleks, et katkestamisi ennetada, toetada ka edukaid doktorante, kes on doktoranditoetuse puudumise tõttu sunnitud jagama aega töötamise ja õpingute vahel, olles seetõttu potentsiaalsed katkestajad.
MEETME ÜLDISED PÕHIMÕTTED Meetme eesmärgiks on toetada doktorkoolide kaudu
täiendavalt ligikaudu 200 doktorandi õpinguid, sh ligi 100 doktoriõppe katkestanu õppesse tagasipöördumist.
Doktorantide juhendamine ja teadus- ja arendustegevuses osalemine tagatakse läbi doktorikoolide, mis on saanud toetuse läbi avatud taotlusvooru meetme ning mille tugevuseks on tegevuste läbimõeldus, ülikoolide ja partnerite koostöö ning motiveeritud õppejõudude ja teadlaste olemasolu.
Doktorantide pühendumist õppetööle motiveeritakse doktorandistipendiumide määramisega atesteerimistulemuste põhjal. Lisaks tagatakse võimalus leida kaasjuhendaja, osaleda suvekoolides, konverentsidel ja teistes doktorikooli kavandatud tegevustes (sh välislähetused).
KAVANDATAVAD TINGIMUSED
stipendiumi makstakse samadel alustel kui riiklikku doktoranditoetust, so täiskoormusega õppivatele doktorantidele;
lisaks makstakse stipendiumi osakoormusega õppivatele doktorantidele pooles mahus riiklikust doktoranditoetusest;
doktoriõppesse tagasipöördunud doktorantidele makstakse stipendiumi kuni doktoriõppe lõpetamiseni, maksimaalselt 2 aasta vältel;
doktorandistipendium eraldatakse ülikoolile siis, kui doktorant on atesteeritud;
stipendiumi ei saa määrata doktorandile, kes saab «Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse» § 12 alusel kehtestatud doktoranditoetust.
TULEMUSINDIKAATOR
Rahvusvaheliselt on aktsepteeritud doktorantuuri tulemuslikkus, kui lõpetab 2/3 alustanutest, kuid Eesti ülikoolide doktoriõppes on see seni saavutamata.
Eeldatavasti on õpinguid jätkavate doktorantide lõpetamise motivatsioon kõrgem, seega seatakse antud eesmärgiks 40% lõpetamise efektiivsus doktorantide hulgas, kelle õppe nominaalaeg on lõppenud aastaks 2013 ja 70%line lõpetamise efektiivsus doktorantide hulgas, kelle õppe nominaalkestus on lõppenud aastaks 2015.
KÕRGHARIDUSE JA TEADUSE ESF MEETMED17.09.2009
MEEDE 2.1. JÄTKUSUUTLIK JA ATRAKTIIVNE TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS
MEEDE 2.2. KVALITEETNE JA EESMÄRGISTATUD KOLMANDA TASEME ÕPE
TÄNAN TÄHELEPANU EEST!