direktori kk. nr 7j, 11.05.2010 tallinna polütehnikum...

Õppekava kinnitatud:

Direktori kk. nr 7j, 11.05.2010

Õppeasutus: Tallinna Polütehnikum

Õppeasutuse kood: 70003974

ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT

Õppekavarühm: Elektrotehnika ja energeetika (ISCED 97 liigituse järgi) Õppekava: Elektrik

Electrician

Õppekava kood EHIS-es: 103986

Õppekeel: Eesti/vene

Kutseõppe liik

kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis

põhihariduse nõudeta kutseõpe

kutseõpe põhihariduse baasil

X kutsekeskharidusõpe

kutseõpe keskhariduse baasil Maht õppenädalates (õn) 120 Õppekava koostamise alus: Elektrotehnika ja energeetika erialade riiklik õppekava (Haridus- ja teadusministri 29. jaanuari 2010. a määrus nr 4). Üldharidusained õppekavas on koostatud juhendi „Üldharidusained kutseõppeasutustes“ alusel (http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/4/yldharidusained.pdf).

Õppekava eesmärgid ja ülesanded: Elektriku eriala riikliku õppekavaga on kehtestatud kutseõppe eesmärgiks võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks elektriala- ja ehitusettevõtetes ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. Elektriku eriala riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesandeks on ette valmistada selline töötaja, kes 1) väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi; 2) oskab oma tööd planeerida, teostada, hinnata ja arendada; 3) oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates tööolukordades; 4) on orienteeritud heade õpi- ja töötulemuste saavutamisele; 5) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest ning tuleb toime ohuolukordades; 6) töötab oma tervist ja keskkonda säästes; 7) oskab teha eetilisi ja seadusekohaseid valikuid ning on vastutusvõimeline; 8) tuleb toime multikultuurses keskkonnas; 9) oskab suhelda ja on valmis meeskonnatööks; 10) oskab hankida ja analüüsida teavet. Nõuded õpingute alustamiseks: Elektriku eriala õppekava alusel võib õppima asuda õppija, kes on omandanud põhihariduse.

Õppekava struktuur

1. Üld- ja põhiõpingute moodulid (sh praktika) – kokku 69 õppenädalat Majanduse ja ettevõtluse alused (1 õn); Tööseadusandluse alused (1 õn); Suhtlemise ja asjaajamise alused (1 õn); Arvutiõpetus (2 õn); Töökeskkonna ohutus (1 õn); Tehniline joonestamine (2 õn);Tehnoloogiaülesanded (1 õn); Erialane võõrkeel (1 õn); Elektrotehnika (5 õn); Materjaliõpetus (2 õn); Elektriohutus ja elektrialane seadusandlus (3 õn); Elektrimõõtmised (2 õn); Ehituskonstruktsioonid ja –materjalid (1 õn); Elektripaigaldustööde tehnoloogia (3 õn); Elektroonika alused (1 õn); Automaatika alused (1 õn); Elektriaparaadid (2 õn); Elektrimasinad (3 õn); Elektrivarustus (3 õn); Elektervalgustus (1 õn); Tööstuslikud elektriseadmed ja – paigaldised (2 õn); Lukksepatööd (2 õn); Elektripaigaldus-tööd (5 õn); Elektrikilbi koostetööd (2 õn); Ettevõttepraktika (21 õn).

2. Valikõpingute moodulid – kokku 10 õppenädalat Koolipoolne valik (8 moodulit): Digitaaltehnika (2 õn); Mikroprotsessorid ja kontrollerid (2 õn); Elektriajamid, elektriajamite juhtimine (2 õn); Erialane valikkursus /aktuaalsed tehnilised probleemid erialal/ (1 õn); Elektroonikatööd (1 õn). Õpilase valik (minimaalselt 2 moodulit 4st): Jõuelektroonika (1 õn); Kõrgepingetehnika (1 õn); Alternatiivenergeetika (1 õn); Eriotstarbeline tarkvara (1 õn).

3. Üldharidusained – kokku 40 õppenädalat Eesti õppekeelega rühmades: Eesti keel (4 õn); Kirjandus (2 õn); Võõrkeel (inglise, saksa) (6 õn); Vene keel (3 õn). Vene õppekeelega rühmades: Vene keel (1 õn); Kirjandus (3 õn); ); Võõrkeel (inglise, saksa) (4 õn); Eesti keel (7 õn). Mõlema õppekeelega: Matemaatika (7 õn); Füüsika (3 õn); keemia (2 õn); Bioloogia (2 õn); Geograafia (1 õn); Ajalugu (3 õn); Inimeseõpetus (1 õn); Ühiskonnaõpetus (1 õn); Muusikaõpetus (1 õn); Kunstiõpetus (1 õn); Kehaline kasvatus (3 õn). 4. Lõpueksamid – kokku 1 õppenädal

Nõuded õpingute lõpetamiseks: Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud õppekavas esitatud õpitulemused ning sooritatud eriala lõpueksam vähemalt rahuldavale hindele. Lõpetamisel väljastatavad dokumendid: Kooli lõputunnistus kutsekeskharidusõppe läbimise kohta ja hinneteleht.

Õppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nõuetele:

04.06.2010

Katrin Tammjärv

Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kutsehariduse osakonna peaspetsialist

Õppeasutus: Tallinna Polütehnikum Õppeasutuse kood: 70003974 Aadress: Pärnu mnt 57, 10135 Tallinn Telefon/Faks: 610 3601/610 3640 e-post: [email protected] Õppekavarühm: Elektrotehnika ja energeetika (ISCED 97 liigituse järgi) Õppekava: Elektrik Electrician

Kutseõppe liik: kutsekeskharidusõpe Õppekava maht õppenädalates: 120 õppenädalat Õppekeel: eesti/vene Kinnitan: Kalle Sammal, käskkiri nr 7j, 11.05.2010 Kooskõlastatud: kooli õppenõukogu: protokoll nr 4-2009/2010 kuupäev 31.03.2010 kooli nõukogu: protokoll nr 1 kuupäev 28.04.2010

Kontaktisik: Helen Pärk, osakonnajuhataja, tel 610 3622, 51 05 835, [email protected] Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis 04.06.2010. Õppekava kood 103986

1

Sisukord I ÜLDOSA ......................................................................................................................... 3 Õppekava koostamise alus .............................................................................................. 3 Õppekava eesmärk ja ülesanded ..................................................................................... 3

Õppekava eesmärk .............................................................................................................. 3 Õppekava ülesanded ........................................................................................................... 3

Nõuded õpingute alustamiseks ........................................................................................ 4 Õppekava struktuur .......................................................................................................... 4 Üldised hindamise põhimõtted ......................................................................................... 7

Lõpueksami hindamine ........................................................................................................ 9 Nõuded õpingute lõpetamiseks ........................................................................................ 9 Õppekava koostajad ....................................................................................................... 10 II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED ................................................................. 11 Üld- ja põhiõpingute moodulid ........................................................................................ 11 1. Majanduse ja ettevõtluse alused ................................................................................ 11 2. Tööseadusandluse alused .......................................................................................... 13 3. Suhtlemise ja asjaajamise alused .............................................................................. 15 4. Arvutiõpetus................................................................................................................ 17 5. Töökeskkonna ohutus ................................................................................................ 19 6. Tehniline joonestamine............................................................................................... 21 7. Tehnoloogiaülesanded ............................................................................................... 23 8. Erialane võõrkeel ........................................................................................................ 25 9. Elektrotehnika ............................................................................................................. 26 10. Materjaliõpetus ......................................................................................................... 28 11. Elektriohutus ja elektrialane seadusandlus .............................................................. 29 12. Elektrimõõtmised ...................................................................................................... 31 13. Ehituskonstruktsioonid ja –materjalid ....................................................................... 33 14. Lukksepatööd ........................................................................................................... 35 15. Elektri paigaldustööde tehnoloogia ........................................................................... 36 16. Elektri paigaldustööd ................................................................................................ 38 17. Elektroonika alused .................................................................................................. 40 18. Automaatika alused .................................................................................................. 41 19. Elektriaparaadid........................................................................................................ 42 20. Elektrimasinad .......................................................................................................... 43 21. Elektrikilbi koostetööd ............................................................................................... 45 22. Elektrivarustus .......................................................................................................... 46 23. Elektervalgustus ....................................................................................................... 48 24. Tööstuslikud elektriseadmed ja –paigaldised ........................................................... 49 III VALIKÕPINGUD ......................................................................................................... 51 1. Digitaaltehnika ............................................................................................................ 51

2

2. Mikroprotsessorid ja kontrollerid ................................................................................. 54 3. Elektriajamid, elektriajamite juhtimine ........................................................................ 56 4. Erialane valikkursus .................................................................................................... 57 5. Jõuelektroonika .......................................................................................................... 58 6. Kõrgepingetehnika...................................................................................................... 59 7. Alternatiivenergeetika ................................................................................................. 61 8. Eriotstarbeline tarkvara ............................................................................................... 62 9. Elektroonikatööd ......................................................................................................... 63 IV PRAKTIKA ................................................................................................................. 64 V ÜLDHARIDUSAINED .................................................................................................. 65 1. Eesti keel .................................................................................................................... 65 1A. Vene keel (РУССКИЙ ЯЗЫК) .................................................................................. 67 2. Kirjandus..................................................................................................................... 70 2A. Kirjandus (ЛИТЕРАТУРA) ....................................................................................... 72 3B. Võõrkeel (saksa) ...................................................................................................... 78 4. Vene keel (eesti õppekeelega rühmades) .................................................................. 80 4A. Eesti keel (vene õppekeelega rühmadele) ............................................................... 82 5. Matemaatika ............................................................................................................... 85 6. Füüsika ....................................................................................................................... 88 7. Keemia ....................................................................................................................... 91 8. Bioloogia ..................................................................................................................... 95 9. Geograafia .................................................................................................................. 98 10. Ajalugu.................................................................................................................... 101 11. Inimeseõpetus ........................................................................................................ 103 12. Ühiskonnaõpetus .................................................................................................... 105 13. Muusikaõpetus ....................................................................................................... 107 14. Kunstiõpetus ........................................................................................................... 109 15. Kehaline kasvatus .................................................................................................. 111 LISAD ........................................................................................................................... 114 Lõpueksami juhend ...................................................................................................... 114 Elektrik - eriala lõpueksami lühikirjeldus ....................................................................... 116 Õppekavaga seotud õpetajad .............................................................................................

3

I ÜLDOSA

Õppekava koostamise alus

Õppekava on valminud Elektrotehnika ja energeetika erialade riiklik õppekava (Haridus- ja

teadusministri 29. jaanuari 2010. a määrus nr 4) ja Eksamikeskuse poolt koostatud

„õppekava koostamise juhendi” alusel.

Üldharidusained õppekavas on koostatud juhendi „Üldharidusained kutseõppeasutustes“

alusel (http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/4/yldharidusained.pdf).

Õppekava eesmärk ja ülesanded

Õppekava eesmärk Lähtudes Elektrotehnika ja energeetika erialade riiklik õppekavast on kutseõppe eesmärgiks

võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks elektriala- ja

ehitusettevõtetes ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

Õppekava ülesanded Lähtudes elektriku eriala riiklikust õppekavast on kutseõppe ülesandeks ette valmistada selline töötaja, kes 1) väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi; 2) oskab oma tööd planeerida, teostada, hinnata ja arendada; 3) oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates tööolukordades; 4) on orienteeritud heade õpi- ja töötulemuste saavutamisele; 5) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest ning tuleb toime ohuolukordades; 6) töötab oma tervist ja keskkonda säästes; 7) oskab teha eetilisi ja seadusekohaseid valikuid ning on vastutusvõimeline; 8) tuleb toime multikultuurses keskkonnas; 9) oskab suhelda ja on valmis meeskonnatööks; 10) oskab hankida ja analüüsida teavet.

4

Nõuded õpingute alustamiseks

Õpilaste vastuvõtt käesoleva õppekava alusel toimub põhikooli baasil.

Õpingute alustamise eelduseks on põhihariduse olemasolu.

Vastuvõtutingimused ja kord määratakse kindlaks Tallinna Polütehnikumi vastuvõtukomisjoni

töökorraga, mis on kinnitatud direktori käskkirjaga nr. 25-p, 01. oktoobril 2009.a.

Õppekava struktuur

Õppekava koosneb 34-st moodulist ja 14 üldharidusainest. Moodulite ja üldharidusainete nimetused ja mahud on toodud tabelis 1. Kool on 120-õppenädalase õppetöö korraldanud nii, üld- ja põhiõpinguid koos erinevate praktikatega on kokku 69 õppenädalat (millest on 21 õppenädalat ettevõttepraktikat), lisandub 10 õppenädalat valikõpinguid, 40 õppenädalat üldharidusaineid ja 1 õppenädal lõpu- ja kutseeksameid. Valikõpingud jagunevad kohustuslikeks koolipoolseteks valikmooduliteks (8 õppenädalat) ja õpilase poolt valitavateks valikmooduliteks (minimaalselt 2 õppenädalat 4st). Eesti ja vene õppekeelega rühmade erinevus on ainult üldharidusainete keeleõpetuse osas.

5

Elektrik 3 aastat

TABEL 1põhikooli baasil (eesti/vene keeles)

Moodulite/üldharidusainete nimetused ja mahud

Maht (õn) 1.õppea-l



Jrk.nr Moodulite/üldharidusainete nimetused

kogu

mah

t (õn

)

audi

toor

ne ja

pr

aktil

ine

töö

prak

tika

kokk

u

audi

toor

ne ja

pr

aktil

ine

töö

prak

tika

kokk

u

audi

toor

ne ja

pr

aktil

ine

töö

prak

tika

kokk

u

I Üld- ja põhiõpingud 1 Majanduse ja ettevõtluse alused 1 0 0 1 12 Tööseadusandluse alused 1 0 1 1 03 Suhtlemise ja asjaajamise alused 1 1 1 0 04 Arvutiõpetus 2 2 2 0 05 Töökeskkonna ohutus 1 0 1 1 06 Tehniline joonestamine 2 2 2 0 07 Tehnoloogiaülesanded 1 1 1 0 08 Erialane võõrkeel 1 0 1 1 09 Elektrotehnika 5 3 3 2 2 0

10 Materjaliõpetus 2 2 2 0 011 Elektriohutus ja elektrialane seadusandlus 3 0 1 1 2 212 Elektrimõõtmised 2 1 1 1 1 013 Ehituskonstruktsioonid ja -materjalid 1 0 0 1 114 Elektripaigaldustööde tehnoloogia 3 0 1 1 2 215 Elektroonika alused 1 0 1 1 016 Automaatika alused 1 0 1 1 017 Elektriaparaadid 2 0 2 2 018 Elektrimasinad 3 0 1 1 2 219 Elektrivarustus 3 0 1 1 2 220 Elektervalgustus 1 0 0 1 121 Tööstuslikud elektriseadmed ja -paigaldised 2 0 2 2 0

Praktilised tööd 0 0 025 Lukksepatööd 2 2 2 0 026 Elektripaigaldustööd 5 2 2 3 3 027 Elektrikilbi koostetööd 2 0 2 2 0

Praktika 0 0 029 Ettevõttepraktika 21 0 0 21 21

KOKKU üld-ja põhiõpinguid (sh praktika) 69 12 4 16 16 5 21 11 21 32II Valikõpingud (koolipoolne valik) 0 0 01 Elektroonikatööd 1 0 1 1 02 Digitaaltehnika 2 0 2 2 03 Mikroprotsessorid ja kontrollerid 2 0 1 1 1 14 Elektriajamid, elektriajamite juhtimine 2 0 1 1 1 15 Erialane valikkursus (aktuaalsed teh.probl. er.) 1 0 0 1 1 Valikõpingud (õpilase valik min. 2 4st) 2 0 0 2 2

6 Jõuelektroonika (1 õn) 0 0 07 Kõrgepingetehnika (1 õn) 0 0 08 Alternatiivenergeetika (1 õn) 0 0 09 Eriotstarbeline tarkvara (1 õn) 0 0 0 KOKKU valikõpingud 10 0 0 0 4 1 5 5 0 5

6

Üldharidusained eesti õppekeelega rühmades (40 õppenädalat):


kogu

mah

t (õ

n)

audi

toor

ne

ja p

rakt

iline

tö

öpr

aktik

a

kokk

u

audi

toor

ne

ja p

rakt

iline

tö

öpr

aktik

a

kokk

u

audi

toor

ne

ja p

rakt

iline

tö

öpr

aktik

a

kokk

u

III Üldharidusained 1 Eesti keel 4 2 2 2 2 02 Kirjandus 2 1 1 1 1 03 Võõrkeel (inglise, saksa) 6 4 4 2 2 04 Vene keel 3 2 2 1 1 05 Matemaatika 7 4 4 3 3 06 Füüsika 3 3 3 0 07 Keemia 2 2 2 0 08 Bioloogia 2 0 2 2 09 Geograafia 1 1 1 0 0

10 Ajalugu 3 3 3 0 011 Inimeseõpetus 1 0 0 1 112 Ühiskonnaõpetus 1 0 1 1 013 Muusikaõpetus 1 1 1 0 014 Kunstiõpetus 1 1 1 0 015 Kehaline kasvatus 3 0 2 2 1 1

Kokku üldharidusaineid 40 24 0 24 14 0 14 2 0 2IV lõpu- ja kutseeksamid 1 1 KOKKU 120 36 4 40 34 6 40 18 21 40

Üldharidusained vene õppekeelega rühmades (40 õppenädalat):


kogu

mah

t (õ

n)

audi

toor

ne

ja p

rakt

iline

tö

öpr

aktik

a

kokk

u

audi

toor

ne

ja p

rakt

iline

tö

öpr

aktik

a

kokk

u

audi

toor

ne

ja p

rakt

iline

tö

öpr

aktik

a

kokk

u III Üldharidusained

1 Vene keel 1 1 1 0 02 Kirjandus 3 1 1 2 2 03 Võõrkeel (inglise, saksa) 4 3 3 1 1 04 Eesti keel 7 4 4 3 3 05 Matemaatika 7 4 4 3 3 06 Füüsika 3 3 3 0 07 Keemia 2 2 2 0 08 Bioloogia 2 0 2 2 09 Geograafia 1 1 1 0 0

10 Ajalugu 3 3 3 0 011 Inimeseõpetus 1 0 0 1 112 Ühiskonnaõpetus 1 0 1 1 013 Muusikaõpetus 1 1 1 0 014 Kunstiõpetus 1 1 1 0 015 Kehaline kasvatus 3 0 2 2 1 1

Kokku üldharidusaineid 40 24 0 24 14 0 14 2 0 2IV lõpu- ja kutseeksamid 1 1 KOKKU 120 36 4 40 34 6 40 18 21 40

7

Üldised hindamise põhimõtted

Moodulite ja üldharidusainete eksamite, arvestuste ja kaitsmiste hindamise põhimõtted ja kriteeriumid on kindlaks määratud Tallinna Polütehnikumi õppekorralduse eeskirjaga, mis on heaks kiidetud Tallinna Polütehnikumi õppenõukogu poolt 28.08.2008.a. ja kinnitatud direktori käskkirjaga 01.10.2008 nr 19-j. Eksamid

• Eksam on teadmiste kontrolli vorm. Eksami tulemuseks on eksamihinne, mille järgi loetakse eksam sooritatuks või mittesooritatuks.

• Eksamite graafiku koostab õppeosakond ja see pannakse välja hiljemalt kaks nädalat enne eksamisessiooni algust. Eksamite graafik koostatakse iga õpperühma jaoks. Iga õpilase sooritatavate eksamite vahele peab jääma vähemalt kaks päeva.

• Põhi- ja järeleksami võtab vastu vastava aine õpetaja. Komisjonieksami vastuvõtmiseks moodustab õppeosakonna juhataja vähemalt kolmeliikmelise eksamikomisjoni, kuhu kuulub vastava aine õpetaja ning õppeosakonna juhataja poolt määratud liikmed.

• Eksamitulemuste vormistamiseks koostab õpetaja vormikohase aruande. • Eksamitulemuste aruande esitab õpetaja õppeosakonnale suulise eksami korral

järgmisel tööpäeval, kirjaliku eksami korral hiljemalt kolme tööpäeva jooksul. • Kui eksamile lubatud õpilane ei ilmu eksamipäeval eksamile, märgitakse tema kohta

protokolli “mitteilmunud”. Märge “mitteilmunud” võrdsustatakse lubatud korduseksamite arvu seisukohalt mitterahuldava hindega. Mõjuva põhjuse tõttu mitteilmumisel märge “mitteilmunud” tühistatakse, kui tõend mõjuva põhjuse kohta esitatakse kolme tööpäeva jooksul alates eksamitulemuste väljakuulutamisest.

• Eksamile pääsuks esitab õpilane eksami vastuvõtjale oma õpinguraamatu. • Eksamipiletid ja -materjalid koostab õpetaja ning need esitatakse õppeosakonda

kinnitamiseks hiljemalt üks nädal enne eksamisessiooni algust. • Keelatud abivahendite või eksamikaaslaste abi kasutamisel, samuti õpetaja või

kaasõpilase suhtes solvava või halvustava käitumise puhul eemaldatakse õpilane eksamilt. Vastava korralduse teinud eksamikomisjoni liige kannab sellekohase märkuse eksamiprotokolli. Eemaldatud õpilase eksamihindeks on “1”.

Kaitsmised

• Kursusetööd ja ettevõttepraktikate aruanded kuuluvad avalikule kaitsmisele õppesuunajuhtide poolt määratud komisjonide ees. Vastavalt erialade õppekavade nõuetele ja ainekavadele võidakse kaitsta ka teisi töid (aine lõputööd, uurimustööd, seminaritööd, iseseisvad tööd jne.).

8

• Kursusetöö või ettevõttepraktika aruanne esitatakse kaitsmisele koos juhendaja arvamuse ja/või retsensiooniga. Komisjonile võidakse esitada ka teisi materjale, mis iseloomustavad töö praktilist ja teaduslikku väärtust. Retsensendiks võib olla isik, kel on antud eriala valdkonnas kõrge kvalifikatsioon ja vähemalt kaheaastane erialase töö kogemus.

• Vähemalt kolm tööpäeva enne kaitsmiskomisjoni töö algust esitab õpilane õppesuuna juhile oma kursusetöö või ettevõttepraktika aruande köidetuna ühes eksemplaris koos juhendaja arvamuse ja/või retsensiooniga. Kursusetöid ja ettevõttepraktika aruandeid õpilastele ei tagastata.

• Kursusetöö või ettevõttepraktika aruande kaitsmisele mitteilmumisel tehakse õpilase kohta protokolli märge “mitteilmunud”.

• Mõjuvatel põhjustel mitteilmunud õpilasel on õigus kaitsta kursusetööd või ettevõttepraktika aruannet komisjoni esimehe poolt määratud ajal. Mõjuvaks põhjuseks on haigus, mida tõendab komisjoni esimehele esitatud arstitõend.

• Kursusetööde või ettevõttepraktika aruannete kaitsmise tulemused tehakse teatavaks vahetult pärast vastavate protokollide vormistamist.

• Õpilasel on õigus esitada kaitsmiskomisjoni esimehele kirjalik protest hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast tulemuste teatavakstegemist, kui ta ei nõustu kaitsmisel saadud hindega. Avalduses märgitakse konkreetsed põhjendused, miks õpilane ei nõustu kaitsmisel saadud hindega.

• Kursusetöö, lõputöö või ettevõttepraktika aruande kaitsmisest loobumine mõjuva põhjuseta võrdsustatakse hindega “2”.

• Kursusetöö või ettevõttepraktika aruande korduskaitsmiseks nõuab komisjon õpilaselt olemasoleva töö täiendamist või uue teema valimist.

Hindamise skaala

• Numbriliselt hinnatakse õpitulemusi viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» – «hea», «3» – «rahuldav», «2» – «puudulik» ja «1» – «nõrk». Hinded «1» ja «2» on mitterahuldavad hinded.

• Õpilase õpitulemuste diferentseeritud hindamine mooduli või selle osade lõikes toimub viiepallilise hindamisskaala alusel alljärgnevalt:

• Hinde «5» («väga hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev ja loov rakendamine.

• Hinde «4» («hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest.

• Hinde «3» («rahuldav») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö,

9

praktiline tegevus või selle tulemus on põhiosas õige, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Õpilane vajab juhendamist ja suunamist.

• Hinde «2» («puudulik») saab õpilane, kelle suulises vastuses (esituses), kirjalikus töös, praktilises tegevuses või selle tulemuses on olulisi puudusi ja eksimusi. Õpilane teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.

• Hinde «1» («nõrk») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus näitab, et tal nõutavad teadmised ja oskused puuduvad.

• Hindega “1” märgitakse ka nende õppurite teadmisi, kes kasutavad oma töös keelatud abivahendeid või loobuvad teadmiste kontrollist vastamisest mõjuva põhjuseta.

• Eksam ja arvestus loetakse sooritatuks ning mooduli, sh. ka praktika läbituks, kui nad on hinnatud hinnetega «5», «4» või «3». Eksam ja arvestus loetakse mittesooritatuks ning mooduli, st. ka praktika mitteläbituks, kui nad on hinnatud hinnetega «2» ja «1».

Lõpueksami hindamine

Kooli lõpueksamite sooritamise kord on analoogne aineeksamite sooritamise korraga, välja arvatud erisused:

• kooli lõpueksamite sooritamise eelduseks on õppekava täitmine kogumahus; • kooli lõpueksamit hindab direktori käskkirjaga kinnitatud eksamikomisjon, mille

esimeheks on vastava kutse- või erialaliidu või tööandjate esindaja väljastpoolt kooli; • lõpueksami mittesooritamisel saab korduseksamit sooritada kuni kaks korda kolme

aasta jooksul, esitades hiljemalt kolm kuud enne lõpueksamite perioodi algust õppeosakonna juhatajale vastavasisulise kirjaliku taotluse.

• õpingud lõpetanud, kuid kooli lõpueksameid ja/või lõputööd mittekaitsnud õpilased kustutatakse kooli õpilaste nimekirjast. Neile väljastatakse õpilase soovil akadeemiline õiend, kuhu märgitakse läbitud moodulite mahud ja arvestus- ning eksamihinded.

Nõuded õpingute lõpetamiseks

Õpilane on kooli lõpetanud pärast käesoleva õppekava täitmist täies mahus, sealhulgas ettenähtud eksamite, arvestuste, praktikate ning lõputöö ja/või lõpueksami sooritamist positiivsetele hinnetele vastavalt koolis kehtestatud eksamite ja lõputööde juhendile.

Lõpueksamid sooritatakse komisjoni ees.

Kooli lõpetanutele väljastatakse lõputunnistus kutsekeskhariduse omandamise kohta põhihariduse baasil ja hinneteleht, millele kantakse üld- ja põhiõpingute moodulite ning

10

üldharidusainete hinded.

Eriala lõpueksamid on koondeksamid, mis koosnevad teoreetilisest ja praktilisest osast ja võimaldab õpilasel demonstreerida terviklikke teoreetilisi ja praktilisi kutsealaseid teadmisi ja oskusi, hoiakuid, suhtumisi, suhtlemisvalmidust, koostöövalmidust ja –oskust, loovust, mõtlemisvõimet ja isikuomadusi. Lõpueksam vastab riiklikus õppekavas kehtestatule.

Lõpueksami läbiviimise korraldus toimub vastavalt Tallinna Polütehnikumi õppekorralduse eeskirjale.

Õppekava koostajad

direktor Kalle Sammal arendusdirektor Ain Saaret õppedirektor Lembit Kukk osakonnajuhataja-kvaliteedijuht Helen Pärk energeetika õppesuuna juht Rein Kask energeetika õppesuuna õpetajad Natalja Tšurkina Roman Petrašvili Hugo Tartlan ja üldtehniliste- ja üldainete õpetajad (vt lisa: õppekavaga seotud õpetajad)

11

II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED

Üld- ja põhiõpingute moodulid

1. Majanduse ja ettevõtluse alused

Õppenädalaid: 1 (1T) Eesmärk: Õpetusega taotletakse, õppija teab ja tunneb Eesti majanduse arengusuundi ühtses Euroopa Liidu majandusruumis; ettevõtluskeskkonda reguleerivaid normatiivakte, ISO standarditele baseeruva kvaliteedijuhtimissüsteemi ülesehituse põhimõtteid; ettevõtte finantseerimise ja administreerimise üldpõhimõtteid; turunduse põhialuseid; ühistegevuse põhimõtteid ja ühistulise ettevõtluse olemust; äriplaani koostamise põhimõtteid; FIE-na tegutsemise reegleid; ühiskonnas toimivaid peamisi majandusprotsesse. Nõuded alustamiseks: Puuduvad Õppesisu: MAJANDUSE ALUSED. Vajadused ja ressursid. Majanduse põhiküsimused. Nõudluse ja pakkumise mehhanism. Eraomand, hinnasüsteem ja konkurents. Valitsuse roll ja funktsioonid: riigieelarve, maksud ja nende olemus. Eesti majanduse arengusuunad. Majanduslik stabiilsus: SKP, RKP, tööturg, tööpuudus. Pank ja pangateenused. ETTEVÕTLUSE ALUSED. Ettevõte, ettevõtja, ettevõtlus. Ühistegevuse põhimõtted. Äriühing,, mittetulundusühing ja füüsilisest isikust ettevõtja. Ettevõtte loomise etapid. Ettevõtte juhtimine. Tootmine ja teenidus: toode ja toodang, püsiv- ja muutuvkulud, kasum ja käive. Turunduse põhialused ja turundusmeetmestik. Ettevõtte finantseerimine. Aruandlus. Väikeettevõtte äriplaan. FIE-na tegutsemise põhireeglid. Hinnatavad õpitulemused: Õppija teab ja tunneb

• Eesti majanduse arengusuunad ühtses Euroopa Liidu majandusruumis; • Ettevõtluskeskkonda reguleerivaid normatiivaktid; • ISO standarditele baseeruva kvaliteedijuhtimissüsteemi ülesehituse põhimõtted; • Ettevõtte finantseerimise ja administreerimise üldpõhimõtteid; • Turunduse põhialuseid; • Ühistegevuse põhimõtteid ja ühistulise ettevõtluse olemust;

12

• Äriplaani koostamise põhimõtteid; • FIE-na tegutsemise reeglid; • Ühiskonnas toimivaid peamised majandusprotsessid.

Õppija oskab • kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust • analüüsida ettevõtte majandamise probleeme ja situatsioone; • leida vajalikku infot ja tuge ettevõtlusega alustamiseks ja selles osalemiseks.

Hindamine: • arvestuslikud tööd: majanduse alused, ettevõtluse alused; • Projektitöö: Lihtsamat tüüpi äriplaani koostamine.

Mooduli hinne moodustub õppesisus käsitletud teemade arvestuslike tööde ja äriplaani keskmisest hindest.

13

2. Tööseadusandluse alused

Õppenädalaid: 1 (1T) Eesmärk: et õppija teab ja tunneb peamisi tööjõusuhteid reguleerivaid õigusakte; töölepingu poolte seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi; töölepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise aluseid; palga ja puhkuse arvestamise aluseid; palgatingimuste kehtestamise aluseid ja palga maksmise korda; töö- ja puhkeaja korraldust ja arvestamise aluseid; töötingimuste kollektiivse kujundamise aluseid; töösuhete pinnalt tekkinud vaidluste lahendamise võimalusi; oma tegevusvaldkonna seadusandliku reguleerimise vajalikkust. Nõuded alustamiseks: Puuduvad Õppesisu: LEPINGULISED SUHTED. Füüsilised ja juriidilised isikud. Tehingu mõiste ja vorm. Lepingu mõiste. Lepingute liigid, sisu ja sõlmimise kord. Volitus ja volikiri. Tähtaeg ja tähtpäev. Ametijuhend. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused Töölepingu kohustuslikud tingimused. Määratud ja määramata ajaks töölepingu sõlmimine. Katseaeg. Töölepingu peatumine ja muutmine. Üleviimine teisele tööle. Töölepingu lõpetamine. Töölepingu tühistamine ja kehtetuks tunnistamine. Kollektiivleping. Kollektiivlepingu pooled ja selle sõlmimise kord. Töövaidluste lahendamine. Töötajate usaldusisik. Töötüli liigid. Streik ja töösulg. Seaduslikust streigist osavõtjate tööalased õigused. TÖÖ-JA PUHKEAEG. Töö- ja puhkeaeg. Töönorm, tööpäev, töönädal, töövahetus. Ületunnitöö. Töötamine puhkepäevadel, rahvus- ja riigipühadel. Puhkuse liigid: põhi- ja lisapuhkus, palgata- ja osaliselt tasustatav puhkus, vanemapuhkused, õppepuhkus ja nende andmise kord. Puhkuse tasustamine. Puhkuse kasutamist takistavad asjaolud ja puhkuse katkestamine. TÖÖ TASUSTAMISE ALUSED. Palk, põhi- ja keskmine palk, lisatasu ja juurdemaksed. Palgatingimuste kehtestamine ja palga maksmise kord. Töö tasustamine eritingimustes. Tagatised ja hüvitused. Kinnipidamised palgast. Sotsiaalsed tagatised: toetused, pensionisüsteem. Materiaalne vastutus tööõigussuhetes. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb

• Peamised tööjõusuhteid reguleerivad õigusaktid; • Töölepingu poolte seadusega sätestatud õigused ja kohustused; • Töölepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise alused;

14

• Palga ja puhkuse arvestamise alused; • Palgatingimuste kehtestamise alused ja palga maksmise kord; • Töö- ja puhkeaja korraldus ja arvestamise alused; • Töötingimuste kollektiivse kujundamise alused; • Töösuhete pinnalt tekkinud vaidluste lahendamise võimalused; • Oma tegevusvaldkonna seadusandliku reguleerimise vajalikkus.

Õppija oskab • kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust • orienteeruda töölepingu sisus • hinnata enda kui tööjõu maksumust

Hindamine: • arvestuslikud tööd: lepingulised suhted, töö- ja puhkeaeg, töö tasustamise alused;

Mooduli hinne moodustub õppesisus käsitletud teemade arvestuslike tööde keskmisest hindest.

15

3. Suhtlemise ja asjaajamise alused

Õppenädalaid: 1 (1T) Eesmärk: et õppija teab esmamulje tähtsust ja oskab edastada positiivset esmamuljet; tunneb meeskonnatöö iseärasusi ja tähtsust ning oskab töötada meeskonnas; tunneb võimalusi tööpinge ja stressi maandamiseks ning oskab iseennast tõepäraselt hinnata; tunneb dokumendi koostamis- ja vorminõudeid (dokumendiplangid, dokumendi rekvisiidid, dokumendi vormistamise protseduur). Nõuded alustamiseks: Puuduvad Õppesisu: SUHTLEMISE OLEMUS. Suhtlemisvajadused ja –ülesanded. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Vahetu- ja vahendatud suhtlemine. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Koosolekud ja läbirääkimised. Kirjalik suhtlemine. Suhtlemisbarjäär ja hirm. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid. Positiivne minapilt. Tõepärane enesehinnang. KÄITUMINE SUHTLEMISSITUATSIOONIDES. Positiivse mulje loomine. Käitumisviisid. Agressiivne, alistuv ja eirav käitumine. Kehtestav käitumine. Erinevad suhtlemissituatsioonid. Veaolukorrad ja nende tekkepõhjused. Toimetulek veaolukordades. Meeskonnatöö. TOIMETULEK STRESSIGA. Pingete tekkepõhjused. Stress ja seda põhjustavad tegurid. Tööstress. Läbipõlemine. Toimetulek pingete ja stressiga. ASJAAJAMISE ALUSED. Asjaajamise alused ja -kord. Dokumendi koostamis- ja vorminõuded: dokumendiplangid, dokumendi rekvisiidid, dokumendi vormistamise protseduur. Internetist ja muudest allikatest hangitud informatsiooni süstematiseerimine, töötlemine ja säilitamine. Avalduse, elulookirjelduse (CV), iseloomustuse, seletuskirja koostamise ja vormistamise nõuded arvutil ja paberkandjal. Ametikirjade (algatuskiri, vastuskiri, tellimiskiri, kaaskiri, volikiri ja vabanduskiri) koostamise ja vormistamise nõuded arvutil ja paberkandjal. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb

• Esmamulje tähtsust ja oskust edastada positiivset esmamuljet; • Meeskonnatöö iseärasuste tundmist ja tähtsust ning oskust töötada meeskonnas; • Võimalusi tööpinge ja stressi maandamiseks ning oskus iseennast tõepäraselt

hinnata;

16

• Dokumendi koostamis- ja vorminõuete tundmist (dokumendiplangid, dokumendi rekvisiidid, dokumendi vormistamise protseduur).

Õppija oskab • Käituda vastastikust suhtlemist toetaval viisil; • Suhtlemisprotsess alustada ja lõpetada; • Suhtlemisel kasutada kommunikatsioonivahendeid, sh telefonisuhtluse põhinõuded; • Tähelepanelikult kuulata; ennast väljendada suulises ja kirjalikus suhtluses ning

mõista kehakeelt; • Teha parendusettepanekuid; • Süstematiseerida, töödelda ja säilitada internetist ja muudest allikatest hangitud

informatsiooni; • Koostada avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust, koostada ja vormistada

seletuskirja.

Hindamine: • arvestuslikud tööd: suhtlemise olemus, käitumine suhtlemissituatsioonides,

toimetulek stressiga, asjaajamise alused; Mooduli hinne moodustub õppesisus käsitletud teemade arvestuslike tööde ja essee keskmisest hindest.

17

4. Arvutiõpetus

Õppenädalaid: 2 (1T, 1P) Eesmärk: et õppija teab ja tunneb arvuti riistvara ja ohutusnõudeid kuvariga töötamisel; interneti olemust ja selles peituvaid ohte; e-kirja olemust ja nõudeid selle koostamiseks ning oskab seda koostada ja saata; tunneb teksti- ja tabeltöötluse põhinõudeid; info otsingu võimalusi erialase teabe hankimiseks; dokumendiplangile ja dokumentide rekvisiitidele esitatavaid nõudeid; algatuskirja, vastuskirja, tellimiskirja, kaaskirja, volikirja ja vabanduskirja koostamise nõudeid. Nõuded alustamiseks: Puuduvad Õppesisu: TEKSTITÖÖTLUS. Dokumendi avamine, muutmine ja salvestamine. Uue dokumendi loomine ja salvestamine. Abiteabe kasutamine. Dokumendi sulgemine. Erinevate dokumendi vaadete kasutamine. Tööriistariba muutmine. Dokumendi salvestamine veebis publitseerimiseks. Andmete sisestamine ja lisamine. Andmete märgistamine, kopeerimine, teisaldamine ja kustutamine. Otsing ja teksti asendamine. Teksti kujundamise põhivõtted. Teksti vormindamine. Tabulatsiooni positsioonide paigaldamine. Dokumendi malli kasutamine. Stiilid ja leheküljed. Päise ja jaluse lisamine. Õigekiri ja selle kontroll. Lehekülje vorming. Pildi ja objekti lisamine dokumendile. Printimine. Hulgipostitus. Dokumendi trükkimine. e-kirja koostamine ja saatmine. TABELTÖÖTLUS. Tabeli avamine, muutmine ja salvestamine. Tabeli loomine. Abiteabe kasutamine. Põhihäälestuse ja tööriistariba muutmine. Andmete sh valemite sisestamine lahtrisse. Lahtri, lahtritest koosneva ploki, rea ja veeru märgistamine. Tabeli kopeerimine, teisaldamine, kustutamine. Otsimine ja asendamine tabelis. Ridade ja veergude lisamine, nende laiuse ja kõrguse muutmine. Andmete sorteerimine. Andmeseeriate kasutamine. Aritmeetika valemid. Absoluutne ja suhteline aadress. Töötamine lihtsamate funktsioonidega. Tabelite vormindamine. Õigekirja kontrolli kasutamine. Dokumendi häälestus. Päise ja jaluse lisamine. Objektide ja diagrammide toomine tabelisse. Dokumendi printimine. INFOOTSINGUD. Interneti olemus, ajalugu, teenused. Infootsingu strateegiad ja taktikad. Otsimootorid (sh keerulisemate päringute tegemine). Dokumendi-, teema- ja faktiotsingu allikad. Tarkvaravaramud Kutsealased infokanalid. Legaalse info otsimine võrgust

18

Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb

• Arvuti riistvara ja ohutusnõuded kuvariga töötamisel; • Interneti olemus ja selles peituvaid ohud; • E-kirja olemus ja nõuded selle koostamiseks ning saatmiseks; • Teksti- ja tabeltöötluse põhinõuded; • Info otsingu võimalused erialase teabe hankimiseks; • Dokumendiplangile ja dokumentide rekvisiitidele esitatavaid nõudeid; • Algatuskirja, vastuskirja, tellimiskirja, kaaskirja, volikirja ja vabanduskirja koostamise

nõuded; • Infootsingu strateegiad ja taktikad; • Kutsealaseid infokanaleid.

Õppija oskab • Käivitada arvutit, Windows programme ja tegutseda dialoogiaknas;

• Luua, avada, muuta, salvestada ja trükkida dokumenti ja tabelit;

• Koostada ja vormistada avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust, seletuskirja;

• Kasutada olulisemaid tabelarvutusfunktsioone ja aritmeetilisi tehteid;

• Lisada teksti või tabelisse objekte ja diagramme;

• Otsida internetist erialast informatsiooni, seda töödelda ja salvestada;

• Kasutada õppe- ja teatmekirjandust.

Hindamine: • arvestuslikud tööd: tekstitöötlus, tabelitöötlus, infootsing;

Mooduli hinne moodustub õppesisus käsitletud teemade arvestuslike tööde keskmisest hindest.

19

5. Töökeskkonna ohutus

Õppenädalaid: 1 (1T) Eesmärk: et õppija teab ja tunneb tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töökeskkonna ohutuse, tööõnnetuste ja kutsehaiguste vallas; esmaabi üldisi põhimõtteid ja oskab anda esmaabi; üldisi keskkonnaprobleeme ja säästva arengu põhimõtteid; looduslike ja ühiskondlike protsesside vahelisi seoseid oma kutsealaga; jäätmekäitluse vajadust ja järgib jäätmekäitluse põhimõtteid. Nõuded alustamiseks: Puuduvad Õppesisu: TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS. TÖÖHÜGIEEN. Töökeskkond: üldnõuded, töökoht, töövahend. Tööolme. Tööohutuse ja töötervishoiu tagamise meetmed. Töökeskkonna ohutegurid ja ohutusjuhendid. Tervisekontroll. Tööandja ja töötaja kohustused, vastutus ja õigused. Turvalisus. Õnnetusoht ja käitumine ohuolukorras. Tööõnnetus ja kutsehaigus. ESMAABI. Tegutsemine õnnetuspaigal. Põhilised esmaabivõtted. Esmaabi lämbumise korral. Uppumine. Haavad ja verejooksud. Vereringehäired. Äkkhaigestumised, teadvusekaotus. Kukkumine. Luumurrud. Lihaste ja liigeste venitused. Põletushaavad. Külmumine. Kuumakahjustused. Mürgitused. Võõrkehad. Valud, palavik. Psüühiline kriisiseisund. Liiklusõnnetused. Sidumis- ja toestamisvahendid. Kannatanu tõstmine, kandmine, transportimine. Esmaabi vahendid töökohal. Koduapteek. KESKKOND JA SÄÄSTEV ARENG. JÄÄTMEMAJANDUS. Looduslike protsesside seotus ja tasakaal. Keskkonnastrateegia ja säästva arengu põhimõtted. Keskkonnareostuse ennetamise ja vältimise võimalusi töökeskkonnas ja olmes. Jäätmete teke ja liigitus, ohtlikud jäätmed. Jäätmetekke vähendamine, jäätmehooldus ja esmane käitlus. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb

• Tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töökeskkonna ohutuse, tööõnnetuste ja kutsehaiguste vallas;

• Esmaabi üldisi põhimõtteid ja esmaabi andmise algtõdesid; • Üldisi keskkonnaprobleeme ja säästva arengu põhimõtteid; • Looduslike ja ühiskondlike protsesside vahelised seoseid oma kutsealaga; • Jäätmekäitluse vajadust ja jäätmekäitluse põhimõtteid.

20

Õppija oskab • Hinnata töökeskkonna ohutegureid, neid vältida ja mõju vähendada; • Kutsealaga seonduvad tööohutus- ja tööhügieeninõuded; • Töökeskkonda reguleerivaid õigusakte; • Tervist säästvalt ja ökonoomselt töötada; • Ohuolukorras toimida. • Kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust

Hindamine:

• arvestuslikud tööd: töötervishoid ja tööohutus, tööhügieen; esmaabi; keskkond ja säästev areng, jäätmemajandus;

• referaat vabalt valitud alateemal. Mooduli hinne moodustub õppesisus käsitletud teemade arvestuslike tööde ja referaadi keskmisest hindest.

21

6. Tehniline joonestamine

Õppenädalaid: 2 (1T, 1P) Eesmärk: et õppija teab ja tunneb jooniste koostamisel kasutatavaid standardeid; jooniste vormistamise nõudeid; jooniste mõõtmestamise nõudeid; üldnõudeid tehnilise joonise koostamisel; lõigete ja vaadete kujutamispõhimõtteid; joonistel kasutavaid tingmärke. Nõuded alustamiseks: Puuduvad Õppesisu: JOONESTAMISE ALUSED. Joonestusvahendid. Formaadid, mõõtkavad. Joonise vormistamise nõuded. Normkiri ja kirjanurk. Joonte liigid ja sujuvühendid. Projektsiooni mõiste ja liigid. Ristprojektsiooni ja kaldprojektsiooni erinevused. Detaili kaks- ja kolmvaade. Ristlõiked, kohtlõiked, liht- ja liitlõiked. Kujutised ja nende liigid. Joonise mõõtmestamine. Aksonomeetria. Tasapinnaliste kujundite ja geomeetriliste kehade joonestamine ristisomeetrias. Nõuded eskiisjoonisele. Eskiisi koostamine ja vormistamine. Eskiisi järgi tööjooniste koostamine. EHITUSJOONESTAMINE. Jooniste klassifikatsioon. Eskiisi, koostejoonise, tükitabeli mõiste. Kujutiste vabakäeline skitseerimine aksonomeetrias. Tehnilises dokumentatsioonis kasutatavad tingmärgid, leppemärgid, lihtsustused. Jooniste vormistamine. Plaanid: asendiplaan, põhiplaan, korruste plaanid, mõõtketid, märkteljed. Lõiked, sõlmed, detailjoonised. Põhiplaani eskiis-joonis. Kandekonstruktsioonide (metall-, betoon-, puitkonstruktsioonid) kujutamine joonisel. ERIALANE JOONESTAMINE. Elektrialased tingmärgid, leppemärgid, lihtsustused. Põhimõtte-skeemide joonestamine. Põhimõtteskeemi alusel elektrikilbi montaažijoonise koostamine. Elektripaigaldiste kandmine ehitusalastele joonistele. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb:

• jooniste koostamisel kasutatavaid standardeid; • jooniste vormistamise nõudeid; • jooniste mõõtmestamise nõudeid; • üldnõudeid tehnilise joonise koostamisel; • lõigete ja vaadete kujutamispõhimõtteid; • joonistel kasutavaid tingmärke.

22

Õppija oskab: • lugeda tööjooniseid ja skeeme; • visandada ehituslikke eskiise; • kanda korrektselt joonisele mõõtmeid ja tingmärke; • joonise järgi arvestada materjali mahtu; • seostada ehitusalaseid jooniseid elektripaigaldiste joonistega; • kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust.

Hindamine:

• arvestuslikud tööd: eskiisi koostamine, kandekonstruktsiooni kujutamine joonisel, elektripaigaldiste kandmine ehitusalastele joonistele.

Mooduli hinne moodustub arvestuslike tööde keskmisest hindest.

23

7. Tehnoloogiaülesanded

Õppenädalaid: 1 (1P) Eesmärk: et õppija teab ja tunneb SI süsteemi ja teisi mõõtühikuid; kümne astmeid ja arvu standardkuju olemust; protsendi mõistet ja rakendamisvõimalusi materjali kulu ja mahu arvutuste teostamisel; trigonomeetrilisi seoseid täisnurkses kolmnurgas ja nende rakendamisvõimalusi erialaste ülesannete lahendamisel; tasapinnalisi ja ruumilisi kujundeid ja nende pindala ning ümbermõõdu arvutamise valemeid; vektori mõistet ja vektorarvutuse põhimõtteid. Nõuded alustamiseks: Puuduvad Õppesisu: MÕÕTÜHIKUD. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI. Järguühik, järkarv. Kümne astmed. Arvu standardkuju. Pikkuse, pindala ja ruumala mõõtühikud. Mõõtühikute teisendamine. Seosed harilike ja kümnendmurdude vahel. Tehted harilike ja kümnendmurdudega. PROTSENTARVUTUS. Protsentülesanded. Kahe suuruse suhe, protsentsuhe. Protsendi leidmine tervikust ja terviku leidmine osa kaudu. Suuruste kasvamise ja kahanemise väljendamine protsentides. TRIGONOMEETRIA. Trigonomeetrilised seosed täisnurkses kolmnurgas, nende rakendamisvõimalused erialaste ülesannete lahendamisel. Siinus- ja koosinusteoreem ja selle rakendused. GEOMEETRIA. Tasapinnaliste kujundite pindala ja ümbermõõt. Pikkuse- ja pindalaühikute teisendamine. Materjalikulu arvutused joonise järgi. Geomeetriliste kehade üldpindala. VEKTOR TASANDIL. Vektori mõiste ja graafiline kujutamine. Vektori pikkus. Vektorite liitmine ja lahutamine. Vektorite korrutamine ja jagamine arvuga (skalaariga). Kahe vektori skalaarkorrutis. Vektordiagrammide koostamine Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb

• SI süsteemi ja teisi mõõtühikuid; • kümne astmeid ja arvu standardkuju olemust;

24

• protsendi mõistet ja rakendamisvõimalusi materjali kulu ja mahu arvutuste teostamisel;

• trigonomeetrilisi seoseid täisnurkses kolmnurgas ja nende rakendamisvõimalusi erialaste ülesannete lahendamisel;

• tasapinnalisi ja ruumilisi kujundeid ja nende pindala ning ümbermõõdu arvutamise valemeid;

• vektori mõistet ja vektorarvutuse põhimõtteid. Õppija oskab

• teisendada harilikke ja kümnendmurde; • rakendada kümnendsüsteemi materjali kulu arvutamisel; • teisendada mõõtühikuid ja leida erinevate tasapinnaliste kujundite ümbermõõtu ja

pindala; • väljendada suuruste kahanemist ja kasvamist protsentides; • rakendada täisnurkse kolmnurga trigonomeetriat erialaste ülesannete lahendamisel;

rakendada vektorarvutuste põhimõtteid erialaste ülesannete lahendamisel; • kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust.

Hindamine: • arvestuslikud tööd: mõõtühikud, protsentarvutus, trigonomeetria, geomeetria, vektor

tasandil. Mooduli hinne moodustub arvestuslike tööde keskmisest hindest.

25

8. Erialane võõrkeel

Õppenädalaid: 1 (1P) Eesmärk: et õppija teab ja tunneb võõrkeelseid erialaga seonduvaid mõisteid ja terminoloogiat; töövahendite ja enamkasutatavate konstruktsiooniliste ja elektrotehniliste materjalide nimetusi; esmaabi andmisel kasutatavat sõnavara ja väljendeid. Nõuded alustamiseks: Puuduvad Õppesisu: ENESETUTVUSTUS. Suhete loomine. Oma kooli ja koduvabariigi tutvustamine väliskülalistele. TELEFONIVESTLUS. AMETIKIRJAD (avaldus, CV, seletuskiri, kinnituskiri) ja nende vormistamise nõuded TEHNILINE VÕÕRKEEL. Elektrotehnikaga seotud mõisted ja terminid, töövahendite nimetused, enamkasutatavad konstruktsioonilised ja elektrotehnilised materjalid , tööde tehnoloogiline järjekord elektripaigaldus ja elektrikilbi koostetöödel, majandusterminid, esmaabi andmisel kasutatavad väljendid ja sõnavara. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb

• enesetutvustus; • telefonivestlus; • ametikirjad ja nende vormistamise nõuded; • elektrotehnikaga seotud mõisted ja terminid; • töövahendite nimetused; • enamkasutatavad konstruktsioonilised ja elektrotehnilised materjalid; • tööde tehnoloogiline järjekord elektripaigaldus- ja elektrikilbi koostetöödel; • majandusterminid; • esmaabi andmisel kasutatavad väljendid ja sõnavara.

Õppija oskab: • ennast väljendada võõras keelekeskkonnas; • vestelda erialastel teemadel algtasemel; • kasutada võõrkeelset erialakirjandust ja muid erialase teabe allikaid sõnaraamatu

abil; • koostada ja vormistada võõrkeeles avaldust ja elulookirjeldust; • kirjeldada tööde tehnoloogilist järjekorda elektripaigaldustöödel.

Hindamine: • arvestuslikud tööd: enesetutvustus, telefonivestlus, ametikirjad, tehniline võõrkeel


26

9. Elektrotehnika

Õppenädalaid: 5 (3T, 2P) Eesmärk: et õppija teab ja tunneb olulisemaid elektrilisi ja magnetilisi nähtusi, nende füüsikalist olemust ja praktilise kasutamise võimalusi; elektrotehnikas kasutatavaid põhimõisteid, definitsioone ja tingmärke; elektriliste ja magnetiliste suuruste mõõtühikuid ja tähiseid; elektrotehnika seadusi ja nendest seadustest tulenevaid reegleid; elektromagnetismi ja elektromagnetilise induktsiooni olemust, elektrivoolu ja magnetvälja vastastikuseid seoseid. Nõuded alustamiseks: Puuduvad Õppesisu: ELEKTRIVÄLI. Coulombi seadus. Dielektriline läbitavus. Elektrivälja tugevus, potsentsiaal ja pinge, dielektrikute polarisatsioon. Elektrimahtuvus. Kondensaator. Kondensaatorite ühendamine. Elektrivälja energia. ALALISVOOL. Elektrivool. Elektritakistus. Vooluring. Ohmi seadus. Allikapinge (elektromotoorjõud). Takistite ja energiaallikate ühendusviisid. Kirchhoffi seadused. Elektrienergia muundumine soojusenergiaks. Töö ja võimsus. ELEKTROMAGNETISM. Magnetvälja põhimõisted. Elektrivoolu magnetväli. Sirgjuhtme ja pooli magnetväli. Vooluga juhtmele mõjuv jõud. Rööpvoolude vastastikune mõju. Elektromagnetiline jõud. Ferromagnetiliste materjalide magneetumine. Magneetimiskõver. Magnetiline hüsterees Magnetahela mõiste, põhiseosed. Elektromagneti tõmbejõud. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste. Sirgjuhtmes, juhtmekeerus ja poolis indutseeritav allikapinge (elektromotoorjõud). Lenzi reegel. Mehaanilise energia muundamine elektriliseks. Elektrienergia muundamine mehaaniliseks. Endainduktsioon. Vastastikune induktsioon. Pöörisvoolud. Magnetvälja energia VAHELDUVVOOL. Vahelduvvoolu tunnussuurused. Vahelduva elektromotoorjõu saamine. Vektordiagrammid. Takistus, induktiivsus, mahtuvus vahelduvvooluringis. Aktiiv- ja reaktiivtakistuse jada ja rööpühendus. Aktiiv- ja reaktiivenergia. Võimsustegur. KOLMEFAASILINE PINGESÜSTEEM. Generaatorite ja trafode mähiste ning tarvitite täht- ja kolmnurkühendused. Tarvitite ebasümmeetriline süsteem.

27

PRAKTILINE TÖÖ. Elektrotehnika põhiseoste ja elektriahelates toimivate seaduste rakendamine praktiliste ülesannete lahendamisel. Alalis- ja vahelduvvooluahelate arvutusmeetodid. 3-faasilise vahelduvvoolu generaatorite ja trafode mähiste ning tarvitite täht- ja kolmnurkühenduste koostamine. Elektriliste suuruste (voolutugevus, pinge ja takistus) arvutamine ja mõõtmine. Töötervishoid ja tööohutus tööde teostamisel. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb

• olulisemaid elektrilisi ja magnetilisi nähtusi, nende füüsikalist olemust ja praktilise kasutamise võimalusi;

• elektrotehnikas kasutatavaid põhimõisteid, definitsioone ja tingmärke; • elektriliste ja magnetiliste suuruste mõõtühikuid ja tähiseid; • elektrotehnika seadusi ja nendest seadustest tulenevaid reegleid; • elektromagnetismi ja elektromagnetilise induktsiooni olemust, elektrivoolu ja

magnetvälja vastastikuseid seoseid. Õppija oskab

• lugeda ja koostada elektriahelate skeeme ning elektrilisi jada-, rööp- ja segaühendusi; • teostada vektorarvutust ühefaasilises vektorahelas; • järgida ohutusreegleid laboratoorsete tööde teostamisel; • kontrollida ja analüüsida arvutuste ning mõõtmiste tulemusi • kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust

Hindamine: • arvestuslikud tööd: elektriväli, alalisvool, elektromagnetism, elektromagnetiline

induktsioon, vahelduvvool, kolmefaasiline pingesüsteem • praktilised tööd: elektrotehnika põhiseoste ja elektriahelates toimivate seaduste

rakendamine praktiliste ülesannete lahendamisel; alalis- ja vahelduvvooluahelate arvutusmeetodid; 3-faasilise vahelduvvoolu generaatorite ja trafode mähiste ning tarvitite täht- ja kolmnurkühenduste koostamine; elektriliste suuruste (voolutugevus, pinge ja takistus) arvutamine ja mõõtmine.

Moodul lõpeb eksamiga, eksamile pääsu tagab kõigi arvestuslike ja praktiliste tööde sooritamine positiivsetele hinnetele.

28

10. Materjaliõpetus

Õppenädalaid: 2 (2T) Eesmärk: et õppija teab ja tunneb konstruktsiooniliste ja elektrotehniliste materjalide ehitust; materjalide saamise ja töötlemise viise; materjalide mehaanilisi, elektrilisi, keemilisi ja teisi omadusi; materjalide kasutusalasid. Nõuded alustamiseks: Puuduvad Õppesisu: KONSTRUKTSIOONILISED MATERJALID. Puhaste metallide ja sulamite struktuur ja omadused. Malm, teras, vask, alumiinium, ja nende sulamid. Terase termotöötlus. Termokeemiline pindamine. Metallide korrosioon. Korrosioonikaitse. Komposiidid. ELEKTROTEHNILISED MATERJALID. Elektrijuhid. Elektrilised karakteristikud. Suure juhtivusega materjalid. Suure eritakistusega materjalid. Spetsiaalsed sulamid. Kontaktmaterjalid. Elektrotehniline süsi. Juhtmetoodang. Magnetilised materjalid. Magnetismi füüsikalised alused. Põhilised magnetilised karakteristikud. Hüstereesisilmus. Kõvad ja pehmed magnetilised materjalid ja nende kasutusalad. Elektriisoleermaterjalid. Dielektrikute polariseerumine. Dielektrikute elektrilised karakteristikud. Dielektrikute omadused. Gaasilised, vedelad ja tahked dielektrikud. Aktiivsed dielektrikud (vedelkristallid, piesoelektrikud, elektreedid jms). Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb

• konstruktsiooniliste ja elektrotehniliste materjalide ehitust; • materjalide saamise ja töötlemise viise; • materjalide mehaanilisi, elektrilisi, keemilisi ja teisi omadusi; • materjalide kasutusalasid.

Õppija oskab • kirjeldada materjale vastavalt nende kasutamise tingimustele; • klassifitseerida materjale põhiparameetrite alusel; • eristada materjale ja tooteid välisilme järgi • kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust

Hindamine: • arvestuslikud tööd: konstruktsioonilised materjalid, elektrotehnilised materjalid (2

kirjalikku tööd) Mooduli hinne moodustub arvestuslike tööde keskmisest hindest.

29

11. Elektriohutus ja elektrialane seadusandlus

Õppenädalaid: 3 (3T) Eesmärk: et õppija teab ja tunneb elektripaigaldistest tulenevaid ohte; elektrilöögivastase kaitse põhireegleid; esmaabivõtteid elektrilöögi korral; tööohutusnõudeid elektritöödel; elektrituruseaduse, elektriohutusseaduse ja toote ohutuse seaduse ning nende olulisemate rakendusaktide peamisi sätteid; ehitiste elektripaigaldiste põhinõudeid, elektriseadmete valiku ja paigaldamise põhimõtteid; elektripaigaldiste käidule esitatavaid nõudeid. Nõuded alustamiseks: Moodulite Elektrotehnika, Töökeskkonna ohutus läbimine Õppesisu: ELEKTRIOHUTUS. Elektrivoolu füsioloogiline toime, esmaabi elektrilöögi korral; kaitse elektrilöögi eest; elektriseadmete kesta kaitseaste; madalpingeliste vahelduvvooluvõrkude juhistiksüsteemid ; otse- ja kaudpuutekaitse eri juhistiksüsteemides; kaitse- ja talitlusmaandamine, nende erisused. Toite automaatne väljalülitamine, elektriseadmete maandamine, potentsiaali ühtlustamine, kaitse topelt või tugevdatud isolatsiooniga, kaitse elektrilise eraldamisega, mittejuhtiv ümbrus, SELV, PELV ja FELV väikepinge süsteemide kasutamine, elektritarvitite elektri ohutusklassid, ohutusmärgid ja –sildid; ruumide liigitus elektriohtlikkuse järgi, välistoime arvestamine, nõuded elektrialaisikule ja ohuteadlikule isikule. ELEKTRIALANE SEADUSANDLUS. Elektrituruseadus: nõuded elektrienergia tootmisele ja jaotamisele turu tingimustes, elektri kvaliteedikriteeriumid, elektrivõrguga liitumise kord. Elektriohutusseadus: nõuded elektriseadmetele ja – paigaldistele; elektromagnetilise ühilduvuse nõuded; elektritööde ja elektripaigaldiste käidu korraldamise üldnõuded; elektrialaisikute pädevusnõuded, tegevusloa taotlemine kutsealal tegutsemiseks; kontrollitoimingud, ohutusnõuded elektritöödel. Toote ohutuse seadus: Eestis ja EL-s turustatavate elektrotehniliste toodete ohutuse tagamine ja riikliku turujärelevalve korraldamise üldised alused. Standardid: ehitiste elektripaigaldiste põhialused, üldiseloomustus; elektripaigaldiste kaitse elektrilöögi, kuumustoime, liigvoolu, liigpinge ja elektromagnetiliste häirete eest, kontrolltoimingud ja kasutuselevõtu kontroll; nõuded elektripaigaldistele ja –paikadele; avalike elektrijaotusvõrkude pinge tunnussuurused; elektriseadmete valiku ja paigaldamise põhimõtted; elektripaigaldiste käidu üldnõuded; pingevabad, pingealused ja pingelähedased tööd, hooldustööd.

30

Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb:

• elektripaigaldistest tulenevaid ohte; elektrilöögivastase kaitse põhireegleid; • esmaabivõtteid elektrilöögi korral; • tööohutusnõudeid elektritöödel; • elektrituruseaduse, elektriohutusseaduse ja toote ohutuse seaduse ning nende

olulisemate rakendusaktide peamisi sätteid; • ehitiste elektripaigaldiste põhinõudeid, elektriseadmete valiku ja paigaldamise

põhimõtteid; • elektripaigaldiste käidule esitatavaid nõudeid.

Õppija oskab: • valida kaitseviise sõltuvalt keskkonna tingimustest; • orienteeruda EV elektrialases seadusandluses ja normatiivdokumentides ning vältida

võimalikke vigu elektritööde läbiviimisel ja elektripaigaldiste käidu korraldamisel; • kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust.

Hindamine: • arvestuslikud tööd: elektriohutus, elektrialane seadusandlus • referaat vabalt valitud alateemal

Mooduli hinne moodustub arvestuslike tööde ja referaadi keskmisest hindest.

31

12. Elektrimõõtmised

Õppenädalaid: 2 (1T, 1P) Eesmärk: et õppija teab ja tunneb elektriliste suuruste olulisemaid mõõtühikuid; erinevaid elektrimõõteriistu ja nende kasutusala; mõõteriistade parameetreid ja liigitust; põhiliste elektriliste suuruste mõõtmist; mõõteriistade skaaladel kasutatavaid tingmärke; mõõtevigade klassifikatsiooni ja mõõteriistade täpsusklasse; elektrotehniliste mõõtevahendite taatlemise ja kalibreerimise nõudeid. Nõuded alustamiseks: Mooduli Elektrotehnika läbimine Õppesisu: TEOORIA. Metroloogia alused. Terminid ja definitsioonid. Elektriliste suuruste peamised mõõtühikud; Elektriliste suuruste mõõtmiste meetodid. Mõõtevigade klassifikatsioon ja mõõteriistade täpsusklassid. Mõõtevigade arvutamine. Mõõteriistade liigitus ja parameetrid. Elektromehaanilised mõõteriistad. Elektronmõõteriistad. Digitaalmõõteriistad. Elektrotehniliste mõõtevahendite taatlemine ja kalibreerimine, ülevaade riikliku järelevalve nõuetest. Elektriliste ja mitteelektriliste suuruste mõõtmine. Ülevaade arvutiga koostöötavatest mõõtesüsteemidest. PRAKTILINE TÖÖ. Elektriliste suuruste (voolutugevus, pinge, takistus, võimsus, energia) mõõtmine ja ahela parameetrite (induktiivsus, mahtuvus) arvutamine. Mõõtepiirkonna laiendamine (šundid, eeltakistid, mõõtetrafod). Arvestite ühendamine, isolatsioonitakistuse mõõtmine. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb

• elektriliste suuruste olulisemaid mõõtühikuid; • erinevaid elektrimõõteriistu ja nende kasutusala; • mõõteriistade parameetreid ja liigitust; põhiliste elektriliste suuruste mõõtmist; • mõõteriistade skaaladel kasutatavaid tingmärke; • mõõtevigade klassifikatsiooni ja mõõteriistade täpsusklasse; • elektrotehniliste mõõtevahendite taatlemise ja kalibreerimise nõudeid

Õppija oskab • valida sobivat mõõteriista elektriliste suuruste mõõtmiseks; • järgida ohutustehnika nõudeid praktiliste tööde tegemisel; • mõõta elektrilisi suurusi, näiteks voolutugevust, pinget, võimsust, energiat; • määrata mõõtesuuruste väärtusi;

32

• objektiivselt hinnata mõõtmistulemusi; • teisendada elektrilisi mõõtühikuid. • kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust

Hindamine:

• arvestuslikud tööd: teoreetiline osa (3 kirjalikku tööd) • paktilised tööd: elektriliste suuruste (voolutugevus, pinge, takistus, võimsus, energia)

mõõtmine ja ahela parameetrite (induktiivsus, mahtuvus) arvutamine; mõõtepiirkonna laiendamine (šundid, eeltakistid, mõõtetrafod); arvestite ühendamine, isolatsioonitakistuse mõõtmine.

Mooduli hinne moodustub arvestuslike ja praktiliste tööde keskmisest hindest.

33

13. Ehituskonstruktsioonid ja –materjalid

Õppenädalaid: 1 (1T) Eesmärk: et õppija teab ja tunneb ehitustööde korraldust Eesti Vabariigis; ehitamise etappe ja tööde teostamise tehnoloogilist järjekorda ehitustöödel; hoonete konstruktsioone ja nende ehitamisel enamkasutatavaid materjale; nõudeid ajutistele elektripaigaldistele ehitustöödel; töö- ja tuleohutusnõudeid ehitustöödel elektri paigaldustööde teostamisel. Nõuded alustamiseks: Puuduvad Õppesisu: EHITUSTÖÖDE KORRALDUS. Ehitusalased mõisted ja – terminid. Hea ehitustava (Eesti Ehitusteave ET-1 0207-0068) ja kvaliteedinõuded ehitustöödel. Ehitustööde korraldus Eesti Vabariigis (planeerimine, projekteerimine, ehitus- ja kasutusluba, ehitusjärelevalve). Tööohutus sh. elektriohutus ehitustöödel. Ohtlike tööde loetelu ehituses. Ehitamise etapid. Ehitustööde organiseerimine. Tööde teostamise tehnoloogiline järjekord ehitustöödel. Nõuded ajutistele elektripaigaldistele ehitustöödel. Ehitiste liigitus otstarbe, korruselisuse, karkassi tüübi jms järgi. EHITISTE KONSTRUKTSIOONID. Hoonete konstruktsioonid (ehitusalused, vundamendid, põrandad, seinad, vahelaed sh ripplaed, katused). Karkassehitiste iseloomustus. Seinad: liigitus materjali, struktuuri, töötamise iseloomu (kandev-, mittekandev sein) ja asukoha järgi; välisseinte püstitamisele esitatavad nõuded; siseseinte püstitamisele esitatavad nõuded; meetmed seinte helikindluse ja soojapidavuse kindlustamiseks; nõuded sõrestikvaheseinte, täidisvaheseinte konstruktsioonile ja kvaliteedile; konstruktsioonide heli- ja tulekindlus. Vahelaed: vahelagede kandvad konstruktsioonid; monoliit- ja monteeritavast raudbetoonist vahelaed, vahelaed puittaladel; ripplaed ja võlvlaed; vahelagede püstitamisele esitatavad nõuded; vahelagede soojus- ja heliisolatsioon; konstruktsioonide tulekindlus. EHITUSMATERJALID. Ülevaade hoonete konstruktsioonide ehitamisel kasutatavatest ehitusmaterjalidest (puitmaterjalid, kivimaterjalid, metallmaterjalid) sealhulgas isolatsioonimaterjalidest. Ehitusmaterjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused ning nende mõju konstruktsiooni kvaliteedile. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb

• ehitustööde korraldust Eesti Vabariigis; • ehitamise etappe ja tööde teostamise tehnoloogilist järjekorda ehitustöödel;

34

• hoonete konstruktsioone ja nende ehitamisel enamkasutatavaid materjale; • nõudeid ajutistele elektripaigaldistele ehitustöödel; • töö- ja tuleohutusnõudeid ehitustöödel elektri paigaldustööde teostamisel.

Õppija oskab • valida sobivaid tööriistu ja paigaldustarvikuid arvestades ehituskonstruktsioonide ja –

materjalide omapära; • järgida ohutustehnika nõudeid paigaldustöödel; • kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust

Hindamine: • arvestuslikud tööd: ehitustööde korraldus, ehitiste konstruktsioonid, ehitusmaterjalid


35

14. Lukksepatööd

Õppenädalaid: 2 (2P) Eesmärk: et õppija teab ja tunneb lukksepa töövahendeid, kasutatavaid materjale, töövõtteid ja ohutustehnika nõudeid. Nõuded alustamiseks: Mooduli Materjaliõpetuse läbimine Õppesisu: TÖÖKOHT. Oma töökoha korraldamine. Lukksepa töövahendid, tööriistade kasutamine ja hooldamine. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuded lukksepatöödel. MATERJALID. Töödel kasutatavate materjalide ettevalmistamine; metalli painutamine ja õgvendamine, raiumine ja lõikamine, viilimine, puurimine, keermestamine, neetimine. PRAKTILISED TÖÖD. Lihtsamad lihvimistööd; pehmejoodistega jootmine; kontrollmõõteriistade kasutamine. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb

• lukksepa töövahendeid, kasutatavaid materjale, töövõtteid ja ohutustehnika nõudeid. Õppija oskab

• ette valmistada ja korraldada oma töökohta ning järgida töökultuuri nõudeid; • töötada ohutult ja keskkonda säästvalt; valida lukksepatöödeks vajalikke tööriistu,

neid hooldada ja kasutada; valida detailide töötlemise mooduseid; teostada lihtsaid lukksepatöid, kasutada kontrollmõõteriistu;

• järgida töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. Hindamine:

• praktilised tööd: lihtsam lihvimistöö; pehmejoodistega jootmine; kontrollmõõteriistade kasutamine.


36

15. Elektri paigaldustööde tehnoloogia

Õppenädalaid: 3 (3T) Eesmärk: et õppija teab ja tunneb elektripaigaldise tööpõhimõtet; paigaldustöödel kasutatavaid mõisteid, tingmärke, materjale ja tarvikuid; töökorraldust elektripaigaldises; maandamise olemust ja vajadust ning selle teostamise viise; paigaldustööde tehnoloogilisi erisusi sõltuvalt elektripaigaldise asukohast ja hoone konstruktsioonide ehitamisel kasutatavatest materjalidest; nõudeid paigaldustööde teostamiseks eripaigaldistes; erinevaid elektrikütte paigalduspõhimõtteid, reguleerimis- ja juhtimisaparatuuri. Nõuded alustamiseks: Moodulite Elektrotehnika, Materjaliõpetus, Elektrimõõtmised, Ehituskonstruktsioonid ja materjalid läbimine. Õppesisu: ELEKTRIPAIGALDISED. Põhimõisted ja tingmärgid. Liitumine elektrivõrguga. Elektripaigaldiste kavandamise alused. Paigaldustöödel kasutatavad materjalid ja tarvikud. Paigaldatud ja tarbitav võimsus. JUHISTIKE PAIGALDAMINE. Juhistiku komponendid. Juhtmete ja kaablitetüüp-aigaldusviisid, levinumad kaablid ja juhtmed. Juhistike kaitse (sh. paigalduskomponentide kaitseastmed), liigkoormus kaitseseadmed. Sidejuhtmed ja – kaablid. MAANDAMINE. Kaitsemaandamine. Maandusjuhid, maandurid ja nende ehitus. Potentsiaaliühtlustus. PAIGALDUSTÖÖDE TEHNOLOOGIA. Paigaldustööde üldmahu määramine hea tava nõuete järgi. Majasisestus. Peajuhistik ja selle ehitus. Mõõtevahendite (sh kontrollseadmete) paigaldusnõuded, arvestite tsentraal- ja hajutatud paigutus. Kilbid ja jaotuskeskused. Korterivälised elektripaigaldised. Nõrkvoolu- ja sideseadmete paigaldised. Üksikruumide paigaldusnäited (elutuba, köök, jm olmeruumid). Ehituspaikade elektripaigaldised. Eripaigaldiste paigaldamise nõuded (märgades ruumides, vannitubades, saunades, jms). ELEKTERKÜTTE- JA SOOJUSSEADMED. Üksiksalvestitega elekterküte. Poolsalvestuslik elektriline põrandaküte. Kesksalvestisüsteemid. Salvestuseta elekterküte. Soojuspumpküte, korterite ventileerimine soojuse tagastamisega. Soojaveesalvestid, läbivoolukuumutid, läbivoolusalvestid, elektrilised soojavee-soojuspumbad. Elektriliste veesoojendusseadmete paigaldamine. Kiirgurid, puhurid, radiaatorid, õhkkardinad. Küttekaablid, küttematid.

37

Elektrikütte kasutamine välistingimustes. Arvutusmeetodid põrandakütte paigaldamiseks. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb

• elektripaigaldise tööpõhimõtet; • paigaldustöödel kasutatavaid mõisteid, tingmärke, materjale ja tarvikuid; • töökorraldust elektripaigaldises; • maandamise olemust ja vajadust ning selle teostamise viise; • paigaldustööde tehnoloogilisi erisusi sõltuvalt elektripaigaldise asukohast ja hoone

konstruktsioonide ehitamisel kasutatavatest materjalidest; • nõudeid paigaldustööde teostamiseks eripaigaldistes; • erinevaid elektrikütte paigalduspõhimõtteid, reguleerimis- ja juhtimisaparatuuri.

Õppija oskab • lugeda paigaldusskeeme ja –plaane; • valida elektrikütteviisi; • teostada materjali kuluarvestust küttekaablite paigaldamiseks vastavalt ruumi

küttevajadusele; • kasutada erialast õppe- ja teatmekirjandust.

Hindamine:

• arvestuslikud tööd: elektripaigaldised, juhistike paigaldamine, maandamine, paigaldustööde tehnoloogia

Moodul lõpeb eksamiga, eksamile pääsu tagab kõigi arvestuslike tööde sooritamine positiivsetele hinnetele.

38

16. Elektri paigaldustööd

Õppenädalaid: 5 (5P) Eesmärk: et õppija teab ja tunneb elektri- ja ohutusnõudeid paigaldustöödel; elektriku töökohale esitatavaid nõudeid, töövahendeid ja paigaldustöödel kasutatavaid materjale; juhistike tüüppaigaldusviise; elektri paigaldustööde tehnoloogiat. Nõuded alustamiseks: Moodulite Materjaliõpetus, Lukksepatööd, Elektripaigaldustööde tehnoloogia, Elektriohutus ja elektrialane seadusandlus, Töökeskkonna ohutus. Õppesisu: TÖÖVAHENDID JA MATERJALID. Elektriku töövahendid. Elektriku tööriistad ja –seadmed, nende kasutamine ja hooldamine. Elektripaigaldustöödel kasutatavad materjalid, materjalide ettevalmistamine. PAIGALDUSTÖÖDE TEHNOLOOGIA. Oma töökoha korraldamine. Materjalide ja töövahendite valik. Tööde tehnoloogiline järjekord. Tasandiline ja ruumiline märkimine. Juhistike valik ja paigaldus. Elektriseadmete s.h. kaitseseadmete valik ja paigaldus. Juhtmete otsamine ja ühendamine. Pind– ja süvispaigaldusviiside teostamine tüüppaigaldusviisidel A1 või A2, B1 või B2 ja C. Valgustusskeemide koostamine. Valgustite, lülitite, harukarpide ja juhtmete paigaldamine ja ühendamine vastavalt skeemile. Valgustuspaigaldise kontroll. Valgustuskilbi montaažiskeemi ja – plaani koostamine. Juhtmestiku (lattide), klemmliistude ja elektriaparaatide valik ning paigaldamine. Valgustuskilbi elektriskeemi ühendamine. Valgustuskilbi kontroll ja testimine. Elektri- ja tuleohutusnõuded elektripaigaldustööde teostamisel. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuded elektripaigaldustöödel. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb

• elektri- ja ohutusnõudeid paigaldustöödel; • elektriku töökohale esitatavaid nõudeid, töövahendeid ja paigaldustöödel

kasutatavaid materjale; • juhistike tüüppaigaldusviise; elektri paigaldustööde tehnoloogiat.

Õppija oskab • korraldada nõuetekohaselt oma töökohta ja töötada ohutult; valida, kasutada ja

hooldada tööriistu ning seadmeid; • määrata paigaldusplaani järgi vooluahelate arvu; • valida sobiv juhistiku paigaldusviis, seadmestik ja materjalid lähtuvalt ehitise

iseärasustest; tasapinnaliselt ja ruumiliselt märkida kaugusi ja kõrgusi;

39

• kinnitada seadmeid ja juhistikke; paigaldada ja ühendada juhte, harukarpe ja mitmesuguseid kaitse- ja lülitusaparaate vastavalt skeemile;

• teostada joonise järgi paigaldustöid järgides tööde tehnoloogilist järjekorda; • teostada vajalikke kontrolltoiminguid, sealhulgas stendipaigaldistel; • juhendamisel ühendada elektripaigaldist võrku.

Hindamine:

• praktilised tööd: valgustusskeemide koostamine; valgustite, lülitite, harukarpide ja juhtmete paigaldamine ja ühendamine vastavalt skeemile; valgustuspaigaldise kontroll; valgustuskilbi montaažiskeemi ja –plaani koostamine; juhtmestiku (lattide), klemmliistude ja elektriaparaatide valik ning paigaldamine; valgustuskilbi elektriskeemi ühendamine, valgustuskilbi kontroll ja testimine.

Mooduli hinne moodustub praktiliste tööde keskmisest hindest.

40

17. Elektroonika alused

Õppenädalaid: 1 (1T) Eesmärk: et õppija teab ja tunneb elektroonikakomponentide tööpõhimõtteid, tunnusjooni ja parameetreid. Nõuded alustamiseks: Mooduli Elektrotehnika läbimine. Õppesisu: ELEKTROONIKA PÕHIMÕISTED. Elektroonikakomponentide füüsikalised alused. Takistite liigid, parameetrid ja koodid. Kondensaatorite tähistamine, liigid, parameetrid, koodid ja nende kasutusala. P-N siire ja temperatuuri toime selle omadustele. Dioodide tööpõhimõte. TRANSISTORID. Transistori ehitus, tööpõhimõte ja lülitused. Transistori tunnusjooned, parameetrid, omadused ja liigid. Väljatransistorid, nende ehitus ja liigid. Türistorid ja nende ehitus. Dinistori, türistori, sümistori ja GTO-türistori omaduste sarnasus ja erinevused. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb

• elektroonikakomponentide tööpõhimõtteid, tunnusjooni ja parameetreid. Õppija oskab

• selgitada elektroonikaseadmete tööpõhimõtteid, tunnusjooni, parameetreid ja kasutusalasid;

• koostada lihtsamaid skeeme • kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust

Hindamine:

• arvestuslikud tööd: elektroonika põhimõisted, transistorid Mooduli hinne moodustub arvestuslike tööde keskmisest hindest.

41

18. Automaatika alused

Õppenädalaid: 1 (1T) Eesmärk: et õppija teab ja tunneb automaatika põhimõisteid; ülekande- ja võimendusteguri mõisteid; andurite ja regulaatorite tööpõhimõtteid; negatiivse ja positiivse tagasiside olemust; tagasiside mõju automaatikasüsteemi parameetritele ja stabiilsusele. Nõuded alustamiseks: Mooduli Elektrotehnika, Elektroonika alused läbimine. Õppesisu: AUTOMAATIKA OLEMUS. Automaatika põhimõisted. Juhtimine ja automaatjuhtimine. Automaatkontroll. Automaatreguleerimine. Automaatkaitse, sealhulgas blokeerimine. Negatiivne ja positiivne tagasiside, tagasiside mõju automaatikasüsteemi stabiilsusele. Regulaator ja reguleerimisobjekt. Staatiline ja dünaamiline režiim. Avatud ja suletud juhtimissüsteemid, nende erinevused. AUTOMAATIKASÜSTEEMI ELEMENDID. Andurid, nende mõiste ja struktuur. Anduri tundlikkus. Võrdluselemendid, loogika- ja aritmeetikaelemendid. Tajurite (reostaat-, tenso-, mahtuvus-, induktiiv-, pieso-, halli tajurid, fotoelektrilised tajurid) tööpõhimõtted. Võimendid. Täiturmehhanismid ja nende kasutusalad. Automaatika funktsionaalskeemidel kasutatavad tingmärgid ja lühendid. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb

• automaatika põhimõisteid; • ülekande- ja võimendusteguri mõisteid; • andurite ja regulaatorite tööpõhimõtteid; • negatiivse ja positiivse tagasiside olemust; • tagasiside mõju automaatikasüsteemi parameetritele ja stabiilsusele.

Õppija oskab • selgitada avatud ja suletud automaatikasüsteemide põhimõttelist erinevust; • lahti mõtestada lihtsamaid automaatikaseadmete struktuurskeeme.

Hindamine:

• arvestuslikud tööd: automaatika olemus, automaatikasüsteemi elemendid. Mooduli hinne moodustub arvestuslike tööde keskmisest hindest.

42

19. Elektriaparaadid

Õppenädalaid: 2 (2T) Eesmärk: et õppija teab ja tunneb elektriaparaatide liigitust ja kasutusalasid; elektriaparaatide ehitust ja tööpõhimõtteid; elektriaparaatides soojenemise, elektrikaare ja elektridünaamilise jõu mõjul toimuvaid füüsikalisi protsesse. Nõuded alustamiseks: Moodulite Materjaliõpetus ja Elektrotehnika läbimine Õppesisu: ELEKTRIAPARAADID. Elektriaparaadi mõiste, liigitus, kasutusalad. Nõuded elektri-aparaatidele. Füüsikalised protsessid elektriaparaatides. Elektriaparaatide kontaktid. Elektrikaar ja selle kustutamisvõimalused ja viisid. Elektromagnetid. MADALPINGEAPARAADID. Kaitseaparaadid: sulavkaitsmed, kaitselülitid, liigkoormuskaitseseadmed, rikkevoolukaitselülitid ja –releed, liigpingepiirikud. Kommutatsiooni- ja juhtimisaparaadid: käsijuhtimisega lülitid, käsklusaparaadid, kontaktorid, releed, takistid ja reostaadid. ÜLEVAADE KÕRGEPINGEAPARAATIDEST. Kõrgepingeaparaadid: lahklülitid, kiirlahutid, lühistid. Kõrgepingelülitid (koormus- ja võimsuslülitid), kõrgepingesulavkaitsmed, lahendid, reaktorid. Kõrgepingeaparaatide ehitus ja tööpõhimõtted.


• elektriaparaatide liigitust ja kasutusalasid; • elektriaparaatide ehitust ja tööpõhimõtteid; • elektriaparaatides soojenemise, elektrikaare ja elektridünaamilise jõu mõjul toimuvaid

füüsikalisi protsesse. Õppija oskab

• valida madalpingelisi elektriaparaate vastavalt nende kasutuse eesmärgile ja tehnilistele parameetritele;

• kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust Hindamine:

• arvestuslikud tööd: elektriaparaadid, madalpingeaparaadid, ülevaade kõrgepingeaparaatidest.


43

20. Elektrimasinad

Õppenädalaid: 3 (2,5T/0,5P) Eesmärk: et õppija teab ja tunneb trafode ja elektrimasinate töötamise põhimõtte aluseks olevaid elektromagnetilisi ja elektromehaanilisi protsesse; trafode ja elektrimasinate tööpõhimõtteid, ehitust ja rakendusvõimalusi. Nõuded alustamiseks: Moodulite Materjaliõpetus, Elektrotehnika ja Elektrimõõtmised läbimine Õppesisu: TRAFOD. Tööpõhimõte, ehitus ja kasutusalad. Trafo tööprotsess. Väliskarakteristik ja koormuse iseloomu mõju sellele, kaod ja kasutegur. Trafode pinge reguleerimine. Trafode lülitusrühmad ja rööptalitlus. Kolmemähiselised trafod, autotrafod, keevitustrafod. Trafode käidu põhinõuded. ASÜNKROONMASINAD. Tööpõhimõte, liigitus ja ehitus. Asünkroonmootori tööprotsess, kaod ja kasutegur, elektromagnetiline moment ja mehaaniline tunnusjoon. Ülevaade asünkroonmootori käivitamise ja kiiruse reguleerimise võimalustest. Ühefaasiline ja kondensaatorasünkroonmootor. Nõuded asünkroonmasinate käidule. SÜNKROONMASINAD. Tööpõhimõte ja ehitus, liigitus rootori ehitusviisi järgi. Ergutusviisid, karakteristikud, kaod ja kasutegur. Sünkroongeneraatorite rööptalitlus. Sünkroonmootori käivitamine. Eriotstarbelised sünkroonmasinad (sünkroon-kompensaator, reaktiivsünkroonmootor, sammmootor). Nõuded sünkroonmasinate käidule. ALALISVOOLUMASINAD. Tööpõhimõte ja ehitus. Alalisvoolumasinate magnetahel ja –väli. Ankrureaktsioon ja tema kahjuliku toime vähendamise võtted. Kommutatsioon ja selle parandamise võtted. Kaod ja kasutegur. Alalisvoolugeneraatorid, nende ergutusviisid, omadused ja kasutusalad. Alalisvoolumootori käivitamine ja kiiruse reguleerimise võimalused. Eriotstarbelised alalisvoolumasinad (universaalkommutaatormootor, tahhogeneraator). Nõuded alalisvoolumasinate käidule. PRAKTILINE TÖÖ. Teostatakse laboratoorseid töid õppesisuga piiritletud teemadel 20 tunni ulatuses.

44


• trafode ja elektrimasinate töötamise põhimõtte aluseks olevaid elektromagnetilisi ja elektromehaanilisi protsesse;

• trafode ja elektrimasinate tööpõhimõtteid, ehitust ja rakendusvõimalusi. Õppija oskab

• rakendada töösse trafosid ja elektrimasinaid; • sooritada tehnilisi arvutusi; • kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust.

Hindamine:

• arvestuslikud tööd: trafod, asünkroonmasinad, sünkroonmasinad, alalisvoolumasinad. • laboratoorsed tööd: aruannete esitamine ja kaitsmine

Moodul lõpeb eksamiga, eksamile pääsu tagab kõigi arvestuslike ja laboratoorsete tööde sooritamine positiivsetele hinnetele.

45

21. Elektrikilbi koostetööd

Õppenädalaid: 2 (2P) Eesmärk: et õppija teab ja tunneb töökohale esitatavaid nõudeid; elektrikilbi tarvikuid ja

koostamistööde tehnoloogilist järjekorda. Nõuded alustamiseks: Moodulite Lukksepatööd, Elektripaigaldustööde tehnoloogia ja Elektriaparaadid läbimine. Õppesisu: TÖÖVAHENDID JA MATERJALID. Elektriku töövahendid kilbi koostamistöödel. Tööriistade kasutamine ja hooldamine. Koostetöödel kasutatavad materjalid, materjalide ettevalmistamine. Tasandiline ja ruumiline märkimine. KOOSTETÖÖDE TEHNOLOOGIA. Oma töökoha korraldamine. Juhistike valik ja paigaldus, elektriseadmete s.h. kaitseseadmete valik ja paigaldus. Kontaktorite ja käsitsijuhtimise aparatuuri valik ja paigaldus. Elektrikilbi montaažiskeemi ja –plaani koostamine. Juhtmestiku (lattide), klemmliistude ja elektriaparaatide valik ja paigaldamine. Kilbi elektriskeemi ühendamine; elektrikilbi kontroll ja testimine (isolatsioonitakistuse mõõtmine, pingeteim, lühise katse). Elektri- ja tuleohutusnõudeid elektrikilbi koostetöödel; töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid elektrikilbi koostetöödel.


• töökohale esitatavaid nõudeid; elektrikilbi tarvikuid ja koostamistööde tehnoloogilist

järjekorda. Õppija oskab

• valida sobiva seadmestiku ja materjalid lähtuvalt kilbiskeemist; • teostada joonise järgi koostetöid, järgides tööde tehnoloogilist järjekorda; • komplekteerida kilbipaigaldist vastavalt etteantud skeemile ja spetsifikatsioonile; • teostada vajalikke kontrolltoiminguid ja juhendamisel ühendada kilbipaigaldist võrku.

Hindamine: • praktilised tööd: kontaktorite ja käsitsijuhtimise aparatuuri valik ja paigaldus, elektri-

kilbi montaažiskeemi ja –plaani koostamine, juhtmestiku (lattide), klemmliistude ja elektriaparaatide valik ja paigaldamine, kilbi elektriskeemi ühendamine; elektrikilbi kontroll ja testimine (isolatsioonitakistuse mõõtmine, pingeteim, lühise katse).

Mooduli hinne moodustub praktiliste tööde keskmisest hindest

46

22. Elektrivarustus

Õppenädalaid: 3 (3T) Eesmärk: et õppija teab ja tunneb energiasüsteemi ja selle erinevaid osi, elektrijaamade tüüpe; alajaamade ja elektrivõrkude elektripaigaldisi; nõuded kaabelliinidele; releekaitse ja automaatjuhtimise teoreetilisi aluseid; käidutoiminguid; elektrivõrgu tööreziimide arvutamist; elektrivõrguga liitumise põhimõtteid ja tarbimisvõimsuse määramist; juhistiku süsteeme ja nende arvutamise aluseid; kaitset lühis- ja ülekoormusvoolude eest; reaktiivvõimsuse kompenseerimise vajadust ja võtteid. Nõuded alustamiseks: Moodulite Elektrotehnika, Materjaliõpetus ja Elektriaparaadid. Õppesisu: ELEKTRIJAAMAD, ALAJAAMAD JA ÜLEKANDELIINID. Elektrienergia tootmine, elektrijaamade tüübid. Elektrijaamade ehitus ja tööpõhimõte. Elektrivarustuse skeemide tingmärgid. Energiasüsteemi mõiste. Põhivõrk, jaotusvõrk. Elektrisüsteemid ja nende mõju keskkonnale. Alternatiivenergiaallikad. Eesti energiasüsteem, selle struktuur ja funktsioneerimise põhimõtted. Õhuliinid pingega 0,4 … 40 kV: trassi valiku põhimõtted, nõuded juhtmete, isolaatorite ja mastide valikule ja asetusele, kaugused maapinnast, sihtide laiused, liinide ristumised. Õhuliinide piksekaitse. Kaabelliinid: trassi valiku põhimõtted ja selle märgistamine, nõuded paigaldussügavusele ja kaugusele teistest objektidest. Alajaamad: tüübid, skeemid, jaotlad, aparaadid ja nende valiku põhimõtted. Alajaamade piksekaitse. Elektrivarustussüsteemi releekaitse. Releekaitse liigid. Dispetšerjuhtimine ja telemehaanika. KÄIDUOHUTUS. Ülevaade pingevabadest, pingealustest ja pingelähedastest töödest. Hooldustööd, ohutusmärgid ja sildid. MADALPINGE ELEKTRIVARUSTUS. Tööstuslikud elektritarvitid ja nende liigitus. Ettevõtete elektrivarustuse süsteemid (TN, TT, IT). Ettevõtte madalpingeelektrivõrkude skeemid ja ehitus. Juhistike valik. Pingelang ja pingekadu. Lühis. Madalpingevõrkude kaitse liigid. Kuni 1000V pingega võrkude kaitse liigkoormuste ja lühiste vastu. Elektrikoormuse graafikud ja elektrikoormuse arvutamise meetodid. Transformaatorite valik. Pinge reguleerimine. Kompensatsiooniseadised ja nende paigutamine. Madalpingevõrkude käidu põhinõuded.

47


• energiasüsteemi ja selle erinevaid osi, elektrijaamade tüüpe; • alajaamade ja elektrivõrkude elektripaigaldisi; • nõuded kaabelliinidele; • releekaitse ja automaatjuhtimise teoreetilisi aluseid; • käidutoiminguid; elektrivõrgu tööreziimide arvutamist; • elektrivõrguga liitumise põhimõtteid ja tarbimisvõimsuse määramist; • juhistiku süsteeme ja nende arvutamise aluseid; • kaitset lühis- ja ülekoormusvoolude eest; • reaktiivvõimsuse kompenseerimise vajadust ja võtteid.

Õppija oskab

• määrata tarbimisvõimsust; • arvutada juhistikusüsteeme • valida lülitus- ja kaitseaparatuuri kasutades selleks tehnilist teatmekirjandust • kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust

Hindamine:

• arvestuslikud tööd: elektrijaamad, alajaamad ja ülekandeliinid (2 kirjalikku tööd); käiduohutus, madalpinge elektrivarustus (2 kirjalikku tööd).

Moodul lõpeb eksamiga, eksamile pääsu tagab kõigi arvestuslike tööde sooritamine positiivsetele hinnetele.

48

23. Elektervalgustus

Õppenädalaid: 1 (1T) Eesmärk: et õppija teab ja tunneb elektervalgustuse põhimõisteid, valgustustiheduse norme ja erinevate elektriliste valgusallikate rakendusvõimalusi; valgustuse projekteerimise põhimõtteid; nõudeid evakuatsiooni- ja turvavalgustussüsteemidele. Nõuded alustamiseks: Mooduli Elektrotehnika läbimine. Õppesisu: VALGUS. Valguse mõju inimtegevusele ja keskkonnale, valgustehnilised suurused ja nende mõõtühikud, valgustustiheduse normid. VALGUSALLIKAD. Valgusallikate ehitus ja tööpõhimõte; valgustid, neid iseloomustavad parameetrid ja lülitusskeemid; sise- ja välisvalgustuse kujundamise ja projekteerimise põhimõtted; tehisvalgustuse mõõtmine; evakuatsiooni- ja turvavalgustus. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb

• elektervalgustuse põhimõisteid, valgustustiheduse norme ja erinevate elektriliste valgusallikate rakendusvõimalusi;

• valgustuse projekteerimise põhimõtteid; nõudeid evakuatsiooni- ja turvavalgustussüsteemidele

Õppija oskab • lugeda ja koostada valgustusseadmete skeeme ja plaane; • mõõta valgustustihedust; • kasutada vajalikku teatmekirjandust.

Hindamine: • arvestuslikud tööd: valgus, valgusallikad


49

24. Tööstuslikud elektriseadmed ja –paigaldised

Õppenädalaid: 2 (2T) Eesmärk: et õppija teab ja tunneb tööstuslike elektriseadmete ja töömasinate elektriseadmete otstarvet ja kasutusalasid ning nende juhtimisskeeme. Nõuded alustamiseks: Moodulite Elektriaparaadid ja Elektrimasinad läbimine. Õppesisu: ELEKTRITERMIASEADMED JA ELEKTERKEEVITUS. Takistus- ,kaar- ja induktsioonahjude ja kuumutusseadmete ehitus, liigitus, tööpõhimõte, kasutusala, elektriseadmed ja –skeemid. Elekterkeevituse olemus, liigitus, vooluallikad, lisaseadmed (ostsillaator, automaatne keevituspea), elektriskeemid. VENTILAATORID, KOMPRESSORID, PUMBAD. Kasutusala ja tööpõhimõtted, liigitus, elektriajamid, töö automatiseerimine, juhtimisskeemid. TÕSTE- ja TRANSPORTMASINAD. Kraanade liigitus, tööpõhimõtted. Tõste- ja transpordimasinate elektriajamid, spetsiaalsed elektriseadmed, juhtimisskeemid. Elektritalid, nende kasutusala ja töö- põhimõtted. Elektritalide juhtimisskeemid. Liftide liigitus, tööpõhimõtted. Liftide elektriajamid, spetsiaalsed elektriseadmed ja juhtimisskeemid. Elektrikärude elektriajamid, toiteallikad, elektriseadmed ja juhtimisskeemid. Konveierite ja transportööride otstarve, tööpõhimõtted, elektriajamid, elektriseadmed ja juhtimisskeemid. METALLITÖÖTLEMISPINGID. Treimis-, frees-, puur-, höövel- ja lihvpinkide tööpõhimõtted. Positsioonpinkide elektriajamid, elektriseadmed ja juhtimisskeemid. Presside, ja teiste survetöötlusmasinate tööpõhimõtted, nende elektriajamid, elektriseadmed ja juhtimisskeemid. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb

• tööstuslike elektriseadmete ja töömasinate elektriseadmete otstarvet ja kasutusalasid ning nende juhtimisskeeme

Õppija oskab • lugeda juhtimisskeeme; • rakendada seadmeid töösse • kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust

50

Hindamine: • arvestuslikud tööd: elektritermiaseadmed ja elekterkeevitus; ventilaatorid,

kompressorid, pumbad; tõste- ja transportmasinad; metallitöötlemispinkide elektriseadmed.


51

III VALIKÕPINGUD

1. Digitaaltehnika

Õppenädalaid: 2 (1T/1P) Eesmärk: et õppija teab ja tunneb digitaaltehnika põhimõisteid; arvusüsteeme; Boole'i eripärasid ja kasutusalasid, nende lihtsamaid omadusi ja parameetrite võrdlust. Nõuded alustamiseks: Läbimisel moodulid Elektrotehnika ja Elektroonika alused. Õppesisu: SISSEJUHATUS. Mida kujutab endast digitaaltehnika (digitaal- ja analoogsüsteemide võrdlus) ja info esitamine kahendkujul. ARVUSÜSTEEMID. Kümnendsüsteem, kahendsüsteem, kaheksandsüsteem, kuueteistkümnendsüsteem. Teisendamine ühest arvusüsteemist teise. Erinevates arvusüsteemides liitmine, lahutamine ja korrutamine. LOOGIKAFUNKTSIOONID. Boole´i funktsioonid ja nende esitus, loogikaelement, baaselemendid: AND, OR, NOT ja kombinatsioonskeemid NAND, NOR, XOR, XNOR jne LOOGIKAELEMENDID. Loogikaelementide realiseerimine (lülititel, releedel, transistoridel). Unipolaarsed tehnoloogiad (nMOP, pMOP, kMOP), bipolaarsed tehnoloogiad (diood loogika, diood transistor loogika, transistor transistor loogika, Schotky TTL). Praktilised tööd: mitmesuguste loogikalülituste (AND, OR, NAND, NOR, XOR) modelleerimine ja nende talitluspõhimõtete omandamine. KOMBINATSIOONSEADMETE SÜNTEES. TDNK, TKNK, loogikafunktsioonide lihtsustamine Karnaugh kaardiga. Praktilised tööd: loogikalülituste süntees ja minimeerimine. TRIGERID. RS triger NAND ja NOR elementidel, asünkroonsed ja sünkroonsed trigerid, ühetaktilised ja kahetaktilised trigerid, D triger, JK triger, T triger. Praktilised tööd: trigerite (asünkroonne RS-triger, sünkroonne RS- triger, sünkroonne kahetaktiline JK- triger, D-, T-triger) tööpõhimõtte uurimine; multivibraatorite uurimine.

52

KOODRID, DEKOODRID JA KOODIMUUNDURID. Funktsioonid ja loogikaskeemid. Praktilised tööd: kodeerimise ja dekoodeerimise digitaalskeemid; seitmesegmendilise indikaatori dekoodri loogikatabeli koostamine. KOMMUTAATORID. Multipleksor ja demultipleksor (funktsioon ja loogikaskeem). Praktilised tööd: multipleksorite ja demultipleksorite ahelate uurimine. REGISTRID. Rööpregistrid, nihkeregistrid (vasakule nihutatavad, paremale nihutatavad, reversiivsed), loenduri mõiste, täisastmelise mooduliga loendur, paralleel- ja järjestikülekandega loendur, sünkroonne ja asünkroonne loendur, loendamine kasvavas ja kahanevas suunas, suvalise mooduliga loendur. Praktilised tööd: registrite koostamise printsiipide tutvustamine; loendurid, nende kasutamine; summeerivate, lahutavate ja reversiivsete loendurite põhimõtteskeemide koostamine. SUMMAATORID. Pool ja täissummaator, liitev ja lahutavsummaator, võrdlusskeem. Praktilised tööd: summaatorite omaduste tutvustamine (jada-, rööp- ja rühmaülekandega summaatorid). PROGRAMEERITAV LOOGIKA. Simuleerimistarkvara ALU Praktilised tööd: aritmeetika-loogikaploki uurimine. POOLJUHTMÄLUD. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb

• digitaaltehnika põhimõisteid; arvusüsteeme; • Boole'i algebra avaldisi, reegleid ja seadusi ning teisi levinumaid arvkoode ja nende

kasutusalasid; • levinumaid loogikalülisid ja kombinatsioonloogika ning mäluga loogika lülitusi; • keerukamaid kombinatsioonloogika skeeme ja nende tööpõhimõtteid; • lihtsamat programmeeritavat loogikat, selle kasutamise eeliseid ja eripärasid; • mäluskeemide liike ja tööpõhimõtteid; digitaalse signaalitöötluse aluseid ja lihtsamaid

põhimõtteid; • analoog-digitaal- ja digitaal-analoogmuundamise viise ja meetodeid; • digitaalskeemide tehnoloogiliste lahenduste eripärasid ja kasutusalasid, nende

lihtsamaid omadusi ja parameetrite võrdlust. Õppija oskab

• teha arvude teisendusi arvusüsteemide vahel ning tehteid kahendarvudega; • kasutada muid levinumaid arvkoode; kasutada Boole'i algebra reegleid ja teisendusi; • teisendada ja minimeerida matemaatiliselt või tabelina antud lihtsamat

53

digitaalfunktsiooni; • joonistada minimeeritud funktsioonile vastav matemaatiline kuju ja skeem; • koostada ja saada aru lihtsamatest digitaalskeemidest, kasutades õpitud

loogikalülitusi; • tunda ära keerukamatel digitaalskeemidel õpitud sõlmi ja lülitusi; • salvestada infot programmeeritavasse loogika või mäluskeemi; kasutada vastavat

programmeerimistarkvara; • eristada erinevas tehnoloogias valmistatud digitaalseid mikroskeeme ning nende

käitlemise ja kaitse tingimusi. • kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust

Hindamine:

• arvestuslikud tööd: arvusüsteemid; loogikafunktsioonid ja –elemendid; kombinatsioonseadmete süntees, trigerid, koodrid, dekoodrid ja koodimuundurid; kommutaatorid, registrid, summatorid, pooljuhtmälud.

• praktilised tööd: aritmeetika-loogikaploki uurimine Mooduli hinne moodustub arvestuslike tööde keskmisest hindest.

54

2. Mikroprotsessorid ja kontrollerid

Õppenädalaid: 2 (0,5T / 0,5P) Eesmärk: et õppija teab ja tunneb mikroprotsessori ehituse põhimõtteid, mikroprotsessori ja mikrokontrolleri käskude liigitust, assembleri mõistet, katkestuste mõistet ja adresseerimise süsteemi. Nõuded alustamiseks: Moodulite Elektrotehnika, Elektroonika alused, Digitaaltehnika läbimine. Õppesisu: MIKROPROTSESSORTEHNIKA ALGTEADMISED. Von Neumani ja Harvardi arhitektuur. Von Neumani arhitektuuri mikroprotsessori ehitus, infovahetus (sisend-, väljundliides). Mikroprotsessorite ja ühekristalliarvutite perekonnad ja nende otstarve MIKROKONTROLLERITE RIISTVARA. Mikrokontrolleri arhitektuur. Mälude struktuur. Liidesed (sisend-, väljund). Adresseerimine. Siinid (aadress-, andme- ja juhtsiin, rööp- ja jadasiin). Katkestused , taimer ja muud perifeerseadmed. MIKROPROTSESSORID JA ÜHEKRISTALLIARVUTID. Mikroprotsessorite ja ühekristalliarvutite perekonnad ja nende otstarve. Mikrokontrolleri programmeerimine. Emulaatorprogrammid ja nende kasutamine. MIKROPROTSESSORITE TARKVARA JA PROGRAMMEERIMINE. Instruktsiooni formaat. Mikroprotsessori käskude süsteem, adresseerimisviisid konkreetse protsessori näitel. Programmeerimise alused Assembleri keeles. Kõrgemate keelte olemisolu ja nende võimalused. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb

• mikroprotsessori ehituse põhimõtteid; • mikroprotsessori ja mikrokontrolleri käskude liigitust; • assembleri mõistet; • katkestuste mõistet; • adresseerimise süsteemi.

Õppija oskab • kirjutada assembleris lihtsamaid programmilõike • kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust

55

Hindamine:

• arvestuslikud tööd: mikroprotsessortehnika algteadmised ja riistvara; mikroprotsessorid ja ühekristallarvutid, mikroprotsessorite tarkvara ja programmeerimine.


56

3. Elektriajamid, elektriajamite juhtimine

Õppenädalaid: 2 (1,5T/0,5P ) Eesmärk: õppija teab ja tunneb, elektriajamite teooria aluseid ja põhilisi elektriajamite juhtimisviise. Nõuded alustamiseks: Moodulite Elektrotehnika, Elektroonika alused, Elektrimasinad ja Digitaaltehnika läbimine. Õppesisu: ELEKTRIAJAMID. Ajami mõiste, struktuurskeem ja mehaanika. Alalisvoolu- ja vahelduv-voolumootorite elektromehaanilised omadused, talitlused ja käivitusviisid. Elektriajami kiiruse reguleerimise põhimõtted ja mitmesugused alalisvoolu- ja asünkroonmootorite kiiruse reguleerimise viisid. Algteadmised elektriajamite siirdeprotsessidest. Elektriajamis esinevad kaod ja nende vähendamise võtted; erinevates talitlustes töötavate elektriajamite mootorite võimsuse arvutus ja valik. ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE. Elektriajamite juhtimispõhimõtted. Elektriajamite avatud juhtimissüsteemid: kontakt- ja kontaktivabad juhtimisskeemid. Elektriajamite suletud juhtimissüsteemid tagasisidega mitmesuguste elektriajami tööd iseloomustavate suuruste järgi. Järgivajamid. Programmjuhtimisega ajamid. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb

• elektriajamite teooria aluseid; • põhilisi elektriajamite juhtimisviise.

Õppija oskab • teha elektriajamitega seotud arvutusi; • valida käivitus-, kaitse-, juhtimis- ja reguleerimisseadmeid; • lugeda elektriajamite juhtimisskeeme • kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust

Hindamine: • arvestuslikud tööd: elektriajamid, elektriajamite juhtimine


57

4. Erialane valikkursus

Õppenädalaid: 1 (1T) Eesmärk: et õppija õpib tundma erialaga seotud aktuaalseid probleeme ja tehnikauudiseid, tema erialane silmaring laieneb Nõuded alustamiseks: erialamoodulite sooritatus vähemalt hindele “rahuldav” eelnevate semestrite jooksul Õppesisu: Koostatakse igal õppeaasta alguseks lähtudes aktuaalsetest probleemidest energeetika valdkonnas Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb • aktuaalset energeetikavaldkonna temaatikat Õppija oskab • kasutada moodulis käsitletut oma tulevases erialases töös Hindamine:

• toimub peale iga teema läbimist (kirjalik töö või praktiline ülesanne), mooduli läbimisel saab õpilane arvestushinde, milleks on kõigi teemade vastamisel saadud hinnete keskmine.

58

5. Jõuelektroonika

Õppenädalaid: 1 (1T) Eesmärk: et õppija teab ja tunneb jõupooljuhtmuundurite skeeme, tööpõhimõtteid ning muundurite juht- ja kaitsesüsteeme Nõuded alustamiseks: Moodulite Elektrotehnika ja Elektroonika alused läbimine. Õppesisu: SISSEJUHATUS. Jõupooljuhtmuundurite põhifunktsioonid ja liigitus. ALALDID. Ühefaasilised alaldid. Kolmefaasilised alaldid. Silufiltrid. Sõltuvad vaheldid. Vahelduvpinge regulaatorid ja lülitid. Alalispingemuundurid. Sõltumatud vaheldid. SAGEDUSMUUNDURID MUUNDURITE JUHT- JA KAITSESÜSTEEMID. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb

• jõupooljuhtmuundurite skeeme; • jõupooljuhtmuundurite tööpõhimõtteid • muundurite juht- ja kaitsesüsteeme

Õppija oskab • kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust • valida teatmekirjanduse abil muundureid • koostada muundureid sisaldavaid elektriskeeme ja rakendada muundureid töösse

Hindamine:

• arvestuslikud tööd: alaldid, vaheldid, pingeregulaatorid, lülitid ja sagedusmuundurid. Mooduli hinne moodustub arvestuslike tööde keskmisest hindest

59

6. Kõrgepingetehnika

Õppenädalaid: 1 (1T) Eesmärk: et õppija teab ja tunneb elektrilahendusi õhus, välis- ja siseisolatsioone ning nende tugevust, kõrgepingelaborites olevaid seadmeid, pikseliike ja piksekaitset ja erinevaid liigpingekaitseid. Nõuded alustamiseks: Moodulite Elektrotehnika, Materjaliõpetus ja Elektriaparaadid läbimine. Õppesisu: SISSEJUHATUS. Mooduli tähtsus ja sisu: nõuded isolatsioonile, nimipinged ja tööpinged, liigpinged: pikseliigpinged, lülitusliigpinged ja elektrostaatilised liigpinged, isolatsiooni katsetamine, liigpingekaitsetehnika. Põhimõisted elektriväljast (kordamine): homogeenne ja mittehomogeenne elektriväli, väljatugevus ja selle seos pingega, väljajooned ja ekvipotensiaalipinnad, kahekihiline kondensaator ja pinge jagunemine selles. ELEKTRILAHENDUS ÕHUS. Vahendatud ja vahendamata lahendus: säde- ja leeklahendus, lahenduse algpinge ja läbilöögipinge, läbilöögi sõltuvus elektroodide kujust ja pinge polaarsusest, tõukeionisatsioon ja seda mõjutavad tegurid, temperatuuri ja rõhu mõju läbilöögipingele, normaaltingimused, striimer ja selle tekkimine. Koroonalahendus: koroonakadu, raadiohäired, lõhestatud faasidega liinid, barjääri mõju läbilöögipingele. Lahendus impulssliigpinge toimel

VÄLIISOLAATORITE ELEKTRILINE TUGEVUS. Pindlahendus ja läbilöök. Pingejaotus rippisolaatorite ahelas. Isolaatori niiskumise, mustumise ja vihma mõju ülelöögile. Isolaatorite profülaktiline kontroll. SISEISOLATSIOONI ELEKTRILINE TUGEVUS. Siseisolatsiooni üldiseloomustus, isolatsiooni vananemine kestevpinge toimel, tahkete ja vedelate dielektrikute läbilöök impulsspinge toimel, bariääridega õliisolatsioon, gaasiline ja vaakumisolatsioon, isolatsiooni profülaktiline katsetamine (takistuse, kaonurga tangensi ja mahtuvuse mõõtmine, katsetamine kõrgendatud pingega) KÕRGEPINGELABORITE SEADMED. 50 Hz kestevkõrgepinge katseseade, impulsspinge generaator, kuulsädevahe. PIKSELIIGID JA PIKSEKAITSE. Välgu parameetrid, pikseliigpingete tõenäosus, kaitse välgu

60

otsetabamuse eest, piksevarda kaitsetsoon, piksekaitsetrossi kaitsetsoon, kaitsemaandus (nõuded maandusele, maanduri konstruktsioone, maandustakistuse arvutus, liigpingelaine, selle tekkimine ja parameetrid), liigpingepiirikud (sarvlahendid, torulahendid, ventiillahendid). KOMMUTATSIOONILIIGPINGED. Kommutatsiooniliigpingete tekkimise põhjused, tõenäolisemad kommutatsiooniliigpinged ja nende vähendamine (liini sisselülitamisel, tühijooksus siini väljalülitamisel, tühijooksus trafo väljalülitamisel, kaarlahenduse tekkimisel liini ja maa vahel, ferroresonantsliigpinged) MADALPINGEPAIGALDISTE LIIGPINGEKAITSE. Täiendava liigpingekaitse vajadus, impulsspinge taluvuse kategooriad, kaasaegne kaitseaparatuur (kaaretükeldusega sädelahendid, tsinkoksiidvaristorid, väärisgaaslahendid, laviindioodid), liigpingepiirikute põhinäitajad, elektrostaatilised liigpinged Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb

• elektrilahendusi õhus, välis- ja siseisolatsioone ning nende tugevust; • kõrgepingelaborites olevaid seadmeid; • pikseliike ja piksekaitset; • erinevaid liigpingekaitseid

Õppija oskab • kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust

Hindamine:

• arvestuslikud tööd: põhimõisted, elektrilahendus õhus; väliisolaatorite ja siseisolatsiooni tugevus; pikseliigid ja piksekaitse; kommunikatsiooniliigpinged ja madalpingepaigaldiste liigpingekaitse.

Mooduli hinne moodustub arvestuslike tööde keskmisest hindest

61

7. Alternatiivenergeetika

Õppenädalaid: 1 (1T)

Eesmärk: et õppija teab ja tunneb alternatiivenergeetika alaliike ja nende kasutamisest Eestis. Nõuded alustamiseks: Üldharidusainete Füüsika, Keemia ja mooduli Elektrotehnika läbimine. Õppesisu: EESTI ENERGEETIKA TÄNAPÄEV JA PERSPEKTIIVID.

VESINIK. Vesiniku tehnoloogia, elektrolüüs, vesiniku hoidmine, metallhüdriidid,

kütuseelemendid, nende kasutamine transpordis.

TUULEENERGIA. Tuulekiirus ja selle sõltuvus maastikust, tuule kineetilise energia

muundamine elektrienergiaks, tuulepargi mõju keskkonnale.

SOOJUSPUMBAD

PÄIKESEENERGIA

JÄÄTMETE KASUTAMINE


• alternatiivenergeetika alaliike ja nende kasutamisest Eestis. Õppija oskab

• kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust

Hindamine: • arvestuslikud tööd: erinevad alternatiivenergeetika liigid (2 kirjalikku tööd)


62

8. Eriotstarbeline tarkvara

Õppenädalaid: 1 (1P) Eesmärk: et õppija teab ja tunneb erialaseid masinprojekteerimise eriprogramme. Nõuded alustamiseks: Mooduli Tehniline joonestamine läbimine. Õppesisu: SISSEJUHATUS ERIOTSTARBELISSE PROGRAMMVARUSTUSSE. Iseloomustus ja

liigitus, projektdokumentatsiooni koosseis.

ELEKTROONIKASKEEMIDE JA TRÜKKPLAATIDE PROJEKTEERIMISE

PROGRAMMPAKETT. Elektroonikaskeemide joonestusprogramm.

ELEKTRI- JA AUTOMAATIKASKEEMIDE PROJEKTEERIMISE PROGRAMMID.

Jõuahelaskeemide ja nende juhtimiseks automaatikaskeemide joonestamine, joonistatud

skeemidest spetsifikatsiooni jm dokumentatsiooni genereerimine, elektriskeemi alusel

elektrikilbi aparaatide paigutuse jooniste koostamine, ruumide elektriinstallatsiooni

(jõuahelate, valguse, kaabelliinide jt) jooniste joonestamine.

TUGEVVOOLUAHELATE JA VÕRKUDE PROJEKTEERIMINE SPETSIAALSE TARKVARA

ABIL


• erialaseid masinprojekteerimise eriprogramme. Õppija oskab

• kasutada vastavaid erialal kasutuses olevaid masinprojekteerimise eriprogramme • kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust

Hindamine:

• praktilised tööd: elektroonikaskeemi projekteerimine, trükkplaadi projekteerimine, elektriskeemi projekteerimine, tugevvooluahelate ja võrkude projekteerimine.


63

9. Elektroonikatööd

Õppenädalaid: 1 (1P) Eesmärk: et õppija teab ja tunneb elektroonikatööde töövahendeid, kasutatavaid materjale, töövõtteid ja ohutustehnika nõudeid. Nõuded alustamiseks: Mooduli Elektroonika alused läbimine. Õppesisu: SISSEJUHATAV LOENG. Oma töökoha korraldamine. elektroonikatööde töövahendid, tööriistade kasutamine ja hooldamine. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuded elektroonikatöödel. MATERJALID. Töödel kasutatavate materjalide ettevalmistamine. PRAKTILISED TÖÖD. Jootmistehnika harjutused. Trükkplaadi harjutused. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb

• elektroonikatööde töövahendeid, • kasutatavaid materjale, • töövõtteid ja ohutustehnika nõudeid.

Õppija oskab • ette valmistada ja korraldada oma töökohta ning järgida töökultuuri nõudeid; • töötada ohutult ja keskkonda säästvalt; • valida jootmistöödeks vajalikke tööriistu, neid hooldada ja kasutada; • teostada lihtsaid jootmistöid, kasutada kontrollmõõteriistu; • järgida töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid

Hindamine: • praktilised tööd: lihtsam jootmistöö; lihtsam trükkplaaditöö, kontrollmõõteriistade

kasutamine. Mooduli hinne moodustub arvestuslike tööde keskmisest hindest.

64

IV PRAKTIKA

Ettevõttepraktika lühikirjeldus Praktika käigus õppija kinnistab koolis õpitud teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi; omandab kogemusi kolme praktikaetapi jooksul vähemalt ühes esitatud valdkondadest: elektripaigaldustööd, elektrikilbi koostetööd, lihtsamad käidutoimingud, kaabel- ja õhuliinide käit, trafode paigaldus ja käit, elektrimootorite paigaldus ja käit; tutvub reaalse töökeskkonnaga ja praktikakoha töökorraldusega; omandab vilumuse paigaldus- ja/või käiduelektriku töödel; arendab isikuomadusi ja kutseoskusi; õpib tundma materjalide ja kaasaegsete tehnoloogiate kasutamisvõimalusi; õpib ennast hindama töövõtjana. Esimesel praktikaetapil tutvub õppija töökorraldusega viimistlustöid teostavas ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes, tutvub teostatavate tööde ja tööohutusnõuetega elektripaigaldustöid või elektrikilbi koostetöid teostavas ettevõttes; rakendab teadmisi ja õppekeskkonnas saadud praktilisi oskusi iseseisva töö käigus otsesel individuaalsel juhendamisel; täidab tööülesandeid sarnastes olukordades. Praktika esimesel etapil on rõhuasetus tööde tehnoloogia tundmisel ja teostuse kvaliteedil, ratsionaalsete ja õigete töövõtete omandamisel; isikuomaduste kujundamisel. Teisel praktikaetapil arendab ja rakendab õppija praktika I etapil omandatud teadmisi ja oskusi tööelus iseseisva töö käigus, vajadusel juhendamisel, viimistlustöid teostavas ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes, elektripaigaldustöid või elektrikilbi koostetöid teostavas ettevõttes; täidab tööülesandeid erinevates olukordades rõhuasetusega on tööde kvaliteedil. Praktika teisel etapil on rõhuasetus ratsionaalsete ja õigete töövõtete valdamisel; isikuomaduste ja hoiakute järjekindlal kujundamisel. Kolmandal praktikaetapil õppija süvendab kutsealaseid teadmisi, toimub tööoskuste järjekindel arendamine, praktika I ja II etapil omandatud kogemuste rakendamine, vilumuste kujundamine; tööülesannete täitmine iseseisvalt erinevates olukordades; kutsealaste tööoskuste süvendamine ja ettevalmistamine kooli lõpetamiseks; võtab iseseisvalt töötades osa ettevõtte tegevusest; kujuneb valmisolek ja hoiak asuda tööle õpitud kutsealal.

65

V ÜLDHARIDUSAINED

1. Eesti keel

Õppenädalaid: 4

Eesmärk: Eesti keele õpetamisega taotletakse, et õpilane arendab oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust, arendab suutlikkust vastu võtta, hinnata, kasutada ja edastada teavet, arendab õpioskusi ja tekstiga töötamise oskust, omandab suhtlemisvalmiduse, väärtustab emakeelt ja rahvuskultuuri.

Õppesisu:

ÕIGEKEELSUS: KEELE OLEMUS. Keeleõpetuse osad, sõnade mitmetähenduslikkus. HÄÄLIKUÕPETUS. Häälik, täht, tähestik, silp, silbitamine, poolitamine. ÕIGEKIRJUTUS. Eesti keele õigekirja põhimõtted, sõnaraamatute kasutamine, täheortograafia põhireeglid, võõrsõnade olemus ja ortograafia, algustähe ortograafia põhireeglid, sõnaliigid, sõnade kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted ja reeglid, arvsõnade ortograafia, lühendamise põhimõtted. VORMIÕPETUS. Käänete süsteem eesti keeles, nimi-, omadus-, arv- ja asesõnade käänamine, omadussõnade võrdlusastmed, pöördsõna vormistik, pöördeliste ja käändeliste vormide moodustamine, eesti keele sõnaraamatu kasutamise oskus. LAUSEÕPETUS. Lause olemus, liht- ja liitlause, üte, lisand, lauselühend, otse- ja kaudkõne, kirjavahemärkide kasutamine, rektsiooni ja ühildumise probleeme. KEELE SÕNAVARA. Sõnavara rikastamise võimalusi, liitsõnad, liited VÄLJENDUSÕPETUS TEKST. Teksti mõiste, teksti terviklikkus ja selle liigendamine, alustus ja lõpetus, suuline ja kirjalik tekst, teksti stiil ja selle valik sõltuvalt eesmärgist. MEEDIATEKST. Olemus ja eripära, uudis, intervjuu, arvustus, reportaaž, reklaam. TEABETEKST. Olemus ja eripära, refereerimine, tsiteerimine, viitamine, konspekteerimine. ILUKIRJANDUSTEKST. Olemus ja eripära, kujundlikkus, liigid. TARBETEKST. Olemus ja eripära, avaldus, elulookirjeldus, kiri, volikiri, kutse. TEKSTI KOOSTAMINE. Teema, materjali kogumine, ülesehitus, arutleva kirjandi tunnused, teksti vormistamine ja viimistlemine. SUULINE TEKST. igapäevane suhtlemine, kõne ja selleks valmistumine, esinemine, olmekõned ja informeerivad kõned KIRJANDIÕPETUS

66


• teab ortograafia põhireeglistikku • teab suulise ja kirjaliku keelekasutuse erinevusi, • teab keeleõpetuse põhimõisteid ja õigekirjutuse põhireegleid, sõnade põhiliigitust ja

muutesüsteemi Õppija oskab

• kasutada eesti kirjakeelt põhijoontes õigesti, • kasutada keelekäsiraamatuid sõnavalikul, õigekirja kontrollimisel ja

vormimoodustuses, • väljendada oma mõtteid, arvamusi ja seisukohti kõnes ja kirjas, leida ja kasutada

teavet suuliste ja kirjalike tekstide koostamisel, • valida väljendusvahendeid vastavalt suhtlusolukorrale.

Hindamine:

Hindamine toimub peale iga teema läbimist (suuline vastamine või kirjalik ülesanne), mooduli läbimisel saab õpilane arvestushinde, milleks on kõigi teemade vastamisel saadud hinnete keskmine. Aine lõppeb lõpukirjandiga ning lõpphindeks saab olema lõpukirjandi hinne.

67

1A. Vene keel (РУССКИЙ ЯЗЫК)

Õppenädalaid: 1 Общие положения:

Программа обучения русскому языку состоит из одного курса по

орфографии и пунктуации. Реальная жизнь школы опровергает пока ещё

положение, согласно которому грамотное письмо складывается у

учащихся к окончанию основной школы, поэтому предлагаемая

программа направлена на обобщающее повторение орфографии и

синтаксиса. В настоящее время государственный экзамен по родному

языку не является обязательным в профессиональной школе. Те

профессиональные школы, которые желают, чтобы все учащиеся

сдавали государственный экзамен по родному языку, должны за счёт

дополнительного учебного времени изучить курсы по родному языку,

предложенные государственной программой для гимназий.

Цели обучения Обучение родному языку направлено на то, чтобы учащийся, углубляя и

систематизируя знания по орфографии и пунктуации, сформировал прочные навыки

правописания; научился критически относиться к своей устной и письменной речи;

стремился выработать индивидуальную манеру изложения мыслей в устной и

письменной форме; совершенствовал свои умения во всех видах речевой

деятельности.

Учебная деятельность Учебная деятельность направлена на формирование языковой личности, творчески

активной в коммуникации. При изучении курса значительно углубляются и

систематизируются знания в области орфографии и синтаксиса. Предлагаемый подход

по повторению и углублению знаний по орфографии и пунктуации помогает учащимся

легче усвоить правила правописания или постановки того или иного знака препинания,

а также уметь безошибочно применить эти правила в условиях собственной

письменной речи. Содержание обучения.

ОРФОГРАФИЯ

ПРАВОПИСАНИЕ ГЛАСНЫХ В КОРНЕ СЛОВА. Правописание безударных гласных

корня. Непроверяемые чередующихся гласных в корне слова.

68

ПРАВОПИСАНИЕ СОГЛАСНЫХ В КОРНЕ СЛОВА.

ПРАВОПИСАНИЕ ПРИСТАВОК. Правописание гласных и согласных в приставках,

приставки пре- и при-.

ПРАВОПИСАНИЕ СУФФИКСОВ И ОКОНЧАНИЙ. Правописание суффиксов и

окончаний существительных. Правописание суффиксов и окончаний прилагательных.

Правописание суффиксов и окончаний глаголов. Правописание суффиксов и

окончаний причастий. -н- и -нн- в причастиях. Правописание суффиксов наречий.

УПОТРЕБЛЕНИЕ Ъ И Ь.

ПРАВОПИСАНИЕ ГЛАСНЫХ ПОСЛЕ ШИПЯЩИХ И Ц.

Правописание гласных после шипящих в корнях, суффиксах и окончаниях.

Написанные ы после ц.

УПОТРЕБЛЕНИЯ ДЕФИСА. Написание наречий через дефис. Написание сложных слов

через дефис. Написание различных частей речи с частицами.

ПРАВОПИСАНИЕ ЧИСЛИТЕЛЬНЫХ, ОСОБЕННОСТИ

СКЛОНЕНИЯ ЧИСЛИТЕЛЬНЫХ.

УПОТРЕБЛЕНИЕ И ПРАВОПИСАНИЕ ПРЕДЛОГОВ. Через дефис, слитно или

раздельно.

УПОТРЕБЛЕНИЕ И РАЗДЕЛЬНОЕ ИЛИ СЛИТНОЕ НАПИСАНИЕ СОЮЗОВ.

ПРАВОПИСАНИЕ И УПОТРЕБЛЕНИЕ ЧАСТИЦ. Употребление отрицательной частицы

не и усилительной частицы ни. Правописание не с существительными,

прилагательными и наречиями. Правописание не с глаголами, деепричастиями и

причастиями. Правописание отрицательных и неопределенных местоимений и

наречий.

ПУНКТУАЦИЯ

ЗАПЯТАЯ. Запятая при разделении однородных членов предложения. Запятые для

выделения второстепенных членов предложения: обстоятельств, определений,

дополнений, уточняющих обстоятельств. Выделение сравнительных оборотов.

Выделение обращений и междометий. Выделение вводных слов, словосочетаний и

предложений. Запятая в сложносочиненном предложении. Запятая в

сложноподчиненном предложении. Запятая в бессоюзном сложном предложении.

ДВОЕТОЧИЕ И ТИРЕ; ТОЧКА С ЗАПЯТОЙ. Тире между подлежащим и сказуемым.

Тире перед обобщающим словом. Тире в сложносочиненных, сложноподчиненных и

бессоюзных сложных предложениях. Двоеточие после обобщающего слова перед

однородными членами предложения. Двоеточие в бессоюзном сложном предложении.

Двоеточие в сложноподчиненном предложении, выделение слов, обобщающих

однородные члены предложения.

ЗНАКИ ПРЕПИНАНИЯ ПРИ ПРЯМОЙ РЕЧИ, ДИАЛОГЕ, ЦИТАТАХ.

69

Результаты обучения:

• Выпускник профессиональной школы:

• владеет русским языком в устной и письменной форме;

• умеет критически относиться к своей речи и работать над её

• совершенствованием;

• умеет создавать самостоятельные устные и письменные высказывания,

• соответствующие конкретной ситуации обучения и общения;

• умеет пользоваться справочной литературой при составлении текстов.

Оценка знаний: Оценка знаний производится после прохождения каждой темы (устный ответ или

письменное задание), при прохождении модуля учащийся получает зачётную оценку,

основанием для которой служит среднее значение оценок, полученных за все ранее

сданные темы. Изучение предмета заканчивается написанием заключительного

сочинения и окончательной оценкой является оценка за заключительное сочинение.

70

2. Kirjandus

Õppenädalaid: 2

Eesmärk: Kirjanduse õpetamisega taotletakse, et õpilane saab ülevaate eesti ja maailmakirjanduse olulisematest esindajatest ja teostest, rikastab oma lugemiskogemust, arendab lugemiskultuuri, väärtustab ilukirjandust kui tunde- ja mõttemaailma rikastajat, minapildi avardajat, mõistab ilukirjanduse tähtsust rahvus- ja maailmakultuuri osana.

Õppesisu:

MAAILMAKIRJANDUS ANTIIKKIRJANDUS. Antiikmütoloogia, eepose mõiste, antiikeeposed, antiikteater, antiiktragöödiad, piibel kui kirjandusteos, keskaja kirjandus, keskaegne teater, renessanss, novell, Boccaccio, Inglise renessanssteater, Shakespeare’i looming. VALGUSTUSKIRJANDUSE OLEMUS, NÄITEID ERI MAADE KIRJANDUSEST. D.Defoe “Robinson Crusoe”, Goethe “ Faust” (ülevaade). ROMANTISMI OLEMUS. Avaldumine eri maades, draama, proosa, lüürika, V. Hugo “Jumalaema kirik Pariisis” REALISM. Olemus ja avaldumine eri maade 19.saj kirjanduses, Balzac’i “Isa Goriot”, ülevaade vene kirjanduse kujunemisest ja realismist, Tšehhovi novellid, realismi olemus 20.saj kirjanduses, Remarque’i loomingu ülevaade, modernistlik kirjandus, luule eripära, tänapäeva maailmakirjanduse erijooni, valik teoseid. EESTI KIRJANDUS EESTI KIRJANDUSE TEKE JA ARENG. Rahvusromantilise kirjanduse olemus, Kreutzwaldi looming, Koidula luule ja näidendid, Realismi areng, Liivi luule, Vilde romaanilooming, Kitzberg näitekirjanikuna. EESTI KIRJANDUS 20.SAJ I POOLEL. “Noor Eesti” liikumine, kirjanduse eripära Eesti iseseisvumise perioodil, Impressionismi, ekspressionismi avaldumine luules ja lühiproosas, Under, Suits, Visnapuu, Tuglas, romaanikirjanduse areng, H. Tammsaare looming, “Tõde ja õigus” I, Gailiti, Ristikivi, Mälgu loomingu ülevaade, Kivikase “ Nimed marmortahvlil”. KODU- JA VÄLISEESTI KIRJANDUS OKUPATSIOONIPERIOODIL. Eripära, kirjandus kui ajastu peegel, Eesti luuletajaid – Lepik, Laaan, Alliksaar, Vaarandi, Niit jt, Eesti proosa areng – Hint, Smuul, Tuulik, Peegel, Traat, Luik jt, Ülevaade J.Krossi loomingust, J.Kross “Wikmani poisid”, Ülevaade Eesti draamakirjanduse arengust, näiteid. TÄNAPÄEVA KIRJANDUSE ERIJOONI JA AUTOREID. Valik romaanikirjandusest Antud teemadele lisanduvad veel nö põhimõisted poeetikast ja kirjandusteooriast, mille õpetamine toimub koos kirjandustekstide vaatlusega.

71


• ilukirjanduse väärtust ja lugemise tähtsust, • poeetika põhimõisteid • Eesti ja maailmakirjanduse olulisemaid esindajaid ja teoseid ainekava piires

Õppija oskab

• oskab loetud kirjandusteoste kohta oma mõtteid ja arvamusi avaldada.

Hindamine:

Hindamine toimub peale iga teema läbimist (suuline vastamine või kirjalik ülesanne), mooduli läbimisel saab õpilane arvestushinde, milleks on kõigi teemade vastamisel saadud hinnete keskmine.

72

2A. Kirjandus (ЛИТЕРАТУРA)

Õppenädalaid: 3

Общие положения: Программа обучения литературе состоит из 3 обязательных курсов:

Античность. Средние века. Возрождение. Классицизм. Романтизм.

Литература XIX века, Литературные процессы XX века.

Цели обучения: Обучение литературе направлено на то, чтобы учащийся: читал и размышлял над

произведениями русской, эстонской и мировой художественной литературы;

приобщался к духовным исканиям писателей; имел представление о сущности

литературы как вида искусства, об основных этапах развития мировой, русской и

эстонской литературы, об основных литературных течениях и наиболее значительных

произведениях; русской и мировой литератур; самостоятельно осваивал

художественные и этические ценности; овладел читательской культурой, испытывал

потребность в чтении и развивал свой эстетический вкус; видел в литературе источник

и важнейшую часть духовной культуры народа, её национальное достояние, особую

форму общения; совершенствовал свои коммуникативные умения при изучении языка

и литературы, чему должна способствовать интеграция этих предметов в учебном

процессе.

Учебная деятельность: В профессиональной школе курс литературы изучается в историко литературном

освещении. Русская литература рассматривается как национальная и как часть

европейской, мировой литературы. Эстонская литература изучается отдельным

курсом. Учащиеся читают тексты, как под руководством учителя, так и самостоятельно,

выявляют их тематику, проблематику, художественную идею, особенности поэтики. На

этом этапе углубляется осознание литературы как искусства слова. Изучение её не

исчерпывается биографическими и культурно-историческими сведениями. Учащиеся

получают сведения по стилистике, семиотике художественного текста. Знания по

теории литературы обобщаются, становятся основной для понимания мастерства

писателя. Особое место занимает сопоставительный анализ. Как и в основной школе,

уделяется внимание анализу и оценке действующих лиц произведения, но этот вид

работы не должен доминировать в учебном процессе. Литература создается

личностью, обращена к личности и личностью потребляется. Она рассчитана на

сопереживание, диалог; предполагает возможность различных точек зрения на

73

произведение, различных его толкований, поэтому методы обучения литературы

должны быть адекватны ее природе. Учитель, будучи посредником, между

литературой и учащимся, стимулирует творческое отношение к искусству, вовлекает в

активную деятельность по освоению художественных ценностей. В учебном процессе

должны быть созданы оптимальные условия для развития самостоятельности и

творческих возможностей, как учителя, так и учащихся. Предпочтение отдается тем

формам, методам, приёмам, которые способствуют развитию инициативы, пробуждают

интерес к искусству, к книге. Это может быть сочетание фронтальной, групповой и

индивидуальной работы в классе, а также могут быть различные виды внеклассной

работы. Большое значение имеют творческие работы разнообразных жанров – как

устные, так и письменные, формирующие у учащихся наблюдательность, внимание к

слову, навыки грамотной и выразительной речи.

В изучении художественных произведений возможно сочетание текстуального анализа

одних глав, фрагментов большого по объёму произведения с общим обзором других;

индивидуальные задания учащимся с обсуждением результатов на итоговых уроках-

диспутах, уроках-семинарах, конференциях и т.д. Целесообразным можно считать

разработку планов, самообразования учащихся с учётом их подготовленности и

интересов.

Содержание обучения АНТИЧНОСТЬ. СРЕДНИЕ ВЕКА. ВОЗРОЖДЕНИЕ. РОМАНТИЗМ.

АНТИЧНАЯ ЛИТЕРАТУРА. Античное общество, его культура. Мифология Древней

Греции и Древнего Рима. Обзор лирики Древней Греции и Древнего Рима (Алкей,

Сапфо, Акакреонт, Катулл, Гораций, Квинтилиан). Античный театр, эсхил «Прометей

Прикованный» (фрагменты).

ЛИТЕРАТУРА СРЕДНЕВЕКОВЬЯ. Культура эпохи средневековья «Песнь о

Нибелунгах» (фрагменты). «Слово о полку Игореве». От средневековья к

Возрождению. Данте «Божественная комедия» (фрагменты).

ЛИТЕРАТУРА ЭПОХИ ВОЗРОЖДЕНИЯ. Ренессанский идеал

человека. Д. Боккаччо «Декамерон». В. Шекспир, сонеты, трагедия «Гамлет».

ЛИТЕРАТУРА ЭПОХИ КЛАССИЦИЗМА. Просвещение, идеологические и эстетические

основы классицизма. Ж.-Б. Мольер «Мещанин во дворянстве» или «Тартюф»

(фрагменты). И.-В. Гёте «Фауст» (1 часть). XVIII век в русской литературе, русская

общественная жизнь и культура. Лирика. М., В. Ломоносова и Г. Р. Державина.

ЕВРОПЕЙСКАЯ ЛИТЕРАТУРА ЭПОХИ РОМАНТИЗМА.

Романтизм в искусстве, эстетика романтизма. Лирика Г. Гейне, Дж. Гордона Байрона.

В. Гюго «Собор Парижской Богоматери» (обзорно).

74

КРИТИЧЕСКИЙ РЕАЛИЗМ XIX ВЕКА.

ЕВРОПЕЙСКИЙ РЕАЛИЗМ. История становления и основные тенденции развития

реализма. Принципы эстетики О. де Бальзак, цикл романов «Человеческая комедия»

(обзор). Ч. Диккенс, повести (по выбору).

РЕАЛИЗМ В РУССКОЙ ЛИТЕРАТУРЕ. А. С. Пушкин, жизненный и творческий путь.

Роман «Евгений Онегин». М. Ю. Лермонтов, жизненный и творческий путь. Роман

«Герой нашего времени». Н. В. Гоголь, жизненный и творческий путь. Поэма «Мёртвые

души» (1 том обзор с анализом фрагментов). И. С. Тургенев, жизненный и творческий

путь. Роман «Отцы и дети». Полемика о романе. Ф. М. Достоевский, жизненный и

творческий путь. Мировоззрение писателя. Роман «Преступление и наказание». Л. Н.

Толстой, жизненный и творческий путь. Эволюция философских, нравственных и

эстетических, позиций писателя. Роман-эпопея «Война и мир» (проблемный обзор с

анализом отдельных фрагментов). А. П. Чехов, жизненный и творческий путь. Обзор

творчества (рассказы, пьесы по выбору).

ЛИТЕРАТУРНЫЕ ПРОЦЕССЫ XX ВЕКА.

ЛИТЕРАТУРНЫЕ ПРОЦЕССЫ ПЕРВЫХ ДЕСЯТИЛЕТИЙ XX

ВЕКА В РОССИИ. И. Бунин, обзор творчества писателя.

СЕРЕБРЯНЫЙ ВЕК В РУССКОЙ ПОЭЗИИ. Эстетическое кредо поэтов. Лирика А.

Блока, С Есенина, А. Ахматовой, Н. Гумилева. О. Мандельштама. И. Северянина

(творчество 2–3 поэтов по выбору).

ЛИТЕРАТУРА РУССКОЙ ЭМИГРАЦИИ. В. Набоков (1 роман по выбору).

ОБЗОР ЛИТЕРАТУРНОГО ПРОЦЕССА 1920–1930 ГОДОВ. Разнообразие художественных поисков. Трагические судьбы многих писателей. Проблемный обзор с анализом отдельных фрагментов романов: А. Платонова «Котлован», М. Булгакова «Мастер и Маргарита».

РУССКАЯ ЛИТЕРАТУРА 1940–1970 ГОДОВ. Обзор литературы периода второй мировой войны. Б. Пастернак. Лирика (по выбору).

ЛИТЕРАТУРА 1980–1990 ГОДОВ. А. Солженицын (один из рассказов). И. Бродский. Лирика (по выбору). Г. Владимов или В. Распутин (по выбору).

ОСНОВНЫЕ ТЕМЫ СОВРЕМЕННОЙ ЛИТЕРАТУРЫ. Результаты обучения Учащийся:

• имеет понятие о литературном процессе, о важнейших периодах развития

русской и мировой литературы;

• имеет представление о жизненном и творческом пути крупнейших

75

• писателей, об истории создания их наиболее значительных произведений, об

эпохе, отразившейся в них;

• может оценить современное значение выдающихся литературных

произведений;

• знает основные литературные направления (классицизм, романтизм, реализм,

модернизм), основные этапы развития русской и мировой литературы,

известных русских писателей и поэтов, их произведения;

• умеет анализировать художественное произведения в контексте литературного

процесса соответствующей эпохи;

• высказывать и аргументировать личное мнение по поводу прочитанных им

художественных произведений, как в устной, так и в письменной форме.

Оценка знаний:

Оценка знаний производится после прохождения каждой темы (устный ответ или

письменное задание), при прохождении модуля учащийся получает зачётную оценку,

основанием для которой служит среднее значение оценок, полученных за все ранее

сданные темы.

76

3A. Võõrkeel (inglise)

Õppenädalaid: 6 (vene õppekeelega rühmadel 4)

Eesmärk: Õpilane tunnetab õppimise vajadust, saab aru inimeste igapäevasest ja erialaga seotud inglisekeelsest kõnest ja vestlusest. Õpilane kasutab, täiendab ning arendab omandatud õpiviise- ja võtteid, omandab lugemisvilumise ning mõistab lihtsamaid erialaseid tekste. Õpilane oskab kasutada seletavat sõnaraamatut, julgeb ja oskab suhelda inglise keeles, oskab end väljendada õpitud temaatika piires. Õpilane teab inglise keelt kasutavate maade kultuurile iseloomulikke käitumis- ja suhtlusnorme ning teab nende kasutamist kõnes ja kirjas.

Õppesisu: KÕNEARENDUS-, LUGEMIS-, KUULAMIS- JA KIRJUTAMISTEEMAD PEREKOND JA KODU. Abielu ja perekond, rollid ja suhted perekonnas, majapidamistööd, kodu ja kasvatus, unistuste kodu, perekonna eelarve, majapidamisraha, taskuraha. INIMENE JA ÜHISKOND. Mina isiksusena teiste seas, iseloom, võimed, eelistused, nõrkused, suhted teistega. LOODUS KUI ELUKESKKOND. Loodus ja tema kaitse, looduskaitsealad, kliima ja loodusrikkused, puhkus, reisimine ja matkamine, maa ja linn. HARIDUS JA TÖÖ. Haridussüsteem ja õppimisvõimalused Eestis ja inglise keelt kõnelevates maades, töö ja tööpuudus, ametid ja elukutsed: kutsevalik, karjäär ja prestiiž. INIMENE JA TEHNIKA. Olmetehnika, arvutitehnika ja sellega seotud probleemid, tehnika areng. IGAPÄEVANE ELU. Tervislik eluviis, toitumine, sportimine ja spordialad, tervise- ja tippsport, suitsetamine, alkohol, narkootikumid, suhtlemine teeninduses. KULTUUR JA LOOMING. Teater, kino, muusika, ilukirjandus, kunst. MEEDIA. Televisioon, raadio ja kirjutav press, reklaam ja tema roll. EESTI. Riigikord, kultuuri-, majandus- ja poliitilised kontaktid, kultuuritavad, olulisemad pühad, nendega seotud kombed, söögitraditsioonid ja rahvustoidud. INGLISE KEELT KÕNELEVAD MAAD. Riigikord, kultuuri-, majandus- ja poliitilised kontaktid, kultuuritavad, olulisemad pühad, nendega seotud kombed, söögitraditsioonid ja rahvustoidud. KEELETEADMISED. Nimisõnad, artikli kasutamine, omadussõnad, arvsõnad, asesõnad, tegusõnad, määrsõnad, eessõnad, lauseõpetus, sidesõnad, sõnatuletus. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb

• kõnelejate olmeteksti ja telefoni teel edastatud teateid, oskab jälgida raadio- ja TV uudiseid ning – teateid ja saada sealt vajalikku infot

• teab suhtlusetiketti ja oskab seda kasutada

77

• funktsionaalstiililt erinevaid tekste (sh erinevaid kasutamisjuhiseid • teab eesti keeles kasutatavate rahvusvaheliste sõnade tähendusi ning oskab neid

teadmisi kasutada ingliskeelse teksti lugemisel Õppija oskab

• tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil

• eristada kuulatud detaile ning järjestada sündmusi, mõistab 5-10 min lühiloengut ja

eristab sellest olulist infot

• õpilane kasutada inglise keelele omast intonatsiooni, rütmi ja rõhku

• vestelda põhitemaatika ulatuses ning esitada ja põhjendada oma vaateid ja

seisukohti

• suhelda inglise keeles nii vahetult kui ka telefoni teel.

• leida tekstist talle vajalikku või teda huvitavat informatsiooni

• teksti mõistmiseks kasutada pealkirju, illustratsioone, jooniseid, skeeme ja kirjapilte,


• leida ja kasutada inglise keele vahendusel infot eri allikatest,

• kasutada sõnaraamatuid ja teatmeteoseid.

• õpilane kirjutada teateid ja lihtsamaid mitteametlikke kirju,

• loetu ja kuulatu põhjal teha märkmeid, täita ankeete ja vastata küsimustikele,

• koostada CV-d, oskab kirja panna olulist infot telefonikõnet kuulates,

• kirjutada kirjeldavaid tekste ja referaate, teab õigekirja ja kirjavahemärke ning

vajadusel oskab neid teatmeteoste abil kontrollida.

Hindamine:


78

3B. Võõrkeel (saksa)

Õppenädalaid 6 (vene õppekeelega rühmadel 4)

Eesmärk: Õpilane tunnetab õppimise vajadust, saab aru inimeste igapäevasest ja erialaga seotud saksakeelsest kõnest ja vestlusest. Õpilane kasutab, täiendab ning arendab omandatud õpiviise- ja võtteid, omandab lugemisvilumise ning mõistab lihtsamaid erialaseid tekste. Õpilane oskab kasutada seletavat sõnaraamatut, julgeb ja oskab suhelda saksa keeles, oskab end väljendada õpitud temaatika piires. Õpilane teab saksa keelt kasutavate maade kultuurile iseloomulikke käitumis- ja suhtlusnorme ning teab nende kasutamist kõnes ja kirjas.

Õppesisu: KÕNEARENDUS-, LUGEMIS-, KUULAMIS- JA KIRJUTAMISTEEMAD PEREKOND JA KODU. Abielu ja perekond, rollid ja suhted perekonnas, majapidamistööd, kodu ja kasvatus, unistuste kodu, perekonna eelarve, majapidamisraha, taskuraha. INIMENE JA ÜHISKOND. Mina isiksusena teiste seas, iseloom, võimed, eelistused, nõrkused, suhted teistega. LOODUS KUI ELUKESKKOND. Loodus ja tema kaitse, looduskaitsealad, kliima ja loodusrikkused, puhkus, reisimine ja matkamine, maa ja linn. HARIDUS JA TÖÖ. Haridussüsteem ja õppimisvõimalused Eestis ja inglise keelt kõnelevates maades, töö ja tööpuudus, ametid ja elukutsed: kutsevalik, karjäär ja prestiiž. INIMENE JA TEHNIKA. Olmetehnika, arvutitehnika ja sellega seotud probleemid, tehnika areng. IGAPÄEVANE ELU. Tervislik eluviis, toitumine, sportimine ja spordialad, tervise- ja tippsport, suitsetamine, alkohol, narkootikumid, suhtlemine teeninduses. KULTUUR JA LOOMING. Teater, kino, muusika, ilukirjandus, kunst. MEEDIA. Televisioon, raadio ja kirjutav press, reklaam ja tema roll. EESTI. Riigikord, kultuuri-, majandus- ja poliitilised kontaktid, kultuuritavad, olulisemad pühad, nendega seotud kombed, söögitraditsioonid ja rahvustoidud. SAKSA KEELT KÕNELEVAD MAAD. Riigikord, kultuuri-, majandus- ja poliitilised kontaktid, kultuuritavad, olulisemad pühad, nendega seotud kombed, söögitraditsioonid ja rahvustoidud. KEELETEADMISED. Nimisõna, artikkel, omadussõna, arvsõna ja mõõtühikud, asesõna, tegusõna, käskiv kõneviis, konjuktiiv, passiiv, määrsõna, modaalsed abisõnad, eessõnad, sidesõnad, lauseõpetus, liitlause, põimlause, sõnatuletus, õigekiri.

79



• teab suhtlusetiketti ja oskab seda kasutada • funktsionaalstiililt erinevaid tekste (sh erinevaid kasutamisjuhiseid • teab eesti keeles kasutatavate rahvusvaheliste sõnade tähendusi ning oskab neid

teadmisi kasutada saksakeelse teksti lugemisel Õppija oskab




• õpilane kasutada saksa keelele omast intonatsiooni, rütmi ja rõhku


seisukohti

• suhelda saksa keeles nii vahetult kui ka telefoni teel.




• leida ja kasutada saksa keele vahendusel infot eri allikatest,







Hindamine:


80

4. Vene keel (eesti õppekeelega rühmades)

Õppenädalaid 3

Õppe eesmärgid: Õpilane tunnetab õppimise vajadust, saab aru inimeste igapäevasest ja erialaga seotud venekeelsest kõnest ja vestlusest. Õpilane kasutab, täiendab ning arendab omandatud õpiviise- ja võtteid, omandab lugemisvilumise ning mõistab lihtsamaid erialaseid tekste. Õpilane oskab kasutada seletavat sõnaraamatut, julgeb ja oskab suhelda vene keeles, oskab end väljendada õpitud temaatika piires. Õpilane teab vene keelt kasutavate maade kultuurile iseloomulikke käitumis- ja suhtlusnorme ning teab nende kasutamist kõnes ja kirjas.

Õppesisu: KÕNEARENDUS-, LUGEMIS-, KUULAMIS- JA KIRJUTAMISTEEMAD PEREKOND JA KODU. Abielu ja perekond, rollid ja suhted perekonnas, majapidamistööd, kodu ja kasvatus, unistuste kodu, perekonna eelarve, majapidamisraha, taskuraha. INIMENE JA ÜHISKOND. Mina isiksusena teiste seas, iseloom, võimed, eelistused, nõrkused, suhted teistega. LOODUS KUI ELUKESKKOND. Loodus ja tema kaitse, looduskaitsealad, kliima ja loodusrikkused, puhkus, reisimine ja matkamine, maa ja linn. HARIDUS JA TÖÖ. Haridussüsteem ja õppimisvõimalused Eestis ja inglise keelt kõnelevates maades, töö ja tööpuudus, ametid ja elukutsed: kutsevalik, karjäär ja prestiiž. INIMENE JA TEHNIKA. Olmetehnika, arvutitehnika ja sellega seotud probleemid, tehnika areng. IGAPÄEVANE ELU. Tervislik eluviis, toitumine, sportimine ja spordialad, tervise- ja tippsport, suitsetamine, alkohol, narkootikumid, suhtlemine teeninduses. KULTUUR JA LOOMING. Teater, kino, muusika, ilukirjandus, kunst. MEEDIA. Televisioon, raadio ja kirjutav press, reklaam ja tema roll. EESTI. Riigikord, kultuuri-, majandus- ja poliitilised kontaktid, kultuuritavad, olulisemad pühad, nendega seotud kombed, söögitraditsioonid ja rahvustoidud. VENE KEELT KÕNELEVAD MAAD. Riigikord, kultuuri-, majandus- ja poliitilised kontaktid, kultuuritavad, olulisemad pühad, nendega seotud kombed, söögitraditsioonid ja rahvustoidud. KEELETEADMISED. Nimisõna, omadussõna, arvsõnad ja mõõtühikud, asesõnad, tegusõnad, määrsõnad, eessõnad, sidesõnad, lausemoodustus, sõnatuletus, õigekiri, praktiline stilistika ja keelendid.

81



• teab suhtlusetiketti ja oskab seda kasutada • funktsionaalstiililt erinevaid tekste (sh erinevaid kasutamisjuhiseid • teab eesti keeles kasutatavate rahvusvaheliste sõnade tähendusi ning oskab neid

teadmisi kasutada saksakeelse teksti lugemisel Õppija oskab




• õpilane kasutada vene keelele omast intonatsiooni, rütmi ja rõhku


seisukohti

• suhelda vene keeles nii vahetult kui ka telefoni teel.




• leida ja kasutada vene keele vahendusel infot eri allikatest,







Hindamine:


82

4A. Eesti keel (vene õppekeelega rühmadele)

Õppenädalaid 7

Eesmärk: Õpilane saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab keelekeskkonnas iseseisvalt ja enesekindlalt hakkama saada, eestikeelses õppeasutuses õpinguid jätkata ning eestikeelses keskkonnas tööle asuda, orienteerub eesti kultuuris ja sotsiaalsfääris, teadvustab end Eesti ühiskonna täisväärtusliku liikmena.

Õppesisu: KÕNEARENDUS-, LUGEMIS-, KUULAMIS- JA KIRJUTAMISTEEMAD

OLME. Suhtlemine ameti- ja õppeasutustes, teenindusettevõtetes, pangatoimingud,

telefonietikett, käitumine bussi-, lennu- ja raudteejaamas, ühistranspordis, kaupluses,

tänamine, vabandamine, märkuste tegemine, toidud ja toiduained, riided, jalatsid, maitse- ja

ostmiseelistused, kaupade hinnakirjad, kodu- ja kontoritarbed; nende kasutusjuhendid,

tarbijaõigused, transpordivahendite eelistused ja liiklusprobleemid.

INIMSUHTED. Perekond: pere liikmed, lähemad ja kaugemad sugulased, suhted

perekonnas, peretraditsioonid, põlvkondadevahelised suhted, kodu, argipäev, pidupäev,

külaliste kutsumine, vastuvõtmine, Kutsete, kaartide kirjutamine, ümbrike vormistamine,

suuline õnnitlemine, suhtlemine koolikaaslaste ja sõpradega, enda ja oma sõprade

iseloomustamine, kõnetusviisid eakaaslaste ja vanemate, tuttavate ja võõrastega

suhtlemisel, armastus ja abielu: noor perekond, lapse sünd ja kasvatamine, koduväline

suhtlemine.

HARIDUS JA TÖÖ. Eesti haridussüsteem ja koolitüübid, giidi rollis oma kooli tutvustamine:

erialad, õppeained, asukoht, hooned ja ruumid, ajalugu, oma haridustee kirjeldamine, õpitav

eriala, töökoha leidmise ja edasiõppimise võimalused, ametieelistused ja kutsesobivus,

suhted tööandja ja töökaaslastega, tööriietus, töötasu, töö otsimine, tööpakkumiskuulutused

ajalehtedes, kuulutusele vastamine, CV ja avalduse kirjutamine, suhtlemine ametiasutuses

töökoha taotlemisel, tööle vormistamine, töölt vabastamine.

ÜHISKONNAELU JA MEEDIA. Toimetulek infoühiskonnas, info hankimise võimalused,

ühiskonnaelu ja probleemide kajastamine meedias, eestikeelsed televisiooni-, raadiosaated,

ajalehed ja ajakirjad, reklaam, vaatamis-, kuulamis- ja lugemiseelistused, õpilane

infoühiskonnas.

ELUKESKKOND. Loomad ja taimed looduses ning kodus, loodushoid ja loodussäästlik

tarbimine, tervis, tervislikud eluviisid, halvad harjumused, nendest hoidumine, kriisikeskus.

RIIK JA ÜHISKOND. Päevapoliitika, rahvuslikud hoiakud, usk ja uskumused, regionaalsed

iseärasused Eestis.

83

VABA AEG. Puhkuse vajalikkus, koolivaheaeg, suvepuhkus, stressorid,

puhkamisvõimalused elukohas, Eestis ja välismaal, reisimisvõimalused ja – tingimused,

reisikava koostamine, reisidokumentide vormistamine, vajaliku teabe hankimine linnas,

maakohas: otsitava asutuse asukoht või aadress, sõiduvahend ja –suund, tee küsimine, tee

juhatamine, sportimisvõimalused ja spordiüritused, kultuuri- ja meelelahutusüritused, filmi- ja

teatrirepertuaar, lemmikfilm ja -näidend, lemmiknäitlejad, lugemiseelistused.

EESTI KEEL JA KULTUUR

ÄRKAMISAEGNE KULTUURIELU: RAHVUSLIKU KIRJANDUSE JA KUNSTI SÜND,

KUTSELISE TEATRI JA LAULUPIDUDE TRADITSIOONI ALGUS. 20. sajandi I poole

kultuurielu: näiteid kirjandusest, ajakirjandusest, kunstist, muusikast, teadusest, 20. sajandi II

poole kultuurielu: näiteid proosast ja luulest; eesti kirjandus filmilinal, 2–3 muusikategelase ja

kunstniku loomingu tutvustus; eestikeelse kultuurisaate, teatrietenduse arutelu.

EESTI KEEL JA TEISED KEELED. EESTI KEEL KUI SOOMEUGRI KEEL.

STRUKTUURILISED ERINEVUSED EESTI JA VENE KEELES. Eesti kirjakeele kujunemine:

2–3 keeleteadlase tegevuse tutvustus., õigekeelsussõnaraamatu koostamise printsiibid ja

kasutamine, kultuuride vahelised seosed: tõlkekirjandus.

KEELETEADMISED

HÄÄLDUS. Vajaduse korral häälduse korrigeerimine: rõhk, palatalisatsioon, intonatsioon.

KÄÄNDSÕNAD. Nimi-, omadus-, arv- ja asesõnade süvendatud käsitlus; nimede ja

võõrsõnade käänamine; omadussõna võrdlusastmed

PÖÖRDSÕNAD. Pöördsõna muutmine oleviku ja mineviku liht- ja liitaegades, eitavas ja

jaatavas kõnes, kindlas, käskivas, tingivas ja kaudses kõneviisis; infinitiivide süvendatud

käsitlus; rektsioon, umbisikulise tegumoe oleviku ja mineviku süvendatud käsitlus; ühend- ja

väljendverbide süvendatud käsitlus.

MUUTUMATUD SÕNAD. Määr-, kaas- ja sidesõnad

SÕNAMOODUSTUS. Sõnavara rikastamise allikad

LAUSEÕPETUS. Liitlause süvendatud käsitlus, lisand, üte, lauselühend; ühildumine,

sõnajärg, kaudkõne, kõne- ja kirjakeele stiilierinevused

ÕIGEKIRI. Omandatud sõnavara, nimede ja nimetuste, liidete õigekiri, vene ja võõrnimede

õigekiri; sõnade kokkukirjutamine; kirjavahemärgid lauses; kirjalike tekstide vormistamine.


• Eesti keelt ja kultuuri, • Õigekirja.

84

Õppija oskab • keelekeskkonnas iseseisvalt ja enesekindlalt hakkama saada, • vestelda päevakajalistel teemadel • vestelda Eesti keelest ja kultuurist

Hindamine:


85

5. Matemaatika

Õppenädalaid: 7 Eesmärk: Õpilane mõistab matemaatika olemust, otstarvet ja tähtsust inimtegevuses

ning kultuuri arengus ja seotust õpitava erialaga; õpilane omandab

ainekavaga fikseeritud matemaatika teadmised ja meetodid ning oskab neid

kasutada ülesannete lahendamisel; õpilane arendab loogilist mõtlemist,

arutlusoskust ja ruumikujutlust; õpilane arendab oskust täpselt, lühidalt ja

argumenteeritult väljendada koos matemaatiliste sümbolite kasutamisega;

õpilane arendab endas valmidust matemaatiliste meetodite kasutamiseks

erialaga seotud ülesannete lahendamisel; õpilane omandab

matemaatikateadmisi ja -oskusi, mis võimaldavad teiste moodulite õppimist ja

õpingute jätkamist valitud erialal; õpilane õpib hindama oma matemaatilisi

võimeid.

Õppesisu: REAALARVUD, VÕRRANDID JA VÕRRATUSED. Arvuhulgad N, Z ja Q, nende omadused,

irratsionaalarvud ja reaalarvud, piirkonnad arvteljel, arvu absoluutväärtus, ratsionaalavaldiste

lihtsustamine, astme mõiste üldistamine: täisarvulise ja ratsionaalarvulise astendajaga aste,

arvu n-es juur, tehted astmete ja võrdsete juurijatega juurtega, lineaar-, ruut- ja

murdvõrrandid, nendeks taanduvad võrrandid, kahe tundmatuga lineaarvõrrandite ja

lihtsamate ruutvõrrandite süsteem, lineaar-, ruut- ja murdvõrratused, ühe tundmatuga

lineaarvõrratuste süsteem, tekstülesannete lahendamine.

TRIGONOMEETRIA. Nurga mõiste üldistamine, radiaanmõõt, ringjoone kaare pikkus ja

sektori pindala, mis tahes nurga trigonomeetrilised funktsioonid (sin α, cos α, tan α), nende

väärtused mõnede nurkade korral, trigonomeetrilised funktsioonid negatiivsest nurgast,

taandamisvalemid nurkade 180° ja 360° korral, nurkade summa ja vahe siinus, koosinus ja

tangens, kahekordse nurga siinus, koosinus ja tangens, kolmnurga pindala valemid, siinus-

ja koosinusteoreem, kolmnurga lahendamine.

VEKTOR TASANDIL. JOONE VÕRRAND. Vektori mõiste, vektorite võrdsus, vektori

koordinaadid, vektori pikkus, nullvektor, ühikvektor, vastandvektor, vektorite liitmine,

lahutamine ja arvuga korrutamine (geomeetriliselt ja koordinaatkujul), vektori projektsioonid

koordinaattelgedel, vektori komponendid, kahe vektori skalaarkorrutis, kahe vektori ristseis,

joone võrrandi mõiste, sirge võrrandi erikujud (tõusu ja algordinaadiga, kahe punktiga, punkti

86

ja sihivektoriga, punkti ja tõusuga määratud sirge), sirge üldvõrrand, kahe sirge

vastastikused asendid tasandil, nurk kahe sirge vahel, ringjoone võrrand, parabooli võrrand,

joonte lõikumisülesanne.

FUNKTSIOONID. Arvjada mõiste, jada üldliige, arvjada piirväärtus, aritmeetiline jada,

geomeetriline jada, hääbuv geomeetriline jada, vastavad üldliikme ja summa valemid,

ringjoone pikkus ja ringi pindala piirväärtusena, arv e, võrdeline ja pöördvõrdeline seos,

lineaar- ja ruutfunktsioon, funktsiooni mõiste ja üldtähis, funktsiooni määramis- ja

muutumispiirkond, funktsiooni esitusviisid, naturaalarvulise astendajaga astmefunktsioonid (y

= x2k, y = x2k+1), paaris- ja paaritu funktsioon, negatiivse astendajaga astmefunktsioonid (y = x

-1. y = x-2), pöördfunktsioon, funktsioonid , funktsiooni nullkohad, positiivsus- ja

negatiivsuspiirkonnad, funktsiooni kasvamine ja kahanemine, funktsiooni graafiku

maksimum- ja miinimumpunktid.

FUNKTSIOONID II. Reaalarvulise astendajaga aste. liitprotsendiline kasvamine ja kahanemine, eksponentfunktsioon (y = ax, y = 10x, y = ex), arvu logaritm, avaldiste logaritmimine ja potentseerimine, logaritmfunktsioon (y = logax, y = log x, y = ln x), logaritm- ja eksponentvõrrandid, siinus-, koosinus- ja tangensfunktsioon, perioodilised funktsioonid, mõisted arcsin m, arccos m ja arctan m, trigonomeetrilised põhivõrrandid. FUNKTSIOONI PIIRVÄÄRTUS JA TULETIS. Funktsiooni piirväärtus ja pidevus, funktsiooni piirväärtuse arvutamine lihtsamatel juhtudel, hetkkiirus, funktsiooni tuletise mõiste, funktsioonide y = xn (n on ratsionaalarv), y = ax , y = ex, y = logax, y = ln x, y = sin x, y = cos x, y = tan x tuletised, tuletiste tabel, funktsioonide summa, vahe, korrutise ja jagatise tuletised, lihtsamate funktsioonide tuletise leidmine, joone puutuja tõus, puutuja võrrand, funktsiooni kasvamine ja kahanemine, funktsiooni ekstreemumid, ekstreemumülesande, funktsiooni uurimise ülesande lihtsamad juhud. TÕENÄOSUSTEOORIA JA KIRJELDAV STATISTIKA. Sündmuste liigid, suhteline sagedus, statistiline tõenäosus, klassikaline tõenäosus, kombinatoorika liitmis- ja korrutamislause, permutatsioonid, kombinatsioonid ja nende omadused, üksteist välistavad sündmused, tõenäosuste liitmisvalem, sõltuvad ja sõltumatud sündmused, tõenäosuste korrutamisvalem, tinglik tõenäosus, geomeetriline tõenäosus, empiiriliste andmete esitamine, jaotuse arvkarakteristikud, juhuslik suurus, selle jaotus (tõenäosusfunktsioon), keskväärtus, tõenäoseim väärtus ja standardhälve, ühtlane jaotus ja binoomjaotus, normaaljaotus (jutustavalt). STEREOMEETRIA. Ristkoordinaadid ruumis, punkti koordinaadid, kahe punkti vaheline kaugus, sirge ja tasand ruumis, sirgete vastastikused asendid ruumis, nurk sirgete vahel, sirge ja tasandi vastastikused asendid ruumis, sirge ja tasandi vaheline nurk, kolme ristsirge teoreem, kahe tasandi vastastikused asendid ruumis, kahetahuline nurk, paralleel-, rist- ja

87

kaldprojektsioon, hulktahukate liike, korrapärased hulktahukad, prisma ja püramiid, nende täispindala ja ruumala, silinder, koonus ja kera, nende täispindala ja ruumala, ülesanded hulktahukate ja pöördkehade kohta. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb

• teab ainekavas toodud ruumilisi kehi, oskab neid joonisel kujutada ning arvutada

nende pindala ja ruumala;

• tunneb ainekavas toodud trigonomeetrilisi seoseid ja oskab neid rakendada avaldiste

lihtsustamisel;

• teab ainekavaga fikseeritud funktsioonide graafikuid; oskab kirjeldada graafikuna

esitatud funktsiooni omadusi;

• defineerimise vajalikkust ja oskab ainekavas toodud mõisteid selgitada; saab aru

matemaatiliste sümbolite keeles väljendatud tekstist;

• matemaatika rolli tsivilisatsiooni arengus.

Õppija oskab

• arvutada peast, kirjalikult ja taskuarvutiga ning kriitiliselt oma arvutustulemusi hinnata;

• teisendada algebralisi avaldisi;

• lahendada ainekavas toodud võrrandeid ja võrrandisüsteeme ning võrratusi ja

võrratussüsteeme;

• kasutada õpitud mõõtühikuid ja seoseid nende vahel; oskab lahendada

kolmnurgaülesandeid;

• kasutada arvutusvahendeid, käsiraamatuid, tabeleid;

• matemaatiliselt kirjeldada ülesannetes esitatud lihtsamaid probleeme ning neid

lahendada;

• prognoosida ja analüüsida lahendustulemusi;

• kasutada matemaatilisi teadmisi teistes moodulites ja igapäevaelus;

Hindamine:

Hinnatakse teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi. Semestriarvestuse saamiseks peavad kõik semestri jooksul tehtavad kontrolltööd olema sooritatud vähemalt hindele rahuldav. Üldharidusaine lõpeb eksamiga, eksamile pääsu tagab kõigi semestriarvestuste sooritamine positiivsetele hinnetele.

88

6. Füüsika

Õppenädalaid: 3

Eesmärk: Füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane omandab alused nüüdisaegse füüsikalise maailmapildi kujunemiseks, tuleb toime kaasaegses tehnika- ja infoühiskonnas, omandab füüsika keele ja kasutab seda füüsikaliste nähtuste ja objektide kirjeldamiseks ning prognoosimiseks. Õpilane tutvub füüsikaseaduste universaalsusega, mõistab füüsika seost tehnika, infosüsteemide ja nüüdisaegse tehnoloogia ning teiste teadustega, teadvustab vajadust käsitseda tehnilisi ja tehnoloogilisi seadmeid ennast ja seadmeid säästes, kujutab füüsikateadmiste alusel elukeskkonna säilimiseks vajalikud väärtushinnangud, tegutseb loodust säästvalt.

Õppesisu: MEHAANIKA MEHAANILINE LIIKUMINE. Ühtlane sirgjooneline liikumine, ühtlaselt muutuv liikumine, taustsüsteem, liikumise suhtelisus, nihe, kiirus, kiirendus, kehade vastastikmõju: mass, jõud, jõu liigid, liikumishulk-impulss, Newtoni I seadus, Newtoni II seadus, Newtoni III seadus, gravitatsiooniseadus, impulsi jäävuse seadus, reaktiivliikumine, mehaaniline töö, mehaaniline energia, mehaanilise energia jäävuse seadus, mehaanilise energia miinimumprintsiip. PERIOODILISED LIIKUMISED. Ringliikumine: tiirlemis- ja pöörlemisperiood, joonkiirus, nurkkiirus, kesktõmbejõud, kesktõmbekiirendus, võnkumine: periood, sagedus, hälve, amplituud, laine: ristlaine, pikilaine, lainepikkus, laine levimise kiirus, lainete levimisel esinevad nähtused.

SOOJUSÕPETUS IDEAALNE GAAS, SELLE OLEK JA OLEKU MUUTUMINE. Molekul, mikroparameeter, makroparameeter, soojusliikumine, siseenergia, temperatuur, soojushulk, gaasi rõhk, ideaalse gaasi olekuvõrrand, rõhu ja absoluutse temperatuuri seos, termodünaamika esimene printsiip, termodünaamika teine printsiip, pööratav ja mittepööratav protsess, entroopia. SOOJUSMASIN, SOOJUSMASINA KASUTEGUR, AINE AGREGAATOLEK JA SELLE MUUTUMINE. Vedelik, pindpinevus, märgamine, kapillaarsus, õhuniiskus, tahkis, tahkise liigid ja omadused, ülekandenähtused: difusioon, soojusjuhtivus, sisehõõre. ELEKTROMAGNETISM ELEKTRILINE VASTASTIKMÕJU. Elektrilaeng, elektrilaengu jäävuse seadus, Coulomb’i seadus, elektriväli: elektrivälja tugevus, potensiaal, pinge.

89

ELEKTRIVOOL. Voolutugevus, elektritakistus, takistid, vooluallikad, vooluring: Ohmi seadus vooluringi osa ja koguvooluringi kohta, jada- ja rööpühenduse seadused, elektrivoolu töö ja võimsus. MAGNETVÄLI. Magnetväli, magnetinduktsioon, Ampere’i seadus, Lorentzi jõud, elektromagneetiline induktsioon, vahelduvvool, eneseinduktsioon. VALGUS. Valgus kui elektromagnetlaine: lainepikkus, sagedus, valguse peegeldumine, valguslainete koherentsus, interferents ja difraktsioon, valguse murdumine, murdumisnäitaja, valguse dispersioon, spekter, valguse energia: footoni energia ja sageduse seos, fotoefekt. MATEERIA VORMID. AINE JA VÄLI. Aine struktuur, aatomifüüsika, Bohri aatomimudel: energianivoo, Bohri postulaadid, valguse kiirgumine ja neeldumine: spektrid, kaasaegne aatomimudel, tuumafüüsika: prooton, neutron, laenguarv, massiarv, keemiline element, isotoop, radioaktiivsus, poolestusaeg, tuumajõud, tuumaprotsessid: tuumade lõhustumine, tuumade süntees, tuumaenergeetika, tuumapomm, kiirguskaitse. AINE UNIVERSUMIS. Päikesesüsteem: planeet, planeedi kaaslane, asteroid, komeet, meteoor, tähed, galaktikad ja nende süsteemid, universumi teke ja evolutsioon, nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt, maailmapildi mõiste ja ajalooline areng, mateeria põhivormid, aine ja väli, vastastikmõjude liigid, jäävusseadused, põhiprintsiibid. LABORATOORSED TÖÖD:

Nr 1 Vaba langemise kiirenduse mõõtmine Nr 2 Tahke keha erisoojuse mõõtmine Nr 3 Õhu suhtelise ja absoluutse niiskuse määramine Nr 4 Vooluallika sisetakistuse määramine Nr 5 Lambi võimsuse mõõtmine Nr 6 Klaasi murdumisnäitaja määramine


• füüsikaliste nähtuste iseloomulikke tunnuseid, nähtuste ilmnemise põhjusi ja tingimusi, seost teiste nähtustega, nähtuste kasutamist praktikas;

• füüsikalisi suurusi, suuruste seoseid teiste füüsikaliste suurustega ning mõõtühikuid teab seaduste või seaduspärasuste sõnastust, seadust väljendavat valemit, graafikut ja seaduse rakendatavust;

• füüsikateooria põhilisi järeldusi, nende universaalsust ja rakendatavust; • mõõteriistade ja mehhanismide otstarvet, tööpõhimõtet ja ohutusnõudeid; • keskkonna- ja energiasäästu vajalikkust.

Õppija oskab

• vaadelda nähtusi füüsika seisukohalt;

• kasutada füüsika mõisteid, seadusi ja teooriaid loodus- ja tehnikanähtuste

seletamisel;

90

• lahendada arvutus- ja graafilisi ülesandeid, kasutades õpituid seadusi ja valemeid.

kasutada mõõteriistu, teisendada mõõtmistulemusi SI süsteemi, töödelda

mõõtmistulemusi ja teha nende põhjal järeldusi;

• leida infot teatmeteostest ja füüsikaliste suuruste tabelitest – graafikutelt;

• rakendada füüsikateadmisi erialas ja igapäevaelus.

Hindamine:

Hinnatakse teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi. Semestriarvestuse saamiseks peavad kõik semestri jooksul tehtavad kontrolltööd olema sooritatud vähemalt hindele rahuldav. Üldharidusaine lõpeb eksamiga, eksamile pääsu tagab kõigi semestriarvestuste sooritamine positiivsetele hinnetele.

91

7. Keemia

Õppenädalaid: 2

Eesmärk: Õpilane omandab alused nüüdisaegse tervikliku loodusteadusliku maailmapildi kujundamiseks, laiendab ja süvendab põhikoolis omandatud teadmisi ja arusaamu keemia põhilistest mõistetest ja seaduspärasustest, mõistab sügavamalt keemiliste protsesside olemust ning nende tähtsust looduses, ühiskonnas ja argielus. Õpilane õpib rakendama omandatud teadmisi ja arusaamu probleemide lahendamisel uudses olukorras, töökeskkonnas ja praktilises elus. Õpilane õpib kasutama erinevaid teabeallikaid keemiaalaste teadmiste hankimiseks, arendab oma loogilise mõtlemise võimet, analüüsi- ning järelduste tegemisel. Õpilane oskab säästlikult ja ohutult kasutada keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka argielus, õpib arusaamise ja vastutustundega suhtuma oma tegevuse võimalikesse tagajärgedesse, mõistab keemia seost nüüdisaegse tehnoloogiaga ja keskkonnaprobleemidega, keemia integratsiooni teiste loodusteadustega ning oskab näha ja väärtustada protsessidevahelist tasakaalu looduses ja ühiskonnas, mõista selle säilitamise vajalikkust.

Õppesisu: ÜLDINE JA ANORGAANILINE KEEMIA ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. Oksiidid, happed, alused ja soolad, nende nomenklatuur, keemilised omadused ja saamisviisid, arvutused molaarmassi alusel, arvutused reaktsioonivõrrandite alusel, arvutused reaktsioonivõrrandite järgi, lahuse koostise arvutused, keemiliste elementide perioodilisusseadus, keemilise reaktsiooni kiirus ja tasakaal, elektrolüütide lahused, keemilise reaktsiooni kiirus, pöörduv ja pöördumatu reaktsioon, keemiline tasakaal, elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid, elektrolüütiline dissotsiatsioon, tugevad ja nõrgad elektrolüüdid, lahuse pH. METALLID, NENDE TÄHTSAMAD OMADUSED. Metallide üldised füüsikalised omadused, metallide keemilised omadused (reageerimine mittemetallidega, veega, lahjendatud hapetega, soolalahustega), metalliühendid, nende levik looduses, metallide korrosioon ja korrosioonitõrje, keskkonna saastumine raskemetalliühenditega, selle ohtlikkus. MITTEMETALLID JA NENDE TÄHTSAMAD ÜHENDID. Mittemetallide võrdlev iseloomustus (aatomi ehitus, füüsikalised omadused, redoksomadused), allotroopia, lühiülevaade tähtsamatest mittemetallidest ja nende ühenditest (halogeenid, väävel, lämmastik, fosfor, räni), mittemetallilised elemendid looduses, mittemetallide ühenditega seotud keskkonnaprobleemid.

92

ORGAANILINE KEEMIA I SISSEJUHATUS, ALKAANID. Süsiniku aatomi ehitus ja valentsmudelid, süsinikahel, isomeeria, struktuurivalemid, nomenklatuur, süsinikuühendite omaduste ja struktuuri vaheline seos, orgaaniliste ainete oksüdeerumine, radikaalmehhanismiga reaktsioonid, alkaanid olmes ja tehnikas. POLAARSE ÜKSIKSIDEMEGA SÜSINIKÜHENDID (HALOGEENÜHENDID, ALKOHOLID, AMIINID) , Asendusrühm, polaarne side, osalaengud, polaarse sideme katkemine, nukleofiil, elektrofiil, reaktsiooni mehhanismi analüüs, nukleofiilne asendusreaktsioon, halogeenühenditega seotud keskkonnaprobleemid, alkoholide struktuur ja omadused, funktsionaalrühm, struktuuri- ja asendiisomeeria, alkohol kui hape, vesinikside, eetrite määratlemine, alküülamiinide struktuur ja omadused, amiin kui alus. MITTEPOLAARSE KORDSE SIDEMEGA SÜSINIKÜHENDID (ALKEENID, ALKÜÜNID, AREENID). Küllastumatuse mõiste, alkeenid ja alküünid, kaksiksideme nukleofiilsus, elektrofiilne liitumine kaksiksidemele, areenid, aromaatsus, areenide asendusreaktsioonid, fenoolid, nende erinevus alkoholidest, delokalisatsioon, aromaatsete ühendite keskkonnaohtlikkus. ORGAANILINE KEEMIA II KARBONÜÜLÜHENDID JA KARBOKSÜÜLÜHENDID. Aldehüüdide ja ketoonide struktuur, polaarne kaksikside, selle reaktsioonid, aldehüüdide redoksomadused, sahhariidide mõiste ja liigitus, bioloogiline tähtsus, karboksüülhapete struktuur, omadused ja liigid, funktsionaalderivaadid – estrid ja amiidid, estrite hüdrolüüs, rasvad, nende bioloogiline tähtsus, aminohapped, valgud, nende bioloogiline tähtsus. POLÜMEERID. Polümeeride keemia põhimõtted, polümerisatsioon ja polükondensatsioon. ÜLDISTAV OSA. Orgaaniliste ühendite klassifitseerimine ja nende nomenklatuurid, struktuuriteooria põhimõtete formuleerimine, happed ja alused, katalüüs.

LABORATOORSED TÖÖD:

• Nr 1. Selgitada õpilastele ohutusnõudeid laboratoorsete tööde läbiviimisel. • Nr 2. Tutvustada õpilastele happe-aluselisi indikaatoreid ja nende kasutamist. • Nr 3. Ülesanne: Lahuste pH määramine. • Nr 4.Soolade hüdrolüüs. • Nr 5. Vahetusreaktsioonid. • Nr 6. Redoksreaktsioonid. • Nr 7. Katioonide ja anioonide määramine. • Nr 8. Mineraalväetised. • Nr 9. Metallide iseloomulikud reaktsioonid. • Nr 10. Koostada orgaaniliste ainete ja nende isomeeride mudelid, nimetada neid. • Nr 11. Etaanhappe süntees ja omaduste uurimine. • Nr 12. Estrite süntees.

93

• Nr 13. Veevabasoolade saamine kristallhüdraatidest. • Nr 14.Vesilahuste valmistamine.


• keemilised reaktsioonid ei tarvitse alati kulgeda lõpuni, vaid võib kujuneda tasakaal

vastassuunaliste reaktsioonide vahel;

• orgaaniliste ainete funktsionaalseid rühmi ning struktuuriühikuid (alkaanid,

halogeeniühendid, alkoholid, eetrid, amiinid, alkeenid, alküünid, aldehüüdid, ketoonid,

karboksüülhapped, estrid, areenid);

• struktuuri ja omaduste vastavust, mõistab süsinikuühendite reaktsioonide käsitlust

vabade radikaalide, nukleofiilide ja elektrofiilide tasandil;

• tunneb põhilisi laboratoorse töö võtteid ning neid kasutada praktiliste ülesannete

lahendamisel ning on tuttav Eesti maavarade, keemiatööstuse ja

keskkonnaprobleemidega.

Õppija oskab

• õpitud aineklasside raamides anda nimetusi IUPACi nomenklatuuri järgi ning

konstrueerida nimetuste alusel ainete struktuurivalemeid;

• iseloomustada lihtainete ja keemiliste ühendite omadusi, lähtudes vastavate

keemiliste elementide asukohast perioodilisustabelis ning koostada tüüpühendite

(oksiidid, vesinikuühendid, happed, hüdroksiidid) valemeid, teab keemilise reaktsiooni

olulisi tunnuseid ja oskab neid seletada;

• iseloomustada välistegurite mõju keemilisele tasakaalule, tunneb põhilisi reaktsiooni

kiirust mõjutavaid tegureid ja keemilise reaktsiooni kiirendamise võimalusi;

• eristada elektrolüüte ja mitteelektrolüüte, iseloomustada nende tugevust, oskab

hinnata lahuse keskkonda (happe, aluse, oksiidi või soola korral);

• lahendada arvutusülesandeid: massiprotsendi arvutused (ka lahuste lahjendamisel ja

segamisel, tiheduse arvestamisega, kristallhüdraatidega), moolaarvutused, arvutused

reaktsioonivõrrandite alusel (arvestades saagist, kadu, lisandeid, ülehulka);

• kujutada molekuli struktuuri (klassikaline ja lihtsustatud struktuurivalem, molekuli

graafiline kujutis);

• ennustada ainete happelis-aluselisi omadusi ja keemilist käitumist ning koostada

vastavaid võrrandeid õpitud reaktsioonitüüpide raamides;

• ennustada ainete olulisemaid füüsikalisi omadusi: suhteline keemistemperatuur,

lahustuvus vees ja orgaanilistes lahustites;

• etteantud monomeeri põhjal koostada polümeeri struktuuri ja vastupidi, mõistab ja

oskab selgitada orgaaniliste ainete osa eluslooduses, tööstuses ja olmes;

• struktuurist lähtudes selgitada olmes rakendatavate koolis õpitud ainete keemilist

94

alust, võimalikku keskkonnaohtlikkust ja toksilisust;

• leida informatsiooni ainete ja materjalide omaduste, saamise ja kasutamise kohta;

• oskab teha järeldusi, üldistusi, valikuid ja otsustusi õpitud materjali põhjal, vastu võtta

ja analüüsida temale uut keemiateavet (ka graafiliste andmete põhjal),

Hindamine:

Hinnatakse õpilase suulist vastamisoskust, koduseid töid, kontrolltöid, aktiivset osavõttu tunnis, laboratoorsete tööde aruandeid, referaatide koostamist ja ettekannet, õppevahendite valmistamist. Semestriarvestuse saamiseks peavad kõik semestri jooksul tehtavad kontrolltööd olema sooritatud vähemalt hindele rahuldav. Üldharidusaine lõpeb eksamiga, eksamile pääsu tagab kõigi semestriarvestuste sooritamine positiivsetele hinnetele.

95

8. Bioloogia

Õppenädalaid: 2

Eesmärk: Õpilane omandab tervikliku loodusteadusliku maailmapildi, saab aru bioloogia osast loodusteadustes, selle üldisest ja erilisest tähendusest, omandab positiivse hoiaku bioloogia kui loodusteaduse ja kultuurinähtuse suhtes, oskab hinnata elusloodusega seonduvaid eetilisi, moraalseid ja esteetilisi aspekte. Õpilane saab aru eluslooduse mitmekesisuse vormidest ja nende säilitamise tähtsusest, teab loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid ja probleeme, tunneb austust eluslooduse vastu ja suhtub vastutustundlikult looduskeskkonda, väärtustab bioloogilist mitmekesisust. Õpilane oskab rakendada teadusliku uurimise meetodeid lihtsamate loodusteaduslike probleemide lahendamisel, süvendab teadmisi bioloogia põhiteooriatest ja üldistest seaduspärasustest, saab aru nende rakenduslikest väärtustest, oskab kasutada bioloogias omandatud teadmisi igapäevase eluga seonduvate probleemide lahendamisel, oskab bioloogias õpitut kasutada loodusnähtuste kirjeldamisel, selgitamisel ja prognoosimisel. Õpilane kasutab bioloogiateabe hankimiseks ja võrdlemiseks erinevaid allikaid, oskab hinnata nende tõepärasust, mõistab seoseid looduslike ja ühiskondlike protsesside vahel, orienteerub bioloogiateadmisi ja -oskusi nõudvates elukutsetes.

Õppesisu: BIOLOOGIA ELU OLEMUS. Elu tunnused, eluslooduse põhilised organiseerituse tasemed, loodusteaduslik uurimismeetod, organismide keemiline koostis, organismide keemiline koostis, peamised anorgaanilised ja orgaanilised ained organismides. RAKK. Rakuteooria põhiseisukohad, loomaraku ehitus ja talitlus, selle erinevused, bakteri- ja taimerakust, ainu- ja hulkraksus ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS. Organismide aine- ja energiavahetuse põhijooned, fotosüntees ja selle tähtsus, organismide varustamine energiaga. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. Rakkude jagunemine: meioos ja mitoos, organismide suguline ja mittesuguline paljunemine, loomade ja taimede paljunemise, kasvu ja arengu eripära, inimese sugurakkude areng. Inimese viljastumine, embrüonaalne ja sünnijärgne areng PÄRILIKKUS. Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid: replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon, Mendeli seadused, geneetika ülesandedinimesel esinevad geneetilised puuded, pärilik ja mittepärilik muutlikkus, viiruste mitmekesisus ja tähtsus

96

RAKENDUSBIOLOOGIA. Bioloogia seos teiste teadustega, erinevate organismide biotehnoloogilisi rakendusi, biotehnoloogia ja sellega kaasnevad eetilised probleemid, geenitehnoloogia, selle arengusuunad, bioloogia osa meditsiinis. INIMENE. Inimorganismi üldiseloomustus, inimese põhilised elutalitlused, nende neuraalne ja humoraalne regulatsioon, kõrgem närvitalitlus ORGANISMIDE KOOSEKSISTEERIMINE. Peamised ökoloogilised tegurid, organismidevahelised suhted, populatsioon, ökosüsteemi struktuur ja iseloomustus, biosfääri iseloomustus, bioloogiline mitmekesisus, keskkonnakaitse regionaal- ja globaal-probleemid, looduskaitse ja keskkonnapoliitika. EVOLUTSIOON. Elu päritolu ja esialgne areng, elu areng Maal, evolutsiooni tõendid, evolutsiooni geneetilised alused, looduslik valik, mikro- ja makroevolutsioonilised protsessid, inimese evolutsioon. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb

• erinevate organismide elutunnuseid;

• rakustruktuuride ehitust ja talitust;

• taime-, looma ja bakterirakku;

• mitoosi ja meioosi;

• päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse osa eluslooduses;

• geno- ja fenotüübi vahelisi seoseid;

• viiruste osa looduses ja inimese elutegevuses;

• biotehnoloogia rakendusvõimalusi;

• regionaalseid ja globaalseid ökoloogilisi probleeme;

• Eesti keskkonnaprobleeme;

• inimese evolutsiooni etappe. Õppija oskab

• kirjeldada erinevate organismide elutunnuseid,

• selgitada erinevate rakustruktuuride ehitust ja talitust,

• eristada joonisel taime-, looma ja bakterirakku, vaadelda rakke mikroskoobiga ja

eristada põhilisi rakustruktuure,

• selgitada organismi aine- ja energiavahetuse omavahelisi seoseid,

• kirjeldada rakkudes toimuvat glükoosi lagundamist ja selgitada selle tähtsust,

selgitada fotosünteesi tulemust ja tähtsust.

• mitoosi ja meioosi ning välja tuua nende bioloogiline tähtsus,

• selgitada organismi geno- ja fenotüübi vahelisi seoseid,

• kirjeldada pärilikkuse molekulaarseid mehhanisme, selgitada Mendeli seaduste sisu

ja rakendada neid ülesannete lahendamisel,

97

• selgitada päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse osa eluslooduses.

• iseloomustada viiruste osa looduses ja inimese elutegevuses,

• tuua näiteid biotehnoloogia rakendusvõimalustest, kirjeldada geenitehnoloogia

rakendusvõimalusi,

• selgitada inimese erinevate elundkondade ülesandeid.

• erinevaid ökoloogilisi tegureid ja tuua vastavaid näiteid, kirjeldada ökosüsteemi

struktuuri ja selles valitsevaid suhteid,

• esitada regionaalseid ja globaalseid ökoloogilisi probleeme, nimetada ja põhjendada

säästva arengu seisukohti,

• tuua näiteid Eesti keskkonnaprobleemidest, selgitada Ch. Darwini evolutsiooniteooria

põhiseisukohti,

• kirjeldada inimese evolutsiooni etappe, selgitada erinevate tegurite osa inimese

evolutsioonis.

Hindamine:

Hinnatakse teoreetilisi teadmisi. Arvestuse saamiseks peavad kõik semestri jooksul tehtavad kontrolltööd olema sooritatud vähemalt hindele rahuldav. Hindelise arvestuse hindeks kujuneb semestri kontrolltööde keskmine hinne, mida saab soovi korral parandada kontrolltööde hinde parandamisega või nõrgema hindega kontrolltöö materjali suulise vastamisega

98

9. Geograafia

Õppenädalaid 1

Eesmärk: Õpilane saab aru looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning nendevahelistest seostest, oskab hinnata inimtegevuse võimalusi ja tegevuse tagajärgi erinevates looduslikes tingimustes, on teadlik kohalikest, regionaalsetest ja globaalsetest keskkonnaprobleemidest. Õpilane väärtustab jätkusuutlikku arengut, saab aru maailmamajanduse kui süsteemi talitlemisest, teab Eesti kohta selles. Õpilane oskab kasutada kaarte, pilte, diagramme, et hankida, töödelda ja väljendada ruumiliselt esitatud teavet, oskab leida geograafiateavet erinevatest allikatest, kasutada infotehnoloogiavahendeid teabe hankimiseks, korrastamiseks ja esitamiseks, oskab teavet kriitiliselt hinnata ja oma seisukohta põhjendada.

Õppesisu:

ÜLDMAATEADUS KAASAEGSED UURIMISMEETODID GEOGRAAFIAS. Arvutikaardid, andmete graafilised esitusviisid, geoinfosüsteemid ja nende rakendused, koha määramise meetodid ja nende rakendused. MAA KUI SÜSTEEM. Maa sfäärid kui süsteemid: litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär, biosfäär, aine ja energiaringed Maa süsteemides. LITOSFÄÄR. Litosfääri koostis, laamtektoonika, kivimite ringe, erinevate kivimite ja maakide kasutusvõimalused, kaevanduste mõju keskkonnale, vulkanism ja selle tagajärjed, ohu vähendamine ja vältimine, maavärinad ja nende tagajärjed, maavärinate tugevuse mõõtmine, ohu vähendamine ja vältimine, maalihked, gravitatsiooni, vee ja seismilisuse osa maalihetes. PEDOSFÄÄR. Murenemine, mullaprofiilid ja mulla tekkeprotsessid, mulla hävimine vee ja tuule erosiooni tõttu, muld kui ressurss, muldade kaitse. ATMOSFÄÄR. Atmosfääri koostis ja ehitus, kiirgusbilanss, õhutsirkulatsioon, tsüklonid ja antitsüklonid, tormid, õhuniiskus ja sademed, Inimese mõju atmosfääri koostisele ja selle tagajärjed: happevihmad, sudu, osooniaugud, kasvuhooneefekt, õhu saastumine, seire ja rahvusvahelised lepped. HÜDROSFÄÄR. Veeringe Maal, siseveed, jõgede veerežiim ja äravool, kliima mõju äravoolule, üleujutused ja nende kahjustused, põhjavesi, selle kujunemine, filtratsioon, pinna ja põhjavee kasutamine ja kaitse, vee liikumine maailmameres, meretaseme kõikumised, rannikute erosioon, tormikahjustused, üleujutused, ookeanide reostumine ja kaitse, maa süsteemide vahelised seosed , inimtegevuse ja Maa süsteemide vastastikmõju (keskkonnamuutused ja seire, keskkonnatehnoloogia).

99

ÜHISKONNAGEOGRAAFIA KAASAEGSE MAAILMA POLIITILINE KAART. Riikide arengutaseme näitajad, kõrgeltarenenud Põhja riigid ja Lõuna arengumaad, maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid. MAAILMA RAHVAARV JA SELLE MUUTUMINE. Demograafiline üleminek, rahvastikupoliitika, ränded, nende põhjused, rahvastiku paiknemine, linnastumine, linnastumise kulg maailmas, suurlinnade keskkonnaprobleemid. KAASAEGSED MUUTUSED MAAILMAMAJANDUSES. Majanduse üldine struktuur ja selle arengud, üleminek kõrgtehnoloogilisele tootmisele, majanduse globaliseerumine, rahvusvahelised firmad ja majandusorganisatsioonid. ENERGIAMAJANDUS. Kaasaegse energiamajanduse struktuur, alternatiivenergia kasutusvõimalused, nafta ja maagaasi tootmine, transport ja töötlemine, tahkete kütuste kaevandamine ja kasutamine, fossiilsete kütuste kasutamisega kaasnevad keskkonnaprobleemid, elektroenergeetika. MASINATÖÖSTUS. Masinatööstuse jagunemine vanadeks, uuteks ja uusimateks harudeks, vanade masinaehitusharude paigutuse põhijooned, fordistlik tootmiskorraldus uutes harudes ja selle mõju masinatööstuse globaliseerumisele, uute ja uusimate harude paigutuse põhijooned. TRANSPORT JA SIDE. Transpordiliigid ja vedude järgud, logistika, regioonide veondus, rahvusvahelised veoteenused, side ja infosüsteemid. TEENUSED. Teenuste osatähtsuse kasv, teenuste struktuur: äri-, sotsiaal- ja turismiteenused, turism ja selle geograafia.


• looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtusi ja protsesse ning nendevahelisi seoseid,

• kohalikke, regionaalseid ja globaalseid keskkonnaprobleeme,

• jätkusuutlikku arengut, saab aru maailmamajanduse kui süsteemi talitlemisest, teab

Eesti kohta selles.

Õppija oskab

• kasutada tava- ja arvutikaarte informatsiooni otsmiseks, seoste analüüsiks ja

üldistuste tegemiseks.

• tuua näiteid geoinfosüsteemide rakendusvõimalustest, oskab määrata erinevaid

meetodeid kasutades asukohta.

• analüüsida kaevandustegevusega kaasnevaid sotsiaalseid- ja keskkonnaprobleeme.

• analüüsida mulla hävimise võimalikkust maailma erinevates piirkondades ja hinnata

mulla kaitse vajalikkust ning tuua näiteid mulla kaitsmise võimalustest.

• analüüsida happevihmade, osooniaukude ja kasvuhooneefekti mõju inimesele,

majandustegevusele ja keskkonnale, samuti kliima mõju äravoolule, veedefitsiidi ja

100

üleujutuste võimalikku mõju ja majanduslikke kahjusid.

• hinnata vee ja veekogude tähtsust inimese elus ja majanduslikus tegevuses,

analüüsida maailmamere reostumise mõju inimesele, majandustegevusele ja

keskkonnale, hinnata maailmamere kaitse vajalikkust.

• tuua näiteid Maa süsteemide vahelistest seostest.

• hinnata keskkonnamuutuste mõju inimtegevusele ja keskkonnaseire vajalikkust.

• näidata kardil kõiki Euroopa riike ja maailma suuremaid riike, iseloomustada kaartide

ja statistiliste andmete abil riike ja võrrelda neid arengutaseme alusel,

• võrrelda temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi

erinevates regioonides ja analüüsida muutuste põhjusi.

• iseloomustada kaardi abil rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja

selgitada taolise paiknemise põhjuseid,

• analüüsida suuremate rännetega kasnevaid probleeme nii lähte- kui siirdemaale,

näidata kaardil maailma suurimaid linnu ja linnastuid.

• tuua näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja

keskkonnaprobleemidest, tuua näiteid globaliseerumise mõjust arenenud ja

arengumaadele.

• analüüsida muutusi maailma energiamajanduses, näidata kaardil maailma suuremaid

energiavarade leiukohti ja töötlemispiirkondi, analüüsida ja hinnata alternatiivenergia

kasutamisvõimalusi maailma erinevates regioonides, hinnata energia kokkuhoiu

vajadust ja võimalusi.

• iseloomustada temaatiliste kaartide abil põllumajanduse looduslikke arengueeldusi

maailma erinevates piirkondades ja võrrelda erinevate piirkondade põllumajandust.

• analüüsida erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi, võrrelda temaatiliste kaartide

abil erinevate regioonide veondust.

• kasutada kaarte ja infotehnoloogiavahendeid teabe hankimiseks, korrastamiseks ja

esitamiseks (arvutikaardid, Internet, CD jne), analüüsida tabeleid, graafikuid ja

diagramme, teha järeldusi neil esitatud nähtuste arengusuundadest, rakendada

geograafiateadmisi ökoloogia-, demograafia- ja poliitilistes diskussioonides j

• oskab kasutada geograafiateadmisi igapäevaelus ja tulevikukavade tegemisel.

Hindamine:


101

10. Ajalugu

Õppenädalaid 3

Eesmärk: Õpilane õpib ennast suhestama kodukoha, Eestimaa, Euroopa ja maailmaga, oskab tõlgendada, üldistada, hinnata, talletada ja edastada ajalooalast teavet, õpib mõistma ja kaasaja sündmusi maailmas ajaloolises taustsüsteemis, mõistab tänapäeva Eesti ühiskonna probleeme, tunneb end vastutavana nende lahendamisel; õpib analüüsima ja hindama ajaloosündmusi ja –protsesse, oskab leida ajalooallikast tõendusmaterjali ja otsustada selle usaldusväärsuse üle.

Õppesisu: EESTI AJALUGU MUINASAJAST KUNI 19. SAJANDI LÕPUNI MUINASAEG. Muinasaja periodiseerimine, suhted naaberrahvastega, muinasusund ja ristiusu levik, ühiskondlik-poliitiline ja majanduslik olukord Läänemeremaades 13. sajandi algul, muistne vabadusvõitlus. VANA-LIIVIMAA. Vana-Liivimaa riigid, Jüriöö ülestõus, Eesti rahvastik ja majandusolud 14-16 sajandil, Katoliku kirik Eestis, Reformatsioon Liivimaal, Liivi sõda ja selle tagajärjed. ROOTSI AEG. Eesti Rootsi ajal, kirik ja vaimuelu, Põhjasõda. VENE AEG. Eesti pärast Põhjasõda, Balti erikord, pärisorjuse kaotamine, majanduslik areng, elu-olu ja kultuur. RAHVUSLIK LIIKUMINE. Ärkamisaeg Eestis, selle tähtsus, venestusaja reformid, majanduslik ja poliitiline areng 19 ja 20 sajandi vahetusel, professionaalse kultuuri kujunemine. XX SAJANDI AJALUGU MAAILM XX SAJANDI ALGUL. Rahvusvahelised suhted XX sajandi algul, Euroopa suurriigid, maailmamajandus, elu-olu ja kultuur, Eesti Venemaa koosseisus. ESIMENE MAAILMASÕDA. Esimene maailmasõda Venemaal ja Eestis, Eesti iseseisvumine, Vabadussõda. MAAILM SÕDADEVAHELISEL AJAJÄRGUL. Rahvusvahelised suhted, majandus, demokraatia ja diktatuurid, Eesti Vabariik. TEINE MAAILMASÕDA. Maailm Teise maailmasõja eelõhtul, Eesti 1939 –1940, Sõjategevus Teise maailmasõja ajal, Teise maailmasõja tagajärjed. MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA. Külm sõda, Lääne tööstusriigid, Kommunistlikud süsteemid, Kolmas maailm, Eesti ENSV. MAAILM XX SAJANDI LÕPUL. Kommunistliku süsteemi lagunemine, Eesti taasiseseisvumine, kultuur ja elu-olu. Hinnatavad õpitulemused

102

Õppija teab ja tunneb

• Eesti ajalugu ja selle seoseid Euroopa ja maailma ajalooga, mõistab ühiskonnas

toimunud muutusi, ajaloolise arengu järjepidevust

Õppija oskab

• rekonstrueerida minevikus elanud inimeste elu, vaadelda maailma nende pilgu läbi,

analüüsida lähiajaloo probleeme, leida, selekteerida, refereerida, analüüsida ja

kriitiliselt hinnata erinevaid ajalooallikaid ja seisukohti.

• analüüsida massimeedia informatsiooni, esitada informatsiooni läbitöötamise

tulemusi suuliselt, visuaalselt, kirjalikult; koostada teese ja uurimusi, kirjutada

ajalooteemalisi arutlusi;

• osaleda ajaloodiskussioonides, töötada kaardiga.

Hindamine:

kõik semestri jooksul tehtavad kontrolltööd peavad olema sooritatud vähemalt hindele rahuldav. Hindelise arvestuse hindeks kujuneb semestri kontrolltööde keskmine hinne, mida saab soovi korral parandada kontrolltööde hinde parandamisega või nõrgema hindega kontrolltöö materjali suulise vastamisega

103

11. Inimeseõpetus

Õppenädalaid: 1

Eesmärk: Mooduli õpetamisega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused, mis aitavad tal mõista iseennast ja teisi ning suhelda kaasinimestega. Õpilane väärtustab perekonda inimeste kooselu vormina ja laste kasvukeskkonnas, tunnetab lähedastest inimsuhetest tulenevat vastutust, tunnetab sõpruse, armastuse ja koostöö osa inimsuhetes, suudab analüüsida, aksepteerida ja valitseda oma tundeid. Õpilane teab tervislikest eluviisidest ja hoidub teadlikult ennast ja kaasinimesi kahjustavast käitumisest. Õpilane oskab väärtustada vanemlust, tunneb vanemlusest tulenevat individuaalset ja ühiskondlikku vastutust, tunneb lapse arengu põhilisi seaduspärasusi, on valmis omandama kasvatamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi, tunnetab iseennast ja oma rolli nii kasvuperekonna kui ka tulevase perekonna liikmena.

Õppesisu:

INIMENE KUI SOTSIAALNE OLEND. Psühholoogia ja perekonnaõpetuse koht inimest käsitlevate teaduste hulgas, inimese bioloogiline, psühholoogiline ja vaimne areng, inimese elukaar. INIMESTE ERINEVUSED. Bioloogilised, psühholoogilised, vanuselised, põlvkondlikud, kultuurilised, usulised, rahvuslikud, soolised, isiksuslikud erinevused, erinemine kui väärtus, sallivus kaaslaste erinevuste suhtes, sotsiaalsed hoiakud, stereotüübid, eelarvamused jm, sotsiaalne taju, isikutaju, “mina” –pilt, sotsiaalne küpsus, tahe. TAJU JA TÄHELEPANU. Aisting ja taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõne, meeleseisundid. INIMSUHTED JA TUNDED. Suhted teiste inimestega, armumine, orienteeritus partnerile, armastus. ABIELU JA PEREKOND. Abielu ja perekond läbi ajaloo, abieluküpsus, abikaasa valik, abielu- ja perekonna seadusandlik külg, suhted ja rollid perekonnas, kodu kui elukeskkond ja väärtus igale tema liikmele. VANEMLUS JA LAPSED. Ettevalmistus vanemate rolli täitmiseks, perekonna planeerimine, lapsed kui väärtus, lapse areng, vanem lapse sotsiaalsete ja emotsionaalsete vajaduste rahuldajana, üksikvanem, puudega laps perekonnas, lapsevanema vastutus. PEREKONNA OSA IGA INIMESE ELUS. Perekond inimese elu erinevatel perioodidel, lahkhelid perekonnas, lahutus, uus pere, surm perekonnas, kriisid pereelus, õnnestunud pereelu kui väärtus, lapse õigused ja kohustused, terve, kindlustundega inimene, tugev perekond kui demokraatliku riigi väärtus.

104


• inimestevahelisi erinevusi ja teab erinevuste arvestamise võimalusi igapäevaelus,

• tunnetab iseennast teiste inimeste hulgas,

• teab perekonna planeerimise võimalusi.

• Teab abielu ja perekonna psühholoogilist, füsioloogilist, majanduslikku ja

seadusandlikku külge,

• oma vastutust iseenda ja oma tulevase perekonna (abikaasa, lapsed jt lähisugulased)

ees.

• enda kui lapsevanema ja kasvataja rolli, teab lapse arengu etappe ja teab koduse

kasvatuse põhialuseid

Õppija oskab

• oskab teha valikuid ja näha ette võimalikke tagajärgi, austab teiste inimeste õigusi ja

omandit,

• mõista perekonna osa üksikisiku ja ühiskonna elus,

Hindamine:


105

12. Ühiskonnaõpetus

Õppenädalaid: 1

Eesmärk: Ühiskonnaõpetusega taotletakse, et õpilane oskab ühiskonnas toimuvaid

protsesse ja nähtusi seostada, tunnetada süsteemi, oskab seostada Eestis ja

rahvusvahelises elus toimuvaid protsesse, oskab end määratleda kodanikuna.

Õpilane tunneb ühiskonnaalast terminoloogiat, tunneb mõningaid

ühiskonnateooriaid, oskab kasutab teabe hankimisel eesmärgipäraselt

erinevaid allikaid, oskab leida, tõlgendada, üldistada, hinnata, talletada ja

edastada ühiskonda puudutavat teavet, suhtub kriitiliselt massiteabesse,

oskab diskussioonis osaleda ja oma seisukohta kaitsta. Riigikaitse moodulis

saab õpilane teadmised EV riigikaitsest, riigikaitse tähtsusest ja omandab

esmase laskmisoskuse.

Õppesisu: ÜHISKONNA STRUKTUUR JA KUJUNEMINE. Ühiskonna tundmaõppimise vajalikkus, riik ja rahvas. ÜHISKONNA VALITSEMINE. Õigusriigi olemus ja tunnused, võimude lahusus, parlament, maavalitsus, EV õigussüsteem (õigusaktide hierarhia ja kohtusüsteem), kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded, demokraatlikud valitsemissüsteemid. KODANIKE OSALEMINE AVALIKUS ELUS. demokraatia põhiideed ja nende teostumine kodanikuühiskonnas, valimiste funktsioonid ja korraldamine, EV Riigikogu valimiste süsteem, erakonnad ja valimised (valimisnimekiri, valimisplatvorm, partei programm, propaganda), valimistega seonduvad kodanikuõigused, kodanikuaktiivsuse vormid, erinevad huvid ühiskonnas ja nende realiseerimise viisid, kodanikualgatus, selle eesmärgid, funktsioonid, huvigrupid, ametiühingud ja kutseliidud, mittetulundusühingud, riigi- ja kodanikukaitse. MAJANDUS JA HEAOLU. Turumajandus, riigieelarve tulu- ja kulubaasi kujundamise üldpõhimõtted, pere eelarve, majandusarengu ja inimarengu seos, ebavõrdsus ühiskonnas, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused, sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi, tööhõive, seda mõjutavad tegurid, tööseadusandluse alused, meetmed tööpuuduse vastu, töötute sotsiaalne kaitse. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ JA JULGEOLEK EUROOPAS. Eesti ja tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid Euroopas: EL, EN, NATO.


• milline on ühiskonna struktuur,

• tunneb demokraatlikku valitsemise süsteemi ja põhimõtteid.

• teab oma põhiseaduslikke õigusi ja kohustusi

106

• eurointegratsiooni probleeme ja võimalusi

Õppija oskab

• määratleda oma kohta ja võimalusi kaasaja maailmas

• töötada ja elada turumajanduslikus ühiskonnas

• osaleda ühiskonnaelus, kaitsta oma huve ja õigusi.

• leida sotsiaal-poliitilist ja majanduslikku teavet, seda süstematiseerida ja kasutada.

Hindamine:


107

13. Muusikaõpetus

Õppenädalaid: 1

Eesmärk: Õpilane hindab muusikat kui kultuuriväärtust indiviidi ja ühiskonna arengus,

kujundab valmisoleku ühiseks muusikategevuseks ja loob tervikpildi kultuuri

arengust ning oskab mõista ja hinnata erinevaid kultuure. Õpilane oskab

muusikat kriitiliselt ja valivalt kuulata ning hinnata, omandab teadmisi

muusikaajaloost tuntud heliloojate loomingu kaudu, rakendab põhikoolis

omandatud muusikateadmisi ja -oskusi muusika analüüsimisel ja

musitseerimisel. Õpilane rikastab tundeelu muusikaelamuste kaudu: külastab

kontserte ja muusikalavastusi, oskab neid analüüsida, oma seisukohti

põhjendada.

Õppesisu: VANAAEG. Vanad kultuurrahvad ja muusika, vanakreeka ja Vanarooma mütoloogia ja

muusika (tragöödia ja komöödia).

KESKAEG. Ülevaade ajastust ja muusikast, romaani ja gooti stiil, kristlus kui Lääne-Euroopa kultuuri arengu tugevaim mõjutegur, vaimuliku muusika areng, Gregooriuse koraal, polüfoonilise mitmehäälsuse teke, liturgiline draama, müsteerium, rändlaulikud, rüütlipoeesia, pillid. RENESSANSS. Ülevaade ajastust ja muusikast, humanism, protestantism, vastureformatsioon ja muusika, missa, ilmalik laul ja seltskonnamuusika, madrigal, homofoonilise mitmehäälsuse teke, protestantlik koraal, heliloojad ja juhtivad muusikamaad, Palestrina, Orlandus Lassus. BAROKK. Ülevaade ajastust ja muusikast, ooperi teke, oratoorium (kantaat, passioon), instrumentaalmuusika: concerto grosso, soolokontsert, juhtivad muusikamaad ja heliloojad: Vivaldi, Bach, Händel. KLASSITSISM. Valgustusajastu iseloomustus, instrumentaalmuusika areng – ansamblid, orkestrid, sonaat vormi ja žanrina, sümfoonia, kontsert, keelpillikvartett, ooperi areng, viini klassikud – Haydn, Mozart, Beethoven. ROMANTISM. Romantismi ideed ja rahvuslus, instrumentaalmuusika areng, programmilise muusika teke, sümfooniline poeem, soololaul, miniatuursed žanrid: etüüd, prelüüd, nokturn, tantsud, lavamuusika (ooper, operett, ballett), juhtivad muusikamaad ja heliloojad, Schubert, Berlioz, Chopin, Liszt, Verdi, Tšaikovski, Grieg, Sibelius. SAJANDI MUUSIKA. Ülevaade ajastust ja muusikas, operett, muusikal, filmimuusika, hilisromantism, Mahler, impressionism, Debussy, ekspressionism, Schönberg, neoklassitsism, Stravinski, sümfooniline jazz, Gershwin, avangardism, Cage, postmodernism, Pärt.

108

EESTI MUUSIKA. Rahvalooming, regivärsiline rahvalaul, uuem rahvalaul, laulupidude traditsiooni algus: Kunileid, Saebelmann, Thomson, Hermann, esimesed professionaalid: Härma, Türnpu, Tobias, A.Kapp, rahvusliku koorimuusika rajajad: Saar, Kreek, rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja Eller, Rahvusliku lavamuusika rajajad: E. Aav, Tubin, E. Kapp, Tamberg, Eesti modernism 1956-1970, heliloojad Ernesaks, Tormis, Pärt, Rääts, Tüür, Sisask jt. Eesti tuntumad muusikakollektiivid, interpreedid, dirigendid, muusikafestivalid POPULAARMUUSIKA AJALUGU


• teab ajastute tuntuimaid heliloojaid ja nende teoseid;

• teab olulisi muusikaalaseid termineid.

Õppija oskab

• määratleda ja iseloomustada eri ajastute muusikat,

• kasutada olulisi muusikaalaseid termineid.

• koostada muusika-alaseid referaate, laulab vastavalt oma vokaalsetele võimetele ja

hindab muusikat kui kultuurinähtust.

Hindamine:


109

14. Kunstiõpetus

Õppenädalaid 1

Eesmärk: Kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmisi kunstiliikidest ja nende arenguloost, õpib tundma visuaalsete kunstide väljendusvahendeid, õpib vaatlema ja hindama kunstiteoseid, kujundab oma kunstimaitset. Õpilane arendab kujutlusvõimet, vaatlusvõimet ja abstraktset mõtlemist. Õpilane aerndab ruumilist, kujudilist ja abstraktset mõtlemist käelise tegevuse kaudu, arendab loovust ja katsetamisjulgust.

Õppesisu:

KULTUUR JA KUNST KULTUURI JA KUNSTI MÕISTE. Kunst ühiskonnas ja selle erinevad käsitlusviisid, kunsti liigid (mõisted ja kirjeldus). ÜLDINE KUNSTIKULTUURI AJALUGU. Kunsti tekkimine ürgajal, idamaade ja antiikkunst, Mesopotaamia ja Egiptus, Egeus ja Kreeka, etruskid ja Rooma, Varakristlik, Bütsantsi ja Vana-Vene kunst, Romaani ja gooti kunst, Renessanss, barokk ja rokokoo, klassitsim ja romantism, realism, naturalism ja impressionism, 20.saj I poole kunst enne ja pärast Esimest maailmasõda: postimpressionism, sümbolism, juugend / art déco, kubism, Bauhaus, ekspressionism, sürrealism, 20.saj II poole kunst: modernism ja postmodernism, popkunst, kontseptualism, hüperrealism, installatsioon, tegevuskunst, kineetiline kunst. KUNST EESTIS. Kunsti alged, kunst Eestis keskajast 19.sajandini, Baltisaksa kunst, sajandivahetuse kunst, kunst nõukogude okupatsiooni ajal, kunst taasiseseisvunud Eesti Vabariigis, kaasaegne Eesti kunst, Eesti arhitektuur, kunstistiilid Eesti ehituskunstis (gootika, renessanss, barokk, klassitsism, eklektika, juugend), Esimese maailmasõja järgne ehituskunst: rahvusromantiline stiil, funktsionalism, orgaaniline arhitektuur jne, arhitektuurimälestiste kaitse, Tallinna arhitektuur, Eesti rahvakunst ja rahvakultuur. KUNST JA KESKKONNA KUNSTILINE KUJUNDAMINE KOMPOSITSIOON (pildi põhitegurid – punkt, joon, pind, mahulisus; pildi muutujad – kooste-elementide asendi, suuna ja kaugusvahede muutumine ning tihedus; kompositsiooni väljendusvahendid; vabalt valitud kompositsiooniharjutus). VÄRV (värvi tajumine – selle füüsikalised, füsioloogilised ja psühholoogilised omadused; värviõpetus – värvide segamine ja segunemine, nende korrastussüsteemid, kontrastid, kooskõlad; värvi funktsioonid maalis ja kunstiliselt kujundatavas keskkonnas; vabalt valitud värviharjutus). JOONISTAMINE (joonistamise väljendusvõimalused – piirjoone, varjundi ja faktuuri kasutamine; joonistamisvahendid – grafiitpliiatsid, süsi, värvipliiatsid, kriit jm; vabalt valitud harjutus).

110

MAALIMISTEHNIKAD (akvarell; kattevärvid – guašš, polüvinüülatsetaattempera, akrüülvärvid, õlivärvid ja õlitempera, pastellid). Ruumi kunstiline kujundamine (ruumi kujundamise põhialused; värvikasutus, valgus, terviku loomine; vabalt valitud harjutus). ONAMENT (liigitamine; onamendi ajaloost; stiliseerimine, geometriseerimine; ornamendi organiseerimise printsiibid; vabalt valitud harjutused). TEHNILISED KUJUTAMISVIISID (väärtusperspektiivist illusoorse perspektiivini; ruumilise kujutamise võimalused – stereoskoop; projektsioonjoonestamien: tsentraal-, paralleel- ja ristprojektsioon; frontaal- ja diameetriline aksonomeetria; kaks- ja kolmvaated). KAUBANDUSLIK PILT (reklaam – selle tootmine, funktsioon ja strateegia; pildi kasutamise võimalused reklaamis; kiri; tarbegraafika)


• kunsti liike ja teab olulisemaid kunstialaseid mõisteid,

• teab visuaalse kunstikultuuri arenguloo perioode, stiile ja kunstivoole.

• silmapaistvamaid Eesti kunstnikke,

• tunneb huvi kunstiloomingu vastu,

• tunneb huvi kunstikultuuri väärtuste säilitamise, kaitsmise ja edasiarendamise vastu.

Õppija oskab

• oskab kasutada elementaarseid töövahendeid, tehnikaid ja materjale,

Hindamine:


111

15. Kehaline kasvatus

Õppenädalaid: 3

Eesmärk: Õpilane omandab aktiivse eluhoiaku ja tervisliku eluviisi ning on kehaliselt arenenud, omandab teadmised, oskused ja ja harjumuse iseseisvaks tervistavaks sportimisharrastuseks. Õpilane omandab igapäevaeluks ja kutsetööks vajalikud oskused (ergonoomilised tööasendid ja -võtted, kehalise tegevuse ohutustehnika, esmaabi). Õpilane omandab käsitluse tervise- ja võistlusspordist kui ühiskonna kultuuri osast, omandab moraalse ja kehalise valmiduse riigikaitseks.

Õppesisu: KEHALISTE HARJUTUSTEGA TEGELEMISE MÕJU ORGANISMILE. Iseseisvaks sportimiseks vajalikud teadmised (sh harjutamismeetodid, isikliku hügieeni ja ohutustehnika nõuete tundmine) tegelemiseks erinevatel spordialadel, taastumine, enesekontroll (pulsi- ja vererõhu näitajad puhkeseisundis, harjutamisel ja taastumisel; oskus hinnata oma kehalist vormisolekut ja tervislikku seisundit), kehalise koormuse planeerimine (treeningu maht ja intensiivsus, treeningute sagedus), lihtsamate spordivigastuste esmaabi, tervisesportlase toitumine ja joogirežiim, organismi karastamine, riietus ja selle valik sõltuvalt spordialast ja väliskeskkonna tingimustest, kehalist võimekust määravad tegurid, treeningu iseärasused aeroobses ja anaeroobses faasis, kehaliste harjutustega (tervisespordiga) tegelemise tähtsus tulevastele emadele, kehaliste harjutuste kasutamine preventiivsel ja ravival eesmärgil, sport ühiskonnas, rahvusvahelised ja kohalikud võistlused, tuntud tippsportlased. VÕIMLEMINE. Rühti korrastav ja treeniv võimlemine, vabaharjutused ja harjutused vahenditega (pall, hüpits, võimlemiskepp jms), koordinatsiooniharjutused, lõdvestusharjutused, akrobaatika: tirelite ja seisude (turiseis, tiritamm jt) erinevad vahendid, ratas kõrvale, toengud ja ripped võimlemisriistadel (varbsein, rööbaspuud, kang), raskuste tõstmise ja ronimise tehnika, kandmisvõtted, tasakaaluharjutused (poomil, võimlemispingil); tasakaaluharjutused paarilisega, virgutusvõimlemise (hommikuvõimlemine, töövõimlemine) kompleksi koostamine, aeroobika, teadmised ja oskused jõusaalis harjutamiseks (atleetvõimlemise alused,sh jõumasinate ja kangi kasutamine, ohutusnõuded ja julgestamine), seltskonnatantsud ja tantsumängud, harjutuskombinatsiooni või esinemiskava koostamine ja sooritamine muusika saatel, atleetvõimlemise harjutuskomplekside koostamine. KERGEJÕUSTIK. Kergejõustiklase eelsoojendus, kiir- ja pikamaajooksu tehnika, jooksupaiga valik, harjutamise aeg ja varustus, harjutamise metoodika (jooksutempo valik koormuste määramine), Cooperi test, paigalt ja hoojooksult hüpete tehnika, harjutused hüppevõime arendamiseks, viskeharjutused (visked, heited, tõuked), jooksu-, hüpete ja heidete-visete tehnika täiustamine, jooksuvõistlused: võistlustaktika, koolisiseste

112

kergejõustikuvõistluste planeerimine, korraldamine ja kohtunikutegevus. SPORTMÄNGUD (KORVPALL, VÕRKPALL). Sportmängija eelsoojendus, põhiliste mänguelementide tehnika (põrgatamine, erinevad sööduviisid, pealevisked, alt- ja ülaltsööt, palling, pallingu vastuvõtt, blokeerimine), korv- ja võrkpalli võistlusmäärused, korvpall: positsioonivisked, mees-mehe kaitse, maa-ala kaitse, pressing, võrkpall: ründelöök, pettelöögid, valitud sportmängu tehnika ja taktika täiustamine, kohtunikutegevus, võistlussüsteemid (turniir; kahe ja ühe kaotuse süsteemid). ÜLDKEHALINE ETTEVALMISTUS. Kehaliste võimete (vastupidavus, jõud, painduvus, osavus, kiirus) arendamine, kehaliste võimete iseseisva arendamise metoodika: harjutuste valik, treeningute sagedus ja koormus, jõu- ja venitusharjutused (stretching-võimlemine), atleetvõimlemine, aeroobika, tasakaalu- ja koordinatsiooniharjutused, presidenditest, kaitseväe kehalise kasvatuse testid, osavõtt 3-4 päevasest riigikaitse- ja/või matkalaagrist. ORIENTEERUMINE. Orienteerumiskaardi ja kompassi lugemine, liikumine maastikul kaardi ja kompassi järgi, jooksukiiruse ja sammupikkuse valik erinevatel maastikutüüpidel, orienteerumisraja läbimise tehnika täiustamine, raja läbimise taktika, orienteeruja treening, orienteerumisvõistlused: osavõtt ja korraldamine. ENESEKAITSE. Füüsilistest konfliktidest ja vägivalla kasutamisest hoidumine, käitumine ründe korral (enesekaitse psühholoogia), kukkumised, põhilöögid käte ja jalgadega, blokeerimine, vabanemine haardest, võtted kallaletungija peatamiseks, valuvõtted, enesekaitsevõtete tehnika täiustamine.


• kehaliste harjutustega tegelemise mõju organismile

• õpitud spordialade tehnika põhialuseid, võistlusmäärusi ja oskussõnu

• soojendus- ja lõdvestusharjutuste tähtsust vigastuste vältimisel, enesekontrollivõtteid

ja õpitud spordialade ohutusnõudeid

• sagedamini esinevaid spordivigastusi, nende põhjusi ja esmaabi

• iseseisva harjutamise põhimõtteid ja õpitud spordialade harjutamise metoodikat,

organismi karastamise võtteid ja nende mõju organismile, põhiliste füsioloogiliste

näitajate parameetreid puhkeolukorras, treeningul ja taastumisel

• rahvusvahelisi ja tähtsamaid kohalikke võistlusi ja tuntud sportlasi, uppuja päästmise

võtteid.

Õppija oskab

• tegeleda iseseisvalt õpitud spordialadega, valida alaspetsiifilisi soojendusharjutusi,

treenida, võistelda, taastuda.

• arendada oma kehalisi võimeid, valida üldarendavaid vahendita ja vahendiga

harjutusi erinevatele lihasrühmadele, joosta erinevas tempos, hüpata paigalt ja

hoojooksult, visata hoojooksult, harjutada jõusaalis.

113

• kasutada põhilisi suusatamistehnikaid, laskumis- ja tõusuviise, pöördeid suuskadel,

liikuda looduses kaardi ja kompassi järgi, sooritada ühe tireli variandi, rippe

varbseinal.

• sooritada 3-4 lihtsamat enesekaitsevõtet, kasutada enesekontrollivõtteid treeningul,

puhkeolukorras ja taastumisel, kasutada kehalisi harjutusi stressi maandamiseks ja

ravi-profülaktilisel eesmärgil, valida harjutuspaiku, aega ja varustust sõltuvalt

väliskeskkonna tingimustest ja spordiala ning treeningu iseärasustest, organiseerida

võistlusi ja tegutseda kohtunikuna, abistada ja julgestada kaaslasi harjutuste

sooritamisel, anda esmaabi spordivigastuste korral.

Hindamine:

Hinnatakse teoreetilisi teadmisi ja füüsilisi võimeid. Arvestuse saamiseks peavad kõik semestri jooksul tehtavad tööd ja ülesanded olema sooritatud vähemalt hindele rahuldav. Hindelise arvestuse hindeks kujuneb semestri ülesannete keskmine hinne, mida saab soovi korral parandada ülesannete hinde parandamisega.

114

LISAD

Lõpueksami juhend

1. Lõpueksamikomisjoni moodustamine 1.1. Lõpueksamikomisjonid moodustatakse iga õppekava jaoks, milles on ette nähtud lõpueksamid. 1.2. Lõpueksamikomisjoni kuuluvad: esimees - vastava eriala kõrgharidusega tippspetsialist; liikmed: 1) vastava õppesuuna esimees 2) lõpueksamiainete õpetajad; 1.3. Lõpueksamikomisjonide koosseisud kinnitab oma käskkirjaga direktor üheks kalendriaastaks hiljemalt üks kuu enne lõpueksamite algust. 2. Lõpueksamitele lubamine 2.1. Lõpueksamitele lubatakse õpilased, kes on täielikult täitnud õppekava nõuded teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse osas. 2.2. Lõpueksamitele lubamine vormistatakse direktori käskkirjaga, mis tehakse õpilastele teatavaks vähemalt kolm tööpäeva enne lõpueksamisessiooni algust 3. Lõpueksami korraldus 3.1. Vähemalt kaheksa nädalat enne lõpueksamisessiooni algust antakse õpilastele eriala õppesuunakomisjoni poolt koostatud ja õppealadirektori poolt kinnitatud kordamisküsimused iga lõpueksami kohta. 3.2. Eksamipiletid ja ülesanded arutatakse läbi eriala õppesuunakomisjoni koosolekul ja kinnitatakse õppealadirektori poolt vähemalt üks nädal enne eksamisessiooni algust õpperühmas. Piletite ja ülesannete korduvkasutamine on keelatud. Eksamipiletid ja -ülesanded hoitakse õppeosakonnas lukustatud tulekindlas kapis osakonnajuhataja vastutusel. 3.3. Lõpueksamid toimuvad selleks ettevalmistatud õpperuumis. Eksamil kasutada lubatud abimaterjalide nimistu määratakse kindlaks eelnevalt õppesuunakomisjoni poolt. 3.4. Lõpueksamite ajakava koostab õppeosakond ja kinnitab õppeprorektor. Lõpueksamite ajakava tehakse õpilastele teatavaks hiljemalt kaks nädalat enne eksamisessiooni algust õpperühmas. 3.5. Suuliste lõpueksamite vahele jäetakse vähemalt viis päeva. 3.6. Lõpueksamit viib läbi lõpueksamikomisjoni koosseisu kuuluv vastava mooduli õpetaja. Suulisel eksamil võivad eksamikomisjoni liikmed pärast piletiküsimustele antud vastuste ärakuulamist esitada eksamineeritavale lisaküsimusi.

115

4. Lõpueksamikomisjoni töökorraldus 4.1. Lõpueksamikomisjoni tööks pannakse valmis järgmised materjalid: 4.1.1. Direktori käskkiri õpilaste lõpueksamitele lubamise kohta; 4.1.2. Direktori käskkiri lõpueksamikomisjoni koosseisu kohta; 4.1.3. Suuliste lõpueksamite kordamisküsimused ja eksamipiletid ning ülesandevariandid; 4.1.4. Hindamislehed komisjoni liikmetele; 4.1.5. Lõpueksamiaruande blankett. 5. Teadmiste ja oskuste hindamine 5.1. Lõpueksamikomisjon hindab õpilaste teadmisi ja oskusi lõpueksamil viiepallisüsteemis järgmiselt: “5”- väga hea; “4”- hea; “3”- rahuldav; “2”- puudulik; “1”- nõrk. Hinded ”1” ja „”2” on mitterahuldavad hinded 5.2. Lõpueksamil mitterahuldava hinde saanud õpilane võib osa võtta teisest lõpueksamist. Pärast lõpueksamisessiooni lõppu arvatakse mitterahuldava hinde saanud õpilane kooli õpilaste nimekirjast välja. 5.3. Lõpueksamile mitte ilmunud õpilasele märgitakse eksamiaruandesse “mitteilmunud”. Märge “mitteilmunud” võrdsustatakse lubatud korduseksamite arvu seisukohalt mitterahuldava hindega. Mõjuva põhjuse tõttu mitteilmumisel märge “mitteilmunud” tühistatakse, kui tõend mõjuva põhjuse kohta esitatakse kolme tööpäeva jooksul alates eksamitulemuste väljakuulutamisest. 6. Lõpueksami kordamine Lõpueksami mittesooritamisel saab korduseksamit sooritada kuni kaks korda kolme aasta jooksul, esitades hiljemalt kolm kuud enne lõpueksamite perioodi algust õppeosakonna juhatajale vastavasisulise kirjaliku taotluse.

116

Elektrik - eriala lõpueksami lühikirjeldus

Lõpueksami lühikirjeldus elektriku erialal Lõpueksam koosneb teoreetilisest osast (edaspidi teoreetiline töö) ja praktilisest tööst. Teoreetiline töö Küsimused sisaldavad alljärgnevate moodulite õppesisu vastavalt etteantud protsendile: 25% elektrotehnika; 10% materjaliõpetus; 10% elektrimasinad; 10% elektriaparaadid; 10% elektrivarustus; 25% elektri- ja tööohutus; 5% elektrotehnika põhiseoste rakendamise ülesannete lahendamine; 5% elektrialane seadusandlus Praktiline töö Etteantud skeemi järgi tuleb teostada elektervalgustuspaigaldis või koostada elektrikilp lähtuvalt moodulitest „Elektripaigaldustööd“ või „Elektrikilbi koostetööd“.

117

Õppekavaga seonduva õppebaasi kirjeldus Põhilised laboratooriumid mitmesuguste laboratoorsete ja praktiliste tööde tegemiseks on

• elektrotehnika aluste labor, milline on varustatud kõigi vajalike seadmete ja mõõteriistadega õppeainete Elektrotehnika ja Elektrimõõtmised laboratoorsete ja praktiliste tööde läbiviimiseks;

• elektrimasinate ja –ajamite labor, milline on varustatud kõigi üldotstarbeliste ja mõningate eriotstarbeliste elektrimasinate, trafode, sagedusmuundurite, programmeeritavate loogikakontrollerite ja kõigi vajalike lülitus- ja juhtimisseadmete ning mõõteriistadega õppeainete Elektrimasinad ja Elektriajamid ja elektriajamite juhtimine laboratoorsete ja praktiliste tööde läbiviimiseks.

Elektrimontaaži töökoda on sisustatud kõige vajalikuga ja seal saab teha kõiki vajalikke elektripaigaldus- ja kilbikoostetöid. Kooli raamatukogu on varustatud piisaval määral enamike õppeainete õppe- ja teatmekirjandusega ning kooli aineõpetajate poolt koostatud õppevahenditega. Põhilised aineõpetajate poolt koostatud õppevahendid on kättesaadavad ka internetist. Õppeklassid on varustatud dataprojektoritega, mis võimaldab laialdaselt kasutada ka aineõpetajate poolt koostatud digitaalseid esitlusprogramme.

Õppekavaga seotud õpetajad

Tallinna Polütehnikum Pedagoogid ( andmed 07.04.2010 seisuga ) Jrk.nr. Eesnimi Perekononnanimi Õpetatav aine Haridus Kvalifikatsioon Täiendkoolitus 2005 2006 2007 2008 2009

1 Lembit Annus Lukksepatööd keskeri pedagoog 2 Nelja Gluškova Matemaatika kõrgem pedagoog TLÜ-40 TLÜ-40

3 Kalju Hein

Elektripaigaldustööd;Elektrikilbi koostetööd kõrgem pedagoog

4 Aare Helinurm

Arvuti algõpetus,Masinprojek-teerimine Arvuti eriained kõrgem vanempedagoog TLÜ-320 MTA-8

5 Irina Härsing Keemia kõrgem vanempedagoog MTA-6

6 Julia Kjahrenova Füüsika, bioloogia kõrgem pedagoog MTA-8

7 Urmas Krusell

Elektrotehnika Elektroonika, Telekomm. eriained kõrgem pedagoog TTÜ-1600 MTA-20 MTA-4

8 Hergi Kruusimaa Joonestamine Masinprojekt. kõrgem vanempedagoog TTÜ-20

TLÜ-320TTÜ-20 MTA-16

9 Jüri Kukk Matemaatika, Füüsika kõrgem vanempedagoog

TTÜ-20, TLÜ-320

10 Rutt Kukk

Füüsika, Joonestamine, Teh.mehaanika kõrgem vanempedagoog

TTÜ-20, TLÜ-320 MTA-8

11 Ülo Kurrel

Elektroonika jaDigitaaltehnika laborid kõrgem atesteerimata

12 Veronika Kuusk Eesti keel (võõrkeelena) kõrgem pedagoog

TLÜ-240MTA-30

TLÜ-160MTA-45 MTA-1,5

13 Marina Latõnina Matemaatika kõrgem vanempedagoog

14 Peeter Laur Kehaline kasvatus kõrgem vanempedagoog MTA-16 MTA-16

15 Heiki Lubi Tehniline mehaanika kõrgem pedagoog

16 Tiina Luik Eesti keel kõrgem pedagoog-metoodik TÜ-40 TÜ-26 TLÜ-320 MTA-16

17 Aleksei Lukašin Energeetika eriained keskeri

noorempedagoog

18 Eha Lõoke Bioloogia kõrgem pedagoog REKK-6

19 Ege Meister Inglise keel keskeri pedagoog REKK-3,MTA-64 MTA-48

20 Lembit Melles Kunstiõpetus Klienditeenindus keskeri pedagoog TLÜ-320 MTA-8

21 Uno Muiste Materjaliõpetus kõrgem vanempedagoog TLÜ-320TTÜ-20

22 Elmo Märtinson Füüsika, Tehniline mehaanika kõrgem vanempedagoog TLÜ-160

23 Jüri Nael

Elektrotehnika, Elektroonika, Digitaaltehnika kõrgem vanempedagoog TLÜ-160

24 Henn Neljand

Elektroonika praktikum keskeri vanempedagoog

TLÜ-320TTÜ-20

257 Eve Oja Muusikaõpetus kõrgem vanempedagoog MTA-88 MTA-8

26 Andres Ojalill Elektrotehnika, Elektroonika, kõrgem vanempedagoog

TLÜ-320 MTA-40 MTA-16

Digitaaltehnika, Telekomm. eriained

27 Tiina Otto Inglise keel,Saksa keel kõrgem vanempedagoog TÜ-22 REKK-3 MTA-8

28 Roman Petrašvili

Elektripaigaldustööd;Elektrikilbi koostetööd, Energeetika eriained keskeri vanempedagoog BCS-30 REKK-24

REKK-8TLÜ-160MTA-8 MTA-16

29 Reet Pihl Kehaline kasvatus,Psühholoogia kõrgem pedagoog MTA-6 TLÜ-160 MTA-8

30 Natalia Popova

Elektrotehnika, Elektroonika, Digitaaltehnika, Autom. eriained kõrgem pedagoog TLÜ-320

MTA-24 BCS-30 MTA-8

31 Toomas Priimets Lukksepatööd kõrgem pedagoog

32 Jüri Puhang Arvuti eriainedMikropr.tehnika krgem pedagoog TLÜ-320 MTA-8

33 Helen Pärk

Õiguse alused,Majanduse alused,Juhtimise alused,Matemaatika kõrgem vanempedagoog

Andras-80 TLÜ-32

TÜ-80 Innove 8MTA-6 TLÜ-96

TLÜ-160TTÜ-112Innove 40 MTA-16

MTA-75Kooli katsuja 2006+ 206 MTA-32

34 Liidia Raja Vene keel kõrgem pedagoog MTA-72 MTA-8

35 Anton Rassõlkin Energeetika eriained kõrgem noorempedagoog

36 Kalle Rea Kehaline kasvatus kõrgem pedagoog-metoodik MTA-16 MTA-48 MTA-16 TLÜ-73

37 Ljubov Repetskaja Vene keel kõrgem vanempedagoog MTA-72 MTA-8

38 Valeri Rinne

Õiguse alused,Majanduse alused,Juhtimise alused,Arvuti eriained kõrgem pedagoog MTA-64

39 Ain Saaret Tööohutus, Teh.mehaanika kõrgem vanempedagoog

TLÜ-160TTÜ-20 MTA-56

Kooli- katsuja 2006+ 206

40 Siiri Salin Eesti keel (võõrkeelena) kõrgem vanempedagoog MTA-24 MTA-8

41 Marina Zotikova Inglise keel kõrgem pedagoog 42 Inna Tammet Inglise keel kõrgem pedagoog

43 Hugo Tartlan Energeetika eriained kõrgem vanempedagoog MTA-16 MTA-8

45 Aivar Teinveld

Elektripaigaldustööd;Elektrikilbi koostetööd, Telekomm. eriained kesk noorempedagoog TLÜ-320

46 Raivo Timm Elektroonika praktikum keskeri vanempedagoog TLÜ-320

47 Toivo Treufeldt

Õiguse alused,Majanduse alused,Juhtimise alused,Arvuti eriained kõrgem pedagoog MTA-2 MTA-44 MTA-6

48 Natalja Tšurkina Energeetika eriained kõrgem

pedagoog-metoodik

MTA-8 TÜ-120 MTA-6 MTA-176 MTA-4

49 Anu Wahar Geograafia kõrgem pedagoog MTA-31 MTA-56 MTA-31 MTA-24

50 Aimi Vajakas

Õiguse alused,Majanduse alused,Juhtimise alused kõrgem pedagoog TLÜ-160 MTA-8

Selgitus:

TLÜ-Tallinna Ülikool

TÜ-Tartu Ülikool

TTÜ-Tallinna Tehnikaülikool

MTA-muu tööalane koolitus: seminarid, konverentsid, koolitused, mis seotud erialaga

direktori kk. nr 7j, 11.05.2010 tallinna polütehnikum...

Documents