dfg/tfg 316s-550s 07.04- · 2018. 4. 27. · juhikabiin: libisemiskindlad astmed ja käepide...
TRANSCRIPT
Kasutusjuhend
51010241
DFG/TFG 316s-550s
X
07.04-
11.06
01
08.E
ST
Eessõna
Käesoleva ORIGINAALKASUTUSJUHENDI läbilugemisel omandatavad teadmised
on vajalikud tõstuki ohutuks kasutamiseks. Juhendis sisalduv teave on esitatud
lühidalt ja ülevaatlikult. Peatükid on süstematiseeritud tähtede järgi. Iga peatükk
algab leheküljega 1. Lehekülje tunnusnumber koosneb peatüki tähest ja
leheküljenumbrist.
Näide: lehekülg B 2 on teine lehekülg peatükist B.
Selles kasutusjuhendis kirjeldatakse erinevaid tõstukivariante. Tuleb jälgida, et
tõstuki käitamisel ja hooldustööde tegemisel kasutatakse just selle konkreetse
tõstukimudeli kohta kehtivaid juhiseid.
Ohutusjuhised ja olulised selgitused on tähistatud alljärgnevate sümbolitega:
F Osutab ohutusjuhistele, mida tuleb järgida, et mitte ohustada inimesi.
M Osutab juhistele, mida tuleb järgida, et vältida materiaalseid kahjusid.
Z Osutab juhistele ja selgitustele.
t Tähistab tõstuki standardvarustust.
o Tähistab tõstuki lisavarustust.
Arendame oma seadmeid pidevalt edasi. Palume mõistvat suhtumist sellesse, et
jätame endale õiguse teha muudatusi tõstuki kuju, varustuse ja tehnoloogia osas.
Seetõttu ei saa kasutusjuhendi sisu põhjal esitada ka nõudeid seadme teatud
omaduste suhtes.
Autoriõigus
Kasutusjuhendi autoriõigus jääb firmale JUNGHEINRICH AG.
Jungheinrich Aktiengesellschaft
Am Stadtrand 35
22047 Hamburg - SAKSAMAA
Telefon: +49 (0) 40/6948-0
www.jungheinrich.com
01
08.E
ST
I 1
070
4.E
ST
Sisukord
A Sihipärane rakendamine
B Sõiduki kirjeldus
1 Rakendamise kirjeldus ........................................................................ B 1
2 Mudelite ja funktsioonide kirjeldus ...................................................... B 2
2.1 Sõiduk ................................................................................................. B 3
2.2 Koorma pealevõtuvahendid ................................................................ B 4
2.3 Kasutusnõuete muudatused ............................................................... B 4
2.4 Kaitseseadmed ................................................................................... B 4
3 Tehnilised andmed standardmudel ..................................................... B 5
3.1 Tehnilised andmed – DFG/TFG 316s/320s ........................................ B 15
3.2 Tehnilised andmed – DFG/TFG 420s/430s ........................................ B 18
3.3 Tehnilised andmed – DFG/TFG 540s/550s ........................................ B 21
4 Märgistuskohad ja tüübisildid .............................................................. B 25
4.1 Tüübisilt, sõiduk .................................................................................. B 26
4.2 Koormadiagrammid ............................................................................. B 26
C Transport ja esmane kasutuselevõtt
1 Transport ............................................................................................. C 1
2 Kasutuselevõtt .................................................................................... C 4
D Sõiduki tankimine
1 Turvaeeskirjad diislikütusega ja vedelgaasiga töötamiseks ................ D 1
2 Diiselkütuse tankimine ........................................................................ D 2
3 Küttegaasiballooni vahetamine ........................................................... D 3
4 Kahe küttegaasiballooniga kahveltõstuk ............................................. D 5
I 2
070
4.E
ST
E Kasutamine
1 Transportimisseadme kasutamise ohutuseeskirjad ............................ E 1
2 Juht- ja näiduelementide kirjeldus ....................................................... E 3
3 Kontroll ja tegevused enne igapäevast kasutuselevõttu ..................... E 14
4 Sõiduki kasutusele võtmine ................................................................. E 19
4.1 Vähendatud pearuumiga X tõstukid (o) ............................................... E 20
4.2 Käivitusprotsess TFG .......................................................................... E 23
4.3 Käivitamisprotsess DFG ...................................................................... E 24
4.4 Töö häirenäidud .................................................................................. E 26
5 Transportimisseadmega töötamine. .................................................... E 27
5.1 Ohutusnõuded sõiduks. ...................................................................... E 27
5.2 Sõitmine .............................................................................................. E 29
5.3 Juhtimine ............................................................................................. E 31
5.4 Pidurdamine ........................................................................................ E 31
5.5 Tõsteraami ja külgemonteeritud seadme kasutamine ......................... E 32
5.6 Koormate pealevõtmine, transportimine ja mahaasetamine ............... E 34
5.7 Turvavöö kasutamise juhend .............................................................. E 40
5.8 Sõiduki turvaline parkimine ................................................................. E 41
5.9 Mootorikapott ja hoolduskatted ........................................................... E 42
5.10 Pukseerimine ...................................................................................... E 44
5.11 Haagiste pukseerimine ........................................................................ E 45
5.12 Haagise koormus ................................................................................ E 46
6 Rikkeabi .............................................................................................. E 47
I 3
070
4.E
ST
F Sõiduki korrashoid
1 Töökindlus ja keskkonnakaitse ............................................................F 1
2 Korrashoiutööde ohutuseeskirjad .........................................................F 1
3 Hooldus ja järelevalve ..........................................................................F 3
4 Hooldustööde kontrollnimekiri DFG/TFG .............................................F 4
5 Hooldustööde kontrollnimekiri DFG .....................................................F 6
6 Hooldustööde kontrollnimekiri TFG ......................................................F 7
7 Jahutusvahendi spetsifikatsioon ..........................................................F 8
8 Määrdeainete spetsifikatsioonid ...........................................................F 10
9 Kütuse andmed – DFG ........................................................................F 14
10 Õlitusskeem .........................................................................................F 15
10.1 Õlitusskeem – DFG/TFG ......................................................................F 16
11 Hooldus– ja korrashoiutööde kirjeldus .................................................F 17
11.1 Sõiduki hooldus– ja korrashoiutöödeks ettevalmistamine ....................F 17
11.2 Mootorihooldus 316s/320s ..................................................................F 17
11.3 Mootori hooldus DFG 316s/320s .........................................................F 20
11.4 Mootorihooldus FG 420s–430s ............................................................F 23
11.5 Mootorihooldus DFG 420s––430s .......................................................F 25
11.6 Mootorihooldus TFG 540s–550s ..........................................................F 28
11.7 Mootorihooldus TFG 540s–550s ..........................................................F 30
11.8 Jahutusvahendi kontsentratsiooni kontrollimine ...................................F 33
11.9 Õhufiltrikasseti puhastamine/vahetamine ............................................F 34
11.10 Pidurid ..................................................................................................F 35
11.11 Rataste vahetamine .............................................................................F 35
11.12 Hüdraulikaseade ..................................................................................F 36
11.13 Elektriseadmed ....................................................................................F 37
11.14 Lülitusseadmed ja juhtpotentsiomeeter ................................................F 41
12 Heitgaasisüsteem .................................................................................F 41
13 Kasutuselt kõrvaldamine ......................................................................F 41
14 Järelevalve ...........................................................................................F 42
14.1 Turvakontroll teatud aja möödudes ja ebatavaliste juhtumite järel (D):
Õnnetusjuhtumite ennetamise eeskirjade kohane kontroll BGV
D27 järgi) ..............................................................................................F 43
15 Hoiustamine .........................................................................................F 44
16 Kõrvaldamine .......................................................................................F 48
G Lisa diiselmootorite jaoks – heitgaasifilter – tüüp STX
1 Sissejuhatus ........................................................................................ G 1
2 Uuendamine ........................................................................................ G 1
I 4
070
4.E
ST
A 1
070
4.E
ST
A Sihipärane rakendamine
Z "Direktiiv transportimisseadmete sihipäraseks ja määrustekohaseks kasutamiseks"
(Saksa Masina- ja Kapitaalehituse Liit) sisaldub selle seadme komplektis. See on
käesoleva kasutusjuhendi osa ja seda tuleb kindlasti arvestada. Vastava riigi eeskir-
jad kehtivad piiranguteta.
Käesolevas kasutusjuhendis kirjeldatud transportimisseade on sõiduk, mis on mõel-
dud koormate tõstmiseks ja transportimiseks.
Seda tuleb rakendada, kasutada ja hooldada vastavalt selles kasutusjuhendis toodud
andmetele. Teistsugune rakendamine ei ole sihipärane ja võib põhjustada inimeste
vigastamist, sõiduki või muude materiaalsete väärtuste kahjustamist. Eelkõige peab
vältima ülekoormamist liiga raskete või ühele küljele paigutatud koormatega. Kohus-
tuslik on kinni pidada seadmele paigaldatud tüübisildil toodud MAXimaalsest lubata-
vast koormast ja koormadiagrammist. Käitaja peab tagama kahjustatud ja/või mittel-
oetavate koormadiagrammide uuendamise. Transportimisseadet ei tohi kasutada
tuleohtlikus, plahvatusohtlikus piirkonnas ega ka korrosiooni tekitavas või väga tol-
muses piirkonnas.
Käitaja kohustused: Käitaja on selle kasutusjuhendi järgi iga füüsiline või juriidiline
isik, kes transportimisseadet ise kasutab või kelle ülesandel seda kasutatakse. Eri-
juhtudel (nt liisimine, üürimine) on käitaja see isik, kes vastavalt olemasolevatele
lepingulistele kokkulepetele transportimisseadme omaniku ja kasutaja vahel nimeta-
tud kohustused peab enda peale võtma.
Käitaja peab tagama, et transportimisseadet rakendatakse ainult sihipäraselt ja väl-
ditakse igasugust ohtu kasutaja või teiste isikute elule või tervisele. Lisaks tuleb jälgi-
da kinnipidamist eeskirjadestõnnetusjuhtumite korral, muudest ohutustehnilistest
määrustest ning kasutus-, hooldus- ja korrashoiutööde direktiividest. Käitaja peab
tagama, et kõik seadme kasutajad oleks seda kasutusjuhendit lugenud ja sellest aru
saanud.
M Selle kasutusjuhendi mittearvestamise korral kaotab meie garantii kehtivuse. Samuti
ei kehti garantii, kui ilma tootjapoolse klienditeeninduse loata on klient ja/või kolman-
dad isikud seadme juures teostanud mittesihipäraseid töid.
Lisaseadmete monteerimine: Lisaseadmeid, millega transportimisseadme funkt-
sioonid haakuvad või millega neid täiendatakse, võib külge või sisse monteerida ai-
nult tootja kirjalikul loal. Vajaduse korral tuleb hankida kohalike ametkondade luba.
Kohalike ametkondade nõusolek ei asenda tootja luba.
Haagised või lohistid: Sõidukile võib külge haakida ainult neid haagiseid või lohis-
teid, mis on antud sõidukile lubatud.
A 2
070
4.E
ST
B 1
1106
.ES
T
B Sõiduki kirjeldus
1 Rakendamise kirjeldus
DFG/TFG–seeria kahvelvirnastajad on juhiistmega 4–ratta–konstruktsiooniga
sisepõlemismootoriga kahvelvirnastajad. DFG–seeria sõidukid on varustatud diisel-
mootoriga, TFG–seeria sõidukid gaasimootoriga.
DFG/TFG 316s–550s on varustatud hüdrostaatilise ülekandega. Sisepõlemismootori
käivitab hüdrauliliste funktsioonide kõrgsurvepump ja kaks hüdraulikamootorit käivi-
tavad rattad.
Kandevõime sõltub tüübist. Tüübimärgistuselt saab lugeda maksimaalselt pealelaa-
ditava koorma raskust. Nii võib DFG/TFG 316s lastida kuni 1600 kg ja DFG/TFG
220s kuni 2000 kg.
Mudel Kandevõime (kg) Ratta asend (mm)
DFG/TFG 316s 1600 1400
DFG/TFG 320s 2000 1400
DFG/TFG 420s 2000 1685
DFG/TFG 425s 2500 1685
DFG/TFG 430s 3000 1685
DFG/TFG 540s 4000 1985
DFG/TFG 545s 4500 1985
DFG/TFG 550s 5000 1985
1106
.ES
T
B 2
2 Mudelite ja funktsioonide kirjeldus
Pos. Märgistus Pos. Märgistus
1 t Tõstesilinder 8 t Haagisühendus
2 t Koormakett 9 t Vastukaal
3 t Tõsteraam 10 t Roolivõll
4 t Esipaneel 11 t Mootorikate
5 t Roolisammas 12 t Hüdrostaatiline veotelg
6 t Juhi kaitsekatus 13 t Kelk
7 t Juhiiste 14 t Koormakahvel
B 3
1106
.ES
T2.1 Sõiduk
Raam ja ehitus: Stabiilne, paindekindel raam, milles seadmed ja juhtelemendid
kaitstult paiknevad, annab sõidukile suure staatilise kindluse. Juhiiste on paigaldatud
õõtsuvana, et sellega summutada vibratsiooni ja müra.
Mootori laialt avatav kaas ja kaks külgmist katet (11) kergendavad hooldus– ja kor-
rashoiutöid. Hüdraulikaõlipaak asub paremal poolel ja DFG–seeria kütusepaak vas-
taspoolel paigaldatuna raami sisse. TFG–seeria küttegaasimahuti kinnitatakse tasa-
kaalus (9) vastavasse hoidjasse. Vertikaalne, vabalt seisev ja kõrgele üles ulatuv
väljalasketoru takistab vibratsiooni– ja müralainete ülekandumist ning heitgaaside
tungimist juhikabiini.
Juhikabiin: Libisemiskindlad astmed ja käepide kaitsekatuse piida küljes võimalda-
vad lihtsalt sõidukisse siseneda ja väljuda. Juhti kaitseb kaitsekatus (6). Juhiistmel (7)
on amortisaator ja istmeasend ning roolisambal (5) rooliratta kalle reguleeritav. Lihtne
kasutus ergonoomiliselt paigutatud kangide abil ja praktiliselt põrutusvaba juhikabiin
võimaldavad juhil töötada minimaalse koormuse tingimustes. Juht– ja hoiatusnäidud
armatuurlaual (4) võimaldavad süsteemi kontrollimist töö käigus. Sellest tingituna on
ohutusstandard väga kõrge.
F Enne kahveltõstuki käivitamist tuleb juhi kaitsekatust kontrollida pragude suhtes ning
kahjustuste korral parandada või välja vahetada.
Mootor: Vaiksed, vesijahutusega, suure võimsusega, kuid kütusesäästlikud mooto-
rid. DFG–seerias on monteeritud mootorid väga puhta kütusepõlemisega kõikides
kasutustingimustes ja nõeväärtustega alla nähtavustaseme. TFG–seerias kasutatak-
se väga väikese heitgaasiväärtusega mootoreid.
Ülekanne: Mõlemat ülekanderatast käivitab eraldi hüdrauliline mootor, mida omakor-
da käivitab sisepõlemismootor. Sõidusuunakangiga juhtpaneelil saab reguleerida
edaspidi- /tagurpidisõitu või neutraalset asendit.
Juhtimine: Hüdrostaatiline rool roolivõllile (10) paigaldatud juhtsilindriga. Roolivõll
on asetatud raami liikuvana, nii et ka ebatasase sõidutee korral on tagatud hea haa-
kumine pinnasega.
Pidurdamine: Toimub hüdrostaatilise ülekande kaudu. Seisupidur on automaatselt
kasutatav ketaspidur.
Rattad: Kõik rattad paiknevad seespool sõiduki gabariiti. Rehvidena on valida kas
õhk- või superelastikrehvid.
Hüdrauliline seade: Hüdraulilise seadme hammasrataspump käivitub mootori abil
võimsusülekande lisaajamiga. Pumba pöörete arvu ja seega vooluhulka reguleeritak-
se gaasipedaaliga mootori pöörete arvu kaudu. Hüdrauliliste funktsioonide juhtimine
toimub juhtkangiga juhtventiili kaudu.
Elektriseade: 12 voldine seade starteraku ja integreeritud regulaatoriga kolmefaasi-
lise generaatoriga Taaskäivitustõke takistab väärkasutust startimisel ja turvalüliti või-
maldab mootorit käivitada ainult sõidusuunakangi neutraalses asendis. Diiselmooto-
rite jaoks on sisse ehitatud kiireelsüüteseade, küttegaasimootoritel on kontaktivaba
elektriline süütesüsteem mootori kiireks probleemideta käivitamiseks. Mootor seisa-
takse süüte- /käivituslülitiga.
1106
.ES
T
B 4
2.2 Koorma pealevõtuvahendid
Tõsteraam: Sõidukid on varustatud kallutatavate teleskoop vabatõsteraamidega.
Tõsteraami (3) piirete taha paigutatud tõstesilindrid (1) tõstavad sisemasti. Ümbersu-
unamisrullidega koormakettide (2) abil tõstetakse samaaegselt kelku (13). Koorma-
kahvel (14) on paigaldatud kelgu külge reguleeritavana. Reguleeritavad külgrullid ja
liugdetailid tasakaalustavad ühele küljele paigutatud koorma korral kelgu külgsurve.
Kahekordse teleskooptõsteraami (ZT) korral toimub tõste ainult sisemasti väljumise-
ga. Kahekordse kahetõste-tõsteraami (ZZ) ja kolmekordse kahetõste–tõsteraami
(DZ) korral tõstetakse kõigepealt kelk koormakettidega lühikesest, keskel asetsevast
silindrist üles ja võimaldatakse seega esimene tõste ilma sõiduki kõrgust muutmata
(erivabatõste). Alles seejärel liigub sisemast välja.
Külgemonteeritavad seadmed: Võimalik on varustus mehaaniliste ja hüdrauliliste
külgemonteeritavate seadmetega (lisavarustus).
2.3 Kasutusnõuete muudatused
Kui teie frontaaltõstuki rakendus peaks muutuma, nii et on vaja monteerida lisasead-
meid nagu valgustus, kabiin või lisahüdraulika, külgnihutid jne., siis võite kasutada
ainult ametlikult lubatud lisaseadmeid või abivahendeid. Küsige nõu lähimast laost
või müüjalt rakendusala muutmise või koormate käsitsemise kohta, mis võiksid nõu-
da muudatusi kahveltõstuki või lisaseadmete juures. Mitte mingil juhul ei tohi teha
kahveltõstuki, masti või lisavarustuse algseisundile mitteettenähtud lisandusi või
modifikatsioone.
TÄHTIS
Kui frontaaltõstukit muudetakse või kasutatakse teistsuguseid kui algselt tarnitud
lisaseadmeid, siis tuleb juhikabiinile paigaldada uued võimsussildid, ning EMÜ maa-
des on nõutav uus vastavustunnistus masinadirektiivi 98/37/EEC (muudetud) järgi.
2.4 Kaitseseadmed
Peale juhi kaitsekatuse klassifitseeritakse turvaseadmetena ka aku voolukatkesti ja
süütelüliti.
Aku voolukatkesti: Kui aku voolukatkesti on kõrgasendis, siis on aku ühendatud ja
kahveltõstuk on töövalmis. Aku on isoleeritud, kui aku voolukatkesti on sisse vajuta-
tud.
Võtmest käivitatav süütelüliti: Kui juht kahveltõstuki juurest lahkudes eemaldab
süütevõtme, takistab ta sellega kahveltõstuki kasutamist selleks mittevolitatud isikute
poolt. Juht ei tohi anda süütevõtit teisele, selleks mittevolitatud isikule.
B 5
1106
.ES
T3 Tehnilised andmed standardmudel
Z Tehnilised andmed vastavalt VDI 2198, õigusega tehnilistele muudatustele ja täien-
dustele.
1106
.ES
T
B 6
Kahveltõstuki DFG 316s/320s spetsifikatsioonNr. Kirjeldus Kood
(ühik)
AH-J
Sp
etsi
fika
tsio
on
1 Tootja Jungheinrich Jungheinrich
1.2 Mudeli märgistus DFG 316s DFG 320s
1.3 Ajam: elektriline, diisel, bensiin, gaas, teised Diisel Diisel
1.4 Juhtimine: Manuaalne, järelkäidav kahveltõstuk, seistes
juhitav, istudes juhitav, tõstekäru
istudes juhitav istudes juhitav
1.5 Kandevõime Q(t) 1,6 2,0
1.6 Koorma raskuspunkt c(mm) 500 500
1.8 Koorma vahemaa x(mm) 395 395
1.9 Rattaserv y(mm) 1400 1400
Kaa
l
2:1 Kaal – laadimata (kg) 3020 3270
2.2 Teljekoormus, laaditud, ees/taga (kg) 4000/620 4600/670
2.3 Teljekoormus, laadimata, ees/taga (kg) 1320/1700 1240/2030
Pikistabiilsus 1,66 1,59
Reh
vid
/ker
e
3.1 Rehvitüüp: elastik, täiskumm,
surveõhu-, polüuretaanrehv
SE(L)/SE(L) SE(L)/SE(L)
3.2 Rehvisuurus: ees 6.50–10 (14PR) 6.50–10 (14PR)
3.3 Rehvisuurus: taga 18x7–8 (16PR) 18x7–8 (16PR)
3.5 Rattad, arv ees/taga (x = mehaaniline tõmme) 2x/2 2x/2
3.6 Jälje laius, ees b10(mm) 895 895
3.7 Jälje laius, taga b11(mm) 870 (offset) 870 (offset)
Mõ
õtm
ed
4.1 Masti/raami kalle, ette/taha Kraadi 7/10 7/10
4.2 Masti kõrgus, langetatult h1(mm) 2080 2080
4.3 Vabatõste h2(mm) 100 100
4.4 Tõstekõrgus h3(mm) 3090 3090
4.5 Tõstetud masti kõrgus h4(mm) 3670 3670
4.7 Kaitsekatuse (kabiini) kõrgus h6(mm) 2130 2130
4.8 Istme kõrgus/pea vahemaa (SIP 100 mm) h7(mm) 1005/1065 1005/1065
4.12 Ühenduse kõrgus h10(mm) 375/545 375/545
4.19 Kogupikkus i1(mm) 3245 3300
4.20 Pikkus kahvliteni i2(mm) 2245 2300
4.21 Kogulaius b1/b2mm) 1070 1070
4.22 Kahvli mõõtmed s /e /l(mm) 40/100/1000 40/100/1000
4.23 Raam DIN 15173, ISO 2328, klass/vorm A, B ISO 2A ISO 2A
4.24 Kahvliraami laius/välimised kahvlid b3(mm) 1000/849 1000/849
4.31 Vahemaa põrandast koormaga masti all m1(mm) 115 115
4.32 Vahemaa põrandast telgede vahel m2(mm) 135 135
4.33 Käigulaius alusega 1000 x 1200 risti Ais(mm) 3570 3615
4.34 Käigulaius alusega 800 x 1200, alus pikuti Ais(mm) 3770 3815
4.35 Pöörderaadius Wa(mm) 1975 2020
Võ
imsu
s
5.1 Sõidukiirus koormaga/ilma koormata (km/h) 18,5/18,6 18,5/18,6
5.2 Tõstekiirus koormaga/ilma koormata (m/s) 0,61/0,65 0,60/0,65
5.3 Langetuskiirus koormaga/ilma koormata (m/s) 0,55/0,52 0,55/0,53
5.5 Tõmme tõmbekonksul koormaga/ilma koormata (kN) 16,5/8,4 16,2/7,6
5.7 Tõusuvõime koormaga/ilma koormata (%) 36/28 29/22
5.9 Kiirendusaeg koormaga/ilma koormata s 5,1/4,8 5,3/5,0
5.10 Tööpiduri liik hüdrostaatiline hüdrostaatiline
Mo
oto
r
7.1 Mootor: Tootja/mudel 404C.22 404C.22
7.2 Mootori võimsus ISO 1585 järgi (kw) 34.1 34.1
7.3 Pöörlemisvõimsus (1/min) 2400 2400
7.4 Silindrite/väljasurve arv (/cm3) 4/2216 4/2216
Maksimaalne pöördemoment Nm/rpm 143/1800 143/1800
Mu
ud 8.1 Ülekande juhtimise viis hüdrostaatiline hüdrostaatiline
8.2 Hüdraulika õlisurve lisaseadmetele (bar) 160 160
8.3 Õliläbivool lisaseadmetele l /min 45 45
B 7
1106
.ES
T
Kahveltõstuki TFG 316s/320s spetsifikatsioonNr. Kirjeldus Kood
(ühik)
AH–J
Sp
etsi
fika
tsio
on
1 Tootja Jungheinrich Jungheinrich
1.2 Mudeli märgistus TFG 316s TFG 320s
1.3 Ajam: elektriline, diisel, bensiin, gaas, teised Küttegaas Küttegaas
1.4 Juhtimine: Manuaalne, järelkäidav kahveltõstuk, seistes
juhitav, istudes juhitav, tõstekäru
istudes juhitav istudes juhitav
1.5 Kandevõime Q(t) 1,6 2,0
1.6 Koorma raskuspunkt c(mm) 500 500
1.8 Koorma vahemaa x(mm) 395 395
1.9 Rattaserv y(mm) 1400 1400
Kaa
l
2:1 Kaal – laadimata (kg) 3000 3250
2.2 Teljekoormus, laaditud, ees/taga (kg) 4030/570 4630/620
2.3 Teljekoormus, laadimata, ees/taga (kg) 1270/1730 1190/2060
Pikistabiilsus 1,69 1,61
Reh
vid
/ker
e
3.1 Rehvitüüp: elastik, täiskumm,
surveõhu-, polüuretaanrehv
SE(L)/SE(L) SE(L)/SE(L)
3.2 Rehvisuurus: ees 6.50–10 (14PR) 6.50–10 (14PR)
3.3 Rehvisuurus: taga 18x7–8 (16PR) 18x7–8 (16PR)
3.5 Rattad, arv ees/taga (x = mehaaniline tõmme) 2x/2 2x/2
3.6 Jälje laius, ees b10(mm) 895 895
3.7 Jälje laius, taga b11(mm) 870 (offset) 870 (offset)
Mõ
õtm
ed
4.1 Masti/raami kalle, ette/taha Kraadi 7/10 7/10
4.2 Masti kõrgus, langetatult h1(mm) 2080 2080
4.3 Vabatõste h2(mm) 100 100
4.4 Tõstekõrgus h3(mm) 3090 3090
4.5 Tõstetud masti kõrgus h4(mm) 3670 3670
4.7 Kaitsekatuse (kabiini) kõrgus h6(mm) 2130 2130
4.8 Istme kõrgus/pea vahemaa (SIP 100 mm) h7(mm) 1005/1065 1005/1065
4.12 Ühenduse kõrgus h10(mm) 375/545 375/545
4.19 Kogupikkus i1(mm) 3245 3300
4.20 Pikkus kahvliteni i2(mm) 2245 2300
4.21 Kogulaius b1/b2mm) 1070 1070
4.22 Kahvli mõõtmed s /e /l(mm) 40/100/1000 40/100/1000
4.23 Raam DIN 15173, ISO 2328, klass/vorm A, B ISO 2A ISO 2A
4.24 Kahvliraami laius/välimised kahvlid b3(mm) 1000/849 1000/849
4.31 Vahemaa põrandast koormaga masti all m1(mm) 115 115
4.32 Vahemaa põrandast telgede vahel m2(mm) 135 135
4.33 Käigulaius alusega 1000 x 1200 risti Ais(mm) 3570 3615
4.34 Käigulaius alusega 800 x 1200, alus pikuti Ais(mm) 3770 3815
4.35 Pöörderaadius Wa(mm) 1975 2020
Võ
imsu
s
5.1 Sõidukiirus koormaga / ilma koormata (km/h) 18,0/18,5 18,0/18,5
5.2 Tõstekiirus koormaga/ilma koormata (m/s) 0,56/0,65 0,55/0,65
5.3 Langetuskiirus koormaga/ilma koormata (m/s) 0,55/0,52 0,55/0,53
5.5 Tõmme tõmbekonksul koormaga/ilma koormata (kN) 14,6/7,4 14,5/7,1
5.7 Tõusuvõime koormaga/ilma koormata (%) 32/25 28/22
5.9 Kiirendusaeg koormaga/ilma koormata s 4,8/4,6 4,9/4,7
5.10 Tööpiduri liik hüdrostaatiline hüdrostaatiline
Mo
oto
r
7.1 Mootor: Tootja/mudel FE 2.0 FE 2.0
7.2 Mootori võimsus ISO 1585 järgi (kw) 26 26
7.3 Pöörlemisvõimsus (1/min) 2400 2400
7.4 Silindrite/väljasurve arv (/cm3) 4/1998 4/1998
Maksimaalne pöördemoment Nm/rpm 120/1600 120/1600
Mu
ud 8.1 Ülekande juhtimise viis hüdrostaatiline hüdrostaatiline
8.2 Hüdraulika õlisurve lisaseadmetele (bar) 160 160
8.3 Õliläbivool lisaseadmetele l /min 45 45
1106
.ES
T
B 8
Kahveltõstuki DFG 420s/430s spetsifikatsioonNr. Kirjeldus Kood
(ühik)
BH–J
Sp
etsi
fika
tsio
on
1 Tootja Jungheinrich Jungheinrich Jungheinrich
1.2 Mudeli märgistus DFG 420s DFG 425s DFG 430s
1.3 Ajam: elektriline, diisel, bensiin, gaas, teised Diisel Diisel Diisel
1.4 Juhtimine: Manuaalne, järelkäidav kahveltõstuk, seistes
juhitav, istudes juhitav, tõstekäru
istudes juhitav istudes juhitav istudes juhitav
1.5 Kandevõime Q(t) 2,0 2,5 3,0
1.6 Koorma raskuspunkt c(mm) 500 500 500
1.8 Koorma vahemaa x(mm) 450 450 480
1.9 Rattaserv y(mm) 1685 1685 1685
Kaa
l
2:1 Kaal – laadimata (kg) 3740 4170 4500
2.2 Teljekoormus, laaditud, ees/taga (kg) 5200/540 5800/870 6710/790
2.3 Teljekoormus, laadimata, ees/taga (kg) 1980/1760 1820/2350 1880/2620
Pikistabiilsus 1,54 1,65 1,48
Reh
vid
/ker
e
3.1 Rehvitüüp: elastik, täiskumm,
surveõhu-, polüuretaanrehv
SE(L)/SE(L) SE(L)/SE(L) SE(L)/SE(L)
3.2 Rehvisuurus: ees 7.00–12 (12PR) 7.00–12 (12PR) 27x10–12
(14PR)
3.3 Rehvisuurus: taga 6.50–10 (10PR) 6.50–10 (10PR) 6.50–10 (10PR)
3.5 Rattad, arv ees/taga (x = mehaaniline tõmme) 2x/2 2x/2 2x/2
3.6 Jälje laius, ees b10(mm) 990 990 1045
3.7 Jälje laius, taga b11(mm) 938 (offset) 938 (offset) 938
Mõ
õtm
ed
4.1 Masti/raami kalle, ette/taha Kraadi 6/6 6/6 6/6
4.2 Masti kõrgus, langetatult h1(mm) 2300 2300 2300
4.3 Vabatõste h2(mm) 150 150 150
4.4 Tõstekõrgus h3(mm) 3300 3300 3300
4.5 Tõstetud masti kõrgus h4(mm) 3896 3896 3896
4.7 Kaitsekatuse (kabiini) kõrgus h6(mm) 2220 2220 2220
4.8 Istme kõrgus/pea vahemaa (SIP 100 mm) h7(mm) 1095/1065 1095/1065 1095/1065
4.12 Ühenduse kõrgus h10(mm) 440/615 440/615 440/615
4.19 Kogupikkus i1(mm) 3515 3535 3640
4.20 Pikkus kahvliteni i2(mm) 2515 2535 2640
4.21 Kogulaius b1/b2mm) 1170 1170 1285
4.22 Kahvli mõõtmed s /e /l(mm) 40/100/1000 40/100/1000 50/125/1000
4.23 Raam DIN 15173, ISO 2328, klass/vorm A, B ISO 2A ISO 2A ISO 3A
4.31 Vahemaa põrandast koormaga masti all m1(mm) 125 125 100
4.32 Vahemaa põrandast telgede vahel m2(mm) 132 132 142
4.33 Käigulaius alusega 1000 x 1200 risti Ais(mm) 3925 3935 4050
4.34 Käigulaius alusega 800 x 1200, alus pikuti Ais(mm) 4125 4135 4250
4.35 Pöörderaadius Wa(mm) 2265 2275 2360
Võ
imsu
s
5.1 Sõidukiirus koormaga / ilma koormata (km/h) 19,5/19,8 19,3/19,6 20,0/20,3
5.2 Tõstekiirus koormaga/ilma koormata (m/s) 0,53/0,55 0,53/0,55 0,52/0,54
5.3 Langetuskiirus koormaga/ilma koormata (m/s) 0,56/0,52 0,56/0,52 0,55/0,52
5.5 Tõmme tõmbekonksul koormaga/ilma koormata (kN) 18,6/10,5 19,5/10,8 19,0/11,7
5.7 Tõusuvõime koormaga/ilma koormata (%) 33/28 30/26 26/26
5.9 Kiirendusaeg koormaga/ilma koormata s 4,7/4,45 4,8/4,55 5,2/4,7
5.10 Tööpiduri liik hüdrostaatiline hüdrostaatiline hüdrostaatiline
Mo
oto
r
7.1 Mootor: Tootja/mudel 704.30/704.26
(ab 05/03)
704.30/704.26
(ab 05/03)
704.30/704.26
(ab 05/03)
7.2 Mootori võimsus ISO 1585 järgi (kw) 40/41 40/41 40/41
7.3 Pöörlemisvõimsus (1/min) 2100/2600 2100/2600 2100/2600
7.4 Silindrite/väljasurve arv (/cm3) 4/2955/ 4/2555 4/2955/ 4/2555 4/2955/ 4/2555
Maksimaalne pöördemoment Nm/rpm 190/1600 / 160/
1600
190/1600 / 160/
1600
190/1600 / 160/
1600
Mu
ud 8.1 Ülekande juhtimise viis hüdrostaatiline hüdrostaatiline hüdrostaatiline
8.2 Hüdraulika õlisurve lisaseadmetele (bar) 160 160 160
8.3 Õliläbivool lisaseadmetele l /min 60 60 60
B 9
1106
.ES
T
Kahveltõstuki DFG 425s/430s spetsifikatsioon alates 11/06Nr. Kirjeldus Ühik BH–J
Sp
ets
ifik
ats
ioo
n
1 Tootja Jungheinrich Jungheinrich
1.2 Mudeli märgistus DFG 425s DFG 430s
1.3 Ajam elektriline, diisel, gaas, teised Diisel Diisel
1.4 Juhtimine: (manuaalne, järelkäidav, seistes juhitav, istudes
juhitav)
Istudes juhitav Istudes juhitav
1.5 Kandevõime Q - kg 2,5 t 3,0 t
1.6 Koorma raskuskese c - (mm) 500 mm 500 mm
1.8 Koorma kaugus x - (mm) 481 mm 486 mm
1.9 Rataste kaugus y - (mm) 1 685 mm 1 685 mm
Kaa
l 2.1 Kaal – laadimata kg 4 170 kg 4 680 kg
2.2 Teljekoormus, laaditud, ees/taga kg 5800/870 kg 7000/680 kg
2.3 Teljekoormus, laadimata, ees/taga kg 1820/2 350 kg 2050/2 630 kg
Reh
vid
/ker
e
3.1 Rehvid (täiskumm, SE = väga elastne, L = õhk) SE(L)/SE(L) SE(L)/SE(L)
3.2 Rehvisuurus: ees 7.00-12 (14PR) 27x10–12 (14PR)
3.3 Rehvisuurus: taga 6.50–10 (10PR) 6.50–10 (10PR)
3.5 Rattad, arv ees/taga (x = käitatud) 2x/2 2x/2
3.6 Jälje laius, ees b10 - (mm) 986 mm 1045 mm
3.7 Jälje laius, taga b11 - (mm) 940 mm 940 mm
Mõ
õd
ud
4.1 Masti/raami kalle, ette/taha ° 6/8 6/8
4.2 Masti kõrgus, langetatult h1 - (mm) 2315 mm 2315 mm
4.3 Vabatõste h2 - (mm) 150 mm 150 mm
4.4 Tõstekõrgus h3 - (mm) 3300 mm 3300 mm
4.5 Tõstetud masti kõrgus h4 - (mm) 3910 mm 4070 mm
4.7 Kaitsekatuse (kabiini) kõrgus h6 - (mm) 2230 mm 2230 mm
4.8 Istme kõrgus h7 - (mm) 1095 mm 1095 mm
4.12 Ühenduse kõrgus h10 - (mm) 440/615 mm 440/615 mm
4.19 Kogupikkus l1 - (mm) 3 525 mm) 3640 mm
4.20 Pikkus kahvliteni l2 - (mm) 2525 mm 2640 mm
4.21 Kogulaius b1/b2 - (mm) 1185/- mm) 1321/- mm
4.22 Kahvli mõõtmed s/e/l - (mm) 40/120/1150 mm 45/125/1150 mm
4.24 Kahvlikanduri laius b3 - (mm) 1120 mm 1120 mm
4.31 Vahemaa põrandast koormaga masti all m1 - (mm) 95 mm 100 mm
4.32 Vahemaa põrandast telgede vahel m2 - (mm) 132 mm 142 mm
4.33 Käigulaius alusega 1000 x 1200 risti Haru - (mm) 3935 mm 4050 mm
4.34 Käigulaius alusega 800 x 1200 pikuti Haru - (mm) 4135 mm 4250 mm
4.35 Pöörderaadius Wa - (mm) 2275 mm 2360 mm
Võ
imsu
s
5.1 Sõidukiirus koormaga/ilma koormata km/h 19,3 / 19,6 km/h 19,8 / 20,1 km/h
5.2 Tõstekiirus koormaga/ilma koormata m/s 0,53/0,55 m/s 0,52/0,55 m/s
5.3 Langetuskiirus koormaga/ilma koormata m/s 0,55/0,52 m/s 0,55/0,52 m/s
5.5 Tõmme tõmbekonksul koormaga/ilma koormata kN 21,0/11,0 kN 19,0/11,5 kN
5.7 Tõusuvõime koormaga/ilma koormata % 27/25 25/25
5.9 Kiirendusaeg koormaga/ilma koormata s 5.1/4.7 5.2/4.8
Sõidupiduri tüüp / veojõu juhtimine hüdrostaatiline hüdrostaatiline
Mo
oto
r
7.1 Mootor Tootja/mudel Perkins 404C-22T Perkins 404C-22T
7.2 Mootori võimsus ISO 1585 järgi kw 43 43
7.3 Pöörlemisvõimsus l/m 2600 2600
7.4 Silindrite/töömahu arv /c.i. 4/2216 cm3 4/2216 cm3
Maksimaalne pöördemoment Nm/1min 190/1800 190/1800
1106
.ES
T
B 10
Kahveltõstuki TFG 420s/430s spetsifikatsioonNr. Kirjeldus Kood
(ühik)
BH–J
Sp
etsi
fika
tsio
on
1 Tootja Jungheinrich Jungheinrich Jungheinrich
1.2 Mudeli märgistus TFG 420s TFG 425s TFG 430s
1.3 Ajam: elektriline, diisel, bensiin, gaas, teised Küttegaas Küttegaas Küttegaas
1.4 Juhtimine: Manuaalne, järelkäidav kahveltõstuk, seistes
juhitav, istudes juhitav, tõstekäru
istudes juhitav istudes juhitav istudes juhitav
1.5 Kandevõime Q(t) 2,0 2,5 3,0
1.6 Koorma raskuspunkt c(mm) 500 500 500
1.8 Koorma vahemaa x(mm) 450 450 480
1.9 Rattaserv y(mm) 1685 1685 1685
Kaa
l
2:1 Kaal – laadimata (kg) 3710 4140 4470
2.2 Teljekoormus, laaditud, ees/taga (kg) 5180/530 5780/860 6990/780
2.3 Teljekoormus, laadimata, ees/taga (kg) 1960/1750 1800/2340 1860/2610
Pikistabiilsus 1,54 1,65 1,48
Reh
vid
/ker
e
3.1 Rehvitüüp: elastik, täiskumm,
surveõhu–, polüuretaanrehv
SE(L)/SE(L) SE(L)/SE(L) SE(L)/SE(L)
3.2 Rehvisuurus: ees 7.00–12 (12PR) 7.00–12 (12PR) 27x10–12
(14PR)
3.3 Rehvisuurus: taga 6.50–10 (10PR) 6.50–10 (10PR) 6.50–10 (10PR)
3.5 Rattad, arv ees/taga (x = mehaaniline tõmme) 2x/2 2x/2 2x/2
3.6 Jälje laius, ees b10(mm) 990 990 1045
3.7 Jälje laius, taga b11(mm) 938 (offset) 938 (offset) 938
Mõ
õtm
ed
4.1 Masti/raami kalle, ette/taha Kraadi 6/6 6/6 6/6
4.2 Masti kõrgus, langetatult h1(mm) 2300 2300 2300
4.3 Vabatõste h2(mm) 150 150 150
4.4 Tõstekõrgus h3(mm) 3300 3300 3300
4.5 Tõstetud masti kõrgus h4(mm) 3896 3896 3896
4.7 Kaitsekatuse (kabiini) kõrgus h6(mm) 2220 2220 2220
4.8 Istme kõrgus/pea vahemaa (SIP 100 mm) h7(mm) 1095/1065 1095/1065 1095/1065
4.12 Ühenduse kõrgus h10(mm) 440/615 440/615 440/615
4.19 Kogupikkus i1(mm) 3515 3525 3640
4.20 Pikkus kahvliteni i2(mm) 2515 2525 2640
4.21 Kogulaius b1/b2mm) 1170 1170 1285
4.22 Kahvli mõõtmed s /e /l(mm) 40/100/1000 40/100/1000 50/125/1000
4.23 Raam DIN 15173, ISO 2328, klass/vorm A, B ISO 2A ISO 2A ISO 3A
4.31 Vahemaa põrandast koormaga masti all m1(mm) 125 125 125
4.32 Vahemaa põrandast telgede vahel m2(mm) 132 132 142
4.33 Käigulaius alusega 1000 x 1200 risti Ais(mm) 3925 3935 4050
4.34 Käigulaius alusega 800 x 1200, alus pikuti Ais(mm) 4125 4135 4250
4.35 Pöörderaadius Wa (mm) 2265 2275 2360
Võ
imsu
s
5.1 Sõidukiirus koormaga / ilma koormata (km/h) 19,5/19,8 19,3/19,6 20,0/20,3
5.2 Tõstekiirus koormaga/ilma koormata (m/s) 0,53/0,55 0,53/0,55 0,52/0,54
5.3 Langetuskiirus koormaga/ilma koormata (m/s) 0,56/0,52 0,56/0,52 0,55/0,52
5.5 Tõmme tõmbekonksul koormaga/ilma koormata (kN) 18,6/10,5 19,5/10,8 19,0/11,7
5.7 Tõusuvõime koormaga/ilma koormata (%) 33/28 30/26 26/26
5.9 Kiirendusaeg koormaga/ilma koormata s 4,9/4,7 5,1/4,75 5,3/4,9
5.10 Tööpiduri liik hüdrostaatiline hüdrostaatiline hüdrostaatiline
Mo
oto
r
7.1 Mootor: Tootja/mudel 3.0 L4 3.0 L4 3.0 L4
7.2 Mootori võimsus ISO 1585 järgi (kw) 44 44 44
7.3 Pöörlemisvõimsus (1/min) 2200 2200 2200
7.4 Silindrite/väljasurve arv (/cm3) 4/2966 4/2966 4/2966
Maksimaalne pöördemoment Nm/rpm 196/1600 196/1600 196/1600
Mu
ud 8.1 Ülekande juhtimise viis hüdrostaatiline hüdrostaatiline hüdrostaatiline
8.2 Hüdraulika õlisurve lisaseadmetele (bar) 160 160 160
8.3 Õliläbivool lisaseadmetele l /min 60 60 60
B 11
1106
.ES
T
Kahveltõstuki DFG 540s/550s spetsifikatsioonNr. Kirjeldus Kood
(ühik)
CH–J
Sp
etsi
fika
tsio
on
1 Tootja Jungheinrich Jungheinrich Jungheinrich
1.2 Mudeli märgistus DFG 540s DFG 545s DFG 550s
1.3 Ajam: elektriline, diisel, bensiin, gaas, teised Diisel Diisel Diisel
1.4 Juhtimine: Manuaalne, järelkäidav kahveltõstuk, seistes
juhitav, istudes juhitav, tõstekäru
istudes juhitav istudes juhitav istudes juhitav
1.5 Kandevõime Q(t) 4,0 4,5 5,0
1.6 Koorma raskuspunkt c(mm) 500 500 600
1.8 Koorma vahemaa x(mm) 564 564 579
1.9 Rattaserv y(mm) 1985 1985 1985
Kaa
l
2:1 Kaal – laadimata (kg) 6140 6540 7080
2.2 Teljekoormus, laaditud, ees/taga (kg) 9100/1040 9980/1060 10700/1380
2.3 Teljekoormus, laadimata, ees/taga (kg) 2860/3280 2980/3560 2840/4240
Pikistabiilsus
Reh
vid
/ker
e
3.1 Rehvitüüp: elastik, täiskumm,
surveõhu-, polüuretaanrehv
SE(L)/SE(L) SE(L)/SE(L) SE(L)/SE(L)
3.2 Rehvisuurus: ees 8.25–15 (18PR) 8.25–15 (18PR) 3.00–15 (18PR)
3.3 Rehvisuurus: taga 7.00–12 (12PR) 7.00–12 (12PR) 7.00–12 (12PR)
3.5 Rattad, arv ees/taga (x = mehaaniline tõmme) 2x/2 2x/2 2x/2
3.6 Jälje laius, ees b10 (mm) 1165 1165 1165
3.7 Jälje laius, taga b11 (mm) 1163 1163 1163
Mõ
õtm
ed
4.1 Masti/raami kalle, ette/taha Kraadi 7/11 7/11 7/11
4.2 Masti kõrgus, langetatult h1(mm) 2540 2540 2540
4.3 Vabatõste h2(mm) 150 150 150
4.4 Tõstekõrgus h3(mm) 3500 3500 3500
4.5 Tõstetud masti kõrgus h4(mm) 4200 4200 4350
4.7 Kaitsekatuse (kabiini) kõrgus h6(mm) 2350 2350 2350
4.8 Istme kõrgus/pea vahemaa (SIP 100 mm) h7(mm) 1225 1225 1225
4.12 Ühenduse kõrgus h10(mm) 535/700 535/700 535/700
4.19 Kogupikkus i1(mm) 4140 4140 4240
4.20 Pikkus kahvliteni i2(mm) 2990 2990 3090
4.21 Kogulaius b1/b2mm) 1400 1400 1400
4.22 Kahvli mõõtmed s /e /l(mm) 50/125/1150 50/125/1150 60/150/1150
4.23 Raam DIN 15173, ISO 2328, klass/vorm A, B ISO 3A ISO 3A ISO 4A
4.24 Kahvliraami laius/välimised kahvlid b3 1260 1260 1260
4.31 Vahemaa põrandast koormaga masti all m1(mm) 190 190 190
4.32 Vahemaa põrandast telgede vahel m2(mm) 230 230 230
4.33 Käigulaius alusega 1000 x 1200 risti Ais(mm) 4440 4440 4555
4.34 Käigulaius alusega 800 x 1200, alus pikuti Ais(mm) 4640 4640 4755
4.35 Pöörderaadius Wa(mm) 2650 2650 2750
4.36 Vähim vahemaa pöördepunktist b13 900 900 900
Võ
imsu
s
5.1 Sõidukiirus koormaga / ilma koormata (km/h) 24/25 24/25 24/25
5.2 Tõstekiirus koormaga/ilma koormata (m/s) 0,52/0,55 0,51/0,55 0,50/0,55
5.3 Langetuskiirus koormaga/ilma koormata (m/s) 0,52/0,38 0,52/0,38 0,52/0,38
5.5 Tõmme tõmbekonksul koormaga/ilma koormata (kN) 33,8/16,0 36,4/15,7 37,4/15,5
5.7 Tõusuvõime koormaga/ilma koormata (%) 34/26 33/24 31/22
5.9 Kiirendusaeg koormaga/ilma koormata s 5,3/4,8 5,5/5,0 5,7/5,2
5.10 Tööpiduri liik hüdrostaatiline hüdrostaatiline hüdrostaatiline
Mo
oto
r
7.1 Mootor: Tootja/mudel 1004.4 2 1004.4 2 1004.4 2
7.2 Mootori võimsus ISO 1585 järgi (kw) 60 60 60
7.3 Pöörlemisvõimsus (1/min) 2200 2200 2200
7.4 Silindrite/väljasurve arv (/cm3) 4/4230 4/4230 4/4230
Maksimaalne pöördemoment Nm/rpm
Mu
ud
8.1 Ülekande juhtimise viis hüdrostaatiline hüdrostaatiline hüdrostaatiline
8.2 Hüdraulika õlisurve lisaseadmetele (bar) 160 160 160
8.3 Õliläbivool lisaseadmetele l /min 30 30 30
8.4 Haagise ühendus / DIN–tüüp 15170 / tüüp h 15170 / tüüp h 15170 / tüüp h
1106
.ES
T
B 12
Kahveltõstuki DFG 540s/550s (ab 09/03) spetsifikatsioonNr. Kirjeldus Kood
(ühik)
CH–J
Sp
etsi
fika
tsio
on
1 Tootja Jungheinrich Jungheinrich Jungheinrich
1.2 Mudeli märgistus DFG 540s DFG 545s DFG 550s
1.3 Ajam: elektriline, diisel, bensiin, gaas, teised Diisel Diisel Diisel
1.4 Juhtimine: Manuaalne, järelkäidav kahveltõstuk, seistes
juhitav, istudes juhitav, tõstekäru
istudes juhitav istudes juhitav istudes juhitav
1.5 Kandevõime Q(t) 4,0 4,5 5,0
1.6 Koorma raskuspunkt c(mm) 500 500 600
1.8 Koorma vahemaa x(mm) 564 564 579
1.9 Rattaserv y(mm) 1985 1985 1985
Kaa
l
2:1 Kaal – laadimata (kg) 6279 6669 7434
2.2 Teljekoormus, laaditud, ees/taga (kg) 8954/1325 9869/1300 10762/1673
2.3 Teljekoormus, laadimata, ees/taga (kg) 2810/3469 2937/3732 2795/4639
Pikistabiilsus
Reh
vid
/ker
e
3.1 Rehvitüüp: elastik, täiskumm,
surveõhu-, polüuretaanrehv
SE(L)/SE(L) SE(L)/SE(L) SE(L)/SE(L)
3.2 Rehvisuurus: ees 3.00–15 (18PR) 3.00–15 (18PR) 3.00–15 (18PR)
3.3 Rehvisuurus: taga 28 x 9–15 28 x 9–15 28 x 9–15
3.5 Rattad, arv ees/taga (x = mehaaniline tõmme) 2x/2 2x/2 2x/2
3.6 Jälje laius, ees b10 (mm) 1180 1180 1170
3.7 Jälje laius, taga b11 (mm) 1160 1160 1160
Mõ
õtm
ed
4.1 Masti/raami kalle, ette/taha Kraadi 7/11 7/11 7/11
4.2 Masti kõrgus, langetatult h1(mm) 2540 2540 2540
4.3 Vabatõste h2(mm) 150 150 150
4.4 Tõstekõrgus h3(mm) 3500 3500 3500
4.5 Tõstetud masti kõrgus h4(mm) 4200 4200 4350
4.7 Kaitsekatuse (kabiini) kõrgus h6(mm) 2370 2370 2370
4.8 Istme kõrgus/pea vahemaa (SIP 100 mm) h7(mm) 1225/1010 1225/1010 1225/1010
4.12 Ühenduse kõrgus h10(mm) 535/700 535/700 535/700
4.19 Kogupikkus i1(mm) 4145 4145 4260
4.20 Pikkus kahvliteni i2(mm) 2995 2995 3110
4.21 Kogulaius b1/b2mm) 1450 1450 1450
4.22 Kahvli mõõtmed s /e /l(mm) 50/125/1150 50/125/1150 60/150/1150
4.23 Raam DIN 15173, ISO 2328, klass/vorm A, B ISO 3A ISO 3A ISO 4A
4.24 Kahvliraami laius/välimised kahvlid b3 1260 1260 1260
4.31 Vahemaa põrandast koormaga masti all m1(mm) 190 190 190
4.32 Vahemaa põrandast telgede vahel m2(mm) 230 230 230
4.33 Käigulaius alusega 1000 x 1200 risti Ais(mm) 4419 4419 4569
4.34 Käigulaius alusega 800 x 1200, alus pikuti Ais(mm) 4619 4619 4769
4.35 Pöörderaadius Wa(mm) 2655 2655 2790
4.36 Vähim vahemaa pöördepunktist b13 900 900 900
Võ
imsu
s
5.1 Sõidukiirus koormaga/ilma koormata (km/h) 22,2/22,5 21,7/22,5 21/22,5
5.2 Tõstekiirus koormaga/ilma koormata (m/s) 0,52/0,53 0,52/0,53 0,50/0,53
5.3 Langetuskiirus koormaga/ilma koormata (m/s) 0,51/0,49 0,51/0,49 0,51/0,49
5.5 Tõmme tõmbekonksul koormaga/ilma koormata (kN) 38,0/16,73 37,10/16,73 36,83/16,73
5.7 Tõusuvõime koormaga/ilma koormata (%) 36,8/26,4 33/25 29,6/22,5
5.9 Kiirendusaeg koormaga/ilma koormata s 5,7/5,2 5,0/4,5 5,1/4,6
5.10 Tööpiduri liik hüdrostaatiline hüdrostaatiline hüdrostaatiline
Mo
oto
r
7.1 Mootor: Tootja/mudel 1104C–44 1104C–44 1104C–44
7.2 Mootori võimsus ISO 1585 järgi (kw) 61,5 61,5 61,5
7.3 Pöörlemisvõimsus (1/min) 2200 2200 2200
7.4 Silindrite/väljasurve arv (/cm3) 4/4400 4/4400 4/4400
Maksimaalne pöördemoment Nm/rpm 302/1400 302/1400 302/1400
Mu
ud
8.1 Ülekande juhtimise viis hüdrostaatiline hüdrostaatiline hüdrostaatiline
8.2 Hüdraulika õlisurve lisaseadmetele (bar) 160 160 160
8.3 Õliläbivool lisaseadmetele l /min 30 30 30
8.4 Haagise ühendus / DIN–tüüp 1517 / tüüp h 15170 / tüüp h 15170 / tüüp h
B 13
1106
.ES
T
Kahveltõstuki TFG 540s/550s spetsifikatsioonNr. Kirjeldus Kood
(ühik)
CH–J
Sp
etsi
fika
tsio
on
1 Tootja Jungheinrich Jungheinrich Jungheinrich
1.2 Mudeli märgistus TFG 540s TFG 545s TFG 550s
1.3 Ajam: elektriline, diisel, bensiin, gaas, teised Küttegaas Küttegaas Küttegaas
1.4 Juhtimine: Manuaalne, järelkäidav kahveltõstuk, seistes
juhitav, istudes juhitav, tõstekäru
istudes juhitav istudes juhitav istudes juhitav
1.5 Kandevõime Q(t) 4,0 4,5 5,0
1.6 Koorma raskuspunkt c(mm) 500 500 600
1.8 Koorma vahemaa x(mm) 564 564 579
1.9 Rattaserv y(mm) 1985 1985 1985
Kaa
l
2:1 Kaal – laadimata (kg) 6140 6540 7080
2.2 Teljekoormus, laaditud, ees/taga (kg) 9100/1040 9980/1060 10720/1360
2.3 Teljekoormus, laadimata, ees/taga (kg) 2860/3280 2980/3560 2840/4240
Pikistabiilsus
Reh
vid
/ker
e
3.1 Rehvitüüp: elastik, täiskumm,
surveõhu–, polüuretaanrehv
SE(L)/SE(L) SE(L)/SE(L) SE(L)/SE(L)
3.2 Rehvisuurus: ees 8.25–15 (18PR) 8.25–15 (18PR) 3.00–15 (18PR)
3.3 Rehvisuurus: taga 7.00–12 (12PR) 7.00–12 (12PR) 7.00–12 (12PR)
3.5 Rattad, arv ees/taga (x = mehaaniline tõmme) 2x/2 2x/2 2x/2
3.6 Jälje laius, ees b10(mm) 1165 1165 1165
3.7 Jälje laius, taga b11(mm) 1163 1163 1163
Mõ
õtm
ed
4.1 Masti/raami kalle, ette/taha Kraadi 7/11 7/11 7/11
4.2 Masti kõrgus, langetatult h1(mm) 2540 2540 2540
4.3 Vabatõste h2(mm) 150 150 150
4.4 Tõstekõrgus h3(mm) 3500 3500 3500
4.5 Tõstetud masti kõrgus h4(mm) 4200 4200 4350
4.7 Kaitsekatuse (kabiini) kõrgus h6(mm) 2350 2350 2350
4.8 Istme kõrgus/pea vahemaa (SIP 100 mm) h7(mm) 1225 1225 1225
4.12 Ühenduse kõrgus h10(mm) 535/700 535/700 535/700
4.19 Kogupikkus i1(mm) 4140 4140 4240
4.20 Pikkus kahvliteni i2(mm) 2990 2990 3090
4.21 Kogulaius b1/b2mm) 1400 1400 1400
4.22 Kahvli mõõtmed s /e /l(mm) 50/125/1150 50/125/1150 60/150/1150
4.23 Raam DIN 15173, ISO 2328, klass/vorm A, B ISO 3A ISO 3A ISO 4A
4.24 Kahvliraami laius/välimised kahvlid b3 1260 1260 1260
4.31 Vahemaa põrandast koormaga masti all m1(mm) 190 190 190
4.32 Vahemaa põrandast telgede vahel m2(mm) 230 230 230
4.33 Käigulaius alusega 1000 x 1200 risti Ais(mm) 4440 4440 4555
4.34 Käigulaius alusega 800 x 1200, alus pikuti Ais(mm) 4640 4640 4755
4.35 Pöörderaadius Wa(mm) 2650 2650 2750
4.36 Vähim vahemaa pöördepunktist b13 900 900 900
Võ
imsu
s
5.1 Sõidukiirus koormaga/ilma koormata (km/h) 24/25 24/25 24/25
5.2 Tõstekiirus koormaga/ilma koormata (m/s) 0,52/0,55 0,51/0,55 0,50/0,55
5.3 Langetuskiirus koormaga/ilma koormata (m/s) 0,52/0,38 0,52/0,38 0,52/0,38
5.5 Tõmme tõmbekonksul koormaga/ilma koormata (kN) 33,8/16,0 36,4/15,7 37,4/15,5
5.7 Tõusuvõime koormaga/ilma koormata (%) 34/26 33/24 31/22
5.9 Kiirendusaeg koormaga/ilma koormata s 5,3/4,8 5,5/5,0 5,7/5,2
5.10 Tööpiduri liik hüdrostaatiline hüdrostaatiline hüdrostaatiline
Mo
oto
r
7.1 Mootor: Tootja/mudel 4.3 V6 4.3 V6 4.3 V6
7.2 Mootori võimsus ISO 1585 järgi (kw) 67 67 67
7.3 Pöörlemisvõimsus (1/min) 2200 2200 2200
7.4 Silindrite/väljasurve arv (/cm3) 6/4294 6/4294 6/4294
Maksimaalne pöördemoment Nm/rpm
Mu
ud
8.1 Ülekande juhtimise viis hüdrostaatiline hüdrostaatiline hüdrostaatiline
8.2 Hüdraulika õlisurve lisaseadmetele (bar) 160 160 160
8.3 Õliläbivool lisaseadmetele l /min 30 30 30
8.4 Haagise ühendus / DIN–tüüp 15170 / tüüp h 15170 / tüüp h 15170 / tüüp h
1106
.ES
T
B 14
Kahveltõstuki TFG 540s/550s (ab 09/03) spetsifikatsioonNr. Kirjeldus Kood
(ühik)
CH–J
Sp
etsi
fika
tsio
on
1 Tootja Jungheinrich Jungheinrich Jungheinrich
1.2 Mudeli märgistus TFG 540s TFG 545s TFG 550s
1.3 Ajam: elektriline, diisel, bensiin, gaas, teised Küttegaas Küttegaas Küttegaas
1.4 Juhtimine: Manuaalne, järelkäidav kahveltõstuk, seistes
juhitav, istudes juhitav, tõstekäru
istudes juhitav istudes juhitav istudes juhitav
1.5 Kandevõime Q(t) 4,0 4,5 5,0
1.6 Koorma raskuspunkt c(mm) 500 500 600
1.8 Koorma vahemaa x(mm) 564 564 579
1.9 Rattaserv y(mm) 1985 1985 1985
Kaa
l
2:1 Kaal – laadimata (kg) 6279 6669 7434
2.2 Teljekoormus, laaditud, ees/taga (kg) 8954/1325 9869/1300 10762/1673
2.3 Teljekoormus, laadimata, ees/taga (kg) 2810/3469 2937/3732 2795/4639
Pikistabiilsus
Reh
vid
/ker
e
3.1 Rehvitüüp: elastik, täiskumm,
surveõhu–, polüuretaanrehv
SE(L)/SE(L) SE(L)/SE(L) SE(L)/SE(L)
3.2 Rehvisuurus: ees 3.00–15 (18PR) 3.00–15 (18PR) 3.00–15 (18PR)
3.3 Rehvisuurus: taga 28 x 9–15 28 x 9–15 28 x 9–15
3.5 Rattad, arv ees/taga (x = mehaaniline tõmme) 2x/2 2x/2 2x/2
3.6 Jälje laius, ees b10(mm) 1180 1180 1170
3.7 Jälje laius, taga b11(mm) 1160 1160 1160
Mõ
õtm
ed
4.1 Masti/raami kalle, ette/taha Kraadi 7/11 7/11 7/11
4.2 Masti kõrgus, langetatult h1(mm) 2540 2540 2540
4.3 Vabatõste h2(mm) 150 150 150
4.4 Tõstekõrgus h3(mm) 3500 3500 3500
4.5 Tõstetud masti kõrgus h4(mm) 4200 4200 4350
4.7 Kaitsekatuse (kabiini) kõrgus h6(mm) 2370 2370 2370
4.8 Istme kõrgus/pea vahemaa (SIP 100 mm) h7(mm) 1255/1010 1255/1010 1255/1010
4.12 Ühenduse kõrgus h10(mm) 535/700 535/700 535/700
4.19 Kogupikkus i1(mm) 4145 4145 4260
4.20 Pikkus kahvliteni i2(mm) 2995 2995 3110
4.21 Kogulaius b1/b2mm) 1450 1450 1450
4.22 Kahvli mõõtmed s /e /l(mm) 50/125/1150 50/125/1150 60/150/1150
4.23 Raam DIN 15173, ISO 2328, klass/vorm A, B ISO 3A ISO 3A ISO 4A
4.24 Kahvliraami laius/välimised kahvlid b3 1260 1260 1260
4.31 Vahemaa põrandast koormaga masti all m1(mm) 190 190 190
4.32 Vahemaa põrandast telgede vahel m2(mm) 230 230 230
4.33 Käigulaius alusega 1000 x 1200 risti Ais(mm) 4419 4419 4569
4.34 Käigulaius alusega 800 x 1200, alus pikuti Ais(mm) 4619 4619 4769
4.35 Pöörderaadius Wa(mm) 2655 2655 2790
4.36 Vähim vahemaa pöördepunktist b13 900 900 900
Võ
imsu
s
5.1 Sõidukiirus koormaga/ilma koormata (km/h) 21,5/21,5 21,5/21,5 21,5/21,5
5.2 Tõstekiirus koormaga/ilma koormata (m/s) 0,52/0,53 0,51/0,53 0,50/0,53
5.3 Langetuskiirus koormaga/ilma koormata (m/s) 0,51/0,49 0,51/0,49 0,51/0,49
5.5 Tõmme tõmbekonksul koormaga/ilma koormata (kN) 38/20,5 37/20,5 35,5/20,5
5.7 Tõusuvõime koormaga/ilma koormata (%) 36/32,6 33/30,7 27/24,5
5.9 Kiirendusaeg koormaga/ilma koormata s 6/5,6 6,1/5,6 6,2/5,6
5.10 Tööpiduri liik hüdrostaatiline hüdrostaatiline hüdrostaatiline
Mo
oto
r
7.1 Mootor: Tootja/mudel 4.3 V6 4.3 V6 4.3 V6
7.2 Mootori võimsus ISO 1585 järgi (kw) 67 67 67
7.3 Pöörlemisvõimsus (1/min) 2200 2200 2200
7.4 Silindrite/väljasurve arv (/cm3) 6/4294 6/4294 6/4294
Maksimaalne pöördemoment Nm/rpm
Mu
ud
8.1 Ülekande juhtimise viis hüdrostaatiline hüdrostaatiline hüdrostaatiline
8.2 Hüdraulika õlisurve lisaseadmetele (bar) 160 160 160
8.3 Õliläbivool lisaseadmetele l /min 30 30 30
8.4 Haagise ühendus / DIN-tüüp 15170 / tüüp h 15170 / tüüp h 15170 / tüüp h
B 15
1106
.ES
T3.1 Tehnilised andmed – DFG/TFG 316s/320s
Juhtimissüsteem
Ajami telg
Mootor – DFG 316s/320s
Mootor – DFG 316s/320s
Õhufilter
Pidurisüsteem
TÜÜP Täishüdrostaatiline
PUMP Nagu peahüdraulikasüsteem
KÄSIPUMP Tüüp OSPB 70
PÖÖRETE ARV PIIRDEST PIIRDENI 5
TÜÜP Radiaalkolvivõll
MUDEL ESE 02
MÄÄRDEAINE KAPATSITEET Mittekehtiv
TÜÜP 404C.22 neljasilindriline
SÜÜTEJÄRJEKORD 1 3 4 2
REGULEERITAV PÖÖRLEMISSAGEDUS 2400 U /min (koormata) / 880 U /min (tühijooks)
VENTIILILÕTK 0,20mm külmalt
ÕLIRÕHK 4,5 bar @ 2300 U /min
VANNIMAHT 8,9 liitrit
KÜTUSEPAAGI MAHT 42 liitrit
JAHUTUSVAHENDI MAHT 7,0 liitrit
TÜÜP FE 2.0 neljasilindriline
SÜÜTEJÄRJEKORD 1 3 4 2
MAHT 1998cc
REGULEERITAV PÖÖRLEMISSAGEDUS 3100 U /min (koormata) / 830 U /min (tühijooks)
ÕLIRÕHK 3,0 bar @ 2300 U /min
SÜÜTEKÜÜNLATÜÜP NGK BPR 2E või DENSO W9EXR–U
SÜÜTEKÜÜNLA ELEKTROODIDE VAHE 0,80mm
KATKESTI VAHEMAA Mittekehtiv (elektrooniline süüde)
VANNIMAHT 4,3 liitrit
KÜTUSEPAAGI MAHT Mittekehtiv
JAHUTUSVAHENDI MAHT 9,0 liitrit
TÜÜP Cyclopac – kuivelement
TÜÜP Radiaalkolvivõll
SEISUPIDUR Ketas mõjub hüdraulikasüsteemi kaudu
1106
.ES
T
B 16
Rattad ja rehvid
Rehvid
Z Paigaldada võib ainult rehve, mis vastavad algsete rehvide tehnilistele andmetele.
Müra
Vibratsioon
Elektrisüsteem
REHVISUURUS vaata spetsifikatsioon
REHVIRÕHK Mudel Ajami telg -bar Roolivõll -bar
DFG/TFG 316s/320s 7,5 9,0
RATTAMUTRI PÖÖRDE-
MOMENT
Mudel Ajami telg – Nm Roolivõll – Nm
DFG/TFG 316s/320s 235 176
RAKENDUSALA REHVISUURUS TÜÜP MUDEL
Ajami telg 6.50x10 PR Õhurehv diagonaal DFG/TFG 316s/320s
Roolivõll 18x7 PR
Ajami telg 6.50x10 Täiskumm profiil DFG/TFG 316s/320s
Roolivõll 18x7
Ajami telg 23x9x10 PR Õhurehv diagonaal DFG/TFG 316s/320s
Roolivõll 18x7 PR
Ajami telg 23x9x10 Täiskumm profiil DFG/TFG 316s/320s
Roolivõll 18x7
PIDEV HELIRÕHUTASE
vastavalt EN 12053 kooskõlas
ISO 4871.
<80 dB (A)
Cyclopac – kuivelement
Püsiv helirõhutase vastav
etteantud normväärtusele ja arvestab helirõhu-
taset sõidul, tõstmisel
ja tühikäigul. Helirõhutaset mõõdetakse juhi
kõrva juures.
KOGU KEHA VIBRATSIOON – KESKMINE VÄÄR-
TUS
vastavalt dokumendile EN 13059
0,57 m/s
Kehale tööasendis mõjuv vibratsioonikiirendus
on vastavalt etteantud normile lineaarselt in-
tegreeritud, kaalutud kiirendus vertikaalsuunas.
See määratakse
lävede ületamisel konstantse kiirusega.
SÜSTEEM 12 volti negatiivne maandus
ELEKTROMAGNETILINE SOBIVUS
(EMV)
Kinnipidamine järgmistest piirväärtustest vasta-
valt tootenormidele "Transportimisseadmete
elektromagnetiline sobivus (9/95)".
t Häire väljasaatmine (EN 50081–1)
t Häirekindllus (EN 50 082–2)
t Elektrostaatiline tühjendamine (EN 61000–
4–2)
B 17
1106
.ES
THüdrauliline süsteem
Kasutamistingimused
Z Pidevas kasutuses alla 0°C soovitatakse hüdraulilise seadme täitmist külmakindla
õliga vastavalt tootja andmetele. Kasutamiseks külmhoones või ekstreemsetes tem-
peratuuri- ja õhuniiskuse kõikumise tingimustes on nõutav transportimisseadme
spetsiaalvarustus ja luba.
HÜDRAULILINE PUMP 1PX seeria
REGULEERIMISVENTIIL 5000 seeria
JUHTRÕHK 106 bar
PEARÕHK 215 bar
PAAGI MAHT 46 liitrit
HÜDRAULILISE SÜSTEEMI MAHT 51 liitrit
ÜMBRITSEV TEMPERATUUR
t töötades –15°C kuni+40°C
1106
.ES
T
B 18
3.2 Tehnilised andmed – DFG/TFG 420s/430s
Juhtimissüsteem
Ajami telg
Mootor – DFG 420s/430s
TÜÜP Täishüdrostaatiline
PUMP Nagu peahüdraulikasüsteem
KÄSIPUMP Tüüp OSPC 70–LS
PÖÖRETE ARV PIIRDEST PIIRDENI 4,75
TÜÜP Radiaalkolvivõll
MUDEL ES05 1–111–F05–2G30–000
MÄÄRDEAINE KAPATSITEET Mittekehtiv
TÜÜP 704.30/704.26 (ab 05/03)
Seeria-neljasilindriline, otsesissepritse
404C-22T (alates 11/06)
Seeria-neljasilindriline, otsesissepritse,
turboülelaadur
SÜÜTEJÄRJEKORD 1 3 4 2
REGULEERITAV PÖÖRLEMISSAGEDUS 2400 1/min (tüüp 704.30)
2500 1/min (tüüp 704,26)
2600 1/min (tüüp 404C-22T)
900 1/min (tühikäik tüüp 704.30)
900 1/min (tühikäik tüüp 704,26)
850 1/min (tühikäik tüüp 404C-22T)
TÖÖMAHT 2955 cm3 (tüüp 704.30)
2555 cm3 (tüüp 704,26)
2216 cm3 (tüüp 404C-22T)
VENTIILILÕTK (külm) 0,35mm (704.30 / 704.26)
0,2mm (404C-22T)
ÕLIRÕHK 4,5 bar @ 2300 1/min
VANNIMAHT 8,0 liitrit (704.30 / 704.26)
8,9 liitrit (404C-22T)
KÜTUSEPAAGI MAHT 58 liitrit
JAHUTUSVAHENDI MAHT 10,7 liitrit
B 19
1106
.ES
TMootor – TFG 420s/430s
Õhufilter
Pidurisüsteem
Rattad ja rehvid
Rehvid
TÜÜP 3.0L L4 neljasilindriline, neljataktiline, küttegaas
SÜÜTEJÄRJEKORD 1 3 4 2
MAHT 2996cc
REGULEERITAV PÖÖRLEMISSAGEDUS 2400 U /min (koormata)
800 U /min (tühikäik)
SÜÜTEKÜÜNLATÜÜP AC Delco R46TS
SÜÜTEKÜÜNLA ELEKTROODIDE VAHE 1,0mm
KATKESTI VAHEMAA Mittekehtiv (elektrooniline süüde)
VANNIMAHT 4,73 liitrit
KÜTUSEPAAGI MAHT Mittekehtiv
JAHUTUSVAHENDI MAHT 9,2 liitrit
TÜÜP Cyclopac – kuivelement
TÜÜP Täiesti hüdrostaatiline
SEISUPIDUR Ketas mõjub hüdraulikasüsteemi kaudu
REHVISUURUS vaata spetsifikatsioon
REHVIRÕHK Mudel Ajami telg -bar Roolivõll -bar
DFG/TFG 420s/425s 8,5 8,5
DFG/TFG 430s 8,5 7,5
RATTAMUTRI PÖÖRDE-
MOMENT
Mudel Ajami telg – Nm Roolivõll – Nm
DFG/TFG 420s/430s 460 165
RAKENDUSALA REHVISUURUS TÜÜP MUDEL
Ajami telg 7.00x12x12 PR Õhurehv diagonaal DFG/TFG 420s/425s
Roolivõll 6.50x10x10 PR
Ajami telg 27x10x12 PR Õhurehv diagonaal DFG/TFG 430s
Roolivõll 6.50x10x10 PR
Ajami telg 7.00x12 Täiskumm profiil DFG/TFG 420s/425s
Roolivõll 6.50x10
Ajami telg 27x10x12 Täiskumm profiil DFG/TFG 430s
Roolivõll 6.50x10
Ajami telg 7.00x12 Õhurehv diagonaal DFG/TFG 420s/425s
Roolivõll 6.50x10
Ajami telg 27x10x12 Õhurehv diagonaal DFG/TFG 430s
Roolivõll 6.50x10
Ajami telg 27x10x12 Täiskumm profiil DFG/TFG 430s
Roolivõll 6.50x10
1106
.ES
T
B 20
Z Paigaldada võib ainult rehve, mis vastavad algsete rehvide tehnilistele andmetele.
Müra
Vibratsioon
Elektrisüsteem
Hüdrauliline süsteem
Kasutamistingimused
Z Pidevas kasutuses alla 0°C soovitatakse hüdraulilise seadme täitmist külmakindla
õliga vastavalt tootja andmetele. Kasutamiseks külmhoones või ekstreemsetes tem-
peratuuri- ja õhuniiskuse kõikumise tingimustes on nõutav transportimisseadme
spetsiaalvarustus ja luba.
PIDEV HELIRÕHUTASE
vastavalt EN 12053 kooskõlas
ISO 4871.
<80 dB (A)
Püsiv helirõhutase vastav
etteantud normväärtusele ja arvestab helirõhu-
taset sõidul, tõstmisel
ja tühikäigul. Helirõhutaset mõõdetakse juhi
kõrva juures.
KOGU KEHA VIBRATSIOON – KESKMINE VÄÄR-
TUS
vastavalt dokumendile EN 13059
0,72 m/s
Kehale tööasendis mõjuv vibratsioonikiirendus
on vastavalt etteantud normile lineaarselt in-
tegreeritud, kaalutud kiirendus vertikaalsuunas.
See määratakse
lävede ületamisel konstantse kiirusega.
SÜSTEEM 12 volti negatiivne maandus
ELEKTROMAGNETILINE SOBIVUS
(EMV)
Kinnipidamine järgmistest piirväärtustest vasta-
valt tootenormidele "Transportimisseadmete
elektromagnetiline sobivus (9/95)".
t Häire väljasaatmine (EN 50081–1)
t Häirekindlus (EN 50 082–2)
t Elektrostaatiline tühjendamine (EN 61000–
4–2)
HÜDRAULILINE PUMP 1PX seeria
REGULEERIMISVENTIIL 5000 seeria
JUHTRÕHK 90 bar
PEARÕHK 215 bar
PAAGI MAHT 53 liitrit
HÜDRAULILISE SÜSTEEMI MAHT 58 liitrit
ÜMBRITSEV TEMPERATUUR
t töötades –15°C kuni+40°C
B 21
1106
.ES
T3.3 Tehnilised andmed – DFG/TFG 540s/550s
Juhtimissüsteem
Ajami telg – DFG/TFG 540s/550s
Mootor – DFG 540s/550s
TÜÜP Täishüdrostaatiline
PUMP Nagu peahüdraulikasüsteem
KÄSIPUMP Tüüp OSPC 150–LS
PÖÖRETE ARV PIIRDEST PIIRDENI 4,75
TÜÜP Radiaalkolvivõll
MUDEL ESE 08
MÄÄRDEAINE KAPATSITEET Mittekehtiv
TÜÜP 1004.4–2 / 1104C–44 (alates 09/03)
Neljasilindriline, otsesissepritse
SÜÜTEJÄRJEKORD 1 3 4 2
REGULEERITAV PÖÖRLEMISSAGEDUS 2350 U /min (koormata tüüp 1004.4––2)
2350 U /min (koormata tüüp 1104C––44))
650 U /min (tühikäik tüüp 1004.4––2)
800 U /min (tühikäik tüüp 1104C––44))
VENTIILILÕTK Sisselase 0,20mm külmalt
Väljalase 0,45mm külmalt
ÕLIRÕHK 2,75–4,5 bar
VANNIMAHT umbes 6,9 liitrit, kontrollida mõõtevardal
KÜTUSEPAAGI MAHT 70 liitrit
JAHUTUSVAHENDI MAHT 16 liitrit
1106
.ES
T
B 22
Mootor – TFG 540s/550s
Õhufilter
Pidurisüsteem – DFG/TFG 540s/550s
Rattad ja rehvid
Rehvid
Z Paigaldada võib ainult rehve, mis vastavad algsete rehvide tehnilistele andmetele.
TÜÜP 4,3L V4 kuuesilindriline, neljataktiline, kütteg-
aas
SÜÜTEJÄRJEKORD 1 6 5 4 3 2
MAHT 4294cc
REGULEERITAV PÖÖRLEMISSAGEDUS 2500 U /min (koormata)
750 U /min (tühikäik)
SÜÜTEKÜÜNLATÜÜP AC Delco 41–932
SÜÜTEKÜÜNLA ELEKTROODIDE VAHE 1,6mm
KATKESTI VAHEMAA Mittekehtiv (elektrooniline süüde)
ÕLIMAHT 4,7 liitrit
KÜTUSEPAAGI MAHT Mittekehtiv
JAHUTUSVAHENDI MAHT (mootor) 7,3 liitrit
TÜÜP Cyclopac – kuivelement
TÜÜP Täishüdrostaatiline
SEISUPIDUR Ketas mõjub hüdraulikasüsteemi kaudu
REHVISUURUS vaata spetsifikatsioon
REHVIRÕHK Mudel Ajami telg -bar Roolivõll -bar
DFG/TFG 540s 9 (130) 8.5 (123)
DFG/TFG 545s/550s 8.5 (123) 8.5 (123)
RATTAMUTRI PÖÖRDE-
MOMENT
Mudel Ajami telg – Nm Roolivõll – Nm
DFG/TFG 540s/550s 520–620 500–520
600 500–520
RAKENDUSALA REHVISUURUS TÜÜP MUDEL
Ajami telg 8.25x15 Täiskumm profiil DFG/TFG 540s/545s
Roolivõll 7.00x12
Ajami telg (kahekordne) 7.50x15 Täiskumm profiil DFG/TFG 540s/545s
Roolivõll 7.00x12
Ajami telg (kahekordne) 7.50x15 Täiskumm profiil DFG/TFG 550s
Roolivõll 7.00x12
Ajami telg 300x15 Täiskumm profiil DFG/TFG 550s
Roolivõll 7.00x12
B 23
1106
.ES
TRehvid alates 09/03
Z Paigaldada võib ainult rehve, mis vastavad algsete rehvide tehnilistele andmetele.
RAKENDUSALA REHVISUURUS TÜÜP MUDEL
Ajami telg 3.00x15 Täiskumm profiil DFG/TFG 540s/545s
Roolivõll 28x9–15
Ajami telg (kahekordne) 7.50x15 Täiskumm profiil DFG/TFG 540s/545s
Roolivõll 28x9–15
Ajami telg (kahekordne) 7.50x15 Täiskumm profiil DFG/TFG 550s
Roolivõll 28x9–15
Ajami telg 300x15 Täiskumm profiil DFG/TFG 550s
Roolivõll 28x9–15
1106
.ES
T
B 24
Müra
Vibratsioon
Elektrisüsteem
Hüdrauliline süsteem
Kasutamistingimused
Z Pidevas kasutuses alla 0°C soovitatakse hüdraulilise seadme täitmist külmakindla
õliga vastavalt tootja andmetele. Kasutamiseks külmhoones või ekstreemsetes tem-
peratuuri– ja õhuniiskuse kõikumise tingimustes on nõutav transportimisseadme
spetsiaalvarustus ja luba.
PIDEV HELIRÕHUTASE
vastavalt EN 12053 kooskõlas
ISO 4871.
<80 dB (A)
Püsiv helirõhutase vastav
etteantud normväärtusele ja arvestab helirõhu-
taset sõidul, tõstmisel
ja tühikäigul. Helirõhutaset mõõdetakse juhi
kõrva juures.
KOGU KEHA VIBRATSIOON – KESKMINE VÄÄR-
TUS
vastavalt dokumendile EN 13059
0,60 m/s
Kehale tööasendis mõjuv vibratsioonikiirendus
on vastavalt etteantud normile lineaarselt in-
tegreeritud, kaalutud kiirendus vertikaalsuunas.
See määratakse
lävede ületamisel konstantse kiirusega.
Vibratsiooniväärtuste mõju kasutajale x-, y-, z suunal:
Lubatud väärtusedtegelikud väärtused
x = 90 cm/s2 x = 38.9 cm/s2
y = 45 cm/s2 y = 22.8 cm/s2
z = 63 cm/s2 z = 59.7 cm/s2
SÜSTEEM 12 volti negatiivne maandus
ELEKTROMAGNETILINE SOBIVUS
(EMV)
Kinnipidamine järgmistest piirväärtustest vasta-
valt tootenormidele "Transportimisseadmete
elektromagnetiline sobivus (9/95)".
t Häire väljasaatmine (EN 50081–1)
t Häirekindlus (EN 50 082–2)
t Elektrostaatiline tühjendamine (EN 61000–
4–2)
HÜDRAULILINE PUMP 2PX seeria
REGULEERIMISVENTIIL 5000 seeria
JUHTRÕHK 105 bar
PEARÕHK 215 bar
PAAGI MAHT 53 liitrit
HÜDRAULILISE SÜSTEEMI MAHT 58 liitrit
ÜMBRITSEV TEMPERATUUR
t töötades –15°C kuni+40°C
B 25
1106
.ES
T4 Märgistuskohad ja tüübisildid
Pos. Märgistus
15 Keelusilt "Koorma all viibimine keelatud"
16 Kraanalaadimise kinnituspunktid
17.1 Keelusilt "Ülestõstetud koormaga sõitmine keelatud".
17.2 Keelusilt "Ülestõstetud koormaga masti ettekallutamine keelatud"
18 Koormadiagramm koormakahvel, kandevõime / koorma raskuspunkt / tõstekõr-
gus
19 Koormadiagramm külgnihutus, kandevõime / koorma raskuspunkt / tõstekõrgus
20 Tüübisilt, sõiduk
21 Silt, tõstepunktid
22 Silt “Maksimaalne kehapikkus“o
22
1106
.ES
T
B 26
4.1 Tüübisilt, sõiduk
Z Küsimuste korral sõiduki kohta või varuosade tellimisel palun näidata seerianumber
(24).
4.2 Koormadiagrammid
Koormadiagramm koormakahvel (kandevõime, koorma raskuspunkt, tõstekõr-gus)
Koormadiagramm koormakahvel (35) annab koormakahvli kandevõime Q kg-des.
See kuvatakse tabelina ja sõltub koorma raskuspunktist D (mm) ja soovitud tõstekõr-
gusest H (mm). Sise- või välismastil toodud noolekujulised märgistused (37 ja 38)
näitavad juhile, millal ta on saavutanud koormadiagrammis ettenähtud tõstekõrguse
piiri.
Pos. Märgistus Pos. Märgistus
23 Tüüp 28 Tootja
24 Seerianr. 29 Omakaal kg
25 Kandevõime nimiväärtus kg 30 Koorma raskuspunktide vahe mm
26 Ajami nimivõimsus kW 31 Väljalaskeaasta
27 Tootja logo 32 Variandid
23
24
25
26
31
30
27
29
32
28
35
37 38
B 27
1106
.ES
TNäide maksimaalse kandevõime kindlaksmääramise kohta:
Koorma raskuspunkti D 600mm ja maksimaalse tõstekõrguse H 3900 mm korral on
maksimaalne kandejõud Q kg 1490 kg.
Koormadiagramm (kandevõime, koorma raskuspunkt, tõstekõrgus)
Koormadiagramm külgnihutus (36) annab külgnihutuse kandevõime Q kg-des. See
kuvatakse samal kujul nagu koormakahvli kandevõime ja määratakse vastavalt.
36
1106
.ES
T
B 28
C 1
070
4.E
ST
C Transport ja esmane kasutuselevõtt
1 Transport
Mõõtmed
Tuginege andmetele kahveltõstuki mõõtmete kohta standard–spetsifikatsioonilehel.
Kaalud
Tuginege andmetele virnastaja kaalu kohta standard spetsifikatsioonilehel.
Raskuspunkt
Tuginege andmetele (1) frontaaltõstuki raskuspunkti kohta. Edasise informatsiooni
või nõuannete saamiseks raskuspunkti kohta võtke ühendust tootjaga või tootja inst-
rueeritud esindajaga.
Kahveltõstuki kindlustamine
M Soovitame lasta kahveltõstukit transportida ainult selleks volitatud transpordifirmal
autoga, rongiga või laevaga.
Kõikidel autoga, rongiga või laevaga transporditud kahveltõstukitel on olemas ühes-
ugune paigutamismeetod, mis vähendab kahveltõstuki ja selle laki kahjustamise
võimaluse.
Tüüpiline meetod kahveltõstuki kinnitamiseks veoautos, rongivagunis või laevatekil
on järgmine:
– Kahveltõstuki tagumine osa kinnitada ketiga tõsteseadme vastukaalu küljest tuge-
va tekipoldi külge.
– Rihm kinnitada risti üle kahveltõstuki põhjaplaadi sobiva tekipoldi külge.
M Kontrollige, et rihm ja kett oleksid pingul (vaata joonis 2).
Šasii turvatakse täiesti tagasikallutatud mastiga.
Kahveltõstukeid transporditakse tavaliselt kompleksselt, s.t kahvlid ja mast on kah-
veltõstuki külge kinnitatud. Kahveltõstukite korral, millelt mast ja
Joonis 1 Raskuspunkt (tüüpnäidis)
C 2
0704
.ES
T
kahvlid on eemaldatud, tuleb rakendada järgmisi direktiive. Kui tekib mingeid kahtlusi,
siis pöörduge vastava transpordiettevõtte poole.
Masti kindlustamine.
Kui masinaid transporditakse kahveltõstuki külge kinnitatud mastiga, siis ei pea mi-
dagi ette võtma.
Kui transportimiseks on vaja masti eemaldada, siis toimitakse järgmiselt:
– Eemaldage kahvlid kelgu küljest ja
toimige nii, nagu on kirjeldatud kahvli-
te kindlustamise juures.
– Eemaldage mast ja kelt kahveltõstuki
küljest.
– Keevitage kindlustuskang (3) üle
masti ja kelgu alumise osa, et masti ja
kelgu liikumist takistada, või aukude
olemasolu korral kinnitage poldid (2)
läbi masti ja kelgu ning keerake mut-
riga (4) kinni.
– Kus võimalik, eriti kõrgete tõstemasti-
de korral, peaks tõsteketi siduma mit-
te väiksemate kui 1 meetriste vahe-
dega kergelt tõstesilindri külge, et kett
transportimise ajal ei koliseks.
– Kohtades, kus kett tõstesilindri külge
seotakse, tuleb keti ja tõstesilindri vahele paigaldada laki kaitseks papp või kumm.
Kui ülalmainitud viisil keti kinnitamine on ebapraktiline, siis tuleb keti vaba ots sobiva
koha külge pingule tõmmata ja tagada, et lakk transpordi ajal kahjustada ei saaks.
Z Peale joonisel 3 toodud keevituse ei tehta kelguprofiilide või mastikanalite juures
muid keevitustöid.
Joonis 2Šassii kindlustamine (tüüpnäidis)
Joonis 3 Masti kindlustamine
C 3
070
4.E
STKahvlite kindlustamine.
Iga kahvlipaar tuleb, nagujoonisel 4 nä-
idatud, sobiva sidumismaterjaliga kindl-
alt kokku siduda.
Kahvlite kindlustamine – mastiosadkahveltõstukis.
Pärast kahvlite kokkusidumist asetatak-
se need masti–/kahvlikelgule ja kahvli-
toele, mis on eelnevalt haagitud kelgu
külge. Kahvlid seotakse siis kindlalt kel-
gu külge, vaata joonis 5.
Kahvlite kindlustamine – mastiosadei ole kahveltõstukis.
Pärast kahvlite kokkusidumist asetatak-
se need masti–/kahvlikelgule. Sidumis-
materjal viiakse kastikanalite alt ja
kahvlite pealt läbi ja kinnitatakse tuge-
vasti, vaata joonis 6.
Elektri- ja hüdraulilised ühendused
Kõik elektriühendused, mis eelnevalt
lahti võeti, tuleb kaitsekattega varusta-
da ja lahutatud hüdraulilised ühen-
dused ühendada.
Sõlmed
Mõned sobivad tõstepunktid kahvel-
tõstukil on joonisel 7 kraanakonksusildi-
ga märgistatud; need tõstepunktid paik-
nevad mastil ja vastukaalul. Edasise
informatsiooni või nõuannete saami-
seks sobivate tõstepunktide kohta pöör-
duge tootja või tootja volitatud esindaja
poole.
Joonis 4 Kahvlid
Joonis 5 Kahvlite kindlustamine
Sidumismaterjal
Kahvlihoidjad
Joonis 6 Kahvlite kindlustamine
Joonis 7 Kraanakonksusildid
C 4
0704
.ES
T
Z Tagage, et kõigil tõsteseadmetel oleks S.W.L., mis sobiks lastita kahveltõstuki kaalu-
ga.
Enne kui proovitakse tõsta, tuleb veenduda, et mast on vertikaalasendis.
Kahveltõstuki tõstmine.
Paigutage sobivad tõsteseadmed kahveltõstuki tõstepunktidesse (2).
– Kohtadesse, kus tõsteseadmed võivad kahveltõstukiga kokku puutuda, asetage
pakkematerjali, et vältida kahveltõstuki laki kahjustamist.
– Tõstke lahtine ots üles ja seiske kahveltõstukist kaugemal.
– Tehke kontrolltõstmine, kergitage masinat vaid pisut põrandalt, et veenduda, et tõs-
te toimub otse ja ühtlaselt, vastasel korral langetage masin põrandale ja reguleeri-
ge tõsteseadet vastavalt vajadusele.
– Kui eelnev on korras, siis võite kahveltõstuki tõstmist soovitud asendisse aeglaste
ja kindlate liigutustega jätkata.
– Asetage masin soovitud kohta ja eemaldage tõsteseadmed.
2 Kasutuselevõtt
M Kahveltõstukit võiv kasutusele võtta ainult tootja või tema väljaõppinud esindaja.
Nõutav tõstevarustus
Ketid ja koormaöösid, mis kahveltõstuki kaalule vastavad – tuginege andmetele kah-
veltõstuki kaalu kohta spetsifikatsioonilehel.
Kraana või vints, mis kahveltõstuki kaalule vastab – tuginege andmetele kahveltõstu-
ki kaalu kohta spetsifikatsioonilehel.
Kasutuselevõtt
Kahveltõstuki kasutuselevõttu võib teostada ainult kompetentne tehnikaspetsialist.
Frontaaltõstuki kasutuselevõtt toimub tavaliselt staatilise ja funktsioonikontrolli kujul.
Staatiline ja funktsioonikontroll
Staatilisi ja funktsioonikontrollimisi teostab kahveltõstuki kohaletoimetamisel kompe-
tentne tehnikaspetsialist. Teostatavad kontrollimised jagunevad kahte suurde rühma,
s.t staatiline ja funktsionaalne kontrollimine.
C 5
070
4.E
STStatistilised kontrollimised
Funktsioonikontrollid
Funktsioonikontrollid peab teostama kompetentne tehnikaspetsialist lastitud kahvel-
tõstuki korral. Need hõlmavad:
– Liikuge kahveltõstukiga aeglase kiirusega edasi, liikuge tagurpidi, siis jälle edaspi-
di, et veenduda suunamuutmismehhanismi funktsioneerimises.
– Sõidutage kahveltõstukit edaspidi ja tagurpidi igal kiirusastmel kuni maksimaalse
kiiruseni ja kontrollige, kas alavahetus ja tööpidurid mõlemas suunas töötavad.
– Sõitke mitu kaheksakujulist ringi umbes kolmandikuga maksimaalkiirusest nii edas-
pidi kui ka tagurpidi.
– Tõstke kontrollkoorem põrandalt maksimaalsele kõrgusele. Langetage kontroll-
koorem maksimaalse kiirusega põrandani, langetamise ajal peatage mitu korda ja
asetage koorem põrandale.
Teostatavad kontrollimised on järgmised:1. Kattub tellitud spetsifikatsiooniga.
2. Transpordikahjustused puuduvad.
3. Laki kontrollimine – korrosiooni ei esine.
4. Jahutusvahendi tase.
5. Õlitase – mootor.
6. Õlitase – hüdraulikapaak.
7. Õlitase – hüdrostaatiline ajami telg
8. Õhufilter ja ühendus.
9. Ventilatsiooniava – hüdraulikapaak.
10. Reguleerimine – ventilaatoririhm/generaatoririhm
11. Tõstekettide reguleerimine ja õlitamine.
12. Tihedus – kardaanvõllipoldid.
13. Tõmbemomendi kontrollimine – rattamutrid.
14. Rehvirõhu kontrollimine.
15. Käsiraamatute/tööriistade säilitamine.
C 6
0704
.ES
T
D 1
07
04.E
ST
D Sõiduki tankimine
1 Turvaeeskirjad diislikütusega ja vedelgaasiga töötamiseks
Enne tankimist või küttegaasiballooni vahetamist peab sõiduk olema turvaliselt par-
gitud (vaata peatükk E, lõik 5.8).
Tulekaitsemeetmed: Kütuste ja küttegaasi käsitsemisel on tankimisala läheduses
keelatud suitsetamine, lahtine tuli ja teised süüteallikad. Sildid, mis tähistavad ohupi-
irkonda, tuleb paigutada hästi nähtavatesse kohtadesse. Kergestisüttivate materjali-
de hoidmine selles piirkonnas on keelatud. Tankimiskohas peavad olema töökorras
tulekustutusseadmed igal ajal käepärast.
F Vedelgaasipõlengu kustutamisel kasutada ainult süsihappe-pulberkustutit või sü-
sihappe-gaasikustutit.
Hoiustamine ja transport: Diiselkütuse ja vedelgaasi hoiustamis- ja transportimis-
seadmed peavad vastama seadusnõuetele. Kui ei ole tanklat, siis peab kütust hoid-
ma ja transportima puhastes ja selleks otstarbeks lubatud mahutites. Mahuti sisu
tuleb paagil selgelt märgistada. Ebatihedad küttegaasiballoonid tuleb viivitamatult
välja viia, hästi tuulutatavasse kohta asetada ja tarnijale teatada. Väljavoolanud diis-
likütus tuleb vastava vahendiga siduda ja kehtiva korra kohaselt keskkonnakaitse-
määruste järgi käidelda.
Tankimis- ja küttegaasiballoonide vahetamise personal: Isikud, kes vedelgaasi
käsitsevad, on kohustatud omandama nõutavaid teadmisi vedelgaasi omaduste ja
sellega ohutu töötamise kohta.
Tankimine küttegaasimahutist: Küttegaasimahutid jäävad sõidukiga ühendatuks ja
neid täidetakse küttegaasitanklates. Tankimisel tuleb järgida tankla ja küttegaasima-
huti tootja eeskirju ning seaduslikke ja kohalikke määrusi.
F Vedelgaas tekitab paljal nahal külmumishaavu.
07
04.E
ST
D 2
2 Diiselkütuse tankimine
F Sõidukit võib tankida ainult selleks et-
tenähtud kohas.
– Sõiduk enne tankimist ohutult parkida
(vaata peatükk E, lõik 5.8).
– Paagikaas (1) avada.
– Tankida puhast diislikütust.
Z Paaki mitte üleliia täita.
Täitekogus:
DFG 316s/320s:42 l
DFG 420s––430s:58 l
DFG 540s––550s:70 l
M Kasutada ainult diiselkütust DIN51601
tsetaanarvuga alla 45.
Kütusenäidik (2) näitab kütuse taset. Kui
osuti on punasel alal, peab paaki täitma.
M Kütusepaaki ei tohi kunagi päris tühjaks
sõita! Õhk kütuseseadmes põhjustab
tööhäireid.
– Pärast tankimist paagikaas jälle
kõvasti kinni keerata.
540s–550s alates 09/03
D 3
07
04.E
ST
3 Küttegaasiballooni vahetamine
F Küttegaasiballooni võib vahetada ainult selleks ettenähtud kohas ja selleks väljaõp-
pinud ning volitatud isik.
– Sõiduk enne tankimist ohutult
parkida (vaata peatükk E, lõik
5.8).
– Sulgventiil (3) kindlalt sulgeda.
– Mootor käivitada ja küttegaasi-
süsteem neutraalasendis tüh-
jaks sõita.
– Ühendusmutter (4) sobiva võt-
mega lahti kruvida, sealjuures
käepidemest (6) vastu hoida.
– Voolik (5) eemaldada ja ventiili
kaitsekork kohe tühjale gaasibal-
loonile peale kruvida.
– Kinnitusnöörid (8) avada ja kat-
teplekk (7) eemaldada.
– Gaasiballoon ettevaatlikult hoid-
jast välja võtta ja ohutult maha
asetada.
F Kasutada võib ainult 18 kg (29 liitri-
seid) gaasi vahetusballoone.
– Uus gaasiballoon hoidikusse
asetada ja nii keerata, et sulg-
ventiili toruots on allapoole.
– Gaasiballoon kinnitusnööridega
tugevasti kinnitada.
– Voolik jälle ettenähtud viisil kin-
nitada.
– Sulgventiil ettevaatlikult avada ja
kontrollida vahtutekitava vahen-
diga tihedust.
07
04.E
ST
D 4
o Täidetavad vedelgaasiballoonid
Saadaval on kahte sorti täidetavaid
vedelgaasiballoone. täiteseadme-
ga otsas või keskel. Mõlemad bal-
lonisordid on varustatud auto-
maatse täitesulgurventiiliga, et
takistada ballooni ületäitmist.
Vedelgaasiballoone täidetakse
järgmiselt:
Vedelgaasiballoon täiteseadme-ga otsas
Kork (9) ära keerata. Vedelgaasi-
pumba düüs täiteühendustorusse
(10) viia. Vedelgaasiballoon täita,
kuni vedelikutasemenäidikult on
näha, et balloon on täis. Düüs ee-
maldada ja kork (9) uuesti pai-
galdada.
Vedelgaasiballoon täiteseadme-ga keskel
Kork (11) eemaldada. Kork (12)
ära keerata. Vedelgaasipumba
düüs täiteühendustorusse viia. Ve-
delgaasiballoon täita, kuni vedeli-
kutasemenäidikult on näha, et bal-
loon on täis. Düüs eemaldada ja
kork (12) uuesti paigaldada.
F JÄRGIDA KÕIKI VEDELGAASIPUMBALE PAIGALDATUD DIREKTIIVE JA
EESKIRJU VEDELGAASIBALLOONIDE TÄITMISE KOHTA.
D 5
07
04.E
ST
4 Kahe küttegaasiballooniga kahveltõstuk
F Kahe küttegaasiballooniga varustatud kahveltõstukitel on sulgventiil, mida saab
kasutada kahte moodi:
– Mõlema küttegaasisilindri avatud varustusventiilidega, millega suurendatakse kogu
kütteaine mahtu.
– Ühe küttegaasisilindri suletud varustusventiiliga, millega pannakse tagavarasilin-
der valmis.
Ohutu töö tagamiseks tuleb teadmiseks võtta järgmised punktid:
– Süsteemi ei tohi mitte kunagi kasutada, kui ainult üks silinder on ühendatud.
– Plastmassist tolmukate hüdrostaatilisel ülerõhuventiilil peab hoolduse ajaks oma
kohale jääma, et mustust eemal hoida, ja seda tuleb regulaarselt kontrollida.
– Kui teist silindrit kasutatakse tagavarasilindrina, siis tuleb ventiil sulgeda, ja kui töö-
silinder saab tühjaks, siis tuleb ventiil jälle käsitsi avada.
– Kui töösilinder on tühi ja tagavarasilinder avatud, siis tuleb tühja silindri ventiil tur-
vakaalutlustel sulgeda.
– Kui mõlemat silindrit tuleb kasutada samal ajal, silindri rõhud on aga erinevad, tõm-
bab ühendusdetail küttegaasi kõrgema rõhuga silindrist, kuni rõhk mõlemas silind-
ris on ühesugune. Seepeale tõmmatakse gaasi mõlemast silindrist.
– Kui ühe silindri voolik peaks lõhkema, takistab ühendusdetail gaasi väljavoolamist
teisest silindrist (mis takistab mõlema silindri tühjenemist).
07
04.E
ST
D 6
E 1
01
06.E
ST
E Kasutamine
1 Transportimisseadme kasutamise ohutuseeskirjad
Juhiluba: Transportimisseadet võivad kasutada ainult sobivad isikud, kes on juhti-
mist õppinud, käitajale või tema volitatud isikule oma sõiduoskust ja koormate
käsitsemise oskust tõestanud ja tema poolt selgesõnaliselt juhtima volitatud.
Juhi õigused, kohustused ja käitumisreeglid: Juht peab olema teadlik oma õigus-
test ja kohustustest, transpordiseadme kasutamisest instrueeritud ja selle kasutusju-
hendi sisuga tutvunud. Talle tuleb tema õigused võimaldada. Järelkäidavate trans-
pordiseadmetega töötamisel tuleb kanda kaitsekingi.
Selleks mittevolitatud isikutel kasutamine keelatud: Juht on kasutamise ajal
transpordiseadme eest vastutav. Ta peab keelama selleks mittevolitatud isikutel
transpordiseadmega sõita või seda kasutada. Teisi isikuid ei tohi kaasa võtta või tõs-
ta.
Kahjustused ja puudused: Kahjustustest või muudest puudustest transpordisead-
me või külgemonteeritud seadmete juures tuleb kohe teatada järelevalvepersonalile.
Mittetöökindlaid transpordiseadmeid (nt kulunud rattad või defektsed pidurid) ei tohi
kuni nende nõuetele vastava remontimiseni kasutada.
Remonttööd: Ilma eriväljaõppe ja loata ei tohi juht transpordiseadme juures remont-
töid ega muudatusi teostada. Mitte mingil juhul ei tohi ta turvaseadmeid ega lüliteid
mittetoimivaks muuta või reguleerida.
Ohupiirkond: Ohupiirkond on piirkond, kus inimesed on transpordiseadme sõidu–
või tõsteliigutuste, koorma pealevõtuvahendite (nt kahvliharude või külgemonteeritud
seadmete) või laaditava materjali tõttu ohustatud. Siia kuulub ka piirkond, kuhu võib
sattuda allakukkuv laaditav materjal või langetatav/kukkuv tööseadeldis.
F Kõrvalised isikud tuleb ohupiirkonnast eemale juhtida. Ohu korral inimestele tuleb
anda õigeaegselt hoiatussignaal. Kui kõrvalised isikud ei lahku, hoolimata nõudmi-
sest, ohupiirkonnast, siis tuleb transpordiseade viivitamatult seisata.
Turvaseadmed ja hoiatussildid: Siin kirjeldatud turvaseadmeid, hoiatussilte ja hoi-
atusjuhiseid tuleb tingimata järgida.
F Enne kahveltõstukiga töölehakkamist peab kasutaja olema täielikult tutvunud mõõte-
riistade ja regulaatorite järjestusega.
M Vähendatud pearuumiga tõstukid on varustatud juhi vaateväljas asuva hoiatussildi-
ga. Tingimata tuleb kinni pidada sellel sildil toodud kehapikkusest.
01
06.E
ST
E 2
E 3
01
06.E
ST
2 Juht- ja näiduelementide kirjeldus
Pos. Juht- või näiduelement
Funktsioon
1 Hoiatustuli
Seisupidur
t Näitab süttimisel, et seisupidur
on peal.
2 Kütusenäidik (DFG) t Näitab, kui palju kütust on veel
paagis.
3 Jahutusvahendi tem-
peratuurinäidik
t Näitab jahutusvahendi temperatuuri.
4 Neutraalne asend t Näitab süttimisel, et
sõidusuunalüliti on neutraalses
asendis.
5 Ei rakendata hüdro-
staatilistel kahveltõstu-
kitel
o
6 Hüdrostaatilise ajami
hoiatuslamp
o Lamp põleb pidevalt
kui süüde on SEES. Kui mootori käivi-
tamisel on kõik normaalne, siis lamp
kustub.
Aeglane vilkumine viitab
väikesele häirele hüdrostaatilise
ajami juures, nagu nt gaasipedaali
potentsiomeeter, mastikang või
mootori regulaator.
Kiire vilkumine viitab tõsisele rikkele
hüdrostaatilise ajami juures (sõiduk
sundpidurdub), nagu nt pumba
potentsiomeeter, piduripedaal, rike 5–
voldi–ringis.
Sõidu ajal pidevalt põlev lamp viitab
rikkele mootori pöörlemissageduse
anduris.
7 Tuli o Näitab, et külgvalgustid on sisse lülita-
tud.
8 Hoiatustuli – mootoriõli
rõhk
t Näitab süttimisega liiga väikest
mootori määrdeõlirõhku.
9 Tühi o
10 Tühi o
01
06.E
ST
E 4
E 5
01
06.E
ST
Pos. Juht- või näiduelement
Funktsioon
11 Ei rakendata hüdro-
staatilistel kahveltõstu-
kitel
t
12 Hoiatustuli –
Turvavöö
o Näitab süttimisega, et turvavöö ei ole
nõuetekohaselt kinnitatud.
13 Kontrolltuli
Sõidusuunanäidik
o Näitab sõidusuunanäidiku funktsio-
neerimist parem/vasak.
14 Hoiatustuli
Kütusevaru (DFG)
t Näitab süttimisega liiga väikest
kütusevaru.
15 Aja- /töötundide
näidik
t Näitab töötatud aega või
töötatud töötunde.
16 Kontrolltule eelsüttimi-
ne (DFG)
t Näitab külmstardiseadme funktsiooni.
17 Hoiatustuli – vool t Näitab süttimisega, et aku ei ole
laetud.
18 Rool t Sõiduk juhtida soovitud sõidusuunda.
19 Kütte- /õhuühendus
reguleerida
o
20 Roolisamba reguleeri-
miskang
t Roolisamba kalde reguleerimine.
01
06.E
ST
E 6
E 7
01
06.E
ST
o Kardaanitõste ja -kalle
Pos. Juht- või näiduelement
Funktsioon
21 Juhikabiini kütte
reguleerimine
o
22 Gaasipedaal t Mootori pöörlemissageduse või sõidu- ja
tõstekiiruse reguleerimine.
23 Juhtkang –
tõstmine/langeta-
mine
t Kelgu tõstmine või langetamine. Kelgu tõst-
mine: Kang tõmmata taha.
Kelgu langetamine: Kang lükata ette.
24 Juhtkang – tõster-
aami kallutamine
t Tõsteraami ette või taha kallutamine
Tõsteraami ette kallutamine: Kang lükata
ette. Tõsteraami taha kallutamine: Kang
tõmmata taha.
25 Lüliti o Lambid, udulaternad, jne.
26 Süüte- /käivituslü-
liti
t Elektrivarustuse sisse- ja väljalülitamine.
Mootori käivitamine ja seiskamine. Süüte-
võtme väljatõmbamisega on sõiduk kindlu-
statud kasutuselevõtu eest selleks
mittevolitatud isikute poolt.
27 Pealüliti (häd-
aseiskamine)
t Peavooluring katkestatakse, kõik elektri-
lised funktsioonid lülituvad välja.
Sõiduki pidur on forsseeritud. Seda lülitit
võib kasutada ainult peatamiseks hädaolu-
korras või isoleerimise eesmärgil. Kui lüliti
on aktiveeritud, siis tuleb kell (20) ja (21)
tagasi seada. Tavaolukorras tuleb järgida
leheküljel E 25 toodud juhiseid peatami-
seks.
28 Klahv Hoiatussi-
gnaal
t Akustilise hoiatussignaali vallandamine.
29 Sõidusuunakang t Sõidusuuna valimine.
30 Aeglase sõidu/pi-
duripedaal
t 1. Piirkond: Aeglase sõidu reguleerimine.
2. Piirkond: Tööpiduri vajutamine.
31 Seisupiduri lüliti t Seisupidur peale panemine või vabastami-
ne:
Fikseerimiseks keerata lüliti asendisse 1Vabastamiseks keerata lüliti asendisse 0
32 5 re˛iimiga vali-
kulüliti
t Iga muut suurendab või vähendab kiirendu-
se ja pidurduse kiirust.
01
06.E
ST
E 8
Sümbol Otstarve Sümbol Otstarve1. Masti ettekallutamine. 5. Masti tahakallutamine.
2. Kahvlihaarade tõstmine ja
masti ettekallutamine.
6. Kahvlihaarade langetamine ja
masti tahakallutamine.
3. Kahvlihaarade tõstmine. 7. Kahvlihaarade langetamine.
4. Kahvlihaarade tõstmine ja
masti tahakallutamine.
8. Kahvlihaarade langetamine ja
masti ettekallutamine.
Kardaani funktsioonid
Kardaani raam
Lisakangid
E 9
01
06.E
ST
o Topeltpedaal sõidusuuna juhtimine
Sisseviimine
Sõidusuuna juhtimise topeltpedaali variant viidi sisse juhtide jaoks, kes eelistavad
kahveltõstukit juhtida kahe pedaaliga. See süsteem võimaldab täpset kiiruse- ja sõi-
dusuunajuhtimist kahe kergelt kasutatava pedaali abil: Parem jalg: edasi. Vasak jalg:
tagasi.
Topeltpedaal sõidusuuna juhtimine
Sõidusuuna/gaasipedaalid
Sõidusuunapedaali vajutades suureneb pöörete arv ja sõidukiirus. Kui jalg pedaalilt
ära võtta, aeglustab kahveltõstuk kiirust. Jala järsu eemaldamisega pedaalilt aeglu-
stab kahveltõstuk kontrollitult kiirust ja peatub.
Piduri- /aeglase sõidu pedaal
Kui kasutatakse piduri- /aeglase sõidu pedaali koos sõidusuuna- või gaasipedaaliga,
siis järgneb kahveltõstuki kiiruse ja sõidusuuna täpne juhtimine.
Tagurpidi/
Gaasipedaal
Piduri-/
aeglase sõidu pedaal
Edaspidi/
Gaasipedaal
01
06.E
ST
E 10
t Käigukang
Z Kui käigukang on keskasendis, siis
asetseb ülekandemehhanism tühi-
käiguasendis.
– Edaspidiliikumiseks lükata kangi
ettepoole.
– Tagurpidiliikumiseks lükata kangi
tahapoole.
Z Kahveltõstuki mootor ei käivitu, kui
käik on sees.
t 2-käigu lülitus – DFG/TFG 540s–550s
Käigu valimine toimub manuaalselt.
Kallakul sõites madalama käigu sis-
selülitamiseks vajutada „I”.
o Madalama ülekandemehhanis-milüliti DFG/TFG 540s–550s
Mõned kahveltõstukid on varustatud
kapoti külge monteeritud madalama
ülekandemehhanismi lülitiga stan-
dardikohase edaspidi– ja tagurpi-
disõidu lüliti asemel. Nendel kahvel-
tõstukitel valib „üldjuhtimissüsteem”
automaatselt õige käigu 80% põhjal
mootori minimaalsest pöörlemissa-
gedusest ja maksimaalsest pumba-
võimsusest.
Selleks, et kahveltõstukit esimese
käigu peal hoida (nt mäest üles- või allasõidul), peab kasutaja momendilülitit käsitsi
vajutama või all hoidma. See signaliseerib üldjuhtimissüsteemi, et pump ja ajami telg
tuleb hoida esimesel käigul. Niipea kui lüliti lahti lasta, läheb kahveltõstuk jälle auto-
maatsele käiguvalikule üle.
E 11
01
06.E
ST
o Roolisamba külge kinnitatud käi-guvalikulüliti
Kardaankangiga varustatud kahvel-
tõstukitel (vaata lehekülg E8) asen-
datakse standardijärgne käigulüliti,
mis asub juhiistmest paremal, rooli-
samba külge kinnitatud käigulülitiga.
Z Kui käigukang on keskasendis, siis
asetseb ülekandemehhanism tühi-
käiguasendis.
– Edaspidiliikumiseks lükata kangi
ettepoole.
– Tagurpidiliikumiseks lükata kangi
tahapoole.
Z Kahveltõstuki mootor ei käivitu, kui käik on sees.
t Re˛iimivalikulüliti Sõiduviis (ai-nult mudelile 316s–430s DFG/TFG).
Total Control System (TCS) juhib 36
võimsusparameetrit. See hoolitseb
peaaegu lõputu arvu reguleerimis-
võimaluse eest. Et seda kompleksi
lihtsustada, saab lülitiga valida 5 et-
teprogrammeeritud kombinatsiooni
vahel. Uued tarkvaraparameetrid
töötati nüüd nii välja, et need vasta-
vad 5 tüüpilisele tõstuki kasutus-
valdkonnale. Lihtsa 5-astmelise lüliti
ümberlülitamisega saab muuta sõi-
duki tööre˛iimi kliendikasutusalast
mõnele teisele.
5 re˛iimiga
valikulüliti
Seisupiduri
lüliti
01
06.E
ST
E 12
M Kahveltõstuk seisata ja seisupidur peale tõmmata, pärast mida valitakse sõiduviisi
muutus.
Tagada, et sõiduviisi-valikulüliti asend oleks sobiv teie kasutusvaldkonna jaoks.
Z Kompuuterkontrollsüsteem ei võimalda sõiduviisi muutmist kahveltõstuki liikumise
ajal.
F KAHVELTÕSTUKIGA TOHIB ALLES SIIS SÕITA, KUI ON KINDEL, ET ON VALI-
TUD SOOVITUD REˇIIM.
Z Kahveltõstukite puhul, mis ei ole varustatud valikulülitiga viie tööviisi jaoks, reguleeriti
tõstuki sõidukarakteristikud, kooskõlas keskkonnaga, kus neid kasutatakse. Kui
keskkond, kus kahveltõstukit kasutatakse, muutub, saab vastavalt uuele keskkonna-
le seadistusi muuta. Seda võib teha ainult volitatud, väljaõppinud klienditeeninduse
tehnikaspetsialist.
o Ülekande blokeering –TFG/DFG 540s–550s
Ülekande blokeering on variant, mis takistab juhil tõstukit käivitada, kui käik on sees.
Veel takistab blokeering juhil sõidusuuna muutmist, kui tõstukil on sisse lülitatud teine
käik.
Z Tähtis: tuleb silmas pidada, et, kuigi tõstuk võib käiku lülitades sõita tühikäigul, on
pidurdamine ikkagi võimalik.
Peale- /mahalaadimine: suurim võimsus ja produk-
tiivsus intensiivsel peale– ja mahalaadimisel lühikes-
tel teelõikudel ja väikeste tõstekõrgustega.
Kasutamine väljas: kiired töölõigud kasutamisel väl-
jas lühikestel kuni keskmise pikkusega teelõikudel,
keskmiste tõstekõrgustega. Kiirelt reageeriv lisa-
hüdraulika.
Mitmesugune kasutamine: Hea võimsus mitmesu-
gususeks
kasutamiseks. Samasugused omadused nagu põhi-
konkurendil hüdrostaatikavallas.
Kasutamine sees: Vähendatud mootoripöörlemis-
sagedus. Pehmed sõiduomadused, kõrge tõstekii-
rus. Kontrollitud töötamiseks kitsas ruumis.
Ohutus: vähendatud võimsus, kütusekulu
ja heitgaasid. Tööks purunevate koormatega, jalakä-
ijatealadel, öösel või müratundlikes piirkondades.
E 13
01
06.E
ST
o Kütteregulaator
– Keerake termostaadi reguleerimis-
nuppu (41) kellaosutile vastupidi-
ses suunas, et temperatuuri
juhikabiinis aeglaselt langetada.
– Keerake ventilaatori reguleerimise
nuppu (42) kellaosuti liikumise
suunas, et ventilaatori õhuläbivoolu
reguleerida. Väljalülitamiseks keer-
ake ventilaatori reguleerimise nupp
lõpuni kellaosutile vastupidises
suunas.
– Lükake õhuvoolu suunamise kang
(42) nii kaugele alla kui võimalik, et
juhtida õhuvool juhikabiini põranda-
le. Lükake õhuvoolu suunamise
kang (43) nii kaugele üles kui või-
malik, et lülitada välja õhuvool juhi-
kabiini põrandale. Õhuvool esikla-
asile reguleeritakse sõltumatult sel-
lest kangist õhupilude kaudu plast-
masskanalites esiklaasi allääres.
01
06.E
ST
E 14
Helisignaal
– Helisignaali aktiveerimiseks vajuta-
da klahvi (25).
3 Kontroll ja tegevused enne igapäevast kasutuselevõttu
Sõiduk
– Kontrollida kogu sõidukit (eriti rattaid ja koorma pealevõtuvahendeid) silmanähta-
vate kahjustuste suhtes.
Z Kõikide kontrollimiste ajal peavad hooldusavad ja kaaned olema avatud (vaata lehe-
külg E41 mootorikapott), erandiks on vaid „Klaasipesuvedeliku taseme kontrollimine”.
Mootoriõlitaseme kontrollimine –TFG
– Õlimõõtevarras välja tõmmata (44
või 46 või 48).
– Õlimõõtevarras ebemevaba lapiga
puhtaks pühkida ja uuesti täiesti õli-
avasse pista.
– Õlimõõtevarras uuesti välja tõm-
mata ja kontrollida, kas õlitase asub
märgistuste MIN ja MAX vahel.
– Kui tase on allpool keskpunkti, siis
täitekork (43 või 45 või 47) eemalda-
da ja õige klassi õli mootorisse juur-
de valada, kuni tase ulatub
märgistuseni MAX.
E 15
01
06.E
ST
Mootoriõlitaseme kontrollimine – DFG
– Õlimõõtevarras välja tõmmata (50 või
52).
– Õlimõõtevarras ebemevaba lapiga
puhtaks pühkida ja uuesti täiesti õlia-
vasse pista.
01
06.E
ST
E 16
– Õlimõõtevarras uuesti välja tõmmata
ja kontrollida, kas õlitase asub märgis-
tuste MIN ja MAX vahel.
– Kui tase on allpool keskpunkti, siis täi-
tekork (49 või 51) eemaldada ja õige
klassi õli mootorisse juurde valada,
kuni tase ulatub märgistuseni MAX.
Hüdraulika õlitaseme kontrollimine
Kui õli on külm
– Lasta mastil üks kord täiesti üles ja alla
liikuda.
– Mootor seisata.
– Õlimõõtevarras (53 või 54 või 55) välja
tõmmata ja puhta lapi sisse puhtaks
pühkida. Hüdraulika õlitaseme kontrol-
limine. Tase peab asuma õlimõõte-
vardal märgistuste MIN ja MAX vahel.
Vajadusel lisada õli kuni mõõtevarda
märgistuseni MIN.
E 17
01
06.E
ST
Kui õli on kuum
– Lasta mastil üks kord täiesti üles ja alla
liikuda.
– Mootor seisata.
– Õlimõõtevarras (53 või 54 või 55) välja
tõmmata ja puhta lapi sisse puhtaks
pühkida. Hüdraulika õlitaseme kontrol-
limine. Tase peab olema täpselt üle
mõõtevarda märgistuse MAX. Vajadu-
sel lisada õli natuke üle õlimõõtevarda
märgistuse MAX.
Z Kui ülestõstetud masti korral mootor väl-
ja sureb või ebakorrapäraselt töötab, siis
tuleb mast aeglaselt langetada, enne kui
seda toimingut jätkata.
01
06.E
ST
E 18
Jahutusvahendi kontrollimine
– Jahutusvahendit kontrollida kom-
pensatsioonimahuti (56) juures.
Jahutusvahendi tase peab asuma
märgistuste MIN ja MAX vahel.
M Kui jahutusvahendi tase asub allpool
märgistust MIN, siin on see märguan-
deks lekke kohta jahutussüsteemis.
Sõidukit võib kasutada alles pärast
põhjuse kõrvaldamist.
F KUI MOOTOR ON KUUM, SIIS ON
JAHUTUSSÜSTEEM RÕHU ALL,
SEETÕTTU TULEB PAISUPAAGI
KAAS AEGLASELT AVADA, KUNI
KOGU RÕHK ON VÄLJA LASTUD.
Täitmisel lisage eelnevalt kokkusega-
tud vee ja külmumisvastase vahendi
lahust samas vahekorras nagu juba
süsteemis olemasolev.
Süsteem tuleb tühjendada väljalaskekraanide avamisega jahutis ja silindriploki küljel.
Seejuures on tegemist messingist väljalaskekruvidega. Tühjendamisel eemaldada
paisupaagi kaas ja asetada see juhiistmele, mis on hoiatuseks, et mootoris ei ole ja-
hutusvahendit.
Kui külmumisvastast vahendit ei kasutata, siis tuleb jahutusvahendisse segada sobi-
vat korrosioonitõrjevahendit.
Soovitatavad kontsentratsioonid ja turvaabinõud asuvad peatükis F lõigus 7.
Kütusevaru kontrollimine – (DFG)
– Süüte- /käivituslüliti (26) viia asendis-
se „I”.
– Kütusevaru lugeda kütusevarunäidi-
kult (2).
– Vajadusel lisada diislikütust (vaata
peatükk D, lõik 2).
E 19
01
06.E
STKlaasipesuvedeliku taseme kontroll
– Kontrollida, kas mahutis on piisavalt
klaasipesuvedelikku. Kui vaja, lisada.
– Kasutada külmumisvastase vahendi-
ga klaasipesuvedelikku, nagu nt tehni-
line piiritus.
Rattad ja rehvid
– Kontrollida rataste ja rehvide kulumist
(vt peatükk F). Mõõta rehvirõhku (ai-
nult õhkrehvid) (vt tehnilised andmed
peatükis F).
4 Sõiduki kasutusele võtmine
F Enne sõiduki kasutusele võtmist, töötamist või koormate tõstmist peab juht veendu-
ma, et kedagi ei ole ohupiirkonnas.
Kontroll ja tegevused enne igapäevast kasutuselevõttu
– Kontrollida kogu sõidukit (eriti rattaid ja koorma pealevõtuvahendeid) silmanähta-
vate kahjustuste suhtes.
– Kontrollida, kas koormaketid on ühtlaselt pingutatud.
– Kontrollida turvavöö funktsioneerimist ja tagasijooksu. Edasise informatsiooni saa-
miseks vt lõik 5.7.
01
06.E
ST
E 20
4.1 Vähendatud pearuumiga X tõstukid (o)
M Soovitavast kehapikkusest mittekinnipi-
damisel võib tõstuki juhtimine juhile liiga
koormav ja ohtlik olla ning ei saa välista-
da ebatervislikust kehahoiakust ja üle-
liigsest keha koormamisest tingitud
kahjustusi ja jäävaid kahjustusi.
Omanik peab tagama, et tõstuki kasuta-
ja kehapikkus ei ületaks antud maksi-
maalset kehapikkust.
Omanik peab kontrollima, et tõstuki juht
saaks tõstukis vabalt normaalses ja püs-
tises asendis istuda.
Juhiistme reguleerimine
Z Saavutamaks optimaalset istmevedrustust, tuleb see reguleerida juhi kaalu järgi.
Juhiiste peab reguleerimise ajal olema koormusvaba.
Juhi kaalu reguleerimine:
– Kangi (60) tõmmata noole suunas kuni
piirdeni ja siis tagasi viia.
Z Endine kaaluseadistus asetub minimaal-
väärtusele. Istmevedrustuse reguleeri-
misala ulatub 50 kg kuni 130 kg.
– Kangi (60) uuesti noole suunas tõm-
mata, kuni skaalal (61) on vastav kaa-
lumärgistus. Kang seejärel jälle tagasi
viia.
– Juhiistmele istuda.
F Reguleerimise ajal mitte hoida kinni ist-
me ja mootorikapoti vahelt.
Seljatoe reguleerimine:
– Seadistuskang (59) üles tõmmata ja seljatoe kallet (44) reguleerida.
– Sulgurkang (59) jälle lahti lasta, seljatugi sulgub vastavasse asendisse.
E 21
01
06.E
STIstme asendi reguleerimine:
– Juhiistme sulgurkang (57) tõmmata üles noole suunas ja juhiiste ette– või tahapoo-
le nihutades õigesse asendisse viia.
– Sulgurkang (57) lasta jälle vastavasse asendisse fikseeruda.
F Juhiistme sulgur peab reguleeritud asendis kindlalt fikseeritud olema. Juhiistet ei tohi
reguleerida sõidu ajal!
Z Enne kahveltõstuki käivitamist peab turvavöö peale asetatud olema. Edasise infor-
matsiooni saamiseks vt lõik 5.7.
Z Juhiistme reguleerimine kuulub seeria standardvarustuse hulka. Sellest kõrvalekal-
duvate teostuste jaoks tuleb rakendada tootja reguleerimiskirjeldusi. Reguleerimisel
jälgida, et kõik juhtelemendid oleksid käeulatuses.
Z Väga oluline on, et oleks reguleeritud õige kaal, sest sellega vähendatakse raputami-
se jõudu, mis juhi keha sõidu ajal mõjutab. Mõned kahveltõstukid on varustatud
automaatse valveseadmega, s.t. kahveltõstuk käivitub ainult siis, kui juht istub istmel.
01
06.E
ST
E 22
Roolisamba reguleerimine.
– Roolisamba reguleerimiskang (20)
noole suunas (L) juhiistme juurde
– vabastada.
– Roolisammas (62) soovitud kaldesse
ette– või tahapoole liigutada.
– Roolisamba reguleerimiskang noole
suunas (F) lükata.
Sõiduki käivitamine
Toimingud enne käivitamist.
Kui mootor on kuu aega või kauem seisnud, siis peate õlitama kallutuskangi võlli,
ventiilinukke ja vardaid mootoriõliga ja kütusesüsteemi tühjaks laskma.
Kui mootor ei ole mitme nädala jooksul töötanud, või kui vahetati õlifiltrit, siis mootor
käivitada (vt lõik 4.1 või 4.2) ja enne kasutamist paar minutit tühikäigul töötada lasta.
Mootori käivitamine
F Sõidukit võib juhtida ainult juhiistmelt.
– Seisupidur (27) lülitada asendisse I.
Z Sõidusuunakang (29) viia neutraalasendisse „N”.
Z Mootorit võib käivitada ainult juhul, kui sõidusuunakang on neutraalasendis ja seisu-
pidurilüliti asendis I.
Z Käivitamisprotsess TFG, vt lõik 4.1.
Käivitamisprotsess DFG, vt lõik 4,2.
Võtmega süütelüliti
Funktsioon:
O - Kõik põhivooluringid on välja lülita-
tud ja võtme võib eemaldada.
I - Regulaatorid ja instrumendid on
sisse lülitatud.
II - Mootori eelkütmine (ainult diisel).
III - Mootori käivitamine (pöördub auto-
maatselt tagasi asendisse II).
E 23
01
06.E
ST
4.2 Käivitusprotsess TFG
F Jälgida vedelgaasi käsitsemise ohutus-
nõudeid (vt peatükk D, lõik 1).
– Küttegaasiballooni sulgventiil (63)
avada aeglaselt.
– Võti pista süüte- /käivituslülitisse (26).
– Süüte- /käivituslüliti viia asendisse „I„.– Vajutada hoiatussignaali klahvi (28) ja
kontrollida helisignaali funktsiooni.
Hoiatuslambid laadimisvool (17), mooto-
riõlirõhk (8), neutraalasend (4) ja seisu-
pidur (1) hakkavad põlema.
– Vajutada veidi gaasipedaali (22).
– Süüte- /käivituslüliti viia edasi asendis-
se II.
M Starterit vajutada vaid maksimaalselt 15
sekundit ilma katkestuseta. Enne uut kä-
ivitust 30–60 s oodata ja süüte- /käivitus-
lüliti asendisse 0 tagasi viia.
– Võti kohe lahti lasta, kui mootor on
käivitunud. See läheb automaatselt
asendisse I tagasi.
F On äärmiselt tähtis, et kõikide tööde juu-
res vedelgaasi–kahveltõstukiga peetakse kinni järgmistest ohutusnõuetest.
Kui kahveltõstuk ei taha käivituda:
– Sulgege gaasiballooni sulgventiil.
– Keerake süütelüliti/starter asendisse O.
– Kutsuge appi väljaõppinud, selleks volitatud klienditeeninduse tehnikaspetsialist.
– ÄRGE eemaldage vedelgaasiaurusti plastmassist kaant.
– ÄRGE vajutage süütenuppu.
M Vaid väljaõppinud, selleks volitatud klienditeeninduse tehnikaspetsialist võib plast-
massist kaane eemaldada ja eelsüütenuppu vajutada.
M Korduv eelsüütenupu vajutamine laseb liiga palju kütust süsteemi sisse pritsida; see
suurendab põlengu- ja plahvatusohtu!
01
06.E
ST
E 24
M Kõik hoiatustuled, välja arvatud neutraa-
lasendi (4) ja seisupiduri (1) omad, pea-
vad kohe pärast mootori käivitumist
kustuma. Kui see nii ei ole, tuleb mootor
kohe seisata ja häire kõrvaldada.
4.3 Käivitamisprotsess DFG
– Võti pista süüte- /käivituslülitisse (26).
– Süüte- /käivituslüliti viia asendisse „I„.– Vajutada hoiatussignaali klahvi (28) ja
kontrollida helisignaali funktsiooni.– Pärast süüte- /käivituslüliti (26) asen-
disse I lülitamist süttivad hoiatustuled
laadimisvool (17), mootor õlirõhk (8),
neutraalasend (4) ja seisupidur (1)
ning eelsoojenduse kontrolltuli (16).
– Gaasipedaal (22) põhja vajutada ja
oodata, kuni eelsoojenduse kontrolltuli
kustub.
Z Eelsoojenduse aeg sõltub mootori tem-
peratuurist, see kestab umbes 4 sek.
Z Mudelitel DFG 316s/320 soojenduslamp
ei kustu, mistõttu 4 sekundi pärast star-
ter või süütelüliti asendisse II keeratak-
se.
– Süüte- /käivituslüliti viia edasi asendis-
se II.
E 25
01
06.E
ST
M Starterit vajutada vaid maksimaalselt 15
sekundit ilma katkestuseta. Enne uut kä-
ivitust 30–60 s oodata ja süüte- /käivitus-
lüliti asendisse 0 tagasi viia.
– Võti kohe lahti lasta, kui mootor on
käivitunud. See läheb automaatselt
asendisse I tagasi.
M Kõik hoiatustuled, välja arvatud neutraa-
lasendi (4) ja seisupiduri (1) omad, pea-
vad kohe pärast mootori käivitumist
kustuma. Kui see nii ei ole, tuleb mootor
kohe seisata ja häire kõrvaldada.
F Pärast mootori käivitamist teha proo-
visõit ja järgmised funktsioonikontrollid:
– Seisupiduri (31) ja tööpiduri (30) pidur-
dusmõju kontrollimine.
– Mootori pöörelemissagedus reguleeri-
da gaasipedaaliga (22) erinevatesse
vahemikesse, sealjuures kontrollida
pedaali liikuvust.
– Kontrollida hüdraulika juhtfunktsioone
tõstmine/langetamine (23), kallutami-
ne (24) ja vajadusel külgemonteeritud
seadmete laitmatut funktsioneerimist.
– Rooli (18) keerata mõlemale poole
lõppasendisse ja kontrollida juhtimis-
funktsiooni.
01
06.E
ST
E 26
M Mootoril mitte lasta tühikäigul soo-
jaks minna. Mõõduka koormusega
ja vahelduva pöörete arvuga saa-
vutab mootor kiiresti töötemperatu-
uri. Mootor lasta täisvõimsusel
tööle, kui mootori jahutusvahendi
temperatuuri näidik (2) näitab töö-
temperatuuri.
Kui kõik funktsioonikontrollid on häi-
reteta teostatud ja töötemperatuur
on saavutatud, on sõiduk töökorras.
4.4 Töö häirenäidud
Hoiatustulede süttimisel:
– mootoriõlirõhk (8),
– laadimisvool (17),
– jahutusvahendi temperatuur (3),
– hüdrostaatiline ajam (6),
tuleb mootor kohe seisata.
M Mootorit võib jälle käivitada, kui rike
on kõrvaldatud.
Z Rikete otsimine ja abinõud vt lõik 6.
Kasutamisel kontrollida kütusenäitu
(ainult 2, CD). DFG
Mootori seiskamine
M Mootorit mitte seisata täiskoormu-
sel, vaid lasta temperatuuri tasakaa-
lustamiseks veel veidi aega töötada.
– Sõiduki peatamine.
– Sõidusuunakang (29) viia neutra-
alasendisse.
– Seisupidurilüliti viia asendisse I
(31).
– Süüte- /käivituslüliti (26) viia asen-
disse „0”.
E 27
01
06.E
ST
5 Transportimisseadmega töötamine.
5.1 Ohutusnõuded sõiduks.
Sõiduteed ja tööpiirkonnad: Sõita võib ainult liikluseks avatud teedel. Mittevolitatud
kõrvalised isikud ei tohi siseneda tööpiirkonda. Koormaid võib hoiustada ainult sel-
leks ettenähtud kohtades.
Käitumine sõidul: Juht peab valima kohalikele oludele vastava sõidukiiruse. Aegla-
selt peab sõitma nt kurvides, kitsastes läbikäikudes ja nende juures, pendelustest läbi
sõites, halva nähtavusega kohtades. Ta peab hoidma alati ohutut pikivahet eessõit-
vate sõidukitega ja omama kontrolli transpordiseadme üle. Äkiline peatumine (välja
arvatud ohu korral), kiire pööramine, möödasõit ohtlikes või halva nähtavusega
kohtades on keelatud. Väljanõjatumine või haaramine töö- ja kasutuspiirkonnast on
keelatud.
Nähtavusolud sõidul: Juht peab vaatama sõidusuunas ja omama alati piisavat üle-
vaadet sõidetavast teest. Kui transporditakse koormaid, mis nähtavust piiravad, siis
peab transpordivahend sõitma tagaasetseva koormaga. Kui see ei ole võimalik, siis
peab teine isik hoiatades transpordiseadme ees kõndima.
Sõitmine tõusudel ja langustel: Tõusudel ja langustel on lubatud sõita ainult siis,
kui see on liiklusteena ette nähtud ning puhas ja kasutatav ning seal saab ohutult sõi-
ta vastavalt sõiduki tehnilisele spetsifikatsioonile. Sealjuures tuleb juhtida koormat
alati tõusupoolsel küljel. Pööramine, viltu sõitmine ja transpordiseadme seiskamine
tõusudel või langustel on keelatud. Langustel võib sõita ainult vähendatud kiirusega
ja pideva valmisolekuga pidurdamiseks.
Sõitmine liftidel või laadimissildadel: Liftidel või laadimissildadel võib sõita ainult
siis, kui need on piisava kandejõuga, oma ehitusviisilt sobivad sõitmiseks ja on käitaja
poolt sõitmiseks lubatud. Seda tuleb enne sõitmist kontrollida. Transpordiseade tuleb
juhtida lifti koorem eespool ja paigutada see asendisse, mis välistab kokkupuute
�ahti seintega. Isikud, kes liftis kaasa sõidavad, tohivad sinna siseneda alles siis, kui
transpordiseade on kindlalt paigas, ja peavad liftist lahkuma enne transpordiseadet.
Transporditava koorma seisund: Transportida võib ainult eeskirjade kohaselt kin-
nitatud koormaid. Kunagi ei tohi transportida koormaid, mis on laotud kõrgemale kui
kahvlikelgu tipp või koormakaitsevõrk.
01
06.E
ST
E 28
Haagiseid või lohisteid võib vedada ainult aeg-ajalt, tugevdatud sõiduteedel ja tasa-
pinnal maksimaalse hälbega +/– 1% ning kiirusega 5 km/h. Pidev töö haagistega ei
ole lubatud.
Tõmbamise ajal ei tohi kahvlitel olla koormat. Sõiduki jaoks nimetatud maksimaalset
haagise koormust pidurdamata ja/või pidurdatud haagisele ei tohi ületada. Toodud
haagisekoormus kehtib ainult sundühenduse jaoks kahveltõstuki vastukaalus. Juhul,
kui mõni teine haagiseühendus on paigaldatud tõstuki külge, siis tuleb arvestada
ühenduse tootja eeskirju.
Pärast haagise ühendamist peab juht enne sõidu alustamist kontrollima, et haagise-
ühendus on kindlustatud lahtihaakumise vastu.
Vedavaid sõidukeid peab kasutama nii, et oleks tagatud ohutu sõitmine ja puksiiri
pidurdamine kogu liikumise vältel.
F Heitgaasi eraldumine: Kahveltõstukit võib kasutada ainult hästi ventileeritud piir-
kondades. Kahveltõstuki kasutamine suletud piirkondades võib viia kahjulike heitgaa-
side kogunemisele, mis võib põhjustada pearinglust, unisust või isegi surma!
E 29
01
06.E
ST
5.2 Sõitmine
F Sõidukiirus tuleb valida vastavalt sõidu-
teede, tööpiirkonna ja koorma olukorra-
le!
– Sõidusuunakang (29) viia neutraala-
sendisse.
– Kahvlikelt umbes 200 mm kõrgusele
tõsta, et koormakahvel oleks põran-
dast eemal.
– Tõsteraam täiesti taha kallutada.
– Seisupidur lahti lasta.
Edaspidisõit
– Sõidusuunakang (29) lükata ette.
M Tavatöös mitte lülitada pealülitit (27)
maksimaalselt kiiruselt asendisse „Väl-
jas”. Sõiduk sundpidurdub. (Täispidur-
dus).
– Vajutada aeglaselt gaasipedaali (22),
kuni on saavutatud soovitud sõidukii-
rus.
Sõidusuuna vahetamine
– Sõidusuunakang (29) üle neutraala-
sendi soovitud sõidusuunda lülitada.
– Vajutada aeglaselt gaasipedaali (22),
kuni on saavutatud soovitud sõidukii-
rus.
01
06.E
ST
E 30
Tagurpidisõit
F Tagada, et tagumine sõiduala on vaba.
– Sõidusuunakang (29) lükata taha.
Sõiduki kiirendamine
– Vajutada aeglaselt gaasipedaali (22), kuini sõiduk hakkab liikuma.
– Gaasipedaal vajutada põhja. Mootori pöörlemissagedus ja sõidukiirus kasvab.
Sõiduki pidurdamine
F Sõiduki pidurdumine sõltub oluliselt pin-
na olukorrast. Seda peab juht sõidukäi-
tumisel arvestama. Sõidukit ettevaatli-
kult pidurdada, et koorem maha ei libi-
seks.
Aeglustamine
– Jalg gaasipedaalilt (22) ära võtta. Sõiduk pidurdub kergelt.
– Piduripedaal (30) põhja vajutada, et pidurdust suurendada.
E 31
01
06.E
ST
5.3 Juhtimine
F Rakendatav juhtimisjõud on hüdrostaati-
lise juhtimise tõttu väga väike, seetõttu
tuleb rooli (26) tundlikult keerata.
5.4 Pidurdamine
Tööpidur
Seisupidurilüliti mõjub hüdraulikasüstee-
mi kaudu piduriketastele. See süsteem
on töökindel, kuna rõhukao korral pidur-
datakse automaatselt seisupiduriga.
Kui gaasipedaal (22) vabastatakse, siis
väheneb hüdrostaatiline õli juurdevool ja
kahveltõstuk pidurdub.
Lisapidurduse võib saada piduri-/ aegla-
se sõidu pedaali (30) vajutamisega.
Piduri- /aeglase sõidu pedaali liikumise
viimasel osal tõmmatakse peale seisupi-
dur.
Seisupidur
Seisupidurilülitiga viiakse iselukustuv
lamellpidur pidurdusasendisse.
Seisupiduri pealetõmbamiseks lükata
lüliti (31) ette asendisse I.
Seisupiduri vabastamiseks lükata lüliti
(31) ette asendisse O.
Z Enne kahveltõstukilt lahkumist tuleb alati
seisupidurilülitit vajutada ja mootor seis-
ma panna.
Kui seisupidur ei ole peal, kõlab akus-tiline hoiatussignaal.
F Seisupidur hoiab sõidukit maksimaalse
lubatud koormaga puhta betoonpinna
korral langusel 15%.
01
06.E
ST
E 32
5.5 Tõsteraami ja külgemonteeritudseadme kasutamine
F Juhtkangi võib kasutada ainult juhiistmel
istudes.
Tõsteseadmete kasutamine toimub juht-
kangiga juhiistmest paremal.
Kahvlikelgu tõstmine/langetamine
– Juhtkang (23) tõmmata taha, et kahv-
likelku tõsta.
– Juhtkang (23) tõmmata ette, et kahvli-
kelku langetada.
Tõsteraami ett- /tahakallutamine
F Masti taha kallutades mitte asetada
jäsemeid tõsteraami ja esiseina vahele.
– Juhtkang (24) tõmmata taha, et tõster-
aami taha kallutada.
– Juhtkang (24) lükata ette, et tõsteraa-
mi ette kallutada.
o Külgemonteeritud seadme kasutamine
Külgemonteeritud seadme kasutamine
toimub juhtkangiga (64) paremal pool
juhtkangist (32) (tõsteraami kallutami-
ne).
F Külgemonteeritud seadme kasutami-
seks tuleb lisaks järgida tootja kasutus-
juhendit!
E 33
01
06.E
STTööseadme kiiruse juhtimine
Juhtkangi liigutamise ja mootori pöörele-
missageduse muutmisega juhitakse
hüdraulikasilindrite töökiirust.
Pärast juhtkangide lahtilaskmist lähevad
need ise neutraalasendisse tagasi ja
tööseade jääb püsima saavutatud asen-
disse.
M Juhtkangi liigutada alati tundlikult, mitte
tugevate tõmmetega. Lõpp-piirdeni jõu-
des tuleb juhtkang kohe lahti lasta.
– Mootori pöörlemissagedus gaasiped-
aaliga (22) suurendada ja
– juhtkang ikka tahapoole lükata, et töö-
seadme kiirust suurendada.
Z Hüdrostaatilise ajami korral suureneb
mootori pöörlemissagedus automaatselt
vastavalt juhtkangi liikumisnurgale. (Su-
urem nurk = kõrgem pöörlemissagedus)
Z Mootori pöörlemissagedus ei mõjuta
kahvlikelgu langetuskiirust.
F Inimeste tõstmine tõsteseadmetega on
keelatud.
01
06.E
ST
E 34
5.6 Koormate pealevõtmine, transporti-mine ja mahaasetamine
F Juhtkangi võib kasutada ainult juhiistmel
istudes.
M Enne koormate pealevõtmist peab juht
veenduma, et see on nõuetekohaselt
alusele paigutatud ja ei ületa sõiduki
lubatud kandevõimet.
Jälgid koormadiagrammi!
Koormakahvli reguleerimine
F Koormakahvel tuleb nii reguleerida, et
mõlemad kahvlihaarad oleksid kelgu vä-
lisservadest ühekaugusel ja koorma ras-
kuspunkt asetseks täpselt kahvlihaarade
keskel.
– Fikseeriv kang (65) lükata üles.
– Kahvlihaarad (66) nihutada kelgul (67)
õigesse asendisse.
– Fikseeriv kang lükata üles ja nihutada
kahvlihaarasid, kuni see soonde fik-
seerub.
Koorma pealevõtmine
– Ettevaatlikult sõita pealevõetava koor-
ma juurde.
– Sõidusuunakang (29) viia neutraala-
sendisse.
– Seisupidur (31) lülitada asendisse I.– Koormakahvel tõsta koorma juurde
õigele kõrgusele.
– Sõidusuunakang lülitada edaspidisõi-
dule ja seisupidur vabastada.
E 35
01
06.E
ST– Ettevaatlikult sõita koormasse, kuni
see asub võimalikult kahvliselja ääres.
F Koormakahvel peab ulatuma vähemalt
kahe kolmandiku ulatuses oma pikku-
sest koormasse.
– Sõidusuunakang (29) viia neutraala-
sendisse ja seisupidur (31) asendisse
I.
– Kelk üles tõsta, kuni koorem asetseb
vabalt koormakahvlil.
– Sõidusuunakang lülitada tagurpidisõi-
dule ja seisupidur vabastada.
F Jälgida, et taga oleks tee vaba.
– Ettevaatlikult ja aeglaselt tagasi liiku-
da, kuni koorem asub väljaspool laopi-
irkonda.
01
06.E
ST
E 36
F Inimeste viibimine ülestõstetud koorma
all on keelatud!
– Tõsteraam täiesti taha kallutada.
– Koorem langetada niikaugele, kui see
on transportimiseks tingimata vajalik
(põrandast umbes 150...200 mm).
F Mida kõrgemal koormat transporditakse,
seda väiksem on seisukindlus.
E 37
01
06.E
STKoorma transportimine
F Kui koorem on nii kõrgele tõstetud, et
nähtavus ettepoole on takistatud, siis
sõita tagurpidi.
– Sõidukit gaasipedaaliga (22) tundlikult
kiirendada ja aeglase sõidu /piduripe-
daaliga (30) ettevaatlikult aeglustada.
Seejuures olla alati valmis pidurdama.
– Sõidukiirus valida vastavalt sõidutee-
de ja transporditava koorma olukorra-
le.
– Ristmikel ja läbisõitudel tähele panna
teisi liiklejaid.
– Halva nähtavusega kohtades sõita ai-
nult juhendaja abiga.
F Langustel ja tõusudel transportida koor-
mat alati tõusupoolsel küljel, kunagi ei
tohi viltu sõita või pöörata.
01
06.E
ST
E 38
Koorma mahaasetamine
– Sõiduk ettevaatlikult riiuli juurde juhti-
da.
– Sõidusuunakang (29) viia neutraala-
sendisse.
– Seisupidur (31) lülitada asendisse I.
– Koormakahvel tõsta riiuli juurde õigele
kõrgusele.
– Tõsteraam asetada vertikaalselt.
– Sõidusuunakang lülitada edaspidisõi-
dule ja seisupidur vabastada.
– Koorem ettevaatlikult riiulisse sõiduta-
da.
– Koorem aeglaselt langetada, kuni
– koormakahvel on vaba.
M Vältida koorma järsku mahaasetamist,
et mitte kahjustada ladustatavat materja-
li ja koorma pealevõtuvahendeid.
E 39
01
06.E
STVirnastage silindrikujulisi koormaid ti-
hedalt üksteise kõrvale ja ühtlaselt.
Asetage iga rida laudadele ja otstesse
kiilud.
Silindrikujulisi esemeid võib laduda ka
püramiidiks.
Asetage kiilud alumises reas iga rulli
alla.
Laduge kastidega koormatud alused sir-
gelt ja ruudukujuliselt üksteise kõrvale.
Laduge ülemine rida risti, et tagada lisa-
ohutus.
Kõikuvate koormate käsitsemine
Kahveltõstukite korral, mis on varustatud ühe kahvlihaara külge kinnitatud lisahaake-
seadmega (või mõne teise seadmega, mis võimaldab riputada koormaid konksu kül-
ge), on olemas oht, et kahveltõstukit mõjutavad lisandunud destabiliseerivad jõud.
Kahveltõstukite korral, mis on niisugusteks töödeks ümber ehitatud, tuleb kinni pida-
da järgmistest direktiividest, et parandada kahveltõstuki stabiilsust.
Z Kahveltõstuk, mis ehitati ümber koormate transportimiseks konksu otsas, on kraana,
ja seega kehtivad vastavad kraanade kohta käivad eeskirjad.
Rippuvate koormate käsitsemisel peab olema piiratud maksimaalne kiirus tasasel
pinnal 17 km/h.
Kahveltõstuki kandevõime väheneb, kui ta on ümber ehitatud koormate transportimi-
seks konksu otsas. Järgmised andmed on lisaseadme või juhikabiini külge kinnitatud
tüübisildil nähtavad:
– Lisaseadme kaal;
– Raskuspunkt:
– Kandevõime nimiväärtus.
01
06.E
ST
E 40
F KAHVELTÕSTUKI JA LISASEADME KANDEVÕIME NIMIVÕIMSUST EI TOHI
ÜLETADA.
– Konks ei tohi olla kõrgemal kui 4,5 m põrandapinnast.
– Sõites ei tohi koorma alumine osa olla rohkem kui 300 mm põrandapinnast või kah-
veltõstukist (siin kehtib madalaim väärtus) kõrgemal olla. Mast peab olema üsna
vertikaalselt või tahapoole kallutatud.
– Kahveltõstukit võib kasutada ainult üsna kõvadel, ühtlastel, tasastel ja ettevalmi-
statud pindadel.
– Korraga tohib transportida ainult ühte koormat.
F Kui kahveltõstukit eikasutata nõue-
tekohaselt, võib see ümber kukkuda,
mis võib põhjustada inimeste vi-
gastamist. Kui kahveltõstuk on kohe
ümber kukkumas:
– Jääge tõstukisse (mitte välja
hüpata);
– Hoidke roolist kõvasti kinni;
– Toetuge jalgadele;
– Kallutage kukkumisküljele vastas-
suunda.
5.7 Turvavöö kasutamise juhend
Kui on olemas turvavöö, siis peab selle enne kahveltõstuki käivitamist peale aseta-
ma. Turvavöö tuleb peale asetada järgmiselt:
– Turvavöö tõmmata sujuvalt kassetist välja.
– Rihm keha lähedalt peale asetada ja klamber hoidjasse pista. Sealjuures jälgida,
et vöö ei oleks keerdus.
Kasutaja peab alati võimalikult sügavale vastu seljatuge toetama. Sellega tagatakse,
et tema selg on toestatud ja turvavöö pakub optimaalset kaitset.
– Kui kahveltõstuk on seisma jäänud ja mootor välja lülitatud, vabastada automaatne
turvavöö vööklambri punast nuppu vajutades. Klambri lukk viia kasseti juurde taga-
si.
Turvavöö, mis liiga kiiresti tagasi tõmbub, võib klambrisulguri kokkupõrkel korpusega
aktiveerida automaatse tõkkemehhanismi. Kui automaatne tõkkemehhanism on akti-
veeritud, siis saab vööpiiret ainult teatud pingutusega välja tõmmata. Automaatse
tõkkemehhanismi vabastamine toimub järgmiselt:
– Vöö 10–15 mm ulatuses korpusest välja tõmmata. Selleks on vaja teatud pingutust!
– Lasta vöö uuesti sisse joosta.
– Nüüd peaks olema võimalik vööd tavalisel viisil välja tõmmata.
Automaatne tõkkemehhanism takistab, et vöö kassetist välja tõmmatakse, kui kah-
veltõstuk asub järsul kallakul. Seepärast peab kahveltõstuk järsult kallakult ära sõit-
ma, enne kui turvavööd saab peale panna.
MITTE KÕVASTI KINNI VÄLJA HÜPATA
JALGU TOETADA KALLUTADA
HOIDA
TEISELE POOLE
E 41
01
06.E
STTurvavöö igapäevane kontrollimine või hooldus
Kasutaja peab turvavööd iga päev enne kahveltõstuki kasutamist kontrollima, et kind-
laks teha, kas see on heas seisukorras ja õigesti funktsioneerib. Seejuures tuleb
muuhulgas järgmised kontrollimised läbi viia:
– Turvavöö täiesti välja tõmmata ja kindlaks teha, et see ei ole keerdus.
– Vööklambri funktsioneerimist ja vöö sissetõmbamist kassetti
– kontrollida.
Automaatse tõkkemehhanismi kontrollimine toimub järgmiselt:
– Kahveltõstuk parkida tasasel pinnal.
– Turvavööd üritada ühe tõmbega välja tõmmata, kusjuures automaatne tõkkemeh-
hanism peab takistama vöö väljatõmbamist.
F Kahveltõstukit ei tohi kasutada vigase turvavööga, vaid vöö tuleb kohe välja vaheta-
da.
Kui kahveltõstuk oli sattunud õnnetusse, siis tuleb turvavöö välja vahetada.
Kahjustatud turvavööd, mis enam korralikult ei tööta, tuleb selleks väljaõpetatud ini-
mesel välja vahetada lasta.
5.8 Sõiduki turvaline parkimine
F Kui sõidukist lahkutakse, tuleb see tur-
valiselt parkida, ka siis, kui minnakse
ära vaid lühikeseks ajaks.
Sõidukit ei tohi kunagi ülestõstetud ko-
ormaga parkida ja sealt lahkuda.
– Sõidukiga sõita tasasele pinnale.
F Vedelgaasiga töötavate kahveltõstuki-
tega ei tohi mitmekorruselistes hoone-
tes üle põrandatasapinna ja põran-
datasapinnal üle alumise korruse sõi-
ta.
Vedelgaas on värvitu, raskem kui õhk
ja raskesti hajutatav. Ta kaldub võima-
likult madalale tasapinnale vajuma ja
võib koguneda süvenditesse, äravoo-
ludesse, alumistele korrustele või teis-
tesse sügavatesse kohtadesse.
Seega võib küttegaas koguneda kah-
veltõstukist kaugemal asuvatesse
kohtadesse ja kujutab endast seega ohtu inimestele, kes ei ole teadlikud potentsiaal-
sest plahvatus– ja külmumisohust.
– Koormakahvel täiesti alla lasta ja tõsteraam ette kallutada.
– Sõidusuunakang (29) viia neutraalasendisse.
– Seisupidur (31) lülitada asendisse I.
01
06.E
ST
E 42
Mooroti seiskamine DFG
– Süüte- /käivituslüliti (26) viia asen-
disse „0„.
– Võti tõmmata süüte- /käivituslülitist
(26).
Mooroti seiskamine TFG
– Küttegaasiballooni sulgventiil (63)
kõvasti sulgeda.
– Oodata, kuni mootor seiskub.
– Süüte- /käivituslüliti (26) viia asen-
disse „0„.
– Võti tõmmata süüte- /käivituslülitist
(26).
5.9 Mootorikapott ja hoolduskatted
Mootorikapott
Z Enne mootorikorpuse avamist peab
roolisammas olema lükatud täiesti ette
ja iste nihutatud täiesti taha.
– Mootorikapoti avamiseks pista sobiv
instrument (68) läbi juurdepääsuava
ja vajutada mootorikapoti (69) sulgu-
rile.
– Mootorikapott täiesti üles tõsta. Var-
ras hoiab mootorikapotti tõstetud
asendis.
M Kui kahveltõstuk on varustatud teras-
kabiiniga, peavad enne mootorikapoti
ülestõstmist olema mõlemad kabiini-
uksed avatud.
M Teha kindlaks, et enne kahveltõstuki
kasutamist on mootorikapott õigesti
suletud.
Selgemaks ülevaateks on kahvel-
tõstuk kujutatud ilma kaitseplaadita.
E 43
01
06.E
STHoolduskatted
Pärast mootorikapoti avamist saab
hoolduskatteid (70) järgmiselt ee-
maldada:
– Katteplaadi ülemine osa kahvel-
tõstukist eemale kallutada ja hool-
duskate tõstukilt maha tõsta.
– Hoolduskatte kinnitused jälle juhika-
biini/koormakaitsesse paigutada.
– Hoolduskatte ülemine osa lükata
kahveltõstuki suunas, kuni see õi-
gesse asendisse fikseerub.
o Teraskabiin
Teraskabiiniga varustatud kahvel-
tõstukite korral võib mõlemad uksed
sulgeda.
– Kabiiniukse lukust lahti keeramiseks
pöörata võtit vastupäeva.
– Kabiiniukse lukku keeramiseks
pöörata võtit päripäeva.
– Kabiiniukse avamiseks avada uks ja
käepide (71) välja tõmmata või ala-
tes 09/03 (540s–550s) rõhknupp
(72) sisse vajutada.
01
06.E
ST
E 44
5.10 Pukseerimine
F Enne tööde teostamist kahveltõstuki all tuleb tõstemast ja masin toetada plokkidele.
Mehaanilise piduri vabastamine
Mootori rikke korral tuleb enne kahvel-
tõstuki pukseerimist pidurid mehaanili-
selt vabastada. Kui peaks olema vaja
kahveltõstukit sleppi pukseerida, tuleb
järgmistest toimingutest kinni pidada:
Komponentide identifitseerimine
73Kuullaager
74Väljalaskekruvi
75Alusseib
76O-rõngas
– Väljalaskekruvide asend (74)
– Neli väljalaskekruvi (74) eemaldada
hüdrostaatilisest ajamivõllist.
M Kuullaagrid jätta ajamivõlli korpusse
oma kohale.
– Alusseibid (75) ja O-rõngad (76) väl-
ja tõmmata.
– Väljalaskekruvid (74) uuesti paari-
desse panna ja samal ajal pöörde-
momendiga 30 Nm kinni keerata.
E 45
01
06.E
ST– Kahveltõstuk aeglaselt pukseerida. Rataste esimesel veerandpöördel tehakse
kindlaks võimalik takistus, mis sõltub sellest, kui kaua mootor on seisnud.
M Pukseerimine seisva mootoriga põhjustab hüdraulilise ajamivõlli ülekuumenemist.
Selle takistamiseks võib kahveltõstukit vedada ainult lühikest vahemaad maksimaal-
se kiirusega 4 km/h.
– Pärast pukseerimist on tingimata vajalik alusseibid ja O–rõngad tagasi asetada.
Nende juhtnööride mittearvestamisel takistatakse häda– või seisupiduri tööd.
– Väljalaskekruvid (74) eemaldada ning alusseibid (75) ja uued O–rõngad (76) pai-
galdada. Väljalaskekruvid kinnitada tõmbemomendiga 60 ±6 Nm.
Pukseerimispunkt
Kahveltõstuki liigutamisel peab kasut-
ama jäika puksiirtrossi.
Kahveltõstuki pukseerimispunkt on
märgistatud (77).
Pukseerimispunkti kasutamine
– Pukseerimispolt (78) vajutada alla ja
keerata 90 kraadi.
– Pukseerimispolt tõmmata üles ja
pukseerimisköis või haagise veotii-
sel viia avasse (79).
– Pukseerimispolt sisse asetada, alla
vajutada, 90 kraadi keerata ja fik-
seeruda lasta.
Haagiseühenduse paigaldamine
M Juht peab enne ühendamist veendu-
ma, et maksimaalset haagise koor-
must ei ületataks.
5.11 Haagiste pukseerimine
Pukseerimispunkti saab vajadusel ka-
sutada haagise slepis vedamiseks kui-
val, tasasel ja hästi hooldatud pinnal.
Haagise ühendamiseks vt „Pukseeri-
mispunkti kasutamine”.
01
06.E
ST
E 46
5.12 Haagise koormus
M Juht peab enne ühendamist veenduma, et maksimaalset haagise koormust ei ületa-
taks.
Lubatud haagisekoormus
Seade Omakaal Tõmbejõud Lisatav koormus
(kg) (N) (kg)
DFG 316s 3020 8420 730
DFG 320s 3270 7600 660
TFG 316s 3000 7400 640
TFG 320s 3250 7100 615
DFG 420s 3740 11830 1025
DFG 425s 4170 11830 1025
DFG 430s 4500 12800 1110
TFG 420s 3710 10500 910
TFG 425s 4140 10800 935
TFG 430s 4470 11700 1015
DFG 540s 6279 16730 1450
DFG 545s 6669 16730 1450
DFG 550s 7434 16730 1830
TFG 540s 6279 20500 1775
TFG 545s 6669 20500 1775
TFG 550s 7434 20500 1775
E 47
01
06.E
ST
6 Rikkeabi
See peatükk võimaldab kasutajal lihtsaid rikkeid või vale kasutamise tagajärgi ise lo-
kaliseerida ja kõrvaldada. Rikete lokaliseerimisel tuleb lähtuda tabelis toodud tege-
vuste järjekorrast.
Z Kui riket ei saa „Abinõude” kasutamisega kõrvaldada, teavitage Jungheinrichi teenin-
dust, kuna edasist rikke kõrvaldamist võib teostada ainult väljaõppinud ja kvalifitsee-
ritud teeninduspersonal.
Rike Võimalik põhjus AbinõudStarterit ei saa
keerata
Sõidusuunakang ei ole neutra-
alasendis
Aku laetus liiga väike
Aku ühendusjuhe lahti või poo-
liklemmid oksüdeerunud
Starterijuhe lahti või murdunud
Starteri magnetlüliti ripub
Sõidusuunakang viia neutraalasendisse
Kontrollida aku laetust, vajadusel laadida
Pooliklemmid puhastada ja õlitada, aku ühen-
dusjuhe kinnitada
Starterijuhet kontrollida, vajadusel kinnitada või
vahetada
Kontrollida, kas magnetlüliti lülitub kuuldavalt
Mootor
ei käivitu
Õhufilter must
Tõmbetross defektne või välja-
veninud
Lisaks küttegaasi kasutamisel
Küttegaasiballooni sulgventiil
suletud
Küttegaasiballoon tühi
Süütejagaja kaas niiske
Süüteküünlad niisked, õlita-
mata või lahti
Süüteküünlad defektsed
Lisaks diisli kasutamisel
Kütusepaak tühi, sissepritse-
seade on õhku sisse imenud
Vesi kütuseseadmes
Õhufilter puhastada või vahetada
Kontrollida tõmbetrossi
Sulgventiil avada
Küttegaasiballoon vahetada
Süütejagaja kaas kuivatada, vajadusel kontakti-
pihustiga pihustada
Süüteküünlad kuivatada, puhastada, kinnitada
Süüteküünlad vahetada
Diislikütust tankida ja sissepritseseadet ventilee-
rida
Kütuseseade tühjendada, sõiduk tankida, kütu-
seseade ventileerida
Mootor ei käi-
vitu (järg)
Kütusefilter ummistunud
Diislikütuse parafiinieraldus
(helveste teke)
Kontrollida kütuse läbivoolu, vajadusel kütusefil-
ter vahetada
Sõiduk paigutada sooja ruumi ja oodata, kuni pa-
rafiini eraldumine on lakanud või vajadusel kü-
tusefilter vahetada, tankida talve-diiselkütust
01
06.E
ST
E 48
Rike Võimalik põhjus AbinõudHoiatustuli
Mootoriõlirõhk
põleb töötami-
se ajal
Mootoriõlitase liiga madal Kontrollida mootoriõli taset, vajadusel täita
Mootori tem-
peratuurinäit
läheb punase-
le alale
Mootoriõlitase liiga madal
Jahuti must
Jahutusvahendi tase liiga ma-
dal
Ventilaatori kiilrihm libiseb
Kontrollida mootoriõli taset, vajadusel täita
Jahuti puhastada
Kontrollida mootori jahutussüsteemi lekete suh-
tes, vajadusel lisada jahutusvahendit
Kiilrihma pinget kontrollida, vajadusel pingutada
või vahetada.
Hoiatustuli
Ajamiõli tem-
peratuur põleb
töötamise ajal
Ajamiõli tase liiga madal
Õlijahuti must
Kontrollida ajamiõli taset, vajadusel täita
Õlijahuti puhastada
Mootor töötab,
aga sõiduk ei
liigu
Sõidusuunakang neutraala-
sendis
Seisupidur peal
Sõidusuunakang viia soovitud asendisse
Seisupidur vabastada
Sõiduk ei saa-
vuta maksi-
maalkiirust
Ajamiõli tase liiga madal Kontrollida ajamiõli taset, vajadusel täita
Tõstekiirus lii-
ga väike
Õlitase hüdraulikaõlipaagis lii-
ga madal
Hüdraulikapaagi ventilatsioon
must või ummistunud
Kontrollida hüdraulikaõli taset, vajadusel täita
Hüdraulikapaagi ventilatsioon puhastada või va-
hetada
Koormat ei
saa maksi-
maalkõrgu-
sesse tõsta
Õlitase hüdraulikaõlipaagis lii-
ga madal
Kontrollida hüdraulikaõli taset, vajadusel täita
Rool liigub ra-
skelt
Roolivõlli rehvi õhurõhk liiga
madal
Kontrollida rehvi õhurõhku, vajadusel täita õige
rõhuni
Roolilõtk liiga
suur
Õhk roolisüsteemis Kontrollida hüdraulika õlitaset ja vajadusel täita,
seejärel rooli mitu korda ühele ja teisele poole
kuni piirdeni keerata
F 1
11
06
.ES
T
F Sõiduki korrashoid
1 Töökindlus ja keskkonnakaitse
Selles peatükis nimetatud kontrollimised ja hooldustööd tuleb teostada hooldustööde
kontrollnimekirja järgi.
F Igasugused muudatused transpordiseadme juures – eriti turvaseadmete juures – on
keelatud. Mitte mingil juhul ei tohi transpordiseadme töötamiskiirusi muuta.
M Meie kvaliteedikontrolli alla kuuluvad ainult originaal–varuosad. Ohutu ja usaldus-
väärse töötamise tagamiseks tuleb kasutada ainult tootja varuosi. Vanad ja väljava-
hetatud töövahendid tuleb käidelda asjatundlikult kehtivate keskkonnamääruste järgi.
Õlivahetuseks on teie käsutuses tootja teenindusjaam.
Pärast kontrollimisi, puhastus– ja hooldustöid tuleb teostada toimingud, mis on loet-
letud lõigus 14 "Algkontrollimised ja kontrollimised pärast suuremaid remonttöid või
muudatusi".
2 Korrashoiutööde ohutuseeskirjad
Korrashoiutööde personal: Transpordiseadmete hooldust ja korrashoiutöid võib
teostada ainult tootja asjatundlik personal. Tootja teenindusorganisatsioon omab
spetsiaalselt nendeks ülesanneteks väljaõppinud välisteenindustehnikuid. Soovita-
me seetõttu sõlmida hooldusleping tootja vastava teeninduspunktiga.
Kergitamine ja üles tõstmine: Transpordiseadme kergitamiseks võib kasutada kin-
nitusvahendeid ainult selleks ettenähtud kohtades. Ülestõstmisel tuleb kasutada so-
bivaid vahendeid (kiilud, puuklotsid) veerema hakkamise või ümberkukkumise vastu.
Ülestõstetud koorma all tohib töötada ainult juhul, kui see on piisavalt tugevate ketti-
dega toestatud.
Z Tõstepunkte vt ptk B.
Puhastustööd: Transportimisseadet ei tohi puhastada süttivate vedelikega. Enne
puhastustööde algust tuleb kasutusele võtta kõikvõimalikud ohutusabinõud, mis
välistavad sädemete tekke (nt lühise tõttu). Akutoitega transpordiseadmetel tuleb
akujuhe välja tõmmata. Elektrilisi ja elektroonilisi mudeleid tuleb puhastada nõrga imi-
või suruõhuga ja mittejuhist, antistaatilise pintsliga.
M Kui transportimisseadet pestakse veejoaga või kõrgsurvepuhastiga, tuleb eelnevalt
kõik elektrilised ja elektroonilised moodulid hoolikalt kinni katta, kuna niiskus võib
põhjustada valesid funktsioone. Aurujoaga puhastamine ei ole lubatud.
F Enne mingite uste või kaante avamist või katete eemaldamist mootor seisma panna
ja süütevõti eest ära võtta. Hooldus– ja remonttöid võib teha alles siis, kui mootor on
jahtunud.
11
06
.ES
T
F 2
Tööd elektriseadme juures: Töid elektriseadme juures võib teostada ainult väljaõp-
pinud elektrotehnikaspetsialist. Te peate enne töö algust kõik abinõud tarvitusele võt-
ma, mis on vajalikud elektriõnnetuse vältimiseks.
Keevitustööd: Elektriliste või elektrooniliste komponentide kahjustamise vältimiseks
tuleb enne kõiki keevitustöid aku(d) ja generaatorid lahutada. Hüdrostaatilistel kah-
veltõstukitel tuleb arvutisüsteem välja lülitada. Keevitustöid võib kahveltõstuki juures
teostada ainult selleks tööks kvalifitseeritud personal.
Seadistused: Parandustöödel ning hüdrauliliste / elektriliste / elektrooniliste kompo-
nentide vahetamisel tuleb jälgida sõidukist olenevaid seadistusi.
Rehvid: Rehvide kvaliteet mõjutab transpordiseadme seisukindlust ja sõiduomadusi.
Muudatusi tohib teha ainult tootja nõusolekul. Rataste või rehvide vahetusel tuleb jäl-
gida, et transpordiseadme seisuasend ei oleks viltune (rattavahetus nt alati paremal
ja vasakul pool samal ajal).
Tõsteketid: Ebapiisava õlitamise korral kuluvad tõsteketid kiiresti. Hooldustööde
kontrollnimekirjas toodud intervallid kehtivad tavatöö tingimustes. Töötades kõrgen-
datud nõudmise tingimustes (tolm, temperatuur), tuleb sagedamini õlitada. Ettenäh-
tud ketipihustit tuleb nõuetekohaselt kasutada. Määrde kandmine välispinnale ei taga
küllaldast õlitamist.
Hüdraulikavoolikud: Pärast 6–aastast kasutusaega tuleb voolikud uutega asenda-
da. Hüdraulikakomponentide vahetamisel tuleks selle hüdraulikasüsteemi voolikud
välja vahetada.
F 3
11
06
.ES
T3 Hooldus ja järelevalve
Põhjalik ja asjatundlik hooldusteenistus on üks tähtsamaid eeldusi transpordiseadme
ohutuks kasutamiseks. Regulaarse hoolduse tegemata jätmine võib põhjustada
transpordiseadme kasutuskõlbmatuks muutumist ja kujutab ka ohtu inimestele ja töö-
le.
M Tõstuki üldised kasutustingimused mõjutavad märkimisväärselt hooldusosade
kulumist.
Kulumiskahjustuste vältimiseks soovitame lasta Jungheinrichi konsultandil koha peal
kasutustingimusi analüüsida ja vastavad hooldusintervallid välja töötada.
Toodud hooldusintervallide eelduseks on tõstuki eesmärgipärane kasutamine ja
normaalsed töötingimused. Kõrgemate nõudmiste korral, nagu suur tolmusisaldus,
temperatuuri kõikumised jne, tuleb intervalle vastavalt vajadusele lühendada.
Alljärgnev hooldus- ja kontroll-leht nimetab tegevused, mis tuleb läbi viia ning aja,
millise intervalliga seda teha tuleb. Hooldusintervallid on toodud lühendeid kasutades
järgnevalt:
W = Iga 50 töötunni järel, siiski vähemalt kord nädalas
A = Iga 500 töötunni järel
B = Iga 1000 töötunni järel, kuid siiski vähemalt 1 kord aastas
C = Iga 2000 töötunni järel, kuid siiski vähemalt 1 kord aastas
Z Hooldusintervalliga W tähistatud tööd tuleb läbi viia tõstuki kasutajal.
En la fase de preparación (después de aprox. 100 horas de servicio) de la carretilla
o después de una reparación, la entidad explotadora deberá comprobar las tuercas
de las ruedas o los pernos de las mismas y, en caso necesario, apretarlos.
11
06
.ES
T
F 4
4 Hooldustööde kontrollnimekiri DFG/TFG
HooldusintervallidStandard = W A B C
Külmhoone =
Raam / ehitus:
1.1 Kõikide kandvate osade kahjustuste kontrollimine
1.2 Kruviühenduste kontrollimine
1.3 Juhikaitsekatuse kahjustuste ja kinnituse kontrollimine
1.4 Haagiseühenduse kontrollimine
Ajam: 2.1 Sisepõlemismootor – vt eri-kontrollnimekiri
2.2 Ajami müra ja lekete kontrollimine
2.3 Pedaalimehaanika kontrollimine, vajadusel reguleerimine ja
õlitamine
2.4 Ülekande õlitaseme kontrollimine
2.5 Ülekandeõli vahetamine
2.6 Ülekandeõli–imemissõela ja ventilaatori puhastamine
2.7 Ülekande õlifiltri vahetamine
2.8 Veotelje müra ja lekete kontrollimine
2.9 Veotelje õlitaseme kontrollimine (ainult hüdrokineetiline)
2.10 Veotelje õlivahetus (ainult hüdrokineetiline)
2.11 Lülitusmehaanika kulumise kontrollimine lülituskangil ja
liugpindade õlitamine (ainult hüdrokineetiline)
2.12 Veotelje/masti pöördtelje õlitamine (ainult hüdrokineetiline).
Piduriseade: 3.1 Funktsiooni ja seadistuse kontrollimine
3.2 Piduriklotsi katte kontrollimine (ainult hüdrokineetiline)
3.3 Pidurimehaanika kontrollimine, vajadusel reguleerimine ja
õlitamine (ainult hüdrokineetiline)
3.4 Pidurivoolikute, ühenduste ja pidurivedeliku seisukorra kon-
trollimine (ainult hüdrokineetiline)
3.5 Pidurivedeliku vahetamine (ainult hüdrokineetiline)
Rattad: 4.1 Kulumise ja kahjustuste kontrollimine
4.2 Laagrite ja kinnituste kontrollimine
4.3 Õhurõhu kontrollimine
Juhtimine: 5.1 Roolilõtku kontrollimine
5.2 Roolisamba mehaaniliste osade kontrollimine, vajadusel
õlitamine
5.3 Roolivõlli, võllikaela, piirete kulumise ja deformeerumise
kontrollimine
5.4 Hüdrauliliste detailide funktsiooni ja tiheduse kontrollimine
Tõsteraam: 6.1 Tõsteraami kinnituse kontrollimine
6.2 Tõsteraami laagrite kontrollimine ja õlitamine
6.3 Funktsiooni, kulumise ja seadistuse kontrollimine
6.4 Rullikute, liugdetailide ja kinnituste visuaalne kontrollimine
6.5 Tõstekettide ja ketijuhtide kulumise kontrollimine, seadistami-
ne ja õlitamine
6.6 Mastiprofiili külglõtku ja paralleelsuse kontrollimine
6.7 Kahvlihaarade ja kelgu kulumise ja kahjustuste kontrollimine
6.8 Kaitseseadmete kinnituse ja kahjustuste kontrollimine
6.9 Laagrite ja kinnituste kontrollimine
6.10 Tõsteraami kaldenurga kontrollimine
F 5
11
06
.ES
T
Hooldusintervallid
Standard = W A B C
Külmhoone =
Hüdrauliline seade:
7.1 Funktsiooni kontrollimine
7.2 Ühenduste ja kontaktide tiheduse ja kahjustuste kontrollimine
7.3 Hüdraulikasilindri tiheduse, kahjustuste ja kinnituse
kontrollimine
7.4 Õlitaseme kontrollimine
7.5 Hüdraulikaõli vahetamine
7.6 Filtrikasseti vahetamine
7.7 Hüdraulikaõli imemissõela ja ventilaatori puhastamine
7.8 Rõhupiiramisventiilide funktsiooni kontrollimine
7.9 Ühendusvoolikute funktsiooni ja kahjustuste kontrollimine
Elektrilisedseadmed:
8.1 Funktsiooni kontrollimine
8.2 Juhtmeühenduste kinnituse ja kahjustuste kontrollimine
8.3 Hoiatusseadmete ja turvalülitite funktsiooni kontrollimine
8.4 Instrumentide ja näidikute funktsiooni kontrollimine
Aku: 9.1 Happetiheduse, happetaseme ja akupinge kontrollimine
9.2 Ühendusklemmide kinnituse kontrollimine, õlitamine
9.3 Akujuhtme kahjustuste kontrollimine, vajadusel vahetamine
Külgemon-teeritav seade:
10.1 Funktsiooni kontrollimine
10.2 Seadme kinnituse ja kandvate osade kontrollimine
10.3 Laagripukside, juhtvarraste ja piirete kulumise ja kahjustuste
kontrollimine, õlitamine
Õlitamine: 11.1 Sõiduki õlitamine vastavalt õlitusplaanile
Üldisedmõõtmised:
12.1 Sõidukiiruse ja pidurdusteekonna kontrollimine
12.2 Tõste- ja langetuskiiruse kontrollimine
12.3 Turvaseadmete ja lülitite kontrollimine
Esitamine: 13.1 Proovisõit nimikoormusega
13.2 Pärast õnnestunud hooldust sõiduki esitamine selleks volita-
tud isikule
11
06
.ES
T
F 6
5 Hooldustööde kontrollnimekiri DFG
d) Jahutusvahendi iga-aastane uuendamine.
Hooldusintervallid
Standard = W A B C
Mootorid: 1.1 Mootori müra ja tiheduse kontrollimine
1.2 Sissepritsepumba pealevoolu kontrollimine, vajadusel regu-
leerimine
1.3 Sissepritsedüüside surve kontrollimine, vajadusel reguleeri-
mine
1.4 Silinderkruvide pingutamine
1.5 Ventiililõtku kontrollimine, vajadusel reguleerimine
1.6 Mootori õlitaseme kontrollimine, vajadusel lisamine
1.7 Mootoriõli vahetamine
1.8 Mootori õlifiltri vahetamine
1.9 Kiilrihma pinge ja kahjustuste kontrollimine
1.10 Maksimaalse pöörlemissageduse (ilma koormata) kontrollimi-
ne, vajadusel reguleerimine
Jahutusva-hend:
2.1 Jahutusvahendi taseme kontrollimine, vajadusel lisamine
2.2 Külmumisvastase vahendi sisalduse kontrollimine, vajadusel
lisamine
Väljalaske-toru:
3.1 Väljalaskeseadme tiheduse ja kahjustuste kontrollimine
3.2 Heitgaasi väärtuste kontrollimine, vajadusel korrigeerimine
Õhufilter: 4.1 Õhufiltri kasseti puhastamine
4.2 Õhufiltri kasseti vahetamine
Hüdraulika: 5.1 Hüdraulikapumba ajami kontrollimine ja õlitamine
Kütuseseade: 6.1 Kütusefiltri vahetamine
6.2 Kütuse vee-eraldaja kontrollimine, vajadusel tühjendamine
6.3 Kütusepaagi ja voolikute tiheduse ja kahjustuste kontrollimine
F 7
11
06
.ES
T6 Hooldustööde kontrollnimekiri TFG
d) Jahutusvahendi iga-aastane uuendamine.
Hooldusintervallid
Standard = W A B C
Mootorid: 1.1 Mootori müra ja tiheduse kontrollimine
1.2 Süüteküünalde kontrollimine, vajadusel uuendamine
1.3 Süüteajapunkti kontrollimine, vajadusel reguleerimine
1.4 Süütejagaja seadistuse kontrollimine, vajadusel
reguleerimine
1.5 Ventiililõtku kontrollimine, vajadusel reguleerimine
1.6 Mootori õlitaseme kontrollimine, vajadusel lisamine
1.7 Mootoriõli vahetamine
1.8 Mootori õlifiltri vahetamine
1.9 Kiilrihma pinge ja kahjustuste kontrollimine
1.10 Maksimaalse pöörlemissageduse (ilma koormata) kontrollimi-
ne, vajadusel reguleerimine
Jahutusva-hend:
2.1 Jahutusvahendi taseme kontrollimine, vajadusel lisamine
2.2 Külmumisvastase vahendi sisalduse kontrollimine, vajadusel
lisamine
Väljalaske-toru:
3.1 Väljalaskeseadme tiheduse ja kahjustuste kontrollimine
3.2 Heitgaasi väärtuste kontrollimine, vajadusel korrigeerimine
Õhufilter: 4.1 Õhufiltri kasseti puhastamine
4.2 Õhufiltrikasseti vahetamine
Hüdraulika: 5.1 Hüdraulikapumba ajami kontrollimine ja õlitamine
Küttegaasi-seade:
6.1 Küttegaasiseadme tiheduse ja kahjustuste kontrollimine
6.2 Küttegaasifiltri vahetamine spetsialisti poolt
6.3 Küttegaasiseadme kontrollimine spetsialisti poolt
6.4 Kahjulike ainete sisaldust heitgaasis tuleb lasta kontrollida
spetsialistil ja reguleerida see võimalikule madalaimale
väärtusele
6.5 Impco-üksuste kontrollimine ja hooldamine
11
06
.ES
T
F 8
7 Jahutusvahendi spetsifikatsioon
Kasutatud jahutusvahendi kvaliteet võib tugevalt mõjutada jahutussüsteemi efektiiv-
sust ja eluiga. Allpool toodud soovitused võivad olla abiks korraliku külmumis- ja/või
korrosioonikaitsega jahutusseadme korrashoiul.
Kasutage võimaluse korral alati puhast, pehmet vett.
Kui külmumiskaitse ei ole vajalik, on lubatava külmumisvastase vahendi kasutamine
siiski eeliseks, kuna see pakub kaitset korrosiooni vastu ja tõstab jahutusvahendi
keemispunkti. Minimaalne, 25% külmumisvastase vahendi kontsentratsioon on vaja-
lik, kuid meie soovitame kasutada 33% kontsentratsiooni.
Kui ei kasutata külmumisvastast vahendit, siis peaksite veele lisama korrosioonitõr-
jevahendit. Allpool toodud lisaainete segu on andnud häid tulemusi.
Vahetage vett/korrosioonitõrjevahendit iga kuue kuu järel või kontrollige vastavalt tõr-
jevahendi tootja soovitustele.
Z Mõned korrosioonitõrjevahendid sisaldavad lahustuvat õli, mis võib kahjulikult mõju-
da mõnele voolikutüübile.
– Kui külmakahjustuste vältimiseks kasutatakse külmumisvastast vahendit, siis peab
see baseeruma etüleenglükoolil. Külmumisvastane vahend, mis ühele allpool too-
dud normidest või samaväärsele vastab, on vastuvõetav, kui lahjendatuna on pH-
väärtus 7,0–8,5,
– Külmumisvastase vahendi kasutamisel tuleb muuhulgas silmas pidada külmumis-
vastase vahendi ja vee õiget vahekorda. Külmumisvastane vahend peab ülaltoo-
dud standarditele täielikult vastama.
Külmumisvastase vahendi kvaliteeti peab vähemalt üks kord aastas kontrollima, nt
külmaperioodi alguses.
Kui ei rakendata õiget menetlust, siis ei saa tootja külma- ja korrosioonikahjustuste
eest vastutust võtta.
Korrosioonitõrjevahend SeguNaatriumbensoaat 10–15 grammi/liiter
Naatriumnitrit 1–2 grammi/liiter
Bensotriasool
pH (happeline/alkaliin) tavaline lisaaine
0,5 grammi/liiter
U K BS 6580:1992 Korrosiooni tõrjuv mootori jahutuskontsen-
traat
U.S.A. ASTM D4985 või SAE J1941 Etüleenglükoolil baseeruv mootorijahutus-
vahend
Madalaim temperatuurvajalik kaitse
Külmumisvastase vahendi mahu %
Mahu suheKülmumisvastane
vahend:Vesi
–37°C 50 1 : 1
F 9
11
06
.ES
T
F KÜLMUMISVASTANE VAHEND SISALDAB ETÜLEENGLÜKOOLI JA TEISI KOOS-
TISAINEID, MIS ON MANUSTAMISEL MÜRGISED, JA VÕIVAD PIKEMAAJALISEL
VÕI KORDUVAL KOKKUPUUTEL NAHAGA PÕHJUSTADA MÜRGISTUST.
Järgige külmumisvastaste vahendite käsitsemisel alati järgmisi ettevaatusabinõusid:
– Külmumisvastast vahendit ei tohi MITTE KUNAGI seespidiselt tarvitada. Kui kül-
mumisvastast vahendit on kogemata alla neelatud, tuleb OTSEKOHE arsti poole
pöörduda.
– Vältige pikemaaegset külmumisvastase vahendi kokkupuudet nahaga.
– Peske pritsmed võimalikult kiiresti nahalt maha.
– Kui külmumisvastast vahendit on silma sattunud, peate kohe põhjalikult loputama.
– Külmumisvastase vahendiga määrdunud riided tuleb seljast võtta ja puhtaks pesta,
enne kui neid jälle kanda.
– Külmumisvastaste vahendite regulaarsel ja sagedasel käsitsemisel peab kandma
kaitsekindaid (kile– või kummikindaid, saapaid ja mitteläbilaskvast materjalist kom-
binesooni või põlle).
F KORROSIOONITÕRJEVAHENDID SISALDAVAD LISAAINEID, MIS MANUSTAMI-
SEL ON MÜRGISED JA VÕIVAD PIKEMAAJALISEL VÕI KORDUVAL KOKKUPUU-
TEL NAHAGA PÕHJUSTADA MÜRGISTUST. TULEB JÄRGIDA SAMU
ETTEVAATUSABINÕUSID NAGU KÜLMUMISVASTASTE VAHENDITE PUHUL
11
06
.ES
T
F 10
8 Määrdeainete spetsifikatsioonid
MÄÄRDEPUNKT SPETSIFI-KATSIOON
-20°c kuni –5°c(külm)
-5°c kuni +30°c(mõõdukas)
+30°c kuni +50°c(troopiline)
1. ROOLISEADE täishüdrostaatiline – hüdraulikasüsteemist
2. REDUKTSIOONI-NUPUD
EP Mineral Oil API–
GL5 klass
SAE 80 SAE 90 SAE 140
3. MOOTOR
a. DFG 316s/320s404C.22
API CH4 või
ACEA E5
SAE 5W/20 SAE 10W/30 SAE 15 W/40
a. TFG 316s/320s2.0L FE5F 02 000
API CC SAE 10W SAE 10W/30 SAE 40W
c. DFG 420s--430s704.30
704.26
404C-22T
API CD/SE
API CC/SE
API CH4 või
ACEA E5
SAE 10W
SAE 5W/20
SAE 5W/20
SAE 10W/30
SAE 10W/30
SAE 10W/30
SAE 40W
SAE 15W40W
SAE 15W40W
d. TFG 420s-430s3.0L L4
API SG/SH SAE 15 W/40 SAE 10W/30 SAE 40W
e. DFG 540s-550s 1004.4 2
1104C.44
API CD/SE SAE 10W SAE 20/20W SAE 30
API CG4/CH4 või
ACEA E3/E5
SAE 5W/20 SAE 10 W/30 SAE 15 W/40
f. TFG 540s-550s4.3L V6
API SG/SH SAE 15 W/40 SAE 10W/30 SAE 40W
4. HÜDRO-STAATILINE ÜLEKANNE
täishüdrostaatiline – hüdraulikasüsteemist
5. HÜDRAULIKA-SÜSTEEMIHÜDRO-STAATILINE ÜLEKANNE
mittekuluv
Hüdraulikaõli
osoonikaitsevahendi
ga ja vahuvastane
aine vastavalt ISO
viskoossusklassifikat
sioonile
HV 46 HV 46 HV 46
või API SC, SD või
SE
SAE10 SAE10 SAE20/20W
6. MÄÄRDEDLaagrid, niplid ja
rullikud
Kuullaagrimäärded
liitiumi baasil NLG nr
2
7. TÕSTEKETID Emulsioonikindel õli,
SAE 30 mootoriõli
8. MASTIKANAL Õlilapp
korrosioonikaitseks
9. KETID, LIIGENDID JA KOORMA KINNITUSPOLDID
Õlikann
10. AKU ÜHENDUS-PUNKTID
Toorvaseliin
F 11
11
06
.ES
TSoovitatavad määrdeained -20ºc kuni -5ºc (külm)
MÄÄRDEPUNKT Castrol Shell B.P. Esso
1. ROOLISEADE täishüdrostaatiline – hüdraulikasüsteemist
2. REDUKTSIOONI-NUPUD
Hypoy Light
EP80W
Spirax
HD80w/90
Hypogear
80EP
Esso Gear Oil
GX80W
3. MOOTOR
a. DFG 316s/320s404C.22
Deusol CRX 10/30
või CRI 10W/30
Rimula
X10W
Vanellus 5W/30
C8
Ultima
Essolube
XD3+10W
a. TFG 316s/320s2.0L FE5F LPG
CRX
10W/30
Rimula
X10W
Vanellus
C3 10W
Essolube
XD3+10W
c. DFG 425s--430s704.30
704.26
404C-22T
Deusol CRX 10/30
või CRI 10W/30
Rimula
X10W
Vanellus C3 10-30
/ Vanellus C3 10W Essolube
XD3+10WVanellus
C5 Global 15 W/40
e. DFG 540s-550s 1004.4 2
1104C.44
CRX 10/30
või CRI 10W/30
Rimula X10W Vanellus C3 10W Essolube
XD3+10WVanellus 5W/30
C8
Ultima
f. TFG 540s-550s4.3L V6
CRX 10W/30 Rimula X10W VanellusC5 Global
15
W/40
Essolube
XD3+10W
4. HÜDRO-STAATILINE ÜLEKANNE
täishüdrostaatiline – hüdraulikasüsteemist
5. HÜDRAULIKA-SÜSTEEMIHÜDRO-STAATILINE ÜLEKANNE
Hyspin AWH M46 Tellus Oil T46 Energol SHF––HV
46
Univis N46
6. MÄÄRDEDLaagrid, niplid ja
rullikud
Spheerol
L–EP2
Retinax LX2 Energrease L2 Beacon EP2
Määrdepunkt Spetsifikatsioon
7. TÕSTEKETID Acheson HI LOAD kahveltõstuki ketimääre või
Rocol–tõstuki ketipritsevahend
8. MASTIKANAL Õlilapp korrosioonikaitseks
9. VARDAD, LIIGENDID JA KOORMATIHVTID Õlikann
10. AKU ÜHENDUSED Toorvaseliin
11
06
.ES
T
F 12
Soovitatavad määrdeained -20°c kuni -5°c (mõõdukas)
MÄÄRDEPUNKT Castrol Shell B.P. Esso
1. ROOLISEADE täishüdrostaatiline – hüdraulikasüsteemist
2. REDUKTSIOONI-NUPUD
Hypoy EP90 Spirax
HD85w/90
Hypogear
90EP
Esso Gear Oil
GX85W-90
3. MOOTOR
a. DFG 316s/320s104.22
404C.22
Deusol CRX 10/30
või CRI 20W/30
Rimula 15W/40
või Rimula
X20W/20W
Vanellus C3 20–50
või Vanellus C3
20W
Essolube
XD3+10W
VanellusC6 Global
Plus 10W/40
a. TFG 316s/320s2.0L FE5F LPG
Deusol CRX 10/30
või CRI 15W/40
Rimula X15W/
40
VanellusC6 Global
Plus 10W/40
Essolube
XD3+20W
Vanellus C3 20–50
või Vanellus C3
20W
c. DFG 425s--430s704.30
704.26
404C-22TDeusol CRX 10/30
või CRI 20W/30
Rimula 15W/40
või Rimula
X20W/20W
Vanellus C3 20-50
/ Vanellus C3 20W
20-50 Essolube
XD3+20WVanellusC6 Global
Plus 10W/40
e. DFG 540s-550s 1004.4 2
1104C.44
Deusol CRX 10/30
või CRI 20W/30
Rimula 15W/40
või Rimula
X20W/20W
Vanellus C3 20–50 Essolube
XD3+20WVanellusC6 Global
Plus 10W/40
f. TFG 540s-550s4.3L V6
Deusol CRX 10/30
või CRI 15W/40
Rimula 15W/40 VanellusC6 Global
Plus 10W/40
Essolube
XD3+20W
4. HÜDRO-STAATILINE ÜLEKANNE
täishüdrostaatiline – hüdraulikasüsteemist
5. HÜDRAULIKA-SÜSTEEMIHÜDRO-STAATILINE ÜLEKANNE
Hyspin AWH M46 Tellus Oil T46 Energol SHF-HV
46
Univis N46
6. MÄÄRDEDLaagrid, niplid ja
rullikud
Spheerol L-EP2 Retinax LX2 Energrease L2 Beacon EP2
Määrdepunkt Spetsifikatsioon
7. TÕSTEKETID Acheson HI LOAD kahveltõstuki ketimääre või
Rocol-tõstuki ketipritsevahend
8. MASTIKANAL Õlilapp korrosioonikaitseks
9. VARDAD, LIIGENDID JA KOORMATIHVTID Õlikann
10. AKU ÜHENDUSED Toorvaseliin
F 13
11
06
.ES
TSoovitatavad määrdeained +30°c kuni +50°c (mõõdukas)
MÄÄRDEPUNKT Castrol Shell B.P. Esso
1. ROOLISEADE täishüdrostaatiline – hüdraulikasüsteemist
2. REDUKTSIOONI-NUPUD
Castrol EPX 85W/
140
Spirax
HD85w/140
Hypogear
140EP
Esso Gear Oil
GX85W–140
3. MOOTOR
a. DFG 316s/320s104.22
404C.22
Deusol CRX 10W/30 Rimula 15W/40 Vanellus C3 15W/
40
Vanellus C3 30
Essolube
XD3+30W
Deusol CRI 20W/30 Rimula X30 Vanellus C5 Glo-
bal 15W/40
a. TFG 316s/320s2.0L FE5F LPG
CRX 15W/40 Rimula X10W/
40
SEA 40W Essolube MHX
15W–40
c. DFG 420s--430s704 30
704.26
Deusol CRX 10W/30 Rimula 15W/40 Vanellus C5 Glo-
bal 15W/40
Essolube
XD3+30W
Deusol CRI 20W/30 Rimula X30 Vanellus 5W/30
C8 Ultima
d. TFG 420s-430s3.0L L4
CRX 15W/40 Rimula X10W/
40
VanellusC3 Mono
40
Essolube MHX
15W–40
e. DFG 540s-550s 1004.4 2
1104C.44
Deusol CRX 10/30
või CRI 20W/30
Rimula 15W/40
või Rimula X30
Vanellus C3 15W-
40 või Vanellus C3
30
Essolube
XD3+30W
VanellusC6 Global
Plus 10W/40
f. TFG 540s-550s4.3L V6
CRX 15W/40 Rimula 10W/40 Vanellus C3 Mono
40
Essolube MHX
15W–40
4. HÜDROSTAATI-LINE ÜLEKANNE
täishüdrostaatiline – hüdraulikasüsteemist
5. HÜDRAULIKA-SÜSTEEMIHÜDROSTAATILI-NE ÜLEKANNE
Hyspin AWH M46 Tellus Oil T46 Energol SHF-HV
46
Univis N46
6. MÄÄRDEDLaagrid, niplid ja rul-
likud
Spheerol L-EP2 Retinax LX2 Energrease L2 Beacon EP2
Määrdepunkt Spetsifikatsioon
7. TÕSTEKETID Acheson HI LOAD kahveltõstuki ketimääre või
Rocol-tõstuki ketipritsevahend
8. MASTIKANAL Õlilapp korrosioonikaitseks
9. VARDAD, LIIGENDID JA KOORMATIHVTID Õlikann
10. AKU ÜHENDUSED Toorvaseliin
11
06
.ES
T
F 14
Soovitatud määrdeained
Z Tärniga * märgitud artiklite tellimisel palun näidata kogus liitrites.
Z Vastuvõtuvõime määrab tarnitava minimaalkoguse. Palun tellige antud vastuvõtuvõi-
me kogustes, nt mootoriõli 50302947 25 liitri tellimine = 25 koondlehel = 1 trumli tar-
nimine.
M ÄRGE MINGIL JUHUL SEGAGE SAMAS MÄÄRDEKOHAS ERINEVATE TOOTJA-
TE ÕLISID.
9 Kütuse andmed – DFG
Kasutada võib ainult diisliõli DIN 51601 järgi.
Klass Artikli nr. Vastuvõtu-võime
Ühik Kasutusala
Mootoriõli 15W/40 50302947 25 l trummel Liiter* Kõik diiselmootorid
Mootoriõli 15W/40 14088020 5 l mahuti Liiter* Kõik diiselmootorid
Mootoriõli 10W/30 50302948 20 l trummel Liiter* Küttegaasi- /bensiini-
mootorid
Määrdeaine 14038650 400 g Gramm
Külmumisvastane ja
jahutusvahend
14295090 5 l mahuti Liiter*
Pidurivedelik HD 29201570 5 l mahuti Liiter*
Ülekandeõli 10W 50302949 20 l trummel Liiter* Kõik mitteautomaats-
ed ülekanded
Mootoriõli 15W/40 50302950 205 l mahuti Liiter* Kõik diiselmootorid
F 15
11
06
.ES
T10 Õlitusskeem
Õlitusskeemi võti 10.1 – DFG/TFG
Pos. Märgistus Pos. Märgistus
1. Ketirullid 9. Liigendid ja lukud
2. Tõsteketid 10. Roolivõlli nupud
3. Mastikanalid 11. Tihvtid
4. Kaldsilindri fiksaator 12. Liigendi fiksaator
5. Hüdrostaatiline ülekandevõll 13. Mootoriõli ja filter
6. Hüdropump 14. Juhi juhtimisseadmed
7. Reguleeritav pump 15. Masti- ja kahvlikelgu rullid
8. Hüdraulikaõli ja -filter
11
06
.ES
T
F 16
10.1 Õlitusskeem – DFG/TFG
F 17
11
06
.ES
T11 Hooldus– ja korrashoiutööde kirjeldus
11.1 Sõiduki hooldus– ja korrashoiutöödeks ettevalmistamine
Õnnetuste vältimiseks hooldus– ja korrashoiutöödel tuleb kasutusele võtta kõik vaja-
likud ohutusabinõud. Tuleb luua järgmised eeldused:
– Sõiduk ohutult parkida (vt pea-
tükk E, lõik 5.8).
– Võti süüte- /käivituslülitist (2)
välja tõmmata ja sellega sõiduki
tahtmatu käivitamine välistada.
– Pealüliti (1) välja lülitada.
– Töötamisel ülestõstetud koor-
makahvli või ülestõstetud sõidu-
ki all tuleb need nii kindlustada,
et oleks välistatud allalangemi-
ne, ümberkukkumine või libise-
mine.
F Kahveltõstuki kergitamisel jälgida
järgmist:
M Kasutada ainult küllaldase kande-
võimega tõsteseadet (laadimiskaalu vt sõiduki tüübisildilt).
– Sõiduk ohutult parkida (vt peatükk E, lõik 5,8).
– Kraana kinnitusseadmed kinnitada tõstemasti külge märgistatud kohtades.
– Kraana kinnitusseadmed kinnitada haagise ühenduse vastukaalu külge.
M Kraana kinnitusseadmed peavad olema paigutatud nii, et nad tõstmisel ei puudutaks
külgemonteeritud seadmeid või juhi kaitsekatust.
11.2 Mootorihooldus 316s/320s
Mootoriõli ja mootorifiltri vahe-tus
M Mootoriõli vahetada ainult töösoo-
ja mootori ja horisontaalselt seisva
sõiduki korral. Mootoriõli ja mooto-
rifilter vahetada alati korraga.
11
06
.ES
T
F 18
Mootoriõli väljalaskmine
– Kork (3) eemaldada.
– Õli väljalaskekruvi (4) ja väljavoo-
luava ümbrus põhjalikult puhasta-
da.
– Õli väljalaskekruvi eemaldada ja
õli sobivasse mahutisse voolata
lasta.
F Kuuma õliga põletamise oht!
– Õli väljalaskekruvi koos uue rõn-
gastihendiga uuesti sisse kruvida.
F Vana õli keskkonnasäästlikult käidel-
da.
Mootori õlifiltri vahetamine
– Õlifilter (5) vabastada filtrivõtme
abil ja käsitsi lahti kruvida.
F Väljavoolav õli kinni püüda, õlifilter ja
õli keskkonnasäästlikult käidelda.
– Õlifiltriääriku tihendipinnad põhjali-
kult puhastada.
– Uue filtri tihend värske õliga kergelt
õliga määrida.
– Õlifilter käsitsi kinni keerata.
Mootoriõliga täitmine
– Värske mootoriõli valada vastavalt
skeemile täiteavasse (vt lõik 8).
Täitekogus: 4,3 l
– Mootoriõli taset kontrollida õlimõõ-
tevardaga (6), vajadusel korrigee-
rida (vt peatükk E, lõik 3).
– Kork uuesti peale keerata.
– Õlimõõtevarras jälle täiesti sisse
asetada.
M Pärast õli– ja õlifiltri vahetust jälgida
mootori proovikäivitamisel mooto-
riõlirõhu (7) hoiatustuld ja kontrollida
tihendeid õliväljalaskekruvi ja õlifiltri
juures.
F 19
11
06
.ES
TSüüteküünalde vahetamine
– Süüteküünalde pistik (8) eemalda-
da.
– Süüteküünalde ümbrus silindripea
juures põhjalikult puhastada.
– Süüteküünlad välja kruvida.
– Uute süüteküünalde elektroodide
vahekaugust kontrollida, vajadusel
reguleerida.
Normväärtus: 0,8 mm
M Kasutada ainult originaalsüüteküün-
laid.
– Süüteküünlad käsitsi sisse keerata ja seejärel pöördemomendiga 20 Nm kinni kee-
rata.
Kontrollida kiilrihma pinget
– Kiilrihm suruda ventilaatoririhma
ketta (9) ja generaatoririhma ketta
(10) vahele jõuga 45 N.
Kiilrihm peab laskma end umbes 11mm sisse lükata.
Kiilrihma pinge reguleerimine
– Kruvid (11) lahti keerata ja kolme-
faasilist generaatorit (12) tõmmata
noole suunas, kuni tekib nõutav ki-
ilrihma pinge.
– Kruvid jälle kõvasti kinni keerata.
– Kiilrihma pinget veelkord kontrolli-
da, vajadusel reguleerimist korra-
ta.
11
06
.ES
T
F 20
11.3 Mootori hooldus DFG 316s/320s
Mootoriõli ja mootorifiltri vahetus
M Mootoriõli vahetada ainult töösooja
mootori ja horisontaalselt seisva sõi-
duki korral. Mootoriõli ja mootorifilter
vahetada alati korraga.
Mootoriõli väljalaskmine
– Kork (13) eemaldada.
– Õli väljalaskekruvi (14) ja väljavoo-
luava ümbrus põhjalikult puhasta-
da.
– Õli väljalaskekruvi eemaldada ja
õli sobivasse mahutisse voolata
lasta.
F Kuuma õliga põletamise oht!
– S Õli väljalaskekruvi koos uue rõn-
gastihendiga uuesti sisse kruvida.
F Vana õli keskkonnasäästlikult käidel-
da.
Mootori õlifiltri vahetamine
– Õlifilter (15) vabastada filtrivõtme
abil ja käsitsi lahti kruvida.
F Väljavoolav õli kinni püüda, õlifilter ja
õli keskkonnasäästlikult käidelda.
– Õlifiltriääriku tihendipinnad põhjalikult puhastada.
– Uue filtri tihend värske õliga kergelt õliga määrida.
– Õlifilter käsitsi kinni keerata.
F 21
11
06
.ES
TMootoriõliga täitmine
– Värske mootoriõli valada vastavalt
skeemile täiteavasse (16) (vt lõik
8).
Täitekogus: 8,2 l
– Mootoriõli taset kontrollida õlimõõ-
tevardaga (6), vajadusel korrigee-
rida (vt peatükk E, lõik 3).
– Kork uuesti peale keerata.
– Õlimõõtevarras jälle täiesti sisse
asetada.
M Pärast õli– ja õlifiltri vahetust jälgida
mootori proovikäivitamisel mooto-
riõlirõhu (18) hoiatustuld ja kontrolli-
da tihendeid õliväljalaskekruvi ja
õlifiltri juures.
Kontrollida kiilrihma pinget
– Kiilrihm lükata ventilaatoririhma
ketta (19) ja generaatoririhma ket-
ta (20) vahele jõuga 100 N.
Kiilrihm peab laskma end umbes
5 mm sisse lükata.
Kiilrihma pinge reguleerimine
– Kruvid (21) lahti keerata ja kolme-
faasilist generaatorit (22) tõmmata
noole suunas, kuni tekib nõutav
kiilrihma pinge.
– Kruvid jälle kõvasti kinni keerata.
– Kiilrihma pinget veelkord kontrolli-
da, vajadusel reguleerimist korra-
ta.
11
06
.ES
T
F 22
Kütusefiltri vahetamine
– Kütus filtrist sobivasse anumasse
voolata lasta.
– Kütusefilter (23) vabastada filtri-
võtme abil ja käsitsi lahti kruvida.
F Kütusefilter ja kütus keskkon-
nasäästlikult käidelda.
– Kütusefilter koos uue O–rõngaga
uude kütusefiltrisse sisse keerata.
– O–rõngast enne monteerimist diis-
likütusega kergelt niisutada.
– Filtriääriku tihendipinnad põhjali-
kult puhastada.
– Uue kütusefiltri tihendit diislikütu-
sega kergelt niisutada.
– Kütusefilter käsitsi sisse keerata,
kuni tihend asub filtri äärel.
– Kütusefiltrit veel kolmandik pööret
kinni keerata.
– Kütuseseadet ventileerida.
Kütuseseadme ventileerimine
F Väljavoolav kütus kinni püüda ja
keskkonnasäästlikult käidelda.
– Ventileerimiskruvi (24) avada.
– Vajutada käsipumba kangi kütuse-
pumba küljes (25), kuni kütus ven-
tilatsioonikruvi juures mullivabalt
voolama hakkab.
– Ventileerimiskruvi kinni keerata.
– Süüte- /käivituslüliti umbes 10 s
asendisse I lülitada.
– 10 s oodata.
– Toimingut korrata, kuni mootor kä-
ivitub.
M Mootori proovitöö ajal kontrollida ti-
hedust kütusefiltri, sissepritsedüüsi-
de ülevooluventiili ja ühendusmutri
juures.
Z Kui mootor ei käivitu või seiskub lühi-
kese aja järel, siis korrata ventileeri-
mist.
F 23
11
06
.ES
T11.4 Mootorihooldus FG 420s–430s
Mootoriõli ja mootorifiltri vahetus
M Mootoriõli vahetada ainult töösooja
mootori ja horisontaalselt seisva sõi-
duki korral. Mootoriõli ja mootorifilter
vahetada alati korraga.
Mootoriõli väljalaskmine
– Kork (26) eemaldada.
– Õli väljalaskekruvi (27) ja väljavoolu-
ava ümbrus põhjalikult puhastada.
– Õli väljalaskekruvi eemaldada ja õli
sobivasse mahutisse voolata lasta.
F Kuuma õliga põletamise oht!
– Õli väljalaskekruvi koos uue rõngas-
tihendiga uuesti sisse kruvida.
F Vana õli keskkonnasäästlikult käidel-
da.
Mootori õlifiltri vahetamine
– Õlifilter (28) vabastada filtrivõtme
abil ja käsitsi lahti kruvida.
F Väljavoolav õli kinni püüda, õlifilter ja
õli keskkonnasäästlikult käidelda.
– Õlifiltriääriku tihendipinnad põhjali-
kult puhastada.
– Uue filtri tihend värske õliga kergelt
õliga määrida.
– Õlifilter käsitsi kinni keerata.
Mootoriõliga täitmine
– Värske mootoriõli valada vastavalt
skeemile täiteavasse (vt lõik 8).
Täitekogus: 4,73l
– Mootoriõli taset kontrollida õlimõõte-
vardaga (29), vajadusel korrigeerida
(vt peatükk E, lõik 3).
– Kork uuesti peale keerata.
– Õlimõõtevarras jälle täiesti sisse
asetada.
11
06
.ES
T
F 24
M Pärast õli– ja õlifiltri vahetust jälgida
mootori proovikäivitamisel mooto-
riõlirõhu (30) hoiatustuld ja kontrollida
tihendeid õliväljalaskekruvi ja õlifiltri ju-
ures.
Süüteküünalde vahetamine
– Süüteküünalde pistik (31) eemalda-
da.
– Süüteküünalde ümbrus silindripea
juures põhjalikult puhastada.
– Süüteküünlad välja kruvida.
– Uute süüteküünalde elektroodide
vahekaugust kontrollida, vajadusel
reguleerida.
Normväärtus: 1,0 mm
M Kasutada ainult originaalsüüteküün-
laid.
– Süüteküünlad käsitsi sisse keerata
ja seejärel pöördemomendiga 20 Nm kinni keerata.
Kontrollida kiilrihma pinget
– Kiilrihm lükata ventilaatoririhma ket-
ta (32) ja generaatoririhma ketta (33)
vahele jõuga 45 N.
Kiilrihm peab laskma end umbes 11mm sisse lükata.
Kiilrihma pinge reguleerimine
– Kruvid (34) lahti keerata ja kolmefaa-
silist generaatorit (35) tõmmata noo-
le suunas, kuni tekib nõutav kiilrihma
pinge.
– Kruvid jälle kõvasti kinni keerata.
– Kiilrihma pinget veelkord kontrollida,
vajadusel reguleerimist korrata.
F 25
11
06
.ES
T11.5 Mootorihooldus DFG 420s––430s
M Alates 11/06 on mudelil DFG4s Perkin-
si 404C-22T mootor. Mootori hoolda-
mise, kiilrihma pingutamise ja kütus-
esüsteemi kohta vt DFG 316s/320s.
Mootoriõli ja mootorifiltri vahetus
M Mootoriõli vahetada ainult töösooja
mootori ja horisontaalselt seisva sõidu-
ki korral. Mootoriõli ja mootorifilter
vahetada alati korraga.
Mootoriõli väljalaskmine
– Kork (36) eemaldada.
– Õli väljalaskekruvi (37) ja väljavooluava ümbrus põhjalikult puhastada.
– Õli väljalaskekruvi eemaldada ja õli
sobivasse mahutisse voolata lasta.
F Kuuma õliga põletamise oht!
– Õli väljalaskekruvi koos uue rõn-
gastihendiga uuesti sisse kruvida.
F Vana õli keskkonnasäästlikult käidel-
da.
Mootori õlifiltri vahetamine
– Õlifilter (38) vabastada filtrivõtme
abil ja käsitsi lahti kruvida.
F Väljavoolav õli kinni püüda, õlifilter ja
õli keskkonnasäästlikult käidelda.
– Õlifiltriääriku tihendipinnad põhja-
likult puhastada.
– Uue filtri tihend värske õliga kergelt
õliga määrida.
– Õlifilter käsitsi kinni keerata.
11
06
.ES
T
F 26
Mootoriõliga täitmine
– Värske mootoriõli valada vastavalt
skeemile täiteavasse (36) (vt lõik 8).
Täitekogus: 8,0l
– Mootoriõli taset kontrollida õlimõõte-
vardaga (39), vajadusel korrigeerida
(vt peatükk E, lõik 3).
– Kork uuesti peale keerata.
– Õlimõõtevarras jälle täiesti sisse
asetada.
M Pärast õli– ja õlifiltri vahetust jälgida
mootori proovikäivitamisel mooto-
riõlirõhu (40) hoiatustuld ja kontrollida
tihendeid õliväljalaskekruvi ja õlifiltri
juures.
Kontrollida kiilrihma pinget
– Kiilrihm lükata ventilaatoririhma ket-
ta (41) ja generaatoririhma ketta (42)
vahele jõuga 45 N.
Kiilrihm peab laskma end umbes 10mm sisse lükata.
Kiilrihma pinge reguleerimine
– Kruvid (43) lahti keerata ja kolmefaa-
silist generaatorit (44) tõmmata noo-
le suunas, kuni tekib nõutav kiilrihma
pinge.
– Kruvid jälle kõvasti kinni keerata.
– Kiilrihma pinget veelkord kontrollida,
vajadusel reguleerimist korrata.
F 27
11
06
.ES
TKütusefiltri vahetamine
– Kütus filtrist sobivasse anumasse
voolata lasta.
– Kütusefilter (45) vabastada filtrivõt-
me abil ja käsitsi lahti kruvida.
F Kütusefilter ja kütus keskkonnasäästli-
kult käidelda.
– Kütusefilter koos uue O-rõngaga
uude kütusefiltrisse sisse keerata.
– O–rõngast enne monteerimist diisli-
kütusega kergelt niisutada.
– Filtriääriku tihendipinnad põhjalikult
puhastada.
– Uue kütusefiltri tihendit diislikütuse-
ga kergelt niisutada.
– Kütusefilter käsitsi sisse keerata, kuni tihend asub filtri äärel.
– Kütusefiltrit veel kolmandik pööret kinni keerata.
– Kütuseseadet ventileerida.
Kütuseseadme ventileerimine
F Väljavoolav kütus kinni püüda ja kesk-
konnasäästlikult käidelda.
– Ventileerimiskruvi (46) avada.
– Vajutada käsipumba kangi kütuse-
pumba küljes (47), kuni kütus venti-
latsioonikruvi juures mullivabalt
voolama hakkab.
– Ventileerimiskruvi kinni keerata.
– Süüte- /käivituslüliti umbes 10 s
asendisse I lülitada.
– 10 s oodata.
– Toimingut korrata, kuni mootor käivi-
tub.
M Mootori proovitöö ajal kontrollida tihe-
dust kütusefiltri, sissepritsedüüside
ülevooluventiili ja ühendusmutri juu-
res.
Z Kui mootor ei käivitu või seiskub lühi-
kese aja järel, siis korrata ventileeri-
mist.
11
06
.ES
T
F 28
11.6 Mootorihooldus TFG 540s–550s
Mootoriõli ja mootorifiltri vahetus
M Mootoriõli vahetada ainult töösooja
mootori ja horisontaalselt seisva sõi-
duki korral. Mootoriõli ja mootorifilter
vahetada alati korraga.
Mootoriõli väljalaskmine
– Kork (48) eemaldada.
– Õli väljalaskekruvi (49) ja väljavoolu-
ava ümbrus põhjalikult puhastada.
– Õli väljalaskekruvi eemaldada ja õli
sobivasse mahutisse voolata lasta.
F Kuuma õliga põletamise oht!
– Õli väljalaskekruvi koos uue rõngas-
tihendiga uuesti sisse kruvida.
F Vana õli keskkonnasäästlikult käidel-
da.
Mootori õlifiltri vahetamine
– Õlifilter (50) vabastada filtrivõtme
abil ja käsitsi lahti kruvida.
F Väljavoolav õli kinni püüda, õlifilter ja
õli keskkonnasäästlikult käidelda.
– Õlifiltriääriku tihendipinnad põhjali-
kult puhastada.
– Uue filtri tihend värske õliga kergelt
õliga määrida.
– Õlifilter käsitsi kinni keerata.
Mootoriõliga täitmine
– Värske mootoriõli valada vastavalt
skeemile täiteavasse (vt lõik 8).
Täitekogus: 4,7l
– Mootoriõli taset kontrollida õlimõõte-
vardaga (51), vajadusel korrigeerida
(vt peatükk E, lõik 3).
– Kork uuesti peale keerata.
– Õlimõõtevarras jälle täiesti sisse
asetada.
F 29
11
06
.ES
T
M Pärast õli– ja õlifiltri vahetust jälgida
mootori proovikäivitamisel mooto-
riõlirõhu (52) hoiatustuld ja kontrollida
tihendeid õliväljalaskekruvi ja õlifiltri ju-
ures.
Süüteküünalde vahetamine
– Süüteküünalde pistik (53) eemalda-
da.
– Süüteküünalde ümbrus silindripea
juures põhjalikult puhastada.
– Süüteküünlad välja kruvida.
– Uute süüteküünalde elektroodide
vahekaugust kontrollida, vajadusel
reguleerida.
Normväärtus: 1,6 mm
M Kasutada ainult originaalsüüteküün-
laid.
– Süüteküünlad käsitsi sisse keerata ja seejärel pöördemomendiga 20 Nm kinni kee-
rata.
Kontrollida kiilrihma pinget
Automaatne rihmapinguti (54) hoiab
kiilrihma pingul. Manuaalne reguleeri-
mine ei ole vajalik.
Kui kinnituse näidik (55) asetseb väl-
jaspool indeksi märgistust, siis tuleb
paigaldada uus rihm.
M Kiilrihma nõuetekohane paigaldamine
on tingimata vajalik. Rihmu võivad va-
hetada kvalifitseeritud ja selleks volita-
tud isikud.
11
06
.ES
T
F 30
11.7 Mootorihooldus TFG 540s–550s
Mootoriõli ja mootorifiltri vahetus
M Mootoriõli vahetada ainult töösooja
mootori ja horisontaalselt seisva sõi-
duki korral. Mootoriõli ja mootorifilter
vahetada alati korraga.
Mootoriõli väljalaskmine
– Kork (56) eemaldada.
– Õli väljalaskekruvi (57) ja väljavoolu-
ava ümbrus põhjalikult puhastada.
– Õli väljalaskekruvi eemaldada ja õli
sobivasse mahutisse voolata lasta.
F Kuuma õliga põletamise oht!
– Õli väljalaskekruvi koos uue rõngas-
tihendiga uuesti sisse kruvida.
F Vana õli keskkonnasäästlikult käidel-
da.
Mootori õlifiltri vahetamine
– Õlifilter (58) vabastada filtrivõtme
abil ja käsitsi lahti kruvida.
F Väljavoolav õli kinni püüda, õlifilter ja
õli keskkonnasäästlikult käidelda.
– Õlifiltriääriku tihendipinnad põhjali-
kult puhastada.
– Uue filtri tihend värske õliga kergelt
õliga määrida.
– Õlifilter käsitsi kinni keerata.
F 31
11
06
.ES
TMootoriõliga täitmine
– Värske mootoriõli valada vastavalt
skeemile täiteavasse (56) (vt lõik 8).
Täitekogus: 6,9l
– Mootoriõli taset kontrollida õlimõõte-
vardaga (59), vajadusel korrigeerida
(vt peatükk E, lõik 3).
– Kork uuesti peale keerata.
– Õlimõõtevarras jälle täiesti sisse
asetada.
M Pärast õli– ja õlifiltri vahetust jälgida
mootori proovikäivitamisel mooto-
riõlirõhu (60) hoiatustuld ja kontrollida
tihendeid õliväljalaskekruvi ja õlifiltri ju-
ures.
Kontrollida kiilrihma pinget
– S Kiilrihm lükata ventilaatoririhma
ketta (61) ja generaatoririhma ketta
(62) vahele jõuga 45 N.
Kiilrihm peab laskma end umbes 10mm sisse lükata.
Kiilrihma pinge reguleerimine
– Kruvid (63) lahti keerata ja kolmefaa-
silist generaatorit (64) tõmmata noo-
le suunas, kuni tekib nõutav kiilrihma
pinge.
– Kruvid jälle kõvasti kinni keerata.
– Kiilrihma pinget veelkord kontrollida,
vajadusel reguleerimist korrata.
11
06
.ES
T
F 32
Kütusefiltri vahetamine
– Kütus filtrist sobivasse anumasse
voolata lasta.
– Kütusefilter (65) vabastada filtrivõt-
me abil ja käsitsi lahti kruvida.
F Kütusefilter ja kütus keskkonnasäästli-
kult käidelda.
– Kütusefilter koos uue O–rõngaga
uude kütusefiltrisse sisse keerata.
– O–rõngast enne monteerimist diisli-
kütusega kergelt niisutada.
– Filtriääriku tihendipinnad põhjalikult
puhastada.
– Uue kütusefiltri tihendit diislikütuse-
ga kergelt niisutada.
– Kütusefilter käsitsi sisse keerata,
kuni tihend asub filtri äärel.
– Kütusefiltrit veel kolmandik pööret kinni keerata.
– Kütuseseadet ventileerida.
Kütuseseadme ventileerimine
F Väljavoolav kütus kinni püüda ja kesk-
konnasäästlikult käidelda.
– Ventileerimiskruvi (66) avada.
– Vajutada käsipumba kangi kütuse-
pumba küljes (67), kuni kütus venti-
latsioonikruvi juures mullivabalt
voolama hakkab.
– Ventileerimiskruvi kinni keerata.
– Süüte- /käivituslüliti umbes 10 s
asendisse I lülitada.
– 10 s oodata.
– Toimingut korrata, kuni mootor käivi-
tub.
M Mootori proovitöö ajal kontrollida tihe-
dust kütusefiltri, sissepritsedüüside
ülevooluventiili ja ühendusmutri juu-
res.
Z Kui mootor ei käivitu või seiskub lühi-
kese aja järel, siis korrata ventileeri-
mist.
F 33
11
06
.ES
T11.8 Jahutusvahendi kontsentratsiooni kontrollimine
F Jahuti korki mitte avada kuuma mootori korral.
Lubjasette– ning külmumis– ja korrosioonikahjustuste vältimiseks ning keemistempe-
ratuuri tõstmiseks peab jahutussüsteem olema kogu aasta vältel täidetud seguga,
mis koosneb veest ja korrosioonitõrjelisandiga külmumisvastasest vahendist.
– Liiga väikese külmumiskaitse
korral lasta jahutusvesi ära
voolata ja lisada külmumisvas-
tast vahendit kompensatsiooni-
mahutisse (68), kuni on
saavutatud õige seguvahekord.
M Külmumisvastast vahendit ja kor-
rosioonitõrjeõli kasutada vasta-
valt skeemile (vt lõik 7).
Seguvahekorra vesi/külmumisvastane vahend ja sellega saavutatava külmumis-
kaitse leiate külmumisvastase vahendi andmete hulgast.
Jahutussüsteemi täitekogus:
DFG 316s/320s:10,0 l
TFG 316s/320s:8,5 l
DFG 420s––430s:10,7 l
TFG 420s––430s:10,7 l
DFG 540s––550s:16,0 l
TFG 540s––550s:16,0 l
Nii täidetakse jahutussüsteemi
F Enne, kui hakkate hooldustööde käigus jahutusvedelikku lisama, laske mootoril jah-
tuda. Avage aeglaselt kork; ohtlikult kuum jahutusvedelik võib välja tungida, kui jahu-
tussüsteem on veel rõhu all. Ärge pange liiga palju jahutusvedelikku jahutussüsteemi.
Korgil on turvaventiil, mis avaneb ja laseb kuumal jahutusvedelikul hajuda, kui vede-
liku tase on liiga kõrge.
M Kui lisate hoolduse käigus jahutusvedelikku, siis peab see vastama samadele nõue-
tele kui originaaljahutusvedelik. Vt "Jahutusvedeliku spetsifikatsioon" mootori käsi-
raamatus lõigus 5. Liiga kiire täitmise korral või mitte horisontaalselt seisva seadme
korral satub õhk jahutussüsteemi. Töötades mootoriga, mille jahutussüsteemis on
õhk, tõuseb töötemperatuur liiga kõrgele ja see võib põhjustada mootorikahjustusi.
11
06
.ES
T
F 34
M Tehke kindlaks, kas seade seisab horisontaalselt Avage aeglaselt kompensatsiooni-
mahuti kork. Täitke lehtri abil aeglaselt jahutussüsteem tasemeni, mis on toodud
tootja käsiraamatus. Lehter tekitab rõhu, mis on vajalik õhu väljatungimiseks jahutus-
süsteemist. Oodake, kuni kõik õhumullid on hajunud, ja pange siis jälle kork peale.
Käivitage mootor. Lülitage mootor välja, kui see on saavutanud töötemperatuuri, ja
laske tal maha jahtuda. Avage aeglaselt kompensatsioonimahuti kork ja lisage vaja-
duse korral, vastavalt käsiraamatu juhendile, jahutusvedelikku, kuni vajalik tase on
saavutatud. Asetage kork jälle peale.
11.9 Õhufiltrikasseti puhastamine/vahetamine
M Kõik hooldustööd teha ainult seisva mootoriga. Väljavõetud õhufiltrikasseti korral
mootorit mitte käivitada.
– 2 kinnitusklambrit (70) avada ja tol-
mukogumisnõu (71) eemaldada.
– Sisemine (72) ja välimine õhufiltri-
kassett (73) ettevaatlikult filtrikorpu-
sest (69) välja tõmmata.
– Välimine kassett (73) kuiva suruõhu-
ga seest ja väljast puhtaks puhuda,
kuni tolmu enam ei eraldu.
– Sisemine kassett (72) ebemevaba
lapiga puhtaks pühkida.
M Filtrikorpust mitte suruõhuga puhasta-
da, vaid puhta lapiga puhtaks pühkida.
– Kahjustatud või liiga määrdunud
õhufiltrikassetid vahetada.
– Tolmukogumisnõu põhjalikult puha-
stada, selleks eemaldada kummide-
tail.
– Õhufiltrikassetid jälle filtrikorpusesse
asetada ja kinnitada.
M Õhufiltrikassette sisse monteerides
mitte kahjustada.
– Tolmukogumisnõu paigale asetada ja 2 kinnitusklambriga kinnitada.
Z Mõned mudelid on varustatud ainult välisõhufiltriga (73).
F 35
11
06
.ES
T11.10 Pidurid
Kõiki kontrollimisi, seadistusi, hooldus– või parandustöid pidurisüsteemi juures võib
teostada ainult kogemustega väljaõppinud tehnikaspetsialist.
Kui pidurisüsteemis on ilmnenud rike, siis tuleb küsida tehnikaalast nõuannet.
F KAHVELTÕSTUKIGA VÕIB JÄLLE SÕITA AINULT SIIS, KUI RIKE ON KÕRVALDA-
TUD, KUNA VASTASEL KORRAL VÕIB PIDURISÜSTEEM KAHJUSTADA SAADA,
MIS OMAKORDA KUJUTAB OHTU JUHILE.
11.11 Rataste vahetamine
F Jaotatud velgedega õhkrehvide korral mitte mingil juhul avada rattamutrite vahel asu-
vaid veljepoolte kinnituskruvisid, kui rehvid on rõhu all.
– Sõiduk tõsta märgitud tõstepunktidest üles, kuni rattad on õhus.
– Sõiduki alla asetada kindlustamiseks puupakud.
– Kahveltõstuki mudelite 540s–550s põhja kõrguse tõttu ei ole võimalik tõsta sõidukit
standardse käärtõstukiga, vaid seda saab teha järgmisel viisil:
Meetod
Kahveltõstuki esiosa saab tõsta plokki-
de allapanekuga tõstemasinale ja tõs-
temasti ette kallutades.
F See meetod ei ole soovitatav kahvel-
tõstuki hüdraulikasüsteemi kallal töö-
tamiseks, välja arvatud juhul, kui kere
kindlalt toestatakse.
11
06
.ES
T
F 36
Meetod
See meetod on soovitatav, kui kahvel-
tõstuk on varustatud alumiste vahe-
detailidega. Tõstepunktid on järg-
mised:
– Tõstepunkt (1) on poritiiva all võima-
likult lähedal kere küljeplaadile.
– Tõstepunkt (2) on roolivõlli all kah-
veltõstuki keskjoonel.
F Jälgida peatükis C, lõiku 1!
– Rattamutrid eemaldada.
– Ratas alt ära võtta.
– Uus ratas paigale asetada.
– Rattamutrid käsitsi peale keerata.
– Rattamutrid pildil näidatud järjekor-
ras, alustades A–st, vähendatud
pöördemomendiga kinni keerata.
– Rattamutrid samas järjekorras nõu-
tud pöördemomendiga kinni keera-
ta.
Pöördemoment
Ülekanderattad (316s/320s) 210 NmÜlekanderattad (420s/430s) 460 NmÜlekanderattad (540s/550s) 520–620
NmTagarattad (316s/430s) 176 NmTagarattad (540s/550s) 500–520 Nm
11.12 Hüdraulikaseade
Hüdraulika õlifiltri vahetamine
– Avada hüdraulika õlifiltri kork (74).
– Hüdraulika õlifilter välja võtta ja
vahetada.
– Hüdraulika õlifilter tagasi asetada ja
kork jälle peale keerata.
F Väljavoolav hüdraulikaõli kinni püüda.
Hüdraulikaõli ja õlifilter keskkon-
nasäästlikult käidelda.
F 37
11
06
.ES
THüdraulikapaagi ventilaatoripuhastamine/vahetamine
– Hüdraulikapaagi ventilaator (75) täi-
tetoru küljest lahti keerata.
– Hüdraulikapaagi ventilaator puhas-
tada.
M Kui mustust ei saa puhastades ee-
maldada, siis hüdraulikapaagi venti-
laator välja vahetada.
11.13 Elektriseadmed
Kontrollida aku seisukorda, happetaset ja –tihedust.
F Akuhape on tugevalt söövitav! Seetõttu vältida kindlasti kokkupuudet akuhappega.
Kui riided, nahk või silmad on ikkagi akuhappega kokku puutunud, loputada vastavat
kohta põhjalikult veega. Happe sattumisel silma põõrduda kohe arsti poole! Maha-
loksunud akuhape kohe neutraliseerida!
– Kontrollida akukorpust (78) mõrade
ja väljavoolanud happe suhtes.
– Oksüdeerumisjäägid eemaldada
akupoolustelt (76).
– Akupoolused määrida happevaba
määrdega.
– Kontrollida happetaset.
Happe tase peab asuma ülemise ja
alumise märgistuse vahel.
– Kork (77) välja keerata.
– Vajadusel lisada destilleeritud vett
kuni ülemise märgistuseni.
– Kontrollida happetihedust.
Piisavalt laetud aku korral ulatub hap-
petihedus 1,24 kuni 1,28 kg /l.
– Vajadusel akut laadida.
– Kork jälle sisse keerata.
Z Happetaset või -tihedust akus ei ole vaja kontrollida kõige madalamate hooldusnor-
midega.
11
06
.ES
T
F 38
Elektrikaitsmete kontrollimine
Kui elektrisüsteemis esineb rikkeid,
siis tuleb kontrollida mootorikorpuse all
asetsevaid kaitsmeid.
– Mootorikorpus avada ja kaitsmekasti
kate (79) eemaldada.
– Kontrollida kaitsmete seisukorda ja
õiget väärtust, vajadusel vahetada.
– Kate tagasi monteerida.
t Standardikohane kaitsmekast (must)
Mudel 316s-430s
Mudel 540s–550s
Pos. Kaitseks: Nimiväärtus
80 (A) Töölambid 20 A
81 (B) Käiguvahetus, valgusti 10 A
82 (C) Tuled, pidurituli, tagatuled 20 A
83 (D) Tunniloendur, arvuti teel juhitav armatuurlaud 20 A
84 (E) Helisignaal, süüde, tagumine töötuli 15 A
85 (F) Kell 15 A
Pos. Kaitseks: Nimiväärtus
80 (A) Töölambid S2 & S3, tagumine töölamp 15 A
81 (B) Käiguvahetus, tagurpidisõidu tuled, akustiline
tagurpidisõidu hoiatussignaal, hoiatuslamp
10 A
82 (C) SB–lampide komplekt, pidurilamp (relee), käigulülitustõke 15 A
83 (D) Tühikäigu käivitusrelee, arvutitoide, armatuurlauatoide 10 A
84 (E) Kütusesolenoid, helisignaal 10 A
85 (F) Kell (armatuurlaud) 10 A
F 39
11
06
.ES
To Kaitsmekast valikuliseks varustuseks (punane) – Saksa liikluskorraldus
Mudel 316s–430s
Mudel 540s–550s
Pos. Kaitseks: Nimiväärtus
86 (A) Suunatuled 15 A
87 (B) Peakaitse, kaitse D & E, tagumine valikuline
Prožektor ja hoiatustuleseade
15 A
88 (C) Prožektor 15 A
89 (D) Lambid esiküljel ja taga paremal 5 A
90 (E) Lambid esiküljel ja taga vasakul 5 A
91 (F) Pidurituled 5 A
Pos. Kaitseks: Nimiväärtus
86 (A) Sõidusuunanäidik, prožektorirelee 15 A
87 (B) Hoiatustuleseade, külgtuled (peatuli), relee tuled sees 15 A
88 (C) Helkurtuled 15 A
89 (D) Esi- ja tagatuli, parem pool 5 A
90 (E) Esi- ja tagatuli, parem ja vasak pool 10 A
91 (F) Pidurituled 5 A
11
06
.ES
T
F 40
o Kaitsmekast valikuliseks varus-tuseks 3 (roheline) – ainult juhi-kabiin
Mudel 316s–430s
Mudel 540s–550s
Mudel 540s-550s – seerias nimetatud kaitse
Pos. Kaitseks: Nimiväärtus
92 (A) Juhikabiini küte 15 A
93 (B) Esiklaasipuhasti 15 A
94 (C) Tagaklaasipuhasti 15 A
95 (D) Tagaklaasipesur 5 A
96 (E) Katusepuhasti ja -pesur 5 A
97 (F) Tuuleklaasi küte 5 A
Pos. Kaitseks: Nimiväärtus
92 (A) Kabiiniküte 10 A
93 (B) Esiklaasipuhasti mootor 10 A
94 (C) Klaasipesur, soojendatud iste 15 A
95 (D) Soojendatud tagaklaas 10 A
96 (E) Tagaklaasipuhasti mootor 10 A
97 (F) Sisetuli 10 A
Pos. Kaitseks: Nimiväärtus
Asetseb esikatte all seisupidurikangi
lähedal
Helisignaal (seisupidur
vaba)
50 A
F 41
11
06
.ES
T
Z Kahveltõstuki elektrijuhtmete lülitusskeem asub vastavas varuosadekataloogis või
remonttööde käsiraamatus.
11.14 Lülitusseadmed ja juhtpotentsiomeeter
Lülitusseadet ja tavapotentsiomeetrit võib paigaldada ja kalibreerida selleks volitatud
personal. Kui seda ei arvestata, siis võib see põhjustada valesti kasutamist ja äärmi-
sel juhul ohtlikku sõiduki kasutamist.
12 Heitgaasisüsteem
Heitgaasisüsteemi tuleb regulaarselt emissiooni suhtes kontrollida. Must või sinine
suits on märk suurenenud emissioonist ja sellisel juhul tuleb küsida nõu spetsialistilt.
13 Kasutuselt kõrvaldamine
M Kahveltõstukit võib kasutuselt kõrvaldada ainult tootja või tootja väljaõpetatud
esindaja.
Üldist
Kasutuselt kõrvaldamine – kompetentse tehnikaspetsialisti poolt teostatud töö kah-
veltõstuki transpordi ettevalmistamiseks.
Nõutav tõstevarustus
Ketid ja koormaköied, mis vastavad kahveltõstuki kaalule – vaadake kahveltõstuki
kaalu spetsifikatsioonilehelt.
Kraana või vintsid, mis vastavad kahveltõstuki kaalule – vaadake kahveltõstuki kaalu
spetsifikatsioonilehelt.
Kahveltõstuki demonteerimine
Kahveltõstuki demonteerimist/kasutusest kõrvaldamist võib teostada ainult kompe-
tentne tehnikaspetsialist. Informatsiooniks: demonteerimine toimub järgmiselt:
– Diisliõli kahveltõstukist välja lasta, kui on kehtiv.
– Hüdraulikaõli kahveltõstukist sobivasse nõusse välja lasta.
– Küttegaasiballoonid eemaldada, kui on kehtiv.
– Lisavarustus, nt mittereguleeritav valgustus jm, eemaldada.
– Mast kahveltõstukilt eemaldada.
– Kaldsilinder kahveltõstukilt eemaldada.
– Külgemonteeritud seadmed pakkida.
M Kasutusest kõrvaldamisel jälgida, et kahveltõstuki küljest eemaldatud osi määrdumi-
se eest kaitsta, nt:
– Puhastage kõik detailid, ühendused ja neid ümbritsevad alad enne lahtimonteeri-
mist.
– Sulgege lahtimonteerimisel kõik lahtised ühendused.
11
06
.ES
T
F 42
14 Järelevalve
Üldist
Kahveltõstuki ohutu töö tagamiseks peab säilitama seadme ohutu funktsioneerimise
ja tööseisundi. Selleks on vaja kahveltõstukit järelevalve ja kontrollimistega valvata.
Järelevalve ja kontrollimised peab algatama kasutaja ja läbi viima "Inspektori mõiste"
all määratletud isikud.
Kontrollimistõendid tuleb kahveltõstuki logiraamatusse kanda.
Oluline on, et inspektor teostaks kontrollimisi objektiivselt, ja et kontroll–sertifikaatide
väljastamine või mitteväljastamine ei oleks mõjutatud ametialasest või alluvusest
tulenevatest kaalutlustest.
Vajalikud seadistused või remonttööd tuleb teostada kohe.
Õnnetuse vältimise eeskirjad on seaduslikud eeskirjad, mis on kasutaja (s.h tõstuki-
juhi) jaoks õiguslikult siduvad. Nendest mittekinnipidamine on tsiviil– või kriminaalõi-
guslikult karistatav.
Inspektori mõiste
Tavainspektor: Isik, kes omab antud kahveltõstuki kohta piisavaid teadmisi, et ilm-
seid kahjustusi kindlaks teha.
Kogenud tehnikaspetsialist: Isik, kes oma kutsealase tausta ja kogemuste põhjal
omab piisavaid teadmisi antud kahveltõstuki kohta ja on piisavalt tuttav vajalike
eeskirjadega, et kõrvalekaldeid normaalsest seisukorrast kindlaks teha (spetsiaalselt
väljaõpetatud isikud).
Ekspertinsenerid: Insener, kes omab piisavalt teadmisi antud kahveltõstuki disaini,
konstruktsiooni ja hoolduse kohta ning tunneb vajalikke eeskirju ja norme, kes on või-
meline seadme ohutut kasutamist kindlaks tegema, et tagada edaspidist ohutut tööd.
Algkontroll ja kontroll pärast suuremaid remonttöid või muudatusi
Enne, kui uus või ulatuslikult remonditud või muudetud kahveltõstuk kasutusele
võetakse, tuleb see üle vaadata ja kontrollida. See inspekteerimine, mis hõlmab ka
dokumentide kontrollimist, koosneb visuaalsest kontrollist ning funktsioneerimise ja
efektiivsuse tõestamises.
Inspekteerimine ja kontrollid hõlmavad:
– tõstuki identifitseerimise kontrolli, kaasa arvatud sildid;
– koostisosade ja varustuse kontrolli kahjustuste, korrosiooni või muude puuduste
suhtes;
– mehhanismide funktsiooni kontrolli;
– turvaseadmete, vahemaade, blokeerumisohu puudumise jne kontroll;
– koormuskontroll kas nimikoormusega või tegeliku kapatsiteediga kooskõlas kehti-
vatele rahvuslikele õiguslikele nõuetele;
– Lisakorraldused
Inspekteerimine enne kasutamist
Enne kasutamist peab kahveltõstukit kontrollima tavainspektor . Üldiselt on see
inspekteerimine kahveltõstuki funktsioneerimise kontroll, visuaalne kontroll puuduste
suhtes ja kõikide lisaseadmete ülevaatamine.
F 43
11
06
.ES
T14.1 Turvakontroll teatud aja möödudes ja ebatavaliste juhtumite järel (D): Õnne-
tusjuhtumite ennetamise eeskirjade kohane kontroll BGV D27 järgi)
Transportimisseadet peab vähemalt üks kord aastas või pärast erilisi juhtumeid
kontrollima selleks spetsiaalselt kvalifitseeritud isik. See isik peab tegema ekspertiisi
ainult ohutuse seisukohalt, mittemõjutatuna ametialastest ja majanduslikest oludest.
Ta peab omama piisavaid teadmisi ja kogemusi, et transpordiseadme seisukorda ja
kaitseseadmete efektiivsust tehnika reeglite ja transpordiseadmete kontrollimise
põhimõtete järgi hinnata.
Sealjuures tuleb teostada transpordiseadme tehnilise seisukorra täielik kontroll turva-
lisuse seisukohalt lähtudes. Peale selle tuleb transportimisseadet uurida põhjalikult
ka kahjustuste suhtes, mis asjatundmtu kasutamise tõttu võivad tekkinud olla. Tuleb
täita kontrollprotokoll. Kontrollimise tulemusi tuleb säilitada vähemalt kuni ülejärgmi-
se kontrollimiseni.
Puuduste täieliku kõrvaldamise eest peab hoolitsema käitaja.
Z Kontrollimisteks on tootjal olemas spetsiaal-
ne turvateenindus vastavate väljaõpetatud
töölistega. Nähtava märgina varustatakse
transportimisseade pärast edukat kontrolli
läbimist kontrollsildiga. See silt näitab, mis
kuul ja aastal järgmine kontrollimine toimub.
Näide D:
Inspekteerimistulemus
Regulaarse inspekteerimise tulemused peab inspektsiooni teostanud personal üles
kirjutama.
Kogenud tehnikaspetsialistide teadetes peavad olema kirjas vaatlustulemused. Eks-
pertinseneride teated peavad näitama nendest vaatlustulemustest tehtud järeldusi.
Kui inspekteerimise käigus tuvastatakse rike, kulumine või kahjustus, mis kujutab
endast ohtu turvalisusele, siis tuleb kasutusele võtta mõjuvad abinõud, enne kahvel-
tõstuki taaskasutusele võtmist.
Tuleks teostada planeeritud ennetavat hooldus-, õlitamis- ja inspekteerimismenetlu-
si. Oluliseks peetud (või mõne ametkonna poolt nõutud) ettekirjutustest tuleb kinni
pidada.
11
06
.ES
T
F 44
15 Hoiustamine
Kahveltõstukite pikaajaline hoiustamine
Üldist
Kui kahveltõstukit on vaja neli nädalat või kauem laos hoida, siis tuleb peale kanda
korrosioonitõrjevahend. Kõik korrosioonitõrjevahendid tuleb peale kanda pihusti või
aerosoolina, et tagada maksimaalset katet.
Enne kaitseabinõude rakendamist on tähtis kindlaks teha, et järgmised menetlused
on sooritatud:
– Kõik kahjustused nagu märgistused, kriimustused jne tõstuki, lisaseadmete laki-
pindadel jm peavad olema parandatud.
– Lakkimata detailid peavad asuma kohas, mis on vaba korrosioonist, katlakivist,
keevitusjääkidest, värvidest ja niiskusest.
– Käsitletavatel aladel tagatakse parim juurdepääs korrosioonitõrjevahenditele.
Korrosioonitõrjevahend
Kaitsekategooriad
Üksikdetaile või –piirkondi peab kaitsema mitmesuguste ettevalmistustega. Allpool
nimetatud kategooriad loetlevad määratud ettevalmistuste tavalist kasutamist.
Kategooria A:Põhiline korrosioonikaitse osadele, mis hoiustamise või tarnimise ajal
veidi liiguvad.
Kategooria B:Põhilised elektriseadmed, ühendused jne.
Kategooria C:Kasutamiseks piirkondades või osade juures, mis hoiustamisel või tar-
nimisel on statsionaarsed.
Soovitatud korrosioonitõrjevahendid
Kahveltõstukite ettevalmistamine hoiustamiseks
Tõstemast
– Langetage mast täielikult.
– Pihustage järgmisi osi korrosioonitõrjevahendiga kategooriast A:
– Ketid, ketiankrud, ketirullid, monteerimispoldid, vaba tõstesiiber, vaba tõstesilindri
varras, rullisoon sisemisel tõsteraamil ja kahvlipoldid.
Soovitatud konserveerimisvahendid (keemiline rühm) Kategooria
Parafiini sisaldav, lahustil baseeruv kiht, mis tõrjub niiskust ja toimib
mitte maharaputatava määrdeainena.
A
Isoleeriv kaitsekiht, mis ka madalaimatel temperatuuridel oma funktsi-
ooni täidab.
B
Lahustil baseeruv, vett tõrjub vahakiht korrosioonitõrjeks. C
F 45
11
06
.ES
TRoolivõlli komplekt
– Pihustage järgmisi osi korrosioonitõrjevahendiga kategooriast A:
– Vaba silindrivarras, vahetihvtid ja -laagrid, rattamutrid.
– Kindlustage, et kõik määrdepüstoliga määrdeniplid on täiesti õlitatud, nt teljeliigendi
poldid, nupud jne.
Roolivõlli komplekt
– Tehke kindlaks, et pidurinuppude kaitsekorgid on paigaldatud.
– Pihustage järgmisi osi korrosioonitõrjevahendiga kategooriast A:
– Seisupiduri ühendusvardad, rattamutrid, vardapeade komplekt, sõidukikere kallu-
tussilinder.
Juhtimisseadmed ja ühendused
– Pihustage järgmisi osi korrosioonitõrjevahendiga kategooriast A:
– Hüdraulikaventiili kangid ja võll, vabad juhtkangide pead, käigulülitusvardad ja fik-
saatorid, piduripedaalivõll ja vardad, sõidupiduri fiksaator ja vardad, piirdejuhtmete
vardad, tõmbetrossid ja gaasipedaali sisemised vabad otsad. Painduvad tõmbe-
trossiotsad.
Elektrilised seadmed
– Katkestage akuühendus ja määrige rikkalikult toorvaseliini aku ühenduspunktides-
se.
– Pihustage järgmisi osi korrosioonitõrjevahendiga kategooriast B:
– Kogu vaba katmata metall generaatoril, generaatori ühenduspunktid, starteri ühen-
duspunktid, helisignaali ühenduspunktid, vaakumlüliti ühenduspunktid, konsooli
ühenduspunktid ja ühendusdetailid mootorikatte põhjal. Mikrolülitid. Lisaelektroteh-
nika nagu stopp- /tagatuled ja töötuled jne. Kõik ühendusdetailid, juhtpaneel.
Iste ja armatuurlaud
– Pihustage istme liugsiinid ja -mehhanismid korrosioonitõrjevahendiga kategooriast
A.
– Katke iste ja armatuurlaud kilega ja kinnitage see teibiga. Võti peab jääma vabaks.
Väljalasketoru
– Katke summuti ja väljalasketoru musta kuumuskindla värviga.
Kabiin
– Pihustage ukselingid, uksehinged ja liugmehhanismid korrosioonitõrjevahendiga
kategooriast A.
– Pihustage klaasipuhasti mootor ja ühenduspunktid korrosioonitõrjevahendiga kate-
gooriast B.
Mitmesugust
– Pihustage mootori kapoti liigendtihvtid, tõkestid ja kahveltõstuki tüübisilt korrosioo-
nitõrjevahendiga kategooriast A.
11
06
.ES
T
F 46
Rehvid
– Toestage kahveltõstuk tugedega, et vältida rehvikahjustusi.
Kahveltõstuki kasutamine pärast pikaaegset seismist
– Eemaldage paigaldatud kaitsekatted, kiled jne, mida kasutati kahveltõstuki etteval-
mistamisel hoiustamiseks.
– Enne kahveltõstuki käivitamist peab juht veenduma, et see on heas seisukorras.
Kahveltõstukite lühiajaline hoiustamine
– Lühiajaline hoiustamine kuivas keskkonnas ei nõua erilisi meetmeid.
Mittekasutatava mootori kaitse
Üldist
Lühiajaline hoiustamine
– Kuni seitse päeva – meetmeid ei ole vaja.
– Kuni kolm kuud – lasta mootoril iga nädal seni töötada, kuni see on saavutanud nor-
maalse töötemperatuuri. Kui ei ole võimalik lasta mootoril töötada, siis peaksite te-
gema väntvõlliga käsitsi vähemalt kolm ringi.
Pikaajaline hoiustamine
Allpool toodud soovitused peaksid tagama kahjustuste vältimise, kui mootorit pike-
mat aega ei kasutata (kolm kuud või kauem). Järgige neid nõuandeid kohe pärast
mootori käigust kõrvaldamist. POWERPART–toodete kasutamise juhised on paigal-
datud iga mahuti välisküljele. POWERPART – või samaväärsed tooted on saadaval
teie varustaja või tema esindaja juures.
Juhised
– Puhastage põhjalikult mootori väliskülg.
– Kui kaitsebensiin peab sisse jääma, siis peate küttesüsteemi tühjaks laskma ja
kaitsebensiiniga täitma. POWERPART Lay–Up 1 võib lisada tavalisele kütusels, et
seda kaitsebensiiniks muuta. Kui kaitsebensiini ei kasutata, siis võib süsteemi nor-
maalse kütuse jätta, aga see tuleb hoiustamise lõppedes koos kütusefiltriga kõr-
valdada.
– Laske mootor soojaks töötada. Parandage kõik kütuse–, määrdeõli– või õhulek-
ked. Jätke mootor seisma ja laske määrdeõlivann tühjaks.
– Uuendage määrdeõli filtrikanistrit.
– Täitke vann kuni maksimaalnäiduni tasemevardal uue puhta määrdeõliga või kor-
raliku kaitsevedelikuga. POWERPART Lay–Up 2 võib määrdeõlile lisada, et hoi-
ustamise ajal korrosiooni eest kaitsta. Kui kasutatakse kaitsevedelikku, siis tuleb
see mootori taaskasutuselevõtul välja lasta ja normaalset määrdeõli kasutada.
– Laske jahutussüsteem tühjaks. Korrosiooni eest kaitsmiseks on parem jahutussüs-
teem jahutusvahendiga täita, mis sisaldab korrosioonitõrjet. Kui vajatakse külmu-
misvastast kaitset, siis tuleks kasutada külmumisvastast segu. Kui külmumis-
vastast kaitset ei ole vaja, siis võite kasutada veega segatud lubatud korrosioonitõr-
jevahendit.
– Laske mootoril natuke aega töötada, et määrdeõli ja jahutusvahend mootoris
leviks.
– Puhastage mootori ventilatsioonitoru ja sulgege toruots.
F 47
11
06
.ES
T– Eemaldage sissepritsedüüs ja pihustage POWERPART Lay–Up 2 igasse silindria-
vasse. Kui see ei ole kättesaadav, mõjub ka puhas mootomi määrdeõli teatud
määral kaitsvalt Pihustage 140 ml määrdeõli ühtlaselt kuue silindri avadesse.
– Keerake väntvõlli aeglaselt ühe pöörde võrra ja paigaldage siis sissepritsedüüs
kompleksselt uute rõngastihenditega.
– Eemaldage õhufilter ja iga toru õhufiltri ja juurdevooluõhu jagaja vahel. Pihustage
POWERPART Lay–Up 2 juurdevooluõhu jagajasse. Sulgege juurdevooluõhu jaga-
ja veekindla paelaga.
– Eemaldage väljalasketoru. Pihustage POWERPART Lay–Up 2 väljalasketoru jaga-
jasse. Sulgege jagaja veekindla paelaga.
– Eemaldage määrdeõlitoru kork. Pihustage POWERPART Lay–Up 2 pöördkangi
telje ümber. Paigaldage torukork.
– Katkestage aku ühendus ja säilitage seda täiesti laetuna. Enne aku hoiuleandmist
peate aku ühenduspunktid korrosiooni vastu kaitsema. POWERPART Lay–Up3
võib kasutada ühenduspunktidel.
– Sulgege kütusepaagi toru või kütusefiltri kaas veekindla paelaga.
– Eemaldage ventilaatoririhm ja paigutage see hoiule.
– Pihustage mootorit POWERPART Lay–Up 3, et vältida korrosiooni. Ärge pihustage
generaatori ventilaatori piirkonda.
Z Enne mootori taaskäivitamist pärast ladustamist, viige starterimootor asendisse
"VÄLJAS", kuni õlirõhumõõtja õlirõhku näitab või õli hoiatuslamp kustub.
– Kinnitage mootorile nähtavasse koht silt andmetega mootori kasutusest kõrvalda-
mise ja taaskäivitamise kohta.
Z Kui mootor jäetakse rohkem kui üheks aastaks kasutusest kõrvale, siis peab ülalni-
metatud toiminguid teostama iga kaheteist kuu tagant.
Koostis / Powerpart toodete keemiline rühm
Lay–up 1 Koosneb korrosioonitõrjevahendite segust, mitteioonilistest emulgeeri-
vatest ainetest ja rafineeritud mineraalõlidest.
Lay–up 2 Koosneb korrosioonitõrjevahendite segust mineraalõlis. Mineraalõli on
tugevalt hüdrotöödeldud, naftal baseeruv õli, millest on eemaldatud
polünukleaarsed aromaatsed süsivesinikud.
Lay–up 3 Lahustil baseeruv, vett tõrjub vahakiht korrosioonitõrjeks.
11
06
.ES
T
F 48
Kahveltõstuki taaskasutamine
– Kontrollige, kõik veekindlad paelad, pakendid ja kinnitusdetailid oleksid eemalda-
tud.
– Kui mootor on seisnud kauem kui üks kuu, siis tuleb kütuse sissepritsepump, tsen-
trifugaalregulaator ja turbolaadur (kui on olemas) panna sisse imema. Puhastage
sissepritsedüüsid kaitseõlist.
– Kui kasutati kaitsebensiini, siis peate laskma kütusesüsteemi tühjaks ja õige klassi
kütusega täitma. Puhuge õhk kütusesüsteemist välja.
– Enne sõiduki käivitamist peab juht veenduma, et see on heas seisukorras, ja et
kaitseseadmed on kontrollitud, tagamaks nende ohutut kasutamist.
16 Kõrvaldamine
M Kahveltõstukit võib kasutuselt kõrvaldada ainult tootja või tootja väljaõpetatud
esindaja.
Enne kahveltõstuki leeklõikamist kõrvaldamise eesmärgil tuleb teostada järgmised
toimingud:
– Eemaldage tõstukilt akud, kuna need võivad plahvatada.
– Laske diisliõli sobivasse anumasse välja voolata: eemaldage diislipaak tõstukilt.
Eemaldage küttegaasiballoonid, kui on olemas.
– Laske hüdraulikaõli sobivasse anumasse välja voolata:
– Kindlustage, et tulekustuti on käepärast.
– ÄRGE leeklõigake detaile, mis on paindes, kuna need võivad "välja hüpata".
– Toestage kahveltõstuk leeklõikamise ajaks.
– Eemaldage hüdraulikavoolikud ja elektrijuhtmed piirkondadest, kus teostatakse
leeklõikamist, või siduge need eemale.
Kõrvaldage jäätmed ja tarvitatud materjalid kindlalt ja vastutustundlikult. Küsige nõu
jäätmete kõrvaldamise kohta oma lähimast tervishoiu– ja turvavoliniku käest või
litsentsitud jäätmekäitlusettevõttest.
G 1
070
4.E
ST
G Lisa diiselmootorite jaoks – heitgaasifilter
– tüüp STX
1 Sissejuhatus
STX–tahmafilter diiselmootoritele pakub mõjusat tahkete osakeste eemaldust välja-
lasketorust.
Filter töötab tahmaosakeste efektiivse sulgemisega mitmesse keraamikakiududega
ümbritsetud kassetti, mis on paigutatud kvaliteetterasest kanistrisse.
Elektrooniline „parda“-juhtüksus (ECU) kontrollib tahma kogunemist filtrisse. Pärast 6
– 10 töötundi näidatakse optilise ja akustilise meetodi abil, et filtrit on vaja puhastada
(uuendada):
Optiline signaal koosneb punasest hoiatustulest armatuurlaual. See on esimene häi-
reaste. See tähendab, et tahmafiltrit on vaja puhastada, kui see on otstarbekas.
Teine häireaste on akustiline sumisev toon (98 dbA), mida ei tohi mitte mingil juhul
ignoreerida. Sellel häireastmel PEAB tahmafiltrit uuendama.
Kui filtrit teise häireastme juures ei uuendata, muutub süsteemi kogu garantii KEH-TETUKS.
Puhastus– või uuendamisprotsess toimub seinale kinnitatud uuendusenergiaüksuse
kasutamise abil. See üksus annab soojust ja õhku, mis on vajalik tahmafiltri uuenda-
miseks. Uuendusprotsess kestab ainult 14 minutit.
STX–tahmafilter on omapärane toode, kuna seda saab igal ajal kahveltõstuki tööle
vastavalt uuendada. Kui on otstarbekas, siis võib filtrit iga töövahetuse alguses ja lõ-
pus uuendada, ükskõik, kas filter on tühi, osaliselt või täiesti täis. Sage uuendamine
EI kahjusta üksust.
2 Uuendamine
STX–tahmafiltrit tuleb uuendada järgmiselt:
– Kui filtrit on vaja puhastada, 1Süttib
PUNANE tuli armatuurlaual.
– Varsti pärast PUNASE tule süttimist
armatuurlaual vallandub akustiline
hoiatus.
– Nüüd palun STX filtripuhastusüksuse
(RPU) juurde sõita.
– Sõiduk parkida ohutult juhtmete
haardeulatuses (joonis 1) ja süütevõti
välja tõmmata.
Joonis 1
G 2
0704
.ES
T
– Tolmukaitse STX filtri sissevoolult ee-
maldada ja filtripuhastusüksuse
(RPU) õhuvoolikuühendus kinnitada,
kang korralikult voolikuühenduse kül-
ge kinnitada.
– STX üksuse ja filtripuhastusüksuse
(RPU) juhtmedomavahel ühendada –
kindlalt kokku lükata.
– VÕRGUVOOL (2 joonis 1) SISSE lü-
litada.
– Elektrivoolu katkesti filtripuhastusük-
suse küljes (RPU) (3 joonis 1) SISSE
lülitada.
– Roheline tuli RPU küljes (4 Joonis 1)
süttib, ja roheline tuli armatuurlaual
hakkab vilkuma. Sellega antakse
märku, et seade on uuenduseks
(puhastuseks) valmis.
– Vajutada KÄIVITUS–nuppu sõiduki
armatuurlaual.
– Nüüd algab puhastusprotsess. See
kestab 14 minutit.
– Roheline ja kollane tuli RPU juures
põlevad puhastusprotsessi ajal, ja
punane ja roheline tuli armatuurlaual
vilguvad.
Joonis 2
Joonis 3
Joonis 4
Joonis 5
G 3
070
4.E
ST– Pärast puhastusprotsessi lõppu
1süttib ainult roheline tuli sõiduki ar-
matuurlaual ja roheline tuli RPU juu-
res.
M MITTE SÕITMA HAKATA.
– Elektrivoolu katkestaja RPU juures (3
joonis 1) VÄLJA lülitada.
– VÕRGUVOOL (2 joonis 1) VÄLJA lü-
litada.
– Hallid juhtmeühendused lahutada.
– Õhuvoolikuühendus lahutada jatol-
mukaitse uuesti paigaldada.
M TOLMUKAITSE TULEB ENNE STX
FILTRI KASUTAMIST TINGIMATA
UUESTI PAIGALE ASETADA.
– Õhuvoolik ja RPU–juhtmed paiguta-
da jälle hoidikusse filtripuhastusüksu-
se all.
– Nüüd on sõiduk jälle töövalmis.
Joonis 6
Joonis 7
Joonis 8
G 4
0704
.ES
T