2

1

3

4

5

6

7

8

9

10

Paekivinõlvas asuv Kumu kunstimuuseumi omapärane hoone ja sinna juurde kuuluv õueala on ringikujulise põhiplaaniga, mille on projekteerinud soome arhitekt Pekka Vapaavuori ning mis avati külastajatele 2006. aastal. Muuseumi silmapaistev arhitektuuriline lahendus tõi 2008. aastal Kumule ka Euroopa muuseumide aastaauhinna. Muuseumi peasissepääs asub sisehoovis, kus avarad trepid ja rütmilises siksakis kulgevad kaldteed pakuvad erinevaid liikumistrajektoore, luues avatud keskkonna. Pinnakattena kasutatud dolomiidi hele toon peegeldab rohkesti päikesevalgust.

NÄITUS „TERRA INCOGNITA: TUTTAV LÕPMATUS“ KUMU KUNSTIMUUSEUMI SISEHOOVIS

12.06.–12.09.2016

2000. aastateks on kõik paigad maakeral satelliidifotodelt vaadeldavad – fotosilm on näinud kogu inimkasutuses olevat ruumi. Mõte sellele loob kujutelma üleni arhiveeritud maailmast, arvelevõetud ruumist, kus avastusretkedel ei ole enam endist tähendust.

Lõpmatus on meile tuttav – õieti saabki see olemas olla meie koduses ettekujutuses. Hubble’i kosmoseteleskoop on võimeline tegema pilte 13 miljardi aasta tagustest galaktikatest. Ehk võib tundmatust otsida lähemalt. Kui detailideni kaardistatud maailmast saab iseenese muuseum, võib muuseum muutuda millekski eksootiliseks, avastused peituvad arhiivis.

„Terra incognita“ võtab lähtepunktiks vähekasutatud ala Kumu kunstimuuseumi sisehoovis. Arhitektuursed aiateed ja kosmodroomiline sisehoov tekitavad tunde utoopilisest vahejaamast. Muuseumiõu on tõesti kontrastsete piirkondade vahelüliks – tunnel aia lõpus viib otse nõukogude-aegsele Lasnamäele, trepid alla Kadrioru parki.

Näitusel eksponeeritavates teostes liidetakse omavahel muuseum ja meteoriit, luuakse reaalne ühendus Jupiteri ja muuseumikülastaja südamelöökide vahel. Muuseumi hoovis leiduv mateeria pannakse kõla tekitama ja selle salvestusest komponeeritakse tormilaine. Kadrioru pargi naabrusesse tekib lilledest märk, mida mõistavad lugeda NATO lendurid. Muuseumisse kerkib digitaalne koobastik.

Näitus on ühendatud Riia Skulptuurikvadriennaal 2016 programmiga.

Kuraator: Kirke Kangro

KUNSTNIKUD JA TEOSED

Marianne Jõgi (EE, 1983)Kuuldamatud 2: Ainesest sõltumatu side. 2014Südame helikeha, Jupiteri helikeha, stetoskoop, helianalüsaator

Kati Saarits (EE, 1992)Preeria. 2016Lakitud puit, värv, märgistuslint

Kim De Ruysscher (BE, 1973)Insaider / Inside. 2006Paekivi

Kasper Bosmans (1990)Raske olla alandlik. 2015–20162600 lilletaime, NATO Tiigrite Seltsi (NTA) märk (loodud 1961, eesmärgiga suurendada solidaarsust erinevate NATO liikmesriikide õhupataljonide vahel), vaadeldav lennukitest

Philippe Van Wolputte (BE, 1982)Lühiajaline viibimine / Short Time Stay. 2016Kohaspetsiifiline sekkumine

Jacob Jessen (DK, 1976)Maailma kaal / Weight of the World. 20164,56 miljardi aasta vanune meteoriit (Campo del Cielo kokkupõrkest umbes 3000 aastat eKr), Kumu kunstimuuseumi raudkäsipuu

Marianne Jõgi (EE, 1983)Interauraalne kontuur. 2016Helivälja interauraalne ristkorrelatsiooni koefitsient (subjektiivse eelistuse teoorial põhinev kontuuriloome printsiip),vaadeldav nurkkaugus Põhjanaela ja Veega (kunagine ja tulevane põhjatäht) vahel, lüüral mängitud sagedused, membraan. Igatsusest universumi lõpmatusse on akustilise koefitsiendi abil tekitatud ruum, mis toetab inimese loomulikku eelistatud heaoluseisundit kujuteldavate lüürahelide saatel. Lüüra tähtkuju eredaim täht Veega liigub kontuuri kaarel näituse avamise päeva päikeseloojangust näituse lõpupäeva järgse päikesetõusuni. Ajateadvuses märkame maakera võnkumist, orienteerudes Põhjanaela järgi. Ajateadvuses on inimene kaardistanud enda loomulikult eelistatud heaoluseisundi võnked, millest tuletatud koefitsient on sild aja- ja ruumiteadvuse vahel. Heaoluseisund, kus mina olen, on tervik, on armastus.

Hanna Piksarv (EE, 1989)Minu praegune vesi. 2016Lainemuster Doonaul 09.05.2016 16:14, puuvill ja atsetaat. Madalpistes käsitsitikand

Armands Zelchs (LV, 1978)Nimeta / Untitled. 2016Betoon, Minion Pro Regular

Aksel Haagensen (EE, 1993)Jah, ja kui mitu korda. 2016Heliinstallatsioon. Padrunid, tross, metallitükid

Sten Saarits (EE, 1987)Sven Sosnitski (EE, 1987)TheGreat.wav. 2013/2016Muuseumis salvestatud heli tormilaineks komponeerituna. 18 helikanalit

Augustas Serapinas (LT, 1990)Tagaõu / Backyard. 2016Kumu töötajate peenar valitud taimedega

SKULPTUURID KUMU SISEHOOVISJA SELLE ÜMBRUSES

LASNAMÄE NÕLV

Mindaugas Navakas (1952)Horisontaalne silinder. 2000. Teras

KUMU SISEHOOV

Anton Starkopf (1889—1966)Ema lapsega. 1940. Graniit

Anton Starkopf (1889—1966)Romeo ja Julia. 1963. Graniit

Jass Kaselaan (1981)Nukkude väljak. 2014. Installatsioon *

Eero Hiironen (1938)Karjala. Sarjast „Maa ja vesi”. 1995.Teras ja alumiinium

Kadri Metsik (1962)Ratsanik. 1989. Pronks

Neeme Külm (1974)Betooni valatud lehm. 2006. Betoon

Renaldo Veeber (1937—2010)Maria. 1972. Graniit

Anton Starkopf (1889—1966)Kivilill. 1958. Graniit

Anton Starkopf (1889—1966)Lamav naine. 1948. Graniit

Martin Saks (1902—1962)Pärast tööd. 1947. Graniit

Anton Starkopf (1889—1966)Ahastaja. 1942. Graniit

Anton Starkopf (1889—1966)Andesta. 1963. Graniit

Anton Starkopf (1889—1966)Leinav naine (Õhtu). 1936—1937. Graniit

KOHVIKU TERRASS

Raul Meel (1941)Tsivilisatsioon 2. Geoskeletid graniidil. 2004/2014. Terasplaadid ja -traat

TREPIGALERII

Lembit Palm (1944)Ristpaelsaadetis. 1988. Graniit

Ekke Väli (1952)Suur kiirustaja. 1987. Pronks

Mare Mikof (1941)Maanaine. 1983. Pronks

Edgar Viies (1931—2006)Veenus. 1981. Pronks

Jaan Toomik (1961)Tee São Paulosse. 1994. Videoinstallatsioon *

Hille Palm (1941)Pilv. 1983. Pronks, graniit

Ülo Õun (1940—1988)Noorlinnu esimene muna. 1976. Pronks

Mati Karmin (1959)Militäärrebane. 1982. Raud, keevitatud

* Teos on osa näitusest „Kumu hitid. Kaasaegne kunst Eesti Kunstimuuseumi kogust“ (kaasaegse kunsti galerii, 5. korrus)

VEEL TOREDAID KOHTI

Kumu katuseterrassSooviksite kogeda midagi lahedat? Juunist kuni augusti lõpuni saab külastada Kumu katuseterrassi, kust avanevad suurepärased vaated Tallinnale ja kunstimuuseumi enda eripärasele arhitektuurile. Külastused toimuvad hea ilma korral teisipäevast pühapäevani kell 15, kogunetakse infolaua juures. Osalemine muuseumipiletiga.

LauatennisSuveks on Kumu sisehoovi üles seatud lauatenniselauad, mis ootavad kõiki huvilisi muuseumi lahtiolekuaegadel mängima.

HooviraamatukoguKunstiraamatud, mis on mõeldud kõigile lehitsemiseks, lugemiseks või lihtsalO piltide vaatamiseks. Kui mõni raamat väga meeldib, võib selle endaga koju kaasa võtta või tuua siia ise midagi teistele lugemiseks!

Linnulaulukoori loožPinkidega platoo servas on kõige parem päikeseline nurgake kevadise linnulaulukoori publikule.

Kumu nabaSiin asub Kumu hoone kujundanud ringi keskpunkt.

Raudmehe väljakutseKadrioru pargist Kumu ülemise värava juurde viiv trepp on ergutav jõuproov sportlikule kunstihuvilisele.

Ulmekirjaniku alleePeaaegu lõputu poolkaar, milles ruum ja rütm põimuvad ajatusse kompositsiooni. Pärismaailma lavatagune, ulmelava.

Nähtamatu trammLasnamäe kanali keskteljele nägi projekt ette trammitee, mida aga kunagi ei ehitatud.

LasnaVILJAmägiPallasti sillalt kulgevale trepile, mis algselt oli mõeldud pääsuna kanali keskel sõitva trammi peatusesse, ja ka sõiduridade vahelisele alale rajatud teraviljapõld on hooajaline kunstiinstallatsioon. Projekti autoriteks on Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuriosakonna magistrandid Andrea Tamm ja Ann Press.

Ajalooliselt asusid Eesti esimesed viljapõllud Lasnamäel. Sellel suvel hakkab Lasnamäe kanalis taas kasvama oder – vanim teraviljakultuur Eestis, mis on jõudnud siia Venemaa kaudu. Nii oder kui ka põllu asukoht Lasnamäe ja kesklinna piiril kannavad endas kultuuridevahelise lõimumise ideed. Viljasaaduste ootamine sümboliseerib trammi ootust.

12

13

14

15

16

17

18

A

B

C

D

F

E

G

H

I

J

K

L

11

19

20

21

22

23

24

25

26

27