avtoris stili daculiapress.tsu.edu.ge/data/image_db_innova/disertaciebi/lela... · 2014. 10. 2. ·...

192
1 iv. javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universiteti humanitarul mecnierebaTa fakulteti ganaTlebis mecnierebebi lela abduSeliSvili zepiri sakomunikacio unarebis ganviTareba zrdasrulebSi ucxouri enis swavlebis procesSi ganaTlebis mecnierebebis doqtoris (Ph.D.) akademiuri xarisxis mosapoveblad warmodgenili disertacia samecniero xelmZRvaneli: filologiis mecnierebaTa doqtori asocirebuli profesori izabela petriaSvili Tbilisi 2013 avtoris stili daculia

Upload: others

Post on 29-Jan-2021

8 views

Category:

Documents


0 download

TRANSCRIPT

  • 1

    iv. javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universiteti

    humanitarul mecnierebaTa fakulteti

    ganaTlebis mecnierebebi

    lela abduSeliSvili

    zepiri sakomunikacio unarebis ganviTareba zrdasrulebSi ucxouri enis

    swavlebis procesSi

    ganaTlebis mecnierebebis doqtoris (Ph.D.) akademiuri xarisxis

    mosapoveblad warmodgenili

    disertacia

    samecniero xelmZRvaneli: filologiis mecnierebaTa doqtori

    asocirebuli profesori izabela petriaSvili

    Tbilisi

    2013

    avtoris stili daculia

  • 2

    Sinaarsi

    gv

    Sesavali 5

    Tavi I. zrdasrulTa ganaTlebis mimoxilva saqarTvelosa da msoflios

    wamyvan qveynebSi 10

    1.1. zrdasrulTa ganaTlebis ZiriTadi maxasiaTeblebi 10

    1.2. UNESCO-s roli zrdasrulTa ganaTlebis ganviTarebaSi 19

    1.3. zrdasrulTa ganaTlebis mdgomareoba saqarTveloSi 26

    1.4. zrdasrulTa ganaTlebis miznebi, strategiebi,

    kompetenciebi da amocanebi 32

    1.5. zrdasrul SemswavlelTa sakvanZo kompetenciebi 35

    1.6. zrdasrulTa swavlebis meTodebi da organizaciis formebi 45

    Tavi II. ucxo enis Seswavlis pedagogiuri da meToduri aspeqtebi 47

    2.1. popularuli mosazrebebi da komentarebi ucxo enis

    Seswavlis Sesaxeb 50

    2.2. ucxo enis SemswavlelTa damaxasiaTebeli Tvisebebi 55

    Tavi III. komunikaciis safuZvlebi da misi roli sazogadoebaSi 58

    3.1. efeqturi komunikaciis arsi 58

    3.2. komunikaciis formebi da saxeebi 62

    3.3. komunikaciis miznebi da mizezebi 62

    3.4. komunikaciis roli sazogadoebaSi 63

  • 3

    Tavi IV. ucxo enis swavleba komunikaciuri meTodiT 65

    4.1. zogadi mimoxilva 65

    4.2. komunikaciuri meTodis arsi da mniSvneloba 66

    4.3. ucxo enis komunikaciuri meTodiT swavlebis

    ZiriTadi aspeqtebi 69

    4.4. muSaoba wyvilebSi da jgufurad 73

    4.5. enoberivi amocanis roli zrdasrulTa zepiri sakomunikacio unaris

    ganviTarebaSi 85

    4.6. roluri TamaSebi, rogorc zrdasruli Semswavlelis ucxo enaze

    sasaubro unar-Cvevis ganviTarebis efeqturi saSualeba 92

    4.7. kamaTi, debatebi, diskusia 102

    4.8. qeisebi/praqtikuli magaliTebi/konkretuli SemTxvevebi 109

    4.9. aqtiuri mosmena da misi roli ucxo enaze zepiri

    komunikaciis procesSi 117

    4.10. ucxo enis gakveTilis komunikaciuri meTodiT Catarebis

    mniSvnelovaniaspeqtebi 122

    4.11. ucxo enis Seswavlis procesSi saWiro kompetenciebi 125

    4.12. Semswavlelis mier ucxo enis Seswavlis procesSi gamoyenebuli

    strategiebi 128

    4.13. sakomunikacio strategiis roli ucxo enis Seswavlis procesSi 131

    4.14. motivaciis roli ucxo enaze komunikaciuri unarebis

    ganviTareba-gaumjobesebaSi 139

    4.15. rogor vmarToT komunikaciuri gakveTili 141

    4.16. zrdasrulTa sakomunikacio unar-Cvevis gaumjobeseba-ganviTareba 145

  • 4

    4.17. komunikaciuri gakveTilis etapebi da sasaubro unaris gamomuSaveba

    TiToeul etapze 148

    4.18. Secdomebis gasworeba da maTi roli ucxo enaze

    komunikaciis procesSi 151

    4.19. ucxo enaze komunikaciis unarebis ganviTareba teqnologiebis

    gamoyenebiT 152

    Tavi V. Catarebuli kvleva, misi Sedegebi, daskvna da rekomendaciebi 157

    danarTebi 183

    bibliografia 185

  • 5

    Sesavali

    Tanamedrove epoqaSi informacia, komunikacia da komunikaciuri

    teqnologiebi uaRresad mniSvnelovania. Sesabamisad, mravali kvleva-Zieba

    tardeba da gaZlierebuli interesi SeimCneva komunikaciisadmi da es dargi

    calke mimarTulebadac ki ganviTarda. Bbunebrivia is faqtic, rom

    komunikaciis principebi da mecnieruli amocanebi lingvistikisa da enaTa

    sferoSi gamoCnda da Secvala tradiciuli enaTmecnierebis midgomebi.

    dasrulda is periodi, rodesac ucxo enis swavlebis procesSi mxolod

    gramatikuli wesebis dazepireba-dazuTxva xdeboda da damkvidrda

    komunikaciuri lingvistika.

    aRsaniSnavia, rom komunikaciis roli da mniSvneloba TiTqmis yvela

    sferoSi cxadad aisaxa – filosofia, enaTmecniereba, ritorika,

    fsiqologia da a.S. amas mowmobs iseTi dargebis intensiuri ganviTareba,

    rogoricaa, fsiqolingvistika, teqstis lingvistika, lingvo-kulturologia,

    medialingvistika da sxva.

    komunikaciis saxeobebs Soris didi mniSvneloba eniWeba verbalur-

    sityvebiT gamoxatul komunikacias. igi mniSvnelovania zogadad jansaRi

    urTierTobebis warmoebisaTvis, amaTuim biznesisa Tu jgufis

    ganviTarebisaTvis da mas adamianis yoveldRiur cxovrebaSi gadamwyveti

    adgili ukavia.

    verbaluri komunikaciebis mniSvneloba qarTuli ganaTlebis sistemis

    evropul saganmanaTleblo sivrceSi integrirebis procesSi kidev ufro

    sagrZnobia, radgan evropuli saganmanaTleblo standartis xuT umTavres

    kompetencias Soris meore adgilze komunikaciis kompetencia dgas, rac imas

    mowmobs, rom komunikaciis gareSe verc erT sferoSi ver iqneba

    SesaZlebeli Sesabamisi warmatebis miRweva.

  • 6

    ucxouri enis swavlebis procesSi am kompetenciis ganviTareba

    upirvelesi amocanaa, vinaidan adamiani enas komunikaciisaTvis iyenebs da,

    Sesabamisad, mas sWirdeba iseTi unarebisa da midgomebis daxvewa-

    ganviTareba, romlebic mas saSualebas miscems efeqturad imoqmedos ucxo

    enovan garemoSi.

    aRniSnuli sakiTxi gansakuTrebiT mniSvnelovania zrdasrulTaTvis,

    radgan isini iseT garemoSi moRvaweoben, sadac azris mkafiod gamoTqma,

    Setyobinebis gadacema da miReba, argumentis Camoyalibeba, dava-kamaTi da

    kritikuli azrovneba maTi warmatebis ganmsazRvrelia.

    yovelive zemoTqmulidan gamomdinare, naTelia, rom Cvens mier

    arCeuli sakvlevi Tema - zepiri sakomunikacio unarebis ganviTareba

    zrdasrulebSi ucxouri enis swavlebis procesSi – Zalzed aqtualuria

    Tanamedrove saganmanaTleblo sivrceSi. aseve, igi arcTuise Rrmadaa

    nakvlevi qarTul realobaSi. naSromis aqtualoba saqarTveloSi mimdinare

    ganaTlebis reformas exmianeba. Tanamedrove skolebSi, umaRles Tu

    profesiul saswavleblebSi, kerZo saganmanaTleblo dawesebulebebSi ucxo

    enis swavlebas Zalian didi yuradReba eTmoba, igi saxelmwifo doneze

    umTavres prioritetad miiCneva, ganaTlebis saministros egidiT ucxoeli

    pedagogebic ki moiwvies, raTa qarTvel moswavleebs SeeZloT ucxo enis

    bunebrivad matareblebTan pirispir komunikacia da amiT enis ufro

    safuZvlianad da xarisxianad Seswavla. Sesabamisad, saganamanaTleblo

    dawesebulebebi sruliad axali da gansakuTrebuli gamowvevebis winaSe

    dganan. maT unda daakmayofilon Tanamedrove moTxovnebi da gamozardon

    iseTi Taobebi, romlebic Tavisuflad da efeqturad SeZleben komunikacias

    nebismier garemoSi.

    Cvens mier Catarebuli kvlevis mizania zrdasrulTa ucxo enaze

    komunikaciis unarebis ganviTarebis iseTi meTodebisa da strategiebis

    SemuSaveba, romelTa gamoyenebisas ucxo enis sakomunikacio unarebis

  • 7

    ganviTareba zrdasrulebSi maqsimalurad efeqturi iqneba. Kkvlevis

    amocanebi moicavs dasavlur saganmanaTleblo sistemaSi arsebuli

    praqtikuli Tu Teoriuli masalebis moZiebas, maT SeZlebisdagvarad,

    saqarTvelos sinamdvileze morgebas, eqsperimentirebasa da garkveuli

    rekomendaciebis SemuSavebas, romlebic ucxo enis swavlebisa da am sferos

    ganviTarebis saqmeSi Tavis mcired wvils Seitanen.

    Kkvlevis meTodebi: Tvisebrivi da raodenobrivi kvleva – kiTxvari da

    dakvirveba/eqsperimenti.

    kvlevis samizne jgufi: zrdasruli studentebi, maswavleblebi,

    eqspertebi.

    kvlevis sagani: komunikaciuri unarebis swavlebis procesi.

    kvlevis obieqti: zrdasruli studenti.

    kvlevis Teoriuli da praqtikuli Rirebuleba: kvlevas da Tavad

    kvlevis sagans meTodologiur safuZvlad udevs ucxo enis Seswavlis

    komunikaciuri midgoma, romlis mizania ucxo enis swavleba ise, rom

    mosaubreebma SeZlon erTmaneTTan kavSiris damyareba da azris

    gagebineba.KSeviswavleT dasavluri gamocdileba da igi Sesabamisad

    movargeT qarTul realobas sxvadasxva meTodis SemuSavebiT. kvlevisa da

    SemoqmedebiTi muSaobis Sedegad Cvens mier Seiqmna mravali

    saganmanaTleblo kursi, romlebic warmatebiT dainerga sxvadasxva

    zrdasrulTa saganmanaTleblo dawesebulebebSi. kerZod, saqmiani

    komunikacia kavkasiis universitetis samarTlisa da biznesis sabakalavro

    da samagistro fakultetebis studentebisaTvis, zogadi inglisuris kursi

    garemos dacvis saministros TanamSromlebisaTvis, dargobrivi ucxo ena

    Tbilisis saxelmwifo universitetis magistrantebisaTvis.

  • 8

    pirvel TavSi mocemulia zrdasrulTa ganaTlebis detaluri

    mimoxilva saqarTvelosa da msoflios wamyvan qveynebSi, zrdasrulTa

    ganaTlebis miznebi, strategiebi da amocanebi. aseve, zrdasrulTa

    swavlebis meTodebi da organizaciis formebi. meore Tavi moicavs ucxo

    enis Seswavlis pedagogiur da meTodur aspeqtebs. Mmesame Tavi ganixilavs

    komunikaciis safuZvlebsa da mis rols sazogadoebaSi. meoTxe TavSi

    mocemulia detaluri informacia ucxo enis swavlebis komunikaciur

    meTodze da dawvrilebiTaa ganxiluli sxvadasxva mniSvnelovani

    komponentebi, kerZod, enobrivi amocana, roluri TamaSebi, debatebi, kamaTi

    da diskusia, praqtikuli magaliTebi/qeisebi da aseTi tipis aqtivobebis

    zegavlena zrdasrulTa zepiri sakomunikacio unaris ganviTarebaze. Aaqve

    vexebiT aqtiur mosmenas da mis rols ucxo enaze zepiri komunikaciis

    procesSi, ucxo enis gakveTilis komunikaciuri meTodiT Catarebis

    mniSvnelovan aspeqtebs, im kompetenciebs, romlebic saWiroa ucxo enis

    Seswavlisas, strategiebs, romlebsac Semswavleli iyenebs Seswavlis

    procesSi, motivaciis rols da komunikaciuri gakveTilis marTvas. amave

    TavSi mocemulia is etapebi, romlebsac Seicavs komunikaciuri gakveTili

    da informacia imis Sesaxeb, Tu rogor unda gamovamuSaoT sasaubro unari

    TiToeul etapze. Mmimoxilulia informacia Secdomebis gasworebaze da maT

    rolze ucxo enaze komunikaciis procesSi. aseve, yuradReba gamaxvilebulia

    Tanamedrove teqnologiebis (video, kompiuteri, interneti) rolze ucxo

    enis Seswavlisas. mexuTe Tavi mTlianad exeba Catarebul kvlevas da mis

    detalur aRweras. daskvnaSi ki Sejamebulia kvlevis Sedegebi da

    rekomendaciebi. naSroms bolos Tan erTvis kvlevis procesSi gamoyenebuli

    kvlevisaTvis Sedgenili kiTxvarebi da bibliografia.

    SevecadeT gangvexila ucxo enis swavlebis is procesi, romelic Cvens

    qveyanaSi danergvis etapzea. kerZod, swavlebis Tanamedrove meTodebisa da

    sxvadasxva teqnologiebis gamoyeneba ucxo enis swavlebis procesSi. aseve,

    calkeul TavebSi dagvenaxa is elementebi, romlebic gasaTvaliswinebelia

  • 9

    aRniSnul procesSi. vTvliT, rom warmodgenili naSromi sasikeTod

    waadgeba pedagogebs, romlebsac surT Tanamedrove epoqaSi warmatebiT

    moRvaweoba, arsebul gamowvevebze Sesabamisi reagireba da saswavlo

    procesis xarisxianad warmarTva da yvela sxva am sakiTxiT dainteresebul

    pirs.

    kvlevis masalebi etapobrivad ganxilulia Cvens mier gamoqveynebul

    sam statiasa da sakonferencio masalebSi.

  • 10

    Tavi I

    zrdasrulTa ganaTlebis zogadi mimoxilva saqarTvelosa da msoflios

    wamyvan qveynebSi

    Znelia kategoriulad imis Tqma, Tu sad da rodidan iRebs saTaves

    zrdasrulTa ganaTleba evropaSi. did britaneTSi 1790 wlidan zrdasrulTa

    sakvirao skolebi arsebobda, xolo me-19 saukuneSi msxvil samrewvelo

    sawarmoebSi Seqmnilma mSromelTa moZraobebma muSebisaTvis wera-kiTxvis

    swavlebas Cauyares safuZveli da amas organizebuli forma da xasiaTi

    misces. iqneb es gacilebiT ufro adre moxda, roca berZeni filosofosi

    Temistiosi fazisis (dRevandeli foTis) maxloblad arsebul ritorikis

    skolaSi sxvadasxva disciplinebs “gramatikuli swavlebiT” eufleboda,

    dRes ki mecnierebs miaCniaT, rom es skola zrdasrulTa ganaTlebis

    mosamzadebel safexurs warmoadgenda.

    1.1 zrdasrulTa ganaTlebis ZiriTadi maxasiaTeblebi.

    zrdasrulTa ganaTlebis ramdenime ganmarteba arsebobs. maTgan

    yvelaze gavrcelebulia Semdegi: “zrdasrulTa swavlebisa da swavlis

    sistema” (99, 11). zrdasrulTa ganaTleba Aaseve ganixileba, rogorc “sabazo

    ganaTlebis mqone zrdasrul asaks miRweul pirTa ganaTleba” (99,11).

    zrdasrulTa ganaTleba - andragogika, warmoiSva me-19 saukunis

    germaniaSi, sadac muSaTa moZraobis saganmanaTleblo programebi

    gansxvavdeboda bavSvebisa da skolis moswavleebis programebisagan. meoce

    saukunis meore naxevarSi andragogika daukavSirda zrdasrulTa ganaTlebis

    profesionalizacias, rogorc evropaSi, ise amerikis SeerTebul StatebSi.

    dResdReobiT, termini andragogika gamoiyeneba poloneTSi, germaniaSi,

    niderlandebSi, CexeTSi, ruseTSi, iugoslaviaSi da sxva centraluri da

    aRmosavleT evropis qveynebSi da gulisxmobs imas, rasac britaneTi da aSS

    uwodebs zrdasrulTa ganaTlebas.

  • 11

    zrdasrulTa ganaTleba, rogorc mecniereba meoce saukunis ocian

    wlebSi Camoyalibda. amave saukunis Sua wlebamde zrdasrulTa ganaTlebis

    specialistebi ZiriTadad fsiqologiisa da ganaTlebis fsiqologiis

    kvlevebs eyrdnobodnen, raTa ukeTesad SeeswavlaT zrdasrulTa ganaTleba.

    ZiriTadad, es kvlevebi bihevioristuli iyo da xSirad zrdasrulTa

    swavlebis Sesaxeb daskvnebi keTdeboda bavSvebze Catarebuli an im

    kvlevebidan, sadac bavSvebic da zrdasrulebic erTsa da imave garemoebebSi

    imyofebodnen. magram, sul male gaCnda am ori asakobrivi jgufis

    erTmaneTisagan mkafiod gamokveTis saWiroeba. Sesabamisad, Camoyalibda

    axali mimdinareoba – andragogika.

    1968 wels malkolm noulsma SemogvaTavaza zrdasrulTa swavlebis

    “axali etiketi da teqnologia”, raTa momxdariyo misi gamijvna zrdasrul

    asakamde miRweuli adamianebis jgufisagan. Aandragogikis evropuli cneba,

    romelsac noulsi ganmartavs, rogorc “xelovnebas da mecnierebas,

    romelic exmareba zrdasrulebs iswavlon” (47, 43) Seadares pedagogikas,

    romelic aris xelovneba da mecniereba, romelic xels uwyobs bavSvebs

    swavlaSi.

    zrdasrulTa ganaTlebis sxva samizne jgufebis ganaTlebisagan erT-

    erTi ganmasxvavebeli niSania is, rom zrdasrulebs gaaCniaT garkveuli

    dagrovili codna da gamocdileba, ramac maT SesaZloa xeli Seuwyos an

    SeuSalos axali codnis SeZenaSi. garda amisa, umeteswilad, zrdasrulebi

    sakuTari neba-surviliT erTvebian am procesSi, rac imaze migvaniSnebs, rom

    isini gacilebiT metad mondomebulni arian codnis SesaZenad. zrdasrulebi

    xSirad sakuTar codnas praqtikulad iyeneben, raTa ufro efeqturad

    iswavlon. Sesabamisad, maT unda hqondeT garkveuli garantia imisa, rom

    dagrovil codnas gamoiyeneben sakuTari miznebis miRwevaSi.

  • 12

    andragogikis principebis mixedviT, zrdasruli Semswavleli aris

    iseTi Semswavleli, romelsac SeuZlia:

    damoukideblad swavla

    daagrova garkveuli cxovrebiseuli gamocdileba, rac mdidari

    resursia swavlisaTvis

    swavlobs imisaTvis, rom Seicvalos socialuri roli

    orientirebulia problemis gadaWraze da miRebuli codnis

    dauyovnebliv gamoyenebisaken iswrafvis

    swavlis gagrZeleba sakuTari surviliT surs

    noulsma SemogvTavaza programis dagegmvis iseTi modeli, romelic

    zrdasrulebTan muSaobas ufro advils xdis. Aam konkretuli jgufis

    warmomadgenlebTan saganmanaTleblo aqtivobebis warmoebisas saWiroa

    saimedo da daculi garemos Seqmna, sadac maT pativiscemiT, gagebiT da

    seriozulad epyrobian. amas isic emateba, rom vinaidan zrdasrulebi

    TavianT cxovrebas damoukideblad marTaven, maT ukeTesad SeuZliaT

    dagegmon sakuTari swavla. zrdasrulTaTvis ganaTlebis micemisas

    aucileblad unda gaviTvaliswinoT maTi fsiqologiuri da socialuri

    ganviTarebis aspeqtebi. SeiniSneba tendencia, rom zrdasrulTa asaki

    xangrZlivi periodia, romlis ganmavlobaSi xSirad ecema swavlis unaris

    done, aris warmateba da warumatebloba, rac maTze seriozul zegavlenas

    axdens da iwvevs cvlilebebs. amdenad, fsiqologiuri aspeqtebis

    gaTvaliswineba aucilebelia, radgan es ukavSirdeba maT mier masalis

    aTvisebis unarsa da xarisxs.

    meoce saukunis 70-80-ian wlebSi andragogikis, rogorc zrdasrulTa

    Seswavlis Teoriis safuZvlianobis Sesaxeb didi miTqma-moTqma da diskusia

  • 13

    mimdinareobda. Tavdapirvelad, kamaTi exeboda imas SeiZleboda Tu ara

    andragogika miCneuli yofiliyo zrdasrulTa swavlebis “Teoriad”.

    davenport da davenports miaCniaT, rom andragogika aris “zrdasrulTa

    ganaTlebisa da swavlebis, zrdasrulTa swavlebis teqnologiis Teoria,

    zrdasrulTa ganaTlebis meTodi, teqnika da varaudTa mTeli erTianoba”

    (23, 157). H kiTxvis niSnis qveS dgas is sakiTxi saerTod iyo Tu ara Teoria,

    es iqneb mxolod saukeTeso praqtikis principi iyo an ubralod aRwerda

    zrdasrul Semswavlels.

    niSandoblivia is faqtic, rom zrdasruli Semswavleli Zlier

    damokidebulia maswavlebelze maSin, roca zogierTi mcirewlovani

    Semswavleli sruliad damoukidebelia da TviTon marTavs Tavis saswavlo

    process. igive SeiZleba iTqvas motivaciazec. zogi zrdasruli Sinaganad

    motivirebulia raime Seiswavlos. zogisTvis ki motivacia ganpirobebulia

    gare faqtorebiT. es imas niSnavs, rom isini gadian sxvadasxva saswavlo

    kursebs imisaTvis, rom SeinarCunon samuSao an gadavidnen ufro maRal

    Tanamdebobriv poziciaze.

    noulsi sabolood mivida im daskvnamde, rom gadaexeda andragogikis

    mier Sesaswavli sakiTxebisaTvis. 1970-80-ian wlebamde igi andragogikas

    ganixilavs pedagogikis sapirispirod. Semdgom periodSi ki igi maT erT

    doneze aTavsebs. noulsma aRiara is faqti, rom es orive midgoma rogorc

    bavSvebs, ise zrdasrulebs Seefereboda konkretuli situaciidan

    gamomdinare. magaliTad, zrdasruli, romelmac araferi ar icis amaTuim

    sakiTxis Sesaxeb, ufro metadaa damokidebuli maswavlebelze. meores mxriv,

    bavSvebi, romlebic bunebrivad cnobismoyvareni arian, skolaSi

    damoukideblebi iqnebian. Sedegad dadginda, rom andragogikisaTvis ufro

    metad mniSvnelovania is garemo, sadac swavla mimdinareobs da ara TviT

    Semswavleli.

  • 14

    Qnoulsi, holtoni da suansoni (1998) andragogikis 6 mniSvnelovan

    elements ganixilaven:

    1) zrdasrulma Semswavlelma unda icodes ratom swavlobs: zogadi

    pedagogiuri midgoma gulisxmobs, rom Semswavlelma unda iswavlos is,

    rasac aswavlian. zrdasruls ki kargad unda hqondes gaazrebuli ratom

    swavlobs da ra sargebels miiRebs saboloo jamSi.

    2) zrdasrul Semswavlels ar moswons iseTi saswavlo garemo, romelSic

    mas Tavs axveven azrebs. maswavlebelma zrdasruli Semswavleli

    TviTmarTvadi unda gaxados da swavlaze pasuxismgebloba aaRebinos.

    3) zrdasruli SemswavlelisaTvis didi mniSvneloba aqvs wina

    gamocdilebas. maT undaT gamoiyenon yvelaferi, rac ician da moiTxoven

    amis aRiarebas.

    4) zrdasruli Semswavleli gamoTqvams mzadyofnas iswavlos: zrdasruli

    Semswavleli mondomebulia iswavlos, rodesac mas esaWiroeba naswavli

    gamoiyenos cxovrebaSi problemebisa da sirTuleebis gadasalaxavad.

    5) zrdasruli Semswavleli orientirebulia swavlaze: mas surs dainaxos,

    Tu rogor iyenebs is cxovrebaSi imas, rac iswavla. amitom, sasurvelia

    garkveuli moqniloba maTTan muSaobisas.

    6) zrdasruli Semswavleli motivirebulia iswavlos: zrdasrul

    Semswavlels mravali faqtori amoZravebs imisaTvis, rom iswavlos -

    samsaxurebrivi miznebi, piradi gegmebi da a.S.

    andragogikam ganaTlebis specialistebs daanaxa, rom

    ganmanaTleblebma zrdasruli Semswavlelebi ganaTlebis rac SeiZleba met

    aspeqtSi unda Caaxedon da Seuqmnan is garemo, romelSic isini SeZleben

    ufro efeqturad swavlas.

  • 15

    1990 wlis Semdeg andragogikis mkvlevarebi or jgufad gaiyvnen. erTi

    jgufi axdenda am cnebis analizs da Seiswavlida, Tu rogor gamoiyeneboda

    igi msoflios sxvadasxva nawilebSi. meore ki, akritikebda andragogikas,

    radgan igi saWiro yuradRebas ar aqcevda im garemos, sadac swavleba

    mimdinareobda.

    andragogika kargad Seesabameba demokratiulad orinetirebul

    sazogadoebas. igi aris samecniero disciplina, romelic Seiswavlis

    yvelafers, rac dakavSirebulia iseT swavlebasa da swavlasTan, romelic

    zrdasrulebs maqsimalurad humanurebs xdis. Ggarda amisa, andragogika

    fsiqologiuri da socialuri codnis teqnologiuri gamoyenebaa da ara

    “zrdasrulTa ganaTlebis sistemis mecniereba.

    zrdasrulTa ganaTlebis mdgomareobis aRwera evropis mravali

    wamyvani qveynis magaliTze SeiZleba, magram Cven avirCieT makedonia da

    israeli, vinaidan makedonia Tavis droze iugoslaviis Semadgeneli nawili

    iyo, iseve, rogorc saqarTvelo ekuTvnoda sabWoTa kavSirs, xolo israelma

    Tavisi arsebobis manZilze mravali cvlilebebi da Zvrebi gadaitana da

    dResdReobiT ganaTlebis mxrvis erT-erTi sanimuSo magaliTia.

    iugoslaviis daSlis Semdeg misi TiTqmis yvela axlad Seqmnili

    damoukidebeli saxelmwifo ganicdida gamocdilebisa da infrastruqturis

    naklebobas yvela sferoSi. yofili iugoslaviis respublikebs Soris,

    makedoniam gansakuTrebiT mZime dartyma miiRo, radgan warmoeba da

    ekonomika Zlier iyo damokidebuli mezobeli qveynebis sawarmoebTan

    urTierTobaze. ganaTlebis sferoSi ar gakeTebula seriozuli reformebi,

    ris Sedegadac Zveli sistemebi ar Secvlila.

    makedoniaSi ganaTlebis done sakmaod maRali iyo. saSualo skolis

    sistema kargad iyo ganviTarebuli, wignierebis done daaxloebiT 94 %

    udrida. damoukideblobis Semdeg ki sistema saerTod dairRva. saSualo da

  • 16

    dawyebiT skolebSi xSirad mSoblebi ixdidnen saswavlo resursebisa da

    masalebis fuls. samagistro programebze TiTqmis aravin agrZelebda

    swavlas, radgan isini Zalian Zviri iyo. yofili iugoslaviis

    SemadgenlobaSi kvlevisa da mecnierebis sferoSi makedonia erT-erTi

    mowinave qveyana iyo andragogikis kuTxiT. garda amisa, mas udidesi

    tradicia gaaCnia iseTi dawesebulebebisa da institutebis Seqmna-

    daarsebaSi, romlebic zrdasrulebs sTavazoben saganmanaTleblo

    programebs.

    dResdReobiT makedoniaSi zrdasrulTa ganaTlebis mdgomareoba

    aseTia: Sromis bazari did moTxovnebs uyenebs zrdasrulebs, SeiniSneba

    umuSevrobis maRali done da muSakebs ar gaaCniaT kargad ganviTarebuli

    unar-Cvevebi. regionalur doneze ganviTareba ase Tu ise maRal donezea,

    magram mas mainc Sesabamisi yuradReba esaWiroeba. zrdasrulTa ganaTlebis

    ZiriTad momwodeblebad iTvlebian samTavrobo uwyebebi, saSualo da

    dawyebiTi skolebi, kerZo saswavlo dawesebulebebisa da universitetebis

    fakultetebis mier organizebuli kursebi, saerTaSoriso programebi. amas

    emateba profkavSirebi da ara-samTavrobo seqtori.

    makedoniaSi ganaTlebis sistemaSi mniSvnelovani reformebi ar

    Catarebula da igi Zveli sistemis aslia, rac axali bazris moTxovnebs ar

    akmayofilebs. xalxs zrdasrulTa ganaTlebis iseTi sistema esaWiroeba,

    romelic maT danakliss Seuvsebs da moamzadebs ukeTesi samuSao

    pirobebisaTvis. ganaTlebis saministros erT-erTi konkretuli mizania

    Seqmnas kanonmdebloba, romelic gansazRvravs zrdasrul SemswavlelTa da

    ganaTlebis momwodebelTa statuss, saswavlo programas, dafinansebas da

    Sromis bazarze Sesvlas.

    yovelive zemoTqmulidan gamomdinare, zrdasrulTa ganaTlebis

    sakiTxi aqtualuri gaxda Tanamedrove realobaSi, ramac Tavis mxriv

    moiTxova misi regulirebis saWiroeba. UNESCO-m SeimuSava garkveuli

  • 17

    miTiTebebi da rekomendaciebi zrdasrulTa ganaTlebis ganviTarebisaTvis,

    kerZod:

    igi prioritetulia swavla mTeli sicocxlis manZilze koncefciis

    konteqstSi

    igi gvTavazobs profesiuli ganviTarebisa da piradi unar-Cvevebis

    daxvewis SesaZleblobas

    saswavlo programebi da meTodebi unda Seesabamebodes zrdasrulTa

    ganaTlebis moTxovnebs da iTvaliswinebdes SemswavlelTa mier ukve

    dagrovil gamocdilebas

    yvelas sqesis, asakisa da eTnikuri warmoSobis miuxedavad Tanabrad

    unda SeeZlos ganaTlebis miReba

    man unda uzrunvelyos gansakuTrebul saWiroebaTa mqone jgufebi

    damatebiTi SesaZleblobebiT

    gansakuTrebuli yuradReba unda mieqces tradiciuli meTodebisa da

    saswavlo programebis ganviTarebas da profesiuli unar-Cvevebis

    aTvisebas

    skolebma, saganmanaTleblo dawesebulebebma da samrewvelo sferom

    aqtiurad unda iTanamSromlon

    formaluri Tu ara-formaluri saganmanaTleblo dawesebulebebi unda

    uzrunvelyofdnen efeqtur erTian sistemas

    rodesac zrdasrulTa ganaTlebas mimovixilavT msoflioSi, ar

    SeiZleba ar vaxsenoT israelis gamocdileba, sadac zrdasrulTa

    ganaTlebis ganviTareba gamoZaxili iyo im socialuri cvlilebebisa da

    Zvrebisa, romlebic mohyva israelis, rogorc saxelmwifos, Camoyalibebas:

  • 18

    1. ekonomikisa da teqnologiebis sferoSi mniSvnelovani cvlilebebi

    2. informaciis demokratizacia

    3. cxovrebis xarisxis gaumjobeseba

    4. ekonomikuri keTildReoba/aRmavloba, romelsac dadebiT mxareebTan

    erTad mohyva socialuri cvlilebebi

    5. mSvidobis procesi da misi mniSvneloba israelis sazogadoebisaTvis

    6. emigracia

    7. iseTi sazogadoebis daarseba, romelic jer kidev Camoyalibebis

    procesSia da mimarTulebas eZebs

    israelSi zrdasrulTa ganaTlebis miznebia: AY

    1. informaciisa da codnis gadacema

    2. ebrauli enisa da kulturis swavleba

    3. profesiuli treiningis uzrunvelyofa

    4. multi-kulturul sazogadoebaSi swavlebis unar-Cvevebisa da meTodebis

    uzrunvelyofa

    5. zrdasruli Semswavlelebis pedagogebisaTvis Sesabamisi meTodologiis

    Seswavla

    am miznebis miRweva gaaZlierebs zrdasrulTa cxovrebis xarisxs da

    ganaTlebis donis kidev ufro amaRlebiT daexmareba maT sazogadoebaSi

    ukeTesi adgili daimkvidron.

  • 19

    israelSi zrdasrulTa ganaTlebisaTvis saWiro RonisZiebebi

    ukavSirdeba mosaxleobis sxvadasxva seqtorebis saWiroebebs da miznad

    isaxavs maTi moTxovnebisa da miznebis dakmayofilebas.

    zrdasrulTa ganaTlebis farglebSi zrdasrul Semswavlels eZleva

    SesaZlebloba ganaviTaros misi unar-Cvevebi da SeiZinos meti codna iseT

    garemoSi, sadac mas pativs scemen da afaseben. israelis SemTxvevaSi,

    mSvidoba da mSvidobian garemoSi cxovreba kidev erTi komponentia,

    romelic emateba ganaTlebis miReba-ganviTarebas. Sesabamisad, zrdasrulTa

    ganaTlebis specialistebis amocana kidev ufro garTulebulia: maT erTis

    mxriv, unda Seqmnan erTiani baza mravalferovani erisTvis da isurvon Sida

    mSvidoba. amasTanave, maT dialogi unda awarmoon mezobel qveynebTan, raTa

    pativi scen gansxvavebebs da es yvelaferi SeZlon kulturis, religiis,

    literaturisa da sxva sferoebis Sesaxeb codnis SeZeniT. erTi sityviT,

    mxolod ganaTlebis ganviTarebiT da mWidro kavSirebis SeqmniT Tu iqneba

    SesaZlebeli erTad Sexmatkbilebuli cxovreba.

    1.2. UNESCO-s roli zrdasrulTa ganaTlebis ganviTarebaSi

    zrdasrulTa ganaTlebis mimoxilvisas, ar SeiZleba ar vaxsenoT

    UNESCO da misi zrdasrulTa ganTlebisadmi miZRvnili saerTaSoriso

    konferenciebi, romlebic srulad warmoaCenen zrdasrulTa ganaTlebas da

    ra konkretuli Sedegebi mohyva maT. es kidev ufro naTel warmodgenas

    Segviqmnis imis Sesaxeb, Tu rogor ganviTarda zrdasrulTa ganaTlebis

    sfero da ra saxiT movida igi Cvenamde dRes.

    UNESCO zrdasrulTa ganaTlebas moizarebs saganmanaTleblo kuTxiT,

    rogorc erTianis da uwyvetis erT nawils. Tavdapirvelad, igi arc Tu ise

    gansakuTrebul mniSvnelobas aniWebda zrdasrulTa ganaTlebas. es sfero

    gagebuli iyo, rogorc humanitaruli, politikuri da socialuri

    deficitebis dasaZlevi saSualeba da ganviTarebad qveynebSi socialuri da

  • 20

    ekonomikuri krizisuli situaciebis gaTvaliswinebiT, mimarTuli iyo wera-

    kiTxvis gavrcelebisa da sabaziso ganaTlebisaken. amdenad, 80-ian wlebSi

    TiTqmis sruli idenTifikacia xdeboda wera-kiTxvis ucodinrobis

    aRmofxvrasa da zrdasrulTa ganaTlebas Soris.

    1949 wlis 19 -25 ivniss “helsingoris saerTaSoriso saxalxo kolejSi”

    gaimarTa UNESCO-s zrdasrulTa ganaTlebis pirveli msoflio konferencia.

    ganxilvebi dayofili iyo zrdasrulTa ganaTlebis sagnis calkeuli

    maxasiaTeblebis mixedviT. kerZod, miznebi, sagani, institutebisa da

    organizaciebis problemebi, meTodebi, saeTrTaSoriso TanamSromloba

    zrdasrulTa ganaTlebis sferoSi.

    helsingoris konferencia imiT gansxvavdeba misi winamorbedi

    konferenciebisagan, rom isini Tavdapirvelad zrdasrulTa ganaTlebas

    mecnierebad ar miiCnevdnen. garda amisa, zrdasrulTa ganaTleba saerTod

    calke sferod ar gamoyofila. maTi mizani iyo iseTi krizisuli

    fenomenisaTvis miexedaT, romelTa daZlevac SeuZlia gamoyenebiT da

    praqtikaze mibmul zrdasrulTa ganaTlebas. helsingoris Sedegad daarsda

    UNESCO-s pedagogikis instituti hamburgSi 1952 wels da misi pirveli

    sxdoma programul xasiaTs atarebda: “zrdasrulTa ganaTleba, rogorc

    socialuri da politikuri pasuxismgeblobis ganviTarebis saSualeba”.

    Tu UNESCO-s pirvelma msoflio konferenciam helsingorSi Tavis Tavs

    “zrdasrulTa ganaTleba” uwoda, monrealis konferencias, romelic

    TiTqmis 11 wlis Semdeg monrealSi, mak jilis universitetSi Catarda 1960

    wlis 22 agvisto-2 seqtembers, ukve daerqva “zrdasrulTa ganaTleba

    cvalebad msoflioSi”. amiT, xazi gaesva imas, rom aRniSnul msoflio

    konferencias konkretulad krizisuli problemebisa da fenomenebis

    ganxilva surda, romelTa daZleva zogadi ganaTlebis meSveobiT

    SeiZleboda. meore msoflio konferenciamac iseTi saxeli airCia, romelic

    im drois suliskveTebas gamoxatavda.

  • 21

    monrealis deklaraciaSi mocemulia mTeli rigi SesaZleblobebi,

    romlebic zrdasrulTa ganaTlebas SeeZlo mieca calkeuli adamianebisa da

    sazogadoebisaTvis.

    monrealis konferenciaze mniSvnelovnad gaJRerda iseTi sadiskusio

    Temebi, romlebis dResac sakmaod aqtualuria:

    teqnologiuri cvlilebebi da zrdasrulTa profesiuli

    ganaTleba

    profesiuli ganaTlebis liberalizacia

    msoflios moraluri daSoriSoreba

    msoflios deevropeizacia

    omis ideis moZveleba

    TiTqmis imavdroulad, germaniis federaciuli respublikis “aRzrdisa

    da ganaTlebis germaniis komisiam” gamoaqveyna Tavisi daskvna “germaniis

    zrdasrulTa ganaTlebis mdgomareoba da amocanebi” da analogiur gzas

    daadga. im dros zrdasrulTa ganaTlebis valdebuleba iyo iseTi amocanaTa

    profili gamoekveTa, sadac igi sakuTari profesionalobiT kulturuli

    tradiciebis SenarCunebas uzrunvelyofda da, amave dros, axal

    mediasamyarosTan diskusiebSi mediatoris rols Seasrulebda. helsingoris

    UNESCO-s konferenciisaTvis ukve arsebobda zrdasrulTa ganaTlebis

    mdidari inglisuri da amerikuli gamocdileba da, rac mTavaria,

    realobasTan siaxlove.

    amrigad, UNESCO-s msoflio konferenciebi TavianTi drois

    suliskveTebas gamoxataven da, amave dros, migvaniSneben imaze, Tu rogor

    unda da SeiZleba arsebobdes msoflio. Tavisi saerTaSoriso mniSvnelobiT

    niSandoblivia tokios (1972) konferencia, romlis Sedegadac Seiqmna

  • 22

    rekomendaciebi zrdasrulTa ganaTlebis ganviTarebis Sesaxeb da hamburgis

    (1997) konferencia Tavisi momavlis dRis wesrigiT, romlis winaSec dgas

    kacobrioba ocdameerTe saukunis zRurblze.

    helsingoris pirvel msoflio konferencias (1949 wlis 19-25 ivlisi)

    axlda sxvadasxva siZneleebi, romelTa gamo, dRevandeli gadasaxedidan, mas

    sakmaod kritikulad axasiaTebdnen. magaliTad, zrdasrulTa ganaTleba jer

    kidev ar iyo aRiarebuli erovnuli saganmanaTleblo konteqstis

    gaTvaliswinebiT da mniSvnelovnad mizanze orientirebuli (gamoyenebiTi)

    ganaTlebis inglisuri da amerikuli gagebis safuZvelze iyo gansazRvruli.

    aseve, gaismoda safuZvliani Civili, rom msoflio konferencia ZiriTadad

    zrdasrulTa ganaTlebis dasavleT evropis regionalur konferenciad

    rCeboda. amis statistikuri dasturic ki arsebobs: 79 delegatidan da

    damkvirveblidan, 54 iyo 14 evropuli qveynidan da 14 CrdiloeT amerikidan.

    11 delegati danarCeni msofliodan. egvipte Tavisi 1 delegatiT iyo erTad-

    erTi qveyana, romelic afrikis kontinents warmoadgenda, xolo mTeli

    laTinuri amerikidan iyo mxolod erTi delegati. azias warmoadgenda sami

    wevri. aRmosavleT evropidan da sabWoTa kavSiridan ki saerTod aravin ar

    eswreboda.

    helsingoris konferenciebi mniSvnelovani wingadadgmuli nabiji iyo

    saerTaSoriso TanamSromlobisa da konsultaciebis sferoSi zrdasrulTa

    ganaTlebis specifikur sferoSi. konferenciis Semdeg zogierTma delegatma

    da damkvirvebelma moaxerxa da xeli Seuwyo TavianT mSobliur qveynebSi

    zrdasrulTa ganaTlebis mniSvnelobis SefasebaSi cvlilebebis Setanas.

    diskusiebi dayofili iyo zrdasrulTa ganaTlebis sagnis calkeuli

    maxasiaTeblebis mixedviT.

    kerZod:

  • 23

    miznebi

    institutebi da organizaciis problemebi

    meTodebi

    saerTaSoriso TanamSromloba zrdasrulTa ganaTlebis sferoSi

    am konferencias is warmatebuli Sedegi mohyva, rom mis Semdeg daarsda

    UNESCO-s pedagogikis instituti (hamburgi 1952) da misi pirveli sxdoma

    programul saxels atarebda: zrdasrulTa ganaTleba, rogorc socialuri

    da politikuri pasuxismgeblobis ganviTarebis saSualeba.

    UNESCO-s meore msoflio konferencia Catarda kanadaSi, monrealSi 11

    wlis Semdeg, 1960 wlis 22 agvisto – 2 seqtemberi. igi pirvelisagan imiT

    gansxvavdeboda, rom mas hqonda ufro farTe geografiuli dafarva,

    biografiuli avtoritetebi, ufro kargad iyo organizebuli da

    mimdinareobda paraleluri konferenciebi regionalur da erovnul doneze.

    es zrdasrulTa ganaTlebis aRmavlobis periodi iyo, gaizarda misi

    aRiarebis done, maT Soris, saxelmwifo ganaTlebis politikis doneze.

    saxelic iseTi SeirCa – “zrdasrulTa ganaTleba cvalebad samyaroSi”, rom

    Canda, igi mTlianad drois suliskveTebas gamoxatavda.

    monrealis konferenciaze wina planze wamoiwia iseTi sadiskusio

    Temebi, romelTac dResac ar daukargavT aqtualoba:

    profesiuli ganaTlebis liberalizacia

    teqnologiuri cvlilebebi da zrdasrulTa profesiuli ganaTleba

    msoflios moraluri daSoriSoreba

    msoflios deeevropeizacia

  • 24

    omis ideis moZveleba

    amrigad, meore konferenciaze ukve daibada mesame konferenciis Tema:

    “zrdasrulTa ganaTlebis mdgomareoba msoflios masStabiT”. igi Catarda

    tokioSi, 1972 wlis 25 ivlisi – 7 agvistos da mravali aspeqtiT

    gansxvavdeboda misi winamorbedisagan. mas pirvelad hqonda formalizebuli

    saxe, arCevnebi da gadawyvetilebis miRebis procedurebi da koncefciis

    samTavrobo xasiaTi ufro metad iyo reglamentirebuli, zrdasrulTa

    ganaTlebis calkeul warmomadgenlebs damkvirveblis statusi hqondaT da

    ar SeeZloT gadawyvetilebis miRebaSi CarTva. Tema: “zrdasrulTa

    ganaTleba mTeli sicocxlis manZilze swavlis konteqstSi”. win wamoiwia

    programa “ganaTlebuli sazogadoebis gzaze”. zrdasrulTa ganaTlebis

    maxasiaTeblebad miCneuli iqna: cvladi koncefciebi, kanonmdebloba,

    dafinanseba, personali, institutebi, meTodebi da teqnikebi, kvlevebi

    zrdasrulTa ganaTlebaSi, saerTaSoriso TanamSromloba. am midgomiT

    SesaZlebeli gaxda konferenciis TemasTan realurad miaxloeba da,

    amavdroulad, Zala mieca optimistur daSvebas, rom aseT aRweraze

    SesaZlebeli iyo zrdasulTa ganaTlebis momavali strategiis suraTis

    dafuZneba. konferenciis bolos SemuSavda ganaTlebis mdgomareobisa da

    momavlis perspeqtivebis Sesaxeb deklaraciis angariSis proeqti, romelic

    UNESCO-m mogvianebiT, 1976 wels Semdegi saTauriT gamoaqveyna:

    “rekomendaciebi zrdasrulTa ganaTlebis ganviTarebisaTvis”.

    meoTxe konferencia Catarda parizSi 1985 wlis 19-29 marts saTauriT

    “zrdasrulTa ganaTlebis ganviTareba: aspeqtebi da tendenciebi”. xazi

    gaesva ganviTarebadi qveynebis mudmivad mzard gavlenas. diskusiebSi

    safuZvlianada iqna ganxiluli cvlilebebi zrdasrulTa ganaTlebis

    sferoSi. gansakuTrebuli yuradReba mieqca zrdasrulTa ganaTlebis

    funqcias teqnologiis ganviTarebasTan dakavSirebiT, axali Zalisxmevis

    saWiroebas wera-kiTxvis ucodinrobis aRmofxvraSi, integraciasa da

  • 25

    reintegracias, samuSaosgan ganTavisuflebas uwyveti ganaTlebis miRebis

    mizniT. konferenciam gansakuTrebiT gausva xazi “swavlis uflebis

    aRiarebas”. UNESCO-s konferenciebis istoriaSi parizuli konferencia arc

    Tu ise kargad organizebuli da warmatebuli aRmoCnda.

    mexuTe konferencia gaimarTa hamburgSi (1997 wlis 14-18 ivliss). mis

    bolos miRebuli iqna ori dokumenti: “hamburgis dekalaracia” da “momavlis

    dRis wesrigi”. aq pirvelad gaJRerda is azri, rom sxdomaTa muSaobis

    Sedegebidan zrdasrulTa/uwyveti ganaTlebis dRevandeli mdgomareoba

    pirvelad SeiZleboda wakiTxuliyo 21-e saukunis gaTvaliswinebiT.

    Temebi Semdegnairad ganawilda:

    zrdasrulTa swavla da demokratia: 21-e saukunis gamowvevebi

    zrdasrulTa swavlis pirobebisa da xarisxis gaumjobeseba

    wera-kiTxvis da sabaziso ganaTlebis sayovelTao uflebis

    uzrunvelyofa

    zrdasrulTa swavla da genderuli Tanasworoba

    zrdasrulTa swavla da cvlilebebi Sromis samyaroSi

    zrdasrulTa swavla garemos, janmrTelobisa da mosaxleobasTan

    mimarTebaSi

    zrdasrulTa swavla da gansakuTrebuli saWiroebis mqone jgufebi

    zrdasrulTa swavlis ekonomikuri pirobebi

    saerTaSoriso TanamSromloba da solidarobis gaZliereba

    tokio da hamburgi aSkarad sxvadasxva did naxtomebs warmoadgenen

    epoqebis gasayarze.

  • 26

    amrigad, UNESCO-s konferenciebis Tematikisa da rolis mimoxilva

    miznad isaxavda im problematikis gacnobas, romelic dResdReobiT sakmaod

    aqtualuria zrdasrulTa ganaTlebis sferoSi.

    1.3 zrdasrulTa ganaTlebis mdgomareoba saqarTveloSi

    Cveni kvlevis miznebidan gamomdinare, sainteresod migvaCnia

    zrdasrulTa ganaTlebis mxriv saqarTveloSi arsebuli mdgomareobis

    mimoxilva.

    zrdasrulTa ganaTlebis dasabami Zveli saqarTvelodan modis.

    magaliTad, me-4 saukuneSi fazisis maxloblad arsebobda ritorikis skola.

    XI-XII saukuneebSi zrdasrulTa swavleba saqarTveloSi ZiriTadad eklesia-

    monastrebTan warmoebda da mas miznad hqonda praqtikuli saqmianoba.

    kerZod, mwignobari ber-monazvnis, eklesiis msaxuris aRzrda, iseve, rogorc

    es xdeboda qristianul samyaroSi saerTod.

    amave periodSi yalibdeba xelosanTa amqruli, profesionaluri

    gaerTianeba. TbilisSi, romelic xelosnuri warmoebis msxvil centrad

    iqca, im droisaTvis arsebuli xelosnobis yvela saxeoba yofila

    gavrcelebuli. xelosnuri aRzrda wminda praqtikuli miznebiT iyo

    ganpirobebuli da zneobrivi aRzrdis garkveul elementebsac Seicavda.

    xelosanTa garkveul jgufs ki, romelic wignTan dakavSirebul saqmianobas

    eweoda, gonebriv aRzrdasTan hqonda saqme. es jgufi ZiriTadad saeklesio

    wreSi mzaddeboda da xelosnobasTan erTad wera-kiTxvas, gramatikas da

    saerTod, qarTul mwignobrobas swavlobda.

    zrdasrulTa ganaTlebam, rogorc ganaTlebis calke sferom,

    saqarTveloSi XIX saukunis 60-80-ian wlebSi iCina Tavi da TandaTan

    popularobac moipova. amis winapirobebi iyo baton-ymobis mospoba da

  • 27

    kapitalizmis pirveli Canasaxis gamoCena qveyanaSi; qarTuli inteligenciis

    mier evropaSi miRebuli ganaTleba; rusi demokratebis zegavlena da qveynis

    socialur-ekonomikuri mdgomareoba.

    XIX saukunis bolos da XX saukunis dasawyisSi qarTuli gazeTebis

    gverdebze Cndeboda statiebi da Canawerebi, romlebic zrdasrulTa

    ganaTlebas eZRvneboda. am mxriv gamoirCeoda cnobili qarTveli mwerlebis

    naSromebi: egnate ninoSvilis “rogori ganaTleba gvWirdeba” (1893 w) da

    iakob gogebaSvilis “rogor gavaumjobesoT kavkasiuri saxalxo skola” (1903

    w). aq saubaria auditoriis asakobriv Taviseburebebze, saswavlo

    procesebisadmi SemoqmedebiT damokidebulebaze, sakvirao skolebze da a.S.

    garda zemoaRniSnuli sakiTxebisa, qarTveli ganmanaTleblebi am

    periodSi msjelobdnen zrdasrulTa ganaTlebis mecnierul xasiaTsa da mis

    xelmisawvdomobaze, saxalxo universitetebis organizaciul mxareze. isini

    xazgasmiT aRniSnavdnen, rom saxalxo universitetebSi sagnis swavlebas

    mkacrad gamokveTili samecniero-pedagogiuri mimarTuleba unda hqondoda.

    XX saukunis 20-40-ian wlebSi, sabWoTa periodis dasawyisSi,

    zrdasrulTa ganaTleba ZiriTadad mSromelTa Soris wera-kiTxvis

    ucodinrobis aRmofxvras emsaxureboda. 1921 wlis 4 ivliss gamoica

    saqarTvelos revkomis dekreti, romlis mixedviT, 14-dan 50 wlis asakis

    yvela is adamiani, romelmac wera-kiTxva ar icoda, valdebuli iyo, eswavla.

    am mizniT saxalxo universitetebi gaixsna TbilisSi, baTumSi, quTaisSi,

    gorSi, WiaTuraSi, FfoTSi, senakSi, zugdidSi, xonSi, TelavSi, siRnaRsa da

    axalcixeSi.

    meore msoflio omis periodSi zrdasrulTa saganmanaTleblo

    organizaciebi ZiriTadad farTo propaganduli da samxedro-patriotuli

    swavlebis adgilad iqca.

  • 28

    omis Semdgom periodSi gaCnda kulturul-saganmanaTleblo da

    mecnierul-politikuri ganaTlebis centrebis qseli, romelic SemdgomSi

    sazogadoeba “codnad” Camoyalibda. es qseli saxelmwifo SekveTaze iyo

    agebuli da ganaTlebisadmi individualur da SemoqmedebiT midgomas ar

    iTvaliswinebda.

    XX saukunis 60-80-ian wlebSi sazogadoeba “codnis” saxalxo

    universitetebis raodenoba sagrZnoblad gaizarda (139-dan 502-mde) da

    aTiaTasobiT adamiani gaxda maTi msmeneli. leqciebs gamudmebiT

    politikuri elferi dahkravda da maTze daswreba savaldebulo xasiaTs

    atarebda. sazogadoeba “codnas” propagandistuli mizani hqonda da

    msmenelTa momzadebis xarisxi ar Seesabameboda drois moTxovnebs. sabWoTa

    periodis zrdasrulTa ganaTlebis sistema socialisturi Sromis

    principebze iyo orientirebuli, sabazro ekonomikis Taviseburebebs ar

    iTvaliswinebda da Tematikac xSirad meordeboda. SeiZleba iTqvas, rom

    zrdasrulTa ganaTlebis sistema sabWoTa periodSi ar Sedga.

    postsabWoTa sivrceSi qarTvelma filosofosma merab mamardaSvilma

    yuradReba gaamaxvila imaze, rom adamians unda gaaCndes survili

    iswrafodes mwvervalisaken da gamudmebiT unda cdilobdes sakuTari Tavis

    srulyofas, raTa ar iqnes socialurad izolirebuli.

    mamardaSvilis Teoriuli naSromebis roli zrdasrulTa ganaTlebis

    ganviTarebaSi metad mniSvnelovania da mas saqarTveloSic gauCndnen

    mimdevrebi – g.jiblaZe, l. CikvaiZe da sxv.

    2005 wlis kvlevis monacemebis mixedviT, zrdasrulTa ganaTleba

    dedaqalaqSi mcxovrebTaTvis ufro metad xelmisawvdomia, vidre regionSi

    mcxovrebTaTvis. es imiT aixsneba, rom dedaqalaqsa da did qalaqebSi

    saswavlo dawesebulebebis meti raodenobaa.

  • 29

    dReisaTvis saqarTveloSi zrdasrulTa ganaTlebis organizaciebis

    SemoTavazeba sakmaod erTgvarovnad gamoiyureba. magaliTad,

    dawesebulebaTa daaxloebiT mesamedi klientebs sTavazobs kursebs

    kompiutersa da ucxo enebSi. treiningis uzrunvelmyofeli organizaciebi

    aqtiurad TanamSromloben rogorc damsaqmeblebTan, ise msgavsi profilis

    adgilobriv da saerTaSoriso organizaciebTan. qveynis erT-erTi

    prioritetia umciresobebis integracia ganaTlebis gziT. am kuTxiT karg

    iniciativas iCens arasamTavrobo seqtori. wamoiwyes mravali proeqti,

    romlis farglebSic saqarTvelos multi-eTnikur samcxe-javaxeTSi

    zrdasrulTa ganaTlebis centrebi gaixsna da maTi saganmanaTleblo

    momsaxurebiT uamravma adamianma isargebla.

    zrdasrulTa ganaTlebis xarisxis uzrunvelyofis mizniT

    saqarTveloSi jer-jerobiT ar aris gatarebuli Zireuli cvlilebebi.

    Tumca, mimdinareobs calkeuli aqtivobebi: programebis SeqmnaSi CarTulebi

    arian adgilobrivi da saerTaSoriso eqspertebi da damsaqmeblebi.

    profesiuli gadamzadebis centrebi aqtiurad amzadeben msmenelebs, Sefaseba

    gamoyenebulia programebis gadasamuSaveblad.

    2008 wels erovnuli saswavlo gegmebisa da Sefasebis centrma

    SeimuSava standartuli saxelobo saganmanaTleblo programebi centris

    mierve gansazRvruli mimarTulebebis safuZvelze: Sedegze orientirebuli

    swavleba, Sromis bazris moTxovnebis asaxva, saswavlo-samewarmeo

    partniorobis xelSewyoba, swavlebisa da Sefasebis Tanamedrove meTodebis

    danergva, orientacia praqtikaze, saxelobo programebis Sedgena

    profesiuli standartebis safuZvelze; standartebisa da saganmanaTleblo

    programebis SeqmnaSi monawileobas iReben damsaqmeblebi da eqspertebi, rac

    Sromis bazris moTxovnebs iTvaliswinebs.

  • 30

    calkeul profesiul centrebSi danergilia xarisxis uzrunvelyofis

    sistema, rac xels uwyobs swavlebisa da saswavlo programebis xarisxis

    SenarCunebas. Tumca, es sistema ganviTarebis sawyis etapzea.

    Tanamedrove moTxovnebis Sesabamisi kompetenciebis gasaviTareblad,

    tradiciuli meTodebis garda, saWiroa axali tipis saganmanaTleblo

    strategiebisa da midgomebis danergva. gansakuTrebiT saWiroa pedagogebis

    gadamzadeba Semdegi mimarTulebebiT: zrdasrulTa ganaTlebis organizeba,

    swavlebisa da Sefasebis Tanamedrove midgomebi saklaso garemosa da

    praqtikis adgilze.

    marTalia, amas masobrivi saxe ar aqvs, magram aris calkeuli

    programebi, romlebsac axorcieleben saxelmwifo da arasamTavrobo

    organizaciebi saqarTvelos ganaTlebisa da mecnierebis saministros

    mxardaWeriT. programebi orientirebulia zrdasrulTa ganaTlebis sferoSi

    Tanamedrove tendenciebisa da swavlebis interaqtiuli meTodebis

    gacnobaze, mentorobasa da zrdasrulTa ganaTlebis sferos analizze.

    zrdasrulTa ganaTleba jer-jerobiT ar aris ganxiluli calke

    profesiad saqarTveloSi da umaRlesi dawesebulebebi ar uSveben amgvari

    kvalifikaciiT kursdamTavrebulebs.

    A aRsaniSnavia, rom 2009 wlis zrdasrulTa ganaTlebis VI msoflio

    konferenciaSi, romelic UNESCO-s egidiT braziliaSi gaimarTa,

    saqarTvelom, rogorc damoukidebelma qveyanam pirvelad miiRo

    monawileoba. Eam SexvedrisaTvis momzadda erovnuli angariSi, romelSic

    maqsimalurad gaTvaliswinebuli iyo UNESCO-s uwyveti ganaTlebis

    institutis rekomendaciebi da safuZveli Caeyara sakmaod farTo dialogs

    saxelmwifo struqturebisa da arasamTavrobo seqtoris warmomadgenlebs,

    mkvlevarebs, ganaTlebis menejerebsa da sxva dainteresebul pirTa Soris,

  • 31

    raTa qveynis SigniT zrdasrulTa ganaTlebis sferoSi mimdinare

    tendenciebi maqsimalurad asaxuliyo. es udidesi win gadadgmuli nabijia.

    saqarTveloSi zrdasrulTa ganaTlebis sferos ganviTarebisaTvis

    kargi winapirobaa Seqmnili. mosaxleobas gaTavisebuli aqvs is faqti, rom

    saWiroa axal garemo pirobebTan ukeTesi adaptacia da Sromis bazarze

    konkurentunarianobis amaRleba. Ggarda amisa, struqturulma cvlilebebma

    erovnul ekonomikaSi warmoSva mzardi moTxovna zrdasrulTa profesiuli

    gadamzadebis moklevadian programebze. zrdasrulTa ganaTlebaze

    moTxovnis formirebaSi did rols TamaSoben damsaqmeblebi, romlebic

    dainteresebuli arian TanamSromelTa kvalifikaciis zrdiT da maT uwyvet

    ganaTlebaSi CarTulobiT. Sesabamisad, Tanamedrove zrdasrulTa

    ganaTlebaSi mravali sxvadasxva mimarTuleba SeiniSneba, universitetebsa

    da kolejebSi SemoiRes saRamos programebi, kursebi kreditis gareSe,

    distanciuri swavlebis programebi. garda amisa, sxvadasxva kerZo

    organizaciebi, profkavSirebi da dawesebulebebi TavianT muSakebs aqtiurad

    rTaven profesiuli ganviTarebis kursebsa Tu seminarebSi unar-Cvevebis

    ufro metad daxvewisa da ganviTarebisaTvis. aseve, iqmneba sazogadoebrivi

    centrebi, politikuri da ekonomikuri asociaciebi, sxvadasxva wreebi da

    jgufebi, rac garkveul wilad zrdasrulTa ganaTlebis centrebad

    SegviZlia aRviqvaT.

    zrdasrulTa ganaTlebis istoriis SeswavliT naTeli xdeba, ramdenad

    izrdeba sazogadoebis interesi zrdasrulTa ganaTlebisadmi sxvadasxva

    qveynebSi socialuri, politikuri da kulturuli cvlilebebis periodSi.

    cxovrebisaTvis aqtualuri codnis deficits aseT dros sazogadoebis

    yvela fenaSi ganicdian xolme. swored am deficitis aRmofxvra

    warmoadgens zrdasrulTa ganaTlebis mizans.

    amdenad, zrdasrulTa ganaTlebis es mcire mimoxilva naTel

    warmodgenas gviqmnis imis Sesaxeb, Tu ramdenad mniSvnelovania igi

  • 32

    msoflios yvela qveyanaSi da raoden wamyvani adgili ukavia mas nebismieri

    qveynis, maT Soris, saqarTvelos, ganaTlebis sistemisa da procesis

    ganviTarebaSi.

    1.4 zrdasrulTa ganaTlebis miznebi, strategiebi, kompetenciebi da

    amocanebi

    21-e saukuneSi warmateba condaze dafuZnebuli ekonomikis gareSe

    warmoudgenelia. globaluri ekonomika cvlis Sromis bazris moTxovnebs

    mTels msoflioSi. amavdroulad, izrdeba moTxovnebi rigiT moqalaqeTa

    mimarTac – maT gansakuTrebuli codna da unarebi moeTxovebaT

    yoveldRiuri funqciis SesrulebisaTvis. Aarsebuli gamocdileba gviCvenebs,

    rom zrdasrulTa ganaTlebis kargad ganviTarebuli sistema mniSvnelovnad

    uwyobs xels qveynis ekonomikur winsvlasa da ganviTarebas. skandinaviis

    qveynebi, germania da irlandia amis naTeli magaliTia.

    ekonomikuri zrdis perspeqtivaze did zegavlenas axdens axali

    teqnologiebis ganviTareba. zrdasrulTa ganaTlebas mniSvnelovani wvlili

    Seaqvs adamianuri resursebis ganviTarebaSi. codnaze dafuZnebuli

    ekonomikisaTvis saSualo da ufro maRali asakis mosaxleobis ricxvis

    zrdis pirobebSi maTTvis moqnili saganmanaTleblo sqemebis Seqmnas

    strategiuli mniSvneloba eniWeba.

    zrdasrulTa ganaTlebis miznebi

    saqarTvelos zrdasrulTa ganaTlebis asociaciasa da saqarTvelos

    ganaTlebisa da mecnierebis saministros Soris 2009 wlis 28 ianvars

    xelmowerili urTierTTanamSromlobis memorandumis safuZvelze SemuSavda

    “zrdasrulTa ganaTlebis strategia mTeli sicocxlis manZilze swavlis

    konteqstSi”.

  • 33

    mTeli sicocxlis manZilze swavlis ideas iTvaliswinebs

    saqarTvelos mTavrobis programa, saqarTvelos mTavrobis ZiriTadi

    monacemebi da mimarTulebebi. Ggarda amisa, igi ganmtkicebulia ganaTlebis

    sistemis maregulirebeli CarCo kanonmdeblobiT, sadac xazgasmulia

    socialuri inkluziisa da samoqalaqo integraciis mniSvneloba.

    aRniSnuli strategia pasuxobs rogorc erovnul, ise saerTaSoriso

    moTxovnebs. saqarTveloSi zrdasrulTa ganaTlebis mTavari mizania

    saganmanaTleblo aqtivobaSi mosaxleobis monawileobis gazrda

    sazogadoebis, Sromis bazrisa da maTi pirovnuli saWiroebebisa da

    moTxovnebis dakmayofilebisaTvis da saamisod Sesabamisi pirobebis Seqmna.

    zrdasrulTa ganaTlebis sistemam unda uzrunvelyos saqarTvelos

    moqalaqeebi mTeli sicocxlis manZilze swavlis SesaZleblobiT.

    zrdasrulTa ganaTlebaSi mosaxleobis CarTulobis zrda gulisxmobs

    maRali xarisxis ganaTlebis xelmisawvdomobis gazrdas, rac Tavis mxriv,

    niSnavs, rom ar unda arsebobdes ganaTlebis miRebis geografiuli,

    finansuri Tu programuli barierebi.

    strategiis ZiriTadi principia zrdasrulTa ganaTlebis moqnili

    sqemebis Camoyalibebis gziT xeli Seuwyos:

    1) Tanamderove swrafcvalebad sazogadoebaSi individis

    konkurentunarianobis amaRlebasa da socialur inkluzias

    2) Sromis bazarze orientaciasa da, Sesabamisad, ekonomikis ganviTarebas

    3) samoqalaqo sazogadoebis formirebas - ganaTlebuli pirovnebis

    Camoyalibebas

  • 34

    strategiis ZiriTadi amocanebi

    zrdasrulTa ganaTlebis infrastruqturis ganviTareba

    zrdasrulTa ganaTlebis marTvis efeqturi sistemis Camoyalibeba

    zrdasrulTa ganaTlebis sakanonmdeblo bazis Seqmna

    zrdasrulTa ganaTlebis dafinansebis efeqturi sistemis SemuSaveba

    da danergva

    zrdasrulTa ganaTlebis xarisxis uzrunvelyofis sistemis

    Camoyalibeba

    zrdasrulTa ganaTlebis ZiriTadi indikatorebi

    mosaxleobis CarTuloba zrdasrulTa ganaTlebaSi

    zrdasrulTa ganaTlebis mimRebTa raodenoba, maTi dasaqmebisa da

    karieruli winsvlis maCveneblebi

    msmenelTa kmayofileba

    socialuri partniorebis kmayofileba

    zrdasrulTa ganaTlebis provaiderTa raodenobis dinamika da

    geografiuli gadanawileba

    Sinameurneobebis, saxelmwifosa da socialuri partniorebis wili

    zrdasrulTa ganaTlebis dafinansebaSi

    yovelive zemoT Tqmuli mowmobs imas, rom zrdasrulTa ganaTleba

    sakmaod mniSvnelovani mimarTulebaa ganaTlebis sferoSi da mas Sesabamisi

    ganviTareba sWirdeba.

  • 35

    1.5. zrdasrul SemswavlelTa sakvanZo kompetenciebi

    imisaTvis, rom zrdasrulTa swavlebis seqtorSi SesaZlebeli gaxdes

    sxvadasxva mimarTulebebis gadalaxva da daZleva, aucilebelia dadgindes

    saerTo elementebi im saqmianobaSi, romliTac dakavebuli arian zrdasruli

    Semswavlelebi da is kompetenciebi, romlebic sWirdeba am saqmianobis

    Sesrulebas.

    evro-kavSiris wevrma qveynebma es saWiroeba aRiares da, Sesabamisad,

    evro-komisiam Caatara da gamoaqveyna kvleva zrdasrul SemswavlelTa

    kompetenciebis Sesaxeb, romlebic exmareba zrdasrulebs Seasrulon

    esaTuis konkretuli amocana konkretul situaciaSi da, Sesabamisad,

    miaRwion garkveul Sedegs. kompetenciaTa es ganmarteba eyrdnoba im

    kompetenciebs, romlebic mocemuli da gamoyenebulia evropuli CarCos

    sakvanZo kompetenciebis dokumentSi mTeli sicocxlis manZilze

    swavlisaTvis.

    2000 wlis martSi lisabonSi Sekrebilma evropulma sabWom aRiara,

    rom evropa dgas globalizaciis gamowvevisa da codnaze dafuZnebuli

    ekonomikis zrdis winaSe. xazi gaesva imas, rom TiToeuli moqalaqe

    aRWurvili unda yofiliyo axal informaciul sazogadoebaSi

    cxovrebisaTvis da muSaobisaTvis aucilebeli unarebiT. evropul CarCos

    unda ganesazRvra NmTeli sicocxlis manZilze swavlisaTvis saWiro axali

    sabaziso unar-Cvevebi: sainformacio da kompiuteruli teqnologiebi, ucxo

    enebi, teqnologiuri kultura, mewarmeoba da socialuri unar-Cvevebi”.

    2000 wels oficialurad iqna gancxadebuli, rom swored adamiania

    evropis Semdgomi zrdisa da dasaqmebis yvelaze mniSvnelovani faseuloba,

    rac Semdgomac araerTxel aRiniSna. Ees sakiTxi kidev aqtualuri gaxda

    ukanasknel xans. kerZod, igi mocemulia lisabonis strategiaSi da 2005

    wlis evropuli sabWos mier gamoqveynebul mowodebaSi ganaTlebis sferos

  • 36

    da unar-Cvevebis ganviTarebisaTvis investiciebis gazrdisaken, kvlav

    gameorda da Camoyalibda 2002 wlis barselonis sabWos mier miRebul

    samuSao programaSi “ganaTleba da wvrTna 2010”, romelic gaJRerda

    Semdgomi moqmedebisaken mowodebis saxiT “sabaziso unar-Cvevebis ostatobis

    gasaumjobeseblad” da ganaTlebaSi evropuli ganzomilebis

    gasaZliereblad.

    saerTaSoriso doneze arsebuli kvlevebis Tanaxmad, “kompetencia”

    ganisazRvreba, rogorc codnis, unar-Cvevebisa da damokidebulebebis

    kombinacia, romlebic miekuTvneba Sesabamis situacias. “sakvanZo

    konpetenciebi” ki is kompetenciebia, romlebic xels uwyoben pirovnul

    srulyofas, socialur CarTulobas, aqtiur moqalaqeobas da dasaqmebas.

    codnaze dafuZnebuli sazogadoebis ganviTareba pirovnul,

    sazogadoebriv da profesiul sferoebSi moTxovnebs uzrdis sakvanZo

    kompetenciebs. informaciisa da momsaxurebis miRebis gzebi sul mudam

    cvlilebebs ganicdis. izrdeba intresi socialuri urTierTganviTarebis da

    ganviTarebadi demokratiuli moqalaqeobis mimarT. yovelive es iTxovs

    adamianTa informirebulobas, dainteresebasa da aqtiurobas. Sedegad ki

    viRebT imas, rom yvelafrisaTvis saWiro codna, unar-Cvevebi da

    damokidebulebebi sul mudam icvleba.

    praqtikaSi ukve aRiarebuli saukeTeso magaliTebis miuxedavad,

    sakvanZo kompetenciebis gageba iSviaTad ergeba yvela asakis moqalaqeTa

    swavlis saWiroebebs. Sesabamisad, sakvanZo kompetenciebis dokuments eniWeba

    mniSvnelovani Rirebuleba. rekomendaciebi xels Seuwyoben wevri

    saxelmwifoebis miswrafebas moaxdinon sakvanZo kompetenciaTa sruli

    integrireba mTeli sicocxlis manZilze swavlis strategiebsa da

    infrastruqturebSi.

  • 37

    evrokavSiris parlamentisa da sabWos rekomendaciebSi sakvanZo

    kompetenciebi mTeli sicocxlis manZilze swavlisaTvis naTqvamia, rom:

    “wevrma saxelmwifoebma:

    1) yvela axalgazrda unda uzrunvelyon dawyebiTi ganaTlebiTa da wvrTniT,

    rac maT saSulebas miscems im donemde ganaviTaron TavianTi sakvanZo

    komptetenciebi, ise ‘SeiaraRdnen’ zrdasruli cxovrebisaTvis, rom mTeli

    cxovrebis manZilze hqondeT safuZveli Semdgomi ganaTlebisa da

    muSaobisaTvis

    3) zrdasrulebs aqvT unari ganaviTaron da gaanalizon TavianTi sakvanZo

    kompetenciebi mTeli cxovrebis manZilze da rom gansakuTrebuli

    yuradRebis qveS iqnebian is samizne jgufebi, romlebic nacionaluri,

    regionaluri da/an adgilobrivi konteqstidan gamomdinare miCneulni arian

    prioritetulebad

    5) zrdasrulTa ganaTlebisa da wvrTnis uzrunvelyofa yoveli

    moqalaqisaTvis dasaqmebisa da realur politikasTan, aseve, sxva politikur

    prioritetebTan kavSirSi, romlebic axalgazrdis socialur partniorebsa

    Tu sxva dainteresebuli mxareebis urTierTobas exeba

    6) evropuli CarCo – “sakvanZo kompetenciebi mTeli sicocxlis manZilze

    swavlisaTvis” gamoiyenon, rogorc sarekomendacio paketi, rogorc nawili

    mTeli sicocxlis manZilze swavlis strategiisa yvelasaTvis Tanabrad

    xelmisawvdomi sakvanZo kompetenciebis ganviTarebisaTvis.” (100, 33-31)

    aRniSnul evropul CarCoSi kompetenciebi ganmartebulia, rogorc

    konteqstisaTvis Sesabamisi codnis, unar-Cvevebisa da damokidebulebebis

    kombinacia. sakvanZo kompetenciebi yvela individs sWirdeba pirovnuli

    srulyofisa da ganviTarebisaTvis, raTa iyos aqtiuri moqalaqe,

    socialurad CarTuli da hqondes dasaqmebis unari. dawyebiTi ganaTlebis

  • 38

    miRebis Semdeg axalgazrdebs unda SeeZloT sakvanZo kompetenciebis iseT

    donemde ganviTareba, rom momzadebuli Sexvdnen zrdasrul cxovrebas.

    rogorc nawili mTeli sicocxlis manZilze swavlisa, es kompetenciebi ara

    mxolod unda SenarCundnen, aramed unda viTardebodnen mTeli momdevno

    cxovrebis manZilze.

    es sakvanZo kompetenciebia:

    1) mSobliur enaze komunikacia

    2) ucxour enaze komunikacia

    3) maTematikuri kompetencia da sabaziso kompetenciebi mecnierebasa da

    teqnologiaSi

    4) cifruli kompetencia

    5) damoukideblad swavlis unari

    6) pirovnebaTSorisi, kulturaTaSorisi, socialuri kompetenciebi da

    moqalaqeobrivi kompetencia

    7) mewarmeoba

    8) kulturuli gamomxatveloba

    cxrili 1 mimoixilavs da detalurad ganmartavs sazogadoebaSi

    yvelasaTvis aucileblad miCneul sakvanZo kompetenciebs. masSi naTlad

    Cans, Tu raoden mniSvnelovania komunikacia Tanamedrove adamianis

    warmatebuli arsebobisaTvis.

  • 39

    cxrili 1. “sakvanZo kompetenciebis mimoxilva” (100, 30-31)

    kompetencia ganmarteba

    mSobliur enaze komunikacia komunikacia aris fiqrebis,

    grZnobebisa da faqtebis zepiri da

    werilobiTi formiT gamoxatva

    (mosmena, wera, laparaki, kiTxva) da

    urTierToba lingvisturad

    socialuri da kulturuli

    konteqstebis sruli diapazonis

    Sesabamisi formiT – ganaTleba da

    wvrTna, samsaxuri, saxli da

    Tavisufali dro

    ucxo enaze komunikacia ucxo enaze komunikaciisaTvis saWiro

    ZiriTadi unar-Cvevebis ganzomilebebi

    TiTqmis emTxveva mSobliur enaze

    komunikaciis kriteriumebs: is

    efuZneba fiqrebis, grZnobebisa da

    faqtebis gagebis, gamoxarvisa da

    interpretirebis unars, rogorc

    zepiri, ise weriTi formiT (mosmena,

    laparaki, wera, kiTxva)

    sazogadoebriv konteqstSi Sesabamisi

    diapazoniT – samsaxuri, saxli,

    garToba, ganaTleba da wvrTna –

    pirovnebis moTxovnilebebisa da

    survilebidan gamomdinare. ucxo

    enaze komunikacia aseve moiTxovs

  • 40

    iseTi unarebis qonas, rogoricaa,

    Suamavloba da kulturaTaSorisi

    gageba. unarianobis xarisxi

    imeryevebs oTx ganzomilebas Soris,

    sxvadasxva enebis mixedviT da

    individuluri lingvisturi da

    kulturul-erovnuli memkvidreobis

    gaTvaliswinebiT.

    maTematikuri unar-Cvevebi da

    sabaziso kompetenciebi mecnierebasa

    da teqnologiaSi

    maTematikuri unar-Cvevebi aris

    SesaZlebloba gamoiyeno Sekreba,

    gamravleba, gamokleba, gayofa da

    Sefardeba gonebaSi da weriTi

    angariSis yoveldRiuri problemebis

    gadasaWrelad. yuradReba

    gamaxvilebulia Tavad procesze da

    ara Sedegze, moqmedebasa da ara

    codnaze. Mmecnieruli unar-Cvevebi

    gulisxmobs individis mzaryofnas da

    unars axsnas bunebrivi samyaro

    arsebuli codnisa da meTodologiis

    gamoyenebiT. kompmiuterul

    teqnologiaSi gamoiyeneba codnisa

    da meTodologiis gageba da

    gamoiyeneba bunebrivi garemos

    gasagebi adamianuri

    moTxovnilebebisa da survilebis

    Sesabamisi modificirebis mizniT

  • 41

    cifruli kompetencia igi iTvaliswinebs eleqtronuli

    mediis Tavdajerebul da kritikul

    gamoyenebas samuSaos, garTobisa da

    komunikaciisaTvis. es kompetencia

    moiTxovs logikur da kritikul

    azrovnebas, informaciis menejmentis

    maRali xarisxis unars da kargad

    ganviTarebul sakomunikacio unar-

    Cvevebs. yvelaze Zireul safexurze,

    sainformacio da kompiuteruli

    teqnologiebis gamoyenebis unar-

    Cvevebi moicavs multimedia

    teqnologiebis gamoyenebas

    informaciis miRebis, Sefasebis,

    Senaxvis, warmoebis, warmodgenisa da

    gacvlisaTvis. agreTve, internetis

    qselSi CarTvisa da komunikaciis

    unars.

    damoukideblad swavlis unari

    (learning-to-learn)

    es unary niSnavs, rom adamians

    gaaCnia ganwyoba da sakuTari

    swavlis organizebisa da

    regulirebis unary, rogorc jgufSi,

    ise damoukideblad. es unari

    gulisxmobs drois efeqturad

    marTvas, problemis gadaWras, axali

    codnis SeZenas, damuSavebas,

    Sefasebasa da gamoyenebas sxvadasxva

    konteqstSi – saxlSi, samsaxurSi,

  • 42

    ganaTlebasa Tu wvrTnaSi. Ufro

    zogadad rom vTqvaT, is niSnavs

    sakuTari karieris warmarTvis unars

    pirovnebaTaSorisi da

    moqalaqeobrivi kompetenciebi

    es kompetenciebi Tavis TavSi

    moicaven yvela im Tvisebis

    kombinacias, romlebic aucilebelia

    adamianisaTvis sazogadoebriv

    cxorbeaSi efeqtianad da

    konstruqciulad CasarTavad, iseve,

    rogorc saWiroebis SemTxvevaSi

    konfliqtis mogvarebis unars.

    pirovnebaTaSorisi kompetenciebi

    aucilebelia or adamians Soris

    urTierTobisas, jgufebSi

    urTierTobis dasamyareblad da

    gamoiyeneba sazogadoebriv da pirad

    cxovrebaSi

    mewarmeoba mewarmeoba Sedgeba aqtiuri da

    pasiuri komponentebisagan. is moicavs

    midrekilebas Tavad awarmoo raRac

    axali da amavdroulad unars miiRo,

    mxari dauWiro da moirgo sxvis mier

    warmoebuli an danergili raime

    siaxle, mewarmeoba niSnavs

    pasuxismgeblobis aRebas dadebiTsa

    Tu uaryofiT moqmedebaze,

    startegiuli xedvis ganvitarebas,

    miznebis dasaxvas, maT

  • 43

    ganxorcielebas da warmatebaze

    orientirebis unars.

    kulrutuli gamomxatveloba termini “kulturuli

    gamomxatveloba” miesadageba

    adamianis unars daafasos ideebis,

    gamocdilebisa da emociebis

    SemoqmedebiTi gamoxatvis

    mniSvneloba sxvadasxva media

    saSualebebiT, musikis,

    literaturisa da plastikuri

    xelovnebis CaTvliT

    ჩveni kvlevis miznebidan gamomdinare, zemoT CamoTvlil komptenciaTagan

    mniSvnelovania pirveli ori.

    1. mSobliur enaze komunikacia – aRiarebulia, rom mSobliuri ena yvela

    SemTxvevaSi ver iqneba wevr saxelmwifoTa oficialuri ena da, rom

    oficialur enaze komunikaciis unari warmoadgens individis

    sazogadoebis cxovrebaSi sruli TanamSromlobis garantias.

    komunikacia aris fiqrebis, grZnobebis da faqtebis zepirmetyvelebaSi

    da werilobiTi formiT gamoxatva (mosmena, laparaki, wera da kiTxva)

    da urTierToba lingvisturad socialuri da kulturuli

    konteqstebis Sesabamisi formiT – ganaTleba da wvrTna, samsaxuri,

    saxli da Tavisufali dro. mSobliur enaze komunikacia individisagan

    moiTxovs ZiriTadi leqsikis, funqcionaluri gramatikisa da enis

    funqciebis codnas. is moicavs salaparako enaSi verbaluri

  • 44

    urTierTobis sxvadasxva formebis, sxvadasxva tipis literaturuli da

    araliteraturuli teqstebis gagebas, sxvadasxva stilisa da formebis

    damaxasiaTebeli niSnebis codnas, konteqstis cvlilebasTan erTad

    enisa da komunikaciis formis cvlilebas.

    individs unda hqondes zepiri da werilobiTi formiT komunikaciis

    unarი, mravalferovan sakomunikacio situaciebSi akvirdebodes da

    adgendes maT situaciis moTxovnebs. kompetencia moicavs rogorc

    gansxvavebuli teqstebis kiTxvisa da gagebis unars, ise informaciis

    moZiebis, Segrovebisa da gadamuSavebis unars, raTa Semdgom

    gamoiyenos is daniSnulebisamebr da konteqstis Sesabamisad

    damajereblad SeZlos argumentebis formulireba da gamoxatva.

    mSobliuri enisadmi pozitiuri damokidebuleba warmoadgens

    mzadyofnas konstruqciuli da kritikuli dialogisaTvis, enis

    esTeturi faseulobis aRiarebisa da misken miswrafebis survilis,

    aseve, sxvebTan saubris interess.

    2. ucxo enaze komunikacia – ucxo enaze komunikaciisaTvis saWiro

    ZiriTadi unar-Cvevebi TiTqmis emTxveva mSobliur enaze komunikaciis

    kriteriumebs. is efuZneba fiqrebis, grZnobebisa da faqtebis gagebis,

    gamoxatvisa da interpretirebis unars, rogorc zepiri, aseve, weriTi

    formiT Sesabamisi masStabiT – samsaxuri, saxli, garToba, ganaTleba

    da wrvTna – pirovnebis moTxovnilebebisa da survilebidan

    gamomdinare. Uucxo enaze komunikacia aseve moiTxovs iseTi unarebis

    qonas, rogoricaa, interkulturuli gageba.

    kompetencia ucxo enaSi moiTxovs leqsikis da funqcionaluri

    gramatikis, aseve, verbaluri urTierTobisas enis socialuri

    gamoyenebisa da kulturuli aspeqtebis mravalferovnebis codnas.

    mniSvnelovani unar-Cvevebi Seicavs mosmenili informaciis gagebas,

  • 45

    saubris wamowyebas, warmarTvas da dasrulebas. Aadamians aseve unda

    SeeZlos misi saWiroebis Sesabamisi teqstebis kiTxva da gageba,

    misTvis gaweuli daxmarebis Sesabamisi gamoyeneba da enis Seswavla

    mTeli sicocxlis manZilze swavlis principebidan gamomdinare.

    amrigad, kompetenciaTa aRniSnuli CarCo sxvadasxva WrilSi da kuTxiT

    ganixilavs komunikaciis unars, rogorc ucxo enis Seswavlis procesSi

    aucilebel kompetencias. swored amitomac Sesabamisad CamovayalibeT

    Cveni Temis saTauri da komunikacias marTebuli mimarTuleba miveciT

    zrdasrulTa ucxouri enis swavlebis procesSi.

    1.6 zrdasrulTa swavlebis meTodebi da organizaciis formebi

    zrdasrulebi saswavlo garemos sxvadasxva garkveuli miznebis gamo

    ubrundebian. magaliTad, Seiswavlon axali unarebi an daasrulon wlebis

    win dawyebuli ganaTlebis miReba. amdenad, maT unda SevTavazoT Sesabamisi

    meTodebi – isini unda CavrToT saklaso diskusiebSi, mivceT maT saSualeba

    Tavisuflad isaubron, gamoxaton sakuTari azrebi da sxvebs miscen rCeva –

    rekomendaciebi.

    zrdasrulebs Teoriaze da akademiur swavlaze ufro metad

    swavlisadmi praqtikuli midgoma izidavT. dasawyisisaTvis leqciis stili

    SesaZloa met-naklebad gamogvadges, magram zrdasrulebTan ufro metad

    amarTlebs iseTi meTodi, romelic maT maqsimalur CarTulobas

    uzrunvelyofs.

    garda amisa, SesaZlebelia zrdasruli Semswavlelis mier saswavlo

    procesis organizeba sakuTari miznebidan gamomdinare. maswavlebeli mas

    mxolod exmareba dasaxuli miznebis miRwevaSi da moiazreba mis mrCevlad.

    damoukidebeli swavleba zrdasrul Semswavlels saSualebas aZlevs

    imuSaos da iswavlos iseTi tempiT, rogoriTac SeuZlia da imoqmedos

  • 46

    konkretuli miznebidan gamomdinare. aseTi tipis swavleba iZleva didi

    moqnilobis saSualebas.

    komfortuli garemos Seqmnis meTodi mokle seminarebisa da leqciebis

    dros zrdasrulebs exmareba Sexvdnen sxvadasxva saxis adamianebs da

    gauziaron maT azrebi dadebiT da sasiamovno garemoSi, rac maTi

    swavlisadmi motivacias kidev ufro aZlierebs.

    Sesrulebuli samuSaos Sefaseba da praqtikaSi gamoyeneba Zlier

    mniSvnelovania, vinaidan zrdasruli Semswavleli Zalian endoba

    maswavlebels da misgan moelis mis mier Sesrulebuli samuSaos Sefasebas,

    rac mas exmareba codnisa da unarebis gaumjobesebaSi.

    diskusiebSi CarTva: zrdasruli Semswavleli warmatebulia iseT

    garemoSi, sadac maswavlebeli axdens misi drois ganawilebas da mis aqtiur

    CarTvas sxvadasxva saxis diskusiebsa da ganxilvebSi. amiT mas saSualeba

    eZleva maqsimalurad daixarjos da miiRos garkveuli saxis siamovneba, rac

    iwvevs mis mier masalis ukeT aTvisebas.

    jgufuri ganxilvebi: aseTi tipis midgomiT Semswavlelebs saSualeba

    eZleva erToblivad ifiqron, gadaWran problemebi, miiRon gadawyvetilebebi

    da a.S. maswavlebelma saswavlo garemo ise unda moawyos, rom xeli Seuwyos

    kritikul azrovnebasa da azrTa gacvla-gamocvlas.

    yuradRebis gamaxvileba problemis gadaWraze: Semswavlels eZleva

    saSualeba gadaWras problema informaciis TavmoyriT, SefasebiT da

    gaziarebiT. aseTi midgoma xels uwyobs kritikuli azrovnebisa da

    msjelobis ganviTarebas.

    roluri TamaSebi: isini zrdasrulebs uzrunvelyofen SesaZleblobiT

    usafrTxo da dacul garemoSi imsjelon sxvadasxva saxis saWirboroto

  • 47

    sakiTxebze, Seasrulon mravali iseTi roli, romelic maT realur garemos

    Seesabameba da amiT kidev ufro Tavisuflad SeZlon komunikacia.

    yvela zemoT aRniSnuli meTodi aqtiurad gamoiyeneba ucxo enis

    swavlebaSi, rac uzrunvelyofs zrdasrulTa zepiri unar-Cvevis

    ganviTarebas da kidev ufro daxvewas. Ggarda amisa, zrdasruli

    Semswavleli xdeba ufro Tavdajerebuli da SeuZlia nebismier Temaze

    Tavisuflad saubari ise, rom yuradReba naklebad gaamaxvilos sxvadasxva

    enobriv Secdomebze.

    Tavi II. Uucxo enis Seswavlis pedagogiuri da meToduri aspeqtebi

    adamianebis mier ucxo enis Seswavlis sistemuri kvleva mxolod me-20

    saukunis meore naxevarSi ganxorcielda. es SemTxveviTi ar aris, vinaidan

    swored aRniSnul periodSi Caeyara safuZveli internets da adamianebs

    Soris komunikacia sazRvrebs sakmaod gascda. ucxo enis Seswavla

    aucilebeli gaxda, radgan igi ukeTesi ganaTlebis miRebisa da

    dasaqmebisaTvis gadamwyvet rols asrulebda.

    ucxo enis Seswavla sakmaod Sromatevadi, rTuli, datvirTuli da

    xangrZlivi procesia. masze moqmedebs sxvadasxva Sida Tu gare faqtorebi.

    garda amisa, yvela adamians erTnairad ar SeuZlia Seiswavlos ucxo ena

    misi Seswavlis unaridan gamomdinare. es ki zegavlenas axdens mis

    progressa da saboloo Sedegze.

    Aamerikeli fsiqologisa da lingvistis jon karolis (1916-2003) mier

    Sesrulebuli samuSaos Sedegad gamoikveTa ucxo enis Seswavlis unaris

    sxvadasxva komponentebi, rogoricaa, ucxo enis bgerebis amocnoba ise, rom

    maTi advilad damaxsovreba iyos saWiro, winadadebaSi sityvebis

    gramatikuli funqciis amocnoba, mag: qvemdebare da Semasmeneli, formasa da

  • 48

    mniSvnelobas Soris urTierTkavSiri, sityvebis sxvadasxva mniSvnelobis

    gansxvaveba.

    kvlevis Sedegad aseve dadasturebulia, rom ucxo enis Seswavlis

    unarsa da mis warmatebiT Seswavlas Soris mWidro kavSiria. didi

    mniSvneloba aqvs Tu ramdenad motivirebulia adamiani Seiswavlos ucxo

    ena. instrumentuli motivaciis (ucxo enis Seswavla raime konkretuli

    miznis misaRwevad) dros Semswavleli ucxo enas swavlobs raime funqciuri

    mizeziT – Caabaros gamocda, iSovos ukeTesi samsaxuri an moewyos

    universitetSi. zogierTi tipis saswavlo dawesebulebaSi, instrumentuli

    motivacia ucxo enis Seswavlis warmatebis gadamwyveti faqtoria, radgan

    Semswavleli mas swavlobs saganmanaTleblo da ekonomikuri

    SesaZleblobebis gamo.

    zogierT SemTxvevaSi, enis Seswavlis survili ganpirobebulia qveynis

    kulturiTa da xalxiT dainteresebiT. aseT dros, Semswavlels miaCnia, rom

    Tu igi Seiswavlis im qveynis enas, romlis Sesaxebac surs moipovos

    mniSvnelovani informacia, igi amas ufro efeqturad SeZlebs. aseT

    motivacias integraciuli ewodeba. arsebobs aseve e.w. rezultatiuli

    motivacia – rodesac ucxo enis Seswavlis dros arsebuli miRwevebi

    ganapirobebs misi kidev ufro mondomebiT swavlas. Sinagani motivaciis

    SemTxvevaSi, Semswavleli ucxo enas swavlobs mxolod misi kontretuli

    miznebidan da faqtorebidan gamomdinare, rogoricaa, misi interesebi an

    piradad CarTuloba saswavlo aqtivobaSi.

    SesaZlebelia Semswavleli erTdroulad iyos motivirebuli ori an

    meti mizezis gamo. motivacias axasiaTebs dinamikuroba, igi cvalebadia da

    damokidebulia saswavlo garemoze, konkretul situaciasa da amocanaze.

    Tu ucxo enis Semswavlels sWirdeba ucxo enaze saubari mraval

    sxvadasxva yoveldRiur garemoSi an situaciaSi, an surs daikmayofilos

  • 49

    profesiuli ambiciebi, igi motivirebulia ise Seiswavlos ucxo ena, rom

    SeZlos am enaze komunikacia. aseve, Tu mas moswons ucxoeli, igi

    siamovnebiT CaerTveba masTan saubarSi. amdenad, maswavlebels Tavisuflad

    SeuZlia dadebiTi roli Seasrulos da pozitiuri zegavlena moaxdinos

    Semswavlelis motivaciaze iswavlos ena, Tu igi gakveTilze iseT

    sasiamovno garemos Seuqmnis moswavles, rom mas uxarodes ucxo enis

    Seswavla. es gulisxmobs Tematikisa da masalis Sesabamisi donisa da

    asakisaTvis SerCevas, naTeli miznebis dasaxvas da gamamxnevebeli da

    sasiamovno atmosferos Seqmnas. garda amisa, enobrivi amocanebi da

    savarjiSoebi ise unda momzaddes, rom gamoiwvios Semswavlelis

    maqsimaluri CarTuloba.

    kvleviT damtkicebulia, rom Tu Semswavlelebs Tavidanve ecnobebaT

    imis Sesaxeb, Tu ra saxis amocanebi da davalebebi iqneba gamoyenebuli, maTi

    interesi ufro gaaqtiurebulia da, Sesabamisad, saswavlo procesic ufro

    warmatebulia. aseve, enobrivi amocanebis, savarjiSoebisa da masalis cvla

    da mudmivi gamravalferovneba did interessa da motivacias iwvevs. amas

    emateba iseTi miznebis dasaxva, romlebic gulisxmobs urTierT-

    TanamSromlobas da SemswavlelTa erTobliv muSaobas amaTuim enobrivi

    amocanis Sesasaruleblad Tu problemis gadasaWrelad. aseTi meTodebi

    zrdis SemswavlelTa TviT-rwmenas, Zalian susti Semswavlelebis

    CaTvliTac ki, radganac ToToeul maTgans Tavisi garkveuli amocana aqvs

    Sesasrulebeli.

    ucxo enis Seswavlisas gasaTvaliswinebelia ramdenime faqtori:

    ena universaluria: yvela kulturul jgufs gaaCnia enobrivi sistema,

    romelsac misi wevrebi mudmivad xvewen imisaTvis, rom erTmaneTTan

    daamyaron komunikacia

  • 50

    ena sistemuria: yvela enas gaaCnia Taviseburi unari gaaerTianos bgerebi,

    sityvebi da winadadebebi

    arc erTi ena ar aris sruliad stabiluri da srulyofili: arsebobs

    gamonaklisebi

    yvela enaSi SeiZleba axal-axali niuansebis Setana: Tumca isini am enaSi

    dadgenil wesebs unda eqvemdebarebodnen

    enebi icvleba: maTSi Semodis axali sityvebi da frazebi, raTa moxdes

    Tanamedrove samecniero da teqnologiuri moTxovnebis dakmayofileba

    adamianebs gaaCnia enis Seswavlis Tandayolili niWi da unari: garda im

    SemTxvevebisa, rodesac saqme gvaqvs nervuli sistemis raime darRvevasTan

    ena da kultura erTmaneTTan mWidrodaa dakavSirebuli: wes-Cveulebebi,

    tradiciebi, Rirebulebebi, moTxrobebi, ambebi, religia, istoria da

    kulturis sxva maCveneblebi swored enis saSualebiT gadaicema.

    ena da azrovneba erTmaneTs mWidrod ukavSirdeba: bavSvebi da zrdasrulebi

    enas iyeneben imisaTvis, rom erTmaneTs gauziaron mosazrebebi da

    Sexedulebebi

    2.1. popularuli mosazrebebi da komentarebi enis Seswavlis Sesaxeb

    niWieri adamianebi enis saukeTeso Semswavleblebi arian: marTalia niWi da

    enis Seswavlisadmi midrekileba did rols TamaSobs, mainc ufro

    mniSvnelovania TiToeuli Semswavlelisadmi Sesabamisi meTodis SerCeva

    motivacia mniSvnelovnad ganapirobebs progress: miuxedavad imisa, rom

    Semswavleli, romelsac unda iswavlos, ukeTesad swavlobs, vidre is, vinc

    saerTod ar aris motivirebuli, maswavlebelma mainc unda Seqmnas

    swavlisaTvis xelsayreli garemo, rac gulisxmobs SemswavlelTa

  • 51

    aqtivobebSi CarTulobas, maTi kulturuli gansxvavebebis gaTvaliswinebas,

    swavlisaTvis sasiamovno garemos Seqmnas

    rac ufro adre davuwyebT bavSvs enis swavlebas, miT ufro warmatebiT

    iswavlis igi: es damokidebulia miznebsa da bavSvis aTvisebis unarze

    SemswavlelTa mier daSvebuli Secdomebis umetesoba gamomdinareobs deda

    enis zegavlenisagan: aRsaniSnavia, rom ucxo enis Seswavlaze erTi an meti

    enis floba dadebiT zegavlenas axdens. Tu enebi erTsadaimave jgufs

    ganekuTvnebian (mag: indo-evropuli, slavuri), Semswavlels meore enis

    aTviseba uadvildeba. meores mxriv, deda enaSi arsebuli struqturebis

    gadmotana ucxo enaSi Secdomebis daSvebis ZiriTadi wyaroa da swored

    aseTi Secdomebis aRmofxvraa Zneli

    axali sityvebis Seswavlis saukeTeso gzaa kiTxva: aRniSnuli mosazreba

    sakmaod sworia, magram, aseve gasaTvaliswinebelia isic, rom yvela

    Semswavleli ar kiTxulobs didi raodenobiT

    Tu Semswavlelma icis aTasamde sityva da flobs ucxo enis ZiriTad

    struqturebs, igi advilad miiRebs monawileobas saubarSi im ucxoelebTan,

    visTvisac igi deda enaa: Tu Semswavlels garkveuli saxis leqsikuri da

    gramatikuli baza gaaCnia, mas uadvildeba gageba da gagebineba

    maswavlebelma gramatikuli wesebi TandaTan unda aswavlos, Semswavlelma

    ki isini praqtikuli savarjiSoebis keTebiT unda gaigos: ucxo enis

    Seswavlis procesSi arsebobs etapebi, rodesac erTi forma SesaZloa

    absoluturad sworad iqnes gamoyenebuli, rac migvaniSnebs imaze, rom

    Semswavlels igi kargad esmis, xolo sxva dros saerTod ver gamoiyenos,

    radgan mas es forma ereva mis sakuTar enaSi arsebulTan. enis Seswavla

    axali enobrivi formebisa da struqturebis arsebulTan integrirebisa da

    Serwymis procesia, ris Sedegadac xdeba maTi modificireba da cvla manam,

    sanam yvelaferi erT saboloo daxvewil formas ar miaRwevs.

  • 52

    Uucxo enis Seswavlis meTodi gramatikuli wesebis analizisa da

    gamoyenebis meSveobiT emyareba im mcdar varauds, rom ucxo enis

    ganviTareba wesebis dagrovebas gulisxmobs. amis danaxva kargad SeiZleba

    saxelmZRvaneloebSi, romlebSic erTi saxis enobrivi masala mocemulia

    pirvel gakveTilze da ramdenime momdevno mecadineobaze xdeba misi

    ganmtkiceba, ris Semdegac xdeba gadasvla axal masalaze. erTi struqturis

    izolirebuli da TandaTanobiTi Semoyvana da varjiSi ar aZlevs

    Semswavlels SesaZleblobas aRmoaCinos, Tu rogoria sxvadasxva enobrivi

    Tvisebebi enis Cveulebrivi gamoyenebisas. aqve, sagulisxmoa isic, rom Tu

    Tavidan naswavl masalas ar ganvamtkicebT da gavimeorebT Semdgom, igi

    male dagvaviwydeba

    rTul enobriv struqturebamde unda iswavlebodes martivi: kvlevebma

    gviCvena, rom ar aqvs mniSvneloba imas, Tu rogor da ra TanmimdevrobiT

    vaswavliT enas. Semswavleli garkveul struqturebs sxvebze adre iTvisebs.

    es imas niSnavs, rom ar aris mizanSewonili SemswavlelTa SezRudva

    martivi formebisa da struqturebis gamoyenebaSi

    Semswavlelis mier daSvebuli Secdomebi dauyovnebliv unda gavasworoT

    mavne Cvevis Tavidan acilebis mizniT: Secdomebis daSveba ucxo enis

    Seswavlis procesis aucilebeli komponentia da migviTiTebs imaze, rom

    Semswavlelis codna viTardeba. maswavleblis movaleobaa maqsimalurad

    daexmaros mas enis Seswavlis porcesSi. es ki moicavs enis swori formebis

    miwodebas da daSvebuli Secdomebis analizs. rodesac Semswavleli

    gamudmebiT uSvebs Secdomebs, gansakuTrebiT ki maSin, roca jgufSi yvela

    ase iqceva, maswavlebelma amas yuradReba unda miaqcios. es sulac ar

    niSnavs imas, rom Semswavlelma swori formebi uceb unda Seiswavlos. aq

    mniSvnelovania im faqtoris gaTvaliswineba, rom mravaljer SesworebiT

    saboloo jamSi xdeba swori formebis damaxsovreba.

  • 53

    Secdomebis zedmetad xSirad gasworeba uaryofiTad moqmedebs

    motivaciaze, vinaidan Semswavleli kargavs survils gaagrZelos swavla da

    miaCnia, rom igi verasdros iswavlis sworad saubars. amdenad, saWiroa

    dakvirveba, SemswavlelTa tipebis gaTvaliswineba da yuradRebis miqceva

    imaze, Tu ra damokidebuleba aqvT maT erTmaneTTan da maswavlebelTan.

    zepiri komunikaciis varjiSis dros zedmetad Sesworeba da gamudmebiT

    Sewyvetineba iwvevs garkveul SemswavlelTa dakompleqsebas, xolo sxvebis,

    piriqiT, gamococxlebas.

    maswavlebelma klasSi mxolod is masala unda gamoiyenos, romelic

    naswavls kidev ufro ganamtkicebs: ra Tqma unda, aseTi midgoma ar aris

    cudi, magram mxolod naswavli enobrivi struqturebis gamoyeneba arcTuise

    mizanSewonilia. Tu Semswavlels sakmarisad ar davainteresebT, misi

    motivacia iklebs da, Sesabamisad, igi ar swavlobs xarisxianad.

    maswavlebelma mas aseve unda aswavlos is strategiebi, romlebic

    daexmareba saklaso garemos gareT damoukideblad SeZlos ucxo enaze

    komunikacia.

    rodesac Semswavlels saSualebas vaZlevT Tavisuflad isaubros

    erTmaneTSi wyvilebsa Tu jgufebSi, isini erTmaneTis Secdomebs imeoreben.

    Tu aqtivobebi kargad aris Sedgenili da Semswavlelebi wyvilebSi Tu

    jgufebSi Sesabamisad arian gadanawilebulni, isini enas ukeTesad

    swavloben. kvlevis Tanaxmad, Semswavleli ar uSvebs Secdomas, roca

    esaubreba misive donis sxva Semswavlels. enis bunebrivad matarebelTan an

    ucxo enis ufro maRali donis SemswavlelTan saubrisas Secdomebis

    daSveba ufro xSiria. amdenad, saWiroa enobrivi amocanebis iseTnairad

    Sedgena da momzadeba, rom Semswavlelma SeZlos mniSvnelobis gageba da im

    axali enobrivi saSualebebis aTviseba, romlebic sWirdeba amocanis

    Sesasruleblad. wyvilebSi da jgufurad muSaoba enobrivi unaris

  • 54

    ganviTarebis mniSvnelovani saSualebaa. igi enis Semswavlels warmatebuls

    da metad Tavdajerebuls xdis

    Semswavleli swavlobs imas, rasac mas aswavlian. maswavlebelma kargad

    icis sakuTari gamocdilebidan, rom Semswavleli ar swavlobs yvelafers,

    rasac mas aswavlian. zogierTi meTodis meSveobiT Semswavlels eZleva

    SesaZlebloba mxolod garkveuli raodenobis sityvebi da winadadebebis

    tipebi iswavlos. maSinac ki, rodesac Semswavlels mdidar enobriv masalas

    vaswavliT, es ar niSnavs, rom igi mas dauyovnebliv aiTvisebs. Semswavlels

    aqvs unari aRmoaCinos garkveuli wesebi da kavSirebi im enaSi, romelsac

    swavlobs. am kuTxiT, igi imaze mets swavlobs, rasac mas aswavlian.

    Secdomebi maswavlebelma unda gaasworos ise, rom swori varianti ki ar

    warmoadginos, aramed miaxvedros Semswavleli, rom man Secdoma dauSva.

    aseTi tipis Sesworeba yvelaze metad praqtikulia, vinaidan saubari ar

    wydeba, xolo Semswavleli Tavs uxerxulad ar grZnobs. Sesabamisad, mas

    moswons aseTi tipis Sesworeba da masze dadebiTad reagirebs

    ucxo enis swavleba ufro warmatebiT mimdinareobs, rodesac saswavlo

    procesSi ucxo ena gamoiyeneba. aseTi tipis swavlebisas Semswavlels

    uviTardeba gaazrebis unari, leqsika da komunikaciuri kompetencia.

    amdenad, ucxo enis Seswavlaze mravali faqtori axdens zegavlenas:

    Semswavlelis pirovnuli Tvisebebi da gamocdileba, socialuri da

    kulturuli garemo klasSi da mis gareT, deda enisa da samizne enis

    struqtura, enis bunebriv matarebelTan kontaqti da swavlis dros

    Secdomebis gasworeba. miuxedavad amisa, Tu zemoT CamoTvlil faqtorebs

    gaviTvaliswinebT, ukeTesad moxdeba saswavlo procesis warmarTva da,

    Sesabamisad, Sedegic ar daayovnebs.

  • 55

    2.2 ucxo enis SemswavlelTa damaxasiaTebeli Tvisebebi

    rogorc wesi, asakis miuxedavad, yvela ucxo enis Semswavlels sul

    cota erTi enis Seswavlis gamocdileba mainc gaaCnia, rac mniSvnelovani

    upiratesobaa misTvis im TvalsazrisiT, rom mas ukve garkveuli warmodgena

    aqvs imis Sesaxeb, Tu rogor iswavleba ena. meores mxriv, sxva enis codna

    zegavlenas axdens ucxo enis Semswavlelze da Sedegad iwvevs iseTi

    Secdomebis daSvebas, romelTac am enis bunebrivad matarebeli arasodes ar

    dauSvebs.

    Tu SedarebiT zrdasruli asakis Semswavlels ganvixilavT, maTi

    SemecnebiTi simwife da metalingvisturi cnobadoba exmareba maT enis ukeT

    aTvisebaSi, isini ucxo enaze problemebs advilad Wrian da aqtiurad

    erTvebian diskusiebSi. Tumca, zogierTi mkvlevari miiCnevs, rom am

    kognituri unar-Cvevebis gamoyeneba uSualod enis aTvisebas uSlis xels.

    maTi hipoTeza imaSi mdgomareobs, rom ucxo enis warmatebuli Seswavla

    moiTxovs sxvadasxva gonebriv SesaZleblobebs, romlebic uSualod

    axasiaTebs ucxo enis Seswavlas. es mosazreba ukavSirdeba im azrs, rom

    enis aTvisebisas arsebobs garkveuli kritikuli periodebi.

    garda amisa, yvela adamians ucxo enis aTvisebis individualuri

    meTodi gaaCnia. kvlevam gviCvena, rom im SemswavlelTa Sedegebi, romlebic

    Sinaganad motivirebulni arian iswavlon gacilebiT ukeTesia. Tu maT