Euroopa LiitEuroopa Sotsiaalfond

Eestituleviku heaks

Töövõimeleht

Jaanuaris 2016 algab Eestis töövõimereform. Oleme järg-nevatele lehekülgedele kokku kogunud ülevaate töövõime-reformi, viimase aastaküm-

ne ühe suurima sotsiaalvaldkon-na reformi ettevalmistustest. Refor-mi eesmärk on muuta Eesti ühis-kond avatumaks, et erivajaduste-ga inimesed oleksid aktsepteeri-tud täieõiguslike ühiskonnaliik-metena, kellel on õigus tööl käia.

Täiskasvanud inimene veedab üle poole oma elust tööl. Tööl käi-mine pole ainult kohustus, mis toob palgapäeval raha, vaid on en-nekõike osa eneseteostusest. Kah-juks on seni paljud inimesed jää-nud tööturult kõrvale seetõttu, et nende võime osaleda on väiksem kui teistel. Selline olukord on eba-õiglane, sest igaüks, kellel on soovi ja tahtmist, peab saama võimalu-se end teostada. See on väljakutse kogu ühiskonnale – peame muutu-ma oluliselt avatumaks, et igaüks saaks osaleda ja anda oma panu-se meie ühisesse ellu. Seame refor-miga eesmärgiks toetada inimeste soovi olla aktiivne ühiskonna elus ning tööturul. Eestis on üle 100 000 töövõimetuspensionäri, kellest um-bes pool pole saanud töist sisse-tulekut. Samas paljud neist siiski tahaks töötada. Oleme juba prae-gu olukorras, kus tööjõudu napib. Nii on iga inimene tööturul väga teretulnud.

Reform muudab oluliselt senist tava, kus inimestele anti lihtsalt väi-ke hulk raha ja jäeti üksi toime tu-lema. Esmakordselt luuakse Eestis süsteem, kus iga vähenenud töö-võimega inimese võimeid, soove ja vajadusi hinnatakse eraldi ning ot-sitakse just talle sobivaid lahendu-si. Edasi vaadatakse, millised abi-vahendid teda aitaksid ning millist rehabilitatsiooni ta vajab, et tööle asuda. Ka tema tulevase tööand-jaga tegeletakse eraldi – aidatak-se kohandada töökoht selliselt, et inimene saaks töötada. Tööandjale kehtivad juba praegu mitmed soo-dustused erivajadusega inimeste palkamisel, mis reformi alates laie-

nevad veelgi. Esikohal on inimese huvid, soov pakkuda talle rohkem võimalusi paremaks toimetulekuks.

Senisest erinev, isiklik lähene-mine tähendab, et peame olema valmis rohkem investeerima. Re-formi alustamise kulud on suured, sest uus hindamismetoodika on eri-nev ning töötamist toetav süsteem on uudne. Reformi alustamist toe-

tab Euroopa Sotsiaalfond. Eelmise aasta lõpus kiitis riigikogu heaks eelnõud ning president kuulutas need ka välja. Sel aastal kesken-dub sotsiaalministeerium koos töö-tukassa, sotsiaalkindlustusameti, teiste riigiasutuste ning puuetega inimeste organisatsioonide esinda-jatega reformi alustamiseks vajali-ke tegevuste ettevalmistamisega.

Siit lehest saate lisaks statisti-kale ja töövõimereformi keskse-te mõistete lahtiseletusele ka üle-vaate, kuidas edeneb uue hinda-mismetoodika testimine ning kui-das saab vähenenud töövõimega ja/või puudega inimene alates 1. jaanuarist 2016 vajalikke taotlusi esitada. Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Töötukassa tutvustavad oma

tegevusi uue süsteemi rakendumi-sel. Ülevaate saab sotsiaalsest ja tööalasest rehabilitatsioonist ning abivahendite uuest korraldusest. Samuti saab lugeda nii tööandjate kogemustest kui kaitstud töö või-malustest. Lõpetuseks ka sellest, kuidas hoida oma tervist tööd te-hes, ning veidi ka meelelahutust. Head lugemist!

Head lugejad!

Fakte ja statistikat Eestis on u 100 000 töövõimetuspensionäri, kellest

40% on juba praegu hõives.

Tallinnas oli 1. jaanuari 2014 seisuga püsiva töövõi-mekaoga inimesi 19 652, Ida-Virumaal 21 820 ja Tar-tumaal 12 944 inimest.

Ligikaudu pooled töövõimetuspensionärid on puudega inimesed, st neile on määratud ka puude raskusaste.

63% mittetöötavatest töövõimetuspen-sionäridest tahaks tööle minna.

68% tööandjatest on valmis tööle võtma vähenenud töövõimega inimesi.

Uus süsteem toob olulise muutuse mõtteviisis: hin-dama hakatakse võimet, mitte võimetust.

Töövõimetoetus on suurem kui praegune keskmine töövõimetuspension.

Osalise töövõimega inimese toetus on 188 eurot (31 kalendripäevaga kuus) ning puuduva töövõimega

inimese toetus 330 eurot (31 kalendripäevaga kuus). Kuid juba 2016. aasta 1. aprillist need summad suu-renevad seoses indekseerimisega. Töövõimetoetust indekseeritakse pensioniindeksiga.

Osalise või puuduva töövõimega inimesel, kelle eel-nev töövõimetuspension oli suurem kui töötukassa makstav töövõimetoetus, makstakse toetust talle va-rem määratud töövõimetuspensioni suuruses eeldu-sel, et püsiv töövõimetus oli määratud tähtajaga vähe-malt kaks aastat. Sellist toetust ei indekseerita.

Töövõimetoetust vähendatakse, kui inimese bruto-sissetulek ületab 960,3 eurot kuus. Sissetulekupiir hakkab tõusma pensioniindeksiga indekseerimisel iga aasta 1. aprillil. Statistika kohaselt ei teeni ena-mik praeguseid töövõimetuspensionäre rohkem kui 930 eurot kuus.

Puuduva töövõimega inimesel väheneb töövõime toe-tus nullini juhul, kui tema brutosissetulek on 1620 eu-rot kuus. Osalise töövõimega inimesel väheneb töö-

võimetoetus nullini, kui tema brutosissetulek on 1330 eurot kuus.

Neil, kellele makstakse töövõimetoetust endise töö-võimetuspensioni suuruses, jõuab toetuse vähenemi-ne nullini veelgi kõrgema sissetuleku taseme juures.

Kui inimene ei pääse tööle, sest sinna pole transporti, siis töötukassa arvestab, et töökoht ei ole inimesele sobiv ning toetust ära ei võeta.

Töö kaotamise korral on uue töö leidmiseks oluline pöörduda töötukassasse. Sellisel juhul säilivad ravi-kindlustus, toetused ja riigi pakutavad teenused.

2014. aastal maksis praeguse süsteemi ülalpidami-ne 235,3 mln eurot. Kui see jätkuks, on 2023. aastaks prognoositud kulu eelarves 437,3 mln eurot.

Toetavaid meetmeid reformi edukaks rakendumi-seks on planeeritud nii tööandjatele kui ka kohalike-le omavalitsustele uuest Euroopa Sotsiaalfondi rahas-tamisperioodist.

Töö leidmiseks ja tööl käimiseks vajavad mitmed ka erinevaid sotsiaalteenuseid, mille korraldamine on ko-haliku omavalitsuse ülesanne. Sotsiaalministeerium toetab omavalitsusi ESF programmiga teenuste aren-damisel nii rahaliselt kui ka koolitustega 50 miljoni euro ulatuses.

Ligi 31 miljonit on avatud taotlusvoorudeks, kus oma-valitsused saavad taotleda raha vajalikeks teenusteks (koduteenus, hooldusteenus, isiklik abistaja, tugiisik, sotsiaaltransport, häirenupp). 46 miljoni euroga toe-tatakse lapsehoiu, sh puuetega laste hoiu arendamist.

Hoolekandeteenuseid toetab riik 13 miljoni euroga. Sealhulgas on sotsiaalne rehabilitatsioon, integreeri-tud teenused toimetulekuraskustes inimestele (nõus-tamised) ning sotsiaaltöötajate pädevuse toetamine.

Reformi ettevalmistustesse on kaasatud nii töötervis-hoiuarstid, Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Eesti Puue-tega Inimeste Fondi kui ka paljude teiste organisat-sioonide esindajad.

Tööl käimine pole ainult kohustus, mis toob palga-päeval raha, vaid on ennekõike osa eneseteostusest.

16–64-aastaste püsiva töövõimekaoga isikute osatähtsus omavalitsuses samaealiste hulgas seisuga 01.01.2014.

2 Töövõimeleht

ABIVAHEND MEDITSIINILINE ABIVAHEND –

meditsiiniseade, mis on vajalik hai-guse või vigastuse raviks ja mille kasutamise tulemusena patsien-di ravi tulemus paraneb.

TEHNILINE ABIVAHEND – toode või vahend, mille abil on võimalik ennetada tekkinud või kaasasündi-nud kahjustuse või puude süvene-mist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsiooni-häiret, parandada või säilitada füü-silist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet.

ERIHOOLEKANDETEENU-SED – riiklikul tasandil korraldatud sotsiaalteenused, mida osutatakse psüühilise erivajadusega täisealiste-le, kellel on raskest, sügavast või pü-sivast psüühikahäirest tingituna väl-ja kujunenud suurem kõrvalabi, ju-hendamise või ka järelevalve vajadus ning kes vajavad toimetulekuks pro-fessionaalset kõrvalabi. Teenuste ees-märk on inimese iseseisva toimetu-leku arendamine ja tegevuste juhen-damine. Erihoolekandeteenustele õi-gustatud isikud ja erihoolekandetee-nustele esitatavad nõuded on kehtes-tatud sotsiaalhoolekande seadusega.

KAITSTUD TÖÖ – töötami-ne teenuseosutaja juures spetsiaal-selt loodud töökohtadel või töötu-bades, kus inimest pidevalt juhen-datakse ja arendatakse, õpetatak-se tööoskusi ning osutatakse psüh-hosotsiaalset tuge. Lühiajalise kaits-tud töö eesmärk on inimese jõudmine avatud tööturule. Pikaajaline kaitstud

töö aitab inimesel tööoskusi säilitada ja pakub talle eneseteostust.

PUUE – inimese anatoomilise, fü-sioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekal-le, mis koostoimes erinevate suhtu-muslike ja keskkondlike takistuste-ga tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.

Puue võib olla nägemis-, kuul-mis- või liikumisfunktsiooni kaotus või psüühilise struktuuri kõrvalekal-le. Funktsiooni kaotust on võimalik kompenseerida abivahendite, kohan-duste, ravimite, ravi ja muude meet-metega. Puude tuvastamisel võetak-se kompenseerimist arvesse. Nt nä-gemisfunktsiooni kaotusega inime-sel, kes prille kasutades näeb, saab lu-geda ja teha muid tegevusi, ei tuvas-tata puuet, kuna nägemise kadu on kompenseeritud. Kui inimese liikumi-se abivahend (protees) on nii kõrgel tasemel, et see kompenseerib täie-likult jäseme puudumise, on puue kompenseeritud.

Puudel on kolm raskusastet: kesk-mine, raske ja sügav puue.

Puue ei näita inimese töövõimet.

PUUETEGA INIMESTE SOT-SIAALTOETUSEDPuuetega inimestel on õigus saada toetusi puuetega inimeste sotsiaal-toetuste seaduse alusel. Toetuste ees-märk on osaliselt katta puudest tule-nevad lisakulud. Nt puude tõttu on inimesel igakuised lisakulud trans-pordile, kuna inimene ei saa kasu-tada ühistransporti. Toetused ei ole mõeldud tegevusteks, mille kulud ju-

ba kaetakse ravikindlustuse või riigi-eelarve muudest summadest. PUUDEGA LAPSE TOETUS – iga

kuu makstav toetus keskmise, ras-ke või sügava puudega lapsele puu-dest tingitud lisakulude hüvitami-seks ja rehabilitatsiooniplaanis et-tenähtud tegevusteks.

PUUDEGA TÖÖEALISE INIMESE TOETUS – iga kuu makstav toe-tus puudega tööealisele inimese-le puudest tingitud lisakulude hü-vitamiseks.

PUUDEGA VANADUSPENSIONI-EALISE INIMESE TOETUS – iga kuu makstav toetus keskmise, raske või sügava puudega vanaduspensioni-ealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabi-litatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusteks.

PUUDEGA VANEMA TOETUS – iga kuu (välja arvatud juuli ja august) makstav toetus last üksi kasvata-vale puudega isikule (kui temaga on sõlmitud sotsiaalhoolekande seaduse alusel kirjalik perekonnas hooldamise leping), puudega ük-sikvanemale, last üksi kasvatavale puudega võõrasvanemale, last ük-si kasvatavale puudega eestkostja-le või ühele puudega abikaasadest kuni 16-aastase lapse ja põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuse või rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppes õppiva kuni 19-aas-tase lapse kasvatamisel.

ÕPPETOETUS – iga kuu (välja arva-tud juuli ja august) makstav toetus mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10.–12. klas-sis, kutseõppeasutuses või kõrg-

koolis ja kellel on puudest tingitu-na õppetööga seotud lisakulutusi.

TÖÖTAMISTOETUS – toetus 16-aastasele ja vanemale tööta-vale puudega inimesele, kellel on puudest tingituna tööga seotud li-sakulutusi.

TÄIENDUSKOOLITUSTOETUS – toetus töötavale puudega inimese-le tööalaseks ja tasemekoolituseks.

REHABILITATSIOON SOTSIAALNE REHABILITATSIOON

– sotsiaalkindlustusameti pakutav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eelkõige toetada inimest igapäe-vaeluga toimetulekul. Teenust on õigus saada juhul, kui teenus on va-jalik järgnevate eesmärkide saavu-tamiseks: iseseisev elamine, hari-duse omandamine, ühiskonnas osalemine, töövõime tugevdami-ne ka juhul, kui isikul on tuvasta-tud töövõime puudumine. Teenust osutatakse tööealistele puudu-va töövõimega inimestele, aktiiv-susnõudeid mittetäitvatele osalise töövõimega inimestele ning lastele ja vanaduspensioniealistele.

TÖÖALANE REHABILITATSIOON – töötukassa pakutav tööturuteenus, mille eesmärk on soodustada ini-mese töölerakendumist, töö leid-mist või töötamist ja inimese töö-alast arengut. Tööalase rehabilitat-siooni teenust osutatakse puude-ga töötule ja töötavale inimesele, kellel on puue, püsiv töövõimetus või osaline töövõime. Lisaks osu-tatakse tööalase rehabilitatsiooni teenust ka inimesele, kes on hõiva-tud sellise tegevusega, mis välistab

töötuna arvelevõtmise (õpib, te-gutseb füüsilisest isikust ettevõt-jana, juhib äriühingut jne). Teenust osutatakse tööealistele inimeste-le vanuses 16 aastat kuni vanadus-pensioniiga.

Tööalane ja sotsiaalne rehabilitat-sioon on erineva eesmärgiga, kuid koosnevad samadest komponenti-dest.

TAASTUSRAVI – aktiivne raviliik, mi-da osutatakse häirunud funktsioonide optimaalseks taastamiseks, säilitami-seks või puudega kohanemiseks. Taas-tusravi osutatakse taastusraviplaani alusel ravijuhiste kohaselt taastusra-vinäidustusega patsiendile.

TÖÖVÕIME TÖÖVÕIME HINDAMINE – hinnan-

gu andmine inimese töövõime ula-tusele. Töövõime hindamisel võe-takse arvesse inimese tervisesei-sundit ning sellest tulenevaid te-gutsemis- ja osaluspiiranguid.

OSALINE TÖÖVÕIME – töövõi-me hindamisel selgunud asjaolu-sid arvestades on inimesel tööta-mine osaliselt takistatud.

PUUDUV TÖÖVÕIME – töövõi-me hindamisel selgunud asjaolu-sid arvestades pole inimene suu-teline töötama.

TÖÖVÕIME ULATUS – hinnatak-se kolmes kategoorias. Töövõime hindamise tulemusena on inime-ne töövõimeline, osalise töövõime-ga või puuduva töövõimega. Töö-võime ulatust hakatakse hindama

töövõimetoetuse seaduse alusel. Lõpetatakse töövõime kaotuse protsendi tuvastamine.

TÖÖVÕIMETOETUS – iga kuu makstav toetus sissetuleku taga-miseks inimesele, kellel töövõime hindamise tulemusena on tuvasta-tud osaline või puuduv töövõime. Osalise töövõimega inimesele, kes on töötuna arvel, tagatakse töövõi-metoetusega sissetulek tööotsingu ajaks. Toetust hakatakse maksma töövõimetoetuse seaduse alusel.

TÖÖVÕIMETUS PÜSIV TÖÖVÕIMETUS – seisund,

kus inimene on püsiva terviserik-ke tõttu kaotanud töövõime. Töö-võime kaotus võib olla osaline või täielik. Püsiv töövõimetus tuvasta-takse riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel.

OSALINE TÖÖVÕIMETUS – inime-ne on võimeline tööga elatist teeni-ma, kuid haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõt-tu ei ole võimeline töötama tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Töövõime kaotuse protsent määratakse vahemikus 10–90%.

TÄIELIK TÖÖVÕIMETUS – inimesel esineb haiguse või vigastuse tõttu tugevasti väljendunud funktsiooni-häire, millest tingituna ta ei ole või-meline tööga elatist teenima. Töö-võime kaotus on 100%.

TÖÖVÕIMETUSPENSION – igakui-ne rahaline sotsiaalkindlustushü-vitis püsiva töövõimetuse korral.

Mis on mis?Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õpilane valmistab vaipa.

3Töövõimeleht

Töövõime hindamise metoodika valmis juba 2013. aasta lõpul ning selle töötasid välja töö-

tervishoiuarstid koos ekspertide-ga, kelle hulgas oli taastusarste, perearst, psühhiaater ja tervis-hoiuanalüütik.

Viimasel kümnendil on palju-des riikides kokkuleppeliselt min-dud üle rahvusvahelisel funktsio-neerimisvõime, vaeguste ja tervi-se klassifikatsioonil (RFK) põhine-vale talitlusvõimekuse hindamise-le. Sarnaselt paljude riikidega, sh Soome, Suurbritannia, Rootsi, Is-land, Belgia, Saksamaa, Prantsus-

maa, Norra, Rumeenia, Uus-Mere-maa, Austraalia, on ka Eestis töö-võime hindamise metoodika alu-seks võetud RFK-l põhinev võtme-tegevuste kogum.

Metoodika väljatöötamisel on arvestatud reformi eesmärkide ja põhimõtetega, kaasatud ja seotud ametite ning huvigruppide seisu-kohtadega. Metoodika väljatööta-mise käigus analüüsiti Hollandi, Suurbritannia, Islandi, Austraalia, Soome ja Rootsi töövõime hindami-se põhimõtteid ja hindamisinstru-mente ning konsulteeriti Hollandi, Rootsi, Soome, Läti töövõime hin-damise valdkonna spetsialistidega.

Töövõime hindamisel kesken-dutakse sellele, mida tervisekao-ga tööealine inimene on suuteli-ne ohutult ja terviseseisundit hal-vendamata tegema. Konkreetne diagnoos on teisejärgulise tähtsu-sega, kuna see võib individuaal-selt töövõimet väga erinevalt mõ-jutada.

Töövõime hindamisel on seit-se tegevusvaldkonda, mille koh-ta annab esmalt inimene ise oma hinnangu. Edasi hindab töövõi-met arst, kes võtab aluseks inime-se taotluse ja tervise infosüsteemis olevad andmed. Hinnatavad tege-vused on järgmised:

liikumine, käeline tegevus, suhtlemine: nägemine, kuulmi-

ne, kõnelemine, teadvusel püsimine ja enese-

hooldus, õppimine ja tegevuste elluvii-

mine, muutustega kohanemine ja ohu

tajumine, inimestevaheline lävimine ja

suhted.Töövõime hindamisel võetakse

arvesse inimese terviseseisundit, talitluslikku võimekust ning sel-lest tulenevaid tegutsemis- ja osa-luspiiranguid, nende prognoosi ja

eeldatavat kestust. Metoodikaga ta-gatakse kõigile taotlejatele hinda-mine võrdsetel alustel. Kõnealune metoodika läbis juba 2014. aasta esimeses pooles esmase testimi-se ning nüüd on alanud veel üks katseprojekt, kuhu on kaasatud inimesi töötukassa, sotsiaalkind-lustusameti, Astangu Kutsereha-bilitatsiooni Keskuse ja puuetega inimeste organisatsioonide kaudu üle Eesti.

30. aprillini kestva katsepro-jekti käigus planeeritakse hin-nata kuni 300 inimest üle Eesti ja esimesed hindamised on juba toimunud.

Katseprojektiga testitakse töö-võime hindamisinstrumendi toimi-vust, ennekõike seda, kas ankeedid on kasutajatele arusaadavad, hin-damisviisid toimivad ootuspäraselt, kas hindamisotsus annab inimese vajadustega kooskõlas infot töötu-kassale tööturuteenuste pakkumi-seks ning sotsiaalkindlustusameti-le puude määramiseks. Katsepro-jekt baseerub inimese nõusolekul osaleda, töövõime hindamise taot-lusel, ekspertiisi vormil (sh tervise infosüsteemi andmed) ja tagasisi-de küsitlusel. Projekti tulemusi tut-vustav analüüs valmib selle aasta II kvartali lõpuks.

Kuidas hinnatakse töövõimet?

Vähenenud töövõimega inimene tööl – ASi ISS kogemusHelo Tamme ISS Eesti personalijuht

AS ISS Eesti on rahvusva-heline kinnisvara kor-rashoiu teenust osutav ettevõte, kus töötab u

1700 töötajat, kellest rohkem kui 200 on erivajaduse või puudega.

Ettevõte panustab erivajaduse-ga inimeste tööhõivesse strateegili-selt ja süsteemselt alates 2012. aas-tast. Põhjuseid selleks oli mitu: va-jadus tublide esmatasandi töötaja-te järele, soov ühiskonnale mida-gi vastu anda läbi erivajadusega inimeste tööhõive ja sellega nende elujärge parandada. Vastutustund-likult tegutseda sooviva ettevõtte ja oma valdkonna arvamusliidri-na soovisime samuti suurendada

nii klientide kui ka eelkõige oma juhtide tolerantsust erisuste osas.

2012. aastal leidis ettevõte esi-mesed koostööpartnerid, kelle seas on nüüdseks sellised organisatsioo-nid nagu MTÜ Abikäsi, töötukas-sa, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Tallinna Tugikeskus JUKS, Tallinna Vaimse Tervise Keskus jpt.

Meie koostöö on hõlmanud eri-nevaid tegevusi, näiteks infotun-dide läbiviimist eelnimetatud or-ganisatsioonidele, meie ettevõtte töötajate koolitamist koostööpart-nerite poolt, praktika- ja töökohta-de pakkumist erivajadusega tööot-sijatele jne.

Nüüd oleme jõudnud olukorda, kus erivajadusega inimesed ei pel-ga tööle tulles oma eripäradest rää-kida ning neid pigem julgustatakse

kandideerima, olgu selle tõestuseks nii ISSi värbamisfilm kui ka puu-dega tööotsijatele suunatud töö-kuulutused. Teadlikumaks ja to-lerantsemaks on saanud ka meie juhid, kes erivajadustega inimesi juhendavad ja suunavad ning nii mõnigi klient teab, et nende ob-jektil töötav ISSi puhastusteenin-daja on erivajadusega.

Täpsemat informatsiooni ISSis töötamise kohta jagavad ettevõt-te värbajad telefonidel 613 9130 ja 669 1087. 

Swedbank väärtustab mitmekesisustSigne KaursonSwedbanki personalidirektor

Värvates Swedbanki uusi talente ja värs-keid ideid, lähtume põhimõttest, et kõiki

kandideerijaid koheldakse võrd-selt. Meie juures on võrdsed või-malused teha tööd ja olla edukad kõigil töötajatel, kellel on olemas tahe ja vastav kompetents. Swed-bank on liitunud ka «Mitmekesi-suse kokkuleppega»*, millega tun-nustame mitmekesisust mõttevii-sina ja edendame personalipolii-tikat, mis tagab kõikide töötajate potentsiaali kasutamise ja võrdse kohtlemise.

Swedbankis töötab praegu paarkümmend vähenenud töö-võimega inimest. Nad panusta-vad võrdselt teistega ja on meie

meeskonna väga olulised ja täis-väärtuslikud liikmed. Koostöö-suhte loomisel on määravaks en-nekõike motivatsioon, töötami-se tahe ja sobivus meie organi-satsiooniga.

Oleme kokku pannud «Mitme-kesisuse tegevusplaani» ja plaani-me lähitulevikus tutvustada pan-gas töötamise võimalusi laiema-tele sihtgruppidele, et julgustada ka erivajadustega inimesi osalema meie konkurssidel. Koostöös As-tangu Kutserehabilitatsiooni Kes-kusega viisime läbi pangaruumi-de auditi, et tagada sobiv ja mu-gav töökeskkond liikumisraskus-tega inimestele.

Hiljuti vastu võetud töövõime-reform ning selle meetmed anna-vad meile ajendi vaadata üle se-nine tegevus, et otsida võimalu-si, kus saaksime end selles val-

las arendada. Tunnustatud töö-andja ja suure maksumaksjana peab Swedbank oluliseks näida-ta siin eeskuju.

Usume tõepoolest, et erinevus rikastab. Olete oodatud meile töö-le kandideerima! Julgustame teid oma erivajadusest märku andma ka CVs või kaaskirjas. Meie jaoks on see pigem positiivne ja kaalu-me veelgi hoolikamalt teie kandi-datuuri. Ülevaade vabadest töökoh-tadest asub siin: https://www.swe-dbank.ee/jobs

* Mitmekesisuse kokkulep-pest lähemalt: http://www.erinevusrikastab.ee/mitmekesi-suse-kokkulepe/

1.võimalus: Klient läheb SKA-sse ja taotleb puude ja töövõime hindamist. (või ainult puude hindamist)

3.võimalus: Klient läheb TK-sse ja taotleb puude ja töövõime hindamist. (või ainult töövõime hindamist)

2.võimalus: Klient edastab elektrooniliselt taotluse puude

hindamiseks SKA-le ja töövõime hindamiseks TK-le.

TK saadab puude hindamise taotluse

SKA-sse.

SKA saadab töövõime hindamise

taotluse TK-sse.

SKA sisestab puude ekspertiisitaotluse oma infosüsteemi.

TK sisestab töövõime hindamise taotluse oma infosüsteemi.

TK kontrollib, kas klient on viimase 6 kuu jooksul arsti vastuvõtul käinud.

Vajalike andmete puudumisel küsitakse

raviarstilt terviseandmeid.

Andmete puudumisel käib klient arsti vastuvõtul, et

saada vajaolevad andmed. Arst edastab andmed.

Ekspertarst koostab dokumentide põhjal hinnangu ja edastab

tulemused. Vajadusel saadetakse

klient arsti juurde.

Vastav asutus annab kliendile teada lõplikust otsusest.

- Kliendi tegevused

- Eesti Töötukassa tegevused (TK)

- Sotsiaalkindlustusameti tegevused (SKA)

Alates 01.01.16 rakendub graafikul olev skeem Alates 01.07.16 on puude ja töövõime hindamiseks ühine taotlusvorm

Skeem on lihtsustatud, mistõttu see ei peegelda kõiki võimalikke juhtumeid.

Hindab töövõimet

Hindab puude raskusastet

SKA määrab puude raskusastme ja

hindab lisakulud.

START

Kui klient taotleb ainult puude raskusastme hindamist, saadetakse andmed otse ekspertarstile.

4 Töövõimeleht

Juta Saarevet sotsiaalkindlustusameti peadirektor

Sotsiaalkindlustusamet (SKA) muudab seadu-sed inimeste jaoks te-gelikuks eluks. SKA ees-

märk on kindlustunde loomine – tuge vajavad inimesed võivad tea-da, et on olemas amet, kes seda kindlust loob.

Rehabilitatsioon võimaldab pa-randada inimeste iseseisvat toime-tulekut igapäevaeluga, suurenda-

da ühiskonda kaasatust ja soodus-tada töötamist või tööle asumist. Rehabilitatsiooniteenuse käigus hinnatakse inimeste toimetulekut ja kõrvalise abi vajadust, tehakse ettepanekuid kodu-, töö- ja õpi-keskkonna kohandamiseks, abi-vahendi saamiseks ja kasutami-seks. SKA maksab toetusi ja hüvi-tisi ning korraldab inimestele vaja-like teenuste kättesaadavust pak-kujate juures.

Alates 2016. aastast hakkab töö-tukassa jõulisemalt tegelema töö-alase ning SKA sotsiaalse rehabi-

litatsiooniga. Sellega täpsustub SKA teenuste ulatus ja laienevad rahalised võimalused, et tegeleda sügavuti rehabilitatsiooni vajava-te inimestega – lapsed, vanadus-pensioniealised, puuduva võime-ga tööealised ning osalise töövõi-mega inimesed.

Oluliseks saavad programmili-sed lähenemised, mis põhinevad teadusel, kogemustel ning klien-di tagasisidel. Tähtis on, et inime-ne saaks kõiki talle vajalikke reha-bilitatsiooniteenuseid ühe teenu-seosutaja juurest.

Sotsiaalkindlustusametiga saab ühendust võtta:

infotelefonil 16106 ja +372 612 1360 (helistades kehtib teie ope-raatori hinnakirjapõhine tariif)

info@sotsiaalkindlustusamet.ee kliente nõustame Tallinnas ja

kõikides maakonnakeskustes www.sotsiaalkindlustusamet.

ee kaudu e-teenused eesti.ee portaalis

Eesti Töötukassa: abiks tööotsijale ja tööandjale

Töötukassa aitab tööot-sijail leida tööd ja töö-andjail töötajaid. Kõi-gil soovijail on võima-

lik saada töötukassa vahendusel tööpakkumisi, külastada töötukas-sa karjääriinfotuba, osaleda tööot-singu töötoas või karjäärinõustami-sel. Puude või pikaajalise tervise-häirega inimestele suunatud töötu-ruteenuseid saavad aga vajadusel kasutada nii tööd otsivad kui juba töötavad inimesed.

2015. aastal lisandunud võimalused: karjäärinõustamine kõigile soo-

vijatele, minu esimene töökoht –

17–29-aastastele erialase hari-duse ja töökogemuseta noorte-le, kelle töölevõtmisel maksa-me tööandjale palgatoetust ja hüvitame tööalase koolituse ku-lu esimesel kahel tööaastal ku-ni 2500 euro ulatuses,

tööturgu ja tööelu tutvustavad töötoad 8.–12. klassi õpilastele,

tööturuteenused ka vanadus-pensioniealistele, kes saavad osaleda tööturukoolitusel või tööpraktikal, taotleda ettevõt-luse alustamise toetust ja järel-teenuseid. Töötukassa tasub va-jadusel kvalifikatsiooni tõenda-vate dokumentide eest, hüvitab tööruumi või -vahendite kohan-damise kulu ning annab kasu-tada tööks vajaliku abivahendi. 

Töötukassa vahendatavate tööpak-kumistega saab tutvuda töötukas-sa portaalis www.tootukassa.ee/toopakkumised ja maakondlikes esindustes.

Sageli soovivad tööandjad kor-raldada proovitöö, mis annab võimaluse töökohal töötamist järele proovida ning veenduda selle sobivuses.

Kui töölesaamist takistab vähe-ne töökogemus, aitab töötukassa leida praktikakoha. Tööpraktika annab tööks vajalikke praktilisi kogemusi, teadmisi ja oskusi.

Kui töölesaamiseks on vaja uu-si oskusi, on võimalus osaleda tööturukoolitusel.

Töötukassa toetab tulevasi ette-võtjaid ettevõtluse alustamise

toetusega ning järelteenustega (koolitus, nõustamine või men-torlus kahe aasta jooksul pärast ettevõtlusega alustamist).

Pikalt tööta olnud inimesed saa-vad tööharjumuse taastamiseks või omandamiseks osaleda töö-harjutusel.

Uusi kogemusi ja kasulikke kon-takte saab vabatahtlikul tööl või talgutööl osaledes.

Vajadusel saab töötukassa va-hendusel psühholoogilist ja võ-lanõustamist, samuti sõltuvus-häirete nõustamist.

Kui inimene ei saa osaleda töö-turuteenusel või asuda tööle see-tõttu, et tal on lapse, eaka või puudega inimese hooldusko-hustus, saab töötukassa hüvi-tada hooldusteenuse kulu.

Kui inimene soovib leida tööd ja töötada, kuid vajab selleks puu-de või pikaajalise tervisehäire tõttu abi, on töötukassal järg-mised võimalused: abistamine tööintervjuul, tööruumide ja -vahendite

kohandamine, tööks vajaliku abivahendi

tasuta kasutada andmine, tugiisikuga töötamine, tööandjale tööturukooli-

tuse hüvitamine.

Avalduse töötuna või tööotsijana registreerimiseks saab esitada meie osakondades kohapeal või portaali www.tootukassa.ee kaudu.

2016. aastast lisanduvad järgmi-sed teenused, mida osutatakse vä-henenud töövõimega inimestele: mobiilne nõustamine vähene-

nud töövõimega õppijatele kut-se- ja kõrgkoolides, et toetada nende koolist tööle liikumist,

tööalane rehabilitatsioon, kaitstud töö, kogemusnõustamine, töölesõidu toetus.

Töötukassaga saab ühendust võtta: portaali www.tootukassa.ee

kaudu infotelefonil 15501 (lauatelefonilt

on helistamine tasuta) Skype’ilt helistades: tootukassa Sotsiaalmeedias: www.facebook.

com/eestitootukassa

Töötukassa Lilleküla büroo arves-tab erivajadusega inimestega

1. detsembril 2014 ava-tud töötukassa Lil-leküla bürood Tal-linnas auditeeris Li-

gipääsetavuse Foorum MTÜ, kes kaardistas büroo ligipääsetavust nägemis-, kuulmis- ja liikumispuu-dega inimestele.

Auditeerimistöö tegid erineva-te puuetega kogenud kaardista-jad, kes keskendusid büroo sise-kujundusele ja universaalse disai-ni rakenduspõhimõtetele. Audi-ti aruandes tehti ettepanekuid ja anti soovitusi lahendusteks, mis toetaksid erivajadustega inimes-te liikumist büroo ruumides, liht-sustaksid nende ühistegevustes osalemist ja suhtlemist töötukas-sa nõustajatega. Auditile tugine-des tegi töötukassa mitmeid bü-roo ligipääsetavust parandavaid muudatusi.

Nüüd on büroo põrandatel pi-medatele mõeldud juhtliistud ja treppidel lisakäsipuud liikumis-puudega inimestele. Teenindus-

bokside numbrid on kujundatud vastavalt nägemispuuetega inimes-te vajadustele. Vaegnägijale ja pi-medatele on tehtud büroo kontakt-andmetega visiitkaart. Lähiajal on plaanis paigaldada häälmoodul lif-tile. Lisaks saavad kliendid kasu-tada mitmeid kuulmis- ja näge-misabivahendeid, nt neljakord-se suurendusvõimega käsiluupe, kuni 14-kordse suurendusvõime-ga digitaalseid luupe, allkirjaraa-me ja kuulmisvõimendeid. Vajalik-ku abivahendit büroos kasutami-seks saab küsida oma konsultan-dilt või büroo infolauast.

MTÜ Ligipääsetavuse Foorum juhatuse liige Jüri Järve: «On hea meel tõdeda, et töötukassa meie ligipääsetavuse hindamise ettepa-nekut toetas ning selle tulemuse-na on kohandatud bürooruumid erivajadustega külastajatele veel-gi ligipääsetavamad. Sellest võida-vad mitte ainult puuetega inime-sed, vaid kõik inimesed – vanu-rid, lastega emad, tavainimesed.»

Sotsiaalkindlustus-amet kui inimeste turvavõrk

Eesti Töötukassa Lilleküla büroo Tallinnas.

Klientide vastuvõtu saal Lilleküla büroos.

5Töövõimeleht

Seni on rehabilitatsiooni pakutud sotsiaalteenuse-na, mille eesmärk on ini-mese iseseisva toimetule-

ku, sotsiaalse integratsiooni ja töö-tamise või tööle asumise soodusta-mine. Viimane eesmärk on aga saa-nud üsna vähe tähelepanu. Samas on väga oluline, et rehabilitatsioo-niteenus toetaks erivajadustega ini-meste tööle saamist ja seal püsimist. Seetõttu hakatakse alates 2016. aas-tast pakkuma kahte eri eesmärgiga rehabilitatsiooni. Kuigi sotsiaalsel ja tööalasel rehabilitatsioonil on sar-nane loetelu teenustest, mille hul-gast kliendile sobivaid valida, on rehabilitatsioonidel siiski erinevad eesmärgid, millest tulenevalt vali-takse inimesele vajalik teenus.

Sotsiaalne rehabilitatsioon on sotsiaalkindlustusameti pakutav sotsiaalteenus, mille eesmärk on toetada inimest igapäevaeluga toi-metulekul. Teenust pakutakse las-tele, puuduva töövõimega tööealis-tele, aktiivsusnõuet mitte täitvatele osalise töövõimega inimestele ning pensioniealistele. Tööalane reha-bilitatsioon on töötukassa pakutav tööturuteenus, mille eesmärgiks on kliendi tööeluks ettevalmistamine, tema tööle asumise või töötamise toetamine. Teenust hakatakse osu-tama tööealisele (ehk alates 16. elu-aastast kuni vanaduspensioniea-ni) inimesele, kellele on määratud kas puue, püsiv töövõimetus, inva-liidsusgrupp tähtajatult või osaline töövõime ning kes otsib tööd (on re-gistreeritud töötu) või on hõivatud tegevusega, mis ei lase tal töötuna arvel olla (nt töötajad, õppijad, ette-võtjad, ajateenistuses olijad).

Tööalase rehabilitatsiooni vaja-dust hindab nõustamise käigus töö-tukassa juhtumikorraldaja, kes le-pib kliendiga kokku rehabilitatsioo-ni eesmärgi ja tegevused või reha-

bilitatsiooniprogrammis osalemi-se, mis pannakse kirja individuaal-sesse tegevuskavasse. Klient valib seejärel sotsiaalkindlustusameti te-gevusloaga teenuseosutajatest en-

dale sobivaima. Tööalase rehabili-tatsiooni alaseid teenuseid osuta-vad ja tegevusi viivad läbi rehabi-litatsioonimeeskonna spetsialistid vastavalt oma erialasele pädevu-

sele. Rehabilitatsioonimeeskonda kuulub vähemalt kolm spetsialis-ti, neist üks sotsiaaltöötaja. Teine ja kolmas liige varieeruvad olene-valt kliendi erivajadusest. Tööalase

rehabilitatsiooni teenuse maht ja kestus sõltub kliendi individuaal-setest vajadustest, kuid on üldju-hul kuni üks aasta. Teenuse eest tasub töötukassa.

Raimo Saadi, sotsiaalministeeriumi riigimeetmete juht

Sotsiaalministeerium on koos partneritega tööta-nud välja ja ette valmis-tanud muudatused teh-

niliste abivahendite soodustingi-mustel kompenseerimise korraldu-ses. Uus kord tagab üle Eesti abi-vajajate võrdse kohtlemise. Tee-nus on ka paremini seotud teiste inimese toimetulekut mõjutavate sotsiaalteenustega (nt rehabilitat-siooniga) ning järgib töövõimere-formi eesmärke.

Seni on abivahendite korral-dust hallanud maavalitsused, kes on oma võimaluste piires teinud head tööd. Paraku on praegu keh-tivas korras puudusi, mis on teki-tanud probleeme nii ebaühtlase teenuse kui kättesaadavuse osas.

Süsteemi muutmise eesmärk on teha abivahendid kättesaada-vamaks, lihtsustada abivahendite taotlemise menetlemist, kasutada raha efektiivsemalt ning soodusta-da inimeste valikuvabadust abiva-hendite valikul. Sotsiaalteenuse-na osutatava abivahendite ostmi-se ja üürimise administreerimine koondub sotsiaalkindlustusame-tisse (SKA). Süsteemi korrastatakse nii õiguslikust küljest kui ka sisuli-selt, täpsustades abivahendi ostmi-se ja üürimise hüvitamisega kaas-nevaid õigusi ja kohustusi, teenu-

seosutajatele esitatavaid nõudeid ning inimesele abivahendi ostmise ja üürimisega kaasnevaid õigusi ja kohustusi. Seejuures seotakse abi-vahendi kompenseerimine tööea-listele isikutele töövõime hindami-sega. Seose loomine tagab, et abi-vahendid oleks mitmekülgse funkt-sionaalsusega ja kasutatavad nii igapäeva- kui ka tööelus.

Inimese jaoks paraneb abiva-hendite kättesaadavus. Uue korra kohaselt võib inimene pöörduda kõikidesse Eestis abivahenditega tegelevatesse ettevõtetesse, kellega on SKA sõlminud lepingu. Enam ei pea piirduma ettevõtetega, kel-lega elukohajärgne maavalitsus on sõlminud teenusmahu lepin-gu. Ehk inimese valikud ei piirdu enam oma maakonnaga, vaid va-lida saab teenuseosutajat üle Eesti.

Lihtsamaks muutub ka abiva-hendi taotlemine. Taotluse võib esi-tada elektroonselt ning ise SKAs-se kohale minema ei pea.

Muudatustega käsikäes luuak-se abivahendite register, millele saab ligi ka internetis. Registrist saab ülevaate turul olevatest abi-vahenditest, nende hindadest ja pakkujatest. Enam ei pea pakku-jatega ühendust võtma ega ise ko-hale minema või kohe esimese juu-res valiku tegema. Inimene saab uurida ning võrrelda abivahendeid ja nende hindu enne ettevõttesse pöördumist ning valida sobiva too-te ja müüja kodus olles.

Kui need muudatused puudu-tavad abivahendi vajajat üldiselt, sõltumata sellest, kas tegu on lap-se, tööealise või eaka inimesega, siis tööealiste inineste paremaks toetamiseks tuleb veel muutusi.

Varasemalt oli olukord, kus ini-mesel võis olla kaks suhteliselt sar-nast abivahendit – üks töö tegemi-seks ja üks igapäevaelu toimingu-teks. See tekitas segadust inimes-te seas ja kasutas riiklikke vahen-deid ebaefektiivselt. Muudatuste järgselt väljastab kõiki abivahen-deid sotsiaalkindlustusamet – nii neid, mida inimene vajab igapäe-va toimingute tegemiseks, kui ka töötamiseks. Nii saab inimene ühe abivahendi (nt proteesi või ratas-tooli), mis aitab toime tulla nii iga-päevaelus kui ka töötada. Erandiks jäävad vaid need abivahendid, mi-da inimene vajab ainult töö tege-miseks ja ei vaja seda mujal toi-metamiseks. Nende abivahendi-te vajaduse tuvastab ja väljastab töötukassa.

Tööealise inimese abivahendi puhul saab oluliseks töövõime hindamine töötukassas. Muuda-tuste järel saab tööealine inime-ne abivahendi siis, kui tal on hin-natud kas osaline või puuduv töö-võime.

Üleminekuperioodil on õigus abivahendile ka neil tööealistel isi-kutel, kel on tuvastatud praeguse töövõime hindamise alusel töövõi-metus alates 40 protsendist.

Abivahendite taotlemise uus kord ühtlustab kättesaadavust üle Eesti

Sotsiaalne ja tööalane rehabilitatsioon

Rehabilitatsioon aitab vähendada puudest tulenevaid piiranguid ning avardab puuetega inimeste võimalusi.

Pildil küünarkargud.

6 Töövõimeleht

Otsuse inimese värba-miseks teeb tööandja, kuid selleks, et eriva-jadusega inimese töö

leidmine ja tööle asumine ei jääks üksnes tervisest tulenevate takis-tuste taha, pakub riik nii inimesele kui tööandjale erinevaid võimalusi.

Abistamine tööintervjuul. Kui puude või pikaajalise tervisehäi-re tõttu vajab inimene tööandja-ga suhtlemisel tuge, organisee-rib juhtumikorraldaja vajadu-sel asjakohase teenuse osuta-mise (nt viipekeele tõlketeenus).

Tööruumide ja -vahendite ko-handamine. Kui olete puude või pikaajalise tervisehäirega ja ei saa selle tõttu asuda tööle või te-ha oma praegust tööd tööandja ruumides ja ettenähtud tööva-henditega, aitame teie tööandjal tööruumid ja töövahendeid teile ligipääsetavaks ja kasutatavaks muuta. Hüvitame teie tööandja-le tehtud kohanduse mõistlikust maksumusest. Kui tööandja juu-res juba töötab puudega või pi-kaajalise tervisehäirega inime-ne, hüvitatakse tööandjale ko-handuse mõistlikust maksumu-sest kuni 75%. Kui tööle on asu-mas erivajadusega inimene, hü-vitatakse tööandjale 50–100% tehtud kohanduse mõistlikust maksumusest. Tööruumide ja -vahendite kohandamise teenust osutatakse ka tervisekahjustuse-ga inimesele, kes tegutseb füü-silisest isikust ettevõtjana. 2016.

aastast on kavas teenust osutada ka siis, kui tervisekahjustusega inimene töötab kodus.

Töötamiseks vajaliku abi-vahendi tasuta kasutusse andmine. Kui inimene vajab tööülesannete täitmiseks abi-vahendit, antakse see tasuta kasutamiseks kuni kolmeks aastaks. Kui töösuhe kestab kauem, on võimalik lepingut pikendada.

Tugiisikuga töötamine. Kui va-jate tööle asumisel rohkem abi ja juhendamist, pakume teile tugi-isiku abi. Tugiisik aitab teil töö-koha ja ülesannetega kohaneda ja toime tulla. Tugiisik aitab töö-koha ja -ülesannetega kohaneda ja toime tulla. Kui töö- või teenis-tussuhe on tähtajatu, saab tee-nust kasutada ühe aasta jooksul kuni 1000 tundi aastas. Tähtaja-lise töösuhte puhul arvutatakse tugiisikuga töötamise aeg vas-tavalt tööajale. Teenuse osuta-mise eest makstav tasu on 2015. aastal 2,56 eurot tunnis. 2016. aastast teenuse osutamise kes-tust pikendatakse ning edaspi-di võib seda osutada ka esimese tööaasta järel. Sel juhul on tugi-isikuga töötamise osakaal kuni 25% tööajast ühes kuus.

Koolituskulude osaline hüvi-tamine tööandjale. Kui tööand-ja pakub töötajale, kes tervisesei-sundi tõttu ei ole pikka aega tul-nud toime tööülesannete täitmi-

sega, teist tööd ja korraldab sel-leks vajaliku ümber- või täien-dusõppe, võib töötukassa eelne-va kokkuleppega hüvitada töö-andjale kuni 50% koolituse mak-sumusest, kuid mitte rohkem kui 1250 eurot. Koolituskulu võib hü-vitada ka juhul, kui töötaja, kes oli tööle asumisele eelnevalt ol-nud töötuna arvel järjest vähe-malt 12 kuud, vajab oma tööüles-annete täitmiseks tööalaste tead-miste ja oskuste täiendamist.

2016. aastast korraldatakse koolitusi ja nõustamisi töö-andjatele. Samuti toetatakse tööandjat tööülesannete kohan-damisel ja ümberkujundamisel.

Järgmisest aastast makstakse palgatoetust tööandjale, kui ta võtab tööle vähenenud töövõime-ga pikaajalise töötu. Toetust maks-takse 12 kuu jooksul. Tähtajaliselt tööle võtmise korral makstakse palgatoetust töösuhte poole täht-aja eest, kuid mitte kauem kui ka-heteistkümne kuu eest.

Maksusoodustused Riik maksab töövõimetuspen-

sioni saava töötaja eest sotsiaal-maksu riigieelarvega kehtesta-tud kuumäära ulatuses. Infot saab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt ning taotluse saab esitada elektrooniliselt riigipor-taali kaudu.

Töövõimetuspensioni saava töö-taja eest ei pea tööandja maks-

ma sotsiaalmaksu töötasu alam-määralt, sotsiaalmaksu arvesta-mise aluseks võetakse talle te-gelikult makstud tasu.

Töövõimetuspensioni saajatel on õigus 7-päevasele lisapuhkuse-le. Lisapuhkus hüvitatakse töö-andjale riigieelarvest.

Kui töötaja ei saa kasutada töö-le jõudmiseks ühistransporti või see põhjustab liikumis- ja töövõi-me olulist langust, võib tööand-ja transpordikulud maksuvabalt hüvitada, samuti korraldada ko-du ja töökoha vahelise transpor-di ilma erisoodustusmaksuta. Kui töötajal ei ole võimalik kasuta-da tööle jõudmiseks ühistrans-porti või see põhjustab teie lii-kumis- ja töövõime olulist lan-gust, võib tööandja teile trans-pordikulud maksuvabalt hüvi-tada, samuti korraldada teile ko-du ja töökoha vahelise transpor-di, ilma et peaks tasuma erisoo-dustusmaksu.

Kui tööandja soovib ise anda erivajadusega töötajale abiva-hendi, saab ta seda teha tulu-maksuvabalt juhul, kui tööta-jal on töövõime kaotus vähe-malt 40% või talle on määra-tud puude raskusaste. 

Kulutustele, mida tööandja on teinud töötaja tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel saadud tervisekahjustuse raviks, kehtib tulumaksuvabastus.

OÜ Kontaktikeskus on Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis tegutseb eduka kõnekeskusena 2009. aastast. Töötajaid on 200 ringis ja kontorid asuvad Tallinnas, Paides, Põlvas, Võrus, Valgas, Pärnus ja Haapsalus.Töö Kontaktikeskuses sobib liikumispuudega inimestele, sest eeldab arvuti taga tööd ja läbi arvuti helistamist. Kõnekeskuse töö on suhtlus klientidega, seega eeldame töölesoovijalt soravat keelekasutust.Suur valupunkt liikumispuudega inimesele on tööle pääsemine. Meie Valga kontoris töötab näiteks väga tubli ning igapäevaselt ratastooli kasutav noorhärra juba üle kahe aasta. Töö Kontaktikeskuses eeldab kohalkäimist kontoris – kodus kahjuks töötada ei saa. Töö kirjeldus Müügikonsultandi ülesanne on müüa eraisikutele telefoni teel tooteid ja teenuseid. Võimalik on töötada nii täis- kui osalise koormusega, nii päeval kui õhtul. Töötasu vastavalt tulemustele. NõudmisedOotame inimest, kes on hakkaja, kohusetundlik ning soovib areneda. Oluline on arvuti kasutamise oskus tavakasutaja tasemel.

Kontaktisik on personalijuht Külli Kukkpersonal@kontaktikeskus.ee

Arvato on juhtiv rahvusvaheline teenusepakkuja, kus töötab ligi 66400 töötajat 35 erinevas riigis. Arvato services Estonia OÜ pakub oma partneritele kontaktikeskuse teenuseid nagu klienditeenindus, tehniline tugi, lepingute haldamine, klientide hoidmine, tugiteenused, sisenevad ja väljuvad kõned ning marketing 20 erinevas keeles sealhulgas: Balti- ja Skandinaaviamaade keeltes, inglise,saksa, vene, prantsuse jne.

Omame head kogemust töötamaks füüsilise puudega inimestega ning oleme kohandanud oma tööruume. Meie hoonel on mugav kaldtee, avar lift ning ühiskasutatavad ruumid on ratastoolis töötajale hõlpsasti ligipääsetavad.

Oleme teinud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega aktiivset koostööd ligi 3 aastat, sellest 2 osalenud Astangu Mentorprogrammis, mille eesmärk on toetada füüsilise puudega inimest naasma avatud tööturule.

Rohkem infot cv@arvato.ee võitelefonil +372 6100 307

Töötukassa toetab tööandjat

7Töövõimeleht

Kaitstud töö Astangu keskuses: Antsu lugu* Margus Koolme, projekti «Töövõimekuse hindamine ja töövõime arendamine» juht Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses, margus.koolme@astangu.ee.

* Ants on väljamõeldud tegelane, kes sai kokku pandud mitmete töötoa töötajate põhjal

Ants on tavaline noormees, kel on kaasasündinud erivajadus. Ta asus Astangule õppima pärast põhikooli ning lõpetas 2009. aastal puutöö eriala. Kuna Ants on kinnine ja kohaneb raskelt, tõotas üle-minek töömaailma kujuneda keeruliseks ning tollane majandus-surutis raskendas olukorda veelgi. Õnneks avati Astangul kaitstud töö puutöötuba, kus leidis rakendust ka Ants.

Astangul alustati kaitstud töö töötubadega 2007. aastal. Esmalt tehti lihttöid – pakendati, kleebiti jne. 2009. aastal õnnestus Euroopa Sotsiaalfondi toel avada ka puutöötuba ja luua töö-kohad 20 erivajadusega inimesele. Aastate jooksul oleme näi-nud, et tihti vajavad erivajadusega õpilased vaheetappi töötu-rule suundumiseks, et tekiks tööharjumus ja esmane vilumus.

Töötoas sai Ants hakkama suhteliselt hästi. Enim valmistas rasku-si arvutamine ja teistega suhtlemine. Aastad möödusid, üks pro-jekt lõppes ja algas uus.

Kaitstud töö projekti lõppedes alustasime 2012. aastal töötu-badega juba uues, Euroopa Sotsiaalfondi rahastatud ja seekord sotsiaalministeeriumi hallatava hoolekande programmi pro-jektis «Töövõimekuse hindamine ja töövõime arendamine». Uuenes ka eesmärk: töötoas arendada inimese töö- jt vajalik-ke oskusi ning suunata ta tavatööturule.

Uue projekti raames õppis Ants CV koostamist ning tegi koos Astangu tööhõivespetsialistidega esimesi samme oma karjääri kujundami-sel. Ühes oli Ants kindel – ta tahtis ka edaspidi tegeleda puutööga. Võimalus koitis üsna pea: Ants kandideeris edukalt ühte ettevõttes-se tootmise abitööliseks. Esmalt tundus kõik laabuvat, kuid umbes kuu hiljem teatas tööandja Astangu keskusele, et kahjuks Ants nei-le ikkagi ei sobi. Nii saabuski ta nukral ilmel tagasi meie töötuppa.

Tõime sisse toetatud töölerakendamise printsiibi, kus töötajat aidatakse igakülgselt nii töökoha leidmisel, tööle kandideerimi-sel kui ka töökoha säilitamisel. Tööhõivespetsialistile tähendab töötajatele avatud tööturul koha leidmine kahesuunalist tööd: tegelda tuleb nii töötaja kui tööandja ettevalmistamisega. Tihti kardavad tööandjad erivajadusega inimese palkamisega ja ju-hendamisega kaasnevat suurt töömahtu. Paljud inimesed va-javad tõesti pikemat juhendamist, kuid siiski hinnatakse töö-mahtu tihti suuremaks, kui see tegelikult on.

Ants osales töötoas veel umbes kuus kuud, misjärel sai ta uuesti tööle asutusse, kust oli pidanud pool aastat varem lahkuma. Sel-lest on nüüdseks möödas kaks aastat ja Ants töötab samas tööko-has probleemideta tänini.

Antsu naastes selgus, et ta pidi esmapilgul sobilikust tööko-hast loobuma mitte tööalaste, vaid suhtlusprobleemide tõttu – tekkis konflikt kaastöötajaga. Probleemile varem jälile saa-des suutnuksime olukorra tõenäoliselt lahendada kohapeal. Antsu juhtum pole tüüpiline, aga näitab, et igas erivajadusega inimeses võib olla potentsiaali avatud tööturul töötamiseks – tuleb vaid üles leida sobiv töö.

Astangu Kutserehabilitatsiooni Kes-kus pakub tööandjatele ühepäeva-seid koolitusi, mille eesmärgiks on suurendada tööandjate teadlikkust erivajadusega inimesest kui potent-siaalsest töötajast ning julgustada tööandjaid pakkuma talle tööd ja praktikakohti. Programm sai muu-hulgas Euroopa Rehabilitatsiooni Platvormi 2013. aasta innovatsioo-niauhinna.

Seitsmetunnine koolituspäev annab nii uusi teadmisi kui prak-tilisi kogemusi. Ülevaate saab Ees-tis pakutavatest teenustest, toe-tustest ja soodustustest, mis toe-tavad erivajadusega inimese töö-turule jõudmist ja seal püsimist. Selgitatakse intellekti- ja liikumis-puude eripära.

Viipekeeletõlgid jagavad koge-musi, kuidas käituda kuulmispuu-dega inimestega. Ei puudu ka ra-tastooliraja läbitegemise võimalus. Koolituspäeva lõpus on kõigil osa-lejatel võimalus vahetada isiklik-ke kogemusi ja ideid.

Koolituspäevad on tööandja-te tagasiside põhjal oma eesmär-ki väga mõjuvalt täitnud. Evely Gorobinski Ericsson Eesti ASist pidas infopäeva väga kasuli-kuks. «Esimest korda õnnestus näha nii lähedalt, kus ja kuidas õpivad ning elavad erivajaduse-ga inimesed ning millise etteval-

mistuse nad saavad tööturule sise-nemiseks. Pärast külaskäiku hak-kasid kohe tekkima mõtted, kui-das anda oma ettevõtte juhtide-le edasi sama kogemust, mis jul-gustaks meid veelgi enam värba-ma erivajadusega töötajat,» kir-jeldab Gorobinski.

Triin Juss, Astangu tööhõi-vetalituse juht ja koolitusprog-rammi eestvedaja peab märkimis-väärseks Astangu erivajadusega klientide kaasamist päeva korral-damisse. «Kliendid on rahul, et saavad teabepäevadel osaleda ja tööandjatele oma oskusi näida-ta. Lisaks saavad nad kogemusi – laudade katmine, koristamine jne. Oleme alati kaasanud ka mõ-ne meie endise kliendi, kes sel-leks hetkeks on tööle rakendu-nud ning valmis oma lugu teis-te tööandjatega jagama. Klienti-de ja tööandjate siira kogemuse-vahetuse käigus tuleb ikka ja jäl-le välja väga olulisi tõsiasju, nii positiivseid kui ka negatiivsed,» selgitab Juss.

Niisuguseid koolitusi on Astan-gul korraldatud 2011. aastast ala-tes. Praeguseks on 12 koolituspäe-val osalenud ligi 200 töötajat eri-nevatest ettevõtetest.

Koolitusest huvitatud tööand-jad saavad sobiva aja kokku leppi-da aadressil triin.juss@astangu.ee.

Maarja külaLy Mikheim SA Maarja Küla juhataja

Põlvamaal Kiidjärvel asub Maar-ja küla, mis on elamise, töötami-se ja õppimise koht intellektipuu-dega inimestele. Meie missioon

on toetada tegudega intellektipuudega ini-meste õigust täisväärtuslikule elule. Rõõm ja õnn on alatiseks asunud elama Maarja külla, kus valitseb vaba vaim ja üksteisest lugupidamine. Maarja küla on võimalikult iseseisev majandusüksus. Maarja külas pa-kutavad teenused on arenevad, professio-naalsed ja kvaliteetsed.

Elamine – see on võimalikult isesei-sev hakkamasaamine peremajas, oskus kasutada mõistlikult vaba aega, oma ra-ha ja majapere raha, tegeleda huvide ja hobidega.

Töötamine – see on eneseteostamine alal, mis sulle meeldib ja kus sa suudad mida-gi ära teha, on see toodangu valmistamine töötubades, on see töö aias ja haljasaladel või on see töötamine väljaspool küla.

Õppimine – see tähendab seda, et meie juures käib elukestev õpe, meie juures on ka vigade tegemine lubatud, sest me õpi-me neistki. Räpina aianduskool on ava-nud Maarja küla õpperühma erivajadus-tega noortele, kus saadakse aiandusalast kutseõpet.

KÄSITÖÖTUBAKäsitöötuba tegutseb Maarja külas 2007. aas-tast. Töötoas tegutseb igapäevaselt kuni kuus erivajadustega inimest, kes valmistavad kä-sitöötooteid. Lemmikuteks on osutunud vi-siitsussid ja pihuloomad. Toodang valmib käsitsi, suure hoole ja armastusega.

PUIDUTÖÖTUBAMaarja küla puidutöötoas töötab igapäeva-selt kuus erivajadustega noort, kes kõik pa-nustavad puidukoja toodetesse oma võimete kohaselt ning samas arendavad pidevalt ka uusi oskusi. Toodangu valmistamiseks va-jaliku materjali saame peamiselt annetus-tena ja vastavalt sellele kujundame ka oma tooteid. Üritame pidevalt hoida toodangu head kvaliteeti ning kujundada uusi too-deteid loominguliselt ja omapäraselt, an-des neile Maarja küla näo.

KODUNDUSE TÖÖTUBA Vana maja köögis käib iga päev vilgas tööte-gemine, tehakse lõunasööki ligi 20 inimese-le. Selles töötoas meeldib töötada nii noor-meestel kui ka neidudel. Töödel vahet ei teh-ta – on see nõudepesu, kartulite koorimine või põrandapesu –, kõike tehakse innuga. Sellepärast ongi meie vana maja nii huba-ne ja kodune koht…

TARTU LÕUNAKESKUSE POOD-TÖÖTUBA Maarja küla poe triibuline reklaam kutsub sisse. Siin müüakse Maarja küla töötubades tehtud käsitööd ja üle Eesti puuetega ini-meste käsitööd. Kohapeal lasevad usinas-ti näppudel käia, olenevalt päevast, kolm kuni kuus erivajadustega noort. Üks nen-de ülesannetest on olla päevateenindaja. Seda kohustust täidetakse rõõmu ja uhku-sega. Seetõttu ei jää meie poes ükski klient märkamata. Asume kaubanduskeskuses, oleme avatud iga päev.

SAVITÖÖKODASavil on teraapiline toime. Saviga tegeleja on tasakaalukas, loominguline – rahu ise! Just sellest saab osa ka inimene, kes rüüpab kuuma teed Maarja külas valmistatud savi-kruusist või kelle taskus on savist õnnenööp. Meil valmistatakse erineva raskusastmega tooteid. Sauna keraamilistele kerisekividele võib auke sisse pressida ka kõige nõrgema-te oskustega inimene. Maarja küla pakubki inimesele tegevust vastavalt tema võimetele.

Astangu koolitab tööandjaid

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kaitstud töö puidutöötuba.

Maarja küla köök, kus toite valmista-vad erivajadustega inimesed.

8 Töövõimeleht

Maret Maripuu tööinspektsiooni peadirektor

Tööohutuse ja töötervis-hoiu nurgakivi on en-netus ehk tervislike ja turvaliste töötingimus-

te loomine ja rakendamine. Seda saab teha vaid tööandjate ja töö-tajate koostöös. Tööandja ülesan-ne on luua ohutu töökeskkond ning töötaja peab täitma tööohu-tusreegleid.

Turvaline töökeskkond ja ohutu töötamine algab hoolivast suhtu-misest ning soovist teada ja järgi-da iga päev tööohutuse ja töötervis-hoiu nõudeid. Esimeseks sammuks on abiks alljärgnevad punktid. Li-sainfot leiab portaalist Tööelu.ee.

Tööandja peab välja selgitama tööga seotud riskid ja koosta-ma töökeskkonna riskianalüü-si. On oluline, et kõik töötajad teaksid, millised on nende töö-ga seotud riskid ning milliseid abinõusid rakendatakse nende vältimiseks.

Tööandja peab regulaarselt hin-dama töökeskkonnas esinevaid riske ning töötajad peavad töö-andjat teavitama riskidest/ohu-teguritest, mida märkavad.

Tööruumide projekteerimisel ja seadmete soetamisel tuleb veenduda, et need on varusta-tud vajalike kaitse- ja ohutus-abinõuetega.

Kõik uued töötajad peavad saa-ma väljaõppe enne tööle asu-

mist. Töötaja peab juhendamist võtma tõsiselt ning olema veen-dunud, et sai kõigest juhenda-misel loetust ja räägitust aru.

Tööandja peab uute seadmete paigaldamisel ja tööprotsessi-de muutmisel korraldama töö-tajatele põhjaliku juhendami-se. Täienduskoolitused aitavad tagada tõhusust ning hoida ära tööõnnetusi.

Enne tööle asumist mõelge häs-ti läbi, kas kõik riskid on maan-datud ja tööd on võimalik ohu-tult teha.

Järgige kõiki nõudeid, mis tööte-gemiseks on kehtestatud. Kui va-jate tööülesande ohutuks täitmi-seks lisainfot või koolitust, and-ke sellest kohe tööandjale teada.

Ärge häbenege juhtidele öelda, kui tajute, et mingi töö tegemi-ne on ohtlik. Alati tasub küsida nõu, mitte ise katsetada.

Tööandjad peaksid näitama üles suuremat aktiivsust töötervis-hoiu ja tööohutusega tegele-misel. Tervisekontroll on vaja-lik, et töötajate terviseproblee-me õigel ajal avastada ja neile lahendus leida.

Kui märkate, et kaastöötaja teeb midagi valesti, sekkuge ning sel-gitage, mida selline käitumine võib kaasa tuua.

Tööandja peab analüüsima kõikide tööõnnetuste põhju-seid ja võtma kasutusele abi-nõud töökeskkonna parenda-miseks.

Väga oluline on anda silmadele regulaar-selt puhkust ja nen-dega nii-öelda või-

melda. Järgnevalt on välja too-dud viis head võimalust silma-de eest hoolitsemiseks.

Pilguta rohkem Silmade pilgutamine tekitab roh-kem vedelikku, mis jaotub kogu silmas ja silmad ei muutu liiga kuivaks.

Luba pilgul uidata Vali vähemalt kolm keskset punk-ti ruumis ja mõned õues, näiteks pilt seinal või tulelüliti, puu ak-na ees või hoone teisel pool teed. Aeg-ajalt lase pilgul hüpata ühelt keskselt punktilt ruumis ühele õues. See ennetab ühepoolset pinget silma musklites.

Tee lühike paus Vaata väga aeglaselt kauguses-se ja liiguta silmi ülespoole ilma pead liigutamata. Hinga sügavalt ja vaata allapoole nii kaugele kui võimalik. Hinga veel kord süga-valt ja korda kogu harjutust viis korda. Seejärel tee sama harju-tust veel viis korda, pöörates sil-mi paremale ja vasakule.

Pöörita silmi Kõigepealt pöörita silmi päripäe-va üks minut. Seejärel sule sil-mad 10 sekundiks ja seejärel pöö-rita silmi vastupäeva üks minut.

Sule silmad (NB eriti tõhus!) Väga lõõgastav on aeg-ajalt silma-de sulgemine 10 sekundiks. Ära unusta piisavalt juua. Vedeliku-puuduse tõttu võivad silmad olla kipitavad ja kuivad. Kindlusta, et sa jood piisavalt ja regulaarselt – see on sulle üldiselt ka kasulik, mitte ainult silmadele!

NägemisdistantsNägemisdistants peab olema pro-portsionaalne tööobjektiga: väik-sed objektid nõuavad lühemaid nägemisdistantse ja kõrgemat tööpinda. Objektid, mida oma-vahel pidevalt võrreldakse lühi-

keselt nägemisdistantsilt (vähem kui 1 m), tuleb paigutada samale nägemisdistantsile.

NägemisnurkKõige sagedamini jälgitav objekt peab olema paigutatud töötaja et-te tsentrisse. Soovitatav nägemis-nurk (mõõdetuna silma horison-dist) varieerub 15 ja 45 kraadi va-hel, olenevalt tööpoosist.

Jalgade ruumIstuva töö puhul on vajalik piisav ruum tööpinna alapoole ja istme vahel jalgade liigutamiseks. Soo-vitatav jalgade ruumi laius peab olema 60 cm ja sügavus vähemalt 45 cm põlve kõrgusel ja 65 cm põ-randapinnal. Püsti seistes tööta-des peaks jalalaba jaoks olema ruumi 15 cm nii kõrguses kui sü-gavuses. Soovitatav vaba ruum püsti seisva töötaja taga peab ole-ma 90 cm, juhul kui ei tegeleta raskete objektidega.

IstePidevalt kasutatav iste peaks ole-ma reguleeritava kõrgusega, õh-ku läbilaskva polstriga ja regulee-ritava seljatoega. Mitme inimese kasutatav iste peab olema hõlp-sasti reguleeritav.

Kõrge seljatoe ja reguleerita-vate käetugedega istme vajadus oleneb tehtavast tööst.

Püsti seistes töötajate jaoks peab olema kõrge iste, mida saab ajutiselt toeks ja puhkuseks ka-sutada.

KäsitööriistadKäsitööriistade suurus, kuju, kaal ja pealispinna materjal peab või-maldama head haaret ja muga-vat kasutamist. Käsitööriista ka-sutamine ei peaks nõudma liial-dast pingutust. Vibratsiooni ja müra tase peab olema võimali-kult madal.

Teised seadmed, näiteks seadmestik, komponendid, isik-likud kaitsevahendid, kontroll- ja juhtimisseadmed, toed, fik-saatorid, tõstmise ja liigutami-se abivahendid, peavad olema mugavad, otstarbekad ja kergelt kasutatavad.

Saada oma vastus märksõnaga «ristsõna» 30. märtsiks e-posti teel press@sm.ee või aadressil Sotsiaalministeerium, kommunikatsiooniosa-kond, Gonsiori 29, 15027 Tallinn. Kõikide õigesti vastanute vahel loosi-me välja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses valminud käsitööeseme. Võitjad kuulutame välja Sotsiaalministeeriumi lehel Facebookis ning võta-me nendega ühendust aprilli esimesel nädalal.

Tööohutuskultuur – mis see veel on?

Tööta targalt ja tervist säästvalt!