ataki koolituste kataloog

� � � � � � � � � � � � ��

��

1 tel 696 5490 / 696 5566 • faks 696 5343

Koolituste kataloog

2www.atak.ee • [email protected]

Avasõna

Austatud koostööpartnerid!

Hea riigivalitsemise üheks oluliseks eelduseks on asjatundlik, usaldusväärne ja pühendunud avalik teenistus ning kompetentne ametnikkond.

Nende väärtuste nimel teeme kogu Sisekaitseakadeemias ja ATAK oma igapäevatööd tasemeõppes ja ametnike koolitamisel.

Avalik teenistus nagu kogu ühiskond, on pidevas muutumises. Märk sellest on seegi, et avaliku teenistuse arendamise funktsioonid ja vastutus on alates 1. jaanuarist 2010 Rahandusministeeriumil. Rääkimata paljudest suurematest ja väiksematest ümberkorraldustest veel mitmetes teistes avaliku teenistuse asutustes. ATAK tähendab see jätkamist uute asjakohaste programmide väljatöötamise(st) ja koolituste pakkumisega(st) avaliku teenistuse arengu seisukohalt olulistele sihtgruppidele. Programmide arendamises oleme eeskätt tänulikud meie lektoritele ja headele koostööpartneritele kõigis avaliku teenistuse asutustes. Akadeemia tugi ATAK kompetentsete lektorite ja tõhusalt korraldatud tugiprotsesside näol on siinkohal märkimisväärne.

Seekordses kataloogis oleme algust teinud sihtgrupipõhise koolituspakkumise poole pürgimisega. Esmakordselt pakume kataloogis koolitusi eraldi riigiasutustele ja kohalikule omavalitsusele. Väikese sammu oleme teinud koolituste kompetentsipõhise jaotuse suunas.

See on edasiliikumine sihtgruppide identifitseerimisele ja neile vajalike programmide, koolituste väljatöötamisele, millistsuunda kavatseme jätkata.

Oleme teile toeks süsteemse ja jätkusuutliku koolituse arendamisel.

Priit Männik Tanel Oppi Sisekaitseakadeemia rektor SKA avaliku teenistuse arendus- ja koolituskeskuse direktor

3 tel 696 5490 / 696 5566 • faks 696 5343


Avasõna 2

I osa - Täienduskoolitused riigiasutustele ja põhiseaduslikele institutsioonideleI KOOLITUSED ASUTUSE-, ÜKSUSE- JA VALDKONNAJUHILE

Arengu eeldusi kujundav koolitus Spetsialistist juhiks UUS 6Strateegiline juhtimine avalikule sektorile 6Personalijuhtimise põhikursus 6Personalitöö dokumentatsioon ja õiguslikud alused 7Avalike projektide tasuvusanalüüs UUS 7Projektijuhtimine 7

Sekkuv ja arengut toetav koolitus Strateegilise arengukava koostamine UUS 8Muudatuste juhtimine UUS 8Organisatsioonilise võimekuse kasvatamine UUS 8Organisatsiooni disainimine UUS 9Personalijuhtimine 9Personaliarvestamisest personalijuhtimiseni 9Tulemuskesksed ametijuhendid 10Töötajate rahulolu, motivatsioon, pühendumine 10 Väljakutsed juhileTõhus liider 11Koosolekute juhtimine ja korraldus 11Stressiga toimetulek 11Väljakutsed juhile 11Stressi- ja ajajuhtimine läbi eneseanalüüsi 12Psühholoogia töös personaliga 12Personalitöö teabepäevad 12Personalijuhtimise kevadseminar 12

II KOOLITUSED AMETNIKULE, SPETSIALISTILE

AVALIK HALDUS Uute riigiametnike sisseelamiskoolitus 13Avaliku teenistuse eetika 13

Euroopa LiitEuroopa Liidu institutsioonid ja otsustusprotsess 14Otsustusprotsess ja haldusreeglid Euroopa Liidu ametiasutustes 14EL õiguse rakendamine Euroopa Kohtu poolt Eesti osalemine nendes ja senised kogemused 15Rahvusvahelised suhted – välislepingud UUS 15 Dokumendihaldus ja IKTAsjaajamise ja dokumendihalduse korraldus organisatsioonis 16Elektrooniline dokumendihaldus 16ID-kaardi kasutamise koolitus 16ISKE praktiline rakendamine 17Infoturbe juhtimine ja infoturbe põhialused 17 AMETIKEELEesti keel ametikeelena 18

Inglisekeelse ametikirja koostamine 18 ÕIGUS Seadus, norm ja selle rakendamine ehk seaduse lugemise õpetus uus 19Riigi põhikord ja inimõigused 19Põhiõigused ja põhiseaduse aluspõhimõtted õigusloomes 19Andmekaitse ja infovabadus 20 Haldus- ja väärteomenetlus Haldusleping ja halduskoostöö 21Haldusmenetlus ja haldusakti koostamine 21Haldusmenetlus haldusorgani initsiatiivil - järelevalvemenetlus 21Haldusakti täitmise tagamine ja ametniku vastutus 22Haldusmenetlus praktikas 22Vaidemenetlus 22Väärteomenetlus 23Väärteomenetluse jätkukursus 23Väärteomenetluse legitimeerimine 24Haldus– ja väärteomenetluse võrdlev käsitlus 24 Töö- ja võlaõigusTööõiguse põhikursus UUS 25Tööõiguse erikursus – tööleping UUS 25Tööõiguse erikursus – puhkeaeg ja puhkus UUS 25Tööõiguse erikursus – töösuhte lõppemine UUS 26Uus töölepingu seadus avaliku teenistuse kontekstis 26Töölepinguseadus praktikas 26Võlaõigus 27Müügileping 27 Erinevaid töövaldkondi reguleerivad seadusedIT-hangete autoriõiguslik ja autorilepinguline kaitse 28Riigihangete seadus ja pakkumismenetluse läbiviimine 28Karistusõiguse üldosa 28Karistusõiguse eriosa 29Kriminaalmenetlus 29 AMETIOSKUSEDProjektijuhtimine UUS 30Sisekoolitaja koolitus 30Personalitöö baaskoolitus 31 Teenindus ja teenindamineÕiguspärasus ja hea teenindus ametnike töös 32Teenusstandardite väljatöötamine ja rakendamine 32Klienditeenindus 32Protokoll ja etikett 33Etiketi põhireeglid 33 Sotsiaalsed oskusedVeenva esinemisoskuse arendamine 34Probleemide lahendamine ja stressijuhtimine 34Toimetulekuoskused – viha ja konflikti juhtimine UUS 34Kontrollipsühholoogia 35Käitumuslik psühholoogia 35 Muud ametioskusedDokumentide kontroll ja võltsingute avastamine 36Küsitlemine seletuse võtmisel 36Ametirelva kasutamine 36Erivahendite kasutamine 37

Sisukord

5 tel 696 5490 / 696 5566 • faks 696 5343

II osa - Täienduskoolitused kohalikule omavalitsusele ja hallatavatele asutusteleI KOOLITUSED KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSE JUHILE, VOLIKOGU LIIKMELE, LINNA- JA VALLASEKRETÄRILE Arengu eeldusi kujundav koolitusSisseelamiskoolitus volikogu liikmele 38Spetsialistist juhiks UUS 38Strateegiline juhtimine avalikule sektorile 38Finantsjuhtimine 39KOV ettevõtte juhtimine ja ülesannete delegeerimine 39Projektijuhtimine 39Avalike projektide tasuvusanalüüs UUS 40Personalijuhtimise põhikursus 40Personalitöö dokumentatsioon ja õiguslikud alused 40 Sekkuv ja arengut toetav koolitusStrateegilise arengukava koostamine 41Muudatuste juhtimine UUS 41Organisatsioonilise võimekuse kasvatamine UUS 41Organisatsiooni disainimine UUS 42Kohaliku omavalitsuse ja/või selle allasutuse töö efektiivistamine 42Personaliarvestamisest personalijuhtimiseni 42Tulemuskesksed ametijuhendid 43Töötajate rahulolu, motivatsioon, pühendumine 43Meeskonnatöö kohalikus omavalitsuses 43 Väljakutsed juhile, linna- ja vallasekretärile Juhi roll ja kompetentsid 44Tõhus liider 44Tõhusad läbirääkimise taktikad ja tehnikad 45Koosolekute juhtimine ja korraldus 45Stressijuhtimine omavalitsusjuhile 45Suhtlemistreening juhile: mõjus suhtlemine 46Psühholoogia töös personaliga 46Personalitöö teabepäevad 46Personalijuhtimise kevadseminar 46

II KOOLITUSED AMETNIKULE, SPETSIALISTILE AVALIK HALDUSUute kohaliku omavalitsuse ametnike sisseelamiskoolitus 47Hea halduse põhimõtted kohalikus omavalitsuses 47Avaliku teenistuse eetika 47 Euroopa LiitEuroopa Liidu institutsioonid ja otsustusprotsess 48Otsustusprotsess ja haldusreeglid EL ametiasutustes 48Rahvusvahelised suhted – välislepingud 48 Dokumendihaldus ja IKTInfoühiskonna arendamine kohalikus omavalitsuses 49Elektrooniline dokumendihaldus 49Asjaajamise ja dokumendihalduse korraldus UUS 49Isikuandmete kaitse ja töötlemine kohalikus omavalituses ja hallatavates asutustes 50ISKE praktiline rakendamine 50Infoturbe juhtimine ja põhialused 50ID-kaardi kasutamise koolitus 50

AMETIKEELEesti keel ametikeelena 51Inglisekeelse ametikirja koostamine 51 ÕIGUS Seadus, norm ja selle rakendamine ehk seaduse lugemise õpetus UUS 52Riigi põhikord ja inimõigused 52Andmekaitse kohalikus omavalitsuses ja hallatavates asutustes 52 Haldus- ja väärteomenetlusHaldusleping ja halduskoostöö 53Haldusmenetlus ja haldusakti koostamine 53Haldusmenetlus haldusorgani initsiatiivil - järelevalvemenetlus 53Haldusakti täitmise tagamine ja ametniku vastutus 54Haldusmenetlus praktikas 54Vaidemenetlus 54Haldus– ja väärteomenetluse võrdlev käsitlus 55Väärteomenetlus 55Väärteomenetluse jätkukursus 56Väärteomenetluse legitimeerimine 56 Töö- ja võlaõigusTööõiguse põhikursus UUS 57Tööõiguse erikursus – puhkeaeg ja puhkus UUS 57Tööõiguse erikursus – tööleping UUS 57Tööõiguse erikursus – töösuhte lõppemine UUS 58Uus töölepingu seadus avaliku teenistuse kontekstis 58Võlaõiguse põhikursus 58Võlaõiguse lühikursus 59 Erinevaid töövaldkondi reguleerivad seadusedRiigihangete seadus ja pakkumismenetluse läbiviimine 60Planeerimisprotsessi ja ehitustegevuse juhtimine kohalikus omavalitsuses UUS 60Perekonnaseadus UUS 60Tuleohutusalaste õigusaktide rakendamine KOV-is 61Kohaliku omavalitsuse pärimisõigus uue pärimisseaduse järgi UUS 61Kohalik omavalitsus kui eestkosteasutus 61 AMETIOSKUSED Teenindus ja teenindamineÕiguspärasus ja hea teenindus ametnike töös 62Teenusstandardite väljatöötamine ja rakendamine 62Ametniku töö teenindajana 62Klienditeenindus 63Protokoll ja etikett 63Etiketi põhireeglid 63 Sotsiaalsed oskusedSisekoolitaja koolitus uus 64Veenva esinemisoskuse arendamine 64Hea suhtlemisoskus - ametialase edukuse võti 64Probleemide lahendamine ja stressijuhtimine 65Toimetulekuoskused – viha ja konflikti juhtimine UUS 65Argumenteerimise (põhjendamise) kunst ja tehnika 65Käitumuslik psühholoogia 66 Kontakt 67


I Koo

litus

ed as

utus

e, ü

ksus

e ja v

aldk

onna

juhi

le

Spetsialistist juhiks UUSIdee: Anda spetsialistist väljakasvanud juhtidele arusaam nende muutunud rollist uues ametis, luua raamistik juhi ametis orienteerumiseks ja varustada osalejad baasteadmiste ning esmatähtsate oskustega juhi ametis toimetulekuks.

Sihtgrupp: Riigiametite ametnikud, teenistujad ja hallatavate asutuste töötajad, alustavad juhid, juhtide reserv

Olukorra kirjeldus: Spetsialistist võrsunud juhil on keeruline tunnetada oma muutunud rolli ja töö võib jätkuda juhi rollis spetsialistina.

Tulemused: Koolitusel osalenu: teab, milles seisnevad spetsialisti ja juhi rolli vahelised erinevused ning mida juhi amet temalt eeldab; on kaardistanud ära peamised ohud ja

vead, mis vähese kogemusega juhte varitsevad ning leidnud ideid nendega toimetulekuks; teab peamisi juhtimisega seotud mõisteid, oskab nimetada juhtimisobjekte ja kirjeldada peamisi juhtimistegevusi; oskab rakendada juhi baastegevusi - planeerida, otsustada, tööd organiseerida, kontrollida ja tagasisidestada.

Töömeetod: Lühiloeng, individuaalsed ja rühmatööd, arutelu ja analüüs, kaasused, praktilised harjutused

Maht: 2 õppepäeva, 16 akadeemilist tundi

Lisainfo: Sobiv organisatsioonisiseseks koolituseks. Programm kohandatakse vastavaks tellija vajadustele.

Registrinumber: 0001

Strateegiline juhtimine avalikule sektorileIdee: Tutvustada strateegilise planeerimise ja analüüsi meetodeid ning strateegia kujundamise protsessi organisatsioonis; käsitleda asutuse juhi ülesandeid ja asutusesisest võimalikku tööjaotust strateegilise juhtimise rakendamisel.

Sihtgrupp: Riigiasutuste ja hallatavate asutuste juhid ja ametnikud

Sisu: Strateegiline seisund ja selle hindamine avaliku sektori organisatsioonis; strateegia väljatöötamise protsess; missiooni sõnastamine: kellele? mida? kuidas?; eesmärkide süsteem; strateegilised analüüsimeetodid; strateegia kavandamine; valdkonna ja asutuse strateegia erinevused riigi strateegiast; rollijaotus strateegia kujundamisel ja elluviimisel; organisatsioon kui süsteem

(McKinsey 7S); organisatsiooni põhiväärtuste sõnastamine; strateegiadokumendid (strateegia, strateegiline arengukava, tegevuskava, tasakaalustatud tulemuskaart (balanced scorecard); kokkuvõte ja isiklike tegevusplaanide koostamine.

Töömeetod: Loeng, rühmatöö, arutelu

Lisainfo: Koolitus on tellimisel organisatsioonisisese koolitusena. Täpne koolituskava koostatakse vastavalt tellija vajadustele peale läbirääkimisi.



Personalijuhtimise põhikursusIdee: Koolitusprogramm on valminud koostöös Sisekaitseakadeemia ja Riigikantseleiga ning lähtub avaliku teenistuse töö spetsiifikast. Programmi koostamisel onaluseks võetud kõrgkooli personalitöö süvaõppe programm ja personalitöötaja ja -spetsialisti kutsestandardi nõuded. Personalijuhtimise põhikursus annab eeldused taotleda personalispetsialisti kutsetunnistust.

Sihtgrupp: Avaliku teenistuse asutuste personalijuhid ja -spetsialistid, kes soovivad omandada või kaasajastada personalitööalaseid teadmisi vastaks kutsestandardiga

Sisu: I moodul: personalijuhtimise alused avalikus teenistuses, töökorraldusdokumendid ja personalitööd reguleerivad õigusaktid; avaliku teenistuse õiguse põhimõtted, sissejuhatus valdkonda. II moodul: personali planeerimisvahendid; tööanalüüs ja ametikohtade kujundamine; tööjõu planeerimine; värbamine ja valik; värbamise allikad; ülevaade personalivaliku põhimeetoditest, nende eelised ja puudused; lahkumisintervjuud. III moodul: ametijuhendite koostamine; ametikohtade hindamine ja tasustamine; sisseelamine organisatsiooni;

statistiliste andmete kogumine ja analüüs; personaliuuringud; töökeskkonna na kujundamine ja töötervishoid. IV moodul: koolitus ja arendamine; koolituse ja arenduse mõiste ja eesmärgid; koolitustegevuse protsess; koolituse tulemuslikkuse analüüs; karjäärijuhtimine; kompetentsipõhine juhtimine; töötajate motivatsioon ja motiveerimine. V moodul: töötajate hindamine; hindamise mõiste, olemus ja eesmärgid; hindamissüsteemi loomine, hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid; kompetentside ja tulemuste hindamine; tulemuste rakendamine; atesteerimised; psühholoogia ja nõustamine personalitöös; isiksuseomadused ja nende mõõtmise võimalused; nõustamise eesmärgid; suhtlemis- ja sotsiaalpsühholoogia.

Töömeetod: Loeng, arutelu, praktiline töö

Lisainfo: Koolitus on tellimisel organisatsioonisisese ja piirkondliku koolitusena.

Maht: 10 koolituspäeva, 80 akadeemilist tundi


Arengu eeldusi kujundav koolitus

7 tel 696 5490 / 696 5566 • faks 696 5343

I Koo

litus

ed as

utus

e, ü

ksus

e ja v

aldk

onna

juhi

leProjektijuhtimineIdee: Piiratud aeg, piiratud eelarve ja inimressurss, fikseeritud tulem on tavaliselt märksõnad, millegaprojektijuhtimist iseloomustatakse. Projektijuhtimine on ettevõtte jätkusuutliku edukuse üks abinõudest. Neile märksõnadele vastab enamus ettevõtte tegevusi. Projektide edukaks juhtimiseks on vaja arendada oskusi, teadmisi kui ka hoiakuid nii töötajates kui organisatsiooni kultuuris tervikuna. Projektijuhtimine ei ole üks konkreetne oskus, vaid väga paljude erinevate kompetentside kogum. Vastavalt projekti faasile muutuvad vajadused ühe või teise oskuse järele.

Sihtgrupp: ametnikud ja teenistujad; hallatavate asutuste töötajad, kes korraldavad oma tööd projektipõhiselt

Sisu: • Projektid tekivad vastuolust hetke olukorra ja soovtulemi vahel; kuidas probleeme ära tunda ja seada õigeid

eesmärke. • Projekti planeerimine - mida ja kuidas teha; projekti edenemise tagamine. • Projekti taktikaline külg - grupipsühholoogilised protsessid, oskus ka emotsioone juhtida ja saavutada koostööfaas. • Refleksiooni käigus saavad osalejad koolitajale tagasipeegeldada neid tundeid ja emotsioone, millega nad projekti tsükli jooksul kokku puutusid, et neid hilisemas töös teadlikult juhtida.

Töömeetod: Rollimängud, simulatsioon, kus õppijale tekitatakse võimalikult töölähedane survestatud situatsioon.

Lektor: Marek Link



Avalike projektide tasuvusanalüüs UUSIdee: Praeguses majanduskeskkonnas, kus avaliku sektori kasutuses olevate ressursside maht pidevalt väheneb, on äärmiselt oluline leida nende kasutamiseks kõige efektiivsem viis. Tuleb ette, et erinevate projektide, programmide, kampaaniate, poliitikate ja regulatsioonide kohta otsuste tegemisel, lähtutakse kas poliitilistest kokkulepetest, intuitsioonist või siis väga piiritletud või pealiskaudsest analüüsist. Seetõttu on otsuseid keeruline põhjendada, seda nii enne projekti rakendamist (nt eelarvevahendeid või poliitilist toetust taotledes) kui ka tagantjärele projekti tulemustele hinnanguid andes. Antud kursusel käsitletakse ühte kõige levinumat majandusteaduslikku analüüsimeetodit, kulu-tulu analüüs (cost-benefit analysis), mis sobib analüüsimeetodina kõige paremini ühiskondlikke mõjusid taotlevate projektide efektiivsuse hindamiseks.

Sihtgrupp: Asutuse juhid, finantsjuhid, projektijuhid

Sisu: Kulu-tulu analüüsi olemus ja põhimõtted: üldised alused ja lähtepunkt; analüüs kui majandusliku efektiivsuse hindamise vahend; erinevad rakendamisvõimalused; analüüsi puudused ja kasutamise piirangud. Avalike projektide kulude ja tulude hindamine: hindamise

teoreetilised alused; maksevalmiduse printsiip; tarbija hinnavaru ja tootja hinnalisa. Tulude liigitamine. Projekti alternatiivkulud nende liigitamine ja hindamine. Diskonteerimine ja sotsiaalne diskontomäär: diskonteerimine ja projekti nüüdisväärtus. Pikaajaliste projektide kulude ja tulude diskonteerimine. Inflatsiooniga arvestaminediskonteerimisel. Sotsiaalne diskontomäär ja selle valik. Projekti sisemine tasuvusmäär. Kulu-tulu analüüs ebakindlates tingimustes: ebakindlus ja risk projektide hindamisel. Riski väljendamine oodatavate väärtuste kaudu. Kaalutud kulu-tulu analüüs: analüüsi eesmärgid; jaotuskaalud); sisemised kaalud). Erinevate kaasuste analüüs.


Maht: 2-4 õppepäeva, 16-30 akadeemilist tundi

Lektor: Indrek Saar



Personalitöö dokumentatsioon ja õiguslikud alusedIdee: Anda osavõtjatele terviklik ülevaade peamistest personalitööd puudutavatest seadustest ja nendega seotud muudatustest. Kursuse raames arutatakse erinevaid probleeme ja püütakse leida lahendusi seaduste ellurakendamise kitsaskohtadele.

Sihtgrupp: Personali- jt üksuste juhid ning personalispetsialistid, -töötajad

Sisu: Avaliku teenistuse seadus, selle reguleerimisala; avaliku teenistuse aktuaalseid küsimusi rakenduspraktika ja kohtulahendite alusel; töölepinguseadus; käsundus-, töövõtu-, tööleping; palgaseadus; töö – ja puhkeajaseadus; puhkuseseadus. Personalitööga seotud asutuse töökorralduslikud dokumendid; dokumenteerituse vajalikkus personalitöös; teabedokumendid personalitöös,

personaliarvestuse infosüsteem, personaliandmete konfidentsiaalsus; personaliarvestusega seotuddokumentatsioon; ametnike hindamise ja koolitusega seotud dokumentatsioon.

Töömeetod: Loeng, arutelu, rühmatöö

Maht: 2 õppepäeva, 16 akademilist tundi

Lektorid: Viire Rannasoo, Kerstin Jaani, Mari Nõmm

Lisainfo: Koolitus on tellimisel organisatsioonisisese koolitusena



I Koo

litus

ed as

utus

e, ü

ksus

e ja v

aldk

onna

juhi

le

Strateegilise arengukava koostamine uusIdee: Anda osalejatele selge arusaam strateegiliste arengukavade vajalikkusest ja mõttest, nende koostamise põhimõtetest ja metoodikatest, strateegilise protsessi loogikast ja ülesehitusest ning strateegiliste arengukavade rakendamisest.

Sihtgrupp: Riigiametnikud, teenistujad ja hallatavate asutuste töötajad, juhid, planeerimisega seotud isikud

Olukorra kirjeldus: Ametnikel, juhtidel ja võtmespetsialistidel võib olla erinev arusaam strateegiliste arengukavade vajalikkusest, olemusest, formaadist ja selle koostamise metoodikatest. Tulemuseks on formaalne dokument, mida kunagi ellu ei rakendata ja mis tekitab osapooltes segadust ning mittesoovitud tagajärgi

Tulemused: Koolitusel osalenu: teab, mis on strateegiline arengukava, millest see koosneb, miks ja kuidas seda

koostatakse; tunneb strateegilise planeerimise protsessi etappe ja oskab seostada vastavate analüüsimeetoditega; oskab kaardistada tegevuskeskkonna mõjusid ja huvigruppide vajadusi ning ootusi; oskab sõnastada strateegilisi eesmärke ja teab, kuidas kavandada tegevusi ning ressursse nende saavutamiseks; teab, kuidas sõnastada strateegiaid ja siduda erinevaid strateegiaid ühtseks arengukavaks.

Töömeetod: Lühiloeng, individuaalsed ja rühmatööd, arutelu ja analüüs, kaasused, praktilised harjutused.




Muudatuste juhtimine UUSIdee: Anda osalejatele ülevaade muudatuste juhtimisega kaasnevatest otsestest ja kaudsetest mõjudest, võimalikest “tööriistadest” ning nende kasutamisest soovitud muutuste elluviimiseks.

Sihtgrupp: Riigiametnikud, teenistujad ja hallatavate asutuste töötajad, juhid, planeerimisega seotud isikud

Olukorra kirjeldus: Statistika järgi suur osa planeeritud muudatustest ebaõnnestub - kas ei saavutata soovitud tagajärge või ei saavutata seda soovitud ajaks või soovitud ressursikuluga. Muudatuse õige planeerimine ja selle elluviimise juhtimine loovad eeldused õnnestumiseks.

Tulemused: Koolitusel osalenu: mõistab, mis on muudatus

ja mis neid põhjustab; teab, millised on inimeste reaktsioonid muutustele ja kuidas neid ületada; tunneb muudatuste planeerimise protsessi ja oskab sõnastada muudatuse juhtimise etappe; oskab muutusi visualiseerida ja kommunikeerida;





Organisatsioonilise võimekuse kasvatamine UUSIdee: Luua selgus organisatsiooni efektiivsust mõjutavates faktorites ja leida vahendid efektiivsuse kasvatamiseks. Koolitus on terviklikul organisatsioonikäsitlusel baseeruv ja annab selge sisendi tegevusplaani ja juhtimisotsustesse.

Sihtgrupp: Asutuste juhid ja võtmeisikud

Sisu: Efektiivsuse mõiste ja selle hindamise ning saavutamise meetodid. Eesmärk-protsess-ressurss seos. Organisatsiooni kui tervikliku süsteemi efektiivsuse kasvatamine. Organisatsiooni tegevuskeskkonna analüüs. Efektiivsust loovate kriitiliste faktorite analüüs. Juhtimisotsuste vastuvõtmine. Üksikisiku efektiivsuse

kasvatamine. Väljund-eesmärk-protsess-võimaldajad seos. Ajajuhtimise maatriks. Ajakulutajate kõrvaldamine Tegevuste fokuseerimine ja koostöömudelite kujundamine. Plaani koostamine organisatsiooni efektiivsuse kasvatamiseks.

Töömeetod: Loeng, rühma- ja isiklik töö, arutelu




Sekkuv ja arengut toetav koolitus

9 tel 696 5490 / 696 5566 • faks 696 5343

I Koo

litus

ed as

utus

e, ü

ksus

e ja v

aldk

onna

juhi

leOrganisatsiooni disainimine UUSIdee: Organisatsioon kui juhtimisobjekt vajab pidevat ümberkujundamist võimaldamaks enda ees seisvate ülesannete efektiivset lahendamist. Koolituse idee on tuletada osalejatele meelde, millistest osistest organisatsioon koosneb, kuidas need on omavahel seotud ja anda ülevaade organisatsiooni disainimise peamistest osistest, otsustusobjektidest , -meetoditest.

Sihtgrupp: Riigiasutuste juhid, planeerimisega seotud ametnikud, teenistujad ja hallatavate asutuste juhid

Sisu: organisatsiooni mõiste ja olemus; organisatsiooni olemasolu põhjus ja loodav väärtus; välis- ja sisekeskkonna mõjurite kaardistamine; organisatsiooni osised ja nende

vahelised seosed; eesmärkidest protsesside, süsteemide ja praktikate väljatöötamine; organisatsiooni edukuse hindamine; 0rganisatsiooni otstarbekuse ja võimekuse hindamine.





PersonalijuhtimineIdee: Mitmekülgsete personalijuhtimise alaste teadmiste ja oskuste arendamine.

Sihtgrupp: Riigiasutuste ja hallatavate asutuste personalijuhid ja -spetsialistid

Sisu: Personali planeerimine (tööjõuturg, tööjõu nõudlust ja pakkumist kujundavad tegurid), värbamine ja valik. Motivatsioonisüsteemi kujundamine ja rakendamine (ametikohtade hindamine, rahalised ja mitterahalised motivaatorid). Personali koolitamine, arendamine. Karjääriteed ja nende kujundamine organisatsioonis. Personali hindamine (hindamissüsteemi kujundamine

ja läbiviimine). Arenguvestluste läbiviimine ja tagasiside andmine hindamistulemuste kohta.

Töömeetod: Loeng, arutelu, situatsioonianalüüs, rühmatöö

Lisainfo: Koolitus on tellimisel organisatsioonisisese koolitusena. Täpsem programm koostatakse lähtuvalt organisatsiooni vajadustest.



Personaliarvestamisest personalijuhtimiseniIdee: Jagada kogemusi , tutvuda parimate praktikatega organisatsiooni personalijuhtimise valdkonnast

Sihtgrupp: Koolitus on mõeldud nii avaliku kui erasektori asutustele, kus seni on tegeldud vaid personaliarvestusega, kuid on tekkinud vajadus arendada personalijuhtimise erinevaid valdkondi.

Sisu: Personalijuhi roll, personaliarvestuse lihtsustamine, personalijuhtimise valdkonna töö kaasajastamine. Koolitusel leitakse võimalikke vastuseid küsimustele: kuidas saab asutus suurendada töötajate pühendumust, mille peale oleks mõttekas kulutada olemasolevaid ressursse, miks tegeleda lisaks personaliarvestusele ja värbamisele ka

personalijuhtimisega, kuidas teada saada, mis on asutuse personalijuhtimise arendamises oluline ja kuhu panustada ilma liigsete kuludeta?


Maht: 8 akadeemilist tundi

Lektor: Irene Metsis




I Koo

litus

ed as

utus

e, ü

ksus

e ja v

aldk

onna

juhi

le

Töötajate rahulolu, motivatsioon, pühendumineIdee: Koolituse läbivaks mõtteks on aidata osalejatel leida uusi võimalusi oma organisatsiooni tulemuslikkuse kasvatamiseks töötajate motiveerituse, pühendumise ja rahuolu sihipärase mõjutamise kaudu.

Sihtgrupp: Riigiasutuste ja põhiseaduslike institutsioonide personali- jt üksuste juhid

Sisu: Ülevaade töömotivatsiooni, töörahuolu ja organisatsioonile pühendumise olemusest ning mõjust organisatsiooni tulemuslikkusele; motivatsiooni ja organisatsioonile pühendumise hindamise võimalused; osalejad saavad hinnata enda motiveeritust ja pühendumist; arutelu organisatsiooni võimaluste üle mõjutada töötajate töömotivatsiooni ja organisatsioonile pühendumist ning

nende kaudu organisatsiooni tulemuslikkust; ülevaade töömotivatsiooni mõjutamise juhtumist ühes Eesti organisatsioonis (alates strateegia kavandamisest ja motivatsiooniuuringust kuni uuringutulemuste kasutamiseni).

Töömeetod: Lühiloeng, arutelu, juhtumi analüüs

Maht: 1 koolituspäev, 8 akadeemilist tundi

Lektor: Mari Nõmm, Kerstin Jaani



Tulemuskesksed ametijuhendidIdee: Anda osalejatele terviklik ülevaade töötajate tööülesannete, kohustuste, õiguste, volitamise ja vastutusega seonduvatest õiguslikest probleemidest ning arendada personalitöötajate teadmisi ja oskusi ametijuhendite koostamisel.

Sihtgrupp: Asutuste ja üksuste juhid, personalijuhid ja −spetsialistid

Sisu: Ametijuhendi vajalikkus ja kasutusvaldkonnad; amet, roll ja töö; töö analüüs; ametikoha tulemuskriteeriumide määratlemine; ametijuhendi koostamise protseduur; struktuur ja sisuosad; vormistamine; ametijuhendite toimivus ja ametijuhendite muutmine; tüüpilised vead

tulemuskeskse ametijuhendi koostamisel; sõlmprobleemid ja nendest tulenevad lahendused seoses: tööülesannete muutmisega ning töötajate kohustuste, vastutuse, volituste ja õigustega; töötajate kohustuste, õiguste ning vastutuse proportsionaalsus.


Lektor: Mari Nõmm ja töösuhete valdkonna jurist

Lisainfo: Koolitus on sobiv organisatsioonisiseseks ja piirkondlikuks koolituseks


11 tel 696 5490 / 696 5566 • faks 696 5343

I Koo

litus

ed as

utus

e, ü

ksus

e ja v

aldk

onna

juhi

le

Tõhus liiderIdee: Koolitusel keskendutakse eestvedamise seisukohalt neljale olulisele teemale, harjutatakse konkreetseid oskuseid ning analüüsitakse oma tugevaid külgi ja arenguvõimalusi. Sisekoolituse puhul koostatakse harjutused ja ülesanded koostöös tellijaga, arvestades asutuse tegevusspetsiifikaga.

Sihtgrupp: Asutuste tipp-, üksuse- ja valdkonnajuhid

Sisu: Sihikindel juht – tulemustele orienteeritus, oskuslik otsuste langetamine; visiooniga juht – loovuse, innovaatilisuse, organisatsioonikultuuri soodustamine; innustav juht – kaasamine, motiveerimine, hea

meeskonnatöö; mõjus juht – inimeste mõjutamine, oskuslik suhtlemine.

Töömeetod: Teema teoreetiline käsitlus, näited, analüüs, harjutused

Lisainfo: Koolitus on tellimisel organisatsioonisisese ja piirkondliku koolitusena



Koosolekute juhtimine ja korraldusIdee: Arendada efektiivse ja eesmärgipärase koosoleku korraldamiseks ja läbiviimiseks vajalikke oskuseid. Tänapäeva ametnik töötab info ülekülluses ja ajapuuduses. Üks “ajaröövleid” on pikalevenivad koosolekud / nõupidamised / arutelud. Koolitusel määratletakse koosoleku efektiivsuse kriteeriumid ja analüüsitakse oma seniseid tegevusi nende kriteeriumitega võrreldes. Koosoleku edukuse määrab mitte koosoleku pikkus, vaid õigete tegevuste hulk peale koosolekut. Seega läbitakse koolituse käigus vajalikud tegurid, millede edukas läbimine loob eelduse, et koosolekul otsustatu oleks õige, kõikide poolt aktsepteeritud ja ka vastavalt kindlaks määratule teostatud.

Sihtgrupp: Asutuste juhid, valdkondade ja töörühmade juhid

Sisu: Osalejad analüüsivad oma senist tegevust koosoleku juhina, määratlevad täpsemalt koosoleku efektiivsuse kriteeriumid, grupis toimuvad protsessid ning omandavad erinevaid meetodeid oma oskuste täiendamiseks. Koolitus matkib koosoleku faase – ettevalmistus, toimumine,

kokkulepped ja teostus. Koolituse tulemusena osaleja: • on analüüsinud koosoleku terviklikku protsessi ja oskab tähtsustada eeltöö olulisust ning konkreetse tegevuskava vajalikkust; • tunneb osalejate kaasamise ja ohjamise meetodeid; • oskab analüüsida enda käitumist koosoleku protsessis; • on teadvustanud konkreetsete otsuste ja vastutajate määramise olulisust; • teab, millised on koosoleku edukust mõjutavad põhitegurid ja oskab neid rakendada.

Töömeetod: Lühiloeng, arutelu, grupitöö, iseseisev ülesanne, test


Maht: 1 õppepäev, 8 akadeemilist tundi


Väljakutsed juhile

Stressiga toimetulekIdee: Stress on loomulik ja vajalik nähtus inimese era- ja tööelus. Samas on oluline vältida (töö)stressi kuhjumist ja kasvamist üle kriitilise piiri ehk läbipõlemist. Koolitus on kavandatud arvestades juhi tööspetsiifikat ja sellega seotudstressifaktoreid. Olulise lisaväärtuse koolitusele annab tööstressi taseme ja toimetuleku ressursside hindamine.

Sihtgrupp: Asutuste, allüksuste, hallatavate asutuste juhid

Sisu: Tööstressi mudel - vajalikud stressorid, paratamatu tööstress ja selle kahte tüüpi tagajärg: läbipõlemine või karastumine; töörahulolu ja –stressi mõjutavad tegurid: juhtimine, rolliselgus, tagasiside, tööiseloom, töökoormus; stressorite mõju ehk tõlgendamine läbi isikliku vaatenurga,

erinevad tööstressiga toimetuleku taktikad - ennetamine, juhtimine, maandamine, eitamine; stressijuhtimine, tõhusad ja kahjulikud käitumistaktikad erinevates töö(elu) situatsioonides; enesemotiveerimise võimalused ja tehnikad.

Töömeetod: Teema teoreetiline käsitlus, näited, harjutused





I Koo

litus

ed as

utus

e, ü

ksus

e ja v

aldk

onna

juhi

le Stressi- ja ajajuhtimine läbi eneseanalüüsiIdee: Õppida nägema ja kasutama oma ressursse; arendada toimetulekut töö, suhete ja stressiga; kogeda eneseanalüüsi ja iseenda mõjutamise võimet; puhata igapäeva rutiinist.

Sihtgrupp: Asutuste, allüksuste, hallatavate asutuste juhid

Sisu: Minu elustiil. Millised on minu rollid elus? Mõttematk: elutee ja rollid elus. Ressursside inventuur, väärtushierarhiate täpsustamine ja missiooni loomine. Kuidas jaotada oma aega nii, et edukalt toime tulla igas valdkonnas? Kuidas eduka suhtlejana liikuda vastuolult kooskõlale? Positiivne mõtlemine. Koolituse tulemusena osaleja: • oskab rakendada iseenda seni kasutamata ressursse; • oskab paremini toime tulla pingetega töö- ja lähisuhetes;

• suudab paremini analüüsida enda käitumist; • valdab relaksatsioonivõtteid – oskuseid, mida kasutada pingete korral (eneseregulatsiooniks vajalikud hingamis- ja lihaslõõgastusvõtted).

Töömeetod: Lühiloengud, grupitööd, praktilised harjutused, rollimängud, eneseanalüüs


Toimumise aeg: Täpsustamisel



Psühholoogia töös personaligaIdee: Keskendutakse psühholoogiaalaste teadmiste olulisusele personalitöös: eelkõige isiksuse- ja suhtlemispsühholoogiale. Eesmärk on personalitöötajate oskuste arendamine isiksuse paremaks mõistmiseks ning erinevate suhtlemissituatsioonide oskuslikumaks lahendamiseks.

Sihtgrupp: Asutuste, üksuste ja valdkondade juhid, personalitöötajad

Sisu: I päev: Isiksusepsühholoogia: töötaja kui organisatsiooni väärtuste kandja ja hoidja. Väärtused, uskumused ja hoiakud ning nende kujunemine ja muutumine; hoiakute mõju organisatsioonile ja vastupidi; inimeste vajadused. Isiksusetüübid ja käitumine; düsfunktsionaalne käitumine ja selle põhjused. II päev: Suhtlemine: kuidas toetada töötajaid ja tulla

toime probleemsete töötajatega; kuidas luua positiivset meelestatust; emotsioonid ja nende juhtimine; enimlevinud suhtlemissituatsioonid personalitöös. Suhtlemine: psühholoogiline kontakt, aktiivne kuulamine (peegeldamine, ümbersõnastamine); suhtlemistõkked, kehtestav käitumine; konflikt; toimetulek tööstressiga ja selle ennetamine;eneseabivõtted; kaitsvad barjäärid.



Lektor: Stella Laansoo



Personalitöö teabepäevadIdee: Personalitöö teabepäevad toimuvad SKA ATAK ja Rahandusministeeriumi koostöös eesmärgiga vahendada parimaid praktikaid ja arutada avaliku sektori personalitöö aktuaalseid küsimusi ja uusi suundi. Teabepäevad toimuvad nii Tallinnas kui Tartus kokku neli korda aasta: veebruaris, aprillis, septembris ja novembris.

Sihtgrupp: Riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse personalijuhid ja –spetsialistid, valla- ja linnasekretärid

Sisu: Teemad täpsustatakse vähemalt 1 kuu enne ürituse

toimumist ning sellest teavitatakse digitaalselt personalilisti ja ATAK kliendiandmebaasi kaudu.

Töömeetod: Loeng, arutelu

Maht: Kuni 5 akadeemilist tundi


Personalijuhtimise kevadseminarIdee: Kevadseminar toimub SKA ATAK ja Rahandusministeeriumi koostöös eesmärgiga õppida parimate praktikate näidetel ning kaasajastada seeläbi osalejate teadmisi ja oskusi. Teemadering valitakse personalijuhtide ja avaliku teenistuse organisatsioonide arengusuundadest lähtuvalt. Kevadseminar toimub seniste traditsioonide kohaselt maikuus ja kahepäevasena.

Sihtgrupp: Riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse personalijuhid ja –spetsialistid.

Sisu: Kevadseminari teemad on täpsustatakse vähemalt üks kuu enne seminari toimumist ja sellest teavitatakse kõiki asutusi personallisti ja ATAK kliendiandmebaasi kaudu.


Maht: 2 õppepäeva, kuni 12 akadeemilist tundi


13 tel 696 5490 / 696 5566 • faks 696 5343

II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tile

Uute riigiametnike sisseelamiskoolitusIdee: Toetada uute ametnike sisseelamist avalikku teenistusse ja igapäevatöösse. Uued riigiametnikud saavad igakülgse ülevaate riigi toimimise põhimõtetest, avaliku halduse põhiarengutest ning ametniku kohast selles.

Sihtgrupp: Uued töötajad, kellel on avaliku teenistuse staaži kuni 1,5 aastat ja ei oma avaliku halduse alast haridust

Sisu: I moodul: riik ja ühiskond: riigi toimimise üldised põhimõtted; põhiseadus; seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu omavahelised seosed; avaliku sektori õiguslik raamistik; õigussüsteem; valimised, Riigikogu, valitsuse moodustamine; institutsioonid ja asutused; avalikud teenused ja nende kvaliteet. II moodul: ametniku roll ja eetika: hea avaliku halduse tava; avaliku teenistuse institutsiooni roll; ametnikule esitatavad nõuded; avaliku teenistuse eetikakoodeks ametniku

tegevuse reguleerijana. III moodul: avaliku halduse põhiprotsessid: poliitikakujundamise protsess; parteide ja huvigruppide roll poliitika kujunemisel; õigusloome; eelarveprotsess kui poliitika kujundamist ja elluviimist toetav protsess; tulemusjuhtimine; strateegiline juhtimine; riigiasutuse töökorraldus; infoühiskond ja asjaajamine ning riigi infosüsteemid.

Töömeetod: Loeng, juhtumianalüüs, arutelu, diskussioon

Lisainfo: Programm on välja töötatud koostöös Riigikantseleiga. Koolitust on võimalik tellida organisatsioonisisese koolitusena.



Avalik haldus

Avaliku teenistuse eetikaIdee: Hea riigivalitsemise üheks tunnuseks on ausad ja usaldusväärsed avalikud teenistujad. Avalikku võimu teostavatelt ametnikelt oodatakse õiguspärast ning eetilist käitumist. Avaliku teenistuse eetika koolituse eesmärgiks on teadvustada ametnikueetikat kui ühte professioonieetika liiki ja suurendada ametnike praktilisi oskuseid.

Sihtgrupp: Riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse ametnikud

Sisu: Praktiliste juhtumite analüüsil põhinev koolitus, kus osalejad saavad õppematerjali CD-kandjal. Osalejatele kaasaantav kirjalik loengukonspekt hõlmab loetelu ja viiteid kasutatud ning iseseisvaks lugemiseks soovituslikule allikmaterjalile. Koolitusel käsitletavad olulisemad teemad

on: avaliku teenistuse eetika kui professioonieetika, õigusaktide ning avaliku teenistuse eetikasüsteemi suhe: seadused, normid, eeskirjad, tavad; korruptsioon, selle riskide hindamine, ennetavate abinõude süsteemi ja kontrollimehhanismide rakendamine asutustes; huvide konflikt ja selle äratundmine ning ennetamine.

Töömeetod: Lühiloeng, diskussioon, grupitöö ja ajurünnak

Lisainfo: Programm on välja töötatud koostöös Riigikantseleiga. Koolitus on tellimisel organisatsioonisisese koolitusena.



II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tile

Euroopa Liidu institutsioonid ja otsustusprotsessIdee: Koolitusel saab ülevaate Euroopa Liidu toimimise põhimõtetest sh institutsioonidest ja tähtsamatest poliitikatest, et teada, kuidas Euroopa Liidu tegutsemiskeskkonnas valmivad otsused ja toimub juhtimine.

Sihtgrupp: Riigiametnikud ja –teenistujad. Euroopa Liidu institutsioonidesse tööle kandideerijad.

Sisu: Euroopa Liidu üldine iseloomustus, moodustamise eesmärgid; struktuurid, institutsioonid, lepingud, laienemisprotsess; Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Põhiõiguste Harta, Euroopa Põhiseaduslik leping; EL institutsiooniline raamistik: Euroopa Ülemkogu, EL Nõukogu, Euroopa Liidu Nõukogu, kohtusüsteem,

Euroopa Keskpank; ülevaade tähtsamatest poliitikatest: regionaalpoliitika, põllumajanduspoliitika, struktuuripoliitika, majandus- ja rahapoliitika; majandusliku integratsiooni vormid; rahandus- ja majandusliit; Euroopa Ühenduse õiguse allikad ja õigussüsteem, seadusandlik protsess; Eesti Euroopa Liidu tegutsemiskeskkonnas; Euroopa Liidu tulevik?

Töömeetod: Loeng, arutelu, grupitöö

Lektor: Cadrin Lokotar või Ramon Loik



Otsustusprotsess ja haldusreeglid Euroopa Liidu ametiasutustesIdee: Euroopa Liidus elab kokku ligikaudu pool miljardit inimest. Kuidas sellist inimhulka juhitakse ja kuidas juhtimisotsused sünnivad, kuidas neid otsuseid ellu viiakse, kuidas lahendatakse EL ametiasutustes igapäevaselt ette tulevaid probleeme?

Sihtgrupp: Riigiametite juhtidele, spetsialistidele, ametnikele ja teenistujatele

Sisu: Milliseid otsuseid tehakse ainult Eestis, milliseid ainult Brüsselis. Kuidas EL otsused sünnivad ja kuidas liiguvad dokumendid. Milliseid haldusreegleid peavad Euroopa Liidu ametiasutused ja nendes töötavad ametnikud järgima. Kuidas EL institutsioonide ja ametiasutustega lävida. Mida kardavad nn euroametnikud. Kes on lobistid ja kuidas nad

Brüsselis otsuseid mõjutavad. Kuidas Eesti riik, kohalikud omavalitsused, ettevõtted, valitsusvälised organisatsioonid, kodanikeühendused ja üksikisikud saavad Euroopa Liidu ametiasutustes otsuseid mõjutada.

Töömeetod: Kaasusõpe


Lisainfo: Kursus on tellimisel piirkondliku või organisatsioonisisese koolitusega



Euroopa Liit

15 tel 696 5490 / 696 5566 • faks 696 5343

II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tileEuroopa Liidu õiguse rakendamine Euroopa Kohtu poolt

Eesti osalemine nendes ja senised kogemusedIdee: Tutvustada lähemalt üht ELi institutsiooni - Euroopa Liidu Kohut, eesmärgiga tõsta riigiametnike teadlikkust sellest institutsioonist, kui foorumist, kus ELi poliitikate rakendamise raames Eesti huve kaitsta ja Eesti seisukohti selgitada.

Sihtgrupp: riigiametnikud, erinevate valdkondade spetsialistid, praktiseerivad juristid

Sisu: Mida peaks erialaspetsialist teadma Euroopa Kohtus toimuvast? Kuidas tuvastada Eesti huvid vastavates kohtuasjades? Kuidas teha Eesti seisukoht Euroopa Kohtus teatavaks? Kohtus esitatavate seisukohtade ettevalmistamine erialaspetsialistide ja juristide koostöös. Menetlused Euroopa Kohtus. Eesti senine kogemus. 1. Menetlused Euroopa Kohtus: Eelotsusemenetlus; Liikmesriigi kohustuste rikkumine; Tühistamishagi;

Liikmesriigi vastutus EL õiguse rikkumisel 2. Rikkumismenetlused Euroopa komisjoniga: menetluse etapid; EL õiguse ülevõtmisega seoses tõusetuvad sagedasemad probleemid praktikas; Millal ähvardab riiki rahatrahv ja kuidas seda vältida; Eesti senine praktika Euroopa Kohtu menetlustes.

Töömeetod: loeng, näited, diskussioon


Lektor: Liis Lipre, Välisministeerium

Lisainfo: Koolitus on tellimisel organisatsioonisisese või piirkondliku koolitusena


Rahvusvahelised suhted – välislepingud UUS

Idee: Eesti kui Euroopa Liidu liige teeb koostööd teiste riikide ametkondade, asutuste, organisatsioonidega. Koostöö eesmärk, toimimise põhimõtted jm sujuvaks koostööks vajalik sätestatakse lepingutes. Järjest suureneb välislepingutega töötamise kompetentsi vajadus. Kirjeldatav koolitus annab ülevaate rahvusvaheliste lepingute liikidest, algatamisest, ettevalmistamisest, sõlmimisest ja lõpetamisest.

Sihtgrupp: Ministeeriumide ja riigiametite juhtidele, valdkonnajuhtidele, spetsialistidele

Sisu: Rahvusvahelised lepingud. Välislepingud: kohaldatav õigus, välislepingu mõiste. Ametkondlikud välislepingud. Euroopa ühenduste lepingud: ainupädevus, jagatud pädevus, EL leping. Vastastikuse mõistmise memorandum (MoU). Välislepingu sõlmimise ettevalmistamine. Kahepoolsed lepingud: algatamine, töörühma ja/või delegatsiooni moodustamine, läbirääkimised, eelnõu heakskiitmine valitsuses, allakirjutamine. Mitmepoolsed lepingud. Välislepingu sõlmimine. Sõlmimise mõiste: üheetapiline

sõlmimine, kaheetapiline sõlmimine. Ratifitseerimise alused.Jõustamine. Reservatsioon/deklaratsioon Välislepingu täitmine. Välislepingu täitmise tagamine: vastutav ministeerium, ajutine kohaldamine, peatamine. Vastuolu riigi õigusega. Välislepingu muutmine ja lõpetamine. Muutmise menetlus: riigisisene menetlus ja rahvusvaheline menetlus. Lõpetamine/lõppemine.

Töömeetod: Loeng, näited, tellija probleemistikust lähtuv kaasuste arutelu

Lektor: Martti Peetsalu

Lisainfo: Kursus on tellimisel organisatsioonisisese koolitusega. Koolitust saab korraldada 0,5 õppepäeva kaupa.




II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tile

Asjaajamise ja dokumendihalduse korraldus organisatsioonisIdee: anda süsteemne ülevaade organisatsiooni asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamisest; arendada oskust koostada, analüüsida ja hinnata dokumentide vastavust kehtestatud standardile; tutvustada elektroonilise dokumendihalduse võimalusi. läbi dokumendihaldussüsteemi juurutamise ja praktilise tegevuse; tutvustada elektrooniliste dokumentide arhiveerimist; anda ID-kaardi turvalise kasutamise oskusi.

Sihtgrupp: Riigiasutuste ja hallatavate asutuste dokumendihaldurid, bürootöö eest vastutavad teenistujad

Sisu: Organisatsiooni asjaajamiskultuur: asjaajamise korralduse õiguslik reguleerimine ja korraldamise üldised põhimõtted, kaasajastatud asjaajamiskorra olulisus organisatsioonis ja asjaajamiskorra

koostamine; haldusdokumentide vorminõuded lähtuvalt kirjastandardist EVS 882-1:2006; e-kirjade koostamine lähtuvalt kirjastandardist EVS 882-1:2006; digitaalne dokumendihaldus elektrooniline dokumendivahetus, elektroonilised dokumendihaldussüsteemid- nende juurutamine ja praktiline tegevus, ID-kaardi kasutamine, digitaalallkiri, digitaalne arhiveerimine.

Töömeetod: Loeng, näited, rühmatöö, dokumentide analüüs, arutelu

Lektor: Katrin Pajunurm



Elektrooniline dokumendihaldusIdee: Ülevaate loomine digitaalsest asjaajamisest ja dokumendihaldusest, riigi infotehnoloogiliste strateegiate ja tugisüsteemide vahelistest seostest ning XML märgistuskeele põhimõtete tutvustamine.

Sihtgrupp: Informatsiooni haldamise ning dokumendihalduse ja asjaajamise eest vastutavad spetsialistid, infotehnoloogid, kes tegelevad tehnoloogiliste lahenduste arendamisega

Sisu: Eeldused digitaalseks asjaajamiseks ja dokumendihalduseks; digitaalne dokumendihaldus; dokumendisüsteemi väljatöötamine ja juurutamine;

metaandmed. Elektroonilised dokumendihaldussüsteemid; dokumendihaldusprotsessid. Elektrooniline dokumendivahetus; digitaalarhiivindus; asutusesisesed regulatsioonid.

Töömeetod: Loeng, rühmatöö, kodutöö

Lektor: Monika Saarmann



ID-kaardi kasutamise koolitusIdee: ID-kaart peaks saama valdavaks isikutuvastusvahendiks kõikides e-teenustes. Koolitus toimub töötades arvutil ning arendatakse praktilisi oskusi ID-kaardi turvaliseks kasutamiseks.

Sihtgrupp: Kõik riigi- ja nende hallatavate asutuste ametnikud ning teenistujad, erasektor töötajad

Sisu: ID-kaardi kasutusalad: autentimine ja allkirjastamine, ID-pilet, e-hääletamine, @eesti.ee aadress, kliendikaart, füüsiline isikut tõendav dokument. ID-kaardi tarkvara tutvustus. Elektrooniline isikutuvastus: ID-kaardiga autentimise üldpõhimõtted, krüptograafia,sertifitseerimiskeskuse roll. Digitaalallkiri: avalik ja salajane

võti, sertifikaadid, kehtivuskinnitus, ajatempel. Näited Praktilised harjutused.

Töömeetod: Loeng, praktiline töö arvutil

Lektor: Toomas Meister

Lisainfo: Koolituse programmi on koostanud AS Sertifitseerimiskeskus

Maht: 1 õppepäev,4-6 akadeemilist tundi


Dokumendihaldus ja IKT

17 tel 696 5490 / 696 5566 • faks 696 5343

II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tileISKE praktiline rakendamine

Idee: ISKE on infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteem. ATAK pakub ISKE praktilise rakendamise koolitust koostöös Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusega (RIAga).

Sihtgrupp: IT juhid, infoturbe juhid, infoturbe spetsialistid ning süsteemiadministraatorid

Sisu: Etalonturbe kontseptsioon; infovarade inventuur ja spetsifitseerimine; turvaklasside määramine; turbeaste;moodulid; turvameetmete rakendamine: plaani koostamine; rakendamise prioriteedid; vastutajad; teostusplaan; kulud ja maksumuse hindamine; rakendamise kontroll; täiendav riskianalüüs; rakendamise auditeerimine;

rakendamistööriistad ja muud abimaterjalid.

Töömeetod: Arutelu, loeng, näited

Lektor: Jaak Tepandi, CISA

Lisainfo: Koolituse programm on välja töötatud Riigi Infosüsteemi Arenduskeskuse (RIA) poolt



Infoturbe juhtimine ja infoturbe põhialusedIdee: Infoturbe alase teadlikkuse tõstmine, infoturbe põhialuste tutvustamine ja ISKE rakendamiseks vajalike teadmiste ja oskuste arendamine.

Sihtgrupp: IT juhid, infoturbe juhid, infoturbe spetsialistid, süsteemiadministraatorid jt

Sisu: Infoturbe alused; infoturve töökohal; õigusaktid ja eeskirjad; asutuse infoturbekontseptsioon (sealhulgas ISKE); riskihaldus; infoturbehaldus; IT-süsteemid; asutuse tegevus; turvameetmete tehniline realiseerimine; hädaolukorrad ja nende käsitluse plaanimine; uusimad arengud IT alal; infoturbe majanduslik külg; infrastruktuuri

turve.

Töömeetod: Loeng, arutelu, praktiliste näidete analüüs

Läbiviijad: Jaak Tepandi, CISA





II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tile Ametikeel

„Keel on kaart kultuuri tundmiseks, see jutustab Sulle, kust inimene tuleb ja kuhu ta on minemas.” (R. M Brown)

Sisekaitseakadeemia Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskus pakub koostöös Sisekaitseakadeemia Keelekeskusega sisekoolitustena erinevaid vene-, inglise-, soome ja eesti ametikeele kursuseid. Pakutavate ametikeele kursuste eripäraks on see, et sisekoolitustena toimuvad kursused on erialaspetsiifilised ning suunatudjust ametikohale vajalike keeleoskuste arendamiseks. Iga keelekoolituse programm kohandatakse nii, et see vastab tellija tegevuskeskkonnale- ja praktilistele vajadustele. Kursuseid on võimalik tellida sobivas mahus (üldjuhul on ühe õppetsükli pikkuseks 40 akadeemilist tundi) ning erinevatele oskustasemetele. Iga kursuse eel viiakse osalejate seas läbi koolitusvajaduse

analüüs. Keeletestide alusel selgitatakse välja osalejate konkreetsed vajadused ning osalejate keeletase, mille põhjal kohandatakse kursuse programm, õppematerjalid ning kursustel kasutatavad meetodid sihtgrupi vajadustele vastavaks. Kursuste käigus arendatakse nii ortograafiaalaseid teadmisi, kirjalikku väljendusoskust kuikõnekeelt. Kursustel on rõhuasetus eelkõige osalejate tööks vajaliku sõnavara arendamisel ning täiendamisel.

Töömeetod: Kursust on võimalik läbi viia nii intensiivsete õppetsüklitena (näiteks 2 täispikka koolituspäeva sobiva aja tagant) või mitu korda nädalas toimuvate paaristundidena.

Lisaks pikkadele kursustele, pakume sisekoolitustena ka lühemaid intensiivkursuseid.

(1-2 koolituspäeva) Koolitusel on rõhuasetus eesti keele kasutamisel ametikeelena. Koolituse esimene osa on suunatud grammatika meeldetuletamiseks (algustähe ortograafia,kirjavahemärgid, kokku- ja lahkukirjutamine, võõrsõnade ortograafia, lühendamine, arvsõnade liigitus ja käänamine).Koolituse teine osa on suunatud kirjaliku väljendusoskuse

arendamisele (teksti ülesehitus, õigustekstide liigid, materjali järjestamine, erinevad stiiliprobleemid, asjatu mitmus, moesõnad, ebaõnnestunud keelekasutus, paronüümid ehk sarnassõnad).


Eesti keel ametikeelena

(1 koolituspäev) Koolitusel arendatakse läbi praktiliste harjutuste ja näidete inglisekeelsete ametikirjade koostamise tehnikaid. Õpitakse tundma ametikirjadele esitatavaid nõudeid, sobivat

lauseehitust ning koostama keeleliselt korrektseid ametikirju: paberkandjal, elektrooniliselt ning faksina.


Inglisekeelse ametikirja koostamine

Erinevaid keelekoolitusi viivad läbi: Merle Tammela, Natalja Netšunajeva, Katrin Tääker, Kai Veispak, Epp Leibur,

Jelena Trahtman, Alma Laht, Elen Laanemaa

19 tel 696 5490 / 696 5566 • faks 696 5343

II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tile

Seadus, norm ja selle rakendamine ehk seaduse lugemise õpetus uusIdee: Õigusriigis on seadus (õigusakt) ametnike üks põhitöövahend. Oma igapäevatöös ametnik rakendab õigusakte ja jälgib nende täitmist. Koolitusel omandavad ametnikud, kellel ei ole õigusalast eriharidust, seaduse ülesehituse ja õiguse süsteemsuse alused. Õpitakse tundma: seaduse ja põhiseaduse seoseid, õiguse süsteemsust, õigustloovate aktide hierarhiat, normitehnika aluseid ja õiguse rakendamise samme ning probleemi õigusliku lahendi koostamist.

Sihtgrupp: Õigusalast ettevalmistust mitte omavad riigi ametnikud jt avalikud teenistujad

Sisu: Sissejuhatus õiguse erinevatesse käsitlustesse. Õiguse valdkonnad ja õiguse süsteemsus. Positiivne ja ülipositiivne õigus. Objektiivne ja subjektiivne õigus. Riik ja õigus. Põhiseadus ja selle põhimõtted. Põhiõiguste liigid ja piiramise lubatavuse alused. Normiõpetuse alused (täielik õigusnorm ja spetsialiseeritud õigusnorm, regulatiivne ja konstitutiivne õigusnorm, primaarne ja sekundaarne õigusnorm). Normitehnika põhialused. Seaduse ülesehitus. Nõuded

keelele. Mõiste määratlemine. Õiguse rakendamise sammud. Kehtiva õiguse kindlakstegemine – õigete õigusnormide leidmine. Kokkuvõte. Mida peab seaduse tekstis eelkõige tähele panema.

Töömeetod: Loeng slaidiesitluse toel. Loengus käsitletakse paralleelselt näitliku õppevahendina üht koolitatavate igapäevasel teenistusülesannete täitmisel aluseks olevat seadust


Lektor: Triin Roosve

Lisainfo: Organisatsioonisisene või ühe valdkonna spetsialistide koolitus.

Maht: Koolituse kestus oleneb osalejate eelnevast ettevalmistusest ja tööpraktikast.


Riigi põhikord ja inimõigusedIdee: Anda osalejatele ülevaade põhiseaduse seostest teiste õigusaktidega, selle tähtsusest ja sisust; põhiseadusorganite moodustamisest, pädevusest ja kohast avaliku võimu süsteemis; põhiõiguste ja vabaduste olemusest ja käsitlusest olemasolevates õigusaktides läbi kohtulahendite vm juhtumite.

Sihtgrupp: Riigiasutuste ja nende hallatavate asutuste ametnikud jt avalikud teenistujad

Sisu: Riik, riigi põhikord ja inimõigused EV põhiseaduses. Põhiseadusorganid. Põhiseaduslikkuse järelevalve. Põhiõigused, vabadused ja kohustused: funktsioonid, liigid, subjektid, põhiõiguste kaitse, põhiõiguste kaitse

läbi ühiste kaasuste lahendamise võimalusel kasutades sihtgrupi igapäevast tööd reguleerivat seadusandlust (nt.: vangistusseadus ning põhiõigused).

Töömeetod: Loeng, arutelu, kaasuste lahendamine





Põhiõigused ja põhiseaduse aluspõhimõtted õigusloomesIdee: Toetada ametnike jt avalike teenistujate kompetentse õigusloome valdkonnas

Sihtgrupp: Ministeeriumide jt asutuste juhid ning spetsialistid, kes tegelevad õigusloomega

Sisu: Põhiõiguste struktuur (kaitseala, riive, riive põhiseaduspärasus); proportsionaalsuse põhimõte (sobivus, vajalikkus, mõõdukus); õiguskindluse põhimõte: õigusselguse põhimõte, õiguspärase ootuse põhimõte, ebasoodsa tagasiulatuva mõju keeld, vacatio legis, salajase õiguse keeld; demokraatia põhimõte: parlamendireservatsioon Riigi tuumikfunktsioonide delegeerimise keeld; Hea halduse põhimõte; Põhiõiguste

ja põhiseaduse aluspõhimõtetega arvestamine seaduseelnõude väljatöötamisel.

Töömeetod: Loeng, arutelu, näited asutuse töövaldkonnast, kaasusõpe

Lektor: Madis Ernits

Lisainfo: Koolitus on tellimisel organisatsioonisisese koolitusena.



Õigus


II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tile Andmekaitse ja infovabadus

Idee: Tutvustada Eesti, Euroopa Liidu ja üldisi rahvusvahelisi andmekaitse põhimõtteid ning maandada nende rakendamisega seonduvaid riske.

Sisu: I moodul: andmekaitse ja infovabaduse põhiprobleeme. Isikuandmete kaitse ja teabe avalikustamise eesmärgid; rahvusvahelised miinimumnõuded; andmekaitse ja infovabaduse korraldus Eestis; andmekaitsealane regulatsioon Eestis ja Euroopa Liidus; sagedasemad juriidilised probleemid andmekaitse ja infovabaduse valdkonnas; isikute võimalused oma õiguste kaitsel; andmekaitse Inspektsiooni pädevus; kohtumenetlus. II moodul: andmekaitse ja infovabadus praktikas. Teabenõue ja selle täitmine; avaliku teabe esitamise

kohustus veebilehel; isikuandmete kaitse, vastutus; infosüsteemi juriidiline audit, eeskirjad ja ametijuhendid.

Töömeetod: I moodul: teemade teoreetiline käsitlus, praktilised ülesanded II moodul: seminar, kaasusõpe

Lektor: Monika Mikiver


Maht: 2x1 õppepäeva, 2x7 akadeemilist tundi


21 tel 696 5490 / 696 5566 • faks 696 5343

II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tile

Haldusleping ja halduskoostööIdee: Ametnike pädevuse arendamine seoses halduslepingu kasutamise võimalustest haldustöö korraldamisel. Ametnikud saavad ülevaate halduslepingust ja selle kasutamise võimalustest ning ideid halduskoostöö korraldamiseks.

Sihtgrupp: Riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse ametnikud, eraõiguslikud halduskandjad, kes korraldavad üksuste vahelist koostööd ja halduslepingute sõlmimist.

Sisu: Halduskandjad ja nende liigid; halduskandja volitused; haldusorgani mõiste; haldusülesanded; halduslepingu koostamine; halduslepingu olulised tingimused; halduslepingu sõlmimine; halduslepingu täitmine ja kontroll; haldusülesannete täitmise rahastamine; halduslepingu ühepoolne ülesütlemine; halduslepingu lõpetamine;

halduslepingu tühisuse tingimused.

Töömeetod: Loeng, näited

Lektor: Indrek Koolmeister




Haldusmenetlus ja haldusakti koostamineIdee: Ametnikud saavad süsteemseid teadmisi haldusmenetluse seadusest ja oskusi seaduse rakendamiseks praktikas

Sihtgrupp: Riigiasutuste ametnikud ja teenistujad

Sisu: Peamised käsitletavad teemad: haldusmenetluse mõiste, tähtsus, menetluse põhimõtted; menetluse algatamine, menetlusosalised; haldusmenetluse läbiviimine; haldusakti mõiste tunnused; üldkorraldus; soodustavad, koormavad, topeltmõjuga ja kolmandat isikut mõjutavad haldusaktid; haldusakti kõrvaltingimused; haldusakti kehtivus; haldusakti õiguspärasus; vead haldusaktis; haldusakti muutmine ja kehtetuks tunnistamine; haldusakti vaidlustamine.

Töömeetod: Lühiloengud harjutusülesannete ja kaasuste lahendamisega. Osalejatele kirjalik õppematerjal

Lektorid: Indrek Grusdam, Indrek Koolmeister, Monika Mikiver, Triin Roosve

Lisainfo: Koolitus on tulemuslikum organisatsioonisisese koolitusena, kus teemasid saab otseselt seostada osalejate tööga.



Haldusmenetlus haldusorgani initsiatiivil - järelevalvemenetlusIdee: Ametnikud saavad süsteemseid teadmisi järelevalve olemusest, ametniku rollist ning menetluse läbiviimisest.

Sihtgrupp: järelevalveametnikud

Sisu: Järelevalve olemus, eriseaduste ja HMS kohaldamine koostoimes. Seaduslik alus järelevalves, otsustuskava Järelevalvepädevus. Järelevalveametniku roll. Järelevalvetoimingud. Järelevalvemenetluse algus ja lõpp, menetlustähtajad. Menetluskäigud (üleminek väärteo- või kriminaalmenetlusse, haldusmenetluse paralleelne jätkamine). Järelevalvetulemuste dokumenteerimine, dokumentide säilitamine. Järelevalvetulemuste sidumine haldusaktiga. Võimalike

vigade vältimine. Ettekirjutus, ettekirjutuse täitmise tagamine.

Töömeetod: Lühiloeng, arutelu, kaasuste lahendamine.

Lektorid: Indrek Koolmeister, Triin Roosve

Lisainfo: Koolitus on tulemuslikum organisatsioonisisese koolitusena, kus teemasid saab otseselt seostada osalejate tööga.



Haldus- ja väärteomenetlus


II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tile Haldusakti täitmise tagamine ja ametniku vastutus

Idee: Haldusakti täitmise tagamiseks on asutustel võimalik kasutada mitmeid seaduses ettenähtud sunnivahendeid. Koolituse eesmärk on anda teadmisi ja oskusi haldusotsuste täitmise tagamiseks.

Sihtgrupp: Riigiasutuste ja nende hallatavate asutuste ametnikud ning teenistujad

Sisu: Sunnivahendid ja nende liigid; sunniraha rakendamise eeldused; sunnivahendi valik; asendustäitmine ja kohene asendustäitmine; sunnivahendi kohaldamise menetlus; riigivastutuse seaduse tähtsus; haldusakti tühistamise nõue; jätkuva toimingu lõpetamise nõue; haldusakti andmise või toimingu sooritamisest hoidumise nõue; tekitatud kahju

hüvitamise nõue; avalik-õiguslikus suhtes alusetult saadud asja või raha tagastamise nõue.

Töömeetod: Loeng, arutelu, kaasusõpe. Osalejatele õppematerjalid „Asendustäitmine ja sunniraha”

Lektorid: Indrek Grusdam, Indrek Koolmeister




Haldusmenetlus praktikasIdee: Arendada ametnike pädevust haldusmenetluse toimingute teostamisel. Kursusel osalemine eeldab haldus-menetluse ja haldusakti koostamise põhimõtete tundmist.

Sihtgrupp: Haldusmenetluse põhimõtteid tundvad ja menetlemise praktikat omavad ametnikud ja teenistujad

Sisu: Programm valmib koostöös tellijaga. Tellija poolt saadetud kaasuste, probleemide põhjal, mis on tekkinud seoses haldusmenetluse rakendamisega. Nende alusel koostab lektor õppepäeval lahendatavad kaasused, teoreetilise materjali ning kasutatava metoodika.

Töömeetod: Loeng, kaasusõpe, olukordade analüüs

Lektorid: Triin Roosve, Monika Mikiver, Indrek Grusdam, Indrek Koolmeister




VaidemenetlusIdee: Vaidemenetlus on lihtsam ja kiirem, kui halduskohtumenetlus ja seetõttu koormab vähem inimest kui ja haldust. Menetlusasi ei välju eriteadmistega asjaosaliste kontrolli alt ja otsuse teeb sisuliselt valdkonda tundev inimene.

Sihtgrupp: Ametnikud, kes viivad läbi haldusmenetlust

Sisu: Sissejuhatus vaidlusmenetlusse; halduse kohtulik kontroll ja halduse enesekontroll; haldusmenetluse seadusega ja eriseadustega reguleeritud vaidemenetlus; vaidementluse delegeerimine; vaidealluvus; vaidemenetluse läbiviimine; vaidemenetluse algatamine; menetlustoimingute vaidlustamine; vaidealluvus; vaide laiendamine;

menetlustoimingud vaide läbivaatamisel; vaidlustatud tegevuse õiguspärasuse hindamine ja vaideotsus.

Töömeetod: Loeng, arutelu, kaasuste lahendamine. Osalejatele kirjalik õppematerjal

Lektorid: Triin Roosve, Indrek Grusdam, Indrek Koolmeister




23 tel 696 5490 / 696 5566 • faks 696 5343

II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tileVäärteomenetlus

Idee: Annab teadmisi karistusõiguse sätetest, mis on vajalikud eelteadmised väärteomenetluse käsitlemiseks ning teadmisi, oskusi väärteomenetluse rakendamiseks

Sihtgrupp: Riigiasutuste ja nende hallatavate asutuste ametnikud, kes teostavad väärteomenetluse toiminguid ja koostavad menetlusdokumente

Sisu: I moodul: väärteomenetluse põhikursus Alustamine. Järelevalvemenetlus ja väärteomenetlus. Väärteomenetluse seos kriminaal- ja tsiviilmenetlusega. Esimene menetlustoiming. Menetluse alustamata jätmine. Menetlust välistavad asjaolud. Menetleja pädevus. Menetleja ametniku pädevus. Alluvus. Tõendite kogumine. Esmased menetlustoimingud. Sündmuskoha vaatlus. Menetlusaluse isiku küsitlemine. Tunnistajate kindlakstegemine ja küsitlemine. Menetlemine ilma menetlusaluse isiku tuvastamiseta. Kaitsja osavõtu võimaldamine. Menetlussubjektide õigused ja kohustused. Tõendamisele kuuluvad asjaolud. Juriidiline isik. Menetlusliigi valik ja menetluse kulgemise tagamine. Üldmenetlus. Hoiatamismenetlus. Suuline hoiatamine. Kiirmenetlus. Menetluse lõpetamine. Väärteoprotokolli ja otsuse koostamine. Nõuded väärteoprotokollile. Vigade parandamine väärteoprotokollis. Otsuse struktuur. Vead otsustes. Materjalide üleandmine prokurörile. II moodul: Väärtegude tõendamine ja menetlusdokumentide koostamine väärteomenetluses. Peamised vead väärtegude menetlemisel. Riigikohtu lahendite analüüsimine. Vead, milliste korral kohtuvälise menetleja lahend on tühine. Tõendamisele kuuluvad asjaolud, menetlusdokumentide vormistamine. Nõuded tulenevalt KrMS, KarS ja eriseadustest. Tõendite

kogumise võimalused. Menetlusdokumentide vormistamine. Väärteoprotokolli koostamine. Otsuse koostamine. Lahendatakse kaasusi. III moodul: Karistusseadustiku üldosast ja kriminaalmenetluse seadustikust tulenevad nõuded väärtegude menetlemisel. Väärteo koosseis, õigusvastasus ja süü (KarS) Väärteo koosseis: objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Õigusvastasust välistavad asjaolud. Süüd välistavad asjaolud. Selgitatakse, kuidas peavad antud elemendid olema tõendatud ning otsuses tuvastatud. Käsitletakse vastutust tegevusetuse eest, tahtlikku ja ettevaatamatut tegu, katset. Karistamine. Käsitletakse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, eri- ja üldpreventsiooni. Mõistetakse karistus näitekaasuses. Põhi- ja lisakaristused väärteomenetluses. KrMS sätted väärteomenetluses. Selgitatakse, millised KrMS sätted võivad kõne alla tulla ning kuidas tuleb neid kohaldada väärteomenetluses.


Lektor: Meelis Eerik, Ülle Vanaisak, Imbi Kivi, Indrek Koolmeister või Tanel Järvet

Lisainfo: Organisatsioonisisese koolituse programm koostatakse vastavalt tellija vajadusele ning osalejate eelnevatele teadmistele ja praktikale. Koolitust saab tellida ka üksikmoodulitena. NB! Teadmiste testimise võimalus.

Maht: I moodul: 1-2 õppepäeva, 8-16 akadeemilist tundi II moodul: 1 õppepäev, 8 akadeemilist tundi III moodul: 1 õppepäev, 7 akadeemilist tundi


Väärteomenetluse jätkukursusIdee: Annab teadmisi KarS üldosast ning väärtegude menetlemise korrast ja oskusi väärtegude menetlemiseks

Sihtgrupp: Ametnikud jt avalikud teenistujad, kellel on väärteomenetluse põhiteadmised ning vajadus tõsta oma väärteomenetluse alast kompetentsi

Sisu: Väärtegude menetlemisel sagedamini tehtavad vead; Riigikohtu praktika; menetlusdokumentide koostamise nõuded; tähtsust omavate asjaolude tõenditeks vormistamine; väärteoprotokolli koostamine; hoiatus- ja kiirmenetlus; otsuste koostamine; kaasuste lahendamine.

Töömeetod: Lahendatakse asjassepuutuvaid kaasusi

Lektor: Meelis Eerik, Ülle Vanaisak, Imbi Kivi, Indrek Koolmeister





II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tile

Haldus– ja väärteomenetluse võrdlev käsitlusIdee: Anda täiendavaid teadmisi haldus- ja väärteomenetlusest ning arendada menetlustoimingu valiku oskusi. Eeldab osalejatelt haldus- ja väärteomenetluse põhikoolituse eelnevat läbimist ning menetluste tundmist.

Sihtgrupp: Riigiasutuste ja nende hallatavate asutuste ametnikud ning teenistujad

Sisu: Praktikas tekkinud probleemide tutvustus; haldusasjade ja väärtegude eristamise kriteeriumid: millised probleemid on haldus-ja väärteomenetluse praktikas tekkinud, millised võiksid ja saaksid olla tekkinud küsimuste lahendamisel asjasse puutuvad normid ja nende rakendamine praktikas; menetlusliigi valimine haldusmenetluse ja väärteomenetluse mõlema võimaliku kohaldamise korral; millistel juhtudel on võimalik rakendada nii väärteo- kui haldusmenetlust;

millistest kriteeriumidest lähtudes tuleks valik teha; kas mõlemad menetlused võivad kõrvuti kulgeda; kuidas hinnata esimest menetlustoimingut kui otsustust ühe või teise menetluse suhtes; haldusmenetluse ülemineku võimalikkusest väärteomenetluseks ja vastupidi; tõendid ja menetlusdokumendid.

Töömeetod: Loeng, arutelu ja kaasuste lahendamine

Lektor: Meelis Eerik, Ülle Vanaisak, Indrek Koolmeister




Väärteomenetluse legitimeerimineIdee: Tutvustada võtteid, kuidas kohtuväline menetleja saab menetlustoimingute tegemise, menetlusdokumentide vormistamise, karistuse mõistmise ning enda käitumise muuta aktsepteeritavaks muuta nii menetlusaluse isiku kui avalikkuse (meedia)jaoks.

Sihtgrupp: Kohtuvälise menetleja ametnikud

Sisu: Legitimatsioon ei allu alati nn tavaloogika reeglitele. Näiteks ei sõltu menetluse legitimeerumine alati karistusest. Kohtupraktikast võib tuua näite, kus menetlusalune isik soovis kaevata suulise hoiatuse peale. Samas võib ka karmi karistuse määramine olla mõne menetlusosalise jaoks aktsepteeritav ning kaebust ei järgne. Samuti ei pruugi igati seaduslik ning kohtupraktikale vastav karistus (menetlus) legitimeeruda avalikkuse silmis. Olukorra teevad keerulisemaks ka väga erinevate hoiakutega

menetlusosalised.

Teemad: Karistatav tegu; suhtlemine menetlusosaliste ja avalikkusega; menetlustoimingutega toodetav legitiimsus; karistuse mõistmine.

Töömeetod: Loeng, kaasusõpe

Lektor:Meelis Eerik

Lisainfo: Legitimeerimise all mõistetakse antud juhul väärteomenetluse aktsepteeritavaks muutmist menetlusosaliste ja avalikkuse (meedia) jaoks



25 tel 696 5490 / 696 5566 • faks 696 5343

II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tile

Tööõiguse erikursus – tööleping UUS

Idee: Tagada koolitusel osalejate valmisolek töösuhete planeerimiseks ning töölepingute sõlmimiseks. Koolitusel mõtestatakse osalejate jaoks lahti kehtiv tööõigus koos selle võimaluste ning piirangutega.

Sihtgrupp: Juriidilise ettevalmistuseta personalitööd ning personaliotsuseid tegevad isikud

Sisu: Koolituse läbinu: • mõistab tööõiguse olemust ja suudab asjakohaselt tõlgendada tööõiguse norme • suudab eristada töölepingut teistest töötegemist reguleerivatest lepingutest ning oskab valmistuda töölepingu sõlmimiseks • orienteerub töölepingu tingimustes ja oskab töölepingut ja selle kirjalikku dokumenti vormistada • mõistab lepingueelsete läbirääkimiste ning töötaja tööle lubamise tähendust

• oskab vältida tühiseid lepingutingimusi ning teab nende tähendust töösuhte poolte jaoks • suudab maandada tööandja peamised riskid töölepingu sõlmimisel

Töömeetod: Loeng, rühmaarutelud, kaasuste ja ülesannete lahendamine, töölepingu vormistamine ning selle kirjaliku dokumendi koostamine


Lektor: Elina Orumaa

Lisainfo: Soovitavalt sisekoolitus, et oleks võimalik tuua koolitusel osalejate jaoks võimalikult asjakohaseid näiteid. E-õppena võimalik läbi viia IVA-keskkonnas.


Tööõiguse erikursus – puhkeaeg ja puhkus UUS

Idee: Tagada koolitusel osalejate valmisolek töösuhete planeerimiseks puhkeaja ja puhkuse andmise nõuete kontekstis. Koolituse läbinu teab puhkeaja ja puhkuse andmise põhimõtteid ning töötaja ja tööandja õiguseid-kohustusi selles valdkonnas. Koolitusel mõtestatakse osalejate jaoks lahti kehtiv tööõigus koos selle võimaluste ning piirangutega.


Sisu: • Puhkeajale kehtestatud nõuded • Tööajakava planeerimine • Puhkuste liigid • puhkuste andmisele kehtestatud nõuded • Puhkuste planeerimine

• Puhkusetasu väljaarvutamine • Töötaja ja tööandja vastutus nõuete rikkumisel






Tööõiguse põhikursus UUS

Idee: Personaliotsuste tegemisel on vaja kaaluda kõiki asjakohaseid võimalusi ja nüansse. Selleks peab nii personalitöötajal kui personaliotsuse vastuvõtjal olema teadmine tööõigusest ning oskus seda rakendada. Koolitusel mõtestatakse osalejate jaoks lahti kehtiv tööõigus koos selle võimaluste ning piirangutega.


Sisu: Koolituse läbinu: • mõistab tööõiguse olemust ja suudab asjakohaselt tõlgendada tööõiguse norme • hoomab võlaõigusest ja tsiviilõiguse üldosast tulenevaid mõjusid tööõigusele • suudab eristada töölepingut teistest töötegemist reguleerivatest lepingutest ning oskab valmistuda töölepingu sõlmimiseks • orienteerub töölepingu tingimustes ja oskab töölepingut ja selle kirjalikku dokumenti vormistada • oskab lahendada lihtsamaid töösuhte jooksul tekkivaid

praktilisi tööõigusalaseid probleeme • teab töötasu, puhkeaja ja puhkuse andmise põhimõtteid ning töötaja ja tööandja õiguseid-kohustusi selles valdkonnas • orienteerub töösuhte poolte vastutuse valdkonnas • orienteerub erinevates töölepingu ülesütlemise viisides ning töölepingu lõppemise erinevate aluste õiguslikes tagajärgedes

Töömeetod: Loeng, rühmaarutelud, kaasuste ja ülesannete lahendamine, lihtsamate dokumentide koostamine

Maht: 3 õppepäeva, 3 x 6 akadeemilist tundi


Lisainfo: Autoril on koostatud mahukas õppevahend ning e-kursus IVA-keskkonnas. Kursus tellimisel organisatsioonisisese või piirkondliku koolitusena, e-õppena


Töö- ja võlaõigus


II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tile

Uus töölepingu seadus avaliku teenistuse kontekstisIdee: Tutvustada uut töölepingu seadust, selle põhimõtteid, –mõisteid ning rakendamise erisusi avalikus teenistuses

Sihtgrupp: Riigiasutuste ja hallatavate asutuste juhid, spetsialistid, ametnikud

Sisu: Üldised põhimõtted. Tööleping, selle sõlmimine ja muutmine: töölepingu mõiste, lepingueelsed läbirääkimised, töötingimustest teavitamine, eritingimuste kohaldamine, töölepingu tühistamine. Saladuse hoidmise kohustus ja konkurentsipiirang: poolte õigused ja kohustused, vastutus. Poolte õigused ja kohustused: lojaalsuskohustus, töötaja õigus keelduda töö tegemisest. Töölähetus: välislähetus, siselähetuse erisus. Töötasu: mõiste (töötasu vs palk), maksmise alused ja kord. Koolitus: tööalane koolitus, täiendav koolituskulude kokkulepe. Töö- ja puhkeaeg: tööaeg, ületunnitöö ja öötöö, valveaeg, minimaalne puhkeaeg.

Töötaja vastutus: leppetrahvid, töötasu alandamine, kahju hüvitamine, varalise vastutuse kokkulepe, vastutus 3-ndate isikute ees, tasaarvestus. Töölepingu ülesütlemine ja hüvitised. Tööinspektsiooni järelevalve.



Lektor: Tiia E. Tamm

Lisainfo: Soovitavalt organisatsioonisisene või piirkondlik koolitus, et oleks võimalik tuua koolitusel osalejate jaoks võimalikult asjakohaseid näiteid


Töölepinguseadus praktikasIdee: Programmi eesmärk on anda ülevaade TLS rakendamisest konsultatsiooni ja töövaidlusorgani praktika põhjal. Kehtiv TLS on oma põhimõtete ja rakendavuse osas oluliselt erinev kuni 30.06.2009 kehtinud TLS-st. Seoses sellega esineb TLS rakendamisel kardinaalseid erinevusi, mis on juba toodud kaasa hulgaliselt vaidlusi. Võimalike vaidluste ennetamiseks on oluline olla kursis väljakujunevast töövaidluspraktikast seoses TLS-ga.

Sihtgrupp: Juristid, personalijuhid, isikud, kes tegelevad igapäevaselt TLS rakendamisega

Sisu: TLS rakendatavus praktilise kogemuse pinnalt. TLS rakendamisega seotud töövaidluse lahendid - Töölepingu ülesütlemine koondamise tõttu (eelisõigus töölejäämisel jne); Töölepingu ülesütlemine muudel alustel (vormistamine jne); puhkuste andmine; puhkusetasu arvutamine haigushüvitise arvutamine; õppepuhkuse arvutamine.

Koolituse läbinu: Saab ülevaate TLS praktilisest rakendamisest praktiliste näidete valguses. Oskab kohaldada teoreetilisi teadmisi praktikas. Oskab praktikast lähtudes ennetada tekkida võivaid töövaidlusi Oskab praktiliselt rakendada TLS-st tulenevaid tööandja õigusi ja kohustusi. Oskab analüüsida olukordi töövaidlusorgani praktikast lähtudes.

Töömeetod: Loeng, praktilised näited, diskussioon osalejatega, kaasuste lahendamine

Lektor: Katrin Sarap




Tööõiguse erikursus – töösuhte lõppemine UUSIdee: Tagada koolitusel osalejate valmisolek personalitöö valdkonnas töösuhete õiguspäraseks lõpetamiseks. Koolitusel mõtestatakse osalejate jaoks lahti kehtiv tööõigus koos selle võimaluste ning piirangutega.


Sisu: Koolituse läbinu: • mõistab tööõiguse olemust ja suudab asjakohaselt tõlgendada tööõiguse norme • hoomab võlaõigusest ja tsiviilõiguse üldosast tulenevaid mõjusid tööõigusele • suudab eristada töölepingut teistest töötegemist reguleerivatest lepingutest ning oskab valmistuda töölepingu lõpetamiseks • orienteerub töösuhte poolte vastutuse valdkonnas • orienteerub erinevates töölepingu ülesütlemise viisides

ning töölepingu lõppemise erinevate aluste õiguslikes tagajärgedes • oskab täita tööandja kohustusi töölepingu lõppemise korral




Lisainfo: Soovitavalt organisatsioonisisene või piirkondlik koolitus, et oleks võimalik tuua koolitusel osalejate jaoks võimalikult asjakohaseid näiteid. E-õppena võimalik läbi viia IVA-keskkonnas.


27 tel 696 5490 / 696 5566 • faks 696 5343

II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tileVõlaõigus

Idee: Käesolev programm on koostatud võlaõigusest tervikülevaate saamiseks ning seaduse rakendamiseks põhiteadmiste ja - oskuste omandamiseks

Sihtgrupp: Riigiasutuste ja nende hallatavate asutuste ametnikud, kelle töövaldkond hõlmab võlaõiguslikke suhteid

Sisu: I moodul: Võlaõiguse üldosa. Ülevaade muudatustest tsiviilseadustiku üldosas ja võlaõiguse üldosas: võlasuhte tekkimise alused; olulised aspektid lepingu sõlmimisel; tüüptingimused lepingus; võlausaldaja õiguskaitsevahendid võlgniku kohustuse rikkumise korral; võlasuhte lõpetamise alused. II moodul: Võlaõiguse eriosa – lepingu liigid, lepingujärgsed ja –välised kohustused: võõrandamislepingud (müügileping, üürileping,

litsentsileping, laenuleping); teenuste osutamise lepingud (käsundusleping, töövõtuleping); võlasuhted, mis võivad tekkida ilma õigusliku tehinguta ning sõltumata poolte tahtest; analüüsitakse vastava valdkonna õigusakte.


Lektor: doctor iuris Margus Kingisepp


Maht: I moodul: 3 õppepäeva, 21 akadeemilist tundi II moodul: 3 õppepäeva, 21 akadeemilist tundi


MüügilepingIdee: Anda põhjalikke teadmisi müügilepingute regulatsioonist ning praktikas kogenud konsultandi juhendamisel oskusi juriidiliselt korrektsete müügilepingute vormistamiseks.

Sihtgrupp: Riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse ametnikud, kelle töövaldkond hõlmab võlaõiguslikke suhteid

Sisu: Müügilepingu objektid; tarbijat puudutav õiguslik regulatsioon; müüja ja ostja kohustused müügilepingus; lepingu objekti juhusliku hävimise ja kahjustumise risk; asja vastavus lepingu tingimustele; müüja vastutus lepingu rikkumise korral; õiguskaitsevahendid müügilepingus;

müügigarantii; müügilepingu eriliigid; müügilepingu näidiste analüüs ja korrigeerimine.

Töömeetod: Loeng, praktiliste ülesannete lahendamine






II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tile

IT-hangete autoriõiguslik ja autorilepinguline kaitseIdee: Koolitusel osaleja saab teada põhilised IT-hangetega seotud riskide allikad, millele tuleb lepingute sõlmimisel tähelepanu pöörata

Sihtgrupp: Koolitus on mõeldud inimestele, kelle töö seisneb IT-hangete kavandamises, juhtimises või teostamises, IT-lepingute koostamises ja sõlmimises. Koolitus on mõeldud ka IT-ala töötajate ja juhtide üldiseks enesetäiendamiseks intellektuaalse omandi kaitse ja haldamise küsimustes. Samuti annab see vajalikku teavet autoritele (programmeerijatele, kujundajatele) ja andmebaaside tegijatele.

Sisu: Infotehnoloogia õigusliku regulatsiooni alused; IT

tooted ja teenused – “töötavad lahendused”; infotehnoloogia hankeleping (litsents ja autorileping); IT-lahenduste tugiteenused; vaba tarkvara kasutamise eelised ja riskid.


Lektor: doctor iuris Mario Rosentau




Riigihangete seadus ja pakkumismenetluse läbiviimineIdee: Anda põhiteadmisi ja oskusi tegelemaks riigihangetega.

Sihtgrupp: Riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste ametnikud

Sisu: Ülevaade riigihangete seaduse olulistest sätetest ja olulisematest seaduse muudatustest; erinevate riigihanke pakkumismenetluste tutvustus ja avatud pakkumismenetluse käik põhjalikult; pakkumise kutse dokumendid; hankeleping ja selle vormi määratlemine; hankelepingu põhitingimused.


Lektorid: Jarlo Dorbek, doctor iuris Margus Kingisepp




Karistusõiguse üldosaIdee: Karistusõiguse põhimõtete tundmaõppimine ja rakendamiseks vajalike oskuste andmine

Sihtgrupp: Politsei-, maksu-, tolli-, pääste jt ametnikud, kelle töö eeldab karistusõiguse põhimõtete tundmist ja rakendamist

Sisu: Deliktistruktuur: kolme-elemendiline kuriteomõiste; KrK kuriteokoosseisu võrdlus KarS kolme-elemendilise kurteomõistega; süüteokoosseis: karistusõiguslik teomõiste, koosseisutunnused, objektiivne ja subjektiivne koosseis; õigusvastasus: hädakaitse ja hädaseisund, kohustuste kollisoon; süü: süü- ja vastutuspõhimõte, süüvõime, süüd välistavad asjaolud; ettevaatamatu tegevusdelikt: ettevaatamatu tegevusdelikti koosseisu eripära; tegevusetusdelikt: tegevuse ja tegevusetuse eristamine;

katse: katsekoosseis, kõlbmatu katse, katsest loobumine; täideviimine ja osavõtt: piiritlemine ja vormid; ülevaade sanktsiooniõigusest; aegumine.



Lektorid: Priit Männik, Tanel Järvet




Erinevaid töövaldkondi reguleerivad seadused

29 tel 696 5490 / 696 5566 • faks 696 5343

II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tile

KriminaalmenetlusIdee: Kriminaalmenetluse seadustiku tundma õppimine ja rakendamiseks vajalike oskuste omandamine

Sihtgrupp: Uurimisõigusega riigiasutuste ametnikud ning ametnikud ja teenistujad, kes viivad läbi väärteomenetlusi

Sisu: Edasilükkamatud menetlustoimingud; krMS rakendus- ja volitussätted: KrMS muudatused tulenevalt KrMS RakS-st; muud KrMS-i rakenduslikud küsimused. Teiste seaduste muudatused KrMS RakS-s.



Lektorid: Priit Männik, Tanel Järvet, Urmas Krüger jt



Karistusõiguse eriosaIdee: Karistusseadustiku eriosas sätestatakse süütegude koosseisud ja karistused nende toimepanemise eest. Vastavalt töö spetsiifikast on koolituse tellijal võimalus validanelja erineva mooduli vahel.

Sihtgrupp: Politsei-, maksu-, tolli-, pääste jt ametnikud, kelle töö eeldab karistusõiguse rakendamisoskust

Sisu: I moodul: Isikuvastased süüteod (2 õp). Isikuvastased süüteod; süüteod perekonna ja alaealiste vastu; rahvatervise vastu suunatud süüteod. II moodul: Varavastased süüteod (2 õp). Varavastased süüteod; süüteod avaliku rahu vastu. III moodul: Majandusalased ja avaliku usalduse vastased süüteod (2 õp). Majandusalased süüteod; pankroti- ja täitemenetlusalased süüteod; maksualased süüteod; rahapesualased süüteod; süüteod

väärtpaberiringluses; konkurentsialased süüteod; süüteod avaliku usalduse vastu. IV moodul: Muud süüteod (1 õp) Ametialased süüteod; süüteod avaliku usalduse vastu.


Lektorid: Priit Männik, Tanel Järvet jt erinevate valdkondade spetsialistid

Lisainfo: Koolitus on tellimisel organisatsioonisisese koolitusena ja seda saab tellida üksikmoodulina. Koolitusprogramm koostatakse vastavalt tellijale vajadustele.




II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tile

Projektijuhtimine UUS

Idee: Piiratud aeg, piiratud eelarve ja inimressurss, fikseeritud tulem on tavaliselt märksõnad, millegaprojektijuhtimist iseloomustatakse. Projektijuhtimine on ettevõtte jätkusuutliku edukuse üks abinõudest. Neile märksõnadele vastab enamus ettevõtte tegevusi. Projektide edukaks juhtimiseks on vaja arendada oskusi, teadmisi kui ka hoiakuid nii töötajates kui organisatsiooni kultuuris tervikuna. Projektijuhtimine ei ole üks konkreetne oskus, vaid väga paljude erinevate kompetentside kogum. Vastavalt projekti faasile muutuvad vajadused ühe või teise oskuse järele.

Sihtgrupp: Riigiasutuste ametnikud ja teenistujad; hallatavate asutuste teenistujad

Sisu: Projektid tekivad vastuolust hetke olukorra ja soovtulemi vahel; kuidas probleeme ära tunda ja seada õigeid eesmärke.

• Projekti planeerimine - mida ja kuidas teha; projekti edenemise tagamine. • Projekti taktikaline külg - grupipsühholoogilised protsessid, oskus ka emotsioone juhtida ja saavutada koostööfaas. • Refleksiooni käigus saavad osalejad koolitajale tagasipeegeldada neid tundeid ja emotsioone, millega nad projekti tsükli jooksul kokku puutusid, et neid hilisemas töös teadlikult juhtida.

Lektor: Marek Link

Töömeetod: Rollimängud, simulatsioon, kus õppijale tekitatakse võimalikult töölähedane survestatud situatsioon



Sisekoolitaja koolitusIdee: Arendada teadmisi, oskuseid ja hoiakuid, mis on olulised hinnatud koolitajale. Käsitletakse täiskasvanute õppimise olemust ja tunnuseid ning analüüsitakse erinevate õppemeetodite, -tehnikate ja –võtete kasutamist koolituse erinevatel etappidel.

Sihtgrupp: Juhid, ametnikud ja teenistujad, kes viivad läbi sisekoolitusi, esitlusi või on mentorid

Sisu: Õppimise ja koolitamise olemus. Täiskasvanud õppija eripärad. Koolitaja roll ja kompetentsid. Koolituse ettevalmistamine (eesmärkide seadmine, õppemeetodid, koolitusprogrammi koostamine ja aja planeerimine, jaotusmaterjalide koostamine ja esitluse ettevalmistamine, õpivajaduse väljaselgitamine. Koolituse läbiviimine

(õpikeskkonna loomine, varemõpituga seostamine, õpitu rakendamine). Koolituse hindamine (tagasisidestamine, õppimise hindamine, koolituse jätkutegevused).


Maht: 1 koolituspäev, 4 -8 akadeemilist tundi

Lektor: Maria Kütt



Ametioskused

31 tel 696 5490 / 696 5566 • faks 696 5343

II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tilePersonalitöö baaskoolitus

Idee: Teoreetilis-praktiline kursus, mille eesmärgiks on anda osalejatele teadmisi ja oskusi personalitöö kaasaegsetest käsitlustest. Koolitusel osaledes omandate personalitöötaja või personalispetsialisti kutseeksami edukaks sooritamiseks vajalikud teadmised. Kursusel käsitletakse kõiki personalitöö olulisemaid valdkondi: personalitöö protseduurid ja dokumentatsioon; tööanalüüs ja tööde hindamine; tööjõu planeerimine; psühholoogia personalitöös; nõustamine; töösuhte seadused praktikas; töötajate hindamine; värbamine ja valik; koolitustegevus ja arendamine ja karjäärijuhtimine; motiveerimine ja tasustamine.

Sihtgrupp: Koolituse sihtgrupiks on personalitöötajad ja -spetsialistid nii avalikust- kui ka erasektorist, personalitööd tegevad teiste ametikohtade esindajad (näiteks raamatupidajad, sekretärid) ning kõik teised, kes soovivad saada personalitööst terviklikke teadmisi.

Sisu: I moodul : Personalijuhtimine kaasaegses organisatsioonis. Psühholoogia personalitöös. • Organisatsiooni eesmärgid ja personalitöö • Personalitöö valdkonnad • Inimese kui ressursi eripärad • Personalispetsialisti roll: professionaalsed ja inimlikud valikud ja vastuolud • Emotsionaalne intelligentsus personalispetsialisti töös • Eetilised probleemid personalispetsialisti töös Töösuhte seadused praktikas. Uus töölepingu seadus. • Personaliarvestust ja töösuhteid reguleerivad õigusaktid • Töölepingu sõlmimine ja muutmine • Töölepingu lõpetamine II moodul: Töösuhte seadused praktikas • Avaliku teenistuse seadus • Puhkuste korraldamine • Töösuhted ja sotsiaalpartnerlus • Töökeskkond ja -tervishoid Personalitöö protseduurid ja dokumentatsioon. • Personalitööd reguleerivad dokumendid, nende vormistamine ja arhiveerimine • Registrite ja andmebaaside haldamine • Personalitöö protseduurireeglite väljatöötamine III moodul : Sisekommunikatsioon. Personaliuuringud. • Sisekommunikatsioon • Konfidentsiaalne jaavalik informatsioon • Kriisikommunikatsioon • Organisatsioonisisene suhtekorraldus • Personaliuuringu olemus ja läbiviimise eesmärgid • Uuringu läbiviimise etapid • Personaliuuringute andmete kogumine, töötlemine ja analüüsimine Tööanalüüs ja tööde (ametikohtade) hindamine • Töö analüüsi olemus, eesmärgid ja meetodid • Ametikohtade kujundamise põhimõtted ja tehnikad • Ametikohtade hindamise eesmärgid, meetodid • Ametijuhendi koostamine IV moodul : Töötajate hindamine. Arenguvestlused • Töötajate hindamise olemus ja eesmärgid • Hindamisprotsessi etapid • Hindamismeetodid • Hindamise eetilised põhimõtted • Arenguvestlused Tööjõu planeerimine • Tööjõu planeerimise mõiste, eesmärgid, meetodid, etapid • Tööjõukulude eelarvestamine ja analüüs

• Kirjeldava statistika põhimeetodid ja statistilise informatsiooni kasutamine • Organisatsiooni tööjõu statistiliste andmete kogumine, töötlus ja aruandlus • Personali paindlik rakendamine. Teenuste sisseostmine. Koondamine V moodul : Värbamine ja valik • Värbamise allikad ja võimalused • Värbamise ja -valiku protsessi etapid • Personalivaliku põhimeetodid • Intervjueerimistehnikad • Testide liigid • Personalivaliku meetodite eelised ja puudused • Värbamise ja valiku poliitika Koolitus- ja arendustegevus organisatsioonis • Koolituse ja arenduse eesmärgid, süsteem • Täiskasvanud õppija eripära • Koolitustegevuse protsess (koolitusvajaduse selgitamine, koolituse planeerimine ja korraldamine, arvestus ja aruandlus, koolituse tulemuslikkuse analüüs) • Koolituspoliitika • Koolitusmeetodid • Organisatsiooni terviklik arendamine • Karjäärijuhtimine VI moodul : Motiveerimine ja tasustamine. • Motiveerimine • Mitterahalise hüvitamise võimalused organisatsioonis • Rahalise hüvitamise olemus ja liigid • Tasustamise põhimõtted • Palgaarvestuse alused, palgatingimuste muutmine • Palgasüsteemi loomine Grupitööna case-study lahendamine. Praktilised nõuanded personalitöös. • Millised on pingelised momendid personalitöös ja kuidas nendega toime tulla? • Millest alustada personalitööd kui sa vahetad organisatsiooni ja/või ametikohta ning millised probleemid võivad kaasneda? • Kuidas saab personalijuht endale mõjujõudu? • Kuidas mitte millestki midagi teha - soodsad lahendused personalitöös? • Suurimad “ämbrid” ja õnnestumised personalitöös NB! Korraldajad jätavad endale õiguse teha vajadusel muudatusi õppeprogrammis.

Maht: 12 õppepäeva, 96 akadeemilist tundi (6 x 2 õppepäeva kuus)

Töömeetod: Loeng, arutelu, kaasuste lahendamine, rühmatöö

Hind: Hind sisaldab koolitusmaterjale, lõunasööke ja kohvipause. Hinnasoodustus PARE liikmetele. Tasumine toimub arve alusel, mis väljastatakse kokkuleppelise maksegraafiku aluse, koolituse eest on võimalik tasuda kunikolmes osas.

Lektorid: Koolitajateks on tippspetsialistid ja erinevate organisatsioonide praktikutest personalijuhid: Katrin Alujev, Estravel AS, personali- ja kvaliteedidirektor; Hille Raud, Sihtasutus Õigusteenused, büroojuhataja; Maria Kütt, AS Swedbank, IT divisjoni personalidirektor; Irene Metsis, Skanska EMV, administratsioonijuht; Mari Nõmm, Tartu Ülikool, personaliosakonna juhataja; Riina Rohelaan, HR Outsourcing OÜ, juhatuse liige; Egle Saska, Tallinna Sadam AS, personaliosakonna juhataja.

Lisainfo: Koolitusprogramm on koostatud Eesti Personalitöö Arendamise Ühing PARE spetsialistide poolt



II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tile

Õiguspärasus ja hea teenindus ametnike töösIdee: Hea teenindus ametnike poolt on muutunud Euroopa õigusruumis niisuguseks väärtuseks, mis otsustati 2000.a lisada Euroopa Liidu põhiõiguste hartasse. Käesolevas paketis pakutakse hea halduse põhimõtete rakendamise kaudu välja erinevaid võimalusi – konsultatsioone ja koolitusi - isikute teenindamise kvaliteedi tõstmiseks asutuses.

Sihtgrupp: Riigiasutusted, hallatavad asutused

Sisu: Pakett koosneb kuuest osast, mis kõik on rakendatavad ka iseseisvalt. Rakendamisvõimalus oleneb teenindamise olukorrast asutuses ning senitehtud tööst teenindamise arendamisel. 1. Teeninduse taseme hindamine organisatsioonis. Annab hinnangu teenuse kvaliteedile kliendi pilgu läbi. Selguvad kitsaskohad, kus teenuse kättesaadavus on kliendi jaoks keeruline, ametniku töö kliendi jaoks ebaotstarbekas, tema ettevalmistus ebapiisav või organisatsioonisisene koostöö takistatud. Hindamisel kasutatakse: testostude meetodit või kliendiküsitlust. 2. Teenindusstandardi väljatöötamine ja rakendamine. Teenindusstandard on kõiki teenuseid haarav,

organisatsioonitasandil toimiv käitumisjuhis/reeglistik. Standardi väljatöötamise etapid: ettevalmistus/dokumentide analüüs, protsesside kaardistamine ja analüüs, teenindusstandardi koostamine ja kooskõlastamine, toimetamine, kujundamine ja trükkimine, järeltegevused. 3. Ametniku töö teenindajana. Kahepäevane koolitus teenindusstandardiga kinnitatud käitumisnormide omandamiseks. 4. Toimetulek tööstressiga. Kuidas saavad teenindajad taastada oma jõuvarusid ning suurendada seeläbi tööalast motiveeritust? 5. Õppevahendi väljatöötamine teenindusalase koolituse läbiviimiseks või ise õppimiseks.

Töömeetod: Analüüs, vestlus, loeng, praktiline töö

Lisainfo: Integreeritud lähenemine: õigus + kvaliteet + teenindus

Maht: Kokkuleppel tellijaga


Teenusstandardite väljatöötamine ja rakendamineIdee: Koolituse eesmärgiks on teenusstandardite väljatöötamise ja rakendamise alaste oskuste arendamine

Sihtgrupp: Riigiasutuste ja hallatavate asutustes kõikide tasemete juhid

Sisu: I moodul: avalike teenuste pakkumise põhimõtted: teenusstandardi mõiste ja olemus; kodaniku kui kliendi mõiste; välisriikide ja Eesti senine kogemus. II moodul: nõuded teenusstandardile: teenusstandardi ülesehitus; teenusstandardi sisu komponendid.

III moodul: teenusstandardi väljatöötamise ja rakendamise protsess: üldine teenusstandardi koostamise skeem; koostöö teiste asutuste ja teenuste klientidega teenusstandardite koostamisel; protsesside kaardistamine; kliendi arvamus- ja rahulolu uuringute läbiviimine; teenusstandardi avalikustamine.



KlienditeenindusIdee: Teadvustada ametnikele teenindamiseks vajalikke hoiakuid ja arendada teenindusalaseid oskusi

Sihtgrupp: Riigiasutuste ja nende hallatavate asutuste ametnikud/teenistujad. Koolitust on võimalik tellida nii baaskoolitusena kui ka jätkukoolitusena juba suuremate teenindustöö kogemustega töötajatele.

Sisu: Koolitus annab ülevaate klienditeeninduse olemusest, arendab klienditeenindaja rollitunnetust ja rollikohast käitumist, annab ülevaate teenindussuhtlemise põhitõdedest ning klienditeeninduses ettetulevatest võimalikest ohtudest ja nende ennetamise võimalustest.

Koolituse tulemusel osaleja: omab ülevaadet klienditeeninduse olemusest; tunnetab oma rolli klienditeenindajana; omab ülevaadet klienditeenindaja

rollikohasest käitumisest ja teenindussuhtlemise põhitõdedest; oskab välja selgitada kliendi vajadusi; teab võimalikke klienditeeninduses ette tulevaid ohtusid ja oskab neid ennetada ja lahendada.



Lektorid: Inge Ojakäär, Toomas Takjas, Marko Torm

Lisainfo: Koolitust on võimalik tellida organisatsioonisisese koolitusena. Koolituse kestvus ja täpsem programm koostatakse vastavalt tellija vajadustele.


Teenindus ja teenindamine

33 tel 696 5490 / 696 5566 • faks 696 5343

II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tileProtokoll ja etikett

Idee: Anda põhiteadmisi ja oskusi riigiasutuste ja nende hallatavate asutuste ametnikele, teenistujatele protokolli ning etiketi nõuetest ja käitumise heast tavast.

Sihtgrupp: Riigiasutuste ja nende hallatavate asutuste ametnikud jt avalikud teenistujad

Sisu: Sissejuhatuseks: Mis on mis: 1. Etikett. Protokoll. Ja kuldsed käitumisreeglid. 2. Ametliku protokolli kaks jaotust: Riigi ametlik nägu: Riik, asutus võtab vastu külalisi: protokolliline rõivastus, kutsed, külaliste kostitamise eri võimalused Esitlemised. Pöördumised. Kuidas kõnetada? Tervitused. Meie asutuse väline ilme. Me saadame kirja. Kaks erinevat protokollilist vormistust. Elektronkiri? Meil on läbirääkimised või ametlik kohtumine: Ettevalmistused. Läbirääkimiste laud.

Lepingute allakirjutamine. Eesti riigi protokolliline nägu. Mida selga panna? Etiketikohase riietuse põhitõed. Ametlik ja seltskonnaetikett. Ametniku rõivastus. Meile tuleb külalisi: külaliste vastuvõtmise eri vormid. Vastuvõtud. Lõunad. Õhtusöögid. Lauakombed.

Töömeetod: Loeng, arutelu, näited

Lektor: Piret Saluri, Vabariigi Presidendi protokolliülem 1995-2002

Lisainfo: Koolitus on tellimisel organisatsioonisisese või koolitusena. Tellijate ettepanekul ka avatud koolitusena.



Etiketi põhireeglidIdee: Protokolli ja etiketi koolitusel selgitatakse ametliku etiketi põhireegleid ning antakse ülevaade seltskonnaetiketist.

Sihtgrupp: Riigiametnikud, teenistujad, hallatavate asutuste töötajad

Sisu: Etikett, protokoll ja kuldsed käitumisreeglid. Ametliku protokolli jaotused. Riigi ametlik nägu: visiidid, kohtumised, nõupidamised, läbirääkimised; ametlikud tiitlid ja protokolliline atribuutika; trükised; kingitused; sümboolika ja ordenid; lipud; vapid; pitsat; rahvusvärvid. Külaliste vastuvõtt: protokolliline rõivastus, kutsed, külaliste kostitamise erinevad võimalused. Esitlemised.

Pöördumised. Kõnetamine. Tervitused.

Töömeetod: Loeng, arutelu, näidete analüüs

Lektor: Inge Ojakäär





II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tile

Probleemide lahendamine ja stressijuhtimineIdee: Koolituse eesmärk on arendada iseenda parema enesetundmise kaudu ametialast pingetaluvust, probleemide lahendamise oskust ning stressiga toimetulekut

Sihtgrupp: Riigiasutuste ja nende hallatavate asutuste ametnikud ning teenistujad, erasektor

Sisu: Probleemi mõiste, ideed probleemilahenduse õpetusest. Praktiline probleemilahendamine. Probleemidest tingitud stress. Stressi märgid, stressi astmed ja stressile reageerimise viisid. Tööstressi allikad, tööstressi mõõtmine. Stressist vabanemise võimalused ja tehnikad. Positiivne minapilt, enesekindlus ja selle saavutamise võimalused - positiivse mõtlemise ja enesehoiaku arendamise kaudu.

Pinge alandamise võtted. Sotsiaalne toetusvõrgustik – kolleegid, toetus juhtidelt, lähedased jt. tugiisikud. Isiksuse tasakaalu mudel. Psühholoogilised kaitsevõtted – abiks „raskete” inimeste puhul.

Töömeetod: Teemakäsitlus teoorias, praktilised harjutused individuaalselt ja rühmategevustes




Toimetulekuoskused – viha ja konflikti juhtimine UUSIdee: Koolituse eesmärgiks on õpetada kursusel osalejaid senisest rohkem märkama ja analüüsima kriitilisi situatsioone oma elus nii indiviidi kui ka grupi tasandil ning õpetada oskuseid, kuidas konfliktses olukorras toimetulla. Konfliktseid olukordi tuleb ette igas organisatsiooniskollegiaalsel pinnal aga ka nt klienditöös või koolielus. Seetõttu sobib koolitus neile, kelle igapäevatöös võib ette tulla konfliktseid olukordi ja kes soovivad parandada omatöökollektiivi mikrokliimat.

Sihtgrupp: Riigiasutuste ja nende hallatavate asutuste ametnikud ning teenistujad, erasektor

Sisu: Ärritajate äratundmine ja neile reageerimine; konflikti areng; emotsioonide juhtimine; mõtete analüüs;lõõgastustehnikad

Koolituse läbinu: mõistab inimsuhetes asetleidvate konfliktide tagamaid; teab erinevaid konfliktijuhtimisemeetodeid; oskab valida vajadusel sobivat meetodit; oskab kriitiliselt hinnata valitud meetodi plusse ja miinuseid.

Töömeetod: Loeng, interaktiivne õppijakeskne rühmatöö



Koolitusgrupi suurus 8-16 inimest.


Veenva esinemisoskuse arendamineIdee: Väga oluliseks suhtlemisoskuseks on veenev esinemiskunst, mis võimaldab end teistele arusaadavaks teha ja oma ideid põhjendatult väljendada. Antud koolitus on suunatud just veenvaks esinemiseks vajalike oskuste arendamisele.

Sihtgrupp: Riigiasutuste ja nende hallatavate asutuste ametnikud ning teenindajad, erasektor

Sisu: Enesetutvustamine. Eneseregulatsioon esinemise eel: lõdvestumine, pingest vabanemine, sisseelamisvõtted, tutvumisvõtted, partneri märkamine, situatsiooni tajumine, esinemishirm, suhtlemist mõjutavad füsioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalpsühholoogilised aspektid. Arvestamine esinemiskoha ja kuulajatega. Mitteverbaalse suhtluse mõju esinemisele. Ettekande koostamine: ettekande liigid, ettekande osad, materjali kogumine, ettekande näitlikustamine. Hingamine ja hääldamine:

hingamistehnika ja hingamisvõimlemine, hääl, hääldamine, hingamine ühenduses kõnelemisega. Ilmekas kõne. Kõne stiil ja esitamine: sõna-sõnalt kirjutatud kõne, osaliselt üleskirjutatud kõne, tugisõnad kaartidelt, esitamine peast. Ettekanded erinevates olukordades: esitlemine, vestlus, reklaamiv ettekanne, olmekõne. Dialoog grupiga, väitlemine, toimetulek vastupanuga.

Töömeetod: Lühiloeng, arutelu, praktiline treening

Lektor: Margus-Tarmo Pihlakas




Sotsiaalsed oskused

35 tel 696 5490 / 696 5566 • faks 696 5343

II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tile

Käitumuslik psühholoogiaIdee: Kursus põhineb kognitiiv-käitumuslikul lähenemisel, kus kursuslased omandavad oskusi analüüsimaks iseenda ning kaaslaste reaktsioone, käitumist, manipulatsioone ootamatutes olukordades.

Sihtgrupp: Ametnikud, kelle töö sisuks on juhtimise, juhendamise, nõustamise, õpetamise või suunamise kaudu positiivse muutuse esilekutsumine

Sisu: Kriis kui reaktsioon ootamatule sündmusele. Traumaatilised kriisid konfliktide allikana. Hälbiv käitumine.Manipulatsioonid, manipuleeriv sekkumine. Motiveeriva

ellusuhtumise omandamine läbi jaatamise, kuulamise, peegeldamise ja toetavate lausungite.

Töömeetod: Loeng, arutelu, sündmuste analüüs




KontrollipsühholoogiaIdee: Ametnikud, kelle tööülesandeks on teiste töö kontrollimine, hindamine, järelevalve, tunnetavad oma töös sageli kontrollitavate vastuseisu, pahameelt, stressi. Kursuse eesmärk on ametniku rollitunnetuse ja kommunikatsioonioskuste arendamise kaudu vähendada tööalaseid pingeid ja suurendada tööefektiivsust.

Sihtgrupp: Järelevalveametnikud

Sisu: Kontrollija rollinõuded ja -käitumine; taju; hoiakud; väärtushinnangud; kehakeel; sõnaline väljendus; konfliktolukorrad; suhtlemistõkked; kehtestav käitumine;ohud suhtlemisel kontrollimise käigus; tööstress ja selle

maandamine. Koolituse tulemusel osaleja: • tunneb rollinõudeid ja –ootusi; • oskab luua töökeskkonnas erapooletud ja usalduslikud suhted; • oskab kasutada erinevaid käitumismudeleid.





II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tile

Ametirelva kasutamineIdee: Arendada praktilise treeningu käigus ametirelva kasutamise oskust ning anda ülevaade ametirelva kasutamise õiguslikest aspektidest

Sihtgrupp: Kaitsepolitsei, Politseiameti- ja Piirivalveameti, Kaitsejõudude Peastaabi, vanglate, Maksu- ja Tolliameti ametnikud

Sisu: Tulirelva kasutamise seaduslikud alused, ohutustehnika, püstoli tööpõhimõtted ja ehitus, laskemoon, relva käsitsemine

Koolituse tulemusel osaleja: teab ametirelva kasutamise

seaduslikke aluseid ja ohutustehnika nõudeid; tunneb püstoli tööpõhimõtteid ja ehitust; oskab relva käsitseda

Töömeetod: Loeng, treening

Lektor: Aivar Rõžko




Dokumentide kontroll ja võltsingute avastamineIdee: Mitmetes töövaldkondades on vaja tuvastada isikuid dokumentide põhjal. Koolituse eesmärgiks on tutvustada ametnikele enimkasutatavate isikut tõendavate dokumentide põhilisi turvaelemente ja arendada dokumentide põhjal toimuva isiku tuvastamise oskust.

Sihtgrupp: Ametnikud, kelle töökohustuste hulka kuulub isikute tuvastamine dokumentide põhjal (ID kaardid, reisidokumendid, juhiload jne): politseinikud, pangatöötajad, hotellitöötajad, välisesindustes töötavad ametnikud

Sisu: Isikut tõendavate dokumentide liigid: Euroopa Liidu kodanike ja mittekodanike isikut tõendavad dokumendid; kolmandate riikide isikut tõendavad dokumendid. Dokumentide turvamärgid ja muud kaitseelemendid; dokumentide blankett; dokumendi leht, aluspõhjamuster, värvid dokumendis; erinevad trükitehnikad; vesimärk; fluorestseeruvad turvamärgid; optiliselt varieeruvadkujundid; mikrokiri; peitekiri; perforeering; pitsatid ja templid; kaitsekiled; käepärased kontrollvahendid; foto

vahetus; keemiline ja mehhaaniline kustutamine; templi- ja pitsatijäljendite võltsingud; isiku tuvastamine.

Koolituse tulemusel osaleja: Teab enamlevinud dokumentide turvaelemente ja oskab nende põhjal eristada originaali võltsingust; oskab võrrelda dokumendifotot isikuga ja tuvastada võõra dokumendi kasutaja.

Töömeetod: Loengud, praktilised ülesanded ja näited

Lektor: Piret Teppan, Raivo Öpik, Jaan Huik

Lisainfo: Koolitust on võimalik tellida organisatsioonisisese koolitusena. Koolituse kestvus oleneb osalejate eelteadmistest ja tellija vajadustest.



Küsitlemine seletuse võtmiselIdee: Selgitada ja praktiseerida erinevaid küsitlemise meetodeid ja tehnikaid tõese informatsiooni väljaselgitamiseks

Sihtgrupp: Ametnikud, kelle pädevusse kuulub isikutelt seletuste võtmine, tõese informatsiooni saamise eesmärgil

Sisu: Küsitlemise üldised alused, küsitlemise struktuur ja taktikad, küsitlemise ettevalmistamine, küsitlemise alustamine, küsitlemise tulemuste hindamine, küsitlemise psühholoogiline aspekt, seletuse neurolingvistiline analüüs.

Koolituse tulemusel osaleja: • teab küsitluse ettevalmistamise ja läbiviimise protsessi ja võimalusi; • oskab küsitlemise läbiviimisel kasutada erinevaid tehnikaid;

• omab teadmisi küsitlemise ja seletuse võtmise psühholoogilistest aspektidest.

Töömeetod: Loeng, videofilmi analüüs, videoülesanne

Lektor: Raivo Öpik, Jaan Huik, Urmas Krüger

Lisainfo: Koolitust on võimalik tellida organisatsioonisisese koolitusena. Koolituse kestvus oleneb osalejate eelteadmistest ja tellija vajadustest ning kasutatavast metoodikast.

Maht: 1-3 õppepäeva, 16 akadeemilist tundi


Muud ametioskused

37 tel 696 5490 / 696 5566 • faks 696 5343

II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tile

Erivahendite kasutamineIdee: Koolituse eesmärgiks on anda ülevaade erivahendite kasutamise õiguslike aluste kohta ja õpetada praktilise treeningu käigus kasutama erivahendeid ja enesekaitsevõtteid.

Sihtgrupp: Kaitsepolitsei, Politseiameti- ja Piirivalveameti, Kaitsejõudude Peastaabi, vanglate, Maksu- ja Tolliameti ametnikud

Sisu: Erivahendite kasutamise õiguslikud alused (loeng). Treening spordisaalis: enesekaitse; käeraudade kasutamine; kumminuia kasutamine.

Töömeetod: Loeng, seaduste analüüs, õppefilmi vaatamine,praktiline treening

Lektor: Oliver Purik; Arvo Ivanov





I Koo

litus

ed k

ohal

iku

omav

alits

use ü

ksus

e juh

ile, v

olik

ogu

liikm

ele,

linn

a- ja

valla

sekr

etär

ile

Strateegiline juhtimine avalikule sektorileIdee: Tutvustada strateegilise planeerimise ja analüüsi meetodeid ning strateegia kujundamise protsessi organisatsioonis; käsitleda asutuse juhi ülesandeid ja asutusesisest võimalikku tööjaotust strateegilise juhtimise rakendamisel

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse ja hallatavate asutuste juhid, ametnikud

Sisu: Strateegiline seisund ja selle hindamine avaliku sektori organisatsioonis; strateegia väljatöötamise protsess; missiooni sõnastamine: kellele? mida? kuidas?; eesmärkide süsteem; strateegilised analüüsimeetodid; strateegia kavandamine; valdkonna ja asutuse strateegia erinevused riigi strateegiast; rollijaotus strateegia kujundamisel ja elluviimisel; organisatsioon kui süsteem

(McKinsey 7S); organisatsiooni põhiväärtuste sõnastamine; strateegiadokumendid (strateegia, strateegiline arengukava, tegevuskava, tasakaalustatud tulemuskaart (balanced scorecard); kokkuvõte ja isiklike tegevusplaanide koostamine.

Töömeetod: Loeng, rühmatöö, arutelu

Lisainfo: Koolitus on tellimisel organisatsioonisisese koolitusena. Täpne koolituskava koostatakse vastavalt tellija vajadustele peale läbirääkimisi.



Sisseelamiskoolitus volikogu liikmeleIdee: Luua kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele ühine arusaam avaliku teenistuse toimimisest, kohaliku omavalitsuse ja volikogu pädevusest ning koostööst; suurendada volikogu otsustuspädevust

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed

Sisu: Volikogu tegevuse peamised valdkonnad, majanduslikud ja õiguslikud alused, volikogu töökorralduse küsimused; KOV seadusandlik raamistik - KOKS ja teised olulisemad KOV tegevust reguleerivad õigusaktid; volikogu liikme staatus ja volikogu töökorraldus; valla/linna põhimääruse sisu ja koostamise eesmärk, selle vastuvõtmine ja muutmine valla- ja linnavolikogus, valla ja linna eelarveseaduse üldtutvustus; valla ja linna arengukava koostamise alused ja praktilisi näiteid Eesti omavalitsustest;

kohaliku omavalitsuse eelarve ja selle seosed mitmeaastase plaani ja arengukavaga; infotehnoloogilised lahendused kohaliku omavalitsuse juhtimisel.

Töömeetod: Loeng, rühmatöö, diskussioon, rollimäng


Lektor: Triin Roosve, Uno Silberg, Toomas Sepp

Lisainfo: Võimalik tellida organisatsioonisisese või piirkondliku koolitusena. Programm kohandatakse vastavaks tellija vajadustele lähtuvalt osalejate eelnevast töökogemusest.


Spetsialistist juhiks UUSIdee: Anda spetsialistist väljakasvanud juhtidele arusaam nende muutunud rollist uues ametis, luua raamistik juhi ametis orienteerumiseks ja varustada osalejad baasteadmiste ning esmatähtsate oskustega juhi ametis toimetulekuks

Sihtgrupp: kohaliku omavalitsuse ja hallatavate asutuste alustavad juhid, ametnikud, juhtide reserv

Olukorra kirjeldus: Spetsialistidest võrsunud juhil on keeruline tunnetada oma muutunud rolli ja töö võib jätkuda ka juhi rollis spetsialistina

Tulemused: Koolitusel osalenu: teab, milles seisnevad spetsialisti ja juhi rolli vahelised erinevused ning mida juhi amet temalt eeldab; on kaardistanud ära peamised ohud ja

vead, mis vähese kogemusega juhte varitsevad ning leidnud ideid nendega toimetulekuks; teab peamisi juhtimisega seotud mõisteid, oskab nimetada juhtimisobjekte ja kirjeldada peamisi juhtimistegevusi; oskab rakendada juhi baastegevusi - planeerida, otsustada, tööd organiseerida, kontrollida ja tagasisidestada.





Arengu eeldusi kujundav koolitus

39 tel 696 5490 / 696 5566 • faks 696 5343

I Koo

litus

ed k

ohal

iku

omav

alits

use ü

ksus

e juh

ile, v

olik

ogu

liikm

ele,

linn

a- ja

valla

sekr

etär

ileFinantsjuhtimineIdee: Koolitusel osalejad omandavad teadmised ja praktilised oskused finantsjuhtimisest.

Sihtgrupp: KOV juhid, üksuste juhid ja ametnikud

Sisu: Sissejuhatus (1 akad tund): Kohaliku omavalitsuse finantshalduse põhimõtted: Millist rollisee kohaliku omavalitsuse juhtimisel täidab? Miks on vaja eelarvet? Finantsjuhi vajalikkus, roll ja vastutusala omavalitsusüksuses: kes on finantsjuht ja mis on temaülesanded. Moodul 1 (4 akad tundi): Eelarve koostamise põhimõtted - eelarve protsess, eelarvestrateegia; eelarve ülesehitus ja detailsus; üldised põhimõtted tulude, kulude, finantseerimistehingute, investeeringute ja välisrahastusegaprojektide planeerimisel; erinevad eelarvestamise meetodid (sh tekke- ja kassapõhine eelarvestamine) ja planeerimispõhimõtted; laenuvahendite kaasamise võimalused, Moodul 2 (2akad tund): Eelarve täitmine ja aruandlus: Kuidas ja kui sageli analüüsida eelarvetäitmist? Finantsdistsipliinist kinnipidamise tagamiseks kasutatavad

meetmed. Eelarvestamise ja raamatupidamise seosed: Varad, nõuded, kohustused – mida peab oskama lugeda raamatupidamisaruannetest. Rahavoogude planeerimine: Kuidas planeerida sissetulekuid ja väljaminekuid, kuidas jälgida nõudeid/kohustusi. Moodul 5 (2 akad tundi): Eraldiseisvad teemad täiendavalt: tegevustoetuse ja sihtotstarbelise toetuse erinevus lepingute sõlmimisel ja raamatupidamisarvestuses; kasutus- ja kapitalirendi erinevus. Millistele tingimustele pöörata tähelepanu kasutus- ja kapitalirendi lepingute sõlmimisel.

Töömeetod: Rühmatöö, arutelu, loeng

Lektorid: Tallinna Linna Finantsteenistuse esindajad

Lisainfo: Koolitus on tellimisel piirkondliku koolitusena. Võimalus tellida ka erinevaid mooduleid

Maht: 1 õppepäev, 7-9 akadeemilist tundi


KOV ettevõtte juhtimine ja ülesannete delegeerimineIdee: Koolitus annab ülevaate erinevatest KOV ettevõtete olemusest, KOV-i õigustest ja kohustustest. Osalejad omandavad teadmised KOV ettevõtete juhtimisest ja ülesannete delegeerimisest.

Sihtgrupp: KOV juhid, ametnikud ja allasutuste juhid

Sisu: Erinevad KOV ettevõtted - ühingute liigid. Omaniku roll, nõukogu, KOV õigused ja kohustused. Vald ja linn avalik-õigusliku juriidilise isikuna. Kohaliku omavalitsuse osalemine ettevõtluses – erinevad osalusvõimalused, sihtasutustes ja mittetulundusorganisatsioonides. Volikogu ja valitsuse toimimine, rollide jaotus ja vastastikune koostöö. Volikogu ja valitsuse õigusaktid. Ülevaade erinevatest alternatiivsetest võimalustest avalike (sh kohaliku omavalitsuse) ülesannete korraldamisel: munitsipaalettevõtted jms, lepinguline delegeerimine, avalik-era partnerlused jt võimalused. Teenuste delegeerimine konkurentsipõhiselt, koostöö ja läbirääkimiste põhiselt.

Teenuste delegeerimise protsess. Ohud delegeerimisel. Teenuste delegeerimise nõuded, piirangud Eesti õigusruumis (halduskoostööseadus, riigihangete seadus, võlaõigus). Kogemused ja õppetunnid nii Eesti kui maailma praktikast. Raamatupidamise mõiste, vajalikkus ja alused, dokumentatsioon sh nõuded algdokumentidele, raamatupidamise sise-eeskirjad. bilansiskeem sh muutused; inventuur, tegevuse lõpetamine, aruandlus sh majandusaasta aruanne.


Lektor: Toomas Sepp, Tanel Oppi, Maret Kirsipuu

Lisainfo: Koolitus on tellimisel piirkondliku koolitusena



ProjektijuhtimineIdee: Piiratud aeg, piiratud eelarve ja inimressurss, fikseeritud tulem on tavaliselt märksõnad, millegaprojektijuhtimist iseloomustatakse. Projektijuhtimine on ettevõtte jätkusuutliku edukuse üks abinõudest. Neile märksõnadele vastab enamus ettevõtte tegevusi. Projektide edukaks juhtimiseks on vaja arendada oskusi, teadmisi kui ka hoiakuid nii töötajates kui organisatsiooni kultuuris tervikuna. Projektijuhtimine ei ole üks konkreetne oskus, vaid väga paljude erinevate kompetentside kogum. Vastavalt projekti faasile muutuvad vajadused ühe või teise oskuse järele.

Sihtgrupp: Ametnikud ja teenistujad; hallatavate asutuste töötajad, kes korraldavad oma tööd projektipõhiselt

Sisu: • Projektid tekivad vastuolust hetke olukorra ja soovtulemi vahel; kuidas probleeme ära tunda ja seada õigeid

eesmärke. • Projekti planeerimine - mida ja kuidas teha; projekti edenemise tagamine • Projekti taktikaline külg - grupipsühholoogilised protsessid, oskus ka emotsioone juhtida ja saavutada koostööfaas. • Refleksiooni käigus saavad osalejad koolitajale tagasipeegeldada neid tundeid ja emotsioone, millega nad projekti tsükli jooksul kokku puutusid, et neid hilisemas töös teadlikult juhtida.

Lektor: Marek Link

Töömeetod: Rollimängud, simulatsioon, kus õppijale tekitatakse võimalikult töölähedane survestatud situatsioon




I Koo

litus

ed k

ohal

iku

omav

alits

use ü

ksus

e juh

ile, v

olik

ogu

liikm

ele,

linn

a- ja

valla

sekr

etär

ile Avalike projektide tasuvusanalüüs UUSIdee: Praeguses majanduskeskkonnas, kus avaliku sektori kasutuses olevate ressursside maht pidevalt väheneb, on äärmiselt oluline leida nende kasutamiseks kõige efektiivsem viis. Tuleb ette, et erinevate projektide, programmide, kampaaniate, poliitikate ja regulatsioonide kohta otsuste tegemisel, lähtutakse kas poliitilistest kokkulepetest, intuitsioonist või siis väga piiritletud või pealiskaudsest analüüsist. Seetõttu on otsuseid keeruline põhjendada, seda nii enne projekti rakendamist (nt eelarvevahendeid või poliitilist toetust taotledes) kui ka tagantjärele projekti tulemustele hinnanguid andes. Antud kursusel käsitletakse ühte kõige levinumat majandusteaduslikku analüüsimeetodit, kulu-tulu analüüs (ing k cost-benefit analysis), mis sobib analüüsimeetodina kõige paremini ühiskondlikke mõjusid taotlevate projektide efektiivsuse hindamiseks.

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse ja hallatavate asutuste juhid, finantsjuhid, projektijuhid

Sisu: Kulu-tulu analüüsi olemus ja põhimõtted : üldised alused ja lähtepunkt; analüüs kui majandusliku efektiivsuse hindamise vahend; erinevad rakendamisvõimalused; analüüsi puudused ja kasutamise piirangud. Avalike projektide

kulude ja tulude hindamine: hindamise teoreetilised alused; maksevalmiduse printsiip; tarbija hinnavaru ja tootja hinnalisa. Tulude liigitamine. Projekti alternatiivkulud nende liigitamine ja hindamine. Diskonteerimine ja sotsiaalne diskontomäär: diskonteerimine ja projekti nüüdisväärtus. Pikaajaliste projektide kulude ja tulude diskonteerimine. Inflatsioonigaarvestamine diskonteerimisel. Sotsiaalne diskontomäär ja selle valik. Projekti sisemine tasuvusmäär. Kulu-tulu analüüs ebakindlates tingimustes: ebakindlus ja risk projektide hindamisel. Riski väljendamine oodatavate väärtuste kaudu. Kaalutud kulu-tulu analüüs: analüüsi eesmärgid; jaotus-kaalud); sisemised kaalud). Erinevate kaasuste analüüs.



Lektor: Indrek Saar



Personalijuhtimise põhikursusIdee: Koolitusprogramm on valminud ning lähtub avaliku teenistuse töö spetsiifikast. Programmi koostamisel onaluseks võetud kõrgkooli personalitöö süvaõppe programm ja personalitöötaja ja -spetsialisti kutsestandardi nõuded. Personalijuhtimise põhikursus annab eeldused taotleda personalispetsialisti kutsetunnistust.

Sihtgrupp: Avaliku teenistuse asutuste personalijuhid ja -spetsialistid

Sisu: I moodul: personalijuhtimise alused avalikus teenistuses, töökorraldusdokumendid ja personalitööd reguleerivad õigusaktid; avaliku teenistuse õiguse põhimõtted, sissejuhatus valdkonda. II moodul: personali planeerimisvahendid; tööanalüüs ja ametikohtade kujundamine; tööjõu planeerimine; värbamine ja valik; värbamise allikad; ülevaade personalivaliku põhimeetoditest, nende eelised ja puudused; lahkumisintervjuud. III moodul: ametijuhendite koostamine; ametikohtade hindamine ja tasustamine; sisseelamine organisatsiooni;

statistiliste andmete kogumine ja analüüs; personaliuuringud; töökeskkonna na kujundamine ja töötervishoid. IV moodul: koolitus ja arendamine; koolituse ja arenduse mõiste ja eesmärgid; koolitustegevuse protsess; koolituse tulemuslikkuse analüüs; karjäärijuhtimine; kompetentsipõhine juhtimine; töötajate motivatsioon ja motiveerimine. V moodul: töötajate hindamine; hindamise mõiste, olemus ja eesmärgid; hindamissüsteemi loomine, indamismeetodid ja hindamiskriteeriumid; kompetentside ja tulemuste hindamine; tulemuste rakendamine; atesteerimised; psühholoogia ja nõustamine personalitöös; isiksuseomadused ja nende mõõtmise võimalused; nõustamise eesmärgid; suhtlemis- ja sotsiaalpsühholoogia.





Personalitöö dokumentatsioon ja õiguslikud alusedIdee: Anda osavõtjatele terviklik ülevaade peamistest personalitööd puudutavatest seadustest ja nendega seotud muudatustest. Kursuse raames arutatakse erinevaid probleeme ja püütakse leida lahendusi seaduste ellurakendamise kitsaskohtadele.

Sihtgrupp: Omavalitsusjuhid, vallasekretärid ning personalispetsialistid

Sisu: Avaliku teenistuse seadus, selle reguleerimisala; avaliku teenistuse aktuaalseid küsimusi rakenduspraktika ja kohtulahendite alusel; töölepinguseadus; käsundus-, töövõtu-, tööleping; palgaseadus; töö – ja puhkeaeg; puhkus. Personalitööga seotud asutuse töökorralduslikud dokumendid; dokumenteerituse vajalikkus personalitöös;

teabedokumendid personalitöös, personaliarvestuse infosüsteem, personaliandmete konfidentsiaalsus; personaliarvestusega seotud dokumentatsioon; ametnike hindamise ja koolitusega seotud dokumentatsioon.



Lektorid: Viire Rannasoo, Kerstin Jaani, Mari Nõmm



41 tel 696 5490 / 696 5566 • faks 696 5343

I Koo

litus

ed k

ohal

iku

omav

alits

use ü

ksus

e juh

ile, v

olik

ogu

liikm

ele,

linn

a- ja

valla

sekr

etär

ile

Strateegilise arengukava koostamineIdee: Anda osalejatele selge arusaam strateegiliste arengukavade vajalikkusest ja mõttest, nende koostamise põhimõtetest ja metoodikatest, strateegilise protsessi loogikast ja ülesehitusest ning strateegiliste arengukavade rakendamisest

Sihtgrupp: kohaliku omavalitsuse ja hallatavate asutuste juhid, ametnikud, planeerimisega seotud spetsialistid

Olukorra kirjeldus: Ametnikel, juhtidel ja võtmespetsialistidel võib olla erinev arusaam strateegiliste arengukavade vajalikkusest, olemusest, formaadist ja selle koostamise metoodikatest. Tulemuseks on formaalne dokument, mida kunagi ellu ei rakendata ja mis tekitab osapooltes segadust ning mittesoovitud tagajärgi.

Tulemused: Koolitusel osalenu: teab, mis on strateegiline arengukava, millest see koosneb, miks ja kuidas seda

koostatakse; tunneb strateegilise planeerimise protsessi etappe ja oskab seostada vastavate analüüsimeetoditega; oskab kaardistada tegevuskeskkonna mõjusid ja huvigruppide vajadusi ning ootusi; oskab sõnastada strateegilisi eesmärke ja teab, kuidas kavandada tegevusi ning ressursse nende saavutamiseks; teab, kuidas sõnastada strateegiaid ja siduda erinevaid strateegiaid ühtseks arengukavaks.





Muudatuste juhtimine UUSIdee: Anda osalejatele ülevaade muudatuste juhtimisega kaasnevatest otsestest ja kaudsetest mõjudest, võimalikest “tööriistadest” ning nende kasutamisest soovitud muutuste elluviimiseks

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse ja hallatavate asutuste juhid, ametnikud, teenistujad ja hallatavate asutuste töötajad, planeerimisega seotud spetsialistid

Olukorra kirjeldus: Statistika järgi suur osa planeeritud muudatustest ebaõnnestub - kas ei saavutata soovitud tagajärge või ei saavutata seda soovitud ajaks või soovitud ressursikuluga. Muudatuse õige planeerimine ja selle elluviimise juhtimine loovad eeldused õnnestumiseks.

Tulemused: Koolitusel osalenu: mõistab, mis on muudatus

ja mis neid põhjustab; teab, millised on inimeste reaktsioonid muutustele ja kuidas neid ületada; tunneb muudatuste planeerimise protsessi ja oskab sõnastada muudatuse juhtimise etappe; oskab muutusi visualiseerida ja kommunikeerida





Sekkuv ja arengut toetav koolitus

Organisatsioonilise võimekuse kasvatamine UUSIdee: Luua selgus organisatsiooni efektiivsust mõjutavates faktorites ja leida vahendid efektiivsuse kasvatamiseks. Koolitus on terviklikul organisatsioonikäsitlusel baseeruv ja annab selge sisendi tegevusplaani ja juhtimisotsustesse.

Sihtgrupp: kohaliku omavalitsuse ja hallatavate asutuste juhid ja võtmeisikud

Sisu: Efektiivsuse mõiste ja selle hindamise ning saavutamise meetodid. Eesmärk-protsess-ressurss seos. Organisatsiooni kui tervikliku süsteemi efektiivsuse kasvatamine. Organisatsiooni tegevuskeskkonna analüüs. Efektiivsust loovate kriitiliste faktorite analüüs. Juhtimisotsuste vastuvõtmine. Üksikisiku efektiivsuse kasvatamine. Väljund-eesmärk-protsess-võimaldajad

seos. Ajajuhtimise maatriks. Ajakulutajate kõrvaldamine Tegevuste fokuseerimine ja koostöömudelite kujundamine. Plaani koostamine organisatsiooni efektiivsuse kasvatamiseks.


Lektorid: Margus Alviste või Margus Nurk





I Koo

litus

ed k

ohal

iku

omav

alits

use ü

ksus

e juh

ile, v

olik

ogu

liikm

ele,

linn

a- ja

valla

sekr

etär

ile Organisatsiooni disainimine uusIdee: Organisatsioon kui juhtimisobjekt vajab pidevat ümberkujundamist võimaldamaks enda ees seisvate ülesannete efektiivset lahendamist. Koolituse idee on tuletada osalejatele meelde, millistest osistest organisatsioon koosneb, kuidas need on omavahel seotud ja anda ülevaade organisatsiooni disainimise peamistest osistest, otsustusobjektidest, -meetoditest.

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse juhid, planeerimisega seotud ametnikud, teenistujad ja hallatavate asutuste juhid

Sisu: Organisatsiooni mõiste ja olemus; organisatsiooni olemasolu põhjus ja loodav väärtus; välis- ja sisekeskkonna mõjurite kaardistamine; organisatsiooni osised ja nende vahelised seosed; eesmärkidest protsesside, süsteemide

ja praktikate väljatöötamine; organisatsiooni edukuse hindamine; 0rganisatsiooni otstarbekuse ja võimekuse hindamine.


Lektorid: Margus Alviste või Margus Nurk




Kohaliku omavalitsuse ja/või selle allasutuse töö efektiivistamineIdee: Luua selgus organisatsiooni efektiivsust mõjutavates faktorites ja leida vahendid efektiivsuse kasvatamiseks. Koolitus on terviklikul organisatsioonikäsitlusel baseeruv ja annab selge sisendi tegevusplaani ja juhtimisotsustesse.

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse juhid, volikogu liikmed, ametnikud, allasutuste juhid

Sisu: Efektiivsuse mõiste ja selle hindamise ning saavutamise meetodid. Eesmärk-protsess-ressurss seos. Organisatsiooni kui tervikliku süsteemi efektiivsuse kasvatamine. Organisatsiooni tegevuskeskkonna analüüs. Efektiivsust loovate kriitiliste faktorite analüüs. Juhtimisotsuste vastuvõtmine. Üksikisiku efektiivsuse kasvatamine. Väljund-eesmärk-protsess-võimaldajad seos. Ajajuhtimise

maatriks. Ajakulutajate kõrvaldamine Tegevuste fokuseerimine ja koostöömudelite kujundamine Plaani koostamine organisatsiooni efektiivsuse kasvatamiseks.



Lektor: Margus Alviste

Lisainfo: Võimalik tellida organisatsioonisisese või piirkondliku koolitusena. Programm kohandatakse vastavaks tellija vajadustele.


Personaliarvestamisest personalijuhtimiseniIdee: Jagada kogemusi , tutvuda parimate praktikatega organisatsiooni personalijuhtimise valdkonnast

Sihtgrupp: Koolitus on mõeldud nii avaliku kui erasektori organisatsioonidele, kus seni on tegeldud vaid personaliarvestusega, kuid on tekkinud vajadus arendada personalijuhtimise erinevaid valdkondi.

Sisu: Personalijuhi roll, personaliarvestuse lihtsustamine, personalijuhtimise valdkonna töö kaasajastamine. Koolitusel leitakse võimalikke vastuseid küsimustele: kuidas saab asutus suurendada töötajate pühendumust, mille peale oleks mõttekas kulutada olemasolevaid ressursse, miks tegeleda lisaks personaliarvestusele ja värbamisele ka

personalijuhtimisega, kuidas teada saada, mis on asutuse personalijuhtimise arendamises oluline ja kuhu panustada ilma liigsete kuludeta?


Maht: 8 akadeemilist tundi

Lektor: Irene Metsis



43 tel 696 5490 / 696 5566 • faks 696 5343

I Koo

litus

ed k

ohal

iku

omav

alits

use ü

ksus

e juh

ile, v

olik

ogu

liikm

ele,

linn

a- ja

valla

sekr

etär

ileTulemuskesksed ametijuhendidIdee: Anda osalejatele terviklik ülevaade töötajate tööülesannete, kohustuste, õiguste, volitamise ja vastutusega seonduvatest õiguslikest probleemidest ning arendada personalitöötajate teadmisi ja oskusi ametijuhendite koostamisel

Sihtgrupp: Omavalitsusjuhid, valla-, linnasekretärid, personalijuhid ja allükssuste juhid

Sisu: Ametijuhendi vajalikkus ja kasutusvaldkonnad; amet, roll ja töö; töö analüüs; ametikoha tulemuskriteeriumide määratlemine; ametijuhendi koostamise protseduur; struktuur ja sisuosad; vormistamine; ametijuhendite toimivus ja ametijuhendite muutmine; tüüpilised vead

tulemuskeskse ametijuhendi koostamisel; sõlmprobleemid ja nendest tulenevad lahendused seoses: tööülesannete muutmisega ning töötajate kohustuste, vastutuse, volituste ja õigustega; töötajate kohustuste, õiguste ning vastutuse proportsionaalsus.


Lektor: Mari Nõmm ja töösuhete valdkonna jurist

Lisainfo: koolitus on sobiv organisatsioonisiseseks ja piirkondlikuks koolituseks


Töötajate rahulolu, motivatsioon, pühendumineIdee: Koolituse läbivaks mõtteks on aidata osalejatel leida uusi võimalusi oma organisatsiooni tulemuslikkuse kasvatamiseks töötajate motiveerituse, pühendumise ja rahuolu sihipärase mõjutamise kaudu.

Sihtgrupp: Kohalike omavalitsuste juhid, linna-, vallasekretärid, allüksuste juhid

Sisu: ülevaade töömotivatsiooni, töörahuolu ja organisatsioonile pühendumise olemusest ning mõjust organisatsiooni tulemuslikkusele; motivatsiooni ja organisatsioonile pühendumise hindamise võimalused; osalejad saavad hinnata enda motiveeritust ja pühendumist; arutelu organisatsiooni võimaluste üle mõjutada töötajate töömotivatsiooni ja organisatsioonile pühendumist ning

nende kaudu organisatsiooni tulemuslikkust; ülevaade töömotivatsiooni mõjutamise juhtumist ühes Eesti organisatsioonis (alates strateegia kavandamisest ja motivatsiooniuuringust kuni uuringutulemuste kasutamiseni).

Töömeetod: Lühiloeng, arutelu, juhtumi analüüs

Maht: 1 koolituspäev, 8 akadeemilist tundi

Lektor: Mari Nõmm, Kerstin Jaani



Meeskonnatöö kohalikus omavalitsusesIdee: Anda osalejatele meeldejääv meeskonnatöö kogemus, kus jagatakse ühist edu ja vastutust. Koolitus on kavandatud tugevalt praktilise rõhuasetusega, omavalitsuse töö spetsiifikast ja vajadustest lähtuvalt.

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse juhid, ametnikud, hallatavate asutuste juhid

Sisu: Ühine eesmärk ja selle mõju koostööle ja meeskonna motivatsioonile; toimiva töökorralduse saavutamine; sisekommunikatsioon; meeskonnatöö ohud ja takistused; konfliktide ennetamine ja lahendamine; meeskonnatööliikmed ja rollid; mõjus suhtlemine ja koostöö kompetentsid.

Täpne koolitusprogramm koostatakse koostöös tellijaga organisatsiooni olukorra analüüsi ja vajaduste põhjal.


Lektorid: Margus Nurk ja Margus Alviste





I Koo

litus

ed k

ohal

iku

omav

alits

use ü

ksus

e juh

ile, v

olik

ogu

liikm

ele,

linn

a- ja

valla

sekr

etär

ile

Juhi roll ja kompetentsidIdee: Koolituse eesmärk on aidata kaasa kohalike omavalitsuste juhtimiskvaliteedi tõstmisele. Koolitus annab süsteemse ja kaasaegse ülevaate juhtimisega seotud ülesannetest ja juhi rollidest, juhi tööks vajalikest suhtlemiskompetentsidest ning inimressursi juhtimisest (HRM) ja motiveerimisest. Koolitus annab osalejatele eneseanalüüside, arutelude ja praktiliste juhtumite lahendamise kaudu võimaluse arendada juhtimiseks vajalikke oskusi.

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse juhid, ametnikud, volikogude juhid ja allasutuste juhid

Sisu: Juhtimise olemus, juhi ülesanded ja rollid; juhtimine ja eestvedamine (erinevused, ohud ja võimalused); juhtimine (sh planeerimine, organiseerimine, kontrollimine) muutuvas keskkonnas; kaasaegsed uurimused juhtimise tulemuslikkusest; juhtimise seosed väliskeskkonna- ja organisatsioonisisese keskkonnaga. Juhtimisstiilid (Golemani järgi). Juhtimisülesannete ja juhtimisstiili valik sõltuvalt meeskonna ja töötajate eripärast. Mõjutamine, mõjuvõimu erinevad allikad ja nende kasutamine. Suhtlemisoskused kui vahend tulemuste saavutamiseks ja konfliktide ennetamiseks. Läbirääkimised - mida arvestada läbirääkimisteks valmistumisel, läbirääkimiste käigus ning läbirääkimiste/etappide lõppedes. Avalik esinemine - avalikuks esinemiseks valmistumine, esinemine, kokkuvõtete tegemine. Mina läbirääkija ja avaliku esinejana. Inimressursi juhtimine (HRM) - HRM eesmärk ja olulisemad valdkonnad (personali värbamine, töötajate töö

korraldamine, motiveerimine, arendamine); personaliaudit. Tasustamine- ja motiveerimine - motiveerimissüsteemi eesmärgid ja motiveerimisvahendid; materiaalne ja mittemateriaalne motiveerimine; palgasüsteemi osad, hea palgasüsteemi tunnused, palkade konkurentsivõime ja tulemuslikkust arvestav tasustamine. Töötajate tulemuslikkuse juhtimine - tegevuse eesmärgistamine, tulemuslikkuse hindamine ja kontroll. Organisatsioonile pühendumine, enesemotivatsioon - mis on organisatsioonile pühendumine ning miks see on motiveerimisel oluline; kuidas organisatsioonile pühendumist mõjutada; eneseanalüüs motivatsiooni ja organisatsioonile pühendumise osas; võimalused enda ja kolleegide motiveerimiseks.

Kolituse tulemusel: Tugevneb osaleja soov ja enesekindlus enda kui juhi tegevuse teadlikul kavandamisel, juhtimiseesmärkide püstitamisel, partnerite mõjutamisel ning töötajate hindamisel ja motiveerimisel.


Lektor: Mari Nõmm

Lisainfo: Koolitus on tellimisel piirkondliku koolitusena.



Tõhus liiderIdee: Koolitusel keskendutakse eestvedamise seisukohalt neljale olulisele teemale, harjutatakse konkreetseid oskuseid ning analüüsitakse oma tugevaid külgi ja arenguvõimalusi. Sisekoolituse puhul koostatakse harjutused ja ülesanded koostöös tellijaga, arvestades asutuse tegevusspetsiifikaga.

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse uued juhid, hallatavate asutuste juhid

Sisu: Sihikindel juht – tulemustele orienteeritus, oskuslik otsuste langetamine; visiooniga juht – loovuse, innovaatilisuse, organisatsioonikultuuri soodustamine; innustav juht – kaasamine, motiveerimine, hea meeskonnatöö; mõjus juht – inimeste mõjutamine, oskuslik

suhtlemine.

Töömeetod: Teema teoreetiline käsitlus, näited, analüüs, harjutused

Lektor: Margus Nurk, Margus Alviste




Väljakutsed juhile, linna- ja vallasekretärile

45 tel 696 5490 / 696 5566 • faks 696 5343

I Koo

litus

ed k

ohal

iku

omav

alits

use ü

ksus

e juh

ile, v

olik

ogu

liikm

ele,

linn

a- ja

valla

sekr

etär

ileTõhusad läbirääkimise taktikad ja tehnikadIdee: Tõhustada kohaliku omavalitsuse juhtide läbirääkimisoskuseid partnerite, teenuseosutajate ja töötajatega. Koolituse näidisjuhtumid ja ülesanded on koostatud arvestades omavalitsusjuhtide töö eripära.

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse juhid, valdkonnajuhid, hallatavate asutuste juhid

Sisu: Tüüpilised läbirääkimissituatsioonid omavalitsuses; läbirääkimisprotsessi põhietapid ja läbirääkimiste taktikad; läbirääkimiste tehnikad; mõjusa info edastamine, veenmine; oskuslik küsimuste sõnastamine, aktiivne kuulamine, vastuväidete käsitlemine.

Töömeetod: Teema teoreetiline käsitlus, näited, juhtumite analüüs, tüüpsituatsioonide läbimängimine


Lektorid: Margus Nurk või Margus Alviste



Koosolekute juhtimine ja korraldusIdee: Arendada efektiivse ja eesmärgipärase koosoleku korraldamiseks ja läbiviimiseks vajalikke oskuseid. Tänapäeva ametnik töötab info ülekülluses ja ajapuuduses. Üks “ajaröövleid” on pikalevenivad koosolekud / nõupidamised / arutelud. Koolitusel määratletakse koosoleku efektiivsuse kriteeriumid ja analüüsitakse oma seniseid tegevusi nende kriteeriumitega võrreldes. Koosoleku edukuse määrab mitte koosoleku pikkus, vaid õigete tegevuste hulk peale koosolekut. Seega läbitakse koolituse käigus vajalikud tegurid, millede edukas läbimine loob eelduse, et koosolekul otsustatu oleks õige, kõikide poolt aktsepteeritud ja ka vastavalt kindlaks määratule teostatud.

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse üksuste, valdkondade, töörühmade juhid

Sisu: Osalejad analüüsivad oma senist tegevust koosoleku juhina, määratlevad täpsemalt koosoleku efektiivsuse kriteeriumid, grupis toimuvad protsessid ning omandavad erinevaid meetodeid oma oskuste täiendamiseks. Koolitus

matkib koosoleku faase – ettevalmistus, toimumine, kokkulepped ja teostus. Koolituse tulemusena osaleja: • on analüüsinud koosoleku terviklikku protsessi ja oskab tähtsustada eeltöö olulisust ning konkreetse tegevuskava vajalikkust; • tunneb osalejate kaasamise ja ohjamise meetodeid; • oskab analüüsida enda käitumist koosoleku protsessis; • on teadvustanud konkreetsete otsuste ja vastutajate määramise olulisust; • teab, millised on koosoleku edukust mõjutavad põhitegurid ja oskab neid rakendada.

Töömeetod: Lühiloeng, arutelu, grupitöö, iseseisev ülesanne, test




Stressijuhtimine omavalitsusjuhileIdee: Stress on loomulik ja vajalik nähtus inimese era- ja tööelus. Samas on oluline vältida (töö)stressi kuhjumist ja kasvamist üle kriitilise piiri ehk läbipõlemist. Koolitus on kavandatud arvestades omavalitsusjuhi tööspetsiifikatja sellega seotud stressifaktoreid. Olulise lisaväärtuse koolitusele annab tööstressi taseme ja toimetuleku ressursside hindamine.

Sihtgrupp: Kohaliku omavalituse juhid

Sisu: Tööstressi mudel - vajalikud stressorid, paratamatu tööstress ja selle kahte tüüpi tagajärg: läbipõlemine või karastumine; töörahulolu ja –stressi mõjutavad tegurid: juhtimine, rolliselgus, tagasiside, tööiseloom, töökoormus;

stressorite mõju ehk tõlgendamine läbi isikliku vaatenurga, erinevad tööstressiga toimetuleku taktikad - ennetamine, juhtimine, maandamine, eitamine; stressijuhtimine, tõhusad ja kahjulikud käitumistaktikad erinevates töö(elu) situatsioonides; enesemotiveerimise võimalused ja tehnikad.






I Koo

litus

ed k

ohal

iku

omav

alits

use ü

ksus

e juh

ile, v

olik

ogu

liikm

ele,

linn

a- ja

valla

sekr

etär

ile Suhtlemistreening juhile: mõjus suhtlemineIdee: Suhtlemistreeningu tüüpi koolituspäev juhtidele, kes tahavad mõjusamalt suhelda oma kolleegide, alluvate, juhtide ja partneritega. Koolituse kasutegur on seotud rohkete rollimängude ja juhtumite analüüsiga. Koolitusele annavad olulise lisaväärtuse kasutatavad enesehinnangulehed ja küsimustikud.

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse juhid, hallatavate asutuste juhid

Sisu: Inimeste mõjutamine – kunst või teadus?; partneri taju, aktiivne kuulamine; küsitlemine ja nõustamine;

veenmine ja mõjus argumentatsioon; konfliktide ennetamine;enesekehtestamine.

Töömeetod: Loeng, rollimängud, juhtumite analüüs, enesehinnangulehed ja küsimustikud




Psühholoogia töös personaligaIdee: Keskendutakse psühholoogiaalaste teadmiste olulisusele personalitöös: eelkõige isiksuse- ja suhtlemispsühholoogiale. Eesmärk on personalitöötajate oskuste arendamine isiksuse paremaks mõistmiseks ning erinevate suhtlemissituatsioonide oskuslikumaks lahendamiseks.

Sihtgrupp: Kohalike omavalitsuste, allüksuste ja hallatavate asutuste juhid, vallasekretärid, personalitöötajad

Sisu: I päev: Isiksusepsühholoogia: töötaja kui organisatsiooni väärtuste kandja ja hoidja. Väärtused, uskumused ja hoiakud ning nende kujunemine ja muutumine; hoiakute mõju organisatsioonile ja vastupidi; inimeste vajadused. Isiksusetüübid ja käitumine; düsfunktsionaalne käitumine ja selle põhjused. II päev: Suhtlemine: kuidas toetada töötajaid ja tulla

toime probleemsete töötajatega; kuidas luua positiivset meelestatust; emotsioonid ja nende juhtimine; enimlevinud suhtlemissituatsioonid personalitöös. Suhtlemine: psühholoogiline kontakt, aktiivne kuulamine (peegeldamine, ümbersõnastamine); suhtlemistõkked, kehtestav käitumine; konflikt; toimetulek tööstressiga ja selle ennetamine;eneseabivõtted; kaitsvad barjäärid.



Lektor: Stella Laansoo



Personalitöö teabepäevadIdee: Personalitöö teabepäevad toimuvad SKA ATAK ja Rahandusministeeriumi koostöös eesmärgiga vahendada parimaid praktikaid ja arutada avaliku sektori personalitöö aktuaalseid küsimusi ja uusi suundi. Teabepäevad toimuvad nii Tallinnas kui Tartus kokku neli korda aasta: veebruaris, aprillis, septembris ja novembris.

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse valla- ja linnasekretärid, personalijuhid ja -spetsialistid

Sisu: Teemad täpsustatakse vähemalt 1 kuu enne ürituse toimumist ning sellest teavitatakse e-posti jt infokanalite kaudu

Töömeetod: Loeng, arutelu

Maht: Kuni 5 akadeemilist tundi


Personalijuhtimise kevadseminarIdee: Kevadseminar toimub SKA ATAK ja Rahandusministeeriumi koostöös eesmärgiga õppida parimate praktikate näidetel ning kaasajastada seeläbi osalejate teadmisi ja oskusi.Teemad valitakse personalijuhtide ja avaliku teenistuse organisatsioonide arengusuundadest lähtuvalt. Kevadseminar toimub seniste traditsioonide kohaselt maikuus ja kahepäevasena.

Sihtgrupp: Riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse personalijuhid ja –spetsialistid.

Sisu: Kevadseminari teemad on täpsustatakse vähemalt üks kuu enne seminari toimumist ja sellest teavitatakse kõiki asutusi personallisti ja ATAK kliendiandmebaasi kaudu


Maht: 2 õppepäeva, kuni 12 akadeemilist tundi


47 tel 696 5490 / 696 5566 • faks 696 5343

II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tile

Uute kohaliku omavalitsuse ametnike sisseelamiskoolitusIdee: Toetada uute ametnike sisseelamist avalikku teenistusse. Uued kohaliku omavalitsuse ametnikud saavad teadmisi riigi ja kohaliku omavalitsuse toimimispõhimõtetest ja kohaliku omavalitsuse eripärast, avaliku teenistuse ühtsetest põhiväärtustest ning ametniku rollist avaliku teenistuse põhiväärtuste kandjana.

Sihtgrupp: Uued töötajad kuni 1,5 aastase tööstaažiga avalikus halduses ja kes ei oma avaliku halduse alast haridust

Sisu: I moodul: riigi ja kohaliku omavalitsuse toimimise alused: kohaliku omavalitsuse seaduste süsteem ja organisatsiooniline struktuur; EL Kohaliku Omavalitsuse Harta; kohaliku omavalitsuse koostöö riigiga; kohaliku omavalitsuse järelevalve; kodanikuühiskond ja kodanikuliikumine; avalike teenuste pakkumine. II moodul: KOV õiguslik raamistik, juhtimiskorraldus ja koostöö: KOKS, seaduse rakendamise praktilisi probleeme; volikogu ja valitsuse töökorraldus, koostöö; haldusmenetluse seaduse rakendamine KOV; halduskoostöö seadus; KOV kui elanike teenindaja; elektroonilised lahendused abiks valla- ja linnajuhtimisel; valla- ja linna põhimäärus.

III moodul: kohaliku omavalitsuse teenistus: ametniku roll ja eetika: avaliku teenistuse õiguslikud alused; seadusega kehtestatud nõuded, piirangud ja vastutus; kohaliku omavalitsuse erisused riigiteenistusest; avaliku teenistuse eetika ja seos hea halduse tavaga. IV moodul: kohaliku arengu kavandamine: arengut suunavad olulisemad dokumendid; strateegilise arengu kavandamine ja juhtimine; haldussuutlikkus; arengukava ja planeeringud; tegevuskava ja selle seos eelarvestrateegiaga. V moodul: kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimine:eelarvestrateegia kujundamine; RAK, valdkondlikud arengukavad, nende seos KOV arengukavadega; kohaliku omavalituse tulubaasi kujunemine.

Töömeetod: Loeng, juhtumianalüüs, arutelu, diskussioon

Lisainfo: Programm on valminud koostöös Riigikantseleiga. On võimalik tellida piirkondlikke koolitusi.



Avalik haldus

Avaliku teenistuse eetikaIdee: Hea riigivalitsemise üheks tunnuseks on ausad ja usaldusväärsed avalikud teenistujad. Avalikku võimu teostavatelt ametnikelt oodatakse õiguspärast ning eetilist käitumist. Avaliku teenistuse eetika koolituse eesmärgiks on teadvustada ametnikueetikat kui ühte professioonieetika liiki ja suurendada ametnike praktilisi oskuseid.

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse ametnikud ja teenistujad ning hallatavate asutuste töötajad

Sisu: Praktiliste juhtumite analüüsil põhinev koolitus, kus osalejad saavad õppematerjali CD-kandjal. Osalejatele kaasaantav kirjalik loengukonspekt hõlmab loetelu ja viiteid kasutatud ning iseseisvaks lugemiseks soovituslikule allikmaterjalile. Koolitusel käsitletavad olulisemad teemad on: avaliku teenistuse eetika kui professioonieetika, õigusaktide ning avaliku teenistuse eetikasüsteemi suhe:

seadused, normid, eeskirjad, tavad; korruptsioon, selle riskide hindamine, ennetavate abinõude süsteemi ja kontrollimehhanismide rakendamine asutustes; huvide konflikt ja selle äratundmine ning ennetamine.

Töömeetod: Lühiloeng, diskussioon, grupitöö ja ajurünnak

Lisainfo: Programm on välja töötatud koostöös Riigikantseleiga. Koolitust saab tellida ka organisatsioonisisese koolitusena.


Lektorid: Aive Pevkur, Anneli Sihver, Mairit Kratovitš jt


Hea halduse põhimõtted kohalikus omavalitsusesIdee: Lähtudes hea halduse tava põhimõtetest pakkuda aktiivse õppe kaudu teadmisi ja oskusi kohaliku omavalitsuse organisatsiooni juhtimiseks. Analüüsida hea halduse tava komponente, anda ülevaade Euroopa Liidu ja Eesti dokumentidest, hea halduse tavast haldusmenetluses, õiguskantsleri praktikast, kohtupraktikast; tutvustada olulisemaid kvaliteedijuhtimise vahendeid hea halduse tava põhimõtete rakendamiseks kohalikus omavalitsuses.

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse ametnikud, teenistujad ja hallatavate asutuste töötajad

Sisu: Hea halduse tava kui üks osa inimese põhiõigustest, alusdokumendid, hea halduse tava põhimõtete kohaldamine kohaliku omavalitsuse juhtimises; hea halduse tava pea-miste komponentide süvaanalüüs; kvaliteedijuhtimise põhi-mõtete ja meetodite rakendamise võimalikkusest KOV üksuses; kvaliteedijuhtimise tehnikad: protsessijuhtimine, enesehindamine,

võrdlev analüüs; teenusstandardi ja teenindusstandardi koostamise ja eesmärgid ning protsess, teeninduskäitumise vastavusse viimine standardiga; praktilised näited.

Töömeetod: Lühiloeng, olukordade analüüs, diskussioon, grupitöö

Lektorid: Triin Roosve, Toomas Sepp, Uno Silberg, Rivo Noorkõiv jt

Lisainfo: Programm on välja töötatud koostöös Riigikantseleiga. Koolitust saab tellida ka organisatsioonisisese koolitusena.


Hind: Grupikoolitusel kokkuleppel tellijaga



II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tile

Euroopa Liidu institutsioonid ja otsustusprotsessIdee: Koolitusel saab ülevaate Euroopa Liidu toimimise põhimõtetest sh institutsioonidest ja tähtsamatest poliitikatest, et teada, kuidas Euroopa Liidu tegutsemiskeskkonnas valmivad otsused ja toimub juhtimine.

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse ametnikele ja ning Euroopa Liidu institutsioonidesse tööle kandideerijatele

Sisu: Euroopa Liidu üldine iseloomustus, moodustamise eesmärgid; struktuurid, institutsioonid, lepingud, laienemisprotsess; Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Põhiõiguste Harta, Euroopa Põhiseaduslik leping; EL institutsiooniline raamistik: Euroopa Ülemkogu, EL Nõukogu, Euroopa Liidu Nõukogu, kohtusüsteem, Euroopa Keskpank; ülevaade tähtsamatest poliitikatest: regionaalpoliitika, põllumajanduspoliitika, struktuuripoliitika,

majandus- ja rahapoliitika; majandusliku integratsiooni vormid; rahandus- ja majandusliit; Euroopa Ühenduse õiguse allikad ja õigussüsteem, seadusandlik protsess; Eesti Euroopa Liidu tegutsemiskeskkonnas; Euroopa Liidu tulevik?

Töömeetod: Loeng, arutelu, grupitöö



Lisainfo: koolitus on tellimisel piirkondliku koolitusena


Otsustusprotsess ja haldusreeglid Euroopa Liidu ametiasutustesIdee: Euroopa Liidus elab kokku ligikaudu pool miljardit inimest. Kuidas sellist inimhulka juhitakse ja kuidas juhtimisotsused sünnivad, kuidas neid otsuseid ellu viiakse, kuidas lahendatakse EL ametiasutustes igapäevaselt ette tulevaid probleeme?

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse ametnikud jt avalikud teenistujad

Sisu: Milliseid otsuseid tehakse ainult Eestis, milliseid ainult Brüsselis. Kuidas EL otsused sünnivad ja kuidas liiguvad dokumendid. Milliseid haldusreegleid peavad Euroopa Liidu ametiasutused ja nendes töötavad ametnikud järgima. Kuidas EL institutsioonide ja ametiasutustega lävida. Mida kardavad nn euroametnikud. Kes on lobistid ja kuidas nad

Brüsselis otsuseid mõjutavad. Kuidas Eesti riik, kohalikud omavalitsused, ettevõtted, valitsusvälised organisatsioonid, kodanikeühendused ja üksikisikud saavad Euroopa Liidu ametiasutustes otsuseid mõjutada.



Lisainfo: Kursus on tellimisel piirkondliku või organisatsioonisisese koolitusena



Rahvusvahelised suhted – välislepingudIdee: Eesti kui Euroopa Liidu liige teeb koostööd teiste riikide ametkondade, asutuste, organisatsioonidega. Koostöö eesmärk, toimimise põhimõtted jm sujuvaks koostööks vajalik sätestatakse lepingutes. Järjest suureneb vajadus välislepingutega töötamise kompetentsi vajadus. Kirjeldatav koolitus annab ülevaate rahvusvaheliste lepingute liikidest, algatamisest, ettevalmistamisest, sõlmimisest ja lõpetamisest.

Sihtgrupp: Omavalitsuse juhtidele, valdkonnajuhtidele, spetsialistidele

Sisu: Rahvusvahelised lepingud. Välislepingud: kohaldatav õigus, välislepingu mõiste. Ametkondlikud välislepingud. Euroopa ühenduste lepingud: ainupädevus, jagatud pädevus, EL leping. Vastastikuse mõistmise memorandum (MoU). Välislepingu sõlmimise ettevalmistamine. Kahepoolsed lepingud: algatamine, töörühma ja/või delegatsiooni moodustamine, läbirääkimised, eelnõu heakskiitmine valitsuses, allakirjutamine. Mitmepoolsed lepingud. Välislepingu

sõlmimine. Sõlmimise mõiste: üheetapiline sõlmimine, kaheetapiline sõlmimine. Ratifitseerimise alused.Jõustamine. Reservatsioon/deklaratsioon. Välislepingu täitmine. Välislepingu täitmise tagamine: vastutav ministeerium, ajutine kohaldamine, peatamine. Vastuolu riigi õigusega. Välislepingu muutmine ja lõpetamine. Muutmise menetlus: riigisisene menetlus ja rahvusvaheline menetlus. Lõpetamine/lõppemine.

Töömeetod: Loeng, näited, tellija probleemistikust lähtuv kaasuste arutelu

Lektor: Martti Peetsalu

Lisainfo: Kursus on tellimisel organisatsioonisisese koolitusena. Koolitust saab korraldada 0,5 õppepäeva kaupa



Euroopa Liit

49 tel 696 5490 / 696 5566 • faks 696 5343

II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tileDokumendihaldus ja IKT

Asjaajamise ja dokumendihalduse korraldus UUSIdee: • anda süsteemne ülevaade organisatsiooni asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamisest; • arendada oskust koostada, analüüsida ja hinnata dokumentide vastavust kehtestatud standardile; • tutvustada elektroonilise dokumendihalduse võimalusi. läbi dokumendihaldussüsteemi juurutamise ja praktilise tegevuse; • tutvustada elektrooniliste dokumentide arhiveerimist; • anda ID-kaardi turvalise kasutamise oskusi.

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse ning hallatavate asutuste dokumendihaldurid, bürootöö eest vastutavad teenistujad

Sisu: organisatsiooni asjaajamiskultuur: asjaajamise korralduse õiguslik reguleerimine ja korraldamise üldised põhimõtted, kaasajastatud asjaajamiskorra

olulisus organisatsioonis ja asjaajamiskorra koostamine; haldusdokumentide vorminõuded lähtuvalt kirjastandardist EVS 882-1:2006; e-kirjade koostamine lähtuvalt kirjastandardist EVS 882-1:2006; digitaalne dokumendihaldus elektrooniline dokumendivahetus, elektroonilised dokumendihaldussüsteemid- nende juurutamine ja praktiline tegevus, ID-kaardi kasutamine, digitaalallkiri, digitaalne arhiveerimine.

Töömeetod: Loeng, näited, rühmatöö, dokumentide analüüs, arutelu

Lektor: Katrin Pajunurm



Elektrooniline dokumendihaldusIdee: Ülevaate loomine digitaalsest asjaajamisest ja dokumendihaldusest, riigi infotehnoloogiliste strateegiate ja tugisüsteemide vahelistest seostest ning XML märgistuskeele põhimõtete tutvustamine

Sihtgrupp: Informatsiooni haldamise ning dokumendihalduse ja asjaajamise eest vastutavad spetsialistid, infotehnoloogid, kes tegelevad tehnoloogiliste lahenduste arendamisega

Sisu: Eeldused digitaalseks asjaajamiseks ja dokumendihalduseks; digitaalne dokumendihaldus; dokumendisüsteemi väljatöötamine ja juurutamine;

metaandmed. Elektroonilised dokumendihaldussüsteemid; dokumendihaldusprotsessid. Elektrooniline dokumendivahetus; digitaalarhiivindus; asutusesisesed regulatsioonid.

Töömeetod: Loeng, rühmatöö, kodutöö

Lektor: Monika Saarmann



Infoühiskonna arendamine kohalikus omavalitsusesIdee: Kursusel osalejad saavad ülevaate kohaliku omavalitsuse infoühiskonna edendamise alastest ülesannetest ja võimalustest ning oskusi organisatsiooni IKT−alase olukorra hindamiseks ja arenguplaanide koostamiseks.

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse ametnikud ja IT spetsialistid

Sisu: Valdkonna terminoloogia; infoühiskond EL, riigi, KOV üksuse, kodaniku tasandil; strateegiadokumendid: Euroopa Liidus, Eesti infoühiskonna arengukava, koalitsioonileping, koosvõime raamistiku dokumendid; KOV infoühiskonna arengu- ja tegevuskava kui üks osa kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavast; infoühiskonna infrastruktuur; Küla tee, X-tee, dokumendivahetuskeskus; KOV töökorralduse digitaliseerimine; dokumendihalduse tarkvaradele esitatavad nõuded; vabavaralised vahendid;

digitaalallkiri; tehnilised nõuded KOV veebilehtedele; asjaajamine ja dokumendihaldus; asjaajamise ja teabe avalikustamine; IKT vahendite ja kulude planeerimine; finantsmudelid; infoühiskonna arengu kajastamine KOVstrateegiadokumentides; IKT projektide algatamine ja läbiviimine.


Lektor: Monika Saarmann, Toomas Sepp, Hannes Astok, Liia Hänni

Lisainfo: Koolitus on tellimisel piirkondliku koolitusena.




II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tile

Isikuandmete kaitse ja töötlemine kohalikus omavalituses ja hallatavates asutustesIdee: Osalejad omandavad teadmised ja praktika, mis on vajalikud isikuandmete töötlemiseks ning on teadlikud isikuandmete töötlemiseks vajalikest õigusaktidest ja regulatsioonidest.

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse ametnikud, teenistujad, hallatavate asutuste töötajad

Sisu 1. õppepäev Isikuandmete kaitse põhimõtted ja põhimõisted, isikuandmete liigid; Isikuandmete töötlemine kohalikus omavalitsuses; andmesubjekti õigused ja nende praktiline teostamine; arvutivõrgud ja teabe töötlemiseks kasutatavad IT lahendused, nendega seotud andmeturbeprobleemid; ISKE rakendamisvõimalused KOV praktikas, organisatsioonilised ja tehnilised turvameetmed, andmete varundamine, sise-eeskirjad, kaasuste lahendamine

2. õppepäev Avaliku teabe seaduse põhimõtted ja põhimõisted; teabele juurdepääsu võimaldamise alused ja kord; avalikustamise põhimõtted, veebilehele esitatavad nõuded; dokumendiregister; teabenõue ja selle täitmine, asutuse juhi kohustuste delegeerimise põhimõtted; praktilised nõuanded arvuti, sülearvuti ja mobiiltelefoni kasutamiseks internetis ja asutuse arvutivõrgus (salasõnade kasutamine, tulemüürid, viirustest hoidumine jne); turvaline andmeedastus internetis, digiallkiri ja ID kaardi abil krüpteerimine.

Maht: 2 x 7 akadeemilist tundi, kokku 14 akadeemilist tundi

Lektorid: Monika Mikiver ja Andrus Padar



ISKE praktiline rakendamineIdee: ISKE on infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteem. ISKE praktilise rakendamise koolituse programm valmis koostöös Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusega (RIAga).

Sihtgrupp: IT juhid, infoturbe juhid, infoturbe spetsialistid ning süsteemiadministraatorid

Sisu: Etalonturbe kontseptsioon; infovarade inventuur ja spetsifitseerimine; turvaklasside määramine; turbeaste;moodulid; turvameetmete rakendamine: plaani koostamine; rakendamise prioriteedid; vastutajad; teostusplaan; kulud ja maksumuse hindamine; rakendamise kontroll;

täiendav riskianalüüs; rakendamise auditeerimine; rakendamistööriistad ja muud abimaterjalid.


Lektor: Jaak Tepandi, CISA




Infoturbe juhtimine ja põhialusedIdee: Infoturbe alase teadlikkuse tõstmine, infoturbe põhialuste tutvustamine ja ISKE rakendamiseks vajalike teadmiste ja oskuste arendamine

Sihtgrupp: IT juhid, infoturbe juhid, infoturbe spetsialistid, süsteemiadministraatorid jt

Sisu: Infoturbe alused; infoturve töökohal; õigusaktid ja eeskirjad; asutuse infoturbekontseptsioon (sealhulgas ISKE); riskihaldus; infoturbehaldus; IT-süsteemid; asutuse tegevus; turvameetmete tehniline realiseerimine; hädaolukorrad ja nende käsitluse plaanimine; uusimad arengud IT alal;

infoturbe majanduslik külg; infrastruktuuri turve.

Töömeetod: Loeng, arutelu, praktiliste näidete analüüs

Läbiviijad: Jaak Tepandi, CISA




ID-kaardi kasutamise koolitusIdee: ID-kaart peaks saama valdavaks isikutuvastusvahen-diks kõikides e-teenustes. Koolitus toimub töötades arvutil ning arendatakse praktilisi oskusi ID-kaardi turvaliseks kasutamiseks.

Sihtgrupp: Kõik kohaliku omavalitsuse ametnikud, teenistujad, hallatavate asutuste töötajad, erasektor

Sisu: ID-kaardi kasutusalad: autentimine ja allkirjastamine, ID-pilet, e-hääletamine, @eesti.ee aadress, kliendikaart, füüsiline isikut tõendav dokument. ID-kaardi tarkvara tutvustus. Elektrooniline isikutuvastus: ID-kaardiga autentimise üldpõhimõtted, krüptograafia, sertifitseerimiskeskuseroll. Digitaalallkiri: avalik ja salajane võti, sertifikaadid,

kehtivuskinnitus, ajatempel. Näited ev, digidoc portaali ja ID-kaardi tarkvara põhjal. Praktilised harjutused.

Töömeetod: Loeng, praktiline töö arvutil

Lektor: Toomas Meister

Lisainfo: Koolituse programmi on koostanud AS Sertifitseerimiskeskus

Maht: 1 õppepäev,4-6 akadeemilist tundi


51 tel 696 5490 / 696 5566 • faks 696 5343

II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tile

„Keel on kaart kultuuri tundmiseks, see jutustab Sulle, kust inimene tuleb ja kuhu ta on minemas.” (R. M Brown)

Sisekaitseakadeemia Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskus pakub koostöös Sisekaitseakadeemia Keelekeskusega sisekoolitustena erinevaid vene-, inglise-, soome ja eesti ametikeele kursuseid. Pakutavate ametikeele kursuste eripäraks on see, et sisekoolitustena toimuvad kursused on erialaspetsiifilised ning suunatudjust ametikohale vajalike keeleoskuste arendamiseks. Iga keelekoolituse programm kohandatakse nii, et see vastab tellija tegevuskeskkonnale- ja praktilistele vajadustele. Kursuseid on võimalik tellida sobivas mahus (üldjuhul on ühe õppetsükli pikkuseks 40 akadeemilist tundi) ning erinevatele oskustasemetele. Iga kursuse eel viiakse osalejate seas läbi koolitusvajaduse

analüüs. Keeletestide alusel selgitatakse välja osalejate konkreetsed vajadused ning osalejate keeletase, mille põhjal kohandatakse kursuse programm, õppematerjalid ning kursustel kasutatavad meetodid sihtgrupi vajadustele vastavaks. Kursuste käigus arendatakse nii ortograafiaalaseid teadmisi, kirjalikku väljendusoskust kuikõnekeelt. Kursustel on rõhuasetus eelkõige osalejate tööks vajaliku sõnavara arendamisel ning täiendamisel.

Töömeetod: Kursust on võimalik läbi viia nii intensiivsete õppetsüklitena (näiteks 2 täispikka koolituspäeva sobiva aja tagant) või mitu korda nädalas toimuvate paaristundidena.

Lisaks pikkadele kursustele, pakume sisekoolitustena ka lühemaid intensiivkursuseid.

(1-2 koolituspäeva) Koolitusel on rõhuasetus eesti keele kasutamisel ametikeelena. Koolituse esimene osa on suunatud grammatika meeldetuletamiseks (algustähe ortograafia,kirjavahemärgid, kokku- ja lahkukirjutamine, võõrsõnade ortograafia, lühendamine, arvsõnade liigitus ja käänamine).Koolituse teine osa on suunatud kirjaliku väljendusoskuse

arendamisele (teksti ülesehitus, õigustekstide liigid, materjali järjestamine, erinevad stiiliprobleemid, asjatu mitmus, moesõnad, ebaõnnestunud keelekasutus, paronüümid ehk sarnassõnad).


Eesti keel ametikeelena

(1 koolituspäev) Koolitusel arendatakse läbi praktiliste harjutuste ja näidete inglisekeelsete ametikirjade koostamise tehnikaid. Õpitakse tundma ametikirjadele esitatavaid nõudeid, sobivat

lauseehitust ning koostama keeleliselt korrektseid ametikirju: paberkandjal, elektrooniliselt ning faksina.


Inglisekeelse ametikirja koostamine

Erinevaid keelekoolitusi viivad läbi: Merle Tammela, Natalja Netšunajeva, Katrin Tääker, Kai Veispak, Epp Leibur,

Jelena Trahtman, Alma Laht, Elen Laanemaa

Ametikeel


II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tile

Seadus, norm ja selle rakendamine ehk seaduse lugemise õpetus uusIdee: Õigusriigis on seadus (õigusakt) ametnike üks põhitöövahend. Oma igapäevatöös ametnik rakendab õigusakte ja jälgib nende täitmist. Koolitusel omandavad ametnikud, kellel ei ole õigusalast eriharidust, seaduse ülesehituse ja õiguse süsteemsuse alused. Õpitakse tundma: seaduse ja põhiseaduse seoseid, õiguse süsteemsust, õigustloovate aktide hierarhiat, normitehnika aluseid ja õiguse rakendamise samme ning probleemi õigusliku lahendi koostamist.

Sihtgrupp: Õigusalast ettevalmistust mitte omavad kohaliku omavalitsuse ametnikud jt avalikud teenistujad

Sisu: Sissejuhatus õiguse erinevatesse käsitlustesse. Õiguse valdkonnad ja õiguse süsteemsus. Positiivne ja ülipositiivne õigus. Objektiivne ja subjektiivne õigus. Riik ja õigus. Põhiseadus ja selle põhimõtted. Põhiõiguste liigid ja piiramise lubatavuse alused. Normiõpetuse alused (täielik õigusnorm ja spetsialiseeritud õigusnorm, regulatiivne ja konstitutiivne õigusnorm, primaarne ja sekundaarne

õigusnorm). Normitehnika põhialused. Seaduse ülesehitus. Nõuded keelele. Mõiste määratlemine. Õiguse rakendamise sammud. Kehtiva õiguse kindlakstegemine – õigete õigusnormide leidmine. Kokkuvõte. Mida peab seaduse tekstis eelkõige tähele panema.

Töömeetod: Loeng slaidiesitluse toel. Loengus käsitletakse paralleelselt näitliku õppevahendina üht koolitatavate igapäevasel teenistusülesannete täitmisel aluseks olevat seadust.



Lisainfo: Koolitus sobib organisatsioonisiseseks või ühe valdkonna spetsialistide koolituseks. Koolituse kestus oleneb osalejate eelnevast ettevalmistusest ja tööpraktikast.


Riigi põhikord ja inimõigusedIdee: Anda osalejatele ülevaade põhiseaduse seostest teiste õigusaktidega, selle tähtsusest ja sisust; põhiseadusorganite moodustamisest, pädevusest ja kohast avaliku võimu süsteemis; põhiõiguste ja vabaduste olemusest ja käsitlusest olemasolevates õigusaktides läbi kohtulahendite vm juhtumite.


Sisu: Riik, riigi põhikord ja inimõigused EV põhiseaduses. Põhiseadusorganid. Põhiseaduslikkuse järelevalve. Põhiõigused, vabadused ja kohustused: funktsioonid, liigid, subjektid, põhiõiguste kaitse, põhiõiguste kaitse

läbi ühiste kaasuste lahendamise võimalusel kasutades sihtgrupi igapäevast tööd reguleerivat seadusandlust (nt.: vangistusseadus ning põhiõigused).






Andmekaitse kohalikus omavalitsuses ja hallatavates asutustesIdee: Anda ametnikele ülevaade Eesti, Euroopa Liidu ja üldistest rahvusvahelistest andmekaitse ja avaliku teabe (infovabaduse) põhimõtetest ning oskusi andmekaitsealase töö korraldamiseks.

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse ametnikud, teenistujad ja hallatavate asutuste juhid

Oodatav tulemus: Koolitusel osalenu: • teab, millised on andmekaitse ja infovabaduse eesmärgid ning kuidas need on kajastatud Eesti õigusaktides; • oskab analüüsida ja leida juriidiliselt korrektseid lahendusi andmekaitse ja infovabaduse alastele küsimustele.

Koolituse sisu ja struktuur: Koolitusel tulevad käsitlemisele alljärgnevad teemad: • isikuandmete kaitse põhimõtted ja põhimõisted; • isikuandmete töötlemine:

kaitse, vastutus; • teabele juurdepääsu võimaldamise alused ja kord, avalikustamise põhimõtted, veebilehele esitatavad nõuded; • teabenõue ja selle täitmine, asutuse juhi kohustuste delegeerimise põhimõtted;• juurdepääsupiirangud ja nende praktiline rakendamine.

Töömeetod: loeng, praktilised näited, arutelu


Lektor: Monika Mikiver

Lisainfo: koolitus on tellimisel organisatsioonisisese või piirkondliku koolitusena


Õigus

53 tel 696 5490 / 696 5566 • faks 696 5343

II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tile

Haldusleping ja halduskoostööIdee: Ametnike pädevuse arendamine seoses halduslepingu kasutamise võimalustest haldustöö korraldamisel. Ametnikud saavad ülevaate halduslepingust ja selle kasutamise võimalustest ning ideid halduskoostöö korraldamiseks.

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse ametnikud, eraõiguslikud halduskandjad, kes korraldavad üksuste vahelist koostööd ja halduslepingute sõlmimist.

Sisu: Halduskandjad ja nende liigid; halduskandja volitused; haldusorgani mõiste; haldusülesanded; halduslepingu koostamine; halduslepingu olulised tingimused; halduslepingu sõlmimine; halduslepingu täitmine ja kontroll;

haldusülesannete täitmise rahastamine; halduslepingu ühepoolne ülesütlemine; halduslepingu lõpetamine; halduslepingu tühisuse tingimused.

Töömeetod: Loeng, näited

Lektor: Indrek Koolmeister




Haldusmenetlus ja haldusakti koostamineIdee: Ametnikud saavad süsteemseid teadmisi haldusmenetluse seadusest ja oskusi, kuidas rakendada haldusmenetluse seadust praktikas.

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse ametnikud ja teenistujad

Sisu: Peamised käsitletavad teemad: haldusmenetluse mõiste, tähtsus, menetluse põhimõtted; menetluse algatamine, menetlusosalised; haldusmenetluse läbiviimine; haldusakti mõiste tunnused; üldkorraldus; soodustavad, koormavad, topeltmõjuga ja kolmandat isikut mõjutavad haldusaktid; haldusakti kõrvaltingimused; haldusakti kehtivus; vead haldusaktis; haldusakti muutmine ja kehtetuks tunnistamine; haldusakti vaidlustamine.

Töömeetod: Lühiloengud harjutusülesannete ja kaasuste lahendamisega. Osalejatele kirjalik õppematerjal


Lisainfo: Koolitus on tulemuslikum organisatsioonisisese koolitusena, kus teemasid saab seostada otseselt osalejate tööga.



Haldusmenetlus haldusorgani initsiatiivil - järelevalvemenetlusIdee: Ametnikud saavad süsteemseid teadmisi järelevalve olemusest, ametniku rollist ning menetluse läbiviimisest.


Sisu: Järelevalve olemus, eriseaduste ja HMS kohaldamine koostoimes. Seaduslik alus järelevalves, otsustuskava. Järelevalvepädevus. Järelevalveametniku roll. Järelevalvetoimingud. Järelevalvemenetluse algus ja lõpp, menetlustähtajad. Menetluskäigud (üleminek väärteo- või kriminaalmenetlusse, haldusmenetluse paralleelne jätkamine). Järelevalvetulemuste dokumenteerimine, dokumentide säilitamine. Järelevalvetulemuste sidumine haldusaktiga. Võimalike vigade vältimine. Ettekirjutus,

ettekirjutuse täitmise tagamine.

Töömeetod: Lühiloeng, arutelu, kaasuste lahendamine.

Lektorid: Indrek Koolmeister, Triin Roosve

Lisainfo: Koolitus on tulemuslikum organisatsioonisisese koolitusena, kus teemasid saab seostada otseselt osalejate tööga.



Haldus- ja väärteomenetlus


II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tile Haldusakti täitmise tagamine ja ametniku vastutus

Idee: Haldusakti täitmise tagamiseks on asutustel võimalik kasutada mitmeid seaduses ettenähtud sunnivahendeid. Koolituse eesmärk on anda teadmisi ja oskusi haldusotsuste täitmise tagamiseks.


Sisu: Sunnivahendid ja nende liigid; sunniraha rakendamise eeldused; sunnivahendi valik; asendustäitmine ja kohene asendustäitmine; sunnivahendi kohaldamise menetlus; riigivastutuse seaduse tähtsus; haldusakti tühistamise nõue; jätkuva toimingu lõpetamise nõue; haldusakti andmise või toimingu sooritamisest hoidumise nõue; tekitatud kahju hüvitamise nõue; avalik-õiguslikus suhtes alusetult saadud

asja või raha tagastamise nõue.

Töömeetod: Loeng, arutelu, kaasusõpe.

Osalejatele õppematerjalid „Asendustäitmine ja sunniraha”





Haldusmenetlus praktikasIdee: Arendada ametnike pädevust haldusmenetluse toimingute teostamisel. Kursusel osalemine eeldab haldusmenetluse ja haldusakti koostamise põhimõtete tundmist.

Sihtgrupp: Haldusmenetluse põhimõtteid tundvad ja menetlemise praktikat omavat kohaliku omavalitsuse ametnikud ja teenistujad

Sisu: Programm valmib koostöös tellijaga. Tellija poolt saadetud kaasuste, probleemide põhjal, mis on tekkinud seoses haldusmenetluse rakendamisega. Nende alusel koostab lektor õppepäeval lahendatavad kaasused,

teoreetilise materjali ning kasutatava metoodika.

Töömeetod: Loeng, kaasusõpe, olukordade analüüs





VaidemenetlusIdee: Vaidemenetlus on lihtsam ja kiirem, kui halduskohtumenetlus ja seetõttu koormab vähem inimest kui ja haldust. Menetlusasi ei välju eriteadmistega asjaosaliste kontrolli alt ja otsuse teeb sisuliselt valdkonda tundev inimene.


Sisu: Sissejuhatus vaidlusmenetlusse; halduse kohtulik kontroll ja halduse enesekontroll; haldusmenetluse seadusega ja eriseadustega reguleeritud vaidemenetlus; vaidementluse delegeerimine; vaidealluvus; vaidemenetluse läbiviimine; vaidemenetluse algatamine; menetlustoimingute vaidlustamine; vaidealluvus; vaide laiendamine;

menetlustoimingud vaide läbivaatamisel; vaidlustatud tegevuse õiguspärasuse hindamine ja vaideotsus.

Töömeetod: Loeng, arutelu, kaasuste lahendamine. Osalejatele kirjalik õppematerjal





55 tel 696 5490 / 696 5566 • faks 696 5343

II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tileHaldus– ja väärteomenetluse võrdlev käsitlus

Idee: Anda täiendavaid teadmisi haldus- ja väärteomenetlusest ning arendada menetlustoimingu valiku oskusi. Eeldab osalejatelt haldus- ja väärteomenetluse põhikoolituse eelnevat läbimist ning menetluste tundmist.


Sisu: Praktikas tekkinud probleemide tutvustus; haldusasjade ja väärtegude eristamise kriteeriumid: millised probleemid on haldus-ja väärteomenetluse praktikas tekkinud, millised võiksid ja saaksid olla tekkinud küsimuste lahendamisel asjasse puutuvad normid ja nende rakendamine praktikas; menetlusliigi valimine haldusmenetluse ja väärteomenetluse mõlema võimaliku kohaldamise korral; millistel juhtudel on võimalik rakendada nii väärteo- kui haldusmenetlust; millistest kriteeriumidest lähtudes tuleks valik teha; kas

mõlemad menetlused võivad kõrvuti kulgeda; kuidas hinnata esimest menetlustoimingut kui otsustust ühe või teise menetluse suhtes; haldusmenetluse ülemineku võimalikkusest väärteomenetluseks ja vastupidi; tõendid ja menetlusdokumendid.

Töömeetod: Loeng, arutelu ja kaasuste lahendamine

Lektor: Meelis Eerik




VäärteomenetlusIdee: Annab teadmisi karistusõiguse sätetest, mis on vajalikud eelteadmised väärteomenetluse käsitlemiseks ning teadmisi, oskusi väärteomenetluse rakendamiseks

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse ametnikele, kes viivad läbi väärteomenetlust, teostavad väärteomenetluse toiminguid ja koostavad menetlusdokumente

Sisu: I moodul: väärteomenetluse põhikursus Alustamine. Järelevalvemenetlus ja väärteomenetlus. Väärteomenetluse seos kriminaal- ja tsiviilmenetlusega. Esimene menetlustoiming. Menetluse alustamata jätmine. Menetlust välistavad asjaolud. Menetleja pädevus. Menetleja ametniku pädevus. Alluvus. Tõendite kogumine. Esmased menetlustoimingud. Sündmuskoha vaatlus. Menetlusaluse isiku küsitlemine. Tunnistajate kindlakstegemine ja küsitlemine. Menetlemine ilma menetlusaluse isiku tuvastamiseta. Kaitsja osavõtu võimaldamine. Menetlussubjektide õigused ja kohustused. Tõendamisele kuuluvad asjaolud. Juriidiline isik. Menetlusliigi valik ja menetluse kulgemise tagamine. Üldmenetlus. Hoiatamismenetlus. Suuline hoiatamine. Kiirmenetlus. Menetluse lõpetamine. Väärteoprotokolli ja otsuse koostamine. Nõuded väärteoprotokollile. Vigade parandamine väärteoprotokollis. Otsuse struktuur. Vead otsustes. Materjalide üleandmine prokurörile. II moodul: Väärtegude tõendamine ja menetlusdokumentide koostamine väärteomenetluses Peamised vead väärtegude menetlemisel. Riigikohtu lahendite analüüsimine. Vead, milliste korral kohtuvälise menetleja lahend on tühine. Tõendamisele kuuluvad asjaolud, menetlusdokumentide vormistamine. Nõuded tulenevalt KrMS, KarS ja eriseadustest. Tõendite kogumise

võimalused. Menetlusdokumentide vormistamine. Väärteoprotokolli koostamine. Otsuse koostamine. Lahendatakse kaasusi. III moodul: Karistusseadustiku üldosast ja kriminaalmenetluse seadustikust tulenevad nõuded väärtegude menetlemisel Väärteo koosseis, õigusvastasus ja süü (KarS) Väärteo koosseis: objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Õigusvastasust välistavad asjaolud. Süüd välistavad asjaolud. Selgitatakse, kuidas peavad antud elemendid olema tõendatud ning otsuses tuvastatud. Käsitletakse vastutust tegevusetuse eest, tahtlikku ja ettevaatamatut tegu, katset. Karistamine. Käsitletakse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, eri- ja üldpreventsiooni. Mõistetakse karistus näitekaasuses. Põhi- ja lisakaristused väärteomenetluses. KrMS sätted väärteomenetluses. Selgitatakse, millised KrMS sätted võivad kõne alla tulla ning kuidas tuleb neid kohaldada väärteomenetluses.


Lektor: Meelis Eerik, Ülle Vanaisak, Imbi Kivi

Lisainfo: Organisatsioonisisese koolituse programm koostatakse vastavalt tellija vajadusele. Koolitust saab tellida ka üksikmoodulitena. NB! Teadmiste testimise võimalus.

Maht: I moodul: 1-2 õppepäeva, 8-16 akadeemilist tundi II moodul: 1 õppepäev, 8 akadeemilist tundi III moodul: 1 õppepäev, 7 akadeemilist tundi



II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tile Väärteomenetluse jätkukursus

Idee: Annab teadmisi KarS üldosast ning väärtegude menetlemise korrast ja oskusi väärtegude menetlemiseks

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse ametnikud, kes on tuttavad väärteomenetluse põhimõtetega ja kellel on väärtegude menetlemise kogemust

Sisu: Väärtegude menetlemisel sagedamini tehtavad vead; Riigikohtu praktika; menetlusdokumentide koostamise nõuded; tähtsust omavate asjaolude tõenditeks vormistamine; väärteoprotokolli koostamine; hoiatus- ja

kiirmenetlus; otsuste koostamine; kaasuste lahendamine.

Töömeetod: Lahendatakse asjassepuutuvaid kaasusi

Lektor: Meelis Eerik, Ülle Vanaisak, Imbi Kivi, Indrek Koolmeister




Väärteomenetluse legitimeerimineIdee: Tutvustada võtteid, kuidas kohtuväline menetleja saab menetlustoimingute tegemise, menetlusdokumentide vormistamise, karistuse mõistmise ning enda käitumise muuta aktsepteeritavaks muuta nii menetlusaluse isiku kui avalikkuse (meedia) jaoks.

Sihtgrupp: Kohtuvälise menetleja ametnikud

Sisu: Legitimatsioon ei allu alati nn tavaloogika reeglitele. Näiteks ei sõltu menetluse legitimeerumine alati karistusest. Kohtupraktikast võib tuua näite, kus menetlusalune isik soovis kaevata suulise hoiatuse peale. Samas võib ka karmi karistuse määramine olla mõne menetlusosalise jaoks aktsepteeritav ning kaebust ei järgne. Samuti ei pruugi igati seaduslik ning kohtupraktikale vastav karistus (menetlus) legitimeeruda avalikkuse silmis. Olukorra teevad keerulisemaks ka väga erinevate hoiakutega

menetlusosalised.

Teemad: Karistatav tegu; suhtlemine menetlusosaliste ja avalikkusega; menetlustoimingutega toodetav legitiimsus; karistuse mõistmine.

Töömeetod: Loeng, kaasusõpe

Lektor: Meelis Eerik

Lisainfo: Legitimeerimise all mõistetakse antud juhul väärteomenetluse aktsepteeritavaks muutmist menetlusosaliste ja avalikkuse (meedia) jaoks



57 tel 696 5490 / 696 5566 • faks 696 5343

II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tile

Tööõiguse põhikursus UUSIdee: Personaliotsuste tegemisel on vaja kaaluda kõiki asjakohaseid võimalusi ja nüansse. Selleks peab nii personalitöötajal kui personaliotsuse vastuvõtjal olema teadmine tööõigusest ning oskus seda rakendada. Koolitusel mõtestatakse osalejate jaoks lahti kehtiv tööõigus koos selle võimaluste ning piirangutega.


Sisu: Koolituse läbinu: • mõistab tööõiguse olemust ja suudab asjakohaselt tõlgendada tööõiguse norme • hoomab võlaõigusest ja tsiviilõiguse üldosast tulenevaid mõjusid tööõigusele • suudab eristada töölepingut teistest töötegemist reguleerivatest lepingutest ning oskab valmistuda töölepingu sõlmimiseks • orienteerub töölepingu tingimustes ja oskab töölepingut ja selle kirjalikku dokumenti vormistada • oskab lahendada lihtsamaid töösuhte jooksul tekkivaid

praktilisi tööõigusalaseid probleeme • teab töötasu, puhkeaja ja puhkuse andmise põhimõtteid ning töötaja ja tööandja õiguseid-kohustusi selles valdkonnas • orienteerub töösuhte poolte vastutuse valdkonnas • orienteerub erinevates töölepingu ülesütlemise viisides ning töölepingu lõppemise erinevate aluste õiguslikes tagajärgedes

Töömeetod: Loeng, rühmaarutelud, kaasuste ja ülesannete lahendamine, lihtsamate dokumentide koostamine

Maht: 3 õppepäeva, 3x6 akadeemilist tundi


Lisainfo: Autoril on koostatud mahukas õppevahend ning e-kursus IVA-keskkonnas. Kursus tellimisel organisatsioonisisese või piirkondliku koolitusena, e-õppena


Töö- ja võlaõigus

Tööõiguse erikursus – tööleping UUSIdee: Tagada koolitusel osalejate valmisolek töösuhete planeerimiseks ning töölepingute sõlmimiseks. Koolitusel mõtestatakse osalejate jaoks lahti kehtiv tööõigus koos selle võimaluste ning piirangutega.


Sisu: Koolituse läbinu: • mõistab tööõiguse olemust ja suudab asjakohaselt tõlgendada tööõiguse norme • suudab eristada töölepingut teistest töötegemist reguleerivatest lepingutest ning oskab valmistuda töölepingu sõlmimiseks • orienteerub töölepingu tingimustes ja oskab töölepingut ja selle kirjalikku dokumenti vormistada • mõistab lepingueelsete läbirääkimiste ning töötaja tööle lubamise tähendust

• oskab vältida tühiseid lepingutingimusi ning teab nende tähendust töösuhte poolte jaoks • suudab maandada tööandja peamised riskid töölepingu sõlmimisel




Lisainfo: Soovitavalt sisekoolitus, et oleks võimalik tuua koolitusel osalejate jaoks võimalikult asjakohaseid näiteid. E-õppena võimalik läbi viia IVA-keskkonnas


Tööõiguse erikursus – puhkeaeg ja puhkus UUSIdee: Tagada koolitusel osalejate valmisolek töösuhete planeerimiseks puhkeaja ja puhkuse andmise nõuete kontekstis. Koolituse läbinu teab puhkeaja ja puhkuse andmise põhimõtteid ning töötaja ja tööandja õiguseid-kohustusi selles valdkonnas. Koolitusel mõtestatakse osalejate jaoks lahti kehtiv tööõigus koos selle võimaluste ning piirangutega


Sisu: • Puhkeajale kehtestatud nõuded • Tööajakava planeerimine • Puhkuste liigid • puhkuste andmisele kehtestatud nõuded • Puhkuste planeerimine

• Puhkusetasu väljaarvutamine • Töötaja ja tööandja vastutus nõuete rikkumisel







II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tile Tööõiguse erikursus – töösuhte lõppemine UUS

Idee: Tagada koolitusel osalejate valmisolek personalitöö valdkonnas töösuhete õiguspäraseks lõpetamiseks. Koolitusel mõtestatakse osalejate jaoks lahti kehtiv tööõigus koos selle võimaluste ning piirangutega.


Sisu: Koolituse läbinu: • mõistab tööõiguse olemust ja suudab asjakohaselt tõlgendada tööõiguse norme • hoomab võlaõigusest ja tsiviilõiguse üldosast tulenevaid mõjusid tööõigusele • suudab eristada töölepingut teistest töötegemist reguleerivatest lepingutest ning oskab valmistuda töölepingu lõpetamiseks • orienteerub töösuhte poolte vastutuse valdkonnas • orienteerub erinevates töölepingu ülesütlemise viisides

ning töölepingu lõppemise erinevate aluste õiguslikes tagajärgedes • oskab täita tööandja kohustusi töölepingu lõppemise korral




Lisainfo: Soovitavalt organisatsioonisisene või piirkondlik koolitus, et oleks võimalik tuua koolitusel osalejate jaoks võimalikult asjakohaseid näiteid. E-õppena võimalik läbi viia IVA-keskkonnas.


Uus töölepingu seadus avaliku teenistuse kontekstisIdee: Tutvustada uut töölepingu seadust, selle põhimõtteid, –mõisteid ning rakendamise erisusi avalikus teenistuses.

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse ja hallatavate asutuste juhid, spetsialistid, ametnikud

Sisu: Üldised põhimõtted. Tööleping, selle sõlmimine ja muutmine: töölepingu mõiste, lepingueelsed läbirääkimised, töötingimustest teavitamine, eritingimuste kohaldamine, töölepingu tühistamine. Saladuse hoidmise kohustus ja konkurentsipiirang: poolte õigused ja kohustused, vastutus. Poolte õigused ja kohustused: lojaalsuskohustus, töötaja õigus keelduda töö tegemisest. Töölähetus: välislähetus, siselähetuse erisus. Töötasu: mõiste (töötasu vs palk), maksmise alused ja kord. Koolitus: tööalane koolitus, täiendav koolituskulude kokkulepe. Töö- ja puhkeaeg: tööaeg, ületunnitöö ja öötöö, valveaeg, minimaalne puhkeaeg. Töötaja vastutus:

leppetrahvid, töötasu alandamine, kahju hüvitamine, varalise vastutuse kokkulepe, vastutus 3-ndate isikute ees, tasaarvestus. Töölepingu ülesütlemine ja hüvitised. Tööinspektsiooni järelevalve.



Lektor: Tiia E. Tamm või Katrin Sarap

Lisainfo: Soovitavalt organisatsioonisisene või piirkondlik koolitus, et oleks võimalik tuua koolitusel osalejate jaoks võimalikult asjakohaseid näiteid.


Võlaõiguse põhikursusIdee: Käesolev programm on koostatud võlaõigusest tervikülevaate saamiseks ning seaduse rakendamiseks põhiteadmiste ja - oskuste omandamiseks

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse ametnikud ja teenistujad, kelle töövaldkond hõlmab võlaõiguslikke suhteid

Sisu: I moodul: Võlaõiguse üldosa. Ülevaade muudatustest tsiviilseadustiku üldosas ja võlaõiguse üldosas: võlasuhte tekkimise alused; olulised aspektid lepingu sõlmimisel; tüüptingimused lepingus; võlausaldaja õiguskaitsevahendid võlgniku kohustuse rikkumise korral; võlasuhte lõpetamise alused. II moodul: Võlaõiguse eriosa – lepingu liigid, lepingujärgsed ja –välised kohustused: võõrandamislepingud (müügileping, üürileping,

litsentsileping, laenuleping); teenuste osutamise lepingud (käsundusleping, töövõtuleping); võlasuhted, mis võivad tekkida ilma õigusliku tehinguta ning sõltumata poolte tahtest; analüüsitakse vastava valdkonna õigusakte.




Maht: I moodul, 3 õppepäeva, 21 akadeemilist tundi II moodul, 3 õppepäeva, 21 akadeemilist tundi


59 tel 696 5490 / 696 5566 • faks 696 5343

II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tileVõlaõiguse lühikursus

Idee: Käesolev programm on koostatud võlaõigusest tervikülevaate saamiseks ning seaduse rakendamiseks põhiteadmiste ja omandamiseks

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse ametnikud ja töötajad ning allasutuste ja munitsipaalettevõtete juhid

Sisu: I moodul: Võlaõiguse üldosa. Lepinguõiguse printsiibid. Lepingu sõlmimine: ofert ja aktsept. Lepinguliste kohustuste sisu. Lepingu muutmine. Lepingu tõlgendamine. Tüüptingimuste kasutamine lepingutes. Kõrvalkohustused: käendus, garantii, leppetrahv. Lepingu täitmise põhinõuded. Lepingu lõpetamine ja lõppemine. Lepingu rikkumine ja õiguskaitsevahendite rakendamine. II moodul: Võlaõiguse eriosa – lepingud Võõrandamislepingud. Müügileping ja selle eriliigid. Kasutuslepingud. Üüri- ja rendileping - eristamine ning lepingupoolte peamised õigused ja kohustused. Käsundusleping. Töövõtuleping. Poolte põhikohustused.

III moodul: Omavalitsuse lepingute eriküsimused Kohaliku omavalitsuse poolt sõlmitavate lepingute erisused. Tellija huvide kaitse tagamine omavalitsuse lepingutes.

Koolituse läbinu: oskab analüüsida lepingute tingimusi - sisustada lepinguid selliste tingimustega, mis kaitsevad omavalitsuse huve ning oskab rakendada lepingu täitmisel vajalikke õiguskaitsevahendeid.

Töömeetod: Loeng, kaasuste ja praktiliste lepingute analüüs (kaasusõpe)






II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tile

Riigihangete seadus ja pakkumismenetluse läbiviimineIdee: Anda põhiteadmisi ja oskusi tegelemaks riigihangetega.

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse juhid, ametnikud, spetsialistid, kes on vastutavad riigihangete õiguspärase läbiviimise eest

Sisu: Ülevaade riigihangete seaduse olulistest sätetest ja olulisematest seaduse muudatustest; erinevate riigihanke pakkumismenetluste tutvustus ja avatud pakkumismenetluse käik põhjalikult; pakkumise kutse dokumendid; hankeleping ja selle vormi määratlemine; hankelepingu põhitingimused.



Lektorid: Jarlo Dorbek, doctor iuris Margus Kingisepp



Planeerimisprotsessi ja ehitustegevuse juhtimine kohalikus omavalitsuses UUS

Idee: Koolituse läbimise tulemusena on osalejad saanud ühtsed teadmised planeerimisprotsessi ja ehitustegevuse juhtimisest kohalikus omavalitsuses. Koolituse läbinud on teadlikud antud valdkonna seadustest, õigusaktidest ja praktikast ning saavad seda oskuslikult oma igapäeva töös kasutada.

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse juhid, linna- ja vallasekretärid, planeerimis- ja ehitustegevuse eest vastutavad ametnikud ning teenistujad

Sisu: 1.õppepäev Ülevaade tsiviilõiguslikest võimalustest planeeringute elluviimise tagamiseks; Käsitletakse: planeeringutega seotud lepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamise erinevaid võimalusi ja lepingute õiguslikke tagajärgi; asja- ja kinnistusraamatuõiguse pakutavaid võimalusi tagada kokkulepete kehtivus kinnistu omaniku vahetumisel; kinnistusosakondade praktikat ja erinevaid seisukohti; erinevaid servituute, nende sisu ja tähendust; reaalkoormatise mõistet ja sisu; Hüpoteegi mõistet ja kasutusala kohustuste tagamise vahendina. Planeerimisõiguse üldtutvustus, haldusmenetluse ja planeerimismenetluse seos ja põhimõtted planeerimis-menetluse erisus teistest haldusmenetlustest, kohaliku omavalitsuse kohustused seoses planeerimis-menetluse läbiviimisega. Üldplaneering ja detailplaneering, mis muudab

üldplaneeringut; osaline üldplaneering ja teemaplaneering. 2. õppepäev Ehitusseaduse muutmise alused. Täpsustatud mõisted – ehitis, väikeehitis, ehitamine, tehnosüsteem jne.Nõuded ehitisele – kultuurimälestised, tuleohutus, naabrite õigused. Energiatõhusus – nõuded, jõustumise tähtajad, energiamärgis jne Nõuded ehitamisele – ehitusprojekt, projekti lähteandmed, projekteerimise staadiumid, mõõdistusprojekt jne Nõuded ehitamisele – ehitusloa väljastamine, ehitusloa väljastamisest keeldumine, ehitusloa kehtetuks tunnistamine, kirjalik nõusolek Nõuded ehitamisele – ehitusettevõtjate pädevus, vastutav spetsialist, ettevõtjate õigused ja kohustused Ehitise omaniku kohustused – kasutusluba, omanikujärelevalve, ehitamise dokumentatsioon jne Ehitusjärelevalve, riiklik järelevalve, vastutus EhS rikkumise eest

Töömeetod: loeng, muudatuste analüüs, dokumentide näidised, probleemide arutelu, kohtupraktika


Lektorid: Merje Muiso, Helje Johansoo, Triin Tein

Lisainfo: koolitus on tellimisel piirkondliku koolitusena


Erinevaid töövaldkondi reguleerivad seadused

Perekonnaseadus UUSIdee: Anda ülevaade uuest 01.07.2010 jõustuvast perekonnaseadusest, põhimõttelistest erinevustest võrreldes kehtiva perekonnaseadusega ning maandada riske seoses õiguskeskkonna muutumisega .

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse linna- ja vallasekretärid, sotsiaaltöötajad jt ametnikud

Sisu: Abielu: abielu sõlmimine, piirangud, abielu kehtetuks tunnistamise põhjused. Abielu üldised õiguslikud tagajärjed: õigused, kohustused. Abikaasade varasuhted. Abielu lõppemine, taastamine. Lahutatud abikaasa ülalpidamine. Sugulus ja sellest tulenevad õigused ja kohustused. Põlvnemine ja sellest tulenevad õigused ning kohustused.

Vanemate ja lapse õigussuhe. Lapsendamine.

Töömeetod: Loeng, näited, arutelu

Lektor: Triinu Vernik

Lisainfo: Koolitus tellimisel piirkondliku koolitusena


Hind: Organisatsioonisisesel või piirkondlikul koolitusel grupihind


61 tel 696 5490 / 696 5566 • faks 696 5343

II Ko

olitu

sed

amet

niku

le, s

pets

ialis

tileTuleohutusalaste õigusaktide rakendamine KOV-is

Idee: Koolitus annab teadmised tuleohutust puudutavatest õigusaktidest ning oskuse neid teadmisi oma töös rakendada.

Sihtgrupp: Tuleohutusega tegelevad KOV juhid, ametnikud, ja allasutuste vastavad töötajad.

Sisu: Päästekeskuste tegevused tuleohutuse tagamisel; töökorraldus; Haldusmenetlus, väärteomenetlus – menetlusaluse isiku õigused; uus Tuleohutuse Seadus; asutuste tuleohutuskorraldus; päästeasutuste koostöö KOV-iga ehitusvaldkonnas. Asutuste ja nende juhtide kohustused tuleohutuse tagamisel, KOV kohustused - ülevaade tuleohutusnõuetest; asutuse tuleohutusalane dokumentatsioon; planeeringud (tuletõrje veevõtukohad (nõuded ja vajadus); tulekustutusvee tagamine; hoonetevahelised tuleohutuskujad, hoonestusõigus; teed,

tänavad, sillad (Päästeteenistuse vajadused)); vee-ettevõtja pädevus ja kohustused tulekustutusvee tagamisel (KOV roll); ehitusprojektid ja ehitamine (heakskiidu eeldused; nõuded ehitusprojektile; ehituse dokumenteerimine; olulised dokumendid, mis peavad olema ehitusarhiivis; ehitise ekspertiis); riskianalüüsid; seadusandlus.


Lektorid: Rait Pukk, Peeter Mahon, Priit Laos

Lisainfo: Koolitus on tellimisel organisatsioonisisese koolitusena või piirkondliku koolitusena.



Kohaliku omavalitsuse pärimisõigus uue pärimisseaduse järgi UUSIdee: Uue seadusega sätestati oluline põhimõtteline muudatus – üleminek pärandi vastuvõtusüsteemilt loobumissüsteemile. Seoses süsteemi muutustega ja käesoleva majandusliku olukorraga on suurenenud kohalike omavalitsuste roll pärimismenetluses nii pärijana kui piiratud teovõimega pärija eestkosteasutusena.

Sihtgrupp: Linna- ja vallasekretärid ning teised kohaliku omavalitsuse ametnikud, teenistujad

Sisu: 1. Pärimisõiguse põhilised muudatused: mis jäi senisest pärimisõigusest kehtima, pärimine seaduse- ja testamendi järgi, annak kui nõudeõigus, sundosa kui pärandita jäänud pärija nõudeõigus, abikaasa õigus kodu ainukasutusõigusele, pärijate ühisus ja pärandvara käsutamispiirangud, mis muutus kohaliku omavalitsuse ja riigi pärimisõiguses 2. Pärimise käik: üleminek pärandi vastuvõtmisest

pärandist loobumise süsteemile, uued tähtajad pärimismenetluse läbiviimiseks, pärimisasja algatajate ringi oluline laiendamine, pärandvara inventuuri läbiviimine ja pärijate vastutuse piiramine, üleskutsemenetluse läbiviimine ja tunnistuste väljaandmine, kohaliku omavalitsuse ja riigi vastutus pärandvara kohustuste eest, pärandvara jagamine, pärandvara pankroti väljakuulutamine

Töömeetod: Loeng, näited, kaasuste arutelu

Lektor: Priidu Pärna või Triin Tein

Lisainfo: Koolitus on tellimisel organisatsioonisisese või piirkondliku koolitusena



Kohalik omavalitsus kui eestkosteasutusIdee: Anda kohaliku omavalitsuse sotsiaalvaldkonnaga tegelevatele ametnikele; ülevaade kohaliku omavalitsuse rollist eestkosteasutusena; teadmisi sellest tulenevatest õigustest, kohustustest, vastutusest piiratud teovõimega isikute vabaduste ning õiguste kaitseks.

Sihtgrupp: kohaliku omavalitsuse juhid, linna- ja vallasekretärid, sotsiaaltöötajad

Sisu: Koolitusel keskendutakse eestkostega seotud seaduste kommenteerimisele nende õige kohaldamise tagamiseks. Selgitatakse normide õiguspoliitilist tausta, samuti juhitakse tähelepanu võimalikele ohtudele, mille tähelepanuta jätmine võib kaasa tuua lahendi hilisema

tühistamise kohtus. Käsitletakse teovõime õiguslikku regulatsiooni, piiratud teovõimet ja sellega seonduvat kohtumenetlus, eestkosteasutuse pädevuse, funktsiooni ja rolli seoses piiratud teovõimega isikutega.

Töömeetod: Praktiline koolitus kaasusõppe vormis

Lisainfo: Koolitus tellimisel piirkondliku koolitusena


Hind: Grupikoolitusel kokkuleppel tellijaga



Amet

iosk

used

Õiguspärasus ja hea teenindus ametnike töösIdee: Hea teenindus ametnike poolt on muutunud Euroopa õigusruumis niisuguseks väärtuseks, mis otsustati 2000.a lisada Euroopa Liidu põhiõiguste hartasse. Käesolevas paketis pakutakse hea halduse põhimõtete rakendamise kaudu välja erinevaid võimalusi – konsultatsioone ja koolitusi - isikute teenindamise kvaliteedi tõstmiseks asutuses.

Sihtgrupp: Kohalikud omavalitsused, hallatavad asutused

Sisu: Pakett koosneb kuuest osast, mis kõik on rakendatavad ka iseseisvalt. Rakendamisvõimalus oleneb teenindamise olukorrast asutuses ning senitehtud tööst teenindamise arendamisel. 1. Teeninduse taseme hindamine organisatsioonis. Annab hinnangu teenuse kvaliteedile kliendi pilgu läbi. Selguvad kitsaskohad, kus teenuse kättesaadavus on kliendi jaoks keeruline, ametniku töö kliendi jaoks ebaotstarbekas, tema ettevalmistus ebapiisav või organisatsioonisisene koostöö takistatud. Hindamisel kasutatakse: testostude meetodit või kliendiküsitlust. 2. Teenindusstandardi väljatöötamine ja rakendamine. Teenindusstandard on kõiki teenuseid haarav,

organisatsioonitasandil toimiv käitumisjuhis/reeglistik. Standardi väljatöötamise etapid: ettevalmistus/dokumentide analüüs, protsesside kaardistamine ja analüüs, teenindusstandardi koostamine ja kooskõlastamine, toimetamine, kujundamine ja trükkimine, järeltegevused. 3. Ametniku töö teenindajana. Kahepäevane koolitus teenindusstandardiga kinnitatud käitumisnormide omandamiseks. 4. Toimetulek tööstressiga. Kuidas saavad teenindajad taastada oma jõuvarusid ning suurendada seeläbi tööalast motiveeritust? 5. Õppevahendi väljatöötamine teenindusalase koolituse läbiviimiseks või ise õppimiseks.

Töömeetod: Analüüs, vestlus, loeng, praktiline töö

Lisainfo: Integreeritud lähenemine: õigus + kvaliteet + teenindus

Maht: Kokkuleppel tellijaga


Teenindus ja teenindamine

Teenusstandardite väljatöötamine ja rakendamineIdee: Koolituse eesmärgiks on teenusstandardite väljatöötamise ja rakendamise alaste oskuste arendamine

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuste kõikide tasemete juhid

Sisu: I moodul: avalike teenuste pakkumise põhimõtted: teenusstandardi mõiste ja olemus; kodaniku kui kliendi mõiste; välisriikide ja Eesti senine kogemus. II moodul: nõuded teenusstandardile: teenusstandardi ülesehitus; teenusstandardi sisu komponendid. III moodul: teenusstandardi väljatöötamise ja rakendamise protsess: üldine teenusstandardi koostamise skeem; koostöö teiste asutuste ja teenuste klientidega teenusstandardite koostamisel; protsesside kaardistamine; kliendi arvamus- ja rahulolu uuringute läbiviimine;

teenusstandardi avalikustamine;

Maht: 2 õppepäeva, 14 akadeemilist tundi teenusstandarditest kinnipidamise mehhanismide loomine; näiteid asutustest, kus on väljatöötatud ja edukalt rakendatud teenusstandardeid.

Koolituse tulemusel osalejad: • oskavad läbi viia oma klientide rahulolu-uuringuid või esitada sellekohast lähteülesannet; • tunnevad teenusstandardi väljatöötamise põhimõtteid.

Töömeetod: Loeng, analüüs, rühmatöö, arutelu


Ametniku töö teenindajana Idee: Aidata mõista teenindajana rolli ametniku töös ja arendada klientide teenindamiseks vajalikke kompetentse


Sisu: Kliendi rahulolu kujundavad tegurid; kliendikesksete hoiakute kujundamine; kontakti loomine (eelnev teavitamine või ootamatu kontroll); teiste võimalike menetlusosaliste väljaselgitamine ja kaasamine; järelevalve läbiviimise ehk nõuetele vastavuse kontrollimine; tagasiside; küsitlemis-, argumenteerimis-, läbirääkimis- ja mõjutamisoskus, toimetulek probleemsetes olukordades; järelevalve dokumenteerimise nõuded; järelevalve tulemustest

teavitamine.

Töömeetod: Loeng, rühmatöö, arutelu, kaasuste analüüs, videoharjutus

Lisainfo: Koolitust on võimalik tellida organisatsioonisisese koolitusena. Koolitusel käsitletakse hea teeninduse põhimõtteid, mis tulenevad haldusmenetluse seaduse jt õigusaktide sätetest. Integreeritud lähenemine: õigus + kvaliteet + teenindus.



63 tel 696 5490 / 696 5566 • faks 696 5343

Amet

iosk

usedKlienditeenindus

Idee: Teadvustada ametnikele teenindamiseks vajalikke hoiakuid ja arendada teenindusalaseid oskusi.

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse ametnikud, teenistujad, hallatavate asutuste töötajad.

Sisu: Koolitus annab ülevaate klienditeeninduse olemusest, arendab klienditeenindaja rollitunnetust ja rollikohast käitumist, annab ülevaate teenindussuhtlemise põhitõdedest ning klienditeeninduses ettetulevatest võimalikest ohtudest ja nende ennetamise võimalustest.

Koolituse tulemusel osaleja: omab ülevaadet klienditeeninduse olemusest; tunnetab oma rolli klienditeenindajana; omab ülevaadet klienditeenindaja rollikohasest käitumisest ja teenindussuhtlemise põhitõdedest; oskab välja selgitada kliendi vajadusi; teab

võimalikke klienditeeninduses ette tulevaid ohtusid ja oskab neid ennetada ja lahendada.


Lektorid: Inge Ojakäär ja Toomas Takjas

Lisainfo: Koolitust on võimalik tellida organisatsioonisisese koolitusena. Koolituse programm on kohandatav nii põhiteadmiste ja –oskuste omandamiseks kui olemasolevate oskuste parendamiseks. Koolituse kestvus ja täpsem programm koostatakse vastavalt tellija vajadustele.



Protokoll ja etikettIdee: Anda põhiteadmisi ja oskusi riigi- ja nende hallatavate asutuste ametnikele, teenistujatele protokolli ning etiketi nõuetest ja käitumise heast tavast.

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse ametnikud, hallatavate asutuste teenistujad

Sisu: Sissejuhatuseks: Mis on mis: 1. Etikett. Protokoll. Ja kuldsed käitumisreeglid.; 2. Ametliku protokolli kaks jaotust: Riigi ametlik nägu: Riik, asutus võtab vastu külalisi: protokolliline rõivastus, kutsed, külaliste kostitamise eri võimalused Esitlemised. Pöördumised. Kuidas kõnetada? Tervitused. Meie asutuse väline ilme. Me saadame kirja. Kaks erinevat protokollilist vormistust. Elektronkiri? Meil on läbirääkimised või ametlik kohtumine: Ettevalmistused. Läbirääkimiste laud. Lepingute allakirjutamine Eesti riigi

protokolliline nägu. Mida selga panna? Etiketikohase riietuse põhitõed. Ametlik ja seltskonnaetikett. Ametniku rõivastus. Meile tuleb külalisi: külaliste vastuvõtmise eri vormid. Vastuvõtud. Lõunad. Õhtusöögid. Lauakombed.

Töömeetod: Loeng, arutelu, näited

Lektor: Piret Saluri, Vabariigi Presidendi protokolliülem 1995-2002

Lisainfo: Koolitus on tellimisel organisatsioonisisese või koolitusena. Tellijate ettepanekul ka avatud koolitusena.



Etiketi põhireeglidIdee: Protokolli ja etiketi koolitusel selgitatakse ametliku etiketi põhireegleid ning antakse ülevaade seltskonnaetiketist.

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse ametnikud, teenistujad, hallatavate asutuste töötajad

Sisu: Etikett, protokoll ja kuldsed käitumisreeglid. Ametliku protokolli jaotused.

Riigi ametlik nägu: visiidid, kohtumised, nõupidamised, läbirääkimised; ametlikud tiitlid ja protokolliline atribuutika; trükised; kingitused; sümboolika ja ordenid; lipud; vapid; pitsat; rahvusvärvid. Külaliste vastuvõtt: protokolliline

rõivastus, kutsed, külaliste kostitamise erinevad võimalused. Esitlemised. Pöördumised. Kõnetamine. Tervitused.

Töömeetod: Loeng, arutelu, näidete analüüs

Lektor: Inge Ojakäär





Amet

iosk

used

Sisekoolitaja koolitus uusIdee: Arendada teadmisi, oskuseid ja hoiakuid, mis on olulised hinnatud koolitajale. Käsitletakse täiskasvanute õppimise olemust ja tunnuseid ning analüüsitakse erinevate õppemeetodite, -tehnikate ja –võtete kasutamist koolituse erinevatel etappidel.

Sihtgrupp: Juhid, ametnikud ja teenistujad, kes viivad läbi sisekoolitusi, esitlusi või on mentorid

Sisu: Õppimise ja koolitamise olemus. Täiskasvanud õppija eripärad. Koolitaja roll ja kompetentsid. Koolituse ettevalmistamine (eesmärkide seadmine, õppemeetodid, koolitusprogrammi koostamine ja aja planeerimine, jaotusmaterjalide koostamine ja esitluse ettevalmistamine, õpivajaduse väljaselgitamine. Koolituse läbiviimine

(õpikeskkonna loomine, varemõpituga seostamine, õpitu rakendamine). Koolituse hindamine (tagasisidestamine, õppimise hindamine, koolituse jätkutegevused).


Maht: 1 koolituspäev, 4 - 8 akadeemilist tundi

Lektor: Maria Kütt



Sotsiaalsed oskused

Veenva esinemisoskuse arendamineIdee: Väga oluliseks suhtlemisoskuseks on veenev esinemiskunst, mis võimaldab end teistele arusaadavaks teha ja oma ideid põhjendatult väljendada. Antud koolitus on suunatud just veenvaks esinemiseks vajalike oskuste arendamisele.

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse ametnikud, volikogu liikmed, hallatavate asutuste töötajad, erasektor

Sisu: Enesetutvustamine. Eneseregulatsioon esinemise eel: lõdvestumine, pingest vabanemine, sisseelamisvõtted, tutvumisvõtted, partneri märkamine, situatsiooni tajumine, esinemishirm, suhtlemist mõjutavad füsioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalpsühholoogilised aspektid. Arvestamine esinemiskoha ja kuulajatega. Mitteverbaalse suhtluse mõju esinemisele. Ettekande koostamine: ettekande liigid, ettekande osad, materjali kogumine, ettekande näitlikustamine. Hingamine ja hääldamine:

hingamistehnika ja hingamisvõimlemine, hääl, hääldamine, hingamine ühenduses kõnelemisega. Ilmekas kõne. Kõne stiil ja esitamine: sõna-sõnalt kirjutatud kõne, osaliselt üleskirjutatud kõne, tugisõnad kaartidelt, esitamine peast. Ettekanded erinevates olukordades: esitlemine, vestlus, reklaamiv ettekanne, olmekõne. Dialoog grupiga, väitlemine, toimetulek vastupanuga.

Töömeetod: Lühiloeng, arutelu, praktiline treening

Lektor: Margus-Tarmo Pihlakas




Hea suhtlemisoskus - ametialase edukuse võtiIdee: Tööalane edukus sõltub oluliselt meie suhtlemisoskusest. Kui eraelus saame valida, kellega kohtume ja kuidas suhtleme, siis ametialases tegevuses esitatakse meile selleks konkreetseid nõudmisi ja reegleid. Olenemata ametikohast on suhtlemine tööelu lahutamatu osa.

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse ametnikud, teenistujad, hallatavate asutuste töötajad, erasektor

Sisu: Sissejuhatus teemasse - suhtlemine mõjutusvahendina; efektiivne suhtlemine; suhtlemistõkked; erinevad suhtlemisstiilid - ametlik ja mitteametlik suhtlemine, nende erisus ja kattumisala; suhtlemisstiili valik vastavalt olukorrale; suhtlemisvahendid verbaalse ja mitteverbaalse suhtlemise komponendid ja nende kasutusala; kontaktivõtt ja seda mõjutavad tegurid; kuulamisoskus - kuulamist soodustavad ja segavad tegurid, kuulamistõkked;

aktiivse kuulamise tehnikad; kehtestamisoskus - erinevad käitumisviisid: agressiivne-kehtestav-alistuv; õige käitumisviisi valik vastavalt olukorrale; kehtestamistehnikad.

Hea suhtlemisoskus: • suurendab enesekindlust; • aitab mõista teisi inimesi; • teeb meid teistele inimestele paremini arusaadavaks; • vähendab pingeid ja hoiab ära stressi.

Töömeetod: Loeng, individuaaltöö, grupitöö, arutelu, videoülesanne




65 tel 696 5490 / 696 5566 • faks 696 5343

Amet

iosk

usedProbleemide lahendamine ja stressijuhtimine

Idee: Koolituse eesmärk on arendada iseenda parema enesetundmise kaudu ametialast pingetaluvust, probleemide lahendamise oskust ning stressiga toimetulekut

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse juhid, ametnikud, teenistujad, hallatavate asutuste juhid, erasektor

Sisu: Probleemi mõiste, ideed probleemilahendusõpetusest. Praktiline probleemilahendamine. Probleemidest tingitud stress. Stressi märgid, stressi astmed ja stressile reageerimise viisid. Tööstressi allikad, tööstressi mõõtmine. Stressist vabanemise võimalused ja tehnikad. Positiivne minapilt, enesekindlus ja selle saavutamise võimalused - positiivse mõtlemise ja enesehoiaku arendamise kaudu.

Pinge alandamise võtted. Sotsiaalne toetusvõrgustik – kolleegid, toetus juhtidelt, lähedased jt. tugiisikud. Isiksuse tasakaalu mudel. Psühholoogilised kaitsevõtted – abiks „raskete” inimeste puhul.

Töömeetod: Teemakäsitlus teoorias, praktilised harjutused individuaalselt ja rühmategevustes


Maht: 1 - 2 õppepäeva, 7 - 14 akadeemilist tundi


Toimetulekuoskused – viha ja konflikti juhtimine UUSIdee: Koolituse eesmärgiks on õpetada kursusel osalejaid senisest rohkem märkama ja analüüsima kriitilisi situatsioone oma elus nii indiviidi kui ka grupi tasandil ning õpetada oskuseid, kuidas konfliktses situatsioonis toimetulla. Konfliktseid olukordi tuleb ette igas organisatsiooniskollegiaalsel pinnal aga ka nt klienditöös või koolielus. Seetõttu sobib koolitus neile, kelle igapäevatöös võib ette tulla konfliktseid olukordi ja kes soovivad parandada omatöökollektiivi mikrokliimat.

Sihtgrupp: Kohaliku omavalitsuse juhid, ametnikud, teenistujad, hallatavate asutuste juhid, erasektor

Sisu: Ärritajate äratundmine ja neile reageerimine; konflikti areng; emotsioonide juhtimine; mõtete analüüs;

lõõgastustehnikad.

Koolituse läbinu: mõistab inimsuhetes asetleidvate konfliktide tagamaid; teab erinevaid konfliktijuhtimisemeetodeid; oskab valida vajadusel sobivat meetodit; oskab kriitiliselt hinnata valitud meetodi plusse ja miinuseid.

Töömeetod: Loeng, interaktiivne õppijakeskne rühmatöö

Lisainfo: Koolitus on tellimisel organisatsioonisisese koolitusena. Koolitusgrupi suurus 8-16 inimest.



Argumenteerimise (põhjendamise) kunst ja tehnikaIdee: Argumentatsiooniteooria ehk informaalse loogika aluste tutvustamine, intuitiivse mõtlemise teravdamine ning mõõdukalt kriitilise lähenemisviisi arendamine

Sihtgrupp: Kursus on mõeldud ennekõike neile, kelle töö seisneb tõsiasjade (faktide) tuvastamises, tekstide lugemises ja analüüsimises ning tulemuste esitamises ja põhjendamises

Sisu: Mis on argument? Loogilised ja kogemuslikud järeldamismeetodid. Loogiline tõestamine (deduktsioon) ja empiiriline tõendamine (induktsioon); intuitsioon arutluses ja otsustuses; ülesanne (1): argumendi tuvastamine. Tekst ja tähendus. Mis on mõtlemine? Tähendus (1): sõnade ja lausete “püsitähendus” ehk kõne alused. Lause tähendus ja osutus: esituse viis ja objekt. Ülesanne (2): valetaja-paradoksi lahendus. Tähendus (2): sõnade ja lausete “kõnelejatähendus” ehk kõneteod. Näited: kõneaktid ‘lubadus’ ja ‘käsk’. Teksti loomise ja lugemise (tõlgendamise) taust (kontekst). Ajanihe teksti loomise ja lugemise (tõlgendamise) vahel. Tõde ja teadmine.

Teadmise tüüpmudel. Otsene ja järeldatud teadmine. Vahetu ja vahendatud teadmine. Skeptitsism teadmise suhtes, teadmatuse määr. Ülesanne (3): argiteadmise sisu ja õigustatus. Argumentatsiooni printsiibid (põhjenduse põhimõtted). Ülesanne (4): monoloogiline ja dialoogiline argumentatsioon. Küsija-vastaja dialoog. Kriitiline argumentatsioon. Väitlus. Läbirääkimised. Hea argumentatsiooni printsiibid. Argumentatsiooni seos teadasaamise protsesside ja meetoditega. Tõendid ja tõendamine põhjendamises. Argumentatsiooni vead. Põhjendusvigade ja loogikavigade erinevused. Ülesanne (5): põhjenduse koostamine.

Töömeetod: Loeng, arutelu, ülesannete lahendamine

Lektor:doctor iuris Mario Rosentau




Amet

iosk

used Käitumuslik psühholoogia

Idee: Kursus põhineb kognitiiv-käitumuslikul lähenemisel, kus kursuslased omandavad oskusi analüüsimaks iseenda ning kaaslaste reaktsioone, käitumist, manipulatsioone ootamatutes olukordades

Sihtgrupp: Ametnikud, kelle töö sisuks on juhtimise, juhendamise, nõustamise, õpetamise või suunamise kaudu positiivse muutuse esilekutsumine

Sisu: Kriis kui reaktsioon ootamatule sündmusele. Traumaatilised kriisid konfliktide allikana. Hälbiv käitumine.Manipulatsioonid, manipuleeriv sekkumine. Motiveeriva

ellusuhtumise omandamine läbi jaatamise, kuulamise, peegeldamise ja toetavate lausungite.

Töömeetod: Loeng, arutelu, sündmuste analüüs




67 tel 696 5490 / 696 5566 • faks 696 5343

Kontakt

Tanel Oppi Direktori asetäitja tel 696 5423 tanel.oppi@ sisekaitse.ee

Janela Lääne Juhiabi tel 696 5566 janela.laane@ sisekaitse.ee

Mia Lokk Valdkonnajuht tel 696 5573 mia.lokk@ sisekaitse.ee

Mirjam Metsatalu Valdkonnajuht tel 696 5568 mirjam.metsatalu@ sisekaitse.ee

Lii Murdmets kliendisuhete juht tel 696 5490 lii.murdmets@ sisekaitse.ee

Katrin Uukaadu valdkonnajuht tel 696 5570 katrin.uukaadu@ sisekaitse.ee

Annika Kaljusaar valdkonnajuht tel 696 5475 annika.kaljusaar@ sisekaitse.ee

Kirke Võisula Tehniline sekretär tel 696 5422 kirke. voisula@ sisekaitse.ee


Teie ATAK, kes

• tunneb avaliku halduse toime- ja arengumehhanisme;

• keskendub valdkondadele, mis on avaliku teenistuse jaoks prioriteetsed;

• omab paljudes valdkondades häid koolitusprogramme ja koolitajaid;

• peab lugu oma partneritest ja klientidest;

• loob võimalused riigi ja kohaliku omavalitsuse juhtidele ja ametnikele koolitus-, konsultatsiooni- ja uurimistegevuse kaudu avaliku halduse organisatsioonide arendamiseks;

Peatse kohtumiseni täienduskoolitustel!

© ATAK / jaanuar 2010

��

��

��

�� !� !

ataki koolituste kataloog

Documents