turvalisus: meie ühine eesmärk!
Post on 24-Feb-2016
79 Views
Preview:
DESCRIPTION
TRANSCRIPT
Turvalisus: meie ühine eesmärk!
Avo ÜprusSiseministeerium
Mõisted
Turvalisuspoliitika – õigusaktide ja plaanide väljatöötamine, täiendamine ja elluviimine eesmärgiga ennetada avalikku korda ähvardavaid ohte, ohukahtluse korral selgitada välja ohud ja need tõrjuda ning kõrvaldada avaliku korra rikkumised.
Turvalisus - kõigi kaasabil loodav ühiskonna seisund, milles igaüks tunneb ennast kaitstult ja on tagatud tegelik ohutu elukeskkond, vähendades tõenäosust sattuda ohuolukordadesse, suurendades võimekust ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju. Kõigi kaasabil tähendab igaühe, sealhulgas nii avaliku-, mittetulundus- ja erasektori kui ka iga üksikisiku, kohustust aidata kaasa turvatunde ja ohutu elukeskkonna säilitamisele läbi oma õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumise.
VISIOON
Eesti on aastal 2015 turvaline ühiskond, mis väljendub ohutus elukeskkonnas ja igaühe turvatunde suurenemises ning hukkunute või tervisekahjustusi saanute arvu vähenemises. Kõikide ühiskonna liikmete turvalisus on kindlustatud avaliku-, era- ja mittetulundussektori koostöö kaudu, mis toimib nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil ning mille läbivaks suunaks on ohtude ennetamine. Ühtlasi on suurenenud elanike oskus ohuolukorras õigesti toimida ja paranenud teadmised enese ning teiste hättasattunute aitamiseks.
Põhimõtted
Igaühe vastutusKaasamineKoostööEnnetusPlaneerimine
Arengukava
Turvalisuspoliitika põhisuundades määratletud ühtsete põhimõtete elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajalike korrakaitse meetmete ja arendustegevuste väljatöötamiseks ning pikaajaliseks planeerimiseks tuleb koostada avaliku-, mittetulundus- ja erasektori koostöös ning siseturvalisuse nõukogu koordineerimisel siseturvalisuse arengukava. Siseturvalisuse arengukava tuleb koostada viieks aastaks ja vajaduse korral kehtivat kava täiendada, kui tekib tarve muuta olemasolevaid või sätestada uusi eesmärke ja meetmeid. Siseministeerium koostöös asjaomaste ministeeriumidega koostab ja esitab siseturvalisuse arengukava täitmise aruande Vabariigi Valitsusele hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 15. veebruaril.
Tulevikuta?
Valdkonnad
LiiklusohutusTuleohutusSüüteodPiirivalve
Liiklus
2007 2008 30.032008
30.032009
hukkunud
196 132 -64 32 26 -6
vigastatud
3271 2398 -873 569 334 -235
Vigastustega õnnetusi
2450 1868 -538 429 272 -157
Tulekahjud
2007 2008 30.032008
30.032009
tulekahjud
10400 10052 -348 1611 1448 -163
hukkunud
132 89 -43 35 18 -17
vigastatud
155 102 -53 35 50 +15
Kahe kuu võrdlus kuritegevuses
2008 2009Registreeritud kuritegusid kokku 8106 6996 -1110 (14%)
Isikuvastased kuriteod 1204 817 -387 (32,1%)
Tapmine/mõrv (113;114) 16 11 -5 (31,3%)
Kehalineväärkohtlemine (121)
929 667 -262 (28,2%)
Kuriteod alaealiste vastu 81 50 -31 (38,3%
Narkootikumidega seotud kuriteod 312 157 -155 (49,7%)
Kuritegevuse võrdlusandmed(2)
2008 2009Varavastased kuriteod 4153 4232 -79 (1,9%)Vargus (§199) 3178 3301 +123 (3,9%)Röövimine (§200) 176 153 -23 (13,1%)Raske avaliku korra rikkumine 262 171 -91 (34,7%)Majanduskuriteod 145 83 -62 (42,8%)
Joobeseisundis sõiduki juhtimine (§424)
681 442 -239 (35,1%)
Kuritegevuse geograafia
2008 2 kuud 2009 2 kuudEesti 8106 6996 -14%Harju 3986 3458 -13,2%Ida Viru 1071 842 -21,4%
Tendentsid
2008 2009Väärkohtlemine (§121)
929 667 Suurim langus
Joobes juhtimine (§424)
681 442
Avaliku korra rikkumine (§263)
262 171
Vargus (§199)
3178 3301 Suurim tõus
Kelmus (§209)
420 537
Sissetungimine (§266)
307 374
Ohvriabi
1994 – asutamine SRK osakonnana1995 – registreerimine MTÜ-na1996 – 1997 – riikliku programmi
väljatöötamine, esimene varjupaik Lõuna Eestis
Seadusalgatus (kahjude kompenseerimine)2002 – 2003 uued ettepanekud JM, RK2004 – SE2005 - süsteem
Arengud
2005. aastal käivitati ohvriabiteenuse süsteem koos 16 ohvriabikeskusega üle Eesti. Ohvriabiteenust (nõustamist) sai 2008. aastal ca 4000 inimest, reeglina perevägivalla ohvrid. Ca 30% klientidest jõudis ohvriabiteenuseni politsei kaudu. Samas on ohvrite teadlikkus vastavast teenusest madal ning ohvriabiteenuse jõudmine suurema hulga abivajajateni nõuab pidevat selgitustööd nii selleks, et abivajajatel tekiks arusaam probleemide lahendamise vajalikkusest kui ka selleks, et paremini teadvustataks ohvriabiteenuse olemasolu.
Lihtsus ja keerulisus
Ohvriabiteenus - enamasti politsei juures.Psühholoogilise abi taotlemine –
sealsamas.Riikliku hüvitise taotlemine –
pensioniametis.Tugiisikuteenus – kolmas sektor.Perevägivallaohvrite varjupaigad.Lähenemiskeeld (alates 2006)Rahastamise ebavõrdsus.
Mis me teeme?
UsaldusInimlikkusKoostööUsun sektoriteülese koostöö viljakusse nii
kodanikuühiskonna arengu kui turvalise elukeskkonna loomise osas.
Terve, turvaline, ja kõlbeline ühiskond.
Kuidas seda teha?
Suur tänu kaasa mõtlemast.Avo.uprus@siseministeerium.ee
top related