sissejuhatus · web view2013. 8. 27. · itaaliale kuuluvad sitsiilia, sardiinia ja hulk...
Post on 07-Jun-2021
1 Views
Preview:
TRANSCRIPT
Tiitelleht
SISUKORD
SISSEJUHATUS........................................................................................................................4
ITAALIA....................................................................................................................................5
Loodus.....................................................................................................................................5
Kliima..................................................................................................................................5
Riik..........................................................................................................................................6
Riigikord..............................................................................................................................6
Haldusjaotus........................................................................................................................6
Valimised.............................................................................................................................7
Rahvastik.................................................................................................................................7
Religioon.............................................................................................................................8
Majandus.................................................................................................................................8
Eksport.................................................................................................................................9
Import..................................................................................................................................9
Transport............................................................................................................................10
Ajalugu..................................................................................................................................10
INDIA.......................................................................................................................................12
Nimi.......................................................................................................................................12
Ajalugu..................................................................................................................................12
Haldusjaotus..........................................................................................................................14
Osariigid............................................................................................................................14
Liiduterritooriumid............................................................................................................15
Sümbolid ja tähised...............................................................................................................15
Rahvastik...............................................................................................................................15
Majandus...............................................................................................................................16
Eksport...............................................................................................................................17
2
Import................................................................................................................................17
Vaatamisväärsused................................................................................................................17
KOKKUVÕTE.........................................................................................................................18
KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................19
3
SISSEJUHATUS
4
ITAALIA
Itaalia, ametliku nimega Itaalia Vabariik (itaalia keeles Repubblica Italiana), on riik Euroopas.
Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel (vt Joonis 1).
Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk
väiksemaid saari.
Joonis 1. Itaalia asukoht
Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km)
ja Šveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia
territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid.
Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957).
Loodus
Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad
orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide
jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Apenniini poolsaart kulgevad Apenniinid.
Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia.
Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja
Etna. Sageli esineb maavärinaid.
Kliima
Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb
parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini
5
poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme
sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti
piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Šveits". Itaalias on
kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised
temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel.
Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab
Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja
kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu.
Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima
sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm.
Riik
Riigikord
Itaalia on parlamentaarne vabariik. Itaalia Vabariik loodi 2. juunil 1946 korraldatud
referendumiga. Põhiseadus kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948.
Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev
valijatekogu (see on pigem auamet).
Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest
senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest saadikutekojast 5 aastaks.
Haldusjaotus
Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8092 vallaks (comune).
Nr
Maakond
Keskus
Pindala (km²)
Rahvaarv
1 Abruzzo L'Aquila 10 763 1 342 177
2. Apuulia (Puglia) Bari 19 358 4 090 577
3. Basilicata Potenza 9 995 587 680
6
4. Calabria Catanzaro 15 080 2 011 537
5. Campania Napoli 13 590 5 833 131
6. Emilia Romagna Bologna 22 446 4 429 766
7. Giulia Trieste 7 858 1 235 761
8. Lazio Rooma 17 236 5 724 365
9 .Liguuria Genova 5 422 1 616 993
10 .Lombardia Milano 23 844 9 909 348
11. Marche Ancona 9 366 1 564 886
12. Molise Campobasso 4 438 319 834
13. Piemonte Torino 25 402 4 456 532
14. Sardiinia maakond (Sardegna) Cagliari 24 090 1 675 286
15. Sitsiilia maakond (Sicilia) Palermo 25 711 5 050 486
16. Toscana Firenze 22 993 3 749 074
17. Trentino-Alto Adige Trento 13 607 1 036 639
18. Umbria Perugia 8 456 906 675
19. Valle d'Aosta Aosta 3 263 128 129
20. Flag of Veneto.svg Veneto Venezia 18 399 4 936 197
Itaalia maakonnad
Valimised
2006. aasta Itaalia parlamendivalimised
2008. aasta Itaalia parlamendivalimised
Rahvastik
Itaalia on Euroopas rahvastiku arvult praegu viiendal kohal (60 200 060 elanikku), aga samas
demograafilised ülevaated näitavad, et inimeste arv vanuses üle 65 aasta on Euroopa kõrgeim
(19,4%). On arvata, et see arv kasvab: aastaks 2020 on üks isik neljast vanuses üle 65 (23,5%
rahvastikust). Meeste keskmine eluiga on 79 ja naistel 84,6. Rahvastiku arvu langust
tasakaalustab migrantide sissevool, mis suurendab sündivust, hoides rahvastiku arvu langust
7
umbes 0% juures. Käesoleval ajal on enamik itaallasi vanuses 45 – 65, see on seotud inimeste
arvuga, kes on sündinud II Maailmasõja ja 60. aastate vahel (nn „beebibuumi” põlvkond).
Nende demograafiliste muudatuste tagajärjed on omakorda tugevalt mõjutanud
majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurialast konteksti. Aktiivse vananemise meetodid ei
puuduta tegelikult mitte ainult eakaid, vaid on mõeldud kõikidele eluperioodidele eesmärgiga
aktiviseerida kogu rahvastiku potentsiaali.
Religioon
87,8% Itaalia elanikest peab end roomakatoliiklasteks. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon
on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 2,1%-ni elanikkonnast.
Majandus
Eurotsooni liikmed (tumesinisega)
Itaalias on kapitalistlik majandussüsteem. Itaaliat iseloomustab ka kõrge SKP. 2008. aastal oli
Itaalias suuruselt seitsmes majandus maailmas ja suuruselt neljas Euroopas. Itaalia on G8 liige
ja Euroopa Liidu üks asutajaliige. Euro, mis vahetas välja Itaalia liiri, võeti kasutusele 2002.
aastal.
SKP jaotumine sektoritesse (2009)
Sektor
Osakaal
Põllumajandus
1,8%
Tööstus
24,9%
Teenindus 73,3%
Tööjõu jaotumine sektoritesse
Sektor
Osakaal
8
Põllumajandus
4,2%
Tööstus
30,7%
Teenindus
65,1%
Eksport
Itaalia suurimad ekspordiartiklid on
ehituskaubad
tekstiil ja riided
tootmismasinad
mootorsõidukid
veoseadmed
kemikaalid
Itaalia tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 12,6%, Prantsusmaa 11,57%, Ameerika
Ühendriigid 5,92%, Hispaania 5,69%, Suurbritannia 5,13%, Šveits 4,69% (2009).
Import
Itaalia suurimad impordiartiklid on
ehituskaubad
kemikaalid
veoseadmed
energiatooted
mineraalid ja mittevärvilised metallid
tekstiil ja riided
Itaalia tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 16,68%, Prantsusmaa 8,82%, Hiina 6,53%,
Holland 5,63%, Hispaania 4,3%, Venemaa 4,12%, Belgia 4,08% (2009).
9
Transport
Itaalias ehitati 1920ndatel aastatel maailma esimesed kiirteed – autostradad.
Ajalugu
Next.svg Pikemalt artiklis Itaalia ajaluguNext.svg Pikemalt artiklis Itaalia kronoloogia
Itaalia ajalugu, mis ulatub tagasi etruskide aega, on täis vastuolusid, sõdasid ja lõhenemisi.
Enne 19. sajandit oli poolsaar poliitiliselt ühendatud vaid kahel korral: roomlaste võimu all,
kes 3. sajandiks eKr olid alistanud teised Itaalia hõimud, ja 6. sajandil Bütsantsi võimu all.
Roomast sai alguse paavstivõim. Keskaegne katoliku kirik kutsus frangid, et ajada välja
langobardid; aastal 800 kroonis paavst frangi kuninga Karl Suure Saksa-Rooma keisririigi
valitsejaks. Viis sajandit võitlesid keisrid ja paavstid koha pärast impeeriumi eesotsas.
Aastal 1071 langesid viimased Bütsantsi valdused Lõuna-Itaalia normannide kätte.
Järgnevatel sajanditel kuulus praeguse Itaalia lõunaosa Anjou dünastia käes olevale Napoli
kuningriigile ning Aragóni valduses olevale Sitsiilia kuningriigile.
11.–13. sajandil oli Põhja-Itaalia linnriikide õitseaeg. Pikka aega valitses riigikestes
omamoodi aristokraatlik demokraatia. Piirkonna rikkusele pani aluse kaubandus idamaadega,
13. sajandil olid Veneetsia, Genova ja Pisa sisuliselt kogu Vahemere kaubanduse valitsejad.
Põhja-Itaalia oli tollal kogu Lääne-Euroopa kõige jõukam ja piirkond, muu hulgas tekkisid
seal pangad ning kindlustusseltsid. Hiljem sai sellest kultuurilembesest piirkonnast ka
renessansikultuuri häll.
Omavahel pidevates vastuoludes olevad linnad ei suutnud aga võistelda suurvõimudega. 16.
sajandil langes Itaalia põhjaosa Hispaania ja hiljem osaliselt Austria võimu alla.
19. sajandil sai Risorgimentost alguse Itaalia ühendamine, mis saavutati 1870. aastal suuresti
tänu Giuseppe Garibaldi sõjalistele oskustele.
1922. aastal tulid võimule fašistid eesotsas Benito Mussoliniga.
Aastal 1946 kuulutati Itaalia vabariigiks.
10
INDIA
India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal
elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir (vt
Joonis 2) Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India
ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid.
Joonis 2. India asukoht1i
Nimi
Nimi India tuleneb Induse jõe nimest, mis pärineb vanapärsia sõnast hindu. Selle allikas on
sanskriti सि�नु्ध Sindhu, Induse jõe ajalooline nimi. Muistsed kreeklased nimetasid indialasi
Indoi (Ινδοί) ehk "Induse inimesed". India konstitutsioonis ja mitmes India keeles samaväärse
ametliku nimena ka nime Bharat (hääldus Mall:IPA-hns). Nimi Bharat tuleneb hindu
pühakirjades mainitud legendaarsest kuningast Bharatast. Samuti kasutatakse India kui
terviku tähistamiseks nime Hindustan (Mall:IPA-hns). See pärsiakeelne sõna tähendab
"hindude maad" ning viitas enne 1947. aastat Põhja-Indiale ja Pakistanile.
Ajalugu
Vanimad jäljed inimasustusest nüüdse India aladel on kiviaegsed varjupaigad Bhimbetkas
Madhya Pradeshi osariigis, kust on leitud ka maalinguid. Paikne asustus ilmus Lääne-Indiasse
8500 aastat tagasi, arenedes lõpuks Induse kultuuriks, mis pärineb aastast umbes aastast 3400
eKr. Induse ehk Harappa kultuuris kujunesid välja niisutuspõllundus, kindlustatud linnad
(Kalibangan, Dhorãji) ja kaubandus. 18. sajandi järel eKr kultuuri põhiosa hääbus, kuid
äärealadel (Lothal) säilis see umbkaudu 1000. aastani eKr.1 http://et.wikipedia.org/wiki/India
11
Induse tsivilisatsioonile järgnes vedade ajastu, mis pani aluse hinduismile ja India varase
ühiskonna teistele kultuurilistele aspektidele, lõppedes 6. sajandil eKr. II aastatuhande II
poolel eKr tungisid Põhja- ja Loode-Indiasse aarjalased.Umbkaudu 550 eKr rajati Indias terve
rida iseseisvaid kuningriike ja vabariike, mida tuntakse Mahajanapadade nime all.
3. sajandil eKr ühendasid India järk-järgult Maurya keisririigi alla Chandragupta Maurya,
tema poeg Bindusara ning pojapoeg Ašoka. 3. sajandist pKr valitses Indiat Gupta dünastia;
seda nimetatakse vahel "India kuldajaks". Lõuna-India suurriikide hulka kuulusid Chalukya,
Chola ja Vijayanagara keisririik. Sel ajastul õitsesid teadus, tehnika, insenerikunst, kunst,
loogika, keeleteadus, kirjandus, matemaatika, astronoomia, usund ja filosoofia.
Pärast islami sissetungi Kesk-Aasiast 10.-12. sajandil langes suurem osa Põhja-Indiast Delhi
sultanaadi ning seejärel suurmogulite riigi võimu alla. Akbar Suure ajal valitsesid Indias
kultuuriline ja majanduslik õitseng ning usuline harmoonia. Moguli keisrid laiendasid oma
riiki üle suurema osa Ees-Indiast. Samas panid mogulite võimule vastu mõned Kirde-India
kuningriigid, millest tugevaim oli Ahomi kuningriik Assamis. Mogulite tagakiusamise tõttu
arendasid sikhid välja võitluskunsti traditsiooni ning rajasid Sikhi impeeriumi, mis püsis kuni
Inglise-sikhi sõdadeni 19. sajandi keskel. Esimesena ohustas mogulite ülevõimu Rajputi hindu
kuningas Maha Rana Pratap Mewarist 16. sajandil, seejärel aga Maratha konföderatsioon, mis
valitses 18. sajandi keskpaigas suurt osa Indiast.
16. sajandil asutasid Euroopa suurvõimud Portugal, Holland, Prantsusmaa ja Suurbritannia
Indiasse oma kaubajaamad ning kasutasid ära India sisekonflikte, et rajada kolooniaid. 1856.
aastaks oli enamik Indiast Briti Ida-India Kompanii mõju all. Aasta hiljem pani ülemaaline
mäss, mida tänapäeval nimetatakse India esimeseks iseseisvussõjaks või sipoide mässuks,
kompanii võimu tõsiselt kõikuma, kuid kukkus lõpuks siiski läbi. Konflikti tulemusel võeti
India Briti krooni otsese valitsuse alla..
Two smiling men in robes sitting on the ground, with bodies facing the viewer and with heads
turned toward each other. The younger wears a white Nehru cap; the elder is bald and wears
glasses. A half dozen other people are in the background.
Mahatma Gandhi (paremal) koos Jawaharlal Nehruga, 1937. Nehrust sai 1947. aastal India
esimene peaminister.
20. sajandil algatasid India Rahvuskongress ja teised poliitilised organisatsioonid üldrahvaliku
iseseisvusliikumise. Suurt osa liikumisest juhtisid Mahatma Gandhi ja India Rahvuskongress,
pannes miljonid inimesed osalema mitmes ülemaalises vägivallatus kodanikuallumatuse aktis.
12
15. augustil 1947 sai India Suurbritannialt iseseisvuse, kuid samal ajal eraldati islami
enamusega alad, millest moodustati eraldi riik nimega Pakistan. 26. jaanuaril 1950 sai Indiast
vabariik ning jõustus uus konstitutsioon.
Iseseisvuse väljakuulutamisest saati on India pidanud võitlema usulise vägivalla,
kastieelarvamuste, kommunistlike sisside, terrorismi ning separatistlike vastuhakkudega, eriti
Jammu ja Kashmiri osariigis ning Kirde-Indias. 1990. aastatest saati on terrorism puudutanud
paljusid India linnu. Indial on lahendamata piirivaidlused Hiina Rahvavabariigiga, mis 1962.
aastal eskaleerusid Hiina-India sõjaks, ning Pakistaniga, millest said alguse sõjad 1947, 1965,
1971 ja 1999. India on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (toona veel Briti India nime all)
blokivälisusliikumise asutajaliige.
Indial on tuumarelv; pärast esimest tuumakatsetust 1974. aastal toimusid järgmised viis
katsetust alles 1998. Alates 1991. aastast on majandusreformid toonud India maailma
kiireimini kasvavate majanduste sekka.
Haldusjaotus
India 28 osariiki ja 7 liiduterritooriumit
India jaguneb 28 osariigiks (states), 6 liiduterritooriumiks (union territories) ja Delhi
rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks:
Osariigid
Andhra Pradesh
Arunāchal Pradesh
Assam
Bihār
Chhattīsgaṛh
Goa
Gujarāt
Haryana
Himachal Pradesh
Jammu ja Kashmir
Jharkhand
Karnataka
Kerala
Madhya Pradesh
Mahārāṣhṭra
Manipur
Meghālaya
Mizoram
Nagaland
Orissa
Pandžab
Rājasthān
Sikkim
Tamil Nadu
Tripura
Uttar Pradesh
Uttarakhand
Lääne-Bengal
13
Liiduterritooriumid
A. Andamanid ja Nicobarid
B. Chandigarh
C. Dadra ja Nagar Haveli
D. Daman ja Diu
E. Lakshadweep
F. Delhi
G. Puducherry
Sümbolid ja tähised
India rahvusloom on tiiger, rahvuslind paabulind, rahvuslill lootos, rahvuspuu Bengali
viigipuu ja rahvuspuuvili mango.
Rahvastik
Rahvastiku tiheduse kaart
India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal.
Allolevad 2025. ja 2050. aasta rahvaarvud on prognoosid.
Aasta Rahvaarv
1700 137 026 000
1725 140 413 000
1750 155 212 000
1775 198 344 000
1800 255 000 000
1825 256 469 000
1850 283 496 000
14
1875 300 963 000
1900 271 306 000
1925 263 071 000
1950 350 445 000
1975 600 763 000
2000 1 014 003 800
2005 1 094 985 000
2025 1 370 028 000
2050 1 706 951 000
India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25%
moodustavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid.
India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad,
Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur.
Majandus
Indias on tööjõulisi 467 miljonit ja töötus on 2009. aasta seisuga on 10,7%.
SKP jaotumine
sektoritesse Sektor Osakaal
Põllumajandus 17%
Tööstus 28,2%
Teenindus 54,9%
Tööjõu jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal
Põllumajandus 52%
Tööstus 14%
Teenindus 34%
15
25% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri.
Eksport
Peamised ekspordiartiklid on
petrooleumitooted
vääriskivid
masinad
raud ja teras
kemikaalid
sõidukid
rõivad
India tähtsaimad ekspordipartnerid on Araabia Ühendemiraadid 12,87%, Ameerika
Ühendriigid 12,59%, Hiina 5,59% (2009).
Import
Peamised impordiartiklid on
toornafta
vääriskivid
masinad
väetis
raud ja teras
kemikaalid
India tähtsaimad impordipartnerid on Hiina 10,94%, Ameerika Ühendriigid 7,16%, Saudi
Araabia 5,36%, Araabia Ühendemiraadid 5,18%, Austraalia 5,02%, Saksamaa 4,86%,
Singapur 4,02% (2009).
Vaatamisväärsused
Üks India suuremaid vaatamisväärsusi on haudehitis Tadž Mahal (Vt Joonis 3) riigi põhjaosas
Agra linna lähedal. 2003. aastal külastas seda rohkem kui kolm miljonit inimest. Samuti on
see UNESCO maailmapärandi nimistus.
16
Joonis 3. Tadž Mahal
Tähtis vaatamisväärsus on ka Punane fort (Red Fort), mis on samuti UNESCO
maailmapärandi nimistus.
KOKKUVÕTE
17
KASUTATUD KIRJANDUS
18
i
top related