põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava toimetulekuõpe

Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekavaToimetulekuõpe

25. mai 2011, Tallinnas

Lea Pilme

Toimetulekukoolide algus

1990ndate alguses esimesed asutused (kool – kodud)

Palju lastevanemate initsiatiivi Katsetamised ja õppimised mida ja kuidas

õpetada Seosed sotsiaalsüsteemiga Paradigmade muutus (vaimupuude ja

õppimise mõiste)

Esimene TÕK

Kinnitatud haridusministri 15.12.1999.a. määrusega nr.59, kehtib alates 01.09.2000

Alustati 1996. a haridusministeeriumi ettevõtmisel Käidi teadmisi ja kogemusi saamas Soomes ja

Saksamaal Võeti aluseks nii lühiajalisi ja süstematiseerimata

õpetamise kogemusi kui sisulisi eeskujusid Euroopa (Soome ja Saksamaa) õppekavadest

Esimene TÕK

Ideid ja lähenemisi ka alusharidusest Järgiti Eestis riikliku õppekava põhistruktuuri Õppekava ehitati üles kooliastmete kaupa,

kus iga kooliastme lõpus oli antud pädevused, mida õpilane peaks saavutama. Jaotuse aluseks Piaget`i lapse mõtlemise arenguastmete teooria.

Üldosas:

Põhiülesanne - toetada korrektsioonitööga õpilaste arengut, kujundada isiksus, kes tuleb toime igapäevaste tegevustega kodus, teenindusasutustes ning saab juhendamise ning järelevalve all hakkama lihtsama tööga.

Esimene paranduskatse

2001.a algatati õppekava uue versiooni väljatöötamine.

Tartu Ülikooli õppekavade talituse oskonna arendusprojekti raames töögrupp, kuhu kuulusid praktikud

Töö aluseks võeti õppekava kehtiv versioon, töögrupi liikmete praktilised kogemused ja teoreetilised teadmised, Soomes kasutusel olev õppekava EHA 1.

Esimene paranduskatse

Tugineti ka töögrupi poolt 2002. a läbiviidud küsitluse tulemustele:

-IÕK - de koostamine ebamäärane-liigne ainekesksus, tervikõppe põhimõte peakskehtima kogu õppeaja kohta-õpetuse sisu ei ava osade ainete nimetused(orienteerumisained, tööõpetus)- õppekava rakendamiseks on vaja vastavaidõpitingimusi (füüsiline keskkond, õppevahendid ja– vara)

Esimene paranduskatse

- hindamiskriteeriumid kohati vastuoluseesmärkidega- õpitulemuste loetellu on vajaalternatiivsetel suhtlusmeetoditel põhinevaidõpitulemusi- õppekavale peaks lisanduma metoodilineseletuskiri, õppekavale vastavadõppematerjalid

Esimene paranduskatse

- Toimetulekuõppekava järgi õppivad

üheealised õpilased erinevates koolides

võivad erineda üksteisest oma oskuste,

teadmiste ja potentsiaali poolest oluliselt.

Õppekava peaks vastama õpilaskoosseisu

tasemele. Õpilased liikusid igal aastal

järgmisesse klassi, seega kõik lapsed pidid

läbima kolm kooliastet ühtses tempos.

Esimene paranduskatse

-Õppekavas andis tunda nn meditsiinikesknelähenemine. Lähtuma peaks rohkem sellest, midalaps oskab ja suudab ning vastavalt üles ehitamaedasise õpetamise ja arendamise.-Tundide arv on ülepaisutatud vanemaskooliastmes

2001. – 2002. a sisse viidud muudatused esitatitöögrupi poolt ülikoolile.

Teine paranduskatse

2004. a alustati õppekava arendustööga Aluseks: kehtiv õppekava, 2002.a ettepanekud,

küsitlus Küsitluse tulemused:- õppekava ülesehituse aluseks ei saa ollakõigi õpilaste poolt ühtlases temposläbitavad kooliastmed; läbivaks märksõnakspeab olema õpilase individuaalsusegaarvestamine;

Teine paranduskatse

- õppekava saab olla üldiseks raamiks,

millele toetudes saab iga kool oma õpilasi ja

kohalikke olusid arvestades koostada kooli

ja individuaalsed õppekavad- õppekava peab olema väiksema

ainekesksusega ja orienteeruma rohkem

suhtlus- ja igapäevaeluoskuste

kujundamisele ning tervikõppele

Teine paranduskatse

Õppekava ülesehituslikuks selgrooks sai õpitasemed s.t. oskuste-teadmiste järk-järguline kasvamine, mis ei ole seotud kooliastmete ja lapse vanusega, vaid mis on nagu trepiastmed, mida mööda õpilane vastavalt oma arengupotentsiaalile ja –tempole liigub

Ettepanek pikendada õppeaega kuni 3 aasta võrra

Teine paranduskatse

Toimetulekukooli õppe eesmärk on kujundada võimalikult iseseisev toimetulek standardsetes situatsioonides: elementaarsed eneseteenindus- ja suhtlemisoskused, ühiskondlikele normidele vastav käitumine, elementaarsed tööoskused, et suudaks toetatud töökohal töötada ja toime tulla harilike kodutöödega. Osa õpilastest saavutab siltlugemise ja kirjutamise elementaarse oskuse, suudab opereerida tajutavate hulkadega.

Teine paranduskatse

Orienteerumisainetest on sai olustikuõpetus ja tööõpetusest eluõpetus.

Eluõpetus senise 6. klassi asemel juba alates 4. klassist.

Ainekavade sisuliste muudatuste tegemine oli suunatud igapäevaelus enam vajaminevate teadmiste ja oskuste omandamisele.

Teine paranduskatse

Eesti keelt, matemaatikat ja olustikuõpetust võib õpetada ühtse tervikuna ja neid tunde nimetatakse üldõpetuse tundideks. Õpetamine võib minna järk-järgult ainekesksemaks.

Ainekavades esitati õppetöö sisu ja suunad ning tulemused õpitasemete kaupa. Õpitulemused paigutati iga ainekava lõppu.

Täpsustati IÕK seatud nõudeid.

Teine paranduskatse

Pikendatud õppeaja (1–3 a) tunnijaotusplaani sisu ja mahu otsustab kool, lähtudes õpilase vajadustest ja õpitasemest.

Iga õpilase töörežiimi määramisel tunnis arvestatakse tema psüühiliste ja füüsiliste protsesside iseärasustega.

Hindamine: tuleb toime;

tuleb toime abiga (meeldetuletamisel, sõnalise

abiga; näidise, eeskuju järgi;koostegemisel).

Teine paranduskatse

Ettepanekud:– Koostada õppekava metoodiline

rakendusjuhend– Koguda ja levitada TÕKiga seotud näidisvorme,

juhiseid õppekava rakendamisel– Koostada õppekava realiseerimiseks vajalik

õppekirjandus– Kirjeldada eritingimusi õppekava rakendamiseks

Teine paranduskatse

Õppekava tööversioon TÜ õppekava arenduskeskuse kodulehel kevadel 2004

Õppekava on oli kahel korral arutlusel REKK HEV-nõukogus ja 21.06.04 läbis toetushääletuse

Ainuke realiseerunud muudatus: alates 2005. a sügisest TÕK-i järgi õppivatel õpilastel võimalus peale üheksat õppeaastat veel täiendavale kuni 3 aasta võrra pikendatud õppeajale (HTM-i 30.07.2004 määrus nr 43)

Kolmas parandus

LÕK-TÕK-HÕK ühte määrusesse, neile oli kirjutatud juba ühine üldosa

Igale eritaseme õppekavale tuleb ka eraldiseisev spetsiifiline üldosa

Õppekavade kaasajastamine, eesmärkide täpsustamine ja struktuuri ühtlustamine, kirjelda võimalikult täpselt laste võimeid, sotsiaalseid vajadusi, õppesisu iseärasusi, õpetuse ja kasvatuse spetsiifikat, konkretiseerides õpitulemusi ning ainetevahelisi integreerimise võimalusi

Kolmas parandus

Õppekavade paindlikkus, st peetakse silmas õppekavade rakendamist nii tava- kui erikooli tingimustes

Koostöö kohaliku omavalitsuse, spetsialistide ja lapse seadusliku esindaja vahel

Suhtlemise kujundamine läbiva valdkonnana Seire ja nõustamise komplekssus ning spetsiifika

(meditsiin, pedagoogika, psühholoogia, sotsiaalvaldkond), isiklike rehabilitatsiooniplaanide seostamine õppekavadega

Kehtiv õppekava

Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava – vabariigi valitsuse määrus 16.12.2010 nr 182, lisa 2 – Toimetulekuõpe

Toimetulekuõppe põhiülesanne – toetada mõõduka IP õpilase arengut ning tema kujunemist Eesti kodanikuks, kes tuleb toime tuttavates tingimustes, teeb võimetekohast parktilist tööd ja teab oma kuulumist oma rahva ja Eesti kodanike hulka

Olulisemad muudatused uues õppekavas

Liidetud 3 õppekava üheks õppekavaks Ühises üldosas:

- mõõduka või raske vaimupuuega või

vaimse alaarenga

- mõõduka IP õpilane

- nõustamiskomisjoni soovitusel ja

lapsevanema nõusolekul TÕK rakendada

kõigis põhikoolides

Olulisemad muudatused uues õppekavas

- põhikooli riikliku õppekava kohaldamine

võttes arvesse IP õpilaste erisusi

- põhikooli lõpetamine (toimetulekuõppes

väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel

põhikooli lõputunnistus õpilasele, kes on

läbinud temale koostatud IÕK)

- täpsustatud kooli õppekava koostamist

Olulisemad muudatused uues õppekavas

- individuaalne õppekava - rakendatakse PGS –s sätestatud tingimustel ja korras + koostatakse kõigileõpilastele, toimetulekuõppel olevale õpilasele igaks aastaksja seal esitatakse: üldised andmed õpilase kohta, õpilasepedagoogilis – psühholoogiline kirjeldus, erisused õpisisusja õpitulemustes, õppe läbiviimise eritingimused sh õppevara kohta, õpitulemused, arengu hindamise kord sh hindamisviisid, tagasiside andmise viisid, IÕK rakendamise aeg, IÕK koostamise ja rakendamisega seotud isikud ja nende kohustused

Olulisemad muudatused uues õppekavas

- rakendussätted - kooli õppekava ja õppekorraldus- 01.09.2012, enne seda kehtib vana

TÕK üldosas:

- Ei ole õpilase kirjeldust- Arenduse ja kasvatuse üldeesmärgid –

õppe –ja kasvatuseesmärgid- Õppe – ja kasvatustegevuse põhimõtted –

sama- Õppe – ja kasvatustegevuse korralduse

alused ja tunnijaotusplaan –õppekorraldus (sh tunnijaotusplaan)

- Pädevused kooliastmeti – õppe ja kasvatuse rõhuasetused (klassigruppide kaupa, ära on jäänud sõna „kooliaste“, ei ole ka sõna „õpitase“, mida pakkusime 2004. a) ja taotletavad pädevused (nö üldpädevused klassigruppide kaupa)

- IÕK koostamise juhised – viidud LÕK üldosasse

- hindamiskriteeriumid – hindamine

TÕK ainekavades:

- ainekavad, milles oli sissejuhatus, õppesisu

ja õpitulemused kooliastmeti – õppetegevus

ja õpitulemused õppeaineti klassigruppide

kaupa

- orienteerumisained – elu– ja toimetulekuõpetus

(siin ja teiste ainete puhul toodud rõhuasetus ja

taotletavad õpitulemused klassigruppide kaupa)

- emakeel – eesti/vene keel (kooli õppekeel)

- matemaatika – sama

- tööõpetus – tööõpe (algas II kooliastmest –

sama, alates 3. klassist)

- kunst ja käeline tegevus – sama

- muusikaõpetus – sama

- kehaline kasvatus ja rütmika – kehaline

kasvatus, rütmika eraldi

Õppe ja kasvatuse eesmärgid: - Õppe põhiülesanne - ära kadunud sõna “korrektsioonitöö”, rõhutatakse toetamist- Sõnastus selgem ja konkreetsem, ära võetud mittevajalikud lisandused; humanistlikum, näitab rohkemat usku õpilastesse; ei rõhuta niivõrd meie tegevust, õpilaste võimeid, potentsiaali- Õppe üldeesmärk - mõned täpsustavad või täiendavad lisandused, lühendused, selgem sõnastus

Õppe – ja kasvatustegevuse põhimõtted:

- Selgem, ladusam sõnastus

- Ulatuslikum materjal ja selgitused,

koondatud kõik olulised lähtekohad, millele

hea toimetulekuõpe peab toetuma

- Üldistatult see, mida õpilased

toimetulekuõppel õpivad

Õppe ja kasvatuse rõhuasetused ning taotletavad pädevused:

- Varem kooliastmete kaupa kujundatavad pädevused – lisaks rõhuasetused, mis annavad suuna, mille alusel ja kuidas neid pädevusi kujundada- Pädevused sarnased eelmises õppekavas olevatega, parema sõnastuse ja selgusega, lisatud pädevusi ka õppekava 2004. a projekti alusel - Kõigi kolme klassigrupi kohta

Õppekorraldus:- Õppe ja kasvatuse korraldus määratakse kooli õppekavas lähtudes TÕK üldistest nõuetest- IÕK –s keskendutakse ainekavades märgitud tegevustele ja teemadele - Ajakasutus sh projekti - , õues - , muuseumiõppe, ekskursioonide ja õppekäikude aeg määratakse kindlaks kooli õppekavas

- Lapsevanema poolt hiljemalt 9. klassi esimesel poolaastal esitatud põhjendatud taotluse alusel võib õppenõukoguotsusega pikendada õpilase õppeaegakahe õppeaasta võrra kuni 32nädalatunni ulatuses igal õppeaastal

-1.-2. klassis jaguneb õpetus

tegevusvaldkondadeks, alates 3. klassist

õppeaineteks

- tundides keskendutakse ainekavades

märgitud tegevustele ja teemadele –kohustuslikud

õppeained ja valikõppeained

- valikõppeainete ja valitud tööõppe suunale

koostab kool ainekavad

- Tunnijaotusplaan

Tunnikoormus 9. klassis 2 t võrra väiksem

Elu – ja toimetulekuõpe -7.-9. kl 1 t võrra

väiksem

Matemaatika -7.-9. kl 1 t võrra väiksem

Tööõpe – 9. klassis 1 t võrra väiksem

Valikõppeained – lisaks 7.-9. kl 2 t

- Tööõppe ja valikainete sisu valitakse

vastavalt kooli võimalustele ja

lastevanemate/õpilaste soovidele

- Tööõpe võib sisaldada tööpraktikat

- Võib kohaldada tunnijaotusplaanist erinevat

plaani (õppeaineid liita, ümber kujundada);

! Õpitulemuste saavutamine tagada

- Õpilasele, kes õpib klassis, kus õpe toimub

RÕK järgi, kehtestatakse erisused

tunnijaotusplaanis IÕK – ga

- Kehalise kasvatuse tunnid eraldi

- Läbivad teemad kooli õppekavas

- Nõuded õppematerjalile

- Õppeülesannete raskusastme valikust

Hindamine-Hindamise teoreetiline alus (õpilane, kk,positiivsus)-IÕK alusel-Hindamise eesmärk-tuleb toime: tuleb hästi toime, tuleb rahuldavalttoime vm-tuleb toime abiga:sõnalise abiga, näidise võieeskuju järgi, koostegevuses, füüsilise abiga vm-ei tule toime (muutmisvajadus, ei kasutata kv hindamisel)

Kokkuvõtteks

TÕK ühe koostajana Toimetulekukooli juhina Tavakooli juhina ÕNK nõukoja liikmene