kvaliteeditagamine kutsehariduses

Kvaliteeditagamine

kutsehariduses

Kalle Toom,Haridus- ja Teadusministeerium

2

Eesti kutseharidussüsteemi arendamise tegevuskava aastateks 2001–2004

Eesmärgist tulenevalt peab kutseharidussüsteem olema:

atraktiivne – …; paindlik – …; kättesaadav – …; ajakohane – …; tulemuslik – …;

kvaliteetne – koolitatud tööjõud on tööturul konkurentsivõimeline ja on tagatud võimalused elukestvaks õppimiseks.Prioriteet 2: Õppe kvaliteedi kindlustamine

4. Kutseõppeasutuste töö tulemuslikkuse hindamise ja akrediteerimissüsteemi välja-arendamine, eneseanalüüsi ja tulemuslikkuse hindamise süsteemi toimimine KÕA-tes

3

5. eesmärk:5.1 Kvaliteeditagamise süsteemi arendatakse

ja kvaliteedijuhtimise põhimõtteid juurutatakse riiklikul ja õppeasutuse tasandil

Indikaatorid:On käivitatud kutseõppeasutuste regulaarne sise- ja välishindamine, kuhu on kaasatud sotsiaalpartnerite esindajad

Eesti kutseharidussüsteemi arengukava aastateks 2005-2008

Eesti kutseharidussüstemi arengukava 2009-2013

2. eesmärk:Õpe on kvaliteetne ja konkurentsivõimeline

Meede 2.2:Kutseõppe kvaliteeditagamise vahendite arendamine

1. tegevusvaldkond:Kutseõppe kvaliteedi riikliku tunnustamise süsteemi välja töötamine ja rakendamine kutsehariduses

Indikaator:Riikliku tunnustuse protsessi läbinud õppekava-rühmade osakaal (100% aastaks 2013)

4

Eesti kutsehariduse kvaliteeditagamissüsteemi mudel

Kvaliteeditagamise eesmärk kutsehariduses on luua riigi tasandil terviklik süsteem ja kindlustunne, et kutseharidussüsteemi erinevad osad, tegevus-keskkond ja kutsehariduse huvipooled toimivad koordineeritult kvaliteetse kutseõppe nimel.

Sellise kvaliteeditagamissüsteemi rakendamise tulemuseks on kutseharidussüsteemi pidev

parendamine ning huvipoolte vaheline usaldus.

5

Üldpilt hindamise ja seire instrumentidest kutsehariduses

• Kvaliteediauhinna mudel (EKKA)

• Sisehindamine (sisekontroll + enesehindamine)

• Koolitusload

• Tegevusnäitajad (indikaatorid)

• Järelevalve ja auditid

• Riiklik tunnustamine e akrediteerimine (välishindamine)*

* väljatöötamisel

6

Riiklike nõuete kehtestamine ja täitmise kontroll

7

Vabatahtliku kvaliteediauhinna mudeli (EKKA) lisandumine

8

Kohustusliku sisehindamise (enesehindamine + sisekontroll) lisandumine

9

Riikliku tunnustamise (akrediteerimise) kavandamine

10

Kutseõppeasutuste kohustuslikud tegevusnäitajad (www.ehis.ee)

A1. Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine*

A2. Lõpetajatest kutseeksami sooritanute osakaal (õppekavarühmiti)

A3. Katkestajate osakaal (õppekavarühmiti)

A4. Tööle rakendumine (õppekavarühmiti)

A5. Edasiõppijad

B1. Pedagoogide vastavus kvalifikatsiooninõuetele

B2. Täienduskoolitus

B3. Pedagoogide vanuseline struktuur

B4. Pedagoogide liikuvus

C1. Riikliku koolitustellimuse täitmine (õppekavarühm)

C2. Õpilaste ja õpetajate suhtarv

C3. Arvutitega varustatus

C4. Ühiselamu11* Ei kuulu enam kinnitatud tegevusnäitajate hulka

Välishindamise e akrediteerimise põhiprintsiibid

Hindamise autonoomsus ja sõltumatus

Eneseanalüüs

Hindamine väliste ekspertide poolt

Tulemuste kasutamine

12

Kontseptsiooni põhiideed

• Akrediteeritakse õppekavarühmade kaupa• Akrediteerimine keskendub õppekava

rakendamisele, õppe arendamisele ning õppe tulemustele

• Akrediteerimine annab kutsehariduse huvi-gruppidele kindluse kooli õppeprotsessi vastavusest ootustele

• Akrediteerimine peab olema:– lihtne, et võimaldada toime tulla akrediteerimiste

suure hulgaga– usaldusväärne, et saavutada asjaosaliste usaldus

kutseõppe/kooli suhtes13

Akrediteerimine ja kutse andmine

Kutseseadus: • § 15. Kutse andmine

(6) Esmane kutsetase loetakse antuks õppe lõpetamisel isikule kutse andja õigust omava õppeasutuse väljastataval akadeemilisel õiendil või hinnetelehel tehtava märkega.

•§ 32. Seaduse jõustumine(2) Käesoleva seaduse § 10 lõige 2 ja § 15 lõige 6 jõustuvad 2011. aasta 1. jaanuaril.

14

Akrediteerimise ja koolitusluba

• Akrediteerimine on aluseks koolitusloa väljastamisele– Akrediteerimise periood on 6 aastat

• Koolitusload laienevad kõigile kutseõpet andvatele asutustele– Koolitusluba annab õiguse õpet läbi viia ja

väljastada riiklikke lõputunnistusi– Eraldi protseduur uues õppekavarühmas õpet

alustada soovivale või uuele koolile esialgse koolitusloa väljastamiseks

15

Kokkuvõtteks

• Eestis on kutsehariduse kvaliteedi ja selle tagamisega tegeletud süstemaatiliselt, pidepunktid pandi paika pea 10 a tagasi

• Kvaliteeditagamise alased algatused Eesti kutsehariduses kuuluvad rahvusvahelises pildis tunnustatud näidete hulka– enesehindamise kultuur koolides– vabatahtlik auhinnamudel (EKKA)– koolide ja sotsiaalpartnerite kaasatus

arendustesse

16