kk...keerutav vesi rebib veetaimi ja katab kudet hõljumiga, nii et marjad ei saa hingata....
Post on 18-Jan-2020
0 Views
Preview:
TRANSCRIPT
S I H T A S U T U S K E S K K O N N A I N V E S T E E R I N G U T E K E S K U S
K K
Keskkunnainvesteeringute Keskuse aastaraamat
Koostatud KIK-i tellimusel juunis-juulis 2002
Tekstid ja toimetamine MTÜ Loodusajakiri
Kujundus Vägev Vähk dma
Trükk Prisma Print
MAAPÕU
KESKKONNATEADLIKKUS
VEEKAITSE
VÄLISÕHUKAITSE
TEHNIKA
JÄÄTMEKÄITLUS
LOODUSKAITSE
METSANDUS
JAHINDUS
KALANDUS
MAAKONDLIK
LIFE
6
10
14
18
22
26
30
34
38
42
46
48
2
4
HEIKI KRANICH
KALEV AUN
2 0 0 1A N N U A L R E P O R T
A A S T A R A A M A T
2
Läbi aegade on ikka räägitud rahast. Meid ümbritsevast keskkonnast, selle
probleemidest ja inimtegevuse mõjust sellele hoopis vähem. Oleme pidanud
end looduse kuningaks, kelle jaoks loodus on tulus tooraineladu, kust saab ja
peab võtma kõike, mida võtja heaks arvab, ning kogustes, millest jõud või
masinad üle käivad.
Ent ajad muutuvad ning neid, kes loodust tema puutumatuses hinnata
oskavad, saab üha rohkem. Mõisted “säästev areng”, “roheline
raamatupidamine”, “jätkusuutlikkus”, jne jne kostavad üha tihedamini ka
poliitikute suust. Veelgi enam, riiklikud investeeringud varem tehtud vigade
heastamiseks ja laiemalt keskkonnakaitse arendamisse on saanud loomulikuks
osaks endast lugupidavate riikide eelarvetes. Nende investeeringute suuruse
üle vaidlemine on alati eelarveprotsessis üks valusamaid teemasid. Ikka on ju
põletavaid ja päevakajalisi probleeme, mis samuti raha nõuavad ning
kulutada seal, kus tulemused kohe, mitte alles aastate pärast, näha on, saab
kõikidele parlamentidele ja valitsustele tõsiseks kiusatuseks.
Keskkonnatasud on üks moodus, kuidas on püütud loodust rahasse ümber
hinnata. Paraku ei suuda me kõike seda, mis loodus meile pakkuda suudab,
isegi nimetada, ammugi siis rahas hinnata. Eks katsuge ise meelerahu, lootust
või miks mitte ka armastust kroonides väljendada – ei tule välja. Ja ehkki
keskkonnatasud ja -trahvid suudavad katta vaid murdosa nendest kulutustest,
mida tahtlikkuse või hoolimatusega keskkonnale tekitatud kahjude
likvideerimiseks teha tuleb, on nii tasudel kui trahvidel oma kindel roll – anda
saastajale teada, et just tema on see, kes maksma peab.
Selleks, et keskkonnakasutusest laekuvad summad keskkonna parendamisse
investeeringutena ja toetustena tagasi jõuaksid, on loodud vastav
seadusandlik garantii ja vastav institutsioon – Keskkonnainvesteeringute
keskus ehk KIK. KIK ongi see koht, kus eelarveraha ja loodushoid kokku
saavad. Raha on, nagu alati, vähe ja vajadusi tunduvalt rohkem.
Konservatiivsus, korrektsus ja tasakaalustatus on need põhimõtted, millest
sellisel juhul lähtuda tuleb. KIK-i nõukogu on kokku pandud nii rahanduse
kui keskkonnakaitse asjatundjatest. Riigikogu esindajaid on võrdselt nii
opositsioonist kui koalitsioonist. Selline nõukogu on tasakaalukas,
rahumeelne ja asjalik.
Nii omavalitsustele, ettevõtjatele kui looduskaitsjatele on hea, et KIK olemas
on. Ilma tema toeta jääks paljugi tegemata. Soovin nõukogu liikmetele,
töötajatele ja koostööpartneritele jõudu ka edaspidiseks. Teha on veel palju.
Konservatiivsus, korrektsus,tasakaalustatus
HHeeiikkii KKrraanniicchh
kkeesskkkkoonnnnaammiinniisstteerr,,
KKeesskkkkoonnnnaa--
iinnvveesstteeeerriinngguuttee
KKeesskkuussee nnõõuukkoogguu
eessiimmeeeess
MMiinniissttrryy ooff
EEnnvviirroonnmmeenntt,,
CChhaaiirrmmaann ooff tthhee
CCoouunncciill ooff
EEnnvviirroonnmmeennttaall
IInnvveessttmmeenntt CCeennttrree
3
Throughout time there has been discussion of money. Much less has there
been talk about nature that surrounds us, its problems, and even less has
there been talk about human activities affect on environment. We have
thought of ourselves as kings of nature to whom nature is profitable raw
material warehouse from where we can and must take everything we want
and all of this in amounts that we and machines can handle. But times change
and there are more and more of those who appreciate untouched nature.
We can hear more often concepts like “economical progress”, “green
accounting”, etc. from politicians. Even more, national investments done to
make up for mistakes made earlier and for more widespread development of
environmental protection are a natural part of a self-respecting nation’s
budget. Arguing about the size of these investments is always a sore subject in
estimates process. There are always more burning and topical problems that
also require money and the money can be spent where the results are seen
immediately not in years and that is a serious temptation to all parliaments
and governments.
Environmental fee is one way of trying to see what nature would cost.
Unfortunately we can not name everything nature can offer us not to mention
trying to put a price tag on it. Try to put a price tag on peace of mind, hope,
or even love – doesn’t work. Even though environmental fees and fines can
cover only a fraction of these expenditures that were done on purpose or with
carelessness to environment, fees and fines have their own role to let know
people who pollute that they are the ones who have to pay. In order for funds
from environmental use would get back to environmental improvement as
investments and support there is a corresponding legislative guarantee and
corresponding institution – Enviromental Investment Centre (EIC).
EIC is the place where budget and nature preserve meet. There are always
more needs than there is money. In this case conservatism, correctitude, and
balance are the principles to act on. EIC’s council consists of finance experts
as well as environmental protection experts. The representatives of council
are equally from opposition and coalition. This kind of council is well
balanced, peaceful, and objective.
EIC is useful to municipals, businessmen, and to nature preservers. Without
EIC’s help many things would not be done. I wish that council members,
employees, and partners would have strength to make headway. There is still
a lot to be done.
Conservatism, correctitude, balance
4
Te hoiate käes meie aastaraamatut. Siia pole mahtunud kogu meie tegevus.
Igast KIK-i toetatavast programmist on toodud vaid üks näide. See ei
tähenda, et teised ei vääriks tutvustamist. Kuid valik tuli teha. Loodan, et
kokkuvõttes näitab meie aastaraamat siiski, kui mitmekesine on Eesti
keskkonnakaitse-alane tegevus.
KIK-i loomine oli pikk ja vaevarikas. KIK asutati 11. mail 2000. aastal, et
paremini tööle panna keskkonnakasutusest laekuvaid rahasid. Asutamisaastal
tuli tegeleda ka Eesti Keskkonnafondi tegevuse lõpetamise käigus tekkinud
võlgnevuste likvideerimisega. 2001. aasta oli KIK-i esimene täistöö aasta.
Selle aasta jooksul muutusid meie tööülesanded oluliselt. Lisaks
keskkonnakasutusest laekunud rahade voo korraldamisele rahvuslike
programmide arendamiseks alustasime tegevust kui Euroopa Liidu
eelstruktuurfondi ISPA keskkonnaprojektide rakendusagentuur.
KIK osales rahastajana kümne riikliku keskkonnaprogrammi arendamisel.
Samuti tegelesime Eesti Vabariigi poolt keskkonnaprojektide
kaasrahastamiseks võetud välislaenude edasilaenamisega.
Kõikide nende tegevuste jaoks töötati välja vajalikud protseduurid. Neid
auditeeriti korduvalt.
KIK-i tegevus aitab kaasa Eesti keskkonnastrateegia ja selle elluviimiseks
koostatud Eesti riikliku keskkonnategevuskava täitmisele. Möödunud aasta
jooksul tekkisid meeldivad koostöösidemed meie lepingupartneritega, kelleks
on projektide tellijad – põhiliselt kohalikud omavalitsused, riigiasutused ja
samuti kolmandat sektorit esindavad mittetulundusühingud. Ainult tihedas
koostöös nendega on võimalik projekte tõhusalt ellu viia.
KIK-i rahade toetusel on saanud paljud inimesed puhta joogivee, on valminud
mitmed reoveepuhastid, ehitatud hulga vee- ja kanalisatsioonitrasse. On
valminud mitmed euronõuetele vastavad prügilad, samas on suletud
hulgaliselt vanu prügimägesid. Palju on rajatud matkaradu ja hooldatud
looduskaitseobjekte. Samuti on toetatud rohkelt keskkonnteadlikkust tõstvaid
üritusi ning rahastatud paljude trükiste väljaandmist.
KIK-i igapäevased koostööpartnerid keskkonnaministeeriumist ja
rahandusministeeriumist on meid selles tublisti aidanud, mille eest suur tänu.
Keskkonnainvesteeringute Keskuseesimene täistööaasta
KKaalleevv AAuunn
KKeesskkkkoonnnnaa--
iinnvveesstteeeerriinngguuttee
KKeesskkuussee jjuuhhaattaajjaa
DDiirreeccttoorr ooff
EEnnvviirroonnmmeennttaall
IInnvveessttmmeenntt CCeennttrree
5
You are holding in your hands our yearbook. All of our activities don’t fit
into this yearbook that’s why we presented only one example of every
program that we support in this book. It doesn’t mean that other projects
don’t deserve introduction, but we had to make a selection. I hope that in
conclusion our yearbook demonstrates how diverse is Estonia’s environmental
protection related activities.
Creation of Environmental Investment Centre (EIC) was long and
painstaking. Our centre was founded May 11, 2000 in order to put into good
use funds received from environmental institutions. During the year of
foundation, EIC had to deal with the elimination of indebtedness that
occurred in association with ending of Estonian Enviromental Foundation’s
activities. Year 2001 was a first fiscal year for EIC. During that year our
assignments varied significantly. In addition to organizing the flow of funds
received from environmental institutions for development of international
programs, we started acting as an Implementing Agency for ISPA. EIC took
part of a national environment project development by funding them partly.
Also we dealt with loans that Republic of Estonia had taken in order to fund
environmental projects.
For all of these activities we had to work out in detail necessary procedures.
These procedures were audited repeatedly. EIC’s activity is helping Estonia’s
environmental strategy and helps to make sure that environmental activity
schedules are implemented. Last year we made pleasant liaisons with our
partners who are companies ordering our projects – mainly local authorities,
state institutions, and also non-profit organizations representing third sector.
Only by having a frequent co-operation with them is it possible to implement
projects effectively.
Thanks to EIC’s funding many people have been able to drink clean water,
there are many more polluted water processors, and there are more water and
drainage tracks. Also, as a result of EIC’s activities there are new dumps that
meet the requirements of EU and many old dumps have been closed down.
There are new nature trails and nature preserve objects have been maintained.
Also, we have supported causes that educate environmental awareness and we
have funded publishing of different booklets and prints. EIC’s partners from
Ministry of the Environment and from Ministry of Finance have helped us in
great deal for which we would like to thank them for.
Environmental Investment Centre’sfirst fiscal year
1MAAPÕU
7
KIIRLAEVA LAINE ONOHTLIKUM TORMILAINEST
SALAKAVALAD LAINED. Kümmekond aastat tagasi Tallinna sadamast väljuma
hakanud kiirlaevad kutsusid üsna pea esile kalurite pahameele. Kaevati, et
laevade käigulained mõjuvad halvasti kalapüügile – nihutavad võrke paigast,
vähendavad kalapüüki ja muudavad merel viibimise ohtlikuks. Alguses ei
võetud neid tõsiselt, ent asi võttis teise pöörde, kui kiirlaevalaine tõttu hukkus
inimene.
Kurdetakse, et lained lõhuvad Aegna saarel randa, et laevade käigulaine lööb
vee sogaseks ning häirib mereelukate elu. Väikelaevnikud nurisesid, et
kiirlaevalained kipuvad tungima sadamasse sisse ja lõhuvad seal seisvaid
laevu – peksavad neid vastu kaid ja tõmbavad puruks kinnitusotsi. Erinevalt
tormilainetest, mille eest kaitseb sadam, suudab laevalainetus tänu oma
erilaadsetele omadustele salakavalal moel sadamasse sisse imbuda.
Viimane piisk karikasse oli juhtum Pringi kandis Vabaõhumuuseumi lähistel,
kus kiirlaevalaine viskas ümber paadi. Piirivalve läks küll päästma ja paadis
olnud mehed saadi elusalt kätte, ent kehad olid alajahtunud ning üks
paadisolijatest – vanem mees – jäi selle tulemusena raskesse kopsupõletikku ja
suri. See on maailmas üks vähestest dokumentaalselt tõestatud juhtumitest,
kus kiirlaeva laine on põhjustanud inimese surma.
Seni pole kiirlaevade sõidumaneeris midagi muutunud, mis aga tähendab, et
kalurite võrgud kannatavad, mereelustik on ohus ning inimestel on ohtlik
viibida väikestel alustel merel.
PÕHJAELUSTIK KANNATAB. Õnneks ei ole kurtmised jäänud hüüdjaks hääleks
kõrbes. Mööda ametkondi ringeldes jõudsid kaebekirjad lõpuks
keskkonnaministeeriumi lauale, kelle tellimusel Tartu Ülikooli Eesti
Mereinstituut koostöös Eesti Geoloogiakeskusega asus selgitama, mis siis
toimub Tallinna lahel ja praeguseks väga tiheda liiklusega sadamas. Projekt
õnnestus käima lükata vaatamata mõnede ekspertide vastuväidetele, et üks
korralik sügistorm teeb rannale hullemat kahju kui pidev laevaliiklus.
“Uuringud veel jätkuvad 2002. aastal, ent eelkõige oleme selgeks teinud, mille
poolest erinevad tormilainete omadused kiirlaevalainete ehk tehnogeensete
lainete omadustest,” räägib Eesti mereinstituudi teadur ja teostajapoolne
projektijuht Tarmo Soomere, “uurimise käigus avastasime asju, mida me
poleks osanud oodatagi.”
Mõõtmistel selgus, et kiirlaevalainete kõrgus Tallinna lahe rannapiirkonnas
8
on 1–1,5 meetrit, mõõdetud on isegi 2,3-meetrine laine. “Selline laine on
ebameeldiv asi, eriti siis, kui meri on täiesti vaikne ja laine saabub
ootamatult. Oleme mõõtnud-arvutanud pool talve ja kevadet ning leidnud
tegeliku vahe tormi- ja kiirlaevalainetel. Tormilainete perioodid on Tallinna
lahel suhteliselt väikesed, alla kolme sekundi. Kiirlaevalainete perioodid on
hulga pikemad – 6 kuni 12 sekundit. See paneb veeosakesed palju kiiremini
liikuma, kui tormilained seda teevad.”
Laevalained on harvad, ent tugevad, mistõttu jõuab nende hoog põhjani, kus
keerutav vesi rebib veetaimi ja katab kudet hõljumiga, nii et marjad ei saa
hingata. “Kiirlaevalainete tõttu tõuseb hõljum üles, vesi läheb sügavas
sogaseks ja seal ei taha keegi elada – kes see ikka tahab solki sisse hingata,”
arvab Soomere. Lisandub ootamatus – kui selline laine tuleb ja kala koeb, siis
on see nagu sünnitamine maavärina ajal.
KIIRUSTAVAD KIIRLAEVAD. Mida kiiremini sõidad, seda ohtlikum on aga laine.
Laevad liiguvad kiirusega kuni 40 sõlme ehk 75 km tunnis. “Huvitaval
kombel sõltub kiirlaevade lainete kõrgus oluliselt nädalapäevast ja kellaajast,”
ütleb Soomere. “Hommikul kell kaheksa on laine mõistlik, aga kella nelja ajal
pärastlõunal on mõnel laeval väga karm laine taga – kas hilines või juhtus
midagi muud. Kiirustatakse valel ajal vales kohas – sellega häiritakse
mereelustikku ja rikutakse randu. Kui laevad liiguksid täpselt sõiduplaani
järgi, oleks olukord lihtsam.”
Soomere sõnul aitaks kiirusepiirangute seadmine, praegu seda teha aga ei saa
– maailmas pole laevadele ette nähtud mingeid üldisi piiranguid, ainult
Projekti käigus selgus, et tõepoolest võivad kiirlaevade
tekitatud lained purustada Viimsi poolsaare, Aegna ja
Naissaare randu. Eesmärgiks on korraldada laevaliiklus
selliselt, et lained merepõhja, kaldaid ja väikealuseid ei
ohustaks.
9
kohalikke. “Meie eesmärk pole kiirlaevade ära keelamine, vaid esmalt mõista,
mis toimub,” ütleb Soomere, “kus on oht ja kuidas seda saaks vähendada.
Sellega me alles tegeleme. Lihtne oleks ju öelda, et seame 20 sõlme
piirkiiruseks ja kõik. Nii on tehtud paljudes kohtades, näiteks Uus-Meremaal,
kus sadamates ja ranniku lähedal võib liikuda kuni 20 sõlme tunnis. Ka seal
on piirangu kehtestamisele eelnenud vastav uuring.
Piirangu seadmisel peab mõistlik olema. “Inimestel on kiire ja Tallinnast neli
tundi Soome loksumine ei meeldi kellelegi. Kiirust ei pea palju vähendama, 20
sõlme sobib Miiduranna ja Pirita vahel sõitmiseks, aga Aegna kandis võiks
olla kiirus juba 25, kohati 30 sõlme. Sügavamal võib kiiremini sõita.“
Tallinna lahel on väga tihe laevaliiklus, mis tulevikus tõenäoliselt kasvab ja
see on meie tundlikule riimveelisele ökosüsteemile liiast. Seepärast uuringud
jätkuvad.
During the project it came out that waves of a high-
speed boat can damage Viimsi peninsula and beaches
of Aegna and Naissaar. The goal is to arrange boat
traffic so that waves wouldn’t damage seabed and
shores.
Maapõue geoloogilised uurimistööd / Earth crust geological researches
Maapõue alased eriprojektid / Earth crust related special projects
Maapõue alase poliitika teostamine ja rahvusvahelised suhted /
Realization of earth crust related politics and international relations
KOKKU / TOTAL
4 779 000
2 729 500
570 000
8 078 500
MAAPÕUE ALAMPROGRAMMID / EARTH CRUST SUBORDINATE PROGRAMSEELARVE KROONIDES / BUDGET IN KROONS
2KESKKONNA-TEADLIKKUS
11
JÄÄTMEHOOLDUSKOOLITUSTVAJAB IGAÜKS
PRÜGINDUS VAJAB ÕPPIMIST. Pole vist liialdus väita, et Eestimaa pale on üsna
prügine. Vähe sellest, et igat masti pisiprügimägesid on lausa lugematul arvul
– lisaks on prahti täis ka metsad ja teeservad. Sestap pole stardipositsioon
üleminekuks europrügilate aega just teab mis soodne. Aga ühel päeval
mõistaksime Euroopa Liidu nõuetetagi, et vanaviisi edasi ei saa. Et muutused
võimalikult kiirelt ja valutult sünniksid, vajame prügikäitlusegi vallas õpetust
– igaüks meist, hällist hauani.
Europrügilate rajamine nõuab tohutuid investeeringuid,
jäätmehoolduskoolitus on hoopis odavam.
2000. aasta sügisel käivitunud kaks aastat vältav Kagu-Eesti
jäätmehoolduskoolituse projekt peab targaks aidata 66 omavalitsuspiirkonna
inimesi Võru-, Valga-, Põlva-, Tartu- ja Jõgevamaalt. Esimeses järjekorras
tähendab see vastutavate ametnike erialakoolitust ning valdade jäätmekavade
ja jäätmehoolduseeskirjade koostamist, aga ka elanike ja ettevõtete
teavitamist jäätmehoolduse tähtsusest. Projekti põhirahastaja on
Keskkonnainvesteeringute Keskus, oma panuse on andnud Soome ja Eesti
keskkonnaministeerium ning omavalitsused. Varem peeti samalaadne koolitus
Lääne- ja Saaremaal, niiviisi oli Kagu-Eesti rahval võimalik kasutada
eelkäijate kogemusi ja õppida vigadest.
SOOME JÄÄTMESILD. Tuntud laulusalmi parafraseerides “Ei saa me läbi Soometa!”
– prügiprobleemide lahendusi tasub tõesti põhjanaabrite juures vaatamas
käia. Kui sealpool Soome lahte küsida: “Aga mis juhtub siis, kui inimene oma
prahi metsa alla viib?”, siis reeglina ei saada küsimusest aru, sest keegi lihtsalt
ei tee nii. Miks siis mitte uurida, kuidas sugulasrahvas selleni jõudnud on.
Avaseminari järel, kus lõid Eesti asjatundjate kõrval kaasa Turu ülikooli
täienduskoolituskeskuse ja Varsinais-Suomi maakonna koolitajad, tehtigi
rohke osalejaskonnaga, kus esindajaid kõigist 66-st osaleja-vallast, õppereis
lahe taha. Järgimist väärivaiks peeti valdade ladusat koostööd, pikaajaliste
tegevuskavade kindlust, perefirmade tõhusust ning tööd elanikkonnaga.
Peetud on hulk tõsiseid seminare ja nähtud vaeva valdade
jäätmehoolduskavade koostamise kallal. Paraku pole seadusandjad loodetud
kiirusega töötanud, nii pole veel ei üleriigilist ega maakondlikku jäätmekava
ning see ei lase ka kohalikke kavu ja eeskirju lõpuni valmis teha.
Sugugi mitte vähem tõsised pole olnud lastele mõeldud ettevõtmised.
12
Põhikooliealiste joonistusvõistlusel lõid kaasa kõik projektis osalevad
maakonnad, ühtekokku joonistati 530 pilti, muidugi ikka prügiteemadel.
Piltidest seati kokku rändama läinud näitus. Võrumaa muuseumis joonistati
näituse aegu veel prügihoolde-alaseid plakateid ja sellest üritusest kujunes
tõeline jäätmekäitluse diskussioon.
Laste joonistusi kasutati ka projekti raames koostatud trükises, mis õpetas
rahvast kodust jäätmekäitlust tegema. Koolide, lasteaedade ja omavalitsuste
kaudu levitati bro‰üüri enam-vähem igasse kodusse. Raamatukesega oli
kaasas ka küsitlusleht; saadetud vastustest selgus, mida teevad kagueestlased
oma jäätmetega täna.
KOOSTÖÖ EDENEB. Projekti Eesti-poolne koordinaator, Võrumaa
keskkonnateenistuse juhataja Ena Poltimäe peab sügisel lõppeva projekti
suurimaks saavutuseks seda, et vallad on hakanud omavahel tõeliselt
koostööd tegema. Vähemalt sama oluliseks loeb Poltimäe asjaolu, et muidu
ikka kõrvalise ja tüütuna tundunud prügikäitluse teema on jõudnud
volikogudesse. Kagu-Eesti prügila peatne tulek paneb omavalitsusi mõtlema
selle üle, kuidas prügihulka vähendada. Usinalt on hakatud kirjutama
rahataotlusi KIK-le – ja esimesed tulemused on käes. Võrumaal said mitu
valda raha ohtlike jäätmete konteinerite hankimiseks. Väga olulisel määral on
tihenenud nii maakondade keskkonnateenistuste omavaheline koostöö kui ka
nende ühistegevus valdadega. Sellises heas õhkkonnas võib päris julgelt
vaadata ka ühise ettevõtmise järgmisele tõsisele etapile, Kagu-Eesti prügila
rajamisele.
Kagu-Eesti jäätmekoolituse projekti suurim
saavutus on valdade omavahelise koostöö
algatamine. Siiani kõrvalise ja tüütuna
tundunud prügikäitluse teema on jõudnud
volikogudesse.
13
South-East Estonia’s w
aste educational project’s
biggest achievement is that counties are now
co-operating. The issue of waste m
anagement
that has been secondary and tiresome until now
has reached municipal councils.
Meedia / Media
Trükised / Prints
Keskkonnakoolitus erinevatele sihtgruppidele / Environmental education for different target groups
Noorsoo keskkonnaalane koolitus / Juvenile environmental education
Valitsusvälised organisatsioonid ja muud / Organizations outside of the government and others
KOKKU / TOTAL
5 876 000
3 254 000
2 202 000
2 121 000
1 347 000
14 800 000
KESKKONNATEADLIKKUSE ALAMPROGRAMMID / ENVIRONMENTAL AWARENESS SUBORDINATE PROGRAMSEELARVE KROONIDES / BUDGET IN KROONS
3VEEKAITSE
VÄNDRA-RAHVAS SAIMÄDAMUNAD JA ROOSTERAUAVEE SEEST KÄTTE
PESEMISEST MUSTAKS. Kolme tuhande elanikuga Vändra alev vajaks head
äriideed. Nimelt kõrgub ühe viiekorruselise maja kohal tünn, mis sisaldab
kaks ja poolsada kuupmeetrit õhku. Selle, pealt lahtisena seisva tünni, võiks
midagi vahvat täis toppida. Mis ta, tühi, tühjalt püsti seisab.
Salme Rebase korteriaknasse paistab see hiiglaslik vaat kenasti kätte. Veel
aastapäevad tagasi oli mahukal anumal Salme jaoks eluline tähendus – sealt
ammutas tema ja teised Vändra elanikud, kelle köögikraan linnaaluse
torustikuga ühendatud, vett.
Vesi oli punane kui poriporgand ja haises täpipealt samamoodi, nagu oleksid
munad suurest seismisest kätte halvaks läinud. Juua see raua ja mädamuna
sigitis ju hädapärast sündis, kuigi alalhoidlikum rahvas tavatses joogipoolise
enne pruukimist läbi kupatada. Pesta oli teisega aga üks rist ja viletsus. Panid
näiteks lapsed vanni, et puhtus ning hügieen ja muu säärane. Võtsid siis
põngerjad parajal hetkel kümblusnõust välja, ja mis selgus? Nagamannidel
justkui õlikord peal! Nühkisid siis lapsed rätikuga kuivaks-krudisevaks.
Varem või hiljem olid rätikud täis kõike seda, mille pärast lapsed vanni
saadeti. Mustad saunalinad on aga korraliku perenaise vaenlased. Rättide
puhtaks saamisega olid aga omad hädad. Juhtusid teised algupäraselt valged
olema, oli loomuliku blondi säilitamine kunst omaette. Valgenda rätte või
lolliks, paari pesukorra järel kulusid kuivatusriided vees oleva raua mõjul
kahvatukollaseks.
Köögikraani veefiltreid pesi hoolas perenaine ülepäeviti, kummikindad
küünarnukini kistud, muidu ei saanud pärast käsi puhtaks. Kõiksugu vett
vajavad masinad ja anumad kippusid roostetama.
UUS AJASTU. Üheksakümnendate lõpus pesti teedealune veetrass läbi, lootuses, et
ehk annab vanade torude küürimine veele uue värvi. Paar nädalat püsis asi
parem, siis hakkas jälle laua peale unustatud veeklaasi põhja metalli
kogunema.
13. detsembril 2001 saadeti linna veega varustav Turu tänava pumbajaam
koos viiekorruselise maja otsa ehitatud lahtise veetorniga pensionile. Linna
servas alustas tööd sinna juba kümmekond aastat tagasi rajatud kolme
puurkaevuga pumpla. Mis aga tähtis – kaevude-pumpade tööd asus toetama
15
16
veepuhastusjaam.
Puurkaevudest on esimene ja kolmas 50 meetri sügavused, teine ulatub otsaga
40 meetri piirimaile. Vett ammutatakse kahekümne meetri sügavuselt. Maa
alt kätte saadud vesi läheb kõigepealt tünni, kus ta imepisikesteks piiskadeks
pihustatakse. Piisad hakkavad tünni kaane alt põhja poole kukkuma, see pole
aga teps lihtne. Anum on risti-põiki-lapiti täis suurte aukudega torujuppe,
selliseid, mida võiks saada tubli silmasuurusega tugevast võrkaiast. Neid
õhulisi torusid pidi allapoole kulgedes ronib vee seest välja mädamunalõhna
tekitav väävelvesinik.
Samal ajal saab vees pesitsevast kahevalentsest rauast õhuga kokku puutudes
kolmevalentne raud. Rooste põhjustaja eemaldatakse järgmistes tünnikestes.
Selle sees on liiv. Liivast läbi vajudes jääb raud veest maha, nii lihtne see ongi.
Vajadusel saab veepuhastusjaamas vett veel ka UV-kiirguse abil puhastada
või suurlinnakombel kloorida.
Puhastatud vesi rändab kahte 150-kuupmeetrilisse mahutisse. Kui Vändras
kraani keerata, läheb vesi mahutist kraani, puhastist mahutisse, kaevust
puhastisse. Automaatika.
Puhas ja lõhnatu vesi läks Vändrale maksma umbes miljon krooni, ülejäänud
kolm andis KIK.
Joogivesi teeb veel muret paljudes Eesti
paikades. Vändras lahenesid mured aastaid
tagasi ehitatud veehaarde kasutusele
võtmisega, pumplate rekonstrueerimisega ja
veetöötlusjaama ehitamisega.
17
Drinking water is still a problem in many
places in Estonia. Vändra solved this
problem by reconstruction of pumping
station and by constructing a water
treatment facility.
Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse ja ratsionaalne kasutamine /
Surfacewater and coastal sea protection and rational use
Põhjavee säästev kasutamine ja kaitse / Groundwater-saving use and protection
Jääkreostuse likvideerimine / Disposal of waste
Mitteehituslikud projektid / Non-construction projects
KOKKU / TOTAL
77 388 702
14 140 304
12 226 060
8 976 710
112 731 776
VEEKAITSE ALAMPROGRAMMID / WATER PROTECTION SUBORDINATE PROGRAMSEELARVE KROONIDES / BUDGET IN KROONS
4 VÄLISÕHUKAITSE
19
MAAILMATASEMELKÜTUSELABOR PEABKÜMMET AMETIT
SAASTAVATE AINETE JÄLIL. Puhtusest läikivad laboriruumid, valgetes kitlites oma
tööd tundvad teaduskraadidega keemikud, mitmeid miljoneid maksvad
aparaadid-automaadid. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kaasajastatavat
kütuselaborit kujutatakse ette veidi teisiti, vähemalt bensiinihaisusena. Kuid
tegu on justkui doonorikabinetiga, kus inimesed haigete tarvis oma verd
loovutavad. Aga siingi ollakse väljas tervise kaitsel. Selle nimel, et näiteks
automootorid, kust kütuse põledes lõpuks toss tänavatele ja teedele satub,
üleliia kõike elavat ja elutut ei muserdaks ega rikuks.
Laborile nurgakivi panek langeb kümne aasta taha, mil Eesti
Keskkonnauuringute Keskuse praegune asedirektor Margus Kört oli Tallinna
Tehnikaülikooli keemiatudeng ja kavandas seal oma diplomitöös, kuidas
kindlaks teha need laevad, mis oma jääkõliveed või masuudi vargsi merre
lasevad.
Nüüdseks on uurimisviis välja arendatud ning mere puhtuse ja reostajate
tabamise nimel tehakse kütuselaboris taolisi uuringuid vaata et iga päev. Ent
mured on hoopis laiemad. Kütused, õlid ja nende jäägid, mis atmosfääri,
mulda või vette satuvad, võivad sisaldada mitmeid ohtlikke komponente –
väävlit, kloori, raskmetalle ja muudki. Eelmisel aastal saadeti Kütuste
Ümarlaua poolt Euroopa Komisjonile kiri, et olukord kütuste osas on meil
üsna kontrollimatu. Mootorid ei pea vastu, kütuseid segatakse. Et süüdlasi
leida, selleks läheb vaja eeskätt mitmesuguseid kromatograafe, millest igaüks
maksab pool kuni poolteist miljonit krooni. Kromatograaf on väga tundlik
analüsaator, mis määrab ära pisemategi ühendikoguste olemasolu uuritavas
aines, loomulikult siis ka igat sorti kütustes ja õlides.
ÜKS LABOR, KÜMME AMETIT. “Meie nõuded on seni olnud rohkem isiklikud, mitte
niisugused, mis tulenevad Euroopa Komisjoni nõuetest,” räägib Margus Kört,
“seal ei muretseta, et halva bensiini pärast mõnel mootor kokku jookseb, vaid
nõutakse, et automootoris kütuse põletamisel tekkinud jäägid keskkonnale –
taimedele, loomadele ja kultuurimälestistele – ohtlikud poleks. Seepärast on
vaja kogu kütuseturg Eestis kontrolli alla saada.”
Edaspidi tuleb igal aastal teatada Euroopa Komisjonile, kas meie kütuseturg
vastab nõuetele täielikult, ja kui ei, siis milliseid meetmeid Eesti riik
20
rakendab, et turul kontrolli saavutada. Seepärast on kallite analüsaatorite
ostmiseks saadud raha PHARE programmi kaudu ning Eesti-poolne osa
pandud sisse KIK-i kaudu.
Äsja jõudis kohale raskmetallide, eeskätt plii, aga samuti uraani, molübdeeni,
vase ja tsingi määramise seade. Neist elementidest on kõige eluvaenulikum
plii ehk seatina. Meil on looduses seda isegi palju. Eestimaa igas mullatonnis
keskmiselt 17 grammi. Maailma muldades on see arv keskmiselt vaid 10.
Arstide poolt lubatav piirväärtus on küll 37, aga kui sadadest tuhandetest
summutitorudest seatina meile iga päev keskkonda juurde lisanduks, võiksime
jõuda ohtliku piirini. Et seda ei juhtuks, tarbitakse pliivaba bensiini. Ent igaks
juhuks on vaja siiski ka selles osas kütusel silm peal hoida.
Ka kütuste utiliseerimiseks on oma nõuded. Näiteks enne vanade trafode
Küt
usel
abor
on
häda
vaja
lik,
et
mää
rata
mitt
e ai
nult
ved
elkü
tust
e
kval
iteet
i, va
id k
a re
ostu
se a
llika
id
ning
kas
utat
ud õ
lide
utili
seer
imis
e
võim
alus
i.
21
väljavahetamist uuritakse, ega klooriühendite kontsentratsioon õlis ületa
lubatud taset. Kui trafoõlid tavalises katlamajas ära põletada, paiskuvad
korstna kaudu atmosfääri loodust reostavad ühendid. Madalal temperatuuril
põletamisel võivad tekkida mõnikord algsetest veelgi mürgisemad
klooriühendid. Need lagunevad aeglaselt ja ladestuvad rasvades, mõjutades
eeskätt hüljeste, samuti kalade ning miks mitte inimesegi järglaste saamist.
Kütuselabor on alles loomisjärgus, see peaks valmima 2005. aastal. Labori
teenuseid saavad kasutada kõik riiklikud järelevalve organisatsioonid –
tarbijakaitseamet, energiaturu inspektsioon ja keskkonnainspektsioon. Ning
salakaubandusele jälile saamiseks ka tolliamet. Mitut maailmatasemel laborit
Eestil üles ehitada pole mõtet.
Fuel laboratory is indispensable not
only to determine the quality of liquid
fuel, but also to determine the root of
the contamination and the options to
utilize used oils.
Välisõhu kvaliteeti iseloomustavate saasteainete heitkoguste jälgimine /
Supervision of waste material waste amount that characterizes air quality
Rakenduslikud uuringud / Applicable researches
Rakenduslikud tööd / Applicable jobs
Saasteallikatest eralduvate heitkoguste jälgimine /
Supervision of waste amount that segregates from waste source
KOKKU / TOTAL
5 359 200
2 056 288
1 535 000
395 000
9 345 488
VÄLISÕHUKAITSE ALAMPROGRAMMID / AIR POLLUTION PROTECTION SUBORDINATE PROGRAMSEELARVE KROONIDES / BUDGET IN KROONS
5TEHNIKA
23
ET PLASTMASSIDLOODUSES LAGUNEKS
SÕBRALIK PLASTMASS. Keda poleks häirinud põõsa all tolgendav plastmasskott
või teeveerel vedelev tühi plastmasspudel. Vahest neid, kes oma prahi
loodusesse viskasid. Vahel aga juhtub ka heausksel, et mingi pakend kusagile
maha ununeb. Looduse puhtaks korjamine on kallis lõbu. Kui saaks leiutada
sellise plastmassi, mis laguneks vähemasti nagu paber, mis siis viga oleks.
Tartu Ülikooli biokeemikute poolt avastatud bakter oskabki valmistada
plastmassi, mis looduses laguneks nagu loomanahk. Aga et sellest plastmassi
toota saaks, tuleb esmalt teha katsed laboris. Siis stendikatseid. Seejärel juba
katseid väiketootmises. Et idee edasi areneks ja arendustegevus plastmassiks
saaks, kulub palju raha. Esimeseks sammuks, biodegradeeruvate plastmasside
katsetootmise ettevalmistamiseks teadlased KIK-ilt raha saidki.
Bakterite poolt valmistatud plastmassist kilekotti tavalisest, naftast
valmistatud plastmasskotist ei erista. Vahe on ainult selles, et üks laguneb
kähku, kui metsa alla või prügimäele satub, teine aga väga aeglaselt. Kuid
bakterite toodetud plastmassi toore on siiani tunduvalt kallim naftakeemia
tootest. See on põhjus, miks siiani maailmas ühtki suurt bioplastmassitehast ei
ole.
MÕTTETÖÖ PRODUKT. Tartu teadlased leidsid paari aasta eest ühe bakteri, mis oma
omadustelt lubab plastmassi hinda langetada. See bakteri Bacillus coagulans
tüvi on omadustelt teistest erinev näiteks võime poolest taluda kõrget
temperatuuri. “Meie bakter töötab veel 57-kraadises keskkonnas ning
valmistab piimhappe L-isomeeri,” iseloomustab leiutist Tartu Ülikooli
geneetikaprofessor Ain Heinaru. L-isomeer tähendab seda, et bakteri poolt
tehtava piimhappe molekulid on kõik ühte ja sama kätt. Neid on looduses
kahekäelisi, ja kui toodangus oleks tegu seguga, halveneksid plastmassi
omadused. “Meie tahame toota elastset plastmassi,” ütleb Heinaru.
Tartu teadlaste bakter on mõttetöö produkt. Otsiti seda, mis ka hiljem leiti.
Bakterit otsiti looduslikust keskkonnast, näiteks märjast viljahunnikust.
Leitud bakter on hea tükeldaja ja talub hästi hapnikku. Kuna see talub ka
soojust, hoitakse tootmisprotsessis kokku energiat – pole vaja kääritamisel
tõusnud temperatuuri jälle alandada.
Nüüd on asi jõudnud niikaugele, et bakteritüvi on deponeeritud Saksamaal
peetavasse rahvusvahelisse kollektsiooni. “Kui tahame plastmassitehast
ehitada Eestisse, peame ka järgmise sammu siin astuma,” iseloomustab
24 Bio
chem
ists
of T
artu
Uni
vers
ity
disc
over
ed a
bac
teri
a (B
acill
us c
oagu
lans
)tha
t
can
mak
e pl
astic
that
dec
ays
in n
atur
e lik
e an
imal
ski
n. T
he r
oad
to p
rodu
ctio
n is
still
long
. Fir
st th
ere
has
to b
e do
ne e
nvir
onm
enta
l exp
ertis
e fo
r ex
peri
men
tal
prod
uctio
n, th
e tr
ial r
esul
ts h
ave
to b
e sy
stem
ized
, pro
duct
ion
para
met
ers
have
to b
e ch
osen
, and
was
te m
anag
emen
t is
sues
nee
d to
be
solv
ed.
Tartu Ü
likooli biokeemikute poolt avastatud bakter oskab valm
istada
plastmassi, m
is looduses laguneb nagu loomanahk. Tootm
isesse
jõudmiseni on siiski veel pikk m
aa, esmalt tuleb teha katsetootm
isele
keskkonnaekspertiis, süstematiseerida katsetulem
used ja valida
tootmisparam
eetrid ning lahendada jäätmekäitlus.
25
Heinaru olukorda. Järgmiseks sammuks on teha katseid suuremate koguste
peal, kui laboris võimalik. Ehk insenerikeeli stendikatseid. Stendi ehitamiseks
ja sellel teostatavateks uuringuteks vajatakse Heinaru sõnul 12,6 miljonit
krooni.
NOORUSLIK BAKTER. Bioplastmassi suurtehas maksaks Heinaru hinnangul 1,2
miljardit krooni ja selle hind tõuseks neljakordseks, kui tehas ka ladusalt
käima läheks.
Plaanitav tehas ei valmistaks ainult tooret bioplastmassi jaoks. Viljaterast
saab mikroobisööde, ent üle jääb taimevalk gluteen, mis kulub maailmas ära
kleepainete ja kilede tootmiseks. Teiseks oluliseks tooteks oleksid piimhappe
estrid. “Nende turuväärtus üha tõuseb,” ütleb Heinaru. Just piimhappe
produktidega asendatakse praegu toiduainetööstuses kasutatavat sidrunhapet
ja äädikhapet. Neid aineid vajab ka moodne parfümeeriatööstus kui inimese
nahale omaseid aineid. Just piimhape hoiab vee nahast aurustumast ning
seega säilitab naha ka kauem noorusliku. Piimhapet on hakatud reklaamima
kui noorendavat agenti, sest selle ühendid aitavad nahas vett siduda, see aga
on nooruse kriteeriume.
Põhimõtteliselt saaksid piimhapet toota vadakust ka piimatööstused, kuid
sealt saadud kogus ei rahulda vajadusi ja ka hind pole konkurentsivõimeline.
Kuid maailmas mitmeks tarbeks patenteeritud bakteritüvedest jõuab
toomisesse vaid murdosa. Sellest hoolimata – või just seetõttu – on Eesti
teadlastel lootust vähema raha, ent täpsema mõttetööga tulemusteni jõuda.
Liikuva vee- ja pinnaselabori ost / Buying of a moving water and soil laboratory
Puidujäätmete loodussõbralik käitlus ja kasutamine kütteks /
Wood waste nature friendly management and use for fuel
Biodegradeeruvate plastide katsetootmise ettevalmistamine /
Preparation of degrating plastics for trial manufacturing
Elektri ja soojuse koostootmine Pääsküla prügilas /
Co-manufacturing of electricity and heat at Pääsküla dump
Meteoautomaatjaam Haapsallu / Meteo automatic station to Haapsalu
Bensoehappe kuubijäägi utiliseerimine (Velsicol) / Utilization of benzoic acid cube residue (Velsicol)
Nasva-Mändjala järve ranniku kaitse ja puhkeranna taastamisuuring /
Protection of Nasva-Mändjala lake and re-establishment of resting beach
Puhtama tootmise rakendusprojektid tööstuses /
Exploitational projects of cleaner manufacturing in the industry
Keskkonnajuhtimissüsteemide (EMAS) rakendamine / Exploiting EMAS (Eco-Management and Audit Scheme)
KOKKU / TOTAL
1 000 000
512 000
300 000
300 000
255 000
250 000
250 000
180 000
72 000
3 119 000
TEHNIKA ALAMPROGRAMMID / TECHNOLOGY SUBORDINATE PROGRAMSEELARVE KROONIDES / BUDGET IN KROONS
6JÄÄTMEKÄITLUS
27
UIKALA EI KARDA PRÜGILAT
PARDID TIIGIL. Väravavalvurist noormees on üsna otsekohene: kelle juurde, mis
asja pärast? Häälte peale loivab kuudist välja koer. Taamal võrgu kõrval
paistab teinegi kuut. Kahe meetri kõrgust võrkaeda on siin kokku poolteist
kilomeetrit. Võrkaiast väljaspool kulgeb veekraav. Seespool killustikuga
kaetud tee.
Siiski pole tegu vanglaga, vaid prügilaga. Uikala prügila avati 2001. aasta 2.
jaanuaril ning see on järjekordne uue põlvkonna prügila Eestis. “Tõmbasime
prügiväljale omakorda võrgu ette, et tuul prahti laiali ei kannaks,” näitab
prügila tegevdirektor Mati Toovis. Plats on tõepoolest puhas, kontorihoone
kõrval kasvab lilleaed ja kogumistiigilt tõuseb lendu pardiseltskond. “Eks vesi
sügiseks ikka reostu,” arvab Toovis tiigist, kuhu kogunevad prügiplatsi
uhtuvad vihmaveed, “siis peame selle Kiviõli puhastusjaama viima.” Nii et
prügila peab hakkama oma reostust edasi viima? Toovis arvab, et targem
oleks ehitada oma reoveepuhasti. Nii nagu see kuuldavasti Klaipedas toimib.
Praegu aga kasutatakse basseini ka veevõtukohana. Tulekahju tõrjumiseks.
Juhul, kui see tõesti peaks tekkima, saab siis ülekuumenenud prügilat
kahesajameetrise vooliku kaudu maha jahutada.
VALLAD OMANIKUD. Ida-Virumaa prügila Uikalas oli 2001. aasta prügilate ja
jäätmekogumiskeskuste ehituse alamprogrammi suurim projekt. Selle
ehitamiseks saadi KIK-i kaudu 27 miljonit krooni, lisaks veel siit-sealt. Uikala
osanikuks on astunud viis omavalitsust – Kohtla-Järve ja Jõhvi linn ning
Jõhvi, Toila ja Kohtla vald. Teised lähiümbruse omavalitsused osanikuks ei
soovinud. Lääne-Virumaa poolsed näiteks arvavad, et ehk on hoopis
Rakverre odavam jäätmeid vedada. Uikala tahab prügitonni eest saada 200
krooni. Eraisikult aga mitte midagi. Ka ehituspraht, mida saab näiteks prügila
katmiseks kasutada, võetakse vastu tasuta. Sellegipoolest on eratoojaid vähe.
Bensiin maksab.
Uikala pole ehitatud päris tühjale kohale. Siinsamas, küll viis kilomeetrit
Jõhvi linna poole, oli vana prügimägi. Praegu seda usinalt kaetakse. Uikala
peale hakati mõtlema juba 20 aasta eest, projektidki olid valmis. Uikala
asukoht on soodne selles mõttes, et asustust lähikonnas pole. Lähim talu,
seegi pooltühi, on poole kilomeetri kaugusel. Nõnda pole ka siin elanike
protesti, et prügila kõrval elada ei taheta.
JÄÄTMEID SORTEERITAKSE. Protestiks
pole põhjust ka neil, kes kartsid, et
prügimägi hakkab kahejalgseid
huvilisi ligi meelitama. “Katsetasid
küll, aga kui nägid, et on valvurid
ja koerad, siis jätsid rahule,” ütleb
Toovis, “see siin on ikkagi asutus,
kuhu kõrvalisel asja pole.” Siiski
kahejalgseid on. Kajakad tassivad
sinna oma kalu, mis roiskuma
kipuvad.
Uikala prügila on arvestatud
töötama 33 aastat. “Iga kolme
aasta järel peab mõtlema uue välja
kasutuselevõtule,” ütleb Toovis.
Praegu töötab siin viis inimest,
lisaks valvefirma töötajad. Jäätmeid
püütakse ka sorteerida. Pudeleid
pole sealt enam palju leida, küll aga
koguneb ajapikku metalli,
plastikut. Ka ohtlikke jäätmeid on
sekka sattunud, tavalisemalt
akusid, mida siis välja korjatakse,
et sobilikku hoidlasse saata. Plaanis
on avada orgaaniliste jäätmete
kompostiväljak.
Esimesel tööaastal plaanitakse
vastu võtta 20 000 tonni jäätmeid.
Projekti kohaselt on Uikala maht
25 000 tonni aastas. Kui kõik selle
8,5 hektaril asuval alal kergitatavad
mäed jõuavad 24 meetri kõrguseni,
tuleb ümber kolida. Sinnamaani on
aega, ja nõnda võivad kaks
graniitrahnudele maalitud rõõmsat
prügikolli Uikala prügila väravas
veel aastakümneid oma valdusi
valvata.Prü
gila
on
asut
us, k
uhu
kõrv
alis
el
inim
esel
asj
a po
le. N
ing
mis
vas
tuta
b
kesk
konn
a se
isun
di e
est
ja k
a om
a
lähi
ümbr
usko
nna
välja
näge
mis
e ee
st.
Uik
ala
püüa
b ne
id n
õude
id t
äita
.
28
29
Dum
p is a place where outsider has no
reason to go to. A dum
p is also
responsible for environment’s condition
and its surrounding appearance. Uikala
is trying to meet these standards.
Tavajäätmete käitlemine / Management of regular wastes
Prügilate sulgemine / Closing of dumps
Ohtlike jäätmete käitlemine / Management of dangerous wastes
Projektid, uuringud, planeeringud, arengukavad, tehnoloogilised projektid /
Projects, researches, planning, development schedules, technological projects
KOKKU / TOTAL
29 245 194
25 209 500
850 000
663 000
55 967 694
JÄÄTMEKÄITLUS ALAMPROGRAMMID / WASTE MANAGEMENT SUBORDINATE PROGRAMSEELARVE KROONIDES / BUDGET IN KROONS
7LOODUSKAITSE
31
MATSALU VÄÄRIB OMA LOSSIEESRINDLASEST KAITSEALA. Rahvasuu nimetab lossiks iga vähegi kopsakamat
mõisa peamaja. Ning seal elanud inimesi lossipreilideks ja lossihärradeks.
Nüüd on Matsalu looduskaitsealal oma loss. Ning mitte ainult loss, vaid ka
hooneid selle kõrval. Penijõe mõisa härrastemaja valmis esimest korda 250
aasta eest. Sambad sai hoone endale külge 200 aasta eest.
Pärast mõisate kaotamist on maja täitnud mitmeid ülesandeid, sealhulgas
olnud eluruumideks lihtsamale rahvale. Nüüd on ring ühtpidi täis saanud ja
teistpidi avardunud. Loss on Matsalu looduskaitseala käsutuses.
Looduskaitseala, mis on Eesti kaitsealade au ja uhkus. Kui midagi neist
välismail tuntakse, on see ju Matsalu. Rändlindude vaatlusandmeid on siit
alates 1870. aastast. Looduskaitsealana tegutseb 45 aastat, 40 neist Euroopa
tähtsamate linnukaitsealade seas. Ja 30 aasta eest kanti Matsalu esimese Eesti
märgalana rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari konventsiooni
nimestikku. Pole ka ime, sest siin on registreeritud 270 linnuliiki, neist
pesitsejatena 170.
“Meie jutukas paadimees kinnitas, et laht olevat väga kalarikas ja kalapüük
tasuv,” kirjutas Eesti looduskaitse korüfee Johannes Piiper 1934. aastal
Matsalu lahest, “haugi saab kevadel jää alt, angerjaid suve läbi, vimba
sügisel, latikat ja siiga hilissügisel enne jää teket.”
KOOSELU TAASTAMINE. Siis hakati loodust kujundama ning Kasari jõgi aeti
sirgeks, et lõpeksid ometi kord need tüütud kevadised üleujutused. Lõppesid
tõepoolest. Ent ühes üleujutuste kadumisega hakkasid kaduma ka kalad, sest
roogu kinni kasvama ja mutta mattuma hakkasid nende kunagised koealad.
1999. aastal püüti Matsalust ametlikel andmetel kala vaid poole miljoni
krooni eest.
Matsalu teeb Matsaluks inimese ja looduse koosolu. Selle mõistlikumaks
muutmise nimel töötab ka looduskaitseala rahvas. Püütakse taastada
rannakarjamaid, ergutada kasutama luhta ja puisniite. Toetatakse säästvat
põllumajandust. Mitmekesistatakse kohalikku majandust. Tõhustatakse
keskkonnaharidust.
Eesti ornitoloogid näevad Matsalu kui linnuala suurima ohuna maakasutuse
lakkamist, aga ka reguleerimata looduskasutust. Inimene hakkab Matsalus
usinamalt tegutsema, kui ta näeb, et riik tema tegevusest hoolib. Üks
hoolimise märke on Matsalu keskus. See ei ole pelk ametimaja. Siin leidub
uudistamist nii juhuturistile kui süvenenuma huviga matkajale. Aga see on ka
32
paik, kus koolitatakse kohalikke elanikke, püütakse ergutada neid tegutsema
kooskõlas loodusega.
Mõneti püütakse Matsalus ajaratast tagasi keerata. Kuid mitte et inimesed
hakkaksid viiskudes käima, vaid et nüüdistehnoloogia toel leida uuesti usk, et
Matsalul on tulevik, et siit ei pea noored kolima ära linna. Vaid tulema
tagasi. Mitte vaid läbilennuks, nagu need tuhanded ja tuhanded rändlinnud,
keda igal kevadel ja sügisel käib vaatlemas üha enam inimesi väljastpoolt
Eestit. Vaid ikka kodu ehitamiseks ja säilitamiseks.
Penijõe mõisa härrastemaja, mille rekonstrueerimiseks KIK raha eraldas, aitab
sellisele tulevikule kaasa.
AInimene hakkab Matsalus usinamalt
tegutsema, kui näeb, et riik tema
tegevusest hoolib. Üks hoolimise märke on
Matsalu keskuse ülesehitamine Penijõe
mõisa härrastemajas ja selle ümber.
33
Aperson starts working diligently
when sees that his or her country
cares about his/her activities. One sign
of caring is building of Matsalu center
to Penijõe manor-house and around it.
Üksikobjektide ja kaitsealade hooldus / Maintenance of joint objects and reserves
Ehitused / Constructions
Liikide kaitse korraldamine / Arranging of the protection of classes
Tsoneeringud ja ekspertiisid / Zoning and expertise
Kaitsekorralduskavad / Protection arrangement schedules
KOKKU / TOTAL
7 677 200
5 947 730
2 515 460
2 294 000
1 125 000
19 559 390
LOODUSKAITSE ALAMPROGRAMMID / NATURE PROTECTION SUBORDINATE PROGRAMSEELARVE KROONIDES / BUDGET IN KROONS
8METSANDUS
35
VÄÄRISELUPAIGAD ON MEIEMETSADE VÄÄRISKIVID
UUS MÕTTEVIIS. Vähem kui kümme aastat tagasi hakkas Euroopa arenenumate
metsariikide, Soome ja Rootsi teadlaste peades ilmet võtma mõte uudset tüüpi
metsakaitsealadest. Idee uudsus seisnes selles, et seni oli metsi kaitstud
suhteliselt vähestes paikades suurtel ja terviklikel maa-aladel. Nüüd jõuti
arusaamani, et palju kindlamini võib liigi säilimist kindlustada see, kui
kaitstakse tema kõige tõenäolisemaid elupaiku väikestel maa-aladel, aga see-
eest hästi paljudes paikades.
Eestis tekkis võimalus uudset tüüpi kaitsealade loomiseks metsaseaduse
vastuvõtmisega 1998. aastal. Seal oli fikseeritud mõiste võtmebiotoop.
Praeguseks on see asendatud kena eestikeelse sõnaga vääriselupaik.
Vääriselupaikade inventeerimise programm käivitati Eestis kohe pärast
metsaseaduse vastuvõtmist 1999. aasta jaanuaris.
Eesti-Rootsi mitmeaastase projekti põhieesmärkideks seati välja töötada
Eestile sobilik vääriselupaikade inventeerimise metoodika, inventeerida Eesti
vääriselupaigad ja korraldada nende kaitse.
Vääriselupaikade inventeerimise metoodika töötasid koos teadlastega välja
Eesti Metsaamet ja Rootsi Östra Götalandi Metsaamet. 1999. aasta juulis
kinnitatud keskkonnaministri määrusega said ametliku õiguse inventuuri
teostamiseks asjatundjad, kes enne on läbinud vastavad eriala kursused.
Koolitus seljataga, asus 74 inventeerijat otsima vääriselupaiku kõikides Eesti
maakondades. Eesmärgiks seati läbi uurida 1 750 000 hektarit. Inventeerida
praktiliselt kõik Eesti metsad, mis jäävad väljapoole juba kaitstud alasid.
UUED TULEMUSED. 2001. aasta juuliks oli inventeeritud 1 300 000 ha metsamaad,
kust leiti 6200 vääriselupaika. Nende kogupindala moodustab uuritavast alast
küll kõigest 1,2 protsenti, kuid kogu selle väljasõelutud kõige hinnalisemate
metsaosade kogumi looduskaitseline väärtus on ülisuur.
Vääriselupaikade tihedus on üsna erinev. Vaesemateks piirkondadeks
osutusid Kesk-Eesti ning Tallinna ja Tartu ümbruse metsad, kus
vääriselupaiku on alla 0,6 protsendi metsamaast. Suhteliselt rohkesti
vääriselupaiku leiti Saaremaal, Hiiumaal ja Lõuna-Eestis, kus vääriselupaiku
on üle kahe protsendi metsamaast.
Üht laadi vääriselupaigad on seotud maastikuelementidega, teised
metsatüüpidega. Esimesed neist asuvad näiteks veekogude kallastel või nende
äärsetel madalikel ja lammidel, väikesaartel ja poolsaartel, järsakutel,
36
põlendikel, aga
vääriselupaikadeks võivad
olla ka üksikud suured
puud või pargid.
Vääriselupaiku leidub nii
arumaade okas- ja
segametsades või
lehtmetsades, märgalade
metsades kui loometsades.
Eesti vääriselupaikade
keskmine pindala on 2,5
hektarit. Väga väike võib
olla üksiku põlispuu
vääriselupaik. See ulatub
vaid mõnekümne
ruutmeetrini. Seevastu
puisrohumaal võib
vääriselupaik ulatuda 20
hektarini.
VÕETAKSE KAITSE ALLA. Kuigi
vääriselupaikade projekti
eesmärgiks polnud
haruldaste liikide
uurimine, leiti üht-teist
huvitavat. Näiteks leiti
Eestis esmakordselt seen
porgandkübarnarmik.
Samblikuliikidest olid
huvitavamateks leidudeks
oliiv-helksamblik ja
mustjas limasamblik, mida
peeti Eestis täielikult
hävinuks. Putukatest
avastati, et seni
üliharuldaseks peetud
mardikas Nothorhina
punctata, millel eestikeelne
Key biotope is an area in a forest, w
hich has the least amount of
negative influence from m
an. The presumption is that there live
plants that are endangered, rare, or otherwise attention
needing in order to adapt to their environment. That is the
reason why key biotopes need protection. V
37
nimigi puudub, elab üsna mitmes paigas.
Kui vääriselupaigad on inventeeritud, järgneb nende ametlik kaitse alla
võtmine. Eramaal toimub see lepingu alusel, riigimaal ministri ettekirjutuse
kohaselt. Paikades, kus vääriselupaiku on tihedamalt, haaratakse nad ühtsesse
kaitsealasse, mille kohta koostatakse ühtne kaitsekorralduskava. Esimesed
vääriselupaigad võeti ametlikult kaitse alla 2000. aastal. See töö jätkub.
Vääriselupaik on vähima negatiivse inimmõjuga
metsaala, kus suure tõenäosusega elavad
ohustatud, ohualtid, haruldased või muul põhjusel
tähelepanu vajavad kitsalt kohastunud liigid.
Sellepärast väärib see kaitsmist.
Erametsanduse toetamine / Supporting of private forestry
Metsaökosüsteemide kaitse / Protection of forest ecosystems
Metsaressursi arvestus / Calculation of forest resources
Metsauuendamine ja taasmetsastamine / Renewing of forests and re-afforestation
Metsateadus / Forest science
Maakondlikud metsandusprojektid / District events on forestry
Metsanduse arengukava / Development schedule for forestry
Metsanduslike ürituste korraldamine / Organizing events dealing with forestry
Rahvusvaheline metsanduslik koostöö / International collaboration
Metsade kaitse ja metsandusprojektide järelvalve / Forest protection and supervision of forestry projects
KOKKU / TOTAL
7 751 000
5 000 000
1 900 000
1 630 000
1 465 000
1 099 000
870 000
440 000
420 000
410 000
20 985 000
METSANDUSE ALAMPROGRAMMID / FORESTRY SUBORDINATE PROGRAMSEELARVE KROONIDES / BUDGET IN KROONS
9JAHINDUS
39
PÕDRA MAJA ASUBMETSA SEES
PÕDRAL SILM PEAL. Pikka aega põtra uurinud Metsakaitse- ja
Metsauuenduskeskuse jahindusspetsialisti Jüri Tõnissoni täita on projekt
“Põdraasurkonna seisund ja ohjamine maakonniti ” – ehk maakeeli öeldes
valvata selle järele, et neid sarvilisi metsaelukaid oleks Eestimaal just nii palju,
kui jahi- ja metsameeste natuke vastandlikud vennaskonnad mõistlikuks
arvavad.
Nüüdne põdrauurimine on hoopis keerukam kui pelk sarvekandjate
jälgimine. Üle on vaja vaadata kütitud loomade alalõualuud, mis annavad
teada kuuli ette jäänud loomade vanusest, vatsasisu ja põdralehmadel ka
sigimiselundid. Paljudel pullidel talletatakse sarvemõõtmed.
Üks suhteliselt proosaline, aga samas tõhus moodus põtrade talvist
paiknemist ja esinemissagedust jälgida on üles otsida ja arvele võtta talve
jooksul metsa poetatud pabulahunnikud. Ent põdra hambaid tunda saanud
taimkategi on kõnekas. 2001. aasta andmed on vähemalt esialgse analüüsi
põhjal rahustavad – kuusekoor on lehtpuude kõrval menüüs teisene,
looduslikult uuenev võsa sobib igati põdra maitse-eelistustega.
Pisut sekeldatakse ka loomade märgistamise nimel. Märgistuskaelustel on
salaküti-silmustega vaid väline sarnasus. Saamamees tahab looma kägistada,
uurija “silmust” pikendav köidik aga on aldis katkema, jättes sarvikule või
nudipeale kaela värvilise krae.
PÕTRU TULEB JUURDE. 2001. aasta andmed kinnitavad, et kõigis maakondades
kosusid asurkonnad mõne protsendi jagu suuremaks; vaid Pärnumaal jäi
arvukus endisele tasemele. Kokku arvati terve riigi kohta oma 10 000 looma,
mis on Keskkonnastrateegia seisukohast üsna paras arv – keskeltläbi 4,2
isendit tuhande hektari kohta. Ligi pooltes maakondades arvati olukord
talutavaks või heaks, ülejäänud pooltes tuleb otsustada, kas lasta põdrakarjal
endiselt suureneda või piirduda arvukuse nüüdistasemega. Prognoosi kohaselt
tuleb aastal 2005 umbes 4000 looma küttide saagiks kuulutada.
Eesti põdrapere keskmine vanus arvatavasti väheneb. Lehmadel oli vanuse
keskmäär mullu 3,9, pullidel 3,5 aastat. Noorenemise põhjusteks arvatakse
nii suurkiskjate küllaltki kasin hulk kui ka vasikate suhteliselt vähene
küttimine. Et juurdekasvu üle polnud põhjust kurta, sellele osutas saja
täiskasvanu kohta täheldatud ligi poolsada vasikat.
Tänavuseks aastaks ennustati vähemalt 5600 vasika sündi, kellest sügisese
40
Finding the right hunting quota is
priceless in hunting. The major value
of elk population’s situation and
leashing project lies in finding the
right hunting quota.
Õige küttimiskvoodi leidmine
on jahinduses hindamatu.
Selles ongi põdraasurkonna
seisundi ja ohjamise projekti
kõige suurem väärtus.
41
jahi ajaks jääb tõenäoliselt alles ligi 4000. Et asurkond ei paisuks, tuleb
küttida tõenäoliselt mitte alla 3500 looma. Kvooti täpsustatakse augustis
sõltuvalt tegelikust juurdekasvust ja metsakahjustustest.
KAITSTA METSA. Teadagi tikub põder metsale ka liiga tegema. Kuusikute puhul
olid kahjud mullu väikesed, ilmselt katsid lehtpuud toidulaua. Küll aga
süvenesid põdrakahjustused männikutes. Kui põtru saab rohkem, tuleb enam
arvestada ka metsakaitse vajadustega. Mitte üksnes koguda teavet värskete
kahjustuste kohta, vaid ka puistuid kaitsta. Kaitsta aitab ka loomade
kindlustamine talitoiduga ehk hoole. Võib siiski väita, et üksnes hoole ei
suuda asendada looduslikku toidulauda ega talvistest raietest saadavat
toidulisa.
Läinud aasta tööd kokku võttes märgib Jüri Tõnisson, et põdraasurkonna
hoiuks on Eestis lähiaastail suhteliselt head võimalused. Kogutud rikkalikke
andmebaase ja nende kättesaadavust arvestades ei pea jätkama tühjalt kohalt.
Arenguvõimaluste teostumisest on suur osa kätketud kõigi ohjamislülide
koostöösse ja koolituse arendamisse. Kuid projekti kõige suurem väärtus on
siiski põtrade õige küttimiskvoodi leidmine. Seepärast KIK põdraasurkonna
projekti toetaski.
Jahimaade korraldus / Hunting ground arrangements
Lasketiirude ehitus / Shooting range construction
Ulukiuuringud / Game examinations
Eriõpe ja ulukite arvukuse reguleerimine / Special education and game multitude regulation
Õppebaasid / Educational bases
Ulukikaitse ja rahvusvahelised koostööprojektid / Game protection and international collaboration projects
Bioloogiline mitmekesisus / Biological manifold
Kokku / Total
975 000
494 000
348 000
220 000
193 000
145 000
40 000
2 415 000
JAHINDUS ALAMPROGRAMMID / HUNTING SUBORDINATE PROGRAMSEELARVE KROONIDES / BUDGET IN KROONS
10KALANDUS
43
KALALAEVAD SATELLIITIDEVAATEVÄLJAS EHK TEHIS-KAASLASE EEST PEITU EI POE
USALDUS JA KONTROLL. Eesti on mereriik ja kalurid läbi aegade tema pärisosa.
On püütud oma vetes ja traalitud mujal ilmas, eriti Atlandil. Ei ole see teisiti
nüüdki. Ainult et iga laeva meeskond, kes püügiretkele tõttab, peab teadma,
kus ja millal püüda ning kui palju ja mis sorti elushõbedat kaldale tuua.
Eeskirjad on täitmiseks, aga pahatihti ka eiramiseks. Kuidas siis ühe või teise
aluse käitumist kontrollida? Osal kaugpüügilaevadel on kaasas vaatleja, kes
jälgib reeglitest kinnipidamist. Tegevusest on ülevaade ka
kalakaitseinspektoritel. Ja eks sadamateski pea saagi kohta aru andma. Kuid
ajad on muutunud ja nõuded uute kontrollimisvõimalustega samuti.
Viibides Eesti Keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja Tarvo Roosega
nende kalalaevade jälgimiskeskuses ja silmitsedes hoolega ekraani, torkab
selle keskosas kõigepealt silma ebakorrapärane hulknurgakujuline ala. Selle
piirilt paistavad ka laevukesed. Ei, laevade põhjalaskmist siin ei mängita.
Hoopistükkis vaadatakse, kuidas meie kalalaevad Gröönimaa ja Kanada
ranniku vahelisel alal krevette püüavad. “Ja vaat, selle hulknurga sisse ükski
laev krevette püüdma minna ei tohi, sest seal on kudemisala,” rõhutab Tarvo
Roose. “Tõsi, üle selle ala võib sõita. Kas seal aga püütakse või sõidetakse,
selle saab siit mõne tuhande kilomeetri kauguseltki kindlaks teha laevade
kiiruse järgi.” Ime?
SATELLIIDID PÜÜAVAD KALAMEHI. Imet pole, tegu on tänapäevatehnikaga
satelliitide näol, mis meile telekanalid koju kätte toovad, atmosfääris
toimuvaid protsesse jälgivad ja nüüd siis ka laevadel pidevalt silma peal
hoiavad ning taevakanalite kaudu kodumaile nende kohta infot edastavad.
Iga ülesande täitmiseks on loodud ka oma satelliidisüsteem.
Kalalaevade puhul on see võimalik vaid ühel tingimusel. Nimelt kui igale
niisugusele krevette või mingil muul ajal teisi mereande noolivale alusele on
paigaldatud satelliitjälgimisseade, mis oma pardalt signaalid Maa orbiidile
suunab. Satelliitidelt edastatakse info Hollandis paiknevasse vastuvõtujaama
ja sealt lõpuks kodumaal asuvasse jälgimiskeskusesse. Nii et skeem on lihtne
– laev-satelliit-vastuvõtujaam või vastupidi. Sest ka jälgimiskeskusest saab
laevadele samamoodi teavet edastada. Kas siis telefonitsi, faksiga või
elektronpostiga. Seda võimaldavad püügilaevadel olevate
44
satelliitjälgimisseadmetega varustatud arvutid.
Ekraanil näha olevad laevukesed tähistavad Eesti kaugpüügilaevu, ent
sealsamas võivad olla ka teiste riikide traalid, mis siia samuti ära paistavad.
Eesti lipu all sõidab praegu üheksa jälgimissüsteemiga alust ja ega
püügipiirkonda teisi ei lubatakski.
Sama nõue kehtib praegu juba Euroopa Liidu majandusvööndis kala
püüdvate laevade kohta, mille pikkus ületab 24 meetrit või kui nad viibivad
püügil järjest üle ööpäeva.
SÜSTEEM LAIENEB. “Läänemere laineid kündvatele Eesti laevadele on tänavu
väljastatud 133 kalapüügiluba. Neist 28 laeva on satelliitide vaateväljas,”
räägib Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja kohusetäitja
Ain Soome, “Läänemerel püüdva laeva omanik, kes satelliitjälgimise seadme
endale on soetanud, on kergendanud oma taskut kroonide jagu, mis
moodustab poole seadme hinnast, ülejäänud on senini maksnud toetusena
Eesti riik Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt eraldatud vahenditest. Kui
kord Euroopa Liitu astume, peab selle nõude täitma enamik kalapüügilaevu,
Kalalaevade satelliitjälgimise süsteem
püüdleb täitma EL-i ühtse
kalanduspoliitika poolt ette nähtud
tingimusi. KIK toetab kalalaevade
omanikke satelliitjälgimisega liitumisel.
45
olenemata sellest, kas püütakse rannamerest räime, kilu ja lesta või kaugemalt
turska ja krevette.”
Mitu päeva keegi püüab või kui palju kala võib keegi merest välja tuua, on
kehtestatud kvootidega. Viimased on määratud kindlaks teaduslike uuringute
alusel, mille tulemusena on teada ühe või teise kalaliigi varud. Ainult nii saab
kindel olla, et ei püütaks rohkem kui lubatud ja kala jätkuks ka tulevastele
põlvedele. Reeglite rikkujaid võib karistada kuni kalapüügilubade
äravõtmiseni.
Kõik kalapüügilaevad kuuluvad eraomandusse, Eesti riigil endal pole ühtegi
püügilaeva. Et litsentsi eest tuleb maksta, siis peab iga laeva meeskond
teadma, millega ta riskib.
Kalalaevade satelliitjälgimise projektiga alustati eelmisel aastal. Esialgu toetati
neid laevu, mis püüdsid turska Euroopa Liidu vetes. Vastasel juhul ei olekski
saanud sinna sõita. Aastaks, mil Eesti ühineb Euroopa Liiduga, peavad EL-i
uue kalanduspoliitika kohaselt olema varustatud kõnealuste
jälgimisseadmetega kõik üle kümne meetri pikkused kalalaevad.
Fishing boat’s satellite tracking system
is trying to fulfil the requirements of EU’s
united fishing politics. Environmental
Investment Centre supports the owners of
fishing boats to join satellite tracking.
Kalavarude kaitse ja järelvalve / Fish supply protection and supervision
Kalandusalased teadusuuringud / Fishery related scientific researches
Kalavarude taastootmine / Reproduction of fish supplies
Rahvusvaheline koostöö / International collaboration
Info levitamine / Info distribution
KOKKU / TOTAL
7 200 000
5 689 872
5 396 000
628 717
329 000
19 243 589
KALANDUS ALAMPROGRAMMID / FISHERY SUBORDINATE PROGRAMSEELARVE KROONIDES / BUDGET IN KROONS
11MAAKONDLIK
VÄIKE,AGA TUBLI
PROGRAMM ON MÕELDUD
maakondlike prioriteetide
täitmiseks ja selle raames
teostatakse väikeprojekte,
mida ei rahastata
põhiprogrammidest. Ometi
pole nende projektide tähtsus
väike, kuna need viivad
otsustuse ja teostuse elanikule
lähemale. Ka omandavad
väikeprojektide täitjad töö
käigus kasulikke kogemusi,
misläbi edaspidi suuremates
projektides osaleda.
48
KIK-i ISPA projektidRAKENDUSÜKSUS ISPA PROJEKTIDE ELLUVIIMISEL
KIK täidab rakendusüksuse (Implementing Agency – IA) ülesandeid vastavalt
keskkonnaministeeriumi (KKM) ja KIK-i vahel sõlmitud välisabi projektide
elluviimise lepingule. KIK-i peamine ülesanne on ISPA projektide elluviimise
koordineerimine alates finantsmemorandumi allkirjastamisest, ISPA
projektide valiku ja ettevalmistusega seotud ülesanded lasuvad KKM-il.
Rakendusüksuse kohustusteks on vähempakkumisdokumentide
ettevalmistamise koordineerimine ja kontroll, rahvusvaheliste hangete
läbiviimise korraldamine, projektide elluviimiseks sõlmitavate lepingute
ettevalmistamine, maksete teostamine, lepingute finantskontroll, siseaudit,
aruandlus ja järelevalve ning seire.
Kuna kõiki projektide käigus valmivaid objekte hakkavad peale nende
valmimist omaniku õigustes valdama ja kasutama lõppkasusaajad, siis
projektide elluviimiseks vajalikud toimingud teeb KIK nende huvidest
lähtuvalt ning nendega kooskõlastatult. 2001. aastal tegeles KIK viie ISPA
juhtkomitee poolt heaks kiidetud investeeringuprojektiga, mis kõik sisaldavad
endas ka teenusena ehitusjärelevalvet.
ISPA PROJEKTID
Tartu tunnelkollektor
Narva reoveepuhasti renoveerimine
Viljandi reoveepuhasti ja kanalisatsiooni ehitus
Tallinna prügila I faas – Jõelähtme prügila juurdepääsutee ja nõrgveetrassi
ehitus
Tallinna prügila II faas – Pääsküla prügila sulgemine
ISPA ON EUROOPA KOMISJONI EELSTRUKTUURIVAHEND (Instrument for
structural Policies for pre-Accession), mis on kavandatud EL
kandidaatriikidele eesmärgiga teha ettevalmistusi EL Ühtekuuluvusfondi
(Cohesion Fund) vahendite kasutamiseks. ISPA eesmärgid on viia
kandidaatriikide keskkonnasektor vastavusse EL-i nõuetega ning saavutada
hea transpordiühendus kandidaatriikide ja EL-i vahel. Keskkonnasektoris on
eelistatumateks valdkondadeks joogivesi, reovesi, jäätmekäitlus ja õhu
puhtus.
12LIFE
49
LIFE ON PROGRAMM EL-I LIIKMESRIIKIDE KESKKONNAPROJEKTIDE
RAHALISEKS TOETAMISEKS. 2000. aastast saavad kandidaatriigid taotleda
raha selle keskkonna ja looduse alanmprogrammidest. Esimene neist tegeleb
uuendusliku tehnika ja meetodite edendamisega, teine linnudirektiivi ja
loodusdirektiivi elluviimisega ning Natura 2000 võrgustiku loomisega.
Keskkonnasektori välislaenudevahendamine16. JUUNIL 1999 AASTAL SÕLMITI Eesti Vabariigi ja Põhjamaade
Investeerimispanga vahel laenuleping (keskkonna laenuprogramm)
14 000 000 euro suuruses summas, mille Riigikogu ratifitseeris 14. juunil
2000. aastal (RT II 2000, 17, 104).
7. septembri 2001 nõukogu otsusega anti Juhatajale volitus allkirjastada
laenuleping Rahandusministeeriumiga keskkonnaprojektidele
edasilaenamiseks. Samas nõukogus otsustati samuti moodustada Reservfondi
KIK-i 2001. aasta eelarve 5 miljoni krooni suuruse ülejäägi arvelt laenudest
tulenevate likviidsusprobleemide vältimiseks. Raamatupidamine peab
Reservfondi kohta analüütilist arvestust, s.t KIK-i vahenditest on broneeritud
5 miljonit krooni, mida investeeritakse vastavalt all-laenulepingute
tagasimakse graafikute tähtaegadele.
29.10.2001 sõlmiti keskkonnaprojektide rahastamiseks laenuleping
Rahandusministeeriumi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahel summas
5 777 598 eurot. Laenuleping on projektipõhine, s.t kui all-laenuleping on
KIK-il sõlmitud, küsitakse all-laenu summa peale laenu
Rahandusministeeriumilt, kes omakorda laenab antud summa Põhjamaade
Investeerimispangalt.
Tegemist on pikaajalise, 25-aastase, madala intressimääraga laenuga, mis on
sobilik vee- ja jäätmetöötlusettevõtetele, kuna vastava sektori investeeringute
tasuvusaeg on pikk ning pakub ettevõtetele võimalust teostada sobivat
tariifipoliitikat. Esmases järjekorras antakse laenu omavalitsustele ja
omavalitsuste omanduses olevatele ettevõtetele.
1.märtsil 2002 sõlmiti esimene all-laenuleping summas 30 000 000 krooni.
2002 aastal on plaanis oluliselt suurendada keskkonnaprojektide laenumahtu,
kuna võetud laenu arvelt on planeeritud kaasfinantseerida 17 väikelinna
veeprojekte.
KIK
-i e
elar
vest
on
tasu
tud
Eest
i osa
lusm
aks
LIFE
prog
ram
mis
. Pro
gram
m e
iole
vee
l käi
vitu
nud
ning
proj
ektid
e te
osta
min
e jä
äb a
asta
sse
2002
.
50
Environmental Investment Centre’sISPA projectsIMPLEMENTING AGENCY ON CARRYING OUT ISPA PROJECTS
Environmental Investment Centre fulfils Implementing Agency’s tasks
according to a foreign help project implementation contract that was signed
between Environmental Investment Centre and Ministry of the Environment.
The main task of Environmental Investment Centre is to coordinate ISPA
projects’ implementation, starting from signing the finance memo. Ministry of
the Environment is responsible for ISPA projects’ selection and preparation
tasks.
The responsibility of Implementation Agency is to prepare, coordinate, and
control underbidding, and organizing international futures, preparation of
contracts that are needed to implement projects, making payments, finance
control of contracts, internal audit, reports, supervision, and monitoring.
Since the objects finished during projects will be used by end-users; therefore,
necessary activities associated with implementing projects are done by
Environmental Investment Centre according to their interests and in
accordance with them. In 2002 Environmental Investment Centre dealt with 5
ISPA management committee approved investing projects, which all include
construction supervision service.
ISPA PROJECTS
Tartu tunnel collector
Renovation of Narva sewage cleaner
Construction of Viljandi sewage cleaner and drainage
Tallinn’s Dump phase I – Construction of access road to dump and dripwater
terrace
Tallinn’s Dump phase II – Closing of Pääsküla dump
ISPA IS DESIGNED FOR EU CANDIDATE COUNTRIES aiming to do preparations for
the use of Cohesion Fund means. ISPA goals are to have candidate countries
environmental sector in accordance with EU requirements and to achieve
good transportation between candidate countries and EU. More favored areas
of environmental sector are drinking water, polluted water, waste
management, and clean air.
51
LIFE IS A PROGRAM TO SUPPORT FINANCIALLY ENVIRONMENTAL PROJECTS OF
EU MEMBERS. From year 2000 candidate countries can apply for money
from its environmental and nature subordinate programs. The first of them
deals with promotion of new technology and methods. The other deals with
implementing bird directives, nature directives, and with the creation of the
Natura 2000 network.
Environmental Sector’sforeign loans mediationREPUBLIC OF ESTONIA AND NORDIC INVESTMENT BANK signed a loan contract
(environmental loan program) on 16 June 1999 for the sum of 14 000 000
euros, which was ratified by the Parliament on 14 June 2000 (RT II 2000, 17,
104)
With council’s decision on 7 September 2001, power of attorney was given to
the Director to sign the loan contract with the Ministry of Finance to on-loan
the funds for environmental projects. The same council decided to constitute
(form, construct) a Reserve Fund (5 million kroons) from Environmental
Investment Centre’s 2001 year budget’s surplus to avoid liquidity problems
resulting from loans. Accounting keeps analytical account for Reserve Fund. 5
million kroons have been booked from Environmental Investment Centre’s
means, and these funds are invested according to the terms of a loan
contract’s repayment graphic.
Ministry of Finance and Environmental Investment Centre signed a loan
contract on 29 October 2002 for the amount of 5 777 598 euros for funding
environmental projects. When Environmental Investment Centre has signed
loan contract, the loan is asked for the amount of sub-loan from Ministry of
Finance, who in one’s turn loans the sum from Nordic Investment Bank.
The above mentioned loan is a long-term (25 years), low interest loan, which
is appropriate for water and waste management enterprises since this sector’s
investments repayment time is long and offers an opportunity for enterprises
to implement appropriate tariff politics.
On 1 March 2002 first sub-loan contract was signed for the amount of
30 000 000 kroons. In year 2002 the amount of environmental loans will
increase because from the above mentioned loan co-financing has been
planned for 17 small town water projects.
Esto
nia’
s pa
rtic
ipat
ion
fee
in t
he L
IFE
prog
ram
is p
aid
from
Envi
ronm
enta
l Inv
estm
ent
Cen
tre’
s bu
dget
. The
pro
gram
hasn
’t st
arte
d, b
ut it
will
be
carr
ied
out
in y
ear
2002
.
Mis ühist on biodegradeeruvatel plastmassidel, laevade
satelliitjälgimissüsteemil, Matsalu looduskaitseala keskusel, põdraasurkonnal,
vääriselupaikadel, kütuselaboril, Vändra joogiveepuhastusjaamal, kiirlaevade
poolt tekitatud lainetel, Uikala prügilal, Kagu-Eesti jäätmekäitlusel ja LIFE
programmil?
Et need kõik on kuidagiviisi seotud keskkonnaseisundiga? Seda muidugi. Et
nende kõigiga tegeldakse Eestis? Seda ka. Kuid veel? Neid kõiki rahastab
Keskkonnainvesteeringute Keskus. Möödunud aastal kokku 278 miljoni
krooni eest. KIK-i mure on, et keskkonnakasutusest riigile makstavad rahad
saaksid võimalikult otstarbeka kasutuse. Otstarbekus tähendab projektide
avamise kiirust ning nende valikut. Et poleks asjatut dubleerimist, vaid asjalik
koostöö.
KIK-i eelarvest peegelduvad kui veetilgalt vastu Eesti keskkonna rõõmud ja
mured. Kõige enam rahastati veekaitset ja jäätmekäitlust. Joogi- ja reovetega
ning prügimajandusega ongi meil kõige enam muret. Järgmisena said raha
metsandus, kalandus, looduskaitse ja keskkonnateadlikkus. Neist esimesed
kaks ju otsest tulu toovad alad, kolmas kaudsemaid hüvesid pakkuv, neljas,
see põhiline, millel õieti kogu keskkonnaasjade ajamine seisab. Neis on asjad
õigel teel, mis ei tähenda, et liikumist ei saaks kiirendada ja veelgi täpsemaks
muuta.
Möödunud aasta üheks tähtsaks KIK-i tegevusvaldkonnaks oli osalemine
rahvusvahelises koostöös. See sai teoks kolmel moel. Esiteks LIFE programmi
raames rahade vahendajana. Selle programmi viljad hakkavad küpsema
aastast 2002. Teiseks rakendusüksusena ISPA projektide elluviimise
koordineerimisel. Ning kolmandaks keskkonnasektori välislaenude
vahendajana.
Siinses trükises on tutvustatud igast programmist ühte näidet, et lähemalt
avada neid väärtusi ja võimalusi, mida üks või teine rahastatud projekt
tegelikult pakub. Pakub kõigile Eesti elanikele – inimestele, loomadele,
taimedele. Aga ka eluta looduse mälestusmärkidele. Keegi ei arva, et kui
inimene läheb metsa marjule või sohu üksi olema või randa peesitama, et ta
siis mõtleks ja teaks, et meie loodus on nii heas seisukorras ka tänu KIK-i
poolt rahastatud projektide tõhususele. Kui keskkonna heaks tehtav töö jääb
varju, on asjad korras. Siis peegeldub see inimeste rõõmsas meeles, mis
omakorda paneb neid veel enam armastama ja hoidma kodumaa loodust.
52
Keskkonnainvesteeringute keskus ühendabkeskkonnaprojekteKOKKUVÕTE S
53
What do biodegrading plastic, boat satellite tracking system, fuel laboratory,
Vändra dap water processing center, elk population, waves as a result of a
high-speed boat, Uikala dump, South-East Estonia’s waste management, and
LIFE program have in common? Do you think all of these are somehow
connected to environmental condition? Of Course. Do you think all of these
areas are discussed and dealt with in Estonia? That too. But what else? All of
these are funded by Environmental Investment Centre (EIC). Last year EIC
funded these areas with 278 million Estonian kroons. EIC has to make sure
that environmental use funds paid to country would get a practical use.
Practical means how fast are projects opened and the choice of projects.
There shouldn’t be unnecessary duplication, but objective cooperation. EIC’s
budget reflects Estonia’s environmental joys and worries. The areas funded
the most were water protection and waste management. The most
troublesome areas are drinking water issues, sewage, and waste management.
Other areas funded were forestry, fishery, nature protection, and
environmental awareness. The first two of these are a source of direct income,
third offers more indirect income, and the last one is the most important one
that drives the whole environmental issues. Things are on right tracks, but
that doesn’t mean that the movement can’t be faster and even more accurate.
One important EIC’s activity last year was taking part of international
cooperation. That was done in 3 ways. First, EIC was funds intermediary
within the framework of the LIFE program. Secondly, EIC was Implementing
Agency in coordinating implementation of projects. Lastly, EIC was an
intermediary for environmental sectors foreign loans.
This book introduces one example from every program in order to introduce
those values and opportunities that one or the other funded project actually
offers. The project offers something to all Estonia’s residents, animals, and
plants, but also to nature monuments. Nobody thinks that if a person goes to
forest pick berries or goes to the beach to get a tan that they would think and
know that our nature is in such a good condition thanks to Environmental
Investment Centre’s effectively funded projects. If the work done for the
environment remains in the shadow then things are in order. This way the
work done reflects in good mood and that on the other hand makes people
love the nature even more and makes them protect the nature.
Invironmental Investment Centre joinsenvironmental projectsSUMMARY
54
RA
AM
ATU
PID
AM
ISE
BIL
AN
SS /
FIN
AN
CIA
L B
ALA
NCE
seis
uga
31.d
etse
mbe
r 20
01.a
. / 3
1.de
cem
ber
2001
kroo
nide
s /
EEK
BIL
AN
SIK
IRJE
TE N
IMET
USE
DA
RU
AN
DEA
AST
A S
EIS
EELN
EVA
AA
STA
SEI
SA
CCO
UN
T IT
EMS
FIN
AN
CIA
L YE
AR
PR
EVIO
US
FIN
AN
CIA
L YE
AR
31.1
2.01
31.1
2.00
AK
TIVA
/ A
SSET
S1.
Rah
a ja
pan
gako
ntod
111
696
401
107
488
258
1.C
ash
and
bank
2.A
ktsi
ad ja
muu
d vä
ärtp
aber
id63
115
501
02.
Shar
es a
nd o
ther
sec
urit
ies
3.M
itm
esug
used
nõu
ded
653
279
2 01
7 12
93.
Oth
er r
ecei
vabl
es4.
Viit
laek
umis
ed8
998
761
373
365
4.A
ccru
ed in
com
e5.
Ette
mak
stud
tule
vast
e pe
rioo
dide
kul
ud32
678
16 4
205.
Pre
paid
exp
ense
s6.
Varu
d lõ
peta
mat
a to
odan
g ja
tööd
ett
emak
sed
hank
ijate
le8
190
16 9
866.
Inve
ntor
ies
wor
k-in
-pro
cess
pre
paym
ents
to s
uppl
iers
7.P
ikaa
jalis
ed fi
nant
sinv
este
erin
gud
(fin
ants
põhi
vara
)1
590
926
14 4
40 3
377.
Long
-ter
m fi
nanc
ial a
sset
s8.
Mat
eria
alne
põh
ivar
a1
463
236
503
250
8.N
oncu
rren
t phy
sica
l ass
ets
AK
TIVA
KO
KK
U18
7 55
8 97
112
4 85
5 74
4TO
TAL
ASS
ETS
PASS
IVA
/ L
IAB
ILIT
IES
AN
D O
WN
ER’ S
EQ
UIT
Y9.
Lühi
ajal
ised
koh
ustu
sed
178
688
16 0
299.
Cur
rent
liab
iliti
es10
.Et
tem
akst
ud tu
leva
ste
peri
oodi
de tu
lud
ja a
ruan
depe
rioo
dil m
aksm
ata
kulu
d19
5 71
558
365
10.
Oth
er u
near
ned
inco
me
and
accr
ued
expe
nses
11.
Lühi
ajal
ised
era
ldis
ed15
4 23
1 54
199
604
742
11.
Shir
t-te
rm p
rovi
sion
s12
.K
apit
al32
953
027
25 1
76 6
0912
.C
apit
alPA
SSIV
A K
OK
KU
187
558
971
124
855
744
TOTA
L LI
AB
ILIT
IES
AN
D O
WN
ER’ S
EQ
UIT
Y
13.
Bila
nsiv
älis
ed k
irje
d49
661
749
35 5
52 4
6913
.O
ff-b
alan
ce s
heet
item
s
SIH
TASU
TUSE
TU
LUD
E JA
KU
LUD
E A
RU
AN
NE
/ IN
COM
E A
ND
EX
PEN
DIT
UR
E ST
ATEM
ENT
Aas
ta 2
001
KO
RR
IGEE
RIT
UD
2001
TU
LEM
2000
TU
LEM
1.Tu
lud
1.R
even
ue1.
1. E
rald
ised
ja to
etus
ed r
iigie
elar
vest
9 67
4 89
92
046
920
1.1.
App
ropr
iatio
ns fr
om S
tate
Bud
get
1.2.
Fin
ants
tulu
d 8
056
004
2 44
8 62
61.
2. F
inan
cial
inco
me
1.3.
Tul
u in
vest
eeri
ngut
elt
063
2 00
31.
3. In
com
e fr
om fi
nanc
ial i
nves
tmen
ts1.
4. E
rako
rral
ine
tulu
065
4 19
21.
4. E
xtra
ordi
nary
inco
me
Tulu
d ko
kku
17 7
30 9
045
781
741
Tota
l rev
enue
2.K
ulud
2.Ex
pend
itur
e2.
1. F
inan
tsku
lud
279
586
1 87
4 03
42.
1. F
inan
cial
exp
ense
s2.
2. S
ihta
sutu
se p
erso
nalik
ulud
4 29
2 84
51
099
129
2.2.
Per
sonn
el e
xpen
ses
2.3.
Sih
tasu
tuse
tege
vusk
ulud
5 15
8 02
584
2 30
32.
3. O
pera
ting
expe
nses
Kul
ud k
okku
9 73
0 45
63
815
466
Tota
l exp
endi
ture
3.P
õhiv
ara
kulu
m22
4 03
085
848
3.D
epre
ciat
ion
4.Tu
lem
aas
ta lõ
puks
7 77
6 41
81
880
427
4.P
rofi
t
55
SIH
TFIN
AN
TSEE
RIM
ISEG
A F
INA
NTS
EER
ITU
D P
ROJ
EKTI
DE
TULU
D J
A K
ULU
D /
AP
PR
OP
RIA
TIO
NS
AN
D P
ROJ
ECT’
S EX
PEN
DIT
UR
EA
asta
200
120
0120
001.
Eral
dist
e ne
tojä
äk a
asta
alg
usek
s (ü
leka
ntav
osa
)94
222
174
01.
Net
app
ropr
iati
ons
(tra
nsfe
rred
from
pre
viou
s ye
ar)
2.Er
aldi
sed
arua
nde
aast
al2.
App
ropr
iati
ons
for
the
fina
ncia
l yea
r2.
1.Er
aldi
sed
riig
ieel
arve
st o
sa 1
39 a
rt (5
4)29
0 68
1 69
922
9 93
4 16
02.
1.A
ppro
pria
tions
from
Sta
te B
udge
t2.
2.Te
llija
te p
oolt
taga
stat
ud e
rald
ised
6 30
90
2.2.
Rel
inqu
ishi
s fr
om s
uppl
iers
2.
3.R
essu
rssi
de ü
lean
dmin
e Ee
sti K
eskk
onna
fond
i lik
vide
erim
isel
021
329
592
2.3.
Ass
ets
tran
sfer
red
afte
r liq
uida
tion
of th
e Es
toni
an E
nvir
onm
enta
l Fun
dEr
aldi
sed
kokk
u29
0 68
8 00
825
1 26
3 75
2To
tal a
ppro
pria
tion
s
3.Ü
lalp
idam
isku
lude
sih
tfin
ants
eeri
min
e9
674
899
03.
Gov
ernm
ent g
rant
s fo
r op
erat
ing
expe
nses
4.Si
htfi
nant
seer
imis
ega
fina
ntse
erit
ud p
roje
ktid
e ku
lud
(riik
likud
pro
gram
mid
200
1)4.
Pro
ject
s’ E
xpen
ditu
re (N
atio
nal p
rogr
amm
es 2
001)
4.1.
Maa
põue
pro
gram
m6
451
315
04.
1.
Eart
h cr
ust
4.2.
Kes
kkon
nate
alik
kuse
pro
gram
m11
985
419
04.
2.En
viro
nmen
tal a
war
enes
s4.
3.Ve
ekai
tse
prog
ram
m64
204
563
04.
3.W
ater
pro
tect
ion
4.4.
Välis
õhuk
aits
e pr
ogra
mm
4 16
7 00
00
4.4.
Air
pol
lutio
n pr
otec
tion
4.5.
Tehn
ika
prog
ram
m1
133
832
04.
5.Te
chno
logy
4.6.
Jäät
mek
äitl
use
prog
ram
m28
083
351
04.
6.W
aste
Man
agem
ent
4.7.
Lood
uska
itse
prog
ram
m11
858
321
04.
7.N
atur
e pr
otec
tion
4.8.
Met
sand
use
prog
ram
m14
256
931
04.
8.Fo
rest
ry4.
9.Ja
hind
use
prog
ram
m2
312
329
04.
9.G
ame
Man
agem
ent
4.10
.K
alan
duse
pro
gram
m11
373
038
04.
10.
Fish
ery
4.11
.M
aako
ndlik
pro
gram
m7
149
879
04.
11.
Cou
ntry
4.12
.Li
fe p
rogr
amm
4 92
9 75
00
4.12
.Li
fe p
rogr
amSi
htfi
nant
seer
imis
ega
fina
ntse
erit
ud p
roje
ktid
e (2
001)
kul
ud k
okku
167
905
727
0To
tal e
xpen
ses
for
proj
ects
(Nat
iona
l pro
gram
mes
200
1)
5.Si
htfi
nant
seer
imis
ega
fina
ntse
erit
ud p
roje
ktid
e ku
lud
(riik
likud
pro
gram
mid
200
0)5.
Pro
ject
s’ E
xpen
ditu
re (N
atio
nal p
rogr
amm
es 2
000)
5.1.
Maa
põue
pro
gram
m22
9 92
110
393
994
5.1.
Eart
h cr
ust
5.2.
Kes
kkon
nate
alik
kuse
pro
gram
m3
679
480
9 91
2 60
05.
2.En
viro
nmen
tal a
war
enes
s5.
3.Ve
ekai
tse
prog
ram
m16
770
783
52 1
87 9
975.
3.W
ater
pro
tect
ion
5.4.
Välis
õhuk
aits
e pr
ogra
mm
2 11
6 05
93
653
100
5.4.
Air
pol
lutio
n pr
otec
tion
5.5.
Tehn
ika
prog
ram
m25
0 00
03
122
847
5.5.
Tech
nolo
gy5.
6.Jä
ätm
ekäi
tlus
e pr
ogra
mm
16 8
26 0
8220
479
437
5.6.
Was
te M
anag
emen
t5.
7.Lo
odus
kaits
e pr
ogra
mm
2 33
2 28
417
078
845
5.7.
Nat
ure
prot
ectio
n5.
8.M
etsa
ndus
e pr
ogra
mm
3 98
0 15
517
000
000
5.8.
Fore
stry
5.9.
Jahi
ndus
e pr
ogra
mm
112
581
2 87
6 41
95.
9.G
ame
Man
agem
ent
5.10
.K
alan
duse
pro
gram
m2
928
497
8 36
2 89
85.
10.
Fish
ery
5.11
.M
aako
ndlik
ud p
rogr
amm
15
mk
211
105
3 53
6 15
95.
11.
Cou
ntry
5.12
.Jä
relv
alve
pro
gram
m85
8 79
10
5.12
.Su
perv
isio
nSi
htfi
nant
seer
imis
ega
fina
ntse
erit
ud p
roje
ktid
e (2
000)
kul
ud k
okku
50 2
95 7
3714
8 60
4 29
5To
tal p
roje
cts’
exp
endi
ture
(Nat
iona
l pro
gram
mes
200
0)
6.Si
htfi
nant
seer
imis
ega
kaet
ud E
esti
Kes
kkon
nafo
ndi p
oolt
ant
ud la
enud
11 5
08 8
430
6.W
ritt
en o
ff e
nvir
onm
enta
l loa
ns g
iven
by
form
er E
ston
ian
Envi
ronm
men
tal F
und
7.R
iiklik
ud p
rogr
amm
id 1
999
ja li
sand
uvad
pro
jekt
id0
8 43
7 28
47.
Pro
ject
s’ E
xpen
ditu
re (N
atio
nal p
rogr
amm
es 1
999)
8.Er
aldi
ste
neto
jääk
aas
ta lõ
puks
(üle
kant
av o
sa)
145
524
976
94 2
22 1
748.
Net
app
ropr
iati
ons
(tra
nsfe
rred
for
next
yea
r)
9.Si
htfi
nant
seer
imis
proj
ekti
dega
seo
tud
võla
d ha
nkija
tele
8 70
6 56
55
382
568
9.A
ccou
nts
paya
ble
for
supp
liers
10.
Eral
dist
e bi
lans
iline
jääk
aas
ta lõ
puks
(sih
tfin
ants
eeri
mis
e ko
hust
us)
154
231
541
99 6
04 7
4210
.A
ppro
pria
tion
s in
the
bala
nce
shee
t
56
2001. aasta programmide eelarved / Budgets for the 2001 National Programs
112 731 776 ••55 967 694 •20 985 000 •19 559 390 •19 243 589 •14 800 000 •
9 345 488 •8 078 500 •7 500 000 •4 929 750 •3 119 000 •2 415 000 •
Veekaitse / Water Protection
Jäätmekäitlus / Waste Management
Metsandus / Forestry
Looduskaitse / Nature Protection
Kalandus / Fishery
Keskkonnateadlikkus / Environmental Awareness
Välisõhukaitse / Air Pollution Protection
Maapõu / Earth Crust
Maakondlik / Country
Välisrahastamine / LIFE program
Tehnika / Technology
Jahindus / Game Management
top related