füüsikalise looduskäsitluse alused

Post on 14-Jan-2016

97 Views

Category:

Documents

2 Downloads

Preview:

Click to see full reader

DESCRIPTION

Füüsikalise looduskäsitluse alused. Enn Pärtel. Kirjuta sõnade sõnade mina , maailm , loodus ja füüsika tähendus enda jaoks. Käsitle neid sõnu omavahel seostatuna. - PowerPoint PPT Presentation

TRANSCRIPT

Enn Pärtel

Füüsikalise looduskäsitluse alused

Enn Pärtel

Enn Pärtel

Kirjuta sõnade sõnade mina, maailm, loodus ja füüsika tähendus enda jaoks.

Käsitle neid sõnu omavahel seostatuna.

Enn Pärtel

Ava mõistete sündmus, signaal, retseptor, aisting ja kujutlus tähendus kas neid mõisteid defineerides või neid mõisteid seostavat skeemi joonistades.

Käsitle neid sõnu omavahel seostatuna.

Enn Pärtel

Maailm, loodus, mina ja füüsika

Enn PärtelEnn Pärtel

Loodus on kõik, mis meid ümbritseb.

Maailm ja loodus

Enn Pärtel

Mina ehk vaatleja

Enn Pärtel

Mina ehk vaatleja

Enn PärtelEnn Pärtel

Kee

mia

Matemaatika

Geoloogia

Astronoomia

Meteoroloogia

Bioloogia

Füü

sika

Enn Pärtel

Physike – kreeka keelest looduse uurimine

Füüsika on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega reaalsuse põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid.

Füüsika uurib looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid.

Objekt on see ese, nähtus või kujutlus, mida me parajasti uurime või millele meie tegevus on suunatud.

Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduses toimivad üldised põhjuslikud seosed ja teha need üldarusaadavaks (tõlkida inimkeelde).

Enn Pärtel

Tee õpitu kohta skeem

Maailm

Loodus

Mina

Füüsika

Enn Pärtel

Sündmus, signaal, retseptor, aisting, kujutlus ja füüsika

Enn Pärtel

Maailmas (looduses) leiab aset sündmus

Enn Pärtel

Vaatleja närviraku ehk retseptorini jõuab signaal selle kohta.

Enn Pärtel

Retseptorist läheb vastavat infot kandev närviimpulss ajusse, kus tekib sündmust peegeldav aisting.

Enn Pärtel

Erinevatest meeleorganitest pärinevate erinevate aistingute põhjal tekib ajus sündmusest terviklik taju.

Enn Pärtel

Erinevatest meeleorganitest pärinevate erinevate aistingute põhjal tekib ajus sündmusest terviklik taju.

Enn Pärtel

Seejärel kasutab aju mälus säilitatavaid varasemaid sellelaadseid aistinguid ja tajusid, rakendab mõistust (süllogisme) ning lõpptulemusena tekib maailma sündmusest või objektist terviklik kujutlus ehk visioon.

Süllogism (kr.k. syllogismos – järeldus) on tõese järelduse tegemine maailma kohta vaid mõistuse abil, ilma vastavat aistingut saamata. Näiteks: kui a = b ja b = c, siis ka a = c.

Enn Pärtel

Füüsika koosneb eri indiviidide poolt tekitatud ja omavahel kooskõlastatud visioonidest. Füüsika on maailma peegeldus visioonidena.

Enn Pärtel

Vaatleja tunnused:• tahe, • aistingud, • mälu, • mõistus

Enn Pärtel

Loodusteadused (sh füüsika) on paljude vaatlejate ühised kujutluste süsteemid. Loodusteadus on inimlik kujutlus reaalsusest, mitte reaalsus ise. Teaduse mudeliline iseloom.

Reaalsus ja vaatlejate ühised kujutlused sellest reaalsusest on paratamatult erinevad.

Enn Pärtel

Sündmus

Tee õpitu kohta skeem

Signaal

Retseptor

Füüsika

Aisting

Kujutlus 1

Vaatleja 1

Vaatleja 2

Vaatleja 3

Kujutlus 2

Kujutlus 3

Enn Pärtel

Mis on loodusteadus, sh füüsika?

Mis on loodusseadus?

Loodusteadus on inimlik kujutlus reaalsusest, mitte reaalsus ise.

Mis on füüsika seadus?

Füüsika seadus on füüsikute kujutlus ehk mudel loodusseadusest?

Looduses esinev nähtuste seos, mis ei sõltu inimesest. Põhjus ja tagajärg.

Enn Pärtel

Nähtavushorisont

Enn Pärtel

Enn Pärtel

Nähtavushorisont

Üldtunnustatud vastuste piir

Enn Pärtel

Mis on nähtavus-horisondi sees?

Mis on nähtavus-horisondi taga?

Enn Pärtel

Milline on sinu nähtavushorisont?

Mina

Mis on selle sees?

Mis on nähtavus-horisondi taga taga?

Enn Pärtel

Kuidas tekib vikerkaar?

Kas sa oskad selleleküsimusele vastata?

Kas selle nähtusega seotu on sinu nähtavushorisondi sees?

Enn Pärtel

Miks taevas on sinine?

Kas sa oskad sellele küsimusele vastata?

Kas selle nähtusega seotu on sinu nähtavushorisondi sees?

Enn Pärtel

Enn Pärtel

Claudius Ptolomaeus umbes 83–161) oli kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, kes tegutses Egiptuses. Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi peamiseks kinnistajaks.

Enn Pärtel

Enn Pärtel

Geotsentriline maailmasüsteem

Enn Pärtel

Mikołaj Kopernik (Nicolaus

Copernicus)1473-1543

Pani aluse heliotsentrilisele maailmasüsteemile

Enn Pärtel

Enn Pärtel

Enn Pärtel

Heliotsentriline maailmasüsteem

Enn Pärtel

FRANCIS BACON (1561 – 1626)

Teadmistes on jõud

Pani aluse eksperimentidele.

Enn Pärtel

Aristoteles

(384-322 e.m.a).

Vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.

Enn Pärtel

Aristoteles

(384-322 e.m.a).

Vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.

Rasked kehad langevad kiiremini kui kerged kehad.

Enn Pärtel

Galileo Galilei (1564 –1642)

2000 aastat pärast Aristotelest.

Näitas katseliselt, et kõik kehad langevad ühesuguse kiirusega.

Enn Pärtel

Enn Pärtel

Eksperiment võimaldas laiendada nähtavuse horisonti.

Enn Pärtel

Universumi koostis ja mõõtmed

Mikromaailm

Makromaailm

Megamaailm

10-35 m

10-25 m

10-18 m Kvargid, leptonid

10-15 m Tuumad

10-10 m Aatomid

10-7 m Molekulid

1 m Vaatleja

106 m

10 v.a. Tähesüsteem

105 v.a. Galaktika

108 v.a. Galaktikate parved

1010 v.a. Tuntud Universumi osaMõõtmed

Nähtavuse horisont

Nähtavuse horisont

Enn Pärtel

Elementaarosakesed koosnevad kvarkidest

u → +2/3 e

d → -1/3 e

u → up

d → down

top related