alar tamming alar@tavid pdf1.pdf · fantaasiate (võimust, seksist, rahast) •• allasurutud...
TRANSCRIPT
Isiksu
se struk
tuur
Isiksu
se struk
tuur
Alar Tam
ming
Alar Tam
ming
CARL GUST
AV JUNG
CARL GUST
AV JUNG
Isik
suse
str
uktu
ur
Ala
tead
vus
Tead
vus
Mis on alatea
dvus
?Mis on alatea
dvus
?
••Kõik mida ma tean
, ku
id m
illele an
tud he
tkel ei
Kõik mida ma tean
, ku
id m
illele an
tud he
tkel ei
mõtle; kõ
ik m
ida ma olen
kas
või kord en
dale
mõtle; kõ
ik m
ida ma olen
kas
või kord en
dale
tead
vustan
ud, ku
id olen nü
üdse
ks unu
stan
ud;
tead
vustan
ud, ku
id olen nü
üdse
ks unu
stan
ud;
kõik m
ida mu mee
led on
tajun
ud, ku
id m
inu
kõik m
ida mu mee
led on
tajun
ud, ku
id m
inu
tead
vus po
le fikse
erinud
, kõ
ik m
ida ma olen
tead
vus po
le fikse
erinud
, kõ
ik m
ida ma olen
tahtmatult, is
e se
da m
ärka
mata olen
tun
dnud
, tahtmatult, is
e se
da m
ärka
mata olen
tun
dnud
, mõe
lnud
, mäletan
ud, tahtnu
d ja teinu
d, kõik
mõe
lnud
, mäletan
ud, tahtnu
d ja teinu
d, kõik
tuleva
sed as
jad, m
is m
inus
küp
seva
d ja alle
s tuleva
sed as
jad, m
is m
inus
küp
seva
d ja alle
s hilje
m tea
dvus
esse
kerkiva
d hilje
m tea
dvus
esse
kerkiva
d ––kõ
ik see
kok
ku on
kõik see
kok
ku on
alatea
dvus
e sisu
alatea
dvus
e sisu
Carl J
ung
Carl J
ung
Isik
suse
str
uktu
ur
Ala
tead
vus
Ego
Tead
vus
Ego
Ego
••Ego
on inim
ese tead
lik m
ina
Ego
on inim
ese tead
lik m
ina
••Tea
dvus
e ke
seTea
dvus
e ke
se
••Tav
aliselt iseloo
mus
tatakse su
undu
mus
e Tav
aliselt iseloo
mus
tatakse su
undu
mus
e (ekstrav
ertne/introv
ertne)
(ekstrav
ertne/introv
ertne)
••Ja kah
e do
minan
tse funk
tsioon
i järgi
Ja kah
e do
minan
tse funk
tsioon
i järgi
(mõtlemine/tund
mine ; intuitiiv
sus/se
nsitiiv
sus)
(mõtlemine/tund
mine ; intuitiiv
sus/se
nsitiiv
sus)
Ego
Ego
••Individu
aalne tead
vus
Individu
aalne tead
vus
••Iden
tsus
tunn
e, pidev
ustunn
eIden
tsus
tunn
e, pidev
ustunn
e
••Mõjutatav
alatead
like elem
entid
e po
olt
Mõjutatav
alatead
like elem
entid
e po
olt
••Ego
ja alatea
dvus
e tend
entsid
Ego
ja alatea
dvus
e tend
entsid
vastan
dlikud
vastan
dlikud
••Ego
ühe
külgne
areng
Ego
ühe
külgne
areng
--ka
tastroof
katastroof
Isiksu
se orien
tatsioon
idIsiksu
se orien
tatsioon
id
••Ekstrav
ertsus
Ekstrav
ertsus
••Orien
teeritud
Orien
teeritud
vä
ljapo
ole
välja
poole
••So
tsiaalne
Sotsiaalne
••Teg
evus
ele
Teg
evus
ele
orientee
ritud
orientee
ritud
••Otsib harmoo
niat
Otsib harmoo
niat
väliske
skko
nnag
avä
liske
skko
nnag
a
••Darwin, Freu
dDarwin, Freu
d
••Introv
ertsus
Introv
ertsus
••Orien
teeritud
Orien
teeritud
sissep
oole
sissep
oole
••Huv
itub
idee
dest
Huv
itub
idee
dest
••Otsib harmoo
niat
Otsib harmoo
niat
sise
maa
ilmas
sise
maa
ilmas
••Adler, Ju
ng, Kan
tAdler, Ju
ng, Kan
t
Psü
hhol
oogi
lised
funk
tsio
onid
•M
õtle
min
e-Lo
ogik
a. M
ida
see
tähe
ndab
? K
oolih
arid
us,
põhj
uslik
kus.
•T
undm
ine-
Hea
-hal
b ,
subj
ektii
vne,
kre
atiiv
sus,
in
tiim
sus
•S
ensi
tiivs
us-
Mis
on
asja
ol
emus
? O
bjek
tiivn
e,
deta
ilne,
kon
kree
tne.
Näe
b pu
id.
•In
tuiti
ivsu
s-M
is o
n võ
imal
used
? Ü
ldin
e pi
lt S
ubje
ktiiv
ne, a
late
advu
s.
Näe
b m
etsa
Mõt
lem
ine
Tun
dmin
e
Sen
sitii
vsus
Intu
itiiv
sus
Vas
aku
ja p
arem
a aj
upoo
lker
a ko
gniti
ivne
mud
elV
asak
u ja
par
ema
ajup
oolk
era
kogn
itiiv
ne m
udel
(Ned
Her
man
n)(N
ed H
erm
ann)
Loog
iline
Ana
lüüt
iline
Fak
tilin
eK
vant
itatii
vne
Org
anis
eeriv
Järje
stik
une
Pla
neer
ivD
etai
lne
Hol
istil
ine
Intu
itiiv
neIn
tegr
eeriv
Sün
tees
iv
Vas
akA
juko
orP
arem
A
juko
or
Inte
rper
sona
alne
Tunn
etel
põh
inev
Kin
este
etili
neE
mot
sion
aaln
e
AD
BC
Vas
akLi
mbi
line
süst
eem
Par
emLi
mbi
line
süst
eem
Ala
tead
vus
Tea
dvus
Ego
Person
a (M
ask)
Person
a (M
ask)
••Ava
lik is
iksu
s Ava
lik is
iksu
s ––kõ
igile
näh
tav
kõigile
näh
tav
••Pe
rson
aPe
rson
a--inim
ene ku
i näitleja
inim
ene ku
i näitleja
••Pe
rson
aPe
rson
a--se
e mida inim
ene tege
likult ei ole, ag
a se
e mida inim
ene tege
likult ei ole, ag
a mida teised
tem
ast arva
vad ja m
ida ka
ise arva
b mida teised
tem
ast arva
vad ja m
ida ka
ise arva
b en
nast oleva
ten
nast oleva
t••
Person
a Pe
rson
a ––vä
ga tug
evalt mõjutatud
inim
ese
väga
tug
evalt mõjutatud
inim
ese
ametist, töö
koha
stam
etist, töö
koha
st••
Täisp
uhutud
perso
naTäisp
uhutud
perso
na--Väg
a ed
ukad
inim
esed
Väg
a ed
ukad
inim
esed
ke
s sa
mas
tava
d en
d täielik
ult pe
rson
aga ja on
kes sa
mas
tava
d en
d täielik
ult pe
rson
aga ja on
tege
likku
ses ää
rmiselt õn
netud
tege
likku
ses ää
rmiselt õn
netud
Ala
tead
vus
Tea
dvus
Ego Var
iV
ari
Vari
Vari
••Inim
ese os
ad, mis erine
vad oluliselt inim
ese en
esem
ääramises
tInim
ese os
ad, mis erine
vad oluliselt inim
ese en
esem
ääramises
t
••Vas
tand
mas
kile, mis on allasu
rutud eg
o idea
ali p
oolt
Vas
tand
mas
kile, mis on allasu
rutud eg
o idea
ali p
oolt
••Kui ego
on ne
gatiivne
siis on va
rjuk
s po
sitiivse
d om
adus
ed, mis
Kui ego
on ne
gatiivne
siis on va
rjuk
s po
sitiivse
d om
adus
ed, mis
egole võ
õrad
egole võ
õrad
••Sisa
ldab
loom
seid (se
ksua
alse
id) instinkte
Sisa
ldab
loom
seid (se
ksua
alse
id) instinkte
••Varju tea
dvus
tamine on
isee
nda tund
mise algu
s Varju tea
dvus
tamine on
isee
nda tund
mise algu
s ––eg
o av
alda
b eg
o av
alda
b su
urt va
stup
anu
suurt va
stup
anu
••Vari s
eotud em
otsioo
nide
ja afek
tiga
. Afekti se
isun
dis va
hetava
d Vari s
eotud em
otsioo
nide
ja afek
tiga
. Afekti se
isun
dis va
hetava
d tead
lik m
ina ja vari o
ma ko
had
tead
lik m
ina ja vari o
ma ko
had
••Vari p
rojetsee
rub teistele in
imes
tele
Vari p
rojetsee
rub teistele in
imes
tele
Varju on võ
imalik ära tun
da lä
biVarju on võ
imalik ära tun
da lä
bi
••Une
deUne
de
••Fa
ntaa
siate (võimus
t, sek
sist, raha
st)
Fantaa
siate (võimus
t, sek
sist, raha
st)
••Alla
surutud kõ
nevä
äratus
edAlla
surutud kõ
nevä
äratus
ed
••Pu
rjus
olle
sPu
rjus
olle
s
Varju alla
surumine viib m
eid tsivilise
eritud
ellu
, Varju alla
surumine viib m
eid tsivilise
eritud
ellu
, ku
id spo
ntaa
nsus
e, kreatiiv
suse
ja tuge
vate
kuid spo
ntaa
nsus
e, kreatiiv
suse
ja tuge
vate
emotsioo
nide
kao
tamise hinn
aga
emotsioo
nide
kao
tamise hinn
aga
Varjust tea
dlik olek ...
Varjust tea
dlik olek ...
••Ann
ab jõu
du oma viha
kon
trollim
isel
Ann
ab jõu
du oma viha
kon
trollim
isel
••Ann
ab
Ann
ab huu
mori m
õistmise
huum
ori m
õistmise
••Ann
ab m
õistmise ja and
estamise
Ann
ab m
õistmise ja and
estamise võ
ime
võim
e
••Vab
astav sise
mise en
ergia
Vab
astav sise
mise en
ergia
••Kas
ma olen
ekstrav
ertne, introve
rtne
Kas
ma olen
ekstrav
ertne, introve
rtne
••Milline funk
tsioon
minus
dom
inee
rib
Milline funk
tsioon
minus
dom
inee
rib
(mõtlemine, tun
dmine, sen
sitiivsus
, (m
õtlemine, tun
dmine, sen
sitiivsus
, intuitiivsu
s). Milles
t ma se
da järelda
n.intuitiivsu
s). Milles
t ma se
da järelda
n.
••3 nä
idet kus
ma ise olen
olnud
ainult
3 nä
idet kus
ma ise olen
olnud
ainult
person
ape
rson
a
••3 nä
idet kus
teine
inim
ene on
ainult
3 nä
idet kus
teine
inim
ene on
ainult
person
ape
rson
a
••3 nä
idet kus
ma olen
kok
ku puu
tunu
d 3 nä
idet kus
ma olen
kok
ku puu
tunu
d om
a om
a va
rjug
ava
rjug
a
Ala
tead
vus
Tea
dvus
Ego
Var
i
Ani
ma
Ani
mus
Anima ja Animus
Anima ja Animus
••Naise
lik alge meh
esNaise
lik alge meh
es
••Anima
Anima ––hing
hing
(lad
ina.k)
(lad
ina.k)
••Ilmne
b kä
itum
ises
Ilmne
b kä
itum
ises
••Anima võ
imu all
Anima võ
imu all
ilmne
vad
ilmne
vad
irratsiona
alse
d tund
edirratsiona
alse
d tund
ed
••Anima
Anima--
seotus
ühe
se
otus
ühe
na
ise ku
juga
naise ku
juga
••Meh
elik alge na
ises
Meh
elik alge na
ises
••Animus
Animus
––va
im
vaim
(lad
ina.k)
(lad
ina.k)
••Ilmne
b ho
iaku
tes
Ilmne
b ho
iaku
tes
••Animus
e võ
imu all
Animus
e võ
imu all
ilmne
b aloo
gilin
e ja
ilmne
b aloo
gilin
e ja
irratsiona
alne
irratsiona
alne
mõtlemine
mõtlemine
••Animus
Animus
--se
otud
mitme
seotud
mitme
meh
e ku
juga
meh
e ku
juga
Anima ja animus
e aren
gAnima ja animus
e aren
g
••Esimen
e po
ol elust pea
vad meh
ed arend
ama
Esimen
e po
ol elust pea
vad meh
ed arend
ama
anim
ust
anim
ust ––töö, karjäär, äri. Teise
l poo
lel e
lust
töö, karjäär, äri. Teise
l poo
lel e
lust
tege
lema pe
hmem
ate vä
ärtusteg
atege
lema pe
hmem
ate vä
ärtusteg
a
••Esimen
e po
ol elust pea
vad na
ised
arend
ama
Esimen
e po
ol elust pea
vad na
ised
arend
ama
anim
at
anim
at ––
töö lasteg
a jne. Teise
l poo
lel m
uutuma
töö lasteg
a jne. Teise
l poo
lel m
uutuma
sitkem
aks ( po
liitika
ga teg
elem
ine)
sitkem
aks ( po
liitika
ga teg
elem
ine)
••Ees
märgiks m
õlem
ad poo
led en
da terviklikku
Ees
märgiks m
õlem
ad poo
led en
da terviklikku
isiksu
sse integree
rida
isiksu
sse integree
rida
Anima , Animus
e võ
imu all
Anima , Animus
e võ
imu all
••Mee
s Mee
s --Kap
riisne
, tujuka
s, emotsion
aalne
Kap
riisne
, tujuka
s, emotsion
aalne
pund
ar, eb
aõiglane
, ku
ri, liide
rlik, ka
hepa
lgeline.
pund
ar, eb
aõiglane
, ku
ri, liide
rlik, ka
hepa
lgeline.
••Naine
Naine
––juhm
, do
gmaa
tilin
e, paind
umatu,
juhm
, do
gmaa
tilin
e, paind
umatu,
valitse
mishimuline, viitab
sea
dustele ja
valitse
mishimuline, viitab
sea
dustele ja
teoo
riatele
teoo
riatele
••Mee
s Mee
s ––üm
britse
b en
d ka
htlaste inim
estega
ümbritse
b en
d ka
htlaste inim
estega
••Naine
Naine
––ku
mmarda
b ko
lman
da järgu
ku
mmarda
b ko
lman
da järgu
mõtteko
nstruk
tsioon
emõtteko
nstruk
tsioon
e••
Mee
s rääk
ides
animus
e võ
imus
es naise
ga la
ngeb
Mee
s rääk
ides
animus
e võ
imus
es naise
ga la
ngeb
en
da anima oh
vriks
enda
anima oh
vriks
••Animat animus
t võ
imalik ära tun
da ainult
Animat animus
t võ
imalik ära tun
da ainult
suhe
test vas
tassug
upoo
lega
suhe
test vas
tassug
upoo
lega
Ala
tead
vus
Tea
dvus
Ego
Var
i
Ani
ma
Ani
mus
Sel
f
SE
LFS
ELF
��In
dividuaalsus
Individuaalsus
��Teadvuse
ja a
late
advuse
Teadvuse
ja a
late
advuse
ülem
inekupunkt
ülem
inekupunkt
��Vastandite ü
hendus
Vastandite ü
hendus
��Psü
ühika terv
ikikkus
Psü
ühika terv
ikikkus
��Psü
ühika k
ese
Psü
ühika k
ese
��Org
aniseeriv p
rintsiip
Org
aniseeriv p
rintsiip
��Harm
oniseerib a
rhetü
üpe
Harm
oniseerib a
rhetü
üpe
Self
Self
••Se
lf on
isiksu
se kes
kpun
kt
Self on
isiksu
se kes
kpun
kt
••Se
lf ho
iab kõ
ike isiksu
se süs
teem
e ko
os ja
Self ho
iab kõ
ike isiksu
se süs
teem
e ko
os ja
anna
b tasa
kaalu oh
utus
e , elu ee
smärgi
anna
b tasa
kaalu oh
utus
e , elu ee
smärgi
••Se
lf hõ
lmab
ka eg
oSe
lf hõ
lmab
ka eg
o••
Selfi süm
bolid
Selfi süm
bolid
--Kristus
, Bud
dha, la
ps, man
dala,
Kristus
, Bud
dha, la
ps, man
dala,
ring
, ne
linurk, ruu
tring
, ne
linurk, ruu
t••
Self on
ühe
korrag
a nii T
ao (va
stan
dite lo
ov
Self on
ühe
korrag
a nii T
ao (va
stan
dite lo
ov
ühen
dus, ühe
korrga
nii ya
ng kui yin)
ühen
dus, ühe
korrga
nii ya
ng kui yin)
••Se
lf se
otud
väg
a tuge
vate tun
netega
(ilm
a Se
lf se
otud
väg
a tuge
vate tun
netega
(ilm
a tunn
eteta po
le selfi)
tunn
eteta po
le selfi)
Projek
tsioon
Projek
tsioon
••Projek
tsioon
on protse
ss, mille ab
il Projek
tsioon
on protse
ss, mille ab
il ka
ntak
se oma isiklik
ud omad
used
ka
ntak
se oma isiklik
ud omad
used
alatea
dlikult üle ob
jektile
.alatea
dlikult üle ob
jektile
.
••Projek
tsioon
ide mah
a võ
tmiseg
a alga
b Projek
tsioon
ide mah
a võ
tmiseg
a alga
b aren
g aren
g --eralda
takse va
ri, an
ima, animus
, eralda
takse va
ri, an
ima, animus
, ko
mplek
sid jne. ning integree
ritakse kõ
ikko
mplek
sid jne. ning integree
ritakse kõ
ik
Projek
tsioon
i mõistmise etap
idProjek
tsioon
i mõistmise etap
id
1.1.Kõik mida nä
ed teise
s inim
ese on
tõs
i (sinu
Kõik mida nä
ed teise
s inim
ese on
tõs
i (sinu
jaok
s). Näe
d ha
lba ja ja se
e on
sinus
t jaok
s). Näe
d ha
lba ja ja se
e on
sinus
t eralda
tud
eralda
tud
2.2.Sa
adak
se aru et on
vaja va
het teha
rea
alsu
se
Saad
akse
aru et on
vaja va
het teha
rea
alsu
se
ja projektsioo
ni vah
el ( vee
l ei teh
ta vah
et)
ja projektsioo
ni vah
el ( vee
l ei teh
ta vah
et)
3.3.Hinna
ng, sa
adak
se aru m
illeg
a on
teg
emist
Hinna
ng, sa
adak
se aru m
illeg
a on
teg
emist
4.4.Mõistetak
se illusioo
ni et se
e mida nä
hakse
Mõistetak
se illusioo
ni et se
e mida nä
hakse
teises
on sinu
end
a projek
tsioon
teises
on sinu
end
a projek
tsioon
5.5.Vaa
datakse otsa
projektsioo
nile ja tema
Vaa
datakse otsa
projektsioo
nile ja tema
päritolule.
päritolule.
Ala
tead
vus
Tea
dvus
Ego
Var
i
Ani
ma
Ani
mus
Sel
f
K4 K3
K1K
5K
2
Kom
plek
sid
Kom
plek
sid
••Kom
plek
s Kom
plek
s ––p
erso
naalse
s alatea
dvus
es olev
person
aalses
alatead
vuse
s olev
hä
iriva em
otsion
aalse foon
iga idee
häiriva em
otsion
aalse foon
iga idee
••Ps
üühika
osa
, mis säilitab
kindla
Psüü
hika
osa
, mis säilitab
kindla
mõtteskee
mi ning
emotsion
aalse sisu
mõtteskee
mi ning
emotsion
aalse sisu
jääd
es sam
aaeg
selt eg
ost eraldi
jääd
es sam
aaeg
selt eg
ost eraldi
••Sa
rnan
e S. G
rofi LK
SSa
rnan
e S. G
rofi LK
S--lühe
ndatud
lühe
ndatud
ko
gemus
te süs
teem
ile ja C. Tarti
koge
mus
te süs
teem
ile ja C. Tarti
struktuu
ride
lestruktuu
ride
le
Kom
plek
side
leidmine sõ
nade
Kom
plek
side
leidmine sõ
nade
as
sotsiatsioon
i tes
ti abil
asso
tsiatsioon
i tes
ti abil
••Pikk
rea
ktsioo
niaeg
Pikk
rea
ktsioo
niaeg
••Vas
tussõn
a sa
ma , mis stiim
ulsõn
aVas
tussõn
a sa
ma , mis stiim
ulsõn
a••
Vas
tuse
puudu
mine
Vas
tuse
puudu
mine
••Vas
tuse
ks keh
alised
rea
ktsioo
nid (nae
r,
Vas
tuse
ks keh
alised
rea
ktsioo
nid (nae
r,
hinga
missa
gedu
se m
uutus
hinga
missa
gedu
se m
uutus
••Kog
elem
ine
Kog
elem
ine
••Vas
tussõn
ana ee
lmised
stiim
ulsõn
adVas
tussõn
ana ee
lmised
stiim
ulsõn
ad••
Mõttetu vas
tussõn
aMõttetu vas
tussõn
a••
Vas
tussõn
a kõ
lalin
e sa
rnas
us stiim
ulsõn
aga
Vas
tussõn
a kõ
lalin
e sa
rnas
us stiim
ulsõn
aga
••Vas
tuse
ks roh
kem kui ü
ks sõn
aVas
tuse
ks roh
kem kui ü
ks sõn
a••
Stiim
ulsõn
ast mitte arusa
amine
Stiim
ulsõn
ast mitte arusa
amine
Ala
tead
vus
Tea
dvus
Ego
Var
i
Ani
ma
Ani
mus
Sel
f
K4 K3
K1K
5K
2
Kollektiiv
ne alatead
vus...
Kollektiiv
ne alatead
vus...
••...sisalda
b inim
konn
a minev
ikus
t pä
rit jälgi
...sisalda
b inim
konn
a minev
ikus
t pä
rit jälgi
(evo
lutsioon
iline
mälu), mis on kõ
igil
(evo
lutsioon
iline
mälu), mis on kõ
igil
enam
vähe
m ühe
sugu
neen
amvä
hem ühe
sugu
ne••
...m
äärab ära meie em
otsion
aalsed
...m
äärab ära meie em
otsion
aalsed
reag
eering
ud
reag
eering
ud
••...on sü
gava
im ja raskem
ini ligipää
setava
im
...on sü
gava
im ja raskem
ini ligipää
setava
im
psüü
hika
osa
psüü
hika
osa
••...ilmne
b un
enäg
udes
, un
istustes
, müü
tide
s,
...ilmne
b un
enäg
udes
, un
istustes
, müü
tide
s,
sümbo
lites
sümbo
lites
••Ühe
sugu
sed sü
mbo
lid esine
vad erinev
ates
Ühe
sugu
sed sü
mbo
lid esine
vad erinev
ates
maa
ilma ku
ltuu
ride
s ja täh
istava
d sa
ma
maa
ilma ku
ltuu
ride
s ja täh
istava
d sa
ma
kontse
pti (man
dala
kontse
pti (man
dala ––
terviklik
kus)
terviklik
kus)
Kollektiiv
se alatead
vuse
esm
ased
Kollektiiv
se alatead
vuse
esm
ased
struktuu
rid
struktuu
rid --arhetüü
bid
arhe
tüüb
id
••Arhetüü
p Arhetüü
p ––Pä
ritud su
htum
ine mis on vas
tuse
ks
Päritud su
htum
ine mis on vas
tuse
ks
maa
ilmas
esine
vatele kindlatele as
pektidele
maa
ilmas
esine
vatele kindlatele as
pektidele ––
maa
ilmataju struktuu
rmaa
ilmataju struktuu
r
••Arhetüü
pide
l Arhetüü
pide
l ei o
le sisu
ei ole sisu--
ainu
lt vorm
ainu
lt vorm
••Nad
ei o
le alatead
likud
idee
d Nad
ei o
le alatead
likud
idee
d ––ne
ndeg
a on
ne
ndeg
a on
võ
imalik rää
kida
võim
alik rää
kida
Arhetüü
bid
Arhetüü
bid
••Arhetüü
psed
sün
dmus
edArhetüü
psed
sün
dmus
ed--sü
nd, su
rm,
sünd
, su
rm,
vane
mates
t lahk
umine, abielu, vas
tand
ite
vane
mates
t lahk
umine, abielu, vas
tand
ite
ühen
damine
ühen
damine
••Arhetüü
psed
kujud
Arhetüü
psed
kujud
--ema, tark va
na m
ees, Pure
ema, tark va
na m
ees, Pure
Aetinus
, Se
nex
Aetinus
, Se
nex
••Arhetüü
psed
motiiv
id
Arhetüü
psed
motiiv
id ––
Apo
kalüps
is, Lo
omine ,
Apo
kalüps
is, Lo
omine ,
Reis läbi pim
eda öö
Reis läbi pim
eda öö
••Arhetüü
psed
süm
bolid
Arhetüü
psed
süm
bolid
--pä
ike, kuu
, man
dala,
päike, kuu
, man
dala,
rist, ho
bune
, mad
urist, ho
bune
, mad
u
Individu
atsioo
nIndividu
atsioo
n
••InIn--dividual
dividu
al ––
inim
ese muutumine jaga
matuks
inim
ese muutumine jaga
matuks
••Individu
atsioo
ni läb
i luuak
se ühen
dus Eg
o ja Selfi va
hel
Individu
atsioo
ni läb
i luuak
se ühen
dus Eg
o ja Selfi va
hel
ning ke
skpu
nktiks sa
ab Self
ning ke
skpu
nktiks sa
ab Self
••Individu
atsioo
n
Individu
atsioo
n ––
person
a tead
vustam
ine ühelt po
olt ja
person
a tead
vustam
ine ühelt po
olt ja
ürgse
te vaimse
te ten
dentside tead
vustam
ine teiselt po
olt
ürgse
te vaimse
te ten
dentside tead
vustam
ine teiselt po
olt
••Individu
atsioo
ni jätku
des hak
kab inim
ene om
a võ
imeid ja
Individu
atsioo
ni jätku
des hak
kab inim
ene om
a võ
imeid ja
sood
umusi kas
utama mitte is
iklik
u kas
u saa
mise ee
smärgil
sood
umusi kas
utama mitte is
iklik
u kas
u saa
mise ee
smärgil
vaid ühisko
nna hüva
ngu
ks m
aailm
a pa
randa
misek
sva
id ühisko
nna hüva
ngu
ks m
aailm
a pa
randa
misek
s••
Indiviid ületab Eg
o et tee
nida Se
lfiIndiviid ületab Eg
o et tee
nida Se
lfi
Kol
m p
eam
ist t
eadu
slik
ku id
eed
Kol
m p
eam
ist t
eadu
slik
ku id
eed
��In
imese
alate
advus on o
sa k
ollektiivse
st
Inim
ese
alate
advus on o
sa k
ollektiivse
st
alate
advuse
stalate
advuse
st
��Spirituaalsed v
aja
duse
d o
n v
ähem
alt
Spirituaalsed v
aja
duse
d o
n v
ähem
alt
sam
atä
htsad, kui m
itte
tähtsam
ad
sam
atä
htsad, kui m
itte
tähtsam
ad
bioloogilistest vaja
dustest (“tähenduse
bioloogilistest vaja
dustest (“tähenduse
otsim
ine)
otsim
ine)
��In
troverd
id p
üüavad h
arm
oniseerida
Introverd
id p
üüavad h
arm
oniseerida
sise
misi konflikte
terv
iklikku S
elfi.
sise
misi konflikte
terv
iklikku S
elfi.
Ekstra
verd
id p
üüavad h
arm
oniseerida o
ma
Ekstra
verd
id p
üüavad h
arm
oniseerida o
ma
Selfi so
tsiaalsete
realite
etidega
Selfi so
tsiaalsete
realite
etidega
TÄ
NA
N T
ÄH
ELE
PA
NU
T
ÄN
AN
TÄ
HE
LEP
AN
U
EE
ST
!E
ES
T!
Psü
ühili
ne e
nerg
iaP
süüh
iline
ene
rgia
��Ekvivalentsuse
printsiip
Ekvivalentsuse
printsiip ––
energ
ia
energ
ia
suure
nem
ine ü
hel alal vähendab e
nerg
iat
suure
nem
ine ü
hel alal vähendab e
nerg
iat
vastasa
lal (E
nerg
ia suunam
ine sisse
poole
vastasa
lal (E
nerg
ia suunam
ine sisse
poole
vähendab a
ktiivsu
st v
äljapoole, Energ
ia
vähendab a
ktiivsu
st v
äljapoole, Energ
ia
mis võeta
kse
ära
egolt läheb m
uja
le,
mis võeta
kse
ära
egolt läheb m
uja
le,
näiteks alate
advuss
e)
näiteks alate
advuss
e)
��Entroopia p
rintsiip
Entroopia p
rintsiip--Energ
ia jaotu
s Energ
ia jaotu
s org
anism
is o
tsib tasa
kaalu. Id
eaalne
org
anism
is o
tsib tasa
kaalu. Id
eaalne
isiksu
se o
lukord
on tasa
kaalus, k
uid m
itte
isiksu
se o
lukord
on tasa
kaalus, k
uid m
itte
konfliktivaba
konfliktivaba
��Vastandite p
rintsiip
Vastandite p
rintsiip--Hegel “k
õiges
Hegel “k
õiges
sisa
ldub e
nda e
itus. A
inus viis m
illegi
sisa
ldub e
nda e
itus. A
inus viis m
illegi
mõistm
iseks on läbi se
lle vastasp
ooluse
mõistm
iseks on läbi se
lle vastasp
ooluse
Isik
suse
Dün
aam
ika
Isik
suse
Dün
aam
ika
��Kust tuleb e
nerg
ia isiksu
se struktu
uri o
sadess
e?
Kust tuleb e
nerg
ia isiksu
se struktu
uri o
sadess
e?
��Psü
ühika
Psü
ühika ––
suhte
liselt
suhte
liselt
suletu
d süsteem
su
letu
d süsteem
––
��Energ
ia h
ulk m
äära
tud p
süühikas oleva e
nerg
ia
Energ
ia h
ulk m
äära
tud p
süühikas oleva e
nerg
ia
hulgaga, m
itte
välis
test a
llikate
st saada o
leva
hulgaga, m
itte
välis
test a
llikate
st saada o
leva
energ
iaga
energ
iaga
��Välis
ed a
llikad
Välis
ed a
llikad ––
puudutu
s, lõhn, m
aitse
, nägem
ine
puudutu
s, lõhn, m
aitse
, nägem
ine
jne….
jne….
��Väike stiim
uli
muutu
s Väike stiim
uli
muutu
s ––
suur m
uutu
s psü
ühika
suur m
uutu
s psü
ühika
stabiilsu
ses (e
nerg
ia ü
mberp
aigutu
s stru
ktu
uri sees)
stabiilsu
ses (e
nerg
ia ü
mberp
aigutu
s stru
ktu
uri sees)
��Täielik
ult avatu
d p
süühika
Täielik
ult avatu
d p
süühika ––
kaos
kaos
��Täielik
ult suletu
d p
süühika
Täielik
ult suletu
d p
süühika ––
seisak
seisak
Psü
ühili
ne e
nerg
iaP
süüh
iline
ene
rgia
��Energ
ia m
ida p
süühika k
asu
tab o
ma
Energ
ia m
ida p
süühika k
asu
tab o
ma
tööks
tööks
��Väljendub tahte
na, so
ovina,
Väljendub tahte
na, so
ovina,
püüdluse
na
püüdluse
na
��Ei sa
a m
õõta
nagu füüsilis
t energ
iat
Ei sa
a m
õõta
nagu füüsilis
t energ
iat
��Psü
ühilise
energ
ia a
llikaks
Psü
ühilise
energ
ia a
llikaks ––
kogem
use
dkogem
use
d
��Füüsilis
e ja p
süühilise
energ
ia v
ahel
Füüsilis
e ja p
süühilise
energ
ia v
ahel
seos
seos --konverteerita
vus
konverteerita
vus
Psü
ühik
a vä
ärtu
s P
süüh
ika
väär
tus
(val
ue)(
(val
ue)(
kate
ks?)
kate
ks?)
��Ps. V
äärtust m
õõdeta
kse
energ
iaga m
is o
n
Ps. V
äärtust m
õõdeta
kse
energ
iaga m
is o
n
pühendunud ü
hele p
süühika e
lem
endile
pühendunud ü
hele p
süühika e
lem
endile
��Väärtuse
d o
n a
jas m
uutu
vad
Väärtuse
d o
n a
jas m
uutu
vad
��Muutu
se p
uhul te
kkib u
us väärtus või
Muutu
se p
uhul te
kkib u
us väärtus või
läheb e
nerg
ia a
late
advuss
eläheb e
nerg
ia a
late
advuss
e��
Kom
plekside m
oodustum
ine
Kom
plekside m
oodustum
ine ––
kesk
se
kesk
se
elem
endi üm
ber (L
iidri kom
pleks)
elem
endi üm
ber (L
iidri kom
pleks)
��Üks kom
pleks su
ure
ma v
äärtuse
ga k
ui ta
l Üks kom
pleks su
ure
ma v
äärtuse
ga k
ui ta
l ro
hkem
jõudu a
ssim
ileerida kogem
ust k
ui
rohkem
jõudu a
ssim
ileerida kogem
ust k
ui
teisel
teisel
Liid
ri ko
mpl
eks
e. v
ajad
us te
isi j
uhtid
aLi
idri
kom
plek
s e.
vaj
adus
teis
i juh
tida
��Kangelaste im
etlem
ine
Kangelaste im
etlem
ine
��Sam
astam
ine v
äljapaistv
ate
Sam
astam
ine v
äljapaistv
ate
isiksu
stega
isiksu
stega
��Kohustuste v
õtm
ine k
ui te
ised
Kohustuste v
õtm
ine k
ui te
ised
loobuvad
loobuvad
��Teiste
heaksk
iidul otsuste tegem
ine
Teiste
heaksk
iidul otsuste tegem
ine
��Teiste
lugupidam
ise o
tsim
ine
Teiste
lugupidam
ise o
tsim
ine
Iga u
us kogem
us ass
imile
erita
kse
Ig
a u
us kogem
us ass
imile
erita
kse
liidri k
om
pleksi k
audu
liidri k
om
pleksi k
audu
Kom
plek
side
vaa
tlem
ine
Kom
plek
side
vaa
tlem
ine
��Suur negatiivne suhtu
mine m
illess
egi
Suur negatiivne suhtu
mine m
illess
egi
võib n
äidata
positiivse
t huvi, m
is o
n
võib n
äidata
positiivse
t huvi, m
is o
n
tõrjutu
d (ra
ha, kuuluju
tt)
tõrjutu
d (ra
ha, kuuluju
tt)
��Võim
ukom
pleksi p
een
Võim
ukom
pleksi p
een
manipulatsioon
manipulatsioon ––
��Ärg
e m
inu p
ära
st v
aeva h
akake
Ärg
e m
inu p
ära
st v
aeva h
akake
nägem
a, m
a v
õin k
a…
nägem
a, m
a v
õin k
a…
��Välin
e e
nnastohverd
av k
äitum
ine
Välin
e e
nnastohverd
av k
äitum
ine
takista
b k
riitikat
takista
b k
riitikat
Kom
plek
side
indi
kaat
orid
Kom
plek
side
indi
kaat
orid
��Segadus käitum
ises
Segadus käitum
ises ––
naise
naise
kutsum
ine e
ma n
imega
kutsum
ine e
ma n
imega --
em
a
em
a
kom
pleks
kom
pleks
��Liialdustega k
äitum
ine
Liialdustega k
äitum
ine
��Huum
or
Huum
or
��Liialdatu
d e
motsioonid
Liialdatu
d e
motsioonid
��In
tuitsioon (kahe lähedase
inim
ese
In
tuitsioon (kahe lähedase
inim
ese
vahel
vahel m
ärg
ata
kse
, m
ärg
ata
kse
, kui te
ine
kui te
ine
kom
pleksi m
eelevalla
s)kom
pleksi m
eelevalla
s)
Kom
plek
si ü
leko
mpe
nsat
sioo
nK
ompl
eksi
üle
kom
pens
atsi
oon
��Kom
pleks on ü
mbritsetu
d teise
Kom
pleks on ü
mbritsetu
d teise
kom
pleksiga, m
illel su
ure
m v
äärtus
kom
pleksiga, m
illel su
ure
m v
äärtus
��Energ
ia o
n liikunud tõelise
lt kom
pleksilt
Energ
ia o
n liikunud tõelise
lt kom
pleksilt
mask
eeringule
mask
eeringule
��Alaväärs
usk
om
pleksiga m
ees
Alaväärs
usk
om
pleksiga m
ees ––
are
ndab
are
ndab
om
a k
eha, su
ure
ndab o
ma seksu
aalset
om
a k
eha, su
ure
ndab o
ma seksu
aalset
mehelik
kust, välistab k
õik n
aiseliku.
mehelik
kust, välistab k
õik n
aiseliku.
��Põlgab tundlikke m
ehi se
st n
eed
Põlgab tundlikke m
ehi se
st n
eed
meenuta
vad tem
a a
laväärs
ust
meenuta
vad tem
a a
laväärs
ust
Ekv
ival
ents
use
(sam
avää
rsus
e)
Ekv
ival
ents
use
(sam
avää
rsus
e)
prin
tsiip
prin
tsiip
��Kui ühes psü
ühika e
lem
endis e
nerg
ia
Kui ühes psü
ühika e
lem
endis e
nerg
ia
väheneb v
õi kaob siis
ta tra
nsform
eeru
b
väheneb v
õi kaob siis
ta tra
nsform
eeru
b
teise e
lem
enti (ego
teise e
lem
enti (ego--pers
ona
pers
ona--vari
vari--
anim
us)
anim
us)
��Elem
entide v
ahel on k
onkure
nts e
nerg
ia
Elem
entide v
ahel on k
onkure
nts e
nerg
ia
pära
stpära
st��Energ
ia ü
lem
inekul ühest k
om
pleksist
Energ
ia ü
lem
inekul ühest k
om
pleksist
teise lähevad m
õnikord
üle k
a selle
te
ise lähevad m
õnikord
üle k
a selle
kom
pleksi v
äärtuse
d (Võim
u k
xkom
pleksi v
äärtuse
d (Võim
u k
x--
seksu
aalkx
seksu
aalkx--k
sks)
) --dom
ineerim
ine
dom
ineerim
ine
Ent
roop
ia p
rints
iipE
ntro
opia
prin
tsiip
��Energ
ia liigub kõrg
em
a v
äärtuse
ga
Energ
ia liigub kõrg
em
a v
äärtuse
ga
tase
melt m
adalam
ale o
tsides ta
sakaalu
tase
melt m
adalam
ale o
tsides ta
sakaalu
(Tem
p
(Tem
p --
sooja
lt k
ülm
em
ale)
sooja
lt k
ülm
em
ale)
��Ig
a v
äline stim
ulatsioon m
uudab
Iga v
äline stim
ulatsioon m
uudab
tasa
kaalu
tasa
kaalu--te
kkib p
inge. Mida suure
m
tekkib p
inge. Mida suure
m
energ
iate
vaheline tasa
kaalutu
s energ
iate
vaheline tasa
kaalutu
s stru
ktu
uride vahel se
da suure
m p
inge
stru
ktu
uride vahel se
da suure
m p
inge
��Norm
aalses olukorras lisa
nduv e
n.
Norm
aalses olukorras lisa
nduv e
n.
Jaguneb p
süühikas ühtlase
lt
Jaguneb p
süühikas ühtlase
lt ––
ebastabiilse p
süühika p
uhul kaeta
kse
ebastabiilse p
süühika p
uhul kaeta
kse
end k
oorikuga.
end k
oorikuga.
��Enese
sulgem
ine o
n k
atse saavuta
da
Enese
sulgem
ine o
n k
atse saavuta
da
tasa
kaalu, m
is tegelikkuse
s on v
õim
atu
tasa
kaalu, m
is tegelikkuse
s on v
õim
atu
��Nõrk
anim
aNõrk
anim
a--tu
gev v
ari
tugev v
ari --
seotu
sse
otu
s
Ent
roop
ia p
rints
iibi t
oim
imis
e
Ent
roop
ia p
rints
iibi t
oim
imis
e
taki
stus
taki
stus
��Kõrg
elt a
renenud ja tugevad p
süühika
Kõrg
elt a
renenud ja tugevad p
süühika
osa
del te
ndents
era
ldada e
nd ü
lejä
änud
osa
del te
ndents
era
ldada e
nd ü
lejä
änud
psü
ühikast
.psü
ühikast
.��
Energ
ia liik
um
ine tugevast
struktu
urist
Energ
ia liik
um
ine tugevast
struktu
urist
nõrk
a b
lokeeritu
dnõrk
a b
lokeeritu
d��
Dom
inantn
e struktu
ur tu
gevneb, nõrg
ad
Dom
inantn
e struktu
ur tu
gevneb, nõrg
ad
veelgi nõrg
enevad
veelgi nõrg
enevad
��Oht
Oht--
oota
matu
tugeva struktu
uri
oota
matu
tugeva struktu
uri
lagunem
ise p
uhul, v
õib toim
uda k
ogu
lagunem
ise p
uhul, v
õib toim
uda k
ogu
energ
ia ü
lem
inek v
ast
ass
truktu
uri
energ
ia ü
lem
inek v
ast
ass
truktu
uri
��Üleare
nenud struktu
urid m
uutu
vad
Üleare
nenud struktu
urid m
uutu
vad
ebast
abiilse
teks
ebast
abiilse
teks
Psü
ühili
se e
nerg
ia p
rogr
ess
ja
Psü
ühili
se e
nerg
ia p
rogr
ess
ja
regr
ess
regr
ess
��Pro
gre
ss
Pro
gre
ss ––
pidev sest k
esk
kond ja
pidev sest k
esk
kond ja
kogem
use
d m
uutu
vad p
idevalt. Energ
ia
kogem
use
d m
uutu
vad p
idevalt. Energ
ia
suundub k
esk
konna v
aja
dustega
suundub k
esk
konna v
aja
dustega
kohanem
iseks
kohanem
iseks
��Regre
ss
Regre
ss ––
energ
ia vähenem
ine p
süühilises
energ
ia vähenem
ine p
süühilises
elem
endis
elem
endis
��Näide
Näide ––
Tundm
ine d
om
inantn
e f
Tundm
ine d
om
inantn
e f--nn
��Regre
ssioon aktiveerib
Regre
ssioon aktiveerib a
late
advuse
ja
alate
advuse
ja
mõtlem
ise
mõtlem
ise
��Uus kvalite
et
Uus kvalite
et ––
pro
gre
ss m
õlem
ais f
pro
gre
ss m
õlem
ais f--n
ides
nides
��Regre
ssiooni kasu
Regre
ssiooni kasu
––aktiveerita
kse
aktiveerita
kse
arh
etü
üp, kus palju inim
konna tark
usi
arh
etü
üp, kus palju inim
konna tark
usi
��Ju
ng
Jung ––
Välis
e k
esk
konna n
õuete
ga
Välis
e k
esk
konna n
õuete
ga
saab k
ohaneda a
inult k
ui olla
kse
sa
ab k
ohaneda a
inult k
ui olla
kse
harm
oonias om
a sisem
aailm
aga.
harm
oonias om
a sisem
aailm
aga.
Sisem
aailm
aga saab o
lla h
arm
oonias
Sisem
aailm
aga saab o
lla h
arm
oonias
kui kohaneta
kse
välis
e k
esk
konnaga
kui kohaneta
kse
välis
e k
esk
konnaga
Ene
rgia
kan
alis
eerim
ine
Ene
rgia
kan
alis
eerim
ine
��Lo
oduslik e
nerg
ia a
llikas on inst
inktid
Looduslik e
nerg
ia a
llikas on inst
inktid
��In
stinktiivne e
lu
Inst
inktiivne e
lu ––
süüa n
äljase
na, ju
ua
süüa n
äljase
na, ju
ua
januse
na, kopuleeru
da seksu
aalsuse
ja
nuse
na, kopuleeru
da seksu
aalsuse
tõ
ust
es, joost
a h
irm
ununa, lüüa
tõust
es, joost
a h
irm
ununa, lüüa
vihase
na, m
agada v
äsinuna
vihase
na, m
agada v
äsinuna
��Töö
Töö ––
energ
ia suunam
ine k
ultuuri ja
energ
ia suunam
ine k
ultuuri ja
süm
bolit
ess
e. (jahiks valm
istu
mine)
süm
bolit
ess
e. (jahiks valm
istu
mine)
��Süm
bol ei ole sam
a o
bje
ktiga ( tants
on
Süm
bol ei ole sam
a o
bje
ktiga ( tants
on
seksi süm
bol, k
uid e
i ole seks
seksi süm
bol, k
uid e
i ole seks
��Tänapäeval sü
mbolid
ase
ndunud p
aljus
Tänapäeval sü
mbolid
ase
ndunud p
aljus
tahte
ga
tahte
ga
��Energ
ia ü
lejä
äk (pers
onast
anim
uss
e,
Energ
ia ü
lejä
äk (pers
onast
anim
uss
e,
aga k
õik e
i võeta
vast
u)
aga k
õik e
i võeta
vast
u)--
saab suunata
sa
ab suunata
te
gevust
ess
e, uuringute
sse, te
aduse
sse.
tegevust
ess
e, uuringute
sse, te
aduse
sse.
Isik
suse
are
ngIs
iksu
se a
reng
��In
dividuatsioon
Individuatsioon ––
Iga süsteem
eristub
Iga süsteem
eristub
teiste
st süsteem
idest ja m
uutu
b
teiste
st süsteem
idest ja m
uutu
b
isese
isvaks ja
kom
plekse
ks.
isese
isvaks ja
kom
plekse
ks.
��Kom
pleksn
eKom
pleksn
e--sü
steem
il võim
e v
äljendada
süsteem
il võim
e v
äljendada
end e
rinevate
l viisidel. (Näide
end e
rinevate
l viisidel. (Näide--Lu
uletu
s Lu
uletu
s lapse
l ja
täiskasv
anul)
lapse
l ja
täiskasv
anul)
��Ju
ng
Jung--Is
iksu
s m
äära
tud individualis
eeru
ma
Isiksu
s m
äära
tud individualis
eeru
ma
nagu k
eha m
äära
tud k
asv
am
anagu k
eha m
äära
tud k
asv
am
a��
Terv
iklik
uks are
nguks ei to
hi eitada ü
hte
gi
Terv
iklik
uks are
nguks ei to
hi eitada ü
hte
gi
om
a isiksu
se o
sa. (k
aristam
ine e
i vii v
arju
om
a isiksu
se o
sa. (k
aristam
ine e
i vii v
arju
kadum
isele)
kadum
isele)
Inte
grat
sioo
nIn
tegr
atsi
oon
1.
1.
Kõigi isiksu
se o
sade
Kõigi isiksu
se o
sade
individuatsioon
individuatsioon
2.
2.
Kõigi osa
de ü
hendam
ine
Kõigi osa
de ü
hendam
ine
transtse
ndentse f
transtse
ndentse f--n
i pool
ni pool
Teadlik
ud tegevuse
d sisaldavad
Teadlik
ud tegevuse
d sisaldavad
harm
oonilist segu v
astanditest
harm
oonilist segu v
astanditest
(anim
a ja m
ehelik
ego)
(anim
a ja m
ehelik
ego)
Inte
gra
tsioon sõltuv p
ärilik
kuse
st
Inte
gra
tsioon sõltuv p
ärilik
kuse
st
ja k
esk
konnast
ja k
esk
konnast
Van
emat
e ro
llV
anem
ate
roll
��Ju
ng
Jung ––
Lastel ei ole identite
et
Lastel ei ole identite
et
vanem
ate
st e
raldunud (La
pse
uned
vanem
ate
st e
raldunud (La
pse
uned
on v
anem
ate
uned)
on v
anem
ate
uned)
��Era
ldum
ine k
ooli m
innes
Era
ldum
ine k
ooli m
innes
��Poisi kogem
use
d e
maga m
äära
vad
Poisi kogem
use
d e
maga m
äära
vad
anim
a
anim
a a
rengu,
are
ngu, isaga m
äära
vad v
arju
isaga m
äära
vad v
arju
are
ngu,
are
ngu,
��Mõlem
ad v
anem
ad m
äära
vad
Mõlem
ad v
anem
ad m
äära
vad
pers
ona a
rengu
pers
ona a
rengu
Muu
d m
õjud
Muu
d m
õjud
��La
iem
a ü
hiskonna ja a
jastu m
õju
Laiem
a ü
hiskonna ja a
jastu m
õju
��Id
as väärtustatu
d introvertsu
s ja
Id
as väärtustatu
d introvertsu
s ja
intu
itsioon, läänes ekstra
vertsu
sintu
itsioon, läänes ekstra
vertsu
s��In
dividualis
eeru
mine toim
unud läbi
Individualis
eeru
mine toim
unud läbi
inim
konna a
jaloo. Tänapäeva
inim
konna a
jaloo. Tänapäeva
inim
ene rohkem
i. kui prim
itiiv
sed
inim
ene rohkem
i. kui prim
itiiv
sed
inim
ese
d.
inim
ese
d.
��Ju
ng
Jung--Tänapäeva inim
ene v
aja
b
Tänapäeva inim
ene v
aja
b
rohkem
kom
plekss
em
at sü
mbolit
ro
hkem
kom
plekss
em
at sü
mbolit
individuatsiooniks
individuatsiooniks
Reg
ress
ioon
are
ngu
seis
ukoh
alt
Reg
ress
ioon
are
ngu
seis
ukoh
alt
��Pro
gre
ssioon
Pro
gre
ssioon ––
teadlik
ego
teadlik
ego
harm
oniseerib v
älis
t re
aalsust
harm
oniseerib v
älis
t re
aalsust
psü
ühika v
aja
dustega
psü
ühika v
aja
dustega
��Regre
ssioon
Regre
ssioon ––
energ
ia ä
ra
energ
ia ä
ra
tõm
bam
ine v
älis
te v
äärtuste p
ealt ja
tõm
bam
ine v
älis
te v
äärtuste p
ealt ja
suundum
ine a
late
adlik
ess
e
suundum
ine a
late
adlik
ess
e
elem
entidess
eelem
entidess
e
��Alate
advuse
s inim
konna teadm
iste
Alate
advuse
s inim
konna teadm
iste
vara
mu
vara
mu
Elu
are
ngu
etap
idE
lu a
reng
u et
apid
1.
1.
Lapse
põlv
Lapse
põlv
2.
2.
Nooru
kiig
aNooru
kiig
a
3.
3.
Kesk
iga
Kesk
iga
4.
4.
Vanuriiga
Vanuriiga
Laps
epõl
vLa
psep
õlv
��Kestab sünnist kuni puberteedi ja
Kestab sünnist kuni puberteedi ja
se
ksu
aalse k
üpse
miseni
seksu
aalse k
üpse
miseni
��Puudub teadlik
kuse
jätk
uvus ja
Puudub teadlik
kuse
jätk
uvus ja
isiklik
u identite
edi tu
nnetu
sisiklik
u identite
edi tu
nnetu
s
��Elu p
rogra
mm
eeritu
d v
anem
ate
Elu p
rogra
mm
eeritu
d v
anem
ate
ja
ja
instinktide p
oolt
instinktide p
oolt
Noo
ruki
iga
Noo
ruki
iga
��Psü
ühika revolutsioon
Psü
ühika revolutsioon ––
psü
ühiline
psü
ühiline
sünd
sünd
��Kestab 3
5Kestab 3
5--4
0 e
luaastani
40 e
luaastani
��Seksu
aalin
stinkt väga m
äära
vSeksu
aalin
stinkt väga m
äära
v
��Eesm
ärk
saavuta
da k
oosk
õla v
älis
te
Eesm
ärk
saavuta
da k
oosk
õla v
älis
te
väärtustega (tö
ö,
väärtustega (tö
ö, pere
)pere
)
��Tahte
are
ndam
ine
Tahte
are
ndam
ine
Kes
kiga
Kes
kiga
��On e
nd e
lus siss
e seadnud (lapse
d, tö
ö,
On e
nd e
lus siss
e seadnud (lapse
d, tö
ö,
osa
lem
ine sotsiaalses elus)
osa
lem
ine sotsiaalses elus)
��Ülesa
nne
Ülesa
nne ––
energ
ia m
is seni su
unatu
d
energ
ia m
is seni su
unatu
d
välistele väärtustele v
aja
suunata
uute
le
välistele väärtustele v
aja
suunata
uute
le
väärtustele
väärtustele
��Spirituaalsete
, vaim
sete
Spirituaalsete
, vaim
sete
väärtuste
väärtuste
leidm
ine
leidm
ine ––
suurim
väljakutse
suurim
väljakutse e
lus
elus
��Ju
ng
Jung--Energ
ia, m
is seni su
unati v
äljapoole
Energ
ia, m
is seni su
unati v
äljapoole
on saavuta
nud o
ma e
esm
ärg
id, Väärtuste
on saavuta
nud o
ma e
esm
ärg
id, Väärtuste
kadum
ine o
n tekitanud v
aakum
i isiksu
ses
kadum
ine o
n tekitanud v
aakum
i isiksu
ses
Van
uriig
aV
anur
iiga
��Sarn
ane
Sarn
ane lapse
põlvega
lapse
põlvega
��Küsim
use
d
Küsim
use
d ––
Kas on o
lem
as elu
Kas on o
lem
as elu
peale surm
a?
peale surm
a?
��Kas inim
isiksu
s lakkab o
lem
ast k
oos
Kas inim
isiksu
s lakkab o
lem
ast k
oos
keha surm
aga?
keha surm
aga?
Psü
hhol
oogi
lised
tüüb
idP
sühh
oloo
gilis
ed tü
übid
��Ju
ng
Jung ––
Üks elu suure
maid k
ogem
usi
Üks elu suure
maid k
ogem
usi--
kirje
ldada, kui erinevad o
n isiksu
se
kirje
ldada, kui erinevad o
n isiksu
se
tüübid
tüübid
��Kaks isikut m
itte
kunagi tä
iesti sa
rnase
dKaks isikut m
itte
kunagi tä
iesti sa
rnase
d
��Obje
ktiivne
Obje
ktiivne ––
välin
e reaalsus üm
britsev
välin
e reaalsus üm
britsev
maailm
, kom
bed , tavad, ühiskond.
maailm
, kom
bed , tavad, ühiskond.
��Subje
ktiivne
Subje
ktiivne ––
sise
mine, privaatn
e
sise
mine, privaatn
e
psü
ühiline m
aailm
, isegi nii privaatn
e e
t psü
ühiline m
aailm
, isegi nii privaatn
e e
t te
advus ei pru
ugi alati ligi pääse
da
teadvus ei pru
ugi alati ligi pääse
da
��Ekstra
vertsu
s Ekstra
vertsu
s ––
obje
ktiivne h
oiak
obje
ktiivne h
oiak
��In
trovertsu
s In
trovertsu
s ––
subje
ktiivne h
oiak
subje
ktiivne h
oiak
��Ei sa
a ü
heaegse
lt teadvuse
s eksisteerida
Ei sa
a ü
heaegse
lt teadvuse
s eksisteerida
��Ekstra
vertse
inim
ese
alate
adus intravertne
Ekstra
vertse
inim
ese
alate
adus intravertne
ja v
astupidi
ja v
astupidi
��Kuna a
late
advuse
pro
tsess
id e
i ole n
ii
Kuna a
late
advuse
pro
tsess
id e
i ole n
ii
välja a
renenud k
ui te
advuse
om
ad siis nad
välja a
renenud k
ui te
advuse
om
ad siis nad
põhju
stavad p
rim
itiiv
set käitum
ist
põhju
stavad p
rim
itiiv
set käitum
ist
��Ekstra
vertide u
ni intravertne ja v
astupidi
Ekstra
vertide u
ni intravertne ja v
astupidi
Eks
trav
ertn
e m
õtle
min
e E
kstr
aver
tne
mõt
lem
ine
dom
inee
riv f
dom
inee
riv f--
nn��Teadlane
Teadlane ––
mõtlem
ise a
ktiveerib
mõtlem
ise a
ktiveerib
välin
e p
rotsess
välin
e p
rotsess
��Paljud
Paljud p
eavad
peavad a
inukese
ks
ainukese
ks
mõeldavaks eksisteerim
isevorm
iks
mõeldavaks eksisteerim
isevorm
iks
��Charles Darw
in, Karl
Charles Darw
in, Karl M
arx
, Einstein
Marx
, Einstein
��Suunatu
d selgete
le seadustele ja
Suunatu
d selgete
le seadustele ja
printsiip
idele. Huvitatu
d reaalsuse
st,
printsiip
idele. Huvitatu
d reaalsuse
st,
korrast ja m
ate
riaalsete
st a
sjadest
korrast ja m
ate
riaalsete
st a
sjadest
Intr
aver
tne
mõt
lem
ine
Intr
aver
tne
mõt
lem
ine
��Peale välise
le m
aailm
ale m
õtlem
ise,
Peale välise
le m
aailm
ale m
õtlem
ise,
mõtleb o
ma sisem
use
st e
silekerk
ivate
m
õtleb o
ma sisem
use
st e
silekerk
ivate
ideede ü
leideede ü
le��
Otsib välism
aailm
ast kinnitust o
ma
Otsib välism
aailm
ast kinnitust o
ma
ideedele
ideedele
��Filoso
ofid, Eksistentsiaalsed p
sühholoogid
Filoso
ofid, Eksistentsiaalsed p
sühholoogid
––Lu
dwig W
ittg
enstein
Ludwig W
ittg
enstein
��Otsivad o
lem
ise aluse
id, pöörd
uvad
Otsivad o
lem
ise aluse
id, pöörd
uvad
maailm
ast ära
ise
enda sisem
aailm
a
maailm
ast ära
ise
enda sisem
aailm
a ––
äärm
uslikus olukorras sk
isofreenia
äärm
uslikus olukorras sk
isofreenia
��Kaitse
vad e
nnast tunnete
eest, m
is
Kaitse
vad e
nnast tunnete
eest, m
is
suru
tud a
late
advuss
esu
rutu
d a
late
advuss
e
Eks
trav
ertn
e tu
ndlik
tüüp
Eks
trav
ertn
e tu
ndlik
tüüp
��Le
vinum
naiste
seas
Levinum
naiste
seas ––
kapriisse
d
kapriisse
d
muutu
vate
tunnete
ga. Väike v
älin
e
muutu
vate
tunnete
ga. Väike v
älin
e
muutu
sm
uutu
s--su
ur tu
nne
suur tu
nne
��Em
otsionaalsed, tu
jukad
Em
otsionaalsed, tu
jukad
��Kuna m
õtlem
ine a
lla suru
tud siis
Kuna m
õtlem
ine a
lla suru
tud siis
m
õtlem
ispro
tsess
is v
äga p
rim
itiiv
ne
mõtlem
ispro
tsess
is v
äga p
rim
itiiv
ne
��Estra
aditähed
Estra
aditähed ––
Fra
nk S
inatra,
Fra
nk S
inatra,
Madonna
Madonna
��Oriente
eritu
d sotsiaalsele e
dule
Oriente
eritu
d sotsiaalsele e
dule
Intr
over
tne
tund
likIn
trov
ertn
e tu
ndlik
��Le
vinum
naiste
hulgas
Levinum
naiste
hulgas
��Erinevalt o
ma e
kstra
vertse
test
Erinevalt o
ma e
kstra
vertse
test
õdedes kes õitse
vad o
ma
õdedes kes õitse
vad o
ma
em
otsioonides on n
ende e
motsioonid
em
otsioonides on n
ende e
motsioonid
varjatu
d ja p
eidetu
dvarjatu
d ja p
eidetu
d��Melanhoolia
s ja
depre
ssioonis
Melanhoolia
s ja
depre
ssioonis
��Ka sisem
ises harm
oonias
Ka sisem
ises harm
oonias ––
müstilise
m
üstilise
jõ
uga k
arm
a. Vaga v
esi, sü
gav p
õhi
jõuga k
arm
a. Vaga v
esi, sü
gav p
õhi
��Mungad, nunnad, m
uusikud
Mungad, nunnad, m
uusikud --
Chopin
Chopin
Eks
trav
ertn
e m
eele
line
Eks
trav
ertn
e m
eele
line
��Huvituvad v
älis
est m
aailm
ast, kuid e
i Huvituvad v
älis
est m
aailm
ast, kuid e
i m
õista
, m
is a
sjad tegelik
ult o
nm
õista
, m
is a
sjad tegelik
ult o
n��Võta
vad m
aailm
a ja n
audivad seda,
Võta
vad m
aailm
a ja n
audivad seda,
pööra
tes tä
helepanu m
eelelis
ele
pööra
tes tä
helepanu m
eelelis
ele
��Tugevate
võim
sate
tunnete
ga ,
Tugevate
võim
sate
tunnete
ga ,
sensu
aalsed, su
ure
pära
sed
sensu
aalsed, su
ure
pära
sed
arm
astaja
d, se
iklusteotsijad
arm
astaja
d, se
iklusteotsijad
��Soodum
us kom
pulsiiv
seks
Soodum
us kom
pulsiiv
seks
käitum
iseks
käitum
iseks
��Casa
nova
Casa
nova
Intr
over
tne
mee
lelin
eIn
trov
ertn
e m
eele
line
��Seisavad e
raldi m
aailm
a o
bje
ktidest,
Seisavad e
raldi m
aailm
a o
bje
ktidest,
tunded tulenevad tem
a e
nda
tunded tulenevad tem
a e
nda
sise
muse
stsise
muse
st
��Väljendavad e
nnast k
unsti abil
Väljendavad e
nnast k
unsti abil--
esteedid
esteedid
��Teiste
le tunduvad k
ülm
ad, kauged ja
Teiste
le tunduvad k
ülm
ad, kauged ja
pass
iivse
d, ennast k
ontrollivad ja
pass
iivse
d, ennast k
ontrollivad ja
ebahuvitavad, se
st p
uudu o
n n
ii ebahuvitavad, se
st p
uudu o
n n
ii m
õte
test, kui tu
nnete
stm
õte
test, kui tu
nnete
st
Eks
trav
ertn
e E
kstr
aver
tne
--intu
itiiv
nein
tuiti
ivne
��Enam
use
s naised
Enam
use
s naised ––
ebastabiilsed
ebastabiilsed--ühest
ühest
situ
atsioonist te
ise o
tsides uusi v
õim
alusi.
situ
atsioonist te
ise o
tsides uusi v
õim
alusi.
Kogu a
eg o
tsivad m
idagi uut
Kogu a
eg o
tsivad m
idagi uut
��Kuna p
uudu m
õtlem
isest ei su
uda o
ma
Kuna p
uudu m
õtlem
isest ei su
uda o
ma
loovust lõpuni are
ndada
loovust lõpuni are
ndada
��Ei kannata
rutiini
Ei kannata
rutiini
��Lä
hevad igass
e suhte
sse suurte lootu
stega
Lähevad igass
e suhte
sse suurte lootu
stega
��Võta
vad
Võta
vad p
alju h
obisid, tü
dinevad n
eist.
palju h
obisid, tü
dinevad n
eist.
��Rask
usi töökoha
Rask
usi töökoha h
oidm
isega
hoidm
isega
��Seikleja
d
Seikleja
d ––
Richard
Bra
nso
nRichard
Bra
nso
n
Into
vert
ne in
tuiti
ivne
Into
vert
ne in
tuiti
ivne
��Müstikud, poeedid,
Müstikud, poeedid, visionäärid, veidrikud
visionäärid, veidrikud
��Näevad e
ndid tunnustam
ata
geeniustena
Näevad e
ndid tunnustam
ata
geeniustena
��Kuni ei kohane v
älis
e reaalsuse
ga e
i Kuni ei kohane v
älis
e reaalsuse
ga e
i su
uda k
onta
kte
eru
da ise
gi om
asu
gustega
suuda k
onta
kte
eru
da ise
gi om
asu
gustega
��Om
ab suure
pära
st intu
itsiooni, m
illest
Om
ab suure
pära
st intu
itsiooni, m
illest
teiste
le v
õib p
alju k
asu
te
iste
le v
õib p
alju k
asu
olla
olla
��W
illiam
Blake
William
Blake
��Kirje
lduse
d p
igem
karikatu
urs
ed
Kirje
lduse
d p
igem
karikatu
urs
ed
��Enam
asti üks on p
õhiline f
Enam
asti üks on p
õhiline f--n
ja
n ja teine
teine
täiendav f
täiendav f--nn
��Täiendav f
Täiendav f--n
ei
n e
i ole
ole ise
sise
v v
aid
isesise
v v
aid
sõltub p
eaf
sõltub p
eaf--nist
nist
��Suure
pära
ne k
om
binatsioon k
ui
Suure
pära
ne k
om
binatsioon k
ui
peam
ine o
n m
õtlem
ine ja täiendav
peam
ine o
n m
õtlem
ine ja täiendav
on intu
itsioon. Ja
ka tundm
ine n
ing
on intu
itsioon. Ja
ka tundm
ine n
ing
intu
itsioon
intu
itsioon--geniaalne a
rtist
geniaalne a
rtist
Pra
ktili
sed
nõua
nded
Pra
ktili
sed
nõua
nded
��Mitte
püüda m
uuta
om
a e
kstra
vertse
t Mitte
püüda m
uuta
om
a e
kstra
vertse
t intu
itiiv
set tü
tart e
nda järg
i introvertse
ks
intu
itiiv
set tü
tart e
nda järg
i introvertse
ks
tundlikuks
tundlikuks ––
muudab lapse
d h
ilje
m
muudab lapse
d h
ilje
m
neuro
otikuks
neuro
otikuks
��Abielu e
kstarv
ertse
mõtleja
ja into
vertse
Abielu e
kstarv
ertse
mõtleja
ja into
vertse
tu
ndja
vahel, k
ui enda a
llasu
rutu
d p
oolt
tundja
vahel, k
ui enda a
llasu
rutu
d p
oolt
endas tu
nnista
takse
endas tu
nnista
takse
��Sarn
astel tü
üpidel oht, e
t koos su
ruta
kse
Sarn
astel tü
üpidel oht, e
t koos su
ruta
kse
alla sam
u funktsioone
alla sam
u funktsioone
��Harm
oonia tuleb saavuta
da ise
seisvalt ja
Harm
oonia tuleb saavuta
da ise
seisvalt ja
parim
abielu o
n k
ahe individualis
eeru
nud
parim
abielu o
n k
ahe individualis
eeru
nud
inim
ese
vahel kes on e
ndas välja
inim
ese
vahel kes on e
ndas välja
are
ndanud h
arm
ooniliselt kõik f
are
ndanud h
arm
ooniliselt kõik f--n
idnid
��See o
n süsteem
mis k
irje
ldab
See o
n süsteem
mis k
irje
ldab
individuaalseid e
rinevusi, m
itte
ei
individuaalseid e
rinevusi, m
itte
ei
pane iga inim
est ü
hte
kaheksa
st
pane iga inim
est ü
hte
kaheksa
st
fikse
eritu
d tüübist
fikse
eritu
d tüübist
Carl G
ustav
Jungi van
aisa
Carl G
ustav
Jungi van
aisa
oli p
erek
onnaleg
endi järgi
oli p
erek
onnaleg
endi järgi
1.1.Goe
the so
hila
psGoe
the so
hila
ps2.2.
Schilleri s
ohila
psSc
hilleri s
ohila
ps3.3.
Shak
espe
are so
hila
psSh
akes
peare so
hila
ps4.4.
J.S.Bac
hi s
ohila
psJ.S.Bac
hi s
ohila
ps
Inim
ene, kes
suu
rt kan
jonit va
adates
Inim
ene, kes
suu
rt kan
jonit va
adates
arutleb ka
njon
i tek
itanu
d müs
tiliste
arutleb ka
njon
i tek
itanu
d müs
tiliste
lood
usjõud
e üle on
eelkõ
ige järgmise
lood
usjõud
e üle on
eelkõ
ige järgmise
dominee
riva
fun
ktsioo
niga
dominee
riva
fun
ktsioo
niga
1.1.Mõtlemine
Mõtlemine
2.2.Tundm
ine
Tundm
ine
3.3.Se
nsitiivsu
sSe
nsitiivsu
s4.4.
IIntuitiiv
sus
ntuitiiv
sus
Inim
ese eg
o on
Inim
ese eg
o on
1.1.Kollektiiv
se alatead
vuse
osa
Kollektiiv
se alatead
vuse
osa
2.2.Varju osa
Varju osa
3.3.Tea
dvuse
kes
eTea
dvuse
kes
e4.4.
Ekstrave
rtsu
se
Ekstrave
rtsu
se
välje
ndu
sviis
välje
ndu
sviis
Elu esimes
e po
ole üh
eks
Elu esimes
e po
ole üh
eks
tähtsa
mak
s üles
ande
ks on
tähtsa
mak
s üles
ande
ks on
1.1.Varju häv
itam
ine
Varju häv
itam
ine
2.2.Pe
rson
a aren
damine
Person
a aren
damine
3.3.Anim
a ja anim
use
Anim
a ja anim
use
integratsioo
nintegratsioo
n4.4.
Spordiga
teg
elem
ine
Spordiga
teg
elem
ine
Anima tunn
eb ära
Anima tunn
eb ära
1.1.Su
hetes mee
steg
aSu
hetes mee
steg
a2.2.
Suhe
tes na
istega
Suhe
tes na
istega
3.3.Arhetüü
bi üleminek
ul kom
plek
siks
Arhetüü
bi üleminek
ul kom
plek
siks
4.4.Kom
plek
si üleminek
ul arhetüü
biks
Kom
plek
si üleminek
ul arhetüü
biks
Selfi süm
bol o
nSe
lfi süm
bol o
n
1.1.La
psLa
ps2.2.
Kristus
Kristus
3.3.Man
dala
Man
dala
4.4.Ruut
Ruut
Ühe
nda om
avah
elÜhe
nda om
avah
el
••Mõtlemine
Mõtlemine
••Tundm
ine
Tundm
ine
••Intuitiiv
sus
Intuitiiv
sus
••SSe
nsitiivsu
sen
sitiivsu
s
••Vas
ak ajuko
orVas
ak ajuko
or
••Pa
rem ajuko
orPa
rem ajuko
or
••Vas
ak limbilin
e Vas
ak limbilin
e sü
stee
msü
stee
m
••Pa
rem limbilin
e Pa
rem limbilin
e sü
stee
m
süstee
m